Vahearuanne

1

Õppekava sisehindamise vahearuanne 2024

Õppekava üldinfo

Õppekava nimetus ja kood Õendusteadus (2619)

Õppekava valdkond Meditsiiniteaduste valdkond (MV)

Õppekava haldaja Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut (MVPT)

Õppekava õppeaste Magistriõpe

Õppevaldkond Tervis ja heaolu

Õppekavagrupp Tervishoid

Õppekeel Eesti keel

Õppevorm Sessioonõpe

Maht (EAP) 120 EAP

Ülikooli nõukogus

või senatis õppekava

kinnitamise kuupäev 21.06.2002

1. Õppekavaarendus viimasel 1-2 aastal

1.1. Olulisemad tegevused õppekava ja -korralduse parendamiseks eelmisel aastal* (kuni

5000 tähemärki)

Sisehindamise vahearuanne on koostatud 2023/24 õppeaasta kohta ja lähtub eesmärkidest, mis

püstitati 2023. aasta põhihindamise aruandes järgmiseks 3-aastaseks perioodiks:

• Õpetamise arendamine ning õppekava nähtavuse parendamine Eestis

• Rahvusvahelise koostöö ja eriala teadusvõimekuse arendamine

Alapeatükkides 1.1.1 ja 1.1.2 on kirjeldatud arendustegevusi, mis viidi ellu nende eesmärkide

saavutamiseks.

2

1.1.1. Õpetamise arendamine ning õppekava Eestisisese nähtavuse parendamine

Õpetamise toetamiseks jätkati õppekaval osalevate õppejõudude seminaridega, mis toimuvad

iga õppeaasta alguses. Seminaride eesmärk on säilitada koosseisuliste ja koosseisuväliste

õppejõudude tõhusat ja toetavat koostööd ning ühist infovälja. Näiteks on jagatud kogemusi,

kuidas kasutada üliõpilaste tagasisidet õppeaine või õppemetoodika arendamiseks. Järgmisel

kohtumisel on kavas ühe teemana arutada õppetöö mõistlikumat hajutamist kõigile kuuele

õppesessioonile semestris, samuti tuleb reguleerida ainete lõpuaegu (vt 2.3).

Oleme parandanud õppekeskkonda, et toetada üliõpilaste õppimist ning uurimistööde tegemist.

Alates 2024. aastast on üliõpilastel ligipääs olulisele terviseteadustele suunatud andmebaasile

CINAHL Plus with Full Text. Paranenud on ka statistikaprogrammi STATA kasutamise

võimalused. Igal sügisel uuendatakse STATA litsentse ning neid jagub kõigile üliõpilastele,

kes osalevad aines "Kvantitatiivsete andmete kogumine ja analüüs" või kes teevad

kvantitatiivset uurimistööd.

Õppekava nähtavuse parendamiseks oleme jaganud Facebookis õppetooli lehel

(https://www.facebook.com/oendusteadus/?locale=et_EE9) regulaarselt infot sündmustest,

mis puudutavad kõiki õppijaid ja lõpetanuid, näiteks esmakursuslaste esimene õppepäev,

õppetöö, uurimistöö päev, külalisõppejõudude visiidid, kaitsmispäevad, lõpuaktus ning

tunnustused (n=9). Lisaks oleme jaganud ülikoolikeskseid uudiseid (n=12), nii eesti- kui ka

ingliskeelset infot sündmustest, kus on osalenud õppejõud (konverentsid, külastused,

projektikohtumised, doktoritöödega seonduv) (n=17) ja muud valdkonnale või õppetoolile

olulist (n=13). Infot jagatakse ka täienduskoolitusena pakutavate ainete, avatud uste päeva ning

sisseastumise kohta (n=3), samuti kutsutakse osalema magistrantide/doktorantide

uurimistöödes (n=3).

Nähtavuse parendamiseks teavitatakse koostööpartnereid ka otsepostituste teel vähemalt 3–4

korda aastas (täienduskoolitused, sisseastumine, avatud uste päev). Doktoriõppe nähtavuse

suurendamiseks tutvustati doktoritöö plaani Tartu Ülikooli Kliinikumi teadusajakirja klubis.

EÕLi veebiportaalis ja ajakirjas Eesti Õde on avaldatud õppetooli akadeemiliste töötajate ja

üliõpilaste artikleid (3). Regulaarselt osaletakse Eesti õendusjuhtide suve- ja talvekoolis.

3

1.1.2. Rahvusvahelise koostöö ja eriala teadusvõimekuse arendamine

Rahvusvahelisel tasandil on toimunud üliõpilas- ja õppejõuvahetused partnerülikoolidega.

Kolm üliõpilast ja üks õppejõud osalesid Turu Ülikooli ELENE kursusel „Empowering

Learning Environment in Nursing Education“ (Eramsus+ põimitud intensiivkursus (BIP), 10

EAP). Erasmus+ õppejõuvahetusprogrammi raames osalesid ainete „Õendusjuhtimine“ ja

„Õenduse didaktika“ õpetamisel kolm külalisõppejõudu Turu Ülikoolist ja Ida-Soome

Ülikoolist. Üks meie õppejõud oli kaasatud õppetöösse õenduspedagoogika veebiseminaril

“International nursing education and nurse educators’ education”, mille korraldasid Ida-Soome

Ülikool ja Turu Ülikool.

Eriala teadusvõimekuse arendamiseks on tarvis doktorikraadiga spetsialiste,

teaduspublikatsioone rahvusvahelise levikuga ajakirjades ning doktoriõppe edenemist

õendusteaduse suunal. 2024. aastal astus doktorantuuri 2 õendusteaduse vilistlast: üks neist

Turu Ülikooli õendusteaduse doktoriõppesse ja teine Tartu Ülikooli liikumis- ja sporditeaduste

doktoriõppesse. Rahvusvahelise levikuga ajakirjades avaldati 2 teadus- ja arendusprojektidega

seotud publikatsiooni, neist ühe kaasautoriks oli ka õppetooli vilistlane. Doktoritöödele

tuginevaid artikleid ilmus rahvusvahelise levikuga teadusajakirjades 5 (2023 – 2 ja 2024 – 3).

Soodustamaks kontaktide loomist, osaleti aktiivselt rahvusvaheliste võrgustike suvekoolides ja

muudel kohtumistel. Baltic Sea Region Networki (BSRN) suvekoolis osales 2023. aastal 2 ning

2024. aastal 3 doktoranti. The European Academy of Nursing Science’i (EANS) suvekoolis

osales 2 doktoranti (2024).

