MTÜ Raplamaa Partnerluskogu strateegia muudatuste heakskiitmine

Viljandi mnt 6, 79511 Rapla, Raplamaa

[email protected]

Kinnitatud üldkoosoleku otsusega: 26.05.2023

Muudetud üldkoosoleku otsusega: 7.-10.10.2023

Muudetud üldkoosoleku otsusega 26.-29.02.2024

Muudetud üldkoosoleku otsusega 12.12.2024

Strateegia

2023-2029

Raplamaa Partnerluskogu

1

Sissejuhatus 4

1. Raplamaa Partnerluskogu 5

1.2. Juhtimine ja töökorraldus 5

1.2.1. Struktuur ja juhtimine 5

1.2.2. Üldkoosolek 5

1.2.3. Revisjonikomisjon 5

1.2.4. Juhatus 5

1.2.5. Muud komisjonid 6

1.2.6. LEADER sidusrühmad 6

1.2.7. Liikmed 7

1.2.8. Büroo 7

1.3. Tegevusrühma eesti-sisene ja rahvusvaheline koostöö partnerlustega 8

2. Piirkonna iseloomustus 11

2.1. Piirkonda ühendavad tegurid 11

2.2. Geograafiline ülevaade 12

2.3. Elanikkond 13

2.3.1. Demograafiline iseloomustus 13

2.3.2. Haridus ja tööhõive 14

2.3.3. Vaesus 16

2.3.4. Tervis 18

2.3.4. Elanikkonna rahulolu maakonnaga 20

2.3.5. Raplamaa rahvastiku tulevikuprognoos 22

2.4. Majandus 23

2.5. Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem 27

3. Strateegia elluviimise olulisemad tulemused perioodil 2014-2020 35

3.1. Strateegia rakendamine 2014-2020 35

3.2. Strateegiliste eesmärkide saavutamine 41

2

3.2.1. Prioriteet 1: Piirkonna maaelu põhiteenuste kvaliteedi tõstmine ning elu- ja

külastuskeskkonna parendamine 42

3.2.2. Prioriteet 2: Ettevõtlikkuse areng ning konkurentsivõime tugevdamine

innovatsiooni abil 44

3.2.3. Prioriteet 3: Kogukonnaliikumise edendamine, kultuuri-, spordi- ja noorsootöö

arendamine ning koostöövõrgustike hoogustamine 47

4. Strateegia 2023-2029 kavandamine 53

4.1. Ettevalmistus ja kaasamine 53

4.2. SWOT analüüs 55

4.2.1. Tugevused 56

4.2.2. Nõrkused 60

4.2.3. Võimalused 64

4.2.4. Ohud 66

4.3. Piirkonna arenguvajaduste ja võimaluste analüüs 67

5. Strateegia 2023-2029 elluviimine 70

5.1. Visioon 70

5.2. Üldised eesmärgid 71

5.3. Meetmed 72

5.3.1. Üldised läbivad nõuded 72

5.3.2. Eesmärk 1. Heal tasemel põhiteenuste kaasaegse taristuga elukeskkond ja

atraktiivne külastusmaastik 73

5.3.3. Eesmärk 2. Aktiivne ja innovaatiline ettevõtlus, arenenud kohalik majandus ning

kõrge tööhõive 79

5.3.4. Eesmärk 3. Turvaline ja arenev laialdase ühistegevusega kogukond ning

hoogustunud tegevusega mitmekülgsed koostöövõrgustikud 91

5.3.5. Eesmärk 4. Inimväärikas elu kõigile tegevuspiirkonna inimestele. 104

5.4. Strateegia eesmärkide seotus LEADER spetsiifiliste eesmärkidega 110

5.5. Innovaatilised elemendid kohalikus kontekstis 112

3

5.6. Kaasamine 113

6. Strateegia elluviimise korraldamine 116

6.1. Rakenduskava koostamine 116

6.2. Taotlusvoorude korraldamine 116

6.3. Taotlemine ja taotluste menetlemine 116

6.4. Hindamise korraldamine 116

6.5. Seire 117

7. Rahastamine 119

8. Strateegia uuendamine 122

9. Strateegia seotus arengudokumentidega 123

Lisad 131

Sõnaseletused 131

4

Sissejuhatus

Raplamaa Partnerluskogu moodustati 9. mail 2006. aastal 62 asutajaliikme poolt, kelleks olid

vallavalitsused, mittetulundusühingud ja ettevõtjad.

Ühingu põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine Raplamaal, kaasaaitamine maaelu

ja külade säilimisele, taaselustamisele ja säästvale arengule, sh kohaliku ettevõtluse,

teeninduse, turisminduse ja tööhõive arendamisele ning tegevuspiirkonna elanike heaolu

suurendamisele.

Raplamaa Partnerluskogu strateegia 2023-2029 on aluseks piirkonna ja tegevusrühma

terviklikuks arendamiseks. Strateegia põhineb kohalikul algatusel ning rakendab LEADER1

lähenemist. Mittetulundusühing Raplamaa Partnerluskogu on partnerlusel põhinev

tegevusrühm (inglise keeles local action group), mis tähendab formaalset koostööd kohalikul

tasandil avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel.

Tegevusrühma kuuluvad neli Raplamaa valda: Rapla, Märjamaa, Kohila, Kehtna. Kehtna valla

koosseisus olev Järvakandi alevik kuulub Rohelise Jõemaa tegevusrühma. Tegevusrühma

kuulub väljaspoolt Rapla maakonda Järva maakonnast Türi vald Käru piirkonnaga.

Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkond on jagatud 9 piirkonnaks: Vigala (Märjamaa vallas),

Märjamaa (Märjamaa vallas), Käru (Türi vallas), Kohila (Kohila vallas), Kehtna (Kehtna

vallas), Raikküla (Rapla vallas), Kaiu (Rapla vallas), Juuru (Rapla vallas), Rapla (Rapla vallas).

Igas piirkonnas on moodustunud sidusrühm, kes viib ellu strateegiat kohapeal, nn rohujuure

tasandil. Tegevusrühma põhikiri sätestab, et tegevusrühm on avatud uutele liikmetele.

1 Leader on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Programmi eesmärk on edendada kohalikku elu

maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö, aidates luua kohalikel partnerlustel põhinevaid maaelu arengu

strateegiaid. Programmi nimi tuleneb lühendist, mis tähistab prantsuskeelset lauset liaison entre actions de

développement de l'economie rurale. Tõlkes tähendab see "seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel".

Programmi alus on kohalik lähenemine, mis võimaldab paremini ära kasutada maapiirkonna sisemisi

arenguvõimalusi. See omakorda aitab tõsta põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõimet, parandada

keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteeti ning mitmekesistada majandustegevust. Lisaks on

kohalikul algatusel oluline roll inimeste sidumisel uute ideedega, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse julgustamisel

ning kohalike teenuste arendamisel.

5

1. Raplamaa Partnerluskogu

1.2. Juhtimine ja töökorraldus

1.2.1. Struktuur ja juhtimine

Raplamaa Partnerluskogu juhtimistasandid:

• üldkoosolek;

• revisjonikomisjon;

• juhatus;

• muud üldkoosoleku poolt moodustatud komisjonid;

• LEADER sidusrühmad.

1.2.2. Üldkoosolek

Raplamaa Partnerluskogu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek. See on pädev

otsustama ja lahendama kõiki ühingu tegevusega seotud küsimusi ning vastu võtma otsuseid

kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud

juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Aastas toimub reeglina kaks

üldkoosolekut, juunis ja detsembris, mille kutsub kokku juhatus. Üldkoosoleku otsus on vastu

võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende volitatud

esindajatest. Üldkoosoleku võib läbi viia ka elektrooniliselt.

1.2.3. Revisjonikomisjon

Järelevalvet teostab tegevusrühmas revisjonikomisjon. Revisjonikomisjoni ülesandeks on

finantsmajandusliku ja põhikirjalise tegevuse revideerimine vähemalt kord aastas.

Revisjonikomisjon on kolmeliikmeline. Revisjonikomisjoni liikmed valib ja kinnitab

üldkoosolek.

1.2.4. Juhatus

Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib tegevusrühma tegevust juhatus, kes valitakse üldkoosoleku

otsusega kolmeks aastaks. Juhatuse liikmed koordineerivad LEADER tegevust oma

piirkonnas. Juhatuse liikme kandidaadi esitab igast piirkonnast selle piirkonna LEADER

sidusrühm. Juhatus on seega kuni 9-liikmeline, arvestusega 1 liige sidusrühma kohta. Kohalik

tegevusrühm tagab, et üks kolmandik juhatuse liikmetest vahetub põhikirjas ettenähtud

6

juhatuse ametiaja möödumisel.2 Juhatuse liikmed on esindatud nii, et kohaliku omavalitsuse

üksuste esindajate ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste

isikute esindatus on alla 50 protsendi.3

1.2.5. Muud komisjonid

Vastavalt vajadusele moodustab Raplamaa Partnerluskogu strateegia elluviimise

korraldamiseks töörühmi ja komisjone. Töörühmi on moodustatud strateegia meetmete

väljatöötamiseks, menetluskorra ja hindamiskriteeriumide koostamiseks, erinevate

koostööürituste korraldamiseks ja algatuste elluviimiseks. Komisjone on moodustatud

strateegia elluviimise vahehindamise ja seire teostamiseks.

1.2.6. LEADER sidusrühmad

Raplamaa Partnerluskogu töö edendamiseks on põhikirjas sätestatud LEADER sidusrühmade

moodustamine üheksas tegevusrühma piirkonnas. Nende ülesandeks on LEADER strateegia

elluviimisega seotud kohapealsete teavitus- ja koolitustegevuse ürituste läbiviimine,

kogukondade ühisürituste korraldamine, kohapealse koostöövõrgustiku edendamine. Näiteks

korraldatakse maaelu edendavaid üritusi ja tegevusi – infopäevi, koolitusi, näitusi, õppereise,

infomaterjalide väljaandmist, viiakse läbi LEADER-teemalisi koosolekuid oma piirkonnas

jms.

Sidusrühm korraldab oma piirkonnas LEADER strateegia ettevalmistamist, elluviimist ja

jälgimist. Samuti esitab sidusrühm hindamiskomisjonide liikmete kandidaatideks esindajaid

ning soovitab esindajaid erinevatesse töörühmadesse, komisjonidesse, delegatsioonidesse,

esindustesse. Sidusrühm esitab üldkogule kinnitamiseks juhatuse liikme kandidaadi oma

piirkonnast.

2 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus, paragrahv 31, lõige 6: Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seadus–Riigi Teataja 3 Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetuse määrus, paragrahv 5, lõige 2: Kohaliku tegevusgrupi

toetus ja LEADER-projektitoetus–Riigi Teataja

7

1.2.7. Liikmed

Raplamaa Partnerluskogu on registreeritud mittetulundusühing, mille tegevus on uutele

liikmetele avatud. Alates 1. jaanuarist 2023 on liikmemaksud aastas kohalikele omavalitsustele

0,50 eurot elaniku kohta; mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja FIEdele 15 eurot;

äriühingutele 25 eurot. Sisseastumismaks on võrdne aastase liikmemaksuga. Liikmemaksu

suuruse vaatab igal aastal läbi üldkoosolek ja vajadusel muudab seda.

Raplamaa Partnerluskogu liikmed on juriidilised isikud: kohalikud omavalitsused,

sihtasutused, vabaühendused, äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Liikmeks

vastuvõtmise otsustab juhatus taotleja avalduse alusel, välja arvatud uued kohalikud

omavalitsused.

2023. aasta 26. mai seisuga oli Raplamaa Partnerluskogul liikmeid 99. Alates asutamisest

(2006. aastast) on liikmete arv kolmandiku võrra kasvanud.

Raplamaa Partnerluskogu liikmed 2023. aasta seisuga:

• 5 kohalikku omavalitsust (valda);

• 41 ettevõtjat, sh 6 füüsilisest isikust ettevõtjat, 1 aktsiaselts, 1 tulundusühistu, 31

osaühingut;

• 53 vabaühendust, kõik mittetulundusühingud.

Raplamaa Partnerluskogu liikmeks olemine annab võimaluse aktiivselt kaasa rääkida strateegia

kujundamisel ja meetmete rakendamisel ning osaleda koolitustel, õppereisidel nii Eestis kui

välismaal.

1.2.8. Büroo

Raplamaa Partnerluskogu igapäevast tööd korraldab büroo, kus on 2,0 ametikohta – tegevjuht,

arendusjuht-projektinõustaja, meediaspetsialist. Büroo tööd juhib tegevjuht, kes suhtleb teiste

ametiasutuste ja organisatsioonidega, osaleb erinevate organisatsioonide koostöös, esitab

vajaliku aruandluse. Tegevjuhi ülesanded on ka iga-aastase tööplaani ja rakenduskava

koostamine ning strateegia elluviimise, muutmise ja uue strateegia koostamise protsessi

juhtimine. Tegevjuht menetleb taotlusi, nõustab ja aitab kaasa sidusrühmade omavahelisele

koostööle ning korraldab koolitusi. Arendusjuht-projektinõustaja ülesanne on taotlejate

nõustamine ja taotluste menetlemine, elanikkonna teavitus, sidusrühmade omavahelisele

8

koostööle kaasa aitamine, koostöö teiste organisatsioonidega ja raamatupidamise

korraldamine. Meediaspetsialisti ülesanne on Raplamaa Partnerluskogu kodulehekülje ja

sotsiaalmeedia haldamine, infokirja koostamine, elanikkonna teavitamine, sidusrühmade

omavahelisele koostööle kaasa aitamine, osalemine koostöös teiste organisatsioonidega.

Raplamaa Partnerluskogu võtab vajadusel tööle eksperte ja projektijuhte. MTÜ Raplamaa

Külade Liit lõpetab oma tegevuse 31.12.2023 ning sellest tulenevalt on Raplamaa

Partnerluskogul võimalus hakata täitma ülesandeid, mis on vajalikud tööks

külakogukondadega ja nende arendamiseks. Alates ülesannete lisandumisest on plaanitud

büroosse kuni 3,0 (kolm) ametikohta.

Raplamaa Partnerluskogu tegevus on avalik, tööga seotud dokumendid avaldatakse kodulehel

www.raplaleader.ee.

1.3. Tegevusrühma eesti-sisene ja rahvusvaheline koostöö partnerlustega

Tegevuspiirkonna arendamiseks tehakse koostööd järgmiste organisatsioonidega:

Tegevuspiirkonna kohalikud omavalitsused, Raplamaa Omavalitsuste Liit, Sihtasutus RAEK,

Raplamaa Ettevõtjate Ühing, Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus, Raplamaa Turism,

Mittetulundusühing Ettevõtlikud Naised Raplamaal, Raplamaa käsitööliste seltsing „Süstik“,

Raplamaa Talupidajate Liit, Mittetulundusühing Rabav Raplamaa ja teised piirkondlikud

ühendused. Tihe ühistöö on välja kujunenud Raplamaa Külade Liiduga, kellega koos viiakse

ellu mitmeid ühisüritusi – õppereise ja -päevi, seminare, näitusi, välismaiste delegatsioonide

vastuvõtte, külade tunnustamist. Tegevusrühm osaleb Rapla maakonna sotsiaal- ja tugiteenuste

osutajate võrgustiku kohtumistel, et arendada omavahelist koostööd. Kohtumistel osalevad

mittetulundusühingud ja osaühingud, kes osutavad vaimse tervisega seotud teenuseid ning

sotsiaal- ja tugiteenuseid Raplamaal.

Raplamaa Partnerluskogu siseriiklik võrgustikutöö toimib läbi erinevate ühenduste:

Võetakse osa Eesti Leader Liidu üldkoosolekutest, seminaridest ja koolitustest ning Maaelu

Võrgustikutöö Osakonna korraldatud seminaridest. Toimuvad sidusrühmade eesti-sisesed

õppereisid erinevatesse maakondadesse ja piirkondadesse. Osaletakse koostööprojektides

teiste LEADER tegevusrühmadega.

9

Tegevusrühm on aktiivne koostöös rahvusvaheliste LEADER tegevusrühmadega

Eelmisel perioodil uuendati suhteid Saksamaa Kaiserlauterni maakonna LEADER

tegevusrühmadega. LEADER sidemed tekkisid sõprusmaakondade Raplamaa ja

Kaiserslauterni vahel juba 2003. aastal, kui Saksa partnerid tutvustasid ühisel seminaril

LEADER programmi olemust, strateegia koostamist ja projektide valimist. 2017. aastal

võõrustas Raplamaa Partnerluskogu Kaiserslauterni maakonna delegatsiooni. Sama aasta lõpus

käis Raplamaa Partnerluskogu delegatsioon ka vastuvisiidil. Tegemist oli õppereisiga, mille

eesmärk oli kogemuste vahetamine LEADER programmi elluviimise tulemustest, vastastikuse

LEADER strateegiate tutvustamine ning võimalike valdkondade väljaselgitamine edasiseks

koostööks. 2022. aastal sõlmis Raplamaa Partnerluskogu kolme LEADER tegevusrühmaga

Kaiserslauterni maakonnast koostöökokkuleppe rahvusvahelise noorsootöö toetamiseks uuel

strateegiaperioodil. Westrich-Glantal, Donnersberger ja Lautrer Land tegevusrühmadega

kavandatava koostöö eesmärk on tuua LEADER temaatika noortele lähemale läbi kultuuri- ja

spordiprojektide, rahvusvahelise võrgustiku loomise ning arendamise, teadmiste vahetamise ja

sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise. Tulevaste koostööprojektide raames saavad toimuma

noorte vahetusprogrammid ja ühisprojektid.

2017. aastal kutsus Raplamaa Partnerluskogu seminar-nõupidamisele Nurmijärvi LEADER

tegevusrühma EMO juhid ning Nurmijärvi vallavalitsuse esindajad, et arutleda teemal, kuidas

elavdada ja uuendada koostööd LEADER tegevusrühmade vahel seoses Soome ja Eesti

iseseisvumise 100. aastapäevaga.

2018. aastal korraldas Raplamaa Partnerluskogu koolitus- ja infoürituse koos seminariga

õppereisil Taani LEADER tegevusrühmadesse. 2019. aastal viidi läbi õppereis Leedu

Vabariiki, tutvumaks sealsete tegevusrühmadega.

2019. aastal käis Kohila 16-liikmeline sidusrühm õppereisil Lätis. Eesmärk oli õppida, kuidas

oma koduasula ajalugu ning miljööväärtus tänapäevases võtmes toimima panna. Külastati

Kohilale sarnast Ligatnet, mis on endine paberivabriku asula ning lätlased on oma asula

atraktiivsuse tõstmiseks nii mõndagi ära teinud.

2022. aastal toimus Rapla- ja Järvamaa käsitöövõrgustiku kogemusreis Leedu käsitöölaadale

Vilniusesse. Laadast said osa 40 käsitööhuvilist Rapla- ja Järvamaalt. Samal aastal sai teoks ka

sidusrühmade õppereis Kreekasse ning Poola.

10

Võrgustike loomist toetatakse läbi strateegia meetmete

Strateegia meetmed toetavad koostööd erinevate organisatsioonide vahel, kellel on sarnased

huvid, ühine eesmärk või soov muutusi ellu kutsuda. Organisatsioonideülesed koosseisud

aitavad kaasa võrgustikes osalejate koostööle ja tagavad juurdepääsu informatsioonile,

võimaldavad tekitada ja jagada ressursse ning keskenduda ühisele probleemi lahendamisele.

Strateegia meetmed annavad raamistiku ja suunised võrgustikutööle.

11

2. Piirkonna iseloomustus

2.1. Piirkonda ühendavad tegurid

Tegevuspiirkond on looduslikult, majanduslikult, kultuuriliselt ja rahvuslikult ühtlane,

puuduvad olulised erinevused kohalike omavalitsuste vahel. Piirkonda ühendab sarnane

looduskeskkond – metsad, põllud, sood ja rabad, mis on omakorda aluseks sarnasele

majandustegevusele. Piirkonda ühendab sarnane (pärimus)kultuurikeskkond ja sarnased

ajaloolised traditsioonid ning iseloomustab rahvuslik ja keeleline homogeensus, eestlaste

osakaal on domineeriv, muulaste osakaal väike.

Piirkonda läbivad olulised transpordimagistraalid: Tallinn-Pärnu-Ikla, Tallinn-Türi-Paide-

Viljandi, Paide-Rapla-Märjamaa-Haapsalu maanteed ning rongiühendusega Tallinn-Türi-

Viljandi raudtee. Tulevikus läbib piirkonda Tallinnast algav kiirraudtee Rail Baltic. Rapla

maakonnas asub väike- ja hobilennundusena toimiv Kuusiku lennuväli (Rapla vallas, Ira

külas).

Raplamaa piirkondlikku eripära kujundab

● Pealinna lähedusega seotud õppimisvõimaluste ja töökohtade mitmekesisus tähendab

arvestatavat osa igapäevast pendelrännet Tallinna suunal. Pealinnaga on heas korras

maanteeühendus ning tihe rongiliiklus. Tallinn on raplamaalastele oluline kultuuri

tarbimise koht, aga samuti ostupiirkond.

● Teiseks piirkonna eripäraks on elanikkonna paiknemine hajaasustusega külades ja

väikestes alevikes. Raplamaal puuduvad suured linnad – tõmbekeskused (v.a Rapla –

maakonnakeskus vallasisese linnana). Külades on aktiivsed kogukonnad ja säilinud

ning arendatud pärimustraditsioonid.

● Kolmandaks piirkondlikuks eripäraks on paiknemine Eesti keskmes ja hea ning lühike

ühendus Eesti teiste suuremate linnadega: Pärnu, Haapsalu, Viljandi, Tartu, Paide ning

Tallinnaga. Lähedus välismaaga Tallinna sadama ning lennujaama kaudu, mis

potentsiaalselt soodustab tööhõivet, ettevõtete majandustegevust, turistide saabumist.

● Neljandaks piirkonna eripäraks on Raplamaad mõjutav aeglane Tallinnast lähtuv

valglinnastumine, eeskätt Tallinna lähedastes valdades on märgatav uusasumite

tekkimine, s.h. endiste suvilaühistute aladel ja noorte, aga ka eakate inimeste

12

ümberasumine maale seoses odavamate elamispindadega ning kvaliteetse

elukeskkonnaga.

2.2. Geograafiline ülevaade

Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna pindala on 2 974,34 ruutkilomeetrit.

Tabel 1. Tegevuspiirkonna pindala.

Vald Pindala

Rapla vald 859,47 km²

Märjamaa vald 1 162,74 km²

Kehtna vald4 507,10 km²

Kohila vald 230,14 km²

Türi valla Käru

piirkond5

214,89 km²

kokku 2 974,34 km²

Tegevusrühma piirkonnas puuduvad suured linnalised asulad. Suurim on Rapla linn – 4 887

elanikuga. Järgnevad Kohila alev – 3 141 elanikuga, Märjamaa alev – 2 542 elanikuga, Aespa

alevik (Kohila vald) – 1 367 elanikuga, Kehtna alevik – 1 094 elanikuga, Alu alevik (Rapla

vald) – 761 elanikuga. Piirkonnas on 1 linn, 3 alevit, 13 alevikku ja 267 küla, mis jagunevad

valdade vahel järgmiselt:

● Kehtna vallas (v.a. Järvakandi alevik) 1 alev, 4 alevikku ja 43 küla;

● Kohila vallas 1 alev, 3 alevikku ja 21 küla;

● Märjamaa vallas 1 alev ja 112 küla;

● Rapla vallas 1 linn 5 alevikku ja 83 küla;

● Türi valla Käru piirkonnas 1 alevik ja 8 küla.

4 Andmed on välja toodud ilma Järvakandi piirkonnata. Järvakandi pindala on 4,85 km². 5 Jõeküla, Kullimaa, Kõdu, Kädva, Kändliku, Lauri, Lungu, Sonni, Käru.

13

Piirkonna tähtsamateks loodusressurssideks on rikkalik mets, sh taimed ja metsasaadused,

(kohati) viljakas põllu- ja rohumaa, turvas, liiv, paekivi, aga ka puhas põhjavesi.

Turismiressursiks on ehe loodus, eeskätt omapärane kõnnumaa, rabamaastik, põlismets ja

metsloomad. Edukamad turismiettevõtted panustavad loodusmatkadele (rabamatkad, jaht,

loomavaatlus, ratsutamine, kanuusport, rattasport).

Maakond asub Eesti keskel ja on hästi ühendatud erinevate Eesti piirkondadega – Raplast

Tallinnasse on 53 km, Jõhvi 212 km, Tartusse 157 km, Pärnusse 87 km, Haapsallu 91 km.

2.3. Elanikkond

2.3.1. Demograafiline iseloomustus

Raplamaa on Statistikaameti andmetel 01.01.2022. aasta seisuga elanike arvult, 33 517

inimesega, Eesti suuruselt 8 maakond, moodustades 2,5% Eesti rahvastikust.

Tegevuspiirkonna elanike arv on 32 956 inimest.

Tabel 2. Tegevuspiirkonna elanike arv 01.01.2022 seisuga.6

Vald Elanike arv

Rapla vald 13 299

Märjamaa vald 7 368

Kehtna vald7 4 276

Kohila vald 7 525

Türi valla Käru piirkond8 558

kokku 32 956

Pärast kohalike omavalitsuste ühinemist 2017. aastal on maakonnas kujunenud olukord, kus

suurim vald (Rapla) eristub oma rahvaarvult veelgi enam.

Piirkonna rahvaarv on reeglina aasta-aastalt kahanenud. Kahanemine on olnud pidev, kuid

kahanemistempo on piirkonnas olnud üks aeglasemaid võrreldes ülejäänud Eestiga.

Ajavahemikus 2017-2021 oli see 0,22% aastas. Varasematel aastatel oli see pisut kiirem –

6 Statistikaamet: https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-

rahvastiku-koosseis/RV0291U/table/tableViewLayout2 7 Andmed on välja toodud ilma Järvakandi piirkonnata. 8 Jõeküla, Kullimaa, Kõdu, Kädva, Kändliku, Lauri, Lungu, Sonni, Käru.

14

2010-2015 oli 0,91% aastas. Rahvastiku kahanemine on viimastel aastatel aeglustunud

enamikus Eesti maakondades.

Piirkond kaotab loomulike protsesside kaudu iga-aastaselt enam rahvast kui juurde saab. Kui

sündide arv püsib pidevalt suhteliselt madalal tasemel, siis surmade arv on viimased kaks

aastakümmet näidanud nõrka langustrendi.

Ainus positiivse rändesaldoga

vald maakonnas on jätkuvalt

Kohila. Kehtna ja Märjamaa

valdades toimus mõningane

tagasiränne välisriikidest, aga

Eesti-siseses rändes kaotasid nad

rohkem elanikke kui juurde said.

Rapla vallas olid nii sise- kui ka

väljaränne negatiivsed.

Raplamaal puudub Eesti

mastaabis linnaline

asustuspiirkond. Vaid 17% maakonna elanikest elab väikelinnalises asustuspiirkonnas – see on

sisuliselt Rapla linn ja selle lähiala. Raplamaa puhul elab valdav osa rahvastikust maalises

asustuspiirkonnas – tervelt 83%.9

2.3.2. Haridus ja tööhõive

2019. aasta seisuga on kesk- ja kõrgharidusega inimeste osakaal tööealises rahvastikus 71,8%,

mis võrreldes teiste maakondadega asetab Raplamaa tagantpoolt kolmandale kohale.

Raplamaale on iseloomulik esimese taseme (sisuliselt: põhiharidus) või madalama haridusega

inimeste suhteline osakaal rahvastikust – 2019. aasta seisuga 28,2%.

9 Linnaline asustuspiirkond – asula, kus enamik elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on suurem kui

1000 inimest km2 kohta ja rahvaarv sellise tihedusega piirkondades on suurem kui 5000 inimest. Piirkondade

määramisel tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid.

J o o n i s S E Q J o o n i s \ * A R A B I C 1 . S ü n d i d e j a s u r m a d e d ü n

Joonis 1. Sündide ja surmade dünaamika Rapla maakonnas

2000-2020

15

2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli

Rapla maakonnas tööealist

elanikkonda 19 601 inimest, neist

mehi 10 244 , naisi 9 357. Suurim

tööealiste arv (2 202) on vanuses

50-54 aastased (mehed, naised

kokku) ja väikseim tööealiste arv

on vanuses 20-24 – 1562 (mehed

ja naised kokku). Võrreldes 2018.

aasta andmetega on tööealiste

elanike koguarv vähenenud 376 võrra, kuid samas vanuserühmas 60-64 aastased on arv

suurenenud 129 võrra.10 Statistikaameti rahvastikuprognoos viitab, et seniste trendide

jätkumisel väheneb Eesti rahvaarv, sh tööealiste inimeste osakaal rahvastikust väheneb

veelgi.11

Raplamaa elanikkonna kohta võib väita, et see on majanduslikult üsna aktiivne ja tööjõus

osalemise määr12 on küllaltki kõrge – 75,1%. Selle näitaja poolest on maakond Eestis kolmas.

Võrreldes ülejäänud Eestiga on Rapla maakonnas olnud tööjõus osalemise määr kiire kasvuga.

Viimase tosina aasta jooksul on hõiveseisund Raplamaal üldise trendina paranenud – nt tööjõus

osalemise määr on tõusnud 2005. aasta 63,8%-lt 2020. aastal 80,6%-le. Sama võib öelda

tööhõive määra13 kohta – 61,8%-lt 75,5%-le.

Tööhõive määralt ( 70,1%) oli Raplamaa 2020. aastal Eestis 3. kohal (varem keskmiste seas)

– kasv eelnenud 3 aastaga on olnud 5,4 protsendipunkti.

10 Statistikaamet: https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-

rahvastiku-koosseis/RV021 11 Eesti Tööturg: Hetkeolukord ja tuleviku väljavaated: https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-

content/uploads/2018/08/ASK_t%C3%B6%C3%B6turu_%C3%BClevaade.pdf 12 Tööjõus osalemise määr ehk aktiivsuse määr on tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus. Tööjõus osalemise

määr näitab kui suur osa riigi (või muu haldusüksuse, nt maakonna, linna või valla) tööealisest elanikkonnast on

majanduslikult aktiivne, see tähendab on kas tööga hõivatud või on töötu, kuid otsib tööd.

13 Tööhõive määr on hõivatud inimeste osatähtsus tööealises rahvastikus.

0

500

1000

1500

2000

2500

20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-63

mehed naised kokku

Joonis 2. Tööealine elanikkond Rapla maakonnas 2022

16

2021. aasta seisuga oli keskmine brutosissetulek Raplamaal 1277 eurot (Eesti keskmine 1548

eurot). Brutosissetuleku poolest oli Raplamaa 2021. aastal Eestis 10. kohal.

2.3.3. Vaesus

2020. aastal oli absoluutses vaesuses elavate inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu

sissetulek väiksem kui 220 eurot. Absoluutse vaesuse määra poolest asus Raplamaa 2015.

aastal maakondade seas tõenäoliselt14 tagantpoolt teisel kohal, vaid Harjumaal oli vaesuse määr

väiksem. Kahjuks ei ole edasised võrdlused enam võimalikud, kuna Statistikaameti

andmebaasides ei ole vastavaid andmeid mitmete maakondade (sh Raplamaa) kohta hiljem

enam avaldatud. Absoluutse vaesuse määr on jätkuvalt kõrgeim töötute hulgas.

Joonis 3. Absoluutse vaesuse määr Eestis 201515

14 Kolme maakonna kohta ei ole andmeid avaldatud. 15 Uuemad andmed on väga väheste maakondade kohta ja võrdlust seetõttu enam teha ei ole võimalik. Ka 2015.

aastal ei ole andmeid Läänemaa, Lääne-Virumaa ja Saaremaa kohta arvutatud, andmeid ei ole saadud või need

on avaldamiseks ebakindlad; andmed vähe usaldusväärsed väikese valimi mahu tõttu (ESA).

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

8,0

9,0

10,0

17

Joonis 4. Absoluutse vaesuse määr Raplamaal (%)

Viimase paarikümne aasta jooksul on absoluutse vaesuse määr pea pidevalt vähenenud nii

Raplamaal kui ka Eestis tervikuna, kui välja arvata ajutine majandussurutisest põhjustatud kasv

2009-2010. Raplamaa trendid on käinud ja käivad üsna samas taktis üleriigiliste trendidega –

seetõttu võime eeldada, et absoluutne vaesus on maakonnas jätkuvalt taandunud ka pärast

2015. aastat, kuigi andmed selle kohta ei ole kättesaadavad.16

Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal suhtelises vaesuses17 20,6% Eesti elanikkonnast.

Raplamaal elas 2020. aastal suhtelises vaesuses 20,9% (2016 – 18,6%) elanikkonnast.

Maakondade võrdluses on suhteline vaesus Raplamaal madal, kuna maakond asub võrdluses

11. kohal. Suhtelise vaesuse määr on langenud vähemalt kolme lapsega paaride ja noorte (18-

24-aastaste) hulgas ning on tõusnud üksikvanemate seas. Suhteline vaesus on suurim üksi

elavate 65-aastaste ja vanemate vanusegrupis.

16 Andmed Raplamaa kohta alates 2016 puuduvad, kuna andmeid ei ole arvutatud, andmeid ei ole saadud või

need on avaldamiseks ebakindlad; andmed vähe usaldusväärsed väikese valimi mahu tõttu (ESA). 17 Suhtelise vaesuse määr näitab nende inimeste osatähtsust, kelle leibkonna koosseisu arvestatav kuu sissetulek

ehk ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60%

leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek,

mis on jagatu leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Suhteline vaesus näitab sissetulekute ebavõrdsust

rigis. 2020. aastal oli piiriks leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek 631 eurot.

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

Rapla maakond Kogu Eesti

18

2.3.4. Tervis

Joonis 5. 2018/2019 sünnihetkel tervena elada jäänud aastad

Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mida elab inimene tõenäoliselt

igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jäävad samaks.18

Sünnihetkel tervena elada jäänud aastate poolest – 58,2 eluaastat – oli Raplamaa 2018/2019

maakondadest kolmandal kohal. Raplamaa näitaja ületab ka märgatavalt Eesti keskmist (55,0).

Tervena elada jäänud aastaid koguneb Eestis keskmisest enam nii Raplamaa meestel (55,2) kui

ka naistel (61,4). Eesti keskmised näitajad olid 2018/2019 53,3 ja 56,6 aastat.

Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt elab 31.12.2021 seisuga Eestis 133 007 puudega

inimest (puuetega inimeste osakaal kogu Eesti rahvastikust on 10%), kellest 2 805 (2,1%) elab

Raplamaal:

• vanuses 0-17 – 253 inimest (poisse 171 ja tüdrukuid 82);

• vanuses 18-63 – 1248 inimest (mehi 674 ja naisi 574);

• vanuses 64+ – 1304 inimest (mehi 470 ja naisi 834).19

18 Statistikaamet. https://www.stat.ee/et/uudised/oodatav-eluiga-ja-tervena-elatud-aastad-2021 19 Sotsiaalkindlustusamet. 2021-kv_statistika-epikojale.xlsx (live.com)

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

19

Eesti Töötukassa andmete kohaselt on 30.09.2021 seisuga määratud Eestis osaline töövõime

60 563 inimesele, kellest 646 elab Rapla maakonnas (nendest mehi 310 ja naisi 336).20

Puuduv töövõime on Eestis määratud 37 948 inimesele, kellest 427 elab Rapla maakonnas

(nendest mehi 240 ja naisi 187).21

Vähenenud töövõimega inimesi on Eestis kokku 98 511, kellest 1 073 (1%) elab Rapla

maakonnas. Rapla maakonna elanikest moodustavad vähenenud töövõimega inimesed 3%.

Raplamaa peab oma arengustrateegias sotsiaalset turvalisust oluliseks. Maakonnas toimib

rahvusvahelise Safe Community põhimõttel võrgustik – käib tihe omavaheline koostöö,

loodud on erinevad töörühmad, tegeletakse riskigruppidega, kaasatakse kõiki eagruppe,

toimivad pikaajalised programmid.

Maakonnas on tegutsenud 25 aastat Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koda. Koda on

koondanud ja hoidnud koos tegutsemas maakonna krooniliste haiguste ja puudespetsiifilisi

seltse, ühinguid ning koordineerinud nende rahastamist, organiseerinud ühisüritusi

liikmesorganisatsioonidele, korraldanud teabepäevi kõigile huvilistele ja aidanud korraldada

ühingute raamatupidamist. Koja liikmesorganisatsioonid on osalenud aktiivselt

puudespetsiifiliste liitude töös ning toonud olulist informatsiooni maakonda. Rapla koda on ka

Eesti Puuetega Inimeste Koja liige ning andnud sisendeid seaduseelnõudesse, avaldanud

arvamust puuetega, aga ka krooniliste haigustega inimestega seotud küsimustes, aidanud kaasa

nõustamisprobleemide lahendamisel. Koda on viimase paari aasta jooksul palju tähelepanu

pööranud ligipääsetavusele.22 Ligipääsetavus on põhimõte, millega järjepidevalt tegeletakse,

kuid igakülgseks rakendamiseks on veel arenguruumi. 2021. aastast alates mõõdetakse

omavalitsuste panust erivajadustega inimestele võrdsete võimaluste loomisel avalike

teenuste pakkumisel. Teenustaset hinnatakse skaalal 0-9.23 Ligipääsetavuse

mediaanteenustase oli 2021 aastal Eestis 1, sama on see ka Rapla maakonnas. Valdade lõikes

20 Statistikaamet. THV02: TÖÖVÕIME HINDAMISE OTSUSED | Sugu, Maakond, Aasta ning Otsus.

Statistika andmebaas 21 Samas 22 Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koda. http://raplakoda.eu/ 23 Hindamismetoodika on kirjeldatud Minuomavalitsuse veebilehel:

https://www.minuomavalitsus.ee/metoodika/hindamismetoodika

20

on ligipääsetavuse teenustasemeks mõõdetud Kehtna vallas 0, Kohila vallas 1, Märjamaa vallas

2 ja Rapla vallas 0.24

2.3.4. Elanikkonna rahulolu maakonnaga

2020. aasta Raplamaa elanikkonna rahulolu küsitlusest25 selgub, et maakonna elanikkond

hindab üle kõige elukeskkonda – rahulik, vaikne, stressivaba, looduslähedane, maalähedane,

heakorrastatud, privaatne ja turvaline.

Teine oluline tugevuste kompleks hõlmab maakonna asendit pealinna läheduses ja teatavas

mõttes ristteel ning selle ärakasutamist.

Positiivne on vaade ka erinevatele teenustele (sh kauplused jm), vaba aja veetmise võimalustele

(sh sport, kultuur, üritused, söögikohad, huviharidus jm) ja koolidele-lasteaedadele – suuresti

24 Minuomavalitsus: https://www.minuomavalitsus.ee/valdkond/ligipaasetavus 25 Rapla maakonna elanike rahulolu küsitlus. https://rol.raplamaa.ee/wp-

content/uploads/2020/06/Rahuloluk%C3%BCsitluse-kokkuvote_200615.pdf

Joonis 6. Raplamaa elanike rahulolu maakonnaga

21

lähtuvalt sellest, et inimmõõtmelistes asulates on kõik käe-jala juures ja millegi hankimiseks

ei ole tarvis läbida pikki vahemaid, vähemasti mitte keskustes. Ka kiidetakse kohapealset

aktiivset kultuurielu ja erinevaid ettevõtmisi. Eraldi võib välja tuua kohalike kogukondade

rolli nii mitmeski valdkonnas. Kogukondade võimestamine ja toetamine kindlasti tugevdab

inimeste sidet kodukohaga ja parandab isetoimetulemise võimet.

Suurimaks puuduseks peetakse teid ja transporti. Kuna töökohad paiknevad kodust eemal ja

tihti väljaspool maakonda, siis on teede (sh suured maanteed, kruusateed, kergliiklusteed,

teehooldus, tänavad jm) ja ühistranspordi temaatika olulise tähtsusega. Kohandamist vajab

ühistranspordi liinivõrk. Kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja vabaühenduste koostöös tuleb

arendada ühistransporti kättesaadavamaks ja optimaalsemaks (nt läbi kogukonnateenuse

loomise). Probleemne on töökohtade vähesus kohapeal ning rahulolematust tekitavad madalad

palgad. Puudust tuntakse vaba aja veetmise võimalustest (sh sport, kultuur, huviharidus,

üritused, söögikohad, spaa jms) ja erinevatest teenustest (sh kauplused, mitmed isikuteenused

jms) – seda nii kohapeal puudumise kui Tallinna võimaluste halva ligipääsetavuse

(ühistransport) võtmes. Kaubanduses oodatakse suuremaid keskuseid ja paremat valikut

erinevatest kaupadest. Kohaliku omavalitsuse poolt on kogetud üleolevat või vaenulikku

suhtumist, kehva asjaajamist ja vastutulematust, omakasupüüdlikkust jm. Mitmetel juhtudel

tõstatasid inimesed kinnisvaraga seonduvaid mureküsimusi – kinnisvara kättesaadavuse,

kvaliteedi ja hinna osas, samuti üürihindade ja suurte kommunaalkulude osas. Küllalt sageli

toodi välja supluskohtade puudus – nii ujulate kui ka lihtsamate supluskohtade osas.

Võrreldes maakonna plusse ja miinuseid, ollakse täiesti rahul elukeskkonnaga – loodus,

maaelu, rahu, turvalisus, aga ka asukoht (pealinna lähedal).

Erinevused tulevad sisse valdkondades, mida hinnatakse ühtlasi nii kõrgelt kui nähakse ka

probleemseid kohti: heakord, kogukond, koolid ja lasteaiad. Neis valdkondades on rahulolu

pigem hea, aga oodatakse väikseid parendusi.

Valdkonnad, kus ollakse pigem rahul, ent oodatakse eelnevast suuremaid parendusi, on

teenused, vaba aeg ja ühistransport. Teenuste puhul hinnatakse, et kõik elementaarne on käe-

jala juures, aga samas puudub piisav valik vähemkasutatavatest teenustest. Vaba aja võimaluste

puhul hinnatakse kõike seda, mida kohapeal tehakse (sport, kultuur, huviharidus, üritused), aga

samas on valik kohapeal väike.

22

Ühistranspordi puhul hinnatakse head rongiühendust, peamiselt Tallinna suunal. Mujal on

probleem tõsine ja vajab lahendusi – seda näitab ka kõrge miinustulp.

Kõige suuremaid muutusi oodatakse valdkondades, mis on maakonnast lahkumise põhjusteks:

töökohad, kohalik omavalitsus, kinnisvara, keskkond ja taristud.

2021. aastal läbi viidud uuselanike rahulolu-uuringust26 selgub, et uuselanikud on eluga

Raplamaal rahul, hinnates 10-palli skaalal rahulolu keskmiselt 8,41. Raplamaale kolimise on

ajendanud peamiselt kinnisvara (endisest suurem, odavam või muul viisil meeldivam, suurem

maatükk, kus võimalik tegeleda aiandusega või rohkem privaatsust), teisena peresündmused

(näiteks vajadus parandada elutingimusi või viia need vastavusse perekasvuga). Oluline faktor

on ka Tallinna lähedus (eriti raudtee ääres). Neljandaks elukeskkond (eriti hinnatud on

maakond just laste kasvukeskkonnana). Uuringu järgi on ootusi ületanud eraldatus, turvalisus,

(loodus)keskkond ja ühendus Tallinnaga. Pettumust on valmistanud töökohtade vähesus ja

kohapealse tehnilise taristu seisund ning Kehtna, Kohila ja Rapla puhul ka lasteaiakohtade

temaatika, teede kehv olukord, probleemid transpordi ja logistikaga (eriti maakonna

ühistranspordi süsteem) ning kehvasti toimiv kinnisvaraturg (ebapiisav valik eri tüüpi

elamispindu ja keerulised laenutingimused).

Rahulolu oma eluga sõltub otseselt kohalike teenuste tasemest. 2021. aastal läbi viidud

rahulolu-uuringu27 tulemuste järgi oldi kohaliku omavalitsusega kui kohaga, kus elada, rahul

valdade kaupa järgmiselt: Rapla vallas 67%, Kehtna vallas 64%, Kohila vallas 60% ja

Märjamaa vallas 51% (Eesti keskmine selles uuringus oli 62%).

2.3.5. Raplamaa rahvastiku tulevikuprognoos

Aastatel 2020-2040 langeb rahvaarv pea kõigis maakondades, v.a. Harjumaa ja Tartumaa.

Raplamaal langeb rahvaarv 33 517 inimeselt (2022) 28 527-le (2040).

Praeguse rahvastikuprognoosi kohaselt muutub Raplamaa rahvastiku koosseis aastaks 2040

üsna radikaalselt. Väheneb rahvaarv, aga sellest olulisem on suur muutus soo-vanuskoosseisus.

26 https://rol.raplamaa.ee/wp-content/uploads/2021/10/Raplamaa-olukorra-analuus-2021_Lisa-4.pdf 27 https://minuomavalitsus.fin.ee/et/uudised/kas-mones-omavalitsuses-rohi-rohelisem

23

Aastaks 2040 väheneb prognoosi järgi tööealiste arv ligi kolmandiku võrra. Vähenemine

toimub ka laste ja noorte vanuserühmades ja kuna need põlvkonnad on väiksema arvukusega,

siis ei taastu ka tööealiste vanuserühmad tulevikus endisel määral. Seevastu põlvkonnad alates

65. eluaastast on senisest arvukamad, eriti alates 75. eluaastast. Üks selle põhjustest on eluea

pikenemine. Kuna elanikkond vananeb, siis jääb ühiskonna ülalpidamine üha vähemate õlule.

Viimasel kümnel aastal on kogu Eestis jõudsalt kasvanud inimeste oodatav eluiga. Raplamaal

on sünnihetkel elada jäänud aastate arv kasvanud 72,7 eluaastalt (perioodil 2006/2007) 78,1

eluaastale (perioodil 2018/2019).

2021. aasta tööturusurveindeksi järgi tuleb tööturule järgnevatel aastatel vähem inimesi kui

sealt lahkub. Samasugust trendi võib näha enamustes Eesti maakondades (v.a. Tartumaa ja

Harjumaa). Võrreldes teiste maakondadega on Raplamaa paremas olukorras, jäädes pingereas

Tartumaa ja Harjumaa järel kolmandaks. Maakonnasiseselt vaadates on ainsana “positiivne”

tööturusurveindeks Kohila vallas. Rapla vald on lähedal maakonna keskmisele ning Kehtna ja

Märjamaa vallad on kõige raskemas seisus.

2.4. Majandus

Rapla maakonna majandus on erinevate sotsiaalmajanduslike võrdlusnäitajate lõikes võrreldes

teiste maakondadega keskmiselt seitsmendal positsioonil. Geograafiline lähedus Tallinnaga

tähendab mitmekülgsemaid töövõimalusi, mis avaldub kõrgemas tööhõives, väiksemas

töötuses ja kõrgemas lisandväärtuses töötaja kohta ehk tööturu teemade osas on Rapla maakond

rohkem „kaitstud“.

