MTÜ Hiidlaste Koostöökogu strateegia muudatuste heakskiitmine

Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 17.05.2023 Kehtiv alates 1.01.2024

Muudetud üldkoosoleku otsusega 28.10.2024

MTÜ HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU

STRATEEGIA 2024–2027+

1

Sisukord

SISUKORD ......................................................................................................................................... 1

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 2

1 STRATEEGIA SISU ..................................................................................................................... 3

1.1 VISIOON 2027+ ................................................................................................................................ 3 1.2 EESMÄRGID, MÕÕDIKUD JA MEETMED .................................................................................................. 4

1.2.1 Ettevõtluse arendamine ............................................................................................................. 4 1.2.2 Kogukondade arendamine .......................................................................................................... 6 1.2.3 Külastuskeskkonna arendamine (ühisprojektide meede)............................................................... 8 1.2.4 Organisatsioonide arendamine (ühisprojektide meede) .............................................................. 10 1.2.5 Sotsiaalteenuste arendamine (ESF+ meede) .............................................................................. 12 1.2.6 Koostöö arendamine (tegevusrühma meede) ............................................................................. 14

1.3 STRATEEGIA UUENDUSLIKKUS JA INTEGREERITUS ................................................................................. 15

2 STRATEEGIA ELLUVIIMINE ....................................................................................................... 17

2.1 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE JA ARENDAMINE .................................................................................... 17 2.2 TOETUSMEETMETE ELLUVIIMINE ........................................................................................................ 18

2.2.1 Rahastamiskava ...................................................................................................................... 18 2.2.2 Rakenduskavad ....................................................................................................................... 19 2.2.3 Taotluste hindamine ................................................................................................................ 20

2.3 STRATEEGIA SEIRE JA HINDAMINE ....................................................................................................... 25 2.3.1 Seire ja hindamise korraldus ..................................................................................................... 25 2.3.2 Strateegia muutmine ............................................................................................................... 26

LISAD ............................................................................................................................................... 27

LISA 1. TEGEVUSPIIRKONNA PROFIIL ................................................................................................................ 27 LISA 2. STRATEEGIA KOOSTAMISE PROTSESS ..................................................................................................... 27 LISA 3. SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA .............................................................................................. 28

2

Sissejuhatus

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu on Hiiumaa valla, ettevõtete ja kodanikuühenduste vabatahtlik ühendus, mis on asutatud 2006. aastal. Organisatsiooni eesmärk on kohaliku elu edendamine LEADER-põhimõtete1 alusel, koostades selleks piirkonna arengustrateegia. Strateegia elluviimise põhiinstrumendiks on LEADER-meetme toetused, mille jagamist reguleerib käesolev strateegia.

LEADER-sekkumise üldeesmärk on maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine. Spetsiifilisteks eesmärkideks on:

• Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu

• Kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine

• Teenuste kättesaadavuse parandamine, sh kogukonnateenuse arendamise kaudu

• Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja töötamine ning rakendamine

• Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine

Hiidlaste Koostöökogu on kohalik tegevusrühm, mille piirkond on Hiiu maakond, mille piirid omakorda ühtivad valla omadega. Tegevuspiirkonna (saare) pindala on 1032 km² ja asustustihedus 9,4 in/km², mis on enam kui kolm korda Eesti keskmisest madalam. Tegevuspiirkonna sellise moodustamise määrasid haldusterritoriaalsed piirid, kaugus naabritest, hõre asustus, eristuv saareline identiteet, piisav võimekus, rikkalik kogemustepagas, kohalik ja rahvusvaheline võrgustumine. Seisuga 1.01.2023 elas rahvastikuregistri andmetel Hiiumaal 9758 inimest2.

Strateegia koostamist alustati 2022. a aprillis piirkonna ettevõtjate, kolmanda sektori organisatsioonide ja omavalitsuse esindajate koostöös. Sisendi saamiseks ja sihtgruppide arvamuse väljaselgitamiseks viidi läbi mitmeid seminare ning arutelusid (Lisa 2. Strateegia koostamise protsess). Samuti koostati eraldi tegevuspiirkonna profiil, milles analüüsiti Hiiumaa rahvastikku, sotsiaalmajanduslikke näitajaid ja eelmist strateegiaperioodi (Lisa 1. Tegevuspiirkonna profiil).

Strateegiadokument koosneb kahest osast. Esimeses osas on välja toodud piirkonna strateegia – visioon, eesmärgid, mõõdikud ja toetusmeetmed. Teine osa sisaldab strateegia elluviimise kirjeldust – rahastamiskava, taotlusvoorude ja hindamise korraldus, hindamiskriteeriumid ning seiresüsteemi kirjeldus.

Koostajad avaldavad siirast tänu kõigile strateegia valmimisse panustajatele!

1 LEADER – Liaison Entre Actions de Développement de l'Économie Rurale (seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel). Põhiprintsiibid: 1) piirkonnapõhine lähenemine, 2) altpoolt tulev algatus, 3) avaliku ja erasektori partnerlus, 4) uuendusmeelsuse soosimine, 5) integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemine, 6) võrgustikutöö soosimine, 7) koostöö edendamine

2 Eesti Statistikaameti andmetel elas Hiiumaal 1.01.2022 seisuga 8497 inimest (RV0282U). Sama seisuga oli rahvastikuregistri andmetel saarel 9557 elanikku.

3

1 Strateegia sisu

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu strateegia koostamisel on arvestatud LEADER-sekkumise üld- ja erieesmärke, tegevuspiirkonna analüüsi, mitmete aruteluseminaride sisendit ning juhtrühma ettepanekuid, samuti on lähtutud teistest piirkonda puudutavatest riikliku ja kohaliku tasemega arengudokumentidest.

Strateegia koosneb visioonist (üldistav kirjeldus soovitud tulevikust), eesmärkidest (kirjeldus konkreetse valdkonna soovitud tulevikust), tulemusnäitajatest (eesmärkide saavutamist mõõtvad näitajad), meetmetest (eesmärgi saavutamiseks mõeldud tegevuste kogum)3 ning väljundnäitajatest (meetmete elluviimist mõõtvad ja eelistusi esile toovad4 näitajad) (Tabel 1).

Seejuures võib eesmärgi täitumist mõõta mitme näitajaga. Igale eesmärgile vastab aga üks konkreetne meede, millel omakorda võib olla mitu väljundnäitajat.

Strateegia meetmed 1–5 on avatud taotlejatele, kuues on mõeldud tegevusrühmale koostööprojektide elluviimiseks.

Tabel 1. Strateegia ülesehitus ja loogika

Visioon

Eesmärk 1 Eesmärgi 1 tulemusnäitaja 1 Eesmärgi 1 tulemusnäitaja 2 ...

Eesmärk ... Eesmärgi ... tulemusnäitaja 1 Eesmärgi ... tulemusnäitaja 2 ...

Meede 1 (M1) Meetme 1 väljundnäitaja 1 Meetme 1 väljundnäitaja 2 ...

Meede ... (M ...) Meetme ... väljundnäitaja 1 Meetme ... väljundnäitaja 1 ...

1.1 Visioon 2027+

Hiiumaa aa öige koosi peel ja meite elu leheb pitka sammuga edasi. Hiidlast hoidvad oma maad, metsa, merd ja meeld.

Hiiumaa inimest saavad heesti korda ja tegevad ka teistega koos tööd. Senepärast ongid sii palju sösust etevöteid, mis ajale vastu peavad.

Mei oma peredel aa sii mönus elada ja suure- ja Saaremaa inimest tahtvad ka meitel külas käia, sest sii aa eige nii hee olla5.

3 LEADER-i kontekstis on tegevusteks taotlejate poolt esitatavad projektid.

4 Iseloomustavad, milliseid teemasid meetmete puhul oluliseks peetakse (kohalike ressursside väärindamine, noorte kaasamine jms) – soovitakse taotlusi, mis panustavad ühte või mitmesse väljundnäitajasse.

5 Hiiumaa on oma kohalikku kultuuripärandit ja looduskeskkonda väärtustava elujõulise uuendusmeelse kogukonnaga saar. Kogukonna jätkuv saaresisene koostöö ning ühisalgatused erinevate partneritega on võimaldanud Hiiumaal silmapaistval määral välja kujuneda hea tulevikuperspektiiviga ettevõtlusel ning luua ja alal hoida saarel atraktiivset peresõbralikku elamis- ja külastuskeskkonda.

4

1.2 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed

1.2.1 Ettevõtluse arendamine

Tegevuspiirkonna analüüs näitas, et kuigi ettevõtlus on Hiiumaal järjepanu arenenud, jäävad majanduslikud näitajad siiski Eesti keskmistele alla. Valdav osa piirkonna ettevõtetest on väga väikesed, mille töötajate arv on alla 10. Väikeste käibenumbrite juures on ka nende iseseisev investeerimisvõimekus madal. Eestis ja maailmas toimuvate arengutega sammu pidamiseks on investeeringute tegemine aga elutähtis.

Eesmärk nr 1: Hiiumaal on uuenduslik, kohalikke ressursse ja oskusi väärindav ning uutele turgudele suunduv ettevõtlus.

Tabel 2. Eesmärgi nr 1 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase 2024 Sihttase 2029 Allikas

Toetust saanud ettevõtete müügitulu kasv 0 20% Äriregister

Selliste tegevuste (projektide) arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27) 6

0 5 Projektide elluviijate tagasiside (e-PRIA)

Ühise põllumajanduspoliitika projektides toetatud uued töökohad (R.37)

0 10 Projektide elluviijate tagasiside (e-PRIA)

Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (R.39)

0 50 Projektide elluviijate tagasiside (e-PRIA)

Eesmärk on kavas saavutada meetme nr 1 (ettevõtluse arendamine) elluviimise kaudu.

Tabel 3. Meede nr 1: ettevõtluse arendamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest 40% EAFRD7 eraldisest

Toetatavad tegevused (investeeringud)

• Investeeringud põhivarasse (taristusse, hoonetesse, seadmetesse, tarkvarasse jne), taastuvenergia lahendustesse oma energiakulude katteks

• Investeeringuga seotud järelevalve tegevusedKoolitus, kui see on seotud põhivara kasutusele võtmisega ja moodustab kuni 10% investeeringu maksumusest

• Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 15% projekti kogumaksumusest

6 Siin ja edaspidi: R... viitab ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava kohustuslikule seirenäitajale. 7 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (European agricultural fund for rural development)

5

Mittetoetatavad tegevused8

• Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva projektina

• Päikese- ja tuuleparkide investeeringud peamiseltenergiamüügi eesmärgil

• Kinnistu ost

• Projektijuhtimine

• Koolitused, kui need ei ole seotud põhivara kasutusele võtmisega

• Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

Toetuse saajad

Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad, mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtted 9 ning MTÜ-d ja SA-d, kui nende tegevus on suunatud ettevõtlusele

Nõuded toetuse saajale

• Tegevus tuleb ellu viia Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas

• Investeeringu puhul tuleb taotluses täiendavalt välja tuua äriplaan10 koos finantsprognoosidega, kui toetuse summa ületab 10 000 eurot

• • 40 000 ja suurema toetuse taotleja on aktiivselt tegutsenud vähemalt 2 majandusaastat

Toetussummad (EUR)11 • Minimaalne: 5000

• Maksimaalne: 200 000

Toetuse määr 15% kuni 60% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest;

Väljundnäitajad12

• Ringmajandusega tegelevate ettevõtete arv

• Kohalikke ressursse väärindavate projektide arv

• Uuenduslike projektide arv (loetakse hindamisel uuenduslikkuse eest vähemalt 2 hindepunkti saanud projekte)

• Uusi turge hõlmavate projektide arv

8 Läbivalt kõikide meetmete puhul: mittetoetatavad on ka kõik meetme määruses loetletud mitteabikõlblikud tegevused.

9 Mikroettevõte – töötajate arv väiksem kui 10 ning käibe või bilansi maht ei ületa 2 miljonit eurot. Väikeettevõte –töötajate arv väiksem kui 50 ning käibe või bilansi maht ei ületa 10 miljonit eurot. Keskmise suurusega ettevõte – töötajate arv väiksem kui 250, aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot, bilansimaht 43 miljonit eurot.

10 Ei nõuta äriplaani koostamist eraldi dokumendina, vaid selle põhisisu väljatoomist taotluse koosseisus.

11 Toetus on vähese tähtsusega abi.

12 Läbivalt kõikide meetmete puhul: näitajatele sihttasemeid ei määratleta, vaid jälgitakse jooksvalt vastavate taotluste arvu.

6

1.2.2 Kogukondade arendamine

Hea elukeskkonna osaks on mitmesuguste teenuste kättesaadavus, turvalisus ja looduse hea seisund. Teenuste ja kogukonnateenuste kättesaadavus on hajaasustusega maapiirkondades aga raskendatud. Samas on tegemist olulise tingimusega selleks, et inimesed seal elada sooviksid. Seetõttu on maaelu positiivse kuvandi loomise ja säilitamise vaates oluline toetada mitmesuguste (kogukonna)teenuste, samuti sportimis- ja vaba aja veetmise võimaluste ning kultuuritegevuse elavdamist ja loomist – investeeringuid elukeskkonda. Samavõrra on tähtis turvaline ja looduskaunis keskkond.

2024.aastal läbi viidud uuring „Teenuste kättesaadavus Hiiumaal“ ja koostöökogu liikmeskonna küsitlus näitasid, et piirkonnas on vajadus toetada kogukonna vajadustest lähtuvate kuid piiratud kättesaadavusega teenuste toimimist. Elukeskkonna parandamiseks on vaja suurendada erinevate teenuste kättesaadavust kohapeal, kuid teenuse tarbijate piiratud hulk ei võimalda teenuste osutamist ettevõtjatele kasumliku majandustegevusena. Sellisteks kogukonnateenusteks on uuringu põhjal näiteks kino, teater, taaskasutusteenus, matuse-ja kalmuhooldusteenus, kingsepa teenus, võtmete valmistamine, automaatpesula, vilja jahvatamine ja hoiustamine, lemmikloomade hooldus- ja hoid, veterinaari teenused, huvitegevused ja sporditegevused, infoteenused, vajaduspõhine transporditeenus.

Eesmärk nr 2: Hiiumaal on aktiivsed ja uuenduslikud kogukonnad.

Tabel 4. Eesmärgi nr 2 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase 2024 Sihttase 2029 Allikas

Selliste tegevuste (projektide) arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27)

0 5

Projektide elluviijate tagasiside (e- PRIA)

Nende maapiirkondade elanike osakaal, kes saavad kasu paremast juurdepääsust teenustele ja taristule ÜPP toetuse kaudu (R.41)

0 20% (u 2000 inimest)13

Projektide elluviijate tagasiside (e- PRIA)

Eesmärk on kavas saavutada meetme nr 2 (kogukondade arendamine) elluviimise kaudu.

Tabel 5. Meede nr 2: kogukondade arendamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest 30% EAFRD eraldisest

Toetatavad tegevused (investeeringud)

• Investeeringud ehitistesse, rajatistesse, taristusse, sisustusse, seadmetesse jne, taastuvenergia lahendustesse oma energiakulude katteks

13 Arvestuse aluseks on tegevuspiirkonna elanike arv rahvastikuregistri andmetel. 2023. 1. jaanuari seisuga elas Hiiumaal 9758 inimest. Sellest on arvestatud vastav protsent ja saadud kasusaajate arv.

7

• Investeeringud Hiiumaa kui külastuskeskkonna arendamisse (viidad, puhkealad jms)

• Investeeringuga seotud järelevalvetegevused

• Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 15% projekti kogumaksumusest

• Investeeringud (kogukonna)teenuste arendamisse

• Turvalisuse tõstmine maal ja merel

• Looduskeskkonna seisundi parandamine

Mittetoetatavad tegevused

• Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva projektina

• Kinnistu ost

• Koolitused

• Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

• Investeeringud taastuvenergia lahendustesse ja kiire internetiühenduse rajamisse, kui kasusaajaks on üksikud majapidamised või taastuvenergia investeeringu peamine eesmärk on energiamüük.

• Projektijuhtimine

• Nende kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete asendamiseks tehtav kulu, mis on nimetatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2, välja arvatud selliste ülesannete asendamiseks tehtav kulu, mis lisab uuenduslikku väärtust või elemente

Toetuse saajad

Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas tegutsevad MTÜ-d, SA-d ,Hiiumaa VallavalitsusFüüsilisest isikust ettevõtjad, mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtted ainult kogukonnateenuse

arendamiseks.

Nõuded toetuse saajale

• Tegevus tuleb ellu viia Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas või peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks

• Investeeringu puhul tuleb taotluses täiendavalt välja tuua tasuvusanalüüs14, kui toetuse summa ületab 10 000 eurot

• Koostööle suunatud projekt peab hõlmama vähemalt ühte partnerit

• 40 000 ja suurema toetuse taotleja on aktiivselt tegutsenud vähemalt 2 majandusaastat

Toetussummad (EUR) • Minimaalne: 3000

• Maksimaalne: 100 000

Toetuse määr • 15% kuni 90% kasumit mittetaotlevate ja kogukonnateenuse

projektide puhul

• 15% kuni 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul

Väljundnäitajad

• Uute vaba aja veetmise võimaluste arv

• Täiendatud vaba aja veetmise võimaluste arv

• Taastuvenergia lahenduste arv

• Kogukonnateenuste arv

• Turvalisust tõstvate projektide arv

14 Ei nõuta eraldi tasuvusanalüüsi koostamist, vaid selle põhisisu väljatoomist taotluse koosseisus.

8

1.2.3 Külastuskeskkonna arendamine (ühisprojektide meede)

Hiiumaa tugevuseks on ilus, puhas ja mitmekesine looduskeskkond. Suvehooajal toimuvad siin mitmesugused sündmused, mis meelitavad külastajaid Eestist ja välismaaltki. Turism on seega saarele oluline majandusharu.

Viimastel aastatel on turismiturundus hoogustunud, samuti on lisandunud uusi turismiobjekte. Turundus on aga pidev protsess, mis eeldab süsteemsust ning koostööd valdkonna osapoolte vahel. Samuti on suurte turismiobjektide kõrval ridamisi väiksemaid, mille külastajatele avamine avardab valdkonna võimalusi, võimaldades külastajatel kogeda midagi uut.

Eesmärk nr 3: Hiiumaa külastuskeskkond on tuntud ja atraktiivne nii saarel kui mandril.

Tabel 6. Eesmärgi nr 3 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase 2024 Sihttase 2029 Allikas

LEADER-projektide kajastatus üleriigilise levikuga kanalites

Ei ole mõõdetud Keskmiselt 3 kajastust aastas

Meediamonitooring (Hiidlaste Koostöökogu) Projektide elluviijate tagasiside tegevusrühmale

Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (R.39)

0 5 Projektide elluviijate tagasiside (e-PRIA)

Eesmärk on kavas saavutada meetme nr 3 (külastuskeskkonna arendamine) elluviimise kaudu.

Tabel 7. Meede nr 3: külastuskeskkonna arendamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest 15% EAFRD eraldisest

Toetatavad tegevused

• Turismiteenuste arendamine, mis ei ole suunatud üksiku äriühingu hüvanguks15

• Kohaturundus (sh messid, trükised, veebimaterjalid jne)

• Turismivaldkonna edendamisse panustavad koolitused

• Suursündmuste (kultuur, sport jms) korraldamine (enam 500 külastajaga)

• Tegevuste elluviimiseks vajalike asjade ost mitte rohkem kui 15% projekti kogu abikõlblikust maksumusest

• Projektijuhtimine

Mittetoetatavad tegevused

• Kinnistu ost

• Koolitused, mis ei ole seotud turismivaldkonna edendamisega

• Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

15 Sellised taotlused tuleb esitada meetme nr 4 raames.

9

Toetuse saajad Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas tegutsevad kolmanda sektori organisatsioonid, sihtasutused, füüsilisest isikust ettevõtjad, mikro- ja väikeettevõtted, Hiiumaa Vallavalitsus

Nõuded toetuse saajale

• Tegevus tuleb ellu viia Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas või peab tegevus olema suunatud tegevuspiirkonna hüvanguks

• Projekti, mille põhisisuks on turundus, koosseisus tuleb esitada turundusplaan16

Toetussummad (EUR) • Minimaalne: 3000

• Maksimaalne: 75 000

Toetuse määrad • 15% kuni 90% kasumit mittetaotlevate projektide puhul

• 15% kuni 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul

Väljundnäitajad

• Uute turismitoodete ja/või -teenuste arv

• Sündmuste arv

• Hooajaväliste sündmuste arv

• Külastuskeskkonna arendamisele suunatud projektide arv

NB! Käesolevast meetmest saab tegevusi ellu viia ainult ühisprojektina. Ühisprojekt on projekt, mis viiakse ellu 1–2-aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt, kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusrühm.

16 Ei pea olema koostatud eraldi dokument. Taotluses tuleb kirjeldada põhisisu: sihtgrupid, kanalid, tegevused, oodatavad tulemused ja mõõdikud.

10

1.2.4 Organisatsioonide arendamine (ühisprojektide meede)

Organisatsioonid, nii vabaühendused kui ettevõtted, ei vaja mitte üksnes investeeringuid, vaid ka mitmesuguseid arendustegevusi.

Kogukonnad ei saa olla toimivad ja aktiivsed ilma koostööta. Selleks on aga tarvis inimeste omavahelist suhtlust, sündmusi jms, milleks sageli raha napib. Samavõrra on oluline kontaktide loomine ja säilitamine väljaspool Hiiumaad. Seetõttu vajab toetamist seltsitegevus, kogukonna liikmeid ühendavate sündmuste korraldamine ja suhtlus teiste piirkondadega Eestis ning välismaal. Erilise tähelepanu all on vananeva ja väheneva rahvastiku kontekstis noored, kujundamaks Hiiumaast paika, kuhu ikka ja jälle soovitakse tagasi pöörduda.

Lisaks investeeringutele vajavad ettevõtted muid arendustegevusi, sh tuge tootearendusel ning turunduses, võtmaks kasutusele uusi tehnoloogiaid, uuendamaks protsesse jne.

Eesmärk nr 4: Hiiumaal on jätkusuutlikud ja arenevad organisatsioonid.

Tabel 8. Eesmärgi nr 4 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase 2024 Sihttase 2029 Allikas

Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (R.39)

0 5 Projektide elluviijate tagasiside (e-PRIA)

Toetatud sotsiaalse kaasamise projektidega hõlmatud isikute arv R.42)

0 500 Projektide elluviijate tagasiside (e-PRIA)

Eesmärk on kavas saavutada meetme nr 4 (organisatsioonide arendamine) elluviimise kaudu.

Tabel 9. Meede nr 4: organisatsioonide arendamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest 10% EAFRD eraldisest

Toetatavad tegevused

• Teenuste ja tootearendus

• Turundus

• Teadmiste ja oskuste arendamine, sh seminarid, koolitused, õppereisid jms

• Kogukondi liitvate spordi- ja kultuurisündmuste korraldamine

• Erinevate eagruppide võimestamisele suunatud tegevused

• Tegevuste elluviimiseks vajalike asjade ost mitte rohkem kui 15% projekti kogu abikõlblikust maksumusest

• Projektijuhtimine

Mittetoetatavad tegevused

• Investeeringud

• Kinnistu ost

• Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

Toetuse saajad Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas tegutsevad MTÜ-d, SA-d, füüsilisest isikust ettevõtjad, mikro- ja väikeettevõtted, Hiiumaa Vallavalitsus

Nõuded toetuse saajale • Tegevus tuleb ellu viia Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas

või peab tegevus olema suunatud tegevuspiirkonna hüvanguks

11

• Projekti, mille põhisisuks on turundus, koosseisus tuleb esitada turundusplaan

Toetussummad (EUR) • Minimaalne: 1500

• Maksimaalne: 40 000

Toetuse määrad • 15% kuni 90% kasumit mittetaotlevate projektide puhul

• 15% kuni 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul

Väljundnäitajad

• Kaasatud organisatsioonide arv

• Võrgustike arv

• Noorte algatuste arv

• Sündmuste arv

• Sündmustel osalejate arv

• Turundusprojektide arv

• Teenuste ja tootearendusprojektide arv

NB! Käesolevast meetmest saab tegevusi ellu viia ainult ühisprojektina. Ühisprojekt on projekt, mis viiakse ellu 1–2-aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt, kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusrühm.

12

1.2.5 Sotsiaalteenuste arendamine (ESF+ meede)

Rahvastiku vananemisest tingitud abivajajate arvu kasv (vt Lisa 1. Tegevuspiirkonna profiil ptk 4 Arenguvajadused ja -potentsiaal) on kaasa toonud üha suureneva vajaduse kvaliteetsete pikaajalise hoolduse teenuste järele. Nende kättesaadavus on aga ebapiisav, mistõttu jäädakse suureneva hoolduskoormuse tõttu tööturult eemale.

Ebapiisavad on ka sotsiaalvaldkonna töötajate teadmised, oskused ja võimalused teenuste arendamiseks ning vahetuks osutamiseks. Samuti valitseb spetsialistidest puudus. Hoolekande korraldus tervikuna on pigem institutsionaalne, mis ei taga teenuste isikukesksust.

Lisaks on hajaasustuses probleemseks eakama elanikkonna üksi jäämine. Seejuures on (kogukondlik) abivajajate märkamine puudulik. Viimane ei puuduta kusjuures mitte üksnes eakaid, vaid kõiki vanusegruppe.

