Pöördumine

EUROOPA REGIONAALARENGU FONDI PROJEKTI 2014-2020.5.04.18-0297

“Kunda sadama ettevõtlusala väljaarendamine” PROJEKTIAUDIT

toetuse saaja: Viru-Nigula vallavalitsus

rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus

Lõpparuanne

ERF-396/2024

30.01.2025

2

KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST

Auditi tulemus:

Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel on olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega, kuid puudusi esines võrreldavate hinnapakkumiste võtmisel, mis tõi kaasa mitteabikõlblike kulusid.

Märge struktuuritoetuse registris2:

 märkustega, olulised tähelepanekud.

Olulised tähelepanekud toetuse saajale:

Oluline tähelepanek nr 4.1 – Toetuse saaja ei ole võrreldavate pakkumuste võtmisel järginud riigihangete seaduse üldpõhimõtteid. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 264,96 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 141,00 eurot.

Olulised tähelepanekud rakendusüksusele:

Oluline tähelepanek nr 7.1 – Rakendusüksusel on dokumentide säilitamise osas puudujääke.

Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega.

Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel.

Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest.

1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel.

3

A - OSA

1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud

1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.5 Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja

piirkondade konkurentsivõime tugevdamine Meede 2014-2020.5.4 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine Meetme tegevus 2014-2020.5.4.3 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringud

(töökohtade loomine) (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) Projekti number struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS)

2014-2020.5.04.18-0297

Projekti nimetus Kunda sadama ettevõtlusala väljaarendamine Toetuse saaja ja partner(id): Viru-Nigula vallavalitsus Taotluse rahuldamise otsuse (otsuse muutmise) number ja kuupäev

Taotluse rahuldamise otsus nr 11.2-14/0304, 24.03.2022. Muudatusotsus nr 11.2-14/23/993; 20.07.2023.

Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti kulude abikõlblikkuse periood

01.10.2021 – 31.12.2023

1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO

Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2024. a tööplaan3.

Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1.

Auditi läbiviija(d) Mart Pechter, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, II auditi talitus, talituse juhataja (auditi eest vastutav isik);

Ingrid Kuld, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, juhtivaudiitor (auditi juht);

Laura Väikemaa, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, II auditi talitus, audiitor (auditi meeskonna liige).

Auditi läbiviimise aeg 16.09.2024 – 30.01.2025

Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”.

3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda.

4

Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:

 projekti tegelik teostamine,

 projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,

 kulude abikõlblikkus,

 projektiga seotud raamatupidamise korraldus,

 omafinantseeringu olemasolu,

 struktuurifondide sümboolika kasutamine.

1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus)

Deklareeritud kulude aluseks olevad väljamaksed (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes)

SFOS MT nr PO25002,

makse kpv 04.12.2023,

abikõlblik summa 423 988,37 €.

Toetuse ja omafinantseeringu osakaal abikõlblikest summadest (%)

Toetus: 85% Omafinantseering: 15%

Valimi suurus (eurodes; % deklareeritud abikõlblikust summast)4

100%

Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 264,96 (tähelepanek nr 4.1).

Väljamaksetaotluse number: SFOS nr PO25002

TOETUS OMA-

FINANTSEERING KOKKU

Kokku EL fond riiklik toetus

Mitteabikõlblik summa auditeeritud kuludes (eurodes)

119,85 119,85 0,00 21,15 141,00

Mitteabikõlblik summa väljaspool auditi ulatust (eurodes):

105,37 105,37 0,00 18,59 123,96

Leitud vea määr (%) 5 0,03%6

4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 6 =141,00/423 988,37.

5

2. Piirangud

Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes.

Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused.

3. Järeltegevused

Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel.

Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni.

Vajadusel viiakse läbi järelaudit.

6

B-OSA

AUDITI TULEMUSED

1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine

Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele.

Siiski tehti toetuse saajale üks oluline tähelepanek seoses võrreldavate pakkumuste võtmisega, kui tuvastati, et toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduse üldpõhimõtteid (vt punkt 4).

2. Raamatupidamises kajastamine

Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele.

3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus

Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud.

