Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Narva-Jõesuu Linnavalitsus

[email protected]

J. Poska tn 26

29023, Ida-Viru maakond, Narva-

Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn

Teie 19.12.2024 nr 24/7-1.2/73

Meie 31.01.2025 nr 7.2-2/25/21720-3

Seisukohtade väljastamine Soldina külas

Tallinna mnt 90 maaüksuse

detailplaneeringu koostamiseks

Olete teavitanud meid Soldina külas Tallinna mnt 90 maaüksuse (katastritunnus 85101:003:0130)

detailplaneeringu algatamisest Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 17.12.2024 korraldusega nr 566.

Kinnistu asub riigi põhimaantee nr 1 Tallinna-Narva kaitsevööndis.

Planeeringu eesmärgiks on tankla ehitamine, ärihoonete/tootmishoonete kavandamine ja haljasala,

tehnovõrkude ja juurdepääsu planeerimine. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 1 Tallinna-Narva

km 207,01-207,17. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 7681 autot. Võttes aluseks

ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr

71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), teede projekteerimise juhendi (kinnitatud:

22.01.2025 nr 1.1-1/25/9) ja juhendi „Bussipeatuste valik, paigutus ja kujundamine“ (kinnitatud:

05.11.2024 nr 1.1-1/24/154), esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

1.1. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda

kontaktalas paiknevate planeeringute ja riigitee nr 1 (E20) Tallinn–Narva km 187,3–209,7

Sillamäe–Narva teelõigu eelprojekti (edaspidi Sillamäe-Narva teeprojekt) lahendusega

(Roadplan OÜ, töö nr 22006).

1.2. Kavandada km 207,136 olemasoleva ristmiku ümberehitus planeeringualalt lähtuva

liikluskoormuse vastuvõtmiseks (rajada normidekohaselt vasakpöörderada, nihutatud

aeglustusrada, kiirendusrada). Tulenevalt riigitee liiklussagedusest ja kiirusrežiimist, tuleb

teenindusjaama kavandamisel olemasolev ristmik kanaliseerida, arvestada hiljuti ümber

ehitatud bussipeatustega „Lennujaam“ ning näha ette ohutud teeületused. Jalakäijate

ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega.

1.3. Täiendavaid riigitee ristumiskohti mitte planeerida. Ida-Viru maakonnaplaneeringut

täpsustava teemaplaneeringu „E20/T1 Tallinn – Narva trassikoridori täpsustamine Jõhvi –

Narva lõigus ja Vodava –Riigiküla (Narva ümbersõit) trassikoridori määramine“ (edaspidi

teemaplaneering) kohaselt on ristmikult juurdepääs võimalik kavandada ainult

teenindusjaamale/tanklale. Planeeringu ruumiline lahendus peab välistama juurdepääsu

lennujaamale või mistahes muule ärimaa sihtotstarbega kinnistule Tallinna mnt 90

kinnistu kaudu.

2 (3)

1.4. Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) tuleb kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

1.5. Transpordiamet korraldab riigiteede projekteerimist, sh liiklusohutusele avalduva mõju

hindamist, ehitamist ja omanikujärelevalvet. Huvitatud isik tasub seotud kulud. Vaid

juhul, kui arendaja on riigitee km 207,136 ristmiku ümber ehitanud enne riigitee 2+2

ümberehitust, oleme valmis tankla teenindamiseks aeglustus- ja kiirendusrada ümber

ehitama Sillamäe-Narva projektile vastavalt. Kui tankla ristmik ei ole valmis ehitatud enne

riigitee 2+2 ümberehitust, siis tuleb aeglustus- ja kiirendusrada ehitada arendajal.

Tingimus lisada elluviimiskavasse. Palume võtta arvesse, et kanaliseeritud ristmiku

ehitamine on ehitusloakohustuslik tegevus, mille läbiviimiseks peame sõlmima

planeeringust huvitatud isikuga koostöökokkuleppe. Nii koostöökokkuleppe sõlmimine

kui ka ehitusloa menetlus on ajamahukad, millest tulenevalt on sobilik, kui suudame

koostöökokkuleppe sõlmida enne planeeringu kehtestamist.

1.6. Planeeringu elluviimiskavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb

rajada (riigitee ristmik kanaliseerida) ning nähtavust piiravad takistused kõrvaldada (alus

EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone või rajatise ehitusloa väljastamist.

2. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestusala ja ehitiste

kavandamisel lähtuda Sillamäe-Narva teeprojektiga kavandatud 2+2 tee ja perspektiivsetest

aeglustus-ja kiirendusradade asukohtadest, millega kattuvana püsivaid ja tankla toimimiseks

olulisi ehitisi mitte planeerida.

4. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.

4.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljapoole planeeringuala.

4.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,

mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi

tabelist 4.

5. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

6. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

7. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

8. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele.

9. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

10. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee

3 (3)

teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

11. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

12. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

13. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]