Nende probleemide adresseerimiseks rakendatakse perioodil 2023–2027 lisaks LEADER- meetme vahenditele ka Euroopa Sotsiaalfondi omi. Meetmega adresseeritakse mõlemat sekkumise eesmärki:

• Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine

• Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine

Eesmärk nr 5: Hiidlased on hästi hoitud.

Tabel 10. Eesmärgi nr 4 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas

Toetatud sotsiaalse kaasamise projektidega hõlmatud isikute arv

0 250 Tegevuste elluviijate tagasiside

Projektide arv 0 2117 Taotlused

Eesmärk on kavas saavutada meetme nr 5 (sotsiaalteenuste arendamine) elluviimise kaudu.

Tabel 11. Meede nr 5: sotsiaalteenuste arendamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest Rahastamine toimub eraldiseisvast allikast: Euroopa Sotsiaalfond+

Toetatavad tegevused

• Projektijuhtimine

• Ekspertide kaasamine

• Sotsiaalteenuste arendamine täiealiste sihtgrupile18 (teavitus- ja ennetustegevus, intervallhoiu pakkumine, psühholoogiline nõustamine, omastehooldajate nõustamine ja toetamine jne)

17 Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnale Euroopa Sotsiaalfond+ ja riikliku kaasfinantseeringu summa on 126 609 tuhat eurot. Arvestades, et ühe projekti maksimaalne suurus saab olla u 6000 eurot, on võimalik läbi viia 21 projekti. 18 Täisealiseks loetakse isikut alates 16. eluaastast.

13

• Valdkondlikud koolitused

• Haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste integreerimine

• Tegevuse elluviimiseks vajalike väikevahendite (seade vms, mida ei arvata organisatsiooni põhivara hulka ja mis ei ületa 15% tegevuse eelarvest) soetamine

• Võrgustumist ja koostööd toetavad tegevused

Mittetoetatavad tegevused

• Investeeringud

• Ei rahastata tegevusi, mis on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse või Töötukassa ülesandeks või mida mõnest muust allikast juba finantseeritakse

Toetuse saajad

Toetuse saaja on kohalik tegevusgrupp: MTÜ Hiidlaste Koostöökogu, kes korraldab tegevuste elluviimiseks minikonkursse Sihtrühmaks (lõppsaajaks) on Hiiu maakonna erivajadusega inimesed – inimesed vanuses 16+, kellel on füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu nad vajavad kõrval abi ja vanemaealised vanuses 55+.

Nõuded tegevuse elluviijale • Tegevuse elluviija võib olla tegevuspiirkonnas tegutsev MTÜ, SA,

FIE või mikro- ja väikeettevõte ning Hiiumaa Vallavalitsus, v.a kohalik tegevusrühm

Toetussummad (EUR) • Minimaalne: 1000

• Maksimaalne: määruses sätestatud miniprojekti maksimaalne maksumus

Toetuse määr • 100%

Väljundnäitajad

• Tegevustes osalejate arv

• Tegevuste elluviijate arv

• Ürituste arv

• Võrdseid võimalusi edendavate projektide arv

• Võrdset kohtlemist edendavate projektide arv

14

1.2.6 Koostöö arendamine (tegevusrühma meede)

Lisaks toetuste jagamisele viib Hiidlaste Koostöökogu ellu mitmesuguseid koostööprojekte nii organisatsiooni kui piirkonna laiema arendamise eesmärgil. Koostööprojektid aitavad kaasa uute ja uuenduslike lähenemiste tutvustamisele, suurendavad eri sektorite omavahelist läbikäimist, motiveerivad liikmeskonda ning võimaldavad jõuda uute sihtgruppideni.

Koostöökogu jätkab ühiste projektidega ja on avatud uutele koostööpartneritele nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Koostööd tehakse nii LEADER-tegevusrühmadega nii Eestis kui ka välismaal, et kohalike ettevõtete ja vabaühenduste seas head praktikad paremini leviksid. Riigisiseselt on koostöö sihtpiirkonnaks kujunenud Lääne-Eestis tegutsevad tegevusgrupid, kuid see ei ole reegel. Koostööprojektide peamisteks kasusaajateks on tegevusrühma piirkonna elanikud, vabaühendused, ettevõtjad ja kohalik omavalitsus.

Hiidlaste Koostöökogul on tihe koostöö piirkondlike asutustega nagu Hiiumaa Arenduskeskus SA, Hiiumaa Vallavalitsus, Hiiumaine Toit MTÜ, Hiiumaa Ettevõtjate Liit MTÜ, Kodukant Hiiumaa ja veel näiteks piirkondliku Töötukassa esindusega.

Peamised koostööprojektide valdkonnad on:

• Uuenduslikkus kõige laiemas mõttes (uued protsessid, tehnoloogiad, ärimudelid jms)

• Turundus (Hiiumaa kui turismisihtkoha tutvustamine)

• Rohepööre (keskkonnahoid, taastuvenergia lahendused jms)

• Lääne-Eesti saarte biosfääriala programmi elluviimist toetavad tegevused

• Noori kaasav ja noortele suunatud tegevused

• Pärandi uurimine, eksponeerimine ja arendamine

• Tervisespordi edendamine

Üldkoosoleku otsusega on võimalik lisada ka täiendavaid teemasid.

Eesmärk nr 6: Hiidlased on teadlikud headest praktikatest Eestis ja välismaal ning oskavad neid rakendada.

Tabel 12. Eesmärgi nr 6 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase 2024 Sihttase 2029 Allikas

Projektide tegevustes osalejate rahulolu

Ei ole mõõdetud Vähemalt 80% vastanutest on rahul

Uuring koostööprojektides osalenute hulgas

Eesmärk on kavas saavutada meetme nr 6 (koostöö arendamine) elluviimise kaudu.

15

Tabel 13. Meede nr 6: koostöö arendamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest 5% EAFRD eraldisest

Toetatavad tegevused

• Koolitused

• Õppereisid

• Turundus

• Ekspertide kaasamine

• Projektijuhtimine

Mittetoetatavad tegevused • Investeeringud

• Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

Toetuse saajad Toetuse saaja on kohalik tegevusgrupp: MTÜ Hiidlaste Koostöökogu

Nõuded toetuse saajale • Tegevus tuleb ellu viia Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas

või peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks

Toetussummad (EUR) Otsustab üldkoosolek

Toetuse määr Koostööprojektidel kuni 90%. Piiriülese koostöötegevuse algatamise ettevalmistamiseks kuni 100%

Väljundnäitajad

• Kaasatud Eesti-siseste organisatsioonide arv

• Kaasatud rahvusvaheliste organisatsioonide arv

• Lääne-Eesti saarte biosfääriala programmi elluviimist toetavate tegevuste arv

NB! Tegemist on tegevusrühma meetmega koostööprojektide elluviimiseks! Need projektid ei läbi hindamisprotsessi, vaid kuuluvad kinnitamisele üldkoosoleku poolt.

1.3 Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus

Hiidlaste Koostöökogu strateegia 2023–2027 keskendub sarnaselt eelmisele perioodile peaasjalikult ettevõtlusele ja kogukondadele. Nende puhul on toetatavateks tegevusteks reeglina investeeringud. Sel viisil on tagatud järjepidevus, kuna lahendamist vajavad küsimused ei ole ajas olulisel määral muutunud. Seetõttu ei oleks täiesti uute toetussuundade valimine õigustatud.

Samas on arenguks tarvis ka mitmesuguseid muid tegevusi, nagu näiteks sündmuste korraldamine, koolitused jms. Selleks on välja töötatud organisatsioonide arendamise meede, kust erinevalt eelmisele perioodile toetatakse ka ettevõtteid.

Rõhutamaks turismi olulisust Hiiumaa jaoks, on eraldi välja töötatud meede turismivaldkonna arendamiseks – ühisturundus, pakettide väljatöötamine jms. Sarnaselt organisatsioonide arendamise meetmele saavad ka sellest taotleda nii ettevõtted kui vabaühendused.

Uuenduseks on samuti sotsiaalvaldkonna toetamine. Varasemalt ei ole adresseeritud ühiskonna haavatavamaid gruppe, millega nüüd tegeletakse Euroopa Sotsiaalfond+ toetuse raames.

Projektide tasandi uuenduslikkust, samuti koostöisust ja keskkonnasäästlikkust käsitletakse hindamiskriteeriumite kaudu. Need projektid, mis panustavad ühte või mitmesse nn horisontaalsesse näitajasse, saavad hindamisel enam punkte.

16

Hiidlaste Koostöökogu strateegia on koostatud lähtuvalt LEADER-lähenemise üldpõhimõtetest, samuti teistest riikliku ja regionaalse tasandi arengudokumentidest. Sel viisil on tagatud omavaheline kooskõla, et käesolev strateegia panustaks ka laiemalt Eesti ühiskonnas määratletud väljakutsete lahendamisse.

Strateegia ülesehitust on võrreldes eelmise perioodiga lihtsustatud. Konkreetsele eesmärgile vastab üks meede, mis võimaldab taotlejail paremini mõista, mida ühe või teisega saavutada tahetakse. Samuti teeb selline ülesehitus hilisema seire hõlpsamini korraldatavaks.

Samuti on konkreetsemalt sihistatud ja ka lähemate partneritega kokku lepitud LEADER- koostöö suunad. Sel viisil on suhteliselt väikeste ressursside puhul võimalik hõlpsamini tulemusi saavutada, kuna killustatus on väiksem.

17

2 Strateegia elluviimine

Hiidlaste Koostöökogu strateegiat viiakse ellu toetusmeetmete kaudu. Strateegia elluviimine sisaldab:

• Organisatsiooni juhtimist ja arendamist

• Toetusmeetmete elluviimist

• Strateegia elluviimise seiret

2.1 Organisatsiooni juhtimine ja arendamine

Hiidlaste Koostöökogu praegust organisatsiooni on täpsemalt kirjeldatud tegevuspiirkonna analüüsis (Lisa 1 eraldiseisva dokumendina).

Hiidlaste Koostöökogu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, mis otsustab organisatsioonide peamiste arengusuundade jt seaduses ette nähtud teemade üle. Üldkoosoleku roll on ka strateegia kinnitamine.

Organisatsiooni igapäevategevust korraldab juhatus, kes valib enda hulgast juhatuse esimehe.

Koostöökogu tegevusi viib ellu tegevuskeskus, kuhu palgatakse töötajaid vastavalt vajadusele ja võimalustele. Töötajate tööülesanded kinnitab juhatus eraldi, kuna strateegia elluviimise käigus võib tekkida vajadus palgata täiendavaid inimesi ja/või muuta olemasolevate kohustusi.

Strateegia elluviimiseks on vajalik täita vähemalt järgmised ülesannete plokid:

• Taotlejate nõustamine ja toetuse saajate abistamine projektide elluviimisel

• Tegevuskeskuse igapäevatöö korraldamine (tööplaanid, teavitused jms)

• Strateegia elluviimise tagamine (voorude korraldamine, teavitustegevus, rakenduskavade koostamine jne)

• Koostööprojektide algatamine ja/või elluviimine

• Kohalike võrgustike arendamine

Projektitaotlusi hindab hindamiskomisjon, mille otsused on sõltumatud. Komisjoni töökord kinnitatakse eraldi dokumendina juhatuse poolt.

Hiidlaste Koostöökogu organisatsioonilise võimekuse arendamine toimub enamjaolt LEADER-koostöö meetme kaudu. Algatatakse ja osaletakse projektides, mis vastavad meetmes LEADER-koostöö kokku lepitud fookusteemadele.

Hiidlaste Koostöökogu põhifunktsioon on LEADER-meetme toetuste administreerimine, millele käesoleval perioodil lisanduvad Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid. Konkurentsivõimeliste (uuenduslike) taotluste saamiseks ja põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on vajalik potentsiaalsete taotlejate võimestamine. Ilma teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevusteta võib võimalike taotlejate ring kitsaks jääda. Samuti ei suuda üksiktaotlejad enamasti hoomata laiemat konteksti, mistõttu võidakse lahendada kitsalt ühe organisatsiooni probleeme. Selleks, et jõuda rohkemate piirkonna organisatsioonideni,

18

viib Hiidlaste Koostöökogu ja ise projekte ellu (peamiselt LEADER-koostöö meetme raames) ja pakub taotlejatele tuge nende projektiideede arendamisel.

Niisiis ei ole Hiidlaste Koostöökogu maakondlik arendusorganisatsioon, mille rolli täidab Hiiumaa Arenduskeskus. Küll aga hõlmab organisatsiooni tegevus lisaks taotluste administreerimisele mitmesuguseid arendustegevusi.

2.2 Toetusmeetmete elluviimine

2.2.1 Rahastamiskava

Hiidlaste Koostöökogu strateegia elluviimist rahastatakse peamiselt kahest allikast, milleks on LEADER-programmi ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid. Omafinantseeringu tagamiseks kogutakse liikmemaksu. Samuti võib Hiidlaste Koostöökogu osaleda ka muudest allikatest rahastatud projektides, kui need aitavad kaasa visiooni saavutamisele.

Aastatel 2024–2025 on kavas käiku lasta 80% vahenditest (peatükk 2.2.2 Rakenduskavad). Lähenemine võtab arvesse, et väljamaksed tegevusrühmale toimuvad väljamakstud toetuste alusel. Seetõttu on plaanis kindlustada suuremad väljamaksed perioodi alguses, katmaks kulutusi perioodi lõpus.

Samuti on võimalik tegevusrühmal taotleda ettemaksu, et käibevahendid perioodi alguses olemas oleksid.

Hiidlaste Koostöökogu jätkusuutlikkuse tagab muuhulgas senine aastatepikkune tegevus LEADER-meetmete rakendamisel ning saadud kogemused ja tulemused ning heal tasemel taotlejate nõustamine. Praktika näitab, et suurem osa taotlejaid alustavad projektitegevusi esimesel võimalusel, esitades ka kuludokumente regulaarselt. Seega on olemas tugev eeldus, et uuel strateegia perioodil kasutatav lihtsustatud kulumeetod ei tekita probleeme.

Arvestatud on aga ka võimalusega, et kõikide halbade asjaolude kokkulangevusel (ennekõike projektide ja sellest tulenevalt maksete viibimisega) on tegevusrühmal võimalik pangast võtta lühiajalist arvelduskrediiti.

Eelarve maht määratakse kindlaks maaeluministri ja sotsiaalkaitseministri määrustega. Eelarvest vähemalt 75% jagatakse toetusteks, kuni 25% kulub rakendamisele (büroo ülalpidamiskulud, palgad, teavitustegevus jms).

19

Tabel 14. Hiidlaste Koostöökogu eelarve jagunemine

Meede

Toetussumma jagunemine

Toetusmäärad Toetussummad

T o

e tu

se d

( vä

h e

m a

lt 7

5% )

1. Ettevõtluse arendamine

40% (ligikaudu 605 tuhat) 60%

• Minimaalne: 5000

• Maksimaalne: 200 000

2. Kogukondade arendamine

30% (ligikaudu 455 tuhat)

• 90% kasumit mitte- taotlevate projektide puhul

• 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul

• Minimaalne: 3000

• Maksimaalne: 100 000

3. Külastus- keskkonna arendamine

15% (ligikaudu 230 tuhat)

• 90% kasumit mitte- taotlevate projektide puhul

• 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul

• Minimaalne: 3000

• Maksimaalne: 75 000

4. Organisatsioonide arendamine

10% (ligikaudu 150 tuhat)

• 90% kasumit mitte- taotlevate projektide puhul

• 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul

• Minimaalne: 1500

• Maksimaalne: 40 000

5. Sotsiaalvaldkond ESF+ vahendid (ligikaudu 125 tuhat)

100%

• Minimaalne: 1000

• Määruses sätestatud miniprojekti maksimaalne maht

6. LEADER-koostöö 5% (ligikaudu 75 tuhat)

• 90% koostööprojektide puhul

• 100% piiriüleseid koostööprojekte ettevalmistavate projektide puhul

Otsustab üldkoosolek

T e

g e

vu s-

ja e

la vd

a m

is k

u lu

d

(k u

n i 2

5% )

Tegevusrühma kulud (ligikaudu 425 tuhat eurot)

- 100% -

Eelarve kokku 2 059 454

sh EAFRD eraldis 1 932 845

sh ESF+ eraldis 126 609

2.2.2 Rakenduskavad

Strateegia elluviimine toimub iga-aastaste rakenduskavade kaudu, mille koostab tegevuskeskus ja kinnitab üldkoosolek. Rakenduskavas määratletakse tegevusrühma eelarvelised vahendid aastaks, sh toetussummade jagunemine meetmete lõikes. Samuti võib rakenduskavaga sätestada teatud kitsendusi – näiteks vähendada meetmete maksimaalse toetussumma suurust voorude lõikes. Nõuded rakenduskavale sätestab LEADER-meetme määrus. Rakenduskava esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemi Ametile.

20

Sotsiaalse kaitse suurendamise meetme taotlus esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tegemist on meetme rakendamiseks mõeldud katusprojekti (nn vihmavarjuprojekti) kirjeldusega, mille nõuded sätestatakse eraldi. Samuti sätestatakse eraldi kord vihmavarjuprojekti elluviimiseks, sh miniprojektide voorude korraldamiseks.

Taotlusvoore korraldatakse vastavalt üldkoosoleku poolt heaks kiidetud rakenduskavadele. Aastatel 2024–2025 on kavas kulutada kuni 80% vahenditest ja aastal 2026 kuni 20%, millele lisanduvad eelmiste aastate jäägid. LEADER-koostöö meetme projektid vältavad kuni perioodi lõpuni. Sel viisil kindlustatakse eelarve optimaalne kasutus, sh tegevusrühma rahastamine, kuna see on seotud väljamaksete summaga (Tabel 15).

Taotlusvoorudest teavitab Hiidlaste Koostöökogu avalikkust vastavalt LEADER-meetme määrusele.

Taotlemine toimub e-PRIA keskkonnas, v.a sotsiaalteenuste arendamise meetme puhul, kus taotlused esitatakse otse tegevusrühmale.

Hiidlaste Koostöökogu meetmetest saavad toetust taotleda tegevuspiirkonnas või selle hüvanguks tegutsevad organisatsioonid.

Taotlus peab sisaldama informatsiooni, mis on nõutud LEADER-meetme määruses. Vastava elektroonilise taotlusvormi koostab PRIA. Lisaks tuleb taotluses kajastada informatsioon, mis on vajalik tegevusrühmale taotluste hindamiseks. Kõnealune teave esitatakse samuti e- PRIA vahendusel. Näidisvormi teeb Hiidlaste Koostöökogu kättesaadavaks ka oma kodulehel.

Tabel 15. Eelarve toetuste eelarve jagunemine aastate lõikes

2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Üleminekuperiood 40% 40% 20% Kasutamata osa

Üleminekuperiood Üleminekuperiood

2.2.3 Taotluste hindamine

Taotluste hindamine koosneb viiest üksteisega seotud etapist (Joonis 1). Seejuures on eelmine etapp järgmise sisendiks.

1 • Taotlejate nõustamine

2 • Taotluste tehniline kontroll (mitte hindamine)

3 • Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine (taotlejale kohustuslik)

4 • Hindamine

5 • Taotluste pingerea kinnitamine juhatuse poolt

21

Joonis 1. Hindamisprotsess

Taotluste tehniline kontroll (ei ole hindamine)

Tehniline kontroll sisaldab esitatud dokumentide ja taotlejate nõuetele vastavuse üle vaatamist Hiidlaste Koostöökogu büroo poolt. Vajadusel antakse taotluse esitajale aeg puuduste likvideerimiseks. Sisulisi hinnanguid tehnilise kontrolli etapis ei anta.

Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine (taotlejale kohustuslik)

Paikvaatlusi korraldatakse reeglina investeeringuprojektidele osas. Samas võib hindamiskomisjon teha ettepaneku ka muude projektide vaatlemiseks koha peal, kui see on asjakohane. Paikvaatlusel osalevad vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget.

Investeeringuid mittesisaldavatele taotlustele või nendele investeeringuprojektidele, kus paikvaatluse rakendamine ei ole otstarbekas, rakendatakse ärakuulamist – taotleja esitleb oma projekti hindamiskomisjoni töökoosolekul.

Hindamine

Komisjoni liikmed hindavad taotlusi iseseisvalt vastavalt hindamiskriteeriumitele ja juhatuse poolt kinnitatud hindamiskorrale. Hindamine toimub e-PRIA-s, v.a ESF+ meetme puhul. Selle puhul tagab tehnilise lahenduse tegevusrühm.

Seejärel viiakse taotluste arutamiseks läbi hindamiskomisjoni töökoosolek. Tulemused (taotluste pingerida meetmete kaupa) vormistatakse protokollina, mis esitatakse Hiidlaste Koostöökogu juhatusele.

Taotluste hindamiskriteeriumid jagunevad neljaks osaks:

1. Asjakohasusega seotud (hinnatakse seoseid siinse strateegia jt asjakohaste arengudokumentidega ja panust taotlejate ringi laiendamisse) – bloki osakaal: 35%

2. Läbivate teemadega seotud (hinnatakse taotluste rohelisust, uuenduslikkust ja koostöisust) – bloki osakaal: 25%

3. Kestlikkusega seotud (hinnatakse tulemuste järjepidevust) – bloki osakaal: 25% 4. Kvaliteediga seotud (hinnatakse taotluse üldist kvaliteeti ja taotleja tausta) – bloki

osakaal: 15%

Hindamine toimub skaalal 0–3, kus 3 – väga hea, 2 – rahuldav, 1 – kesine ja 0 – puudulik. Lisaks rakendatakse taotluste hindamisel lävendit – kui taotlus saab koondhindeks19 1,6 või vähem, seda ei rahuldata.

Kõikidele meetmetele rakendatakse samu kriteeriume ja osakaale.