4. Hangete läbiviimine

Struktuuritoetuse saaja on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele, kuid seoses võrreldavate pakkumuste võtmisega ei ole toetuse saaja järginud riigihangete seaduse üldpõhimõtteid.

Oluline tähelepanek 4.1 – Toetuse saaja ei ole võrreldavate pakkumuste võtmisel järginud riigihangete seaduse üldpõhimõtteid. Tuvastatud mitteabikõlblik kulu 264,96 eurot, millest auditi ulatusse kuulub 141,00 eurot.

Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 26 lg 1 järgi on toetuse saaja (edaspidi TS) kohustatud järgima riigihangete seadust (edaspidi RHS), kui ta on hankija RHS-i tähenduses.

Projekti taotluse rahuldamise otsuse7 (edaspidi TRO) p 7.4 järgi on TS kohustus järgida hangete läbiviimisel RHS-is kehtestatud nõudeid.

Ka TAT8 § 21 lg 1 p 3 (kehtiv 21.02.2021 kuni käesoleva hetkeni) järgi on TS kohustus järgida hankijana hangete läbiviimisel RHS-is kehtestatud nõudeid.

Viru-Nigula valla hankekorra9 (kehtiv alates 26.02.2022, edaspidi hankekord) ptk 3 sätestab alla lihthanke piirmäära jäävate asjade ostmise, teenuste ja ehitustööde tellimise korra. Hankekorra § 7 lg 1 järgi hanke korraldamisel

7 Riigi Tugiteenuste Keskuse 24.03.2022 otsus nr 11.2-14/0304.

8 Siseministri 13.02.2015 määrus nr 4 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord (edaspidi TAT). 9 Viru-Nigula Vallavalituse 19.11.2020 määrus nr 13.

7

juhindutakse RHS-is toodud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. Hankekorra sama paragrahvi lg 2 järgi hanke eest vastutav isik koostab pakkumuse küsimiseks lähteülesande (hinnapakkumise päringu) ja edastab selle konkurentsi korral vähemalt kolmele pakkujale, kui lepingu eeldatav maksumus on kuni 5000 eurot. Ja hankekord § 7 p 5 järgi peavad pakkumused olema võrreldavad.

TS kohustus hanke korraldamisel järgida RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid, tähendab mh seda, et hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; kohtleb kõiki isikuid võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid hanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ning tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel.

Auditeeritava projekti eesmärgi saavutamiseks esitas TS 06.12.2022 omanikujärelevalve (edaspidi OJV) teenuse soetamiseks hankedokumendid koos lisadega neljale ettevõttele. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 13.12.2022. Hankele laekus tähtaegselt 2 pakkumust.

Auditi toimingute käigus selgus, et OJV teenuse tellimiseks võrreldavate pakkumuste võtmisel ei järginud TS RHS-i üldpõhimõtteid. Tuvastati järgmised rikkumised:

1) Hanke alusdokumendi (edaspidi AD) p 2.2 sätestab teenuse osutamise eeldatavaks algusajaks 15.12.2022. Ka AD p 12.1 lisa, käsunduslepingu projekti, p 4.2 järgi oli tööde teostamise alguseks 15.12.2022. Auditi toimingute käigus selgus, et otsus, millega tunnistati edukaks AS Infragate Eesti poolt esitatud pakkumus, tehti 06.01.2023 ning käsundusleping nr 12-16/5-4 OJV teostamiseks (summas 13 248 eurot koos käibemaksuga) sõlmiti ning töödega alustati 09.01.2023.

Seega hanke AD-des näidatakse tööde algusajaks 2 päeva peale pakkumuste esitamise tähtaega, aga tegelikkuses hakkas teenuse pakkumine alles 25 päeva hiljem. Audiitori hinnangul on hankija tegelikkusele mittevastava tööde alustamise tähtajaga piiranud konkurentsi ning ei ole tegutsenud läbipaistvalt.

2) AD p-s 1.1 ja 1.2 viidatakse kahe ehitushanke dokumentatsioonile, p-s 1.1 Tee ehitustööde hankele (RHR nr 253000) ning p-s 1.2. Tänavavalgustuse ja nõrkvoolu ehitustööde hankele. Lisaks on p-s 1.2 öeldud, et hange kuulutatakse välja uue aasta alguses ning teostamine jääb 2023. aasta kevadesse.

