Harjumaa Kiili vald Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine

Lisa 1

Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 28.01.2025 korralduse nr 46 juurde

Detailplaneeringu nimetus Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneering (DP0333).

1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering o Karla kinnistu detailplaneering (DP0134)

Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas. Planeeringuala suurus on 3,69 ha

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Karla tee 2 //

Pärna tee 14 6535 m² 30401:001:1691 Üldkasutatav maa 100%

2 Karla tee T1 // Pärna tee T2

5205 m² 30401:001:1688 Transpordimaa 100%

3 Pärna tee 5 17004 m² 30401:001:1679 Elamumaa 100% 4 Karla tee 3 3012 m² 30401:001:1678 Elamumaa 100% 5 Karla tee 1 //

Pärna tee 16 3005 m² 30401:001:1689 Elamumaa 100%

6 Pärna tee 18 1670 m² 30401:001:1681 Elamumaa 100% 7 Karla 1403 m² 30401:001:1677 Transpordimaa 100%

Tabel 1: Planeeritava maa-ala katastriüksused

Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2.

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %

1 Pärna tee 22 1851 m² 30401:001:1683 Elamumaa 100% 2 Pärna tee 20 1670 m² 30401:001:1682 Elamumaa 100% 3 Pärna tee 24 1796 m² 30401:001:1684 Elamumaa 100% 4 Pärna tee 26 1730 m² 30401:001:1685 Elamumaa 100% 5 Pärna tee 28 1730 m² 30401:001:1686 Elamumaa 100% 6 Pärna tee 28e 49 m² 30401:001:1687 Tootmismaa 100% 7 Opmani tee T2 12217 m² 30501:001:0244 Transpordimaa 100% 8 11115 Kurna-

Tuhala tee 218047 m² 30401:003:0228 Transpordimaa 100%

9 Pärna tee 3 2760 m² 30401:001:1298 Elamumaa 100% 10 Pärna tee 2844 m² 30401:001:1303 Transpordimaa 100% 11 Pärna tee 12 2000 m² 30401:001:1301 Elamumaa 100% 12 Pärna tee 10 2000 m² 30401:001:1305 Elamumaa 100% 13 Vaela tee 43a 18971 m² 30401:001:2523 Maatulundusmaa 100% 14 Mardi 2.51 ha 30401:001:0941 Maatulundusmaa 100%

Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid

1

Olemasolev keskkond Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Detailplaneeringuala asub osaliselt Kiili valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alal.

Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Puuduvad.

Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Puuduvad elektri ja ÜVK liitumised.

Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs Opmani teelt (30501:001:0244), Pärna teelt (30401:001:1303) ja Magnoolia teelt (30501:001:0328).

Kehtivad piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:

Liik Ulatus (m2)

Väline ID Kitsendusi põhjustava objekti nähtuse liik

1 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd

5,482.14 11506 Opmani tee Maantee

2 Elektripaigaldise kaitsevöönd

6.07 222816134 Elektrimaakaabelliin

3 Elektripaigaldise kaitsevöönd

319334437 Elektrimaakaabelliin

4 Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni vöönd

9.69 VTABB251281 Maa-alune vee ja kanal. vabavoolne torustik alla250mm ja üle 2m süg.

ÜVK kohustus ÜVK-ga liitumine on kohustuslik.

2. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maa-ala jagamine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti. Ridaelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ridaelamu kõrgusega kuni 9,0 m (abihooneid pole lubatud), maksimaalne korterite arv ühes ridaelamus on 4 ning ridaelamukrundi koormusindeks peab olema suurem kui 800 m2/korter. Kortereid planeeringualal kokku kuni 29. Ridaelamute puhul arvestada minimaalselt 2 parkimiskohta 1 korteri kohta. Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse (näha ette avalike pakendimahutite paiknemise asukohtkoht), haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Planeeringu elluviimise käigus tuleb lisaks välja ehitada ka Opmani tee servas olev kergliiklustee (min laius 3 m) vastavalt Karla maaüksuse detailplaneeringule.

2

Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt.

Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.

Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu ala maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa juhtotstarbega (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud, ridaelamud ja korterelamud.

3

Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust

Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. ja 2.2.4.3. toodud tingimused: o planeeritavast alast vähemalt 15 % peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa; o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min

2000 m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000 m²; o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²; o väikeelamu korruselisus on 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning

abihoone 4,5 m; o ridaelamu koormusindeks soovitavalt 800 korter/m²; o eelistada rohke krundisisese haljastusega hoonestust; o haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti; o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi,

betoon, metall, katusekivi); o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja

väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada. o teepoolsed piirdeaiad puidust ning kõrgusega kuni 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad

võivad olla võrkaiad ning kõrgusega kuni 1,6 m; o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud; o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.

4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu ala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamumaa. Planeeringuala asub tiheasustusalas.

Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust

4

Elamu maa-ala on ühe korteriga elamu (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.

Elamu maa-alal on lubatud: o Erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud.

Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1). o Kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-,

kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad arhitektuurselt ja funktsionaalselt piirkonda.

o Hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise otstarbe toimimist.

o Muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised.

5. Kehtiv Karla kinnistu detailplaneering Kiili Vallavolikogu 15.11.2007 otsusega nr 80 kehtestati Karla kinnistu detailplaneering, mis nägi ette 9 elamumaa, 2 transpordimaa, 1 tootmismaa ja 1 sotsiaalmaa krundi moodustamise.

Planeeritud ehitusõigus Detailplaneeringuga jaotati ca 4,76 ha suurune Karla kinnistu kolmeks väikeelamupiirkonnaks: üksikelamud, kaksikelamud ja ridaelamud. Maa-alale planeeriti 6 ühepereelamukrunti, kaks paariselamukrunti ja üks ridaelamukrunt, millele kavandatakse 12 korterit. Lisaks väikeelamumaa kruntidele planeeritakse alajaama tarbeks üks tootmishoonete maa krunt ning liikluskorralduse lahendamiseks kaks transpordimaasihtotstarbega krunti. 14% Karla kinnistust planeeritakse üldmaa sihtotstarbega rekreatiivalaks. Kruntide ehitusõiguse ja arhitektuurinõuete määramisel lähtutakse Pärna maaüksuse detailplaneeringust. Kruntide ehitusõigused on esitatud detailplaneeringu seletuskirjas p.5.1. Kokku on Karla kinnistu detailplaneeringuga antud ehitusõigus 6 ühepereelamule, 2 paariselamule ja 3 ridaelamule (kokku 12 korterit). Kokkuvõttes 22 elamuühikut.

6. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on menetluse algatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta, tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele.

Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida. Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke

5

huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.

Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.

6.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve.

6.1.1. Elamumaa moodustamise mõjud Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne): o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi

miinimumkriteeriumid; o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris – kõrge kvaliteediga

ehituskultuuri edendamine; o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi

saavutamine; o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted; o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise

juhend.

Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.

Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid

6

võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.

Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).

Järgneval joonisel on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.

1 JUHTIMINE

2 FUNKTSIONAALSUS

3 KESKKOND

4 MAJANDUS

5 MITMEKESISUS

6 KONTEKST

7 KOHATUNNETUS

8 ILU

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.

6.1.2. Elamumaa moodustamise mõjud üldplaneeringust lähtuvalt Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6): o atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna

kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks; o elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise

ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.

Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja

7

Joonis 3: Kontrollküsimustiku võrkdiagramm

ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.

Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati: o uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi; o vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste

teket piirkonna looduskeskkonnale; o uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega; o miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks; o atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla

sotsiaalse ja majandusliku arengu.

Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul.

Mõju Tulemus

Elukeskkonna kvaliteet ja elamistingimused

Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) parendatakse. Luuakse uusi

ligipääse olemasolevatele elanikele ja parendatakse ligipääsude kindlust. Trasside ringistamisega saab tagada parema varustuskindluse.

2. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Detailplaneeringuga rajatakse kergliiklusteed, millega suureneb kergliiklejate ohutus.

3. Uue detailplaneeringuga on võimalik lahendada kehtiva detailplaneeringu puudused ja võimalikud kitsaskohad. Näiteks tuleb näha ette avalike pakendimahutite paiknemise asukohtkoht.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Lisandub

29*1,7=49,3 autot (Harjumaa liikuvusuuringu andmetel on Kiili valla elanikel keskmiselt 1,7 autot leibkonna kohta). Kontaktvööndis olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse 8 uut ridaelamumaa kinnistut, kokku kuni 29 korterit. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid.

Kokkuvõte: positiivne mõju. Majandusliku arengu intensiivistumine

Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuga moodustatakse 8 uut ridaelamumaa kinnistut, kokku kuni 29

korterit. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb kohalike teenuste tarbimine.

2. Detailplaneeringuala infrastruktuur (teed, trassid jne) pole välja ehitatud. Olemasolevat olukorda planeeringualal muudetakse paremaks. Luuakse uusi ligipääse olemasolevatele elanikele ja parendatakse ligipääsude kindlust. Trasside ringistamisega saab tagada parema varustuskindluse.

8

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis infrastruktuuri ei muudeta ega parendata.

Olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Ehitustegevust ei toimu ja ei soodusta majanduslikku arengut.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse 8 uut ridaelamumaa kinnistut, kokku kuni 29 korterit. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju seoses suurenevate kohalike teenuste tarbimisega. Uute elanike tulek piirkonda, suurendab nii valla kui ka teenuse pakkujate tulusid (kulusid)

Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Suureneb KOV sissetulekud seoses uute elanike lisandumisega. 2. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 3. Detailplaneeringuga moodustatakse 8 uut ridaelamumaa kinnistut, kokku kuni 29

korterit. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine).

Negatiivne mõju: 1. Suurenevad KOV sotsiaalse infrastruktuuri kulud. Kasvava elanike arvuga vallal

on vaja teha järjest suuremaid kulutusi haridusasutuste ehitamiseks ja ülalpidamiseks.

2. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Lisandub 49 autot. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele.

3. Detailplaneeringuga moodustatakse 8 uut ridaelamumaa kinnistut, kokku kuni 29 korterit. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: pigem negatiivne mõju seoses KOV kulude kasvuga.

Transpordi-ja infrastruktuuri paranemine (halvenemine)

Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala ulatuses infrastruktuur (teed, trassid jne) parendatakse.

Luuakse uusi ligipääse olemasolevatele elanikele ja parendatakse ligipääsude kindlust. Trasside ringistamisega saab tagada parema varustuskindluse.

2. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Lisandub küll 49 autot aga on võimalik seada täiendavad tingimused detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks.

3. Uue detailplaneeringuga on võimalik lahendada kehtiva detailplaneeringu puudused ja võimalikud kitsaskohad. Näiteks tuleb näha ette avalike pakendimahutite paiknemise asukohtkoht.

4. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Detailplaneeringuga rajatakse kergliiklusteed, millega suureneb kergliiklejate ohutus.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala kontaktvööndis väheneb liiklusohutus. Lisandub 49 autot.

Kontaktvööndis olemasolevat olukorda ei muudeta paremaks. Olemasolevad probleemid jätkuvad ja kitsaskohad säilivad. Suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus.

2. Detailplaneeringuga moodustatakse 8 uut ridaelamumaa kinnistut, kokku kuni 29 korterit. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju seoses suurenenud liiklusohutusega kergliiklejatele

9

ja kehtiva detailplaneeringu puuduste kõrvaldamine. Ühistranspordi tasuvuse paranemine

Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Puudub.

Negatiivne mõju: 1. Lisandub 49 autot. Detailplaneeringu lahendus ei näe ette ühistranspordi

infrastruktuuri parendamist, vaid hoopis suureneb autokasutus ühistranspordi ja jalgsi (ja teiste kergliiklejate) liikumise arvelt. Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni 2017-jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija: Maanteeamet)

Kokkuvõte: negatiivne mõju. Liikumisvõimaluste ja juurdepääsetavuse paranemine (halvenemine)

Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala sees infrastruktuur (teed, trassid jne) parendatakse. Luuakse

uusi ligipääse olemasolevatele elanikele ja parendatakse ligipääsude kindlust. Trasside ringistamisega saab tagada parema varustuskindluse.

2. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Lisandub küll 49 autot aga on võimalik seada täiendavad tingimused detailplaneeringus ohutuse suurendamiseks.

3. Detailplaneeringualal suureneb liiklusohutus. Detailplaneeringuga rajatakse kergliiklusteed, millega suureneb kergliiklejate ohutus.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringu kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb

liiklusohutus. Detailplaneeringuga moodustatakse 8 uut ridaelamumaa kinnistut, kokku kuni 29 korterit. Lisandub 49 autot. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud infrastruktuuri hooldusele.

2. Detailplaneeringu lahendus ei näe ette ühistranspordi infrastruktuuri parendamist, vaid hoopis suureneb autokasutus ühistranspordi ja jalgsi (ja teiste kergliiklejate) liikumise arvelt.

Kokkuvõte: pigem positiivne mõju seoses suurenenud liiklusohutusega kergliiklejatele ja kehtiva detailplaneeringu puuduste kõrvaldamine.

Loodusmaastiku asendumine tehismaastikuga (looduskoosluste hävimine)

Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Puudub.

Negatiivne mõju: 3. Detailplaneeringu kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb

liiklusohutus. Detailplaneeringuga moodustatakse 8 uut ridaelamumaa kinnistut, kokku kuni 29 korterit. Lisandub 49 autot. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud infrastruktuuri hooldusele.

4. Detailplaneeringu lahendus ei näe ette ühistranspordi infrastruktuuri parendamist, vaid hoopis suureneb autokasutus ühistranspordi ja jalgsi (ja teiste kergliiklejate) liikumise arvelt.

Kokkuvõte: negatiivne mõju. Maastiku killustumine Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2

üldkasutatava maa krunti.

10

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala on 3 küljest piiratud juba olemasolevate üksik ja

ridaelamutega. Detailplaneeringuga täidetakse tühimik olemasolevate elamute ala vahel, mille tulemusena luuakse terviklik elamute ala. Maastiku killustumise asemel täidetakse tühimik.

Negatiivne mõju: 1. Puudub.

Kokkuvõte: positiivne mõju. Põllumaastiku ja selle harimise tasuvuse vähenemine

Detailplaneeringu alal põllumajandusmaastik puudub.

Kokkuvõte: mõju puudub. Maaparandussüsteemid e rikkumine

Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti. Detailplaneeringuala ei piirne otseselt maaparandushoiu- alaga. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Kinnisvaraarenduse muutumine valdavaks maakasutuseks – söötis kõlvikud

Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Ehitusalade stiihiline areng

Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala on 3 küljest piiratud juba olemasolevate üksik ja

ridaelamutega. Detailplaneeringuga täidetakse tühimik olemasolevate elamute ala vahel, mille tulemusena luuakse terviklik elamute ala. Maastiku killustumise asemel täidetakse tühimik.

Negatiivne mõju: 1. Puudub.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadus – suur koormus valla eelarvele

Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Suureneb KOV sissetulekud seoses uute elanike lisandumisega. 2. Suureneb kohalike teenuste tarbijate hulk ja sellega teenuste pakkujate tulud. 3. Detailplaneeringuga moodustatakse 8 uut ridaelamumaa kinnistut, kokku kuni 29

korterit. Ehitustegevus soodustab majanduslikku arengut. Suureneb teenuste tarbimine (mitte ainult kohalike teenuste tarbimine).

Negatiivne mõju: 1. Suurenevad KOV sotsiaalse infrastruktuuri kulud. Kasvava elanike arvuga vallal

on vaja teha järjest suuremaid kulutusi haridusasutuste ehitamiseks ja ülalpidamiseks.

2. Detailplaneeringu alal ja detailplaneeringuala kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb liiklusohutus. Lisandub 49 autot. Suureneb koormus olemasolevale infrastruktuuri taristule, mille tulemusena suurenevad kulud infrastruktuuri hooldusele.

3. Detailplaneeringuga moodustatakse 8 uut ridaelamumaa kinnistut, kokku kuni 29 korterit. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud

11

ehitustegevusest tulenevate negatiivsete häiringutega tegelemisele ja infrastruktuuri hooldusele.

Kokkuvõte: pigem negatiivne mõju seoses KOV kulude kasvuga. Võimalik loodusliku reljeefi muutmine, mõjud pinnasele (mõju avaldavad transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine)

Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Pinna-ja põhjavete reostusohu suurenemine

Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti.

Kokkuvõte: mõju puudub. ÜVK-ga liitumine on kohustuslik. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Ökoloogiliste protsesside kulg võib olla takistatud

Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti.

Positiivne mõju: 1. Detailplaneeringuala on 3 küljest piiratud juba olemasolevate üksik ja

ridaelamutega. Detailplaneeringuga täidetakse tühimik olemasolevate elamute ala vahel, mille tulemusena luuakse terviklik elamute ala. Maastiku killustumise asemel täidetakse tühimik.

2. Uue detailplaneeringuga on võimalik lahendada kehtiva detailplaneeringu puudused ja võimalikud kitsaskohad. Näiteks tuleb näha ette avalike pakendimahutite paiknemise asukohtkoht.

Negatiivne mõju: 1. Detailplaneeringu kontaktvööndis suureneb liikluskoormus ja väheneb

liiklusohutus. Detailplaneeringuga moodustatakse 8 uut ridaelamumaa kinnistut, kokku kuni 29 korterit. Lisandub 49 autot. Ehitustegevusega kaasnevad negatiivseid häiringuid ja suureneb koormus olemasolevale infrastruktuurile mille tulemusena suurenevad KOV kulud infrastruktuuri hooldusele.

2. Detailplaneeringu lahendus ei näe ette ühistranspordi infrastruktuuri parendamist, vaid hoopis suureneb autokasutus ühistranspordi ja jalgsi (ja teiste kergliiklejate) liikumise arvelt.

Kokkuvõte: pigem negatiivne mõju, samas on kõiki võimalikke negatiivsed mõjusid võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Radoonioht siseõhus Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Võimalik visuaalne reostus

Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti.

Kokkuvõte: mõju puudub. Võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

Tabel 3: Detailplaneeringu mõjud.

Lähtudes tabelis 3 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud ja on ka positiivseid mõjusid kuid positiivsed mõjud ületavad negatiivseid. Lähtudes eelnevast saab väita, et elamumaade moodustamine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele ja võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

12

Kokkuvõtvalt Lähtudes eelnevast saab väita, et elamumaade moodustamine vastab suuremas osas kvaliteetsele ruumiloomele sest: 1. koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek on kooskõlas

kvaliteetsele ruumiloome nõuetele; 2. tabelis 4 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga

kavandatud tegevustel on mitmed negatiivsed mõjud ja on ka positiivseid mõjusid kuid positiivsed mõjud ületavad negatiivseid;

3. uue detailplaneeringuga on võimalik lahendada kehtiva detailplaneeringu puudused ja võimalikud kitsaskohad. Näiteks tuleb näha ette avalike pakendimahutite paiknemise asukohtkoht;

4. detailplaneeringuala on 3 küljest piiratud juba olemasolevate üksik ja ridaelamutega. Detailplaneeringuga täidetakse tühimik olemasolevate elamute ala vahel, mille tulemusena luuakse terviklik elamute ala. Maastiku killustumise asemel täidetakse tühimik;

5. detailplaneeringuga rajatakse kergliiklustee Opmani tee serva, millega suureneb kergliiklejate ohutus.

6. võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.

7. Detailplaneeringu menetlus 28.02.2020 – Algatamise taotlus, 8-1/300 21.04.2020 – Kiri nr 8-1/300-1

Seisukoha küsimine Terviseametist KSH mittealgatamise otsusele 21.04.2020 – Kiri nr 8-1/300-2

Seisukoha küsimine Keskkonnaametist KSH mittealgatamise otsusele 30.04.2020 – Keskkonnaameti kiri nr 6-5/20/6309-2 19.05.2020 – Terviseameti kiri nr 9.3-4/20/4206-2 16.12.2020 – Haldusleping nr 8-15/94-20 20.04.2021 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 140

Vaela külas Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu mittealgatamine Kirjavahetus seoses lepingutingimuste läbirääkimistega. 08.11.2021 – Tallinna Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-21-1051 20.12.2022 – Tallinna Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-21-1051 07.11.2023 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 517

Vaela külas Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu mittealgatamine 13.01.2025 – Kohtulik kompromiss haldusasjas 3-23-2747. 14.01.2025 – Tallinna Halduskohtu kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine haldusasjas 3-23-2747.

8. Otsus Lähtuvalt eeltoodust algatab Kiili Vallavalitsus Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu (vastavalt 28.02.2020 kirjaga nr 8-1/300 edastatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekule).

Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt

13

K AITSEVÖ

Ö N

D 30m

M AAN

TEE

EEr 100% 9m/- 450

23602 (2/-)

1 (1/-)

EEr 100% 9m/- 450

22902 (2/-)

1 (1/-)

EEr 100% 9m/- 450

23302 (2/-)

1 (1/-)

EEr 100% 9m/- 450

20542 (2/-)

1 (1/-)

EEr 100% 9m/- 450

23102 (2/-)

1 (1/-)

EEr 100% 9m/- 450

22702 (2/-)

1 (1/-)

EEr 100% 9m/- 330

17402 (2/-)

1 (1/-)

EEr 100% 9m/- 330

21302 (2/-)

1 (1/-)

EEr 100% 9m/- 330

20952 (2/-)

1 (1/-)

Üm 100% - -

-- -

- -

Üm 100% - -

-- -

- -

Üm 100% - -

-- -

- -

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

OPMANI TEE

1

1

, 0

4

, 0

2

, 0

1

3

, 0

4

, 0

5

, 0

2

, 0

4

, 0

8

, 0

8

, 0

8

, 0

8

, 0

8

, 0

5

, 0

5

, 0

5

, 0

3

0

, 0

TINGMÄRGID

DETAILPLANEERINGU ALA PIIR

KINNISOMANDI PIIR

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV SÕIDUTEE

PLANEERITUD SÕIDUTEE

PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE

OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE

PLANEERITUD HALJASTUS

VAREM PLANEERITUD KERGLIIKUSTEE

VAREM PLANEERITUD SÕIDUTEE

PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAK

OLEMASOLEVA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

VAREM PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT

VAREM PLANEERITUD HOONESTUSALA

OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED

SIDEKAABEL

1 3276 450 2 ;9 m/ - 1/-

EEr 100%

TP 3 8 ; 8

k l a

s s

p a

r k i m

i s k o

h t a

d e

a r v : n

o r m

a t i i v n

e

j a

k a

v a

n d

a t u

d

arhitektuurinõuded

kitsendused

p o

s . n

r .

k r u

n d

i a

a d

r e

s s

a a

d r e

s s i

k r u

n d

i p

l a

n e

e r i t u

d

s u

u r u

s m

²

a l u

n e

p

i n

d m

²

m a

x . k o

r r u

s e

l i s u

s

( v a

j a

d u

s e

l m

i n

. )

h o

o n

e k õ

r g

u s ( m

)

m a

a s i h

t o

t s t a

r v e

j a

o

s a

k a

a l u

%

( d

e t a

i l p

l a

n e

e r i n

g u

l i i k i d

e k a

u p

a )

m a

a s i h

t o

t s t a

r v e

j a

o

s a

k a

a l u

%

( k a

t a

s t r i ü

k s u

s e

l i i k i d

e k a

u p

a )

s u

l e

t u

d b

r u

t o

p i n

d

k a

t a

s t r i ü

k s u

s e

l i i k i d

e k a

u p

a

h o

o n

e t e

a

r v

k r u

n d

i l ( e

l a

m u

/

m i n

. t u

l e

p ü

s i v u

s

s u

u r i m

e

h i t i s e

-

Katusekalle: 0° - 30°

v õ

i

e t t e

p a

n e

k

EHITUSÕIGUSE TABEL

E 100%

Välisviimistlus:puit,vineer,betoon, krohv,

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

3250

3200

3200

3200

3004

1670

4800

5205

3010

2625

TP 3 8 ; 8

TP 3 8 ; 8

TP 3

TP 3

TP 3

TP 3

TP 3 6 ; 6

900

EEr 100% E 100% 900

EEr 100% E 100% 900

EEr 100% E 100% 900

EEr 100% E 100% 900

EEr 100% E 100% 660

EEr 100% E 100% 660

EEr 100% E 100% 660

450

450

450

450

330

330

330

-

-

-

e l a

m u

/ a

b i h

o o

n e

2 ;9 m/ -

3240

2 ;9 m/ -

2 ;9 m/ -

2 ;9 m/ -

2 ;9 m/ -

2 ;9 m/ -

2 ;9 m/ -

tellis;

h o

o n

e s t u

s a

l a

s u

u r u

s m

²

2360

2290

2330

2310

2270

1740

2130

2095

-

-

-

36 440

s u

u r i m

h

o o

n e

t e

k õ

r g

u s -

m a

a p

i n

n a

s t ( m

) /

a b

s o

l u

u t n

e

9 m /

k õ

r g

u s ( m

)

9 m /

9 m /

9 m /

9 m /

9 m /

9 m /

9 m / 52,28 m

a b

i h

o o

n e

)

1/-

1/-

1/-

1/-

1/-

1/-

1/-

8/-

k r u

n d

i k o

o r m

u s -

i n

d e

k s

k o

r t e

r i t e

a

r v

k r u

n d

i l

4

4

4

4

4

3

3

3

29 58;58

819

812

800

800

800

875

1003

1001

8 ; 8

8 ; 8

6 ; 6

6 ; 6

Piire: Tänavapoolsel krundi piiril

võib olla puidust lattaed või võrkpiire

hekiga kõrgusega 1,3 m ja võrkpiire

kinnistute vahel, kõrgusega kuni 1,6

m.

Karla tee 4

Karla tee 2

Pärna tee 5

Kokku

Üm 100% Üm 100%

Üm 100% Üm 100%

L 100% L 100%

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

Maantee kaitsevöönd 30m;

Maantee kaitsevöönd 30m;

Maantee kaitsevöönd 30m;

Maantee kaitsevöönd 30m;

Sideliini kaitsevöönd laiusega 2m;

Sideliini kaitsevöönd laiusega 2m;

Maantee kaitsevöönd 30m;

Karla tee 3

Karla tee 1 /

Pärna tee 6

Pärna tee 7

Pärna tee 9

Pärna tee 11

Karla tee /

Pärna tee

Pärna tee 18

PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS

Ehitise otstarve Väikeelamute ala

Asutuse asukoht Normatiivne parkimiskohtade

arv krundil

Planeeritud parkimiskohtade

arv krundil

Planeeritav 4 korteriga ridaelamu 2 parkimiskohta elamuühiku kohta 5 x 8 = 40 40

Planeeritaval maa-alal kokku 5858

Planeeritav 3 korteriga ridaelamu 2 parkimiskohta elamuühiku kohta 3 x 6 = 18 18

Arhitekt

Projektijuht

KIILI VALD, VAELA KÜLA

PÄRNA JA KARLA TEE DETAILPLANEERING

PÕHIJOONISE ESKIIS

A. Anton M 1:1000

ESKIIS

Tehnik K.Kuus AS-03

05.02.20

Töö nr. 379

PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD:

Planeeritava ala suurus 3,84 ha Kavandatud kruntide arv 11 Krunditatava ala maa bilanss: elamumaa 24 765 m² 68 % üldkasutatav maa 6470 m² 18 % transpordimaa 5205m² 14%

Plan. parkimiskohtade arv 58 kohta Keskmine koormusindeks 863

Sihtotstarve % detailplaneeringu liikides Kõrgus meetrites maapinnast Ehitisealune Hoonete arv krundil

(elamu/abihoone)pindala (m²) (elamu/abihoone)

Korruste arv

(elamu/abihoone) +/-

Hoonestusala suurus (m²)

TALLINN 2020

Töö nr 379

Harjumaa, Kiili vald

PÄRNA JA KARLA TEE DETAILPLANEERINGU ESKIIS

Tellija: Kiili Vallavalitsus Nabala tee 2a 75401 Kiili alev Huvitatud isik: Projekteerija: Optimal Projekt OÜ (äriregistrikood 11213515)

MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn

Arhitekt: Projektijuht: Arno Anton

[email protected] +372 56 983 389

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

2

ESKIISI KOOSSEIS: I SELETUSKIRI

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .............................................................................. 3

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK ................. 3

2.1. Planeeringu ala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonna tingimuste analüüs ........................................................................................................... 3

2.2. Planeeringu eesmärk ....................................................................................................... 4 2.3. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule ................................................................................ 4 2.4. Kehtestatud detailplaneering ........................................................................................... 5 2.5. Samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringu muutmise ettepaneku põhjendus

........................................................................................................................................ 5

3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS .................................................................. 5

3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus .......................................................................... 5 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus ........................................................................ 5 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus ......................................... 6 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud ................................................................................ 6 3.5. Olemasolev tehnovarustus .............................................................................................. 6 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond ................................................................................... 6 3.7. Kehtivad piirangud ........................................................................................................... 6

4. PLANEERINGU ETTEPANEK ............................................................................................... 7

4.1. Krundijaotus .................................................................................................................... 7 4.2. Krundi ehitusõigus ........................................................................................................... 7 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded .............................................................................................. 7 4.4. Piirded ja nähtavuskolmnurgad ........................................................................................ 7 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .............................................................. 8 4.5.1 Puuetega inimeste erivajadustega tulenevate nõuete tagamine ............................... 8 4.6. Keskkonnakaitse ............................................................................................................. 8 4.6.1 Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud ......... 9 4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted................................................................................... 9 4.8. Jäätmete käitlemine ........................................................................................................10 4.9. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks .............................................................................10 4.10. Meetmed tuleohutuse tagamiseks ................................................................................10 4.11. Tehnovõrkude lahendus ...............................................................................................10 4.12. Planeeringuala tehnilised näitajad ................................................................................11

II JOONISED

1. Asukohaskeem AS-01 M 1: ~ 2. Ruumilise keskkonna analüüs AS-02 M 1:~ 3. Põhijoonis AS-03 M 1:1000

III MENETLUSDOKUMENDID

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

3

I SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1. Kehtivad õigusaktid: 1.1. Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); 1.2. Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); 1.3. Siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

nõuded tuletõrje veevarustusele”. 2. Arengukavad ja -strateegiad: 2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26). 3. Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud: 3.1. Karla maaüksuse detailplaneering, kehtestatud 15.11.2007 otsus nr 80. 4. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud: 5. Eesti standardid: 5.1. Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”. 6. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid: 6.1. Kiili Vallavolikogu 19. aprill määrusega nr 5 kehtestatud Kiili valla jäätmehoolduseeskiri;

2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK

2.1. Planeeringu ala lähiümbruse ehituslike ja funktsionaalsete seoste ning keskkonna tingimuste analüüs

Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Vaela külas. Vaela küla jääb Kiili valla põhjaossa ja planeeritav ala Vaela küla keskossa. Planeeritav ala on Kiili alevist u. 2,6 km kaugusele.

Planeeritav ala piirneb põhjas ja läänes maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarbega kinnistutega. Põhjapool asuvad elamumaad on hoonestatud. Ülejäänud kinnistud on rohumaad. Idas ja lõunas piirneb planeeringuala transpordimaa sihtotstarbega kinnistutega.

Planeeritava ala vahetusse lähedusse jääb 11115 Kurna–Tuhala riigimaantee, mille ääres kehtestatud detailplaneeringutega arendusalad. Piirkonnas kehtestatud ja menetletavate planeeringutega on ette nähtud maatulundusmaade jagamine elamumaa sihtotstarbega kruntideks. Planeeringualast kagu suunas paiknevad väljakujunenud elamurajoonid, kuhu on rajatud ridaelamud kui kvartali sisse üksikelamud.

Vaadeldavas piirkonnas on segahoonestus. Domineerivad uuemad üksikelamud ja ridaelamud, kuid on ka tootmishooneid. Piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned. Hoonetel puudub kindel arhitektuurne stiil ja viimistlusmaterjalide valik. Uuemad väikeelamud on valdavalt kahekorruselised ja viilkatustega, kuid on ka ühekorruselisi madala viilkatusega väikeelamuid. Tootmishooned on plekk-, betoon- või silikaattellisehitised, viilkatustega ühe- või kahekorruselised.

