Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

1 / 4

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 30.01.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Annika Vanatoa

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231753473

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxx xxxxx, xxxxxxxxxxxxx

27.09.2024 alustati kriminaalmenetlus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 tunnustel selles, et xxxx xxxxx

ajavahemikul 01.09.2022. kuni 27.09.2024. oma elukohas, xxxxx, xxxxx, xxxxx eramajas olmetülide

käigus kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase xxxxxx xxxxxxx alaealiste laste xxxxx xxxxxxx

(sünd 21.04.2020) ja xxxxxx xxxxx (sünd 10.09.2018) suhtes. Nimelt lõi xxxx xxxxx xxxxx xxxxxx

korduvalt vastu käsi ja näppe, mistõttu kannatanu tundis füüsilist valu, samuti viskas xxxxx xxxxxxx

jõuliselt voodisse, põhjustades seeläbi kannatanule füüsilist valu. Lisaks, märgituid ajavahemikul

pani xxxx xxxxx koos xxxxx xxxxxx oma elukohas xxxxxxxxx eramajas kasvatuslikel eesmärkidel

pani korduvalt alaealistele kannatanutele xxxxx xxxxxx ja xxxxx xxxxx sinepit keele peale, mistõttu

tundsid kannatanud füüsilist valu- keelel kipitustunnet. Veelgi enam, märgitud ajavahemikul pani

xxxx xxxxx koos xxxxx xxxxxx olmetülide käigus alaealistele kannatanutele xxxxx xxxxxxx ja

xxxxx xxxxxx teipi suu ette nii, et kannatanutel oli raske hingata, nad ei saanud rääkida ning tundsid

hirmu oma elu ja tervise pärast.

Kahtlustatavana ütlusi andnud xxxx xxxxx tunnistas end osaliselt süüdi ja selgitas, et tema ei ole

lastele sinepit keele peale määrinud ega neile teipi suu peale pannud. xxxxx on ta vastu näppe andnud

küll, kuid mitte tugevalt xxxxx hakkab siis alati nutma või isegi karjuma. Tema ei tajunud, et see

võiks tegelikult lapsele haiget teha ning kasutas näppude löömist kasvatusliku meetmena. Samuti ei

ole ta xxxxx jõuliselt voodisse visanud. Xxxxx suhtes ei ole ta kasutanud kunagi füüsilist jõudu ega

poisile vastu näppe löönud, kuna ta on vanem laps ja saab sõnadest aru. Xxxx xxxxx lisab, et pärast

2024. aasta oktoobrikuu algust ei ela xxxxx lastega enam tema juures, vaid Keilas.

Xxxx xxxxx on varasemalt kriminaalkorras karistamata.

Prokurör, hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et xxxx xxxxx pani toime teise inimese kehalise

väärkohtlemise valu tekitamisega lähisuhtes ja korduvalt, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS §

121 lg 2 p 2, 3 järgi.

Siiski, prokurör, olles tutvunud kriminaalmenetluse materjalidega, analüüsinud kuriteo

toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo

olulisust ja raskusasted, leiab, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud kriminaalmenetluse

lõpetamine KrMS § 202 alusel.

KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et

kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

2 / 4

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda

kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alamäära või näeb karistusena ette ainult

rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur.

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni

5-aastane vangistus. KarS § 4 lg-st 3 tulenevalt on tegemist teise astme kuriteoga, kui karistusena on

ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Järelikult on käesoleval juhul

kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära ja kriminaalmenetluse võib lõpetada prokuratuur.

Kahtlustatava süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole

sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Samuti tuleb arvestada, et kuriteoga

kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud.

Kuriteoga hüvitatavat kahju ei tekitatud, kannatanud tsiviilhagi ei esitanud ja menetluskulusid ei

tekkinud. Lisaks kahju hüvitamise ja menetluskulude hüvitamise kohustusele võidakse KrMS § 202

lg 7 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel kahtlustatavale panna lisakohustus KrMS § 202 lg 2 järgi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

kaalutlusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt ebamõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just

selle järele on tungiv vajadus.

Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute

süütegude toimepanemise xxxx xxxxx poolt. Kuigi isik on korduvalt toime pannud kehalise

väärkohtlemise kannatanute suhtes, siis kahtlustatava hukkamõistetava käitumise kolle paikneb

puudulikes käitumis- ja kasvatusoskustes. Sestap puudub alus arvata, et kriminaalkorras karistamine

oleks sobiv meede isikut õiguskuulekale teele suunamiseks. Lisaks, käesoleval hetkel ei ela

kahtlustatav enam alaealiste kannatanutega koos. Siiski, xxxx xxxxx endal on kaks alaealist last ja

nende laste turvalisuse huvides tuleb arendada xxxx xxxxx vanemlikke oskusi.

3 / 4

Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel.

Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna

menetlusosalised kuulati üle ning kahtlustatavale seati eripreventatiivse mõjuga kohustus. Riik on

niisiis reageerinud isiku käitumisele operatiivselt ning üheselt mõistetavalt ja suunanud kahtlustatava

õiguskuulekale teele tagasi. Seega ei sea käesolevas kriminaalasjas menetluse lõpetamine ohtu

ühiskonna usku õiguse kehtivusse, vaid annab tunnistust õiglasest ja individuaalsest lähenemisest.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on

tungiv vajadus ning muudest meetmetest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et

kriminaalkorras karistamise vajadus puudub.

Juhindudes KrMS § 202 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231753473 menetlus osaliselt, st xxxx xxxxx suhtes.

2. Kohustus:

Kohustada xxxx xxxxx võtma ühendust vägivallast loobumise tugiliini nõustajaga

xxxxxxxxxxxxx ; tl xxxxxxx ning osalema nõustamisel nõustaja määratud arv kordi.

Kohustuse tähtaeg: 30.07.2025

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

• 1 DVD+R plaat xxxxx xxxxxx videoga toimiku tagakaanel;

• 1 DVD+R plaat xxxxx xxxxxx ja xxxxxx xxxxx ülekuulamistega toimiku tagakaanel.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmed säilitada.

NB! Kustutatakse ainult märgitud kuupäeval ja asja raames hõivatud biomeetria.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kahtlustatava xxxx xxxxx ja Keila Linnavalitsuse laste heaolu spetsialisti

Liina Kõiv e-posti aadressile [email protected].

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib

ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks

selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

9. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik

menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel

teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja

teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.

Edasikaebamise kord

Ees- ja perekonnanimi Xxxx xxxxx

Isikukood xxxxxxxxxxx

Biomeetria andmete võtmise kuupäev DNA Sõrmejäljed Näokujutised

11.10.2024

Kriminaalasja nr, milles biomeetria hõivati 24231753473

4 / 4

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Annika Vanatoa

abiprokurör

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud kohustuse

mittetäitmise tagajärgi:

……………………..……………………xxxx xxxxx