Sisemajanduse koguprodukt

Eesti majanduse mahtudes ja

sisemajanduse kogutoodangus

on Raplamaa väike tegija – 2019.

aastal moodustas maakonnas

toodetud SKP vaid 1,4% Eesti

mahust. Võrdluseks Raplamaa

osakaal rahvastikust oli samal

Joonis 7. SKP elaniku kohta 2019. aastal (% Eesti keskmisest)

24

ajal 2,5%. SKP kogumahu poolest on Raplamaa maakondade seas 8. kohal.

Raplamaal toodetud SKP ühe elaniku kohta moodustab 57,7% Eesti keskmisest. Selle näitaja

poolest on maakond seitsmendal kohal ehk keskmiste seas.

Pärast pikka langustrendi on

piirkonna SKP kasvutrendis.

Viimastel aastatel on piirkonna

majandus kosunud ja näitajad on

taas lähenenud Eesti keskmisele.

Tagasihoidliku SKP põhjuseks on

asjaolu, et Raplamaal puuduvad

suured kohalikku toorainet (vili,

liha, piim, turvas, ehituskivi)

töötlevad ettevõtted.

Ettevõtlus

Rapla maakonnas on Äriregistri andmetel 2022. aasta juuni seisuga registreeritud:

● 22 aktsiaseltsi;

● 4440 osaühingut;

● 918 füüsilisest isikust ettevõtjat;

● 616 mittetulundusühingut;

● 12 sihtasutust;

● 85 kohaliku omavalitsuse asutust.

Äriregistri 2020. aasta andmetel annavad maakonna 2 415 ettevõtet (töötajate arvuga 5777)

aastas kokku müügitulu 612,25 miljoni euro ulatuses. Suuruselt jagunevad ettevõtted 90%

mikro, 9% väikese ja 1% keskmise suurusega ettevõteteks. Neist eksportivaid ettevõtteid 193,

mis annavad aastas kokku eksporditulu mahus 218,43 miljonit eurot, mis oli peaaegu 35,6 %

müügitulust.

Joonis 8. SKP elaniku kohta Raplamaal

25

Raplamaa majanduses annab suurima osa müügitulust töötlev tööstus (38%). Sellele järgnevad

hulgi- ja jaekaubandus 25%, ehitus 12%, põllundus, metsandus ja kalandus 9% ning veondus

ja laondus 7%-ga.

Ettevõtlusaktiivsuse poolest kuulub Raplamaa oma näitajate poolest Eesti keskmiste hulka

(2020. aasta seisuga). Viimase kolme-nelja aasta jooksul on ettevõtluse aktiivsuse osas

toimunud Raplamaal teatav stabiliseerumine, kuid aastatel 2010-2020 on ettevõtluse aktiivsuse

kasv Raplamaal olnud üsna märkimisväärne – lisandunud on 20 ettevõtet 1000 elaniku kohta.

Raplamaa ettevõtlusvõrgustiku moodustavad nii avaliku kui erasektori initsiatiivil loodud

ühendused:

• Sihtasutus RAEK (Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus), mis tegutseb

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikus, kohalike omavalitsuste ja ministeeriumite

tihedas koostöös, osutades sh ettevõtjatele laialdasi avalikke teenuseid;

● Töötukassa maakondlik esindus, kes viib ellu tööpoliitikat läbi avalikke teenuste ja

toetuste;

● Mittetulundusühing Raplamaa Partnerluskogu ehk LEADER tegevusrühm on asutatud

kolme sektori ülesena, mis on enam keskendunud rakenduslikule poolele – piirkonna

arenguks toetuste jagamisele;

● Raplamaa Ettevõtjate Ühing (42 liiget);

● Mittetulundusühing Ettevõtlikud Naised Raplamaal (83 liiget);

● Mittetulundusühing JCI Rapla (Rapla Ettevõtlike Noorte Koda) (9 liiget);

● Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus (34 liiget);

● Rapla Rotary Klubi (35 liiget), suunalt heategevusorganisatsioon omades tihedat seost

ettevõtjatega;

J o o n i s S E Q J o o n i s \ * A R A B I C 5 . M a j a n d u s s e k t o r i t e o s

töötlev

tööstus

38%

hulgi- ja

jaekaubandus

25%

ehitus

12%

põllundus,

metsandus,

kalandus

9%

veondus ja

laondus

7%

muud

9%

Joonis 9. Majandussektorite osakaal Raplamaa ettevõtete

müügitulust

26

● Rapla Käsitöö- ja Kunstiselts (19 liiget);

● Destination management organisation – loomisel on turismiturunduse alane

koostöövõrgustik.

Majandus- ja ettevõtluskeskkonna uuringus läbiviidud küsitluste tulemusel kaaluvad

maakonnast lahkumist 15% vastanud ettevõtjatest. Ettevõtjad ootavad avalikult sektorilt

investeeringuid elukeskkonna ja avalike teenuste arendamisse, ettevõtlusega seotud

tugitaristute (teed, elekter, andmeside, vesi-kanalisatsioon jm) ja suurte transporditaristu

projektide (nt Rail Baltic, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee, Tallinn-Rapla-Türi maantee)

arendamist ning ettevõtjate laiemat kaasamist valla arengusse ja paremat infovahetust ning

riigi- ja vallapoolset kiiret ja tõhusat asjaajamist.

Eksportivad ettevõtted

Raplamaa on maakondade seas

keskmine nii eksportivate ettevõtete arvu

kui ka ekspordi väärtuse osas (2020.

aasta seisuga). Raplamaa ettevõtete

eksport oli 2020. aastal väärt 237

miljonit eurot, mis oli 1,7% Eesti

kogumahust ja Raplamaa on sellega

seitsmendal kohal maakondade seas.

Olgugi, et eksport Raplamaalt on Eesti mastaabis suhteliselt tagasihoidlik, on eksportivate

ettevõtete arv maakonnas kasvanud kiiremini kui Eestis keskmiselt – 16 aasta jooksul on see

kahekordistunud, tõustes 123 ettevõttelt 2004. aastal 254 ettevõtteni 2020. aastal. Sama kehtib

ka eksporditavate kaupade väärtuse kohta – Raplamaa eksport kasvas ajavahemikus 2004-2020

lausa kolm korda – kuni 237 miljoni euroni. Sellise kasvutempoga on maakond 4.-6. kohal

Eestis ja ületab napilt isegi Eesti kui terviku kasvutempot.

Joonis 10. Eksportivate ettevõtete arv Raplamaal

27

2.5. Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem

Tabel 3. Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas pakutavad olulisemad sotsiaal- ja

tervishoiuteenused28

Kohalike omavalitsuste

sotsiaalteenused

Riiklikud teenused Tervishoiuteenused

Asendushooldusteenus Erihoolekandeteenused Erakorraline meditsiin

Eluruumi tagamise teenus Igapäevaelu toetamise

teenus

Eriarstiabi

Isikliku abistaja teenus Töötamise toetamise teenus Kiirabi

Järelhooldusteenus Toetatud elamise teenus Õendusabi (sh koduõendus

ja üldhooldekodus osutatav

õendusteenus)

Koduteenus Kogukonnas elamise teenus Üldarstiabi (perearstid)

Sotsiaaltransporditeenus Ööpäevaringne

erihooldusteenus

Tugiteenus Sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenus

Turvakoduteenus Töötukassa teenused

vähenenud töövõimega

inimestele

Täisealise isiku hooldus Töötukassa teenused

vähenenud töövõimega

inimeste tööandjatele

Varjupaigateenus

Võlanõustamisteenus

Väljaspool kodu osutatav

üldhooldusteenus

28 Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli koostamine Rapla maakonnas (2021).

28

Tervishoiusüsteem

2022. aasta seisuga tegutseb Rapla maakonnas üldhaigla Raplas, õendushaigla Märjamaal,

tervisekeskused Juurus, Kivi-Vigalas ja Kohilas, perearstikeskused Raplas ning Märjamaal.

Perearsti vastuvõtud toimuvad lisaks tervise- ja perearstikeskustele Kohilas, Kärus, Juurus,

Kaius, Kehtnas.

Esmatasandi tervishoiuasutused on seega Rapla maakonnas esindatud vähemalt kohaliku

keskuse tasandil. Olemasolev esmatasandi tervisekeskuste ja perearsti vastuvõtukohtade

võrgustik vastab vajadustele.

Õendusabi teenuseosutajaid on 6 (sh koduõendus, statsionaarne õendusabi ja õendusteenus

üldhooldekodus).29 Probleemiks on teenuse saajate rahalised võimalused tasuda teenusega

seotud kulusid (omaosalus 15%).

Eriarstiabi pakub piirkonnas 3 teenuseosutajat. Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas ei

ole kõik teenused saadaval (nt kuulmispuudega lapsed käivad Tartu kõrvakliinikus, silmaarsti

vastuvõtt on Kohilas, maakonnakeskuses puudub).

Kiirabiteenust osutab piirkonnas Regionaalhaigla kolmes tugipunktis – Raplas, Kohilas ja

Märjamaal.30 Probleemiks on kiirabibrigaadide konarlik suhtlus hooldekodudega ja info

kasutatud kiirabiteenuse osas ei liigu alati olulistele osapooltele (perearst, sotsiaaltöötaja jne).

Erakorralise meditsiini teenust pakub Raplamaa Haigla.

Rahvastiku vähenemise tõttu prognoositakse perearstide nimistute kahanemist. Suurimat

langust prognoositakse Vigala piirkonnas. Kriitiliselt madalaks perearsti vastuvõtu

säilitamiseks võivad jääda ka Juuru ja Kaiu piirkonna rahvastikud. Väiksemates piirkondades

on tulevikus vajalik perearstiteenuse lõimitus piirkondlike tervisekeskustega.

29 Rapla integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise mudel -lõplik.pdf 30 Regionaalhaigla: https://www.regionaalhaigla.ee/et/kiirabiosakond

29

2022. aasta seisuga tegutseb Rapla Partnerluskogu piirkonnas 12 apteeki. Valveapteek puudub

maakonna tasandil. Kõigis Rapla maakonna vähemalt piirkonnakeskuse taseme asulas ehk

Kohilas, Märjamaal ja Raplas on apteegid olemas. Lisaks asuvad apteegid Kehtnas, mis on

kohalik keskus ja Lelles, mis on lähikeskus. Arvestades apteekide majanduslike jätkusuutlikuse

tagamise piire31, siis sellest tulenevalt on suur risk, et tulevikus suletakse Lelle apteek.32

Eakatele suunatud teenused

Pensioniealistest (65+, keda on Raplamaal 2021. aasta algul 6 845 – so ca 21 % elanikkonnast)

üle 85 aastaseid on 842 in, so 12,3 % eakatest ja 2,5 % elanikkonnast. Suurem osa neist on

tervishoiusüsteemi kliendid ning paljud ka komplekse abivajadusega. Kuigi eakatel on east

tingituna juba palju terviseprobleeme, on näiteks raske ja sügava puudega eakaid 988, mis

moodustab 65+ inimestest siiski vaid 14 %.

Koduteenust pakuvad kohalikud omavalitsused (Märjamaa, Rapla, Kehtna ja Kohila), MTÜ

Kohila Turvakeskus, Nurme Caring OÜ, Rapla Hooldekeskus. Toetatakse iseseisva ja turvalise

toimetuleku tagamist kodustes tingimustes, säilitades ja parandades abivajaja elukvaliteeti;

abistatakse ka enesehooldusega seotud toimingute sooritamisel. Eesmärk on võimalikult pikk

iseseisev elu. Teenus on üldjuhul kättesaadav.

2022. aasta seisuga tegutseb Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas 11 hooldekodu, neist

kolme haldavad eraettevõtted ja kuut haldavad kohalikud omavalitsused.

Maakonnaplaneeringu järgi defineeritud keskustes ja nende juurde kuuluvate teenuste järgi

peavad hooldekodud olema tagatud vähemalt piirkonnakeskuste tasandil. Raplamaa

Partnerluskogu tegevuspiirkonnas on kolm eakate päevakeskust, mis asuvad

piirkonnakeskustes Raplas, Märjamaal ja Kohilas. Kohalike keskuste tasandil puuduvad

käesoleval hetkel päevakeskused. Täiendav hoolekodude kohtade vajadus on piirkonnas

olemas ja see on kasvav tulenevalt vananevast rahvastikust.33 Probleemiks on järjekorrad

31 Geomedia 2013. Kohalike omavalitsuste poolt maa-apteegi teenuse kättesaadavuse toetamine 32 Rapla maakonna avalike- ja erateenuste osutamise võrgustiku rahvastikumuutustega ja tulevikutrendidega

kohandamise võimaluste uuring 2022. https://rol.raplamaa.ee/maakonna-areng/uuringute-materjalid/ 33 Rapla maakonna avalike- ja erateenuste osutamise võrgustiku rahvastikumuutustega ja tulevikutrendidega

kohandamise võimaluste uuring 2022. https://rol.raplamaa.ee/maakonna-areng/uuringute-materjalid/

30

teenustele. Kliendid on kohati maksejõuetud. Üldhooldusteenus on inimestele kallis. Raske on

leida head personali ning asendajaid puhkuste perioodiks. Esineb juhtumeid, kus eakas satub

üldhooldusteenusele, aga peaks olema koduteenusel ja vastupidi. Hooldekodudel puudub

sageli info, milline on uue kliendi seisund ning abivajaduse tase.

2022. aasta Rapla maakonna avalike- ja erateenuste uuringu käigus hinnati, et ruumide

seisukord on vastavalt paika pandud skaalale väga hea kahe hooldekodu hoonete puhul:

• Kuuda Hooldekodu (Tolli küla, Märjamaa vald)

• Rapla Hooldekeskus (Kuusiku tee 5, Rapla linn, Rapla vald)

Heaks saab seisukorda hinnata viie hooldekodu hoonete puhul:

• Hageri Hooldekodu (Hageri, Kohila vald)

• Vigala Hooldekodu (Kivi-Vigala, Märjamaa vald)

• Märjamaa haigla (ööpäevaringne hooldusteenus, Lauluväljaku 26, Märjamaa,

Märjamaa vald). Märjamaa haigla on õendushaigla, kus osutatakse põhiliselt iseseisva

statsionaarse õendusabi (hooldusravi) ja ööpäevaringse hoolduse teenuseid.

• Juuru ja Kaiu Hooldekodu: Kaiu üksus (Kasvandu tee 45, Kaiu, Rapla vald)

• Rapla Hooldekeskus (Lasteaia 12, Rapla)

Halvas seisukorras on kaks

hooldekodu:

• Kalbu Hooldekodu (Kalbu küla,

Kehtna vald)

• Juuru ja Kaiu Hooldekodu: Juuru

üksus (Muuseumi 3, Juuru, Rapla

vald).

Vajadus on nö eakate maja järele,

kus eakas saaks toimetada osaliselt

iseseisvalt. Hetkel täidavad seda

rolli kohati sotsiaalkorterid.

31

Lastele ja noortele (sh puuetega lastele) suunatud teenused34

• Turvakoduteenus – see on kõige esmasem abi ja turvaline keskkond. Piirkonnas pakub

seda Rapla Hooldekeskus. Probleem on piiratud kohtade arvuga. Tihti tekib vajadus

turvakoduteenusele õhtutundidel, Pärnusse või Tallinnasse sõit on aeganõudev ja

lastele väsitav niigi stressirohkes olukorras.

• Asendushooldusteenus – asendushooldusteenust pakuvad hoolduspered, perekodud ja

asenduskodud, Juuru SOS Lasteküla. Teenus on mõeldud vanemliku hoolitsuseta

lapsele ja noorele. Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas puudub piisav hulk

teenuskohti. Seetõttu ollakse sunnitud viima abivajav laps päritoluperekonnast,

tuttavast ümbrus- ning sõpruskonnast eemale.

• Järelhooldusteenus – järelhooldusteenust pakutakse noorele, kes lahkub

asendushoolduselt ja eeskostelt. Asendushooldusteenuselt jõuab järelhooldusteenusele

väga vähe noori. Kogemuse puudumise tõttu ei ole kohalike omavalitsuste ametnikel

alati ühest arusaama teenuse vajaduse ja teenuse sisu osas. Asendushooldusteenuselt

iseseisvasse ellu suunduvad noored ei ole alati teadlikud järelhooldusteenuse

võimalustest.

• Lapsehoiuteenus – teenus on 1,5- kuni 3-aastase lapse ja kuni 18-aastase raske või

sügava puudega isiku hooldusõigust omavale inimesele. Toetatakse lapsevanema,

eestkostja või hooldaja toimetulekut või töötamist. Puuetega laste teenusele suunamine

on keeruline. Tihti kohalike omavalitsuste ja lapsevanemate nägemused vajaliku ja

võimaliku teenusemahu osas lahknevad. Puudub spetsiaalselt puuetega laste jaoks

mõeldud lasteaed, st täiesti nende vajaduste jaoks loodud keskkond. Rapla linnas pakub

erivajadustega lastele alusharidust Lasteaed Kelluke. Sotsiaalkindlustusameti

rahastuselt üleminek kohaliku omavalitsuse rahastusele on tuntav, kohalikud

omavalitsused ei suuda samasuguses mahus panustada.35 Maakonnas ei pakuta

erivajadustega laste 24-tunnist lapsehoiuteenust.

• Tugiisikuteenus – tugiisikuteenus on raske ja sügava puudega lastele vanuses 0-18.

Sellega toetatakse lapsevanema, eestkostja või hooldaja toimetulekut või töötamist.

34 Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli koostamine Rapla maakonnas (2021). 35 Samas.

32

Probleemiks on kvalifitseeritud personali puudus. Häid tugiisikuid on raske leida ning

hoida. Puudub puuetega lastele mõeldud erilasteaed, mistõttu on vajadus tugiisikutele

veelgi suurem. Puudub koht, kus puuetega koolilapsed saaksid veeta aega pärast

koolipäeva kuni tööpäeva lõpuni (13.00-17.00), mistõttu on vajadus tugiisikuteenusele

suurem.36

Puuetega täiskasvanutele suunatud teenused37

• Sotsiaaltransport – teenust pakutakse neile, kes vajavad töötamiseks, õppimiseks või

avalike teenuste kasutamiseks transporti, kuid kelle erivajadus takistab isikliku või

ühissõiduki kasutamist. Üldiselt on teenus toimiv ja kättesaadav. Probleemiks on kõrge

teenusehind klientide jaoks. Samal ajal teenuse hind küll katab teenuseosutaja kulud,

kuid teenuse osutamine ei ole märkimisväärselt kasumlik. Probleemiks on ka

ootejärjekorrad, kattuvad ajad, maksetähtaegadest kinnipidamine, teenus pole

kättesaadaval nädalavahetustel.

• Isikliku abistaja teenus – isiklik abistaja laseb puudega inimesel endal tegutseda, kuid

on abiks. Teenust kasutatakse vähe. Puuduvad ka vastavad teenuseosutajad.

• Koduteenus – teenus on inimese iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamiseks. Suuri

probleeme ei esine, teenus on üldjuhul kättesaadav.

• Täisealise isiku hooldus – pakutakse abi vaimse või kehalise puudega inimesele.

Puudub hea ülevaade, kas teenust osutatakse sisuliselt või mitte. Täisealise isiku

hooldaja saab sotsiaalse garantii, see on oluline motivatsioonitegur hooldajaks

hakkamisel. Toetussumma on suhteliselt väike.

• Igapäevaelu toetamise teenus – teenuse eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev

toimetulek. Vajadus teenusele on suurem kui teenuskohtade arv. Teenuse sisuga suuri

kitsaskohti ei ole.

• Kogukonnas elamise teenus – teenus on suunatud igapäevaelu tegevustes pidevalt

juhendamist ja toetust vajavale psüühikahäirega täisealisele. Kogukonnas elamise

teenusel elavad inimesed koos ühe perena, jagavad ühist elupinda ning

36 Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli koostamine Rapla maakonnas (2021). 37 Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli koostamine Rapla maakonnas (2021).

33

tegevusjuhendaja aitab neid erinevate tegevuste juures nagu ajaplaneerimine, vaba aja

sisustamine, töötamine ja töösarnased teenused.

• Toetatud elamise teenus – teenus on suunatud iseseisvalt elades toetust vajavale

psüühikahäirega täisealisele. Inimest juhendatakse tema majapidamise korraldamisel.

Kui inimene elab teenuse osutaja eluruumides, toetatakse inimest talle iseseisva

elamispinna leidmisel ja iseseisvaks elamiseks ettevalmistamisel. Vajadus teenusele on

suurem kui on kohtade arv.

• Ööpäevaringne erihooldusteenus – teenus on igapäevaelu toimingutega

mittetoimetulevale raske või sügava täisealistele puudega inimestele. Vajadus teenusele

on märkimisväärselt suurem kui on teenuskohtade arv. Pikad järjekorrad.

• Töötamise toetamise teenus – teenus on suunatud psüühikahäiretega täisealistele

inimestele, kes vajavad töö leidmisel ning töötamise ajal pidevat toetust ja juhendamist.

Vajadus teenusele on suurem kui on teenuskohtade arv, samas on teenuspakkujate arv

suhteliselt suur.

• Pikaajalise kaitstud töö teenus – teenus on suunatud vähenenud töövõimega

täisealistele. Kaitstud tingimustes töötamisel võimaldatakse inimesel teha

võimetekohaseid tööülesandeid talle sobivas töökeskkonnas ja jõukohases töötempos,

talle on tagatud juhendamine ja abi. Selle teenusega osaliselt dubleeritakse töötukassa

teenust. Teenus on suhteliselt kallis.

• Töötukassa pakutav teenused vähenenud töövõimega inimestele ja nende tööandjatele

– nende teenuste puhul on probleemiks tööandjate suletus inimeste puuetega inimeste

palkamiseks hoolimata toetusest. Tugiisikuga töötamist on vähe, sest tugiisiku peab

leidma ja tagama tööandja ning tööandja ei ole selleks valmis. Mõningaid teenuseid

osutatakse väga harva või ei osutatagi. Sage probleem on, et tööd ei soovita leida.

Töötukassasse pöördumise eesmärgiks on sotsiaalsed garantiid.

Üldised teenused abivajajatele38

• Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus – teenus on suunatud erineva vajadusega lastele,

noortele, täisealistele kui ka eakatele. Erinevatel spetsialistidel puudub ülevaade, mis

38 Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli koostamine Rapla maakonnas (2021).

34

teenuseid täpselt sotsiaalse rehabilitatsiooni käigus osutatakse. Teenust tuleks

struktureerida. Raplamaal pakutakse teenuseid vaid lastele. Kõiki teenuseid ei pakuta

ka lastele, vajadusel käivad lapsed tugiisikuga Tallinnas. Lapsevanemad on passiivsed.

Ruumipuudus Rapla haiglas ei võimalda pakkuda tööalast rehabilitatsiooniteenust.

Teatud sihtgruppide jaoks on järjekorrad pikad.

• Eluruumi tagamise teenus – teenus on suunatud inimestele, kellel on raskusi

toimetulekuga ja kes ei ole võimelised endale ise eluruumi tagama. Inimesed, kellel on

raskusi toimetulekuga (puudest tulenev kõrvalekalle), kes on sattunud kriisiolukorda

tulekahju, looduskatastroofi, perevägivalla või muu asjaolu tõttu. Teenusega suuri

probleeme ei esine, üldjuhul abivajajat märgatakse.

35

3. Strateegia elluviimise olulisemad tulemused perioodil

2014-2020

3.1. Strateegia rakendamine 2014-2020

Raplamaa Partnerluskogu alustas projektitoetuste taotluste vastuvõtmist 2016. aastal. Viimased

taotlusvoorud olid avatud 2021. aasta kevadel. Ajavahemikul 2016-2021 viidi läbi 15

taotlusvooru (aastatel 2016-2019 igas meetmes üks voor aastas ja lisavoorud: meetmes 2 kaks

vooru aastal 2020 ja meetmes 3 aastal 2021). Lisaks esitas Raplamaa Partnerluskogu neli

taotlust meetmetesse M4.1 ja M4.2 “Koostöö- ja ühisprojektid”, aastatel 2017, 2018, 2020,

2021.

Raplamaa Partnerluskogu korraldas projektide taotluste vastuvõtu kolmes meetmes:

• meede 1 „Elukeskkonna parendamine ja maaelu põhiteenuste kvaliteedi tõstmine“;

• meede 2 „Ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine“, sh teadmussiire;

• meede 3 „Kogukonna edendamine“.

Perioodi jooksul esitati kõikidesse meetmetesse kokku 352 taotlust. Rahastamisotsuse sai 170

taotlust (48%). Kogu perioodi peale jäi rahastusest välja 182 taotlust (52%).

Kõik 4 tegevusrühma esitatud taotlused said positiivse otsuse. Meetmes 1 toetati 42%

taotlustest, meetmes 2 toetati 44% taotlustest, meetmes 3 toetati 80% taotlustest.

Kõige rohkem esitati taotlusi meetmesse 2 – 161 taotlust (46%), sellele järgnes meede 1 – 138

taotlusega (39%), meetmesse 3 esitati 49 taotlust (14%) ning meetmetesse 4.1 ja 4.2 – 4 taotlust

(1%).

Perioodi jooksul küsiti kokku toetust 11 847 078 eurot. Toetust määrati 3 873 197 eurot.

Toetused jagunesid meetmete vahel järgmiselt:

Joonis 11. Projektide arvuline jagunemine meetmete lõikes

36

• Meede 1 – 2 161 624 eurot, 56% kogu määratud

summast;

• Meede 2 – 1 257 458 eurot, 32% kogu määratud

summast;

• Meede 3 – 348 939 eurot, 9% kogu määratud

summast;

• Meede 4 – 105 176 eurot, 3% kogu määratud

summast.

Tabel 4. Toetuste jagunemine piirkondade lõikes

Piirkond Rahastusotsusega

projektide arv

Määratud summa Osakaal kogu

määratud

toetussummast

Juuru 9 212 366 5%

Kaiu 11 181 108 5%

Kehtna 16 495 261 13%

Kohila 22 439 416 11%

Käru 4 190 351 5%

Märjamaa 15 419 670 11%

Raikküla 12 213 022 6%

Rapla 48 1 245 889 32%

Vigala 8 238 784 6%

Maakondlikud 25 237 330 6%

Kokku 170 3 873 197 100%

Piirkondlikult jagunesid rahastatud projektid suuremate piirkondade kasuks, kus on rohkem

ettevõtjaid, tugevad seltsid ning omavalitsustel suuremad võimalused projekte toetada. Kõige

rohkem toetusi läks Rapla piirkonda – 32% kogusummast. Neile järgnesid teised kolm

suuremat piirkonda, Kehtna – kogusummast 13%, Märjamaa – kogusummast 11% ja Kohila –

11%. Ülejäänud viis väiksemat piirkonda said perioodi jooksul kogusummast toetust 5-6%.

Meede 1

56%

Meede 2

32%

Meede 3

9%

Meede 4

3%

Joonis 12. Määratud toetuste osakaal

meetmete lõikes

37

Tabel 5. Toetussummad ühe elaniku kohta valdade lõikes41

Kuigi Käru piirkonda läks kõige väiksem toetussumma, siis ühe elaniku kohta tuli väikse

elanike arvu tõttu summa kõige kõrgem just selles piirkonnas – 341,13 eurot ühe elaniku kohta.

Valdadest oli toetus ühe elaniku kohta suurim Rapla vallas – 141,53 eurot ühe elaniku kohta.

Rapla vallale järgnes Kehtna vald, kus ühe elaniku kohta määrati toetust 115,88 eurot.

Märjamaa vallas määrati toetust 88,72 eurot elaniku kohta ja väikseim toetussumma ühe

elaniku kohta oli Kohila vallas – 57,80 eurot ühe elaniku kohta. Taotleti toetust ka üle-

maakondlike tegevuste läbiviimiseks, mis ei olnud konkreetselt ühe piirkonnaga seotud.

Selliste projektide toetussumma ühe tegevuspiirkonna elaniku kohta oli 7,2 eurot.

39 Andmed on välja toodud ilma Järvakandi piirkonnata. 40 Jõeküla, Kullimaa, Kõdu, Kädva, Kändliku, Lauri, Lungu, Sonni, Käru. 41 Elanike arv seisuga 01.01.2022.

Vald Elanike arv Toetussumma

vallale

Toetussumma

ühe elaniku

kohta

Rapla vald 13 088 1 852 385 141,53

Märjamaa vald 7 422 658 454 88,72

Kehtna vald39 4 274 495 261 115,88

Kohila vald 7 602 439 416 57,80

Türi valla Käru piirkond40 558 190 351 341,13

maakondlikud 32 944 237 330 7,20

38

Kokkuvõte meetmest 1

Tabel 6. Projektide jagunemine valdkondadesse meetmes 1

Tegevusvaldkonnad Projektide arv

Kunsti-, muusika- jm

kultuuritegevus

5

spordi ja muud vaba aja

tegevused

31

vabatahtlik päästeteenistus 3

Teenused piirkonna elanikele 6

Muu nimetamata

tegevusvaldkond

3

Noored 2

Kultuuripärand; käsitööndus 8

Meetmes 1 panustasid kõik projektid kogukonna ja vabaühenduste tugevdamisse.

Meetmest toetati investeeringuprojekte.

Valdkondlikult toetati enim spordi ja

muu vaba aja tegevusega seotud

investeeringuid, sellesse valdkonda

kuulus 31 projekti. Sellele järgnes

kultuuripärand ja käsitööndus, kus

toetati 8 projekti. Kõige vähem toetati

noortele suunatud projekte, neid oli 2.

Laiemas plaanis parendati projektidega

elukeskkonda. Kvaliteetsem

elukeskkond laiemalt muudab piirkonna

atraktiivsemaks elukohaks ja

külastuspaigaks. Lisaks aitasid kõik

projektid parandada teenuste kättesaadavust ja/või kvaliteeti.

Suur osa projektidest tuli välja osaliselt uuendusliku lahendusega, mis andis organisatsioonile

ja/või teenusele positiivse arengutõuke. Osadel juhtudel loodi täiesti uus teenus või võeti üle

kohaliku omavalitsuse avalik teenus. Enamik toetustega loodud ja parendatud teenuseid on

loonud eeldusi ka ühistegevuse hoogustamiseks.

Kõik rahastatud projektid panustasid maaelu põhiteenuste arendamisse (sh.

kogukonnateenused, külaelu elavdamise objektid, tegevuste arendamine).

Kunsti-, muusika- jm kultuuritegevus

9%

spordi ja muud

vaba aja

tegevused

54%

vabatahtlik päästeteenistus

5%

Teenused

piirkonna elanikele

10%

Muu nimetamata

tegevusvaldkond

5%

Noored

3%

Kultuuripärand:

Käsitööndus

14%

Joonis 13. Projektide jagunemine

valdkondadesse meetmes 1

39

Kokkuvõte meetmest 2

Tabel 7. Projektide jagunemine tegevusvaldkondadesse meetmes 2

Tegevusvaldkonnad Investeeringud Arendustegevus Ühisprojektid

Tööstus 12 3 0

Metsandus ja puidutööstus 8 0 0

Põllumajandus ja

toidutööstus

8 1 0

Turism, majutus, toitlustus 8 4 1

Teenindus 7 6 1

Transport 5 0 0

Muu valdkond 0 4 0

Toetatud projektid olid

tegevusvaldkondade vahel jaotunud

enam-vähem ühtlaselt. Raplamaa

ettevõtlus on ühtlaselt arenenud,

puuduvad üksikud domineerivad

ettevõtted. Rahastatud projektid

tuginevad maakonna loodusressurssidele

ja sotsiaalsele kapitalile. Ressursside

hulgas on olulised mets ja sellele rajanev

puidutööstus. Teine oluline ressurss on

põllumajanduslik toodang (liha, piim,

teravili, puuvili, marjad) ja nendel

põhinev mitmekülgne toiduainetetööstus.

Metallitööstuses on välja kujunenud arvestatav metallide töötlemine ning masinaehitus.

Jätkuvalt on tähelepanuväärne osa tekstiilitööstusel, uudse ettevõtluse valdkonnana on tuntuks

saanud farmaatsia- ja iluteenindus-tööstus.

Turism koos majutuse ja toitlustusega on veidi vähem arenenud, kuid tegeletakse hoolsalt

spetsiifilise nišitoodete arendamisega nagu loodusmatkad, kultuuriturism (s.h. käsitöö

arendamine jahiturism, piirkondlik toit).

Tööstus

22%

Metsandus ja

puidutööstus

12%

Põllumajandus ja

toidutööstus

13%

Turism, majutus,

toitlustus

19%

Teenindus

21%

Transport

7%

Muu valdkond

6%

Joonis 13. Projektide jagunemine valdkondadesse

meetmes 2

40

Kokkuvõte meetmest 3

Tabel 8. Projektide jagunemine tegevusvaldkondadesse meetmes 3

Tegevusvaldkonnad Projektide arv

Maakonna kultuurilise eripära

tutvustamine väljaspool maakonda42

12

Kultuurielu mitmekesistamine43 25

Innovaatilised uued tegevusvormid44 15

Võrgustike arendamine, koostöö 19

Kultuuri turundamine45 8

Koolitused, nõustamine 26

Muu valdkond 23

Kõik projektid liigitusid vähemalt ühte

tegevusvaldkonda. 43st projektist 37

hõlmasid endas tegevusvaldkondi rohkem

kui 1.

Lisaks väljatoodud tegevusvaldkondadele,

tulid esile kolm valdkonda, millele toetust

anti: tervise, spordi ning kohaliku ajalooga

(või ajaloo uurimisega) seotud projektid.

Spordiga seotud projekte oli perioodi

jooksul kokku 10, tervisele suunatuid 6 (sh

2 vaimse tervise projekti) ning ajaloo

uurimist ja tutvustamist puudutavaid

projekte 8.

42 Meedia-, ja trükiste- jt infokandjate väljaandmise ning kultuuriüritustel osalemise kaudu. 43 Erinevate vanuserühmade jaoks erinevate tegevusvormide arendamise teel, pannes erilise rõhu lapsi ja noori

huvitavatele tegevustele. 44 Külamuusikalid, külavideod, rockfestivalid. 45 Nii üritustel osalemise kui ka erinevate turunduskanalite kasutamise teel.

Maakonna kultuurilise eripära

tutvustamine väljaspool maakonda

9%

Kultuurielu

mitmekesist

amine

20%

Innovaatilised

uued

tegevusvormid

12% Võrgustike arendamine, koostöö

15%

Kultuuri

turundamine

6%

Koolitused,

nõustamine

20%

Muu

valdkond

18%

Joonis 14. Projektide jagunemine valdkondadesse

meetmes 3

41

Kõige enam viidi ellu projekte valdkonnas koolitused ja nõustamine – 26 projekti. Pea sama

palju projekte tehti valdkonnas kultuurielu mitmekesistamine – 25 projekti. See valdkond oli

stabiilselt oluline kõikides voorudes. Valdkonda võrgustike arendamine, koostöö kuulus 19

projekti. Innovaatilisi uusi tegevusvorme võis leida 15st projektist. Ka selliseid projekte tuli

igast voorust. Maakonna kultuurilist eripära tutvustas väljaspool maakonda 12 projekti.

Kõige vähem tehti projekte valdkonnas kultuuri turundamine – kokku 8 projekti. Muusse

valdkonda liigitus tegevusi 23st projektist.

3.2. Strateegiliste eesmärkide saavutamine

Raplamaa Partnerluskogu strateegia lähtus kolmest prioriteedist, millest igale seati üldine

strateegiline eesmärk ning igale strateegilisele eesmärgile töötati välja strateegia meede. Kõigil

neljal meetmel olid omakorda seatud kitsamad eesmärgid.

Tabel 9. Raplamaa Partnerluskogu prioriteedid, üldised eesmärgid ja neile vastav meede

Prioriteet Eesmärk Meede

1. Piirkonna maaelu

põhiteenuste kvaliteedi

tõstmine ning elu- ja

külastuskeskkonna

parendamine.

Heal tasemel põhiteenustega

kaasaegne elukeskkond ja

atraktiivne külastusmaastik.

M1 „Elukeskkonna

parendamine ja maaelu

põhiteenuste kvaliteedi

tõstmine“

2. Ettevõtluse areng ning

konkurentsivõime

tugevnemine

innovatsiooni

(uuenduslikkuse) abil.

COVID-19 põhjustatud

kriisi negatiivsete

majanduslike

tagajärgede

leevendamine.

Aktiivne ja innovaatiline

ettevõtlus, arenenud kohalik

majandus ning kõrge

tööhõive.

M2 „Ettevõtluse

konkurentsivõime

tugevdamine“ sh

teadmussiire

3. Kogukonna liikumise

edendamine, kultuuri-,

noorsoo- ja

sporditegevuse

arendamine ning

koostöövõrgustike

tegevuse hoogustumine.

Turvaline ja arenev laialdase

ühistegevusega kogukond

ning hoogustunud

tegevusega mitmekülgsed

koostöövõrgustikud

M3 „Kogukonna

edendamine“

42

4. Koostöövõrgustike

tegevuse hoogustumine.

Raplamaa Partnerluskogu

tegevuspiirkonna erinevate

koostöövõrgustike vahel

hoogustunud ühistegevus on

toonud kaasa maaelu arengu

mitmekesistumise ja uute

teadmiste ning oskuste

omandamise. Võrgustumise

kaudu uute äripartnerite

leidmine hoogustab

maaettevõtlust. Kogemuste

vahetamise kaudu on võetud

kasutusele uusi

kogukonnategevuse vorme.

Laienenud on piirkonna

tuntus, paranenud maine.

M4.1, M4.2

„Koostöövõrgustike

tegevuse hoogustamine“

(tegevusrühma ühis- ja

koostööprojektid

Strateegia kõikide eesmärkide ja prioriteetide saavutamisega seotud tegevuste juures kehtisid

lisaks üldised läbivad nõuded, mis on pingereas tähtsuse järjekorras:

1. Projektid ja tegevused peavad olema võimalikult innovaatilised ning efektiivsed.

2. Projektidesse ja tegevustesse kaasatakse võimalikult palju noori.

3. Projektidest ja tegevustest teavitatakse laialdaselt üldsust, sh sotsiaalmeedias.

3.2.1. Prioriteet 1: Piirkonna maaelu põhiteenuste kvaliteedi tõstmine ning elu- ja

külastuskeskkonna parendamine

Eesmärk: Heal tasemel põhiteenustega kaasaegne elukeskkond ning atraktiivne

külastuskeskkond.

Selle eesmärgi saavutamist toetas meede 1 “Elukeskkonna parendamine ja maaelu põhiteenuste

kvaliteedi tõstmine”:

• Osa 1 – ehituslike investeeringute toetamine

• Osa 2 – sisseseadete ja inventari soetamine

Toetavateks tegevusteks olid üldistatult investeeringud- rajatiste ja hoonete ehitamine,

parendamine ning soetused – masinad, seadmed, inventar.

Toetatud projektide märksõnadeks olid spordihooned, spordiväljakud/staadionid,

spordivarustus, terviserajad, mänguväljakud, külaplatsid/külakeskused,

43

rahvamajad/käsitöötoad, huvikeskused, tuletõrjeseltsid, kirikud/kogudused, rahvariided,

laululava, keskkonnaharidus, tehnoloogiaseadmed, krossirada, jahimaja, saun.

Kokku toimus neli taotlusvooru. Perioodil esitati kokku 138 taotlust, millest said rahastuse 58.

Eesmärgi saavutamiseks anti perioodi jooksul toetusi kokku 2,16 miljonit eurot.

Tabel 10. Analüüs meetme 1 kitsamate eesmärkide saavutamisest

Strateegia meetme eesmärgid Hinnang olukorra saavutamisele rahastatud

projektide abil

Maapiirkondade põhiteenused on osaliselt

kättesaadavad infotehnoloogia abil.

Väga madal. Infotehnoloogiasse

panustavaid projekte on olnud antud

meetmes minimaalselt.

Kogukonna kaasamine kohalike teenuste

osutamiseks on võimaldanud luua

täiendavaid töökohti ja teenimisvõimalusi.

Keskpärane. Osade projektide puhul on

loodud eeldused täiendavate töökohtade ja

teenimisvõimaluste loomiseks projekti

elluviimise korral.

Erateenuste pakkumiseks on külades rajatud

teeninduskeskused ja liikuvad teenusebussid.

Keskpärane. Teenusebusse ei ole tekkinud,

kuid uusi ja parendatud teenuseid ning

teenuse osutamise kohti küll.

Teenuste pakkumisel osalemine on

hoogustanud ühistegevust.

Hea. Enamik toetustega loodud ja

parendatud teenuseid on loonud eelduseid

ka ühistegevuse hoogustamiseks.

Ühistegevust toetatavad arenenud

materiaalse baasiga korrakaitse ja

päästetegevus, mis on lisanud maale

turvalisust.

Madal. Korrakaitse projekte ei ole otseselt

olnud, kuid päästetegevuse projekte on

olnud.

Piirkonnas eripära paremaks rakendamiseks

on rekonstrueeritud vanu ja rajatud uusi

matka- ja külastusradasid, mis võimaldavad

nautida Raplamaale omaseid

väärismaastikke (sood, rabad, põlismetsad,

soojärved, jõed, karstikoopad jm) ja

pärandkultuuri objekte.

Madal. Matka- ja külastusradadesse

panustavaid projekte on olnud antud

meetmes väga minimaalselt.

Väärismaastikud on korrastatud, puhastatud

võsast ja risust, valmistatud külastusalaks ja

tähistatud. Kohalike omavalitsuste valduses

olevate väärtuslike maastike ja

pärandkultuuri objektide hooldamine pakub

täiendavat teenimisvõimalust kogukonnale.

Madal. Väärismaastikele (sood, rabad,

põlismetsad, soojärved, jõed, karstikoopad

jm), väärtuslikele maastikele,

pärandkultuuri objektidele suunatud

projekte on olnud vähe.

Tabel 11. Ülevaade meetme 1 väljund- ja tulemusindikaatoritest

Väljund- ja tulemusindikaatorid eesmärk tulemus

Maaelu põhiteenuste s.h. kogukonnateenuste ja külaelu

elavdamise objektide ning tegevuste arendamisele esitatud ja

rahastatud investeeringuprojektide arv

90 objekti,

120 projekti

56 projekti

44

Teenuste arendamisele ja külade elavdamisele suunatud

ühisprojektide (kohalike omavalitsuse, ettevõtjate ja

mittetulundusühingute vahelised või katusorganisatsioonide

projektid) arv

30 0

Juurdepääsuvõrkudele suunatud projektide arv 10 x

Esmakordselt LEADER programmist toetust taotlejate arv 70 x

Loodud uute teenuste arv ja uute tegevuste osutajate arv 20 teenust,

20 osalejat

x

Ennistatud, rajatud, hooldatud, tähistatud teenuste osutamise

objektide, külaobjektide ja väärismaastike sh piirkonna

eripära paremale rakendamisele suunatud objektide arv

40 56 projekti,

st vähemalt

56 objekti

3.2.2. Prioriteet 2: Ettevõtlikkuse areng ning konkurentsivõime tugevdamine

innovatsiooni abil

Eesmärk: Aktiivne innovaatiline ettevõtlus, arenenud kohalik majandus ning kõrge tööhõive.

Selle eesmärgi saavutamist toetas meede 2 “Ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine”:

• Osa 1 – Ettevõtluse materiaalse baasi tugevdamine (investeeringutoetus);

• Osa 2 – Ettevõtluse arendamine (arendustegevuse toetamine: teadmussiire,

ühisprojektid).

Toetust anti mikro- ja väikeettevõtetele, sh füüsilisest isikust ettevõtjatele, ettevõtjaid

koondavatele ühendustele ja ettevõtlusele suunatud tegevustele. Toetust anti tootmiseks,

teenuste osutamiseks või turustamiseks otseselt vajalike uute seadmete ja masinate ostmiseks

ja paigaldamiseks; infotehnoloogiliste lahenduste ja tarkvara ostmiseks ning paigaldamiseks;

käsitöötoodete valmistamiseks töövahendite ostmiseks; tootmiseks, teenuste osutamiseks või

lühikese tarneahela turustuseks vajalike ruumide ehitamiseks, renoveerimiseks ja

rekonstrueerimiseks; väikemahuliste infrastruktuuri objektide väljaehitamiseks; kindlatel

tingimustel projekteerimiseks; ehituse omanikujärelevalve kuludeks. Toetust anti ka

teadmussiirde projektideks. Toetati ettevõtluse arendamisega ja edendamisega tegelevate

mittetulundusühingute ja sihtasutuste projekte, mis olid suunatud Raplamaa Partnerluskogu

tegevuspiirkonna arendamisele. Toetati konkreetsete tingimustega teavitus- ja

turundustegevust, koolitustegevust, õppereise, osalemist teabepäevadel, konverentsidel,

näitustel, laatadel ja infomaterjali väljaandmist.

Kokku toimus viis taotlusvooru. Perioodil esitati kokku 161 taotlust, sh 141 investeeringute

taotlust ja 20 teadmussiirde taotlust, millest said rahastuse 70, sh 51 investeeringute taotlust ja

45

19 teadmusiirde taotlust. Eesmärgi saavutamiseks anti perioodil toetusi kokku 1 257 058 eurot,

sh investeeringuteks 1 130 951 eurot ja teadmussiirdeks 102 829 eurot.

Tabel 12. Analüüs meetme 2 kitsamate eesmärkide saavutamisest

Strateegia meetme eesmärgid Hinnang olukorra saavutamisele rahastatud

projektide abil

Uue ettevõtlusliigina on tekkinud

spetsialiseeritud keskustesse koondunud

loomemajandusettevõtted.

Toetatud on loomemajanduse ettevõtete

tegevust Raplas 2 projektiga (endise

Bussipargi hoonesse

loomemajandusettevõtte rajamist ja käsitöö

loomingu ettevõtte arendamist).

Maakonna loodusressurss – maa, mets sh

taimed ja metsasaadused, külastusmaastikud,

maavarad – on efektiivsemalt kasutuses ja

töödeldakse ümber kohapeal. Välja on

töötatud mitmeid kohalikul ressursil

põhinevaid uusi tooteid ja teenuseid.

Lähtutakse säästliku arengu ja loodushoiu

põhimõtetest.

Toetatud on 23 projektiga kohalike

ressursside paremat, täiuslikumat ja

säästlikumat kasutamist (loodusvarade,

eeskätt metsaressursid, põllumajanduse

ressursid, looduslike ja geograafiliste

asukohtade ressursid, sotsiaalse kapitali

ressursid).

Kohapealne toidutootmine on jõudsalt

arenenud, esmatähtsad toiduained jõuavad

elanikeni efektiivsete turundusahelate kaudu.

Toetatakse kohalike toodete viimist

kohaliku tarbijani uudsete

turustamismeetodite kaudu (OTT liikumine

ja OTT turg ning Rabav Raplamaa

kauplus).

Kohalikud toiduained, käsitöötooted jm

turustatakse ühtse kaubamärgi all.

