Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

1 / 4

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 30.01.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Annika Vanatoa

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231753473

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxx xxxxxxx

Xxxxxxxxxxxxxxxxxx

27.09.2024 alustati kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel selles, et xxxxxx xxxxxxx

kasutas ajavahemikul 01.09.2022 kuni 27.09.2024 oma elukohas, xxxxxxxxxxx eramajas olmetülide

käigus füüsilist vägivalda oma alaealiste laste xxxxxx xxxxxxx ja xxxxx xxxxx suhtes. Täpsemalt,

lõi mõlemat last korduvalt käte ja jalaga erinevatesse kehapiirkondadesse, sh põse, käe, jala, tuharate

pihta, põhjustades seeläbi kannatanutele füüsilist valu. Samuti märgitud ajavahemikul pani xxxxxx

xxxxxxx olmetülide käigus oma alaealistele lastele teipi suu ette nii, et kannatanutel oli raske hingata

ning nad ei saanud rääkida, samuti tundsid hirmu oma elu ja tervise pärast. Lisaks, märgitud

ajavahemikul pani xxxxxx xxxxxxx oma elukaaslase elukohas xxxxxxxxxx eramajas ja oma elukohas

xxxxxxxx kasvatuslikel eesmärkidel korduvalt oma alaealistele lastele xxxxx xxxxxxx ja xxxxx

xxxxx sinepit keele peale, mistõttu tundsid kannatanud keelel füüsilist valu ja kipitustunnet.

Kahtlustatavana ütlusi andnud xxxxx xxxxxx tunnistas ennast osaliselt süüdi ja selgitas, et tema ei

ole lastele teipi suu ette pannud. Sinepit on ta tõesti paar korda lastele keelele määrinud. Seda tegi ta

poegade korrale kutsumiseks. Näpulakse on ta andnud nii xxxxx kui xxxxxx kasvatuslikel

eesmärkidel. Ta mäletab, et xxxxx hakkas üks kord vastu näppe saades nutma. Pepulaksu on ta samuti

mõlemale poisile mitu korda andnud. Lapsed on hakanud siis nutma. Neid lakse andis ta 2024. aasta

kevadel tema elukohas xxxxxxxxx. Pea vastu ei ole ta lapsi löönud. 2024. aasta septembris juhtus

nii, et tema tegi ukse lahti ja väljapoole avaneva uksega lõi kogemata ukse taga seisnud xxxxx. Laps

sai tugeva löögi ja sellest tekkis talle sinikas ja marrastus silma juurde. See juhtus kogemata. Ta

kahetseb tehtut väga ja soovib olla lastele parem vanem. Seetõttu teeb ta kohaliku omavalitsusega

tihedat koostööd ja on ka kirjas lastevanemate koolitusel „Minu imelised aastad“.

Kannatanute ütlustest nähtub üheselt, et nende ema xxxxxx xxxxxxx kasutab laste suhtes füüsilist

vägivalda siis, kui poisid ei kuula sõna või üksteist kiusavad. Tookord, kui xxxxxx oli silma umber

hematoom, lõi ema xxxxxx uksega kogemata, kuna ei näinud, et laps ukse taga seisab.

Tunnistajana ülekuulatud Keila linnavalitsuse laste heaolu spetsialist xxxxx xxxxxx selgitas, et xxxxx

xxxxxxx on pikka aega olnud lastekaitse huviorbiidis. Peamisteks murekohtadeks on perekonna raske

majanduslik olukord ning xxxxx vanemlike oskuste puudumine. xxxxx oli enne täisealiseks saamist

ise lastekaitse huviorbiidis, kuivõrd xxxxx emal puudusid samuti vanemlikud oskused. Kahe lapse

isal xxxx xxxxx on ka puudulikud vanemlikud kasvatusoskused. Xxxxx xxxxxx perekonnaga on

tehtud koostööd ebaregulaarselt, kuna xxxxx aegajalt keeldub abi ja nõustamist vastu võtmast.

Xxxxx xxxxxxx ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud.