Lähiümbruses paiknevad endised põllumaad ning sinna on kujundatud uued üksikelamupiirkonnad, siis kõrghaljastuse osakaal on alal väga väike.

Planeeringualale lähimad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused (toidupood, perearstikeskus, lasteaed, gümnaasium, rahvamaja, vallavalitsus) paiknevad Kiili alevis ~ u 2,6 km kaugusel.

Lähim bussipeatus asub planeeringualast 200 m kaugusel. Planeeritavale alale on hea juurdepääs. Planeeritav ala paikneb 11 Tallinna ringteest 700 m kaugusel ja 11115 Kurna– Tuhala teest ligikaudu 50 m kaugusel. Erinevate detailplaneeringute tulemusena on piirkonnas kujundatud ühtne tänavate võrk, mis on osaliselt ka välja ehitatud. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkondadega ja ka Tallinna linnaga.

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

4

Lähtuvalt kontaktvööndianalüüsist on planeeringuga kavandatav elamuala koos haljasalaga piirkonda sobiv:

• Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (Tallinna ringtee);

• head ühendusteed lähimate küladega;

• arenev elukeskkond;

• Vaela küla tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkond;

• lasteaia ja põhikooli lähedus;

• puhkamisvõimaluste olemasolu (kergliiklusteed, puhke-virgestusala, metsad). 2.2. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu eskiis on koostatud eesmärgiga taotleda Vaela külas Kiili vallas 3,84 ha suurusel maa-alal olevate 6 kinnistu ümberjagamist 11 krundiks, millest 8 krunti on sihtotstarbega elamumaa, 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt ja 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt. Moodustatavatele elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõiguse määramist kuni 2-korruseliste ridaelamute ehitamiseks. Määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede ja parkimise varustamise põhimõtteline lahendus.

2.3. Vastavus Kiili valla üldplaneeringule

Väljavõte kehtivast Kiili valla üldplaneeringu maakasutuse plaani

Väikeelamumaa (EV), kus võivad paikneda ühepereelamud, ridaelamud, kahekorruselised korterelamud;

Detailplaneeringu eskiislahendus näeb ette elamumaa sihtotstarbega krundid (kahekorruselised ridaelamu), üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi ja transpordimaa sihtotstarbega krundi.

• Ridaelamute koormusindeks (korterite arvu suhe krundi pinda) minimaalselt 800; Planeeritud on ridaelamuga krundid, kus koormusindeks on 800.

• Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Planeeritud on sotsiaalmaaga krunt haljasalade, jalgteede ja lastemänguväljakute rajamise tarbeks 40% kogu planeeritavast alast.

Koostatud detailplaneeringu eskiis ei sisalda üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Planeeringu ala

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

5

2.4. Kehtestatud detailplaneering

Planeeringualale on varasemalt kehtestatud „Karla maaüksuse detailplaneering” otsusega nr 80, 15.11.2007. Planeeringuala suuruseks oli 4,66 ha. Projekteeriti 6 ühepereelamukrunti, 2 kahe korteriga elamukrunti ja 1 ridaelamukrunt (kolm hoonet 4 korteriga).

2.5. Samale maa-alale varem kehtestatud detailplaneeringu muutmise ettepaneku põhjendus Planeeringuga tehakse ettepanek kehtiva detailplaneeringu „Karla maaüksuse detailplaneering” osaliseks muutmiseks. Kiili vallavolikogu otsusega 15.11.2007 nr 80 kehtestati Kiili Valla Vaela külas Karla maaüksuse detailplaneering, Osaühing GPP töö nr DP 03-06, millega on kavandatud 4,66 ha maa-ala jagamine 13 krundiks, sihtotstarbe muutmine ning ehitusõiguse seadmine jagamisel tekkinud 9 elamumaa sihtotstarbega kruntidele kuni kahekorruseliste üksikelamute, paariselamute ja ridaelamute ehitamiseks. Detailplaneeringu eskiis on koostatud 3,84 ha suurusele maa-alale, kus paiknevad elamumaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarbega kinnistud. Detailplaneeringu eskiislahenduses jagatakse maa-ala kruntideks, nii et varasema detilplaneeringuga kavandatud üldkasutatav maa paigutatakse planeeringu keskossa ja Vaela tee poolsele alale. Elamumaa kruntidele on planeeritud ridaelamud. Üldkasutatava maa sihtotstarbega maa osakaal jääb samaks ja transpordimaa sihtotstarbega krundi piire ei muudeta. 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav maa-ala asub Kiili vallas, Vaela külas, Vaela tee ja Opmani tee ääres, jäädes 50 m kaugusele riigimaanteest T-11115 Kurna–Tuhala tee. Planeeringu ala on looduslik rohumaa, kuhu on moodustatud kinnistud elamumaa, üldkasutatava maa ja transpordimaa sihtotstarvetega. Planeeringu ala lähipiirkonnas on suuremad kinnistud maatulundusmaa sihtotstarbega ja planeeringu alast lõunasse, kagusse ja põhja jäävad hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistud. 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve

Karla tee 2 // Pärna tee 14

30401:001:1691 6535 m² Üldkasutatav maa

100%

Karla tee T1 // Pärna tee T2

30401:001:1688 5205 m² Transpordimaa 100%

Pärna tee 5 30401:001:1679 17004 m² Elamumaa 100%

Karla tee 3 30401:001:1678 3012 m² Elamumaa 100%

Karla tee 1 // Pärna tee 16

30401:001:1689 3005 m² Elamumaa 100%

Pärna tee 18 30401:001:1681 1670 m² Elamumaa 100%

Planeeringu ala on hoonestamata.

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

6

3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus

MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve

Pärna tee 22 30401:001:1683 1851 m² Elamumaa 100%

Pärna tee 20 30401:001:1682 1670 m² Elamumaa 100%

Pärna tee 24 30401:001:1684 1796 m² Elamumaa 100%

Pärna tee 26 30401:001:1685 1730 m² Elamumaa 100%

Pärna tee 28 30401:001:1686 1730 m² Elamumaa 100%

Pärna tee 28e 30401:001:1687 49 m² Tootmismaa 100%

Karla 30401:001:1677 1403 m² Transpordimaa 100%

11115 Kurna-Tuhala tee

30401:003:0228 218047 m² Transpordimaa 100%

Pärna tee 3 30401:001:1298 2760 m² Elamumaa 100%

Pärna tee 30401:001:1303 2844 m² Transpordimaa 100%

Pärna tee 12 30401:001:1301 2000 m² Elamumaa 100%

Pärna tee 10 30401:001:1305 2000 m² Elamumaa 100%

Vaela tee 43a 30401:001:2523 18971 m² Maatulundusmaa 100%

Mardi 30401:001:0941 2.51 ha Maatulundusmaa 100%

3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Planeeringualast lõunas asub kohalik sõidutee Opmani tee T2, mis viib riigimaanteeni T-11115 Kurna–Tuhala tee (50 m kaugusel). Sõiduteed on välja ehitatud, kuid ette nähtud kergliiklusteed puuduvad Opmani teel.

3.5. Olemasolev tehnovarustus Planeeritav ala paikneb Vaela küla tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Planeeringuala läbib sidekaabel. Opmani tee maa-alal asuvad alljärgnevad tehnovõrgud:

• Madalpinge kaablid

• Kõrgepingekaablid

• Veetorustikud

• Reovee kanalisatsiooni torustikud

• Sidekaablid

3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringu ala on looduslik rohumaa. Kõrghaljastus planeeringualal puudub. 3.7. Kehtivad piirangud

• Maantee kaitsevöönd 30m,

Tehnotrasside kaitsevööndid:

• side kaabli 1 m äärmise kaabli teljest kummalegi poole;

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

7

4. PLANEERINGU ETTEPANEK

4.1. Krundijaotus

Planeeringu eskiislahendusega muudetakse olemasolevat krundijaotust. Planeeringu alale nähakse ette moodustada 11 krunti:

pos. 1 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurustega 3276 m²;

pos. 2 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurustega 3250 m²;

pos. 3 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurustega 3200 m²;

pos. 4 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurustega 3200 m²;

pos. 5 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurustega 3200 m²;

pos. 6 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurustega 2625 m²;

pos. 7 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurustega 3010 m²;

pos. 8 ‒ sihtotstarbega elamumaa suurustega 3004 m²;

pos. 9 ‒ sihtotstarbega üldkasutatav maa suurustega 1670 m²;

pos. 10 ‒ sihtotstarbega üldkasutatav maa suurustega 4800 m²;

pos. 11 ‒ sihtotstarbega transpordimaa suurustega 5205 m²;

4.2. Krundi ehitusõigus POS. 1, 2, 3, 4, 5 Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa Hoonete suurim arv krundil 1 (ridaelamu – 4 korterit) Hoonete suurim lubatud ehitusalune pind 450 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus 9 m POS. 6, 7, 8, Krundi kasutamise sihtotstarve elamumaa Hoonete suurim arv krundil 1 (ridaelamu- 3 korterit) Hoonete suurim lubatud ehitusalune pind 330 m² Hoonete suurim lubatud kõrgus 9 m 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded Katusekalle: 0 – 30° Maksimaalne kõrgus: maapinnast 9 m – elamu, 4,5 m abihoone Välisviimistlus: betoon, klaas, tellis, krohv, puit; Katusematerjalideks: rullmaterjal, kivi ja plekk; Planeeritava haljasala pos. 9 ja 10 arhitektuurinõuded Planeeringus määratud haljasalal ei ole ehitustegevus lubatud, välja arvatud haljasala rajamistööd ning tehniliste kommunikatsioonide või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvad ehitiste rajamine.

4.4. Piirded ja nähtavuskolmnurgad Tänavapoolsel krundi piiril võib olla puidust lattaed või võrkpiire hekiga kõrgusega 1,3 m ja võrkpiire kruntide vahel, kõrgusega kuni 1,6 m. Avalikult kasutatava maa piiramine aiaga ei ole lubatud. Väravad ei tohi avaneda tänava poole. Ehitusprojektis anda ühtne piirete lahendus lähtuvalt hoonestustüübist ja naaberkruntide lahendusest. Piire peab sobima elamu arhitektuuriga.

