VAIE RTK otsuse peale: vastuskiri

Jüri 12 786 8300 registrikood 90013972

65605 Võru [email protected] a/a EE071010220264117224

www.vorumaa.ee

Riigi Tugiteenuste Keskus

Lõkke 4

10122 Tallinn 29.01.2025 nr 1-4/3-1

Vaide esitaja: SA Võrumaa Arenduskeskus

VAIE

Riigi Tugiteenuste Keskuse 10.12.2024. a otsuse finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta nr 11.3-1/24/1879 peale.

SA Võrumaa Arenduskeskus (edaspidi vaidlustaja) sai kätte teate vaidest tuvastatud puuduste

kohta 20.01.2025 ehk vaie on esitatud tähtaegselt.

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) langetas 10.12.2024 otsuse nr 11.3-1/24/1879 „Otsus

finantskorrektsiooni tegemise kohta ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta“ (edaspidi

otsus). Vaidlustaja vaidleb langetatud otsusele vastu täies ulatuses.

Vaide põhistus

1. Edasiste tegevuste planeeritus

RTK on jõudnud oma otsuses järeldusele, et vaidlustaja parter Võru Linnavalitsus (edaspidi SA

Võrumaa Arenduskeskus ja Võru Linnavalitsus koondnimetusena vaidlustaja) oli langetanud

hetkel, mil otsustas välja kuulutada alla riigihangete piirmäära jääva hanke eelprojekti koostamise

tellimise, otsuse projekti Kood/Võru programmeerimiskool rajamise ja ehitamise kohta ja seda ka

juhul, kui ei saadaks toetusmeetmetest toetust. Viidatud järeldus on vale.

Vaidlustaja on korduvalt kinnitanud, et „projekti Kood/Võru“ rajamine toimub ja saab toimuda

üksnes siis, kui selleks leitakse täiendavaid rahalisi vahendeid. Võru linna eelarveliste vahenditega

projekti ellu ei viida. Linna eelarve ei kannaks projekti elluviimiseks vajalikku rahalist koormust.

RTK on otsuses juhindunud ekslikust loogikast, asetades kõik tegevused kronoloogilisse

järjestusse ja jõudnud esitletu põhjal valele järeldusele. Jah, projekti ellu viimine eeldabki nii

õigusaktides õigusliku aluse loomiseks tehtavaid tegevusi (eeltegevused) ja toetusmeetmete

tingimustega tutvumist (sealjuures ka eeltegevuste tegemist toetusavalduse nõuetekohasusse

viimiseks, nagu näiteks eelprojekti koostamine) ja korraldava eeltegevuse läbimist samm haaval,

kuid nende tegevuste pinnalt ei saa jõuda järeldusele, et SOOV projekti ellu viida tähendab ELLU

VIIMIST.

RHS § 23 lõike 2 punktis 1 kajastatud põhimõte, mille kohaselt peab riigihanke eeldatava

maksumuse hulka arvestama ka hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja

hankelepingu uuendamist, keskendub ikkagi mõistlikkuse põhimõttele. Küsimus, kas vaidlustaja

sai ja pidi ette nägema võimalikku positiivset rahastusotsust on küll huvitav mõttemäng, kui ei

anna vastust püstitatud küsimusele. Vaidlustaja senise kogemuse põhjal saab väita, et enamus

rahastustaotluseid ei rahuldata. Seega on vaidlustaja oma kogemuste pinnalt ettenähtavuse

osas eitaval seisukohal. Vaidlustaja ei näinud ja ei saanudki ette näha positiivselt lahendatud

rahastusotsust.

Vaidlustaja on käitunud hankemenetluse liigi valikul alalhoidlikult, tuginedes oma kogemusele ja

tuginedes otsuse tegemise hetke informatsioonile. Eeltegevuste teostamisel ei saa ja ei peagi

valima alati kallimat (sageli ka teostamatut, projekti rahastuse puudumise tõttu) lahendust avalike

rahaliste vahendite piiratuse tõttu. On ilmselge, et riigihanke läbi viimine on tehniliselt keerukam

ja kulukam alla lihthanke piirmäära jääva hankega võrreldes.