Kohalike toodete turustamiseks ühtse

kaubamärgina on toetatud MTÜ Rabava

Raplamaa projekte ja MTÜ Käsitöö- ja

Kunstiseltsi sellealaseid projekte ning

tegevust.

Piirkonna ettevõtted on liitunud tegusatesse

ühendustesse, võimaldamaks efektiivsemalt

ära kasutada erinevaid programme ja fonde.

Arendatakse järjekindlat koostööd

ettevõtjate ühendustega nagu Raplamaa

Ettevõtjate Ühing, Märjamaa Ettevõtjate

Piirkondlik Ühendus, Ettevõtlikud Naised,

Käsitöö- ja Kunstiselts, Raplamaa Arendus-

ja Ettevõtluskeskus, mille tulemusena on

kujunemisel ühtne ettevõtjate koolituse ja

teavituse võrgustik.

Raplamaal maaturismi alal on välja töötatud

mitmeid piirkonnaomaseid turismitooteid,

mis põhinevad kohaliku loodus-, käsitöö-,

kultuuri-, arhitektuuri-, sporditegevuseks

sobiva ressursi ärakasutamisel.

Ellu on viidud uute turismiteenuste välja

arendamiseks 8 projekti (kohalik toidu

arendamine, jahi-, kultuuri-, käsitöö-, ja

mõisaturism).

Erinevate turismiteenuste pakkujate vahel on

kujunenud tihe koostöö ühtsete

turismipakettide koostamise ja

väljapakkumise alal.

Eesmärk ei ole täidetud.

46

Raplamaa turismitooted on kaardistatud,

koostatud maakonna ühisturunduse teavikud

(voldikud, plakatid jm). Raplamaa

turismitegevus toimub ühtse tunnuse ja

tähistuse (logo, sümbol, loosung jm) all.

Toetatud on Raplamaa turismiettevõtjate

koolitust ning osalemist turismimessidel jm.

Aktiivne innovaatiline ettevõtlus Igal aastal toetatakse teadmussiirde

projekte, mida korraldavad erinevad

ettevõtjate ühendused ettevõtjate harimiseks

(õppereisid, koolitused, foorumid,

konverentsid, seminarid).

Raplamaal on laienenud kohaliku ressurssi

tarvitav ning kaasaegse infotehnoloogia

võimalusi kasutav väikeettevõtlus,

ettevõtjate osakaal elanike hulgas on

kasvanud. Arenenud on kaugtöö.

Toetatud on väikeettevõtluse 22 projekti

uute tehnoloogiliste seadmete soetamisel,

mille kaudu on oluliselt kaasajastatud

väikeettevõtluse tootmisbaasi.

Tabel 13. Ülevaade meetme 2 väljund- ja tulemusindikaatoritest

Eesmärk Tulemus

Ettevõtlusele suunatud ühisprojektide arv 10 22

Ettevõtlust toetavate projektide arv 100 70

Elluviidavate investeeringuprojektide arv 95 81

Innovaatiliste projektide arv piirkonnas 40 31

Toetuse abil asutatavate uute väikeettevõtete arv 20 + 41 FIEt 046

Projektide tulemusena loodud uued töökohad 40 42

Projektide elluviimise tulemusena säilitatud töökohad 100 102

LEADER programmist ettevõtlustoetust esmataotlejate arv 50 37

Väljatöötatud turismitoodete arv 25 17

Väljatöötatud maakondlik ühtne turismibränd 1 1

46 Selgitus: LEADER meetmest saavad toetust taotleda ainult asutatud, registreeritud ja juba tegutsemist

alustanud ettevõtjad. Ettevõtete asutamiseks ja FIE-na alustamiseks annab toetust Töötukassa.

47

3.2.3. Prioriteet 3: Kogukonnaliikumise edendamine, kultuuri-, spordi- ja noorsootöö

arendamine ning koostöövõrgustike hoogustamine

Eesmärk: edenev turvaline kogukond, laialdane ühistegevus, väärtustatud traditsioonid ning

hoogustunud mitmekülgsed koostöövõrgustikud.

Selle eesmärgi saavutamist toetavad meede 3 „Kogukonna edendamine“ ja meetmed 4.1 ja

4.2 „Koostöövõrgustike tegevuse hoogustamine“ (tegevusrühma ühis- ja koostööprojektid).

Meede 3 “Kogukonna edendamine”

Toetust anti kohaliku kogukonna tegevuste heaks. Viidi läbi ühistegevusi, väärtustati kohalikku

ajalugu, kultuuripärandit, inimesi ja ettevõtjaid. Panustati koostöövõrgustike loomisse ja

arendamisse.

Kõige enam panustasid projektid sotsiaalsesse kaasatusse. Toetati kolmanda sektori tegevusi

ja vabatahtlike, kes arendasid välja kogukonnateenuseid peamiselt kultuurivaldkonnas.

Projektid toetasid kogukonnasiseselt selle liikmete paremat informeeritust, omavahelist

koostööd ja sotsiaalsete võrgustike loomist.

Peamise meetodina eesmärkide elluviimiseks kasutati koolitusi. Kõigi projektide peale kokku

viidi läbi 194 koolitust, millest osa olid mõnetunnised, aga oli ka pikki mitmeid nädalaid

vältavaid koolitusi.

Kokku esitati 53 taotlust, millega küsiti toetust 500 862,24 eurot. Rahastusotsus tehti 43

taotluse osas, millega määrati toetusi summas 454 113,52 eurot. Toetuseta jäi 10 taotlust,

millest 6 osutusid abikõlbmatuks ning edasisele hindamisele ei saadetud. 4 taotlust jäeti

rahastamata.

Tabel 14. Analüüs meetme 3 kitsamate eesmärkide saavutamisest

Strateegia meetme eesmärgid Hinnang olukorra saavutamisele rahastatud

projektide abil

Kultuuriehitised ja rajatised on korrastatud ja

kasutusel erinevate ürituste läbiviimise

kohana.

Kultuuriehitiste ja rajatiste korrastamiseks

ja hilisemaks kasutusele võtuks viidi läbi

talgud 3 korral. Lisaks korraldati 3

koolitussarja, mis tõstsid teadlikkust

ajalooliste rajatiste korrastamisest.

48

Töötatakse välja uusi kultuuritegevuse

vorme.

Projektide raames kasutati mitmeid

kultuuritegevuse vorme. Kultuuritegevusi

tehti 33 projekti raames.

Kultuurielu on mitmekesine, tegevusi jätkub

erinevatele vanusegruppidele ja

huvirühmadele.

Kultuurielu mitmekesistamist toetati

erinevate vanuserühmade jaoks peamiselt

läbi kohalike kultuuriürituste. Tegevustesse

haarati nii erinevad vanusegrupid kui ka

sotsiaalsed grupid. Erinevate

vanusegruppide külakogukonna projekte

viidi läbi 11. Eesmärk oli kaasata

kogukonnaliikmeid ühistegevustesse,

ühistesse õpitubadesse ja kohtumistesse,

tõsta maapiirkonna inimeste vaimsust ja

võimaldada enesearendamist.

Kogukondades on valitud külavanemad ja

moodustatud esinduskogud.

Kogukondade juhtimissüsteemi

arendamiseks anti 2 toetust. Lisaks toetati

aktiivsete kogukonnaliikmete tunnustamist.

Tegutsevad mitmesugused

kogukonnaühendused, kes koostöös kohalike

omavalitsuste ja ettevõtjatega arendavad

ühiselt piirkonda.

Otseses koostöös kohaliku omavalitsusega

viidi ellu 1 projekt. Kaudset koostööd tehti

kogukonna ja kohalike omavalitsuste vahel

rohkem (nt ruumide tasuta kasutamine,

vabaühenduste tegevustoetus jms).

Enamasti eelistasid vabaühendused

kohalikke teenusepakkujaid.

Aktiivselt kasutatakse rahastamisvõimalusi

välisvahenditest (fondid, programmid).

Kasutati aktiivselt rahastamisvõimalusi

lisaks ka teistest fondidest ja

programmidest. Lisarahastuse kaasamise

oma projekti tõid taotlustes välja 21 toetuse

taotlejat.

Suurematel kogukondadel on kodulehed,

antakse välja infotrükiseid.

Toetati 4 projekti, mille käigus arendati

välja kodulehed. Infotrükiste väljaandmist

(sh infostendide koostamist ja paigaldamist)

toetati 5 korral.

Tugev on kodulooline uurimistöö,

koostatakse piirkondi tutvustavaid trükiseid,

videoid jm.

Toetati koduloolist uurimistöö tegemist

(materjalide digiteerimist 2 korral, koolitusi

5 korral).

Regulaarselt toimuvad kogukondade

ühisüritused, sh kogukonnaobjektide

korrastamise talgud.

Eesmärki toetasid küla(de)kogukonnale

suunatud projektid, mis kätkesid endas

tegevuste komplekti pikema aja jooksul, et

tuua kokku kogukonnaliikmed lastest

eakateni. Toimusid ka kogupereüritused.

Objektide korrastamiseks viidi läbi talgud 3

korral.

Valla piires on loodud seltside ümarlauad,

maakondlikult tegutseb tugev Külaliikumine

Kodukant ühendus MTÜ Raplamaa Külade

Liit.

MTÜ Raplamaa Külade Liit sai tuge

meetmest Raplamaa Aasta Küla

tunnustusürituse korraldamiseks, aasta küla

esitamiseks üle-eestilisele konkursile,

osalemiseks Eesti Maapäeval,

õppereisideks.

49

Kogukondadele on osaliselt üle antud

kohaliku omavalitsuse ülesanded eeskätt

kultuuri-, spordi ja noorsootöö alal.

24 projekti raames toetati vabaühendusi

kogukonnateenuste pakkumisel kultuuri,

vaba aja, spordi ja piirkondliku elu

edendamise valdkondades.

Kogukondades on aktiivne tervisedendus ja

sporditöö. Igas suuremas külas ja alevikus on

spordi- ja/või mänguväljak, mida

hooldatakse kohalike spordiseltside poolt.

Spordiga seotud projekte rahastati perioodi

jooksul kokku 10, tervisele suunatuid 6 (sh

(2 vaimsele tervisele suunatud projekti).

Regulaarselt toimuvad tervisepäevad. Toetati 1 tervisepäeva toimumist.

Raplamaal on maakondlikud ja valdade

noorteühendused, kes tegelevad muu hulgas

noorte väärtuskasvatusega, kaasavad noori

kogukonna tegevustes ja juhtimises.

Noorteprojekte oli küll 16, aga noortele

suunatud tegevusi planeerisid täiskasvanud,

mitte noored ise. Noorte oskuste ja arengute

toetamiseks on hea kaasata neid ka

tegevuste väljatöötamiseks ja elluviimiseks.

Mõttekoht: töötada välja viis, kuidas

lihtsustada toetuste taotlemist oma

tegevuste elluviimiseks noorte jaoks.

Toimivad noortevolikogud, külades

tegutsevad avatud noortekeslused ja – toad.

Taotlusi selle eesmärgi saavutamiseks ei

esitatud.

4.1 ja 4.2 „Koostöövõrgustike tegevuse hoogustamine“ (tegevusrühma ühis- ja

koostööprojektid)

• Eestisisene koostöö ja ühisprojektid;

• rahvusvaheline koostöö ja rahvusvahelised koostööprojektid.

Meetme eesmärk: Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna erinevate koostöövõrgustike

vahel hoogustunud ühistegevus on toonud kaasa maaelu arengu mitmekesistumise ja uute

teadmiste ning oskuste omandamise. Võrgustumise kaudu uute äripartnerite leidmine

hoogustab maaettevõtlust. Kogemuste vahetamise kaudu on võetud kasutusele uusi

kogukonnategevuse vorme. Laienenud on piirkonna tuntus, paranenud maine.

Tulemused: Raplamaa Partnerluskogu viis meetmete raames ellu 4 projekti, mis soodustasid

koostöövõrgustike tegevuste hoogustumist. Kõik projektid olid suunatud muu hulgas ka

piirkonna tuntuse ja maine parendamisele. Lisaks hoogustati koostööd ja tegeleti

võrgustikutööga ka väljaspool meetmesse esitatud projekte.

Tabel 15. Ülevaade meetmete 4.1. ja 4.2. väljund- ja tulemusindikaatoritest.

Eesmärk Tulemus

Toetatud siseriiklike ühisprojektide arv 7 2

Toetatud rahvusvaheliste koostööprojektide arv 3 2

50

Projektide elluviimisel korraldatud ürituste arv 15 34

Projekti elluviimisel korraldatud õppereiside arv 5 10

Kohaliku toidu arendamise üritustel osalenute arv 100 x

Projektide elluviimise tulemusena jätkutegevuste arv 10 x

Täpsed andmed puuduvad nii kohaliku toidu arendamise üritustel osalenute kui ka projektide

elluviimise tulemusena jätkutegevuste kohta.

Projektide käigus arendati kohaliku toidu suunda järgmiste tegevustega:

• külastus Läti maiustuste tootja juurde;

• mini-OTT maanaistepäeval;

• Raplamaa toidu raamat;

• koolitus Hobikokast ettevõtjaks.

Meetmete 4.1 ja 4.2 Eesti-sisene ja rahvusvaheline koostöö raames viis Raplamaa

Partnerluskogu ellu 2 siseriiklikku projekti. Lisaks tehti koostööd ka projektide väliselt.

Tabel 16. Meetmetest 4.1. ja 4.2. toetust saanud siseriiklikud projektid

Aasta Projekti nimi Partnerid

2020 Keskpõrandale kokku Lõuna-Järvamaa koostöökogu

Järva Arengu Partnerid

Raplamaa Partnerluskogu

2021 Kindel käeulatus Raplamaa Omavalitsuste Liit

Sihtasutus RAEK

MTÜ Raplamaa Külade Liit

Mittetulundusühing Raplamaa

Partnerluskogu

Projektiga Keskpõrandale kokku arendati koostööd Kesk-Eesti piirkonna tegevusrühmade ning

siin tegutsevate ettevõtete ja organisatsioonide vahel. Mõtteid vahetati võrgustike kohtumisel,

toimusid kogemusreisid Eestis ja Euroopas. Uute mõtete, teadmiste ja oskuste omandamiseks

toimusid koolitused, töötoad ja seminarid. Koostöövaldkondadeks said mõisad, kohalik toit,

giidide programm, elamused ja traditsioonid.

Projekt Kindel käeulatus võttis suuna maakonnasisesele koostööle. Ühiselt mitmekesistati

piirkonna arengut viies koostöös läbi olulisi piirkondlikke sündmusi. Tunnustati kohalikke

51

ettevõtjaid, aktiivseid ja tublisid inimesi ning külade tegevust. Projekt toetas nii piirkonna

tutvustamist kui ka mainekujundust kohaliku ja külalise jaoks.

Raplamaa Partnerluskogu teeb tihedat koostööd kohalike omavalitsustega ja maakonnaüleste

organisatsioonidega. Kohalikelt omavalitsustelt tuleb oluline osa LEADER projektide

kaasrahastamisest. Lisaks on kohalikud omavalitsused andnud tegevustoetusi LEADER

projekte elluviivatele mittetulundusühingutele. Investeeringuobjektide puhul abistavad

kohalikud omavalitsused toetuse taotlejaid projekteerimise, ehitamise ja keskkonnakaitset

puudutavates küsimustes.

Perioodil 2014-2022 viis Raplamaa Partnerluskogu meetmete raames ellu kaks rahvusvahelist

projekti.

Tabel 17. Meetmest 4.1 ja 4.2 toetust saanud rahvusvahelised projektid

Aasta Projekti nimi Partnerid

2017 Active Vilages, Efficient

Communities /Agarad külad,

tegusad vallad

EMO ry

Nurmijärvi vald

Raplamaa Partnerluskogu

2018 Traditsioonide ja uuenduste

koosmõju tänapäevases käsitöös/

Traditsioonide ja uuenduste

vastastikune mõju kaasaegses

käsitöös

Sihtasutus Madona Vallafond

Anykščiai rajooni kohalik tegevusrühm

Raplamaa Partnerluskogu

2017. aasta projekt Active villages, efficient communities viis tegevuspiirkonna inimesed

Soome. Projekti partneriks oli Soome Nurmijärvi valla piirkonna LEADER tegevusrühm Emo

ry. Kahe aasta jooksul tutvustasid vastastikku Eesti ja Soome külakogukonnad oma külade

loodust, ettevõtlust, elukeskkonda, kultuuripärimust, inimesi ja kogukonna ühistegevusi.

Piirkonna külasid tutvustati videoklippidega ning valiti välja parimad külakogukonnad. Lisaks

osalesid Nurmijärvi piirkonna muusikud Raplamaa laulu- ja tantsupeo proovides.

Koostööprojekti raames esinesid Nurmijärvi vallas viie kontserdiga Raplamaa Noorte

Puhkpilliorkestri pillimehed.

Teine projekt, Traditsioonide ja uuenduste koosmõju tänapäevases käsitöös (2018. aastal), oli

samuti suunatud rahvusvahelisele koostööle, kus partnerid olid Eestist, Lätist ja Leedust.

52

Seekord viidi kokku käsitöölised ja selles valdkonnas tegutsevad ettevõtjad. Vahetati kogemusi

ja ideid, näiteks kuidas kasutada uusi materjale ja millised on suunad kaasaegses käsitöös.

Üheks eesmärgiks püstitati väikeetevõtete loomine ja arendamine ning töökohtade loomise

hõlbustamine. Projekt lõppes käsitööraamatu esitlusega.

53

4. Strateegia 2023-2029 kavandamine

Raplamaa Partnerluskogu strateegia aastateks 2023-2029 koostamisel määratleti strateegia

eesmärgid ja töötati välja toetusmeetmed vastavalt strateegia ettevalmistamise perioodil läbi

viidud uuringutele ja töökoosolekutel tehtud ettepanekutele. Arvestati Raplamaa

Partnerluskogu strateegia 2014-2022 analüüse, läbiviidud küsitlusi, ideekorjeid,

ettevalmistavatelt seminaridelt ja ekspertidelt kogutud teavet ning piirkonna SWOT analüüsi.

Lähtuti ka Rapla maakonna arengustrateegiast 2035+, Rapla maakonna majandus- ja

ettevõtluskeskkonna ning arengueelduste ja -võimaluste analüüsist (2022), Rapla maakonna

uuselanike uuringust (2020), Rapla maakonna elanike rahulolu uuringust (2020), Rapla

maakonna avalike- ja erateenuste osutamise võrgustiku rahvastikumuutustega ja

tulevikutrendidega kohandamise võimaluste uuringust (2022). Oma sisendi sotsiaalvaldkonna

vajadustest andsid Rapla maakonna sotsiaal- ja tugiteenuste osutajate võrgustik ning Rapla

Maakonna Puuetega Inimeste Koda. Infot koguti ka maakonna terviseprofiili andmetest ja

inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli koostamise materjalidest

Rapla maakonnas. Juhinduti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavast

2023-2027, Maaeluministri määrusest LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023-2027

ettevalmistamise toetus, Eesti maaelu arengukava 2014-2020, versioonist 10.1 (21. juuni

2022). Strateegia on kooskõlas kohalike omavalitsuste arengukavadega ning maakonna

strateegias toodud valikutega.

4.1. Ettevalmistus ja kaasamine

Raplamaa Partnerluskogu strateegia 2023-2029 koostamine toimus nii avatud koosolekutel kui

kutsutud sihtgruppide üritustel.

Strateegia koostamisega alustati 2022. aasta märtsis, kui toimus strateegia koostamise

alustamise avasündmus. Selle eesmärk oli võimalikult laialdaselt teavitada LEADER strateegia

koostamise tegevustest Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna elanikke, ühendusi,

ettevõtjaid jne. Sellest tulenevalt saaksid edaspidi kõik, kes huvitatud, panustada uue strateegia

väljatöötamisse.

Sama aasta aprillis-mais analüüsisid eksperdid eelmise perioodi strateegia meetmete tulemusi,

nende asjakohasust ja tõhusust. Saadud andmeid kasutati käesoleva strateegia koostamisel.

54

Sama aasta mais-juunis viidi läbi küsitlused nii ettevõtjatele kui kogukondadele (sh kohalikud

omavalitsused). Küsitlustega selgitati välja, kuidas eelnev LEADER rahastusperiood (aastatel

2014-2020 (2021)) Raplamaal õnnestus, millega toetuste taotlejad rahule jäid, kuidas

programm aitas ettevõtlusel ja kogukondadel edeneda ning maaelu mitmekesistada, samuti

sooviti teada saada, millised olid meetmete kitsaskohad. Laiem eesmärk on uuel perioodil

ettevõtlust paremini toetada ning leida uusi arendamist vajavaid ettevõtlusvaldkondi.

Küsitluste korraldamine andis võimaluse kaasata erinevaid tegevuspiirkonna huvigruppe ning

neil oma arvamust avaldada. Selle tulemusena valmis analüüs sellest, kuidas näevad ja

tunnetavad toetusmeetmete tõhusust toetuste taotlejad, elluviijad ja kasusaajad. See teadmine

aitas kujundada uue perioodi strateegiameetmeid.

2022. aasta juunis toimusid strateegia ettevalmistamise (ideekorje) koosolekud Raplamaa

Partnerluskogu tegevuspiirkonna sidusrühmades. Kaasatud olid kõik üheksa sidusrühma.

Koosolekuid juhtisid piirkondade LEADER sidusrühmade juhid – Raplamaa Partnerluskogu

juhatuse liikmed. Koosolekutel osalesid ka kohalike omavalitsuste juhid. Koosolekute põhjal

koostati sidusrühmades ettepanekute koondid uue perioodi strateegia sisu kohta.

Ideekorje koosolekud viidi läbi ka valdkondlike ühenduste tasandil: maakonna ettevõtjate

ühendused, külade ühendused ja kohalikud omavalitsused, lisaks teised maakondlikud

ühendused-partnerid, sh sotsiaalvaldkonnas.

Sotsiaalvaldkonnas olid kaasatud: Raplamaa vähihaigete tugirühm, Raplamaa Reumaselts,

Kohila Reumaühing, Raplamaa Diabeetikute Selts, Raplamaa Kutsehaigete Ühing, Raplamaa

Vaegkuuljate Ühing, Raplamaa Vaimupuudega Inimeste Ühing, Headuse Puu MTÜ, SA

Raplamaa Haigla, Tugikeskus „Vahtra“, Raplamaa dementsuse tugigrupp, Pahkla Camphilli

Küla SA, MTÜ Kohila Turvakeskus „Katikodu“, Confido Meditsiinikeskus, Erapolokliinik

Praxis OÜ, Ojaveere Teraapiakeskus, Siin ja Praegu, Rapla Lasteaed Kelluke, lastehoid

Ridiradiralla, MTÜ Vaiter, Nõustamiskeskus Sotsiaalne Kaasatus, Rapla tervisekeskus ning

terapeudid, psühholoogid, nõustajad. Raplamaa Partnerluskogu osaleb ka Rapla maakonna

sotsiaal- ja tugiteenuste osutajate ja partnerite võrgustiku kohtumistel, et parendada

valdkonnasisest koostööd. Ideekorje andis täiendavat informatsiooni eesmärkide

sõnastamiseks.

Sama aasta septembris toimus arutelukoosolek, kus osalesid tegevuspiirkonna ühenduste

esindajad, juhatus ja partnerid, selgitati välja piirkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja

55

ohud. Tekkis teadmine, kuhu piirkond peaks arenema, mida selleks on vaja, kuidas tunda ära

arengueeldused ja tunnetada takistavaid tegureid. SWOT analüüsi põhjal sõnastati

arenguvajadused ja -võimalused.

Oktoobris toimus Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koja liikmete kohtumine, kus kaardistati

ühiseid väljakutseid ja potentsiaalseid projekte.

Detsembris toimus strateegia 2023-2029 kavandi tutvustamine üldkoosolekul.

Samal kuul toimus 4 töökoosolekut strateegia meetmete väljatöötamiseks. Iga meetme

disainimiseks oli oma teemakoosolek, kuhu olid kaasatud selle valdkonna eksperdid ja

praktikud.

Jaanuaris 2023 toimus sotsiaal- ja tugiteenuste osutajate võrgustiku kohtumine, kus kaardistati

ühiseid väljakutseid ja potentsiaalseid projekte.

Veebruaris-märtsis toimusid Raplamaa Partnerluskogu juhatuse töökoosolekud, kus töötati läbi

valminud versioonid meetmete kirjeldustest. Seejärel tehti strateegia dokumendis täiendavad

korrektuurid ja strateegia tööversioon esitati Raplamaa Partnerluskogu üldkoosolekule

tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks.

Strateegia lõppversiooni vaatas juhatus läbi märtsikuus ja otsustas esitada strateegia

vastuvõtmiseks üldkoosolekule. 26. mail 2023 võttis üldkoosolek vastu Raplamaa

Partnerluskogu strateegia 2023-2029.

Lõppenud perioodi strateegia elluviimise kohta koostati kogumik, milles esitleti ellu viidud

projekte. Eesmärk oli võimestada tegevuspiirkonna inimesi uuteks väljakutseteks ja toetuste

taotlemiseks ning projektide elluviimiseks uuel perioodil.

4.2. SWOT analüüs

Järgnevalt on esitatud tegevuspiirkonna tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude ülevaade

(SWOT). SWOT analüüsiks on saadud sisend:

• Raplamaa Partnerluskogu strateegiaseminarilt;

• strateegia ettevalmistamiseks läbi viidud sidusrühmade ja valdkondlike ühenduste

koosolekutelt;

56

• küsitlusest kogukondadele Raplamaa Partnerluskogu strateegia 2023-2029

koostamiseks;

• küsitlusest ettevõtjatele Raplamaa Partnerluskogu strateegia 2023-2029 koostamiseks;

• Rapla maakonna ettevõtluse uuringust (kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad)

• Rapla maakonna elanike rahulolu uuringust

• Rapla maakonna uuselanike uuringust

• Rapla maakonna avalike- ja erateenuste uuringust

• Rapla maakonna tervishoiuteenustega rahulolu küsitlusest

• Uuringust Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli

koostamine Rapla maakonnas

4.2.1. Tugevused

1. Kvaliteetne elukeskkond

Tegevuspiirkonnas on puhas loodus ning piirkond on tuntud metsade, rabade ja rabajärvede

poolest. Elukeskkond on rahulik, privaatne, looduslähedane maapiirkond. Inimmõõtmelistes

asulates on kõik käe-jala juures ja millegi hankimiseks ei ole tarvis läbida pikki vahemaid.

Elanikel on võimalik kasutada matka-, tervise- ja loodusradu. Elamine maapiirkonnas on

tõusev trend ja inimeste eelistus. Eriti hinnatud on piirkond just laste kasvukeskkonnana –

lapsed saavad siin hästi ja turvaliselt hakkama oma igapäevaste toimetustega. Raplamaa on üks

puhtamaid ja turvalisimaid piirkondi Eestis. Sisserändajate jaoks on atraktiivne siinne hõre

asustus. Puhas loodus ja turvaline keskkond muudavad piirkonna atraktiivseks

elukeskkonnaks.

2. Geograafiline paiknemine

Pealinna ja Harjumaa lähedus pakub töökohtade mitmekesisust, laiendab õppimisvõimalusi,

samuti on Tallinn oluline kultuuri tarbimise koht ja ostupiirkond. Pealinna regiooni mõju

majanduse mootorina aina kasvab. See loob keskmisest paremad eeldused ettevõtluse arenguks

ja töökohtade tekkimiseks. Samuti on lühikese sõidu kaugusel mitmesugused tippspetsialistid.

Tegevuspiirkond on turuna väike ja liiga riskantne, et äri sellele rajada. Seda kompenseerib

suurel määral pealinnaregiooni naabrus.

57

Paiknemine Eesti keskmes annab eelise ühenduses teiste Eesti suuremate linnadega: Pärnu,

Haapsalu, Viljandi, Tartu, Paide ning Tallinn.

Piirkond paikneb nn Tallinna “kuldse ringi” serval ja see avaldab arengutele positiivset mõju.

3. Head transpordiühendused

Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas on hea teedevõrk. Piirkonda läbivad olulised

transpordimagistraalid: Tallinn-Pärnu-Ikla, Tallinn-Türi-Paide-Viljandi, Paide-Rapla-

Märjamaa-Haapsalu maanteed ning rongiühendusega Tallinn-Türi-Viljandi raudtee.

Piirkonnas asub veel väike- ja hobilennundusena toimiv Kuusiku lennuväli.

Suhteliselt lähedal on ka Eesti suurimad sadamad ja rahvusvaheline lennuväli.

4. Soodne ettevõtluskeskkond

Piirkonna majandus on mitmekülgne – tegutsevad erisuuruses ettevõtted. Raplamaa

ettevõtluses tegutsevad mitmed oma valdkonna tipptegijad Eestis (nt Salutaguse Pärmitehas

AS, Vindor OÜ, Kohila Vineer OÜ, O-I Production Estonia AS, Saarioinen Eesti OÜ, Akzo

Nobel Baltics AS). See on visiitkaardiks teistele ettevõtetele, kes kaaluvad majandustegevust

Raplamaal arendada. Rapla ja eriti Kohila piirkondades on esimesi märke pealinnaregiooni

ettevõtete ümberpaigutumisest sinna.

Ettevõtluses on toimunud kiire areng, mida mõjutab naabermaakond Harjumaa.

Toimib koostöö kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate vahel – koostöös toimuvad ümarlauad

ning viiakse läbi ettevõtjate külastusi. Arendatakse ettevõtlusega seotud tugiinfrastruktuuri.

Tunnustatakse kohalikke ettevõtjaid. Samuti toimivad ettevõtjate ühendused.

5. Väikeettevõtjate rohkus

Piirkonna majanduse üks eripära on mitmekesine väikeettevõtlus, kus on pidev pealekasv.

Tegevuspiirkonnas ei ole domineerivat majandusharu ega tegevusvaldkonda. Majanduse

tervikliku stabiilsuse seisukohalt on see positiivne.

58

6. Optimaalne rahvaarv ja territoorium

Piirkond on piisavalt asustatud, mistõttu on olemas võimalused luua ja säilitada mõõdukal

hulgal töökohti. Samal ajal ei ole kogukond liiga suur – inimesed tunnevad üksteist ja see

võimaldab hoida head koostööd. Lisaks on rahvastik homogeenne, mis loob stabiilsust ja

vähendab võimalike probleemide hulka. Olgugi, et rahvastiku prognoos näitab kerget langust,

siis võrreldes muu Eestiga on elanikkonna arv stabiilne. Ka piirkonna äärealadel kasvab

elanikkond. Meil on olemas administratiivne hoomatavus.

7. Loovusest pakatav kultuuriruum

Raplamaa on paljude tuntud kultuuriinimeste sünni- ja elupaigaks, eriti näitlejad, muusikud,

kirjanikud, tele- ja filmitegijad. Inimestel on võimalus oma potentsiaali rakendada. Piirkonnas

toimub mitmeid tuntud ja säravaid kultuurivaldkonna ettevõtmisi. Soodustatakse isetegemist

ja loomingulisust (sh käsitöö tegemise traditsioonid).

8. Rohkelt kultuuriväärtusi ja -pärandit

Piirkond on rikkalik kultuuriväärtuste poolest (nt mõisad, tööstuspärand, raudtee, linnused,

kirikud, koolid, vallamajad, ajaloolised paigad). Piirkond on olnud sünni- ja elupaigaks

nimekatele inimestele ajaloos (nt Masing, Kreutzwald, Valgre, Krusenstern, Kotzebue,

Keyserling).

9. Tugevad kogukonnad ja vabaühendused

Kogukondade tugevust näitavad ka mitmed pikaajaliste traditsioonidega üritused (nt maakonna

laulu- ja tantsupidu, Rapla Kirikumuusika Festival, Kaparock, Hard Rock Laager, Miss

Raplamaa, Särin, Naiste Ööde Filmifestival, Keraamikasümpoosion, Varbola Puu), tugevad

spordiklubid (nt korvpall, jalgpall, naiste võrkpall) ning suur kodanikuaktiivsus ja laialdane

vabatahtlike töö (nt tuletõrje, Kaitseliit, külaliikumine). Kohalik elu on üleval hoitud

kodanikuühenduste poolt, kes tegutsevad koostöös ja on ühtehoidvad. Külakogukondi veavad

eest külaelu väärtustavad ühendused, mille eesmärk on kogukondliku tegevuse edendamine

maapiirkondades, väärtustades ja arendades külaelu ja vabatahtlikku tegevust. Inimeste

rahulolul eluga on oluline roll vabaühenduste tegevusel.

59

10. Toimivad koostöövõrgustikud

Koostööd tehakse läbi võrgustike mitmetes valdkondades (nt ettevõtjad, külad, noored,

hariduses, sotsiaalvaldkonnas ning mujal). See annab võimaluse olla kursis sellega, mis toimub

tegevuspiirkonna erinevates paikades.

11. Kättesaadavad sotsiaalteenused

Sotsiaal- ja tervishoiuteenused on piirkonnas suhteliselt hästi kättesaadavad. Piirkonnas on

olemas hoolekandevõrgustik (nt Camphilli küla, Katikodu). Toimib üldhaigla ning polikliinik,

kus teostavad vastuvõtte vajalikud spetsialistid. Järjekorrad on Raplas võrreldes Tallinnaga

lühemad. Kohalikud omavalitsused on selles valdkonnas heas koostöös.

12. Kiire ja paindlik asjaajamine

Raplamaa omavalitsused on küll kasvanud, aga endiselt võib nende tugevuseks pidada

suhteliselt kiiret ja paindlikku asjaajamist. Omavahel on heas koostöös kohalikud

omavalitsused ja arenguorganisatsioonid.

13. Head võimalused hariduse saamiseks

Haridus on piirkonnas kättesaadav ja kvaliteetne. Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas

on tugev koolivõrk – siin on 3 gümnaasiumi ja 2 eriilmelist kutsekooli. Suurte koolide kõrval

tegutseb ka väikekoole, mis pakuvad hubast kasvukeskkonda. Lisaks pakub Tallinna lähedus

ja hea transpordiühendus Tallinnaga võimalust omandada haridust ka pealinna koolides.

Piirkonnas pakutakse mitmekesiseid võimalusi huvihariduses.

14. Tugev põllumajandussektor

Minevikus on Raplamaa olnud üks nn põllumajandusmaakondadest. Ka praegu on tootlikkus

põllumajanduses hea. Põllumajandussektor on endiselt konkurentsivõimeline. Piirkonnas on

rohkelt väärtuslikke põllumajandusmaid.

60

15. Kohalik toit

Hästi on arenenud kohaliku toidu (sh joogi valmistamise) tegevussuund. Pakutakse kvaliteetset

ja puhast kohalikku toitu ja Raplamaale eripäraseid maitseid. Arendatakse lühikesi

tarneahelaid, nt otse tootjalt tarbijale (O.T.T.). taluturg, tootmine-töötlemine-müük samas

ettevõttes jms.

4.2.2. Nõrkused

1. Elamispindade vähesus ja elamufondi lagunemine

Tegevuspiirkonnas on puudus elamispindadest (sh eriti üüripindadest). Puudus on uutest

korteritest, hooned on vananenud ja lagunevad. Elamispindade puudus on suurim seal, kus

oleks nõudlust.

Vananevad hooned on samuti vähese energiasäästuga ning madala kommunaalteenuste

kvaliteediga. See pärsib noorte võimalusi maale elama asumiseks.

2. Kultuuriväärtused lagunevad

Pole piisavalt ressursse, et hoida ja kaitsta muinsuskaitseobjekte ja -hooneid. Ajaloomälestised

ja kultuuriväärtused on halvas seisukorras ja lagunevad.

3. Probleemid taristuga

Kehv ühistranspordikorraldus piirkonna sees pärsib ligipääsu töökohtadele ja teenustele.

Kohaliku bussiliikluse sõiduplaan on hõre, väljumised harvad, eriti hajaasustuses. Maakondlik

ühistranspordisüsteem ei vasta kaasaja nõuetele ega inimeste muutunud vajadustele. Elanikud

on rahulolematud, sest ühistransport ei sõida vajalikku kohta või võtab sellega liiklemine liiga

palju aega.

Lisaks vajavad teed suures mahus rekonstrueerimist. Tegemist ei ole ainult piirkondliku

probleemiga, vaid ka üldises plaanis on Eestile omane pidev mahajäämus teede parandamisel,

kuna valdkond on pidevalt alarahastatud – seda nii riigiteede kui ka kohalike teede osas.

Kokkuhoiu tõttu jätab ka teede projekteerimise ja ehitamise kvaliteet soovida – kavandatakse

juba algselt madaldatud normidele vastavalt ega arvestata tegeliku koormusega.

61

Kergliiklusteid on maakonnas ebaühtlaselt ning ka siin nähakse olulist parandamisruumi.

4. Tundmatu piirkond

Piirkond on suuresti tundmatu, ei ole atraktiivne sihtkoht turistidele ja puhkajatele. Kuigi

piirkonnas on rohkelt huviväärsusi ja mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks, siis

hoolimata sellest jõuab piirkonda vähe turiste. Hetkel puudub muuseumide vahel vajalik

koostöö, et valdkonda ühiselt arendada. Raplamaa rabavad rabad ja muud loodusväärtused,

matkarajad, pereturism ja tegevusturismi atraktsioonid, kultuurisündmused ei ole nutikalt

turundatud.

Piirkonna kuvand ja märgid on vähetuntud ning vajaksid laiemat kasutamist. Puudub toimiv

turundus- ja kommunikatsioonistrateegia. Vajalik on ühtne turundussõnum ja selle loomisel

vajalik rahaline võimendamine.

5. Arendustegevused turismis on tagasihoidlikud

Majutuses on probleemiks piirkonna vähene voodikohtade arv. See on peaaegu väikseim

Eestis. Piirkonnas ei ole tärnidega hotelli ja puuduvad võimalused konverentsiturismiks.

6. Väheinnovatiivne ettevõtlus

Ettevõtlus piirkonnas võrreldes teiste maakondadega on suhteliselt väheinnovatiivne – see

mõjutab otseselt tootlikkust ja kasumlikkust. Järgmisele tasandile jõudmiseks peab maakonnas

toimuma selge nihe nutikama ettevõtluse suunas. Lisaks on vaja tõsta ettevõtete lisandväärtust.

7. Puudub kõrgkool

Piirkonnas ei ole kõrgkooli. Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna ettevõtjad teevad

kõrgkoolidega vähe koostööd. Vähene koostöö on ka ettevõtjate ja piirkonna kutsekoolide

vahel.

8. Puudused sotsiaalsüsteemis

Konarlik infoedastus – info ühelt teenuseosutajalt teisele liigub tunnetuslikult, puuduvad

konkreetsed kokkulepped ja juhised. Hooldekodudel ei ole alati uute klientide osas ülevaadet.

Hooldekodudel on koostöö perearstiga keerukas.

62

Teenuseosutajate ja teenuskohtade puudus – puuduvad mõningate teenuse osutajad, nt osaliselt

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused (eakatele), ööpäevaringne erihooldusteenus,

turvakoduteenus (lastele), isikliku abistaja teenus, mõningad töötukassa teenused. Lisaks on

mõningad teenused küll olemas, kuid teenuskohti ei ole piisavalt, nt asendushooldusteenus,

väljapool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, igapäevaelu toetamise teenus,

kogukonnas elamise teenus, toetatud elamise teenus, töötamise toetamise teenus.

Alusharidusteenusena puudub erilasteaed, mis suurendab tugiisikuteenuse vajadust, puudus on

ka tugiisikutest. Piirkonnas puuduvad kohalike keskuste tasandil eakate päevakeskused.

Puuduvad ka üleminekuteenused (intervallhooldus, päevahoid). Vajadus on täiendavate

hoolekodu kohtade järele ja see on kasvav tulenevalt vananevast rahvastikust.

Teenused on teenusetarbijale kallid või on teenusetarbijad maksejõuetud.

Puuduv info või raskendatud suhtlus teenuse kasutajate vaates – teenuste tarbijatel puudub info

kõigi võimalike teenuste kohta, mida neil on võimalik saada ning ühtne kanal vajaliku info

saamiseks. Eriti on see probleem terav abivajaduse esmasel ilmnemisel. Seetõttu ei osatagi

vajaliku abi küsida/tahta. Riiklike teenuste tarbimisel tunnevad teenuste kasutajad, et

Sotsiaalkindlustusametiga suhtlemine ja vastavate avalduste täitmine on keeruline, mille tõttu

viibib vajaliku abi saamine. Kõik abivajajad ei ole suutelised iseseisvalt internetist

informatsiooni otsima, kui kohati suunatakse neid sinna teenuste osutajate poolt (nt kohalikele

omavalitsuste poolt) selle asemel, et ise vastava informatsioon edasi anda. Suur

hoolduskoormus jääb lähedaste kanda, mis võib viia selleni, et lähedased muutuvad ise

abivajajateks.

Raske leida/hoida personali – häid tugiisikuid on raske leida ja seejärel hoida motiveerituna

tööl, sest töö on vajaduspõhine ja enamasti käsunduslepinguga, mis pole atraktiivne. Sobivaid

spetsialiste on keeruline leida pea kõigil teenuseosutajatel, enamasti eeldab spetsialistide

leidmine omapoolse väljaõppe teostamist.

9. Puudused tervishoiusüsteemis

Tervishoiu valdkonnas on puuduseks valveapteegi puudumine ja perearstide puudus.

63

10. Aeglane andmeside

Kiire andmeside ei ole kättesaadav kõigile lõppkasutajatele. Ei toimu võrgurajatiste

ühiskasutust – see pärsib konkurentsi turul. Nn viimase miili probleem on lahendamata. See

pärsib võimalusi noorte maale elama asumiseks ning viib kaugtöö võimetuseni.

11. Avalike teenuste kättesaadavus

Avalike teenuste kättesaadavuse puhul on probleemiks tegevuste ebapiisav koordineerimine ja

vähene koostöö. Seda nii spordi, kultuuri, hariduse ja sotsiaalhoolekande puhul. Omavaheline

koostöö ja tööjaotus võimaldaksid tõsta teenuste kvaliteeti ja parandada nende kättesaadavust.

Alakasutatud on kolmas sektor.

12. Elanikkonna vähenemine ja vananemine

Elanikkonna vähenemine ja vananemine mõjutab ettevõtluse arengut, tööhõivet, vähendab

nõudlust kaupade ja teenuste järele ning nõrgendab kogukondade edendamist. Hõreda

asustusega kaasnevad kahanevad teenused, järjest enam suletakse teenuseid (välja arvatud

Rapla). Rahulolematus eluga Raplamaal on kõige suurem alla 25-aastaste naiste seas, mis

põhjustab selle grupi väljarännet. Noori kaasatakse külakogukonna protsessidesse vähe, sellest

tulenevalt ei ole nad paigaga samamoodi seotud kui vanem elanikkond. Noortele mõeldud

kaasamis- ja toetusprogramme on vähe.

13. Puudused haridusvaldkonnas

Maapiirkondades on puudus õpetajatest ning noorte õpetajate järelkasv on tagasihoidlik.

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal on piirkonniti ebaühtlane. Samuti on

puudus aineõpetajatest. Suur puudus on lasteaiakohtadest. Huvitegevus koondub keskustesse.

14. Kesised vaba aja veetmise võimalused

Puudub piisav valik vähemkasutatavatest teenustest. Piirkonnas tuntakse puudust vaba aja

veetmise võimalustest (nt sport, kultuur, huviharidus, üritused, söögikohad, spaa jms) ja

erinevatest teenustest (nt kauplused, mitmed isikuteenused jms). Puudust tuntakse ujulatest ja

ka lihtsamatest supluskohtadest.

64

15. Tööjõu ja töökohtade puudus

Koha peal on puudu kindla suunitlusega spetsialistidest. Piirkonnas on kvalifitseeritud tööjõu

puudus. Tallinna ja Harjumaa lähedus soosib professionaalsete töötajate väljarännet, näiteks

tootmises ja ehituses ei ole head tööjõudu saada, sest lähedal on suuremad palgad ja eelistatakse

minna sinna tööle. Kuna töötajaid ei ole leida, siis kasutatakse ettevõtetes palju renditööjõudu

väljast. Samal ajal tunnevad töötajad, et on puudus sobivatest töökohtadest, meelepärased

töökohad asuvad kaugel, kuhu on raske pääseda ning kohapealsetel töökohtadel on madalad

palgad. Atraktiivsete töökohtade puudumise tõttu rändavad noored välja.

16. Ei olda valmis kriisideks

Suurel osal inimestel puudub teadmine, millised hädaolukorrad neid tabada võivad, kuidas

nende puhul käituda ning mida koju varuda. Kaheldakse iseenda hakkamasaamises juhul, kui

kriis neid maailmast ära lõikab. Samuti puuduvad vajalikud seadmed ja taristu.

17. Puudub suur arendusprojekt

Suur arendusprojekt meelitaks sõitma ka kaugemalt piirkonda ning seeläbi elavdab kohalikku

majandust. Tuntud objekt tooks ka piirkonnale tuntust.

4.2.3. Võimalused

1. Turistide huvi piirkonna vastu

Piirkonnal on kahtlemata potentsiaali turismi- ja puhkepiirkonnana. Suur potentsiaal on

loodus- ja kultuuriturismis (arvestades kultuuriväärtuste rohkust). Piirkonna avastamiseks on

suur potentsiaal ka rongil ja jalgrattal. Piirkonna külastatavuse kasv ergutaks kohalikku

majandust ja toetaks ettevõtlust.

2. Rail Baltic

Rail Baltic loob ligipääsu minimaalselt nii Tallinna kui ka Riia suunal, nende lennuväljadeni

ja sadamatesse ning sealt edasi Soome ja Euroopa poole. Samuti tõstaksid kaubajaamad

piirkonnas ettevõtluskeskkonna atraktiivsust.

65

3. Globaalsed kriisid

Hiljutised kriisid on näidanud, et ka neis on võimalusi. Koroonakriisi ajal muutus populaarseks

kolimine maale. Läbi selle piirkonna rahvaarv suureneb.

4. „Kuldse ringi“ laienemine

Kuldse ringi (Tallinna tagamaa) laienemine mõjutab rahvastiku sisserännet piirkonda

positiivselt. Samuti ergastab see ettevõtlust ja muudab piirkonda atraktiivsemaks elanikule,

ettevõtjale, investorile.

5. Tallinna lähedus

Tallinna läheduse oskuslik ärakasutamine on piirkonnale võimalus erinevates valdkondades.

Tallinn pakub tööd neile, kellele piirkonnas pole tööd pakkuda. Ettevõtluse seisukohalt pakub

samuti Tallinn eeliseid, mis meelitavad uusi ettevõtjaid piirkonda – soodsad võimalused

kaupade turustamiseks ja ekspordiks. Tallinna kõrgkoolidele ja iduettevõtetele võib Rapla

piirkond olla lähedane katsepiirkond.

6. Maal elamine on kasvav trend

Üldine suhtumine on, et maaelu on au sees/populaarne/kasvav trend. Tullakse palju linnadest

ka maapiirkondadesse elama, sest elukeskkonna kvaliteet on kõrgem – vaikus, rahu, turvalisus,

looduslähedus. See on laiem suundumus, mis võib meile positiivseid võimalusi tuua.