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

8

Elamukruntide piirde asukoht peab ühtima moodustatava krundi piiriga ning ridaelamutel ei ole lubatud rajada krundisisest piiret. Piirde rajamine ei ole kohustuslik. Torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud. Nähtavuskolmnurgas (kruntidel pos. 2, 6, 8, 9, 10) ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Juurdepääs planeeritavale alale on ette nähtud olemasolevast Opmani teelt. Elamukvartali siseselt olemasolevat traspordimaad muutma ei hakata. Transpordimaa laiuseks on 13 ja 11meetrit, kuhu on ette nähtud tehnovõrgud, asfaldi kattega sõidutee ja asfaldi kattega kõnnitee. Sõidutee teekatte laiuseks on planeeritud 5 ja 4 meetrit ning kergliiklustee laiuseks 2,0 meetrit. Sõidutee ja haljasriba mõõdud on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. Parkimine on ette nähtud krundil. Parkimiskohtade täpne arv ja asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standard EVS 843:2016 nõudeid. Aluseks on võetud väikeelamute ala parkimisnormatiiv. Parkimiskohtade kontrollarvutus

Ehitise otstarve

Asutuse asukoht

Normatiivne parkimiskohatde arv krundil

Planeeritud parkimiskohade arv krundil Väikeelamute ala

Planeeritud 4 korteriga ridaelamu

2 parkimiskohta elamuühiku kohta

5x8=40

40

Planeeritud 3 korteriga ridaelamu

2 parkimiskohta elamuühiku kohta

3x6=18

18

Planeeritaval maa-alal kokku

58

58

4.5.1 Puuetega inimeste erivajadustega tulenevate nõuete tagamine Lähtudes kehtivast seadusandlusest tuleb tagada teede ja platside vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi välja töötatud määrusele „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele”. Tagada erivajadusega inimetele ligipääsetavus: parkimisvõimalused, juurdepääsetavad teed ja ühistranspordivõimalused, seega liikumistee ühissõidukite peatumiskohtadeni peab olema ehituslike takistusteta. Jalg- ja kõnniteed peavad olema tasase pinnaga ja kõva kareda kattega, mis märgudes ei muutu libedaks. Autoparklates on ette nähtud vähemalt üks koht invaautodele hoone peasissepääsule võimalikult lähedal. 4.6. Keskkonnakaitse

• Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastatust, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist;

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

9

• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud peavad piirduma planeeringu alaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid;

• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõimega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringuala ja selle lähiala on juba inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale;

• detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastiku väärtuslikke või tundlikke alasid, mida detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

• kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt inimese tervist, heaolu, vara ega kultuuripärandit;

• detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning alal ei ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tegevust;

• kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, mõningast valgusreostust võib tekkida ala valgustamisest. Mõningast vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus;

• kavandataval alal asuva katastriüksuse maakasutuse sihtotstarbe muutmine ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse seadustega kehtestatud nõudeid;

• kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub.

4.6.1Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Planeeringu lahendus näeb alale ette 8 ridaelamu krunti. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. 4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Kiili valla üldplaneeringust tulenevalt peab planeeritavast alast min.15% olema üldkasutatav ja heakorrastatud haljasmaa. Planeeritud on kaks üldkasutatava maa sihtotstarbega krunti suurusega 1670 m² ja 4800 m², mis moodustab planeeringu alast 18%. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 tabel 10.2 nõuetele. Üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt on soovitavalt kujundada pargialaks, istutades erinevaid põõsa ja puu liike (erineva õitsemisajaga ja erineva värvusega lehestikega). Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna. Rajada üldkasutatavad jalgteed,

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

10

paigaldada pingid ja rajada laste mänguplatsid. Haljastuse täpsem lahendus tuleb anda pargialade haljastusprojektiga. Pargialaga seonduvate põhimõtete elluviimine toimub detailplaneeringu huvitatud isiku poolt vastavalt vallaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt. 4.8. Jäätmete käitlemine

Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusele nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele.

Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteinerid paigutatakse igale krundile soovituslikult sõidutee lähedusse. Kogumismahutite asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil.

Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist on soovituslik läbi viia sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist (viimist keskkonda) ning luua võimalus ohtlike jäätmete kogumiseks ja äraveoks spetsiaalsetesse ladustamiskohtadesse.

4.9. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised:

• nähtavus;

• juurdepääsuvõimalus;

• territoriaalsus;

• atraktiivsus;

• vastupidavus;

• valgustatus.

Käesolev planeering soovitab:

• krundid valgustada ja heakorrastada;

• tagada hea nähtavus;

• parkida sõidukid oma krundile;

• kasutada vastupidavaid materjale;

• paigaldada selged viidad;

• selgelt eristatavad juurdepääsud.

4.10. Meetmed tuleohutuse tagamiseks Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks on siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”.

Tulekustutusvee lahendus vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2016 „Ehitise tuleohutus” osa 6-le „Tuletõrje veevarustus”.

Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekagus ette nähtud 8 m. Joonisel AS-03 Põhijoonis on näidatud lubatud hoonestusala. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed peavad olema vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud Opmani teelt.

4.11. Tehnovõrkude lahendus Piirkond on varustatud kõikide tehnovõrkudega.

Kiili alev, Pärna ja Karla tee detailplaneering, töö nr 379

11

Tehnovõrgud planeeritakse vastavalt normidele ja võrgu valdaja poolt väljastatud tehnilistele tingimustele detailplaneeringu koostamise etapis.

4.12. Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeritava ala suurus 3,84 ha Kavandatud kruntide arv 11 Krunditatava ala maa bilanss: elamumaa 24 765 m² 68 % üldkasutatav maa 6470 m² 18 % transpordimaa 5205m² 14% Plan. parkimiskohtade arv 58 kohta Keskmine koormusindeks 863 Koostas: K. Kuus

Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse 28.01.2025

korraldusele nr 46

VAELA KÜLA PÄRNA TEE 5 JA LÄHIALA DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneering.

Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):

Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² KT number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Karla tee 2 // Pärna tee 14 6535 m² 30401:001:1691 Üldkasutatav maa 100% 2 Karla tee T1 // Pärna tee T2 5205 m² 30401:001:1688 Transpordimaa 100% 3 Pärna tee 5 17004 m² 30401:001:1679 Elamumaa 100% 4 Karla tee 3 3012 m² 30401:001:1678 Elamumaa 100% 5 Karla tee 1 // Pärna tee 16 3005 m² 30401:001:1689 Elamumaa 100% 6 Pärna tee 18 1670 m² 30401:001:1681 Elamumaa 100% 7 Karla 1403 m² 30401:001:1677 Transpordimaa 100%

Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib:

 Kiili valla üldplaneering  Karla kinnistu detailplaneering (DP0134)

2. Detailplaneeringu eesmärk Eesmärk: Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maa-ala jagamine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti. Ridaelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ridaelamu kõrgusega kuni 9,0 m (abihooneid pole lubatud), maksimaalne korterite arv ühes ridaelamus on 4 ning ridaelamukrundi koormusindeks peab olema suurem kui 800 m2/korter. Kortereid planeeringualal kokku kuni 29. Ridaelamute puhul arvestada minimaalselt 2 parkimiskohta 1 korteri kohta. Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse (näha ette avalike pakendimahutite paiknemise asukohtkoht), haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Planeeringu elluviimise käigus tuleb lisaks välja ehitada ka Opmani tee servas olev kergliiklustee (min laius 3 m) vastavalt Karla maaüksuse detailplaneeringule. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt.

Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

1/3

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

3. Planeeringu ajakava Vastavalt 2024 sõlmitud kokkuleppele teostavad kõik osapooled mõistliku aja jooksul temale suunatud toimingud ja täidavad lepinguga endale täitmiseks võetud kohustusi, et detailplaneering kehtestada 1 aasta jooksul.

4. Detailplaneeringu koostamise korraldamine 4.1 detailplaneeringu koostamise korraldab Kiili Vallavalitsus; 4.2 arvamused taotleb detailplaneeringule planeeringu koostaja; 4.3 detailplaneeringu algatamise, vastuvõtmise ja avalikustamise (vajadusel ka avaliku arutelu)

ning kehtestamise korraldab Kiili Vallavalitsus;

5. Lähteseisukohtade koostamise alused 5.1 kehtivad õigusaktid 5.2 arengukavad ja -strateegiad 5.3 planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud 5.4 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid 5.5 planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused 5.6 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid 5.7 planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused 5.8 eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt 5.9 detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,

mürauuringud). 5.10 Eesti standardid

6. Detailplaneeringu materjalide koostamise nõuded 6.1 Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 6.2 Detailplaneeringu materjalide koostamisel lähtuda „Detailplaneeringu eskiisi ja

detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhendist“ 6.3 Täiendavad tingimused: 6.3.1 drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele. Maaparandussüsteemidega alade

maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi;

6.3.2 vee- ja kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; 6.3.3 küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; 6.3.4 teed ja tänavad: Juurdepääs lahendada Opmani teelt (30501:001:0244), Pärna teelt

(30401:001:1303) ja Magnoolia teelt (30501:001:0328); 6.3.5 Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist,

maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt.

7. Arvamuste küsimine 7.1 Planeering kooskõlastatakse (planeerimisseadus § 133 lg 1): 7.1.1 Põhja päästekeskusega, 7.1.2 Transpordiametiga. 7.2 Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 7.2.1 planeeringust huvitatud isikult; 7.2.2 planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 7.2.3 vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.

2/3

8. Lähteseisukohtade kehtivus 8.1 Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aastat. 8.2 Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat

detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.

Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt

3/3

1

Lisa 6 Kiili Vallavalitsuse 28.01.2025

korraldusele nr 46

Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks Kiili vallas Vaela külas Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu osas.

1. Strateegilise planeerimis-dokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Kiili Vallavalitsuses on registreeritud taotlus Kiili vallas Vaela külas Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamiseks.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maa-ala jagamine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine. Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti. Ridaelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ridaelamu kõrgusega kuni 9,0 m (abihooneid pole lubatud), maksimaalne korterite arv ühes ridaelamus on 4 ning ridaelamukrundi koormusindeks peab olema suurem kui 800 m2/korter. Kortereid planeeringualal kokku kuni 29. Ridaelamute puhul arvestada minimaalselt 2 parkimiskohta 1 korteri kohta. Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse (näha ette avalike pakendimahutite paiknemise asukohtkoht), haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Planeeringu elluviimise käigus tuleb lisaks välja ehitada ka Opmani tee servas olev kergliiklustee (min laius 3 m) vastavalt Karla maaüksuse detailplaneeringule. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt.

2. Seotus teiste strateegiliste planeerimis-dokumentidega Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule (Kiili Vallavolikogu 16. mai 2013 otsus nr 26 "Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine") asub detailplaneeringuga hõlmatud ala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal (sh tiheasusala). Maa-ala juhtotstarbeks on väikeelamumaa (ühepereelamud, ridaelamud, kahekorruselised korterelamud).

Algatatav detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, ei ole planeeringuala ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniga hõlmatud alal, kuid Opmani tee ääres on välja ehitatud ühisveevärgi ja - kanalisatsioonitrassid.

