Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse investeeringutoetus

1

Regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.2025 määrus nr xx

„Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse investeeringutoetus“

Lisa

LISA KAVAND

Mere-vesiviljeluskasvanduse rajamise ja laiendamise toetuse taotluse hindamise kriteeriumid

1. Hindamiskomisjon hindab taotlusi hindamiskriteeriumite järgi vastavalt etteantud punktidele.

Hindamiskriteerium Hindepunkt

1. Äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus meetme eesmärkidele 1.1 Taotleja visioon ettevõtte arengust ja seatud pikaajalised eesmärgid selle saavutamiseks on ebamäärased. Taotleja

kavandatavad tegevused ei ole kooskõlas meetme ja äriplaani spetsiifiliste eesmärkidega 0

1.2 Taotlejal on olemas visioon ettevõtte arengust ja on seatud konkreetsed pikaajalised eesmärgid selle saavutamiseks.

Taotleja kavandatavad tegevused on kooskõlas meetme ja äriplaani spetsiifiliste eesmärkidega

1

1.3 Taotlejal on olemas visioon ettevõtte arengust ja on seatud konkreetsed pikaajalised eesmärgid selle saavutamiseks.

Taotleja kavandatavad tegevused on kooskõlas meetme ja äriplaani spetsiifiliste eesmärkidega ning äriplaani

elluviimise etapid on üles ehitatud loogiliselt ja lähtudes taotleja arenguvõimalustest

2

1.4 Taotlejal on olemas visioon ettevõtte arengust ning püstitatud eesmärgi saavutamiseks on seatud lühiajalised

eesmärgid pikkusega kuni üks aasta, keskpikad eesmärgid pikkusega kuni viis aastat ja pikaajaline eesmärk pikkusega

üle viie aasta. Taotleja kavandatavad tegevused on kooskõlas meetme ja äriplaani spetsiifiliste eesmärkidega ning

äriplaani elluviimise etapid on üles ehitatud loogiliselt ja lähtudes taotleja arenguvõimalustest. Lühiajalised ja

keskpikad eesmärgid on välja töötatud pikaajalisest eesmärgist lähtuvalt ning toetavad selle elluviimist

3

1.5 Taotlejal on olemas visioon ettevõtte arengust ning püstitatud eesmärgi saavutamiseks on seatud lühiajalised

eesmärgid pikkusega kuni üks aasta, keskpikad eesmärgid pikkusega kuni viis aastat ja pikaajaline eesmärk pikkusega

üle viie aasta. Taotleja kavandatavad tegevused on kooskõlas meetme ja äriplaani spetsiifiliste eesmärkidega ning

äriplaani elluviimise etapid on üles ehitatud loogiliselt ja lähtudes taotleja arenguvõimalustest. Lühiajalised ja

keskpikad eesmärgid on välja töötatud pikaajalisest eesmärgist lähtuvalt ning toetavad selle elluviimist.

Lisaks on taotleja kujundanud oma vesiviljelustoodete hinnastrateegia, mis arvestab turusituatsiooni

4

2

2. Kirjeldus selle kohta, kas ja kuidas taotleja ettevõtluskeskkond soosib nende eesmärkide täitmist, mis on seotud

taotluses esitatud toetatava tegevusega elluviimisega

2.1 Taotleja on puudulikult analüüsinud, millised tegurid ja kuidas (sise-, mikro- ja makrokeskkond) mõjutavad taotleja

kavandatavat äritegevust 0

2.2 Taotleja on analüüsinud, millised tegurid ja kuidas (sise-, mikro- ja makrokeskkond) mõjutavad taotleja kavandatavat

äritegevust 1

2.3 Taotleja on analüüsinud, millised tegurid ja kuidas (sise-, mikro- ja makrokeskkond) mõjutavad taotleja kavandatavat

äritegevust ning kuidas on taotleja eesmärk vastavuses konkurentsitasemega valdkonnas ning turu suuruse ja

ressurssidega, millega ettevõtja opereerib

2

2.4 Taotleja on analüüsinud, millised tegurid ja kuidas (sise-, mikro- ja makrokeskkond) mõjutavad taotleja kavandatavat

äritegevust ning kas taotleja eesmärk on vastavuses konkurentsitasemega valdkonnas ning turu suuruse ja

ressurssidega, millega ettevõtja opereerib. Lisaks on taotleja teinud selle kohta analüüsi, mida toetavad usaldusväärsed

arvandmed

3

2.5 Taotleja on analüüsinud, millised tegurid ja kuidas (sise-, mikro- ja makrokeskkond) mõjutavad taotleja kavandatavat

äritegevust ning kas taotleja eesmärk on vastavuses konkurentsitasemega valdkonnas ning turu suuruse ja

ressurssidega, millega ettevõtja opereerib. Lisaks on taotleja teinud selle kohta analüüsi, mida toetavad usaldusväärsed

arvandmed, sealhulgas on analüüsinud vesiviljelustoodangu võimalikku sihtturgu põhiliste majanduslike arvnäitajate

põhjal

4

3. Toodangumahu ja toetuse abil soetatava vara kasutuse kavandamine 3.1 Taotleja kavandatav toodangumaht mere-vesiviljeluse tegevusalal ei ole realistlik ning kavandatava toodangumahu

kooskõla olemasoleva ja toetuse abil soetatava varaga on ebamäärane 0

3.2 Taotleja kavandatav toodangumaht mere-vesiviljeluse tegevusalal on realistlik ning kooskõlas olemasoleva ja toetuse

abil soetatava varaga 1

3.3 Taotleja kavandatav toodangumaht mere-vesiviljeluse tegevusalal on realistlik ning kooskõlas olemasoleva ja toetuse

abil soetatava varaga. Taotleja on kirjeldanud toodetavaid vesiviljelustooteid ja nendega seotud tootmisprotsesse

2

3.4 Taotleja kavandatav toodangumaht mere-vesiviljeluse tegevusalal on realistlik ning kooskõlas olemasoleva ja toetuse

abil soetatava varaga. Taotleja on kirjeldanud toodetavaid vesiviljelustooteid ja nendega seotud tootmisprotsesse,

sealhulgas analüüsinud äritegevuse ja toote hooajalisust, tootmisprotsessi ajamahtu ning tootmistegevuse

käivitusperioodi pikkust, nagu näiteks ajakulu esmasest müügikäibe tekkimisest kuni kavandatava toodangumahu

saavutamiseni

3

4. Turuosa ja turustamisvõimaluste analüüs

3

4.1 Taotleja ei ole põhjalikult analüüsinud, kas kavandatava toote või teenuse nõudluse ja turuosa kujunemine on realistlik

ning kooskõlas olemasoleva ja toetuse abil soetatava varaga

0

4.2 Taotleja on analüüsinud, kas kavandatava toote või teenuse nõudluse ja turuosa kujunemine on realistlik ning

kooskõlas olemasoleva ja toetuse abil soetatava varaga

1

4.3 Taotleja on analüüsinud, kas kavandatava toote või teenuse nõudluse ja turuosa kujunemine on realistlik ning

kooskõlas olemasoleva ja toetuse abil soetatava varaga. Taotleja on põhjalikult kaardistanud konkurendid ja

kavandatavad turustuskanalid

2

4.4 Taotleja on analüüsinud, kas kavandatava toote või teenuse nõudluse ja turuosa kujunemine on realistlik ning

kooskõlas olemasoleva ja toetuse abil soetatava varaga. Taotleja on põhjalikult kaardistanud konkurendid ja

kavandatavad turustuskanalid ning turundusmeetmestik koosneb toote või teenuse kirjeldusest, hinnast, turu jaotusest

ja müügitoetusmeetmete osast

3

5. Ettevõtja finantsvõimekuse kavandamine

5.1 Taotleja toetatava tegevuse elluviimisel kaasnevate kohustuste katmise võimekus on kaheldav ja rahavoogude

prognoos ei ole realistlik

0

5.2 Taotlejal on toetatava tegevuse elluviimisel kaasnevate kohustuste katmise võimekus ja rahavoogude prognoos on

realistlik

1

5.3 Taotlejal on toetatava tegevuse elluviimisel kaasnevate kohustuste katmise võimekus, taotleja finantsolukord

investeeringu elluviimisel on selgelt välja toodud ja rahavoogude prognoos on realistlik

2

6. Ettevõtja töötajate pädevus

6.1 Taotleja töötajal puudub vesiviljelusalane kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidus või varasem töökogemus vesiviljeluse

valdkonnas

0

6.2 Taotleja töötajal on vesiviljelusalane kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidus või varasem töökogemus vesiviljeluse

valdkonnas

1

6.3 Taotleja töötajal on vesiviljelusalane kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidus ja varasem töökogemus vesiviljeluse

valdkonnas

2

2. Hindamiskomisjon annab lisahindepunkte järgmiselt:

1) üks lisahindepunkt iga viie protsendi omafinantseeringu eest, mis ületab omafinantseeringu minimaalset määra;

2) üks lisahindepunkt, kui toetatav tegevus aitab leevendada mere-vesiviljeluskasvanduse keskkonnamõju;

3) üks lisahindepunkt, kui toetatava tegevuse raames digitaliseeritakse protsessi.

1

xx.xx.2025 nr xx

Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse investeeringutoetus

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027

rakenduskava“ meetme „Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse investeeringutoetus“ raames toetuse

(edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatav tegevus

(1) Toetuse eesmärk on aidata kaasa mere-vesiviljeluse toodangumahu kasvule, leevendada

vesiviljeluskasvanduse keskkonnamõjusid, soodustada tootmisprotsessil

taastuvenergiaallikatele üleminekut ja digitaliseerimist ning edendada vesiviljelusettevõtjate

vastupanuvõimet vesiviljelustoodete tootmisel keskkonna- ja kliimamuutuste tingimustes.

(2) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, mis panustavad lõikes 1 nimetatud

eesmärkide saavutamisse:

1) investeeringud sellise mere-vesiviljeluskasvanduse rajamiseks või laiendamiseks, mille

põhitegevusala on kalakasvatus;

2) investeeringud magevee vesiviljeluskasvanduse ajakohastamiseks;

3) investeeringud taastuva energiaallika kasutuselevõtuks.

§ 3. Toetuse vorm ning maksimaalne suurus ja määr

EELNÕU

28.01.2025

2

(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud

vormis, milleks on tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamine.

(2) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 1 ning sama paragrahvi lõike 10 punktis 1 nimetatud

päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud kulu hüvitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis b sätestatud ühikuhinna alusel, mis on

kindlaks määratud sama artikli lõike 3 punkti a alapunktis ii sätestatud viisil.

(3) Toetuse maksimaalne määr on:

1) 50 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest;

2) 75 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest, kui taotleja on § 6 lõike 1 punktis 2

nimetatud isik, kes viib ellu § 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud tegevust.

(4) Toetuse maksimaalne suurus § 6 lõikes 1 nimetatud taotleja kohta taotlusvoorus on:

1) 2 000 000 eurot, kui taotleja viib ellu § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevust;

2) 800 000 eurot, kui taotleja viib ellu § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevust;

3) 400 000 eurot, kui taotleja viib ellu § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevust.

(5) Lõikes 4 nimetatud toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta ei tohi ühes taotlusvoorus

olla suurem kummastki alljärgnevast:

1) taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud viimase kinnitatud majandusaasta aruande

kohane omakapitali suurus;

2) vesiviljelustoodete tootmisega tegeleva ettevõtja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe

viimase kinnitatud majandusaasta aruande kohane keskmine vesiviljelustoodangust saadud

müügitulu.

(6) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud äriühingust taotleja, kes alustab vesiviljelustoodete

tootmise tegevusalal, võib toetust taotleda § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse

elluviimiseks. Toetuse maksimaalne suurus nimetatud taotleja kohta ei tohi olla ühes

taotlusvoorus suurem sellest näitajast, mis on alljärgnevalt loetletute hulgast selle taotleja puhul

suurim:

1) toetatava tegevuse elluviimiseks krediidiasutusest võetava laenu suurus;

2) taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud viimase kinnitatud majandusaasta aruande

kohane omakapitali suurus;

3) taotleja omakapitali sissemakse suurus toetuse taotluse esitamise hetkel.

(7) Kui toetust taotletakse päikeseenergia allikast elektrienergia tootmiseks kasutatava

tootmisseadme soetamiseks ja paigaldamiseks, on ühikuhind ühe kilovati kohta järgmine:

1) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on alla 16 kilovati – 560 eurot;

2) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 16 kilovatti, kuid alla 50 kilovati –

516 eurot;

3) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 50 kilovatti, kuid alla 200 kilovati –

497 eurot;

4) tootmisseade, mille tootmisvõimsus on vähemalt 200 kilovatti – 475 eurot.

3

(8) Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 1 nimetatud kulu ühikuhind on 256 eurot ühe taotluse kohta.

(9) Ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva

mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust rohkem kui

2 000 000 eurot taotlusvooru kohta.

§ 4. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on järgmised § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud,

mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult, majanduslikult soodsaimal viisil ja kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud

toetuse eesmärgi saavutamiseks:

1) töö või teenuse tellimise või vara soetamise kulu;

2) regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu

osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu

osalusele viitamise kulu.

(2) Kulud on abikõlblikud alates taotluse esitamise päevast, välja arvatud ettevalmistava töö

kulu.

(3) Toetatava tegevuse osaks võivad olla järgmised § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste

elluviimiseks vajalikud ettevalmistavad tööd:

1) taotluse ja selles esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja

teenus;

2) tegevuse elluviimisega kaasnev tellitud projekteerimistöö, projekteerimiseks vajalik

ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline uurimistöö, hüdrogeoloogiline ja hüdroloogiline uuring ning

detailplaneering;

3) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud juhtudel

keskkonnamõju hindamine;

4) energia- ja digiauditi tegemine;

5) kliimakindluse tagamise hindamine;

6) vesiviljeluskasvanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks tellitud eksperdihinnang.

(4) Lõikes 3 sätestatud ettevalmistavad tööd peavad olema lõpetatud ja nende eest peab olema

tasutud enne taotluse esitamist ning lõike 3 punktis 4 sätestatud auditid ei tohi taotluse esitamise

hetkel olla vanemad kui kaks aastat.

(5) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimise korral loetakse

abikõlblikuks kuluks eluskalade transpordiks mõeldud O2-, O3- ja O4-kategooria haagise

soetamise kulu, kui taotlejaks on § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tootjaorganisatsioon.

(6) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimise korral loetakse abikõlblikuks

kuluks laeva või teisaldatava ujuvvahendi ümberehitamise kulu.

(7) Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimise korral loetakse

abikõlblikuks kuluks investeeringud vesiviljeluskasvanduse negatiivse keskkonnamõju

vähendamiseks ja digitaliseerimisega seotud kulu.

(8) Lõikes 7 nimetatud vesiviljeluskasvanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamise korral

4

on kulu abikõlblik, kui selleks on tehtud lõike 3 punktis 6 nimetatud eksperdihinnang järgmiste

nõuete kohaselt:

1) eksperdihinnangu teeb isik, kellel on keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 15 nimetatud keskkonnamõju hindamise litsents;

2) eksperdihinnangus peab olema selgitatud, kas, millisel määral ja kuidas aitab taotleja

kavandatav tegevus vähendada vesiviljeluskasvanduse tegevusest põhjustatud negatiivset

keskkonnamõju ning kas, millisel määral ja kuidas on hinnatud kavandatava tegevuse

kulutõhusust.

(9) Lõikes 10 sätestatud kulud on abikõlblikud, kui need on nimetatud energiaauditi aruandes,

mis vastab selles määruses sätestatud nõuetele.

(10) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud taastuvast energiaallikast energia tootmiseks

kasutatava seadme kasutuselevõtmise korral on abikõlblikud järgmised kulud:

1) energiatootmisseadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu;

2) energiasalvestussüsteemi projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu;

3) energiatootmisseadme võrguga liitumise tasu.

(11) Taastuva energiaallika kasutuselevõtmisega seotud kulud on abikõlblikud üksnes taotleja

omatarbimise ulatuses. Taotleja omatarbimise arvestuse aluseks on üks järgmistest:

1) energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 4 nimetatud energiaauditis märgitud

energiatarbimine;

2) elektrienergia tarbimise korral taotleja tarbimiskoha taotluse esitamisele vähemalt eelnenud

kalendriaasta elektrienergia tarbimine;

3) tarbimise aluseks projekteeritud tarbimisvõimsus, kui taotleja tarbimiskohas elektrienergiat

ei tarbita või on elektrienergiat tarbitud alla 12 kalendrikuu.

(12) Päikese energiaallikast elektrienergiat tootva seadme kasutuselevõtmise korral jagatakse

taotleja tarbimiskohas kuluva energia kogus ühe tuhandega.

(13) Lõike 3 punktis 4 sätestatud energiaauditi teeb asjakohase pädevusega füüsiline isik, kellel

on Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovituse Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku loomise

kohta elukestva õppe valdkonnas (ELT C 111, 06.05.2008, lk 1–7) II lisas sätestatud Euroopa

kvalifikatsiooniraamistiku kaheksanda taseme kutsetunnistus energiatõhususe valdkonnas.

(14) Energiaauditi tulemusel koostatakse energiaauditi aruanne, mis sisaldab järgmist:

1) detailne ülevaade vesiviljelustoodete tootmiseks kasutatava ettevõtte osa tehnilisest

seisukorrast ning energiakadudest, sealhulgas energiaauditi raames tehtud fotod ja graafikud

ning mõõdetud andmed;

2) ettevõtte iseloomustus, sealhulgas andmed ettevõtte struktuuri ja majanduslike näitajate

kohta;

3) meetmed energia kokkuhoiuks ja vajaduse korral sisekliima parandamiseks

vesiviljelustoodete tootmiseks kasutatavate ettevõtte osade kaupa;

4) meetme rakendamisega kaasnev energiasääst energiasäästu projekti eluea jooksul, sealhulgas

meetme tasuvusaeg;

5) energiasäästu projekti maksumuse arvutuskäik;

6) ülevaade meetmetega kaasnevatest riskidest ja ohtudest, mis võivad mõjutada energia

kokkuhoidu;

7) ettepanekud meetmete elluviimise järjekorra kohta;

8) ülevaade energiasäästu projekti innovaatilisusest teadus- ja arendustegevuse korraldamise

5

seaduse § 2 punktis 5 nimetatud toote- ja protsessiinnovatsiooni tähenduses ettevõtte tasandil;

9) energiaauditi meeskonna ja energiaauditi tegemisse kaasatud isikute valiku põhjendus koos

nende rollide ja tegevuse kirjeldusega ning nende kutsetunnistuste numbrid;

10) elektrienergia tarbimise korral taotleja tarbimiskoha viimase 12 kalendrikuu elektrienergia

tarbimine.

(15) Lõike 3 punktis 4 sätestatud digiauditi teevad asjakohase pädevusega füüsilised isikud,

kellest vähemalt ühel on kolm aastat kogemust vesiviljelustoodete tootmise valdkonnas või

kolmes digiauditi või digitaliseerimise teekaardi projektis osalemise kogemus.

(16) Digiauditi tulemusena koostatakse digiauditi aruanne, mis sisaldab järgmist:

1) detailne ülevaade vesiviljelustoodete tootmiseks kasutatava ettevõtte osa automatiseeritusest

ja digitaliseeritusest, sealhulgas digiauditi raames tehtud fotod ja graafikud ning mõõdetud

andmed;

2) ettevõtte iseloomustus, sealhulgas andmed ettevõtte struktuuri ja majanduslike näitajate

kohta;

3) digitaliseerimise või automatiseerimise meetmed vesiviljelustoodete tootmiseks kasutatavate

ettevõtte osade kaupa;

4) meetme rakendamisega kaasnev ressursisääst digitaliseerimise ja automatiseerimise projekti

eluea jooksul, sealhulgas meetme tasuvusaeg;

5) digitaliseerimise ja automatiseerimise projekti maksumuse arvutuskäik;

6) ülevaade meetmetega kaasnevatest riskidest ja ohtudest;

7) ettepanekud meetmete elluviimise järjekorra kohta;

8) ülevaade digitaliseerimise ja automatiseerimise projekti innovaatilisusest teadus- ja

arendustegevuse korraldamise seaduse § 2 punktis 5 nimetatud toote- ja protsessiinnovatsiooni

tähenduses ettevõtte tasandil;

9) digiauditi meeskonna ja digiauditi tegemisse kaasatud isikute valiku põhjendus koos nende

rollide ja tegevuse kirjeldusega.

(17) Lõike 3 punktis 5 nimetatud kliimakindluse tagamise hindamise aruande koostamiseks

avaldab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) oma veebilehel

kliimakindluse hindamise juhendi, mis lähtub Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01

„Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373,

16.09.2021, lk 1–92).

(18) Kui taotlejal on kasutusel taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatav seade,

arvestatakse taotleja omatarbimisest maha olemasolev taastuva energiaallika tootmisvõimsus.

§ 5. Mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247,

13.07.2021, lk 1–49), artiklis 13 nimetatud kulud samas artiklis sätestatud tingimusel;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 64 lõikes 1 nimetatud

kulud;

3) kulu, mis on tehtud enne taotluse esitamise päeva, välja arvatud ettevalmistava töö kulu;

4) ettevalmistava töö kulu, mis on tehtud enne 1. jaanuari 2024 või millega ei kaasne

investeeringut sama tegevuse raames;

5) sõiduki soetamise kulu, välja arvatud § 4 lõikes 5 nimetatud kulu;

6

6) telekommunikatsioonivõrgu, ühisveevärgi, kanalisatsiooni, elektri-, gaasi- või

soojusvõrguga liitumise tasu, välja arvatud juhul, kui see on otseselt seotud toetatava tegevuse

elluviimisega;

7) amortisatsioonikulu, mitterahaline sissemakse ja kulu, mille eest on tasutud tasaarvelduse

korras;

8) tegevuskulu, sealhulgas remondi-, rendi-, kütuse-, palga-, koolitus-, side- ja veokulu;

9) tasu taotleja enda või tema töötaja tehtud töö eest;

10) seadme paigaldamise kulu ilma seadme soetamiseta ning kasutatud seadme või vahendi

soetamise kulu;

11) juriidilise konsultatsiooni kulu;

12) patendi ja litsentsi ostmise kulu, kui see ei ole otseselt seotud toetatava tegevuse

elluviimisega;

13) sularahamakse, lepingu sõlmimisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenusega

seotud muu kulu;

14) erisoodustuselt tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses tasutav maks;

15) kindlustamisega seotud kulu, välja arvatud kindlustus, mis on tehtud seadme soetamise

korral seadme toetuse saajani transpordi ajaks;

16) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulu;

17) tolli-, sisseveo- või muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse või kustutatakse muul

moel ja mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist;

18) see osa sellise taastuvast energiaallikast tootmisseadme projekteerimise, soetamise ja

paigaldamise kulust, mille puhul tootmisseadme tootmisvõimsus ületab taotleja tarbimiskoha

omatarbimise;

19) paragrahvi 4 lõikes 6 nimetatud kulu ilma investeeringuta mere-vesiviljeluskasvanduse

rajamiseks või laiendamiseks;

20) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 6. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded

(1) Taotleja on:

1) füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle põhitegevusala on või hakkab olema

vesiviljelustoodete tootmine;

2) kalandusturu korraldamise seaduse § 12 alusel tunnustatud vesiviljelussektori

tootjaorganisatsioon.