Tabel 16. Hindamiskriteeriumid

19 Koondhinne moodustub hindamiskomisjoni liikmete poolt antud hinnete aritmeetilisest keskmisest.

22

Osa Kriteerium ja osakaal Kirjeldus Skaala (0–3) A

sj a

k o

h a

su se

g a

s e

o tu

d k

ri te

e ri

u m

id (

k o

k k

u 3

5% )

Taotluse sidusus strateegia visiooni ja meetme eesmärkidega (20%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd on taotlus seotud strateegia visiooni ja meetme eesmärkidega – kas ja mil määral aitab projekti elluviimine nende saavutamisele kaasa

0 – Taotlus ei ole strateegiaga seotud20 1 – Taotlus on strateegiaga vähesel määral seotud 2 – Taotlus on strateegiaga enamjaolt seotud 3 – Taotlus tuleneb otseselt strateegia visioonist ja meetme eesmärkidest

Taotluse sidusus valla ja/või küla ja/või valdkonna arengueesmärkidega (5%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd tuleneb taotlus valla ja/või küla ja/või valdkonna arengueesmärkidest või tunnetatud vajadustest – kas vajadust projekti elluviimiseks on kogukonnas ja/või vallas tunnetatud, arengukavades kirjeldatud

0 – Taotlus ei ole valla/küla/valdkonna arengueesmärkidega seotud 1 – Taotlus on valla/küla/valdkonna arengueesmärkidega nõrgalt seotud 2 – Taotlus on valla/küla/valdkonna arengueesmärkidega seotud kuid mõju on väiksele osale kogukonnast 3 – Taotlus tuleneb otseselt valla /küla/valdkonna arenguvajadustest, mõju on laialdane

Taotluse panus meetme väljundnäitajate täitmisesse (5%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd panustab projekt konkreetse meetme väljundnäitajate sihttasemete saavutamisse

0 – Taotlus ei panusta ühtegi väljundnäitajasse 1 – Taotlus panustab ühte väljundnäitajasse 2 – Taotlus panustab rohkem kui ühte väljundnäitajasse 3 – Taotlus panustab kõiki konkreetse meetme väljundnäitajatesse

Panus taotlejate ringi laiendamisse (5%)

Hinnatakse, kas taotleja on eelmisel või sellel perioodil toetust saanud

0 – Taotleja on saanud toetust nii eelmisel kui sellel perioodil 1 – Taotleja on saanud toetust sellel, kuid mitte eelmisel perioodil 2 – Taotleja on saanud toetust eelmisel, kuid mitte sellel perioodil 3– Taotleja ei ole saanud toetust

eelmisel ega sellel perioodil

L ä

b iv

a te

te e

m a

d e

g a

se o

tu d

k ri

te e

ri u

m id

(k o

k k

u 2

5% )

Projekti rohelisus (5%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd panustab projekt keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandus) lahenduste väljatöötamisse (sh näiteks kohalike ressursside kasutamine,

0 – Taotlus ei panusta üldse keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse 1 – Taotlus panustab keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse vähesel määral

20 Kui taotlus saab selle kriteeriumi (sidusus strateegiaga) raames koondhindeks 0, ei kuulu projekt rahastamisele.

23

taastuvenergia rakendamine, taaskasutus, ringmajandus jms)

2 – Taotlus panustab keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse osaliselt 3 – Taotlus on keskkonda taastav ja kliimasõbralik

Projekti uuenduslikkus (15%)

Hinnatakse, kas ja mil määral on tegemist uuendusliku lähenemisega21

0 – Taotlus ei ole uuendusliku iseloomuga 1 – Taotlus on uuenduslik Hiiumaal 2 – Taotlus on uuenduslik ka väljaspool Hiiumaad 3 – Taotlus on uuenduslik ka väljaspool Hiiumaad tänu koostööle teadus- arendusasutusega

Projekti koostöisus (5%)

Hinnatakse, kas projekti elluviimine ja/või tulemuste kasutamine toimub koostöös, samuti kas projekti elluviimise järgselt tekivad koostöösidemed

0 – Taotleja viib projekti ellu ilma partneriteta, tulemused on kuuluvad üksnes taotlejale22 1 – Projekti elluviimine toimub koostöös omas sektoris/valdkonnas, kaasatud on vähemalt 1 partner 2 – Projekti elluviimine toimub vähemalt kahe sektori23 koostöös, kes kõik saavad projektist kasu, kaasatud on enam kui 1 partner 3 – Projekt viiakse ellu 3 sektori sisulises koostöös, tulemused on mõeldud kõikidele kasutamiseks

K e

st li

k k

u se

g a

s e

o tu

d k

ri te

e ri

u m

id (

k o

k k

u 2

5% )

Projekti tulemuste kestlikkus (15%)

Hinnatakse, kas ja mil määral on projekti tulemused tagatud peale toetusrahade lõppemist, kuidas on kaetud objektide majanduskulude katmine, vajalik kliendibaas vms

0 – Tegevused lõppevad projekti lõpuga, investeeringuobjekti edasine ekspluateerimine ei ole läbi mõeldud 1 – Projekti tulemused on vähesel määral kestlikud 2 – Projekti tulemused on enamjaolt kestlikud 3 – Projekti tulemused on arusaadavalt jätkusuutlikud (näiteks teenuse osutamine jätkub ka peale projekti lõppu ilma täiendava toetusvajaduseta). Rajatud investeeringuobjektide edasine ekspluateerimine on läbi mõeldud ja tõepärane

Realistlikkus (10%) Hinnatakse, kas projektis kavandatud tulemuste saavutamine ning eelarve ja

0 – Tulemuste saavutamine ei ole usutav, ajakava ja eelarve on ebarealistlikud

21 Uuenduslikkuse all mõistetakse uue tehnoloogia, protsessi vms kasutusele võtmist.

22 Partnerina ei käsitleta teenuseosutajat, kauba tarnijat või ehitajat.

23 Sektorid on avalik-, era- ja kolmas sektor

24

ajakava on selged ning realistlikud

1 – Tulemuste saavutamine on vähesel määral usutav 2 – Tulemuste saavutamine on enamjaolt usutav 3 – Projekti eelarve on põhjendatud ajakava on realistlik. Projekti tulemuste saavutamine on usutav

K va

li te

e d

ig a

s e

o tu

d k

ri te

e ri

u m

id (

k o

k k

u 1

5% )

Taotleja võimekus (5%)

Hinnatakse taotleja võimekust projekti ellu viia, sh, kuid mitte ainult varasem kogemus, majanduslik võimekus, kompetentsus

0 – Taotleja ja/või tema meeskonnaliikmete võimekus projekti ellu viia on väga väike – varasemad kogemused puuduvad, võimalik kulude suurenemine tingib tõenäoliselt projekti katkestamise, meeskonnaliikmetel puuduvad projekti elluviimiseks vajalikud teadmised ja oskused 1 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on osaline võimekus projekti ellu viimiseks 2 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on üldiselt võimekus projekti ellu viimiseks olemas 3 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on varasem kogemus projektide elluviimisel, võimekus tagada omafinantseering või isegi katta kallinemine, olemas on vajalikud teadmised ja oskused projekti tulemuslikuks elluviimiseks

Omafinantseeringu osakaal (10%)

Hinnatakse, kuivõrd on taotleja valmis panustama suurema omafinantseeringuga, kui on minimaalselt nõutud

0 – Taotleja omafinantseering on minimaalselt meetmes nõutav 1 – Taotleja omafinantseering ületab meetmes minimaalselt nõutavat 5,00% 24võrra 2 – Taotleja omafinantseering ületab meetmes minimaalselt nõutavat 10,00% 25võrra 3 – Taotleja omafinantseering ületab meetmes minimaalselt nõutavat 15,00% 26 või rohkem

Taotluste pingerea kinnitamine juhatuse poolt

24 näiteks juhul kui taotleja minimaalselt nõutav omafinantseering on 10% ja toetus maksimaalselt 90%, kuid taotleja suurendab omafinantseeringut 15,00%-ni või üle selle ja küsib toetust 85,00% või vähem 25 näiteks juhul kui taotleja minimaalselt nõutav omafinantseering on 10% ja toetus maksimaalselt 90%, kuid taotleja suurendab omafinantseeringut 20,00%-ni või üle selle ja küsib toetust 80,00% või vähem 26 näiteks juhul kui taotleja minimaalselt nõutav omafinantseering on 10% ja toetus maksimaalselt 90%, kuid taotleja suurendab omafinantseeringut 25,00%-ni või üle selle ja küsib toetust 75,00% kuni 15,00%

25

Juhatus teeb otsuse27 rahastamisele kuuluvate taotluste osas, tuginedes hindamiskomisjoni ettepanekule. Juhul, kui juhatus hindamiskomisjoni ettepanekuga ei nõustu, saadab ta selle koos omapoolse muudatusettepaneku ja põhjendustega komisjonile kordushindamiseks tagasi.

2.3 Strateegia seire ja hindamine

2.3.1 Seire ja hindamise korraldus

Strateegia hindamist ja seiret28 korraldab Hiidlaste Koostöökogu juhatus ja tegevusi viib ellu tegevuskeskus. Strateegia seire on pidev, seirearuandest lähtuvalt valmistatakse ette iga- aastased rakenduskavad, misjärel on võimalik tegevusi strateegia elluviimisel täpsustada. Eristatakse kahte sorti näitajaid:

• Tulemusnäitajad, mis mõõdavad eesmärkide täitmist ja millele on seatud sihttasemed. Tulemusnäitajad jagunevad omakorda kaheks:

o Kohustuslikud tulemusnäitajad – need tulenevad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavast 2023–2027 ja on aluseks tegevusrühma iga-aastase kohustusliku seirearuande koostamisele.

o Tegevusrühma poolt täiendavalt määratletud näitajad, mis aitavad mõista, kas ja kuivõrd on eesmärgid täidetud.

• Väljundnäitajad, mis on sätestatud eraldi igale meetmele ja mille osas ei ole määratletud sihttasemeid. Vastavalt taotlustest saadavale infole seiratakse jooksvalt väljundnäitajate numbrilisi väärtusi, et strateegiaperioodi lõpus oleks võimalik hinnata, millist tüüpi tegevused on olnud kõige sagedasemad, milliseid teemasid oluliselt adresseeritud ei ole jne. See annab sisendi järgmise strateegiaperioodi meetmete kujundamiseks.

Väljund- ja tulemusnäitajate pidev seire ning nende kumulatiivsed tulemused ongi strateegia hindamise tööriistadeks, kuivõrd strateegiat viiakse ellu meetmete kaudu.

Tabel 17. Hiidlaste Koostöökogu seire ja hindamise korraldus

Mõõdik Korraldus

Kohustuslikud tulemusnäitajad (R...)

Informatsiooni kogutakse e-PRIA-s otse taotlejatelt väljamaksete tegemise raames.

Täiendavad tulemusnäitajad, sh

Muud näitajad (Äriregistri andmed jms)

Kogutakse tegevuskeskuse poolt taotlejatelt aasta peale projekti elluviimist jooksvalt.

Küsitlusel põhinevad Kavandatud on kahte sorti küsitlusi:

27 Juhul kui huvide konflikti vältimine eeldab paljude juhatuse liikmete enda otsustusprotsessist taandamist, kinnitab nimekirja üldkoosolek. 28 Seire tähendab millegi (antud juhul strateegia elluviimise) seisundi pidevat jälgimist ja hindamist.

26

1. Elanikkonna küsitlus (viiakse läbi kaks korda strateegiaperioodi jooksul aastatel 2026 ja 2029)

2. Projektides osalenute rahuloluküsitlus (viiakse läbi kord strateegiaperioodi lõpus aastal 2029)

Küsitlusele vastamine on toetuse saajatele kohustuslik (vastavasisuline nõusolek küsitakse taotlemisprotsessi käigus).

Väljundnäitajad

Informatsiooni kogutakse tegevuskeskuse poolt heaks kiidetud taotlustest saadavale sisendile (kas projekt on uuendusliku iseloomuga, mitu uut teenust on loodud jne).

Taotlejal on kohustus tegevusrühmale vajalikku informatsiooni anda.

Väljundnäitajaid arvestatakse kumulatiivselt meetmete kaupa.

Lisaks koostab tegevmeeskond iga-aastaselt tegevusrühma administreerimissuutlikkuse hindamiseks juhatusele ja üldkoosolekule ülevaate organisatsiooni finantsseisust, sh eraldatud toetuste maht, välja makstud toetuste maht, tegevuskeskuse kulud liikide kaupa, koostööprojektide eelarvete täituvus jms. Finantsseire annab adekvaatset infot ühingu rahalise olukorra kohta, võimaldades vajadusel tegevustes korrektuure teha.

Täiendavalt seiratakse tegevusrühma administratiivseid näitajaid nagu nõustamiste arv meetmete lõikes, korraldatud teavitusürituste ja neil osalenute arvud.

2.3.2 Strateegia muutmine

Vajadust strateegia uuendamise ja muutmise järgi hindab Hiidlaste Koostöökogu juhatus iga-aastaselt vastavalt iga-aastase seire tulemustele. Vajadusel valmistab juhatus üldkoosolekule ette põhjendatud ettepaneku strateegia muutmiseks. Lisaks muudetakse strateegiat kehtivas määruses loetletud põhjustel.

Kui tegemist on tehniliste täiendustega töö paremaks korraldamiseks, arutatakse muutmist vaid juhatuse koosolekul. Põhjalikumad muudatused valmistatakse ette üldkoosolekul arutamiseks ja heaks kiitmiseks. Olulise sisendina arvestatakse siinkohal strateegia seire tulemusi.

Vahehindamist eraldiseisva tegevusena kavas ei ole, kuna periood on küllaltki lühike. Samuti täidab vastavat rolli iga-aastane seire, s.t, et organisatsiooni tegevuskeskusel ja juhatusel on olemas pidev ülevaade strateegia elluviimise seisust. Lisaks on kavas kaks korda strateegiaperioodi jooksul viia läbi laiemad küsitlused, mis aitavad mõista tegevuste mõju piirkonnale.

Strateegiaperioodi lõpus algatatakse uue strateegia koostamine vastavalt Euroopa Liidu ja riiklikele raamdokumentidele. Enne uue strateegia koostamist viiakse seireandmetele tuginedes läbi käesoleva lõpphindamine.

27

Lisad

Lisa 1. Tegevuspiirkonna profiil

Profiil asub eraldiseisvas dokumendis (Lisa 1. Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonna profiil).

Lisa 2. Strateegia koostamise protsess

Strateegia koostamine hõlmab nelja tegevusblokki, milleks olid:

1. Tegevuspiirkonna profiili koostamine (elanikkond, majandusnäitajad, õppetunnid eelmisest programmiperioodist jms)

2. Liikmeskonnalt sisendi kogumine:

• Avaseminar liikmetele visiooni ning eesmärkide määratlemiseks

• Kaasamisseminarid tegevuspiirkonna toimekeskustes (2) eesmärkide ja võimalike meetmete täpsustamiseks

• Küsitlus liikmeskonna hulgas

• Lõpuseminar liikmeskonnale tervikliku strateegia tutvustamiseks ja viimase lihvi andmiseks

3. Juhtrühma arutelud:

• Strateegia koostamist koordineeris juhtrühm, kelle ülesandeks oli vahekokkuvõtete ja -otsuste tegemine. Vastavalt eelmistest etappidest saadud sisendile koostas konsultant esialgsed visiooni, missiooni ja eesmärkide sõnastused, samuti mõõdetavad indikaatorid ja kavandatavad meetmed, mis juhtrühmas detailselt läbi arutati.

4. Tekstiloome

Tabel 18. Hiidlaste Koostöökogu strateegia koostamise raames toimunud sündmused

Kuupäev Sündmus Osalejad Tulemused

21.02.2022 Üldkoosolek 29 liiget

Hiidlaste Koostöökogu arengustrateegia 2023–2027 ettevalmistamise tegevuskava vastu võetud

11.04.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja juhtrühm

Ootused ja protsess kokku lepitud

19.04.2022 Strateegia koostamise avaseminar

51 osalejat Liikmetele jt huvilistele antud ülevaade strateegiaprotsessi käigus toimuma hakkavast

10.05.2022 Strateegiaseminar 14 osalejat Sisend visiooni, eesmärkide ja meetmete kujundamiseks saadud

18.05.2022 Temaatiline seminar 9 osalejat Toetusmeetmed täpsustatud

28

6.06–8.08.2022 Veebipõhine küsitlus liikmete hulgas

Liikmed (51 vastajat)

Hinnangud eelmisele strateegiaperioodile, piirkonna peamised väljakutsed, lahendamist vajavad küsimused

9.06.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja juhtrühm

Tegevuspiirkonna analüüsi tulemused läbi arutatud ja valideeritud

10.06.2022 Üldkoosolek 29 liiget Ülevaade strateegia raamistikust

24.08.2022 Meetmete töötuba 11 osalejat Meetmete detailid täpsustatud

25.08.2022 Sotsiaalvaldkonna töötuba

12 osalejat (organisatsioonid: hooldekodu, Töötukassa, Sotsiaalkeskus, vallavalitsus, külaseltsid)

Sotsiaalvaldkonna väljakutsed ja esmased lahendused määratletud

25.08.2022 Hindamiskriteeriumite töötuba

10 osalejat Hindamiskriteeriumite väljatöötamiseks sisend saadud

21.09.2022 Juhatuse koosolek 9 osalejat Strateegia tööversioon läbi arutatud

7.10.2022 Üldkoosolek 28 liiget Strateegia tööversioon liikmetele esitletud

10.02.2023 Juhatuse koosolek 6 osalejat Strateegia tervikversioon läbi arutatud

21.02.2023 Lõpuseminar 22 osalejat Strateegia tervikversioon läbi arutelu ja testitud

5.05.2023 Juhatuse koosolek 8 osalejat Strateegia viimased täpsustused läbi arutatud

17.05.2023 Üldkoosolek 36 osalejat Strateegia vastu võetud

Lisa 3. Seosed teiste arengudokumentidega

Hiidlaste Koostöökogu strateegia eesmärgipüstitusel on lisaks piirkonna arenguvajadustest ja -eeldustest lähtutud kõrgema tasandi (riik, maakond, omavalitsus) arengudokumentidest (Tabel 19).

Riikliku tasandi dokumentidest on välja toodud neli peamist:

1. Strateegia „Eesti 2035“ kui riigi põhiline strateegiline alus 2. Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis on LEADER-meetme aluseks 3. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, mis on sotsiaalvaldkonna eesmärgi

aluseks 4. Heaolu arengukava 2023–2030 (eelnõu), mis sätestab sihid sotsiaalvaldkonnas

On eeldatud, et strateegiakava ja rakenduskava on juba arvesse võtnud muude valdkondade püüdlusi ja poliitikaid. Seega kooskõla nendega kindlustab vastavuse ka muude dokumentidega.

29

Tabel 19. Hiidlaste Koostöökogu strateegia seosed teiste arengudokumentidega

Arengudokument Eesmärk Hiidlaste Koostöökogu strateegia seos

Strateegia „Eesti 2035“29

Strateegilised sihid: 1. Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene 2. Avatud, hooliv ja koostöömeelne

ühiskond 3. Tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik majandus 4. Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja

kvaliteetne elukeskkond 5. Uuendusmeelne, usaldusväärne ja

inimesekeskne riigivalitsemine

Strateegia panustab sihtide 1–4 saavutamisse. Määratletud on eesmärgid, mis adresseerivad hiidlaste sotsiaalset kaitstust, uuenduslikku ettevõtlust, aktiivseid kogukondi ning jätkusuutlikke organisatsioone.

Euroopa Liidu ühise põllumajandus- poliitika strateegiakava 2023–202730

Erieesmärk nr 8:

• Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust

LEADER-sekkumise üldeesmärk:

• Maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine

Erieesmärgid: 1. Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute

tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu

2. Kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine

3. Teenuste kättesaadavuse parandamine, sh läbi kogukonnateenuse arendamise

4. Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja töötamine ja rakendamine

5. Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine

Hiidlaste Koostöökogu eesmärgid on suunatud sekkumise üldeesmärgi saavutamisse – toetatakse aktiivseid ja uuenduslikke kogukondi ning uuenduslikku, kohalikke ressursse ja oskusi väärindavat ning uutele turgudele suunduvat ettevõtlust.

1. Ettevõtluse arengut toetatakse ettevõtlusmeetme kaudu, mis on suunatud uuenduslikule ettevõtlusele.

2. Kogukondade tugevdamisse ja elanike kaasamisse panustavad nii kogukondade kui organisatsioonide toetusmeetmed, millest esimesest toetatakse elukeskkonna investeeringuid ja teisest vajalikke teadmisi ning oskusi.

3. Teenuste kättesaadavuse parandamist toetatakse ettevõtlusmeetme, samuti kogukondade ja sotsiaalteenuste meetmete kaudu.

4. Keskkonnasõbralikkus on läbiva printsiibina arvestatud hindamiskriteeriumites.

5. Mainekujundusele on suunatud külastuskeskkonna meede.

Ühtekuuluvus- poliitika fondide rakenduskava

Erieesmärk k:

• Parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja

Erieesmärgi sekkumise eesmärkide saavutamiseks on Hiidlaste Koostöökogu strateegias

29 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia (külastatud 7.12.2022) 30 https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 (külastatud 7.12.2022)

30

perioodiks 2021– 202731

taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet

Sekkumise eesmärgid:

• Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine

• Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine

määratletud eesmärk (Hiidlased on hästi hoitud) ja välja töötatud toetusmeede, mis on otseselt suunatud sotsiaalvaldkonna edendamisele, sh sotsiaalse kaasatuse suurendamisele. Meetmega adresseeritakse sekkumise mõlemat eesmärki.

Heaolu arengukava 2023– 2030 (eelnõu)32

Arengukavas on sätestatud alaeesmärgid, millest kaks on seotud sotsiaalvaldkonna meetmega:

• Nr 3: vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad

• Nr 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu

Eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks on strateegias määratletud sotsiaalteenuste arendamise meede, mis adresseerib mõlemat.

Hiiumaa valla arengukava 2035+33

Printsiibid, mida järgitakse Hiiumaa tuleviku kujundamisel:

• Tugev ja kokkuhoidev hiidlaste kogukond

• Arengule suunatud ja uuendustele avatus

• Loodushoid

• Hoolivus ja turvalisus

• Roheline Hiiumaa

Hiidlaste Koostöökogu strateegias on erinevatel tasanditel arvestatud kõikide valla (maakonna) strateegia printsiipidega:

• Kogukonna teemasid toetatakse kogukondade ja organisatsioonide arendamise meetmetest.

• Arengule ja uuendustele suunatust on läbivalt toonitatud nii ettevõtluse ja kogukondade arendamise meetmetes kui ka hindamiskriteeriumites.

• Loodushoidu toetatakse kogukondade arendamise meetmest, sama kehtib turvalisuse kohta.

• Rohelisus on kajastatud hindamiskriteeriumites.

31 https://pilv.rtk.ee/s/j6HZp9QFAjJM7a3 (külastatud 7.12.2022) 32 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#vabariigi-valitsuse- (külastatud 6.02.2023) 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/428092022007 (külastatud 23.01.2023)

31

Lääne-Eesti saarte biosfääriala programm ja tegevussuunad 2030 (eelnõu)34

Visioon 2030:

• Lääne-Eesti biosfääriala on looduslikku mitmekesisust väärtustava kestliku elu- ja ettevõtluskeskkonnana tasakaalustatud arengu eeskujuks ning uute lahenduste kasvulavaks nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Fookusteemad:

• Looduskeskkond – säilitatud looduslik mitmekesisus

• Rohemajandus – uuenduslik ja konkurentsivõimeline rohemajanduse eestvedaja

• Kultuuriruum – tugevad kogukonnad ja hästi hoitud kultuuripärand

Hiidlaste Koostöökogu strateegia aitab mitmes aspektis biosfääriala visiooni saavutamisele kaasa:

• Uued lahendused on välja toodud pea kõikide eesmärkide sõnastustes, samuti saavad kõrgemad hinded need projektid, mis on uuendusliku iseloomuga.

• Keslikkus nii loodussäästlikkuse kui ka majandusliku jätkusuutlikkuse mõttes on kajastatud taotluste hindamiskriteeriumites. Kõrgema hinde saavad taotlused, mis panustavad keskkonnahoidu ja on jätkusuutlikumad.

Samuti on meetmetega kaetud kõik biosfääriala programmi fookusteemad.

34 https://hiiumaaarenduskeskus.ee/ootame-tagasisidet-uuendatud-biosfaariala-programmdokumendile/ (külastatud 23.01.2023)

Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 17.05.2023 Kehtiv alates 1.01.2024

Muudetud üldkoosoleku otsusega 28.10.2024

MTÜ HIIDLASTE KOOSTÖÖKOGU

STRATEEGIA 2024–2027+

1

Sisukord

SISUKORD ......................................................................................................................................... 1

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 2

1 STRATEEGIA SISU ..................................................................................................................... 3

1.1 VISIOON 2027+ ................................................................................................................................ 3 1.2 EESMÄRGID, MÕÕDIKUD JA MEETMED .................................................................................................. 4

1.2.1 Ettevõtluse arendamine ............................................................................................................. 4 1.2.2 Kogukondade arendamine .......................................................................................................... 6 1.2.3 Külastuskeskkonna arendamine (ühisprojektide meede)............................................................... 8 1.2.4 Organisatsioonide arendamine (ühisprojektide meede) .............................................................. 10 1.2.5 Sotsiaalteenuste arendamine (ESF+ meede) .............................................................................. 12 1.2.6 Koostöö arendamine (tegevusrühma meede) ............................................................................. 14

1.3 STRATEEGIA UUENDUSLIKKUS JA INTEGREERITUS ................................................................................. 15

2 STRATEEGIA ELLUVIIMINE ....................................................................................................... 17

2.1 ORGANISATSIOONI JUHTIMINE JA ARENDAMINE .................................................................................... 17 2.2 TOETUSMEETMETE ELLUVIIMINE ........................................................................................................ 18

2.2.1 Rahastamiskava ...................................................................................................................... 18 2.2.2 Rakenduskavad ....................................................................................................................... 19 2.2.3 Taotluste hindamine ................................................................................................................ 20

2.3 STRATEEGIA SEIRE JA HINDAMINE ....................................................................................................... 25 2.3.1 Seire ja hindamise korraldus ..................................................................................................... 25 2.3.2 Strateegia muutmine ............................................................................................................... 26

LISAD ............................................................................................................................................... 27

LISA 1. TEGEVUSPIIRKONNA PROFIIL ................................................................................................................ 27 LISA 2. STRATEEGIA KOOSTAMISE PROTSESS ..................................................................................................... 27 LISA 3. SEOSED TEISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA .............................................................................................. 28

2

Sissejuhatus

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu on Hiiumaa valla, ettevõtete ja kodanikuühenduste vabatahtlik ühendus, mis on asutatud 2006. aastal. Organisatsiooni eesmärk on kohaliku elu edendamine LEADER-põhimõtete1 alusel, koostades selleks piirkonna arengustrateegia. Strateegia elluviimise põhiinstrumendiks on LEADER-meetme toetused, mille jagamist reguleerib käesolev strateegia.

LEADER-sekkumise üldeesmärk on maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine. Spetsiifilisteks eesmärkideks on:

• Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu

• Kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine

• Teenuste kättesaadavuse parandamine, sh kogukonnateenuse arendamise kaudu

• Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja töötamine ning rakendamine

• Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine

Hiidlaste Koostöökogu on kohalik tegevusrühm, mille piirkond on Hiiu maakond, mille piirid omakorda ühtivad valla omadega. Tegevuspiirkonna (saare) pindala on 1032 km² ja asustustihedus 9,4 in/km², mis on enam kui kolm korda Eesti keskmisest madalam. Tegevuspiirkonna sellise moodustamise määrasid haldusterritoriaalsed piirid, kaugus naabritest, hõre asustus, eristuv saareline identiteet, piisav võimekus, rikkalik kogemustepagas, kohalik ja rahvusvaheline võrgustumine. Seisuga 1.01.2023 elas rahvastikuregistri andmetel Hiiumaal 9758 inimest2.

Strateegia koostamist alustati 2022. a aprillis piirkonna ettevõtjate, kolmanda sektori organisatsioonide ja omavalitsuse esindajate koostöös. Sisendi saamiseks ja sihtgruppide arvamuse väljaselgitamiseks viidi läbi mitmeid seminare ning arutelusid (Lisa 2. Strateegia koostamise protsess). Samuti koostati eraldi tegevuspiirkonna profiil, milles analüüsiti Hiiumaa rahvastikku, sotsiaalmajanduslikke näitajaid ja eelmist strateegiaperioodi (Lisa 1. Tegevuspiirkonna profiil).

Strateegiadokument koosneb kahest osast. Esimeses osas on välja toodud piirkonna strateegia – visioon, eesmärgid, mõõdikud ja toetusmeetmed. Teine osa sisaldab strateegia elluviimise kirjeldust – rahastamiskava, taotlusvoorude ja hindamise korraldus, hindamiskriteeriumid ning seiresüsteemi kirjeldus.