2. Konkurentsi piiramine

RTK hinnang, et kui vaidlustaja oleks läbi viinud all riigihanke piirmäära jääva hanke asemel

riigihanke oleks olnud tagatud parem konkurentsiolukord, on oletuslik ehk pelgalt teoreetiline.

Vaidlustajale on teada, et tema poolt oma veebikeskkonna vahendusel korraldatavate hangete info

korjatakse üles teenuseosutajate poolt (nagu Mercell jne) ja edastatakse laiale ringile vastava

valdkonna huvilistele. Seda on kinnitanud meile mitmed pakkujad. Seega on vaidlustaja

veebikeskkonnal oluliselt laiapõhjalisem kandepind, mis annab aluse väiteks, et kolme pakkumuse

laekumine oli hetkeseisu arvestades tegelik konkurentsiolukord ehk tegelikku konkurentsi ei ole

kohaldatud hankemenetlusega kuidagi kahjustatud ja et etteheide RHS § 3 p 3 rikkumise või isegi

riive osas on põhjendamatu.

Projekteerimistöö hankimise puhul ja valminud eelprojekti asjas saame tugineda oma varasemale

seisukohale - läbi viidud hankemenetluse tulemusena saavutati eesmärgipärane (sh meetme

tingimuste kohane) tulemus parimal ja võimalikult optimaalsel viisil. Isegi kui oletada, et

samasugustel tingimustel riigihanke registris läbi viidud hankemenetlus oleks toonud teistsuguse

tulemuse, oleks tegemist olnud rahaliselt ebaoluliste ja sisulist tähendust mitteomava

muudatusega. Hankija jääb varem avaldatud seisukoha juurde, et info hankes osalemise kohta oli

avalikult kättesaadav kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ning hankes puudusid liigselt piiravad

tingimused.

Vaidlustaja hinnangul ei päde ka RTK argument nagu oleks riigihankega kaasnenud veel soodsam

pakkumus, kuna selles argumentatsioonis on võrreldud kahte võrreldamatu sisuga hanget.

Eelprojekt on väiksema mahuga töö, mis on tehniliselt vähemnõudlik ja hinnastuselt odavam kui

põhiprojekt.

3. Heidutus

Euroopa Kohtu praktika järgi peab finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks olema rikutud liidu

õigust, rikkumine peab seisnema majandustegevuses osaleja tegevuses või tegevusetuses ja liidu

eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Vaidlustaja hinnangul ei ole

vaidlustaja tegevuse või tegevusetuse tulemil tekkinud kahju. Oletatav rikkumine on

konstrueeritud teoreetiliselt pinnalt, mida ei ole võimalik tõestada. Vastupidi, vaidlustaja poolt läbi

viidud hankemenetlustes on esinenud konkurents, RHS § 3 lõike 3 riive puudub.

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-21-2607 jõudnud punktis 29 järeldusele, et etteheidetav kahju

tekkimine peab olema reaalne, mitte pelgalt teoreetiline. Seda peamiselt seetõttu, et

finantskorrektsioon kui sanktsioon ja selle suurus ei tohi olla liialt kõrge, et heidutaks toetuse

taotlemisest loobuma. Vaidlustaja hinnangul ei ole käesoleva juhul toimunud riigihankeõiguse

rikkumist või siis pole selle esinemine ilmselge, mistõttu tuleks sanktsiooni kohaldamisest

loobuda.

Kokkuvõte

Arvestades eespool esitatud, on vaidlustaja hinnangul RTK langetanud ebaõige otsuse ja jõudnud

väärale järeldusele.

Taotlus

Vaidlustaja taotleb langetatud otsuse kehtetuks tunnistamist.