(2) Lõikes 1 nimetatud isikud (edaspidi koos taotleja) vastavad järgmistele nõuetele:

1) taotlejal on tegevuse elluviimiseks vajalik suutlikkus;

2) äriühingust taotleja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni soovituse

2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete

määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), kohaselt;

3) taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas;

4) taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või

muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ega muud tagastamatut riigiabi;

5) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

6) taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud

intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud;

7

7) ehitise ehitamise korral on ehitis ja sellealune maa taotleja omandis või on ehitisealusele

maale taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest;

8) kui soetatav seade või vahend paigaldatakse ehitisse või kinnisasjale või seda kasutatakse

ehitises või kinnisasjal, peab see ehitis või kinnisasi olema taotleja otseses valduses

asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa maksmisest;

9) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või

siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi-

ja jaemüügiga, ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa

Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või

3, §-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3 või §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku

§-s 279, 344, 345 või 361 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise

rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses;

10) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või

siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi-

ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393

sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega;

11) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või

siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi-

ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 357, 358, 364, 365, 3651, 3652, 367,

368, 3681, 3682, 3683, 3684, 3685, 3686, 411, 412 või 4121 sätestatud keskkonnaalast süütegu;

12) kui taotleja on § 6 lõikes 1 nimetatud isik ja ta tegeleb taotluse esitamise hetkel

vesiviljelustoodete tootmisega, välja arvatud vetikakasvatusega, on talle veterinaarseaduse § 27

punkti 1 alusel antud tegevusluba;

13) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimise korral on taotlejal

hoonestusluba, ehitusluba ja vee erikasutusluba.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 7. Toetuse taotlemine ja nõuded taotlusele

(1) Taotluste vastuvõtu alustamisest teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

ja oma veebilehel arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele

jääks vähemalt 15 tööpäeva. PRIA teatab iga § 2 lõikes 2 sätestatud toetatava tegevuse kohta

toetuse taotlemiseks eraldi tähtaja.

(2) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud ajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu avalduse ning selles esitatud andmeid ja hindamiskriteeriumite

täitmist tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus).

(3) Taotleja esitab taotluses järgmised asjakohased andmed ja dokumendid:

1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) teave selle kohta, kas taotleja on mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja;

3) toetatava tegevuse nimetus, eesmärk, kirjeldus ning elluviimise aeg, sealhulgas algus- ja

lõppkuupäev;

4) Euroopa Liidu tulemusnäitajad ja riigisisesed seirenäitajad;

5) toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus;

8

6) teave selle kohta, kas ja kuidas kavandatakse rahastada toetatava tegevuse omafinantseeringu

osa;

7) pakkumiskutsed koos tehnilise kirjeldusega ja saadud hinnapakkumused ning asjakohased

selgitused, kui esitatakse alla kolme hinnapakkumuse;

8) ostumenetluse viitenumber, kui taotleja on ostumenetluse elektrooniliselt riigihangete

registris ellu viinud;

9) vajaduse korral kirjeldus selle kohta, milline on taotleja varasem kogemus

vesiviljelustoodete tootmise valdkonnas;

10) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 7 nimetatud

tegevusloa ning keskkonnamõju hindamise aruande ärakiri, kui toetatava tegevuse

elluviimiseks on vajalik keskkonnamõju hindamine;

11) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse elluviimise korral selle

vesiviljelusettevõtte elektri omatarbimist tõendav dokument, kus kavandatakse taastuvat

energiaallikat kasutusele võtta;

12) vajaduse korral § 2 lõikes 3 sätestatud taastuva energiaallika kasutuselevõtmise korral

energiaauditi aruanne;

13) vajaduse korral § 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud tegevuse elluviimise korral digiauditi

aruanne;

14) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud tegevuse elluviimise korral toetatava

tegevuse raames tehtava investeeringu prognoositavad toodangunäitajad ning prognoositavate

tulude ja kulude analüüs;

15) kinnitus, et taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139

artikli 11 lõikes 1 nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama artikli lõikes 3 nimetatud

pettust;

16) prognoositavad maksed toetatava tegevuse elluviimise ajal kuue kuu kaupa;

17) vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2

punkti j kohane hinnang selle kohta, et on tagatud sellise taristuinvesteeringu kliimakindlus,

mille kestvus on vähemalt viis aastat;

18) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud tegevuse elluviimisega kaasneva

vesiviljeluskasvanduse keskkonnamõju vähendamise investeeringu puhul vesiviljelusettevõtte

negatiivse keskkonnamõju vähendamise eksperdihinnang;

19) vajaduse korral olemasoleva vesiviljelusettevõtte taotluse esitamisele vahetult eelnenud

kahe viimase kinnitatud majandusaasta keskmine vesiviljelustoodangust saadud müügitulu ja

viimase kinnitatud majandusaasta omakapitali tõendav dokument;

20) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimise korral teave selle kohta,

millisel määral kavandatakse vesiviljelustoodangu toodangumahtu suurendada kahe aasta

jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest;

21) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimise korral äriplaan;

22) vajaduse korral väljavõte ehitise põhiprojekti põhijoonistest, kus muu hulgas kajastuvad

kavandatava ehitise asendiplaani, arhitektuuri, tehnosüsteemide ja välisvõrkude lahendused,

ning väljavõte projekti seletuskirjast koos kooskõlastustega, kui toetatava tegevuse elluviimisel

on vaja ehitusluba.

(4) Lõike 3 punktis 21 nimetatud äriplaanis sisalduvad järgmised andmed:

1) äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus meetme eesmärkidele;

2) kirjeldus selle kohta, kas ja kuidas taotleja ettevõtluskeskkond soosib nende eesmärkide

täitmist, mis on seotud taotluses esitatud toetatava tegevusega elluviimisega;

3) toodangumahu ja toetuse abil soetatava vara kasutuse kavandamine;

4) turuosa ja turustamisvõimaluste analüüs;

5) ettevõtja finantsvõimekuse kavandamine;

9

6) ettevõtja töötajate pädevus.

(5) Kui toetatav tegevus on seotud taastuva energiaallika kasutuselevõtmisega, tuleb taotlejal

esitada PRIA-le energiaaudit, välja arvatud järgmistel juhtudel:

1) taotlejal on olemas § 4 lõike 11 punktis 2 nimetatud andmed;

2) taotlejal on olemas ehitusprojekt, milles on märgitud rajatava ehitise energiatarbimise

andmed, või

3) toetuse abil soetatava, ehitatava või renoveeritava objekti energiatarbimine on eristatav

sellise muu objekti energiatarbimisest, mis saab energiat sama liitumispunkti kaudu.

(6) Euroopa Liidu tulemusnäitaja § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste kohta on

prognoositav uus loodav vesiviljelusettevõtte tootmisvõimsus tonnides aasta kohta.

(7) Euroopa Liidu tulemusnäitaja § 2 lõike 2 punktides 2 ja 3 sätestatud tegevuste kohta on

prognoositav vesiviljelustoodete tootmisel ressursitõhusust parandanud isikute arv.

(8) Riigisiseste seirenäitajate kohta märgib taotleja järgmised andmed:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul müügitulu taotluse

esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal ja müügitulu kaks aastat pärast PRIA poolt

viimase toetusosa maksmist sellele vahetult eelnenud majandusaastal;

2) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul toodangumaht taotluse

esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal ja toodangumaht kaks aastat pärast PRIA poolt

viimase toetusosa maksmist sellele vahetult eelnenud majandusaastal;

3) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste elluviimisega kaasneva

vesiviljeluskasvanduse keskkonnamõju vähendamise investeeringu puhul teave selle kohta, kas

toetatava tegevuse elluviimisel väheneb vesiviljeluskasvanduse tegevusest tulenev negatiivne

keskkonnamõju;

4) paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul teave selle kohta, kas

toetatava tegevuse elluviimine soodustab vesiviljelustoodete tootmise digitaliseerimist, ning

teave selle kohta, mis liiki protsessi toetatava tegevuse tulemusena digitaliseeritakse;

5) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse puhul tootmiseks kasutatava

taastuvenergia tootmisvõimsuse osakaal protsentides ja kilovattides kogu energiatarbimisest

taotluse esitamisele vahetult eelnenud kalendriaastal ja prognoositav osakaal toetatava tegevuse

elluviimisele järgneval kalendriaastal.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 8. Taotluse menetlemise tingimused ja kord

(1) PRIA moodustab § 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse puhul nõuetekohaste taotluste

hindamiseks ekspertidest hindamiskomisjoni, kuhu kuulub muu hulgas majandusvaldkonna

ekspert. Hindamiskomisjon hindab taotleja äriplaani lisas „Mere-vesiviljeluskasvanduse

rajamise ja laiendamise toetuse taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud

hindamiskriteeriumite alusel.

(2) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse puhul on hindamiskriteeriumite

miinimumnõue, et:

1) taotlus on saanud iga lisas nimetatud hindamiskriteeriumi eest vähemalt ühe hindepunkti ja

10

2) taotlus on saanud lisas nimetatud hindamiskriteeriumite eest kokku vähemalt kümme

hindepunkti.

(3) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 sätestatud tegevuse puhul koostab PRIA taotluste

paremusjärjestuse lisas sätestatud hindamiskriteeriumite eest antud hindepunktide liitmise teel,

lugedes paremaks sellise taotluse, mis on saanud hindamiskriteeriumite alusel suurima

koondhinde. Võrdse koondhindega taotluste puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse

summa kavandatava tootmismahu kohta on väiksem. Kui taotletava toetuse summa ja

tootmismahu suhe on võrdne, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

(4) PRIA hindab § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse puhul nõuetekohaseid taotlusi

järgmiste hindamiskriteeriumite alusel:

1) tegevuse omafinantseeringu osakaal, mille puhul hinnatakse omafinantseeringu suurust;

2) taotleja pädevus tegevus ellu viia, mille puhul hinnatakse taotleja eelnevat kogemust

vesiviljelustoodete tootmise tegevusalal;

3) taotleja varasem majandustegevus, mille puhul hinnatakse taotleja müügitulu

vesiviljelustoodete tootmise tegevusalal;

4) tegevuse panus meetme eesmärkide saavutamisse, mille puhul hinnatakse keskkonnamõju

leevendusmeetmeid ja protsesside digitaliseerimist.

(5) Kui § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse puhul hinnatakse taotleja pädevust toetatav

tegevus ellu viia, antakse hindepunkte järgmiselt:

1) üks punkt, kui taotleja töötajal on vesiviljelusalane kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidus või

varasem töökogemus vesiviljeluse valdkonnas;

2) kaks punkti, kui taotleja töötajal on vesiviljelusalane kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidus ja

varasem töökogemus vesiviljeluse valdkonnas.

(6) Kui § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse puhul hinnatakse taotleja varasemat

majandustegevust, antakse hindepunkte järgmiselt:

1) üks punkt, kui taotleja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal saanud

vesiviljelustoodete tootmise tegevusalal müügitulu kuni 100 000 eurot;

2) kaks punkti, kui taotleja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal saanud

vesiviljelustoodete tootmise tegevusalal müügitulu üle 100 000 euro;

3) kolm punkti, kui taotleja on taotluse esitamisele vahetult eelnenud aastal saanud

vesiviljelustoodete tootmise tegevusalal müügitulu üle 500 000 euro.

(7) Kui § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse puhul hinnatakse tegevuse panust meetme

eesmärkide saavutamisse, antakse lisahindepunkte järgmiselt:

1) üks lisahindepunkt, kui tegevus aitab leevendada vesiviljeluskasvanduse keskkonnamõju;

2) üks lisahindepunkt, kui tegevuse raames digitaliseeritakse protsessi;

3) kaks lisahindepunkti, kui § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse raames viiakse magevee

vesiviljeluskasvanduses ellu tegevusi kalade ettekasvatamiseks merevesiviljeluse tarvis;

4) üks lisahindepunkt iga viie protsendi omafinantseeringu eest, mis ületab omafinantseeringu

minimaalset määra.

(8) PRIA hindab § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud tegevuse puhul nõuetekohaseid taotlusi ja

koostab taotlusvoorus taotluste paremusjärjestuse, lugedes taotlusvoorus paremaks sellise

taotluse, mis on saanud hindamiskriteeriumite alusel suurima koondhinde. Võrdse

koondhindega taotluste puhul eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

11

(9) Taotlust ei hinnata, kui taotleja viib ellu § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevust.

§ 9. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud

tegevuste puhul kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 2 punkti 2 alusel.

(2) PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse § 2 lõike 2 punktis 3 sätestatud

tegevuse puhul kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 3 punkti 2 alusel.

(3) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45

lõikes 6 sätestatud alustel.

(4) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2

sätestatud tegevuste puhul 45 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast ja § 2

lõike 2 punktis 3 sätestatud tegevuse puhul 45 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse

esitamisest.

5. peatükk

Nõuded toetuse saajale ning toetuse maksmise tingimused ja kord

§ 10. Ostumenetlus

(1) Taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara

mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsib taotleja vähemalt kolm võrreldavat

hinnapakkumust.

(3) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei

ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate

paljusus.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid,

hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust

ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(5) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 4 nimetatud andmetele järgmiseid

andmeid:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu;

5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number.

(6) PRIA koostab ehitustööde maksumuse prognoosi näidisvormi ja ehitustööde kohta

12

hinnapakkumuse näidisvormi ning avaldab need oma veebilehel.

(7) Taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8

tähenduses.

(8) Taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse

raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või

vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava

töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

§ 11. Ostumenetlus riigihangete registris

(1) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama

ostumenetluse riigihangete registris.

(2) Kui taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, koostab ta toetatava tegevuse

eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed toetatava

tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja

üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral

tõendatavad.

(3) Ehitustööde maksumuse prognoos peab sisaldama lisaks lõikes 2 sätestatud andmetele

vähemalt järgmiseid andmeid:

1) üldandmed ehitise kohta;

2) andmed ehitise põhikonstruktsiooni materjalide kohta;

3) ehitise maksumus, milles sisalduvad ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja vundamendikulu,

kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite kulud, pinnakatte

kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu.

(4) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest nähtub

tellitava töö või teenuse või soetatava vara kirjeldus, tehnilised andmed, majanduslikult

soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise kriteeriumid ja

hinnapakkumuste esitamise tähtpäev;

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas

ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste

ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta pärast hinnapakkumuste esitamise tähtaega ja

parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(5) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid,

hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust

ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

13

(6) Ehitustööde puhul sisaldab hinnapakkumus lisaks lõikes 5 sätestatud andmetele ehitise

kohta järgmiseid andmeid:

1) ehitise nimetus;

2) ehitise ehitisregistri kood;

3) selle katastriüksuse katastritunnus, millel ehitis paikneb või millele kavandatakse ehitis

ehitada;

4) ehitise üldkulud ja vastava kululiigi olemasolu korral ehitise või välisrajatise kulu, aluse- ja

vundamendikulu, kandetarindite kulu, fassaadielementide kulu, katusekulu, ruumitarindite

kulu, pinnakatte kulu, tehnosüsteemi kulu, ehitusplatsi korralduskulu ja ehitusplatsi üldkulu;

5) hinnapakkuja majandustegevuse registreerimise number.

(7) Taotleja võib loobuda konkureerivate hinnapakkumuste küsimisest või ostumenetluse

korraldamisest riigihangete registris, kui see ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul

puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus.

(8) Taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse

raames tellitavat tööd või teenust või soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või

vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava

töö või teenuse või soetatava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

(9) Lõigetes 1–8 sätestatut ei kohaldata, kui taotleja on hankija riigihangete seaduse § 5

tähenduses, kes peab hanke korraldamisel järgima riigihangete seadust. Kui taotleja korraldab

riigihanke pärast taotluse esitamist, teeb ta enne taotluse esitamist turu-uuringu riigihangete

seaduse kohaselt.

§ 12. Maksetaotluse esitamine

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja vähemalt üks kord aastas pärast toetatava tegevuse

täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist elektrooniliselt

PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või

soetas vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse;

4) töövõtu- või käsundusleping selle isikuga, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse;

5) kulutuste tegemist tõendav muu dokument.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja ärinimi ja äriregistri kood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta

maksetaotlus esitatakse;

2) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

3) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

4) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta.

(3) Lõike 1 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel ja punktis 3 nimetatud osutatud

teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendaval dokumendil näidatud tehingu sisu

peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele.

14

§ 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord

(1) PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud

andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tingimustele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ning kalandusturu

korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

(2) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel, et toetuse

saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

(3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse

kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata

jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

(4) PRIA teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse kalandusturu korraldamise

seaduse § 53 lõike 2 alusel 25 tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse ja nõuetekohaste

dokumentide saamisest.

(5) PRIA teeb toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul arvates

toetuse maksmise otsuse tegemisest.

§ 14. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab

toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood).

(2) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmiseid kohustusi:

1) täidab § 6 lõike 2 punktides 5 ja 9–13 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid;

2) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

3) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud

kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja

kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

4) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

5) teavitab PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või

tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest,

likvideerimismenetlusest ja tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;

6) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi

kooskõlas regionaalministri 19. juuli 2023. a määrusega nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu

osalusele viitamise tingimused ja kord“.

(3) Lisaks lõikes 2 sätestatule peab toetuse saaja:

1) viima ellu toetatava tegevuse ja esitama kõik tegevusega seotud kuludokumendid taotluse

rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent hiljemalt kahe aasta pärast arvates PRIA poolt

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

15

2) täitma § 6 lõike 2 punktides 4 ja 6 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni PRIA poolt

viimase toetusosa maksmiseni;

3) tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele;

4) tagama, et hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks on ehitusluba või ehitusteatis

ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;

5) tagama, et hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või

kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;

6) esitama PRIA määratud tähtajaks toetatava tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks § 7

lõigetes 6–8 nimetatud andmed;

7) esitama § 7 lõikes 6 ning lõike 8 punktides 1 ja 2 nimetatud tulemus- ja seirenäitajate

tegelikud tulemused kaks aastat pärast toetatava tegevuse elluviimist;

8) esitama § 7 lõike 7 ja lõike 8 punktides 3–5 nimetatud tulemus- ja seirenäitajate tegelikud

tulemused üks aasta pärast toetatava tegevuse elluviimist;

9) teavitama PRIA-t kalandusturu korraldamise seaduse § 46 lõikes 4 sätestatust kuni PRIA

poolt viimase toetusosa maksmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Lisa

Mere-vesiviljeluskasvanduse rajamise ja laiendamise toetuse taotluse hindamise kriteeriumid

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Rahandusministeerium Kliimaministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/85

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse investeeringutoetus” eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad:

1. Määruse eelnõu, REM_EN_vesiviljeluse_investeeringu_toetus.docx 2. Määruse eelnõu seletuskiri, REM_SK_vesiviljeluse__investeeringu_toetus.docx 3. Lisa_vesiviljeluse_invest.docx

Eduard Koitmaa, [email protected], 625 6233 Signe Soomann, [email protected], 625 6240

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse

investeeringutoetus” eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse

investeeringutoetus” kehtestatakse 1. jaanuaril 2023. aastal jõustunud kalandusturu korraldamise

seaduse (edaspidi KTKS) § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel.

Vesiviljelus, mis hõlmab veeliste organismide kasvatamist sh ka kalade kasvatamist, on üks osa

Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühisest kalanduspoliitikast.1 Ühise kalanduspoliitika üks eesmärke

on tagada, et püügitegevus ja vesiviljelus oleks keskkonna seisukohast pikaajaliselt kestlikud ning

neid majandataks viisil, mis oleks kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja tööhõivelise kasu

saavutamise ja toiduvarude kättesaadavuse toetamise eesmärkidega. EL impordib üle 70% oma

tarbitavatest mereandidest ning vajadus ise ennast toorainega varustada on ajas kasvanud. Eestis

toodetakse (püük ja kasvatus kokku) mereande rohkem, kui eestlased tarbida suudavad, on

vesiviljelussaaduste osakaal kõikide kalandustoodete osas märkimisväärselt väiksem, kui see olla

võiks. Suurem osa Eestis tarbitavast vesiviljelustoodangust on imporditud ning hetkel Eestis

toodetud vesiviljelustoodete toodangumahud ei suuda katta eestlaste tarbimise vajadusi. Sama

olukord on ka kalatööstustega, sest need ettevõtted, mis tegelevad vesiviljelustoodete

töötlemisega impordivad suurema osa oma toorainest, põhjusel, et Eestis kasvatatud

vesiviljelustoodete maht ei kata tööstuste toorainevajadust. 2023. aastal olid Eesti

vesiviljelustoodangu müügimahud 918 tonni, millest peamine kasvatatav liik on vikerforell 785

tonni. Teisi kalaliike kasvatatakse oluliselt väiksemas mahus nagu näiteks: angerjas 35,6 tonni,

karpkala jne.

2021. aastal Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030)2 kohaselt on oluline luua tingimused majanduslikult

elujõulisemale ja konkurentsivõimelisemale vesiviljelussektorile. Säästva merevesiviljeluse

arendamise strateegiliseks eesmärgiks on PõKa 2030 seatud eesmärgina viia avamere

vesiviljeluse maht 10 000 tonni juurdekasvuni aastas ning säästva merevesiviljeluse arendamisel

peame soodustama ja toetama kaasaegsete ning innovaatiliste tehnoloogiate kasutamist, seejuures

tuleb lähtuda põhimõttest, et arendused ei sea olulisel määral ohtu mereala hea seisundi

saavutamist. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 Eesti

rakenduskava“ (edaspidi rakenduskava) toetab PõKa 2030 eesmärkide elluviimist.