Detailplaneeringud naaberaladel (infosüsteemi EVALD, seisuga 14.04.2020)  Pärna tee 5 katastriüksus asub alal, millele on kehtestatud (15.11.2007 otsus nr 80) Karla

kinnistu detailplaneering eesmärgiks ala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine, heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja tehnovõrkude lahendamine. Ala on jagatud katastriüksusteks, kuid planeeritud ehitustöödega pole siiani alustatud. Menetletava detailplaneeringuga tahetakse muuta kehtivat detailplaneeringut.

2

 Alast põhjas on kehtestatud (04.10.2005 otsus nr 53) Pärna maaüksuse detailplaneering, eesmärgiks ala kruntideks jaotamine, sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine. Planeeritud tegevusi on hakatud ellu viima (ala jaotatud kruntideks, ehitatakse elamuid).

Käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata muudatusi maakonnaplaneeringus.

3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus KeHJS § 33 lõigete 3-5 kohaselt tuleb detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse üle otsustada lähtudes detailplaneeringu iseloomust ja sisust; detailplaneeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohast.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse järgmistest asjaoludest:  missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;

 missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

 strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse;

 strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;  strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel;

 mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;

 oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;  mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond;  eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;  mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale.

Eelhinnangus on planeeringuala ja vaadeldava piirkonna iseloomustamiseks kasutatud Maa- ameti kaardirakenduse veebikeskkonnast, Keskkonnaregistri ja Eesti Looduse Infosüsteemi veebikeskkonnast saadud informatsiooni.

Detailplaneeringu ala asub Kiili valla põhjapoolses osas ja jäädes ca 1 km kaugusele Kiili alevist. Juurdepääs detailplaneeringu alale on Vaela teelt ja Opmani teelt.

Planeeritava maa-ala katastriüksused on järgmised:

nimetus kü number pindala sihtotstarve

1 Karla tee 2 // Pärna tee 14

30401:001:1691 6535 m² Üldkasutatav maa 100%

2 Karla tee T1 // Pärna tee T2

30401:001:1688 5205 m² Transpordimaa 100%

3

3 Pärna tee 5 30401:001:1679 17004 m² Elamumaa 100%

4 Karla tee 3 30401:001:1678 3012 m² Elamumaa 100%

5 Karla tee 1 // Pärna tee 16

30401:001:1689 3005 m² Elamumaa 100%

6 Pärna tee 18 30401:001:1681 1670 m² Elamumaa 100%

Alal hooneid ei ole.

Alale kitsendusi põhjustavad objektid on Vaela tee (11115 Kurna-Tuhala tee, 30401:003:0228), Opmani tee T2 ( 30401:001:1989), elektrimaakaabelliin (MKL214279734) ja sideehitis ( 113961940).

4

Joonis 1: Pärna tee 5 DP ala paiknemine ja kitsendusi põhjustavad objektid (maa-ameti kaardirakenduse andmed)

Detailplaneeringu alast põhjas ja lõunas on põhiliselt elamumaa sihtotstarvetega katastriüksused. Läänest piirneb ala maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega. Idast piirneb ala transpordimaa sihtotstarbega (Vaela tee) katastriüksusega ja teiselpool seda teed on maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksus.

Geoloogilise baaskaardilt nähtub, et planeeringuala asub Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistul (varem Keila kihistu).

Detailplaneeringu ala on suhteliselt tasane.

5

Mullad- alal paiknevad koreserikkad rähkmullad (Kr), mille huumushorisondi tüsedus on 20- 23cm, (lõimiselt on rähkne liivsavi). Ala lõunapoolses osas on suhteliselt kitsa ribana leostunud mullad (Ko), mis sobivad paljude põllukultuuride kasvatamiseks.

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ja pinnakatte paksusest ning koostisest tulenevalt on detailplaneeringu alal põhjavesi nõrgalt kaitstud.

Lähimad keskkonnaregistrisse kantud puurkaevud on järgmised: PRK0050004 alast ca 90m põhjas ja PRK0004912 alast ca 100m kaugusel lõunas.

Lähim veekogu planeeringualale on alast ca 1,2 km kaugusel asuv Sausti peakraav.

Alal puudub kõrghaljastus. Lähim metsamaa jääb alast ida suunas ca 0,34 km kaugusele.

Lähim maardla (Vaela turbamaardla) jääb alast lääne suunas ca 0,9 km kaugusele.

Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale ega naaberkatastriüksustele looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid.

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel asub lähim objekt (Asulakoht 17975) alast ca 120 m kaugusel lõuna suunal, teisel pool Opmani teed. Pärandkultuuriobjektidest on lähim ca 0,7 km kaugusel Kangru tee 3 asuv Kurna vallamaja. Pärandkultuuri all mõistetakse Maa-ameti elektroonilise andmebaasi tähenduses eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes.

Vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale on kogu Kiili valla territoorium hõlmatud korraldatud olmejäätmete veoga.

Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega pinnasega alade hulka. (Eesti geoloogiakeskus, 2008. Harjumaa pinnase radooniriski kaart).

Keskkonnateabe keskuse keskkonnalubade infosüsteemi andmetel ei asu planeeringualal ega naaberkatastriüksustel keskkonnalubasid omavaid ettevõtteid. Lähim ohtlik ettevõte on alast ca 0,6 km kaugusele kirdes (vt joon.2), Õlleköögi tee 24 (65301:001:2822) katastriüksusel asuv Maksima logistikakeskus (ammoniaagihoidla).

Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja perearstid, asuvad Kiili alevis. Huviharidusega tegelemiseks ja vabaaja veetmiseks on mitmeid võimalusi olemas Kiili alevis, kuid tunduvalt rohkem võimalusi pakub siiski piirkonna tööhõivekeskuseks olev Tallinn. Täna on piirkonnal hea ühistranspordi (liinibussi) ühendus Tallinna linnaga.

6

4. Tegevusega eeldatavalt kaasnevad mõjud, keskkonnaprobleemid 4.1. Geoloogia- olemasoleva info alusel kavandatav tegevus eeldatavalt olulist negatiivset

mõju piirkonna geoloogilistele omadustele ei avalda. Mõju on põhiliselt ülemises kihis ehitiste rajamise ulatuses.

Pinnas, muld- alale on ehitiste all ja ka nende ümbruses mõju avaldatud. Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele kohati olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, suhteliselt lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tee, tehnovõrkude rajamine). Mehhaaniliste mõjutuste tagajärjel rikutakse kasvukihi (mulla) ökoloogiline ja bioloogiline tasakaal. Peale ehitustööde lõppu taastuvad eelpool nimetatud kihtide omadused suhteliselt kiiresti. Loodusvaradest on oluline kasvupinnas, mida pärast ehitusalalt eemaldamist saab suunata uuesti kasutusse haljastuses. Kaevenditest väljastatud pinnast saab kasutada osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel, teisaldatava pinnase koguste kohta info puudub. Kavandatava tegevusega kaasneb alal eeldatavalt mõningane negatiivne ja pöördumatu mõju mullale, sest kavandatud ehitiste, rajatiste alust maad ei saa enam kasutada tootmiseks (taimekasvatuseks, sh metsamajandussaaduste tootmiseks). Kavandatavate ehitiste asukoha ja ehitiste alla jääva eeldatavalt suhteliselt väikse maa-ala tõttu ei saa väita, et kavandatav tegevus omaks suuremas plaanis vaadatuna piirkonna mullastikule ja majandusele oluliselt negatiivset mõju. Mõju on peamiselt planeeringualal.

Detailplaneeringu alal ei ole registreeritud tootmisest jms. tingitud pinnasereostusi. Puudub teave, et Kiili valla ettevõtetest oleks vaadeldavale piirkonnale registreeritud oluline negatiivne mõju.

Maavarad- riiklikusse registrisse kantud maavaravarudele, maardlatele kavandatav tegevus eeldatavalt kauguse tõttu olulist negatiivset mõju ei avalda.

Mets ja teised looduslikud kooslused (ökosüsteemid)- kavandatav tegevus kauguse tõttu eeldatavalt olulist negatiivset mõju metsale ei avalda. Planeeringualal olevates looduslikes kooslustes toimub eeldatavalt teatud muutusi. Olemasoleva looduskeskkonna muutmine omab pöördumatut negatiivset mõju (ehitiste asukohas hävitatakse enamjaolt olemasolevad kooslused- taimestik, loomastik, mõningal määral muudetakse veerežiimi, suureneb inimese mõju looduskeskkonnale jms). Samal ajal peab märkima, et vaadeldavas piirkonnas kujundatakse välja uus elukeskkond, mis annab uutele eluvormidele eksisteerimisvõimaluse. Lähtudes suhteliselt väikesest pindalast ja sellest, et piirkond on juba osaliselt inimtegevusest mõjutatud (elamute, teede vahetu naabrus), võib eeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt negatiivselt elupaikade, liikide ja ökosüsteemi seisundit ning säilimist. Kui palju ehitustegevus, müra, haljastuse muutmine, valgustingimuste muutmine ja kinnistute hilisem kasutamine häirib lindude-loomade, putukate liikumist ja pesitsemist, pole teada. Tegevusega võib kaasneda teatav negatiivne mõju loomastikule ja taimestikule, kuid eeldatavalt ei ole see oluline. Mõju loomadele-lindudele on eeldatavalt suurem ehitustegevuse käigus ja seda saab vähendada ehituse kavandamisega perioodile, kus pesitsemist ja poegimist ei toimu.

Põhjavesi- olulisimaks loodusvaraks, mida elamute kasutamisel edaspidi vajatakse, on vesi. Kuna vesi saadakse vastava veeteenuse pakkujalt, peab vee erikasutuse luba olema vee- ettevõtjal. Eeldatavalt ei avalda kavandatav tegevus suhteliselt väikese mahu tõttu olulist negatiivset mõju Kiili vallale eraldatud põhjaveevarudele. Tänase maakasutuse ja inimtegevuse juures piirkonnas põhjavee reostust teada ei ole.

7

Pinnavesi- tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe(pinnase)vett. Kogunenud liigvesi juhitakse pinnasesse või veetakse ära. Kuna kaevetööde maht ei ole väga suur, on eeldatavad sademevee kogused suhteliselt väikesed ja nende eemaldamine lahendatakse töö käigus. Täpsemad kogused ei ole teada. Liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid. Sademevee ärajuhtimisel suublasse peavad olema täidetud õigusaktidega kehtestatud nõuded. Nõuetekohasel vee suunamisel ei ole kavandatavast tegevusest tulenev mõju eeldatavalt oluliselt negatiivne.

Reovesi- elamumaa kruntidel tekkinud reovee saab juhtida ühiskanalisatsiooni, mille kaudu suunatakse reovesi Tallinna puhastisse. Seda teenust pakkuval ettevõttel peab olema vee- erikasutusluba. Kui reovee ärajuhtimisel lähtutakse õigusaktidega kehtestatud nõuetest, ei ole elamute ja kõrvalhoonete kasutamisel tekkiva reovee mõju looduskeskkonnale (pinnasele, pinna- ja põhjaveele) oluliselt negatiivne.