AD p-s 4 on välja toodud kaks kvalifitseerimistingimust:

 AD p 4.1.1 Pakkuja viimase kolme majandusaasta netokäive tee-ehitustööde ja tänavavalgustuse rajamise omanikujärelevalve teostamise osas peab keskmiselt olema olnud vähemalt kümme tuhat (10 000) EUR aastas. Juhul, kui pakkuja on tegutsenud vähem kui kolm aastat, arvutatakse keskmine netokäive tegutsetud aja käibe keskmisena. Pakkuja esitab kvalifitseerimistingimustele lisatud vormi (Lisa 1) kohase väljavõtte oma viimase kolme majandusaasta netokäibe kohta tee-ehitustööde ja tänavavalgustuse rajamise omanikujärelevalve teostamise osas. Lisas 1 märkida nii netokäive, kui sarnase osutatud teenuse andmed.

 AD p 4.2.1 Pakkuja peab olema viimase kolme aasta jooksul osutanud omanikujärelevalve teenust vähemalt ühe (1) üle 300 m pikkusega tee ehitamisel koos tänavavalgustusega. Pakkuja peab olema teenust osutanud sõlmitud lepingu ja hea tava kohaselt. Pakkuja esitab nõutud tingimustele vastavuse tõenduseks hankedokumentide vormi (Lisa 1) kohase teostatud sarnase töö andmed, koos teabega teenuse osutamise ajavahemiku, koha ja tellija kohta.

Audiitorite hinnangul nähtub hanke AD-dest, et hankija küsis OJV teenusele pakkumust nii tee-ehituse kui ka tänavavalgustuse ehitustöödele. Auditi toimingute ajal TS selgitas audiitoritele, et pakkumus küsiti üksnes tee ehitustööde (AD p 1.1) OJV teenusele ning ettevõtlusala välisvalgustus, elekter ja side ehitustöödele teostas järelevalvet vallavalitsuse taristuspetsialist oma ametikohast tuleneva aja piires ja ilma lisatasu või lepinguta. Audiitorid võtsid ühendust mõlema pakkujaga, saamaks teada, kas pakkumus sisaldas OJV teenust üksnes tee ehitusele või nii tee- kui ka tänavavalgustuse ehitusele. OÜ Novica vastas, et nende poolt esitatud pakkumuse maksumus sisaldas OJV teenust nii tee-ehitustöödele kui ka tänavavalgustuse ehitustöödele. Edukas pakkuja AS Infragate Eesti vastas et nende poolt esitatud pakkumuse maksumus sisaldas OJV teenust ainult tee-ehitustöödele. Seega audiitorite hinnangul ei olnud AD-des hanke tingimused sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ja seetõttu ei olnud esitatud pakkumused võrreldavad.

8

Lisaks leiavad audiitorid, kui hankija küsis pakkumusi üksnes tee-ehituse OJV teenusele, siis audiitorite hinnangul nii pakkuja majanduslikku ja finantsseisundi kui ka tehnilist ja kutsealast pädevust kirjeldavas kvalifitseerimistingimuses OJV teenuse teostamise kogemuse nõue tänavavalgustuse ehitamisele ei ole audiitorite hinnangul proportsionaalne ega asjakohane.

Kokkuvõtvalt audiitorite hinnangul on hankija rikkunud RHS § 3 üldpõhimõtteid. Hankija ei ole tegutsenud läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning ei ole konkurentsi efektiivselt ära kasutanud. Vastavalt ühendmääruse (edaspidi ÜM) § 228 järgi, kui alla riigihanke piirmäära või sotsiaal- või eriteenuste riigihanke või ideekonkursi korraldamisel rikutakse riigihangete seadust kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. ÜM § 21 lg 1 järgi, kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Audiitorite hinnangul, kuna hankes tuvastati mitu RHS üldpõhimõtte rikkumist ja tegemist on TS-ga, kes peab järgima RHSi ja hankekorda, siis tuvastatud puudustest tulenevalt loevad audiitorid asjakohaseks kohaldada finantskorrektsiooni määra 2%.