Selleks, et Eesti saaks kasutada Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (edaspidi

EMKVF) rahalisi vahendeid on vajalik riiklik rakenduskava, mille eesmärk on rakendada

EMKVF raames meetmeid ja tegevusi, mis toetavad Eesti kalandus- ja vesiviljelussektori

peamiste eesmärkide saavutamist EL-i ühise kalanduspoliitika rakendamisel. Rakenduskava

kiideti Euroopa Komisjoni poolt heaks, 8. detsembril 2022. aastal.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 kohaselt kuuluvad vesiviljelusega

seonduvad meetmed prioriteeti 2, mis soodustavad säästvat vesiviljelustegevust ning kalapüügi-

ja vesiviljelustoodete töötlemist ja turustamise edendamist, aidates parandada toiduga

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/ALL/?uri=CELEX:32013R1380 2 PõKa 2030 www.agri.ee/poka-2030

KAVAND

28.01.2025

2

kindlustatust EL-is. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 artikkel 27

sätestab, et seoses vesiviljelustegevuse edendamisega, peab EMKVF-ist antav toetus olema

kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 34 lõikes 2 osutatud vesiviljeluse arendamist

käsitlevate mitmeaastaste riiklike strateegiakavadega, Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik

tegevuskava 2030 valmis 2022. aastal.3

Meetme otseseks sihtrühmaks on kokku ca 30 ettevõtet, kus on töötajate aastakeskmine arv ca 50

inimest, varieerudes aastate lõikes.4 Lisaks neile on meetme sihtrühmaks need ettevõtjad, kes

soovivad alustada kalade kasvatamisega meres. Eesti vesiviljelussektoris tegutsevad ettevõtted

on väga erinevad nii suuruse, tegevussuundade ja toodangumahtude poolest. Lisaks kalade

kasvatamisele tegeletakse ka jõevähi (Astacus astacus) kasvatamisega. Arvestades viimaste

aastate toodangu mahtu (2023. aastal oli Eestis kasvatatud jõevähkide müügikogused 490 kg)5

nimetatud liigi osas, ei ole selle tootmisharu majandustegevus Eesti majandusele olulist mõju

avaldunud. Eesti vähikasvandustesse on tehtud avalike vahendite toel investeeringuid aastatel

2002–2004 Kesk- ja Ida-Euroopa maade põllumajandusele ja maaelule antava erakorralise

liitumiseelse abi programmist (SAPARD), aastatel 2004–2006 Kalanduse Arendusrahastust

(FIFG), Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 kui ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi

vahenditest. Valdkonda suunatud rahaliste vahendite kasutamise kogemus näitab, et

vähikasvatusse suunatud avalike vahendite toel ei ole tõusnud Eestis kasvatatud jõevähi

müügimahud. Põllumajandus- ja Toiduameti poolt tunnustatud ehk tegevusloaga vähikasvandusi

on eelnõu väljatöötamise hetkel Eestis 21 kasvandust ning kaheksa neist müüs 2023. a oma

toodangut.

Lisaks tavapärastele ettevõtetele on vesiviljelusega tegelevad äriühingud loonud tunnustatud

tootjaorganisatsiooni Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu, mis on üks kuuest tunnustatud

tootjaorganisatsioonist Eestis. Läänemere traalpüügisektoris on kilu ja räime püüdvad ettevõtjad

koondunud kolmeks toimivaks tootjaorganisatsiooniks ning katusorganisatsiooniks:

tootjaorganisatsioonide liiduks. Ranna- ja siseveekogude püügisektoris on praeguseks

tunnustatud üks tootjaorganisatsioon, mis toimetab peamiselt Peipsi järvel. Üldiselt on

tootjaorganisatsioonide peamine suunitlus koondada väiksemad tootmismahud suuremaks

kogumiks, et kindlustada stabiilsem logistika ja tarneahel toodete kättesaadavamaks muutmisel

ning saavutada juurdepääs parematele turustamisvõimalustele, panustades enda tegevusega ka

jätkusuutlikku toidutootmist käsitlevatesse strateegiatesse. Kui näiteks kalapüügi

tootjaorganisatsioonide puhul töödeldakse kilu ja räime enamjaolt kompaktsetes külmhoonetes,

kus nii töötlemisel kui ka toodete pakendamisel kasutatakse kaasaegseimaid tehnoloogilisi

lahendusi ning sinna kuuluvad Läänemere traalpüügiga tegelevad ettevõtjad, siis vesiviljelusega

tegeleva tootjaorganisatsiooni ühistegevus ei ole veel tugevalt arenenud. Peamiselt esindavad

vesiviljelusega tegelevaid ettevõtjaid Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit ning Eesti Vesiviljelejate

Liit, samas tegutsevad valdkonnas ettevõtjad, kes nimetatud erialaorganisatsioonidesse ei kuulu.

Rakenduskava meetme „Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse investeeringutoetus” raames (edaspidi

määrus) sätestatakse toetuse andmise tingimused, toetatavad tegevused, toetuse vorm, toetuse

määr ja toetuse maksimaalne suurus, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, taotluse

menetlemise tingimused ja kord, toetuse maksmine ning toetuse saaja kohustused. Toetus

võimaldab vesiviljelustoodete tootmisega tegelevatel ettevõtjatel taotleda EMKVF vahenditest

toetust investeeringute elluviimisel, millega rajada uusi või laiendada olemasolevaid

merevesiviljeluskasvandusi, mille põhitegevusala on kalakasvatus või magevee

vesiviljeluskasvanduse ajakohastamiseks. Lisaks võimaldab määruse kaudu taotletav toetus viia

3 Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava 2030 https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2022-07/tegevuskava-vesiviljelus-2030.pdf 4 Statistikaameti andmed 25. mai 2024. a https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ettevetete- majandusnaitajad__ettevetete-tulud-kulud-kasum__aastastatistika/EM001 5 Statistikaameti andmed 25. mai 2024. a https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__kalandus/KA40

3

ellu investeeringuid vesiviljeluskasvanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks,

digitaliseerimiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtuks. Keskkonnahoidlikum ja kulutõhusam

energiakasutus aitab vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest ning

kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas EL-i kliimaeesmärkidega.

Toodangumahtude kasv aitab suurendada ettevõtete kasumlikkust ning vähendab

vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevate ettevõtjate vajadust tooraine impordi järele, mis

suurendab ühtlasi ka Eestis toiduga kindlustatust.

Eelnõu jõustudes panustatakse strateegia „Eesti 2035“ eesmärki võtta kasutusele ringmajanduse

põhimõtted läbi planeeritud tegevuste toetamise kalapüügi- ja vesiviljelussektoris.6 Toetus on

kooskõlas PõKa kestliku kalanduse programmiga, mille eesmärgiks on jätkusuutlik ning

konkurentsivõimeline kalandus- ja vesiviljelussektor, kvaliteetne toodang, kõrge lisandväärtus ja

suur ekspordipotentsiaal, mis väljendub ettevõtete müügitulus ning eksporditavate toodete

koguväärtuses eurodes.7

Globaalselt veab hetkel kalandustoodete kasvu vesiviljelustoodete tootmine ehk veeliste

elusorganismide kasvatamine. Selline trend tõenäoliselt jätkub ka tulevikus. Samas saab

tootlikkuse kasv vesiviljelustoodete tootmise osas olema madalam kui eelmisel kümnendil.

Kalajahu tootmine on maailmas kerges kasvutrendis v.a. El Niño aastatel (2024, 2028, 2032).

Kuna kalajahu tootmine kasvab aeglasemas tempos kui vesiviljelustoodete tootmine globaalselt,

siis tõenäoliselt suureneb vesiviljelussektoris õliseemnetel baseeruva sööda kasutamine. Kala per

capita tarbimine on tõusuteel pea kõikides regioonides, v.a. Aafrika, kus prognoositakse

minimaalset langust. Kalatoodete puhul oodatakse nominaalhindade kasvamist ja reaalhindade

kahanemist. Kalaõli hind saavutas tipu 2022–2023, järgmisel kümnendil prognoositakse hinna

normaliseerumist ja stabiilsemat kasvu.8 Eestis on vesiviljelustoodete tootmine, töötlemine ja

turustamine osa toidutootmisest. Julgeoleku seisukohast on toidutootmine strateegiline sektor.

Eesti päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ekspordi koguväärtus oli 2022. aastal üle 153,8

miljoni euro, millest näiteks külmutatud kala osakaal moodustas koguseliselt ekspordis üle 60%.

2023. aastal oli Eesti päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ekspordi koguväärtus mõnevõrra

langenud, olles 152,9 miljonit eurot. Samas on Eesti päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

kogused langenud aastaga 82 909 tonnilt 67 745 tonnile. Eesti vesiviljelustoodang on ekspordis

pigem marginaalne. Üha olulisemaks on muutumas olemasolevate töötlemisüksuste

konkurentsivõime tagamine olukorras, kus toorainemaht väheneb kuna kalapüügi mahud on

langustrendis. Kalakasvatuste toodangumahtude tõus tagaks olemasolevate töötlemisüksuste

kohaliku päritoluga toorainega varustatuse ning paraneks tegutsevate ettevõtjate

konkurentsivõime turgudel, aidates rahuldada elanike nõudluse inimorganismile vajalike

valkainete järele.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika

osakonna kalandusturu valdkonnajuht Eduard Koitmaa (625 6233, [email protected]) ja

sama valdkonna peaspetsialist Signe Soomann (625 6240, [email protected]). Juriidilise

ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna

nõunik Karina Torop (625 6520, [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt sama

osakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6165, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

6 https://valitsus.ee/votame-kasutusele-ringmajanduse-pohimotted 7 https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-203 0 8 OECD-FAO Agricultural Outlook 2024-2033: Main messages of the Outlook, Overview Outline 28-29 March 2024 Paris

4

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse rakenduskava

meetme „Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse investeeringutoetusˮ raames toetuse andmise ja

kasutamise tingimused ja kord.

Eelnõu § 2 lõike 1 alusel sätestatakse toetuse andmise eesmärk.

Toetuse andmise peamine eesmärk on kaasa aidata mere-vesiviljeluse toodangumahu kasvule,

leevendada vesiviljeluskasvanduse keskkonnamõjusid ja soodustada tootmisprotsessil

taastuvenergiaallikatele üleminekut ning digitaliseerimist. Toetatakse ka investeeringuid, et

edendada vesiviljelusettevõtjate vastupanuvõimet vesiviljelustoodete tootmisel keskkonna- ja

kliimamuutuste tingimustes. See on ühtlasi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 2021/1139 artikliga 27.

Lõike 2 alusel sätestatakse toetatavad tegevused. Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1139, artikli 26 lõike 1 punktis a nimetatud erieesmärgi täitmiseks, milleks

on säästva vesiviljelustegevuse edendamine, eelkõige vesiviljelustootmise konkurentsivõime

tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevused on pikas perspektiivis keskkonnasäästlikud.

Nimetatud erieesmärgi täitmise kaudu panustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1380/2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ)

nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ)

nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ, (ELT L 354, 28.12.2013, lk

22–61), artiklis 2 sätestatud ühise kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisse.

Eelpool nimetatud eesmärkide saavutamiseks toetatakse investeeringuid uue mere-

vesiviljeluskasvanduse rajamiseks või olemasoleva laiendamiseks, mille põhitegevusala on

kalakasvatus, tegutseva magevee vesiviljeluskasvanduse ajakohastamiseks (sh kasvanduse

ümberehitamine, seadmete või inventari uuendamine) ning taastuva energiaallika

kasutuselevõtuks.

Määruse eelnõu kohaselt toetatakse sealhulgas investeeringuid, et edendada

vesiviljelusettevõtjate vastupanuvõimet vesiviljelustoodete tootmisel keskkonna- ja

kliimamuutuste tingimustes. Näiteks tormikindlamad sumbad mere-vesiviljeluse arendamisel,

hapnikusüsteemid veetemperatuuri kõikumiste ohjamiseks, puurkaevude rajamine, et ennetada

põuaperioodidest tulenevat võimalikku kahju kui looduslikes veekogudest vett napib jms. Näitena

võib tuua, et kui hülgepeletite paigaldamisel on võimalik tõsta mere-vesiviljeluskasvanduses kala

toodangu mahtu, on see kooskõlas lõikes 1 nimetatud eesmärgile kaasa aitamisega. Toetuse

taotlejal on antud investeeringute tegemisel paindlikkus, oluline on, et määruse § 2 lõike 1 alusel

sätestatud toetuse andmise eesmärk saab täidetud. Mere-vesiviljeluseks saab antud määruse

kohaselt pidada ka sellist tüüpi vesiviljeluskasvandusi, mis paiknevad maismaal (näiteks

rannikul), aga kasutavad oma vesiviljelustoodangu saamiseks merevett.

Tulenevalt kalandusturu korraldamise seaduse § 5 lõikest 2 võib vajaduse korral valdkonna eest

vastutav minister kehtestada käskkirjaga EMKVF-ist toetatavate meetmete tegevuste liigid igaks

kalendriaastaks. Samuti võib kehtestada EMKVF-i toetusteks ettenähtud vahendite jaotuse igaks

kalendriaastaks või taotlusvoorude kaupa.

Eelnõu § 3 lõikes 1 on sätestatud „Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse investeeringutoetus“ toetuse

vorm. Antud juhul kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli

53 lõike 1 punktis a sätestatud vormi ehk toetatakse tegelikult tekkinud ja tasutud

rahastamiskõlblikke kulusid.

Lõikega 2 sätestatakse § 4 lõike 3 punktis 1 ning § 4 lõike 10 punktis 1 nimetatud päikeseenergia

kasutuselevõtmisega seotud kulude toetuse andmise vorm. Sellisel juhul kasutatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis b sätestatud vormi

ehk ühikuhinna alusel kindlaksmääratud kulusid. Ühikuhinna alusel toetatakse taotluse ja neis

esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenusega seotud kulud

ning päikeseenergia tootmisseadme kasutuselevõtmisega seotud kulusid.

Päikeseenergia kasutuselevõtmisega seotud tegevuste kulu ning taotluse ja neis esitatud andmeid

tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenusega seotud kulu hüvitamise aluseks

on ühikuhind. Ühikuhinna arvutamisel on aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

5

määruse (EL) 2021/1060 artikli 94 lõike 2 punkti a alapunktis ii nimetatud varasemat tegevust

puudutavad kontrollitud andmetel põhinevat metoodikat. Ühikuhinna arvutamisel võeti arvesse

energiatootmisseadme projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu.

Lõikega 3 sätestatakse toetuse maksimaalne määr taotleja kohta. Tulenevalt Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 artikli 41 lõikest 1 on toetuse ülemmäär 50 protsenti

tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest, kui taotleja on § 6 lõikes 1 nimetatud isik ehk antud

eelnõu puhul loetakse selleks taotlejat, kes tegeleb või hakkab tegelema majandustegevusega, mis

on seotud vesiviljelustoodete tootmisega. Oluline on siinkohal teha vahet, et vesiviljelustoodete

tootmisega alustavad ettevõtjad saavad taotleda toetust mere-vesiviljeluse arendamiseks ehk

paragrahvis 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusele. Teiste toetatavate tegevuste elluviimisel

peab toetuse taotleja juba vesiviljelustoodete tootmisega tegelema.

Paragrahvi 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul on tootjaorganisatsiooni toetuse

ülemmäär 75 protsenti tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest. Kui üldjuhul on Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 artikli 41 lõike 2 kohaselt liikmesriikidel

kohaldava abi ülemmäär 50 protsenti tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest, on loodud ka

teatud erandid, mis on sätestatud sama õigusakti III lisas. Abi eriülemmäär III lisas on

tootjaorganisatsioonide puhul 75 protsenti rahastamiskõlblikest kogukuludest. Taotlejad võivad

soovi korral omafinantseeringu määra tõsta, eelnõu sätestab toetuse maksimaalse määra.

Tulenevalt KTKS § 13 lõikest 1 võib tootjaorganisatsioonina tunnustada tulundusühistut, kui

tulundusühistu ja tema liikmete majandustegevus on seotud majanduslikult oluliste liikide

tootmisega, tulundusühistul on vähemalt viis vesiviljelustoodete tootmisega tegelevat liiget ühest

või mitmest riigist ning tulundusühistu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1379/2013 artikli 14 lõikes 1 sätestatud tingimustele. See tähendab, et toetust taotleb üks

juriidiline isik, aga tegelikkuses on kavandatava investeeringuga seotud vähemalt viis sektoris

tegutsevat ettevõtet. Ehk ühe tegevuse elluviimisel on tegelikkuses mõju suuremale hulgale

vesiviljelusega tegelevatele ettevõtjatele.

Lõikes 4 sätestatakse toetuse maksimaalne suurus taotlusvooru kohta. Toetuse taotlejaks

(edaspidi taotleja) on § 6 lõikes 1 sätestatu kohaselt füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kes

tegeleb või hakkab tegelema põhitegevusalal vesiviljelustoodete tootmisega või kalandusturu

korraldamise seaduse § 12 alusel tunnustatud vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon

(tulundusühistu vormis tegutseval ühistu liikmeskonnas on vähemalt viis vesiviljelustoodete

tootmisega tegelevat liiget, kelle majandustegevuse tulemusel toodetakse aastas vähemalt 40%

Eestis kasvatatud vikerforelli kogumahtust).

Toetuse maksimaalne suurus sõltub elluviidavast tegevusest. Juhul, kui soovitakse panustada

toetuse eesmärki läbi uue mere-vesiviljeluskasvanduse rajamise, on toetuse suurus taotleja kohta

maksimaalselt 2 000 000 eurot taotlusvooru kohta. Toetuse summa kuni 800 000 eurot

määratakse tegevustele, mis aitavad kaasa toetuse eesmärgi saavutamisele läbi investeeringute

tegutseva magevee vesiviljeluskasvanduse ajakohastamise, mis võib hõlmata ka kasvanduse

ümberehitamist ja seadmete, inventari välja vahetamist ning kuni 400 000 eurot

vesiviljeluskasvanduse taastuvenergia kasutuselevõtu investeeringute tarbeks.

Nii toetuse saaja kui ka PRIA peavad lähtuma asjaolust, et sama investeeringu puhul ei tohi

avalike vahendite osakaal minna suuremaks kui on 100% investeeringu puhul. Ehk see võib

ilmneda juhul kui näiteks kasutatakse investeeringute elluviimisel vahendeid samaaegselt

EMKVF-i tagastamatu abi vormis kui ka EMKVF-i rahastamisvahenditest. Lisaks maksimaalsele

toetussummale ühe taotlusvooru kohta, tuleb toetuse taotlejal arvestada asjaolu, et hinnatakse

taotleja finantsilist võimekust ning kogemust planeeritav investeering ellu viia.

Lõige 5 sätestab tingimused toetuse maksimaalsele suurusele toetuse taotleja kohta.

Punktis 1 sätestatakse, et toetus ei tohi olla suurem kui taotleja taotluse esitamisele vahetult

eelnenud viimase kinnitatud majandusaasta aruande kohane omakapitali suurus. Lisaks määratud

maksimaalsele toetuse summale tuleb toetuse taotlejal arvestada asjaoluga, et hinnatakse taotleja

finantsilist ning kogemuste põhist võimekust planeeritav investeering ellu viia. Nimetatud

tingimus on lisatud tulenevalt Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 meetmete rakendamise

kogemusest, kui toetuse määramise otsuse saanud ettevõtjatel jäi vähese finantsilise suutlikkuse

6

tõttu investeeringud tegemata kuid samal ajal hoiti kinni investeeringuteks ettenähtud EKF-i

rahalisi vahendeid. Eelpool öeldust tulenevalt tagab omakapitali nõude olemasolu EMKVF-i

rahaliste vahendite tõhusama ning operatiivsema korraldamise ning välditakse tulevikus olukordi,

kui toetuse taotlus esitatakse tegevustele, mille elluviimiseks ettevõtjal rahalisi vahendeid

tegelikkuses ei pruugi olla.

Punktiga 2 sätestatakse, et toetus ei tohi olla suurem kui taotleja taotluse esitamisele vahetult

eelnenud kahe viimase kinnitatud majandusaasta aruande kohane keskmine

vesiviljelustoodangust saadud müügitulu, kui taotlejaks on vesiviljelustoodete tootmisega tegelev

ettevõtja. Müügikäibe olemasolu nõue ei kehti nende ettevõtjate puhul, kes alles alustavad mere-

vesiviljelustoodete tootmisega. PRIA kontrollib äriregistrist andmeid, võttes arvesse taotleja

taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe viimase kinnitatud majandusaasta aruanded, mille

esitamise tähtaeg on 30. juuni. Selline lähenemine on tingitud asjaolust, et toetuse suuruse

määramisel arvestatakse ettevõtja senist käekäiku ning kogemust ja panust valdkonda. Juhul, kui

taotleja ei ole veel esitanud eelneva kalendriaasta kohta majandusaasta aruannet (taotlusvoor

toimub enne 30. juunit), lähtub PRIA taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe viimase

kinnitatud majandusaasta aruandest. Toetuse saajate sihtgrupp on tegutsevad ettevõtjad, kes on

tegutsenud valdkonnas vähemalt kaks aastat välja arvatud mere-vesiviljelusega alustavad

ettevõtjad. Rakenduskava kohaselt on hinnatud Eestis töötlemisvõimekust piisavaks ning uute

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise võimekuste loomist ei ole hetkel Eestis ette näha.

Seda kinnitab asjaolu, et globaalne püügimahtude arvu väheneb9, mistõttu on võimalik panustada

olemasolevate ettevõtete konkurentsivõime kasvule läbi Eestis kasvatatud vesiviljelustoodete,

mida saaksid Eestis tegutsevad kalatööstused paremini oma toodete valmistamisel ära kasutada.

Ühtlasi tagab eelpool nimetatu parema toiduga kindlustatuse kuna tooraine toodetakse

töötlemisüksustele Eestis.

Lõige 6 kohaldub vesiviljelustoodete tootmisega alustavale ettevõtjale, kes plaanib investeeringut

sellise mere-vesiviljeluskasvanduse rajamiseks või laiendamiseks, mille põhitegevusala on

kalakasvatus. Toetuse maksimaalne suurus nimetatud taotleja kohta ei tohi olla ühes

taotlusvoorus suurem sellest näitajast, mis on järgnevalt loetletute hulgast selle taotleja puhul

suurim: toetatava tegevuse elluviimiseks krediidiasutusest võetava laenu suurus, taotleja taotluse

esitamisele vahetult eelnenud viimase kinnitatud majandusaasta aruande kohane omakapitali

suurus või taotleja omakapitali sissemakse suurus toetuse taotluse esitamise hetkel.