Tegevusluba (keskkonnaluba) omavad ettevõtted- pole alust eeldada, et kavandatud tegevus omaks negatiivset mõju Kiili vallas töötavatele ettevõtetele. Eeldatavalt võib olla väike positiivne mõju võimaliku tööjõu lisandumise läbi. Täpset mõju pole teada.

Jäätmed- ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb kõrvaldamiseks prügilasse. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Põhiliselt tekib olmejäätmeid ehitiste edaspidisel kasutamisel. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda nii jäätmeseadusest kui ka Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast. Tekkivate jäätmete kogused ei ole teada. Detailplaneeringu piirkond on korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud alas. Naabruses asuvatel elamumaa katastriüksustel tekkivad jäätmed on eeldatavalt suuremas osas sarnaste omadustega kui vaadeldava ala kasutamisel tekkivad jäätmed. Kui jäätmete käitlemisel lähtutakse Kiili valla jäätmehoolduseeskirjast, ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Pole andmeid, et korraldatud jäätmeveost oleks vaadeldavas piirkonnas tekkinud olulisi keskkonnahäiringuid. Soodustamaks piirkonnas jäätmete sorteerimist, tuleb planeeringualal näha ette avalikult kasutatavate pakendimahutite plats.

Müra, õhusaaste, vibratsioon- kavandatav tegevus suurendab mõningal määral liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel-tänavatel. Esmalt on ehitustöödega kaasnev müra, kuid see on suhteliselt lühiajaline ja toimib põhiliselt päevasel ajal. Elamutest lähtuv ja transpordi tekitatud müra ei ole täpselt teada, kuid eeldatavalt ei ületa lubatud piirnorme ja levib põhiliselt päevasel ajal. Mõju peamisel planeeringualale ja lähinaabritele. Lühiajaliselt võib kaasneda mingite lõhnade esinemine (näit. värvimis-, lakkimistööd). Ehitustegevusega kaasneb vibratsioon on suhteliselt lühiajaline ja eeldatavalt mitteoluline. Mõningal määral võib siiski ehitus lühiajaliselt häirida naaberkinnistute elanikke. Hoonete ja taristu kasutamisega eeldatavalt olulist vibratsiooni ei kaasne. Kuna planeeringuga kavandatakse väikese arvu hoonete, ehitiste rajamist, ei ole alust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud (müra, õhusaaste, vibratsioon) osutuks piirkonnale oluliselt negatiivseks, piirkonna vastupanuvõimet ületavaks. Olulisemaks, kui rajatud elamute kasutamisest tingitud mõjud, võib osutuda naabruses asuva Kurna-Tuhala teelt ja Opmani teelt lähtuv müra ja õhusaaste. Teede kasutamine on aasta-aastalt suurenenud. Detailplaneeringus tuleb käsitleda teelt lähtuvate mõjude (müra, õhusaaste, vibratsioon)

8

suurust ja ulatust. Planeeringu lahendus tuleb anda selline, et naabruses asuvatelt ja avalikus kasutuses olevatelt teedelt lähtuvad negatiivsed mõjud (sh kumulatiivsed) ei ületaks õigusaktidega kehtestatud norme. Vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed.

Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite, ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutusega. Elektrienergiat kasutatakse ehitusprotsessis võimalikult vähe. Ehitiste hilisemal kasutamisel vajatakse elektrit ja kasutatakse kütust hoonete kütmiseks. Kasutatavad kütusekogused on võrreldavad teiste sarnaste tegevustega. Kuna kütus on oluline kuluartikkel, on kasutaja huvitatud kütuse säästlikust kasutamisest. Kütuse kasutuse mõju keskkonnale on tegevuse seisukohast suhteliselt väikese mahu tõttu eeldatavalt minimaalne.

Sõltuvalt elamu kütmiseks kasutatavast kütteliigist, võib esineda soojuse mõju, kuid eeldatavalt ei ole see suhteliselt väikese koguse tõttu oluliselt negatiivne.

Ehitamisel kasutatavad materjalid- ehitustegevuse käigus kasutatavad ehitusmaterjalid, sh loodusvarad (näit. kruus, liiv, puit jms) tuuakse teistest piirkondadest sisse, sest kohapeal neid ei ole. Kuna kavandatud tegevus on eeldatavalt suhteliselt väikesemahuline, on materjalide kulu mitte eriti oluline.

Detailplaneeringu realiseerimisel on ette näha teatavat valgusreostust (pimedal ajal valgustatud alade suurenemine), kuid eeldatavalt ei ole see mõju elanikele oluliselt negatiivne. Samal ajal on võib selline valgustamine vähendada kuritegevuse võimalust. Valgusrežiimi muutus põhjustab teatavaid muutusi piirkonna taimekooslustes. Mõjusid saab haljastuse uue kujundamisega vähendada. Kui planeeringuga näha ette valgustuse suunamine, töötamise aeg jm mõjusid vähendavad meetmed, ei ole mõjud eeldatavalt oluliselt negatiivsed.

Kliima- planeeritav ehitustegevus ja ehitiste hilisem kasutus mõjutab kliimamuutusi määral, mis on määratud ehitusmehhanismide ning transpordivahendite tehniliste näitajatega, küttekolletest väljuva CO2 emissiooniga. Peamiseks võimalikke kliimamuutusi põhjustavaks gaasiks ongi CO2. Võrreldes ülemaailmse emissiooniga, jäävad kavandatava ehitustegevusega tekkivad heitmed marginaalseteks. Võimalusel peaks vältima autode, traktorite jt seadmete mootorite asjatut töötamist. Hoonete kütmiseks saab kasutada erinevaid lahendusi ja mitte lubada olulist õhusaastet põhjustavate kütuseliikide kasutamist. Arvestades mahte, võib antud mõju pidada väga väikeseks ent negatiivseks.

Ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ja/või kaitsealused objektid – kauguse tõttu objektidele eeldatavalt kavandatava tegevuse elluviimisega olulist negatiivset mõju ei kaasne.

Piirkonnas töötavad ettevõtted: pole alust eeldada, et kavandatud tegevus omaks negatiivset mõju Kiili vallas töötavatele ettevõtetele. Samuti pole alust olemasoleva teabe alusel eeldada, et kavandatud tegevuse elluviimine mõjutaks piirkonnas täna olemasolevaid ettevõtteid negatiivselt. Täpset mõju pole teada. Kuna piirkonnas olemasolevad ettevõtted asuvad planeeringualast suhteliselt kaugel, siis nende tegevus, kui see on kooskõlas kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta eeldatavalt oluliselt negatiivselt menetletava detailplaneeringuga kavandatut. Mõningane negatiivne mõju võib kaasneda juhul, kui suureneb transpordi kasutamine (näit. suurendatakse tootmist). Mõju võib olla ka juhul, kui ettevõtetes toimub

9

mõni avarii või tulekahju (näiteks tekib õhureostus või liigne müra). Suurust ja ulatust pole ette teada.

Viimastel aastatel toimunud intensiivse kinnisvara arenduse ja valglinnastumise tõttu on tekkinud olukord, kus Kiili koolis ei ole piirkonna lastele piisavalt kohti. Puudub teave, kas kavandatud tegevuse tulemusena võib õpilaskohtade kohtade vajadus oluliselt suureneda.

Tuleb arvestada, et enamus mõjusid, mis kavandatud tegevusega avalduvad erinevatele keskkonnaelementidele, mõjutavad ka sotsiaalset keskkonda. Olemasoleva info põhjal ei saa täna väita, et mõju oleks sotsiaalsele keskkonnale oluliselt negatiivne. Kavandatud tegevuse tulemusena eeldatavalt suureneb piirkonna kaubandus- ja teenindusettevõtete poolt pakutavate teenuste tarbijate arv. Seega on mõju eeldatavalt mõningal määral positiivne.

Kavandatud tegevuse ellurakendamisel suureneb detailplaneeringu ala (kinnisvara) väärtus. Pole teada, kuidas mõjutab kavandatud tegevus naaberkinnisvara hindasid.

Pole teada, et käesoleva planeeringu ellurakendamine tooks kaasa olulist kumulatiivset või piiriülest mõju.

Pole teada, et planeeringuga kavandatud tegevused oleksid vastuolus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuetega.

Pole teada, et naabruses asuvate elamumaa, maatulundusmaa katastriüksuste sihtotstarbelisest kasutamisest lähtuks oluline negatiivne mõju käesoleva detailplaneeringuga kavandatud tegevustele.

Üldises plaanis vaadatuna sobib kavandatav tegevus antud asukohta (näiteks saab kasutada piirkonnas olemasolevaid tehnovõrke, ühistransporti).

4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus

Põhjavee reostust võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii. Mõju ulatus ei ole ette teada.

Piirkonna põhjavee ressursile (joogiveele) võib negatiivselt mõjuda veetoru purunemine või pikemaajaline leke. Mõju ulatus, suurus sõltub avarii, lekke kestvusest. Mõju ulatust ette teada pole võimalik.

Pinnavee nõuetekohasel käitlemisel (sh suunamisel) negatiivset mõju ei ole ette näha. Pinnavee saastus, reostus võib tekkida eeldatavalt mõne avarii korral (näiteks õli, kütuse sattumine pinnasele ja sealt vette).

Õhusaastumist võib põhjustada elamu kütmine, automootorite töötamine, seda eriti tuulevaikse ilmaga. Samuti võivad õhusaastet põhjustada tulekahjud ja elanike poolt tuulevaikse ning niiske ilmaga süüdatud lõkked (näiteks sügisel okste või lehtede põletamine). Mõju ulatust pole teada. Elamute juures põhjustab õhusaastust Kurna-Tuhala ja Opmani teel liikuv transport. Saastuse suurus ja ulatus pole teada. Detailplaneeringus tuleb seda kajastada ja vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed.

1

Joonis 2: Ohtlike objektide asukohad Harjumaal

Jäätmevoogude (olmejäätmete) liikumine antud piirkonnas on vältimatu. Ehitiste kasutajate arvu suurenemine suurendab piirkonnast kogutavate jäätmete hulka ja transpordist tingitud õhusaastet. Kuna kogused on eeldatavalt väikesed, ei ole põhjust eeldada keskkonnale olulist negatiivset mõju. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel nendest oluline negatiivne mõju puudub, avarii korral jäätmetest tingitud keskkonnareostust ei ole võimalik ette näha.

Detailplaneeringu alal ei viida eeldatavalt kavandatava tegevuse käigus ohtlikke aineid pinnasesse. Eeldatavalt ei ole pinnasele olulist negatiivset mõju.