Koostajad avaldavad siirast tänu kõigile strateegia valmimisse panustajatele!

1 LEADER – Liaison Entre Actions de Développement de l'Économie Rurale (seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel). Põhiprintsiibid: 1) piirkonnapõhine lähenemine, 2) altpoolt tulev algatus, 3) avaliku ja erasektori partnerlus, 4) uuendusmeelsuse soosimine, 5) integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemine, 6) võrgustikutöö soosimine, 7) koostöö edendamine

2 Eesti Statistikaameti andmetel elas Hiiumaal 1.01.2022 seisuga 8497 inimest (RV0282U). Sama seisuga oli rahvastikuregistri andmetel saarel 9557 elanikku.

3

1 Strateegia sisu

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu strateegia koostamisel on arvestatud LEADER-sekkumise üld- ja erieesmärke, tegevuspiirkonna analüüsi, mitmete aruteluseminaride sisendit ning juhtrühma ettepanekuid, samuti on lähtutud teistest piirkonda puudutavatest riikliku ja kohaliku tasemega arengudokumentidest.

Strateegia koosneb visioonist (üldistav kirjeldus soovitud tulevikust), eesmärkidest (kirjeldus konkreetse valdkonna soovitud tulevikust), tulemusnäitajatest (eesmärkide saavutamist mõõtvad näitajad), meetmetest (eesmärgi saavutamiseks mõeldud tegevuste kogum)3 ning väljundnäitajatest (meetmete elluviimist mõõtvad ja eelistusi esile toovad4 näitajad) (Tabel 1).

Seejuures võib eesmärgi täitumist mõõta mitme näitajaga. Igale eesmärgile vastab aga üks konkreetne meede, millel omakorda võib olla mitu väljundnäitajat.

Strateegia meetmed 1–5 on avatud taotlejatele, kuues on mõeldud tegevusrühmale koostööprojektide elluviimiseks.

Tabel 1. Strateegia ülesehitus ja loogika

Visioon

Eesmärk 1 Eesmärgi 1 tulemusnäitaja 1 Eesmärgi 1 tulemusnäitaja 2 ...

Eesmärk ... Eesmärgi ... tulemusnäitaja 1 Eesmärgi ... tulemusnäitaja 2 ...

Meede 1 (M1) Meetme 1 väljundnäitaja 1 Meetme 1 väljundnäitaja 2 ...

Meede ... (M ...) Meetme ... väljundnäitaja 1 Meetme ... väljundnäitaja 1 ...

1.1 Visioon 2027+

Hiiumaa aa öige koosi peel ja meite elu leheb pitka sammuga edasi. Hiidlast hoidvad oma maad, metsa, merd ja meeld.

Hiiumaa inimest saavad heesti korda ja tegevad ka teistega koos tööd. Senepärast ongid sii palju sösust etevöteid, mis ajale vastu peavad.

Mei oma peredel aa sii mönus elada ja suure- ja Saaremaa inimest tahtvad ka meitel külas käia, sest sii aa eige nii hee olla5.

3 LEADER-i kontekstis on tegevusteks taotlejate poolt esitatavad projektid.

4 Iseloomustavad, milliseid teemasid meetmete puhul oluliseks peetakse (kohalike ressursside väärindamine, noorte kaasamine jms) – soovitakse taotlusi, mis panustavad ühte või mitmesse väljundnäitajasse.

5 Hiiumaa on oma kohalikku kultuuripärandit ja looduskeskkonda väärtustava elujõulise uuendusmeelse kogukonnaga saar. Kogukonna jätkuv saaresisene koostöö ning ühisalgatused erinevate partneritega on võimaldanud Hiiumaal silmapaistval määral välja kujuneda hea tulevikuperspektiiviga ettevõtlusel ning luua ja alal hoida saarel atraktiivset peresõbralikku elamis- ja külastuskeskkonda.

4

1.2 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed

1.2.1 Ettevõtluse arendamine

Tegevuspiirkonna analüüs näitas, et kuigi ettevõtlus on Hiiumaal järjepanu arenenud, jäävad majanduslikud näitajad siiski Eesti keskmistele alla. Valdav osa piirkonna ettevõtetest on väga väikesed, mille töötajate arv on alla 10. Väikeste käibenumbrite juures on ka nende iseseisev investeerimisvõimekus madal. Eestis ja maailmas toimuvate arengutega sammu pidamiseks on investeeringute tegemine aga elutähtis.

Eesmärk nr 1: Hiiumaal on uuenduslik, kohalikke ressursse ja oskusi väärindav ning uutele turgudele suunduv ettevõtlus.

Tabel 2. Eesmärgi nr 1 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase 2024 Sihttase 2029 Allikas

Toetust saanud ettevõtete müügitulu kasv 0 20% Äriregister

Selliste tegevuste (projektide) arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27) 6

0 5 Projektide elluviijate tagasiside (e-PRIA)

Ühise põllumajanduspoliitika projektides toetatud uued töökohad (R.37)

0 10 Projektide elluviijate tagasiside (e-PRIA)

Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (R.39)

0 50 Projektide elluviijate tagasiside (e-PRIA)

Eesmärk on kavas saavutada meetme nr 1 (ettevõtluse arendamine) elluviimise kaudu.

Tabel 3. Meede nr 1: ettevõtluse arendamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest 40% EAFRD7 eraldisest

Toetatavad tegevused (investeeringud)

• Investeeringud põhivarasse (taristusse, hoonetesse, seadmetesse, tarkvarasse jne), taastuvenergia lahendustesse oma energiakulude katteks

• Investeeringuga seotud järelevalve tegevusedKoolitus, kui see on seotud põhivara kasutusele võtmisega ja moodustab kuni 10% investeeringu maksumusest

• Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 15% projekti kogumaksumusest

6 Siin ja edaspidi: R... viitab ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava kohustuslikule seirenäitajale. 7 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (European agricultural fund for rural development)

5

Mittetoetatavad tegevused8

• Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva projektina

• Päikese- ja tuuleparkide investeeringud peamiseltenergiamüügi eesmärgil

• Kinnistu ost

• Projektijuhtimine

• Koolitused, kui need ei ole seotud põhivara kasutusele võtmisega

• Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

Toetuse saajad

Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad, mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtted 9 ning MTÜ-d ja SA-d, kui nende tegevus on suunatud ettevõtlusele

Nõuded toetuse saajale

• Tegevus tuleb ellu viia Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas

• Investeeringu puhul tuleb taotluses täiendavalt välja tuua äriplaan10 koos finantsprognoosidega, kui toetuse summa ületab 10 000 eurot

• • 40 000 ja suurema toetuse taotleja on aktiivselt tegutsenud vähemalt 2 majandusaastat

Toetussummad (EUR)11 • Minimaalne: 5000

• Maksimaalne: 200 000

Toetuse määr 15% kuni 60% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest;

Väljundnäitajad12

• Ringmajandusega tegelevate ettevõtete arv

• Kohalikke ressursse väärindavate projektide arv

• Uuenduslike projektide arv (loetakse hindamisel uuenduslikkuse eest vähemalt 2 hindepunkti saanud projekte)

• Uusi turge hõlmavate projektide arv

8 Läbivalt kõikide meetmete puhul: mittetoetatavad on ka kõik meetme määruses loetletud mitteabikõlblikud tegevused.

9 Mikroettevõte – töötajate arv väiksem kui 10 ning käibe või bilansi maht ei ületa 2 miljonit eurot. Väikeettevõte –töötajate arv väiksem kui 50 ning käibe või bilansi maht ei ületa 10 miljonit eurot. Keskmise suurusega ettevõte – töötajate arv väiksem kui 250, aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot, bilansimaht 43 miljonit eurot.

10 Ei nõuta äriplaani koostamist eraldi dokumendina, vaid selle põhisisu väljatoomist taotluse koosseisus.

11 Toetus on vähese tähtsusega abi.

12 Läbivalt kõikide meetmete puhul: näitajatele sihttasemeid ei määratleta, vaid jälgitakse jooksvalt vastavate taotluste arvu.

6

1.2.2 Kogukondade arendamine

Hea elukeskkonna osaks on mitmesuguste teenuste kättesaadavus, turvalisus ja looduse hea seisund. Teenuste ja kogukonnateenuste kättesaadavus on hajaasustusega maapiirkondades aga raskendatud. Samas on tegemist olulise tingimusega selleks, et inimesed seal elada sooviksid. Seetõttu on maaelu positiivse kuvandi loomise ja säilitamise vaates oluline toetada mitmesuguste (kogukonna)teenuste, samuti sportimis- ja vaba aja veetmise võimaluste ning kultuuritegevuse elavdamist ja loomist – investeeringuid elukeskkonda. Samavõrra on tähtis turvaline ja looduskaunis keskkond.

2024.aastal läbi viidud uuring „Teenuste kättesaadavus Hiiumaal“ ja koostöökogu liikmeskonna küsitlus näitasid, et piirkonnas on vajadus toetada kogukonna vajadustest lähtuvate kuid piiratud kättesaadavusega teenuste toimimist. Elukeskkonna parandamiseks on vaja suurendada erinevate teenuste kättesaadavust kohapeal, kuid teenuse tarbijate piiratud hulk ei võimalda teenuste osutamist ettevõtjatele kasumliku majandustegevusena. Sellisteks kogukonnateenusteks on uuringu põhjal näiteks kino, teater, taaskasutusteenus, matuse-ja kalmuhooldusteenus, kingsepa teenus, võtmete valmistamine, automaatpesula, vilja jahvatamine ja hoiustamine, lemmikloomade hooldus- ja hoid, veterinaari teenused, huvitegevused ja sporditegevused, infoteenused, vajaduspõhine transporditeenus.

Eesmärk nr 2: Hiiumaal on aktiivsed ja uuenduslikud kogukonnad.

Tabel 4. Eesmärgi nr 2 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase 2024 Sihttase 2029 Allikas

Selliste tegevuste (projektide) arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27)

0 5

Projektide elluviijate tagasiside (e- PRIA)

Nende maapiirkondade elanike osakaal, kes saavad kasu paremast juurdepääsust teenustele ja taristule ÜPP toetuse kaudu (R.41)

0 20% (u 2000 inimest)13

Projektide elluviijate tagasiside (e- PRIA)

Eesmärk on kavas saavutada meetme nr 2 (kogukondade arendamine) elluviimise kaudu.

Tabel 5. Meede nr 2: kogukondade arendamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest 30% EAFRD eraldisest

Toetatavad tegevused (investeeringud)

• Investeeringud ehitistesse, rajatistesse, taristusse, sisustusse, seadmetesse jne, taastuvenergia lahendustesse oma energiakulude katteks

13 Arvestuse aluseks on tegevuspiirkonna elanike arv rahvastikuregistri andmetel. 2023. 1. jaanuari seisuga elas Hiiumaal 9758 inimest. Sellest on arvestatud vastav protsent ja saadud kasusaajate arv.

7

• Investeeringud Hiiumaa kui külastuskeskkonna arendamisse (viidad, puhkealad jms)

• Investeeringuga seotud järelevalvetegevused

• Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 15% projekti kogumaksumusest

• Investeeringud (kogukonna)teenuste arendamisse

• Turvalisuse tõstmine maal ja merel

• Looduskeskkonna seisundi parandamine

Mittetoetatavad tegevused

• Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva projektina

• Kinnistu ost

• Koolitused

• Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

• Investeeringud taastuvenergia lahendustesse ja kiire internetiühenduse rajamisse, kui kasusaajaks on üksikud majapidamised või taastuvenergia investeeringu peamine eesmärk on energiamüük.

• Projektijuhtimine

• Nende kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete asendamiseks tehtav kulu, mis on nimetatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2, välja arvatud selliste ülesannete asendamiseks tehtav kulu, mis lisab uuenduslikku väärtust või elemente

Toetuse saajad

Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas tegutsevad MTÜ-d, SA-d ,Hiiumaa VallavalitsusFüüsilisest isikust ettevõtjad, mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtted ainult kogukonnateenuse

arendamiseks.

Nõuded toetuse saajale

• Tegevus tuleb ellu viia Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas või peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks

• Investeeringu puhul tuleb taotluses täiendavalt välja tuua tasuvusanalüüs14, kui toetuse summa ületab 10 000 eurot

• Koostööle suunatud projekt peab hõlmama vähemalt ühte partnerit

• 40 000 ja suurema toetuse taotleja on aktiivselt tegutsenud vähemalt 2 majandusaastat

Toetussummad (EUR) • Minimaalne: 3000

• Maksimaalne: 100 000

Toetuse määr • 15% kuni 90% kasumit mittetaotlevate ja kogukonnateenuse

projektide puhul

• 15% kuni 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul

Väljundnäitajad

• Uute vaba aja veetmise võimaluste arv

• Täiendatud vaba aja veetmise võimaluste arv

• Taastuvenergia lahenduste arv

• Kogukonnateenuste arv

• Turvalisust tõstvate projektide arv

14 Ei nõuta eraldi tasuvusanalüüsi koostamist, vaid selle põhisisu väljatoomist taotluse koosseisus.

8

1.2.3 Külastuskeskkonna arendamine (ühisprojektide meede)

Hiiumaa tugevuseks on ilus, puhas ja mitmekesine looduskeskkond. Suvehooajal toimuvad siin mitmesugused sündmused, mis meelitavad külastajaid Eestist ja välismaaltki. Turism on seega saarele oluline majandusharu.

Viimastel aastatel on turismiturundus hoogustunud, samuti on lisandunud uusi turismiobjekte. Turundus on aga pidev protsess, mis eeldab süsteemsust ning koostööd valdkonna osapoolte vahel. Samuti on suurte turismiobjektide kõrval ridamisi väiksemaid, mille külastajatele avamine avardab valdkonna võimalusi, võimaldades külastajatel kogeda midagi uut.

Eesmärk nr 3: Hiiumaa külastuskeskkond on tuntud ja atraktiivne nii saarel kui mandril.

Tabel 6. Eesmärgi nr 3 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase 2024 Sihttase 2029 Allikas

LEADER-projektide kajastatus üleriigilise levikuga kanalites

Ei ole mõõdetud Keskmiselt 3 kajastust aastas

Meediamonitooring (Hiidlaste Koostöökogu) Projektide elluviijate tagasiside tegevusrühmale

Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (R.39)

0 5 Projektide elluviijate tagasiside (e-PRIA)

Eesmärk on kavas saavutada meetme nr 3 (külastuskeskkonna arendamine) elluviimise kaudu.

Tabel 7. Meede nr 3: külastuskeskkonna arendamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest 15% EAFRD eraldisest

Toetatavad tegevused

• Turismiteenuste arendamine, mis ei ole suunatud üksiku äriühingu hüvanguks15

• Kohaturundus (sh messid, trükised, veebimaterjalid jne)

• Turismivaldkonna edendamisse panustavad koolitused

• Suursündmuste (kultuur, sport jms) korraldamine (enam 500 külastajaga)

• Tegevuste elluviimiseks vajalike asjade ost mitte rohkem kui 15% projekti kogu abikõlblikust maksumusest

• Projektijuhtimine

Mittetoetatavad tegevused

• Kinnistu ost

• Koolitused, mis ei ole seotud turismivaldkonna edendamisega

• Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

15 Sellised taotlused tuleb esitada meetme nr 4 raames.

9

Toetuse saajad Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas tegutsevad kolmanda sektori organisatsioonid, sihtasutused, füüsilisest isikust ettevõtjad, mikro- ja väikeettevõtted, Hiiumaa Vallavalitsus

Nõuded toetuse saajale

• Tegevus tuleb ellu viia Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas või peab tegevus olema suunatud tegevuspiirkonna hüvanguks

• Projekti, mille põhisisuks on turundus, koosseisus tuleb esitada turundusplaan16

Toetussummad (EUR) • Minimaalne: 3000

• Maksimaalne: 75 000

Toetuse määrad • 15% kuni 90% kasumit mittetaotlevate projektide puhul

• 15% kuni 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul

Väljundnäitajad

• Uute turismitoodete ja/või -teenuste arv

• Sündmuste arv

• Hooajaväliste sündmuste arv

• Külastuskeskkonna arendamisele suunatud projektide arv

NB! Käesolevast meetmest saab tegevusi ellu viia ainult ühisprojektina. Ühisprojekt on projekt, mis viiakse ellu 1–2-aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt, kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusrühm.

16 Ei pea olema koostatud eraldi dokument. Taotluses tuleb kirjeldada põhisisu: sihtgrupid, kanalid, tegevused, oodatavad tulemused ja mõõdikud.

10

1.2.4 Organisatsioonide arendamine (ühisprojektide meede)

Organisatsioonid, nii vabaühendused kui ettevõtted, ei vaja mitte üksnes investeeringuid, vaid ka mitmesuguseid arendustegevusi.

Kogukonnad ei saa olla toimivad ja aktiivsed ilma koostööta. Selleks on aga tarvis inimeste omavahelist suhtlust, sündmusi jms, milleks sageli raha napib. Samavõrra on oluline kontaktide loomine ja säilitamine väljaspool Hiiumaad. Seetõttu vajab toetamist seltsitegevus, kogukonna liikmeid ühendavate sündmuste korraldamine ja suhtlus teiste piirkondadega Eestis ning välismaal. Erilise tähelepanu all on vananeva ja väheneva rahvastiku kontekstis noored, kujundamaks Hiiumaast paika, kuhu ikka ja jälle soovitakse tagasi pöörduda.

Lisaks investeeringutele vajavad ettevõtted muid arendustegevusi, sh tuge tootearendusel ning turunduses, võtmaks kasutusele uusi tehnoloogiaid, uuendamaks protsesse jne.

Eesmärk nr 4: Hiiumaal on jätkusuutlikud ja arenevad organisatsioonid.

Tabel 8. Eesmärgi nr 4 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase 2024 Sihttase 2029 Allikas

Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (R.39)

0 5 Projektide elluviijate tagasiside (e-PRIA)

Toetatud sotsiaalse kaasamise projektidega hõlmatud isikute arv R.42)

0 500 Projektide elluviijate tagasiside (e-PRIA)

Eesmärk on kavas saavutada meetme nr 4 (organisatsioonide arendamine) elluviimise kaudu.

Tabel 9. Meede nr 4: organisatsioonide arendamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest 10% EAFRD eraldisest

Toetatavad tegevused

• Teenuste ja tootearendus

• Turundus

• Teadmiste ja oskuste arendamine, sh seminarid, koolitused, õppereisid jms

• Kogukondi liitvate spordi- ja kultuurisündmuste korraldamine

• Erinevate eagruppide võimestamisele suunatud tegevused

• Tegevuste elluviimiseks vajalike asjade ost mitte rohkem kui 15% projekti kogu abikõlblikust maksumusest

• Projektijuhtimine

Mittetoetatavad tegevused

• Investeeringud

• Kinnistu ost

• Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

Toetuse saajad Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas tegutsevad MTÜ-d, SA-d, füüsilisest isikust ettevõtjad, mikro- ja väikeettevõtted, Hiiumaa Vallavalitsus

Nõuded toetuse saajale • Tegevus tuleb ellu viia Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas

või peab tegevus olema suunatud tegevuspiirkonna hüvanguks

11

• Projekti, mille põhisisuks on turundus, koosseisus tuleb esitada turundusplaan

Toetussummad (EUR) • Minimaalne: 1500

• Maksimaalne: 40 000

Toetuse määrad • 15% kuni 90% kasumit mittetaotlevate projektide puhul

• 15% kuni 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul

Väljundnäitajad

• Kaasatud organisatsioonide arv

• Võrgustike arv

• Noorte algatuste arv

• Sündmuste arv

• Sündmustel osalejate arv

• Turundusprojektide arv

• Teenuste ja tootearendusprojektide arv

NB! Käesolevast meetmest saab tegevusi ellu viia ainult ühisprojektina. Ühisprojekt on projekt, mis viiakse ellu 1–2-aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt, kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusrühm.

12

1.2.5 Sotsiaalteenuste arendamine (ESF+ meede)

Rahvastiku vananemisest tingitud abivajajate arvu kasv (vt Lisa 1. Tegevuspiirkonna profiil ptk 4 Arenguvajadused ja -potentsiaal) on kaasa toonud üha suureneva vajaduse kvaliteetsete pikaajalise hoolduse teenuste järele. Nende kättesaadavus on aga ebapiisav, mistõttu jäädakse suureneva hoolduskoormuse tõttu tööturult eemale.

Ebapiisavad on ka sotsiaalvaldkonna töötajate teadmised, oskused ja võimalused teenuste arendamiseks ning vahetuks osutamiseks. Samuti valitseb spetsialistidest puudus. Hoolekande korraldus tervikuna on pigem institutsionaalne, mis ei taga teenuste isikukesksust.

Lisaks on hajaasustuses probleemseks eakama elanikkonna üksi jäämine. Seejuures on (kogukondlik) abivajajate märkamine puudulik. Viimane ei puuduta kusjuures mitte üksnes eakaid, vaid kõiki vanusegruppe.

Nende probleemide adresseerimiseks rakendatakse perioodil 2023–2027 lisaks LEADER- meetme vahenditele ka Euroopa Sotsiaalfondi omi. Meetmega adresseeritakse mõlemat sekkumise eesmärki:

• Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine

• Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine

Eesmärk nr 5: Hiidlased on hästi hoitud.

Tabel 10. Eesmärgi nr 4 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas

Toetatud sotsiaalse kaasamise projektidega hõlmatud isikute arv

0 250 Tegevuste elluviijate tagasiside

Projektide arv 0 2117 Taotlused

Eesmärk on kavas saavutada meetme nr 5 (sotsiaalteenuste arendamine) elluviimise kaudu.

Tabel 11. Meede nr 5: sotsiaalteenuste arendamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest Rahastamine toimub eraldiseisvast allikast: Euroopa Sotsiaalfond+

Toetatavad tegevused

• Projektijuhtimine

• Ekspertide kaasamine

• Sotsiaalteenuste arendamine täiealiste sihtgrupile18 (teavitus- ja ennetustegevus, intervallhoiu pakkumine, psühholoogiline nõustamine, omastehooldajate nõustamine ja toetamine jne)

17 Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnale Euroopa Sotsiaalfond+ ja riikliku kaasfinantseeringu summa on 126 609 tuhat eurot. Arvestades, et ühe projekti maksimaalne suurus saab olla u 6000 eurot, on võimalik läbi viia 21 projekti. 18 Täisealiseks loetakse isikut alates 16. eluaastast.

13

• Valdkondlikud koolitused

• Haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste integreerimine

• Tegevuse elluviimiseks vajalike väikevahendite (seade vms, mida ei arvata organisatsiooni põhivara hulka ja mis ei ületa 15% tegevuse eelarvest) soetamine

• Võrgustumist ja koostööd toetavad tegevused

Mittetoetatavad tegevused

• Investeeringud

• Ei rahastata tegevusi, mis on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse või Töötukassa ülesandeks või mida mõnest muust allikast juba finantseeritakse

Toetuse saajad

Toetuse saaja on kohalik tegevusgrupp: MTÜ Hiidlaste Koostöökogu, kes korraldab tegevuste elluviimiseks minikonkursse Sihtrühmaks (lõppsaajaks) on Hiiu maakonna erivajadusega inimesed – inimesed vanuses 16+, kellel on füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu nad vajavad kõrval abi ja vanemaealised vanuses 55+.

Nõuded tegevuse elluviijale • Tegevuse elluviija võib olla tegevuspiirkonnas tegutsev MTÜ, SA,

FIE või mikro- ja väikeettevõte ning Hiiumaa Vallavalitsus, v.a kohalik tegevusrühm

Toetussummad (EUR) • Minimaalne: 1000

• Maksimaalne: määruses sätestatud miniprojekti maksimaalne maksumus

Toetuse määr • 100%

Väljundnäitajad

• Tegevustes osalejate arv

• Tegevuste elluviijate arv

• Ürituste arv

• Võrdseid võimalusi edendavate projektide arv

• Võrdset kohtlemist edendavate projektide arv

14

1.2.6 Koostöö arendamine (tegevusrühma meede)

Lisaks toetuste jagamisele viib Hiidlaste Koostöökogu ellu mitmesuguseid koostööprojekte nii organisatsiooni kui piirkonna laiema arendamise eesmärgil. Koostööprojektid aitavad kaasa uute ja uuenduslike lähenemiste tutvustamisele, suurendavad eri sektorite omavahelist läbikäimist, motiveerivad liikmeskonda ning võimaldavad jõuda uute sihtgruppideni.

Koostöökogu jätkab ühiste projektidega ja on avatud uutele koostööpartneritele nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt. Koostööd tehakse nii LEADER-tegevusrühmadega nii Eestis kui ka välismaal, et kohalike ettevõtete ja vabaühenduste seas head praktikad paremini leviksid. Riigisiseselt on koostöö sihtpiirkonnaks kujunenud Lääne-Eestis tegutsevad tegevusgrupid, kuid see ei ole reegel. Koostööprojektide peamisteks kasusaajateks on tegevusrühma piirkonna elanikud, vabaühendused, ettevõtjad ja kohalik omavalitsus.

Hiidlaste Koostöökogul on tihe koostöö piirkondlike asutustega nagu Hiiumaa Arenduskeskus SA, Hiiumaa Vallavalitsus, Hiiumaine Toit MTÜ, Hiiumaa Ettevõtjate Liit MTÜ, Kodukant Hiiumaa ja veel näiteks piirkondliku Töötukassa esindusega.