Piirkonnas on rahvastiku kasvupotentsiaal.

7. Rahastamine fondidest ja investorite huvi

Arengu hoogustamiseks on võimalik kasutada Euroopa Liidu struktuurfonde. Tegevuste

elluviimiseks on piisavalt ka kohalikke fonde. Toetuste täpsemaks sihtimiseks on võimalik

kasutada vihmavarjuprojekte. Ringmajanduse võimaluste propageerimine annab võimaluse

lahendada murekohti piirkonnas. Rohe- ja digipööre üldiselt annavad ressursse piirkonna

arenguks.

8. Taastuvenergia kasutamine

Elekter jääb kogukonnale. Energia tootmiseks on võimalus kasutada näiteks tuult ja vett.

66

9. Satelliitide kaudu leviv kosmoseinternet

Teenuse jõudmine Eestisse lahendaks piirkonna ühe olulise arengutakistuse – kiire andmeside

puudumise.

4.2.4. Ohud

1. Euroopa Liidu struktuurvahendite vähenemine

Pidurdub senine kiire areng, eriti maapiirkondades ja äärealadel, kuhu investeeringud muidu

sageli ei jõua.

2. Energia- ja toidukriisi süvenemine

Kasvab kulu energiale, mis muudab keeruliseks hakkama saamise. Inimestel on raske saada

taskukohase hinnaga ja piisavas koguses täisväärtuslikku toitu.

3. Korporatsioonide optimeerimisotsused

Väikekeskustes teenuseid kaotatakse, see viib äärealade kõrvalejäämise ja töökohtade

puuduseni.

4. Globaliseerumine

Võõras mõttemall juurdub ja omakultuur kaob. Globaliseerumise tagajärjel on vähenenud

põllumajandustootjatele nende saaduste eest makstav hind. Väikestel ja keskmistel ettevõtetel

on raske ülemaailmses konkurentsis pinnale jääda.

5. Rahvastiku vähenemine ja vananemine

Rahvastiku kahanemine ja vananemine toob kaasa hoolduskoormuse kasvu. Rahvastiku

vananemisega tekivad suuremad väljakutsed tervishoiu- ja hoolekandesüsteemile. Oht on, et

muutunud olukorras, ei tule ühiskond uue olukorraga kaasa – näiteks vanema elanikkonna

sotsiaalne tõrjutus. Pensionieelsel perioodil on raske saada tööd; eakaid ei kaasata piisavalt

neid puudutavate otsuste tegemisse; ei kasutata ära eakate potentsiaali ühiskonnas.

67

6. Ebavõrdsuse suurenemine hoolduskoormuse jagamisel

Eakate ja erivajadustega inimeste hooldamise koormus kasvab vananeva rahvastiku

tingimustes lähitulevikus järsult. Olukorras, kus hoolekandeteenused ei ole piisavalt

kättesaadavad, on eakate ja erivajadustega inimeste hooldamine perekonna ülesanne, Eestis on

see hetkel Eestis osas naiste kanda. See vähendab naiste võimalusi osaleda tööturul või tuleb

töökoha valikul olla paindlik, leppida vähemaga. Vajalik on riigi institutsionaalse toe

pakkumine (nt erivajadusega laste hoiuvõimalus, eakate hooldamine).

7. Kliimapõgenikud

Seoses kliimamuutustega tuleb valmis olla massiliseks kliimapõgenike sisserändeks riiki.

Euroopas varjupaika otsivate põgenike arv kasvab koos üleilmse temperatuuritõusuga.

8. Kogukonna liidrid väsivad

Avaliku sektori ootused vabaühendustele on suuremad kui on piirkondades reaalset ressurssi

ja võimalust pakkuda teenuseid. Ühed ja samad inimesed tegelevad kõigega. Kogukonna liidrid

võivad väsida, sest koormus on suur, bürokraatia pärsib initsiatiivi ning omafinantseeringu

võimekus on madal. Projektipõhisus takistab vabaühenduste arengut ja tegutsemist.

9. Muutumine magala piirkonnaks

Tallinna lähedus meelitab kohalikke tööle pealinna, mistõttu on inimeste seotus kogukonna ja

kohaliku eluga väike. Sellest tulenevalt tekib ükskõiksus ja passiivsus kohaliku elu arendamise

vastu. Nende inimeste hulk on kogukonnas suur.

4.3. Piirkonna arenguvajaduste ja võimaluste analüüs

1. Piirkonna maaelu põhiteenuste kvaliteedi tõstmine ning elu- ja külastuskeskkonna

parendamine

• Kultuuriväärtuste (sh tööstus- ja kultuuripärand) säilitamine ja parendamine;

• olemasolevate hoonete kasutamine, mitte uute ehitamine, kogukonna tegevusteks;

• turismitaristu arendamine (nt külastuskeskused, toidukohad, majutusasutused, vaba

aja veetmise võimalused jms);

• tegevuspiirkonda tutvustavate materjalide koostamine ja väljaandmine;

• ajaloolise materjali kogumine, talletamine üldsusele vahendamine (nt raamat);

68

• mäluvara digitaalne säilitamine (nt dokumendid, fotod, tegevuspiirkonnaga seotud

kirjavara);

• kogukonnateenuste väljaarendamine koostöös ettevõtjate, vabaühenduste ja kohalike

omavalitsustega;

• mitmekülgne ja rohkete võimalustega elukeskkond (internet, teed, elamispind,

avalikud teenused, sh lasteaiakohad, sportimis- ja vabaajaveetmise võimalused);

• maaelu positiivse kuvandi säilitamine, sh arukad külad;

• keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamine ja rakendamine;

• keskkonnahoid ja -teadlikkus;

• kriisivalmidus.

2. Ettevõtluse areng ning konkurentsivõime tugevnemine innovatsiooni abil

• Mitmekesise majanduse kasv, sh innovaatiliste, nutikate ja teadlike ettevõtete loomine

kohapeal või Raplamaale toomine;

• keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamine ja rakendamine;

• ressursitõhusus, rohe- ja digipöörde toetamine;

• taastuvatel bioressurssidel põhinev tootmine, saavutamaks kõrgemat lisandväärtust;

• ringmajanduse võimaluste propageerimine;

• uued atraktiivsed ja hästi tasustatud töökohad kodu lähedal, kõrge tööhõive;

• konkurentsivõimelised piirkonna ettevõtted – tootlikkuse ja kasumlikkuse tõus.

3. Kogukonnaliikumise edendamine, kultuuri-spordi- ja noorsootöö arendamine ning

koostöövõrgustike hoogustamine

• Kohalike kogukondade võimestamine (koolitus, nõustamine, sündmused, laagrid jne);

• maaelu positiivse kuvandi säilitamine, sh arukad külad;

• ajaloopärandi kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine;

• piirkonna tuntuse kasvatamine, mainekujundus;

• noorte kaasamine kogukonna tegevustesse, sh juhtimisse (kogukonna liidrite

pealekasv) ja neile suunatud tegevused;

• noorte aktiivsuse kasv;

• kultuuri- ja spordielu mitmekesistamine;

• tasakaalu hoidmine innovatsiooni ja traditsiooni vahel;

• kriisivalmidus;

69

• rahvusvaheline ja eestisisene koostöö.

4. Inimväärikas elu kõigile

• Sotsiaalse kaasatuse suurenemine kogukonnas;

• omastehooldajate ja erivajadusega inimeste lähedaste toetamine ja teadlikkuse tõus;

• ligipääsu tagamine ja suurendamine vajaliku informatsiooni kättesaamiseks;

• teadmiste ja oskuste laiendamine, mis aitab erivajadusega inimestel ja

omastehooldajatel igapäevaelus paremini hakkama saada;

• pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning

hoolduskoormuse leevendamine;

• üksi elavatele eakatele sotsiaalsetest üritustest osa saamise võimaluse ja aktiivse

suhtlusvõimaluse loomine;

• eakate ja puuetega inimeste ligipääsetavuse hõlbustamine igapäevastele toodetele ja

teenustele (nt nutitelefon, arvuti, televisiooniseadmed, internetipank, e-teenused, e-

kaubandus, e-raamat, pakiautomaat, sularahaautomaat, uudiste/ajalehtede lugemine

veebis jms);

• puudusest tuleneva ebavõrdsuse vähendamine;

• hoolduskoormuse jagamisel on oluline naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused

ja vastutus. Hoolduskoormuse võrdsemaks jagamiseks on vaja kättesaadavat

lastehoidu erivajadustega lastele, eakate päevahoidu, erivajadusega inimestele ja

eakatele mõeldud teenuseid ja teadvustamist, et lähedase eest hoolitsemisega saavad

kõik hakkama, vajadusel toetavate teenuste kasutamisega;

• noorte tugiteenuste/vajaduste toetamine;

• vähekindlustatud noorte tegevuste toetamine.

70

5. Strateegia 2023-2029 elluviimine

5.1. Visioon

Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkond on ühiseid väärtusi hoidev omanäoline

koostööpiirkond. Tuntud ja mainekas piirkond on ligitõmbav külastuskeskkonnana (sh

puhkusepiirkonnana) ja investeerimispiirkonnana ning elamispaigana eelistatud.

Piirkond on kasvava rahvastikuga, kus sünnib palju lapsi ja kuhu soovitakse elama asuda. See

on Eesti üks turvalisemaid paiku – peredele parim koht laste kasvatamiseks. Elukeskkonnana

on piirkond muutumas noortele järjest atraktiivsemaks – kohapeal on võimalused

eneseteostuseks, vaba aja veetmiseks, paindlikuks ja mitmekesiseks tööks. Noored on kaasatud

kogukonda ja osalevad piirkonna identiteedi kujundamises. Vanemaealised on ühiskonnas

sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi

toimetulevad. Sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde

kasvu.

Hoitakse ja kasutatakse nii ainelist kui vaimset kultuuripärandit. Kohalik kultuuriruum pakatab

loovusest.

Piirkonna mitmekesine ja kaasaegne majandusstruktuur tagab inimestele võimaluse ennast

tööturul realiseerida soovitud valdkonnas ja kõrge sissetulekute taseme. Mitmekülgne, nutikas,

lisandväärtusega ja ekspordile orienteeritud ettevõtlus pakub kohalikele häid valikuid

eneseteostuseks. Keskkonnasõbraliku ja majandusliku mõtteviisi tulemusena areneb eeskätt

kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinev konkurentsivõimeline väikeettevõtlus ning leitakse

innovaatilisi lahendusi tööhõive suurendamiseks. Elujõuline ettevõtlus pealinnast vaid

mõnekümne minuti kaugusel on tasakaalus puhta elukeskkonna vajadustega, säilib hinnatud

loodusmaastik ja maalähedane eluviis.

Kogu maakonda kattev eri tasandi keskuste võrgustik tagab elukvaliteedi – töökohad, teenused

– igas piirkonnas. Kohalike omavalitsuste kompetentne tegutsemine ja sujuv toimimine saab

olulist tuge paindlikust ja aktiivsest koostööst omavalitsuste vahel ning koostööst erasektori ja

vabaühendustega – kõik selleks, et võimaldada elanikele parimaid avalikke teenuseid ning

efektiivselt ära kasutada olemasolevaid ja tekkivaid rahalisi ning muid võimalusi. Tugevad

kohalikud kogukonnad on omavalitsuste olulisim tugi ja paikkondade elujõulisuse tagatis.

71

Külaliikumine on aktiivne ja toetatud. Sektorite üleses koostöös pakutakse

kogukonnateenuseid (nt kultuuriteenused, sotsiaalteenused, külaturism, erateenuste

asendamine, info- ja koolitusteenus, nõudepõhise transpordi lahendusedjms).

5.2. Üldised eesmärgid

Meetmete üldine eesmärk on tegevuspiirkonna tasakaalustatud arendamine läbi LEADER

põhielementide rakendamise.47

LEADER spetsiifilised eesmärgid on:

• ettevõtluse konkurentsivõime tõstmine, eelkõige läbi ühistel tegevustel põhinevate

tegevuste rakendamise;

• sotsiaalse kaasatuse edendamine luues uusi töökohti, kaasates kohaliku arengu

strateegia ettevalmistamise ja elluviimise protsessi kohalikud elanikud ning parandades

teenuste kättesaadavust muuhulgas läbi IT-teenuste parema kättesaadavuse;

• piirkondlike eripärade parem rakendamine, sh kohaliku toidu arendamine;

• uuenduslike lahenduste leidmise ja kasutuselevõtmise soodustamine, sh

kogukonnateenuste arendamisel;

• kohaliku tasandi valitsemise parendamine läbi erinevate osapoolte kaasamise.

Raplamaa Partnerluskogul strateegial on 4 üldist eesmärki:

Eesmärk 1. Heal tasemel põhiteenuste kaasaegse taristuga elukeskkond ja atraktiivne

külastusmaastik

Eesmärk 2. Aktiivne, nutikas, keskkonnahoidlik ettevõtlus, arenenud kohalik majandus ning

kõrge tööhõive

Eesmärk 3. Turvaline ja arenev laialdase ühistegevusega kogukond ning hoogustunud

tegevusega mitmekülgsed koostöövõrgustikud

47 Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014-2020, version 10.1, 21. juuni 2022, lk 396

72

Eesmärk 4. Inimväärikas elu kõigile tegevuspiirkonna inimestele

5.3. Meetmed

Strateegias välja töötatud meetmed põhinevad tegevusrühma piirkonna SWOT-il ning

vajadustel, seega on need sihistatud võimalikult täpselt ning on kooskõlas piirkonna

eripäradega. Läbi meetmete ellu viidavad projektid omavad mõju kohalikul tasandil ning

annavad hoogu uuenduslike ning innovaatiliste lahenduste rakendamiseks. Koostööprojektid

ning tihe võrgustik annab võimaluse jagada häid praktikaid ning õppida teiste piirkondade

kogemustest. Meetmed toetavad maapiirkonna tööhõivet ja majanduskasvu, vähendades

vaesust ja suurendades sotsiaalset kaasatust.

Kohalik tegevusrühm võib olla toetuse taotlejaks projektidel, mis omavad laiemat mõju või

mille järgi on piirkonnas vajadus, kuid puudub algataja.

5.3.1. Üldised läbivad nõuded

• Tegevusrühm võib kitsendada taotlemise tingimusi meetmelehes (toetuse määr, toetuse

taotlejad, toetatavad tegevused).

• Projekti elluviimist tuleb alustada hiljemalt 9 kuu jooksul arvates PRIA poolt

projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

• Projekt tuleb ellu viia kuni kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse

rahuldamise otsuse tegemisest.

• Projekti muudatuste tegemisel teavitab toetuse taotleja / projekti elluviija Raplamaa

Partnerluskogu.

5.3.2. Eesmärk 1. Heal tasemel põhiteenuste kaasaegse taristuga elukeskkond ja atraktiivne külastusmaastik

Eesmärgile vastav strateegia meede:

MEEDE 1 INVESTEERINGUD KOGUKONDADESSE

VAJADUSE

LÜHIKIRJELDUS

Arendada avalikke ja kogukonna teenuseid (välja arvatud kohalike omavalitsuste ülesanded), et tagada

elanikele vajalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet, suurendades sealjuures sihtrühmade rolli. Vajadus on

säilitada ja parendada kultuuriväärtusi (sh (pärand)kultuuri- ja tööstuspärand), võttes kasutusse olemasolevaid

ehitisi. Rajada ja korrastada puhkealad (sport, kultuur, tervisedendus). Oluline on säilitada hea ja turvaline

elukeskkond, arendada külastuskeskkonda ja viia ellu tegevusi piirkonna maine kujundamiseks. Tõsta

kriisivalmidust kogukonnas. Panustada keskkonnahoidu ja uuenduslikesse lahendustesse.

EESMÄRGID Meede panustab „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023-2027“

erieesmärkidesse:48

• edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas

biomajandust ja säästvat metsamajandust;

• panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke;

• panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse.

Meede panustab LEADER fookustesse ja eesmärkidesse: 49

• kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine;

• teenuste kättesaadavuse parandamine, sh läbi kogukonnateenuste arendamise;

48 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023-2027, https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 49 Eesti maaelu arengukava 2014-2020, versioon 10.1 (21. juuni 2022), lk 396: https://www.agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-2014-2020 ja Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023-2027, lk. 547-548: https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027

74

• keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste väljatöötamine ja

rakendamine;

• maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine;

• uuenduslike lahenduste leidmise ja kasutuselevõtmise soodustamine sh kogukonnateenuste

arendamisel ning kohaliku tasandi valitsemise parendamine läbi erinevate osapoolte kaasamise.

Meede aitab kaasa Maaelu arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) sihtvaldkondade saavutamisse:50

• 1A) innovatsiooni ja koostöö toetamine ning teadmistebaasi arendamine maapiirkondades;

• 6B) maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine;

• 6C) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavuse, kasutamise ja kvaliteedi parandamine

maapiirkondades.

Meede panustab strateegia eesmärkidesse:

• maapiirkonna elukeskkond on atraktiivne;

• (pärand)kultuuri- ja tööstuspärandi hooned on renoveeritud ja kasutuses;

• kogukonna- ja vabaühenduste tegevuseks mõeldud hooned on renoveeritud, vajadusel on rajatud uusi;

• elukeskkond (avalik ruum) on mitmekesine (nt pargid, mänguväljakud jms);

• arukad külad on edenenud;

• ühisteenuste tarbimiseks on kasutusel keskkonna- ja tarbijasõbralikud lahendused;

• turismitaristu on arendatud ja väljaehitatud ning piirkond seeläbi tutvustatud ja turundatud;

• arendatud on kogukonnateenuseid;

• kogukonnad on kriisideks valmis.

50 Eesti maaelu arengukava 2014-2020, versioon 10.1 (21. juuni 2022), lk 396: https://www.agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-2014-2020

75

TOETATAVAD

TEGEVUSED

Toetatavad tegevused vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 või Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 toetuste kohta sätestatud artiklite 31, lõige 2 ja artikli 32,

lõige 1 nõuetele.51

Toetatakse ainult Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas teostatavaid investeeringuid, mis on kajastatud

maakondlikus, kohaliku omavalitsuse, piirkondlikus või valdkondlikus arengukavas/strateegias.

• Ühistegevuste ja kogukonnateenuste osutamiseks ja kättesaadavamaks tegemiseks vajalike ruumide

parendamine või renoveerimine, hoonete (ümber)ehitamine, renoveerimine või parendamine,

arvestades energiatõhusust ning keskkonna- ja kliimasõbralikkust.

• Turismitaristu arendamine (nt külastuskeskused, loodusobjektid, vaba aja veetmise võimalused,

tähistamine jms).

• Ajaloo-, (pärand)kultuuri-, ja tööstuspärandi objektide parendamine ja ümberehitamine, fookusega

kasutada juba olemasolevat, mitte rajada uusi.

• Trükiste väljaandmine (kogukonna elu ja ajaloo, (pärand)kultuuri jms talletamine)

• Puhkealade korrastamine ja rajamine (nt mänguväljakud, külaplatsid, matkarajad, pargid jms).

• Kogukonna elu elavdamiseks vajalike spordi- ja kultuuriobjektide renoveerimine, rajamine ja

arendamine.

• Kogukonnateenuste osutamiseks ja kogukonnaelu elavdamiseks vajalike seadmete soetamine (sh

kriisivalmiduseks).

• Väikesemahuliste infrastruktuuriobjektide (elektrivarustus, veevarustus, kanalisatsioon,

energiatõhusad küttelahendused, ventilatsioon, juurdepääsuks vajalik teelõik jms) rajamine projektiga

renoveeritavate või ehitatavate objektide juurde.

• Ehitatavate või renoveeritavate objektide vajalik tehniline projekteerimine juhul, kui sama projektiga

kaasneb ehitamine.

51 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1060

76

• Investeeringuga kaasnevad tegevused kuni 10% investeeringu tegemise abikõlblikust kulust (st ehitise

ehitamisega kaasnev keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus, energiaauditi, teostatavusuuringu,

projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja geodeetilise uurimistöö

tellimine, investeeringuobjektiga seotud koolitus, ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve

teostamine, muinsuskaitseseaduse alusel muinsuskaitse järelevalve teostamine, tähistamine ja

turundustegevus, sealhulgas turu-uuring)

• Ehitise ehitamisega kaasnev keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus ning energiaauditi,

teostatavusuuringu, projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja

geodeetilise uurimistöö tellimine (edaspidi koos ettevalmistav töö), kuni 15% materiaalsesse või

immateriaalsesse varasse investeeringu tegemise abikõlbulikust kulust.

• Koolitus, ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine, muinsuskaitseseaduse alusel

muinsuskaitselise järelevalve teostamine ja turundustegevus, sealhulgas turu-uuringu tegemine kuni

15% materiaalsesse või immateriaalsesse varasse investeeringu tegemise abikõlbulikust kulust.

• Projektijuhtimine ehitus- ja renoveerimisprojektide puhul kuni 5% ehitus- ja renoveerimistegevuse abikõlbulikust

kulust.

Ei toetata väljaspool kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonda teostatavaid investeeringuid.

Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud tuuakse välja rakenduskava meetmelehel, lähtudes LEADER-

määrusest.

MEETME SIHTRÜHM

(TAOTLEJAD)

Tegevusrühma tegevuspiirkonnas registreeritud ja tegutsevad kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud

ning sihtasutused, kes vastavad maaeluministri LEADER-määruses toodud nõuetele.

NÕUDED

PROJEKTITOETUSE

TAOTLEJALE JA TOETUSE

SAAJALE

• Toetuse taotleja ja toetuse saaja on tegevusrühma tegevuspiirkonnas registreeritud ja tegutsev kohalik

omavalitsus, mittetulundusühing või sihtasutus, kes vastab maaeluministri LEADER-määruses toodud

nõuetele.

• Toetuse taotleja peab olema tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta enne toetuse taotlemist.

• Toetuse taotleja saab ühes voorus esitada ühe taotluse.

• Toetuse taotlejal tohib taotlemise hetkel olla pooleli mitte rohkem kuni kui üks LEADER-

investeeringuprojekt.

Vormindatud: Vasak

Vormindatud: Taane Vasakul: 0 cm, Tühik Enne 12 p

vormindas: Mitte Esiletõst

vormindas: Esiletõst

77

• Toetuse saaja kohustub projekti elluviimist alustama hiljemalt 9 kuu jooksul ja projekt tuleb ellu viia

kuni kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest

• Toetuse saaja kohustub projektitoetusega ehitatava objekti või soetatava objekti võtma sihtotstarbeliselt

kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

Toetuse taotleja poolt tegevusrühmale esitatavate dokumentide loetelu on vastavalt rakenduskava meetmelehes

kirjeldatule.

Tegevusgrupprühm jätab endale õiguse iga-aastase rakenduskava meetmelehega täpsustada ja sätestada

täiendavaid nõudeid.

HINDAMISKRITEERIUMID

JA NENDE OSAKAALUD

Hindamiskriteeriumid:

1. projekti vastavus strateegiale ja meetme eesmärkidele (25%);

2. projekti prioriteetsus ja vajalikkuse põhjendatus (15%);

3. projekti selgus, korrektsus ja põhjendatus (10%);

4. projekti eelarve selgus ja otstarbekus (15%);

5. projekti uuenduslikkus (kohalikus kontekstis) ja lisandväärtus (kasusaajad) (10%);

6. projekti mõju kogukonnale, keskkonna- ja kliimasõbralikkusele ning projekti tulemuslikkus (15%);

7. toetuse taotleja võimekus projekti elluviimisel (tehniline ja finantsiline) ja projekti jätkusuutlikkus

(10%).

TOETUSE MÄÄR JA

SUMMAD

Toetuse määr:

• ehitus- ja parendustegevuste puhul on kuni 90% abikõlbulike kulude maksumusest., Maksimaalne

toetuse summa ühes voorus on kuni 100 000 eurot, minimaalne küsitud toetuse summa toetustaotluse

esitamisel on 105 000 eurot;

• soetuste (seadmed, masinad, inventar, tehnika jms) puhul on kuni 90%, maastiku- ja mootorsõiduki

puhul kuni 30% abikõlbulike kulude maksumusest. Maksimaalne toetuse summa soetuste puhul ühele

toetuse taotlejale ühes voorus on 30 000 eurot ja minimaalne küsitud toetuse summa on toetustaotluse

esitamisel 5 000 3 000 eurot.

Üks toetuse taotleja võib esitada ühes voorus ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht tegevust, kuid

mitte rohkem kui 100 000 eurot ühele toetuse taotlejale ühes voorus.

78

Projektitoetuse minimaalne toetusemäär on 15% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

MÕÕDIKUD Nimetus Mõõdik Sihtväärtus aastal

2029 mõõtühik

VÄLJUNDNÄITAJAD Investeeringu projektid (ehitus, renoveerimine, korrastamine) Toetatud projektide

arv

40 tk

Soetuste projektid (vahendid, masinad) Toetatud projektide

arv

15 tk

Esmakordselt LEADER programmist toetust taotlejad Taotluste arv 3 tk

TULEMUSNÄITAJAD R.27 Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus investeeringute

kaudu maapiirkondades

lahenduste arv 5 tk

Renoveeritud, korrastatud kultuuri- ja tööstuspärandi objektid arv 5 tk

Rajatud uued turismiobjektid arv 3 tk

Rajatud uued vaba aja veetmise objektid arv 3 tk

Kogukonna turvalisust tõstvad objektid arv 3 tk

R.41 Euroopa maapiirkondade ühendamine projektidest kasu

saanud inimeste

osakaal

maarahvastikust

90%

79

5.3.3. Eesmärk 2. Aktiivne ja innovaatiline ettevõtlus, arenenud kohalik majandus ning kõrge tööhõive

Eesmärgile vastavad strateegia meetmed:

MEEDE 2.1 ETTEVÕTLUSE KONKURENTSIVÕIME TUGEVDAMINE (investeeringutoetus)

VAJADUSE

LÜHIKIRJELDUS

Piirkonnas domineerivad mikro- ja väikeettevõtted ning piirkonna ettevõtluse arenemiseks on vajalik nende

jätkuv toetamine. Oluline on toetada tootearendust, uuenduslike toodete ja tehnoloogiate kasutuselevõttu,

seadmete soetamist, piirkondliku eripära paremat kasutamist ja turismisektorit.

Toetus on vajalik suunata valdkondadesse või tegevustele, kus kapitali kaasamine on keerulisem (teenus-

ettevõtjad, mikroettevõtjad, lühikese tegevusajalooga (vähemalt aasta tegutsenud) ettevõtjad). Vajalik on

saavutada mõju tegevusvaldkondades, mis on tegevuspiirkonnas unikaalsed ja/või puuduvad (nt toitlustus,

majutus, teenused, mis toetavad rohepüüdlusi ja väärindavad kohalikku toitu).

Piirkonnas kasvatatavad põllumajandussaadused ja valmistatavad toiduained peavad jõudma tarbijani

võimalikult lühikese tarneahela kaudu (otse tootjalt tarbijani). Üha enam põllumajandussaadusi tuleb töödelda

ümber kohapeal, milleks on vajalik toetada kohaliku toidutoorme töötlemist.

Uurida tuleb kohalikke ressursse ning nende väärindamist ja kasutuselevõtu võimalusi. Oluline on kohaliku

toidu tootmine ja pakkumine ning toiduraiskamise vähendamine.

EESMÄRGID Meede panustab „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023-2027“

üldeesmärki:52

• parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda;

ja erieesmärkidesse:

52 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023-2027, https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027

80

• edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas

biomajandust ja säästvat metsamajandust;

• olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades;

• suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele,

tehnoloogiale ja digiüleminekule;

• edendada säästvat arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk;

• panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse.

Meede panustab järgmistesse LEADER fookustesse ja eesmärkidesse:53

• ettevõtluse arendamine eelkõige uute tasuvate töökohtade või innovaatiliste lahenduste kaudu;

• keskkonna- ja kliimasõbralikkus, sealhulgas bio- ja ringmajandust propageerivate lahenduste

väljatöötamine ja rakendamine;

• maaelu positiivse kuvandi säilitamine;

• ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine;

• piirkondlike eripärade parem rakendamine, sh kohaliku toidu arendamine.

Meede aitab kaasa Maaelu arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) sihtvaldkondade saavutamisse:54

• 1A) innovatsiooni ja koostöö toetamine ning teadmistebaasi arendamine maapiirkondades;

• 3A) toormetootjate konkurentsivõime parandamine nende parema integreerimise abil

põllumajanduslike toiduainete tarneahelasse kvaliteedikavade kaudu, mis annavad

põlumajandustoodetele lisaväärtuse, kohalike turgude edendamise ja lühikeste tarneahelate ning

tootjarühmade ja -organisatsioonide ning tootmisharudevaheliste organisatsioonide kaudu;

• 6A) tegevusvaldkondade mitmekesistamise, väikeettevõtete loomise ja arendamise ning töökohtade

loomise hõlbustamine;

53 Eesti maaelu arengukava 2014-2020, versioon 10.1 (21. juuni 2022), lk 396: https://www.agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-2014-2020 ja Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023-2027, lk. 547-548: https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 54 Eesti maaelu arengukava 2014-2020, versioon 10.1 (21. juuni 2022), lk 396: https://www.agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-2014-2020

81

• 6B) maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine;

• 6C) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kättesaadavuse, kasutamise ja kvaliteedi parandamine

maapiirkondades.

Meede panustab strateegia eesmärkidesse:

• ettevõtted on innovaatilised, nutikad ja arenguvõimalustest teadlikud;

• loodud on uued kodulähedased töökohad;

• ettevõtted on välja töötanud ja rakendanud energiatõhusaid, keskkonna- ja kliimasõbralikke lahendusi;

• kasvanud on ettevõtete ressursitõhusus (kuluefektiivsus);

• piirkonna ressursse kasutatakse efektiivselt ja töödeldakse ümber kohapeal;

• tootmine põhineb taastuvatel bioressurssidel, et saavutada kõrgemat lisandväärtust;

• ettevõtjad kasutavad uue põlvkonna tehnoloogiaid, et tuua ühiskonnale suuremat kasu (innovatsioon,

kaugtöövõimalused, optimeerimine, majanduse elavdamine ja jätkusuutlikkuse toetamine);

• piirkonna ettevõtted on konkurentsivõimelised;

• piirkonna ettevõtted on valmis pakkuma turistile kvaliteetset ja huvitavat külastuskeskkonda;

• toidutootjad kasutavad ja väärindavad kohalikku toorainet;

• loomemajandusettevõtted on elujõulised.

TOETATAVAD

TEGEVUSED

Toetatavad tegevused vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 või Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 toetuste kohta sätestatud artiklite 31, lõige 2 ja artikli 32,

lõige 1 nõuetele.55

• Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas registreeritud ja tegutsevate (enne taotluse esitamist

tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta) mikro- ja väikeettevõtete (sealhulgas ka FIE-de) tootmine ja

55 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1060

82

teenuse osutamine ning investeeringud, mis paiknevad püsivalt Raplamaa Partnerluskogu

tegevuspiirkonnas (välja arvatud seadmed, masinad ja sõidukid teenuse osutamiseks).

• Tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalike ruumide või hoonete ehitamine, parendamine,

rekonstrueerimine ja vajalike seadmete, masinate, töövahendite soetamine.

• Projekti objektide kasutamisega vahetult seotud väikesemahuliste infrastruktuuri objektide (vee- ja

kanalisatsiooni trassid, elektrisüsteemipaigaldised, juurdepääsuteed) väljaehitamine.

• Ehitise ehitamisega seotud ettevalmistav töö ja ehitamisega kaasnevad tegevused.

• Kaugtöövõimaluste loomine.

• Lühikese tarneahela loomine ja arendamine (otse tootjalt tarbijale).

• Infotehnoloogiliste lahenduste välja töötamine.

• Transpordivahendite ja liikurmasinate soetamine tootmiseks või teenuse osutamiseks.

• Ehitise ehitamisega kaasnev keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus ning energiaauditi,

teostatavusuuringu, projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja geodeetilise

uurimistöö tellimine (edaspidi koos ettevalmistav töö), kuni 15% materiaalsesse või immateriaalsesse

varasse investeeringu tegemise abikõlbulikust kulust.

• Koolitus, ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine, muinsuskaitseseaduse alusel

muinsuskaitselise järelevalve teostamine ja turundustegevus, sealhulgas turu-uuringu tegemine kuni 15%

materiaalsesse või immateriaalsesse varasse investeeringu tegemise abikõlbulikust kulust.

• Investeeringuga kaasnevad tegevused kuni 10% investeeringu tegemise abikõlblikust kulust, st ehitise

ehitamisega kaasnev keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus, energiaauditi, teostatavusuuringu,

projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja geodeetilise uurimistöö tellimine,

investeeringuobjektiga seotud koolitus, ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve teostamine,

muinsuskaitseseaduse alusel muinsuskaitse järelevalve teostamine, tähistamine ja turundustegevus,

sealhulgas turu-uuring.

• Projektijuhtimine ehitus- ja renoveerimisprojektide puhul kuni 5% ehitus- ja renoveerimistegevuse

abikõlbulikust kulust.

Ei toetata investeeringuid, soetusi ja tegevusi järgmistel aladel:

• põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A);

• mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B);

• elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 2008 jagu D);

vormindas: Font: (vaikesäte) Times New Roman

Vormindatud: Vasak, Taane Vasakul: 0 cm

Vormindatud: Taane Vasakul: 0 cm

vormindas: Font: (vaikesäte) Times New Roman

83

• veevarustus; kanalisatsioon (EMTAK 2008 jagu E (välja arvatud väikesed infrastruktuuri objektid

tootmis- ja teenusepakkumise hoonete juurde);

• veondus ja laondus (välja arvatud nn. lühikese tarneahela projektid) (EMTAK 2008 jagu H);

• hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), erandina toetatakse investeeringuid külapoodidesse,

talupoodidesse, maa-apteekidesse, kohaliku käsitöötoodete kauplustesse (vt Sõnaseletused);

• kinnisvara arenduse tegevus (EMTAK 2008 jagu L);

• tubakatoodete (EMTAK 2008 jagu C 12) ja kange alkoholi tootmin (EMTAK 2008 jagu C 1101);

• hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920);

• finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K);

• juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69) ja peakontorite tegevus ning

juhtimisalane nõustamine (EMTAK jagu M 70);

• pereelamutesse tehtavaid investeeringuid, st pererahva igapäevase kasutuses olevasse või edaspidi

igapäevase eluasemena kasutusele tulevasse hoonesse peremajutuse majutustubade, bürooruumide ja

muu sarnase ehitamist.

MEETME SIHTRÜHM

(TAOTLEJAD)

Investeeringuprojektide puhul on abikõlbulikud toetuse taotlejad tegevusrühma tegevuspiirkonnas

registreeritud ja tegutsevad (vähemalt ühe majandusaasta tegutsenud enne taotluse esitamist) mikro- või

väikeettevõtted, füüsilisest isikust ettevõtjad.

NÕUDED

PROJEKTITOETUSE

TAOTLEJALE JA TOETUSE

SAAJALE

• Toetust võib taotleda kohaliku tegevusrühma tegevuspiirkonnas registreeritud ja tegutsev mikro- või

väikeettevõte, sh FIE.

• Toetuse taotleja peab olema registreeritud ja tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta enne taotluse

esitamist.

• Toetuse taotlejal peab taotlemisele eelneva majandusaasta käive olema vähemalt 2500 eurot.

• Toetuse taotleja saab ühes voorus esitada ühe investeeringu taotluse.

• Toetuse taotlejal tohib taotlemise hetkel olla pooleli mitte rohkem kui kuni üks LEADER-

investeeringuprojekt.

• Toetuse saaja kohustub projekti elluviimist alustama hiljemalt 9 kuu jooksul ja projekti ellu viima kahe

aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest

• Toetuse saaja kohustub projektitoetusega ehitatava objekti või soetatava objekti võtma sihtotstarbeliselt

kasutusse kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt projektitaotluse rahuldamise otsuse tegemisest .

vormindas: Esiletõst

Kommenteerinud [RP1]: Siin on mõte sellese, et pole

vahet milline LEADER-projekt on pooleli, ikka võib pooleli

olla vaid üks. Üks oli seni ka lubatud, aga jagatud

investeeringuprojektiks ja ühisprojektiks.

84

Toetuse taotleja poolt tegevusrühmale esitatavate dokumentide loetelu on vastavalt rakenduskava meetmelehes

kirjeldatule.

Tegevusgrupprühm jätab endale õiguse iga-aastase rakenduskava meetmelehega täpsustada ja sätestada

täiendavaid nõudeid.

HINDAMISKRITEERIUMID

JA NENDE OSAKAALUD

Hindamiskriteeriumid:

1. projekti vastavus strateegiale ja meetme eesmärkidele (25%);

2. projekti selgus, korrektsus ja investeeringute või tegevuste teostatavus (15%);

3. projekti eelarve selgus ja otstarbekus (20%);

4. projekti tegevuste innovatiivsus (15%);

5. projekti tulemusel säilitatavate või loodavate töökohtade arv (10%);

6. toetuse taotleja tegevuse jätkusuutlikkus (15%) (majandusaasta aruande, äriplaani, käibe, ärikasumi

põhjal).

TOETUSE MÄÄR JA

SUMMAD

Toetuse määr abikõlbulike kulude maksumusest on kuni 60%, maastiku- ja mootorsõiduki soetamise puhul

kuni 30%.

Toetuse summa ühele toetuse taotlejale ühes voorus:

• maksimaalne toetuse summa kuni 50 000 eurot;

• minimaalne toetuse summa on toetustaotluse esitamisel 53 000 eurot.

Projektitoetuse minimaalne määr on 15% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

MÕÕDIKUD Nimetus Mõõdik Sihtväärtus

aastal 2029

VÄLJUNDNÄITAJAD Investeeringuprojektid Toetatud

projektide arv

40 tk

Turismivaldkonna projektid Toetatud

projektide arv

5 tk

85

Kohaliku toidutootmise ja -toorme väärindamisele suunatud projektid Toetatud

projektide arv

5 tk

Esmakordselt LEADER programmist toetust taotlejad Taotlejate arv 5 tk

TULEMUSNÄITAJAD R.37 Majanduskasv ja töökohad maapiirkondades Täistööajale

taandatud uute

töökohtade arv

10 tk

R.39 Maamajanduse arendamine Toetust saanud

ettevõtete arv

40 tk

Nutikad, energiatõhusad, keskkonna- ja kliimasõbralikud lahendused Lahenduste arv 5 tk

MEEDE 2.2 ETTEVÕTLIKKUSE ARENDAMINE (arendustegevuse toetamine, ühisprojektid)

VAJADUSE

LÜHIKIRJELDUS

Piirkonnas domineerivad mikro- ja väikeettevõtted ning piirkonna ettevõtluse arenemiseks on vajalik nende

jätkuv toetamine. Tähtis on suurendada koostööd ettevõtjate vahel ning ettevõtjate ja avaliku sektori, kolmanda

sektori või teadusasutuste vahel. Ettevõtluse valdkonnas on vaja ettevõtjaid innustada, tunnustada ja koolitada.

Vajadus on ühisturunduse ja võrgustumise järele.

Tõsta tuleb tegevuspiirkonna elanike teadmisi ja oskusi ettevõtlusvaldkondades, mis aitavad paremini kasutada

piirkonna eripära vajalike toodete ja teenuste arendamisel (sh ühistöös).

Vaja on kaasata noori ettevõtlusesse – toetada kontakte kohalike ettevõtjate ja noorte vahel, innustada ja

õpetada noori ettevõtlusega tegelema ning toetada noori ettevõtjaid, kes võtavad üle eelmise (vanema)

põlvkonna ettevõtte.

Arendamist vajab turismivaldkond, et Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkond oleks tuntud ning atraktiivne.

Toetamist vajab maakonna toodete ja teenuste ühise brändi tutvustamine.

86

EESMÄRGID Meede panustab „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023-2027“

üldeesmärki:56

• parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda

ja erieesmärkidesse:

• edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas

biomajandust ja säästvat metsamajandust;

• olla atraktiivne noorte põllumajandustootjate jaoks ja soodustada ettevõtluse arengut maapiirkondades;

• suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele,

tehnoloogiale ja digiüleminekule;

• panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse.

Meede panustab järgmistesse LEADER fookustesse ja eesmärkidesse:57

• ettevõtluse arendamine eelkõige uute tasuvate töökohtade või innovaatiliste lahenduste kaudu;

• keskkonna- ja kliimasõbralikkus, sealhulgas bio- ja ringmajandust propageerivate lahenduste

väljatöötamine ja rakendamine;

• kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine;

• maaelu positiivse kuvandi säilitamine;

• ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine, eelkõige läbi ühistel tegevustel põhinevate tegevuste

rakendamise;

• piirkondlike eripärade parem rakendamine, sh kohaliku toidu arendamine.

Meede aitab kaasa Maaelu arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) sihtvaldkondade saavutamisse:58

• 1A) innovatsiooni ja koostöö toetamine ning teadmistebaasi arendamine maapiirkondades;

56 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023-2027, https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 57 Eesti maaelu arengukava 2014-2020, versioon 10.1 (21. juuni 2022), lk 396: https://www.agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-2014-2020 ja Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023-2027, lk. 547-548: https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 58 Eesti maaelu arengukava 2014-2020, versioon 10.1 (21. juuni 2022), lk 396: https://www.agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-2014-2020

87

• 6A) tegevusvaldkondade mitmekesistamise, väikeettevõtete loomise ja arendamise ning töökohtade

loomise hõlbustamine;

• 6B) maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine;

• 6C) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kättesaadavuse, kasutamise ja kvaliteedi parandamine

maapiirkondades.

Meede panustab strateegia eesmärkidesse:

• ettevõtlus on innovaatilistest ja nutikatest arenguvõimalustest teadlik;

• ettevõtluses on kavandatud ja välja töötatud energiatõhusaid, keskkonna- ja kliimasõbralikke lahendusi;

• piirkonna ettevõtlus on konkurentsivõimeline;

• piirkonna ettevõtted on koondunud ühendustesse ning toimivad võrgustikud (sh rahvusvaheliselt);

• turismiteenuste pakkujate vahel on kujunenud tihe koostöö ühtsete turismipakettide koostamise ja

väljapakkumise alal;

• toimib ettevõtete ühisturundus;

• noorte ettevõtlusaktiivsus on suurenenud;

• ettevõtted teevad koostööd teadus-, arendus- ja haridusasutustega;

• sihtide seadmiseks ja efektiivsuse tõstmiseks koostatakse ühiseid uuringuid, analüüse, arengukavasid;

• ettevõtjad arendavad oma professionaalseid teadmisi.

TOETATAVAD

TEGEVUSED

Toetatavad tegevused vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 või Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 toetuste kohta sätestatud artiklite 31, lõige 2 ja artikli 32,

lõige 1 nõuetele.59

• Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas registreeritud ja tegutsevate (enne taotluse esitamist

tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta) mikro- ja väikeettevõtjate (sh FIEde), ettevõtlusele suunatud

59 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1060

88

tegevusega või ettevõtjaid koondavate mittetulundusühingute ja sihtasutuste ning kohalike

omavalitsuste vahelisi ühe või mitme partneriga ja vähemalt ühe aastase tegevuskavaga ühisprojektid.

• Turundus- ja arendustegevused (fookuses ühisturundus).

• Ühiseid toodangu ja teenuste tutvustamised erinevates vormides (messidel ja näitustel ühise

väljapanekuga esinemine).

• Ettevõtete ja akadeemiliste ringkondade vaheline koostöö ning arukas spetsialiseerumine.

• Noorte ettevõtlikkuse arendamine (nt ettevõtlikkuse koolitused, õpilasfirmade nõustamine ja

ühisesinemised, noorte ettevõtlikkuse inspiratsioonipäevade läbiviimine jms).

• Uuringute, analüüside, küsitluste läbiviimine, et luua ettevõtluse tulevikunägemuse kava (nt

tootmisalad, võrgustikud, regulaarne ettevõtete foorum jms).

• Tegevused turismi arendamiseks (nt koolitused, analüüsid, uuringud, arengukavad, ühisturundus ja

ühisbränd).

• Ettevõtjate nõustamine ja lühiajaline koolitamine (tootearendamine ning innovaatiliste lahenduste

väljatöötamine).

• Õppereisid teadmiste laiendamiseks, uute koostöövõimaluste leidmiseks ning omavahelise suhtluse

arendamiseks (ainult ettevõtjate ühendused).

• Võrgustike tegevus / ühistegevused (nt sektoripõhised klastrid, tugevam koostöö).

• Ettevõtlust toetavate ühenduste, klastrite jms arendamine.

• Projekti abikõlbulikust maksumusest võib olla kuni 15% väikesemahulised soetused ühistegevuste

elluviimiseks ja ühisprojekti eesmärgi saavutamiseks. Ei toetata suurte investeeringute tegemist

(ehitamine, renoveerimine, suurte töömasinate ja -seadmete jne ostmine).

• Projektijuhtimine kuni 20% abikõlbulikust kulust.

Ei toetata tegevusi järgmistel aladel:

• põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A);

• mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B);

• elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (EMTAK 2008 jagu D);

• veevarustus; kanalisatsioon (EMTAK 2008 jagu E (välja arvatud väikesed infrastruktuuri objektid

tootmis- ja teenusepakkumise hoonete juurde);

• veondus ja laondus (välja arvatud nn. lühikese tarneahela projektid) (EMTAK 2008 jagu H);

89

• hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), erandina toetatakse investeeringuid külapoodidesse,

talupoodidesse, maa-apteekidesse, kohaliku käsitöötoodete kauplustesse (vt Sõnaseletused);

• kinnisvara arenduse tegevus (EMTAK 2008 jagu L);

• tubakatoodete (EMTAK 2008 jagu C 12) ja kange alkoholi tootmin (EMTAK 2008 jagu C 1101);

• hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920);

• finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K);

• juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69) ja peakontorite tegevus ning

juhtimisalane nõustamine (EMTAK jagu M 70).

MEETME SIHTRÜHM

(TAOTLEJAD)

Abikõlblikud taotlejad on tegevusrühma tegevuspiirkonnas registreeritud ja tegutsevad (enne taotluse esitamist

tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta) mikro- või väikeettevõtted, füüsilisest isikust ettevõtjad ning

ettevõtluse arendamisega tegelevad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kelle põhikirjas on sätestatud

tegelemine piirkonna ettevõtlusele suunatud arendustegevusega ning kohalikud omavalitsused

Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud tuuakse välja rakenduskava meetmelehel, lähtudes LEADER-

määrusest.

NÕUDED

PROJEKTITOETUSE

TAOTLEJALE JA TOETUSE

SAAJALE

• Taotleja on tegevusrühma tegevuspiirkonnas registreeritud ja tegutsev mikro- või väikeettevõte, sh FIE

ja ettevõtlusele suunatud tegevusega või ettevõtjaid koondav mittetulundusühing või sihtasutus, kelle

põhikirjas on sätestatud piirkonna ettevõtlusele suunatud arendustegevus ning kohalik omavalitsus.