Teadusvõimekuse arendamiseks teeb õppetool koostööd teiste ülikooli struktuuriüksustega.

Näiteks osaletakse kliinilise meditsiini instituudi rahvusvahelistes teadusprojektides SAFEST,

PSEN ja Better Care. Õppetool on rahvusvahelise teadusprojekti Federated Health vastutav

täitja, projekti käigus tehakse koostööd ka ülikooli arvutiteaduste instituudiga. Koos

rahvatervishoiu õppetooli professoriga töötati välja üleülikooliline vabaaine “Kestlik tervis”.

4

2. Õppekava toimimise analüüs

2.1. Õppekava turundus ja vastuvõtt on toonud õppekavale õppima soovitud sihtrühma

(kuni 1500 tähemärki)

Joonis 1. Õppekohtade täitumine (SAISi andmed)

2024. aasta sisseastumiskonkurss õppekavale oli seni suurim (3,78) — 18 õppekohale laekus

68 avaldust. Õppima on oodatud kaheksa kutseala esindajad. Seisuga 1. september 2024 õpib

õppekaval õdesid (43, sh 6 eriõde), ämmaemandaid (11), bioanalüütikuid (8),

radioloogiatehnikuid (7), füsioterapeute (2), tervisekaitse spetsialiste (2) ning tegevusterapeut

(1) — kokku 74 üliõpilast. Alates 2019. aastast, kui alustati laiendatud sihtrühma vastuvõtuga,

ei ole õppekavale kandideerinud ühtegi tervisedendajat. Selle põhjuseks võib olla vähene

teadlikkus õendusteaduse magistriõppekavast ning selle kasutegurist tervisedendajate

kutsealasele arengule. Õppekava propageerimisel tuleb selgemalt esile tuua tema suunitlus ja

eripära (spetsiifilised pädevused õenduspedagoogikas, -juhtimises ja -teaduses), mis eristab

teda teistest terviseteaduse magistriõppekavadest.

Õppekava turundamisel jagatakse infot sisseastumise, avatud uste päeva, täiendusõppe ja

õppetooli ürituste kohta, kasutades erinevaid infokanaleid. Viimane avatud uste päev toimus

veebis ning osalejaid oli kokku 12. Nendest 5 esitas sisseastumisavalduse ning 4 pääses

õppesse. Huvi ja põhjused õppekavale õppima tulemiseks olid järgmised: soov omandada uusi

5

teadmisi üldiselt või spetsiifilisi teadmisi juhtimise ja õpetamise kohta, tahe edendada oma

eriala, soov saada tööks vajalik magistrikraad.

Kuigi praegune õppekava turundus toimib ja huvi magistriõpingute vastu püsib, on siiski

oluline tugevdada õppetooli väliskommunikatsiooni. Sel õppeaastal on plaanis välja töötada

õppetooli väliskommunikatsioonistrateegia ja kaasata selleks 1–2 üliõpilast.

2.2. Õppekava on läbimõeldult üles ehitatud (kuni 1500 tähemärki)

Joonis 2. Üliõpilaste rahulolu õppekavaga (õppekava tagasiside küsitluse andmetel)

Õppeinfosüsteemi küsitluse andmetel andsid üliõpilased õppekavale kõrge koondhinnangu –

3,75 skaalal 1–4. Hinnang on olnud kõrge ka eelmistel aastatel. Enim rahul ollakse õppekava

valikuga (3,89), mõistetakse hästi, miks on õppekavasse valitud just need ained (3,89) ning mis

on nende kasutegur tulevikus (3,89). Madalaimalt (3,33) hinnati õppeainete järjestuse loogikat

(vrdl 3,86 aastal 2022). Hinnang on ootamatu, kuivõrd õppeainete järjestus on juba aastaid

sama. Õppeained on järjestatud ja semestritele jaotatud vastavalt nende eesmärkidele ja sisule

nii, et järgnevad ained toetuksid eelnevatele ning täiendaksid omandatavaid teadmisi ja oskusi

vastavalt moodulite eesmärkidele. Madalam hinnang võis olla põhjustatud hoopis õppetöö

mahu ebaühtlasest jaotumisest semestritele. Nimelt on üliõpilased andnud tagasisidet, et II

aasta kevadsemestri õppetöö koormus on liiga suur (24 EAP-d, mis on vaid 6 EAP-d vähem

6

täiskoormuse maksimumist semestris). Selle leevendamiseks oleme teinud 2024/25.

õppeaastaks muudatusi ainete toimumises. Näiteks erialaaine „Kommunikatsioonijuhtimine

õendusjuhtimises ja -hariduses“ tõsteti ettepoole, I aasta kevadsemestrilt sügissemestrile. See

omakorda võimaldas paigutada varasematele semestritele II aasta erialaained, nagu

„Hariduskorraldus ja -õigus õendusõppejõududele“ ning „Õppemeetodid õenduses“. Ainete

ümberpaigutus leevendab loodetavasti II õppeaasta kevadsemestri koormust (nüüd 21 EAP-d).

2.3. Õpetamine ja hindamine on õppimist toetav * (kuni 10000 tähemärki) Milliseid

õppeaineid ja õppemeetodeid on enam kiidetud? Millised õpetamise faktori väited said

kehvemat tagasisidet? Milliste õppeainete muutmisega tuleb kindlasti tegelda? Milliseid

õpetamisega seotud probleeme üliõpilased tagasisides välja toovad?

Joonis 3. Rahulolu õppekava sisuga (õppekava tagasiside küsitluse andmetel)

Milliseid õppeaineid ja õppemeetodeid on enam kiidetud?

Tagasisidele tuginedes on üliõpilaste hinnangud õppeainetele valdavalt head ja väga head.

Neljapunktiskaalal, kus 1 on „ei nõustu“ ja 4 “nõustun“, on pea kõigi ainete üldhinnangu

keskmised 3,4 ja kõrgemad. Kaks ainet, „Meditsiiniõiguse alused õendusjuhtidele“ ning

„Projektijuhtimine tervishoius“, olid teistega võrreldes veidi madalamalt hinnatud. Eelmise

aruandlusperioodiga võrreldes oli esimesel juhul hinnang langenud 3,8-lt 3,2-le, teisel juhul

tõusnud 2,7-lt 3,0-le.