Peamised koostööprojektide valdkonnad on:

• Uuenduslikkus kõige laiemas mõttes (uued protsessid, tehnoloogiad, ärimudelid jms)

• Turundus (Hiiumaa kui turismisihtkoha tutvustamine)

• Rohepööre (keskkonnahoid, taastuvenergia lahendused jms)

• Lääne-Eesti saarte biosfääriala programmi elluviimist toetavad tegevused

• Noori kaasav ja noortele suunatud tegevused

• Pärandi uurimine, eksponeerimine ja arendamine

• Tervisespordi edendamine

Üldkoosoleku otsusega on võimalik lisada ka täiendavaid teemasid.

Eesmärk nr 6: Hiidlased on teadlikud headest praktikatest Eestis ja välismaal ning oskavad neid rakendada.

Tabel 12. Eesmärgi nr 6 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase 2024 Sihttase 2029 Allikas

Projektide tegevustes osalejate rahulolu

Ei ole mõõdetud Vähemalt 80% vastanutest on rahul

Uuring koostööprojektides osalenute hulgas

Eesmärk on kavas saavutada meetme nr 6 (koostöö arendamine) elluviimise kaudu.

15

Tabel 13. Meede nr 6: koostöö arendamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest 5% EAFRD eraldisest

Toetatavad tegevused

• Koolitused

• Õppereisid

• Turundus

• Ekspertide kaasamine

• Projektijuhtimine

Mittetoetatavad tegevused • Investeeringud

• Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

Toetuse saajad Toetuse saaja on kohalik tegevusgrupp: MTÜ Hiidlaste Koostöökogu

Nõuded toetuse saajale • Tegevus tuleb ellu viia Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas

või peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks

Toetussummad (EUR) Otsustab üldkoosolek

Toetuse määr Koostööprojektidel kuni 90%. Piiriülese koostöötegevuse algatamise ettevalmistamiseks kuni 100%

Väljundnäitajad

• Kaasatud Eesti-siseste organisatsioonide arv

• Kaasatud rahvusvaheliste organisatsioonide arv

• Lääne-Eesti saarte biosfääriala programmi elluviimist toetavate tegevuste arv

NB! Tegemist on tegevusrühma meetmega koostööprojektide elluviimiseks! Need projektid ei läbi hindamisprotsessi, vaid kuuluvad kinnitamisele üldkoosoleku poolt.

1.3 Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus

Hiidlaste Koostöökogu strateegia 2023–2027 keskendub sarnaselt eelmisele perioodile peaasjalikult ettevõtlusele ja kogukondadele. Nende puhul on toetatavateks tegevusteks reeglina investeeringud. Sel viisil on tagatud järjepidevus, kuna lahendamist vajavad küsimused ei ole ajas olulisel määral muutunud. Seetõttu ei oleks täiesti uute toetussuundade valimine õigustatud.

Samas on arenguks tarvis ka mitmesuguseid muid tegevusi, nagu näiteks sündmuste korraldamine, koolitused jms. Selleks on välja töötatud organisatsioonide arendamise meede, kust erinevalt eelmisele perioodile toetatakse ka ettevõtteid.

Rõhutamaks turismi olulisust Hiiumaa jaoks, on eraldi välja töötatud meede turismivaldkonna arendamiseks – ühisturundus, pakettide väljatöötamine jms. Sarnaselt organisatsioonide arendamise meetmele saavad ka sellest taotleda nii ettevõtted kui vabaühendused.

Uuenduseks on samuti sotsiaalvaldkonna toetamine. Varasemalt ei ole adresseeritud ühiskonna haavatavamaid gruppe, millega nüüd tegeletakse Euroopa Sotsiaalfond+ toetuse raames.

Projektide tasandi uuenduslikkust, samuti koostöisust ja keskkonnasäästlikkust käsitletakse hindamiskriteeriumite kaudu. Need projektid, mis panustavad ühte või mitmesse nn horisontaalsesse näitajasse, saavad hindamisel enam punkte.

16

Hiidlaste Koostöökogu strateegia on koostatud lähtuvalt LEADER-lähenemise üldpõhimõtetest, samuti teistest riikliku ja regionaalse tasandi arengudokumentidest. Sel viisil on tagatud omavaheline kooskõla, et käesolev strateegia panustaks ka laiemalt Eesti ühiskonnas määratletud väljakutsete lahendamisse.

Strateegia ülesehitust on võrreldes eelmise perioodiga lihtsustatud. Konkreetsele eesmärgile vastab üks meede, mis võimaldab taotlejail paremini mõista, mida ühe või teisega saavutada tahetakse. Samuti teeb selline ülesehitus hilisema seire hõlpsamini korraldatavaks.

Samuti on konkreetsemalt sihistatud ja ka lähemate partneritega kokku lepitud LEADER- koostöö suunad. Sel viisil on suhteliselt väikeste ressursside puhul võimalik hõlpsamini tulemusi saavutada, kuna killustatus on väiksem.

17

2 Strateegia elluviimine

Hiidlaste Koostöökogu strateegiat viiakse ellu toetusmeetmete kaudu. Strateegia elluviimine sisaldab:

• Organisatsiooni juhtimist ja arendamist

• Toetusmeetmete elluviimist

• Strateegia elluviimise seiret

2.1 Organisatsiooni juhtimine ja arendamine

Hiidlaste Koostöökogu praegust organisatsiooni on täpsemalt kirjeldatud tegevuspiirkonna analüüsis (Lisa 1 eraldiseisva dokumendina).

Hiidlaste Koostöökogu kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, mis otsustab organisatsioonide peamiste arengusuundade jt seaduses ette nähtud teemade üle. Üldkoosoleku roll on ka strateegia kinnitamine.

Organisatsiooni igapäevategevust korraldab juhatus, kes valib enda hulgast juhatuse esimehe.

Koostöökogu tegevusi viib ellu tegevuskeskus, kuhu palgatakse töötajaid vastavalt vajadusele ja võimalustele. Töötajate tööülesanded kinnitab juhatus eraldi, kuna strateegia elluviimise käigus võib tekkida vajadus palgata täiendavaid inimesi ja/või muuta olemasolevate kohustusi.

Strateegia elluviimiseks on vajalik täita vähemalt järgmised ülesannete plokid:

• Taotlejate nõustamine ja toetuse saajate abistamine projektide elluviimisel

• Tegevuskeskuse igapäevatöö korraldamine (tööplaanid, teavitused jms)

• Strateegia elluviimise tagamine (voorude korraldamine, teavitustegevus, rakenduskavade koostamine jne)

• Koostööprojektide algatamine ja/või elluviimine

• Kohalike võrgustike arendamine

Projektitaotlusi hindab hindamiskomisjon, mille otsused on sõltumatud. Komisjoni töökord kinnitatakse eraldi dokumendina juhatuse poolt.

Hiidlaste Koostöökogu organisatsioonilise võimekuse arendamine toimub enamjaolt LEADER-koostöö meetme kaudu. Algatatakse ja osaletakse projektides, mis vastavad meetmes LEADER-koostöö kokku lepitud fookusteemadele.

Hiidlaste Koostöökogu põhifunktsioon on LEADER-meetme toetuste administreerimine, millele käesoleval perioodil lisanduvad Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid. Konkurentsivõimeliste (uuenduslike) taotluste saamiseks ja põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on vajalik potentsiaalsete taotlejate võimestamine. Ilma teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevusteta võib võimalike taotlejate ring kitsaks jääda. Samuti ei suuda üksiktaotlejad enamasti hoomata laiemat konteksti, mistõttu võidakse lahendada kitsalt ühe organisatsiooni probleeme. Selleks, et jõuda rohkemate piirkonna organisatsioonideni,

18

viib Hiidlaste Koostöökogu ja ise projekte ellu (peamiselt LEADER-koostöö meetme raames) ja pakub taotlejatele tuge nende projektiideede arendamisel.

Niisiis ei ole Hiidlaste Koostöökogu maakondlik arendusorganisatsioon, mille rolli täidab Hiiumaa Arenduskeskus. Küll aga hõlmab organisatsiooni tegevus lisaks taotluste administreerimisele mitmesuguseid arendustegevusi.

2.2 Toetusmeetmete elluviimine

2.2.1 Rahastamiskava

Hiidlaste Koostöökogu strateegia elluviimist rahastatakse peamiselt kahest allikast, milleks on LEADER-programmi ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid. Omafinantseeringu tagamiseks kogutakse liikmemaksu. Samuti võib Hiidlaste Koostöökogu osaleda ka muudest allikatest rahastatud projektides, kui need aitavad kaasa visiooni saavutamisele.

Aastatel 2024–2025 on kavas käiku lasta 80% vahenditest (peatükk 2.2.2 Rakenduskavad). Lähenemine võtab arvesse, et väljamaksed tegevusrühmale toimuvad väljamakstud toetuste alusel. Seetõttu on plaanis kindlustada suuremad väljamaksed perioodi alguses, katmaks kulutusi perioodi lõpus.

Samuti on võimalik tegevusrühmal taotleda ettemaksu, et käibevahendid perioodi alguses olemas oleksid.

Hiidlaste Koostöökogu jätkusuutlikkuse tagab muuhulgas senine aastatepikkune tegevus LEADER-meetmete rakendamisel ning saadud kogemused ja tulemused ning heal tasemel taotlejate nõustamine. Praktika näitab, et suurem osa taotlejaid alustavad projektitegevusi esimesel võimalusel, esitades ka kuludokumente regulaarselt. Seega on olemas tugev eeldus, et uuel strateegia perioodil kasutatav lihtsustatud kulumeetod ei tekita probleeme.

Arvestatud on aga ka võimalusega, et kõikide halbade asjaolude kokkulangevusel (ennekõike projektide ja sellest tulenevalt maksete viibimisega) on tegevusrühmal võimalik pangast võtta lühiajalist arvelduskrediiti.

Eelarve maht määratakse kindlaks maaeluministri ja sotsiaalkaitseministri määrustega. Eelarvest vähemalt 75% jagatakse toetusteks, kuni 25% kulub rakendamisele (büroo ülalpidamiskulud, palgad, teavitustegevus jms).

19

Tabel 14. Hiidlaste Koostöökogu eelarve jagunemine

Meede

Toetussumma jagunemine

Toetusmäärad Toetussummad

T o

e tu

se d

( vä

h e

m a

lt 7

5% )

1. Ettevõtluse arendamine

40% (ligikaudu 605 tuhat) 60%

• Minimaalne: 5000

• Maksimaalne: 200 000

2. Kogukondade arendamine

30% (ligikaudu 455 tuhat)

• 90% kasumit mitte- taotlevate projektide puhul

• 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul

• Minimaalne: 3000

• Maksimaalne: 100 000

3. Külastus- keskkonna arendamine

15% (ligikaudu 230 tuhat)

• 90% kasumit mitte- taotlevate projektide puhul

• 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul

• Minimaalne: 3000

• Maksimaalne: 75 000

4. Organisatsioonide arendamine

10% (ligikaudu 150 tuhat)

• 90% kasumit mitte- taotlevate projektide puhul

• 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul

• Minimaalne: 1500

• Maksimaalne: 40 000

5. Sotsiaalvaldkond ESF+ vahendid (ligikaudu 125 tuhat)

100%

• Minimaalne: 1000

• Määruses sätestatud miniprojekti maksimaalne maht

6. LEADER-koostöö 5% (ligikaudu 75 tuhat)

• 90% koostööprojektide puhul

• 100% piiriüleseid koostööprojekte ettevalmistavate projektide puhul

Otsustab üldkoosolek

T e

g e

vu s-

ja e

la vd

a m

is k

u lu

d

(k u

n i 2

5% )

Tegevusrühma kulud (ligikaudu 425 tuhat eurot)

- 100% -

Eelarve kokku 2 059 454

sh EAFRD eraldis 1 932 845

sh ESF+ eraldis 126 609

2.2.2 Rakenduskavad

Strateegia elluviimine toimub iga-aastaste rakenduskavade kaudu, mille koostab tegevuskeskus ja kinnitab üldkoosolek. Rakenduskavas määratletakse tegevusrühma eelarvelised vahendid aastaks, sh toetussummade jagunemine meetmete lõikes. Samuti võib rakenduskavaga sätestada teatud kitsendusi – näiteks vähendada meetmete maksimaalse toetussumma suurust voorude lõikes. Nõuded rakenduskavale sätestab LEADER-meetme määrus. Rakenduskava esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemi Ametile.

20

Sotsiaalse kaitse suurendamise meetme taotlus esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tegemist on meetme rakendamiseks mõeldud katusprojekti (nn vihmavarjuprojekti) kirjeldusega, mille nõuded sätestatakse eraldi. Samuti sätestatakse eraldi kord vihmavarjuprojekti elluviimiseks, sh miniprojektide voorude korraldamiseks.

Taotlusvoore korraldatakse vastavalt üldkoosoleku poolt heaks kiidetud rakenduskavadele. Aastatel 2024–2025 on kavas kulutada kuni 80% vahenditest ja aastal 2026 kuni 20%, millele lisanduvad eelmiste aastate jäägid. LEADER-koostöö meetme projektid vältavad kuni perioodi lõpuni. Sel viisil kindlustatakse eelarve optimaalne kasutus, sh tegevusrühma rahastamine, kuna see on seotud väljamaksete summaga (Tabel 15).

Taotlusvoorudest teavitab Hiidlaste Koostöökogu avalikkust vastavalt LEADER-meetme määrusele.

Taotlemine toimub e-PRIA keskkonnas, v.a sotsiaalteenuste arendamise meetme puhul, kus taotlused esitatakse otse tegevusrühmale.

Hiidlaste Koostöökogu meetmetest saavad toetust taotleda tegevuspiirkonnas või selle hüvanguks tegutsevad organisatsioonid.

Taotlus peab sisaldama informatsiooni, mis on nõutud LEADER-meetme määruses. Vastava elektroonilise taotlusvormi koostab PRIA. Lisaks tuleb taotluses kajastada informatsioon, mis on vajalik tegevusrühmale taotluste hindamiseks. Kõnealune teave esitatakse samuti e- PRIA vahendusel. Näidisvormi teeb Hiidlaste Koostöökogu kättesaadavaks ka oma kodulehel.

Tabel 15. Eelarve toetuste eelarve jagunemine aastate lõikes

2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Üleminekuperiood 40% 40% 20% Kasutamata osa

Üleminekuperiood Üleminekuperiood

2.2.3 Taotluste hindamine

Taotluste hindamine koosneb viiest üksteisega seotud etapist (Joonis 1). Seejuures on eelmine etapp järgmise sisendiks.

1 • Taotlejate nõustamine

2 • Taotluste tehniline kontroll (mitte hindamine)

3 • Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine (taotlejale kohustuslik)

4 • Hindamine

5 • Taotluste pingerea kinnitamine juhatuse poolt

21

Joonis 1. Hindamisprotsess

Taotluste tehniline kontroll (ei ole hindamine)

Tehniline kontroll sisaldab esitatud dokumentide ja taotlejate nõuetele vastavuse üle vaatamist Hiidlaste Koostöökogu büroo poolt. Vajadusel antakse taotluse esitajale aeg puuduste likvideerimiseks. Sisulisi hinnanguid tehnilise kontrolli etapis ei anta.

Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine (taotlejale kohustuslik)

Paikvaatlusi korraldatakse reeglina investeeringuprojektidele osas. Samas võib hindamiskomisjon teha ettepaneku ka muude projektide vaatlemiseks koha peal, kui see on asjakohane. Paikvaatlusel osalevad vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget.

Investeeringuid mittesisaldavatele taotlustele või nendele investeeringuprojektidele, kus paikvaatluse rakendamine ei ole otstarbekas, rakendatakse ärakuulamist – taotleja esitleb oma projekti hindamiskomisjoni töökoosolekul.

Hindamine

Komisjoni liikmed hindavad taotlusi iseseisvalt vastavalt hindamiskriteeriumitele ja juhatuse poolt kinnitatud hindamiskorrale. Hindamine toimub e-PRIA-s, v.a ESF+ meetme puhul. Selle puhul tagab tehnilise lahenduse tegevusrühm.

Seejärel viiakse taotluste arutamiseks läbi hindamiskomisjoni töökoosolek. Tulemused (taotluste pingerida meetmete kaupa) vormistatakse protokollina, mis esitatakse Hiidlaste Koostöökogu juhatusele.

Taotluste hindamiskriteeriumid jagunevad neljaks osaks:

1. Asjakohasusega seotud (hinnatakse seoseid siinse strateegia jt asjakohaste arengudokumentidega ja panust taotlejate ringi laiendamisse) – bloki osakaal: 35%

2. Läbivate teemadega seotud (hinnatakse taotluste rohelisust, uuenduslikkust ja koostöisust) – bloki osakaal: 25%

3. Kestlikkusega seotud (hinnatakse tulemuste järjepidevust) – bloki osakaal: 25% 4. Kvaliteediga seotud (hinnatakse taotluse üldist kvaliteeti ja taotleja tausta) – bloki

osakaal: 15%

Hindamine toimub skaalal 0–3, kus 3 – väga hea, 2 – rahuldav, 1 – kesine ja 0 – puudulik. Lisaks rakendatakse taotluste hindamisel lävendit – kui taotlus saab koondhindeks19 1,6 või vähem, seda ei rahuldata.

Kõikidele meetmetele rakendatakse samu kriteeriume ja osakaale.

Tabel 16. Hindamiskriteeriumid

19 Koondhinne moodustub hindamiskomisjoni liikmete poolt antud hinnete aritmeetilisest keskmisest.

22

Osa Kriteerium ja osakaal Kirjeldus Skaala (0–3) A

sj a

k o

h a

su se

g a

s e

o tu

d k

ri te

e ri

u m

id (

k o

k k

u 3

5% )

Taotluse sidusus strateegia visiooni ja meetme eesmärkidega (20%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd on taotlus seotud strateegia visiooni ja meetme eesmärkidega – kas ja mil määral aitab projekti elluviimine nende saavutamisele kaasa

0 – Taotlus ei ole strateegiaga seotud20 1 – Taotlus on strateegiaga vähesel määral seotud 2 – Taotlus on strateegiaga enamjaolt seotud 3 – Taotlus tuleneb otseselt strateegia visioonist ja meetme eesmärkidest

Taotluse sidusus valla ja/või küla ja/või valdkonna arengueesmärkidega (5%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd tuleneb taotlus valla ja/või küla ja/või valdkonna arengueesmärkidest või tunnetatud vajadustest – kas vajadust projekti elluviimiseks on kogukonnas ja/või vallas tunnetatud, arengukavades kirjeldatud

0 – Taotlus ei ole valla/küla/valdkonna arengueesmärkidega seotud 1 – Taotlus on valla/küla/valdkonna arengueesmärkidega nõrgalt seotud 2 – Taotlus on valla/küla/valdkonna arengueesmärkidega seotud kuid mõju on väiksele osale kogukonnast 3 – Taotlus tuleneb otseselt valla /küla/valdkonna arenguvajadustest, mõju on laialdane

Taotluse panus meetme väljundnäitajate täitmisesse (5%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd panustab projekt konkreetse meetme väljundnäitajate sihttasemete saavutamisse

0 – Taotlus ei panusta ühtegi väljundnäitajasse 1 – Taotlus panustab ühte väljundnäitajasse 2 – Taotlus panustab rohkem kui ühte väljundnäitajasse 3 – Taotlus panustab kõiki konkreetse meetme väljundnäitajatesse

Panus taotlejate ringi laiendamisse (5%)

Hinnatakse, kas taotleja on eelmisel või sellel perioodil toetust saanud

0 – Taotleja on saanud toetust nii eelmisel kui sellel perioodil 1 – Taotleja on saanud toetust sellel, kuid mitte eelmisel perioodil 2 – Taotleja on saanud toetust eelmisel, kuid mitte sellel perioodil 3– Taotleja ei ole saanud toetust

eelmisel ega sellel perioodil

L ä

b iv

a te

te e

m a

d e

g a

se o

tu d

k ri

te e

ri u

m id

(k o

k k

u 2

5% )

Projekti rohelisus (5%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd panustab projekt keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandus) lahenduste väljatöötamisse (sh näiteks kohalike ressursside kasutamine,

0 – Taotlus ei panusta üldse keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse 1 – Taotlus panustab keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse vähesel määral

20 Kui taotlus saab selle kriteeriumi (sidusus strateegiaga) raames koondhindeks 0, ei kuulu projekt rahastamisele.

23

taastuvenergia rakendamine, taaskasutus, ringmajandus jms)

2 – Taotlus panustab keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse osaliselt 3 – Taotlus on keskkonda taastav ja kliimasõbralik

Projekti uuenduslikkus (15%)

Hinnatakse, kas ja mil määral on tegemist uuendusliku lähenemisega21

0 – Taotlus ei ole uuendusliku iseloomuga 1 – Taotlus on uuenduslik Hiiumaal 2 – Taotlus on uuenduslik ka väljaspool Hiiumaad 3 – Taotlus on uuenduslik ka väljaspool Hiiumaad tänu koostööle teadus- arendusasutusega

Projekti koostöisus (5%)

Hinnatakse, kas projekti elluviimine ja/või tulemuste kasutamine toimub koostöös, samuti kas projekti elluviimise järgselt tekivad koostöösidemed

0 – Taotleja viib projekti ellu ilma partneriteta, tulemused on kuuluvad üksnes taotlejale22 1 – Projekti elluviimine toimub koostöös omas sektoris/valdkonnas, kaasatud on vähemalt 1 partner 2 – Projekti elluviimine toimub vähemalt kahe sektori23 koostöös, kes kõik saavad projektist kasu, kaasatud on enam kui 1 partner 3 – Projekt viiakse ellu 3 sektori sisulises koostöös, tulemused on mõeldud kõikidele kasutamiseks

K e

st li

k k

u se

g a

s e

o tu

d k

ri te

e ri

u m

id (

k o

k k

u 2

5% )

Projekti tulemuste kestlikkus (15%)

Hinnatakse, kas ja mil määral on projekti tulemused tagatud peale toetusrahade lõppemist, kuidas on kaetud objektide majanduskulude katmine, vajalik kliendibaas vms

0 – Tegevused lõppevad projekti lõpuga, investeeringuobjekti edasine ekspluateerimine ei ole läbi mõeldud 1 – Projekti tulemused on vähesel määral kestlikud 2 – Projekti tulemused on enamjaolt kestlikud 3 – Projekti tulemused on arusaadavalt jätkusuutlikud (näiteks teenuse osutamine jätkub ka peale projekti lõppu ilma täiendava toetusvajaduseta). Rajatud investeeringuobjektide edasine ekspluateerimine on läbi mõeldud ja tõepärane

Realistlikkus (10%) Hinnatakse, kas projektis kavandatud tulemuste saavutamine ning eelarve ja

0 – Tulemuste saavutamine ei ole usutav, ajakava ja eelarve on ebarealistlikud

21 Uuenduslikkuse all mõistetakse uue tehnoloogia, protsessi vms kasutusele võtmist.

22 Partnerina ei käsitleta teenuseosutajat, kauba tarnijat või ehitajat.

23 Sektorid on avalik-, era- ja kolmas sektor

24

ajakava on selged ning realistlikud

1 – Tulemuste saavutamine on vähesel määral usutav 2 – Tulemuste saavutamine on enamjaolt usutav 3 – Projekti eelarve on põhjendatud ajakava on realistlik. Projekti tulemuste saavutamine on usutav

K va

li te

e d

ig a

s e

o tu

d k

ri te

e ri

u m

id (

k o

k k

u 1

5% )

Taotleja võimekus (5%)

Hinnatakse taotleja võimekust projekti ellu viia, sh, kuid mitte ainult varasem kogemus, majanduslik võimekus, kompetentsus

0 – Taotleja ja/või tema meeskonnaliikmete võimekus projekti ellu viia on väga väike – varasemad kogemused puuduvad, võimalik kulude suurenemine tingib tõenäoliselt projekti katkestamise, meeskonnaliikmetel puuduvad projekti elluviimiseks vajalikud teadmised ja oskused 1 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on osaline võimekus projekti ellu viimiseks 2 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on üldiselt võimekus projekti ellu viimiseks olemas 3 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on varasem kogemus projektide elluviimisel, võimekus tagada omafinantseering või isegi katta kallinemine, olemas on vajalikud teadmised ja oskused projekti tulemuslikuks elluviimiseks

Omafinantseeringu osakaal (10%)

Hinnatakse, kuivõrd on taotleja valmis panustama suurema omafinantseeringuga, kui on minimaalselt nõutud

0 – Taotleja omafinantseering on minimaalselt meetmes nõutav 1 – Taotleja omafinantseering ületab meetmes minimaalselt nõutavat 5,00% 24võrra 2 – Taotleja omafinantseering ületab meetmes minimaalselt nõutavat 10,00% 25võrra 3 – Taotleja omafinantseering ületab meetmes minimaalselt nõutavat 15,00% 26 või rohkem

Taotluste pingerea kinnitamine juhatuse poolt

24 näiteks juhul kui taotleja minimaalselt nõutav omafinantseering on 10% ja toetus maksimaalselt 90%, kuid taotleja suurendab omafinantseeringut 15,00%-ni või üle selle ja küsib toetust 85,00% või vähem 25 näiteks juhul kui taotleja minimaalselt nõutav omafinantseering on 10% ja toetus maksimaalselt 90%, kuid taotleja suurendab omafinantseeringut 20,00%-ni või üle selle ja küsib toetust 80,00% või vähem 26 näiteks juhul kui taotleja minimaalselt nõutav omafinantseering on 10% ja toetus maksimaalselt 90%, kuid taotleja suurendab omafinantseeringut 25,00%-ni või üle selle ja küsib toetust 75,00% kuni 15,00%

25

Juhatus teeb otsuse27 rahastamisele kuuluvate taotluste osas, tuginedes hindamiskomisjoni ettepanekule. Juhul, kui juhatus hindamiskomisjoni ettepanekuga ei nõustu, saadab ta selle koos omapoolse muudatusettepaneku ja põhjendustega komisjonile kordushindamiseks tagasi.

