Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 30.01.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24231754099

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxx xxxxxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 20.09.2024

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 24231754099, mille esemeks on

xxxxxx xxxxxxx poolne ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine, millega on inimesele

tekitatud raske tervisekahjustus.

Kriminaalmenetluse käigus esitati xxxxxx xxxxxxx KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille

sisu on järgmine.

20.09.2024 kella 12:17 paiku juhtis xxxxxx xxxxxxx Harjumaal Tallinnas xxxxxx tänaval

mootorsõidukit Volkswagen Golf, registreerimismärgiga xxxxx, ning liikudes xxxxx tänava

poolt Laagna tee suunas ei peatunud xxxxxx juures asuva reguleerimata ülekäiguraja ees, et

anda teed sõiduteed ületavale jalakäijale. Xxxxxx xxxxxxx sõitis reguleerimata ülekäigurajal

otsa tema suhtes paremalt vasakule sõiduteed ületanud jalakäijale xxxx xxxxxxxxxx

(xxxxxxxxxxxx), kes sai eluohtlikud tervisekahjustused, mille ravi on kestusega üle nelja kuu.

Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus xxxxxx xxxxxxx ettevaatamatusest järgmisi

liiklusseaduse (edaspidi ka LS) sätteid:

a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama

liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;

b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega

ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või

kahjustada inimesi, vara või keskkonda;

c) LS § 17 lg 5 p 2¹, mille kohaselt peab mitterööbassõidukijuht andma teed ülekäigurada

ületavale jalakäijale;

d) LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või

liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima

tema ohustamist ja talle kahju tekitamist;

e) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat,

kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit;

f) LS § 35 lg 4, mille kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma

sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud

või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada

jalakäijal sõiduteed ületada.

Seega pani xxxxxx xxxxxxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise

ettevaatamatusest, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava

suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS

§ 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles

kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale

kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse

alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse

lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud

tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on õigesti kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle

toimepanemises süüdi.

Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole

kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.

Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku

eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb

ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad

karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise

kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on

toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid

rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske

tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga

väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü.

10.01.2025 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas xxxxxxx xxxxxxxx end temale

inkrimineeritud kuriteos süüdi ning avaldas sügavat kahetsust toimunu pärast. 24.01.2025

prokuratuuris toimunud kohtumisel, samuti 30.01.2025 kriminaalmenetluse lõpetamise

vormistamisel, suheldes prokuröriga vahetult, väljendas kahtlustatav kahetsust selle üle, et ei

olnud piisavalt hoolikas ja tähelepanelik ning selle tagajärjel sai kannatanu liiklusõnnetuses

tõsiselt viga. Seega esineb antud asjas kahtlustatava puhtsüdamlik kahetsus, mis on KarS § 57

lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu, mis vähendab kahtlustatava süüd.

Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes

otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes

muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida

uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid

saavutatavad kohustuste panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka

üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta

negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt

reageerinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale

õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.

Prokurör arvab, et käesolevas asjas on põhjendatud kahtlustatavale üldkasuliku töö tegemise

kohustuse panemine. Menetluse käigus ilmnes, et kahtlustatav igakuist regulaarset

sissetulekut ei oma, vaid teeb juhutöid. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, kellest üks

on sügava ja teise keskmise puudega. Viimati nimetatud asjaolu tõttu kannab kahtlustatava

pere lisakulusid. Kahtlustatava elukaaslane ja laste ema ei tööta. Pere elab

munitsipaalkorteris. KrMS § 202 järgse kohustuse eesmärk ei ole mitte asetada süüdlane

väljapääsmatusse olukorda, vaid panna teda mõtlema enda käitumise üle ning mõjutada teda

edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades käsitletava kuriteo tehiolusid ning

kahtlustatava materiaalset olukorda, on need eesmärgid kõige paremini saavutatavad läbi

üldkasuliku töö tegemise, millega kahtlustatav on nõus.

Lisaks eespool mainitud kohustusele on kahtlustatav nõus hüvitama kriminaalmenetluse

kulud, nimelt isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse 155 eurot.

16.12.2024 toimunud ülekuulamisel kinnitas kannatanu xxxx xxxxxxxxx, et ei oma arvamust

xxxxxx xxxxxxx kriminaalkorras karistamise kohta. Lisaks ei soovi ta esitada tsiviilhagi, sest

kindlustus on talle kahju hüvitanud. 22.01.2025 prokuratuurile saadetud e-kirjas kinnitas

kannatanu, et tema ei oma rahalisi nõudeid kahtlustatava vastu, moraalne kahju on kindlustuse

poolt hüvitatud ning varalist kahju hüvitatakse jooksvalt, kannatanu ei soovi kahtlustatava

kriminaalkorras karistamist ning pole huvitatud antud menetluse jätkamisest. Kannatanule on

prokuröri poolt selgitatud KrMS § 202 järgse kriminaalmenetluse lõpetamise olemus ning

tema on sellest aru saanud.

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle

järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.

Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole

kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud

kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks

avalik menetlushuvi.

Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24231754099 menetlus.

2. Panna xxxxxx xxxxxxx KrMS § 202 lg 2 p 3 järgne kohustus – teha 100 tundi

üldkasulikku tööd. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 31.05.2025.

3. Kohustada xxxxxx xxxxxxx hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on isiku

kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-AOI00317-01) maksumus 155

eurot, hiljemalt 31.05.2025.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise

vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei

kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:

- 1 DVD-plaat fotodega ning 1 DVD-plaat ja 2 CD-plaati video- ja helisalvestistega

jätta kriminaalasja materjalide juurde.

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed:

andmed puuduvad.

7. Kriminaalmenetluse kulud: menetluskulude hüvitamise otsustus sisaldub käesoleva

määruse resolutsiooni punktis 3.

Käesolevas määruses nimetatud kohustuste täitmine ei välista kuriteo tagajärjel

kaudselt kahju saanud isikute poolt varaliste nõuete esitamist teo toimepanija vastu,

muu hulgas on Eesti Tervisekassal õigus välja nõuda tervisekassa poolt hüvitatud

kannatanu ravikulud.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale

xxxxxx xxxxxxx. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanu xxxx

xxxxxxxxx

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust

kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.

Ilona Litvinova

Ringkonnaprokurör

Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse

lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses

loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas

kriminaalasjas uuendamisele.

(nimi, allkiri, kuupäev)