Tuvastatud puudustest tulenevalt on projekti kuludesse kantud abikõlblikest kuludest 13 248 eurost 2% ehk 264,96 eurot mitteabikõlblik (auditi ulatuses 141,00 eurot).

Risk toetuse saajale: Kui hankija koostatud AD-id sisaldavad eksitavat infot ega ole sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt on oht, et hanget ei korraldatud läbipaistavalt, kontrollitavalt ja seeläbi ei ole ka hankeleping sõlmitud parima pakkujaga. RHS-ist tulenevate nõuete mittetäitmine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise.

Soovitus toetuse saajale: Soovitame TS-l teha tuvastatud mitteabikõlbliku toetuse osas tagasimakse RÜ finantskorrektsiooni otsuses kinnitatud summas (ERF toetuse osa 85%).

Toetuse saaja kommentaar: Saame aru, et võimaliku tagasimakse suurus on 225,22 eurot. Tunnistame auditi tulemusena väljatoodud hälvet, arvestades RHS-ist tulenevaid nõudeid. Tänases majandus/finants olukorras on kahtlemata KOV haldussuutlikkus pigem nõrk kui tugev ja sellest tulenevalt tekivad ka vead. Õpime vigadest ja püüame neid edaspidises tegevuses vältida.

Risk rakendusüksusele: Juhul, kui RÜ ei ole vajalikul määral TS kohustuste täitmist kontrollinud, on risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

Soovitus rakendusüksusele: Soovitame RÜ-l algatada mitteabikõlblike kulude osas toetuse osaline tagasinõudmise protsess ja vastavalt ühendmäärusele toetus (85%) tagasi nõuda ning mitteabikõlblik omafinantseering (15%) projekti abikõlblikest kuludest maha arvata.

Rakendusüksuse kommentaar: Nõustume auditis toodud tähelepanekuga, et hankija on rikkunud RHS § 3 üldpõhimõtteid, kuid pöörame samas tähelepanu asjaolule, et tegemist on hankega, kus on pakkujate ring piiritletud ja rakendusüksusele teada, seega on võimalik teha kindlaks, kas rikkumistel esineb finantsmõju. Rakendusüksus algatab rikkumise osas järelevalvemenetluse, selgitab välja ja hindab üksikasjalikult täiendavaid asjaolusid ning rikkumiste finantsmõju tuvastamisel rakendab rikkumiste raskust ja võimalikku finantsmõju suurust arvestades proportsionaalset finantskorrektsiooni määra.

Seoses rakendusüksusele suunatud riski sõnastusega selgitame, et tulenevalt STS § 28 lg-st 3 ei ole rakendusüksus hanget kontrollinud. Nimelt kui toetuse saaja korraldab riigihanke, mille eeldatav maksumus jääb alla riigihanke

9

piirmäära, kontrollitakse riigihanke kooskõla riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud põhimõtetega üksnes siis, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.

Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Mairi Uusen, 90 päeva auditi lõpparuandes kinnitamisest

Soovitus korraldusasutusele: Soovitame tähelepanekus toodud mitteabikõlblikuks arvatud kulusid summas 264,96 eurot EK-le sertifitseerimiseks mitte esitada ning KA-l need mitteabikõlblikud kulud EK-le esitatavast raamatupidamise aastaaruandest eemaldada.

Korraldusasutuse kommentaar: Arvestame kulude sertifitseerimisel auditis väljatoodut ja järelevalvemenetluse tulemust.

5. Riigiabi andmine

Projekt ei sisalda riigiabi andmist ega vähese tähtsusega abi.

6. Teavitamine ja avalikustamine

Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte.

7. Rakendusüksusele suunatud tähelepanekud

Oluline tähelepanek 7.1 – Rakendusüksusel on dokumentide säilitamise osas puudujääke.