7

Aine „Projektijuhtimine tervishoius“ vastutav õppejõud vahetus 2023/24. õppeaastal ning

üldhinnang ainele on juba paranenud. Siiski on üliõpilased tagasisidestanud, et aine ülesehitust

tuleks muuta ning vaja oleks rohkem õppematerjale. Samuti peavad üliõpilased ainet

keeruliseks, kuna neil puudub varasem kokkupuude projektide kirjutamisega. Tagasiside ja

programmijuhiga arutelu põhjal teeb uus õppejõud ainesse muudatused ning valib

õppemeetodid, mis aitaksid üliõpilastel ainet kergemini omandada. Üldhinnang ainele

„Meditsiiniõiguse alused õendusjuhtidele“ oli märkimisväärselt madalam kui eelmisel

õppeaastal. Väidetele „Õpitegevused veebikeskkonnas toetasid minu õppimist aines“ ja

„Õpetamine oli selles õppeaines mitmekesine“ andsid üliõpilased varasemaga võrreldes

madalamad hinded. Samas kirjeldasid nad, kuivõrd väärtuslikke teadmisi nad selles aines said.

Tunnustati õppejõu laialdasi teadmisi selles valdkonnas ning hulganisti esitatud näiteid, mis

aitasid teemat paremini mõista.

Enim kiidetud õppeained 2023/24. õppeaastal olid „Õppemeetodid õenduses“ ja „Õenduse

didaktika“ – üldhinnang 3,9. Nendes ainetes kasutatakse mitmesuguseid aktiivõppemeetodeid,

on loodud arusaadavad iseseisvate tööde juhendid ning üliõpilased on hinnanud väga heaks

Moodle’i toe. Üliõpilased tõid esile, et neil aitas õppida õppejõudude konstruktiivne tagasiside

ja toetus, head õppematerjalid ning loogiline iseseisvate tööde järjekord, mis omakorda

soodustas eksamitöö valmimist.

Kokkuvõtteks võib öelda, et üliõpilased peavad oluliseks mitmekesiseid aktiivõppemeetodeid,

toetavat veebikeskkonda ning selgeid õppematerjale. Ainete üleselt tuleks nende rakendatavust

ühtlustada. Eelnimetatud õppimist tõhustavaid aspekte tuleks silmas pidada kõigi ainete

täiustamisel.

8

Millised õpetamise faktori väited said kehvemat tagasisidet?

Madalama hinnangu andsid üliõpilased iseseisvate tööde jaotumisele semestris. Kõigest 33%

üliõpilastest nõustus, et iseseisvate tööde esitamise tähtajad on jaotunud ühtlaselt. Tähtaegadest

varakult teavitamiseks ja võimalust mööda nende ühtlaseks jaotamiseks kasutame õppimise

ajajoont, mis kooskõlastatakse alati kõigi konkreetsel semestril õpetavate õppejõududega.

Ajajoon on üliõpilase „tööriist“, mis on mõeldud eesootavatest tähtaegadest parema ülevaate

saamiseks. Siiski ilmneb tagasisidest, et oma aja planeerimine on murekoht. Edaspidi tuleb

üliõpilastele põhjalikumalt selgitada, et nemad ise vastutavad oma õppimise korraldamise eest

ning et õppimise ajajoon on vaid orientiir, mis võimaldab neil koostada oma plaani iseseisvate

tööde tegemiseks.

Kuna õendusteaduse magistriõpe toimub sessioonidena, ei ole kahjuks võimalik kõiki

iseseisvaid töid sobivaimal viisil hajutada. Samas on võimalik edaspidi mõistlikult hajutada

õppetööd kõigile kuuele sessioonile semestris, st kasutada senisest enam jaanuari

õppesessiooni sügissemestril ja juuni õppesessiooni kevadsemestril. Eelkõige võiksid

mahukamate ainete lõpuseminarid toimuda jaanuaris ja juunis.

Milliste õppeainete muutmisega tuleb kindlasti tegelda?

Tähelepanu tuleb pöörata aine „Meditsiiniõiguse alused õendusjuhtidele“ veebikeskkonnale

ning sobivate õppemeetodite valikule. Vajaduse korral saab kaasata õppedisaineri.

9

2.4. Õppekava ja õppekorraldus toetavad õpirännet (kuni 1500 tähemärki)

Joonis 5. Välismaal õppinute osakaal lõpetanute hulgas (30.09 seisuga)

Välismaal õppinute osakaal lõpetanute hulgas oli septembrikuu seisuga 1,4%. Oleme välja

töötanud mobiilsusakna, mis pakub võimalust läbida alternatiivina kohustuslikke ja vabaaineid

Ida-Soome Ülikoolis, kuid meie magistrantide töökoormus ja perekonnaelu ei ole võimaldanud

neil terveks semestriks välismaale minna. Välismaal õppimise soodustamiseks oleme

üliõpilastele pakkunud võimalusi osaleda lühiajalistel rahvusvahelistel kursustel. Lühiajaline

põimitud õpiränne sobib meie üliõpilastele rohkem ning neid võimalusi on nad ka kasutanud.

Lisaks eelmainitud kursusele Turu Ülikoolis (vt ptk 1.1.2) on üliõpilased aktiivselt osalenud

ka Nordplusi projekti raames toimuvatel intensiivkursusel „Person centered care (PCC) in end

of life and its ethical implications: an interdisciplinary approach“. Kuna lühiajaline põimitud

õpiränne sobib meie magistrantidele paremini kui mobiilsusaken, siis tuleb leida selleks

rohkem võimalusi. Ainult sel viisil saavad üliõpilased ühildada õpirände ja

igapäevakohustused Eestis.

10

3. Kokkuvõtlik hinnang

3.1. Kokkuvõtlik hinnang õppekava toimimisele * (kuni 5000 tähemärki) Võtke kokku, mis on

õppekaval hästi ja mis vajab parendamist. Andke tagasisidet tegevustele, mis on aidanud

(samuti inimestele, kes on aidanud) õppekava ja -korralduse arendamisele kaasa. Tooge välja

murekohad, mis vajavad arutelu ja lahendamist (kelle tegevust või otsuseid selles osas ootate).

Õendusteaduse magistriõppekava toimib edukalt. TÜ tulemusnäitajate hindamisel tõusis

õppekava 2024. aastal 140 õppekava võrdluses 24. kohale, aasta varem jagasime 39.–40. kohta.

Kõrgema koha kindlustas parem tagasiside õpetamisele ja õppekavale, samuti saime punkte

õpirände eest, mida varem tehnilistel põhjustel ei arvestatud.