Kuna meres kalade kasvatamine on Eestis hetkel pigem algusjärgus, siis ei ole valdkonda alles

siseneval ettevõtjal olnud võimalik teenida nimetatud veel sektoris tulu, et kasvatada ettevõtte

omakapitali mahtu. Erandina ongi loodud võimalus vesiviljelustoodete tootmisega alustavale

ettevõtjale, et juhul, kui isiku omakapitali määr ei ole piisav investeeringu osa katmiseks, siis

võib arvestada toetatavaks tegevuseks laenulepingus krediidiasutusega kinnitatud laenusummaga

kui ta viib ellu investeeringut mere–vesiviljeluskasvanduse rajamiseks, mille põhitegevusala on

kalakasvatus. Omakapitali sissemakset saab PRIA kontrollida äriregistrist.

Määrusega soovitakse toetada nii vesiviljelussektoris tegutsevaid ettevõtjaid kui ka uusi

alustavaid ettevõtjaid, kes soovivad alustada mere-vesiviljelustoodete tootmisega,

põhitegevusalaga kalakasvatus. Oluline on siinkohal teha vahet, et vesiviljelustoodete tootmisega

alustavad ettevõtjad saavad taotleda toetust mere-vesiviljeluse arendamiseks ehk eelnõu

paragrahvis 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevusele. Alustavaks ettevõtteks saab määruse eelnõu

kohaselt lugeda näiteks sellist taotlejat, kelle juriidiline keha on asutatud hetkel, mil on esitatud

hoonestusloa taotlus pädevale asutusele eesmärgiga rajada kalakasvandus. On ilmselge, et sellisel

juhul on juriidiline keha loodud enne toetuse taotluse esitamist PRIA-le, aga kalade

kasvatamisega ei ole võimalik alustada varem kui on olemas nimetatud tegevuseks vajalikud load.

Hoonestusloa puhul võib selleks kuluda mõni aasta kuni pädev asutus (Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet, edaspidi TTJA) vastava loa väljastab. Hoonestusloa taotlemise perioodi vältel

ei ole võimalik ettevõtjal mere-vesiviljelustoodete tootmisel teenida müügitulu, samas ettevõtte

on juba mõnda aega eksisteerinud. Seega saab lugeda alustavaks ettevõtjaks paragrahvi 2 lõike 2

9 ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) The State of World Fisheries and Aquaculture 2022 https://www.fao.org/3/cc0461en/cc0461en.pdf

7

punktis 1 nimetatud tegevuse puhul sellist taotlejat, kes on saanud mere-vesiviljelustoodete

tootmiseks vajaminevad load, aga tootmisega ei ole veel alustanud. Juhime tähelepanu, et toetuse

taotlemise hetkel peab toetuse taotlejal juba olema näiteks nii hoonestusluba, ehitusluba kui ka

vee erikasutusluba. Mis puudutab menetluses olevaid lubade taotlusi, siis toetuse taotluste

menetlemisel on oluline, et toetuse taotlejal oleksid vastavad load enne toetuse taotluse esitamist

olemas. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus toetuse taotleja esitab PRIA-le toetuse taotluse

ning hiljem võib selguda, et menetluses olevat loa taotlust ei rahuldata. See tekitab olukorra, kus

toetuse taotleja suhtes on tehtud toetuse rahuldamise otsus, aga tegelikkuses ei ole toetuse saajal

võimalik planeeritud investeeringut ellu viia kuna toetuse taotlemise hetkel menetluses oleva loa

taotlust ei rahuldatud TTJA poolt.

Mere-vesiviljeluseks loetakse antud määruse kohaselt näiteks ka sellist tüüpi kalakasvandusi,

mis paiknevad maismaal (näiteks rannikul), aga kasutavad kalade kasvatamiseks merevett.

Lõikega 7 sätestatakse päikeseenergia allikast elektrienergia tootmiseks kasutatava

tootmisseadme soetamise ja paigaldamise kulu ühikuhinnad tootmisseadme võimsuse kohta.

Ühikuhinna kulukomponentidena arvestatakse paigaldust, kaabeldust, invertereid,

transformaatoreid, teisi elektrisüsteemi komponente, võrguühendust, alusraamistikku, toetavat

infrastruktuuri ning projekti koostamist ja lõplikku kooskõlastamist. Paigaldamisega soetud

kulud sisaldavad nii materjale kui ka tööjõukulusid. Elektrivõrgu liitumistasu ja

salvestussüsteemide soetamise kulu hüvitatakse tegelike kulude põhiselt.

Punktis 1 sätestatakse, et tootmisseadme, mille tootmisvõimsus on alla16 kilovati (näiteks 15,99

kilovatti) rajamiseks antakse toetust maksimaalselt 560 eurot ühe toetuse taotleja poolt taotletud

tootmisvõimsuse kilovati kohta.

Punktis 2 sätestatakse, et tootmisseadme, mille tootmisvõimsus on vähemalt 16 kilovatti, kuid

alla 50 kilovati (näiteks 49,99 kilovatti) rajamiseks, antakse toetust maksimaalselt 516 eurot ühe

toetuse taotleja poolt taotletud tootmisvõimsuse kilovati kohta.

Punktis 3 sätestatakse, et tootmisseadme, mille tootmisvõimsus on vähemalt 50 kilovatti, kuid

alla 200 kilovati (näiteks 199,99 kilovatti) rajamiseks, antakse toetust maksimaalselt 497 eurot

ühe toetuse taotleja poolt taotletud tootmisvõimsuse kilovati kohta.

Punktis 4 sätestatakse, et tootmisseadme, mille tootmisvõimsus on vähemalt 200 kilovatti,

rajamiseks, antakse toetust maksimaalselt 475 eurot ühe toetuse taotleja poolt taotletud

tootmisvõimsuse kilovati kohta.

Lõike 8 kohaselt on mere-vesiviljeluskasvanduse rajamise või laiendamise, magevee

vesiviljeluskasvanduse ajakohastamise ja taastuva energiaallika kasutuselevõtu investeeringute

elluviimiseks vajaliku taotluse ja selles esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks

tellitud töö ja teenuse kulu ühikuhind 256 eurot ühe taotluse kohta.

Toetuse andmisel kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli

53 lõike 1 punktis b sätestatud ühikuhinna vormi ettevalmistava tööna taotluse ja neis esitatud

andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenuse kohta. See ühikuhind on

arvutatud välja regionaalministri 18. oktoobri 2023. a määruse nr 69 „Perioodi 2021–2027

kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus“ raames ning on 256 eurot ühe taotluse kohta.

Lõikega 9 sätestatakse, et ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad või konkurentsiseaduse § 2 lõike 4

tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad ei saa kokku taotleda toetust

rohkem kui 2 000 000 eurot taotlusvooru kohta. Äriseadustiku § 6 kohaselt moodustab

emaettevõtja koos tütarettevõtjatega kontserni. Konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 kohaselt loetakse

valitseva mõju kaudu seotud isikud üheks ettevõtjaks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on

valitsev mõju võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise isiku

poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või

muul viisil otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses: 1) oluliselt

mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või 2) kasutada või

käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.

Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt on abikõlblikud paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatud toetatava tegevuse

elluviimiseks vajalikud kulud, mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult, majanduslikult

soodsaimal viisil ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060

artikliga 63. Abikõlblikud kulud peavad toetama EMKVF 2021–2027 rakenduskavas püstitatud

8

eesmärke. Abikõlblikud on üksnes need kulud, mis vastavad tegevuste eelarvele ja on tegevustega

otseselt seotud ning on kooskõlas kõikide õigusaktidega. Tegevuste kulud on põhjendatud, kui

need on seotud paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimisega ning kui tagatakse

rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum kasutamine. Tegevuse kulud on

abikõlblikud, kui need tehakse abikõlblikul perioodil. Kõik kulud peavad järgima usaldusväärse

finantsjuhtimise põhimõtteid ja olema vabad huvide konfliktist.

Lõikega 2 sätestatakse, et kulud on abikõlblikud alates taotluse esitamise päevast. Rakenduskava

kiideti EL-i komisjoni poolt heaks 8. detsembril 2022. aastal, kuid abikõlblikud on need kulud,

mis on tehtud alates toetuse taotlemise päevast ning erandiks on siinjuures vaid ettevalmistava

töö kulud, mis on loetletud lõikes 3. Toetuse abikõlblik periood on toetuse taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud ajavahemik, mille jooksul viiakse ellu kõik selle projekti etapid. Selle

ajavahemiku kehtestamiseks annab teavet taotleja toetuse taotlusel. Konkreetse projekti

abikõlblik periood algab hetkest, millal selle projektiga seoses võetakse esimene kohustus.

Määratud ajavahemiku vältel peavad tegevused olema ellu viidud ja toetuse saamiseks vajalikud

dokumendid PRIA-le esitatud.

Lõikega 3 täpsustatakse, et toetatava tegevuse osaks võivad olla § 2 lõikes 2 nimetatud tegevuste

elluviimiseks vajalikud ettevalmistavad tööd, milleks loetakse tegevuse elluviimisega kaasnev

tellitud projekteerimistöö ning taotluse ja tegevuskava ning neis esitatud andmeid tõendavate

dokumentide koostamiseks tellitud töö või teenus. Ettevalmistavate tööde hulka loetakse taotluse

ja neis esitatud andmeid tõendavate dokumentide koostamiseks tellitud töö ja teenus, tegevuse

elluviimisega kaasnev tellitud projekteerimistöö, projekteerimiseks vajalik ehitusgeoloogiline ja

geodeetiline uurimistöö, hüdrogeoloogiline ja hüdroloogiline uuring ning detailplaneeringu

koostamine, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud

juhtudel keskkonnamõju hindamine, energiaauditi läbiviimise kulu, digiauditi läbiviimise kulu,

kliimakindluse hindamise kulu ja negatiivse keskkonnamõju vähendamise eksperthinnangu kulu.

Võrreldes näiteks EMKF 2014–2020 rahastamisperioodiga tuleb korraldusasutusel tegevuste

valimisel tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2

punkti j kohaselt selliste taristuinvesteeringute kliimakindlus, mille kestvus on vähemalt viis

aastat. Kliimakindluse tagamise hindamiseks on Euroopa Komisjon 2021. aastal kehtestanud

teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“10.

Taristu hõlmab nii uut taristut kui ka olemasoleva taristu uuendamist, ajakohastamist ja

laiendamist. Euroopa Komisjoni kliimakindluse juhendi kohaselt on taristu käsitlus lai, hõlmates

nii hooneid, võrgutaristut kui ka mitmesuguseid ehitatud süsteeme ja varasid: a) hooned (alates

kodudest kuni koolide ja tööstusrajatisteni), mis on kõige levinum taristu liik ja inimasustuse alus;

b) looduspõhised taristud nagu haljaskatused, -müürid ja -alad ning äravoolusüsteemid; c)

tänapäeva majanduse ja ühiskonna toimimiseks hädavajalik võrgutaristu, eelkõige energiataristu

(nt elektrivõrgud, elektrijaamad, torujuhtmed), transporditaristu (põhivarad, nagu maanteed,

raudteed, sadamad, lennujaamad ja siseveetranspordi taristu), info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia taristu (nt mobiilsidevõrgud, andmekaablid, andmekeskused) ning

veetaristu (nt veetorustikud, veehoidlad, reoveepuhastusrajatised); d) ettevõtete ja

kodumajapidamiste tekitatud jäätmete käitlemise süsteemid (kogumispunktid, sorteerimis- ja

ringlussevõturajatised, jäätmepõletusjaamad ja prügilad); e) muud materiaalsed varad

mitmesugustes poliitikavaldkondades, sealhulga kommunikatsiooni, hädaabiteenuste,

energeetika, rahanduse, toidu, valitsemise, tervishoiu, hariduse ja koolituse, teadusuuringute,

kodanikukaitse, transpordi, jäätmete ja vee valdkonnas; f) konkreetseid fonde käsitlevates

õigusaktides võidakse ette näha ka muid rahastamiskõlblikke taristuliike.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 42 kohaselt on

„kliimakindluse tagamine“ protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele

pikaajalistele kliimamõjudele, tagades energiatõhususe põhimõtte esikohale seadmise ja selle, et

projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava

10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03)&from=EN

9

kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Taristuprojektide puhul on vaja arvestada energiatõhususe

esikohale seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektide puhul on oluline suurendada

energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulult ning toetada kliima- ja

keskkonnaeesmärkide saavutamist.

Kliimakindluse hindamine vastavalt Euroopa Komisjoni juhendile on kohustuslik EL-i

vahenditest rahastatavate, sh EMKVF 2021–2027, taristuobjektide puhul vastavalt juhendis

sätestatud tingimustele. Positiivne rahastamisotsus on võimalik langetada üksnes nende

kliimakindluse hindamise kohustusega taristuobjektide suhtes, mille puhul on kliimakindlus

tagatud ning see on hinnatud ja dokumenteeritud vastavalt Euroopa Komisjoni juhendis antud

suunistele.

Hinnangu saab tellida teenusena vastavalt pädevalt organisatsioonilt või koostada ise, kuid millele

peab olema lisatud pädeva organisatsiooni ametlik kinnitus kasutatud metoodika kohta. Kui on

läbi viidud keskkonnamõjude hinnang (KMH), mille käigus on hinnatud ka mõju kliimamuutuste

leevendamisele ning kliimamuutustega kohanemisele, siis ei ole vajalik täiendavalt

kliimakindluse tagamist hinnata. Sellisel juhul saab kliimakindluse hindamise aruande asemel

esitada KMH aruande ning lisada lühikese selgituse kliimakindluse tagamise järelduste kohta,

tuues välja asjakohased viited KMH aruande osadele. Kui on hinnatud kliimakindlust osaliselt,

siis tuleb läbi viia kliimakindluse hindamine vaid puuduolevas osas. Kliimakindluse tagamise

hindamise juhendi ja lisa abimaterjalid on leitavad ka RTK kodulehel:

https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded.

Vesiviljelusettevõtte negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks teeb eksperdihinnangu isik,

kellel on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 15 nimetatud

keskkonnamõju hindamise litsents.

Lõike 4 kohaselt võib ettevalmistavate tööde toetamist taotleda kõikide investeeringute raames,

kui see on asjakohane ja see on investeeringuga seotud. Abikõlblik on ettevalmistav töö, mille

kohta on väljastatud kulutuse tegemist tõendav dokument pärast 1. jaanuari 2024. a ja selle eest

on täielikult tasutud enne taotluse esitamist. Energia- ja digiauditid ei tohi olla vanemad kui kaks

aastat. Määruse koostamisel on ministeerium konsulteerinud energia-, ressursi- ja digiauditi

koostamise ekspertidega ning saanud tagasiside, et kõige asjakohasema ülevaate ettevõttest annab

audit, mis ei ole vanem kui kaks aastat.

Lõikega 5 sätestatakse, et § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuse elluviimise korral

loetakse abikõlblikuks kuluks ka selline kulu, millega kaasneb eluskalade transpordiks mõeldud

O2-, O3- ja O4 kategooria haagise soetamise kulu, kui taotlejaks on § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud

tootjaorganisatsioon ehk KTKS § 12 alusel tunnustatud vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon.

Eesti vesiviljelussektori suur killustatus ja huvide lahknevus väikese toodangumahuga toodete ja

tootmisviiside vahel pärsib tõhusat koostöövõimet nii erialaliitude kui ka tootjaorganisatsiooni

raames. Ühistegevus on üks tegureid sektori elujõu ja konkurentsivõime tagamiseks. Näiteks

ühistulise tegevuse kaudu on võimalik koondada väiksed tootmismahud suuremaks kogumiks, et

paremini siseneda turgudele ja seal püsida ning edendada koostööd kõikide tootmisetappide

lõikes. Arvestades Eesti vesiviljelustoodangu müügimahte, siis eraldi eluskala veoks mõeldud

haagiste ostmine igale ettevõtjale eraldi ei ole otstarbekas. Tootjaorganisatsioon, kuhu kuulub

suurem hulk ettevõtjad ning reaalseid kasusaajaid on enam, leiab eluskalade transpordiks

mõeldud O2-, O3- ja O4 kategooria haagis ka suuremal määral kasutust. Eesti riigi üks strateegiline

eesmärk vesiviljeluse arendamisel on meres kalade kasvatamise soodustamine ja eluskala veoks

mõeldud haagise soetamine aitab tootjaorganisatsiooni liikmetel korraldada kala transporti

kasvandustest merre edasi kasvatamiseks. Sellest tulenevalt ei pea tootjaorganisatsiooni kuuluvad

ettevõtjad turult otsima sobivaid teenuse pakkujaid vaid saavad ise liikmetega seda protsessi

korraldada. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruse nr

42 ,,Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 5 jaotise A punkti

5 alusel nimetatakse O – kategooria sõidukeid haagisteks. O2 – kategooria sõiduk on haagis,

10

mille täismass on üle 0,75 t, kuid ei ületa 3,5 t. O3 – kategooria sõiduk on haagis, mille täismass

on üle 3,5 t, kuid ei ületa 10 t. O4 – kategooria sõiduk on haagis, mille täismass on üle 10 t.

Lõike 6 kohaselt on abikõlblik kulu mere-vesiviljeluskasvanduse rajamise või laiendamise

investeeringute ellu viimisel olemasoleva laeva või teisaldatava ujuvvahendi ümberehitamine.

Vastavalt meresõiduohutuse seaduse § 19 lõike 5 alusel kehtestatud määrusele „Laevade

ohutusnõuded“ § 31, peab laev vastama laeva projekteerimisel, ehitamisel, ümberehitamisel,

seadistamisel ja ümberseadistamisel kehtinud nõuetele. Sama seaduse § 2 punktiga 11 on

defineeritud on teisaldatav ujuvvahend. Selleks loetakse sellist ujuvvahendit millel puuduvad

käiturid, mis võimaldaksid sellel iseseisvalt liigelda. Teisaldatava ujuvvahendi puhul on tegemist

veesõidukiga, mis ei ole iseliikuv ning mida ei saa iseseisvaltsõiduks kasutada. Teisaldatavaks

ujuvvahehendiks on näiteks praam ehk pargas – pukseeritav lai lamedapõhjaline madala süvisega

laev, millega toimub lastivedu peamiselt siseveekogudel ja kaitstud merepiirkondades.

Lõike 7 kohaselt loetakse abikõlblikuks kuluks § 2 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuse

elluviimise korral investeeringud vesiviljeluskasvanduse keskkonnamõju vähendamiseks ja

digitaliseerimisega seotud kulu.

Digitaliseerimiseks nimetatakse digitaaltehnoloogia integreerimist oma töö ja igapäevaelu

protsessidesse, mille käigus võtab ettevõtja kasutusele digitaalse tehnoloogia, tarkvaralise või

automatiseerimisalase lahenduse. Digitaliseerimine on määratletud protsess füüsiliselt kogutud

teabe (nt andurid) ja teadmiste teisendamiseks arvutipõhiseks keeleks. See loob uudseid

võimalusi, mis kiirendavad üleminekut tõhusamatele ja jätkusuutlikumatele tegevustele paljudes

sektorites, sealhulgas kogu kalapüügi ja vesiviljeluse tarneahelas. Digitehnoloogiad koos

kasutusviisidega, mida on seni teadaolevalt kalapüügi- ja vesiviljelussektoris kasutatud, on

esitatud tabelis 1.

Digitehnoloogiate valdkonnad ja definitsioonid, mida on rakendatud kalapüügi- ja

vesiviljelussektoris:

 info- ja sidetehnoloogia (IKT) hõlmab andmete ja teabe kogumist, salvestamist, otsimist,

töötlemist, kuvamist, esitlemist, esitlemist, korraldamist, haldamist, turvalisust,

edastamist ja vahetamist;

 asjade internet (IoT) – nutikate, omavahel ühendatud seadmete ja teenuste võrk, mis on

võimeline täiturmehhanismide abil päringuid tuvastama või kuulama ning toiminguid

sooritama. IoT võimaldab võrguanduritel kaugühendust luua, tooteid ja süsteeme jälgida

ja hallata;  pilvandmetöötlus – tööriistade ja rakenduste (nagu andmesalvestus, serverid,

andmebaasid, tarkvara) kasutamine, mis põhineb serverite võrgul Interneti kaudu. See

võimaldab kasutajal nõudmisel rentida arvutiressursse, et salvestada faile ja rakendusi

virtualiseeritud serverites ning pääseda juurde kõikidele andmetele Interneti kaudu;  tehisintellekt (AI) määratleb masinad, mis saavutavad inimesesarnaseid kognitiivseid

funktsioone (nt õppimine, arutlemine, suhtlemine), mis hõlmavad erinevaid tunnetuse ja

tähenduse mõistmise vorme (näiteks kõnetuvastus) ning inimestega suhtlemist (signaali

tuvastamine, nutikas juhtimine, simulaatorid). algoritmides ja tarkvaras;  masinõpe (ML) – tehisintellekti osa, mis kuulub andmeteaduse alamkategooriasse.,

arvutisüsteemide kasutamine ja arendamine, mis õpivad ja kohanduvad ilma selgesõnalisi

juhiseid järgimata, kasutades algoritme ja statistilisi mudeleid andmete mustrite

analüüsimiseks ja nende põhjal järelduste tegemiseks;  suurandmed – andmete ja tehnoloogiate pidev kasv, mida tuleb koguda, salvestada, hallata

ja analüüsida. Keeruline ja mitmemõõtmeline, mis mõjutab protsesse, tehnoloogiaid.