2.3 Strateegia seire ja hindamine

2.3.1 Seire ja hindamise korraldus

Strateegia hindamist ja seiret28 korraldab Hiidlaste Koostöökogu juhatus ja tegevusi viib ellu tegevuskeskus. Strateegia seire on pidev, seirearuandest lähtuvalt valmistatakse ette iga- aastased rakenduskavad, misjärel on võimalik tegevusi strateegia elluviimisel täpsustada. Eristatakse kahte sorti näitajaid:

• Tulemusnäitajad, mis mõõdavad eesmärkide täitmist ja millele on seatud sihttasemed. Tulemusnäitajad jagunevad omakorda kaheks:

o Kohustuslikud tulemusnäitajad – need tulenevad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavast 2023–2027 ja on aluseks tegevusrühma iga-aastase kohustusliku seirearuande koostamisele.

o Tegevusrühma poolt täiendavalt määratletud näitajad, mis aitavad mõista, kas ja kuivõrd on eesmärgid täidetud.

• Väljundnäitajad, mis on sätestatud eraldi igale meetmele ja mille osas ei ole määratletud sihttasemeid. Vastavalt taotlustest saadavale infole seiratakse jooksvalt väljundnäitajate numbrilisi väärtusi, et strateegiaperioodi lõpus oleks võimalik hinnata, millist tüüpi tegevused on olnud kõige sagedasemad, milliseid teemasid oluliselt adresseeritud ei ole jne. See annab sisendi järgmise strateegiaperioodi meetmete kujundamiseks.

Väljund- ja tulemusnäitajate pidev seire ning nende kumulatiivsed tulemused ongi strateegia hindamise tööriistadeks, kuivõrd strateegiat viiakse ellu meetmete kaudu.

Tabel 17. Hiidlaste Koostöökogu seire ja hindamise korraldus

Mõõdik Korraldus

Kohustuslikud tulemusnäitajad (R...)

Informatsiooni kogutakse e-PRIA-s otse taotlejatelt väljamaksete tegemise raames.

Täiendavad tulemusnäitajad, sh

Muud näitajad (Äriregistri andmed jms)

Kogutakse tegevuskeskuse poolt taotlejatelt aasta peale projekti elluviimist jooksvalt.

Küsitlusel põhinevad Kavandatud on kahte sorti küsitlusi:

27 Juhul kui huvide konflikti vältimine eeldab paljude juhatuse liikmete enda otsustusprotsessist taandamist, kinnitab nimekirja üldkoosolek. 28 Seire tähendab millegi (antud juhul strateegia elluviimise) seisundi pidevat jälgimist ja hindamist.

26

1. Elanikkonna küsitlus (viiakse läbi kaks korda strateegiaperioodi jooksul aastatel 2026 ja 2029)

2. Projektides osalenute rahuloluküsitlus (viiakse läbi kord strateegiaperioodi lõpus aastal 2029)

Küsitlusele vastamine on toetuse saajatele kohustuslik (vastavasisuline nõusolek küsitakse taotlemisprotsessi käigus).

Väljundnäitajad

Informatsiooni kogutakse tegevuskeskuse poolt heaks kiidetud taotlustest saadavale sisendile (kas projekt on uuendusliku iseloomuga, mitu uut teenust on loodud jne).

Taotlejal on kohustus tegevusrühmale vajalikku informatsiooni anda.

Väljundnäitajaid arvestatakse kumulatiivselt meetmete kaupa.

Lisaks koostab tegevmeeskond iga-aastaselt tegevusrühma administreerimissuutlikkuse hindamiseks juhatusele ja üldkoosolekule ülevaate organisatsiooni finantsseisust, sh eraldatud toetuste maht, välja makstud toetuste maht, tegevuskeskuse kulud liikide kaupa, koostööprojektide eelarvete täituvus jms. Finantsseire annab adekvaatset infot ühingu rahalise olukorra kohta, võimaldades vajadusel tegevustes korrektuure teha.

Täiendavalt seiratakse tegevusrühma administratiivseid näitajaid nagu nõustamiste arv meetmete lõikes, korraldatud teavitusürituste ja neil osalenute arvud.

2.3.2 Strateegia muutmine

Vajadust strateegia uuendamise ja muutmise järgi hindab Hiidlaste Koostöökogu juhatus iga-aastaselt vastavalt iga-aastase seire tulemustele. Vajadusel valmistab juhatus üldkoosolekule ette põhjendatud ettepaneku strateegia muutmiseks. Lisaks muudetakse strateegiat kehtivas määruses loetletud põhjustel.

Kui tegemist on tehniliste täiendustega töö paremaks korraldamiseks, arutatakse muutmist vaid juhatuse koosolekul. Põhjalikumad muudatused valmistatakse ette üldkoosolekul arutamiseks ja heaks kiitmiseks. Olulise sisendina arvestatakse siinkohal strateegia seire tulemusi.

Vahehindamist eraldiseisva tegevusena kavas ei ole, kuna periood on küllaltki lühike. Samuti täidab vastavat rolli iga-aastane seire, s.t, et organisatsiooni tegevuskeskusel ja juhatusel on olemas pidev ülevaade strateegia elluviimise seisust. Lisaks on kavas kaks korda strateegiaperioodi jooksul viia läbi laiemad küsitlused, mis aitavad mõista tegevuste mõju piirkonnale.

Strateegiaperioodi lõpus algatatakse uue strateegia koostamine vastavalt Euroopa Liidu ja riiklikele raamdokumentidele. Enne uue strateegia koostamist viiakse seireandmetele tuginedes läbi käesoleva lõpphindamine.

27

Lisad

Lisa 1. Tegevuspiirkonna profiil

Profiil asub eraldiseisvas dokumendis (Lisa 1. Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonna profiil).

Lisa 2. Strateegia koostamise protsess

Strateegia koostamine hõlmab nelja tegevusblokki, milleks olid:

1. Tegevuspiirkonna profiili koostamine (elanikkond, majandusnäitajad, õppetunnid eelmisest programmiperioodist jms)

2. Liikmeskonnalt sisendi kogumine:

• Avaseminar liikmetele visiooni ning eesmärkide määratlemiseks

• Kaasamisseminarid tegevuspiirkonna toimekeskustes (2) eesmärkide ja võimalike meetmete täpsustamiseks

• Küsitlus liikmeskonna hulgas

• Lõpuseminar liikmeskonnale tervikliku strateegia tutvustamiseks ja viimase lihvi andmiseks

3. Juhtrühma arutelud:

• Strateegia koostamist koordineeris juhtrühm, kelle ülesandeks oli vahekokkuvõtete ja -otsuste tegemine. Vastavalt eelmistest etappidest saadud sisendile koostas konsultant esialgsed visiooni, missiooni ja eesmärkide sõnastused, samuti mõõdetavad indikaatorid ja kavandatavad meetmed, mis juhtrühmas detailselt läbi arutati.

4. Tekstiloome

Tabel 18. Hiidlaste Koostöökogu strateegia koostamise raames toimunud sündmused

Kuupäev Sündmus Osalejad Tulemused

21.02.2022 Üldkoosolek 29 liiget

Hiidlaste Koostöökogu arengustrateegia 2023–2027 ettevalmistamise tegevuskava vastu võetud

11.04.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja juhtrühm

Ootused ja protsess kokku lepitud

19.04.2022 Strateegia koostamise avaseminar

51 osalejat Liikmetele jt huvilistele antud ülevaade strateegiaprotsessi käigus toimuma hakkavast

10.05.2022 Strateegiaseminar 14 osalejat Sisend visiooni, eesmärkide ja meetmete kujundamiseks saadud

18.05.2022 Temaatiline seminar 9 osalejat Toetusmeetmed täpsustatud

28

6.06–8.08.2022 Veebipõhine küsitlus liikmete hulgas

Liikmed (51 vastajat)

Hinnangud eelmisele strateegiaperioodile, piirkonna peamised väljakutsed, lahendamist vajavad küsimused

9.06.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja juhtrühm

Tegevuspiirkonna analüüsi tulemused läbi arutatud ja valideeritud

10.06.2022 Üldkoosolek 29 liiget Ülevaade strateegia raamistikust

24.08.2022 Meetmete töötuba 11 osalejat Meetmete detailid täpsustatud

25.08.2022 Sotsiaalvaldkonna töötuba

12 osalejat (organisatsioonid: hooldekodu, Töötukassa, Sotsiaalkeskus, vallavalitsus, külaseltsid)

Sotsiaalvaldkonna väljakutsed ja esmased lahendused määratletud

25.08.2022 Hindamiskriteeriumite töötuba

10 osalejat Hindamiskriteeriumite väljatöötamiseks sisend saadud

21.09.2022 Juhatuse koosolek 9 osalejat Strateegia tööversioon läbi arutatud

7.10.2022 Üldkoosolek 28 liiget Strateegia tööversioon liikmetele esitletud

10.02.2023 Juhatuse koosolek 6 osalejat Strateegia tervikversioon läbi arutatud

21.02.2023 Lõpuseminar 22 osalejat Strateegia tervikversioon läbi arutelu ja testitud

5.05.2023 Juhatuse koosolek 8 osalejat Strateegia viimased täpsustused läbi arutatud

17.05.2023 Üldkoosolek 36 osalejat Strateegia vastu võetud

Lisa 3. Seosed teiste arengudokumentidega

Hiidlaste Koostöökogu strateegia eesmärgipüstitusel on lisaks piirkonna arenguvajadustest ja -eeldustest lähtutud kõrgema tasandi (riik, maakond, omavalitsus) arengudokumentidest (Tabel 19).

Riikliku tasandi dokumentidest on välja toodud neli peamist:

1. Strateegia „Eesti 2035“ kui riigi põhiline strateegiline alus 2. Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis on LEADER-meetme aluseks 3. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, mis on sotsiaalvaldkonna eesmärgi

aluseks 4. Heaolu arengukava 2023–2030 (eelnõu), mis sätestab sihid sotsiaalvaldkonnas

On eeldatud, et strateegiakava ja rakenduskava on juba arvesse võtnud muude valdkondade püüdlusi ja poliitikaid. Seega kooskõla nendega kindlustab vastavuse ka muude dokumentidega.

29

Tabel 19. Hiidlaste Koostöökogu strateegia seosed teiste arengudokumentidega

Arengudokument Eesmärk Hiidlaste Koostöökogu strateegia seos

Strateegia „Eesti 2035“29

Strateegilised sihid: 1. Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene 2. Avatud, hooliv ja koostöömeelne

ühiskond 3. Tugev, uuendusmeelne ja

vastutustundlik majandus 4. Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja

kvaliteetne elukeskkond 5. Uuendusmeelne, usaldusväärne ja

inimesekeskne riigivalitsemine

Strateegia panustab sihtide 1–4 saavutamisse. Määratletud on eesmärgid, mis adresseerivad hiidlaste sotsiaalset kaitstust, uuenduslikku ettevõtlust, aktiivseid kogukondi ning jätkusuutlikke organisatsioone.

Euroopa Liidu ühise põllumajandus- poliitika strateegiakava 2023–202730

Erieesmärk nr 8:

• Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust

LEADER-sekkumise üldeesmärk:

• Maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine

Erieesmärgid: 1. Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute

tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu

2. Kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine

3. Teenuste kättesaadavuse parandamine, sh läbi kogukonnateenuse arendamise

4. Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja töötamine ja rakendamine

5. Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine

Hiidlaste Koostöökogu eesmärgid on suunatud sekkumise üldeesmärgi saavutamisse – toetatakse aktiivseid ja uuenduslikke kogukondi ning uuenduslikku, kohalikke ressursse ja oskusi väärindavat ning uutele turgudele suunduvat ettevõtlust.

1. Ettevõtluse arengut toetatakse ettevõtlusmeetme kaudu, mis on suunatud uuenduslikule ettevõtlusele.

2. Kogukondade tugevdamisse ja elanike kaasamisse panustavad nii kogukondade kui organisatsioonide toetusmeetmed, millest esimesest toetatakse elukeskkonna investeeringuid ja teisest vajalikke teadmisi ning oskusi.

3. Teenuste kättesaadavuse parandamist toetatakse ettevõtlusmeetme, samuti kogukondade ja sotsiaalteenuste meetmete kaudu.

4. Keskkonnasõbralikkus on läbiva printsiibina arvestatud hindamiskriteeriumites.

5. Mainekujundusele on suunatud külastuskeskkonna meede.

Ühtekuuluvus- poliitika fondide rakenduskava

Erieesmärk k:

• Parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja

Erieesmärgi sekkumise eesmärkide saavutamiseks on Hiidlaste Koostöökogu strateegias

29 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia (külastatud 7.12.2022) 30 https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 (külastatud 7.12.2022)

30

perioodiks 2021– 202731

taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet

Sekkumise eesmärgid:

• Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine

• Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine

määratletud eesmärk (Hiidlased on hästi hoitud) ja välja töötatud toetusmeede, mis on otseselt suunatud sotsiaalvaldkonna edendamisele, sh sotsiaalse kaasatuse suurendamisele. Meetmega adresseeritakse sekkumise mõlemat eesmärki.

Heaolu arengukava 2023– 2030 (eelnõu)32

Arengukavas on sätestatud alaeesmärgid, millest kaks on seotud sotsiaalvaldkonna meetmega:

• Nr 3: vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad

• Nr 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu

Eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks on strateegias määratletud sotsiaalteenuste arendamise meede, mis adresseerib mõlemat.

Hiiumaa valla arengukava 2035+33

Printsiibid, mida järgitakse Hiiumaa tuleviku kujundamisel:

• Tugev ja kokkuhoidev hiidlaste kogukond

• Arengule suunatud ja uuendustele avatus

• Loodushoid

• Hoolivus ja turvalisus

• Roheline Hiiumaa

Hiidlaste Koostöökogu strateegias on erinevatel tasanditel arvestatud kõikide valla (maakonna) strateegia printsiipidega:

• Kogukonna teemasid toetatakse kogukondade ja organisatsioonide arendamise meetmetest.

• Arengule ja uuendustele suunatust on läbivalt toonitatud nii ettevõtluse ja kogukondade arendamise meetmetes kui ka hindamiskriteeriumites.

• Loodushoidu toetatakse kogukondade arendamise meetmest, sama kehtib turvalisuse kohta.

• Rohelisus on kajastatud hindamiskriteeriumites.

31 https://pilv.rtk.ee/s/j6HZp9QFAjJM7a3 (külastatud 7.12.2022) 32 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#vabariigi-valitsuse- (külastatud 6.02.2023) 33 https://www.riigiteataja.ee/akt/428092022007 (külastatud 23.01.2023)

31

Lääne-Eesti saarte biosfääriala programm ja tegevussuunad 2030 (eelnõu)34

Visioon 2030:

• Lääne-Eesti biosfääriala on looduslikku mitmekesisust väärtustava kestliku elu- ja ettevõtluskeskkonnana tasakaalustatud arengu eeskujuks ning uute lahenduste kasvulavaks nii Eestis kui ka mujal maailmas.

Fookusteemad:

• Looduskeskkond – säilitatud looduslik mitmekesisus

• Rohemajandus – uuenduslik ja konkurentsivõimeline rohemajanduse eestvedaja

• Kultuuriruum – tugevad kogukonnad ja hästi hoitud kultuuripärand

Hiidlaste Koostöökogu strateegia aitab mitmes aspektis biosfääriala visiooni saavutamisele kaasa:

• Uued lahendused on välja toodud pea kõikide eesmärkide sõnastustes, samuti saavad kõrgemad hinded need projektid, mis on uuendusliku iseloomuga.

• Keslikkus nii loodussäästlikkuse kui ka majandusliku jätkusuutlikkuse mõttes on kajastatud taotluste hindamiskriteeriumites. Kõrgema hinde saavad taotlused, mis panustavad keskkonnahoidu ja on jätkusuutlikumad.

Samuti on meetmetega kaetud kõik biosfääriala programmi fookusteemad.

34 https://hiiumaaarenduskeskus.ee/ootame-tagasisidet-uuendatud-biosfaariala-programmdokumendile/ (külastatud 23.01.2023)

Meede 1 Ettevõtluse arendamine (investeeringud)

1. Strateegia meetme nimetus

Meede nr 1: Ettevõtluse arendamine 2. Rakendamise vajaduse lühikirjeldus:

Tegevuspiirkonna analüüs näitas, et kuigi ettevõtlus on Hiiumaal järjepanu arenenud, jäävad

majanduslikud näitajad siiski Eesti keskmistele alla. Valdav osa piirkonna ettevõtetest on väga väikesed,

mille töötajate arv on alla 10. Väikeste käibenumbrite juures on ka nende iseseisev

investeerimisvõimekus madal. Eestis ja maailmas toimuvate arengutega sammu pidamiseks on

investeeringute tegemine aga elutähtis.

3. Strateegia meetme eesmärk ja saavutatav tulemus

Eesmärk: Hiiumaal on uuenduslik, kohalikke ressursse1 ja oskusi väärindav ning uutele turgudele suunduv ettevõtlus. Meede panustab „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023- 2027“ üldeesmärki: parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda; ja erieesmärkidesse:

• edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust;

• olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades;

• suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule;

• edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk;

• panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse.

Meede panustab järgmistesse LEADER fookustesse ja eesmärkidesse:

• ettevõtluse arendamine eelkõige uute tasuvate töökohtade või innovaatiliste lahenduste kaudu;

• keskkonna- ja kliimasõbralikkus, sealhulgas bio- ja ringmajandust propageerivate lahenduste väljatöötamine ja rakendamine;

• maaelu positiivse kuvandi säilitamine; • ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine; • piirkondlike eripärade parem rakendamine, sh kohaliku toidu arendamine.

Meede aitab kaasa Maaelu arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) sihtvaldkondade saavutamisse: 1A) innovatsiooni ja koostöö toetamine ning teadmiste baasi arendamine maapiirkondades; 3A) toormetootjate konkurentsivõime parandamine nende parema integreerimise abil põllumajanduslike toiduainete tarneahelasse kvaliteedikavade kaudu, mis annavad põlumajandustoodetele lisaväärtuse, kohalike turgude edendamise ja lühikeste tarneahelate ning tootjarühmade ja -organisatsioonide ning tootmisharude vaheliste organisatsioonide kaudu; 6A) tegevusvaldkondade mitmekesistamise, väikeettevõtete loomise ja arendamise ning töökohtade loomise hõlbustamine; 6B) maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine; 6C) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kättesaadavuse, kasutamise ja kvaliteedi parandamine maapiirkondades.

1 Päikese- ja tuuleenergiat ei arvestata selle meetme raames kohaliku ressursi hulka

4. Toetatavad tegevused

• Investeeringud põhivarasse (taristusse, hoonetesse, seadmetesse, tarkvarasse, taastuvenergia lahendustesse oma energiakulude katteks)

• Investeeringuga seotud järelevalve tegevused

• Koolitus, kui see on seotud põhivara kasutusele võtmisega ja moodustab kuni 10% investeeringu maksumusest

• Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 15% projekti kogumaksumusest § 25. Projektitoetuse raames toetatava tegevuse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine–Riigi Teataja

5. Sihtrühm

Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad, mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi VKE) ning mittetulundusühingud (edaspidi MTÜ) ja sihtasutused (edaspidi SA), kui nende tegevus on suunatud ettevõtlusele 6. Nõuded toetuse taotlejale ja toetuse saajale

• Tegevus tuleb ellu viia Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas

• Tegevusega ei või alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud varem, ning tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui kohalikule tegevusrühmale projektitaotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud ettevalmistav töö, millega ei või alustada enne 1. jaanuari 2023

• 40 000 ja suurema toetuse taotleja on aktiivselt tegutsenud vähemalt 2 majandusaastat 2

• Toetuse taotlejal ei või olla taotlemise hetkel pooleli sama meetme projekti

• Taotlus esitatakse e-PRIA keskkonnas

• Taotlusega koos esitatakse järgnevad dokumendid: - hinnapäringud, hinnapakkumised - äriplaan koos finantsprognoosiga, kui toetuse summa ületab 10 000 eurot - ehitustegevuse korral kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialisti seisukoht või juba väljastatud ehitusluba - ehitise ehitamise korral väljavõte ehitusprojekti joonistest koos ehitusprojekti seletuskirjaga, kui need on nõutavad ehitusseadustiku kohaselt

§ 23. Nõuded projektitoetuse taotlejale LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine–Riigi Teataja 1) ta vastab strateegia meetmes nimetatud projektitoetuse taotleja kohta esitatud nõuetele ja riigiabi puhul sätestatud nõuetele; 2) tema riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 3) ta ei ole saanud ega taotle projektitaotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 4) ta on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas;

2 Kahe viimase majandusaasta keskmine müügikäive on vähemalt 10 000 €

5) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist või tal ei ole kehtivat registrist kustutamise hoiatust; 6) tähtajaliselt asutatud projektitoetuse taotleja ei ole asutatud lühemaks ajaks kui viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest; 7) tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 294, 296, 298, 2981, 3001, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest. § 33. Projektitoetuse saajale esitatavad toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine–Riigi Teataja (1) Projektitoetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, ja võtab projektitoetuse abil ehitatud, renoveeritud või soetatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029, seejuures: 1) saavutab toetatava tegevuse eesmärgi ja tulemuse; 2) alustab toetatava tegevuse elluviimisega üheksa kuu jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

(2) Projektitoetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab projektitoetuse abil ehitatud, renoveeritud või soetatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt 3 aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on VKE, ning vähemalt 5 aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja ei ole VKE.