Eelmisel õppeaastal tehti mitu õppekorralduse parendust ning nendega plaanitakse jätkata.

Samuti parendati õppekeskkonda, et toetada üliõpilaste õppimist ja uurimistööde tegemist:

üliõpilastel on ligipääs olulisele terviseteadustele suunatud andmebaasile CINAHL Plus with

Full Text ning statistikaprogrammi STATA kasutamise võimalused on piisavad.

Õppekava nähtavuse parendamiseks jagatakse Facebookis õppetooli lehel regulaarselt infot

kõigist õppijaid ja lõpetanuid puudutavatest sündmustest. Samuti tehakse otsepostitusi

koostööpartneritele vähemalt 3–4 korda aastas. Ajakirjas Eesti Õde avaldati õppetooli

akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste kirjutatud artikleid ja nupukesi.

Rahvusvahelise koostöö raames toimusid üliõpilas- ja õppejõuvahetused partnerülikoolidega.

2024. aastal alustas doktoriõpinguid kaks vilistlast ning avaldati mitu artiklit rahvusvahelise

levikuga teadusajakirjades. Õppetool on seotud mitme ülikoolisisese ja rahvusvahelise

projektiga, mis tugevdavad eriala teadusvõimekust.

Üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsuse soodustamiseks ning uute õpirände võimaluste

leidmiseks tuleb teha järjepidevat koostööd partnerülikoolidega. Tuleb üle vaadata

õppejõudude töökoormused, et neil oleks oma igapäevaste kohustuste kõrvalt võimalik

välismaal õpetada. Samuti tuleb tutvustada Erasmus+ õppejõuvahetuse võimalusi õppetooli

värskelt tööle asunud õppejõududele.

Õppekava edukat toimimist näitab üliõpilaste rahulolu. Õppekavale antud koondhinnang ÕIS2

järgi püsib kõrge – 4-punktisel skaalal 3,75. Üliõpilased on eriti rahul õppekava valikuga ja

mõistavad, miks just need ained on õppekavasse valitud ning milline on nende kasutegur

tulevikus. Parendustegevusena muudeti kolme õppeaine toimumisaega, et leevendada

üliõpilaste koormust 2. aasta kevadsemestril.

11

Siiski on mõned valdkonnad, mis vajavad tähelepanu. Näiteks ei ole õppekava seni kõnetanud

tervisedendajaid. Kuigi praegune turundusplaan toimib ja huvi õendusteaduse magistriõppe

vastu püsib, on oluline tõhustada õppetooli väliskommunikatsiooni, et jõuda kõigi

sihtrühmadeni. Sel õppeaastal on plaanis välja töötada õppetooli turundusstrateegia ja kaasata

selleks 1–2 üliõpilast.

Iseseisvate tööde tähtaegade jaotumine on üliõpilaste jaoks murekoht. Vaja on arendada

üliõpilastes ülekantava pädevusena ajaplaneerimisoskust ja seda tuleks teha võimalikult

magistriõppe alguses, näiteks I õppeaastal aines „Õenduspedagoogika“.

Õppejõude tuleb suunata kasutama semestrite kuuendaid õppesessioone, et hajutada iseseisvate

tööde tähtaegasid võimalikult optimaalselt. Probleemi on kavas arutada koosseisuliste ja

koosseisuväliste õppejõudude korralisel seminaril augustis.

Üliõpilased peavad oluliseks mitmekesiste aktiivõppemeetodite kasutamist, toetavat

veebikeskkonda ning selgeid õppematerjale. Ainete üleselt tuleks üle vaadata nende

kasutamine ning vajadusel ühtlustada rakendatavust.

12

4. Tegevuskava

4.1. Järgmise aasta tegevuskava * (kuni 5000 tähemärki) Seadke uue aasta sihid ja kavandage

nende elluviimiseks vähemalt 2-3 tegevust.

Eesmärk: õppekaval on väliskommunikatsiooni strateegia aastateks 2025–2029

Tegevused: 1–2 magistriõppekava üliõpilast kaasatakse väliskommunikatsiooni strateegia

väljatöötamisse. Korraldatakse koostöökohtumisi üliõpilaste, programmijuhi ja professoriga,

kaasatakse võimaluse korral veel teisigi õppetooli akadeemilisi töötajaid.

Täitmise aeg: kohtumised üliõpilastega lepitakse kokku sügissemestri lõpuks (detsember,

jaanuar) ning lepitakse kokku töökord. 2024/25. õppeaasta kevadsemestril töötatakse välja

väliskommunikatsiooni strateegia, mida rakendatakse aastatel 2026–2029.

Eesmärk: ajaplaneerimisoskus kui ülekantav pädevus on integreeritud aine

„Õenduspedagoogika“ õpiväljunditesse

Tegevused: õppeaine „Õenduspedagoogika“ õpiväljunditesse lisatakse ajaplaneerimisoskus.

Aine õppe- ja hindamismeetodid vaadatakse üle ja viiakse vastavusse õpiväljunditega.

Täitmise aeg: 2024/25. õa kevadsemestril tegeldakse õppeaine õpiväljundite ning õppe- ja

hindamismeetodite täiendamisega. 2025/26. õa sügissemestriks on ajaplaneerimisoskus

ainesse integreeritud.

Eesmärk: kõikides ainetes kasutatakse mitmekesiseid aktiivõppemeetodeid ning ainete

õpikeskkonnad ja õppematerjalid Moodle’is toetavad üliõpilasi.

Tegevused: õppejõude suunatakse õpetamisteemalistele kursustele. Vajaduse korral kaasatakse

õppeainete arendamisse õppedisainer.

Täitmise aeg: 2025–2027 õppeaasta

13

Eesmärk: õppetöö on optimaalselt paigutatud kuuele õppesessioonile semestris

Tegevused: järgmisel õppejõudude kohtumisel augustis 2025 tutvustatakse kõigile

õppejõududele iseseisvate tööde aegajalise kuhjumise probleemi. 2025/26. õa tunniplaanide

koostamisel suunab õppekorralduse spetsialist õppeaineid hajutama kuuele semestrile.

Täitmise aeg: 2025/26. õppeaasta

Eesmärk: välismaal õppinud üliõpilaste osakaal on 6%

Tegevused: leitakse võimalusi erialapraktika tegemiseks väljaspool Eestit. Otsitakse uusi

rahvusvahelisi koostööpartnereid, et soodustada õpirännet. Tehakse koostööd Eramus+

koordinaatoriga.