Iseloomustab maht (andmekogumite hulk), kiirus (andmete töötlemise kiirus),

mitmekesisus (andmete liigid/allikad), tõepärasus (analüüsitud andmete kvaliteet);  plokiahela tehnoloogia on andmebaasid, kus salvestatakse plokiahela kirjed kasutajate

arvutitesse üle kogu maailma. See teeb plokiahelast hajutatud andmebaasi, mis hõlbustab

krüptoalgoritmide abil üleminekute salvestamist ja varade jälgimist ärivõrgus. Plokiahela

protokollid koondavad, kinnitavad ja edastavad tehinguid plokiahela võrgus. Plokiahela

süsteem salvestab tehingud vastavalt toimingute järjekorrale;

11

 liitreaalsus – tehnoloogia, mis lisab arvutiga loodud pildi kasutaja vaatele tegelikust

maailmast;  virtuaalreaalsus – arvutiga loodud 3D-pildi või keskkonna simulatsioon, millega inimene

saab pealtnäha reaalsel või füüsilisel viisil suhelda spetsiaalsete elektrooniliste seadmete,

näiteks ekraaniga kiiver või anduritega varustatud kindad;

 kogemuse kvaliteet (QoE) – rakenduse või teenuse kasutamisega registreeritud

meeldivuse või ebameeldivuse määr;  logistika – keeruka operatsiooni detailne korraldamine ja elluviimine;  robootika – tehnoloogiaharu, mis tegeleb robotite projekteerimise, ehitamise, kasutamise

ja rakendamisega. Mitme roboti või sülemroboti süsteemides teeb robot eelnevalt

määratletud ülesannete täitmiseks koostööd;  cobot ehk koostöörobot – robot, mis on mõeldud inimeste ja robotite vahetuks

suhtlemiseks jagatud ruumis või kui inimene ja robot on üksteise vahetus läheduses.  digitaalne kaksik – virtuaalne mudel, mis on loodud füüsilise objekti identseks

kujutamiseks;

 Edge Cloud – Edge andmetöötlus on välja töötatud pilvandmetöötluse täienduseks,

hõlmates Edge’s asuvaid salvestus- ja arvutusvarasid, mis on omavahel ühendatud

skaleeritava, rakendusteadliku võrguga, mis suudab turvaliselt ja reaalajas muutuvaid

vajadusi tajuda ja nendega kohaneda;  küberturvalisus ehk infotehnoloogia (IT) turvalisus – on tava kaitsta kriitilisi süsteeme ja

tundlikku teavet digirünnakute eest. Selliselt vähendavad nii eraikisikud kui ka

organisatsioonid küberrünnakute ohtu kasutatavates seadmetes (nutitelefonid,

sülearvutid, lauad);  küberfüüsikalised süsteemid – süsteemid, kus tarkvara ja riistvara komponendid on

sujuvalt integreeritud konkreetsete ülesannete täitmiseks 11

Tabel 1. Digitehnoloogiad, mida on seni kalapüügi- ja vesiviljelussektoris kasutatud12

Digitehnoloogia Kasutusala kalapüügi- ja vesiviljelussektoris

Robootika ➢ keeruliste ülesannete ja töömahukate töödega tegelemine, nagu

näiteks tiikide koristamine ja kahjustatud võrkude parandamine;

➢ käitumise jälgimine, haigete kalade eemaldamine, söötmine;

➢ vaktsineerimine;

➢ kasutamata võrkude kontrollimine, kalade tervise ja põgenemiste

hindamiseks

Droonid ➢ kalakasvatuse jälgimine ülal ja allpool vett;

➢ aukude kontrollimine kahjustatud sumpades;

➢ andmete kogumine, mis ühendab tehisintellekti ja

pilvandmetöötluse, et parandada vesiviljelustoiminguid

Andurid/

kaugjuhtimine ➢ vee parameetrite kogumine reaalajas;

➢ allveeandurid, et jälgida tiikides ja sumpades kalade näljataset;

➢ kalade ainevahetus ja pulss;

➢ raiskamise vähendamine ja parem söödarotatsioon

AI ➢ tehisintellekti poolne parem ja kiirem otsuste tegemine;

➢ töömahu vähendamine;

11 Rowan, N. J., Murray, N., Qiao, Y., O’Neill, E., Clifford, E., & Power, D. (2022) „Digital transformation of peatland eco-innovations (‘Paludiculture’): Enabling a paradigm shift towards the real-time sustainable production of ‘green-friendly’ products and services“( Science of the Total Environment, p 838). 12 Neil J. Rowan (2023) „The role of digital technologies in supporting and improving fishery and aquaculture across the supply chain – Quo Vadis?“ (Aquaculture and Fisheries 8, p 365–374)

12

➢ söötjate tõhususe, veekvaliteedi seiramine ja kontroll,

saagikoristamine ja töötlemine

Liit- ehk täiendatud

reaalsus (AR) ➢ õpetamine, koolitused;

➢ tootmise tõhususe parandamine, kulude vähenemine;

➢ veealuste droonide ja robotite kasutamise lihtsustamine;

➢ kalade käitumise jälgimine (augud võrgus, kalade suremus);

➢ riskide maandamine;

➢ vee parameetrite mõõtmine

Virtuaalreaalsus (VR) ➢ reaalajas simulatsiooni kasutamine keskkonnaolukordades,

kasutades digitaalset liides (peakomplektid);

➢ õpetamine, koolitus ja haridust;

➢ kasutatakse kõrge riskiga keskkondades (kaugjuhtimine),

kasutades inimarvutit ja multimeediaplatvorme

3D printimine ➢ hüdropooniliste süsteemide printimine;

➢ 3D-kinnitusseadmed;

➢ 3D prinditud veeandurid vee parameetrite jälgimine;

➢ Vähendatud varustus ja tootmiskulud

asjade internet (IoT) ➢ suurandmete ühendamine vesiviljelustööstus;

➢ sotsiaalmeedia kombineeritud kasutamine

plokiahela tehnoloogia ➢ küberturvalisus, turvaline andmete jagamine;

➢ maksete töötlemine;

➢ tööstuse kaitse;

➢ jälgitavus kogu väärtuseahela ulatuses;

➢ toidu raiskamise vähendamine, toiduohutuse parandamine

Lõikega 8 sätestatakse, et kui mere-vesiviljeluskasvanduse rajamise või laiendamise või magevee

vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimise investeeringute raames viiakse ellu ka

vesiviljeluskasvanduse negatiivse keskkonnamõju vähendamise tegevusi on kulu abikõlblik, kui

selleks on olemas § 4 lõike 3 punktis 6 nimetatud eksperthinnang. Vesiviljeluskasvanduse

negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks teeb eksperdihinnangu isik, kellel on keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 15 nimetatud keskkonnamõju hindamise

litsents. Määrus ei sätesta otseselt, milline peab olema eksperthinnangu ülesehituse vorm vaid

annab suunise, milliseid aspekte see endas käsitlema peab. Eksperthinnang selgitab, kas, millisel

määral ja kuidas aitab taotleja kavandatav tegevus vähendada vesiviljeluskasvanduse tegevusest

põhjustatud negatiivset keskkonnamõju, samuti, kas ja millisel määral ning, kuidas on hinnatud

selle kulutõhusust. Toimiva kalakasvanduse üldine mõju hinnatakse enne keskkonnaloa

väljastamist ja sellega kaasnevad piirnormid jäävad endiselt kehtima. Näiteks kui merre rajatakse

kalakasvandus A, mis ei ületa temale väljastatud keskkonnaloas olevaid piirnorme, siis võib

kalakasvanduse A omanik sellest olenemata taotleda toetust nendele tegevustele, mis vähendaksid

veelgi kasvanduse nö keskkonna jalajälge. Selleks, et seda teha on vajalik keskkonnamõju

hindamise litsentsi omava isiku ekspertiis. Ekspertiisi käigus ei pea küsimärgistama

kalakasvanduse A keskkonnaloas sätestatud lämmastiku (N) ja fosfori (P) piirnorme, sest seda on

loa andmisel juba hinnatud. Nimetatud punkti mõte on läbi eksperdihinnangu anda sisuline

kinnitus plaanitava investeeringu elluviimise kohta, kas negatiivne keskkonnamõju selle

tulemusel väheneb või mitte.

Analoogne lähenemine oli kasutusel ka EMKF 2014–2020 vesiviljeluskasvanduse negatiivse

keskkonnamõju vähendamise toetuse rakendamisel. Nimetatud punkt on suunatud nii magevee-

kui ka mere-vesiviljeluskasvandustele.

Lõikega 9 sätestatakse, et investeeringud, mis on seotud taastuvenergia kasutuselevõtuga on

abikõlblikud juhul, kui need on välja toodud energiaauditi aruandes.

13

Lõikega 10 sätestatakse taastuvast energiaallikast energia tootmiseks kasutatava seadme

kasutuselevõtmisega seotud abikõlblikud kulud. Need on: 1) energiatootmisseadme

projekteerimise, soetamise ja paigaldamise kulu; 2) energiasalvestussüsteemi projekteerimise,

soetamise, paigaldamise kulu ning 3) energiatootmisseadme võrguga liitumise tasu.

Energiatootmisseadme all võib mõista igasugust energiatootmisseadet, millega toodetakse

energiat taastuvast energiaallikast, näiteks päikeseenergia, tuuleenergia, hüdroenergia, biogaas

jms. Taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmist toetatakse üldreeglina kuludokumentide

põhiselt, välja arvatud päikeseenergia tootmiseks vajalikud lahendused, mida toetatakse

ühikuhinna alusel lihtsustatud kulumeetodiga. Ühikuhinnad päikeseparkide rajamiseks on välja

toodud määruse § 3 lõikes 7.

Lõikega 11 sätestatakse, et taastuva energiaallika kasutuselevõtmisega seotud kulud on

abikõlblikud üksnes taotleja oma tarbimise ulatuses. Omatarbimise arvestuse aluseks võib olla

üks järgnevatest dokumentidest: 1) energiamajanduse korralduse seaduse § 2 punktis 4 nimetatud

energiaauditis märgitud energiatarbimine. Nimetatud sätte kohaselt on energiaaudit

süstemaatiline menetlus, mida tehakse adekvaatsete teadmiste saamiseks hoone või hoonete

rühma, tööstusliku või kaubandusliku protsessi või käitise või eraõiguslike või avalik-õiguslike

teenuste energiatarbimise profiili kohta ning millega määratakse kulutõhusat energiasäästu; 2)

elektrienergia tarbimisel taotleja tarbimiskoha toetuse taotlemisele vähemalt eelneva

kalendriaasta elektrienergia tarbimine, mille kohase info saab küsida teenusepakkujalt või välja

võtta iseteeninduse keskkonnast; 3) tarbimise aluseks projekteeritud tarbimisvõimsus, kui taotleja

tarbimiskohas elektrienergia tarbimine puudub või on elektrienergiat tarbitud alla 12 kalendrikuu.

Lõikes 12 täpsustatakse, et päikese energiaallikast elektrienergiat tootva seadme kasutuselevõtu

korral jagatakse taotleja tarbimiskohas kuluva energia kogus ühe tuhandega. Selliselt arvutatakse

taastuvenergia tootmise üksuse suurus. Päikeseelektrijaamad töötavad kõige tõhusamalt märtsist

septembrini. Sügisel ja talvel on päikeseelektrijaamade tootlikkus mõnevõrra väiksem,

toodetakse umbes 10–20%13 kogu aastasest elektrienergiast. Seega on ühtlustamiseks välja

arvestatud päikeseelektri paneelide aastane keskmine toodang. Päikeseelektri paneelide

toodangut arvestatakse üldjuhul kWh (kilovatt-tundides) paigaldatud päiksepaneelide võimsuse

kohta (kWp, kus “p” tähistab paneelide max võimsust). Päikeseelektrijaamade tootlikkus 1 kWp

= 1000 kWh14 on oodatav keskmine toodang aasta kohta. Näiteks kui üksuse aastane tarbimine

on 15 000 kWh, siis vajaminev päikesepaneelide koguvõimsus võiks alata 15kW ulatusest.

Lõigetega 13 ja 14 sätestatakse nõuded energiaauditi aruandele.

Energiaauditi teevad asjakohase pädevusega füüsilised isikud, kellest vähemalt üks omab

Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaheksanda taseme kutsetunnistust energiatõhususe

valdkonnas. Kaheksanda taseme kutsetunnistuse saanud energiatõhususe spetsialisti nimetatakse

volitatud energiatõhususe spetsialistiks. Sellise kutsetunnistusega spetsialist väljastab hoonete

energiamärgiseid ja teeb hoonete ning ettevõtete energiaauditeid piiranguteta. Lisaks teeb

kaheksanda taseme energiatõhususe spetsialist ettevõtete ressursitõhususe auditeid.15

Energiaauditi tulemusel koostatakse energiaauditi aruanne, mis sisaldab järgmist:

1) detailne ülevaade vesiviljelustoodete tootmiseks kasutatava ehitise tehnilisest seisukorrast ning

energiakadudest, sealhulgas töö raames tehtud fotod ja graafikud ning mõõdetud andmed;

2) ettevõtte iseloomustus, sealhulgas andmed ettevõtte struktuuri ja majanduslike näitajate kohta;

3) meetmed energia kokkuhoiuks ja vajadusel sisekliima parandamiseks vesiviljelustoodete

tootmiseks kasutatavate ettevõtte osade kaupa;

4) meetme rakendamisega kaasnev energiasääst energiasäästuprojekti eluea jooksul, sealhulgas

meetme tasuvusaeg;

5) energiasäästuprojekti maksumuse arvutuskäik;

6) ülevaade meetmetega kaasnevatest riskidest ja ohtudest, mis võivad mõjutada energia

kokkuhoidu;

7) ettepanekud meetmete elluviimise järjekorra kohta;

13 https://www.elektrum.ee/ee/eraklient/paikesepaneelid/paikesepaneelid 14 https://www.tera.ee/maksumus/ 15 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11250808

14

8) ülevaade energiasäästuprojekti innovaatilisusest teadus- ja arendustegevuse korraldamise

seaduse § 2 punktis 5 nimetatud toote- ja protsessiinnovatsiooni tähenduses, ettevõtte tasandil;

9) energiaauditi meeskonna ja energiaauditi teostamisse kaasatud isikute valiku põhjendus koos

nende rollide ja tegevuse kirjeldusega ning nende kutsetunnistuste numbrid;

10) elektrienergia tarbimisel taotleja tarbimiskoha viimase 12 kalendrikuu elektrienergia

tarbimine.

Juhul, kui taotleja soovib läbi viia energiaauditit, siis selle koostamisel ei nähta ette kindlat vormi

vaid audit peab sisaldama eelpool nimetatut ning täpsema vormi ning ülesehituse saab pädev

energiaaudiitor valida ise.

Lõigetes 15 ja 16 sätestatakse nõuded digiauditi aruandele.

Digitaliseerimise ja automatiseerimise digidiagnostika ehk digiauditi tulemusena saab ettevõte

omale ülevaatliku protsessikirjelduse, mis on seostatud digitaalsete lahendustega, mida ettevõte

hetkel kasutab ja soovitustega, milliseid lahendusi kasutada edaspidi, et oleks võimalik protsesse

digitaliseerida ja automatiseerida. Digitaaltehnoloogiad omavad mõju kogu ettevõttele ja selle

erinevatele osadele, muutes kliendikogemust, protsesse ja ärimudelit. Seetõttu on ettevõtte

digitaliseerituse mõju hindamiseks vaja ülevaadet digitaalsete investeeringute mõjust kogu

ettevõtte erinevatele osadele. Seega on oluline saada aruande dokumendist ülevaade kogu

ettevõtte kohta. Lõike 3 punktis 4 nimetatud digiauditit teevad asjakohase pädevusega füüsilised

isikud, kellest vähemalt üks:

1) omab vähemalt kolm aastat kogemust vesiviljelustoodete tootmise valdkonnas. Seega kui

digiauditi koostajal ei ole sellist kogemust, siis ta võib oma meeskonda kaasata inimese, kes ei

ole küll digiauditi ekspert aga omab kogemust vesiviljelustoodete tootmisel. Selliselt on tagatud,

et kõik vajalike teadmistega inimesed on töö läbiviimiseks meeskonda kaasatud;

2) on osalenud vähemalt kolmes digiauditi või digitaliseerimise teekaardi projektis, mis näitab

võimekust täita ülesandeid.

Digiauditi tulemusena koostatakse digiauditi aruanne, mis sisaldab järgmist:

1) detailne ülevaade vesiviljelustoodete tootmiseks kasutatava ettevõtte osa automatiseeritusest

ja digitaliseeritusest, sealhulgas digiauditi raames tehtud fotod ja graafikud ning mõõdetud

andmed;

2) ettevõtte iseloomustus, sealhulgas andmed ettevõtte struktuuri ja majanduslike näitajate kohta;

3) digitaliseerimise või automatiseerimise meetmed vesiviljelustoodete tootmiseks kasutatavate

ettevõtte osade kaupa;

4) meetme rakendamisega kaasnev ressursisääst digitaliseerimise ja automatiseerimise projekti

eluea jooksul, sealhulgas meetme tasuvusaeg;

5) digitaliseerimise ja automatiseerimise projekti maksumuse arvutuskäik;

6) ülevaade meetmetega kaasnevatest riskidest ja ohtudest;

7) ettepanekud meetmete elluviimise järjekorra kohta;

8) ülevaade digitaliseerimise ja automatiseerimise projekti innovaatilisusest teadus- ja

arendustegevuse korraldamise seaduse § 2 punktis 5 nimetatud toote- ja protsessiinnovatsiooni

tähenduses ettevõtte tasandil;

9) digiauditi meeskonna ja digiauditi tegemisse kaasatud isikute valiku põhjendus koos nende

rollide ja tegevuse kirjeldusega.

Näitena digiauditi aruande koostamise kohta võib tutvuda ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse poolt koostatud digitaliseerimise teekardi hea tavaga.16

Lõikes 17 sätestatakse, et kliimakindluse tagamise hindamise aruande koostamiseks avaldab

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) oma veebilehel

kliimakindluse tagamise juhendi, mis lähtub Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01

„Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027”.17 Lisaks on

16 https://eas.ee/digitaliseerimise-teekaardi-hea-tava/. 17 https://www.pria.ee/sites/default/files/2022-10/Kliimakindluse%20tagamise%20hindamine.pdf

15

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus teinud kliimakindluse hindamise kohta eraldi

kokkuvõtte.18

Lõikega 18 sätestatakse, et kui taotlejal on varasemalt soetatud taastuvast energiaallikast energiat

tootev seade, siis toetatava osa väljaarvutamiseks arvestatakse omatarbimisest maha varasemalt

soetatud seadme tootmisvõimsus. Ehk kui omatarbimine 100 kWh ja taastuva energiaallika seade

toodab 70 kWh, siis on võimalik toetust saada 100–70 = 30 kWh kohta.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud. Juhul, kui tegevusega kaasneb kulu, mis ei

ole mitteabikõlblike kulude loetelus nimetatud, kuid sellel puudub seos abikõlblike kulude

loeteluga või meetme eesmärkidega või see on toetusesaaja tavapärane tegevuskulu, mis tal tekiks

ka siis kui toetatavat tegevust ellu ei viidaks, siis loetakse selline kulu mitteabikõlblikuks.

Eelnõu § 6 lõikes 1 sätestatakse toetuse taotleja ja talle esitatavad nõuded. Määruse sihtrühm on

füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kes tegeleb või hakkab tegelema põhitegevusalal

majandustegevusega, mis on seotud vesiviljelustoodete tootmisega ning kalandusturu

korraldamise seaduse § 12 alusel tunnustatud vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon. Eesti

majanduse tegevusalade klassifikaator19 – tegelevad magevee vesiviljelusega (EMTAK-i jao A

alajagu 03221) või mere-vesiviljelusega (EMTAK-i jao A alajagu 03211) ning nende

tulunduslikud või mittetulunduslikud esindusorganisatsioonid).

EMTAK kood 03221 Magevee-vesiviljelus hõlmab endas järgmisi tegevusalasid:

− kalakasvatus magevees, k.a dekoratiiv-mageveekalade kasvatus;

− vähkide, karpide, muude limuste ja teiste veeloomade kasvatamine magevees;

− kalahaudejaamade (mageveekalad) tegevus;

− konnakasvatus;

− vees elavate roomajate ja konnade kasvatus basseinides.

EMTAK kood 03211 Mere-vesiviljelus hõlmab endas järgmisi tegevusalasid:

− kalakasvatus merevees, k.a dekoratiiv-merekalade kasvatus;

− molluskite/karpide, nt austrikarpide kudu, homaaride, krevetivastsete, kalamaimude tootmine;

− punavetikate jm söödavate meretaimede kasvatus;

− vähkide, karpide, muude limuste ja teiste veeloomade kasvatamine merevees;

− vesiviljelustegevused riimvees;

− vesiviljelustegevused soolase veega mahutites või reservuaarides;

− kalahaudejaamade (merekalad) tegevus;

− hulkharjasussifarmide tegevus.

Toetust võib taotlema tulla kalandusturu korraldamise seaduse § 12 alusel ja korras tunnustatud

vesiviljelustoodete tootjaorganisatsioon, kes on ettevõtja (näiteks tulundusühistu) äriseadustiku

tähenduses.

Lõike 2 punktis 1 sätestatakse, et taotlejal peab olema tegevuse elluviimiseks vajalik suutlikkus

ehk haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus toetatava tegevuse elluviimiseks. Taotleja hindamisel

lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 artikli 73 lõikes 2

korraldusasutusele sätestatud nõuetest. Näiteks peab taotleja olema maksevõimeline, kuna see on

üheks näitajaks taotleja majandusliku seisu hindamisel. Kui taotlejal on maksuvõlad, ei ole

õigustatud talle täiendavate avalike vahendite eraldamine. Samuti on maksevõimelisus üheks

usaldusväärsuse näitajaks. Lisaks peab taotlejal olema omafinantseeringu tasumise suutlikkus ja

suutelisus seda taotlemisel tõendada. Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest

selle osa, mida toetus ei kata.

Punktis 2 rõhutatakse, et kui taotleja on äriühing, on ta mikro-, väikese või keskmise suurusega

ettevõtja komisjoni soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41) kohaselt. Euroopa Parlamendi

18 EAS teinud kliimakindluse hindamise kohta hea kokkuvõtte https://eas.ee/wp- content/uploads/2022/06/kliimakindluse-hindamise-juhend.pdf. 19 EMTAK https://emtak.rik.ee/EMTAK/pages/klassifikaatorOtsing.jspx

16

ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139 artikli 28 kohaselt saavad suurettevõtjad teise prioriteedi

turustamise erieesmärgi teostamiseks toetust vaid rahastamisvahendist või InvestEUst. Ettevõtte

suuruse kindlaksmääramist on selgitatud EL-i VKEde määratlust käsitlevas teatmikus

https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/756d9260-ee54-11ea-991b-

01aa75ed71a1 (versioon 03.09.2020).

Punktiga 3 sätestatakse nõue, mille kohaselt peab taotleja olema varem riigieelarvelistest, EL-i

või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud. See nõue

täidab EL-i finantshuvide kaitse eesmärki. Kui tegemist on isikuga, kes ei ole riigi või EL-i ees

kohustusi täitnud, siis ei saa teda usaldusväärseks pidada.

Punktiga 4 sätestatakse, et taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks raha riigieelarvelistest, EL-i

või välisabi vahenditest – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 65

lõike 11 kohaselt võib ühe ja sama tegevuse rahastamiseks taotleda toetust eri fondidest, küll aga

peab jälgima, et ühe ja sama kulu hüvitamist ei taotletaks mitmest allikast korraga. Juhul kui

taotleja kasutab võimalust rahastada üht tegevust eri fondide või meetmete raames, on ta

kohustatud taotluse esitamise korral esitama ka asjakohase teabe. See juhib toetuse taotluse

esitamise kaudu haldusorgani tähelepanu kulude topeltrahastamise ohule ning tal on võimalik

vajaduse korral teha lisakontrolle.