7. Makstava toetuse maksimaalne suurus ja määr

• Minimaalne: 5 000 EUR

• Maksimaalne: 200 000 EUR

• 15% kuni 60% protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest VKE-le, mittetulundusühingule või sihtasutusele, kui kavandatud tegevus on suunatud ettevõtluse arendamiseks;

• 15% kuni 30% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, väikelaeva, maastiku- ja mootorsõiduki, välja arvatud liikurmasina soetamiseks VKE-le, mittetulundusühingule ja sihtasutusele

• Vähese tähtsusega abi; Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot. KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2023/2831 Artikkel 3, lõige 2 jääki kontrolli siit…

§ 27. Projektitoetuse määr ja suurus

LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine–Riigi Teataja

8. Projektide näitajad ja sihtväärtused aastaks 2029

Väljundnäitajad:

• Ringmajandusega tegelevate ettevõtete arv 2

• Kohalikke ressursse väärindavate projektide arv 20

• Uuenduslike projektide arv (loetakse hindamisel uuenduslikkuse eest vähemalt 2 hindepunkti saanud projekte) 10

• Uusi turge hõlmavate projektide arv 5 Tulemusnäitajad:

Mõõdik Sihttase

2029

Toetust saanud ettevõtete müügitulu kasv 20%

Selliste tegevuste (projektide) arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning

kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele

maapiirkondades (R.27) 3

5

Ühise põllumajanduspoliitika projektides toetatud uued töökohad (R.37) 10

Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete,

sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (R.39) 50

3 Siin ja edaspidi: R... viitab ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava kohustuslikule seirenäitajale.

9. Hindamiskriteeriumid

Osa Kriteerium ja osakaal Kirjeldus Skaala (0–3)

A sj

ak o

h as

u se

ga s

e o

tu d

k ri

te er

iu m

id (

ko kk

u 3

5 %

)

1. Taotluse sidusus

strateegia visiooni ja

meetme

eesmärkidega (20%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd

on taotlus seotud

strateegia visiooni ja

meetme eesmärkidega –

kas ja mil määral aitab

projekti elluviimine nende

saavutamisele kaasa

0 – Taotlus ei ole strateegiaga seotud4

1 – Taotlus on strateegiaga vähesel

määral seotud

2 – Taotlus on strateegiaga enamjaolt

seotud

3 – Taotlus tuleneb otseselt strateegia

visioonist ja meetme eesmärkidest

2. Taotluse sidusus

valla ja/või küla ja/või

valdkonna

arengueesmärkidega

(5%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd

tuleneb taotlus valla ja/või

küla ja/või valdkonna

arengueesmärkidest või

tunnetatud vajadustest –

kas vajadust projekti

elluviimiseks on

kogukonnas ja/või vallas

tunnetatud, arengukavades

kirjeldatud

0 – Taotlus ei ole valla/küla/valdkonna

arengueesmärkidega seotud

1 – Taotlus on valla/küla/valdkonna

arengueesmärkidega nõrgalt

seotud

2 – Taotlus on valla/küla/valdkonna

arengueesmärkidega seotud kuid

mõju on väiksele osale

kogukonnast

3 – Taotlus tuleneb otseselt

valla/küla/valdkonna arengu-

vajadustest, mõju on laialdane

3. Taotluse panus

meetme

väljundnäitajate

täitmisesse (5%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd

panustab projekt

konkreetse meetme

väljundnäitajate

sihttasemete saavutamisse

0 – Taotlus ei panusta ühtegi

väljundnäitajasse

1 – Taotlus panustab ühte

väljundnäitajasse

2 – Taotlus panustab rohkem kui ühte

väljundnäitajasse

3 – Taotlus panustab kõiki konkreetse

meetme väljundnäitajatesse

4. Panus taotlejate

ringi laiendamisse

(5%)

Hinnatakse, kas taotleja on

eelmisel või sellel perioodil

toetust saanud

0 – Taotleja on saanud toetust nii

eelmisel kui sellel perioodil

1 – Taotleja on saanud toetust sellel,

kuid mitte eelmisel perioodil

2 – Taotleja on saanud toetust

eelmisel, kuid mitte sellel perioodil

3 – Taotleja ei ole saanud toetust

eelmisel ega sellel perioodil

4 Kui taotlus saab selle kriteeriumi (sidusus strateegiaga) raames koondhindeks 0, ei kuulu projekt rahastamisele.

Lä b

iv at

e t

e em

ad e

ga s

e o

tu d

k ri

te er

iu m

id (

ko kk

u 2

5 %

)

5. Projekti rohelisus

(5%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd

panustab projekt

keskkonna- ja

kliimasõbralike (sh bio- ja

ringmajandus) lahenduste

väljatöötamisse (sh näiteks

kohalike ressursside

kasutamine, taastuvenergia

rakendamine, taaskasutus,

ringmajandus jms)

0 – Taotlus ei panusta üldse

keskkonna- ja kliimasõbralike

lahenduste väljatöötamisse

1 – Taotlus panustab keskkonna- ja

kliimasõbralike lahenduste

väljatöötamisse vähesel määral

2 – Taotlus panustab keskkonna- ja

kliimasõbralike lahenduste

väljatöötamisse osaliselt

3 – Taotlus on keskkonda taastav ja

kliimasõbralik

6. Projekti

uuenduslikkus (15%)

Hinnatakse, kas ja mil

määral on tegemist

uuendusliku lähenemisega5

0 – Taotlus ei ole uuendusliku

iseloomuga

1 – Taotlus on uuenduslik Hiiumaal

2 – Taotlus on uuenduslik ka väljaspool

Hiiumaad

3 – Taotlus on uuenduslik ka väljaspool

Hiiumaad tänu koostööle teadus-

ja arendusasutustega

7. Projekti koostöisus

(5%)

Hinnatakse, kas projekti

elluviimine ja/või tulemuste

kasutamine toimub

koostöös, samuti kas

projekti elluviimise järgselt

tekivad koostöösidemed

0 – Taotleja viib projekti ellu ilma

partneriteta, tulemused on

kuuluvad üksnes taotlejale6

1 – Projekti elluviimine toimub

koostöös omas sektoris või

valdkonnas, kaasatud on vähemalt

üks partner

2 – Projekti elluviimine toimub

vähemalt kahe sektori7 koostöös,

kes kõik saavad projektist kasu,

kaasatud on enam kui 1 partner

3 – Projekt viiakse ellu 3 sektori

sisulises koostöös, tulemused on

mõeldud kõikidele kasutamiseks

5 Uuenduslikkuse all mõistetakse uue tehnoloogia, protsessi vms kasutusele võtmist.

6 Partnerina ei käsitleta teenuseosutajat, kauba tarnijat või ehitajat.

7 Sektorid on avalik-, era- ja kolmas sektor

K e

st lik

ku se

ga s

e o

tu d

k ri

te e

ri u

m id

( ko

kk u

2 5

% )

8. Projekti tulemuste

kestlikkus (15%)

Hinnatakse, kas ja mil

määral on projekti

tulemused tagatud peale

toetusrahade lõppemist,

kuidas on kaetud objektide

majanduskulude katmine,

vajalik kliendibaas vms

0 – Tegevused lõppevad projekti

lõpuga, investeeringuobjekti

edasine ekspluateerimine ei ole

läbi mõeldud

1 – Projekti tulemused on vähesel

määral kestlikud

2 – Projekti tulemused on enamjaolt

kestlikud

3 – Projekti tulemused on arusaadavalt

jätkusuutlikud (näiteks teenuse

osutamine jätkub ka peale projekti

lõppu ilma täiendava toetuse

vajaduseta). Rajatud

investeeringuobjektide edasine

ekspluateerimine on läbi mõeldud

ja tõepärane

9. Realistlikkus (10%)

Hinnatakse, kas projektis

kavandatud tulemuste

saavutamine ning eelarve ja

ajakava on selged ning

realistlikud

0 – Tulemuste saavutamine ei ole

usutav, ajakava ja eelarve on

ebarealistlikud

1 – Tulemuste saavutamine on vähesel

määral usutav

2 – Tulemuste saavutamine on

enamjaolt usutav

3 – Projekti eelarve on põhjendatud,

ajakava on realistlik. Projekti

tulemuste saavutamine on usutav

K va

lit e

ed ig

a se

o tu

d k

ri te

er iu

m id

( ko

kk u

1 5

% )

10. Taotleja võimekus

(5%)

Hinnatakse taotleja

võimekust projekti ellu viia,

sh, kuid mitte ainult

varasem kogemus,

majanduslik võimekus,

kompetentsus

0 – Taotleja ja/või tema

meeskonnaliikmete võimekus

projekti ellu viia on väga väike –

varasemad kogemused puuduvad,

võimalik kulude suurenemine

tingib tõenäoliselt projekti

katkestamise, meeskonnaliikmetel

puuduvad projekti elluviimiseks

vajalikud teadmised ja oskused

1 – Taotlejal ja/või tema

meeskonnaliikmetel on osaline

võimekus projekti ellu viimiseks

2 – Taotlejal ja/või tema

meeskonnaliikmetel on üldiselt

võimekus projekti ellu viimiseks

olemas

3 – Taotlejal ja/või tema

meeskonnaliikmetel on varasem

kogemus projektide elluviimisel,

võimekus tagada omafinantseering

või isegi katta kallinemine, olemas

on vajalikud teadmised ja oskused

projekti tulemuslikuks elluviimiseks

11.Omafinantseeringu

osakaal (10%)

Hinnatakse, kuivõrd on

taotleja valmis panustama

suurema

omafinantseeringuga, kui

on minimaalselt nõutud

0 – Taotleja omafinantseering on

minimaalselt meetmes nõutav

1 – Taotleja omafinantseering ületab

meetmes minimaalselt nõutavat

vähemalt 5,00%8 võrra

2 – Taotleja omafinantseering ületab

meetmes minimaalselt nõutavat

vähemalt 10,00%9 võrra

3 – Taotleja omafinantseering ületab

meetmes minimaalselt nõutavat

vähemalt 15,00% 10võrra

Kokku maksimaalsed punktid : 3.00

Lävend: 1.61

8 Näiteks juhul kui taotleja minimaalselt nõutav omafinantseering on 40% ja toetus maksimaalselt 60%, kuid taotleja suurendab omafinantseeringut 45,00%-ni või üle selle ja küsib toetust 55,00% või vähem 9 Näiteks juhul kui taotleja minimaalselt nõutav omafinantseering on 40% ja toetus maksimaalselt 60%, kuid taotleja suurendab omafinantseeringut 50,00%-ni või üle selle ja küsib toetust 50,00% või vähem 10 Näiteks juhul kui taotleja minimaalselt nõutav omafinantseering on 40% ja toetus maksimaalselt 60%, kuid taotleja suurendab omafinantseeringut 55,00%-ni või üle selle ja küsib toetust 45,00% või vähem (min 15%)

Meede nr 2: Kogukondade arendamine (investeeringud)

1. Strateegia meetme nimetus

Meede nr 2: Kogukondade arendamine 2. Rakendamise vajaduse lühikirjeldus:

Hea elukeskkonna osaks on mitmesuguste teenuste kättesaadavus, turvalisus ja looduse hea seisund.

Teenuste kättesaadavus on hajaasustusega maapiirkondades aga raskendatud. Samas on tegemist

olulise tingimusega selleks, et inimesed seal elada sooviksid. Seetõttu on maaelu positiivse kuvandi

loomise ja säilitamise vaates oluline toetada mitmesuguste (kogukonna)teenuste, samuti sportimis- ja

vaba aja veetmise võimaluste ning kultuuritegevuse elavdamist ja loomist – investeeringuid

elukeskkonda. Samavõrra on tähtis turvaline ja looduskaunis keskkond

3. Strateegia meetme eesmärk ja saavutatav tulemus

Eesmärk: Hiiumaal on aktiivsed ja uuenduslikud kogukonnad. Meede panustab „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023- 2027“ erieesmärkidesse:

• edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust;

• panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke;

• panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse.

Meede panustab LEADER fookustesse ja eesmärkidesse:

• kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine; • teenuste kättesaadavuse parandamine, sh läbi kogukonnateenuste arendamise; • keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste

väljatöötamine ja rakendamine; • maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine; • uuenduslike lahenduste leidmise ja kasutuselevõtmise soodustamine sh kogukonnateenuste

arendamisel ning kohaliku tasandi valitsemise parendamine läbi erinevate osapoolte kaasamise.

Meede aitab kaasa Maaelu arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) sihtvaldkondade

saavutamisse:

1A) innovatsiooni ja koostöö toetamine ning teadmistebaasi arendamine maapiirkondades;

6B) maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine;

6C) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavuse, kasutamise ja kvaliteedi parandamine

maapiirkondades.

4. Toetatavad tegevused

• Investeeringud ehitistesse, rajatistesse, taristusse, sisustusse, seadmetesse, taastuvenergia lahendustesse oma energiakulude katteks

• Investeeringud Hiiumaa kui külastuskeskkonna arendamisse (viidad, puhkealad jms)

• Investeeringuga seotud järelevalvetegevused

• Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 15% projekti kogumaksumusest

• (Kogukonna)teenuste arendamine1

• Turvalisuse tõstmine maal ja merel

• Looduskeskkonna seisundi parandamine § 25. Projektitoetuse raames toetatava tegevuse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine–Riigi Teataja

5. Sihtrühm

Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas tegutsevad MTÜ-d, SA-d ja Hiiumaa Vallavalitsus. Füüsilisest isikust ettevõtjad, mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtted (edaspidi VKE) ainult kogukonnateenuse arendamiseks.

6. Nõuded toetuse taotlejale ja toetuse saajale

• Tegevus tuleb ellu viia Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas

• Tegevusega ei või alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud varem, ning tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui kohalikule tegevusrühmale projektitaotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud ettevalmistav töö, millega ei või alustada enne 1. jaanuari 2023

• 40 000 ja suurema toetuse taotleja on aktiivselt tegutsenud vähemalt 2 majandusaastat.

• Toetuse taotlejal ei või olla taotlemise hetkel pooleli sama meetme projekti

• Taotlus esitatakse e-PRIA keskkonnas

• Taotlusega koos esitatakse järgnevad dokumendid: - hinnapäringud, hinnapakkumised - kui toetuse summa ületab 10 000 eurot tuleb lisada tasuvusanalüüs, - ehitustegevuse korral kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialisti seisukoht või juba väljastatud ehitusluba - ehitise ehitamise korral väljavõte ehitusprojekti joonistest koos ehitusprojekti seletuskirjaga, kui need on nõutavad ehitusseadustiku kohaselt

§ 23. Nõuded projektitoetuse taotlejale LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine–Riigi Teataja 1) ta vastab strateegia meetmes nimetatud projektitoetuse taotleja kohta esitatud nõuetele ja riigiabi puhul sätestatud nõuetele; 2) tema riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 3) ta ei ole saanud ega taotle projektitaotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 4) ta on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas; 5) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist või tal ei ole kehtivat registrist kustutamise hoiatust;

1 Piirkonnas on vajadus toetada kogukonna vajadustest lähtuvate kuid piiratud kättesaadavusega teenuste toimimist. Elukeskkonna

parandamiseks on vaja suurendada erinevate teenuste kättesaadavust kohapeal, kuid teenuse tarbijate piiratud hulk ei võimalda teenuste osutamist ettevõtjatele kasumliku majandustegevusena. Sellisteks kogukonnateenusteks on uuringu põhjal näiteks kino, teater, taaskasutusteenus, matuse-ja kalmuhooldusteenus, kingsepa teenus, võtmete valmistamine, automaatpesula, vilja jahvatamine ja hoiustamine, lemmikloomade hooldus- ja hoid, veterinaari teenused, huvitegevused ja sporditegevused, infoteenused, vajaduspõhine transporditeenus.

6) tähtajaliselt asutatud projektitoetuse taotleja ei ole asutatud lühemaks ajaks kui viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest; 7) tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 294, 296, 298, 2981, 3001, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest. § 33. Projektitoetuse saajale esitatavad toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine–Riigi Teataja (1) Projektitoetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, ja võtab projektitoetuse abil ehitatud, renoveeritud või soetatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029, seejuures: 1) saavutab toetatava tegevuse eesmärgi ja tulemuse; 2) alustab toetatava tegevuse elluviimisega üheksa kuu jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

(2) Projektitoetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab projektitoetuse abil ehitatud, renoveeritud või soetatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt 3 aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on VKE, ning vähemalt 5 aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja ei ole VKE.

7. Makstava toetuse maksimaalne suurus ja määr

• Minimaalne: 3 000 EUR

• Maksimaalne: 100 000 EUR

• 15% kuni 90% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest mittetulundusühingule, sihtasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele ning kogukonnateenuse arendamiseks

• Kuni 60% protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest VKE-le, mittetulundusühingule, sihtasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele, kui kavandatud tegevus on suunatud ettevõtluse arendamiseks ja ei ole suunatud kogukonnateenuse arendamiseks

• Kuni 30% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest, väikelaeva, maastiku- ja mootorsõiduki, välja arvatud liikurmasina soetamiseks VKE-le, mittetulundusühingule ja sihtasutusele kui investeering ei ole suunatud kogukonnateenuse arendamiseks

• Vähese tähtsusega abi; Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot. KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2023/2831 Artikkel 3, lõige 2 jääki kontrolli siit…

§ 27. Projektitoetuse määr ja suurus

LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine–Riigi Teataja

8. Projektide näitajad ja sihtväärtused aastaks 2029

Väljundnäitajad: • Uute vaba aja veetmise võimaluste arv 5 • Täiendatud vaba aja veetmise võimaluste arv 5 • Taastuvenergia lahenduste arv 4 • Kogukonnateenuste arv 2 • Turvalisust tõstvate projektide arv 10

Tulemusnäitajad:

Mõõdik Sihttase 2029

Selliste tegevuste (projektide) arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning

kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele

maapiirkondades (R.27)

5

Nende maapiirkondade elanike osakaal, kes saavad kasu paremast juurdepääsust

teenustele ja taristule ÜPP toetuse kaudu (R.41)

20% (u 2000

inimest)2

9. Hindamiskriteeriumid

Osa Kriteerium ja osakaal Kirjeldus Skaala (0–3)

A sj

ak o

h as

u se

ga s

eo tu

d k

ri te

er iu

m id

( ko

kk u

3 5

% )

1. Taotluse sidusus

strateegia visiooni ja

meetme

eesmärkidega (20%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd

on taotlus seotud

strateegia visiooni ja

meetme eesmärkidega –

kas ja mil määral aitab

projekti elluviimine nende

saavutamisele kaasa

0 – Taotlus ei ole strateegiaga seotud3

1 – Taotlus on strateegiaga vähesel

määral seotud

2 – Taotlus on strateegiaga enamjaolt

seotud

3 – Taotlus tuleneb otseselt strateegia

visioonist ja meetme eesmärkidest

2. Taotluse sidusus

valla ja/või küla ja/või

valdkonna

arengueesmärkidega

(5%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd

tuleneb taotlus valla ja/või

küla ja/või valdkonna

arengueesmärkidest või

tunnetatud vajadustest –

kas vajadust projekti

elluviimiseks on

kogukonnas ja/või vallas

tunnetatud, arengukavades

kirjeldatud

0 – Taotlus ei ole valla/küla/valdkonna

arengueesmärkidega seotud

1 – Taotlus on valla/küla/valdkonna

arengueesmärkidega nõrgalt

seotud

2 – Taotlus on valla/küla/valdkonna

arengueesmärkidega seotud kuid

mõju on väiksele osale

kogukonnast

3 – Taotlus tuleneb otseselt

valla/küla/valdkonna arengu-

vajadustest, mõju on laialdane

2 Arvestuse aluseks on tegevuspiirkonna elanike arv rahvastikuregistri andmetel. 2023. 1. jaanuari seisuga elas Hiiumaal 9758 inimest. Sellest on arvestatud vastav protsent ja saadud kasusaajate arv. 3 Kui taotlus saab selle kriteeriumi (sidusus strateegiaga) raames koondhindeks 0, ei kuulu projekt rahastamisele.

3. Taotluse panus

meetme

väljundnäitajate

täitmisesse (5%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd

panustab projekt

konkreetse meetme

väljundnäitajate

sihttasemete saavutamisse

0 – Taotlus ei panusta ühtegi

väljundnäitajasse

1 – Taotlus panustab ühte

väljundnäitajasse

2 – Taotlus panustab rohkem kui ühte

väljundnäitajasse

3 – Taotlus panustab kõiki konkreetse

meetme väljundnäitajatesse

4. Panus taotlejate

ringi laiendamisse

(5%)

Hinnatakse, kas taotleja on

eelmisel või sellel perioodil

toetust saanud

0 – Taotleja on saanud toetust nii

eelmisel kui sellel perioodil

1 – Taotleja on saanud toetust sellel,

kuid mitte eelmisel perioodil

2 – Taotleja on saanud toetust

eelmisel, kuid mitte sellel perioodil

3 – Taotleja ei ole saanud toetust

eelmisel ega sellel perioodil

Lä b

iv at

e t

e em

ad eg

a se

o tu

d k

ri te

er iu

m id

( ko

kk u

2 5

% )

5. Projekti rohelisus

(5%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd

panustab projekt

keskkonna- ja

kliimasõbralike (sh bio- ja

ringmajandus) lahenduste

väljatöötamisse (sh näiteks

kohalike ressursside

kasutamine, taastuvenergia

rakendamine, taaskasutus,

ringmajandus jms)

0 – Taotlus ei panusta üldse

keskkonna- ja kliimasõbralike

lahenduste väljatöötamisse

1 – Taotlus panustab keskkonna- ja

kliimasõbralike lahenduste

väljatöötamisse vähesel määral

2 – Taotlus panustab keskkonna- ja

kliimasõbralike lahenduste

väljatöötamisse osaliselt

3 – Taotlus on keskkonda taastav ja

kliimasõbralik

6. Projekti

uuenduslikkus (15%)

Hinnatakse, kas ja mil

määral on tegemist

uuendusliku lähenemisega4

0 – Taotlus ei ole uuendusliku

iseloomuga

1 – Taotlus on uuenduslik Hiiumaal

2 – Taotlus on uuenduslik ka väljaspool

Hiiumaad

3 – Taotlus on uuenduslik ka väljaspool

Hiiumaad tänu koostööle teadus-

ja arendusasutustega

4 Uuenduslikkuse all mõistetakse uue tehnoloogia, protsessi vms kasutusele võtmist.

7. Projekti koostöisus

(5%)

Hinnatakse, kas projekti

elluviimine ja/või tulemuste

kasutamine toimub

koostöös, samuti kas

projekti elluviimise järgselt

tekivad koostöösidemed

0 – Taotleja viib projekti ellu ilma

partneriteta, tulemused on

kuuluvad üksnes taotlejale5

1 – Projekti elluviimine toimub

koostöös omas sektoris või

valdkonnas, kaasatud on vähemalt

üks partner

2 – Projekti elluviimine toimub

vähemalt kahe sektori6 koostöös,

kes kõik saavad projektist kasu,

kaasatud on enam kui 1 partner

3 – Projekt viiakse ellu 3 sektori

sisulises koostöös, tulemused on

mõeldud kõikidele kasutamiseks

K es

tl ik

ku se

ga s

eo tu

d k

ri te

er iu

m id

( ko

kk u

2 5

% )

8. Projekti tulemuste

kestlikkus (15%)

Hinnatakse, kas ja mil

määral on projekti

tulemused tagatud peale

toetusrahade lõppemist,

kuidas on kaetud objektide

majanduskulude katmine,

vajalik kliendibaas vms

0 – Tegevused lõppevad projekti

lõpuga, investeeringuobjekti

edasine ekspluateerimine ei ole

läbi mõeldud

1 – Projekti tulemused on vähesel

määral kestlikud

2 – Projekti tulemused on enamjaolt

kestlikud

3 – Projekti tulemused on arusaadavalt

jätkusuutlikud (näiteks teenuse

osutamine jätkub ka peale projekti

lõppu ilma täiendava toetuse

vajaduseta). Rajatud

investeeringuobjektide edasine

ekspluateerimine on läbi mõeldud

ja tõepärane

9. Realistlikkus (10%)

Hinnatakse, kas projektis

kavandatud tulemuste

saavutamine ning eelarve ja

ajakava on selged ning

realistlikud

0 – Tulemuste saavutamine ei ole

usutav, ajakava ja eelarve on

ebarealistlikud

1 – Tulemuste saavutamine on vähesel

määral usutav

2 – Tulemuste saavutamine on

enamjaolt usutav

3 – Projekti eelarve on põhjendatud,

ajakava on realistlik. Projekti

tulemuste saavutamine on usutav

5 Partnerina ei käsitleta teenuseosutajat, kauba tarnijat või ehitajat.

6 Sektorid on avalik-, era- ja kolmas sektor

K va

lit e

ed ig

a se

o tu

d k

ri te

er iu

m id

( ko

kk u

1 5

% )

10. Taotleja võimekus

(5%)

Hinnatakse taotleja

võimekust projekti ellu viia,

sh, kuid mitte ainult

varasem kogemus,

majanduslik võimekus,

kompetentsus

0 – Taotleja ja/või tema

meeskonnaliikmete võimekus

projekti ellu viia on väga väike –

varasemad kogemused puuduvad,

võimalik kulude suurenemine

tingib tõenäoliselt projekti

katkestamise, meeskonnaliikmetel

puuduvad projekti elluviimiseks

vajalikud teadmised ja oskused

1 – Taotlejal ja/või tema

meeskonnaliikmetel on osaline

võimekus projekti ellu viimiseks

2 – Taotlejal ja/või tema

meeskonnaliikmetel on üldiselt

võimekus projekti ellu viimiseks

olemas

3 – Taotlejal ja/või tema

meeskonnaliikmetel on varasem

kogemus projektide elluviimisel,

võimekus tagada omafinantseering

või isegi katta kallinemine, olemas

on vajalikud teadmised ja oskused

projekti tulemuslikuks elluviimiseks

11.Omafinantseeringu

osakaal (10%)

Hinnatakse, kuivõrd on

taotleja valmis panustama

suurema

omafinantseeringuga, kui

on minimaalselt nõutud

0 – Taotleja omafinantseering on

minimaalselt meetmes nõutav

1 – Taotleja omafinantseering ületab

meetmes minimaalselt nõutavat

vähemalt 5,00%7 võrra

2 – Taotleja omafinantseering ületab

meetmes minimaalselt nõutavat

vähemalt 10,00%8 võrra

3 – Taotleja omafinantseering ületab

meetmes minimaalselt nõutavat

vähemalt 15,00% 9võrra

Kokku maksimaalsed punktid : 3.00

Lävend: 1.61

7 Näiteks juhul kui taotleja minimaalselt nõutav omafinantseering on 10% ja toetus maksimaalselt 90%, kuid taotleja suurendab omafinantseeringut 15,00%-ni või üle selle ja küsib toetust 85,00% või vähem 8 Näiteks juhul kui taotleja minimaalselt nõutav omafinantseering on 10% ja toetus maksimaalselt 90%, kuid taotleja suurendab omafinantseeringut 20,00%-ni või üle selle ja küsib toetust 80,00% või vähem 9 Näiteks juhul kui taotleja minimaalselt nõutav omafinantseering on 10% ja toetus maksimaalselt 90%, kuid taotleja suurendab omafinantseeringut 25,00%-ni või üle selle ja küsib toetust 75,00% või vähem (min 15%)

Meede 3 Külastuskeskkonna arendamine (ühisprojektide meede)

1. Strateegia meetme nimetus

Meede 3 Külastuskeskkonna arendamine (ühisprojektide meede) 2. Rakendamise vajaduse lühikirjeldus:

Hiiumaa tugevuseks on ilus, puhas ja mitmekesine looduskeskkond. Suvehooajal toimuvad siin

mitmesugused sündmused, mis meelitavad külastajaid Eestist ja välismaaltki. Turism on seega saarele

oluline majandusharu. Viimastel aastatel on turismiturundus hoogustunud, samuti on lisandunud uusi

turismiobjekte. Turundus on aga pidev protsess, mis eeldab süsteemsust ning koostööd valdkonna

osapoolte vahel. Samuti on suurte turismiobjektide kõrval ridamisi väiksemaid, mille külastajatele

avamine avardab valdkonna võimalusi, võimaldades külastajatel kogeda midagi uut.

3. Strateegia meetme eesmärk ja saavutatav tulemus

Eesmärk: Hiiumaa külastuskeskkond on tuntud ja atraktiivne nii saarel kui mandril. Meede panustab „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023- 2027“ üldeesmärki: parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda; ja erieesmärkidesse:

• edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust;

• olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades;

• suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule;

• edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk;

• panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse.