Täitmise aeg: 2025/26. õppeaasta

1

Õppekava sisehindamise vahearuanne 2024

Õppekava üldinfo

Õppekava nimetus ja kood Õendusteadus (2619)

Õppekava valdkond Meditsiiniteaduste valdkond (MV)

Õppekava haldaja Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut (MVPT)

Õppekava õppeaste Magistriõpe

Õppevaldkond Tervis ja heaolu

Õppekavagrupp Tervishoid

Õppekeel Eesti keel

Õppevorm Sessioonõpe

Maht (EAP) 120 EAP

Ülikooli nõukogus

või senatis õppekava

kinnitamise kuupäev 21.06.2002

1. Õppekavaarendus viimasel 1-2 aastal

1.1. Olulisemad tegevused õppekava ja -korralduse parendamiseks eelmisel aastal* (kuni

5000 tähemärki)

Sisehindamise vahearuanne on koostatud 2023/24 õppeaasta kohta ja lähtub eesmärkidest, mis

püstitati 2023. aasta põhihindamise aruandes järgmiseks 3-aastaseks perioodiks:

• Õpetamise arendamine ning õppekava nähtavuse parendamine Eestis

• Rahvusvahelise koostöö ja eriala teadusvõimekuse arendamine

Alapeatükkides 1.1.1 ja 1.1.2 on kirjeldatud arendustegevusi, mis viidi ellu nende eesmärkide

saavutamiseks.

2

1.1.1. Õpetamise arendamine ning õppekava Eestisisese nähtavuse parendamine

Õpetamise toetamiseks jätkati õppekaval osalevate õppejõudude seminaridega, mis toimuvad

iga õppeaasta alguses. Seminaride eesmärk on säilitada koosseisuliste ja koosseisuväliste

õppejõudude tõhusat ja toetavat koostööd ning ühist infovälja. Näiteks on jagatud kogemusi,

kuidas kasutada üliõpilaste tagasisidet õppeaine või õppemetoodika arendamiseks. Järgmisel

kohtumisel on kavas ühe teemana arutada õppetöö mõistlikumat hajutamist kõigile kuuele

õppesessioonile semestris, samuti tuleb reguleerida ainete lõpuaegu (vt 2.3).

Oleme parandanud õppekeskkonda, et toetada üliõpilaste õppimist ning uurimistööde tegemist.

Alates 2024. aastast on üliõpilastel ligipääs olulisele terviseteadustele suunatud andmebaasile

CINAHL Plus with Full Text. Paranenud on ka statistikaprogrammi STATA kasutamise

võimalused. Igal sügisel uuendatakse STATA litsentse ning neid jagub kõigile üliõpilastele,

kes osalevad aines "Kvantitatiivsete andmete kogumine ja analüüs" või kes teevad

kvantitatiivset uurimistööd.

Õppekava nähtavuse parendamiseks oleme jaganud Facebookis õppetooli lehel

(https://www.facebook.com/oendusteadus/?locale=et_EE9) regulaarselt infot sündmustest,

mis puudutavad kõiki õppijaid ja lõpetanuid, näiteks esmakursuslaste esimene õppepäev,

õppetöö, uurimistöö päev, külalisõppejõudude visiidid, kaitsmispäevad, lõpuaktus ning

tunnustused (n=9). Lisaks oleme jaganud ülikoolikeskseid uudiseid (n=12), nii eesti- kui ka

ingliskeelset infot sündmustest, kus on osalenud õppejõud (konverentsid, külastused,

projektikohtumised, doktoritöödega seonduv) (n=17) ja muud valdkonnale või õppetoolile

olulist (n=13). Infot jagatakse ka täienduskoolitusena pakutavate ainete, avatud uste päeva ning

sisseastumise kohta (n=3), samuti kutsutakse osalema magistrantide/doktorantide

uurimistöödes (n=3).

Nähtavuse parendamiseks teavitatakse koostööpartnereid ka otsepostituste teel vähemalt 3–4

korda aastas (täienduskoolitused, sisseastumine, avatud uste päev). Doktoriõppe nähtavuse

suurendamiseks tutvustati doktoritöö plaani Tartu Ülikooli Kliinikumi teadusajakirja klubis.

EÕLi veebiportaalis ja ajakirjas Eesti Õde on avaldatud õppetooli akadeemiliste töötajate ja

üliõpilaste artikleid (3). Regulaarselt osaletakse Eesti õendusjuhtide suve- ja talvekoolis.

3

1.1.2. Rahvusvahelise koostöö ja eriala teadusvõimekuse arendamine

Rahvusvahelisel tasandil on toimunud üliõpilas- ja õppejõuvahetused partnerülikoolidega.

Kolm üliõpilast ja üks õppejõud osalesid Turu Ülikooli ELENE kursusel „Empowering

Learning Environment in Nursing Education“ (Eramsus+ põimitud intensiivkursus (BIP), 10

EAP). Erasmus+ õppejõuvahetusprogrammi raames osalesid ainete „Õendusjuhtimine“ ja

„Õenduse didaktika“ õpetamisel kolm külalisõppejõudu Turu Ülikoolist ja Ida-Soome

Ülikoolist. Üks meie õppejõud oli kaasatud õppetöösse õenduspedagoogika veebiseminaril

“International nursing education and nurse educators’ education”, mille korraldasid Ida-Soome

Ülikool ja Turu Ülikool.

Eriala teadusvõimekuse arendamiseks on tarvis doktorikraadiga spetsialiste,

teaduspublikatsioone rahvusvahelise levikuga ajakirjades ning doktoriõppe edenemist

õendusteaduse suunal. 2024. aastal astus doktorantuuri 2 õendusteaduse vilistlast: üks neist

Turu Ülikooli õendusteaduse doktoriõppesse ja teine Tartu Ülikooli liikumis- ja sporditeaduste

doktoriõppesse. Rahvusvahelise levikuga ajakirjades avaldati 2 teadus- ja arendusprojektidega

seotud publikatsiooni, neist ühe kaasautoriks oli ka õppetooli vilistlane. Doktoritöödele

tuginevaid artikleid ilmus rahvusvahelise levikuga teadusajakirjades 5 (2023 – 2 ja 2024 – 3).

Soodustamaks kontaktide loomist, osaleti aktiivselt rahvusvaheliste võrgustike suvekoolides ja

muudel kohtumistel. Baltic Sea Region Networki (BSRN) suvekoolis osales 2023. aastal 2 ning

2024. aastal 3 doktoranti. The European Academy of Nursing Science’i (EANS) suvekoolis

osales 2 doktoranti (2024).