STS § 8 lg 2 p 2 järgi on rakendusüksuse (edaspidi RÜ) ülesanne menetleda taotlusi ja otsustada, kas taotlus rahuldada või mitte. Sama lg p 3 järgi on RÜ ülesanne anda taotlejale ja toetuse saajale selgitusi toetuse andmise ja kasutamisega seotud küsimustes.

STS § 35 lg 1 sätestab, et rakenduskava elluviimise korraldajad ja auditeerija säilitavad oma ülesannete täitmise käigus saadud andmeid, loodud dokumente ja muid tõendeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 kohaselt.

TAT § 22 lg 2 p 10 järgi on RÜ kohustus säilitada kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat alates selle aasta 31. detsembrist, mil 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks loetud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud juhul, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg.

Käesoleva projektiauditi käigus audiitorid tuvastasid RÜ dokumentide säilitamise osas järgmised puudujäägid:

1) II taotlusvooru (Lääne-Virumaal oli avatud 08.06.2017 kuni 25.09.2017) hindamise protokollis10 on öeldud, et projekti EU5178611 „Kunda sadama ettevõtlusala väljaarendamine“ osas viidi läbi täiendav elektrooniline hindamine 18.-24.01.2018. Palusime RÜ-l esitada nimetatud elektroonilise hindamise kohta dokumendid. RÜ selgitas audiitoritele, et „RTK-le üleantud dokumentide hulgas ei olnud kirjalikku jälge nimetatud elektroonilise hindamise kohta.

10 29.01.2018 EAS piirkondade konkurentsitugevdamise investeeringute toetuse andmise hindamiskomisjoni koosoleku protokoll nr 1.2-1/18/18. 11 SFOS nr 2014-2020.5.04.18-0297.

10

RÜ eeldas, et hindamise ajaks ei esitanud taotleja mõnda dokumenti, mis taotluse menetlemisel vajas korrigeerimist ning see esitati elektrooniliselt toimunud komisjonile“. RÜ lisas juurde, et see on vaid oletus, millest kirjalikku jälge neil ei ole. Auditi toimingute ajal pöördus RÜ elektroonilise hindamise dokumentide küsimusega ka dokumendi koostaja ehk tolleaegse RÜ, kelleks oli EAS12, poole ja ka nemad ei leidunud oma dokumentide hulgast Kunda sadama ettevõtlusala väljaarendamise elektroonilise hindamise dokumente. EAS-lt saadud info kohaselt arhiveerivad nad kirjavahetust kuni 5 aastat, mistõttu ei olnud võimalik ka kirjavahetuse kaudu saada selgust 18.-24.01.2018 toimunud elektroonilise hindamise kohta.

2) TAT (kehtis II taotlusvooru ajal 29.09.2017 – 31.08.2018) § 9 lg 17 järgi pärast teist taotlusvooru liideti kasutusele võtmata vahendid, vabanevad vahendid ja täiendavad vahendid ühtseteks vahenditeks, mis jaotati üle-Eestilise reservnimekirja alusel reservprojektide voorus. TAT § 2 p 26 järgi oli reservnimekiri, mis koostati paremusjärjestuse alusel reservprojektide voorus. TAT § 12 lg 1 p 2 järgi reservprojektide voorus koostab ja kinnitab RÜ teise taotlusvooru hindamistulemuste alusel positiivse hindamistulemuse saanud, kuid rahastamata jäänud iga maakonna kuni kolme teises taotlusvoorus kõige kõrgema tulemuse saanud projektidest paremusjärjestuse alusel üle-Eestilise reservnimekirja ning avaldab selle oma veebilehel hiljemalt üheksa kuud pärast teise taotlusvooru sulgemist.

Auditi toimingute käigus selgus, et RÜ-l on olemas RTK otsus, millega kinnitati reservnimekiri, kuid RÜ-l puudus TAT § 12 lg 1 p-s 2 nimetatud paremusjärjestus, mille alusel eespool nimetatud reservnimekiri koostati. RÜ koostas nimetatud 2017. aasta kõikide maakondade II vooru hindamiste koondtabelite põhjal positiivse hinde saanud, kuid eelarvevahendite lõppemise tõttu tollel hetkel rahast ilma jäänud taotluste kohta paremusjärjestuse käesoleva projektiauditi käigus. Eelnevalt RÜ-l selline koondtabel puudus.