Meede panustab järgmistesse LEADER fookustesse ja eesmärkidesse:

• ettevõtluse arendamine eelkõige uute tasuvate töökohtade või innovaatiliste lahenduste kaudu;

• keskkonna- ja kliimasõbralikkus, sealhulgas bio- ja ringmajandust propageerivate lahenduste väljatöötamine ja rakendamine;

• maaelu positiivse kuvandi säilitamine;

• ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine;

• piirkondlike eripärade parem rakendamine, sh kohaliku toidu arendamine. Meede aitab kaasa Maaelu arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) sihtvaldkondade saavutamisse: 1A) innovatsiooni ja koostöö toetamine ning teadmistebaasi arendamine maapiirkondades; 3A) toormetootjate konkurentsivõime parandamine nende parema integreerimise abil põllumajanduslike toiduainete tarneahelasse kvaliteedikavade kaudu, mis annavad põlumajandustoodetele lisaväärtuse, kohalike turgude edendamise ja lühikeste tarneahelate ning tootjarühmade ja -organisatsioonide ning tootmisharude vaheliste organisatsioonide kaudu; 6A) tegevusvaldkondade mitmekesistamise, väikeettevõtete loomise ja arendamise ning töökohtade loomise hõlbustamine; 6B) maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine; 6C) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kättesaadavuse, kasutamise ja kvaliteedi parandamine maapiirkondades.

4. Toetatavad tegevused

• Turismiteenuste arendamine, mis ei ole suunatud üksiku äriühingu hüvanguks

• Kohaturundus (sh messid, trükised, veebimaterjalid jne)

• Turismivaldkonna edendamisse panustavad koolitused

• Suursündmuste (kultuur, sport jms) korraldamine (enam 500 külastajaga)

• Tegevuste elluviimiseks vajalike asjade ost mitte rohkem kui 15% projekti kogu abikõlblikust maksumusest

• Projektijuhtimine

• Käesolevast meetmest saab tegevusi ellu viia ainult ühisprojektina. Ühisprojekt on projekt, mis viiakse ellu 1–2-aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt. § 25. Projektitoetuse raames toetatava tegevuse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine–Riigi Teataja

5. Sihtrühm

Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas tegutsevad kolmanda sektori organisatsioonid, sihtasutused, füüsilisest isikust ettevõtjad, mikro- ja väikeettevõtted, Hiiumaa Vallavalitsus § 25. Projektitoetuse raames toetatava tegevuse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud

LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine–Riigi Teataja 6. Nõuded toetuse taotlejale ja toetuse saajale

• Tegevus tuleb ellu viia Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas

• Tegevusega ei või alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud varem, ning tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui kohalikule tegevusrühmale projektitaotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud ettevalmistav töö, millega ei või alustada enne 1. jaanuari 2023

• Projekt peab hõlmama vähemalt ühte partnerit.1

• Taotlus esitatakse e-PRIA keskkonnas

• Taotlusega koos esitatakse järgnevad dokumendid: - vormikohane ja partneritega allkirjastatud ühistegevuse tegevuskava - ühistegevuse hinnakalkulatsioon koos kulude mõistlikkust selgitava põhjendusega ning kui

ühistegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus

ületab 1000 eurot, küsib projektitoetuse taotleja vähemalt ühe kulude mõistlikkust tõendava

dokumendi, mis sisaldab teavet tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse ja

koguse kohta

- turundusplaan, kui projekti põhisisuks on turundus

1 Partnerina ei käsitleta teenuseosutajat, kauba tarnijat või ehitajat.

§ 23. Nõuded projektitoetuse taotlejale LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine–Riigi Teataja 1) ta vastab strateegia meetmes nimetatud projektitoetuse taotleja kohta esitatud nõuetele ja riigiabi puhul sätestatud nõuetele; 2) tema riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 3) ta ei ole saanud ega taotle projektitaotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 4) ta on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas; 5) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist või tal ei ole kehtivat registrist kustutamise hoiatust; 6) tähtajaliselt asutatud projektitoetuse taotleja ei ole asutatud lühemaks ajaks kui viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest; 7) tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 294, 296, 298, 2981, 3001, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest. § 33. Projektitoetuse saajale esitatavad toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine–Riigi Teataja

(1) Projektitoetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, ja võtab projektitoetuse abil ehitatud, renoveeritud või soetatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029, seejuures: 1) saavutab toetatava tegevuse eesmärgi ja tulemuse;

2) alustab toetatava tegevuse elluviimisega üheksa kuu jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

(2) Projektitoetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab projektitoetuse abil ehitatud, renoveeritud või soetatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt 3 aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on VKE, ning vähemalt 5 aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja ei ole VKE.

7. Makstava toetuse maksimaalne suurus ja määr

• Minimaalne: 3 000 EUR

• Maksimaalne: 75 000 EUR

• 15% kuni 60% protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest VKE-le, mittetulundusühingule või sihtasutusele, kui kavandatud tegevus on suunatud ettevõtluse arendamiseks;

• 15% kuni 90% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest kasumit mittetaotlevate projektide puhul mittetulundusühingule, sihtasutusele, kohalikule omavalitsusele ja selle hallatavale asutusele

• Vähese tähtsusega abi; Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2023/2831 Artikkel 3, lõige 2 jääki kontrolli siit… § 27. Projektitoetuse määr ja suurus LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine–Riigi Teataja

8. Projektide näitajad ja sihtväärtused aastaks 2029

Väljundnäitajad:

• Uute turismitoodete ja/või -teenuste arv 5

• Sündmuste arv 24

• Hooajaväliste sündmuste arv 4

• Külastuskeskkonna arendamisele suunatud projektide arv 8

Tulemusnäitajad:

Mõõdik Sihttase 2029

LEADER-projektide kajastatus üleriigilise levikuga kanalites Keskmiselt 3 kajastust

aastas

Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maapiirkondade

ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (R.39) 5

9. Hindamiskriteeriumid

Osa Kriteerium ja osakaal Kirjeldus Skaala (0–3)

A sj

ak o

h as

u se

ga s

eo tu

d k

ri te

er iu

m id

( ko

kk u

3 5

% )

1. Taotluse sidusus

strateegia visiooni ja

meetme

eesmärkidega (20%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd

on taotlus seotud

strateegia visiooni ja

meetme eesmärkidega –

kas ja mil määral aitab

projekti elluviimine nende

saavutamisele kaasa

0 – Taotlus ei ole strateegiaga seotud2

1 – Taotlus on strateegiaga vähesel

määral seotud

2 – Taotlus on strateegiaga enamjaolt

seotud

3 – Taotlus tuleneb otseselt strateegia

visioonist ja meetme eesmärkidest

2. Taotluse sidusus

valla ja/või küla ja/või

valdkonna

arengueesmärkidega

(5%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd

tuleneb taotlus valla ja/või

küla ja/või valdkonna

arengueesmärkidest või

tunnetatud vajadustest –

kas vajadust projekti

elluviimseks on kogukonnas

ja/või vallas tunnetatud,

arengukavades kirjeldatud

0 – Taotlus ei ole valla/küla/valdkonna

arengueesmärkidega seotud

1 – Taotlus on valla/küla/valdkonna

arengueesmärkidega nõrgalt

seotud

2 – Taotlus on valla/küla/valdkonna

arengueesmärkidega seotud kuid

mõju on väiksele osale

kogukonnast

3 – Taotlus tuleneb otseselt

2 Kui taotlus saab selle kriteeriumi (sidusus strateegiaga) raames koondhindeks 0, ei kuulu projekt rahastamisele.

valla/küla/valdkonna arengu-

vajadustest, mõju on laialdane

3. Taotluse panus

meetme

väljundnäitajate

täitmisesse (5%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd

panustab projekt

konkreetse meetme

väljundnäitajate

sihttasemete saavutamisse

0 – Taotlus ei panusta ühtegi

väljundnäitajasse

1 – Taotlus panustab ühte

väljundnäitajasse

2 – Taotlus panustab rohkem kui ühte

väljundnäitajasse

3 – Taotlus panustab kõiki konkreetse

meetme väljundnäitajatesse

4. Panus taotlejate

ringi laiendamisse

(5%)

Hinnatakse, kas taotleja on

eelmisel või sellel perioodil

toetust saanud

0 – Taotleja on saanud toetust nii

eelmisel kui sellel perioodil

1 – Taotleja on saanud toetust sellel,

kuid mitte eelmisel perioodil

2 – Taotleja on saanud toetust

eelmisel, kuid mitte sellel perioodil

3 – Taotleja ei ole saanud toetust

eelmisel ega sellel perioodil

Lä b

iv at

e t

e em

ad eg

a se

o tu

d k

ri te

er iu

m id

( ko

kk u

2 5

% )

5. Projekti rohelisus

(5%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd

panustab projekt

keskkonna- ja

kliimasõbralike (sh bio- ja

ringmajandus) lahenduste

väljatöötamisse (sh näiteks

kohalike ressursside

kasutamine, taastuvenergia

rakendamine, taaskasutus,

ringmajandus jms)

0 – Taotlus ei panusta üldse

keskkonna- ja kliimasõbralike

lahenduste väljatöötamisse

1 – Taotlus panustab keskkonna- ja

kliimasõbralike lahenduste

väljatöötamisse vähesel määral

2 – Taotlus panustab keskkonna- ja

kliimasõbralike lahenduste

väljatöötamisse osaliselt

3 – Taotlus on keskkonda taastav ja

kliimasõbralik

6. Projekti

uuenduslikkus (15%)

Hinnatakse, kas ja mil

määral on tegemist

uuendusliku lähenemisega3

0 – Taotlus ei ole uuendusliku

iseloomuga

1 – Taotlus on uuenduslik Hiiumaal

2 – Taotlus on uuenduslik ka väljaspool

Hiiumaad

3 – Taotlus on uuenduslik ka väljaspool

Hiiumaad tänu koostööle teadus-

ja arendusasutustega

7. Projekti koostöisus

(5%)

Hinnatakse, kas projekti

elluviimine ja/või tulemuste

0 – Taotleja viib projekti ellu ilma

partneriteta, tulemused on

3 Uuenduslikkuse all mõistetakse uue tehnoloogia, protsessi vms kasutusele võtmist.

kasutamine toimub

koostöös, samuti kas

projekti elluviimise järgselt

tekivad koostöösidemed

kuuluvad üksnes taotlejale4

1 – Projekti elluviimine toimub

koostöös omas sektoris või

valdkonnas, kaasatud on vähemalt

üks partner

2 – Projekti elluviimine toimub

vähemalt kahe sektori5 koostöös,

kes kõik saavad projektist kasu,

kaasatud on enam kui 1 partner

3 – Projekt viiakse ellu 3 sektori

sisulises koostöös, tulemused on

mõeldud kõikidele kasutamiseks

K es

tl ik

ku se

ga s

eo tu

d k

ri te

er iu

m id

( ko

kk u

2 5

% )

8. Projekti tulemuste

kestlikkus (15%)

Hinnatakse, kas ja mil

määral on projekti

tulemused tagatud peale

toetusrahade lõppemist,

kuidas on kaetud objektide

majanduskulude katmine,

vajalik kliendibaas vms

0 – Tegevused lõppevad projekti

lõpuga, investeeringuobjekti

edasine ekspluateerimine ei ole

läbi mõeldud

1 – Projekti tulemused on vähesel

määral kestlikud

2 – Projekti tulemused on enamjaolt

kestlikud

3 – Projekti tulemused on arusaadavalt

jätkusuutlikud (näiteks teenuse

osutamine jätkub ka peale projekti

lõppu ilma täiendava toetuse

vajaduseta). Rajatud

investeeringuobjektide edasine

ekspluateerimine on läbi mõeldud

ja tõepärane

9. Realistlikkus (10%)

Hinnatakse, kas projektis

kavandatud tulemuste

saavutamine ning eelarve ja

ajakava on selged ning

realistlikud

0 – Tulemuste saavutamine ei ole

usutav, ajakava ja eelarve on

ebarealistlikud

1 – Tulemuste saavutamine on vähesel

määral usutav

2 – Tulemuste saavutamine on

enamjaolt usutav

3 – Projekti eelarve on põhjendatud,

ajakava on realistlik. Projekti

tulemuste saavutamine on usutav

4 Partnerina ei käsitleta teenuseosutajat, kauba tarnijat või ehitajat.

5 Sektorid on avalik-, era- ja kolmas sektor

K va

lit e

ed ig

a se

o tu

d k

ri te

er iu

m id

( ko

kk u

1 5

% )

10. Taotleja võimekus

(5%)

Hinnatakse taotleja

võimekust projekti ellu viia,

sh, kuid mitte ainult

varasem kogemus,

majanduslik võimekus,

kompetentsus

0 – Taotleja ja/või tema

meeskonnaliikmete võimekus

projekti ellu viia on väga väike –

varasemad kogemused puuduvad,

võimalik kulude suurenemine

tingib tõenäoliselt projekti

katkestamise, meeskonnaliikmetel

puuduvad projekti elluviimiseks

vajalikud teadmised ja oskused

1 – Taotlejal ja/või tema

meeskonnaliikmetel on osaline

võimekus projekti ellu viimiseks

2 – Taotlejal ja/või tema

meeskonnaliikmetel on üldiselt

võimekus projekti ellu viimiseks

olemas

3 – Taotlejal ja/või tema

meeskonnaliikmetel on varasem

kogemus projektide elluviimisel,

võimekus tagada omafinantseering

või isegi katta kallinemine, olemas

on vajalikud teadmised ja oskused

projekti tulemuslikuks elluviimiseks

11.Omafinantseeringu

osakaal (10%)

Hinnatakse, kuivõrd on

taotleja valmis panustama

suurema

omafinantseeringuga, kui

on minimaalselt nõutud

0 – Taotleja omafinantseering on

minimaalselt meetmes nõutav

1 – Taotleja omafinantseering ületab

meetmes minimaalselt nõutavat

vähemalt 5,00%6 võrra

2 – Taotleja omafinantseering ületab

meetmes minimaalselt nõutavat

vähemalt 10,00%7 võrra

3 – Taotleja omafinantseering ületab

meetmes minimaalselt nõutavat

vähemalt 15,00% 8võrra

Kokku maksimaalsed punktid : 3.00

Lävend: 1.61

6 Näiteks juhul kui taotleja minimaalselt nõutav omafinantseering on 10% ja toetus maksimaalselt 90%, kuid taotleja suurendab omafinantseeringut 15,00%-ni või üle selle ja küsib toetust 85,00% või vähem 7 Näiteks juhul kui taotleja minimaalselt nõutav omafinantseering on 10% ja toetus maksimaalselt 90%, kuid taotleja suurendab omafinantseeringut 20,00%-ni või üle selle ja küsib toetust 80,00% või vähem 8 Näiteks juhul kui taotleja minimaalselt nõutav omafinantseering on 10% ja toetus maksimaalselt 90%, kuid taotleja suurendab omafinantseeringut 25,00%-ni või üle selle ja küsib toetust 75,00% või vähem (min 15%)

Meede nr 4: Organisatsioonide arendamine

1. Strateegia meetme nimetus

Meede nr 4: Organisatsioonide arendamine 2. Rakendamise vajaduse lühikirjeldus:

Organisatsioonid, nii vabaühendused kui ettevõtted, ei vaja mitte üksnes investeeringuid, vaid ka

mitmesuguseid arendustegevusi. Kogukonnad ei saa olla toimivad ja aktiivsed ilma koostööta. Selleks

on aga tarvis inimeste omavahelist suhtlust, sündmusi jms, milleks sageli raha napib. Samavõrra on

oluline kontaktide loomine ja säilitamine väljaspool Hiiumaad. Seetõttu vajab toetamist seltsitegevus,

kogukonna liikmeid ühendavate sündmuste korraldamine ja suhtlus teiste piirkondadega Eestis ning

välismaal. Erilise tähelepanu all on vananeva ja väheneva rahvastiku kontekstis noored, kujundamaks

Hiiumaast paika, kuhu ikka ja jälle soovitakse tagasi pöörduda. Lisaks investeeringutele vajavad

ettevõtted muid arendustegevusi, sh tuge tootearendusel ning turunduses, võtmaks kasutusele uusi

tehnoloogiaid, uuendamaks protsesse jne.

3. Strateegia meetme eesmärk ja saavutatav tulemus

Eesmärk: Hiiumaal on jätkusuutlikud ja arenevad organisatsioonid. Meede panustab „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023- 2027“ erieesmärkidesse:

• edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust;

• panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke;

• panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse.

Meede panustab LEADER fookustesse ja eesmärkidesse:

• kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine; • teenuste kättesaadavuse parandamine, sh läbi kogukonnateenuste arendamise; • keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste

väljatöötamine ja rakendamine; • maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine; • uuenduslike lahenduste leidmise ja kasutuselevõtmise soodustamine sh kogukonnateenuste

arendamisel ning kohaliku tasandi valitsemise parendamine läbi erinevate osapoolte kaasamise.

Meede aitab kaasa Maaelu arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) sihtvaldkondade

saavutamisse:

1A) innovatsiooni ja koostöö toetamine ning teadmistebaasi arendamine maapiirkondades;

6B) maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine;

6C) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavuse, kasutamise ja kvaliteedi parandamine

maapiirkondades.

4. Toetatavad tegevused

• Teenuste ja tootearendus

• Turundus

• Teadmiste ja oskuste arendamine, sh seminarid, koolitused, õppereisid jms

• Kogukondi liitvate spordi- ja kultuurisündmuste korraldamine

• Erinevate eagruppide võimestamisele suunatud tegevused

• Tegevuste elluviimiseks vajalike asjade ost mitte rohkem kui 15% projekti kogu abikõlblikust maksumusest

• Projektijuhtimine

• Käesolevast meetmest saab tegevusi ellu viia ainult ühisprojektina. Ühisprojekt on projekt, mis viiakse ellu 1–2-aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt. § 25. Projektitoetuse raames toetatava tegevuse abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine–Riigi Teataja

5. Sihtrühm

Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas tegutsevad MTÜ-d, SA-d, füüsilisest isikust ettevõtjad, mikro- ja väikeettevõtted ning Hiiumaa Vallavalitsus

6. Nõuded toetuse taotlejale ja toetuse saajale

• Tegevus tuleb ellu viia Hiidlaste Koostöökogu tegevuspiirkonnas

• Tegevusega ei või alustada, sealhulgas sellega seotud siduvaid kohustusi ei tohi olla võetud varem, ning tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ei tohi olla väljastatud varem kui kohalikule tegevusrühmale projektitaotluse esitamise päevale järgneval päeval, välja arvatud ettevalmistav töö, millega ei või alustada enne 1. jaanuari 2023

• Projekt peab hõlmama vähemalt ühte partnerit.

• Taotlus esitatakse e-PRIA keskkonnas

• Taotlusega koos esitatakse järgnevad dokumendid: - vormikohane ja partneritega allkirjastatud ühistegevuse tegevuskava - ühistegevuse hinnakalkulatsioon koos kulude mõistlikkust selgitava põhjendusega ning kui ühistegevuse raames tellitava töö või teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus ületab 1000 eurot, küsib projektitoetuse taotleja vähemalt ühe kulude mõistlikkust tõendava dokumendi, mis sisaldab teavet tellitava töö või teenuse või soetatava vara maksumuse ja koguse kohta - turundusplaan, kui projekti põhisisuks on turundus

§ 23. Nõuded projektitoetuse taotlejale LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine–Riigi Teataja 1) ta vastab strateegia meetmes nimetatud projektitoetuse taotleja kohta esitatud nõuetele ja riigiabi puhul sätestatud nõuetele; 2) tema riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaksmääratud intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ja maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas; 3) ta ei ole saanud ega taotle projektitaotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 4) ta on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas;

5) tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist või tal ei ole kehtivat registrist kustutamise hoiatust; 6) tähtajaliselt asutatud projektitoetuse taotleja ei ole asutatud lühemaks ajaks kui viis aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest; 7) tal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 491, 209, 2091, 210, 294, 296, 298, 2981, 3001, 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest. § 33. Projektitoetuse saajale esitatavad toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine–Riigi Teataja

(1) Projektitoetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid, ja võtab projektitoetuse abil ehitatud, renoveeritud või soetatud vara sihipäraselt kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029, seejuures: 1) saavutab toetatava tegevuse eesmärgi ja tulemuse;

2) alustab toetatava tegevuse elluviimisega üheksa kuu jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

(2) Projektitoetuse saaja tagab toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitab ja kasutab projektitoetuse abil ehitatud, renoveeritud või soetatud vara sihtotstarbeliselt, vähemalt 3 aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja on VKE, ning vähemalt 5 aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui taotleja ei ole VKE.

7. Makstava toetuse maksimaalne suurus ja määr

• Minimaalne: 1 500 EUR

• Maksimaalne: 40 000 EUR

• 15% kuni 60% protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest VKE-le, mittetulundusühingule või sihtasutusele, kui kavandatud tegevus on suunatud ettevõtluse arendamiseks;

• 15% kuni 90% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest kasumit mittetaotlevate projektide puhul mittetulundusühingule, sihtasutusele, kohalikule omavalitsusele ja selle hallatavale asutusele

• Vähese tähtsusega abi; Ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot. KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2023/2831 Artikkel 3, lõige 2 jääki kontrolli siit…

§ 27. Projektitoetuse määr ja suurus

LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine–Riigi Teataja

8. Projektide näitajad ja sihtväärtused aastaks 2029

Väljundnäitajad:

• Kaasatud organisatsioonide arv 20

• Võrgustike arv 5

• Noortealgatuste arv 2

• Sündmuste arv 12

• Sündmustel osalejate arv 500

• Turundusprojektide arv 12

• Teenuste ja tootearendusprojektide arv 8

Tulemusnäitajad:

Mõõdik Sihttase 2029

Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete,

sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (R.39) 5

Toetatud sotsiaalse kaasamise projektidega hõlmatud isikute arv R.42) 500

9. Hindamiskriteeriumid

Osa Kriteerium ja osakaal Kirjeldus Skaala (0–3)

A sj

ak o

h as

u se

ga s

eo tu

d k

ri te

er iu

m id

( ko

kk u

3 5

% )

1. Taotluse sidusus

strateegia visiooni ja

meetme

eesmärkidega (20%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd

on taotlus seotud

strateegia visiooni ja

meetme eesmärkidega –

kas ja mil määral aitab

projekti elluviimine nende

saavutamisele kaasa

0 – Taotlus ei ole strateegiaga seotud1

1 – Taotlus on strateegiaga vähesel

määral seotud

2 – Taotlus on strateegiaga enamjaolt

seotud

3 – Taotlus tuleneb otseselt strateegia

visioonist ja meetme eesmärkidest

2. Taotluse sidusus

valla ja/või küla ja/või

valdkonna

arengueesmärkidega

(5%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd

tuleneb taotlus valla ja/või

küla ja/või valdkonna

arengueesmärkidest või

tunnetatud vajadustest –

kas vajadust projekti

elluviimseks on kogukonnas

ja/või vallas tunnetatud,

arengukavades kirjeldatud

0 – Taotlus ei ole valla/küla/valdkonna

arengueesmärkidega seotud

1 – Taotlus on valla/küla/valdkonna

arengueesmärkidega nõrgalt

seotud

2 – Taotlus on valla/küla/valdkonna

arengueesmärkidega seotud kuid

mõju on väiksele osale

kogukonnast

3 – Taotlus tuleneb otseselt

valla/küla/valdkonna arengu-

vajadustest, mõju on laialdane

3. Taotluse panus

meetme

Hinnatakse, kas ja kuivõrd

panustab projekt

0 – Taotlus ei panusta ühtegi

väljundnäitajasse

1 Kui taotlus saab selle kriteeriumi (sidusus strateegiaga) raames koondhindeks 0, ei kuulu projekt rahastamisele.

väljundnäitajate

täitmisesse (5%)

konkreetse meetme

väljundnäitajate

sihttasemete saavutamisse

1 – Taotlus panustab ühte

väljundnäitajasse

2 – Taotlus panustab rohkem kui ühte

väljundnäitajasse

3 – Taotlus panustab kõiki konkreetse

meetme väljundnäitajatesse

4. Panus taotlejate

ringi laiendamisse

(5%)

Hinnatakse, kas taotleja on

eelmisel või sellel perioodil

toetust saanud

0 – Taotleja on saanud toetust nii

eelmisel kui sellel perioodil

1 – Taotleja on saanud toetust sellel,

kuid mitte eelmisel perioodil

2 – Taotleja on saanud toetust

eelmisel, kuid mitte sellel perioodil

3 – Taotleja ei ole saanud toetust

eelmisel ega sellel perioodil

Lä b

iv at

e t

e em

ad eg

a se

o tu

d k

ri te

er iu

m id

( ko

kk u

2 5

% )

5. Projekti rohelisus

(5%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd

panustab projekt

keskkonna- ja

kliimasõbralike (sh bio- ja

ringmajandus) lahenduste

väljatöötamisse (sh näiteks

kohalike ressursside

kasutamine, taastuvenergia

rakendamine, taaskasutus,

ringmajandus jms)

0 – Taotlus ei panusta üldse

keskkonna- ja kliimasõbralike

lahenduste väljatöötamisse

1 – Taotlus panustab keskkonna- ja

kliimasõbralike lahenduste

väljatöötamisse vähesel määral

2 – Taotlus panustab keskkonna- ja

kliimasõbralike lahenduste

väljatöötamisse osaliselt

3 – Taotlus on keskkonda taastav ja

Kliimasõbralik

6. Projekti

uuenduslikkus (15%)