Vaidlustaja kinnitab, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Toots

Juhatuse liige

Jüri 12 786 8300 registrikood 90013972

65605 Võru [email protected] a/a EE071010220264117224

www.vorumaa.ee

Riigi Tugiteenuste Keskus

Lõkke 4

10122 Tallinn 29.01.2025 nr 1-4/3-1

Vaide esitaja: SA Võrumaa Arenduskeskus

VAIE

Riigi Tugiteenuste Keskuse 10.12.2024. a otsuse finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta nr 11.3-1/24/1879 peale.

SA Võrumaa Arenduskeskus (edaspidi vaidlustaja) sai kätte teate vaidest tuvastatud puuduste

kohta 20.01.2025 ehk vaie on esitatud tähtaegselt.

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) langetas 10.12.2024 otsuse nr 11.3-1/24/1879 „Otsus

finantskorrektsiooni tegemise kohta ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta“ (edaspidi

otsus). Vaidlustaja vaidleb langetatud otsusele vastu täies ulatuses.

Vaide põhistus

1. Edasiste tegevuste planeeritus

RTK on jõudnud oma otsuses järeldusele, et vaidlustaja parter Võru Linnavalitsus (edaspidi SA

Võrumaa Arenduskeskus ja Võru Linnavalitsus koondnimetusena vaidlustaja) oli langetanud

hetkel, mil otsustas välja kuulutada alla riigihangete piirmäära jääva hanke eelprojekti koostamise

tellimise, otsuse projekti Kood/Võru programmeerimiskool rajamise ja ehitamise kohta ja seda ka

juhul, kui ei saadaks toetusmeetmetest toetust. Viidatud järeldus on vale.

Vaidlustaja on korduvalt kinnitanud, et „projekti Kood/Võru“ rajamine toimub ja saab toimuda

üksnes siis, kui selleks leitakse täiendavaid rahalisi vahendeid. Võru linna eelarveliste vahenditega

projekti ellu ei viida. Linna eelarve ei kannaks projekti elluviimiseks vajalikku rahalist koormust.

RTK on otsuses juhindunud ekslikust loogikast, asetades kõik tegevused kronoloogilisse

järjestusse ja jõudnud esitletu põhjal valele järeldusele. Jah, projekti ellu viimine eeldabki nii

õigusaktides õigusliku aluse loomiseks tehtavaid tegevusi (eeltegevused) ja toetusmeetmete

tingimustega tutvumist (sealjuures ka eeltegevuste tegemist toetusavalduse nõuetekohasusse

viimiseks, nagu näiteks eelprojekti koostamine) ja korraldava eeltegevuse läbimist samm haaval,

kuid nende tegevuste pinnalt ei saa jõuda järeldusele, et SOOV projekti ellu viida tähendab ELLU

VIIMIST.

RHS § 23 lõike 2 punktis 1 kajastatud põhimõte, mille kohaselt peab riigihanke eeldatava

maksumuse hulka arvestama ka hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja

hankelepingu uuendamist, keskendub ikkagi mõistlikkuse põhimõttele. Küsimus, kas vaidlustaja

sai ja pidi ette nägema võimalikku positiivset rahastusotsust on küll huvitav mõttemäng, kui ei

anna vastust püstitatud küsimusele. Vaidlustaja senise kogemuse põhjal saab väita, et enamus

rahastustaotluseid ei rahuldata. Seega on vaidlustaja oma kogemuste pinnalt ettenähtavuse

osas eitaval seisukohal. Vaidlustaja ei näinud ja ei saanudki ette näha positiivselt lahendatud

rahastusotsust.

Vaidlustaja on käitunud hankemenetluse liigi valikul alalhoidlikult, tuginedes oma kogemusele ja

tuginedes otsuse tegemise hetke informatsioonile. Eeltegevuste teostamisel ei saa ja ei peagi

valima alati kallimat (sageli ka teostamatut, projekti rahastuse puudumise tõttu) lahendust avalike

rahaliste vahendite piiratuse tõttu. On ilmselge, et riigihanke läbi viimine on tehniliselt keerukam

ja kulukam alla lihthanke piirmäära jääva hankega võrreldes.