• Enne taotluse esitamist peab taotleja olema tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta.

• Taotlejal tohib taotlemise hetkel olla tegevusrühma tegevuspiirkonnas pooleli mitte rohkem kui kuni

üks LEADER-ühisprojekt.

• Taotleja saab ühes voorus esitada ühe toetustaotluse.

• Toetuse saaja kohustub projekti elluviimist alustama ja ellu viima projektis esitatud tegevuskava alusel.

Toetuse taotleja poolt tegevusrühmale esitatavate dokumentide loetelu on vastavalt rakenduskava meetmelehes

kirjeldatule.

Tegevusgrupprühm jätab endale õiguse iga-aastase rakenduskava meetmelehega täpsustada ja sätestada

täiendavaid nõudeid.

vormindas: Esiletõst

Kommenteerinud [RP2]: Siin on mõte sellese, et pole

vahet milline LEADER-projekt on pooleli, ikka võib pooleli

olla vaid üks. Üks oli seni ka lubatud, aga jagatud

investeeringuprojektiks ja ühisprojektiks.

90

HINDAMISKRITEERIUMID

JA NENDE OSAKAALUD

Hindamiskriteeriumid:

1. projekti vastavus strateegiale ja meetme eesmärkidele (25%);

2. projekti selgus, korrektsus ja tegevuste teostatavus (15%);

3. projekti eelarve selgus ja otstarbekus (25%);

4. projekti tegevuste innovatiivsus (20%);

5. toetuse taotleja tegevuse jätkusuutlikkus (15%) (majandusaasta aruande, äriplaani, käibe, ärikasumi

põhjal).

TOETUSE MÄÄR JA

SUMMAD

Toetuse määr abikõlbulike kulude maksumusest on kuni 60%. Maksimaalne toetus ühele kuni kaheaastase

tegevuskavaga projektile on 15 000 eurot, minimaalne toetuse summa on toetustaotluse esitamisel 3000 eurot.

Projektitoetuse minimaalne määr on 15% toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest.

MÕÕDIKUD Nimetus Mõõdik Sihtväärtus

aastal 2029

VÄLJUNDNÄITAJAD Rahastatud projektid Toetatud

projektide arv

15 tk

Turismivaldkonna projektid Toetatud

projektide arv

5 tk

Noorte ettevõtlikkuse arendamisele suunatud projektid Toetatud

projektide arv

3 tk

Esmakordselt LEADER programmist toetust taotlejad Taotlejate arv 3 tk

TULEMUSNÄITAJAD R.39 Maamajanduse arendamine Toetust saanud

ettevõtete arv

3 tk

Osalejad Inimeste arv 500 inimest

Läbi viidud sündmused Sündmuste arv 10 tk

91

5.3.4. Eesmärk 3. Turvaline ja arenev laialdase ühistegevusega kogukond ning hoogustunud tegevusega mitmekülgsed koostöövõrgustikud

Eesmärgile vastavad strateegia meetmed:

MEEDE 3.1 KOGUKONNA EDENDAMINE (ühisprojektid)

VAJADUSE

LÜHIKIRJELDUS

Luua tugevaid ja aktiivseid kogukondi, arendada olemasolevaid ja toetada iseorganiseerumist. Vajadus on

toetada ühenduste võimekuse kasvu ja kaasata noori. Oluline on kohalike kogukondade, elanike ning noorte

tulevikuliidrite võimestamine ning noorte liidrite pealekasvu soodustamine. Suuremat tähelepanu vajab maaelu

positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine (nt arukad külad), muu hulgas ka piirkonna tuntuse

kasvatamine ja mainekujundus. Piirkonnas on oluline kultuuri- ja spordielu mitmekesistamine, samuti

kogukonnateenuste arendamine. Vajadus on hoida tasakaalu innovatsiooni ja traditsiooni vahel – toetada

mõlemat. Seoses globaalselt toimuvaga peavad piirkonna elanikud oluliseks kriisivalmiduse tõstmist.

EESMÄRGID Meede panustab „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023-2027“

üldeesmärki: 60

• Parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

ja erieesmärki:

• edendada /.../ sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut.

Meede panustab LEADER fookustesse ja eesmärkidesse:61

• kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine;

60 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023-2027, https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 61 Eesti maaelu arengukava 2014-2020, versioon 10.1 (21. juuni 2022), lk 396: https://www.agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-2014-2020 ja Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023-2027, lk. 547-548: https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027

92

• teenuste kättesaadavuse parandamine, sh läbi kogukonnateenuste arendamise;

• keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste väljatöötamine ja

rakendamine;

• maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine;

• uuenduslike lahenduste leidmise ja kasutuselevõtu soodustamine sh kogukonnateenuste arendamisel.

Meede aitab kaasa Maaelu arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) järgmiste sihtvaldkondade

saavutamisse:62

• 1A) innovatsiooni ja koostöö toetamine ning teadmistebaasi arendamine maapiirkondades;

• 6B) maapiirkonna kohaliku arengu soodustamine.

Meede panustab järgmistesse strateegia eesmärkidesse:

• kogukonnad on võimestunud läbi protsessi ehk oluline on organisatsiooni arendamine ja kogukonna

koostöö;

• kogukonna arenguvajadused on välja selgitatud ja kirjeldatud;

• kogukonnaliidrid on märgatud ja motiveeritud;

• kogukonna lähenemine lahendustele on uuenduslik ja kohalikku konteksti arvestav;

• kogukonnad on valmis kriisideks ja ohtude ennetamiseks;

• piirkond on tuntud ja hea mainega;

• kultuuripärand on väärtustatud, kogutud, talletatud ja kättesaadavaks tehtud;

• noored on kaasatud kogukonna tegemistesse ja kogukonnad tegutsevad aktiivselt;

• kultuuri- ja spordielu on mitmekesine.

TOETATAVAD

TEGEVUSED

Toetatavad tegevused vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 või Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 toetuste kohta sätestatud artiklite 31, lõige 2 ja artikli 32,

lõige 1 nõuetele.63

62 Eesti maaelu arengukava 2014-2020, versioon 10.1 (21. juuni 2022), lk 396: https://www.agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-2014-2020 63 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1060

93

Toetatakse eesmärgi saavutamiseks tehtavaid tegevusi, mis toimuvad vähemalt üheaastase tegevuskava alusel.

Ei toetata üksikuid sündmusi.

• Tegevused kultuuripärandi väärtustamiseks ja kogukonna edendamiseks (nt koolitused,

külakoosolekud, ümarlauad, õppereisid, õpitoad, kontserdid, konverentsid, näitused, etendused,

festivalid, tunnustamine, sündmused jms).

• Kogukonnaliikmete sotsiaalne kaasamine, omavaheline koostöö ja sotsiaalsete võrgustike loomine,

arendamine ning uute koostöövormide leidmine (nt meeskonnatöö ja organisatsiooni arendamise

koolitused jms).

• Piirkonna eripära, traditsioonide, kodu- ja kultuuriloo uurimine, säilitamine, tutvustamine ning

arendamine (nt rahvakultuur, käsitöö, kohalik toit, arhitektuur, kultuurilugu, ajalugu, loodus jms).

• Tegevuspiirkonna eripära tutvustamine väljaspool piirkonda, mainekujundus, turundustegevused.

• Kultuurialaste ühisprojektide ja koostöövõrgustike arendamine ja toetamine (nt etenduskunstid – teater,

kino, muusika, tants jms).

• Infomaterjalide väljaandmine (nt kodulooline uurimus, trükise väljaandmine, video valmistamine,

stendi koostamine jms).

• Projekti abikõlbulikust maksumusest kuni 15% võib olla väikesemahuline investeering.

• Kogukonnaliikumise edendajate koolitamine ja tunnustamine (nt koolitused, teabepäevad, sündmused

jms).

• Kodulehtede, andmebaaside loomine, materjalide digiteerimine.

• Lastele ja noortele suunatud tegevused. Noortealgatused.

• Tervisedendusele suunatud tegevused (nt koolitused, uuringud, loengud, ennetustöö jms).

• Tegevused kultuurielu mitmekesistamiseks (nt kultuurisündmused, laadad, väljasõidud, matkad,

kogemusreisid, kogupereüritused, näituste korraldamine jms).

• Tegevused spordielu mitmekesistamiseks (nt spordivõistluste korraldamine, laste osalemine võistlustel,

laagrid, koolitused jms).

• Kogukonnateenuste arendamine.

• Aruka küla strateegia loomine ja piloottegevuste rakendamine.

• Projektijuhtimine kuni 20% abikõlbulikust kulust.

94

Toetuse taotleja poolt tegevusrühmale esitatavate dokumentide loetelu on vastavalt rakenduskava meetmelehes

kirjeldatule.

Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud tuuakse välja rakenduskava meetmelehel, lähtudes LEADER-

määrusest.

MEETME SIHTRÜHM

(TAOTLEJAD)

Tegevusrühma tegevuspiirkonnas registreeritud ja tegutsevad kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud,

sh kohalik tegevusrühm ning sihtasutused, kes vastavad maaeluministri LEADER-määruses toodud nõuetele.

NÕUDED

PROJEKTITOETUSE

TAOTLEJALE JA TOETUSE

SAAJALE

• Toetuse taotleja on tegevusrühma tegevuspiirkonnas registreeritud ja tegutsev kohalik omavalitsus,

mittetulundusühing või sihtasutus, kes vastab maaeluministri LEADER-määruses toodud nõuetele.

• Toetuse taotleja peab olema tegutsenud vähemalt ühe majandusaasta enne taotluse esitamist.

• Toetuse taotleja saab ühes voorus esitada ühe taotluse.

• Toetuse taotlejal tohib taotlemise hetkel olla pooleli mitte rohkem kui kuni üks LEADER-ühisprojekt.

• Toetuse saaja kohustub projekti elluviimist alustama ja ellu viima projektis esitatud tegevuskava alusel.

Toetuse taotleja poolt tegevusrühmale esitatavate dokumentide loetelu vastavalt rakenduskava meetmelehele.

Tegevusrühmgrupp jätab endale õiguse iga-aastase rakenduskava meetmelehega täpsustada ja sätestada

täiendavaid nõudeid.

HINDAMISKRITEERIUMID

JA NENDE OSAKAALUD

Hindamiskriteeriumid:

1. projekti vastavus strateegiale ja meetme eesmärkidele (osatähtsus 25%);

2. projekti prioriteetsus ja vajalikkuse põhjendatus (15%);

3. projekti selgus, korrektsus ja põhjendatus (10%);

4. projekti eelarve selgus ja otstarbekus (15%);

5. projekti mõju kogukonnale, kogukonna kaasamine (osatähtsus 20%);

6. projekti kasusaajate arv, oodatavad tulemused (15%).

TOETUSE MÄÄR JA

SUMMAD

Toetuse määr abikõlbulike kulude maksumusest on kuni 90%. Toetuse summa ühele toetuse taotlejale ühes

voorus on kuni kaheaastase tegevuskavaga ühisprojektile kuni 15 000 eurot.

95

• minimaalne toetuse summa ühele projektile toetustaotluse esitamisel on 3 000 eurot.

Projekti abikõlbulikust maksumusest kuni 15% võib olla väikesemahuline investeering. Ei toetata suurte

investeeringute (ehitus, renoveerimine, suurte töömasinate või -seadmete soetus) tegemist.

MÕÕDIKUD Nimetus Mõõdik Sihtväärtus aastal

2029

VÄLJUNDNÄITAJAD Rahastatud projektid Rahastatud

projektide arv

20 tk

Esmakordselt LEADER programmist toetust taotlejad Taotlejate arv 3 tk

Noortele suunatud projektid Rahastatud

projektide arv

5 tk

Kogukonna võimekuse tõstmise projektid, sh arukate külade

projektid

Rahastatud

projektide arv

3 tk

Kriisivalmidusele ja ennetustööle suunatud projektid Rahastatud

projektide arv

2 tk

TULEMUSNÄITAJAD

Maamajanduse arukas üleminek Toetust saanud

arukate külade

strateegiate arv

1 strateegia

(arengudokument)

Osalejad Inimeste arv 500 in

Läbi viidud sündmused (koolitused, õppereisid jm) Sündmuste arv 20 tk

96

MEEDE 3.2 EESTISISESE KOOSTÖÖ ARENDAMINE (ühisprojektid)

VAJADUSE

LÜHIKIRJELDUS • Tegevuspiirkonna arengu ja tegevusrühma jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil on oluline, et tegevusrühm

juhib ning viib aktiivselt ellu tegevuspiirkonna maaelu arendamise võrgustike (ettevõtjate ühendused,

kogukondade ühendused, huvigruppide ühendused jt) omavahelist koostööd. Koostööd on vaja kogemuste

vahetamise, uute ideede leidmise, ressursside ühise kasutamise eesmärgil. Meetme mõju avaldub

koostöövõrgustike mitmekesisuse suurendamises ning piirkondliku eripära säilitamises.

EESMÄRGID Meede panustab „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023-2027“

erieesmärkidesse:64

• edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas

biomajandust ja säästvat metsamajandust;

• panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke;

• panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse.

Meede panustab LEADER fookustesse ja eesmärkidesse:65

• kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine;

• teenuste kättesaadavuse parandamine, sh läbi kogukonnateenuste arendamise;

• keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste väljatöötamine ja

rakendamine;

• maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine;

• uuenduslike lahenduste leidmisse ja kasutuselevõtmise soodustamine, sh kogukonnateenuste

arendamisel ning kohaliku tasandi valitsemise parandamine läbi erinevate osapoolte kaasamise.

64 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023-2027, https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 65 Eesti maaelu arengukava 2014-2020, versioon 10.1 (21. juuni 2022), lk 396: https://www.agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-2014-2020 ja Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023-2027, lk. 547-548: https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027

97

Meede aitab kaasa Maaelu arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) sihtvaldkondade saavutamisse:66

• 1A) innovatsiooni ja koostöö toetamine ning teadmistebaasi arendamine maapiirkondades;

• 6B) maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine.

Meede panustab strateegia eesmärkidesse:

• tegevuspiirkonna erinevate koostöövõrgustike vahel on hoogustunud ühistegevus;

• organisatsioonid on omandanud uusi teadmisi ja oskusi, mis toovad kaasa maaelu arengu

mitmekesistumise;

• kogemuste vahetamise tulemusena on kogukonnad võtnud kasutusele uusi tegevusvorme;

• laienenud on piirkonna tuntus ja paranenud on maine;

• jagatud on häid praktikaid;

• loodud on uusi toimivaid võrgustikke.

TOETATAVAD

TEGEVUSED

Toetatavad tegevused vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 või Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 toetuste kohta sätestatud artiklite 31, lõige 2 ja artikli 32,

lõige 1 nõuetele.67

• Piirkonna võimestamine ning erineva tausta ja olukorraga inimeste kaasamine.

• Võrgustikutöö soodustamine.

• Tegevusrühma koostöö avaliku ja erasektori ühendustega.

• Koolituste, seminaride, infopäevade ja muude ürituste, õppereiside korraldamine ning infomaterjalide

valmistamine.

• Maaturismi arendamine.

66 Eesti maaelu arengukava 2014-2020, versioon 10.1 (21. juuni 2022), lk 396: https://www.agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-2014-2020 67 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1060

98

• Kultuuripärimuse säilitamine.

• Noorsootöö ja tervisendusliku koostöö arendamine.

• Tegevuspiirkonna mainekujunduse arendamine.

• Oluliste piirkondlike sündmuste läbiviimine.

• Kohaliku toidu väärtustamise ja arendamise ürituste korraldamine.

• Vihmavarju-tüüpi projekt.

• Projektijuhtimine kuni 20% abikõlbulikust kulust.

Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud tuuakse välja rakenduskava meetmelehel, lähtudes LEADER-

määrusest.

SIHTRÜHM (TAOTLEJAD) Kohalik tegevusrühm

NÕUDED

PROJEKTITOETUSE

TAOTLEJALE JA TOETUSE

SAAJALE

• Toetuse taotleja on kohalik tegevusrühm.

• Taotlus esitatakse üldkoosolekule otsuse tegemiseks.

HINDAMISKRITEERIUMID

JA NENDE OSAKAALUD

Hindamiskriteeriumid:

1. projekti vastavus strateegia eesmärkidele (25%);

2. projekti põhjendatus (20%);

3. projektiga kaasatus ja projekti mõju kogukonnale (15%);

4. projekti jätkusuutlikkus (20%);

5. toetuse taotleja suutlikkus ja projekti ettevalmistatuse tase (20%).

TOETUSE MÄÄR JA

SUMMAD

Toetuse määr on kuni 90% abikõlbulike kulude maksumusest. Kuni kaheaastase tegevuskavaga ühisprojekti

minimaalne toetuse summa on toetustaotluse esitamisel 5 000 eurot, maksimaalne summa kuni 50 000 eurot.

MÕÕDIKUD Nimetus Mõõdik Sihtväärtus

aastaks 2029

99

VÄLJUNDNÄITAJAD Rahastatud ühisprojektid Projektide arv 2 projekti

TULEMUSNÄITAJAD Korraldatud sündmused (sh koolitused, õppereisid jne) Sündmuste

arv

6 üritust

Jätkutegevused projekti elluviimise tulemusena Jätkutegevuste

arv

2 tegevust

100

MEEDE 3.3 EESTISISENE JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ (koostööprojektid)

VAJADUSE

LÜHIKIRJELDUS

Tegevuspiirkonna arengu tagamise eesmärgil on oluline, et tegevusrühm on aktiivne tegevuspiirkonnaüleste

projektide juht ning viib ellu koostööprojekte teiste organisatsioonidega nii eesti-siseselt kui rahvusvahelisel

tasandil. Meede on vajalik koostöö arendamiseks – kogemuste vahetamiseks, kontaktide arendamiseks, uute

ideede leidmiseks, ressursside ühiseks kasutamiseks jms. Meetme mõju avaldub koostöövõrgustike

mitmekesisuse suurendamises, piirkondliku eripära säilimises, sotsiaalse ja majandusliku mahajäämuse

ületamises. Laienenud on piirkonna tuntus ja parenenud on maine.

EESMÄRK Meede panustab „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023-2027“

erieesmärkidesse:68

• edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut, sealhulgas

biomajandust ja säästvat metsamajandust;

• panustada elurikkuse kaitsesse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke;

• panustada kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse ning säästvasse energiasse.

Meede panustab LEADER fookustesse ja eesmärkidesse:69

• kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine;

• teenuste kättesaadavuse parandamine, sh läbi kogukonnateenuste arendamise;

• keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste väljatöötamine ja

rakendamine;

• maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine;

• uuenduslike lahenduse leidmise ja kasutuselevõtu soodustamine sh kogukonnateenuste arendamisel.

68 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023-2027, https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 69 Eesti maaelu arengukava 2014-2020, versioon 10.1 (21. juuni 2022), lk 396: https://www.agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-2014-2020 ja Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023-2027, lk. 547-548: https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027

101

Meede aitab kaasa Maaelu arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) sihtvaldkondade saavutamisse:70

• 1A) innovatsiooni ja koostöö toetamine ning teadmistebaasi arendamine maapiirkondades;

• 6B) maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine.

Meede panustab strateegia eesmärkidesse:

• erinevad koostöövõrgustikud on hoogustunud;

• organisatsioonid on omandanud uusi teadmisi ja oskusi, mis toovad kaasa maaelu arengu

mitmekesistumise;

• kogemuste vahetamine on kogukondadesse toonud uusi tegevusvorme;

• laienenud on piirkonna tuntus ja paranenud on maine;

• jagatud on häid praktikaid;

• loodud on uusi toimivaid võrgustikke.

TOETATAVAD

TEGEVUSED

Toetatavad tegevused vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1060 või Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2115 toetuste kohta sätestatud artiklite 31, lõige 2 ja artikli 32,

lõige 1 nõuetele.71

• Eesti-siseste ja liikmesriikide tegevurühmade või kolmandate riikide territooriumide vaheline koostöö.

• LEADER-kogemuste edasi andmine alustavatele LEADER-tegevusgruppidele välismaal.

• Piirkonna võimestamine.

• Võrgustikutöö soodustamine.

• Tegevusrühma koostöö avaliku ja erasektori ühendustega.

70 Eesti maaelu arengukava 2014-2020, versioon 10.1 (21. juuni 2022), lk 396: https://www.agri.ee/eesti-maaelu-arengukava-2014-2020 71 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1060

102

• Koolituste, seminaride, infopäevade ja muude ürituste, õppereiside korraldamine ning infomaterjalide

valmistamine.

• Tegevuspiirkonna mainekujunduse arendamine.

• Oluliste sündmuste läbiviimine.

• Koos riigisiseste või välispartneritega: kogukonnategevusi ja maamajanduse mitmekesistamise

jätkusuutlikkust toetavate temaatiliste õppepäevade ja -reiside korraldamine; noorte kogukonnaellu ja

ettevõtluse edendamisse kaasamine; kohaliku toidu väärtustamine ja tutvustamine; noorsootöö ja

tervisendusliku koostöö arendamine; keskkonnakaitse ja taastuvenergialase koostöö arendamine;

maaturismi arendamine; kultuuripärimuse säilitamine.

• Projektijuhtimine kuni 20 % abikõlbulikust kulust.

Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud tuuakse välja rakenduskava meetmelehel, lähtudes LEADER-

määrusest.

SIHTRÜHM (TAOTLEJAD) Kohalik tegevusrühm

NÕUDED

PROJEKTITOETUSE

TAOTLEJALE JA TOETUSE

SAAJALE

• Toetuse taotleja on kohalik tegevusrühm.

• Taotlus esitatakse üldkoosolekule otsuse tegemiseks.

HINDAMISKRITEERIUMID

JA NENDE OSAKAALUD

Hindamiskriteeriumid:

1. projekti vastavus strateegia eesmärkidele (25%);

2. projekti põhjendatus (20%);

3. projektiga kaasatus ja projekti mõju kogukonnale (15%);

4. projekti jätkusuutlikkus (20%);

5. toetuse taotleja suutlikkus ja projekti ettevalmistatuse tase (20%).

Koostööprojekti ja koostööprojekti ettevalmistava toetuse taotlus kiidetakse heaks tegevusrühma üldkoosoleku

otsusega. Koostööprojektid peavad olema kooskõlas strateegiaga.

103

TOETUSE MÄÄR JA

SUMMAD

Toetuse määr on kuni 90% abikõlbulike kulude maksumusest. Kuni kaheaastase tegevuskavaga

koostööprojekti minimaalne toetuse summa on toetustaotluse esitamisel 5 000 eurot, maksimaalne toetuse

summa kuni 50 000 eurot.

MÕÕDIKUD Nimetus Mõõdik Sihtväärtus

aastal 2029

VÄLJUNDNÄITAJAD Rahastatud Eesti-sisesed projektid Projektide arv 2 tk

Rahastatud rahvusvahelised projektid Projektide arv 1 tk

TULEMUSNÄITAJAD Korraldatud sündmused (sh koolitused ja õppereisid jne) Sündmuste arv 6 tk

Uued või hoogustunud koostöövõrgustikud Koostöövõrgustike

arv

3 tk

104

5.3.5. Eesmärk 4. Inimväärikas elu kõigile tegevuspiirkonna inimestele.

Eesmärgile vastav strateegia meede:

MEEDE 4 SOTSIAALNE HEAOLU

VAJADUSE

LÜHIKIRJELDUS

Piirkonna vananev elanikkond tingib abivajajate kasvu tõusu. Selle tõttu on ka kasvav vajadus kvaliteetsete

pikaajalise hoolduse teenuste, sh omastehoolduse, aga ka süsteemi järele. Omastehooldajad ja erivajadustega,

puuetega inimeste pereliikmed ning lähedased vajavad tugivõrgustikku, abistavat informatsiooni, koolitusi ja

teadmisi.

Märgata tuleb vanemaealisi või erivajadustega üksi jäänud inimesi ja anda neile võimalus olla aktiivne

kogukonna liige ning teadmist, et nad on ühiskonnas olulised. Vajadus on sotsiaalse kaasamise ja suhtlemise

järele, samuti teadmiste, oskuste sh digioskute parandamise ja oma võimete toetamise järele.

Tegevuspiirkonna sihtrühma inimeste vaimse tervise hoidmine on oluline, et tulla edukalt toime igapäevaeluga,

selleks on vajadus kasutada erinevaid toetusmeetodeid (nt kogukonnapsühholoog, omastehooldajate

supervisioon jms). Parandamist vajab ligipääs informatsioonile ja teabele.

EESMÄRGID Meede panustab Euroopa Sotsiaalfond+ erieesmärkidesse:

• pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse

leevendamine;

• inimväärikuse tagamine, sh vaesuse vähendamine ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine.

Meede on seotud Sotsiaalsem Eesti poliitika eesmärgiga ning Euroopa Sotsiaalfond+ erieesmärgiga k:

• parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele,

sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu

kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele,

pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada

tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste

jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet.

105

Meede on sidus Heaolu arengukava 2023-2030 sihtidega:72

• siht 3: vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad

on majanduslikult hästi toimetulevad;

• siht 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu;

• siht 5: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused,

võimalused ja vastutus ning vanuserühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja

ühiskonnaelus osalemiseks.

Meede on sidus Eesti 2035 strateegias nimetatud sihtidega:73

• Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed;

• Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud;

• Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond.

Meetme seotus kohalike omavalitsuste arengukavadega on lahti kirjutatud peatükis 9 Strateegia seotus

arengudokumentidega

Meede panustab strateegia eesmärkidesse:

• suurenenud on sotsiaalne kaasatus kogukonnas;

• omastehooldajad ja erivajadustega inimeste lähedased on toetatud ja suurenenud on teadlikkus;

• tagatud on sihtrühma ligipääs vajalikule informatsioonile;

• sihtrühma teadmised ja oskused on laienenud, mis aitab neil igapäevaelus iseseisvalt paremini hakkama

saada;

• erinevate kriisiolukordadega saadakse edukalt hakkama.

72 Heaolu arengukava 2023-2030: https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 73 Eesti 2035 strateegia: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#inimene

106

TOETATAVAD

TEGEVUSED

Kõik toetatavad tegevused peavad looma Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonda lisandväärtust.

Toetatavad tegevused peavad olema sidusad Heaolu arengukava alaeesmärkidega 3 (vanemaealised on meie

ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, tagatud on neile võrdsed võimalused ning nende hea majanduslik toimetulek)

ja 4 (Eesti sotsiaalhoolekande korraldus, mis toetaks inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu) ning

horisontaalselt alaeesmärgiga 5 (Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed

õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused

eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks).

Sihtgrupipõhiste uuringute/analüüside, arendustegevuste planeerimine.

• Võrgustike loomine ja koostöö arendamine.

• Omastehooldajate või erivajadusega inimeste lähedastele suunatud teadlikkust tõstvad teavitus- ja

koolitustegevused. Hoolduskoormuse naiste ja meeste vahel võrdsemalt jagamist toetavad tegevused (nt

selgitus- ja teavitustöö). Eksperdi toomine piirkonda kogemuste jagamiseks. Omastehooldajate

supervisioon.

• Vanemaealiste (55+) iseseisvat toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist toetavad tegevused.

• Infole, teabele ligipääsu tagamine (sh viipekeele- ja kirjutustõlge). Teavitus, kommunikatsioon (nt

infomaterjalid, kodulehekülg, meedia sh raadiosaated, sotsiaalmeedia jms), teabematerjali koostamine

ja väljaandmine.

• Piirkondadeülesed projektid nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt (võrgustumine ja koostöötegevused).

• Vaimse tervise hoidmine – uute teenuste arendamine, (nt kogukonnapsühholoogi teenus,

omastehooldajate supervisioon jms).

• Kogukondade valmisoleku, oskuste ja teadmiste kasvatamine sihtrühmaga teadlikumalt tegelemiseks.

• Kogukonnaelanike koolitused erinevatel teemadel (nt kuidas kriisis toime tulla, digioskuste arendamine,

finantskirjaoskus jne), nõustamine, abistamine.

• Sihtrühmale (eriti raskemini kaasatavad sihtgrupid) suunatud sündmuste, koolituste, õppereiside jne korraldamine

ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks. Kultuuriväljasõidud (teater, kino, muuseum jne), vabaajategevused sh

sporditegevused, eakate ülikool, mälutreeningud jne.

• Oskuste arengu ja võimete toetamine (sh vanemaealiste digioskused, kognitiivsete võimete säilitamine,

erinevad tegevusringid jne).

• Vabatahtlike võrgustiku laiendamine sihtrühmale tegevuskeskkonna loomisel, vanemaealiste ja

erivajadustega inimeste (16+) teadlikum kaasamine vabatahtlikkusse töösse. Vabatahtlike seltsiliste

tegevuse toetamine: seltsiliseks sihtgrupile võivad olla alates 16+ vanuses inimesed.

107

• Kriisiolukorraks valmistumine.

• Erivajadusega inimestele ja nende hooldajatele suunatud ennetustegevused nt inimeselt- inimesele lahenduste

toetamine (nt tugigrupid).

• Teenuste, mis ei ole terviseteenused (nt juukselõikus, maniküür-pediküür, massaaž jne) osutamine puudega

inimese või eaka kodus, kes jääks muidu sellest teenusest ilma. Hooldekodus ei kuulu tavapäraste

hooldustoimingute hulka tervist toetavad teenused, mistõttu hooldekodu võib selliseid teenuseid tellida

hooldatava tarbeks, et tagada inimväärikas elu ja võrdne kohtlemine.

• Projektijuhtimine kuni 20% abikõlbulikust toetuse summast.

• ESF+ sümboolika kulud.

• Väikesemahulised soetused kuni 15% toetuse summast, mis aitavad projekti tegevusi ellu viia ja saavutada

projektis seatud eesmärk.

• Toetatavad tegevused viiakse läbi Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas. Toetatav tegevus võib

jääda väljapoole tegevuspiirkonda või Eestit koostöötegevuse korral (nt õppereis), piirdudes Euroopa

Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga, kui see panustab käesolevas strateegias nimetatud Euroopa

Sotsiaalfond+ erieesmärkidesse.

Ei toetata:

• investeeringuid ehitistesse, rajatistesse, seadmetesse, maa, kinnisvara ja taristu ostmise kulusid välja

arvatud väikesemahulised soetused kuni 15% toetuse summast, mis aitavad projekti tegevusi ellu viia

ja saavutada projektis seatud eesmärk;

• tegevusi, mida viiakse ellu sotsiaalhoolekande seaduse 2. ja 3. peatüki, tööturuteenuste- ja toetuste seaduse § 9

ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 alusel ning tegevuspiirkonnas juba elluviidavaid ja teistest

rahastusallikatest toetatavaid tegevusi, välja arvatud juhul, kui tegevused loovad juba olemasolevatele teenustele

lisandväärtust.

Toetatava tegevuse läbiviimise peamine asukoht on Eesti, kuid see võib jääda väljapoole Eestit (õppereis),

piirdudes Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga, kui see panustab meetme eesmärkidesse.

Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud tuuakse välja rakenduskava meetmelehel vastavalt

sotsiaalkaitseministri määrusele.

108

MEETME SIHTRÜHM JA

TAOTLEJAD

Sihtrühm on tegevuspiirkonna inimesed alates vanusest 16+ (erivajadusega inimesed) ja vanemaealised alates

55+Erivajadusega inimene – inimene, kellel on füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab kõrvalabi.

Vanemaealised - Heaoluarengukava 2023-2030 tähenduses on vanemaealised vanuses 55+

Taotlejaks on kohalik tegevusrühm.

Miniprojektide voorudes on taotlejateks tegevuspiirkonnas registreeritud ja tegutsevad (vähemalt ühe

majandusaasta tegutsenud) mittetulundusühingud sh kohalik tegevusrühm, sihtasutused, kohalikud

omavalitsused, mikro- ja väikeettevõtted, sh FIEd.

NÕUDED TAOTLEJALE JA

TOETUSE SAAJALE • Taotleja ja toetuse saaja on kohalik tegevusrühm.

• Tegevuste elluviijateks võivad olla kohalik tegevusrühm, tegevuspiirkonnas registreeritud ja tegutsevad

(vähemalt ühe majandusaasta tegutsenud) mittetulundusühingud, sihtasutused, mikro- ja

väikeettevõtted, sh FIEd ning kohalikud omavalitsused.

• Tegevuste elluviimiseks korraldab tegevusrühm juhatuse poolt kinnitatud korra alusel taotlemise

minivoore, kus taotlejateks ja toetuse saajateks saavad olla tegevuspiirkonnas registreeritud ja

tegutsevad (vähemalt ühe majandusaasta tegutsenud) mittetulundusühingud sh kohalik tegevusrühm,

sihtasutused ja mikro- või väikeettevõtted, sh FIEd ja kohalik omavalitsus.

Minivooru projekt viiakse ellu kuni kahe aasta jooksul alates rahastamisotsusest ja projekti aruanne esitatakse

tegevusrühmale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõpetamist. Projekti tegevustega tuleb

alustada kolme kuu jooksul arvates rahastamisotsuse tegemisest. Toetuse saajal on kohustus kasutada ESF+

logo.

Täpsem taotlemise ja toetuse saamise kord minivoorus on sätestatud tegevusrühma juhatuse poolt kinnitatud

korras.

HINDAMISKRITEERIUMID

JA NENDE OSAKAAL

Tegevusrühma taotlust menetleb ja tunnistab nõuetele vastavust Riigi Tugiteenuste Keskus (rakendusüksus)

ning hinnangu annab Sotsiaalministeeriumis (rakendusasutus) moodustatud ekspertgrupp.

Miniprojektide voorus on hindamiskriteeriumid järgmised:

1. projekti vastavus strateegiale ja meetme eesmärkidele (osatähtsus 25%);

109

2. projekti mõju võrdsete võimaluste edendamisele (sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine,

ligipääsetavus) (25%);

3. projekti selgus, korrektsus ja põhjendatus (20%);

4. projekti eelarve selgus ja otstarbekus (15%);

5. projekti kasusaajate arv, oodatavad tulemused ja jätkusuutlikkus (15%).

Miniprojekte hindab tegevusrühma poolt moodustatud hindamiskomisjon. Täiendavad hindamiskriteeriumid ja

nende osakaalud on sätestatud tegevusrühma juhatuse poolt kinnitatud korras.

TOETUSE MÄÄR JA

SUMMAD

Toetuse maksimaalne summa tegevusrühmale on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga.

Miniprojekti ühikuhind on 6 029 eurot. Miniprojekti minimaalne summa on 500 eurot ja maksimaalne summa

on 6 029 eurot. Toetuse määr on 100% abikõlbulikust kulust.

MÕÕDIKUD Nimetus Mõõdik Sihtväärtus

aastal 2023 Sihtväärtus

aastal 2029

VÄLJUNDNÄITAJAD Rahastatud miniprojektid Projektide arv 0 75 tk

TULEMUSNÄITAJAD Maaelanikkonna osakaal, kes on hõlmatud strateegiaga

Projektides

osalevate

isikute osakaal

maarahvastikust

0 90%

Osalejad Inimeste arv 0 1000 in

Korraldatud sündmused (sh koolitused, õppereisid jne) ja

tegevused

Sündmuste ja

tegevuste arv

0 75 tk

5.4. Strateegia eesmärkide seotus LEADER spetsiifiliste eesmärkidega

Tabel 18. Meetmete panustamine LEADER-lähenemise spetsiifilistesse eesmärkidesse ning nende

omavaheline seotus

LEADER spetsiifiline eesmärk Seos strateegia eesmärkidega

Ettevõtjate konkurentsivõime tõstmine,

eelkõige läbi ühistel tegevustel põhinevate

tegevuste rakendamise.

Meede 2.1: piirkonna ettevõtted on

konkurentsivõimelised.

Meede 2.2: piirkonna ettevõtted on

koondunud ühendustesse ning toimivad

võrgustikud (sh rahvusvaheliselt).

Meede 2.2: turismiteenuste pakkujate vahel

on kujunenud tihe koostöö ühiste

turismipakettide koostamise ja

väljapakkumise alal.

Meede 2.2: toimib ettevõtete ühisturundus.

Meede 2.2: ettevõtted teevad koostööd

teadus-, arendus- ja haridusasutustega.

Meede 2.2: sihtide seadmiseks ja

efektiivsuse tõstmiseks koostatakse ühiseid

uuringuid, analüüse, arengukavasid.

Sotsiaalse kaasatuse edendamine luues uusi

töökohti, kaasates kohaliku arengu strateegia

ettevalmistamise ja elluviimise protsessi

kohalikud elanikud ning parandades teenuste

kättesaadavust muuhulgas läbi IT-teenuste

parema kättesaadavuse.

Meede 1: arendatud on kogukonnateenuseid.

Meede 2.1: ettevõtted on innovaatilised,

nutikad ja arenguvõimalustest teadlikud.

Meede 2.1: loodud on uued kodulähedased

töökohad.

Piirkondlike eripärade parem rakendamine,

sh kohaliku toidu arendamine.

Meede 1: kultuuri- ja tööstuspärandi hooned

on renoveeritud ja kasutuses.

Meede 1: turismitaristu on väljaehitatud ning

piirkond seeläbi tutvustatud ja turundatud.

Meede 2.1: piirkonna ressursse kasutatakse

efektiivselt ja töödeldakse ümber kohapeal.

Meede 2.1: toidutootjad kasutavad ja

väärindavad kohalikku toorainet.

Meede 2.1: loomemajandusettevõtted on

elujõulised.

Meede 3.1: kultuuripärand on väärtustatud,

kogutud, talletatud ja kättesaadavaks tehtud.

Uuenduslike lahenduste leidmise ja

kasutuselevõtmise soodustamine sh

kogukonnateenuste arendamisel.

Meede 1: arendatud on kogukonnateenuseid.

Meede 1: arukad külad on uuenenud.

Meede 3.1: kogukonna lähenemine

lahendustele on uuenduslik ja kohalikku

konteksti arvestav.

Meede 3.2: organisatsioonid on omandanud

uusi teadmisi ja oskusi, mis toovad kaasa

maaelu arengu mitmekesistumise.

111

Meede 3.2: kogemuste vahetamise

tulemusena on kogukonnad võtnud

kasutusele uusi tegevusvorme.

Meede 3.3: organisatsioonid on omandanud

uusi teadmisi ja oskusi, mis toovad kaasa

maaelu arengu mitmekesistumise.

Meede 3.3: kogemuste vahetamine on

kogukondadesse toonud uusi tegevusvorme.

Kohaliku tasandi valitsemise parendamine

läbi erinevate osapoolte kaasamise.

Meede 1: kogukonnad on valmis kriisideks.

Meede 1: maapiirkonna elukeskkond on

atraktiivne.

Meetmed 3.2 ja 3.3: loodud on uusi toimivaid

võrgustikke.

Meede 3.3: erinevad koostöövõrgustikud on

hoogustunud.

112

5.5. Innovaatilised elemendid kohalikus kontekstis

Innovatsioon on Euroopa Liidu maaelu arengupoliitika läbiv prioriteet.74 Strateegia arvestab

tegevuste plaanimisel esitatud nõudega. Tegevusrühma piirkonnas tehtavad innovaatilised

lahendused on kohalikust kontekstist lähtuvad ja seotud kohalike inimestega, aga järgitakse ka

Euroopa Komisjoni juhiseid, kuidas innovatsiooni praktikas rakendada.

Innovaatilised elemendid kohalikus kontekstis on uued ideed (tooted, teenused, mudelid,

protsessid), mis muudavad kogukondade toimimise tõhusamaks. Eesmärk on läbi meetmete

pakkuda uusi mõjusaid lahendusi tegevuspiirkonna vajaduste rahuldamiseks, mille tulemuseks

on muu hulgas ka uued suhted või koostöö. Meetmete eesmärk on piirkonna elanikke kaasates

leida lahendusi seni katmata vajaduste rahuldamiseks. Koostöös nende osapooltega, keda

probleemid otseselt mõjutavad, on võimalik leida kõige efektiivsemad ja parimal võimalikul

viisil sihitud lahendused.

Oluline on sotsiaalne innovatsioon, mis pakub uute lähenemisviiside ja ideedega sotsiaalsetele

probleemidele ja väljakutsetele varasematest paremaid lahendusi, mille tagajärjel muutub

ühiskonna ja kogukonna toimimine tõhusamaks ja võimekamaks luues ühiskondlikku väärtust.

Lahendusteks võivad olla tooted, teenused või protsessid, mis parendavad ühiskonna

tegutsemise võimekust.

Innovaatilised võtmeelemendid on:

• tegevuste vastavus kogukondade vajadustele;

• uudsus;

• tõhusus;

• jõudmine ideest rakendamiseni;

• paremini toimivad lahendused;

• kogukondade tegutsemisvõime suurenemine.

74 European Network for Rural Development: https://enrd.ec.europa.eu/leader-clld/leader-innovation_en

113

Läbi ühisprojektide, koostöötegevuste ja kogemuste vahetamise tekivad uued suhted. Erinevate

osapoolte koostöös leitakse uusi kombinatsioone ja viise lahenduste leidmiseks, mis omakorda

võimestab osapooli ning tugevdab kodanikuühiskonda.

Väärtus sünnib sektoritevahelisest koostööst, uutest suhetest, koosloomest, avatusest, alt-üles

lähenemisest, vastastikkusest, võimekuse ja ressursside arendamisest ja ressursside paremast

kasutusest.

Läbi strateegia meetmete saavad piirkonna elanike ideed toetatud. Tegevuspiirkonna elanike

vajadused on põhjalikult kaardistatud ning nende põhjal seatud strateegia eesmärgid, mille

täitmine toob tegevuspiirkonna elanike jaoks innovatsiooni ja soovitud mõju.

Strateegia abil julgustatakse toetama tegevusi, mis otsivad uuenduslikke lähenemisi piirkonna

arendamisel ja probleemide lahendamisel.

5.6. Kaasamine

Kaasamise eesmärgid:

• Raplamaa Partnerluskogu piirkonna elanikkonna osaluse suurendamine oma

kodukohas ja selle arengut mõjutavate protsesside üle otsustamisel.

• Strateegia koostamisel osapoolte vajaduste, ootuste ja tulevikuplaanide teadasaamine,

et leida kogu piirkonna vajadusi katvad arengusuunad.

• Ideede ja initsiatiivi innustamine ja nende realiseerumise toetamine piirkonna

hüvanguks.

Kaasamise sihtrühmad:

• kohalikud ettevõtjad;

• kogukonnaühendused;

• valdkondade ühendused;

• noorteühendused;

• kohalike omavalitsuste töötajad;

• maakultuuri edendajad;

• sotsiaal- ja tugiteenuste osutajad ja nende partnerid;

• tervisedendajad jt.

114

Kogukonna kaasamise oluliseks tegevuseks on informeerimine. Info jagamise suunad on

järgmised:

• Raplamaa Partnerluskogu Facebook´i leht ja veebileht www.raplaleader.ee;

• koostöö kohalike omavalitsustega – vallavalitsuste sotsiaalmeedias ja veebilehtedel

ilmub regulaarne info projektitoetustest, elluviidud projektidest ja LEADER üritustest.

• teated, kuulutused, uudised ja artiklid kohalikus meedias: TRE raadio saade Raplamaa

pooltund, Raplamaa Sõnumid, Kohila Vallaleht, Rapla Teataja, Märjamaa Nädalaleht,

Kehtna valla vaatleja;

• Raplamaa Partnerluskogu juhatuse, hindamiskomisjonide liikmete ja büroo töötajate

osavõtt ja esinemine avalikel üritustel ja nõupidamistel, vallavalitsustes, ettevõtjate

ühenduste üritustel, vabaühenduste ja kogukondade seminaridel ja koolitustel;

• trükiste väljaandmise toetamine;

• osalemine vabariiklikel ja rahvusvahelistel maaelu alastel konverentsidel ja

nõupidamistel;

• kaastöö tegemine meediaväljaannetele;

• juhatusele ja liikmetele suunatud infokirjad.

Raplamaa Partnerluskogu koostöövormid partnerlustega:

• avalikud arutelud, õppepäevad ja õppereisid, infopäevad, seminarid, näitused,

koolitused, nõupidamised, messid;

• üldkoosolekud, juhatuse koosolekud ja juhatuse laiendatud koosolekud;

Ühine otsustamine:

• toimub üldkoosolekutel, juhatuse, hindamiskomisjonide, töörühmade, sidusrühmade

koosolekutel.

Ühise tegutsemise vormid:

• Raplamaa Partnerluskogu maakondlike ürituste korraldamine;

• osalemine maakondlikel suurüritustel, maakondlikes arendustegevustes ja

maakondlikes organisatsioonides, komisjonides jm;

• osalemine sidusrühmade üritustel;

• osalemine vabariiklikel ja rahvusvahelistel LEADER ja muudel üritustel.

115

Raplamaa Partnerluskogule oluline kogukonna initsiatiivi toetamise meetod on kaasamine.

Selleks:

• Raplamaa Partnerluskogu osaleb kogukondade koosolekutel ja külaseltside üritustel;

• nõustab projektitoetuse taotlemisel;

• aitab seltsidel korraldada koolitusi, infopäevi, külapäevi ja külaelu edendamisega

seonduvaid üritusi;

• aitab koostada külade arengukavasid;

• toetab külaseltse ja aitab korraldada ühisprojekte mitmete külade vahel;

• aitab välja anda kogukondi tutvustavaid teabematerjale;

• osaleb sotsiaal- ja tugiteenuste osutajate võrgustikukohtumistel.

116

6. Strateegia elluviimise korraldamine

6.1. Rakenduskava koostamine

Juhatus rakendab kohaliku tegevusrühma strateegiat kinnitades strateegia alusel igaks

eelarveaastaks rakenduskava ja meetmelehed. Seejärel edastatakse kinnitatud rakenduskava

PRIA-le.

Rakenduskava sisaldab teavet taotlusvoorude, avatavate meetmete, meetmetele koostatud

eelarvete ning LEADER rahvusvaheliste ja siseriiklike koostöö- ja ühisprojektide kohta.

6.2. Taotlusvoorude korraldamine

Strateegia viiakse ellu meetmeid rakendades.

Teave taotlusvoorude toimumise kohta avaldatakse Raplamaa Partnerluskogu kodulehel ja

sotsiaalmeedias, maakonnalehes Raplamaa Sõnumid, valdade ajalehtedes ja kodulehtedel.

Taotlusvoorude eel toimub infopäev.

Erandiks on tegevusrühma LEADER rahvusvaheline ja riigisisene koostöö- ja ühisprojektid.

Nende taotluste esitamine PRIA-le toimub jooksvalt ning Raplamaa Partnerluskogu

üldkoosoleku heakskiitva otsuse alusel.

Sotsiaalmeetme minitaotlusvoorude korraldamise, menetlemise ja hindamise kohta kehtestab

korra Raplamaa Partnerluskogu juhatus.