Teadusvõimekuse arendamiseks teeb õppetool koostööd teiste ülikooli struktuuriüksustega.

Näiteks osaletakse kliinilise meditsiini instituudi rahvusvahelistes teadusprojektides SAFEST,

PSEN ja Better Care. Õppetool on rahvusvahelise teadusprojekti Federated Health vastutav

täitja, projekti käigus tehakse koostööd ka ülikooli arvutiteaduste instituudiga. Koos

rahvatervishoiu õppetooli professoriga töötati välja üleülikooliline vabaaine “Kestlik tervis”.

4

2. Õppekava toimimise analüüs

2.1. Õppekava turundus ja vastuvõtt on toonud õppekavale õppima soovitud sihtrühma

(kuni 1500 tähemärki)

Joonis 1. Õppekohtade täitumine (SAISi andmed)

2024. aasta sisseastumiskonkurss õppekavale oli seni suurim (3,78) — 18 õppekohale laekus

68 avaldust. Õppima on oodatud kaheksa kutseala esindajad. Seisuga 1. september 2024 õpib

õppekaval õdesid (43, sh 6 eriõde), ämmaemandaid (11), bioanalüütikuid (8),

radioloogiatehnikuid (7), füsioterapeute (2), tervisekaitse spetsialiste (2) ning tegevusterapeut

(1) — kokku 74 üliõpilast. Alates 2019. aastast, kui alustati laiendatud sihtrühma vastuvõtuga,

ei ole õppekavale kandideerinud ühtegi tervisedendajat. Selle põhjuseks võib olla vähene

teadlikkus õendusteaduse magistriõppekavast ning selle kasutegurist tervisedendajate

kutsealasele arengule. Õppekava propageerimisel tuleb selgemalt esile tuua tema suunitlus ja

eripära (spetsiifilised pädevused õenduspedagoogikas, -juhtimises ja -teaduses), mis eristab

teda teistest terviseteaduse magistriõppekavadest.

Õppekava turundamisel jagatakse infot sisseastumise, avatud uste päeva, täiendusõppe ja

õppetooli ürituste kohta, kasutades erinevaid infokanaleid. Viimane avatud uste päev toimus

veebis ning osalejaid oli kokku 12. Nendest 5 esitas sisseastumisavalduse ning 4 pääses

õppesse. Huvi ja põhjused õppekavale õppima tulemiseks olid järgmised: soov omandada uusi

5

teadmisi üldiselt või spetsiifilisi teadmisi juhtimise ja õpetamise kohta, tahe edendada oma

eriala, soov saada tööks vajalik magistrikraad.

Kuigi praegune õppekava turundus toimib ja huvi magistriõpingute vastu püsib, on siiski

oluline tugevdada õppetooli väliskommunikatsiooni. Sel õppeaastal on plaanis välja töötada

õppetooli väliskommunikatsioonistrateegia ja kaasata selleks 1–2 üliõpilast.

2.2. Õppekava on läbimõeldult üles ehitatud (kuni 1500 tähemärki)

Joonis 2. Üliõpilaste rahulolu õppekavaga (õppekava tagasiside küsitluse andmetel)

Õppeinfosüsteemi küsitluse andmetel andsid üliõpilased õppekavale kõrge koondhinnangu –

3,75 skaalal 1–4. Hinnang on olnud kõrge ka eelmistel aastatel. Enim rahul ollakse õppekava

valikuga (3,89), mõistetakse hästi, miks on õppekavasse valitud just need ained (3,89) ning mis

on nende kasutegur tulevikus (3,89). Madalaimalt (3,33) hinnati õppeainete järjestuse loogikat

(vrdl 3,86 aastal 2022). Hinnang on ootamatu, kuivõrd õppeainete järjestus on juba aastaid

sama. Õppeained on järjestatud ja semestritele jaotatud vastavalt nende eesmärkidele ja sisule

nii, et järgnevad ained toetuksid eelnevatele ning täiendaksid omandatavaid teadmisi ja oskusi

vastavalt moodulite eesmärkidele. Madalam hinnang võis olla põhjustatud hoopis õppetöö

mahu ebaühtlasest jaotumisest semestritele. Nimelt on üliõpilased andnud tagasisidet, et II

aasta kevadsemestri õppetöö koormus on liiga suur (24 EAP-d, mis on vaid 6 EAP-d vähem

6

täiskoormuse maksimumist semestris). Selle leevendamiseks oleme teinud 2024/25.

õppeaastaks muudatusi ainete toimumises. Näiteks erialaaine „Kommunikatsioonijuhtimine

õendusjuhtimises ja -hariduses“ tõsteti ettepoole, I aasta kevadsemestrilt sügissemestrile. See

omakorda võimaldas paigutada varasematele semestritele II aasta erialaained, nagu

„Hariduskorraldus ja -õigus õendusõppejõududele“ ning „Õppemeetodid õenduses“. Ainete

ümberpaigutus leevendab loodetavasti II õppeaasta kevadsemestri koormust (nüüd 21 EAP-d).

2.3. Õpetamine ja hindamine on õppimist toetav * (kuni 10000 tähemärki) Milliseid

õppeaineid ja õppemeetodeid on enam kiidetud? Millised õpetamise faktori väited said

kehvemat tagasisidet? Milliste õppeainete muutmisega tuleb kindlasti tegelda? Milliseid

õpetamisega seotud probleeme üliõpilased tagasisides välja toovad?

Joonis 3. Rahulolu õppekava sisuga (õppekava tagasiside küsitluse andmetel)

Milliseid õppeaineid ja õppemeetodeid on enam kiidetud?

Tagasisidele tuginedes on üliõpilaste hinnangud õppeainetele valdavalt head ja väga head.

Neljapunktiskaalal, kus 1 on „ei nõustu“ ja 4 “nõustun“, on pea kõigi ainete üldhinnangu

keskmised 3,4 ja kõrgemad. Kaks ainet, „Meditsiiniõiguse alused õendusjuhtidele“ ning

„Projektijuhtimine tervishoius“, olid teistega võrreldes veidi madalamalt hinnatud. Eelmise

aruandlusperioodiga võrreldes oli esimesel juhul hinnang langenud 3,8-lt 3,2-le, teisel juhul

tõusnud 2,7-lt 3,0-le.