2. Konkurentsi piiramine

RTK hinnang, et kui vaidlustaja oleks läbi viinud all riigihanke piirmäära jääva hanke asemel

riigihanke oleks olnud tagatud parem konkurentsiolukord, on oletuslik ehk pelgalt teoreetiline.

Vaidlustajale on teada, et tema poolt oma veebikeskkonna vahendusel korraldatavate hangete info

korjatakse üles teenuseosutajate poolt (nagu Mercell jne) ja edastatakse laiale ringile vastava

valdkonna huvilistele. Seda on kinnitanud meile mitmed pakkujad. Seega on vaidlustaja

veebikeskkonnal oluliselt laiapõhjalisem kandepind, mis annab aluse väiteks, et kolme pakkumuse

laekumine oli hetkeseisu arvestades tegelik konkurentsiolukord ehk tegelikku konkurentsi ei ole

kohaldatud hankemenetlusega kuidagi kahjustatud ja et etteheide RHS § 3 p 3 rikkumise või isegi

riive osas on põhjendamatu.

Projekteerimistöö hankimise puhul ja valminud eelprojekti asjas saame tugineda oma varasemale

seisukohale - läbi viidud hankemenetluse tulemusena saavutati eesmärgipärane (sh meetme

tingimuste kohane) tulemus parimal ja võimalikult optimaalsel viisil. Isegi kui oletada, et

samasugustel tingimustel riigihanke registris läbi viidud hankemenetlus oleks toonud teistsuguse

tulemuse, oleks tegemist olnud rahaliselt ebaoluliste ja sisulist tähendust mitteomava

muudatusega. Hankija jääb varem avaldatud seisukoha juurde, et info hankes osalemise kohta oli

avalikult kättesaadav kõigile potentsiaalsetele pakkujatele ning hankes puudusid liigselt piiravad

tingimused.

Vaidlustaja hinnangul ei päde ka RTK argument nagu oleks riigihankega kaasnenud veel soodsam

pakkumus, kuna selles argumentatsioonis on võrreldud kahte võrreldamatu sisuga hanget.

Eelprojekt on väiksema mahuga töö, mis on tehniliselt vähemnõudlik ja hinnastuselt odavam kui

põhiprojekt.

3. Heidutus

Euroopa Kohtu praktika järgi peab finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks olema rikutud liidu

õigust, rikkumine peab seisnema majandustegevuses osaleja tegevuses või tegevusetuses ja liidu

eelarvele peab olema tekkinud või tõenäoliselt tekkima kahju. Vaidlustaja hinnangul ei ole

vaidlustaja tegevuse või tegevusetuse tulemil tekkinud kahju. Oletatav rikkumine on

konstrueeritud teoreetiliselt pinnalt, mida ei ole võimalik tõestada. Vastupidi, vaidlustaja poolt läbi

viidud hankemenetlustes on esinenud konkurents, RHS § 3 lõike 3 riive puudub.

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-21-2607 jõudnud punktis 29 järeldusele, et etteheidetav kahju

tekkimine peab olema reaalne, mitte pelgalt teoreetiline. Seda peamiselt seetõttu, et

finantskorrektsioon kui sanktsioon ja selle suurus ei tohi olla liialt kõrge, et heidutaks toetuse

taotlemisest loobuma. Vaidlustaja hinnangul ei ole käesoleva juhul toimunud riigihankeõiguse

rikkumist või siis pole selle esinemine ilmselge, mistõttu tuleks sanktsiooni kohaldamisest

loobuda.

Kokkuvõte

Arvestades eespool esitatud, on vaidlustaja hinnangul RTK langetanud ebaõige otsuse ja jõudnud

väärale järeldusele.

Taotlus

Vaidlustaja taotleb langetatud otsuse kehtetuks tunnistamist.

Vaidlustaja kinnitab, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Toots

Juhatuse liige