6.3. Taotlemine ja taotluste menetlemine

Raplamaa Partnerluskogu projektitoetuse taotluste menetlemine toimub juhatuse poolt

kinnitatud korra alusel. Juhatus kinnitab taotluste menetlemise ja hindamise tähtajad, mis

avalikustatakse kodulehel. Taotluste esitamine toimub e-PRIAs.

6.4. Hindamise korraldamine

Taotluste paremusjärjestuse määramiseks kutsub tegevusrühm kokku hindamiskomisjoni.

Hindamiskomisjoni liikmed ja hindamiskomisjoni töökorra kinnitab tegevusrühma juhatus.

Hindamiskomisjon moodustatakse nii, et vähemalt üks kolmandik hindamiskomisjoni

117

liikmetest vahetub kolme aasta jooksul arvates nende liikmete valimisest. Hindamiskomisjoni

liikmete nimed avalikustatakse Raplamaa Partnerluskogu kodulehel. Komisjon koosneb

tegevusrühma tegevuspiirkonnas tegutsevate mittetulundusühingute või sihtasutuste

esindajatest, ettevõtete esindajatest, kohaliku omavalitsuse esindajast ning (välis)ekspertidest.

Kohaliku omavalitsuse üksuste esindajate ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega

eraõiguslike juriidiliste isikute esindajate osakaal hindamiskomisjonis peab jääma alla 50%.

Hindamiskomisjoni liige taandab ennast taotlusvooru taotluste hindamisest kui ta on taotluse

esitanud isikuga haldusmenetluse seaduse tähenduses seotud isik. Minimaalne

hindamiskomisjoni liikmete arv on 5.

Hindamiskomisjoni töövorm on kinnine istung. LEADER-taotlusi hinnatakse elektrooniliselt

e-PRIAs, sotsiaalmeetme minitaotluste hindamine toimub juhatuse poolt kehtestatud korras ja

tingimustel. Hindamise tulemusena moodustub taotluste pingerida ning taotluste

paremusjärjestuse kinnitab juhatus oma otsusega. Kui juhatus ei ole otsustusvõimeline, kutsub

juhatus kokku üldkoosoleku ning sel juhul võtab otsuse vastu üldkoosolek.

6.5. Seire

Raplamaa Partnerluskogu korraldab regulaarselt projektide elluviimise seiret. Kogutakse

andmeid, mida on vaja koguda Maaelu Arengukava seirearuandesse. Büroo informeerib

juhatust ja üldkoosolekut projektide elluviimisest ja seire tulemustest vähemalt kord aastas.

Kogutakse järgmiseid seireandmeid meetmete kohta:

• meede 1 – väljundnäitajad: rahastatud investeeringuprojektide arv (ehitus,

renoveerimine, korrastamine), rahastatud soetuste projektide arv (vahendid, masinad),

esmakordselt toetust taotlejate arv. Tulemusnäitajad: keskkonna- või kliimaalaste

lahenduste arv, renoveeritud, korrastatud kultuuri- ja tööstuspärandi objektide arv, uute

turismiobjektide arv, uute vaba aja veetmise objektide arv, rahastatud kogukonna

turvalisust tõstvate objektide arv, projektidest kasu saanud inimeste arv ja nende

osakaalu protsent maarahvastikust;

• meede 2 – väljundnäitajad: rahastatud investeeringuobjektide arv, rahastatud

ühisprojektide arv, noorte ettevõtlikkuse arendamisele suunatud rahastatud projektide

arv, rahastatud turismivaldkonna projektide arv, rahastatud kohaliku toidutootmise ja –

toorme väärindamisele suunatud projektide arv, esmakordselt toetust taotlejate arv.

Tulemusnäitajad: täistööajale taandatud uute töökohtade arv, toetust saanud ettevõtete

118

arv, läbi viidud sündmuste arv (ühisprojektid), osalejate, otsest kasu saanud inimeste

arv (ühisprojektid), uute teenuste/toodete arv, nutikate, energiatõhusate, keskkonna- ja

kliimasõbralike lahenduste arv, toetust saanud ettevõtete müügitulu kasv töötaja kohta,

toetust saanud ettevõtete lisandväärtuse kasv töötaja kohta;

• meede 3.1 – väljundnäitajad: rahastatud projektide arv, esmakordselt LEADER

programmist toetust taotlejad, rahastatud noortele suunatud projektide arv, kogukonna

võimekuse tõstmiseks rahastatud projektide arv, kriisivalmidusele ja ennetustööle

suunatud rahastatud projektide arv. Tulemusnäitajad: toetust saanud arukate külade

strateegiate arv, osalejate arv, läbiviidud sündmuste arv;

• meede 3.2 – väljundnäitajad: rahastatud ühisprojektide arv. Tulemusnäitajad:

korraldatud sündmuste arv, projektide elluviimise tulemusena jätkutegevuste arv;

• meede 3.3 – väljundnäitajad: rahastatud eesti-siseste projektide arv, rahastatud

rahvusvaheliste projektide arv. Tulemusnäitajad: korraldatud sündmuste arv; uute või

hoogustunud koostöövõrgustike arv.

• meede 4 – väljundnäitaja: rahastatud miniprojektide arv. Tulemusnäitaja: projektides

osalevate isikute arv ja nende osakaal maarahvastikust, korraldatud sündmuste arv,

toetatud sotsiaalsete ettevõtete arv.

Eraldi viiakse perioodiliselt läbi strateegia elluviimise sisehindamine

Selleks vajalikud kogutavad andmed määrab juhatus. Sisehindamise käigus analüüsitakse,

kuidas strateegia elluviimine on vastavuses strateegia eesmärkide saavutamisega, tuuakse välja

tegevuspiirkonna üldised majanduslikud ja sotsiaalsed arengutulemused ja püütakse leida

seoseid strateegia elluviimise ning tegevuspiirkonna arengutulemuste vahel.

Tagasisidet strateegia meetmetele küsitakse taotlejatelt perioodi lõpus küsitluskava abil.

119

7. Rahastamine

Strateegia elluviimise rahastamine toimub Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist

(EAFRD), Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest ning riiklikust kaasfinantseerimisest.

Strateegia rakendamise LEADER-eelarve suuruse kogu programmiperioodiks määrab

regionaalminister käskkirjaga Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse § 11 lõike 4 alusel pärast strateegiate heakskiitmist § 8 lõike 4 kohaselt. Strateegia

rakendamise eelarve määramisel arvestatakse tegevuspiirkonna pindala ja asustustihedust ning

elanike arvu ja palgatöötaja kuu keskmist brutotulu.

Strateegia rakendamise sotsiaalmeetme eelarve suuruse kohaliku tegevusrühma kohta

programmiperioodiks määratakse sotsiaalkaitseministri käskkirjaga.

Kogu eelarvest 75% jagatakse välja toetustena, kohaliku tegevusrühma toetuse ühtne määr on

25 protsenti projektitoetuse raames toetatavate tegevuste elluviimiseks makstud summast.

Rahastamise allikad:

• Eesti Maaelu Arengukava LEADER-meede: Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfond (EAFRD) 80% ja Eesti riigieelarvest 20%, indikatiivne summa

on 3 319 039 eurot, millest projektitoetusteks meetmete vahel on 2 542 580,16 eurot

ning tegevuskuludeks 776 458,84 eurot.

• Sotsiaalmeede: Euroopa Sotsiaalfond + 70% ja Eesti riigieelarvest 30%, indikatiivne

summa on 452 175 eurot.

• Raplamaa Partnerluskogu liikmemaksud ja omatulu teenimine.

• Annetused.

• Teised fondid.

120

Tabel 19. Rahastuse jaotus.

Meede Toetussumma

jagunemine

Toetuse määr

abikõlbulike kulude

maksumusest

Investeeringud

kogukondadesse

kuni 50%

1 271 290,08 eurot • ehitus, parendus

ja soetused kuni

90%

• mootorsõidukid

kuni 30%

E

es ti

M aa

el u A

re n g

u k

av a

L E

A D

E R

-m ee

d e

Ettevõtluse

konkurentsivõime

tugevdamine.

Investeeringuproj

ektid

kuni 33%

839 051,45 eurot

• kuni 60%

• mootorsõidukid

kuni 30%

Ettevõtluse

konkurentsivõime

tugevdamine.

Ettevõtlikkuse

arendamine

(ühisprojektid)

kuni 3%

76 277,40 eurot

kuni 60%

Kogukonna

edendamine

kuni 8%

203 406,41 eurot

kuni 90%

Eestisisese

koostöö

arendamine

(ühisprojektid)

kuni 3%

76 277,40 eurot

kuni 90%

Eestisisene ja

rahvusvaheline

koostöö

kuni 3%

76 277,40 eurot

kuni 90%

S o ts

ia al

m ee

d e Sotsiaalne heaolu 100%

452 175,00 eurot

kuni 100%

LEADER-meetmete rahastamise summa meetmete kaupa täpsustatakse iga-aastase

rakenduskavaga. Sotsiaalmeetme rahastamise summa täpsustatakse iga-aastaste

minivoorudega.

Raplamaa Partnerluskogu toimimise jätkusuutlikkuse tagavad ühingu liikmete liikmemaksud,

toetused teistest fondidest, vajadusel Swedbanki arvelduskrediidi kasutamine (juhatuse liikme

121

käendusel), omatulu teenimine (sündmuste ja õppereiside osalustasud, projektide

omaosalused) ning vabatahtlikud annetused. Raplamaa Partnerluskogu liikmete arv on läbi

toetusperioodide olnud stabiilne, mis hoiab ka liikmemaksust laekuva tulubaasi stabiilsena.

Alates 2023. aastast on muutunud liikmemaksu määramise põhialus tegevuspiirkonna

kohalikele omavalitsustele ja see on 0,50 eurot elaniku kohta, mis toob tegevusrühma tuludesse

ligemale 17 tuhat eurot. Liikmemaks on kehtestatud ka liikmeks olevatele ettevõtetele (25 eurot

aastas) , sh FIEdele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele (15 eurot aastas). Liikmemaksu

planeeritud kogumaht on ligikaudu 19 tuhat eurot aastas ning 2022. aasta seisuga

liikmemaksuvõlglasi ühingul ei ole. Omatulu on planeeritud aastas ligemale 10 tuhat eurot.

Sissetulekute suurendamiseks on võimalik kasvatada liikmete arvu, kavandada liikmemaksu

tõusu ja kasvatada omatulu teenimist. Samuti on tegevusrühmal võimalik taotleda

(arendus)tegevusteks toetust erinevatest fondidest (näiteks Erasmus, Horizon, Life jt).

122

8. Strateegia uuendamine

Raplamaa Partnerluskogu juhatus arutab strateegia elluviimist, rakenduskava täitmist ning

projektide seiret üks kord aastas. Üldkoosolekut teavitatakse strateegia elluviimisest üks kord

aastas.

Ettepanekuid strateegia ja rakenduskava uuendamiseks või täiendamiseks on õigus teha

Raplamaa Partnerluskogu liikmetel, projektide elluviijatel, hindamiskomisjonide liikmetel ja

teistel Raplamaa Partnerluskogu tegevusega seotud isikutel. Ettepanekuid võib teha nii suulises

kui kirjalikus vormis. Ettepanekud antakse edasi Raplamaa Partnerluskogule, vajadusel

arutatakse esmalt läbi sidusrühmades. Ettepanekuid võib esitada ka otse Raplamaa

Partnerluskogu juhatusele või büroole.

Hindamiskomisjoni liikmete ettepanekud arutatakse eelnevalt läbi komisjoni koosolekul ja

edastatakse juhatusele komisjoni esimehe poolt.

Juhatusele laekunud ettepanekud arutatakse läbi juhatuses. Juhatuse pädevuses olevad

ettepanekud otsustatakse juhatuses ja nendest teavitatakse ettepaneku tegijat e-kirja teel ning

üldsust kodulehe kaudu.

Olulise sisuga muudatuste ja täienduste kohta (projektitoetuste taotlemine ja menetlemine)

teavitatakse üldsust tegevusrühma kodulehe ja valdade kodulehtede kaudu.

Strateegia uuendamist puudutavad ettepanekud, mille otsustamine on vastavalt põhikirjale

üldkogu pädevuses, kantakse ette üldkogule ja võetakse vastu üldkogu poolt

lihthäälteenamusega.

123

9. Strateegia seotus arengudokumentidega

Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“

Strateegia aitab ellu viia kõiki „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid:

• Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed;

• Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud;

• Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik;

• Eestis on kõiki vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond;

• Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

Sidusa Eesti arengukava 2021-2030

Strateegia toetab Sidusa Eesti arengukava suunda Kogukondlik Eesti ja selle alaeesmärki 3 ja

selle tegevussuundi: Eesti on inimkeskse ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut

soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning

aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda.

• tegevussuund 3.1. – elanike teadlikkuse ja aktiivsuse tõstmine;

• tegevussuund 3.2. – kogukondade võimekuse suurendamine;

• tegevussuund 3.3. – vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse suurendamine;

• tegevussuund 3.4. – soodsa tegutsemiskeskkonna loomine.

Heaolu arengukava 2023-2030

Strateegia aitab ellu viia arengukava üldeesmärki: Eesti on riik, kus inimesed on hoitud,

ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu.

Samuti järgmisi alaeesmärke:

• vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed

võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad (tegevussuunad:

vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine, vanemaealistele suunatud

ennetava sotsiaaltöö edendamine)

• Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde

kasvu (teenuste arendamisel inimese terviklikust abivajadusest lähtumine ning

pakutava abi parem koordineerimine ja integreerimine, avaliku raha suunamine senisest

enam kogukonnapõhiste, kodus elamist ja toetatud elamist võimaldavate teenuste ning

124

füüsilise ja sotsiaalse keskkonna arendamisse, teenuste arendamisel inimese

terviklikust abivajadusest lähtumine ning pakutava abi parem koordineerimine ja

integreerimine, /.../ kogukondlike algatuste kaasamine ning sellest tulenevate õiguste ja

kohustuste kokkuleppimine, sotsiaalvaldkonna tööjõu /.../ pädevuse suurendamine ja

väärtustamine);

• Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused,

kohustused, võimalused ja vastutus (tegevussuunad: ühiskondlike hoiakute muutumine

soolist võrdõiguslikkust väärtustavaks ja toetavaks, tugevate ja hästi toimivate

huviorganisatsioonide tagamine).

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027

Strateegias on välja töötatud meede 4 Sotsiaalne heaolu, mis on suunatud erieesmärgi (k)

saavutamiseks:

Erieesmärk (k) – parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja

taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse

hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme,

sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja

ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise

hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja

vastupanuvõimet.

Meede 4 Sotsiaalne heaolu toetab sekkumise eesmärke:

• pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning

hoolduskoormuse leevendamine;

• inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine.

Kultuuri arengukava 2021-2030

Strateegia aitab ellu viia arengukava üldeesmärki – eesti kultuur on elujõuline, arenev ja

maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus.

Samuti ka järgmisi alaeesmärke:

• Eesti kultuurielu on tugev ja toimiv – kultuurivaldkonna asutuste, organisatsioonide,

loovisikute ja ettevõtete toetamine /…/ võimalused kultuurivaldkonnas tegutsejate

125

oskuste ja teadmiste arendamiseks, laste ja noorte juurdepääs kultuurile tegijana või

osalejana, ligipääs kultuurile kogu elukaare ulatuses, regionaalne kultuurikorraldus,

digilahenduses, kvaliteetne avalik ruumi ja elukeskkond, kvaliteetne ja säästlik

kultuuritaristu.

• Eesti kultuurimälu on hoitud ja hinnatud – kultuuripärandi säilitamine ja ligipääs,

mälestiste ja väärtuslike keskkondade säilitamine, kultuuripärandi digitaliseerimine,

kultuuripärandi uurimine; kultuuriruumide areng, kultuuriprojektide ja nende vedajate

toetamine, piirkonnaspetsiifilised programmid (sh toidukultuur).

• Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud – kultuuri lõimimine /…/

mitteformaalharidusega, kultuuriline mitmekesisus /…/, loomeettevõtlus ja

loomemajandus, loovuse arendamine igas eluvaldkonnas, keskkonnateadlik

kultuurikorraldus.

Noortevaldkonna arengukava 2021-2035

Strateegia aitab ellu viia arengukava üldeesmärki – noore avarad arenguvõimalused,

turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia.

Samuti ka järgmisi eesmärke:

• HOOG – noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud, /.../ kultuuri, majanduse,

keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad – noorte lahenduste ja ideede

tõsiselt võtmine, tugi annete ja tugevuste avastamiseks, noorte ettevõtlikkuse ja loovuse

julgustamine.

• OSA – noorte aktiivne kodanikuosalus (on) toetatud – noorte usaldus riigi vastu,

kaasarääkimise võimalus ja arvamuse ärakuulamine igal tasandil, noored kui aktiivsed

kodanikud.

• KINDLUS – noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse

kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil – kõigile noortele võrdsed võimalused

parandada elukvaliteeti ja saada tuge igal pool, riskirühmade sotsiaalne kaasatus, noorte

eemale- ja üksijäämise riski vähendamine.

126

Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035

Strateegia toetab alaeesmärki: Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning

teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste

loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.

Rapla maakonna arengustrateegia 2035+

Rapla maakonna arengustrateegia on väga heas kooskõlas Raplamaa Partnerluskogu

strateegiaga.

Strateegia toetab järgmisi Rapla maakonna strateegilisi kokkuleppeid:

• kõige puhtam ja turvalisem elukeskkond Eestis;

• positiivselt tuntud piirkond;

• kvaliteetsed ja kõigile kättesaadavad avalikud teenused;

• loovusest pakatav kultuuriruum;

• Raplamaa on atraktiivne turismipiirkond;

• neli kaasaegset tööstusala 40 minuti kaugusel Tallinnast.

Strateegia toetab järgmisi Rapla maakonna strateegilisi valikuid:

• kättesaadavad ja kvaliteetsed teenused;

• puhas looduskeskkond ja säästlik loodusressursside kasutamine;

• mitmekesine ettevõtluskeskkond, kus toimetavad kõrget lisandväärtust tootvad

ettevõtted;

• enam nutikat ettevõtlust;

• heal tasemel ja mitmekesine toidusektor;

• tugevad ja paikkondlikud kogukonnad ning tugevad vabaühendused;

• Raplamaa on eristuv, tuntud ja hea mainega;

• Raplamaa on atraktiivne loodus-, kultuuri- ja elamusturismi sihtkoht ning oluline

puhkusepiirkond.

Sidusus tegevuspiirkonna kohalike omavalitsuste arengukavadega

Raplamaa Partnerluskogu strateegia koostamisel on analüüsitud kohalike omavalitsuste

arengukavasid ning arvestatud neis välja toodud LEADER-lähenemisega haakuvaid

arenguvajadusi ja -suundumusi ning eesmärke.

127

1. Kehtna valla arengukava aastateks 2023-2026

Kehtna valla arengukava oli sisendiks tegevuspiirkonna vajaduste kaardistamisel. Strateegia

on Kehtna valla arengukavaga heas kooskõlas ning toetab valla visiooni: Kehtna vald on

atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonnaga, mitmekülgset eneseteostust, heaolu ja

loomevõimalusi pakkuv tegus omavalitsusüksus. Vallas väärtustatakse ettevõtlikkust ja

sporditegevusi, austatakse loodust ja pärandkultuuri, toetatakse kogukondade kestlikku

arengut, elanike toimetulekut ning osalust sotsiaalsetes võrgustikes ja elanike sidusust. Vald

on pere- ja loodusturismi piirkond, siin on tunnustatud matkatee koos terviseradade ning

parimate kettagolfi võimalustega. Vallas toimuvad traditsioonilised suursündmused.

Kehtna valla arengukava üks üldistest strateegilistest eesmärkidest on sotsiaalkaitse valdkond,

mille sisu on kooskõlas Raplamaa Partnerluskogu meetme 4 Sotsiaalne heaolu eesmärkidega:

tagatud on vajaduspõhine abi iseseisvaks toimetulekuks, eelistatuna kodus/kogukonnas ning

läbi tehnoloogia ja innovaatiliste lahenduste kasutamise.

2. Arengustrateegia „Kohila vald aastani 2025“ ja Kohila valla arengukava 2018-2027

Kohila valla arengudokumendid olid sisendiks tegevuspiirkonna vajaduste kaardistamisel.

Strateegia on Kohila valla arengudokumentidega heas kooskõlas ning toetab valla visiooni:

Kohila vald on:

• Kasvava elanike arvuga haldussuutlik ja tasakaalustatult arenev Raplamaa

omavalitsusüksus pealinnapiirkonnas.

• Esteetilise miljöö ja tipptasemel kogukonnakultuuriga ning kodu, perekonda ja tervist

väärtustav heade ühendustega turvaline elamispaik, kus pakutakse kvaliteetseid

avalikke teenuseid, soositakse ettevõtlikkust, hoolitakse inimesest ja

looduskeskkonnast.

Strateegia on seotud järgmiste Kohila valla strateegiliste eesmärkidega:

• Kohila vallas on atraktiivne ettevõtluskeskkond.

• Kohila vallas on kaasatud ja tugeva vallaidentiteediga elanikud ning tegusad kohalikud

kogukonnad.

128

Meede 4 Sotsiaalne heaolu on sidus Kohila valla strateegia sotsiaalse heaolu üldeesmärgiga:

elanikkonna toimetulek ja kvaliteetne hoolekanne.

3. Märjamaa valla arengukava 2018-2030

Märjamaa valla arengukava oli sisendiks tegevuspiirkonna vajaduste kaardistamisel. Strateegia

on Märjamaa valla arengukavaga heas kooskõlas ning toetab valla visiooni, üldiseid eesmärke

ja valdkondlikke eesmärke.

Strateegia on seotud Märjamaa valla visiooniga: Märjamaa on turvaline, atraktiivne,

loodussõbraliku elu- ja töökeskkonnaga, ettevõtlusele ning võimalustele avatud vald, kus on

optimaalne avalike teenuste võrgustik /.../ aktiivsed kogukonnad ja teotahtelised inimesed, kes

hindavad kodukoha kultuuri- ja looduspärandit, arvestavad piirkondlike eripäradega ning

väärtustavad erinevate põlvkondade vahelist sidusust ja koostööd.

Raplamaa Partnerluskogu strateegia toetab Märjamaa valla järgmisi valdkonnaüleseid

strateegilisi eesmärke:

• Märjamaa on turvaline, atraktiivne ning loodussõbraliku elu- ja töökeskkonnaga vald;

• välja on arendatud atraktiivsed ettevõtluspiirkonnad, vallas tegutsevad ettevõtted ja

ettevõtlikud inimesed tagavad kõrge tööhõive ja tasuvad töökohad piirkonnas;

• avatud, kogukondi kaasav ja piirkondade eripärasid arvestav juhtimine.

Strateegia toetab Märjamaa valla järgmisi valdkondlikke eesmärke:

• Märjamaa vald on kohalike kultuuritraditsioonide ja kõrge vaimsusega atraktiivse

elukeskkonnaga paikkond, kus on loodud soodsad võimalused ja tingimused vaba aja

veetmiseks kõikidele vanusegruppidele;

• Märjamaa vald on tervislike eluviisidega aktiivne kogukond, kus spordi- ja

liikumisharrastuseks on loodud kõik kaasaegsed tingimused;

• Märjamaa vallas on välja arendatud abivajajate vajadustele vastav

sotsiaalhoolekandelise abi andmise süsteem, mis toetab elanike iseseisvust,

toimetulekut ja tervist ning tagab abivajajatele paindlikud, inimese vajadusest lähtuvad

tugiteenused ja toetused;

• Märjamaa vallas on loodud lapse vajadustele vastav elukeskkond, tagatud on

erivajadustega laste varajane märkamine ning nende arenguvajaduste toetamine ja

perede nõustamine;

129

• Vallas on jäätmemajandus korraldatud keskkonnasõbralikult ning vallaelanikud on

keskkonnateadlikud, toimub jäätmete liigiti kogumine;

• Märjamaa vallas on puhas looduskeskkond, elanikud on keskkonnateadlikud,

loodusvarade kasutamine toimub säästlikult;

• Märjamaal on atraktiivsed ettevõtluspiirkonnad ning ettevõtlikud inimesed tagavad

kõrge tööhõive ja tasuvad töökohad piirkonnas;

• Märjamaa vald on populaarne turismisihtkoht, turismipotentsiaal on hästi ära kasutatud

ning turismiarendajad teevad omavahel koostööd. Välja on arendatud mitmekesised

turismiteenused ja -tooted erineva huvi, soovide ning võimalustega inimestele;

• vallas toimib strateegiline, avatud ja kogukonda kaasav juhtimismudel;

• Märjamaa vallas on turvaline elada.

4. Rapla valla arengukava aastateks 2018-2025

Rapla valla arengukava oli sisendiks tegevuspiirkonna vajaduste kaardistamisel. Strateegia on

Rapla valla arengukavaga heas kooskõlas ja toetab selle järgmisi eesmärke:

• energiatõhususe parendamine ning säästlikumate lahenduste rakendamine;

• ettevõtluskeskkonna kaardistamine ja arendamine koos vastava turundusega

väikeettevõtetele /.../, kaugtöö tingimuste loomine;

• valla elanikele on tagatud kvaliteetsed sotsiaalteenused;

• Rapla vallale sobiliku hoolekande kontseptsiooni ja hooldusteenuste väljaarendamine;

• kantide omaalgatusliku tegevuse arendamine ja traditsioonide hoidmine. Rahvakultuuri

kui juurte säilimise tagamine. Valla identiteedi tugevdamine erinevate

kultuurivaldkondade tegevuste kaudu;

• aktiivne sporditegevus ning spordirajatiste kaasajastamine;

• noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuse toetamine ning noortele suunatud tegevuste

kättesaadavuse suurendamine võrgustiku kaudu.

5. Türi valla arengukava 2021-2025

Strateegia on Türi valla arengukavaga kooskõlas ja toetab selle järgmisi eesmärke:

• Türi vald on „roheline vald“ – kliima- ja energiateadlik, säästvat arengut ja

ringmajandust toetav omavalitsus;

• ettevõtlikkuse edendamiseks toimib riigisisene ja rahvusvaheline koostöö;

130

• paikkonna eripärad, vaatamisväärsused ja vaba aja veetmise võimalused on tuntud ja

hinnatud;

• jätkuvad traditsioonideks saanud suurüritused, toetatakse uusi algatusi;

• noorte keskkonnateadliku käitumise kujundamine;

• noorte ettevõtlusalaste teadmiste arendamine;

• vallas väärtustatakse rahvakultuuri ja on hästi toimiv kultuurikorraldus;

• piirkonniti on olemas võimalused igale eale huvitegevustega tegelemiseks;

• toimuvad üleriigilise tähtsusega kultuuriüritused;

• korrastatud ja säilitatud arhitektuurimälestised, nendega seotud kohad on

väljaarendatud kultuuriürituste korraldamise kohtadeks;

• tugevad ja jätkusuutlikud kultuuritraditsioonid;

• head võimalused tervisespordiga tegelemiseks, /.../ mänguväljakud, puhkealad, tervise-

ja suusarajad jne.

• kaasaegsed sise- ja välistingimused spordiga tegelejatele;

• toimuvad üleriigilise tähtsusega spordiüritused;

• korrastatud matka- ja terviserajad ning mängu- ja spordiväljakud;

• seltsid ja ühingus on elujõulised ja tegusad;

• aktiivne seltside ja kogukondade (sh geograafiliste kui huvipõhiste) võrgustikutegevus;

• kogukonnad on aktiivsed ja inimesed motiveeritud ühistegevuseks;

• vallas on tagatud vajalike sotsiaalteenuste kättesaadavus;

• psüühilise erivajadusega inimeste toimiv hoolekandesüsteem;

• isikukesksed ja võimalikult kaua kodus hakkamasaamist toetavad teenused;

• on loodud võimalused puuetega inimestele ligipääsuks avalikesse asutustesse.

131

Lisad

Sõnaseletused

Arukas küla – arukate külade (Smart Villages) kontseptsioon viitab jätkusuutlikele

maapiirkondadele ja kogukondadele, mis tegelevad nii olemasolevate tugevuste ja väärtustega

kui arendavad välja uusi võimalusi. Nende külade puhul täiustatakse traditsioonilisi ja uusi

võrgustikke ning teenuseid digitaal- ja telekommunikatsioonitehnoloogia ja innovatsiooniga

ning lõigatakse senisest enam kasu vajalikest teadmistest (nt energiakogukonnad).

Erivajadusega inimene - on inimene (praeguse strateegia mõistes vanuses 16+), kellel on

füüsiline või psüühiline kõrvalekalle, mille tõttu ta vajab kõrvalabi.

Kasusaaja – projektis osaleja ja projektis saadud informatsiooni, teadmise, oskuse saaja.

Kodu (eaka või puudega inimese) – mõiste „kodu“ hõlmab ka hooldekodu, kus

üldhooldusteenuse eesmärk on tagada hooldatavale turvaline elukeskkond ja igapäevane

toimetulek (SHS § 20 lg 1-3).

Kodumajutus – kodumajutus on füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris

paiknev majutusettevõte.

Kogukond – kogukonna all mõeldakse järgmisi kogukonna liike:

• geograafilised ehk asukoha põhised kogukonnad – küla, alevik, alev, vald või muu

piirkond. Inimesed on omavahel seotud teatud territooriumiga;

• huvipõhised kogukonnad – inimesi ühendab huvi teatud tegevuse suhtes (nt spordi-,

tantsu-, laulu-, käsitöö-, kunsti- ja kultuuripärandi kogukonnad);

• algatuste kogukonnad – inimesi seob soov saavutada muutust;

• samas oludes inimeste kogukonnad (olukord) – inimesi seob sarnastes oludes olemine

või elus ettetulnud olukord (nt haiguse diagnoosi saanud inimeste grupp, puuetega

inimeste grupp).

Kogukonnateenus – kogukonna-sisene teenus, mida pakutakse ja/või osutatakse liikmelt

liikmele ja mis lähtub kogukonna vajadusest.

vormindas: Font: Mitte Paks

vormindas: Font: Mitte Paks

vormindas: Font: Mitte Paks

132

Kohalik toode – kohalik toode on eelistatavalt Raplamaal, aga ka üldiselt Eestis valmistatud

kaup.

Külapood – külapood on Eesti haldusjaotuse kohaselt hajaasustusalal kauplus, kus müüakse

esmatarbekaupu ja kohalikku toodangut.

Loomemajandus – loomemajandus on majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja

kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti

intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise kaudu (arhitektuur, audiovisuaalvaldkond,

disain, etenduskunstid, infotehnoloogia, kirjastamine, kultuuripärand, kunst, muusika.

Mikro- ja väikeettevõte – mikroettevõtteks liigitatakse alla 10 töötaja ja kuni 50 000-eurose

müügituluga ettevõtted ja väikeettevõtteks alla 50 töötaja ja kuni 8 000 000-eurose

müügituluga ettevõtted.

Noor – Raplamaa Partnerluskogu projektide mõistes inimene vanuses 14-30 aastat.

Pikaajaline hooldus – see tähendab hoolduse tagamist inimesele, kes vajab igapäevaelu

korraldamisel abi, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud.

Pikaajaline hooldus sisaldab endas tervishoiuteenuseid, isikuhooldust ja inimese igapäevast

toimetulekut toetavaid teenuseid, mida pakutakse eesmärgiga leevendada ja vähendada valu,

juhtida terviseseisundi kulgu, pidurdada ja vältida selle halvenemist, pakkuda isikuhooldust

igapäevategevustes ja abistada inimest iseseisva toimetuleku võimaldamiseks igapäevaste

toimingute juures.

Talupood – talupood on eeskätt põllumajandustootjate ja kohalike käsitööliste toodanguga

kauplev kauplus, kusjuures kohalik toodang peab moodustama suurema osa kaupade

sortimendist.

Vanemaealine – inimesed vanuses 55+

Muudatuste selgitused strateegias:

Meede 1 Investeeringud kogukondadesse

LK 75 – lisatud tekst

Trükiste väljaandmine (kogukonna elu ja ajaloo, (pärand)kultuuri jms talletamine).

LK 75 - Kustutada lõik: Ehitatavate või renoveeritavate objektide vajalik tehniline

projekteerimine juhul, kui sama projektiga kaasneb ehitamine.

Projekteerimine peab olema tehtud enne taotluse esitamist, selle koostamine ei ole abikõlbulik

tegevus LEADER-määrusega. Projekteerimine on ettevalmistav töö (Leader määrus §24(2)1)

ja lubatud esitada maksedokumendi alusel tagasiulatuvalt 01.01.2023.

LK 76 – kustutatud punktid sõnastatud vastavalt Leader-määrusele

Ehitise ehitamisega kaasnev keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus ning energiaauditi,

teostatavusuuringu, projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja geodeetilise

uurimistöö tellimine (edaspidi koos ettevalmistav töö), kuni 15% materiaalsesse või immateriaalsesse

varasse investeeringu tegemise abikõlbulikust kulust.

Koolitus, ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine, muinsuskaitseseaduse alusel

muinsuskaitselise järelevalve teostamine ja turundustegevus, sealhulgas turu-uuringu tegemine kuni

15% materiaalsesse või immateriaalsesse varasse investeeringu tegemise abikõlbulikust kulust.

Täpsustatud tekst vastavalt Leader-määrusele.

LK 76 – teksti muutmine

Toetuse taotlejal tohib taotlemise hetkel olla pooleli mitte rohkem kui üks LEADER-projekt.

LK 76 – lisatud projektijuhtimine ehitus- ja renoveerimisprojektide puhul

Projektijuhtimine ehitus- ja renoveerimisprojektide puhul kuni 5% ehitus- ja renoveerimistegevuse

abikõlbulikust kulust.

LK 77 – sõna täpsustus

Tegevusrühm /…/

LK 77 – täpsustuse lisamine ja miinimum toetuse summa vähendamine

ehitus- ja parendustegevuste puhul on kuni 90% abikõlbulike kulude maksumusest. Maksimaalne

toetuse summa ühes voorus on kuni 100 000 eurot, minimaalne toetuse summa toetustaotluse esitamisel

on 5 000 eurot;

soetuste (seadmed, masinad, inventar, tehnika jms) puhul on kuni 90%, maastiku- ja mootorsõiduki

puhul kuni 30% abikõlbulike kulude maksumusest. Maksimaalne toetuse summa soetuste puhul ühele

toetuse taotlejale ühes voorus on 30 000 eurot ja minimaalne toetuse summa on toetustaotluse esitamisel

3000 eurot.

Meede 2.1 Ettevõtluse konkurentsivõime suurendamine

LK 82 – kustutatud eraldiseisev tekst ja lisatud järgmisse lõiku

Kustutatud: Ehitise ehitamisega seotud ettevalmistav töö ja ehitamisega kaasnevad tegevused.

Lisatud 2 lõiku vastavalt LEADER-määrusele:

Ehitise ehitamisega kaasnev keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus ning energiaauditi,

teostatavusuuringu, projekteerimistöö ning projekteerimiseks vajaliku ehitusgeoloogilise ja geodeetilise

uurimistöö tellimine (edaspidi koos ettevalmistav töö), kuni 15% materiaalsesse või immateriaalsesse

varasse investeeringu tegemise abikõlbulikust kulust.

Koolitus, ehitusseadustiku alusel omanikujärelevalve tegemine, muinsuskaitseseaduse alusel

muinsuskaitselise järelevalve teostamine ja turundustegevus, sealhulgas turu-uuringu tegemine kuni

15% materiaalsesse või immateriaalsesse varasse investeeringu tegemise abikõlbulikust kulust.

LK 82 – lisatud projektijuhtimine

Projektijuhtimine ehitus- ja renoveerimisprojektide puhul kuni 5% ehitus- ja renoveerimistegevuse

abikõlbulikust kulust.

LK 83 – teksti täpsustus

Toetuse taotlejal tohib taotlemise hetkel olla pooleli mitte rohkem kui üks LEADER-projekt.

LK 84 – sõnatäpsustus

Tegevusrühm

LK 84 – minimaalse toetusesumma vähendamine (M2.1)

minimaalne toetuse summa on toetustaotluse esitamisel 3 000 eurot

M 2.2 Ettevõtlikkuse arendamine

LK 88 – lisatud tekst

Projekti abikõlbulikust maksumusest võib olla kuni 15% väikesemahulised soetused

ühistegevuste elluviimiseks ja ühisprojekti eesmärgi saavutamiseks. Ei toetata suurte

investeeringute tegemist (ehitamine, renoveerimine, suurte töömasinate ja -seadmete jne

ostmine).

Projektijuhtimine kuni 20% abikõlbulikust kulust.

LK 88 – teksti täpsustamine

Õppereisid teadmiste laiendamiseks, uute koostöövõimaluste leidmiseks ning omavahelise

suhtluse arendamiseks (ainult ettevõtjate ühendused).

LK 89 – teksti täpsustus

Taotlejal tohib taotlemise hetkel olla tegevusrühma tegevuspiirkonnas pooleli mitte rohkem

kui üks LEADER-projekt.

LK 89 – sõnatäpsustus

Tegevusrühm

LK 90 – teksti täpsustus

Toetuse määr abikõlbulike kulude maksumusest on kuni 60%. Maksimaalne toetus ühele kuni

kaheaastase tegevuskavaga projektile on 15 000 eurot, minimaalne toetuse summa

toetustaotluse esitamisel 3000 eurot.

M 3.1 Kogukonna edendamine

LK 93 – kustutatud tekst

Kustutatakse tekst: Toetatakse eesmärgi saavutamiseks tehtavaid tegevusi, mis toimuvad

vähemalt üheaastase tegevuskava alusel. Ei toetata üksikuid sündmusi.

LK 93 – lisatud tekst

Projekti abikõlbulikust maksumusest kuni 15% võib olla väikesemahuline investeering.

LK 93 – lisatud tekst

Projektijuhtimine kuni 20% abikõlbulikust kulust.

LK 94 – täpsustatud tekst

Toetuse taotlejal tohib taotlemise hetkel olla pooleli mitte rohkem kui üks LEADER-projekt.

LK 94 – sõnatäpsustus

Tegevusrühm

LK 95 – selgituse lisamine

Projekti abikõlbulikust maksumusest kuni 15% võib olla väikesemahuline investeering. Ei

toetata suurte investeeringute (ehitus, renoveerimine, suurte töömasinate või -seadmete

soetus) tegemist.

LK 95 – teksti täpsustus

minimaalne toetuse summa ühele projektile toetustaotluse esitamisel on 3 000 eurot.

M 3.2 Eestisisese koostöö arendamine

LK 98 lisatud tekst ja teksti parandatud

Toetava tegevusena on lisatud projektijuhtimine kuni 20% abikõlbulikust kulust.

Toetuse määr on kuni 90% abikõlbulike kulude maksumusest. Kuni kaheaastase

tegevuskavaga ühisprojekti minimaalne toetuse summa on toetustaotluse esitamisel 5 000

eurot.

M 3.3 Eestisisene ja rahvusvaheline koostöö

LK 102 lisatud tekst ja teksti parandatud

Toetava tegevusena on lisatud projektijuhtimine kuni 20% abikõlbulikust kulust.

LK 103- teksti täpsustus

Toetuse määr on kuni 90% abikõlbulike kulude maksumusest. Kuni kaheaastase

tegevuskavaga koostööprojekti minimaalne toetuse summa on toetustaotluse esitamisel 5 000

eurot /…/

M 4 Sotsiaalne heaolu

LK 107 - Lisatud täpsustused

Teenuste, mis ei ole terviseteenused (nt juukselõikus, maniküür-pediküür, massaaž jne)

osutamine puudega inimese või eaka kodus, kes jääks muidu sellest teenusest ilma.

Hooldekodus ei kuulu tavapäraste hooldustoimingute hulka tervist toetavad teenused, mistõttu

hooldekodu võib selliseid teenuseid tellida hooldatava tarbeks, et tagada inimväärikas elu ja

võrdne kohtlemine.

LK 131 – lisatud mõiste

Kodu (eaka või puudega inimese) – mõiste „kodu“ hõlmab ka hooldekodu, kus

üldhooldusteenuse eesmärk on tagada hooldatavale turvaline elukeskkond ja igapäevane

toimetulek (SHS § 20 lg 1-3).

Viljandi mnt 6, 79511 Rapla, Raplamaa

[email protected]

Kinnitatud üldkoosoleku otsusega: 26.05.2023

Muudetud üldkoosoleku otsusega: 7.-10.10.2023

Muudetud üldkoosoleku otsusega 26.-29.02.2024

Muudetud üldkoosoleku otsusega 12.12.2024

Strateegia

2023-2029

Raplamaa Partnerluskogu

1

Sissejuhatus 4

1. Raplamaa Partnerluskogu 5

1.2. Juhtimine ja töökorraldus 5

1.2.1. Struktuur ja juhtimine 5

1.2.2. Üldkoosolek 5

1.2.3. Revisjonikomisjon 5

1.2.4. Juhatus 5

1.2.5. Muud komisjonid 6

1.2.6. LEADER sidusrühmad 6

1.2.7. Liikmed 7

1.2.8. Büroo 7

1.3. Tegevusrühma eesti-sisene ja rahvusvaheline koostöö partnerlustega 8

2. Piirkonna iseloomustus 11

2.1. Piirkonda ühendavad tegurid 11

2.2. Geograafiline ülevaade 12

2.3. Elanikkond 13

2.3.1. Demograafiline iseloomustus 13

2.3.2. Haridus ja tööhõive 14

2.3.3. Vaesus 16

2.3.4. Tervis 18

2.3.4. Elanikkonna rahulolu maakonnaga 20

2.3.5. Raplamaa rahvastiku tulevikuprognoos 22

2.4. Majandus 23

2.5. Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem 27

3. Strateegia elluviimise olulisemad tulemused perioodil 2014-2020 35

3.1. Strateegia rakendamine 2014-2020 35

3.2. Strateegiliste eesmärkide saavutamine 41

2

3.2.1. Prioriteet 1: Piirkonna maaelu põhiteenuste kvaliteedi tõstmine ning elu- ja

külastuskeskkonna parendamine 42

3.2.2. Prioriteet 2: Ettevõtlikkuse areng ning konkurentsivõime tugevdamine

innovatsiooni abil 44

3.2.3. Prioriteet 3: Kogukonnaliikumise edendamine, kultuuri-, spordi- ja noorsootöö

arendamine ning koostöövõrgustike hoogustamine 47

4. Strateegia 2023-2029 kavandamine 53

4.1. Ettevalmistus ja kaasamine 53

4.2. SWOT analüüs 55

4.2.1. Tugevused 56

4.2.2. Nõrkused 60

4.2.3. Võimalused 64

4.2.4. Ohud 66

4.3. Piirkonna arenguvajaduste ja võimaluste analüüs 67

5. Strateegia 2023-2029 elluviimine 70

5.1. Visioon 70

5.2. Üldised eesmärgid 71

5.3. Meetmed 72

5.3.1. Üldised läbivad nõuded 72

5.3.2. Eesmärk 1. Heal tasemel põhiteenuste kaasaegse taristuga elukeskkond ja

atraktiivne külastusmaastik 73

5.3.3. Eesmärk 2. Aktiivne ja innovaatiline ettevõtlus, arenenud kohalik majandus ning

kõrge tööhõive 79

5.3.4. Eesmärk 3. Turvaline ja arenev laialdase ühistegevusega kogukond ning

hoogustunud tegevusega mitmekülgsed koostöövõrgustikud 91

5.3.5. Eesmärk 4. Inimväärikas elu kõigile tegevuspiirkonna inimestele. 104

5.4. Strateegia eesmärkide seotus LEADER spetsiifiliste eesmärkidega 110

5.5. Innovaatilised elemendid kohalikus kontekstis 112

3

5.6. Kaasamine 113

6. Strateegia elluviimise korraldamine 116

6.1. Rakenduskava koostamine 116

6.2. Taotlusvoorude korraldamine 116

6.3. Taotlemine ja taotluste menetlemine 116

6.4. Hindamise korraldamine 116

6.5. Seire 117

7. Rahastamine 119

8. Strateegia uuendamine 122

9. Strateegia seotus arengudokumentidega 123

Lisad 131

Sõnaseletused 131

4

Sissejuhatus

Raplamaa Partnerluskogu moodustati 9. mail 2006. aastal 62 asutajaliikme poolt, kelleks olid

vallavalitsused, mittetulundusühingud ja ettevõtjad.

Ühingu põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine Raplamaal, kaasaaitamine maaelu

ja külade säilimisele, taaselustamisele ja säästvale arengule, sh kohaliku ettevõtluse,

teeninduse, turisminduse ja tööhõive arendamisele ning tegevuspiirkonna elanike heaolu

suurendamisele.

Raplamaa Partnerluskogu strateegia 2023-2029 on aluseks piirkonna ja tegevusrühma

terviklikuks arendamiseks. Strateegia põhineb kohalikul algatusel ning rakendab LEADER1

lähenemist. Mittetulundusühing Raplamaa Partnerluskogu on partnerlusel põhinev

tegevusrühm (inglise keeles local action group), mis tähendab formaalset koostööd kohalikul

tasandil avaliku, era- ja kolmanda sektori vahel.

Tegevusrühma kuuluvad neli Raplamaa valda: Rapla, Märjamaa, Kohila, Kehtna. Kehtna valla

koosseisus olev Järvakandi alevik kuulub Rohelise Jõemaa tegevusrühma. Tegevusrühma

kuulub väljaspoolt Rapla maakonda Järva maakonnast Türi vald Käru piirkonnaga.

Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkond on jagatud 9 piirkonnaks: Vigala (Märjamaa vallas),

Märjamaa (Märjamaa vallas), Käru (Türi vallas), Kohila (Kohila vallas), Kehtna (Kehtna

vallas), Raikküla (Rapla vallas), Kaiu (Rapla vallas), Juuru (Rapla vallas), Rapla (Rapla vallas).

Igas piirkonnas on moodustunud sidusrühm, kes viib ellu strateegiat kohapeal, nn rohujuure

tasandil. Tegevusrühma põhikiri sätestab, et tegevusrühm on avatud uutele liikmetele.

1 Leader on Euroopa Liidu ühenduse algatusprogramm. Programmi eesmärk on edendada kohalikku elu

maapiirkonnas läbi kohaliku tasandi koostöö, aidates luua kohalikel partnerlustel põhinevaid maaelu arengu

strateegiaid. Programmi nimi tuleneb lühendist, mis tähistab prantsuskeelset lauset liaison entre actions de

développement de l'economie rurale. Tõlkes tähendab see "seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel".

Programmi alus on kohalik lähenemine, mis võimaldab paremini ära kasutada maapiirkonna sisemisi

arenguvõimalusi. See omakorda aitab tõsta põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõimet, parandada

keskkonna ja paikkonna ning eriti maapiirkonna elukvaliteeti ning mitmekesistada majandustegevust. Lisaks on

kohalikul algatusel oluline roll inimeste sidumisel uute ideedega, innovatsiooni ja ettevõtlikkuse julgustamisel

ning kohalike teenuste arendamisel.