Kavandatavast tegevusest lähtuvat olulist negatiivset mõju põhjaveele, pinnaveele, pinnasele ja õhule ei ole olemasoleva info alusel võimalik ette näha.

Detailplaneeringu realiseerumise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesivesi, õhk (pinnasereostus, põhjaveereostus, veereostus, tulekahjud jne). Mõju täpset ulatust, suurust ei ole võimalik ette näha. Eriti oluline on, et detailplaneeringus nähaks ette meetmed ohutuse tagamiseks Maksima logistikakeskusest (vt joon 2) lähtuda võivate negatiivsete mõjude (näit. avariide) korral.

4.3. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile.

1

Lähtudes elektroonilisest keskkonnaregistri ja Maa-ameti kaardiserveri andmetest, ei ole detailplaneeringu alal ega selle vahetus lähialas Natura 2000 võrgustiku ala. Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale puudub.

Lähtudes looduskaitseregistri andmetest, ei esine detailplaneeringu alal ja lähiümbruses looduskaitseseaduse § 4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte.

Kuna kaitstavad loodusobjektid asuvad kasutada oleva info põhjal detailplaneeringu alast suhteliselt kaugel, ei oma planeeritud tegevus eeldatavalt neile olulist negatiivset mõju.

5. Asjaomaste asutuste seisukohad Kavandatud tegevusele KSH mittealgatamise osas küsiti Terviseameti ja Keskkonnaameti seisukohti. 5.1. Väljavõte Terviseameti vastuskirjast (19.05.2020 nr 9.3-4/20/4206-2): „Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning on seisukohal, et KSH läbiviimine ei ole vajalik kui edaspidistes etappides arvestatakse järgmiste aspektidega:

 Keskkonnamõju strateegilises eelhindamises KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks detailplaneeringu osas on kirjutatud: „Teede kasutamine on aasta-aastalt suurenenud. Detailplaneeringus tuleb käsitleda teelt lähtuvate mõjude (müra, õhusaaste, vibratsioon) suurust ja ulatust. Planeeringu lahendus tuleb anda selline, et naabruses asuvatelt ja avalikus kasutuses olevatelt teedelt lähtuvad negatiivsed mõjud (sh kumulatiivsed) ei ületaks õigusaktidega kehtestatud norme. Vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed.“. Ameti hinnangul tuleks hinnata vajadust mürauuringu koostamiseks. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

 Detailplaneeringu ala välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud liiklusmüra normtasemeid.

 Detailplaneeringu ala välisõhus levivad tööstusmüra tasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtasemeid.

 Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need ei oleks suunatud teiste elamute poole. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi elamualadel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset.

 Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

 Keskkonnamõju strateegilises eelhindamises KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks detailplaneeringu osas on kirjutatud: „Pinnase radoonisisalduse järgi kuuluvad piirkonna maaüksused normaalse radoonisisaldusega pinnasega alade hulka“.

1

Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

 Arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

 Maa-ameti geoportaali kaardirakenduselt on näha, et lähiala kinnistut (katastritunnus 30401:001:0942) kasutatakse tõenäoliselt motospordiks ning see asub planeeritavatest elamutest ca 90 meetri kaugusel. Edaspidistes detailplaneeringu etappides tuleks täpsustada millega on tegemist ning vajadusel hinnata selle mõju detailplaneeringu alale. Amet juhib tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 lg 3 punkti 2 alusel ei kuulu välisõhus leviva müra hulka meelelahutusürituste müra. Meelelahutusmüra reguleerib korrakaitseseadus ning eraldi normtasemeid meelelahutusürituste mürale määratud ei ole. Eelnevast tulenevalt on eriti oluline koostöö kohaliku omavalitsuse, krossirada haldava ettevõtte ja krossiraja läheduses paiknevate elanike vahel.

5.2. Väljavõte Keskkonnaameti vastuskirjast (30.04.2020 nr 6-5/20/6309-2): „Lähtudes esitatud materjalidest ja teadaolevast informatsioonist on Keskkonnaamet seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju keskkonnamõju4 ning keskkonnamõju strateegi lise hindamise (edaspidi KSH) algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas.

6. Kokkuvõte Kavandatud tegevuse tulemusena valminud ehitiste, rajatiste ning alal toimuva suhteliselt intensiivse (võrreldes planeeringule eelneval ajal toimunud tegevustega) inimtegevuse mõju on võrreldes täna olemasoleva mõjuga keskkonnale (näit. looduslikele kooslustele, pinnasele, veerežiimile jms) suhteliselt pikaajaline ja pöördumatu. Kuna tegevus toimub suhteliselt väikesel pinnal, on toimuv keskkonnamuutus antud ala ja lähipiirkonna suhtes küll negatiivne (näit väheneb maa kasutamine rekreatsiooni otstarbel, alal suureneb inimtegevuse mõju), kuid laiemas plaanis vaadatuna eeldatavalt suhteliselt väikese mõjuga. Kavandatav tegevus eeldatavalt ei mõjuta ümbritsevat keskkonda (sh inimesi) ja piirkonna keskkonna vastupanuvõimet oluliselt negatiivselt. Elamute lisandumine sobib üldjoones antud asukohta ja ei ole vastuolus piirkonnas toimuvate teiste arendustegevustega. Oluliste negatiivsete mõjude ilmnemisel on nende vähendamiseks planeeringus võimalik näha ette piisavad leevendusmeetmed. Planeeringuga tuleb anda selline lahendus, et negatiivsed mõjud ei oleks olulised.

Võttes aluseks eelhindamisel saadud info, mitte algatada Vaela külas Pärna tee 5 ja selle lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist järgmistel põhjustel:

 detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustamist, sh pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist. Detailplaneeringus tuleb käsitleda Vaela teelt, Kurna-Tuhala ja Opmani teedelt lähtuvat müra ja õhusaaste suurust ning ulatust. Planeeringuga tuleb anda selline lahendus, et eelpool nimetatud objektidelt lähtuvad negatiivsed mõjud (sh kumulatiivsed) ei ületaks õigusaktidega kehtestatud norme. Vajadusel näha ette piisavad leevendusmeetmed.

1

 keskkonnalubade vajadust tuleb kaaluda detailplaneeringu koostamise käigus.  lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest,

ei põhjusta ehitiste rajamine ning sihtotstarbeline kasutamine olulist negatiivset keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on eeldatavalt väikesed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel järgitakse detailplaneeringuga esitatud tingimusi ja õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Detailplaneeringus tuleb kajastada meetmeid ohutuse tagamiseks Maksima logistikakeskusest lähtuda võivate negatiivsete mõjude (näit. avariide) korral.

 õigusaktidega kooskõlas toimuvate tegevuste korral ei põhjusta detailplaneeringuga kavandatu piirkonnas looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist.

 detailplaneeringu alal ega selle lähiümbruses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid ega esine looduskaitseseaduse §4 lg 1 mõistes kaitstavaid loodusobjekte, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

 kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt inimese tervist, heaolu, vara;  detailplaneeringu alal ja selle lähiümbruses ei ole tuvastatud jääkreostust ning alal ei

ole varasemalt toimunud keskkonnaohtlikku tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust.

 kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, vähest valgusreostust tekib valgustusest. Valguse mõju tuleb vähendada valgustuse suunamisega selliselt, et see ei põhjustaks häiringuid teedel liiklejatele ja naaberkatastriüksustele. Vibratsiooni võib esineda ehitustegevuse käigus, samuti on tavapärasest suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustöödega;

 keskkonnatingimustega arvestamine on eeldatavalt võimalik planeerimisseaduse § 126 kohaselt planeeringumenetluse käigus;

 ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega aladele ja/või kaitsealustele objektidele eeldatavalt kauguse tõttu oluline negatiivne mõju puudub.

 planeeritaval alal kavandatud tegevus ei põhjusta olulist negatiivset ruumilist mõju, kui ehitiste projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel järgitakse kehtestatud nõudeid.

 planeeringu koostamisel tuleb arvestada Terviseameti poolt tehtud märkustega ja ettepanekutega.

Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

Koostas: Siiri Treimann 20.05.2020

KIILI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kiili 28. jaanuar 2025 nr 46

Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine

Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000 määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 22, § 33 lg 2 p 1, lg-d 3, 4, 5 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu, § 16 p 1 ning arvestades Vaela Arendus OÜ 28.02.2020 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/300 ja Kiili Vallavalitsuse ning Vaela Arendus OÜ vahel 16.12.2020 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/94-20 ja lepingu lisa 1 (13.01.2025).

Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Optimal Projekt OÜ (Keemia tn 4 Tallinn 10615, tel +372 56605462, [email protected]). Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Kiili Vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev 75401, telefon 6790260, e-post [email protected]).

1. Algatada Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu koostamine (DP0333). Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.

2. Planeeritava maa-ala suurus on 3,69 ha, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2.

3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering 3.2. Karla kinnistu detailplaneering (DP0134)

4. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on maa-ala jagamine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine.

Detailplaneeringuga moodustatakse 8 ridaelamu krunti, 1 transpordimaa krunt ja 2 üldkasutatava maa krunti. Ridaelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise ridaelamu kõrgusega kuni 9,0 m (abihooneid pole lubatud), maksimaalne korterite arv ühes ridaelamus on 4 ning ridaelamukrundi koormusindeks peab olema suurem kui 800 m2/korter. Kortereid planeeringualal kokku kuni 29. Ridaelamute puhul arvestada minimaalselt 2 parkimiskohta 1 korteri kohta. Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse (näha ette avalike pakendimahutite paiknemise asukohtkoht), haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa. Planeeringu elluviimise käigus tuleb lisaks välja ehitada ka Opmani tee servas

olev kergliiklustee (min laius 3 m) vastavalt Karla maaüksuse detailplaneeringule. Planeeringulahenduse koostamisse peab olema kaasatud teedeehituse ala spetsialist, maaparanduse või veemajanduse ala spetsialist ja maastikuarhitekt.

Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.

Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

5. Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.

6. Mitte algatada Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringule KSH menetlus. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse väljaselgitamiseks Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu osas on käesoleva korralduse lisa nr 6.

6.1. Kiili Vallavalitsusel on õigus detailplaneeringu edasise menetlemise käigus oluliste põhjuste, faktide, asjaolude ilmnemisel algatada KSH menetlus.

7. Õigusselguse huvides tunnistada kehtetuks Kiili Vallavalitsuse 07.11.2023 korraldus nr 517 „Vaela külas Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu mittealgatamine“.

8. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

9. Kiili Vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

10. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.

11. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk

Vallasekretär

Lisa(d): 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 28.01.2025 korraldusele nr 46; 2. Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Vaela küla Pärna tee 5 ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad; 6. Keskkonnamõju strateegiline eelhindamine KSH vajalikkuse kohta Vaela küla Pärna tee 5 ja

lähiala detailplaneeringu osas.