Punktiga 5 sätestatud tingimuse kohaselt ei või taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku

suhtes olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust. Kui tegemist on taotlejaga, kelle

suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, on alust arvata, et ta ei ole võimeline

tegevust ellu viima.

Punktiga 6 sätestatakse, et taotleja riikliku maksuvõlg intressita ei ületa 100 eurot või tema

riikliku maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksukorralduse seaduse § 14 lõike 5 kohaselt on

maksukohustuslasel, huvitatud isikul või asutusel õigus taotleda maksuhaldurilt tõendit

maksuvõlgade puudumise kohta. Maksuhaldur on kohustatud väljastama maksuvõlgade

puudumise tõendi ka juhul, kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate

maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot

või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Tõendit maksuvõlgade puudumise kohta ei väljastata,

kui maksukohustuslasel on taotluse täitmise tähtpäeval täitmata maksudeklaratsiooni esitamise

kohustus ning maksusummat ei ole määranud ka maksuhaldur. Seega maksuvõlg ei tohi olla

suurem kui 100 eurot. Maksureeglite järgi loetakse toetuse taotleja piisavalt usaldusväärseks, et

rahastada toetatava tegevuse elluviimist tagatist nõudmata, kui tal ei ole riiklikku maksuvõlga või

see on väiksem kui 100 eurot. Seega kui võlg on 99,99 eurot, ei loeta seda võlaks.

Punktiga 7 sätestatakse ehitise ehitamise korral, et ehitis ja selle alune maa peab olema toetuse

taotleja omandis või ehitisealusele maale on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt

viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.

Punktiga 8 sätestatakse, et kui soetatav seade või vahend paigaldatakse ehitisse, kinnisasjale või

seda kasutatakse ehitises, kinnisasjal, siis peab vesiviljelustoodete tootmiseks mõeldud ehitis,

kinnisasi olema taotleja otseses valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt viis

aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.

Punktiga 9 täpsustatakse, et kui isik on tegelenud hüvede välja petmisega, avaliku võimu otsuste

enda kasuks kallutamisega või ebaausa majandustegevusega seotud väär- või kuriteo, mille

toimepanemise eest on tema kohta kantud kehtivad karistusandmed karistusregistrisse, siis ei saa

selline isik toetust taotleda, sest tegemist ei ole õiguskuuleka ja usaldusväärse isikuga ning ta ei

vasta toetuse saamise nõuetele. Süüteo koosseisud on sätestatud eesmärgiga hoida ära õigusaktist

tuleneva kohustuse õigeaegse või täieliku täitmata jätmise, mille korral kaasneb oluline oht või

kahju õigushüvele või olulistele ühiskondlikele huvidele. Toetuse andmise lubatavuse

kujundamisel on lähtutud ultima ratio põhimõttest ehk arvesse võetakse üksnes need isiku teod,

mis seavad tõsiselt kahtluse alla tema õiguskuulekuse ja usaldusväärsuse. Punktiga 9 sätestatakse,

et taotleja ei tohi olla alates 1. jaanuarist 2013 toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või

3 – loata kalapüük või loa nõuete rikkumine, §-s 76 – GPS- ja muu satelliitjälgimissüsteemi ning

videovalvesüsteemi paigaldamise ja andmete esitamise korra rikkumine; § 77 – kalapüügiga

seotud andmete esitamise korra rikkumine, § 78 – vaatleja töö takistamine; või § 781 – tõendi

varjamine, rikkumine ja kõrvaldamine ning laeva tähistuse, nime või registreerimisnumbri

17

võltsimine ja varjamine; § 79 lõikes 2 või 3 – püütud kala ja veetaime vette tagasi heitmise keelu

rikkumine; §-s 81 – kalapüük püügivahendite kohta esitatud nõuete rikkumine; 85 – kalapüük ja

veekogus kala püügijärgne hoidmine keelatud ajal ja alal ning püüda keelatud kalaliigi isendite

ja alamõõdulise kala püük ning püüda lubatud kala koguse ületamine; § 87 – ebaseadusliku,

teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud ja arvatavalt tegelenud laeva abistamise ning

sellise laeva kalapüügil kasutamise nõuete rikkumine; 88 – impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete

rikkumine; karistusseadustiku §-s 279, 344, 345 või 361 sätestatud süütegu, mida käsitatakse

kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses.

Punktiga 10 sätestatakse, et taotleja ei tohi olla alates 1. jaanuarist 2013 toime pannud

karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-s 209, 2091, 210, 3891, 391, 393 sätestatud rikkumisi seoses

EMKF-i või EMKVF-i toetusega: KarS § 209 – kelmus, § 2091 – hankekelmus, § 210 –

soodustuskelmus, § 3891 – maksukohustuse varjamine ja tagastusnõude alusetu suurendamine, §

391 – salakaubavedu, § 393 – ebaseaduslikud toimingud tollisoodustusega kaubaga ja

aktsiisikaubaga.

Punktiga 11 sätestatakse, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 357, 358, 364, 365, 3651,

3652, 367, 368, 3681-6, 411, 412 ja 4121 sätestatud keskkonnaalast süütegu. KarS § 357 – kaitstava

loodusobjekti kaitse nõuete eiramine, § 358 – kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete eiramine

ettevaatamatusest, § 364 – keskkonna saastamine, § 365 – keskkonna saastamine

ettevaatamatusest, § 3651 – laevalt saasteainete merre heitmise keelu korduv rikkumine, § 3652 –

laevalt saasteainete merre heitmise keelu korduv rikkumine ettevaatamatusest, § 367-kemikaalide

ja jäätmete käitlemise nõuete rikkumine, § 368 – kemikaalide ja jäätmete käitlemise nõuete

rikkumine ettevaatamatusest, § 3681 – riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumine, § 3682 –

käitise ebaseaduslik käitamine, § 3683 – osoonikihi kaitsmise eesmärgil keelatud aine ja toote

käitlemine, § 3684 – riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumine ettevaatamatusest, § 3685 –

käitise ebaseaduslik käitamine ettevaatamatusest, § 3686 – Osoonikihi kaitsmise eesmärgil

keelatud aine ja toote käitlemine ettevaatamatusest, § 411 – ebaseaduslik kiirgustegevus, § 412 –

kiirgusallika käitlemise nõuete rikkumine või § 4121 – kiirgusallika käitlemise nõuete rikkumine

ettevaatamatusest.

Punktiga 12 sätestatakse, et toetuse taotlejal, kui ta on § 6 lõikes 1 nimetatud isik (ettevõtja), siis

peab tal oma äritegevusest lähtuvalt (tegeleb toiduga, mis on määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas

loetletud, on vesiviljeleja või kalapüüdja) olema asjakohane luba või on ta esitanud asjakohase

majandustegevuse teate. Vetikakasvatuse puhul puudub risk loomahaiguste edasikandumiseks,

mistõttu see tegevus veterinaarseaduse alusel luba ei vaja, piisab majandustegevuse teatest.

Punktiga 13 sätestatakse, et juhul, kui toetuse taotleja viib ellu paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1

nimetatud tegevust ehk plaanib investeeringut uue mere-vesiviljeluskasvanduse rajamiseks, mille

põhitegevusala on kalakasvatus, siis on isikul sellise tegevuse elluviimiseks vee erikasutusluba,

hoonestusluba ja ehitusluba. Magevee vesiviljeluskasvanduse ajakohastamise ja taastuva

energiaallika kasutuselevõtu investeeringu puhul peab toetuse taotlejal olema kehtiv veeseaduse

§ 187 või § 196 kohane keskkonnaluba või registreering või see peab olema menetluses. Seda

seetõttu, et vesiviljeluseks ja teatud künnistest veevõtuks peab olema luba või registreering.

Eelnõu § 7 lõikega 1 sätestatakse toetuse taotlemine ja nõuded taotlusele.

EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollib PRIA. Taotluse nõuetekohasust

kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate

dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. Taotluse nõuetekohasust

on õigus kontrollida ka taotlejaga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab toetuse saamisega

seotud andmeid või dokumente (KTKS § 43). Taotlus ja taotlusega koos esitatavad andmed ja

dokumendid peavad sisaldama õiget teavet ning taotleja ei tohi olla korda saatnud pettust. Taotlus

jäetakse rahuldamata, kui taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud

valeandmeid, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus (KTKS § 45 lg 6 p 3).

Toetuse taotlemise tähtaja avalikustab PRIA väljaandes Ametlikud Teadaanded. PRIA teatab

taotluse esitamise tähtajast sellise arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja

alguse vahele jääks vähemalt 15 tööpäeva. Vähemalt 15 tööpäeva tähendab, et taotluse esitamise

tähtaeg võib olla ka rohkem kui 15 tööpäeva, näiteks 30 tööpäeva. Sellise sõnastusega jäetakse

18

võimalus ettenägematutel põhjustel avada taotlusvoor kiiremini kui näiteks ajakavas esialgu ette

nähti. Eelnõu § 2 lõikes 2 nimetatud tegevuste taotlusvoorude kohta teatab PRIA toetuse

taotlemise tähtajad eraldi. Ehk PRIA saab avada eraldi taotlusvooru nii investeeringuteks uue

merevesiviljeluskasvanduse rajamiseks või laiendamiseks, mille põhitegevusala on kalakasvatus

kui ka magevee vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimiseks kalade ettekasvatamiseks. Samuti

saab PRIA avada eraldi taotlusvooru vesiviljeluskasvanduse keskkonnamõju vähendamise

investeeringuteks kui ka taastuva energiaallika kasutuselevõtu investeeringuteks.

Lõikega 2 sätestatakse, et toetuse saamiseks tuleb taotlejal esitada PRIA-le elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu avaldus ning selles esitatud andmeid ja hindamiskriteeriumite täitmist

tõendavad dokumendid.

Lõikega 3 sätestatakse andmete ja dokumentide loetelu, mis tuleb taotlejal esitada. EMKVF

rakendamisel on uuendusena sisse toodud väljamaksete prognoos toetava tegevuse elluviimise

perioodil kuue kuu kaupa. See on vajalik, et hinnata jooksvalt EMKVF-i eelarveliste vahendite

kasutamist.

Lõikes 4 sätestatakse, millised andmed sisalduvad äriplaanis, mille esitab taotleja, kes plaanib

viia ellu investeeringut uue mere-vesiviljeluskasvanduse rajamiseks või olemasoleva

laiendamiseks, mille põhitegevusala on kalakasvatus. Äriplaanis sisalduvad järgmised andmed:

– äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus meetme eesmärkidele (taotlejal on olemas

visioon ettevõtte arengust, seatud on pikaajalised eesmärgid ja kavandatavad tegevused on

kooskõlas meetme ja äriplaani eesmärkidega ning taotleja äriplaani elluviimise etapid on üles

ehitatud loogiliselt);

– ettevõtluskeskkonna kirjeldus eesmärkide saavutamisel (taotleja on analüüsinud, millised

tegurid ja kuidas (sise-, mikro- ja makrokeskkond) mõjutavad tema kavandatavat äritegevust);

– toodangumahu ja toetusega soetatava vara kasutuse kavandamine (kavandatav toodangumaht

on realistlik ja kooskõlas olemasolevate ja kavandatavate ressurssidega, taotleja on oma

äriplaanis kirjeldanud omatoodetud vesiviljelustoodet ja selle tootmisprotsessi);

– turuosa ja turustamisvõimaluste analüüs (toodete ja teenuste nõudluse ja turuosa kujunemine

on realistlik ning kooskõlas olemasolevate ja kavandatavate varadega. Ettevõtte konkurendid ja

kavandatavad turustuskanalid on põhjalikult kaardistatud);

– ettevõtja finantsvõimekuse kavandamine (ettevõtte rahaline vajadus ja planeeritavad

rahastamise allikad, riskid rahastamisallikate kasutamisel ja alternatiivvariandid, planeeritud

kulud ja vajalikud investeeringud järgnevaks 5 aastaks. Taotlejal on investeeringute

rahastamiseks olemas ka omavahendid. Kavandatud kulutused on mõistlikud ja otstarbekad.

Taotleja äriplaan ja rahavoogude prognoos on realistlik);

– ettevõtja töötajate pädevus.

Lõikega 5 sätestatakse, millisel juhul ei pea taotleja taastuva energiakasutuselevõtuks esitama

energiaauditit. Energiaauditi esitamine pole vajalik järgmistel juhtudel:

1) kui toetuse taotlejal on olemas elektrienergia tarbimise korral taotleja tarbimiskoha taotluse

esitamisele vahetult eelnenud kalendriaasta elektrienergia tarbimine; 2) kui toetuse taotlejal on

olemas ehitusprojekt, milles on märgitud rajatava ehitise energia tarbimise andmed või; 3) toetuse

abil soetatava, ehitatava või renoveeritava objekti energia tarbimine on eristatav sellise muu

objekti energia tarbimisest, mida saadakse sama liitumispunkti kaudu.

Lõigetega 6 ja 7 sätestatakse toetuse taotlusega esitatav teave tulemusnäitajate kohta. Ühised

tulemusnäitajad tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 lisast I.

Taotlemisel märgitakse tulemusnäitajate prognoos. Eeltoodud näitajate arvulised väärtused tuleb

sisestada võimalikult realistlikud, sest hilisemalt projekti elluviimisel oodatakse nende

saavutamist.

Lõikes 6 sätestatakse taotlusega esitatavad ühised tulemusnäitajad mere-vesiviljeluskasvanduse

rajamise või laiendamise ja magevee vesiviljeluskasvanduse kaasajastamise investeeringute

kohta, mis on loodud uus tootmisvõimsus (tonni aastas) ning mille kohta esitab taotleja

prognoositava tootmisvõimsuse.

Lõikes 7 sätestatakse taotlusega esitatavad ühised tulemusnäitajad magevee

vesiviljeluskasvanduse kaasajastamise ja taastuva energiaallika kasutuselevõtu investeeringute

19

kohta, mis on tootmisel ressursitõhusust parandanud juriidiliste isikute arv ning mille kohta esitab

taotleja prognoositava ressursitõhusust parandanud isikute arvu.

CR17 puhul kogutakse andmeid kui vesiviljelustoodete tootmisega tegelev ettevõte paigaldab

oma energiavajaduse katmiseks päikesepatareid. Selle näitaja kohta andmete esitamiseks teatab

toetuse saaja ettevõtte osade/üksuste arvu, kuhu päikesepaneelid paigaldati. 20

Lõikega 8 sätestatakse, et riigisiseste seirenäitajate osas tuleb taotlejal märkida:

1. uue mere-vesiviljeluskasvanduse rajamisel, mille põhitegevusala on kalakasvatus või

magevee vesiviljeluskasvanduse kaasajastamise tegevuste elluviimisel müügitulu taotluse

esitamisele vahetult eelneval majandusaastal ja müügitulu kaks aastat peale viimase

toetuseosa väljamaksmist sellele vahetult eelneva majandusaasta kohta;

2. uue mere-vesiviljeluskasvanduse rajamisel, mille põhitegevusala on kalakasvatus või

magevee vesiviljeluskasvanduse kaasajastamise tegevuste elluviimisel toodangumaht

enne tegevuse elluviimist taotluse esitamisele vahetult eelneval majandusaastal ja

toodangumaht kaks aastat peale viimase toetuseosa väljamaksmist sellele vahetult eelneva

majandusaasta kohta;

3. uue mere-vesiviljeluskasvanduse rajamisel, mille põhitegevusala on kalakasvatus või

magevee vesiviljeluskasvanduse kaasajastamise tegevuste elluviimisega kaasneva

vesiviljeluskasvanduse keskkonnamõju vähendamise investeeringu puhul, kas toetatava

tegevuse elluviimisel väheneb vesiviljeluskasvanduse tegevusest tulenev negatiivne

keskkonnamõju;

4. uue mere-vesiviljeluskasvanduse rajamisel, mille põhitegevusala on kalakasvatus või

magevee vesiviljeluskasvanduse kaasajastamise tegevuste elluviimise puhul, kas

toetatava tegevuse elluviimine soodustab vesiviljelusetoodete tootmise digitaliseerimist

ning teave, mis liiki protsessi toetatava tegevuse tulemusena digitaliseeritakse;

5. taastuva energiaallika kasutuselevõtu investeeringute korral tootmiseks kasutatava

taastuvenergia tootmisvõimsuse osakaal protsentides ja kilovattides kogu

energiatarbimisest enne toetatava tegevuse alustamist taotluse esitamisele vahetult

eelneva kalendriaasta kohta ja prognoositav osakaal toetatava tegevuse elluviimise

järgneva kalendriaasta kohta. Siin esitatakse andmed nende investeeringute puhul, mis

tehakse taastuvenergia kasutuselevõtuks, kogutakse andmeid töötlemiseks kasutatava

taastuvenergia osas. Kogutakse andmeid kilovattides ja protsendina kogu kasvanduses

tarbitavast energiast. Toetuse taotlemisel tuleb taotlejal esitada andmed kogu kasvanduse

elektri tarbimise osas kilovattides, kasvanduses tarbitav taastuvenergia osa kilovattides

enne investeeringu elluviimist. Nimetatud andmete olemasolul on võimalik arvutada juba

taastuvenergia osakaal protsendides kogu üksuse tarbitava elektrienergia osas. Samade

andmete osas tuleb esitada taotlejal info ka aasta pärast investeeringu elluviimist. Selliselt

on võimalik hinnata vesiviljelussektori taastuvenergia kasutamist üldisemalt.

Taotlejal tuleb ise märkida projekti elluviimise tähtaeg, mis ei tohi olla pikem kui määruses

sätestatu. Kulud on abikõlblikud alates taotluse esitamise päevast kuni 30. juunini 2029, välja

arvatud ettevalmistava töö kulu.

Juhul, kui taotleja märgib toetuse taotluse esitamisel lühema tähtaja, kui määruses sätestatud, siis

sellisel juhul PRIA lähtub taotluses märgitud tähtajast, mitte määruses lubatud maksimaalsest

elluviimise tähtajast. Seega on oluline, et toetuse taotleja arvestaks asjaoluga, et tema poolt

toetuse taotlusesse märgitud toetatava tegevuse elluviimise tähtaeg saab olema lõpptähtaeg,

millest PRIA lähtub.

Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt moodustab PRIA uue mere-vesiviljeluskasvanduse rajamise või

laiendamise, mille põhitegevusala on kalakasvatus, tegevuse toetuse nõuetekohaste taotluste

hindamiseks ekspertidest hindamiskomisjoni, kuhu kuulub muu hulgas majandusvaldkonna

asjatundja. Hindamiskomisjon hindab taotleja äriplaani lisas „Mere-vesiviljeluskasvanduse

20 https://oceans-and-fisheries.ec.europa.eu/system/files/2023-10/Working-paper-EMFAF-MEF-2021- 2027_en.pdf

20

rajamise ja laiendamise toetuse taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud

hindamiskriteeriumite alusel.

Analoogset lähenemist rakendati Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 vesiviljeluse

investeeringute soodustamisel, kus lisaks PRIA ekspertidele kaasati valdkonna eksperte, kui

sooviti rajada uusi tootmisvõimsusi. Selleks, et Euroopa Liidu maksumaksja raha võimalikult

parimal moel panustaks rakenduskava eesmärkide täitmisesse on PRIA-l võimalik viia läbi

hindamine, kuhu saab kaasata eksperte, kelle hinnangust tulenevalt on võimalik rahastada avalike

rahaliste vahendite toel ainult neid projekte, mis rakenduskava eesmärke täita suudavad. Kuna

toetuse suurus nimetatud tegevusel on maksimaalselt kuni 2 000 000 eurot, siis Eestis suhteliselt

uue tegevusvaldkonna arendamise seisukohast on põhjendatud, et avalike vahendeid kasutataks

neis projektides, mis suudavad rakenduskavas püstitatud eesmärke ellu viia. Uute mere-

vesiviljeluskasvanduste puhul ei piisa ainult tootmisvõimsuste rajamisest vaid oluline on

seejuures ka toetuse abil rajatud uuest või laiendatud tootmisvõimsustest tulenevalt, kasvanud

toodangu maht.

Lõige 2 sätestab mere-vesiviljeluskasvanduse rajamise või laiendamise investeeringu

nõuetekohaste taotluste hindamisel hindamiskriteeriumite miinimumnõuded: 1) taotlus on saanud

iga lisas nimetatud hindamiskriteeriumi eest vähemalt ühe hindepunkti ja 2) taotlus on saanud

lisas nimetatud hindamiskriteeriumite eest kokku vähemalt kümme hindepunkti. Kui toetuse

taotluse hindamisel annab hindamiskomisjon taotlusele ühes kriteeriumis kuuest, null punkti,

loetakse nimetatud taotlus hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele mittevastavaks.

Lõike 3 uue mere-vesiviljeluskasvanduse rajamise või laiendamise, mille põhitegevusala on

kalakasvatus tegevuse puhul koostab PRIA taotluste paremusjärjestuse lisas sätestatud

hindamiskriteeriumite eest antud hindepunktide liitmise teel, lugedes paremaks sellise taotluse,

mis on saanud hindamiskriteeriumite alusel suurima koondhinde. Võrdse koondhindega taotluste

puhul eelistatakse taotlust, milles taotletav toetuse summa kavandatava tootmismahu kohta on

väiksem. Kui taotletava toetuse summa ja tootmismahu suhe on võrdne, eelistatakse ajaliselt

varem esitatud taotlust.

Lõigetes 4–7 sätestatakse magevee vesiviljeluskasvanduse ajakohastamise investeeringu

nõuetekohase taotluse hindamiskriteeriumid, millest PRIA lähtub paremusjärjestuse koostamisel.

PRIA hindab tegutseva magevee vesiviljeluskasvanduse ajakohastamise (sh kasvanduse

ümberehitamine, seadmete või inventari uuendamine) investeeringu elluviimisel järgmisi

asjaolusid:

1) tegevuse omafinantseeringu osakaalu, mille puhul hinnatakse omafinantseeringu suurust;

2) taotleja pädevust tegevus ellu viia, mille puhul hinnatakse taotleja eelnevat kogemust

vesiviljelustoodete tootmise tegevusalal;

3) taotleja varasem majandustegevus, mille puhul hinnatakse taotleja müügitulu

vesiviljelustoodete tootmise tegevusalal;

4) tegevuse panust meetme eesmärkide saavutamisel, mille puhul hinnatakse keskkonnamõju

leevendusmeetmeid ja protsesside digitaliseerimist.