5

1. Raplamaa Partnerluskogu

1.2. Juhtimine ja töökorraldus

1.2.1. Struktuur ja juhtimine

Raplamaa Partnerluskogu juhtimistasandid:

• üldkoosolek;

• revisjonikomisjon;

• juhatus;

• muud üldkoosoleku poolt moodustatud komisjonid;

• LEADER sidusrühmad.

1.2.2. Üldkoosolek

Raplamaa Partnerluskogu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek. See on pädev

otsustama ja lahendama kõiki ühingu tegevusega seotud küsimusi ning vastu võtma otsuseid

kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud

juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Aastas toimub reeglina kaks

üldkoosolekut, juunis ja detsembris, mille kutsub kokku juhatus. Üldkoosoleku otsus on vastu

võetud, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende volitatud

esindajatest. Üldkoosoleku võib läbi viia ka elektrooniliselt.

1.2.3. Revisjonikomisjon

Järelevalvet teostab tegevusrühmas revisjonikomisjon. Revisjonikomisjoni ülesandeks on

finantsmajandusliku ja põhikirjalise tegevuse revideerimine vähemalt kord aastas.

Revisjonikomisjon on kolmeliikmeline. Revisjonikomisjoni liikmed valib ja kinnitab

üldkoosolek.

1.2.4. Juhatus

Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib tegevusrühma tegevust juhatus, kes valitakse üldkoosoleku

otsusega kolmeks aastaks. Juhatuse liikmed koordineerivad LEADER tegevust oma

piirkonnas. Juhatuse liikme kandidaadi esitab igast piirkonnast selle piirkonna LEADER

sidusrühm. Juhatus on seega kuni 9-liikmeline, arvestusega 1 liige sidusrühma kohta. Kohalik

tegevusrühm tagab, et üks kolmandik juhatuse liikmetest vahetub põhikirjas ettenähtud

6

juhatuse ametiaja möödumisel.2 Juhatuse liikmed on esindatud nii, et kohaliku omavalitsuse

üksuste esindajate ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste

isikute esindatus on alla 50 protsendi.3

1.2.5. Muud komisjonid

Vastavalt vajadusele moodustab Raplamaa Partnerluskogu strateegia elluviimise

korraldamiseks töörühmi ja komisjone. Töörühmi on moodustatud strateegia meetmete

väljatöötamiseks, menetluskorra ja hindamiskriteeriumide koostamiseks, erinevate

koostööürituste korraldamiseks ja algatuste elluviimiseks. Komisjone on moodustatud

strateegia elluviimise vahehindamise ja seire teostamiseks.

1.2.6. LEADER sidusrühmad

Raplamaa Partnerluskogu töö edendamiseks on põhikirjas sätestatud LEADER sidusrühmade

moodustamine üheksas tegevusrühma piirkonnas. Nende ülesandeks on LEADER strateegia

elluviimisega seotud kohapealsete teavitus- ja koolitustegevuse ürituste läbiviimine,

kogukondade ühisürituste korraldamine, kohapealse koostöövõrgustiku edendamine. Näiteks

korraldatakse maaelu edendavaid üritusi ja tegevusi – infopäevi, koolitusi, näitusi, õppereise,

infomaterjalide väljaandmist, viiakse läbi LEADER-teemalisi koosolekuid oma piirkonnas

jms.

Sidusrühm korraldab oma piirkonnas LEADER strateegia ettevalmistamist, elluviimist ja

jälgimist. Samuti esitab sidusrühm hindamiskomisjonide liikmete kandidaatideks esindajaid

ning soovitab esindajaid erinevatesse töörühmadesse, komisjonidesse, delegatsioonidesse,

esindustesse. Sidusrühm esitab üldkogule kinnitamiseks juhatuse liikme kandidaadi oma

piirkonnast.

2 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus, paragrahv 31, lõige 6: Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seadus–Riigi Teataja 3 Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetuse määrus, paragrahv 5, lõige 2: Kohaliku tegevusgrupi

toetus ja LEADER-projektitoetus–Riigi Teataja

7

1.2.7. Liikmed

Raplamaa Partnerluskogu on registreeritud mittetulundusühing, mille tegevus on uutele

liikmetele avatud. Alates 1. jaanuarist 2023 on liikmemaksud aastas kohalikele omavalitsustele

0,50 eurot elaniku kohta; mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja FIEdele 15 eurot;

äriühingutele 25 eurot. Sisseastumismaks on võrdne aastase liikmemaksuga. Liikmemaksu

suuruse vaatab igal aastal läbi üldkoosolek ja vajadusel muudab seda.

Raplamaa Partnerluskogu liikmed on juriidilised isikud: kohalikud omavalitsused,

sihtasutused, vabaühendused, äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Liikmeks

vastuvõtmise otsustab juhatus taotleja avalduse alusel, välja arvatud uued kohalikud

omavalitsused.

2023. aasta 26. mai seisuga oli Raplamaa Partnerluskogul liikmeid 99. Alates asutamisest

(2006. aastast) on liikmete arv kolmandiku võrra kasvanud.

Raplamaa Partnerluskogu liikmed 2023. aasta seisuga:

• 5 kohalikku omavalitsust (valda);

• 41 ettevõtjat, sh 6 füüsilisest isikust ettevõtjat, 1 aktsiaselts, 1 tulundusühistu, 31

osaühingut;

• 53 vabaühendust, kõik mittetulundusühingud.

Raplamaa Partnerluskogu liikmeks olemine annab võimaluse aktiivselt kaasa rääkida strateegia

kujundamisel ja meetmete rakendamisel ning osaleda koolitustel, õppereisidel nii Eestis kui

välismaal.

1.2.8. Büroo

Raplamaa Partnerluskogu igapäevast tööd korraldab büroo, kus on 2,0 ametikohta – tegevjuht,

arendusjuht-projektinõustaja, meediaspetsialist. Büroo tööd juhib tegevjuht, kes suhtleb teiste

ametiasutuste ja organisatsioonidega, osaleb erinevate organisatsioonide koostöös, esitab

vajaliku aruandluse. Tegevjuhi ülesanded on ka iga-aastase tööplaani ja rakenduskava

koostamine ning strateegia elluviimise, muutmise ja uue strateegia koostamise protsessi

juhtimine. Tegevjuht menetleb taotlusi, nõustab ja aitab kaasa sidusrühmade omavahelisele

koostööle ning korraldab koolitusi. Arendusjuht-projektinõustaja ülesanne on taotlejate

nõustamine ja taotluste menetlemine, elanikkonna teavitus, sidusrühmade omavahelisele

8

koostööle kaasa aitamine, koostöö teiste organisatsioonidega ja raamatupidamise

korraldamine. Meediaspetsialisti ülesanne on Raplamaa Partnerluskogu kodulehekülje ja

sotsiaalmeedia haldamine, infokirja koostamine, elanikkonna teavitamine, sidusrühmade

omavahelisele koostööle kaasa aitamine, osalemine koostöös teiste organisatsioonidega.

Raplamaa Partnerluskogu võtab vajadusel tööle eksperte ja projektijuhte. MTÜ Raplamaa

Külade Liit lõpetab oma tegevuse 31.12.2023 ning sellest tulenevalt on Raplamaa

Partnerluskogul võimalus hakata täitma ülesandeid, mis on vajalikud tööks

külakogukondadega ja nende arendamiseks. Alates ülesannete lisandumisest on plaanitud

büroosse kuni 3,0 (kolm) ametikohta.

Raplamaa Partnerluskogu tegevus on avalik, tööga seotud dokumendid avaldatakse kodulehel

www.raplaleader.ee.

1.3. Tegevusrühma eesti-sisene ja rahvusvaheline koostöö partnerlustega

Tegevuspiirkonna arendamiseks tehakse koostööd järgmiste organisatsioonidega:

Tegevuspiirkonna kohalikud omavalitsused, Raplamaa Omavalitsuste Liit, Sihtasutus RAEK,

Raplamaa Ettevõtjate Ühing, Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus, Raplamaa Turism,

Mittetulundusühing Ettevõtlikud Naised Raplamaal, Raplamaa käsitööliste seltsing „Süstik“,

Raplamaa Talupidajate Liit, Mittetulundusühing Rabav Raplamaa ja teised piirkondlikud

ühendused. Tihe ühistöö on välja kujunenud Raplamaa Külade Liiduga, kellega koos viiakse

ellu mitmeid ühisüritusi – õppereise ja -päevi, seminare, näitusi, välismaiste delegatsioonide

vastuvõtte, külade tunnustamist. Tegevusrühm osaleb Rapla maakonna sotsiaal- ja tugiteenuste

osutajate võrgustiku kohtumistel, et arendada omavahelist koostööd. Kohtumistel osalevad

mittetulundusühingud ja osaühingud, kes osutavad vaimse tervisega seotud teenuseid ning

sotsiaal- ja tugiteenuseid Raplamaal.

Raplamaa Partnerluskogu siseriiklik võrgustikutöö toimib läbi erinevate ühenduste:

Võetakse osa Eesti Leader Liidu üldkoosolekutest, seminaridest ja koolitustest ning Maaelu

Võrgustikutöö Osakonna korraldatud seminaridest. Toimuvad sidusrühmade eesti-sisesed

õppereisid erinevatesse maakondadesse ja piirkondadesse. Osaletakse koostööprojektides

teiste LEADER tegevusrühmadega.

9

Tegevusrühm on aktiivne koostöös rahvusvaheliste LEADER tegevusrühmadega

Eelmisel perioodil uuendati suhteid Saksamaa Kaiserlauterni maakonna LEADER

tegevusrühmadega. LEADER sidemed tekkisid sõprusmaakondade Raplamaa ja

Kaiserslauterni vahel juba 2003. aastal, kui Saksa partnerid tutvustasid ühisel seminaril

LEADER programmi olemust, strateegia koostamist ja projektide valimist. 2017. aastal

võõrustas Raplamaa Partnerluskogu Kaiserslauterni maakonna delegatsiooni. Sama aasta lõpus

käis Raplamaa Partnerluskogu delegatsioon ka vastuvisiidil. Tegemist oli õppereisiga, mille

eesmärk oli kogemuste vahetamine LEADER programmi elluviimise tulemustest, vastastikuse

LEADER strateegiate tutvustamine ning võimalike valdkondade väljaselgitamine edasiseks

koostööks. 2022. aastal sõlmis Raplamaa Partnerluskogu kolme LEADER tegevusrühmaga

Kaiserslauterni maakonnast koostöökokkuleppe rahvusvahelise noorsootöö toetamiseks uuel

strateegiaperioodil. Westrich-Glantal, Donnersberger ja Lautrer Land tegevusrühmadega

kavandatava koostöö eesmärk on tuua LEADER temaatika noortele lähemale läbi kultuuri- ja

spordiprojektide, rahvusvahelise võrgustiku loomise ning arendamise, teadmiste vahetamise ja

sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamise. Tulevaste koostööprojektide raames saavad toimuma

noorte vahetusprogrammid ja ühisprojektid.

2017. aastal kutsus Raplamaa Partnerluskogu seminar-nõupidamisele Nurmijärvi LEADER

tegevusrühma EMO juhid ning Nurmijärvi vallavalitsuse esindajad, et arutleda teemal, kuidas

elavdada ja uuendada koostööd LEADER tegevusrühmade vahel seoses Soome ja Eesti

iseseisvumise 100. aastapäevaga.

2018. aastal korraldas Raplamaa Partnerluskogu koolitus- ja infoürituse koos seminariga

õppereisil Taani LEADER tegevusrühmadesse. 2019. aastal viidi läbi õppereis Leedu

Vabariiki, tutvumaks sealsete tegevusrühmadega.

2019. aastal käis Kohila 16-liikmeline sidusrühm õppereisil Lätis. Eesmärk oli õppida, kuidas

oma koduasula ajalugu ning miljööväärtus tänapäevases võtmes toimima panna. Külastati

Kohilale sarnast Ligatnet, mis on endine paberivabriku asula ning lätlased on oma asula

atraktiivsuse tõstmiseks nii mõndagi ära teinud.

2022. aastal toimus Rapla- ja Järvamaa käsitöövõrgustiku kogemusreis Leedu käsitöölaadale

Vilniusesse. Laadast said osa 40 käsitööhuvilist Rapla- ja Järvamaalt. Samal aastal sai teoks ka

sidusrühmade õppereis Kreekasse ning Poola.

10

Võrgustike loomist toetatakse läbi strateegia meetmete

Strateegia meetmed toetavad koostööd erinevate organisatsioonide vahel, kellel on sarnased

huvid, ühine eesmärk või soov muutusi ellu kutsuda. Organisatsioonideülesed koosseisud

aitavad kaasa võrgustikes osalejate koostööle ja tagavad juurdepääsu informatsioonile,

võimaldavad tekitada ja jagada ressursse ning keskenduda ühisele probleemi lahendamisele.

Strateegia meetmed annavad raamistiku ja suunised võrgustikutööle.

11

2. Piirkonna iseloomustus

2.1. Piirkonda ühendavad tegurid

Tegevuspiirkond on looduslikult, majanduslikult, kultuuriliselt ja rahvuslikult ühtlane,

puuduvad olulised erinevused kohalike omavalitsuste vahel. Piirkonda ühendab sarnane

looduskeskkond – metsad, põllud, sood ja rabad, mis on omakorda aluseks sarnasele

majandustegevusele. Piirkonda ühendab sarnane (pärimus)kultuurikeskkond ja sarnased

ajaloolised traditsioonid ning iseloomustab rahvuslik ja keeleline homogeensus, eestlaste

osakaal on domineeriv, muulaste osakaal väike.

Piirkonda läbivad olulised transpordimagistraalid: Tallinn-Pärnu-Ikla, Tallinn-Türi-Paide-

Viljandi, Paide-Rapla-Märjamaa-Haapsalu maanteed ning rongiühendusega Tallinn-Türi-

Viljandi raudtee. Tulevikus läbib piirkonda Tallinnast algav kiirraudtee Rail Baltic. Rapla

maakonnas asub väike- ja hobilennundusena toimiv Kuusiku lennuväli (Rapla vallas, Ira

külas).

Raplamaa piirkondlikku eripära kujundab

● Pealinna lähedusega seotud õppimisvõimaluste ja töökohtade mitmekesisus tähendab

arvestatavat osa igapäevast pendelrännet Tallinna suunal. Pealinnaga on heas korras

maanteeühendus ning tihe rongiliiklus. Tallinn on raplamaalastele oluline kultuuri

tarbimise koht, aga samuti ostupiirkond.

● Teiseks piirkonna eripäraks on elanikkonna paiknemine hajaasustusega külades ja

väikestes alevikes. Raplamaal puuduvad suured linnad – tõmbekeskused (v.a Rapla –

maakonnakeskus vallasisese linnana). Külades on aktiivsed kogukonnad ja säilinud

ning arendatud pärimustraditsioonid.

● Kolmandaks piirkondlikuks eripäraks on paiknemine Eesti keskmes ja hea ning lühike

ühendus Eesti teiste suuremate linnadega: Pärnu, Haapsalu, Viljandi, Tartu, Paide ning

Tallinnaga. Lähedus välismaaga Tallinna sadama ning lennujaama kaudu, mis

potentsiaalselt soodustab tööhõivet, ettevõtete majandustegevust, turistide saabumist.

● Neljandaks piirkonna eripäraks on Raplamaad mõjutav aeglane Tallinnast lähtuv

valglinnastumine, eeskätt Tallinna lähedastes valdades on märgatav uusasumite

tekkimine, s.h. endiste suvilaühistute aladel ja noorte, aga ka eakate inimeste

12

ümberasumine maale seoses odavamate elamispindadega ning kvaliteetse

elukeskkonnaga.

2.2. Geograafiline ülevaade

Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna pindala on 2 974,34 ruutkilomeetrit.

Tabel 1. Tegevuspiirkonna pindala.

Vald Pindala

Rapla vald 859,47 km²

Märjamaa vald 1 162,74 km²

Kehtna vald4 507,10 km²

Kohila vald 230,14 km²

Türi valla Käru

piirkond5

214,89 km²

kokku 2 974,34 km²

Tegevusrühma piirkonnas puuduvad suured linnalised asulad. Suurim on Rapla linn – 4 887

elanikuga. Järgnevad Kohila alev – 3 141 elanikuga, Märjamaa alev – 2 542 elanikuga, Aespa

alevik (Kohila vald) – 1 367 elanikuga, Kehtna alevik – 1 094 elanikuga, Alu alevik (Rapla

vald) – 761 elanikuga. Piirkonnas on 1 linn, 3 alevit, 13 alevikku ja 267 küla, mis jagunevad

valdade vahel järgmiselt:

● Kehtna vallas (v.a. Järvakandi alevik) 1 alev, 4 alevikku ja 43 küla;

● Kohila vallas 1 alev, 3 alevikku ja 21 küla;

● Märjamaa vallas 1 alev ja 112 küla;

● Rapla vallas 1 linn 5 alevikku ja 83 küla;

● Türi valla Käru piirkonnas 1 alevik ja 8 küla.

4 Andmed on välja toodud ilma Järvakandi piirkonnata. Järvakandi pindala on 4,85 km². 5 Jõeküla, Kullimaa, Kõdu, Kädva, Kändliku, Lauri, Lungu, Sonni, Käru.

13

Piirkonna tähtsamateks loodusressurssideks on rikkalik mets, sh taimed ja metsasaadused,

(kohati) viljakas põllu- ja rohumaa, turvas, liiv, paekivi, aga ka puhas põhjavesi.

Turismiressursiks on ehe loodus, eeskätt omapärane kõnnumaa, rabamaastik, põlismets ja

metsloomad. Edukamad turismiettevõtted panustavad loodusmatkadele (rabamatkad, jaht,

loomavaatlus, ratsutamine, kanuusport, rattasport).

Maakond asub Eesti keskel ja on hästi ühendatud erinevate Eesti piirkondadega – Raplast

Tallinnasse on 53 km, Jõhvi 212 km, Tartusse 157 km, Pärnusse 87 km, Haapsallu 91 km.

2.3. Elanikkond

2.3.1. Demograafiline iseloomustus

Raplamaa on Statistikaameti andmetel 01.01.2022. aasta seisuga elanike arvult, 33 517

inimesega, Eesti suuruselt 8 maakond, moodustades 2,5% Eesti rahvastikust.

Tegevuspiirkonna elanike arv on 32 956 inimest.

Tabel 2. Tegevuspiirkonna elanike arv 01.01.2022 seisuga.6

Vald Elanike arv

Rapla vald 13 299

Märjamaa vald 7 368

Kehtna vald7 4 276

Kohila vald 7 525

Türi valla Käru piirkond8 558

kokku 32 956

Pärast kohalike omavalitsuste ühinemist 2017. aastal on maakonnas kujunenud olukord, kus

suurim vald (Rapla) eristub oma rahvaarvult veelgi enam.

Piirkonna rahvaarv on reeglina aasta-aastalt kahanenud. Kahanemine on olnud pidev, kuid

kahanemistempo on piirkonnas olnud üks aeglasemaid võrreldes ülejäänud Eestiga.

Ajavahemikus 2017-2021 oli see 0,22% aastas. Varasematel aastatel oli see pisut kiirem –

6 Statistikaamet: https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-

rahvastiku-koosseis/RV0291U/table/tableViewLayout2 7 Andmed on välja toodud ilma Järvakandi piirkonnata. 8 Jõeküla, Kullimaa, Kõdu, Kädva, Kändliku, Lauri, Lungu, Sonni, Käru.

14

2010-2015 oli 0,91% aastas. Rahvastiku kahanemine on viimastel aastatel aeglustunud

enamikus Eesti maakondades.

Piirkond kaotab loomulike protsesside kaudu iga-aastaselt enam rahvast kui juurde saab. Kui

sündide arv püsib pidevalt suhteliselt madalal tasemel, siis surmade arv on viimased kaks

aastakümmet näidanud nõrka langustrendi.

Ainus positiivse rändesaldoga

vald maakonnas on jätkuvalt

Kohila. Kehtna ja Märjamaa

valdades toimus mõningane

tagasiränne välisriikidest, aga

Eesti-siseses rändes kaotasid nad

rohkem elanikke kui juurde said.

Rapla vallas olid nii sise- kui ka

väljaränne negatiivsed.

Raplamaal puudub Eesti

mastaabis linnaline

asustuspiirkond. Vaid 17% maakonna elanikest elab väikelinnalises asustuspiirkonnas – see on

sisuliselt Rapla linn ja selle lähiala. Raplamaa puhul elab valdav osa rahvastikust maalises

asustuspiirkonnas – tervelt 83%.9

2.3.2. Haridus ja tööhõive

2019. aasta seisuga on kesk- ja kõrgharidusega inimeste osakaal tööealises rahvastikus 71,8%,

mis võrreldes teiste maakondadega asetab Raplamaa tagantpoolt kolmandale kohale.

Raplamaale on iseloomulik esimese taseme (sisuliselt: põhiharidus) või madalama haridusega

inimeste suhteline osakaal rahvastikust – 2019. aasta seisuga 28,2%.

9 Linnaline asustuspiirkond – asula, kus enamik elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on suurem kui

1000 inimest km2 kohta ja rahvaarv sellise tihedusega piirkondades on suurem kui 5000 inimest. Piirkondade

määramisel tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid.

J o o n i s S E Q J o o n i s \ * A R A B I C 1 . S ü n d i d e j a s u r m a d e d ü n

Joonis 1. Sündide ja surmade dünaamika Rapla maakonnas

2000-2020

15

2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli

Rapla maakonnas tööealist

elanikkonda 19 601 inimest, neist

mehi 10 244 , naisi 9 357. Suurim

tööealiste arv (2 202) on vanuses

50-54 aastased (mehed, naised

kokku) ja väikseim tööealiste arv

on vanuses 20-24 – 1562 (mehed

ja naised kokku). Võrreldes 2018.

aasta andmetega on tööealiste

elanike koguarv vähenenud 376 võrra, kuid samas vanuserühmas 60-64 aastased on arv

suurenenud 129 võrra.10 Statistikaameti rahvastikuprognoos viitab, et seniste trendide

jätkumisel väheneb Eesti rahvaarv, sh tööealiste inimeste osakaal rahvastikust väheneb

veelgi.11

Raplamaa elanikkonna kohta võib väita, et see on majanduslikult üsna aktiivne ja tööjõus

osalemise määr12 on küllaltki kõrge – 75,1%. Selle näitaja poolest on maakond Eestis kolmas.

Võrreldes ülejäänud Eestiga on Rapla maakonnas olnud tööjõus osalemise määr kiire kasvuga.

Viimase tosina aasta jooksul on hõiveseisund Raplamaal üldise trendina paranenud – nt tööjõus

osalemise määr on tõusnud 2005. aasta 63,8%-lt 2020. aastal 80,6%-le. Sama võib öelda

tööhõive määra13 kohta – 61,8%-lt 75,5%-le.

Tööhõive määralt ( 70,1%) oli Raplamaa 2020. aastal Eestis 3. kohal (varem keskmiste seas)

– kasv eelnenud 3 aastaga on olnud 5,4 protsendipunkti.

10 Statistikaamet: https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-

rahvastiku-koosseis/RV021 11 Eesti Tööturg: Hetkeolukord ja tuleviku väljavaated: https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-

content/uploads/2018/08/ASK_t%C3%B6%C3%B6turu_%C3%BClevaade.pdf 12 Tööjõus osalemise määr ehk aktiivsuse määr on tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus. Tööjõus osalemise

määr näitab kui suur osa riigi (või muu haldusüksuse, nt maakonna, linna või valla) tööealisest elanikkonnast on

majanduslikult aktiivne, see tähendab on kas tööga hõivatud või on töötu, kuid otsib tööd.

13 Tööhõive määr on hõivatud inimeste osatähtsus tööealises rahvastikus.

0

500

1000

1500

2000

2500

20-24 25-29 30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59 60-63

mehed naised kokku

Joonis 2. Tööealine elanikkond Rapla maakonnas 2022

16

2021. aasta seisuga oli keskmine brutosissetulek Raplamaal 1277 eurot (Eesti keskmine 1548

eurot). Brutosissetuleku poolest oli Raplamaa 2021. aastal Eestis 10. kohal.

2.3.3. Vaesus

2020. aastal oli absoluutses vaesuses elavate inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu

sissetulek väiksem kui 220 eurot. Absoluutse vaesuse määra poolest asus Raplamaa 2015.

aastal maakondade seas tõenäoliselt14 tagantpoolt teisel kohal, vaid Harjumaal oli vaesuse määr

väiksem. Kahjuks ei ole edasised võrdlused enam võimalikud, kuna Statistikaameti

andmebaasides ei ole vastavaid andmeid mitmete maakondade (sh Raplamaa) kohta hiljem

enam avaldatud. Absoluutse vaesuse määr on jätkuvalt kõrgeim töötute hulgas.

Joonis 3. Absoluutse vaesuse määr Eestis 201515

14 Kolme maakonna kohta ei ole andmeid avaldatud. 15 Uuemad andmed on väga väheste maakondade kohta ja võrdlust seetõttu enam teha ei ole võimalik. Ka 2015.

aastal ei ole andmeid Läänemaa, Lääne-Virumaa ja Saaremaa kohta arvutatud, andmeid ei ole saadud või need

on avaldamiseks ebakindlad; andmed vähe usaldusväärsed väikese valimi mahu tõttu (ESA).

0,0

1,0

2,0

3,0

4,0

5,0

6,0

7,0

8,0

9,0

10,0

17

Joonis 4. Absoluutse vaesuse määr Raplamaal (%)

Viimase paarikümne aasta jooksul on absoluutse vaesuse määr pea pidevalt vähenenud nii

Raplamaal kui ka Eestis tervikuna, kui välja arvata ajutine majandussurutisest põhjustatud kasv

2009-2010. Raplamaa trendid on käinud ja käivad üsna samas taktis üleriigiliste trendidega –

seetõttu võime eeldada, et absoluutne vaesus on maakonnas jätkuvalt taandunud ka pärast

2015. aastat, kuigi andmed selle kohta ei ole kättesaadavad.16

Statistikaameti andmetel elas 2020. aastal suhtelises vaesuses17 20,6% Eesti elanikkonnast.

Raplamaal elas 2020. aastal suhtelises vaesuses 20,9% (2016 – 18,6%) elanikkonnast.

Maakondade võrdluses on suhteline vaesus Raplamaal madal, kuna maakond asub võrdluses

11. kohal. Suhtelise vaesuse määr on langenud vähemalt kolme lapsega paaride ja noorte (18-

24-aastaste) hulgas ning on tõusnud üksikvanemate seas. Suhteline vaesus on suurim üksi

elavate 65-aastaste ja vanemate vanusegrupis.

16 Andmed Raplamaa kohta alates 2016 puuduvad, kuna andmeid ei ole arvutatud, andmeid ei ole saadud või

need on avaldamiseks ebakindlad; andmed vähe usaldusväärsed väikese valimi mahu tõttu (ESA). 17 Suhtelise vaesuse määr näitab nende inimeste osatähtsust, kelle leibkonna koosseisu arvestatav kuu sissetulek

ehk ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Suhtelise vaesuse piir on 60%

leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Ekvivalentnetosissetulek on leibkonna sissetulek,

mis on jagatu leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Suhteline vaesus näitab sissetulekute ebavõrdsust

rigis. 2020. aastal oli piiriks leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek 631 eurot.

0,0

5,0

10,0

15,0

20,0

25,0

30,0

Rapla maakond Kogu Eesti

18

2.3.4. Tervis

Joonis 5. 2018/2019 sünnihetkel tervena elada jäänud aastad

Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mida elab inimene tõenäoliselt

igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jäävad samaks.18

Sünnihetkel tervena elada jäänud aastate poolest – 58,2 eluaastat – oli Raplamaa 2018/2019

maakondadest kolmandal kohal. Raplamaa näitaja ületab ka märgatavalt Eesti keskmist (55,0).

Tervena elada jäänud aastaid koguneb Eestis keskmisest enam nii Raplamaa meestel (55,2) kui

ka naistel (61,4). Eesti keskmised näitajad olid 2018/2019 53,3 ja 56,6 aastat.

Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt elab 31.12.2021 seisuga Eestis 133 007 puudega

inimest (puuetega inimeste osakaal kogu Eesti rahvastikust on 10%), kellest 2 805 (2,1%) elab

Raplamaal:

• vanuses 0-17 – 253 inimest (poisse 171 ja tüdrukuid 82);

• vanuses 18-63 – 1248 inimest (mehi 674 ja naisi 574);

• vanuses 64+ – 1304 inimest (mehi 470 ja naisi 834).19

18 Statistikaamet. https://www.stat.ee/et/uudised/oodatav-eluiga-ja-tervena-elatud-aastad-2021 19 Sotsiaalkindlustusamet. 2021-kv_statistika-epikojale.xlsx (live.com)

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

60,0

19

Eesti Töötukassa andmete kohaselt on 30.09.2021 seisuga määratud Eestis osaline töövõime

60 563 inimesele, kellest 646 elab Rapla maakonnas (nendest mehi 310 ja naisi 336).20

Puuduv töövõime on Eestis määratud 37 948 inimesele, kellest 427 elab Rapla maakonnas

(nendest mehi 240 ja naisi 187).21

Vähenenud töövõimega inimesi on Eestis kokku 98 511, kellest 1 073 (1%) elab Rapla

maakonnas. Rapla maakonna elanikest moodustavad vähenenud töövõimega inimesed 3%.

Raplamaa peab oma arengustrateegias sotsiaalset turvalisust oluliseks. Maakonnas toimib

rahvusvahelise Safe Community põhimõttel võrgustik – käib tihe omavaheline koostöö,

loodud on erinevad töörühmad, tegeletakse riskigruppidega, kaasatakse kõiki eagruppe,

toimivad pikaajalised programmid.

Maakonnas on tegutsenud 25 aastat Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koda. Koda on

koondanud ja hoidnud koos tegutsemas maakonna krooniliste haiguste ja puudespetsiifilisi

seltse, ühinguid ning koordineerinud nende rahastamist, organiseerinud ühisüritusi

liikmesorganisatsioonidele, korraldanud teabepäevi kõigile huvilistele ja aidanud korraldada

ühingute raamatupidamist. Koja liikmesorganisatsioonid on osalenud aktiivselt

puudespetsiifiliste liitude töös ning toonud olulist informatsiooni maakonda. Rapla koda on ka

Eesti Puuetega Inimeste Koja liige ning andnud sisendeid seaduseelnõudesse, avaldanud

arvamust puuetega, aga ka krooniliste haigustega inimestega seotud küsimustes, aidanud kaasa

nõustamisprobleemide lahendamisel. Koda on viimase paari aasta jooksul palju tähelepanu

pööranud ligipääsetavusele.22 Ligipääsetavus on põhimõte, millega järjepidevalt tegeletakse,

kuid igakülgseks rakendamiseks on veel arenguruumi. 2021. aastast alates mõõdetakse

omavalitsuste panust erivajadustega inimestele võrdsete võimaluste loomisel avalike

teenuste pakkumisel. Teenustaset hinnatakse skaalal 0-9.23 Ligipääsetavuse

mediaanteenustase oli 2021 aastal Eestis 1, sama on see ka Rapla maakonnas. Valdade lõikes

20 Statistikaamet. THV02: TÖÖVÕIME HINDAMISE OTSUSED | Sugu, Maakond, Aasta ning Otsus.

Statistika andmebaas 21 Samas 22 Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koda. http://raplakoda.eu/ 23 Hindamismetoodika on kirjeldatud Minuomavalitsuse veebilehel:

https://www.minuomavalitsus.ee/metoodika/hindamismetoodika

20

on ligipääsetavuse teenustasemeks mõõdetud Kehtna vallas 0, Kohila vallas 1, Märjamaa vallas

2 ja Rapla vallas 0.24

2.3.4. Elanikkonna rahulolu maakonnaga

2020. aasta Raplamaa elanikkonna rahulolu küsitlusest25 selgub, et maakonna elanikkond

hindab üle kõige elukeskkonda – rahulik, vaikne, stressivaba, looduslähedane, maalähedane,

heakorrastatud, privaatne ja turvaline.

Teine oluline tugevuste kompleks hõlmab maakonna asendit pealinna läheduses ja teatavas

mõttes ristteel ning selle ärakasutamist.

Positiivne on vaade ka erinevatele teenustele (sh kauplused jm), vaba aja veetmise võimalustele

(sh sport, kultuur, üritused, söögikohad, huviharidus jm) ja koolidele-lasteaedadele – suuresti

24 Minuomavalitsus: https://www.minuomavalitsus.ee/valdkond/ligipaasetavus 25 Rapla maakonna elanike rahulolu küsitlus. https://rol.raplamaa.ee/wp-

content/uploads/2020/06/Rahuloluk%C3%BCsitluse-kokkuvote_200615.pdf

Joonis 6. Raplamaa elanike rahulolu maakonnaga

21

lähtuvalt sellest, et inimmõõtmelistes asulates on kõik käe-jala juures ja millegi hankimiseks

ei ole tarvis läbida pikki vahemaid, vähemasti mitte keskustes. Ka kiidetakse kohapealset

aktiivset kultuurielu ja erinevaid ettevõtmisi. Eraldi võib välja tuua kohalike kogukondade

rolli nii mitmeski valdkonnas. Kogukondade võimestamine ja toetamine kindlasti tugevdab

inimeste sidet kodukohaga ja parandab isetoimetulemise võimet.

Suurimaks puuduseks peetakse teid ja transporti. Kuna töökohad paiknevad kodust eemal ja

tihti väljaspool maakonda, siis on teede (sh suured maanteed, kruusateed, kergliiklusteed,

teehooldus, tänavad jm) ja ühistranspordi temaatika olulise tähtsusega. Kohandamist vajab

ühistranspordi liinivõrk. Kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja vabaühenduste koostöös tuleb

arendada ühistransporti kättesaadavamaks ja optimaalsemaks (nt läbi kogukonnateenuse

loomise). Probleemne on töökohtade vähesus kohapeal ning rahulolematust tekitavad madalad

palgad. Puudust tuntakse vaba aja veetmise võimalustest (sh sport, kultuur, huviharidus,

üritused, söögikohad, spaa jms) ja erinevatest teenustest (sh kauplused, mitmed isikuteenused

jms) – seda nii kohapeal puudumise kui Tallinna võimaluste halva ligipääsetavuse

(ühistransport) võtmes. Kaubanduses oodatakse suuremaid keskuseid ja paremat valikut

erinevatest kaupadest. Kohaliku omavalitsuse poolt on kogetud üleolevat või vaenulikku

suhtumist, kehva asjaajamist ja vastutulematust, omakasupüüdlikkust jm. Mitmetel juhtudel

tõstatasid inimesed kinnisvaraga seonduvaid mureküsimusi – kinnisvara kättesaadavuse,

kvaliteedi ja hinna osas, samuti üürihindade ja suurte kommunaalkulude osas. Küllalt sageli

toodi välja supluskohtade puudus – nii ujulate kui ka lihtsamate supluskohtade osas.

Võrreldes maakonna plusse ja miinuseid, ollakse täiesti rahul elukeskkonnaga – loodus,

maaelu, rahu, turvalisus, aga ka asukoht (pealinna lähedal).

Erinevused tulevad sisse valdkondades, mida hinnatakse ühtlasi nii kõrgelt kui nähakse ka

probleemseid kohti: heakord, kogukond, koolid ja lasteaiad. Neis valdkondades on rahulolu

pigem hea, aga oodatakse väikseid parendusi.

Valdkonnad, kus ollakse pigem rahul, ent oodatakse eelnevast suuremaid parendusi, on

teenused, vaba aeg ja ühistransport. Teenuste puhul hinnatakse, et kõik elementaarne on käe-

jala juures, aga samas puudub piisav valik vähemkasutatavatest teenustest. Vaba aja võimaluste

puhul hinnatakse kõike seda, mida kohapeal tehakse (sport, kultuur, huviharidus, üritused), aga

samas on valik kohapeal väike.

22

Ühistranspordi puhul hinnatakse head rongiühendust, peamiselt Tallinna suunal. Mujal on

probleem tõsine ja vajab lahendusi – seda näitab ka kõrge miinustulp.

Kõige suuremaid muutusi oodatakse valdkondades, mis on maakonnast lahkumise põhjusteks:

töökohad, kohalik omavalitsus, kinnisvara, keskkond ja taristud.

2021. aastal läbi viidud uuselanike rahulolu-uuringust26 selgub, et uuselanikud on eluga

Raplamaal rahul, hinnates 10-palli skaalal rahulolu keskmiselt 8,41. Raplamaale kolimise on

ajendanud peamiselt kinnisvara (endisest suurem, odavam või muul viisil meeldivam, suurem

maatükk, kus võimalik tegeleda aiandusega või rohkem privaatsust), teisena peresündmused

(näiteks vajadus parandada elutingimusi või viia need vastavusse perekasvuga). Oluline faktor

on ka Tallinna lähedus (eriti raudtee ääres). Neljandaks elukeskkond (eriti hinnatud on

maakond just laste kasvukeskkonnana). Uuringu järgi on ootusi ületanud eraldatus, turvalisus,

(loodus)keskkond ja ühendus Tallinnaga. Pettumust on valmistanud töökohtade vähesus ja

kohapealse tehnilise taristu seisund ning Kehtna, Kohila ja Rapla puhul ka lasteaiakohtade

temaatika, teede kehv olukord, probleemid transpordi ja logistikaga (eriti maakonna

ühistranspordi süsteem) ning kehvasti toimiv kinnisvaraturg (ebapiisav valik eri tüüpi

elamispindu ja keerulised laenutingimused).

Rahulolu oma eluga sõltub otseselt kohalike teenuste tasemest. 2021. aastal läbi viidud

rahulolu-uuringu27 tulemuste järgi oldi kohaliku omavalitsusega kui kohaga, kus elada, rahul

valdade kaupa järgmiselt: Rapla vallas 67%, Kehtna vallas 64%, Kohila vallas 60% ja

Märjamaa vallas 51% (Eesti keskmine selles uuringus oli 62%).

2.3.5. Raplamaa rahvastiku tulevikuprognoos

Aastatel 2020-2040 langeb rahvaarv pea kõigis maakondades, v.a. Harjumaa ja Tartumaa.

Raplamaal langeb rahvaarv 33 517 inimeselt (2022) 28 527-le (2040).

Praeguse rahvastikuprognoosi kohaselt muutub Raplamaa rahvastiku koosseis aastaks 2040

üsna radikaalselt. Väheneb rahvaarv, aga sellest olulisem on suur muutus soo-vanuskoosseisus.

26 https://rol.raplamaa.ee/wp-content/uploads/2021/10/Raplamaa-olukorra-analuus-2021_Lisa-4.pdf 27 https://minuomavalitsus.fin.ee/et/uudised/kas-mones-omavalitsuses-rohi-rohelisem

23

Aastaks 2040 väheneb prognoosi järgi tööealiste arv ligi kolmandiku võrra. Vähenemine

toimub ka laste ja noorte vanuserühmades ja kuna need põlvkonnad on väiksema arvukusega,

siis ei taastu ka tööealiste vanuserühmad tulevikus endisel määral. Seevastu põlvkonnad alates

65. eluaastast on senisest arvukamad, eriti alates 75. eluaastast. Üks selle põhjustest on eluea

pikenemine. Kuna elanikkond vananeb, siis jääb ühiskonna ülalpidamine üha vähemate õlule.

Viimasel kümnel aastal on kogu Eestis jõudsalt kasvanud inimeste oodatav eluiga. Raplamaal

on sünnihetkel elada jäänud aastate arv kasvanud 72,7 eluaastalt (perioodil 2006/2007) 78,1

eluaastale (perioodil 2018/2019).

2021. aasta tööturusurveindeksi järgi tuleb tööturule järgnevatel aastatel vähem inimesi kui

sealt lahkub. Samasugust trendi võib näha enamustes Eesti maakondades (v.a. Tartumaa ja

Harjumaa). Võrreldes teiste maakondadega on Raplamaa paremas olukorras, jäädes pingereas

Tartumaa ja Harjumaa järel kolmandaks. Maakonnasiseselt vaadates on ainsana “positiivne”

tööturusurveindeks Kohila vallas. Rapla vald on lähedal maakonna keskmisele ning Kehtna ja

Märjamaa vallad on kõige raskemas seisus.

2.4. Majandus

Rapla maakonna majandus on erinevate sotsiaalmajanduslike võrdlusnäitajate lõikes võrreldes

teiste maakondadega keskmiselt seitsmendal positsioonil. Geograafiline lähedus Tallinnaga

tähendab mitmekülgsemaid töövõimalusi, mis avaldub kõrgemas tööhõives, väiksemas

töötuses ja kõrgemas lisandväärtuses töötaja kohta ehk tööturu teemade osas on Rapla maakond

rohkem „kaitstud“.

Sisemajanduse koguprodukt

Eesti majanduse mahtudes ja

sisemajanduse kogutoodangus

on Raplamaa väike tegija – 2019.

aastal moodustas maakonnas

toodetud SKP vaid 1,4% Eesti

mahust. Võrdluseks Raplamaa

osakaal rahvastikust oli samal

Joonis 7. SKP elaniku kohta 2019. aastal (% Eesti keskmisest)

24

ajal 2,5%. SKP kogumahu poolest on Raplamaa maakondade seas 8. kohal.

Raplamaal toodetud SKP ühe elaniku kohta moodustab 57,7% Eesti keskmisest. Selle näitaja

poolest on maakond seitsmendal kohal ehk keskmiste seas.

Pärast pikka langustrendi on

piirkonna SKP kasvutrendis.

Viimastel aastatel on piirkonna

majandus kosunud ja näitajad on

taas lähenenud Eesti keskmisele.

Tagasihoidliku SKP põhjuseks on

asjaolu, et Raplamaal puuduvad

suured kohalikku toorainet (vili,

liha, piim, turvas, ehituskivi)

töötlevad ettevõtted.

Ettevõtlus

Rapla maakonnas on Äriregistri andmetel 2022. aasta juuni seisuga registreeritud:

● 22 aktsiaseltsi;

● 4440 osaühingut;

● 918 füüsilisest isikust ettevõtjat;

● 616 mittetulundusühingut;

● 12 sihtasutust;

● 85 kohaliku omavalitsuse asutust.

Äriregistri 2020. aasta andmetel annavad maakonna 2 415 ettevõtet (töötajate arvuga 5777)

aastas kokku müügitulu 612,25 miljoni euro ulatuses. Suuruselt jagunevad ettevõtted 90%

mikro, 9% väikese ja 1% keskmise suurusega ettevõteteks. Neist eksportivaid ettevõtteid 193,

mis annavad aastas kokku eksporditulu mahus 218,43 miljonit eurot, mis oli peaaegu 35,6 %

müügitulust.

Joonis 8. SKP elaniku kohta Raplamaal

25

Raplamaa majanduses annab suurima osa müügitulust töötlev tööstus (38%). Sellele järgnevad

hulgi- ja jaekaubandus 25%, ehitus 12%, põllundus, metsandus ja kalandus 9% ning veondus

ja laondus 7%-ga.

Ettevõtlusaktiivsuse poolest kuulub Raplamaa oma näitajate poolest Eesti keskmiste hulka

(2020. aasta seisuga). Viimase kolme-nelja aasta jooksul on ettevõtluse aktiivsuse osas

toimunud Raplamaal teatav stabiliseerumine, kuid aastatel 2010-2020 on ettevõtluse aktiivsuse

kasv Raplamaal olnud üsna märkimisväärne – lisandunud on 20 ettevõtet 1000 elaniku kohta.

Raplamaa ettevõtlusvõrgustiku moodustavad nii avaliku kui erasektori initsiatiivil loodud

ühendused:

• Sihtasutus RAEK (Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus), mis tegutseb

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikus, kohalike omavalitsuste ja ministeeriumite

tihedas koostöös, osutades sh ettevõtjatele laialdasi avalikke teenuseid;

● Töötukassa maakondlik esindus, kes viib ellu tööpoliitikat läbi avalikke teenuste ja

toetuste;

● Mittetulundusühing Raplamaa Partnerluskogu ehk LEADER tegevusrühm on asutatud

kolme sektori ülesena, mis on enam keskendunud rakenduslikule poolele – piirkonna

arenguks toetuste jagamisele;

● Raplamaa Ettevõtjate Ühing (42 liiget);

● Mittetulundusühing Ettevõtlikud Naised Raplamaal (83 liiget);

● Mittetulundusühing JCI Rapla (Rapla Ettevõtlike Noorte Koda) (9 liiget);

● Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus (34 liiget);

● Rapla Rotary Klubi (35 liiget), suunalt heategevusorganisatsioon omades tihedat seost

ettevõtjatega;

J o o n i s S E Q J o o n i s \ * A R A B I C 5 . M a j a n d u s s e k t o r i t e o s

töötlev

tööstus

38%

hulgi- ja

jaekaubandus

25%

ehitus

12%

põllundus,

metsandus,

kalandus

9%

veondus ja

laondus

7%

muud

9%

Joonis 9. Majandussektorite osakaal Raplamaa ettevõtete

müügitulust

26

● Rapla Käsitöö- ja Kunstiselts (19 liiget);

● Destination management organisation – loomisel on turismiturunduse alane

koostöövõrgustik.

Majandus- ja ettevõtluskeskkonna uuringus läbiviidud küsitluste tulemusel kaaluvad

maakonnast lahkumist 15% vastanud ettevõtjatest. Ettevõtjad ootavad avalikult sektorilt

investeeringuid elukeskkonna ja avalike teenuste arendamisse, ettevõtlusega seotud

tugitaristute (teed, elekter, andmeside, vesi-kanalisatsioon jm) ja suurte transporditaristu

projektide (nt Rail Baltic, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee, Tallinn-Rapla-Türi maantee)

arendamist ning ettevõtjate laiemat kaasamist valla arengusse ja paremat infovahetust ning

riigi- ja vallapoolset kiiret ja tõhusat asjaajamist.

Eksportivad ettevõtted

Raplamaa on maakondade seas

keskmine nii eksportivate ettevõtete arvu

kui ka ekspordi väärtuse osas (2020.

aasta seisuga). Raplamaa ettevõtete

eksport oli 2020. aastal väärt 237

miljonit eurot, mis oli 1,7% Eesti

kogumahust ja Raplamaa on sellega

seitsmendal kohal maakondade seas.

Olgugi, et eksport Raplamaalt on Eesti mastaabis suhteliselt tagasihoidlik, on eksportivate

ettevõtete arv maakonnas kasvanud kiiremini kui Eestis keskmiselt – 16 aasta jooksul on see

kahekordistunud, tõustes 123 ettevõttelt 2004. aastal 254 ettevõtteni 2020. aastal. Sama kehtib

ka eksporditavate kaupade väärtuse kohta – Raplamaa eksport kasvas ajavahemikus 2004-2020

lausa kolm korda – kuni 237 miljoni euroni. Sellise kasvutempoga on maakond 4.-6. kohal

Eestis ja ületab napilt isegi Eesti kui terviku kasvutempot.