7

Aine „Projektijuhtimine tervishoius“ vastutav õppejõud vahetus 2023/24. õppeaastal ning

üldhinnang ainele on juba paranenud. Siiski on üliõpilased tagasisidestanud, et aine ülesehitust

tuleks muuta ning vaja oleks rohkem õppematerjale. Samuti peavad üliõpilased ainet

keeruliseks, kuna neil puudub varasem kokkupuude projektide kirjutamisega. Tagasiside ja

programmijuhiga arutelu põhjal teeb uus õppejõud ainesse muudatused ning valib

õppemeetodid, mis aitaksid üliõpilastel ainet kergemini omandada. Üldhinnang ainele

„Meditsiiniõiguse alused õendusjuhtidele“ oli märkimisväärselt madalam kui eelmisel

õppeaastal. Väidetele „Õpitegevused veebikeskkonnas toetasid minu õppimist aines“ ja

„Õpetamine oli selles õppeaines mitmekesine“ andsid üliõpilased varasemaga võrreldes

madalamad hinded. Samas kirjeldasid nad, kuivõrd väärtuslikke teadmisi nad selles aines said.

Tunnustati õppejõu laialdasi teadmisi selles valdkonnas ning hulganisti esitatud näiteid, mis

aitasid teemat paremini mõista.

Enim kiidetud õppeained 2023/24. õppeaastal olid „Õppemeetodid õenduses“ ja „Õenduse

didaktika“ – üldhinnang 3,9. Nendes ainetes kasutatakse mitmesuguseid aktiivõppemeetodeid,

on loodud arusaadavad iseseisvate tööde juhendid ning üliõpilased on hinnanud väga heaks

Moodle’i toe. Üliõpilased tõid esile, et neil aitas õppida õppejõudude konstruktiivne tagasiside

ja toetus, head õppematerjalid ning loogiline iseseisvate tööde järjekord, mis omakorda

soodustas eksamitöö valmimist.

Kokkuvõtteks võib öelda, et üliõpilased peavad oluliseks mitmekesiseid aktiivõppemeetodeid,

toetavat veebikeskkonda ning selgeid õppematerjale. Ainete üleselt tuleks nende rakendatavust

ühtlustada. Eelnimetatud õppimist tõhustavaid aspekte tuleks silmas pidada kõigi ainete

täiustamisel.

8

Millised õpetamise faktori väited said kehvemat tagasisidet?

Madalama hinnangu andsid üliõpilased iseseisvate tööde jaotumisele semestris. Kõigest 33%

üliõpilastest nõustus, et iseseisvate tööde esitamise tähtajad on jaotunud ühtlaselt. Tähtaegadest

varakult teavitamiseks ja võimalust mööda nende ühtlaseks jaotamiseks kasutame õppimise

ajajoont, mis kooskõlastatakse alati kõigi konkreetsel semestril õpetavate õppejõududega.

Ajajoon on üliõpilase „tööriist“, mis on mõeldud eesootavatest tähtaegadest parema ülevaate

saamiseks. Siiski ilmneb tagasisidest, et oma aja planeerimine on murekoht. Edaspidi tuleb

üliõpilastele põhjalikumalt selgitada, et nemad ise vastutavad oma õppimise korraldamise eest

ning et õppimise ajajoon on vaid orientiir, mis võimaldab neil koostada oma plaani iseseisvate

tööde tegemiseks.

Kuna õendusteaduse magistriõpe toimub sessioonidena, ei ole kahjuks võimalik kõiki

iseseisvaid töid sobivaimal viisil hajutada. Samas on võimalik edaspidi mõistlikult hajutada

õppetööd kõigile kuuele sessioonile semestris, st kasutada senisest enam jaanuari

õppesessiooni sügissemestril ja juuni õppesessiooni kevadsemestril. Eelkõige võiksid

mahukamate ainete lõpuseminarid toimuda jaanuaris ja juunis.

Milliste õppeainete muutmisega tuleb kindlasti tegelda?

Tähelepanu tuleb pöörata aine „Meditsiiniõiguse alused õendusjuhtidele“ veebikeskkonnale

ning sobivate õppemeetodite valikule. Vajaduse korral saab kaasata õppedisaineri.

9

2.4. Õppekava ja õppekorraldus toetavad õpirännet (kuni 1500 tähemärki)

Joonis 5. Välismaal õppinute osakaal lõpetanute hulgas (30.09 seisuga)

Välismaal õppinute osakaal lõpetanute hulgas oli septembrikuu seisuga 1,4%. Oleme välja

töötanud mobiilsusakna, mis pakub võimalust läbida alternatiivina kohustuslikke ja vabaaineid

Ida-Soome Ülikoolis, kuid meie magistrantide töökoormus ja perekonnaelu ei ole võimaldanud

neil terveks semestriks välismaale minna. Välismaal õppimise soodustamiseks oleme

üliõpilastele pakkunud võimalusi osaleda lühiajalistel rahvusvahelistel kursustel. Lühiajaline

põimitud õpiränne sobib meie üliõpilastele rohkem ning neid võimalusi on nad ka kasutanud.

Lisaks eelmainitud kursusele Turu Ülikoolis (vt ptk 1.1.2) on üliõpilased aktiivselt osalenud

ka Nordplusi projekti raames toimuvatel intensiivkursusel „Person centered care (PCC) in end

of life and its ethical implications: an interdisciplinary approach“. Kuna lühiajaline põimitud

õpiränne sobib meie magistrantidele paremini kui mobiilsusaken, siis tuleb leida selleks

rohkem võimalusi. Ainult sel viisil saavad üliõpilased ühildada õpirände ja

igapäevakohustused Eestis.

10

3. Kokkuvõtlik hinnang

3.1. Kokkuvõtlik hinnang õppekava toimimisele * (kuni 5000 tähemärki) Võtke kokku, mis on

õppekaval hästi ja mis vajab parendamist. Andke tagasisidet tegevustele, mis on aidanud

(samuti inimestele, kes on aidanud) õppekava ja -korralduse arendamisele kaasa. Tooge välja

murekohad, mis vajavad arutelu ja lahendamist (kelle tegevust või otsuseid selles osas ootate).

Õendusteaduse magistriõppekava toimib edukalt. TÜ tulemusnäitajate hindamisel tõusis

õppekava 2024. aastal 140 õppekava võrdluses 24. kohale, aasta varem jagasime 39.–40. kohta.

Kõrgema koha kindlustas parem tagasiside õpetamisele ja õppekavale, samuti saime punkte

õpirände eest, mida varem tehnilistel põhjustel ei arvestatud.

Eelmisel õppeaastal tehti mitu õppekorralduse parendust ning nendega plaanitakse jätkata.