Lõike 7 punkti 3 kohaselt jagunevad kaks lisahindepunkti tingimusel kui toetuse taotleja teeb

investeeringud magevee vesiviljeluskasvanduses, mille tulemusel kavandatakse selliseid töid,

mis võimaldavad kalade ettekasvatamist mere-vesiviljeluse tarvis. Siinkohal peetakse silmas

liike, mida on võimalik meres kasvatada ehk lisahindepunti ei anta juhul, kui kasvatatakse

selliseid liike, mida ei ole võimalik mere-vesiviljeluses toota. Lisahindepuntki andmisel on

lähtutud Eesti vesiviljeluse mitmeaastases riiklikus tegevuskavas 2030 sätestatud eesmärgist21:

säästva mere-vesiviljeluse arendamise strateegiline eesmärk on tõsta merevesiviljeluse mahtu 10

000 tonnini aastas ning vesiviljelussektori üks arengusuundi on mageveekasvanduste senise

tegevuse ümberkujundamine kalade ettekasvatamiseks merevesiviljeluse tarvis.

Lõike 8 kohaselt hindab PRIA hindab nõuetekohaseid taotlusi ja koostab taotlusvoorus taotluste

paremusjärjestuse, lugedes paremaks sellise taotluse, mis on saanud hindamiskriteeriumite alusel

21 Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2022- 07/tegevuskava-vesiviljelus-2030.pdf

21

suurima koondhinde. Võrdse hindepunktidega taotluste puhul eelistatakse ajaliselt varem esitatud

taotlust.

Lõikes 9 sätestatakse, et toetuse taotlusi ei hinnata, kui taotleja viib ellu investeeringut taastuva

energiaallika kasutuselevõtuks. Investeeringutele, mida tehakse taastuvenergia kasutuselevõtu

suurendamiseks, paremusjärjestust ei koostata ehk kõik nõuetekohased taotlused rahuldatakse

kuni selleks tegevuseks eelarvelisi vahendeid jätkub. PRIA lõpetab toetuse taotluste vastuvõtmise

hetkest, mil laekunud taotluste põhjal määratud rahaline eelarve ammendub.

Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt teeb PRIA järgnevatele investeeringutele: uue mere-

vesiviljeluskasvanduse rajamiseks või laiendamiseks, mille põhitegevusala on kalakasvatus ja

magevee vesiviljeluskasvanduse kaasajastamiseks nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse

kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 2 punkti 2 alusel. Kui EMKVF-i toetuse taotlus on

nõuetekohane ja vastab hindamiskriteeriumi miinimumnõuetele, rahuldatakse toetuse andmiseks

ettenähtud vahendite piires hindamistulemuste alusel moodustatud taotluste paremusjärjestusse

seatud parimad taotlused. Juhul kui nõuetekohased taotlused on saanud võrdse arvu hindepunkte,

lähtub PRIA kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt

eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi.

Lõike 2 kohaselt teeb PRIA taastuva energiaallika kasutuselevõtuks seotud investeeringu korral

taotluse rahuldamise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 3 punkti 2 alusel ehk

rahuldatakse nõuetekohased taotlused toetuse andmiseks ettenähtud vahendite piires, eelistades

ajaliselt varem esitatud taotlusi.

Lõike 3 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist

tehakse kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata

jätmise alused. Kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatu kohaselt tehakse

EMKVF-i toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks järgmistest

asjaoludest: 1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta nõuetele, mis on taotlejale,

taotlusele või toetatavale tegevusele esitatud; 2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks

menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealset kontrollimist; 3)

taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel

otsustatakse toetuse andmine või selle suurus; 4) nõuetekohast taotlust ei ole võimalik rahuldada

käesoleva paragrahvi lõike 2, 3, 4 või 5 kohaselt. Kaalutlusõigus selle otsuse tegemisel puudub.

Kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 5 kohaselt võib PRIA taotleja nõusolekul

vähendada toetuse summat tingimusel, et saavutatakse tegevuse eesmärgid. Kui taotluse täies

ulatuses rahuldamine ei ole taotluses sisalduvate mitteabikõlblike kulude tõttu põhjendatud. Juhul

kui taotleja ei ole nõus toetuse summa vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise

otsus.

Lõikega 4 sätestatakse, et PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 45

tööpäeva jooksul. Taastuvenergia allika kasutuselevõtuga seotud investeeringu puhul

arvestatakse alates nõuetekohase taotluse esitamisest.

Eelnõu § 10 lõigetega 1–8 sätestatakse tingimused, mille alusel peab taotleja korraldama

ostumenetluse, et välja selgitada toetatava tegevuse raames elluviidava töö, teenuse või soetatava

vara mõistlik maksumus. Olulisel kohal on huvide konflikti vältimine ostumenetluses, st toetuse

saaja ei tohi olla seotud ühegi pakkujaga viisil, mis kahjustab või võib hakata kahjustama

konkurentsi. Lisaks perekondlikele sidemetele tuleks välistada ka majanduslik seotus. Nt kui

toetuse saaja ja pakkuja on omavahel seotud läbi omandisuhete või juhtorganite tasandil.

Lõikega 2 sätestatakse piir, mille puhul peab toetuse taotleja kavandatava töö või teenuse või

soetatava vara hankimiseks võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

Hinnapakkumuse saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale pakkumiskutse, kus on

kirjeldatud millist tööd, teenust või vara soovitakse. Pakkumiskutsed, mis konkureerivatele

ettevõtjatele esitatakse peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine peab olema

tõendatud, näiteks: pakkumiskutsele on lisatud e-kiri, millega kutse on saadetud. Saadud

pakkumused peavad olema võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud tööle, teenusele

või kaubale. Saadud pakkumused peavad olema tõendatud, näiteks: hinnapakkumused on

allkirjastatud (digitaalse või omakäelise allkirjaga), või on pakkumusele lisatud pakkumuse

22

saamist tõendav dokument, näiteks: koopia e-kirjast, millega hinnapakkumus saadi, või mõni

muu dokument, mis tõendab pakkumuse saamist.

Lõikega 3 sätestatakse, et toetuse taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme

hinnapakkumuse küsimine ei ole objektiivselt võimalik.

Lõikega 4 sätestatakse tingimused hinnapakkumusele. Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla

põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase töö, teenuse või vara eest tasutava hinnaga.

Taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumust, kui see on objektiivselt põhjendatud.

Tingimus on, et kulu peab olema majanduslikult soodsaim, kuid odavaim hinnapakkumine ei

pruugi alati tähendada, et kulu on majanduslikult kõige soodsam.

Lõike 5 punktidega 1–5 sätestatakse tingimused millele peab vastama hinnapakkumus juhul kui

tellitava töö või teenuse sisuks on ehitamine. Punktides 1–5 nimetatud andmed tuleb täiendavalt

lisada lõikes 4 sätestatud andmetele.

Lõikega 6 sätestatakse, et ehitustegevusega seotud hinnaprognooside ja hinnapakkumuse

saamiseks tuleb kasutada PRIA poolt koostatud vorme, mis on leitavad PRIA veebilehel.

Lõikega 7 sätestatakse, et taotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga ega omavahel seotud

isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. Isikud on tulumaksuseaduse § 8 tähenduses omavahel

seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul

käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid:

1) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased;

2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;

3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või

osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või

osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;

5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise

õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;

6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte

koguarvust või kasumi saamise õigusest;

7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad

isikud;

8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane;

9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani

liikme abikaasa või otsejoones sugulane.

Lõikega 8 sätestatakse, et projektitoetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks

jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd, teenust või soetatavat vara, mis on

funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Hankija võib jaotada

hanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Ostumenetlus tuleb läbi viia tegevuste puhul, mille toetamisel lähtutakse tegelikest kuludest.

Seega ühikuhinna alusel toetatavate tegevuste puhul ostumenetlust korraldama ei pea.

Eelnõu §-ga 11 sätestatakse nõuded riigihangete registris tehtava ostumenetluse kohta. Toetuse

saaja, kes ei ole hankija RHSi tähenduses, viib riigihangete registris (RHR) läbi vaid menetlusliiki

- toetuse saaja ost. Võimalik on tutvuda juhendmaterjalidega Riigi Tugiteenuste Keskuse22 ja

Rahandusministeeriumi23 kodulehel.

Lõikega 1 sätestatakse, et kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta maksumus on

60 000 eurot või sellest suurem tuleb ostumenetlus läbi viia elektrooniliselt riigihangete registris

olenemata sellest, et taotleja ei ole hankekohuslane riigihangete seaduse mõistes. Hanke

läbiviimiseks kasutab toetuse taotleja menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija alaliiki „toetuse

saaja, kes ei ole hankija RHSi tähenduses“. Hanke võib läbi viia ka pärast PRIA toetusotsuse

saamist, sellisel juhul esitab toetuse saaja toetatava tegevuse eelarve. Ostumenetluse riigihangete

registris elektroonselt läbiviimise nõude eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine

22 https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/abimaterjalid-ja- juhendid#juhendmaterjalid-2021-2027 23 https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused#toetuse-saaja-ost

23

konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Seega on

oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses mittehankijatele seatud

nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega hüvitatavate kulude tegemise

aluseks olevaid hankeid või oste. Analoogset ostumenetlust rakendatakse Vabariigi Valitsuse 12.

mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“.

Lõikega 2 sätestatakse, et juhul kui taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist,

tuleb esitada toetuse taotlemisel prognoos. Prognoosis tuleb selgelt tõendada, millisel teel töö,

teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe väljavõte,

eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte koduleheküljelt.

Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav.

Lõike 3 punktidega 1–3 sätestatakse tingimused ehitustööde maksumuse prognoosile.

Lõike 4 punktidega 1–7 sätestatakse tingimused ostumenetluse korraldamisele riigihangete

registris.

Lõikega 5 sätestatakse nõuded hinnapakkumusele.

Lõike 6 punktidega 1–5 sätestatakse tingimused, millele peab vastama hinnapakkumus juhul kui

tellitava töö või teenuse sisuks on ehitamine. Punktides 1–5 nimetatud andmed tuleb täiendavalt

lisada lõikes 5 sätestatud andmetele.

Lõikega 7 sätestatakse erisus RHR-s ostumenetluse läbiviimisel. Taotleja võib loobuda

konkureeriva pakkumuse küsimisest või ostumenetluse korraldamisest RHR-s, kui see pole

objektiivselt võimalik. See tähendab, et kui taotlejal pole võimalik saada võrreldavaid

hinnapakkumisi, tuleb esitada vastavad põhjendused. Näiteks võib saada takistuseks

innovaatiliste ja spetsiifiliste kriteeriumitele vastavate seadmete pakkumise saamise keerukus ja

usaldusväärsete pakkujate kitsas turg. See võib tekitada olukorra, kus toetuse taotlejad soovivad

soetada seadmeid vesiviljelustoodete tootmiseks, millega tagada suurem tootmismaht, aga turul

tegutsevaid ettevõtjaid selles vallas on üksikuid või turul väga spetsiifilisi seadmeid tootvate

ettevõtete esindajad ei soovi mingil põhjusel tulla pakkuma läbi RHR keskkonna.

Vesiviljelustoodete tootmiseks vajaminevaid seadmeid, tehnoloogiaid toodetakse üldjuhul

välisriikides. Selle olukorra vältimiseks on toetuse taotlejal võimalik valida, kas küsitakse eraldi

hinnapakkumisi või teha ostumenetlus RHR keskkonnas. Siinkohal peab aga arvestama, et antud

lõige on siiski sätestatud erisusena, et mitte takistada eelnõu eesmärkide saavutamist. Tavapärases

olukorras on nõue, et toetuse taotleja viib läbi ostumenetluse RHR keskkonnas, kui tellitava töö

või teenuse maksumus on ilma käibemaksuta 60 000 eurot või sellest enam. Erisus on ette nähtud

eelkõige selleks, et rakenduskava eesmärke oleks võimalik igal juhul saavutada ka olukorras, kui

näiteks seadmete tootjad RHR keskkonda kasutada ei soovi ning nende toodetele turul alternatiiv

puudub.

Ostumenetluse läbiviimine on kohustuslik tegevuste puhul, millega ei kaasne seadmete ostu, mis

tagaksid näiteks seadmete ressursitõhususe suurendamise või suurendaksid kasvatatud kala

mahtusid. Seega on RHR keskkonnas toetuse saaja ostu läbiviimine kohustuslik ka

taastuvenergiaallika seadmete kasutuselevõtul, ehitustegevuse korral, kui tegevuse käibemaksuta

maksumus on 60 000 eurot või sellest suurem, olenemata sellest, et toetuse taotleja ei ole

hankekohuslane riigihangete seaduse mõistes.

Lõikega 8 sätestatakse, et taotleja ei või jaotada riigihangete keskkonnas teostatavat hanget

osadeks eesmärgiga eirata hanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui

hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks

vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Hankija võib jaotada riigihangete keskkonnas teostatava

hanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Lõikega 9 sätestatakse, et lõigetes 1–8 nimetatud nõuded kohalduvad neile toetuse taotlejatele,

kelle suhtes ei kohaldata riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Toetuse taotlejad, kelle suhtes

kohalduvad riigihangete seadusest tulenevad nõuded, korraldavad oma ostumenetlused vastavalt

riigihangete seadusele. Kaupade, teenuste ja tööde, mille hind jääb alla riigihangete piirmäära

hankimise korral, juhinduvad hankijad oma hankekordadest.

24

Võrreldes EMKF-i perioodiga nõutakse ostumenetluse korraldamist riigihangete registris ka

nendelt toetuse taotlejatelt, kes ei ole riigihanke kohuslased riigihangete seaduse mõistes, juhul

kui soetatava vara või teenuse maht on 60 000 eurot või sellest suurem. See kehtib ka tegevuste

puhul, millega ei kaasne seadmete ostu, mis tagaksid vesiviljelusüksuste toodangumahtude

suurendamise. RHR keskkonnas toetuse saaja ostu läbiviimine on kohustuslik nii

taastuvenergiaallika seadmete kasutuselevõtul, ehitustegevuse jne korral. Hanke läbiviimiseks

kasutab toetuse taotleja menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei

ole hankija RHSi tähenduses“. Hanke võib läbi viia ka pärast PRIA toetusotsuse saamist, sellisel

juhul esitab toetuse saaja toetatava tegevuse eelarve. Viia ostumenetlus läbi elektroonselt

riigihangete registris nõude eesmärk on tagada avalike vahendite kasutamine konkurentsi

tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine. Seega on oluline

lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses mittehankijatele seatud nõudeid, et

võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega hüvitatavate kulude tegemise aluseks

olevaid hankeid või oste.

Ostumenetlus RHR-s tuleb läbi viia tegevuste puhul, mille toetamisel lähtutakse tegelikest

kuludest. Seega ühikuhinna alusel toetatavate tegevuste puhul RHR-s ostumenetlust korraldama

ei pea.

Eelnõu §-ga 12 sätestatakse maksetaotluse esitamine.

EMKVF-i toetust makstakse toetuse saajale makseotsuse alusel ja mitte rohkem kui taotletud

summa ulatuses. Toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse teeb PRIA. PRIA teeb

toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse

maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud

toetuse saaja kohustusi. Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral võib PRIA tunnistada

taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. Toetuse maksmise nõue ei ole

toetuse saaja poolt loovutatav ja makstud toetus ei ole toetuse saaja arvelduskontol sundtäidetav

(KTKS § 53).

Lõikega 1 sätestatakse toetuse saajale, mis andmed ja dokumendid tuleb esitada vähemalt üks

kord aastas PRIA-le koos maksetaotlusega pärast toetatava tegevuse täielikku või osadena ellu

viimist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist. Maksetaotluse esitamine vähemalt üks kord

aastas on vajalik, et hinnata jooksvalt EMKVF-i vahendite kasutamist. Maksetaotluste iga-

aastane esitamine annab ülevaate taotleja poolt plaanitavate toetatavate tegevuste ellu viimisest

ning võimaldab korraldusasutusel Euroopa Komisjonile edastada adekvaatse teabe EMKVF-i

vahendite kasutuse kohta. Maksetaotlusega tuleb esitada elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu järgmised dokumendid:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse või

soetas vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse;

4) töövõtu- või käsundusleping selle isikuga, kellelt toetuse saaja tellis töö või teenuse;

5) kulutuste tegemist tõendav muu dokument.

Lõikega 2 sätestatakse, millised andmed peab toetuse saaja esitama maksetaotluses. Taotleja

esitab järgmised andmed: 1) toetuse saaja ärinimi, äriregistri kood ja selle taotluse viitenumber,

mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) teave tehtud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise

või täieliku tasumise kohta; 3) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide

kohta; 4) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta.

Lõikega 3 sätestatakse taotlejale, et maksetaotlusega esitatud arve-saatelehel või arvel ning

osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendaval dokumendil näidatud tehingu

sisu vastab arve väljastanud isiku hinnapakkumusele. Teenuse või kauba eest koostatud arve peab

sisaldama samu andmeid, mis on kantud hinnapakkumusele või kalkulatsioonile, näiteks kui

hinnapakkumusel on märgitud teenuse sisuks arvutikoolitus, siis peab ka arvel olema märgitud

teenuse sisuks arvutikoolitus. Kuludokumentide võrdlemisel peab olema PRIA-l võimalik

25

tuvastada, et tasuti konkreetse arve eest ja teenuse sisuks on nimetatud teenus või kaup, millele

hinnapakkumus on küsitud või kalkulatsioon koostatud.

Eelnõu §-ga 13 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. PRIA kontrollib vastuvõetud

maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning ellu viidud

toetatava tegevuse vastavust toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, taotluses toodud

kavatsusele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele, kalandusturu korraldamise seadusele ja

selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

PRIA teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse KTKS-i § 53 lõike 2 alusel 25

tööpäeva jooksul alates maksetaotluse ja nõuetele vastavate dokumentide esitamisest arvates.

PRIA teeb väljamakse toetuse saajale kümne tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmise otsuse

tegemisest.

KTKS-i § 7 lõike 7 kohaselt loetakse kalandusturu korraldamise abinõu rakendamisega seotud

otsus või muu menetlusdokument haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4

nimetamata isikule elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui selle isiku avaldatud elektronposti

aadressile on e-teenuse keskkonnas saadetud otsus, otsuse väljavõte või muu menetlusdokument

või teade nimetatud dokumentide kättesaadavaks tegemise kohta. Seega tehakse maksmise või

maksmisest keeldumise otsus teatavaks elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonnas.

Toetuse andmisega seotud andmeid, dokumente ja muid tõendeid säilitatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 sätestatu kohaselt. Kõnealuse artikli

kohaselt tuleb kõiki tõendavaid dokumente, mis on seotud fondidest toetust saava tegevusega,

säilitada asjakohasel tasemel viie aasta jooksul alates selle aasta 31. detsembrist, mil

korraldusasutus tegi toetuse saajale viimase makse. Nimetatud tähtaja algusest ja lõpust teavitab

toetuse saajat PRIA, küll aga katkeb tähtaeg Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artikli 82 lõike 2 kohaselt kohtumenetluse korral või komisjoni taotlusel.

PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul,

et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates

eelnõu § 12 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. PRIA teeb toetuse maksmisest

keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast

asjaolust teadasaamisest. Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse

rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks.

PRIA võib nõuda toetuse saajalt toetuse osa kohest tagastamist, mille kasutamine ei vasta selle

sihtotstarbele. Muuhulgas ei vasta toetuse osa kasutamine selle sihtotstarbele, kui toetatav tegevus

on odavnenud ja toetuse taotleja on kasutanud omafinantseeringu osa katmiseks teisi riigi,

kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide vahendeid ning

pooled ei ole odavnemise tõttu ülejääva toetuse osa osas kokku leppinud selle muutmises. Antud

sätte üks mõte seisneb selles, et nii toetuse saaja kui ka PRIA peavad arvestama, et sama

investeeringu puhul ei tohi avalike vahendite osakaal minna suuremaks kui 100%. Nimetatud

olukord võib tekkida sellisel juhul, kui toetuse saaja kasutab sama investeeringu elluviimisel

samaaegselt EMKVF rahalisi vahendeid nii tagastamatu abi vormis kui ka rahastamisvahendist

(financial instrument). Sõltumata sellest kui suurel määral erinevaid EMKVF toetusemehhanisme

kasutatakse samas projektis, siis tuleb arvestada sellega, et EMKVF rahaliste vahendite osakaal

kokku investeeringul ei ületada 100%. Juhul kui projekti elluviimise käigus peaks selguma, et

tööde elluviimise käigus soetatav vara, töö vms odavneb, siis kahe erineva toetuseliigi

omavahelisel kombineerimisel võib avalike vahendite osakaal minna suuremaks kui 100%. Juhul,

kui selline olukord peaks ilmnema, siis on PRIA-l õigus toetuse määra vähendada sellises osas,

et avalike vahendite osakaal ei ületa projekti elluviimisel kokku 100%, ehk kõigi kombineeritud

vormide kasutamisega antavate toetuste kogusumma ei või olla suurem asjaomase kuluartikli

kogusummast.

Eelnõu § 14 lõikega 1 sätestatakse, et toetuse saaja peab tagama toetatava tegevuse kestuse,

sealhulgas säilitab ehitatud, renoveeritud või soetatud vara ja kasutab seda sihtotstarbeliselt,

mõistlikult ning kõige säästlikumal viisil vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt viimase

toetusosa väljamaksmisest. Toetuse saaja käesoleva määruse tähenduses on toetuse taotleja, kelle

toetuse taotlus on rahuldatud. Toetuse sihtotstarbeline kasutamine tähendab, et kõik tehtud

kulutused peavad olema suunatud toetatava tegevuse elluviimisele. Lisaks sellele tuleb

26

mõistlikkuse sisustamisel arvesse võtta kohtute asjakohaseid seisukohti. Toetuse saajal on

kohustus kasutada toetust kõige säästlikumal viisil. See ei tähenda, et toetuse saaja peab igal juhul

eelistama kõige odavamaid väljaminekuid, vaid kulutuste tegemisel tuleb näha ette vaid need

kulutused, mis on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud ning võimaldavad toetatavat

tegevust ka efektiivselt ellu viia.

Lõikega 2 sätestatakse, et toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi

kohustusi:

1) täidab § 6 lõike 2 punktides 5 ja 9–13 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid;

2) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad

kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

3) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud kontrolli

ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises

ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

4) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

5) teavitab PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või

tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest,

likvideerimismenetlusest ja tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele;

6) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse

abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi kooskõlas

regionaalministri 19. juuli 2023. a määrusega nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu

osalusele viitamise tingimused ja kord“.