3) 24.03.2022 allkirjastas RÜ/RTK TRO muudatuse, mis ütleb mh, et “PKT meetmesse täiendavate rahaliste vahendite laekumisel avanes võimalus Kunda sadama ettevõtlusala projekti rahastamiseks. Veebruaris 2020 toimus esimene kohtumine RTK ja valla esindajate vahel.” Auditi toimingute käigus selgus, et nimetatud kohtumisest RÜ-l kontrolljälge (kohtumise protokoll, memo, e-kiri vm) säilinud ei ole. Samuti puudus RÜ-l kirjavahetus (kontrolljälg) sellest, kuidas ja millal teavitas rakendusasutus13 RÜ-d, et PKT meetmesse saadi täiendavalt vahendeid ja rahastamisele kuulus mh ka auditeeritav projekt.

Lisaks selgus auditi toimingute käigus, et 01.02.2018 tegi RÜ/EAS Viru-Nigula vallavalitsuse poolt 25.09.2017 esitatud projekti taotluse „Kunda sadama ettevõtlusala väljaarendamine“ osas mitterahastamise otsuse. Eelnevalt nimetatud otsusele järgnes 24.03.2022 allkirjastatud RÜ/RTK TRO muutmise otsus, millega rahuldati Viru Nigula Vallavalitsuse 05.05.2021. a esitatud projekti „ Kunda sadama ettevõtlusala väljaarendamine” muudetud taotlus. Seega audiitorite hinnangul RÜ taotluse rahuldamise otsust ei teinudki, seega ei ole RÜ poolt TRO vormistamine toimunud korrektselt.

Kuigi audiitorid tuvastasid auditi toimingute käigus RÜ-l dokumentide säilitamise osas puudujääke, said audiitorid kindlustunde, et auditeeritava projekti hindamine on toimunud olulises osas võrdsetel alustel ja vastavalt TATis seatud tingimustele.

Risk rakendusüksusele: Juhul kui RÜ ei ole säilitanud kõiki taotluse hindamisega seotud dokumente, eksisteerib risk, et puudub kindlustunne, et projekti taotluste hindamine on toimunud võrdsetel alustel ja vastavalt TATis seatud tingimustele, mistõttu võib SF toetuse saada projekt, mis tegelikult hindamiskriteeriumitele ei vasta.

Soovitus rakendusüksusele: Soovitame RÜ-l edaspidi säilitada kõik taotluse hindamisega seotud dokumendid sh RA ja RÜ vaheline kirjavahetus ning RÜ liikumisel teise asutusse küsida välja kõik esialgses RÜ-s koostatud dokumendid ja säilitada ka need nõutud tähtajani.

12 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi EAS) oli meetme „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ rakendusüksus kuni 31.08.2018. 13 Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakond

11

Rakendusüksuse kommentaar: Nõustume auditi tähelepanekuga. Tagame edaspidi parema kontrolljälje ja dokumentide säilitamise.

Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Tiina Sams, jooksvalt

Kinnitame lõpparuande 11 leheküljel.

Auditi eest vastutav isik: Auditi juht:

Mart Pechter Ingrid Kuld

II auditi talituse juhataja I auditi talituse juhtivaudiitor

Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond

Tallinn, 30.01.2025

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Einar Vallbaum

Viru-Nigula Vallavalitsus

[email protected]

Auditi lõpparuande edastamine

Austatud härra Vallbaum

Edastame Teile projekti nr 2014- 2020.5.04.18-0297 „Kunda sadama ettevõtlusala

väljaarendamine“ auditi lõpparuande nr ERF-396/2024.

Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti

2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise

auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi.

Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Alber

finantskontrolli osakonna juhataja

auditeeriva asutuse juht

Lisa: Auditi lõpparuanne

Sama:

Pr Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]).

Teadmiseks:

Pr Piret Hartman, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ([email protected]);

Pr Kristi Sell, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]);

Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]);

Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]).

Laura Väikemaa 5879 5153; [email protected]

Meie 31.01.2025 nr 10-5/553-1