2 / 4

Hinnanud tõendeid kogumis leiab prokurör, et sellise tegevusega pani xxxxx xxxxxx toime KarS §

121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise valu

tekitamisega, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.

Siiski, olles tutvunud kriminaalmenetluse materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusasted,

leiab prokurör, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS §

202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alamäära või näeb karistusena ette ainult

rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur.

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni

5-aastane vangistus. KarS § 4 lg-st 3 tulenevalt on tegemist teise astme kuriteoga, kui karistusena on

ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Järelikult on käesoleval juhul

kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära ja kriminaalmenetluse võib lõpetada prokuratuur.

Kahtlustatava süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole

sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Samuti tuleb arvestada, et kuriteoga

kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud.

Kuriteoga hüvitatavat kahju ei tekitatud, kannatanud tsiviilhagi ei esitanud ja menetluskulusid ei

tekkinud. Lisaks kahju hüvitamise ja menetluskulude hüvitamise kohustusele võidakse KrMS § 202

lg 7 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale panna lisakohustus KrMS § 202 lg 2 järgi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

kaalutlusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt ebamõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

3 / 4

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just

selle järele on tungiv vajadus.

Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute

süütegude toimepanemise xxxxx xxxxxxx poolt. Kuigi isik on korduvalt toime pannud kehalise

väärkohtlemise kannatanute suhtes, siis kahtlustatava hukkamõistetava käitumise kolle paikneb

puudulikes käitumis- ja kasvatusoskustes. Sestap puudub alus arvata, et kriminaalkorras karistamine

oleks sobiv meede isikut õiguskuulekale teele suunamiseks. Prokurör peab vajalikuks kohustada

xxxxx xxxxxxx läbima vanemlusprogrammi „Minu imelised aastad“.

Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel.

Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna

menetlusosalised kuulati üle ning kahtlustatavale seati eripreventatiivse mõjuga kohustus. Riik on

niisiis reageerinud isiku käitumisele operatiivselt ning üheselt mõistetavalt ja suunanud kahtlustatava

õiguskuulekale teele tagasi. Seega ei sea käesolevas kriminaalasjas menetluse lõpetamine ohtu

ühiskonna usku õiguse kehtivusse, vaid annab tunnistust õiglasest ja individuaalsest lähenemisest.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on

tungiv vajadus ning muudest meetmetest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et

kriminaalkorras karistamise vajadus puudub.

Juhindudes KrMS § 202 lg 2 p 5 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231753473 menetlus.

2. Määratud kohustus:

Kohustada xxxxx xxxxxxx läbima sotsiaalprogrammi “Minu imelised aastad”. Samuti jätkama

koosttööd elukohajärgse laste heaolu spetsialistiga ning järgida tema ettekirjutusi ( psühholoogi

teenus, peretöötaja)

Prokuratuur teeb tähtaja lõppedes päringu kohustuste edukuse osas.

Kohustuse tähtaeg: 30.07.2025

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

• 1 DVD+R plaat xxxxx xxxxxxx videoga toimiku tagakaanel;

• 1 DVD+R plaat xxxxx xxxx ja xxxxx xxxxxxx ülekuulamistega toimiku tagakaanel.

Jätta kriminaalasja materjalide juurde

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei kustutata.

NB! Kustutatakse ainult märgitud kuupäeval ja asja raames hõivatud biomeetria.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

Ees- ja perekonnanimi Xxxxxxx xxxxxxxxx

Isikukood xxxxxxxxxx

Biomeetria andmete võtmise kuupäev DNA Sõrmejäljed Näokujutised

11.10.2024

Kriminaalasja nr, milles biomeetria hõivati 24231753473

4 / 4

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kahtlustatava xxxxx xxxxxx ja Keila Linnavalitsuse laste heaolu spetsialisti

xxxxx e-posti aadressile xxxxxxxxx.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib

ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks

selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

9. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel

teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja

teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Annika Vanatoa

abiprokurör

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud kohustuse

mittetäitmise tagajärgi:

………………………………xxxxx xxxxxxx