Lõikega 3 sätestatakse toetuse saajale lisakohustused, mille kohaselt peab:

1) viima ellu toetatava tegevuse ja esitama kõik tegevusega seotud kuludokumendid taotluse

rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent hiljemalt kahe aasta pärast arvates PRIA poolt

taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

2) täitma § 6 lõike 2 punktides 4 ja 6 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni PRIA poolt

viimase toetusosa maksmiseni;

3) tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele;

4) tagama, et hiljemalt esimese maksetaotluse esitamise ajaks on ehitusluba või ehitusteatis

ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;

5) tagama, et hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks on ehitise kasutusluba või

kasutusteatis ehitisregistrist kättesaadav, kui see on nõutud ehitusseadustiku kohaselt;

6) esitama PRIA määratud tähtajaks toetatava tegevuse tulemuslikkuse hindamiseks § 7

lõigetes 6–8 nimetatud andmed;

7) esitama § 7 lõikes 6 ning lõike 8 punktides 1 ja 2 nimetatud tulemus- ja seirenäitajate

tegelikud tulemused kaks aastat pärast toetatava tegevuse elluviimist;

8) esitama § 7 lõike 7 ja lõike 8 punktides 3–5 nimetatud tulemus- ja seirenäitajate tegelikud

tulemused üks aasta pärast toetatava tegevuse elluviimist;

9) teavitama PRIA-t kalandusturu korraldamise seaduse § 46 lõikes 4 sätestatust kuni PRIA poolt

viimase toetusosa maksmiseni. Tulenevalt kalandusturu korraldamise seaduse § 46 lõikest 4 võib

põhjendatud juhul asendada EMKVF-i toetuse abil soetatava asja või tellitava teenuse teise

samaliigilise asja või teenusega või muuta kavandatud ehitustöid taotluse rahuldamise otsust

muutmata tingimustel, et saavutatakse toetuse andmise eesmärgid. Tuleb arvestada, et muutuda

ei tohi:

1) asja või ehitise kasutamise otstarve; 2) teenuse sisu või tulemus; 3) ehitise algselt kavandatud

omadused.

Kõik toetusest hüvitatavad kulud peavad olema abikõlblikud. Selline üldine kohustus tuleneb

EMKVF-i eesmärkidest ning EL-i eelarve kaitse eesmärgist. Kui toetust ei kasutata

sihtotstarbeliselt, ei ole võimalik fondi eesmärke saavutada. Hüvitatavad kulud peavad vastama

ka abikõlblikkuse nõuetele. Üldised abikõlblikkuse nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja

27

nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklist 65. Lihtsustatud kulumeetodi ühikuhinna alusel

hüvitamise korral kuludokumente ei esitata ega kontrollita.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.02.2021, lk 159), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1139,

millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL)

2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49).

4. Määruse mõjud

Määrusel on oluline sotsiaalmajanduslik mõju, hõlmates regionaalarengut ja riigi

(toidu)julgeolekut läbi kohaliku toiduga varustatuse tagamise kaudu. Mõju riigiasutuste

töökorraldusele on keskmine. Määrusel puudub oluline mõju riigi välissuhetele, kohaliku

omavalitsuse korraldusele. Määrusega kaasnevad mõjud on seotud ka keskkonnaalaste teguritega.

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni valitsuste vahelise kliimamuutuste rühma neljandas

hindamisaruandes nimetatud eesmärkide saavutamiseks võttis komisjon vastu edenemiskava

„Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050”, milles komisjon sätestas

kulutõhusa viisi üldise heite vajalikul määral vähendamiseks liidus 2050. aastaks. Samuti

panustatakse meetme keskkonnasäästlikkusele ja ressursitõhususe suurendamisele suunatud

tegevustega „Eesti 2035“ majanduse ja kliima strateegilisse eesmärki, mis on seotud üleminekuga

kliimaneutraalsele energiatootmisele tagades energiajulgeoleku ning võtta kasutusele

ringmajanduse põhimõtteid.24 Eestis on kohaliku ressursi väärindamise ressursitootlikkus väga

väike (0,56 eurot kg kohta 2017. aastal). Selleks tulebki jätkuvalt suuremat rõhku panna

keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele ja ärimudelitele ning kohalike ressursside ja teisese toorme

suuremale ja keskkonnahoidlikule väärindamisele.25

2023. aastal esitati Eesti kasvuhoonegaaside inventuuri ja seda selgitavate trendide kokkuvõtted

Euroopa Komisjonile EIONET keskkonnas. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG koguheide

vähenenud umbes 68,5% võrra. Arvestades ka maakasutuse ja metsanduse sektorit, on koguheite

vähenemine ligi 57,3%26, on Eesti majandus siiski üks heitemahukamaid Euroopas. Elanikkonna

tervise ja töövõime tagamiseks on oluline hea keskkonnaseisundi tagamine. Taastuvenergia

osatähtsus on energia lõpptarbimises 30% ehk märgatavalt üle Euroopas keskmise (18%).16

Määruse sihtrühm ja otsesed kasusaajad on äriühing või kalandusturu korraldamise seaduse

kohaselt tunnustatud vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon, kuhu kuulub määruse

väljatöötamise hetkel kaheksa ettevõtet. Põllumajandus- ja Toiduameti poolt tunnustatud ehk

tegevusloaga kalakasvandusi on Eestis 26 ning vähikasvandusi 19. Nendest tegutsevaid

ettevõtteid on Eestis ca 30, kus on töötajate aastakeskmine arv ca 50 inimest.27 Arvestades

siinkohal asjaolu, et kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemise tegevusloaga ettevõtjaid on

Põllumajandus- ja Toiduameti riiklikus toidu ja sööda käitlejate registris on määruse eelnõu

väljatöötamise hetkel 107 ettevõtjat 112 tegevusloaga tegevuskohas, kes osaliselt on sõltuvad

imporditud vesiviljelustoodetest, on kaudne mõju ka nendele tööstustele. Osad vesiviljelustooteid

24 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/tegevuskava/majandus-ja-kliima 25 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/arenguvajadused#elurikkus 26 https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/kasvuhoonegaasid 27 Statistikaameti andmed 25. mai 2024. a https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ettevetete- majandusnaitajad__ettevetete-tulud-kulud-kasum__aastastatistika/EM001

28

käitlevad ettevõtjad kasvatavad veeorganisme (kalu või vähke) ning väärindavad hilisemas faasis

oma toodangut. Merevetikaid töötlevad lisaaine saamiseks üksikud ettevõtjad. Kuna määruse

sihtrühm on ka alustavad merekalade kasvatamisega tegelevad ettevõtjad, siis investeeringute

elluviimisel sektoris hõivatute arv tõenäoliselt suureneb, mis omakorda võib tõsta tööhõive

vajadust sektorites, sõltuvalt vesiviljelustoodangust (HoReCa, töötlemine, kaubandus jms).

Toodangumahtude suurendamine ja tehnoloogia parem rakendamine vesiviljeluses aitab kaasa

Euroopa Liidu strateegia „Talust taldrikule“ toiduga kindlustatuse ning kestliku toidutootmise

tagamisele ning Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku

toidusüsteemi kujundamisele.

Määrusega soovitakse toetada juba tegutsevaid vesiviljelussektoris tegutsevaid ettevõtjaid ning

uusi alustavaid ettevõtjaid, kes soovivad alustada merevesiviljelustoodete tootmisega e.

põhitegevusalal kalakasvatusega. Oluline on, et ressursside väärindamisel ja loodusvarade

kasutamisel tagatakse ökosüsteemide elujõulisus ja elurikkuse säilimine läbi keskkonnasäästliku

tootmise ning arvestatakse laiemalt ka keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike mõjudega. Tänases

kliimakriisis on konkurentsivõimelisuse tagamisel hädavajalik parandada ettevõtete ressursi-, sh

energiatõhusust näiteks tööstussümbioosi, digitaliseerimise ja senisest ressursitõhusamate

tehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu ( nt kasutada kalade kasvatamisel olemasolevat veeressurssi

maksimaalsel määral). Keskkonnahoidlikum ja kulutõhusam energiakasutus toetab ettevõtete

kasumlikkuse kasvu, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest

ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas ELi

kliimaeesmärkidega.

Üheks uueks suunaks vesiviljelussektoris on digitaliseerimise toetamine teiste toetatavate

tegevuste raames. Digitaliseerimine on üheks olulisemaks trendiks olnud viimase viie aasta

jooksul. Selle käigus saab võtta kasutusele digitaalsed tehnoloogiad, mis võimaldavad kiiret

tootearendust, efektiivset logistikat ja suuremat individualiseeritust. Selline lähenemine aitab

suurendada turuosa ning kontrollida tõhusamalt loodavat väärtust (value capture). Digitaalsete

tehnoloogiate pakutavate hüvede kasutamine ja tarbijate ootustele vastamine nõuab

investeeringuid tootmisseadmetesse. Riikidelt eeldab see turutõrgete korral aktiivset sekkumist.

Neljanda tööstusrevolutsiooniga seonduvalt on Euroopa Liidu reindustrialiseerimise kavas

kesksel kohal digitaaltehnoloogiate laialdane kasutuselevõtt. Nn tööstuse digitaliseerimise efekt

peaks avalduma nii efektiivsuses, paindlikkuses, tootlikkuses kui ka paranevas

konkurentsivõimes. Piisava paindlikkusega peab innovatsiooni rakendamist toetama ka

poliitikakujundamine (nt policy hack, policy lab vms lähenemine). Digitaliseerimise eeldatavaks

tulemuseks on muuhulgas piiride hägustumine traditsioonilise tööstuse ning teenuste sektori

vahel, muutes seni toiminud väärtusahelaid ning väärtuse loomise viise. See omakorda viib

tootlikkuse tõusu ning konkurentsivõime paranemiseni.6 Uuringud on tõestanud, et

organisatsioonimuutuste ja digitaaltehnoloogiate kombinatsioon võib parandada ettevõtte

tulemusi erinevates valdkondades, seepärast pole selle tulemuslikkust võimalik hinnata üheainsa

mõõdikuga. Üldjoontes paraneb tulemuslikkus järgmistes valdkondades: suuremad tulud,

efektiivsus ja kulude vähendamine, kiirem ja tulemuslikum innovatsioon, parem teadmiste ja

andmete kogumine, jagamine ja kasutamine, klientide suurem kaasamine ja klienditeeninduse

parendamine ning kokkuvõttes ettevõtte jätkusuutlikkus digitaliseeruvas keskkonnas. 28 Bughin

et al. (2017) uuris ettevõtte majandustulemuste muutust, võttes vaatluse alla digitaliseerimise

ettevõtte viies dimensioonis: 1) tooted ja teenused, 2) turundus ja turustuskanalid, 3) äriprotsessid,

4) tarneahelad ning 5) ökosüsteem ja uued turule sisenejad. Uuringu tulemusena järeldati, et

ettevõtte digitaliseerimine mõjutab oluliselt majandustulemusi ning need ettevõtted, kes on

võrreldes konkurentidega vähem digitaliseeritud, võivad oodata märkimisväärset langust käibes

ja kasumis.29

28 Nele Kaldvee (2019) magistritöö „Digiküpsuse ja digitehnoloogiate mõju hindamine Eesti ettevõtete näitel“, juhendaja Mait Rungi 29 Bughin, J., LaBerge, L., Mellbye, A. (2017) „The Case of Digital Reinvention. McKinsey Quarterly“ Vol. 2, 1-15

29

Euroopa Komisjoni andmetel kasutab digitaliseerimise võtmes suurandmeid iga kümnes Eesti

ettevõte (Euroopa Liidu keskmine 14 protsenti), tehisintellekti lahendusi vaid kolm protsenti

(Euroopa Liidus 8 protsenti). Mujal Euroopas investeeritakse uutesse tehnoloogiatesse suuri

summasid, kuid Eesti ettevõtete kõrgtehnoloogia kasutamise tase jääb aga kaugele

digikümnendiks seatud 75-protsendilisest eesmärgist.

Vesiviljelussektori jätkusuutlikkuse tagamise üheks võtmeteguriks on jätkuvalt ühistegevus,

mistõttu on vajalik suurendada tootjaorganisatsioonide konkurentsivõimet. PõKa 2030

eesmärkide saavutamise ühe tegevusena on nimetatud ühisinvesteeringute ja algatuste toetamine,

mille tulemusena saavutatakse sektoris mastaabisääst ja konkurentsieelised. Seda toetab ka Eesti

vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava 2030. Tootjaorganisatsiooni peamine suunitlus on

koondada väikesed tootmismahud suuremaks kogumiks, et kindlustada stabiilsem logistika- ja

tarneahel toodete kättesaadavamaks muutmisel ning saavutada juurdepääs parematele

turustamisvõimalustele, panustades enda tegevusega jätkusuutlikku toidutootmist käsitlevatesse-

ja nullreostuse strateegiatesse. Seetõttu on riigi roll toetada neid ühisinvesteeringuid ja algatusi,

mis viivad selliste muutusteni sektoris, et saavutatakse mastaabisääst ja konkurentsieelised ning

ühtlasi toetaksid ELi poolt seatud poliitilisi eesmärke, seda nii kliima- ja keskkonnaprobleemide,

kui ka toiduga kindlustamise osas. Ühistegevuse soodustamine on üks Euroopa Liidu

kalanduspoliitika eesmärkidest.

Määruse eelnõu jõustumisel taotleja ega PRIA halduskoormus seoses toetuse taotluse jt seotud

dokumentide esitamise ja menetlemisega võrreldes EMKF rakendusperioodiga oluliselt ei muutu.

Taotluse, maksetaotluse jt dokumentide esitamine ja menetlemine toimub elektroonselt. Jätkub

minimaalselt kohustuslike mõõdikute kohta andmete kogumine, mis aitavad EMKVF

rakenduskava tulemusi paremini hinnata. Fondide rakendamise puhul on ühine eesmärk olla

rahakasutuses läbipaistev ning et maksumaksja raha kasutus oleks tõhusam nii ettevõtja kui fondi

vaates. Võrreldes EMKF-i perioodiga nõutakse ostumenetluse korraldamist riigihangete registris

ka nendelt toetuse taotlejatelt, kes ei ole riigihanke kohuslased riigihangete seaduse mõistes, juhul

kui soetatava vara või teenuse maht on 60 000 eurot või sellest suurem. Hanke läbiviimiseks

kasutab toetuse taotleja menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei

ole hankija RHSi tähenduses“. Registri kaudu ostumenetluse läbiviimisel sobib ka üks pakkuja,

kuna protsess on avalik ning seetõttu ei ole tingimata vaja kolme pakkujat leida nii nagu see oli

olnud näiteks EMKF meetmete rakendamisel. Ehk teisisõnu pakkujate hulk sõltub sellest, kui

palju on huvilisi RHR keskkonnas oma teenust, tööd või toodet pakkumas. Toetuse saajana ei pea

enam eraldi hinnapakkumisi turult küsima vaid saab juba ühe korraga kõik vajaliku info sisestada

riigihangete registrisse. Samuti võib toetuse saaja kutsuda pakkumisi tegema neid ettevõtjaid, kes

võiksid talle näiteks sobiva seadme tarnida.

Toetuse saaja ostu korral RHR keskkonnas võib esmasel kasutusel minna mõningane aeg

riigihangete registri süsteemi tundma õppimisele, kuid arvestades, et toetust taotlevatest

ettevõtjatest on olnud varasemalt korduvtaotlejad ning uued merevesiviljelusega alustavad

ettevõtjad pigem kasutavad EMKVF rahalisi vahendeid ka tulevikus, siis saavad edaspidi need

ettevõtjad juba paremini süsteemis toimetatud ning täiendavat halduskoormust sellega kellelegi

ei kaasne. PRIA ei nõua toetuse taotlejatelt suuremate investeeringute korral erinevaid ja

omavahel võrreldavaid hinnapakkumisi.

Toetuse saaja saab riigihangete registrisse märkida ka hanke kõrvaldamise alused ning

kvalifitseerimistingimused. Nii saab toetuse saaja ise täpselt kirjeldada, millist seadet, teenust jne

ta saada soovib ning on võimalik sisestada enda soovidele vastavad tingimused ostetava eseme,

töö või teenuse kohta ning pakkujad teevad oma pakkumised vastavalt sellele. Analoogset

ostumenetlust rakendatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ alusel rakendatavatel meetmetel.

30

Määruse eelnõu kohaselt on loodud erisus, mille puhul võib taotleja loobuda konkureerivate

pakkumuste küsimisest või ostumenetluse korraldamisest riigihangete registris, kui see ei ole

objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate

paljusus. Sellega on välistatud asjaolu, mille kohaselt toetuse taotleja ei saaks justkui omale

sobivat investeeringut teha.

2021. aastal Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava aastani 2030“ (PõKa 2030)30 kohaselt on oluline luua tingimused majanduslikult

elujõulisemale ja konkurentsivõimelisemale vesiviljelussektorile. Üheks säästva

merevesiviljeluse arendamise strateegiliseks eesmärgiks on PõKa 2030 kohaselt tõsta avamere

vesiviljeluse maht 10 000 tonni juurdekasvuni aastas. Rakenduskava kohaselt soovitakse selle

eesmärgi täitmisele kaasa aidata 6400 tonni tootmisvõimsuse rajamisega.

Mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele. Eelnõu omab positiivset mõju maapiirkonna

konkurentsivõimele, sest sihtrühma ettevõtjad paiknevad üle Eesti, nii maa- kui linnapiirkonnas.

Merevesiviljeluse arendamisel on hetkel saadud hoonestuslubasid Saaremaale, mistõttu on

lähiaastatel näha mõningast töökohtade arvu tõusu selles piirkonnas. Merevesiviljeluseks saab

lugeda ka sellist tüüpi kasvandusi, mis kasutavad merevett aga paiknevad maismaal. 31

Toetuse sihtrühmaks on juba tegutsevad vesiviljelustoodete tootmisega tegelevad ettevõtjad kui

ka need, kes soovivad alles alustada merevesiviljeluse arendamisega kalakasvatamise eesmärgil.

Ettevõtted, kus tegeletakse kalapüügiga, vesiviljelustoodete tootmise või kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete töötlemisega, paiknevad üle Eesti kõigis maakondades, mis võimaldab seeläbi

eelnõu jõustumisel tõsta konkurentsivõimet Eesti erinevates piirkondades paiknevates

ettevõtetes. Maapiirkonna elaniku SKP elaniku kohta eurodes võib suureneda ning suhtelise

vaesuse piir maapiirkonnas (protsent) tulla allapoole, kui üle Eesti paiknevad ettevõtjad on

konkurentsivõimelised ja müügitegevuses edukad. Toidutootmine on riigi julgeoleku strateegiline

osa. Kaudselt mõjutab toodangumahu kasv lisaks vesiviljelustoodete tootmisele ka neid

ettevõtteid, kes tegelevad vesiviljelustoodete töötlemisega. Seega on kaudne mõju palju suurem.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele on väike. Määruse rakendamisega kaasneb PRIA-le

mõningane lühiajaline lisakoormus toetuse taotluste vastuvõtmiseks vajaliku infotehnoloogilise

lahenduse seadistamiseks, kuid see ei ületa kompetentsi piire, kuna PRIA omab selles vallas

pikaaegset kogemust. Taotlus ja maksetaotlus esitatakse PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuste

keskkonna kaudu ning menetlusprotsess on kujundatud nii, et taotleja ja menetleja

halduskoormus on võimalikult väike. PRIA on valitsusasutus, mis Euroopa Liidu

makseagentuurina tegutsenud toetuste väljamaksmisel üle 20 aasta. Kuna toetuse saaja ei pean

enam suuremate investeeringute korral hinnapakkumisi eraldi turult küsima hakkama vaid saab

juba ühe korraga kõik vajaliku info sisestada riigihangete registrisse, saab ka PRIA riigihangete

registrist toetuse saaja ostu kontrollida.

Määrusel puudub mõju riigikaitsele ja välissuhetele, siseturvalisusele, kohaliku omavalitsuse

korraldusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale, haridusele, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud

mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Riigi välissuhted võivad

mõningal määral mõjutada ekspordi sihtturgude valikut või edenemist sihtturgudel. Kuid seda

pigem siis, kui toodangumahud hakkavad suurenema. Kaks kolmandikku kalatoodete ekspordist

suundub EL välistesse riikidesse, millest Eestis toodetud vesiviljelustoodete osakaal on väga

marginaalne.

30 PõKa 2030 www.agri.ee/poka-2030 31 https://www.sciencedirect.com/topics/agricultural-and-biological-sciences/mariculture

31

Meedet ei loeta määruse (EL) 2021/1139 artikkel 10 lõike 2 kohaselt riigiabiks, sest see on

suunatud vesiviljelussektori edendamiseks.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Meedet rahastatakse rakenduskavas kirjeldatud tavapärase korra alusel, mil meetme eelarvest

70% kaetakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% Eesti Vabariigi

eelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega tulusid riigieelarvele.

Rakendamisega seotud kulud planeeritakse tavapäraselt Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi eelarves biomajanduse programmis.

Perioodi 2021–2027 vesiviljeluse investeeringutoetuse“ meetme rakendamisega seotud kulud on

abikõlblikud ja rahastatavad EMKVF vahenditest. Meetme eelarve on kokku 9 0000 000 eurot,

millest 70% ehk 6 300 000 eurot kaetakse EMKVF vahenditest ning 30% ehk 2 700 000 eurot

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile eraldatud riigieelarvelistest vahenditest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Vesiviljelustoodete tootmisega tegelevate ettevõtjate esindajatega ning erialaorganisatsioonidega

(Eesti Vesiviljelejate Liit; Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liit) on toimunud eelnõu asjaoludega

seoses arutelukohtumised, kellele eelnevalt on eelnõu töödokumendi kavandit ka tutvustatud.

Samuti on eelnõu valmimise osas informeeritud vesiviljelustoodete tootmisel tunnustatud

tootjaorganisatsiooni esindajat. Eelnõu väljatöötamisel on konsulteeritud nii kliimakindluse,

energia- ja digiauditi ekspertidega, lisaks on konsulteeritud Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse kui ka Kliimaministeeriumi ekspertidega.

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 seirekomisjon kooskõlastas

toetatava tegevuse valimise metoodika (eelnõu paragrahvid: 2, 6, 7, 8 ja 9) ajavahemikul

26. november kuni 10. detsember 2024. a.

Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning e-posti teel arvamuse esitamiseks PRIA-

le.