Samuti parendati õppekeskkonda, et toetada üliõpilaste õppimist ja uurimistööde tegemist:

üliõpilastel on ligipääs olulisele terviseteadustele suunatud andmebaasile CINAHL Plus with

Full Text ning statistikaprogrammi STATA kasutamise võimalused on piisavad.

Õppekava nähtavuse parendamiseks jagatakse Facebookis õppetooli lehel regulaarselt infot

kõigist õppijaid ja lõpetanuid puudutavatest sündmustest. Samuti tehakse otsepostitusi

koostööpartneritele vähemalt 3–4 korda aastas. Ajakirjas Eesti Õde avaldati õppetooli

akadeemiliste töötajate ja üliõpilaste kirjutatud artikleid ja nupukesi.

Rahvusvahelise koostöö raames toimusid üliõpilas- ja õppejõuvahetused partnerülikoolidega.

2024. aastal alustas doktoriõpinguid kaks vilistlast ning avaldati mitu artiklit rahvusvahelise

levikuga teadusajakirjades. Õppetool on seotud mitme ülikoolisisese ja rahvusvahelise

projektiga, mis tugevdavad eriala teadusvõimekust.

Üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsuse soodustamiseks ning uute õpirände võimaluste

leidmiseks tuleb teha järjepidevat koostööd partnerülikoolidega. Tuleb üle vaadata

õppejõudude töökoormused, et neil oleks oma igapäevaste kohustuste kõrvalt võimalik

välismaal õpetada. Samuti tuleb tutvustada Erasmus+ õppejõuvahetuse võimalusi õppetooli

värskelt tööle asunud õppejõududele.

Õppekava edukat toimimist näitab üliõpilaste rahulolu. Õppekavale antud koondhinnang ÕIS2

järgi püsib kõrge – 4-punktisel skaalal 3,75. Üliõpilased on eriti rahul õppekava valikuga ja

mõistavad, miks just need ained on õppekavasse valitud ning milline on nende kasutegur

tulevikus. Parendustegevusena muudeti kolme õppeaine toimumisaega, et leevendada

üliõpilaste koormust 2. aasta kevadsemestril.

11

Siiski on mõned valdkonnad, mis vajavad tähelepanu. Näiteks ei ole õppekava seni kõnetanud

tervisedendajaid. Kuigi praegune turundusplaan toimib ja huvi õendusteaduse magistriõppe

vastu püsib, on oluline tõhustada õppetooli väliskommunikatsiooni, et jõuda kõigi

sihtrühmadeni. Sel õppeaastal on plaanis välja töötada õppetooli turundusstrateegia ja kaasata

selleks 1–2 üliõpilast.

Iseseisvate tööde tähtaegade jaotumine on üliõpilaste jaoks murekoht. Vaja on arendada

üliõpilastes ülekantava pädevusena ajaplaneerimisoskust ja seda tuleks teha võimalikult

magistriõppe alguses, näiteks I õppeaastal aines „Õenduspedagoogika“.

Õppejõude tuleb suunata kasutama semestrite kuuendaid õppesessioone, et hajutada iseseisvate

tööde tähtaegasid võimalikult optimaalselt. Probleemi on kavas arutada koosseisuliste ja

koosseisuväliste õppejõudude korralisel seminaril augustis.

Üliõpilased peavad oluliseks mitmekesiste aktiivõppemeetodite kasutamist, toetavat

veebikeskkonda ning selgeid õppematerjale. Ainete üleselt tuleks üle vaadata nende

kasutamine ning vajadusel ühtlustada rakendatavust.

12

4. Tegevuskava

4.1. Järgmise aasta tegevuskava * (kuni 5000 tähemärki) Seadke uue aasta sihid ja kavandage

nende elluviimiseks vähemalt 2-3 tegevust.

Eesmärk: õppekaval on väliskommunikatsiooni strateegia aastateks 2025–2029

Tegevused: 1–2 magistriõppekava üliõpilast kaasatakse väliskommunikatsiooni strateegia

väljatöötamisse. Korraldatakse koostöökohtumisi üliõpilaste, programmijuhi ja professoriga,

kaasatakse võimaluse korral veel teisigi õppetooli akadeemilisi töötajaid.

Täitmise aeg: kohtumised üliõpilastega lepitakse kokku sügissemestri lõpuks (detsember,

jaanuar) ning lepitakse kokku töökord. 2024/25. õppeaasta kevadsemestril töötatakse välja

väliskommunikatsiooni strateegia, mida rakendatakse aastatel 2026–2029.

Eesmärk: ajaplaneerimisoskus kui ülekantav pädevus on integreeritud aine

„Õenduspedagoogika“ õpiväljunditesse

Tegevused: õppeaine „Õenduspedagoogika“ õpiväljunditesse lisatakse ajaplaneerimisoskus.

Aine õppe- ja hindamismeetodid vaadatakse üle ja viiakse vastavusse õpiväljunditega.

Täitmise aeg: 2024/25. õa kevadsemestril tegeldakse õppeaine õpiväljundite ning õppe- ja

hindamismeetodite täiendamisega. 2025/26. õa sügissemestriks on ajaplaneerimisoskus

ainesse integreeritud.

Eesmärk: kõikides ainetes kasutatakse mitmekesiseid aktiivõppemeetodeid ning ainete

õpikeskkonnad ja õppematerjalid Moodle’is toetavad üliõpilasi.

Tegevused: õppejõude suunatakse õpetamisteemalistele kursustele. Vajaduse korral kaasatakse

õppeainete arendamisse õppedisainer.

Täitmise aeg: 2025–2027 õppeaasta

13

Eesmärk: õppetöö on optimaalselt paigutatud kuuele õppesessioonile semestris

Tegevused: järgmisel õppejõudude kohtumisel augustis 2025 tutvustatakse kõigile

õppejõududele iseseisvate tööde aegajalise kuhjumise probleemi. 2025/26. õa tunniplaanide

koostamisel suunab õppekorralduse spetsialist õppeaineid hajutama kuuele semestrile.

Täitmise aeg: 2025/26. õppeaasta

Eesmärk: välismaal õppinud üliõpilaste osakaal on 6%

Tegevused: leitakse võimalusi erialapraktika tegemiseks väljaspool Eestit. Otsitakse uusi

rahvusvahelisi koostööpartnereid, et soodustada õpirännet. Tehakse koostööd Eramus+

koordinaatoriga.

Täitmise aeg: 2025/26. õppeaasta