Joonis 10. Eksportivate ettevõtete arv Raplamaal

27

2.5. Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteem

Tabel 3. Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas pakutavad olulisemad sotsiaal- ja

tervishoiuteenused28

Kohalike omavalitsuste

sotsiaalteenused

Riiklikud teenused Tervishoiuteenused

Asendushooldusteenus Erihoolekandeteenused Erakorraline meditsiin

Eluruumi tagamise teenus Igapäevaelu toetamise

teenus

Eriarstiabi

Isikliku abistaja teenus Töötamise toetamise teenus Kiirabi

Järelhooldusteenus Toetatud elamise teenus Õendusabi (sh koduõendus

ja üldhooldekodus osutatav

õendusteenus)

Koduteenus Kogukonnas elamise teenus Üldarstiabi (perearstid)

Sotsiaaltransporditeenus Ööpäevaringne

erihooldusteenus

Tugiteenus Sotsiaalse rehabilitatsiooni

teenus

Turvakoduteenus Töötukassa teenused

vähenenud töövõimega

inimestele

Täisealise isiku hooldus Töötukassa teenused

vähenenud töövõimega

inimeste tööandjatele

Varjupaigateenus

Võlanõustamisteenus

Väljaspool kodu osutatav

üldhooldusteenus

28 Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli koostamine Rapla maakonnas (2021).

28

Tervishoiusüsteem

2022. aasta seisuga tegutseb Rapla maakonnas üldhaigla Raplas, õendushaigla Märjamaal,

tervisekeskused Juurus, Kivi-Vigalas ja Kohilas, perearstikeskused Raplas ning Märjamaal.

Perearsti vastuvõtud toimuvad lisaks tervise- ja perearstikeskustele Kohilas, Kärus, Juurus,

Kaius, Kehtnas.

Esmatasandi tervishoiuasutused on seega Rapla maakonnas esindatud vähemalt kohaliku

keskuse tasandil. Olemasolev esmatasandi tervisekeskuste ja perearsti vastuvõtukohtade

võrgustik vastab vajadustele.

Õendusabi teenuseosutajaid on 6 (sh koduõendus, statsionaarne õendusabi ja õendusteenus

üldhooldekodus).29 Probleemiks on teenuse saajate rahalised võimalused tasuda teenusega

seotud kulusid (omaosalus 15%).

Eriarstiabi pakub piirkonnas 3 teenuseosutajat. Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas ei

ole kõik teenused saadaval (nt kuulmispuudega lapsed käivad Tartu kõrvakliinikus, silmaarsti

vastuvõtt on Kohilas, maakonnakeskuses puudub).

Kiirabiteenust osutab piirkonnas Regionaalhaigla kolmes tugipunktis – Raplas, Kohilas ja

Märjamaal.30 Probleemiks on kiirabibrigaadide konarlik suhtlus hooldekodudega ja info

kasutatud kiirabiteenuse osas ei liigu alati olulistele osapooltele (perearst, sotsiaaltöötaja jne).

Erakorralise meditsiini teenust pakub Raplamaa Haigla.

Rahvastiku vähenemise tõttu prognoositakse perearstide nimistute kahanemist. Suurimat

langust prognoositakse Vigala piirkonnas. Kriitiliselt madalaks perearsti vastuvõtu

säilitamiseks võivad jääda ka Juuru ja Kaiu piirkonna rahvastikud. Väiksemates piirkondades

on tulevikus vajalik perearstiteenuse lõimitus piirkondlike tervisekeskustega.

29 Rapla integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise mudel -lõplik.pdf 30 Regionaalhaigla: https://www.regionaalhaigla.ee/et/kiirabiosakond

29

2022. aasta seisuga tegutseb Rapla Partnerluskogu piirkonnas 12 apteeki. Valveapteek puudub

maakonna tasandil. Kõigis Rapla maakonna vähemalt piirkonnakeskuse taseme asulas ehk

Kohilas, Märjamaal ja Raplas on apteegid olemas. Lisaks asuvad apteegid Kehtnas, mis on

kohalik keskus ja Lelles, mis on lähikeskus. Arvestades apteekide majanduslike jätkusuutlikuse

tagamise piire31, siis sellest tulenevalt on suur risk, et tulevikus suletakse Lelle apteek.32

Eakatele suunatud teenused

Pensioniealistest (65+, keda on Raplamaal 2021. aasta algul 6 845 – so ca 21 % elanikkonnast)

üle 85 aastaseid on 842 in, so 12,3 % eakatest ja 2,5 % elanikkonnast. Suurem osa neist on

tervishoiusüsteemi kliendid ning paljud ka komplekse abivajadusega. Kuigi eakatel on east

tingituna juba palju terviseprobleeme, on näiteks raske ja sügava puudega eakaid 988, mis

moodustab 65+ inimestest siiski vaid 14 %.

Koduteenust pakuvad kohalikud omavalitsused (Märjamaa, Rapla, Kehtna ja Kohila), MTÜ

Kohila Turvakeskus, Nurme Caring OÜ, Rapla Hooldekeskus. Toetatakse iseseisva ja turvalise

toimetuleku tagamist kodustes tingimustes, säilitades ja parandades abivajaja elukvaliteeti;

abistatakse ka enesehooldusega seotud toimingute sooritamisel. Eesmärk on võimalikult pikk

iseseisev elu. Teenus on üldjuhul kättesaadav.

2022. aasta seisuga tegutseb Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas 11 hooldekodu, neist

kolme haldavad eraettevõtted ja kuut haldavad kohalikud omavalitsused.

Maakonnaplaneeringu järgi defineeritud keskustes ja nende juurde kuuluvate teenuste järgi

peavad hooldekodud olema tagatud vähemalt piirkonnakeskuste tasandil. Raplamaa

Partnerluskogu tegevuspiirkonnas on kolm eakate päevakeskust, mis asuvad

piirkonnakeskustes Raplas, Märjamaal ja Kohilas. Kohalike keskuste tasandil puuduvad

käesoleval hetkel päevakeskused. Täiendav hoolekodude kohtade vajadus on piirkonnas

olemas ja see on kasvav tulenevalt vananevast rahvastikust.33 Probleemiks on järjekorrad

31 Geomedia 2013. Kohalike omavalitsuste poolt maa-apteegi teenuse kättesaadavuse toetamine 32 Rapla maakonna avalike- ja erateenuste osutamise võrgustiku rahvastikumuutustega ja tulevikutrendidega

kohandamise võimaluste uuring 2022. https://rol.raplamaa.ee/maakonna-areng/uuringute-materjalid/ 33 Rapla maakonna avalike- ja erateenuste osutamise võrgustiku rahvastikumuutustega ja tulevikutrendidega

kohandamise võimaluste uuring 2022. https://rol.raplamaa.ee/maakonna-areng/uuringute-materjalid/

30

teenustele. Kliendid on kohati maksejõuetud. Üldhooldusteenus on inimestele kallis. Raske on

leida head personali ning asendajaid puhkuste perioodiks. Esineb juhtumeid, kus eakas satub

üldhooldusteenusele, aga peaks olema koduteenusel ja vastupidi. Hooldekodudel puudub

sageli info, milline on uue kliendi seisund ning abivajaduse tase.

2022. aasta Rapla maakonna avalike- ja erateenuste uuringu käigus hinnati, et ruumide

seisukord on vastavalt paika pandud skaalale väga hea kahe hooldekodu hoonete puhul:

• Kuuda Hooldekodu (Tolli küla, Märjamaa vald)

• Rapla Hooldekeskus (Kuusiku tee 5, Rapla linn, Rapla vald)

Heaks saab seisukorda hinnata viie hooldekodu hoonete puhul:

• Hageri Hooldekodu (Hageri, Kohila vald)

• Vigala Hooldekodu (Kivi-Vigala, Märjamaa vald)

• Märjamaa haigla (ööpäevaringne hooldusteenus, Lauluväljaku 26, Märjamaa,

Märjamaa vald). Märjamaa haigla on õendushaigla, kus osutatakse põhiliselt iseseisva

statsionaarse õendusabi (hooldusravi) ja ööpäevaringse hoolduse teenuseid.

• Juuru ja Kaiu Hooldekodu: Kaiu üksus (Kasvandu tee 45, Kaiu, Rapla vald)

• Rapla Hooldekeskus (Lasteaia 12, Rapla)

Halvas seisukorras on kaks

hooldekodu:

• Kalbu Hooldekodu (Kalbu küla,

Kehtna vald)

• Juuru ja Kaiu Hooldekodu: Juuru

üksus (Muuseumi 3, Juuru, Rapla

vald).

Vajadus on nö eakate maja järele,

kus eakas saaks toimetada osaliselt

iseseisvalt. Hetkel täidavad seda

rolli kohati sotsiaalkorterid.

31

Lastele ja noortele (sh puuetega lastele) suunatud teenused34

• Turvakoduteenus – see on kõige esmasem abi ja turvaline keskkond. Piirkonnas pakub

seda Rapla Hooldekeskus. Probleem on piiratud kohtade arvuga. Tihti tekib vajadus

turvakoduteenusele õhtutundidel, Pärnusse või Tallinnasse sõit on aeganõudev ja

lastele väsitav niigi stressirohkes olukorras.

• Asendushooldusteenus – asendushooldusteenust pakuvad hoolduspered, perekodud ja

asenduskodud, Juuru SOS Lasteküla. Teenus on mõeldud vanemliku hoolitsuseta

lapsele ja noorele. Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas puudub piisav hulk

teenuskohti. Seetõttu ollakse sunnitud viima abivajav laps päritoluperekonnast,

tuttavast ümbrus- ning sõpruskonnast eemale.

• Järelhooldusteenus – järelhooldusteenust pakutakse noorele, kes lahkub

asendushoolduselt ja eeskostelt. Asendushooldusteenuselt jõuab järelhooldusteenusele

väga vähe noori. Kogemuse puudumise tõttu ei ole kohalike omavalitsuste ametnikel

alati ühest arusaama teenuse vajaduse ja teenuse sisu osas. Asendushooldusteenuselt

iseseisvasse ellu suunduvad noored ei ole alati teadlikud järelhooldusteenuse

võimalustest.

• Lapsehoiuteenus – teenus on 1,5- kuni 3-aastase lapse ja kuni 18-aastase raske või

sügava puudega isiku hooldusõigust omavale inimesele. Toetatakse lapsevanema,

eestkostja või hooldaja toimetulekut või töötamist. Puuetega laste teenusele suunamine

on keeruline. Tihti kohalike omavalitsuste ja lapsevanemate nägemused vajaliku ja

võimaliku teenusemahu osas lahknevad. Puudub spetsiaalselt puuetega laste jaoks

mõeldud lasteaed, st täiesti nende vajaduste jaoks loodud keskkond. Rapla linnas pakub

erivajadustega lastele alusharidust Lasteaed Kelluke. Sotsiaalkindlustusameti

rahastuselt üleminek kohaliku omavalitsuse rahastusele on tuntav, kohalikud

omavalitsused ei suuda samasuguses mahus panustada.35 Maakonnas ei pakuta

erivajadustega laste 24-tunnist lapsehoiuteenust.

• Tugiisikuteenus – tugiisikuteenus on raske ja sügava puudega lastele vanuses 0-18.

Sellega toetatakse lapsevanema, eestkostja või hooldaja toimetulekut või töötamist.

34 Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli koostamine Rapla maakonnas (2021). 35 Samas.

32

Probleemiks on kvalifitseeritud personali puudus. Häid tugiisikuid on raske leida ning

hoida. Puudub puuetega lastele mõeldud erilasteaed, mistõttu on vajadus tugiisikutele

veelgi suurem. Puudub koht, kus puuetega koolilapsed saaksid veeta aega pärast

koolipäeva kuni tööpäeva lõpuni (13.00-17.00), mistõttu on vajadus tugiisikuteenusele

suurem.36

Puuetega täiskasvanutele suunatud teenused37

• Sotsiaaltransport – teenust pakutakse neile, kes vajavad töötamiseks, õppimiseks või

avalike teenuste kasutamiseks transporti, kuid kelle erivajadus takistab isikliku või

ühissõiduki kasutamist. Üldiselt on teenus toimiv ja kättesaadav. Probleemiks on kõrge

teenusehind klientide jaoks. Samal ajal teenuse hind küll katab teenuseosutaja kulud,

kuid teenuse osutamine ei ole märkimisväärselt kasumlik. Probleemiks on ka

ootejärjekorrad, kattuvad ajad, maksetähtaegadest kinnipidamine, teenus pole

kättesaadaval nädalavahetustel.

• Isikliku abistaja teenus – isiklik abistaja laseb puudega inimesel endal tegutseda, kuid

on abiks. Teenust kasutatakse vähe. Puuduvad ka vastavad teenuseosutajad.

• Koduteenus – teenus on inimese iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamiseks. Suuri

probleeme ei esine, teenus on üldjuhul kättesaadav.

• Täisealise isiku hooldus – pakutakse abi vaimse või kehalise puudega inimesele.

Puudub hea ülevaade, kas teenust osutatakse sisuliselt või mitte. Täisealise isiku

hooldaja saab sotsiaalse garantii, see on oluline motivatsioonitegur hooldajaks

hakkamisel. Toetussumma on suhteliselt väike.

• Igapäevaelu toetamise teenus – teenuse eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev

toimetulek. Vajadus teenusele on suurem kui teenuskohtade arv. Teenuse sisuga suuri

kitsaskohti ei ole.

• Kogukonnas elamise teenus – teenus on suunatud igapäevaelu tegevustes pidevalt

juhendamist ja toetust vajavale psüühikahäirega täisealisele. Kogukonnas elamise

teenusel elavad inimesed koos ühe perena, jagavad ühist elupinda ning

36 Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli koostamine Rapla maakonnas (2021). 37 Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli koostamine Rapla maakonnas (2021).

33

tegevusjuhendaja aitab neid erinevate tegevuste juures nagu ajaplaneerimine, vaba aja

sisustamine, töötamine ja töösarnased teenused.

• Toetatud elamise teenus – teenus on suunatud iseseisvalt elades toetust vajavale

psüühikahäirega täisealisele. Inimest juhendatakse tema majapidamise korraldamisel.

Kui inimene elab teenuse osutaja eluruumides, toetatakse inimest talle iseseisva

elamispinna leidmisel ja iseseisvaks elamiseks ettevalmistamisel. Vajadus teenusele on

suurem kui on kohtade arv.

• Ööpäevaringne erihooldusteenus – teenus on igapäevaelu toimingutega

mittetoimetulevale raske või sügava täisealistele puudega inimestele. Vajadus teenusele

on märkimisväärselt suurem kui on teenuskohtade arv. Pikad järjekorrad.

• Töötamise toetamise teenus – teenus on suunatud psüühikahäiretega täisealistele

inimestele, kes vajavad töö leidmisel ning töötamise ajal pidevat toetust ja juhendamist.

Vajadus teenusele on suurem kui on teenuskohtade arv, samas on teenuspakkujate arv

suhteliselt suur.

• Pikaajalise kaitstud töö teenus – teenus on suunatud vähenenud töövõimega

täisealistele. Kaitstud tingimustes töötamisel võimaldatakse inimesel teha

võimetekohaseid tööülesandeid talle sobivas töökeskkonnas ja jõukohases töötempos,

talle on tagatud juhendamine ja abi. Selle teenusega osaliselt dubleeritakse töötukassa

teenust. Teenus on suhteliselt kallis.

• Töötukassa pakutav teenused vähenenud töövõimega inimestele ja nende tööandjatele

– nende teenuste puhul on probleemiks tööandjate suletus inimeste puuetega inimeste

palkamiseks hoolimata toetusest. Tugiisikuga töötamist on vähe, sest tugiisiku peab

leidma ja tagama tööandja ning tööandja ei ole selleks valmis. Mõningaid teenuseid

osutatakse väga harva või ei osutatagi. Sage probleem on, et tööd ei soovita leida.

Töötukassasse pöördumise eesmärgiks on sotsiaalsed garantiid.

Üldised teenused abivajajatele38

• Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus – teenus on suunatud erineva vajadusega lastele,

noortele, täisealistele kui ka eakatele. Erinevatel spetsialistidel puudub ülevaade, mis

38 Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli koostamine Rapla maakonnas (2021).

34

teenuseid täpselt sotsiaalse rehabilitatsiooni käigus osutatakse. Teenust tuleks

struktureerida. Raplamaal pakutakse teenuseid vaid lastele. Kõiki teenuseid ei pakuta

ka lastele, vajadusel käivad lapsed tugiisikuga Tallinnas. Lapsevanemad on passiivsed.

Ruumipuudus Rapla haiglas ei võimalda pakkuda tööalast rehabilitatsiooniteenust.

Teatud sihtgruppide jaoks on järjekorrad pikad.

• Eluruumi tagamise teenus – teenus on suunatud inimestele, kellel on raskusi

toimetulekuga ja kes ei ole võimelised endale ise eluruumi tagama. Inimesed, kellel on

raskusi toimetulekuga (puudest tulenev kõrvalekalle), kes on sattunud kriisiolukorda

tulekahju, looduskatastroofi, perevägivalla või muu asjaolu tõttu. Teenusega suuri

probleeme ei esine, üldjuhul abivajajat märgatakse.

35

3. Strateegia elluviimise olulisemad tulemused perioodil

2014-2020

3.1. Strateegia rakendamine 2014-2020

Raplamaa Partnerluskogu alustas projektitoetuste taotluste vastuvõtmist 2016. aastal. Viimased

taotlusvoorud olid avatud 2021. aasta kevadel. Ajavahemikul 2016-2021 viidi läbi 15

taotlusvooru (aastatel 2016-2019 igas meetmes üks voor aastas ja lisavoorud: meetmes 2 kaks

vooru aastal 2020 ja meetmes 3 aastal 2021). Lisaks esitas Raplamaa Partnerluskogu neli

taotlust meetmetesse M4.1 ja M4.2 “Koostöö- ja ühisprojektid”, aastatel 2017, 2018, 2020,

2021.

Raplamaa Partnerluskogu korraldas projektide taotluste vastuvõtu kolmes meetmes:

• meede 1 „Elukeskkonna parendamine ja maaelu põhiteenuste kvaliteedi tõstmine“;

• meede 2 „Ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine“, sh teadmussiire;

• meede 3 „Kogukonna edendamine“.

Perioodi jooksul esitati kõikidesse meetmetesse kokku 352 taotlust. Rahastamisotsuse sai 170

taotlust (48%). Kogu perioodi peale jäi rahastusest välja 182 taotlust (52%).

Kõik 4 tegevusrühma esitatud taotlused said positiivse otsuse. Meetmes 1 toetati 42%

taotlustest, meetmes 2 toetati 44% taotlustest, meetmes 3 toetati 80% taotlustest.

Kõige rohkem esitati taotlusi meetmesse 2 – 161 taotlust (46%), sellele järgnes meede 1 – 138

taotlusega (39%), meetmesse 3 esitati 49 taotlust (14%) ning meetmetesse 4.1 ja 4.2 – 4 taotlust

(1%).

Perioodi jooksul küsiti kokku toetust 11 847 078 eurot. Toetust määrati 3 873 197 eurot.

Toetused jagunesid meetmete vahel järgmiselt:

Joonis 11. Projektide arvuline jagunemine meetmete lõikes

36

• Meede 1 – 2 161 624 eurot, 56% kogu määratud

summast;

• Meede 2 – 1 257 458 eurot, 32% kogu määratud

summast;

• Meede 3 – 348 939 eurot, 9% kogu määratud

summast;

• Meede 4 – 105 176 eurot, 3% kogu määratud

summast.

Tabel 4. Toetuste jagunemine piirkondade lõikes

Piirkond Rahastusotsusega

projektide arv

Määratud summa Osakaal kogu

määratud

toetussummast

Juuru 9 212 366 5%

Kaiu 11 181 108 5%

Kehtna 16 495 261 13%

Kohila 22 439 416 11%

Käru 4 190 351 5%

Märjamaa 15 419 670 11%

Raikküla 12 213 022 6%

Rapla 48 1 245 889 32%

Vigala 8 238 784 6%

Maakondlikud 25 237 330 6%

Kokku 170 3 873 197 100%

Piirkondlikult jagunesid rahastatud projektid suuremate piirkondade kasuks, kus on rohkem

ettevõtjaid, tugevad seltsid ning omavalitsustel suuremad võimalused projekte toetada. Kõige

rohkem toetusi läks Rapla piirkonda – 32% kogusummast. Neile järgnesid teised kolm

suuremat piirkonda, Kehtna – kogusummast 13%, Märjamaa – kogusummast 11% ja Kohila –

11%. Ülejäänud viis väiksemat piirkonda said perioodi jooksul kogusummast toetust 5-6%.

Meede 1

56%

Meede 2

32%

Meede 3

9%

Meede 4

3%

Joonis 12. Määratud toetuste osakaal

meetmete lõikes

37

Tabel 5. Toetussummad ühe elaniku kohta valdade lõikes41

Kuigi Käru piirkonda läks kõige väiksem toetussumma, siis ühe elaniku kohta tuli väikse

elanike arvu tõttu summa kõige kõrgem just selles piirkonnas – 341,13 eurot ühe elaniku kohta.

Valdadest oli toetus ühe elaniku kohta suurim Rapla vallas – 141,53 eurot ühe elaniku kohta.

Rapla vallale järgnes Kehtna vald, kus ühe elaniku kohta määrati toetust 115,88 eurot.

Märjamaa vallas määrati toetust 88,72 eurot elaniku kohta ja väikseim toetussumma ühe

elaniku kohta oli Kohila vallas – 57,80 eurot ühe elaniku kohta. Taotleti toetust ka üle-

maakondlike tegevuste läbiviimiseks, mis ei olnud konkreetselt ühe piirkonnaga seotud.

Selliste projektide toetussumma ühe tegevuspiirkonna elaniku kohta oli 7,2 eurot.

39 Andmed on välja toodud ilma Järvakandi piirkonnata. 40 Jõeküla, Kullimaa, Kõdu, Kädva, Kändliku, Lauri, Lungu, Sonni, Käru. 41 Elanike arv seisuga 01.01.2022.

Vald Elanike arv Toetussumma

vallale

Toetussumma

ühe elaniku

kohta

Rapla vald 13 088 1 852 385 141,53

Märjamaa vald 7 422 658 454 88,72

Kehtna vald39 4 274 495 261 115,88

Kohila vald 7 602 439 416 57,80

Türi valla Käru piirkond40 558 190 351 341,13

maakondlikud 32 944 237 330 7,20

38

Kokkuvõte meetmest 1

Tabel 6. Projektide jagunemine valdkondadesse meetmes 1

Tegevusvaldkonnad Projektide arv

Kunsti-, muusika- jm

kultuuritegevus

5

spordi ja muud vaba aja

tegevused

31

vabatahtlik päästeteenistus 3

Teenused piirkonna elanikele 6

Muu nimetamata

tegevusvaldkond

3

Noored 2

Kultuuripärand; käsitööndus 8

Meetmes 1 panustasid kõik projektid kogukonna ja vabaühenduste tugevdamisse.

Meetmest toetati investeeringuprojekte.

Valdkondlikult toetati enim spordi ja

muu vaba aja tegevusega seotud

investeeringuid, sellesse valdkonda

kuulus 31 projekti. Sellele järgnes

kultuuripärand ja käsitööndus, kus

toetati 8 projekti. Kõige vähem toetati

noortele suunatud projekte, neid oli 2.

Laiemas plaanis parendati projektidega

elukeskkonda. Kvaliteetsem

elukeskkond laiemalt muudab piirkonna

atraktiivsemaks elukohaks ja

külastuspaigaks. Lisaks aitasid kõik

projektid parandada teenuste kättesaadavust ja/või kvaliteeti.

Suur osa projektidest tuli välja osaliselt uuendusliku lahendusega, mis andis organisatsioonile

ja/või teenusele positiivse arengutõuke. Osadel juhtudel loodi täiesti uus teenus või võeti üle

kohaliku omavalitsuse avalik teenus. Enamik toetustega loodud ja parendatud teenuseid on

loonud eeldusi ka ühistegevuse hoogustamiseks.

Kõik rahastatud projektid panustasid maaelu põhiteenuste arendamisse (sh.

kogukonnateenused, külaelu elavdamise objektid, tegevuste arendamine).

Kunsti-, muusika- jm kultuuritegevus

9%

spordi ja muud

vaba aja

tegevused

54%

vabatahtlik päästeteenistus

5%

Teenused

piirkonna elanikele

10%

Muu nimetamata

tegevusvaldkond

5%

Noored

3%

Kultuuripärand:

Käsitööndus

14%

Joonis 13. Projektide jagunemine

valdkondadesse meetmes 1

39

Kokkuvõte meetmest 2

Tabel 7. Projektide jagunemine tegevusvaldkondadesse meetmes 2

Tegevusvaldkonnad Investeeringud Arendustegevus Ühisprojektid

Tööstus 12 3 0

Metsandus ja puidutööstus 8 0 0

Põllumajandus ja

toidutööstus

8 1 0

Turism, majutus, toitlustus 8 4 1

Teenindus 7 6 1

Transport 5 0 0

Muu valdkond 0 4 0

Toetatud projektid olid

tegevusvaldkondade vahel jaotunud

enam-vähem ühtlaselt. Raplamaa

ettevõtlus on ühtlaselt arenenud,

puuduvad üksikud domineerivad

ettevõtted. Rahastatud projektid

tuginevad maakonna loodusressurssidele

ja sotsiaalsele kapitalile. Ressursside

hulgas on olulised mets ja sellele rajanev

puidutööstus. Teine oluline ressurss on

põllumajanduslik toodang (liha, piim,

teravili, puuvili, marjad) ja nendel

põhinev mitmekülgne toiduainetetööstus.

Metallitööstuses on välja kujunenud arvestatav metallide töötlemine ning masinaehitus.

Jätkuvalt on tähelepanuväärne osa tekstiilitööstusel, uudse ettevõtluse valdkonnana on tuntuks

saanud farmaatsia- ja iluteenindus-tööstus.

Turism koos majutuse ja toitlustusega on veidi vähem arenenud, kuid tegeletakse hoolsalt

spetsiifilise nišitoodete arendamisega nagu loodusmatkad, kultuuriturism (s.h. käsitöö

arendamine jahiturism, piirkondlik toit).

Tööstus

22%

Metsandus ja

puidutööstus

12%

Põllumajandus ja

toidutööstus

13%

Turism, majutus,

toitlustus

19%

Teenindus

21%

Transport

7%

Muu valdkond

6%

Joonis 13. Projektide jagunemine valdkondadesse

meetmes 2

40

Kokkuvõte meetmest 3

Tabel 8. Projektide jagunemine tegevusvaldkondadesse meetmes 3

Tegevusvaldkonnad Projektide arv

Maakonna kultuurilise eripära

tutvustamine väljaspool maakonda42

12

Kultuurielu mitmekesistamine43 25

Innovaatilised uued tegevusvormid44 15

Võrgustike arendamine, koostöö 19

Kultuuri turundamine45 8

Koolitused, nõustamine 26

Muu valdkond 23

Kõik projektid liigitusid vähemalt ühte

tegevusvaldkonda. 43st projektist 37

hõlmasid endas tegevusvaldkondi rohkem

kui 1.

Lisaks väljatoodud tegevusvaldkondadele,

tulid esile kolm valdkonda, millele toetust

anti: tervise, spordi ning kohaliku ajalooga

(või ajaloo uurimisega) seotud projektid.

Spordiga seotud projekte oli perioodi

jooksul kokku 10, tervisele suunatuid 6 (sh

2 vaimse tervise projekti) ning ajaloo

uurimist ja tutvustamist puudutavaid

projekte 8.

42 Meedia-, ja trükiste- jt infokandjate väljaandmise ning kultuuriüritustel osalemise kaudu. 43 Erinevate vanuserühmade jaoks erinevate tegevusvormide arendamise teel, pannes erilise rõhu lapsi ja noori

huvitavatele tegevustele. 44 Külamuusikalid, külavideod, rockfestivalid. 45 Nii üritustel osalemise kui ka erinevate turunduskanalite kasutamise teel.

Maakonna kultuurilise eripära

tutvustamine väljaspool maakonda

9%

Kultuurielu

mitmekesist

amine

20%

Innovaatilised

uued

tegevusvormid

12% Võrgustike arendamine, koostöö

15%

Kultuuri

turundamine

6%

Koolitused,

nõustamine

20%

Muu

valdkond

18%

Joonis 14. Projektide jagunemine valdkondadesse

meetmes 3

41

Kõige enam viidi ellu projekte valdkonnas koolitused ja nõustamine – 26 projekti. Pea sama

palju projekte tehti valdkonnas kultuurielu mitmekesistamine – 25 projekti. See valdkond oli

stabiilselt oluline kõikides voorudes. Valdkonda võrgustike arendamine, koostöö kuulus 19

projekti. Innovaatilisi uusi tegevusvorme võis leida 15st projektist. Ka selliseid projekte tuli

igast voorust. Maakonna kultuurilist eripära tutvustas väljaspool maakonda 12 projekti.

Kõige vähem tehti projekte valdkonnas kultuuri turundamine – kokku 8 projekti. Muusse

valdkonda liigitus tegevusi 23st projektist.

3.2. Strateegiliste eesmärkide saavutamine

Raplamaa Partnerluskogu strateegia lähtus kolmest prioriteedist, millest igale seati üldine

strateegiline eesmärk ning igale strateegilisele eesmärgile töötati välja strateegia meede. Kõigil

neljal meetmel olid omakorda seatud kitsamad eesmärgid.

Tabel 9. Raplamaa Partnerluskogu prioriteedid, üldised eesmärgid ja neile vastav meede

Prioriteet Eesmärk Meede

1. Piirkonna maaelu

põhiteenuste kvaliteedi

tõstmine ning elu- ja

külastuskeskkonna

parendamine.

Heal tasemel põhiteenustega

kaasaegne elukeskkond ja

atraktiivne külastusmaastik.

M1 „Elukeskkonna

parendamine ja maaelu

põhiteenuste kvaliteedi

tõstmine“

2. Ettevõtluse areng ning

konkurentsivõime

tugevnemine

innovatsiooni

(uuenduslikkuse) abil.

COVID-19 põhjustatud

kriisi negatiivsete

majanduslike

tagajärgede

leevendamine.

Aktiivne ja innovaatiline

ettevõtlus, arenenud kohalik

majandus ning kõrge

tööhõive.

M2 „Ettevõtluse

konkurentsivõime

tugevdamine“ sh

teadmussiire

3. Kogukonna liikumise

edendamine, kultuuri-,

noorsoo- ja

sporditegevuse

arendamine ning

koostöövõrgustike

tegevuse hoogustumine.

Turvaline ja arenev laialdase

ühistegevusega kogukond

ning hoogustunud

tegevusega mitmekülgsed

koostöövõrgustikud

M3 „Kogukonna

edendamine“

42

4. Koostöövõrgustike

tegevuse hoogustumine.

Raplamaa Partnerluskogu

tegevuspiirkonna erinevate

koostöövõrgustike vahel

hoogustunud ühistegevus on

toonud kaasa maaelu arengu

mitmekesistumise ja uute

teadmiste ning oskuste

omandamise. Võrgustumise

kaudu uute äripartnerite

leidmine hoogustab

maaettevõtlust. Kogemuste

vahetamise kaudu on võetud

kasutusele uusi

kogukonnategevuse vorme.

Laienenud on piirkonna

tuntus, paranenud maine.

M4.1, M4.2

„Koostöövõrgustike

tegevuse hoogustamine“

(tegevusrühma ühis- ja

koostööprojektid

Strateegia kõikide eesmärkide ja prioriteetide saavutamisega seotud tegevuste juures kehtisid

lisaks üldised läbivad nõuded, mis on pingereas tähtsuse järjekorras:

1. Projektid ja tegevused peavad olema võimalikult innovaatilised ning efektiivsed.

2. Projektidesse ja tegevustesse kaasatakse võimalikult palju noori.

3. Projektidest ja tegevustest teavitatakse laialdaselt üldsust, sh sotsiaalmeedias.

3.2.1. Prioriteet 1: Piirkonna maaelu põhiteenuste kvaliteedi tõstmine ning elu- ja

külastuskeskkonna parendamine

Eesmärk: Heal tasemel põhiteenustega kaasaegne elukeskkond ning atraktiivne

külastuskeskkond.

Selle eesmärgi saavutamist toetas meede 1 “Elukeskkonna parendamine ja maaelu põhiteenuste

kvaliteedi tõstmine”:

• Osa 1 – ehituslike investeeringute toetamine

• Osa 2 – sisseseadete ja inventari soetamine

Toetavateks tegevusteks olid üldistatult investeeringud- rajatiste ja hoonete ehitamine,

parendamine ning soetused – masinad, seadmed, inventar.

Toetatud projektide märksõnadeks olid spordihooned, spordiväljakud/staadionid,

spordivarustus, terviserajad, mänguväljakud, külaplatsid/külakeskused,

43

rahvamajad/käsitöötoad, huvikeskused, tuletõrjeseltsid, kirikud/kogudused, rahvariided,

laululava, keskkonnaharidus, tehnoloogiaseadmed, krossirada, jahimaja, saun.

Kokku toimus neli taotlusvooru. Perioodil esitati kokku 138 taotlust, millest said rahastuse 58.

Eesmärgi saavutamiseks anti perioodi jooksul toetusi kokku 2,16 miljonit eurot.

Tabel 10. Analüüs meetme 1 kitsamate eesmärkide saavutamisest

Strateegia meetme eesmärgid Hinnang olukorra saavutamisele rahastatud

projektide abil

Maapiirkondade põhiteenused on osaliselt

kättesaadavad infotehnoloogia abil.

Väga madal. Infotehnoloogiasse

panustavaid projekte on olnud antud

meetmes minimaalselt.

Kogukonna kaasamine kohalike teenuste

osutamiseks on võimaldanud luua

täiendavaid töökohti ja teenimisvõimalusi.

Keskpärane. Osade projektide puhul on

loodud eeldused täiendavate töökohtade ja

teenimisvõimaluste loomiseks projekti

elluviimise korral.

Erateenuste pakkumiseks on külades rajatud

teeninduskeskused ja liikuvad teenusebussid.

Keskpärane. Teenusebusse ei ole tekkinud,

kuid uusi ja parendatud teenuseid ning

teenuse osutamise kohti küll.

Teenuste pakkumisel osalemine on

hoogustanud ühistegevust.

Hea. Enamik toetustega loodud ja

parendatud teenuseid on loonud eelduseid

ka ühistegevuse hoogustamiseks.

Ühistegevust toetatavad arenenud

materiaalse baasiga korrakaitse ja

päästetegevus, mis on lisanud maale

turvalisust.

Madal. Korrakaitse projekte ei ole otseselt

olnud, kuid päästetegevuse projekte on

olnud.

Piirkonnas eripära paremaks rakendamiseks

on rekonstrueeritud vanu ja rajatud uusi

matka- ja külastusradasid, mis võimaldavad

nautida Raplamaale omaseid

väärismaastikke (sood, rabad, põlismetsad,

soojärved, jõed, karstikoopad jm) ja

pärandkultuuri objekte.

Madal. Matka- ja külastusradadesse

panustavaid projekte on olnud antud

meetmes väga minimaalselt.

Väärismaastikud on korrastatud, puhastatud

võsast ja risust, valmistatud külastusalaks ja

tähistatud. Kohalike omavalitsuste valduses

olevate väärtuslike maastike ja

pärandkultuuri objektide hooldamine pakub

täiendavat teenimisvõimalust kogukonnale.

Madal. Väärismaastikele (sood, rabad,

põlismetsad, soojärved, jõed, karstikoopad

jm), väärtuslikele maastikele,

pärandkultuuri objektidele suunatud

projekte on olnud vähe.

Tabel 11. Ülevaade meetme 1 väljund- ja tulemusindikaatoritest

Väljund- ja tulemusindikaatorid eesmärk tulemus

Maaelu põhiteenuste s.h. kogukonnateenuste ja külaelu

elavdamise objektide ning tegevuste arendamisele esitatud ja

rahastatud investeeringuprojektide arv

90 objekti,

120 projekti

56 projekti

44

Teenuste arendamisele ja külade elavdamisele suunatud

ühisprojektide (kohalike omavalitsuse, ettevõtjate ja

mittetulundusühingute vahelised või katusorganisatsioonide

projektid) arv

30 0

Juurdepääsuvõrkudele suunatud projektide arv 10 x

Esmakordselt LEADER programmist toetust taotlejate arv 70 x

Loodud uute teenuste arv ja uute tegevuste osutajate arv 20 teenust,

20 osalejat

x

Ennistatud, rajatud, hooldatud, tähistatud teenuste osutamise

objektide, külaobjektide ja väärismaastike sh piirkonna

eripära paremale rakendamisele suunatud objektide arv

40 56 projekti,

st vähemalt

56 objekti

3.2.2. Prioriteet 2: Ettevõtlikkuse areng ning konkurentsivõime tugevdamine

innovatsiooni abil

Eesmärk: Aktiivne innovaatiline ettevõtlus, arenenud kohalik majandus ning kõrge tööhõive.

Selle eesmärgi saavutamist toetas meede 2 “Ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine”:

• Osa 1 – Ettevõtluse materiaalse baasi tugevdamine (investeeringutoetus);

• Osa 2 – Ettevõtluse arendamine (arendustegevuse toetamine: teadmussiire,

ühisprojektid).

Toetust anti mikro- ja väikeettevõtetele, sh füüsilisest isikust ettevõtjatele, ettevõtjaid

koondavatele ühendustele ja ettevõtlusele suunatud tegevustele. Toetust anti tootmiseks,

teenuste osutamiseks või turustamiseks otseselt vajalike uute seadmete ja masinate ostmiseks

ja paigaldamiseks; infotehnoloogiliste lahenduste ja tarkvara ostmiseks ning paigaldamiseks;

käsitöötoodete valmistamiseks töövahendite ostmiseks; tootmiseks, teenuste osutamiseks või

lühikese tarneahela turustuseks vajalike ruumide ehitamiseks, renoveerimiseks ja

rekonstrueerimiseks; väikemahuliste infrastruktuuri objektide väljaehitamiseks; kindlatel

tingimustel projekteerimiseks; ehituse omanikujärelevalve kuludeks. Toetust anti ka

teadmussiirde projektideks. Toetati ettevõtluse arendamisega ja edendamisega tegelevate

mittetulundusühingute ja sihtasutuste projekte, mis olid suunatud Raplamaa Partnerluskogu

tegevuspiirkonna arendamisele. Toetati konkreetsete tingimustega teavitus- ja

turundustegevust, koolitustegevust, õppereise, osalemist teabepäevadel, konverentsidel,

näitustel, laatadel ja infomaterjali väljaandmist.

Kokku toimus viis taotlusvooru. Perioodil esitati kokku 161 taotlust, sh 141 investeeringute

taotlust ja 20 teadmussiirde taotlust, millest said rahastuse 70, sh 51 investeeringute taotlust ja

45

19 teadmusiirde taotlust. Eesmärgi saavutamiseks anti perioodil toetusi kokku 1 257 058 eurot,

sh investeeringuteks 1 130 951 eurot ja teadmussiirdeks 102 829 eurot.

Tabel 12. Analüüs meetme 2 kitsamate eesmärkide saavutamisest

Strateegia meetme eesmärgid Hinnang olukorra saavutamisele rahastatud

projektide abil

Uue ettevõtlusliigina on tekkinud

spetsialiseeritud keskustesse koondunud

loomemajandusettevõtted.

Toetatud on loomemajanduse ettevõtete

tegevust Raplas 2 projektiga (endise

Bussipargi hoonesse

loomemajandusettevõtte rajamist ja käsitöö

loomingu ettevõtte arendamist).

Maakonna loodusressurss – maa, mets sh

taimed ja metsasaadused, külastusmaastikud,

maavarad – on efektiivsemalt kasutuses ja

töödeldakse ümber kohapeal. Välja on

töötatud mitmeid kohalikul ressursil

põhinevaid uusi tooteid ja teenuseid.

Lähtutakse säästliku arengu ja loodushoiu

põhimõtetest.

Toetatud on 23 projektiga kohalike

ressursside paremat, täiuslikumat ja

säästlikumat kasutamist (loodusvarade,

eeskätt metsaressursid, põllumajanduse

ressursid, looduslike ja geograafiliste

asukohtade ressursid, sotsiaalse kapitali

ressursid).

Kohapealne toidutootmine on jõudsalt

arenenud, esmatähtsad toiduained jõuavad

elanikeni efektiivsete turundusahelate kaudu.

Toetatakse kohalike toodete viimist

kohaliku tarbijani uudsete

turustamismeetodite kaudu (OTT liikumine

ja OTT turg ning Rabav Raplamaa

kauplus).

Kohalikud toiduained, käsitöötooted jm

turustatakse ühtse kaubamärgi all.

Kohalike toodete turustamiseks ühtse

kaubamärgina on toetatud MTÜ Rabava

Raplamaa projekte ja MTÜ Käsitöö- ja

Kunstiseltsi sellealaseid projekte ning

tegevust.

Piirkonna ettevõtted on liitunud tegusatesse

ühendustesse, võimaldamaks efektiivsemalt

ära kasutada erinevaid programme ja fonde.

Arendatakse järjekindlat koostööd

ettevõtjate ühendustega nagu Raplamaa

Ettevõtjate Ühing, Märjamaa Ettevõtjate

Piirkondlik Ühendus, Ettevõtlikud Naised,

Käsitöö- ja Kunstiselts, Raplamaa Arendus-

ja Ettevõtluskeskus, mille tulemusena on

kujunemisel ühtne ettevõtjate koolituse ja

teavituse võrgustik.

Raplamaal maaturismi alal on välja töötatud

mitmeid piirkonnaomaseid turismitooteid,

mis põhinevad kohaliku loodus-, käsitöö-,

kultuuri-, arhitektuuri-, sporditegevuseks

sobiva ressursi ärakasutamisel.

Ellu on viidud uute turismiteenuste välja

arendamiseks 8 projekti (kohalik toidu

arendamine, jahi-, kultuuri-, käsitöö-, ja

mõisaturism).

Erinevate turismiteenuste pakkujate vahel on

kujunenud tihe koostöö ühtsete

turismipakettide koostamise ja

väljapakkumise alal.

Eesmärk ei ole täidetud.

46

Raplamaa turismitooted on kaardistatud,

koostatud maakonna ühisturunduse teavikud

(voldikud, plakatid jm). Raplamaa

turismitegevus toimub ühtse tunnuse ja

tähistuse (logo, sümbol, loosung jm) all.

Toetatud on Raplamaa turismiettevõtjate

koolitust ning osalemist turismimessidel jm.

Aktiivne innovaatiline ettevõtlus Igal aastal toetatakse teadmussiirde

projekte, mida korraldavad erinevad

ettevõtjate ühendused ettevõtjate harimiseks

(õppereisid, koolitused, foorumid,

konverentsid, seminarid).

Raplamaal on laienenud kohaliku ressurssi

tarvitav ning kaasaegse infotehnoloogia

võimalusi kasutav väikeettevõtlus,

ettevõtjate osakaal elanike hulgas on

kasvanud. Arenenud on kaugtöö.

Toetatud on väikeettevõtluse 22 projekti

uute tehnoloogiliste seadmete soetamisel,

mille kaudu on oluliselt kaasajastatud

väikeettevõtluse tootmisbaasi.

Tabel 13. Ülevaade meetme 2 väljund- ja tulemusindikaatoritest

Eesmärk Tulemus

Ettevõtlusele suunatud ühisprojektide arv 10 22

Ettevõtlust toetavate projektide arv 100 70

Elluviidavate investeeringuprojektide arv 95 81

Innovaatiliste projektide arv piirkonnas 40 31

Toetuse abil asutatavate uute väikeettevõtete arv 20 + 41 FIEt 046

Projektide tulemusena loodud uued töökohad 40 42

Projektide elluviimise tulemusena säilitatud töökohad 100 102

LEADER programmist ettevõtlustoetust esmataotlejate arv 50 37

Väljatöötatud turismitoodete arv 25 17

Väljatöötatud maakondlik ühtne turismibränd 1 1

46 Selgitus: LEADER meetmest saavad toetust taotleda ainult asutatud, registreeritud ja juba tegutsemist

alustanud ettevõtjad. Ettevõtete asutamiseks ja FIE-na alustamiseks annab toetust Töötukassa.

47

3.2.3. Prioriteet 3: Kogukonnaliikumise edendamine, kultuuri-, spordi- ja noorsootöö

arendamine ning koostöövõrgustike hoogustamine

Eesmärk: edenev turvaline kogukond, laialdane ühistegevus, väärtustatud traditsioonid ning

hoogustunud mitmekülgsed koostöövõrgustikud.

Selle eesmärgi saavutamist toetavad meede 3 „Kogukonna edendamine“ ja meetmed 4.1 ja

4.2 „Koostöövõrgustike tegevuse hoogustamine“ (tegevusrühma ühis- ja koostööprojektid).

Meede 3 “Kogukonna edendamine”

Toetust anti kohaliku kogukonna tegevuste heaks. Viidi läbi ühistegevusi, väärtustati kohalikku

ajalugu, kultuuripärandit, inimesi ja ettevõtjaid. Panustati koostöövõrgustike loomisse ja

arendamisse.

Kõige enam panustasid projektid sotsiaalsesse kaasatusse. Toetati kolmanda sektori tegevusi

ja vabatahtlike, kes arendasid välja kogukonnateenuseid peamiselt kultuurivaldkonnas.

Projektid toetasid kogukonnasiseselt selle liikmete paremat informeeritust, omavahelist

koostööd ja sotsiaalsete võrgustike loomist.

Peamise meetodina eesmärkide elluviimiseks kasutati koolitusi. Kõigi projektide peale kokku

viidi läbi 194 koolitust, millest osa olid mõnetunnised, aga oli ka pikki mitmeid nädalaid

vältavaid koolitusi.

Kokku esitati 53 taotlust, millega küsiti toetust 500 862,24 eurot. Rahastusotsus tehti 43

taotluse osas, millega määrati toetusi summas 454 113,52 eurot. Toetuseta jäi 10 taotlust,

millest 6 osutusid abikõlbmatuks ning edasisele hindamisele ei saadetud. 4 taotlust jäeti

rahastamata.

Tabel 14. Analüüs meetme 3 kitsamate eesmärkide saavutamisest

Strateegia meetme eesmärgid Hinnang olukorra saavutamisele rahastatud

projektide abil

Kultuuriehitised ja rajatised on korrastatud ja

kasutusel erinevate ürituste läbiviimise

kohana.

Kultuuriehitiste ja rajatiste korrastamiseks

ja hilisemaks kasutusele võtuks viidi läbi

talgud 3 korral. Lisaks korraldati 3

koolitussarja, mis tõstsid teadlikkust

ajalooliste rajatiste korrastamisest.

48

Töötatakse välja uusi kultuuritegevuse

vorme.

Projektide raames kasutati mitmeid

kultuuritegevuse vorme. Kultuuritegevusi

tehti 33 projekti raames.

Kultuurielu on mitmekesine, tegevusi jätkub

erinevatele vanusegruppidele ja

huvirühmadele.

Kultuurielu mitmekesistamist toetati

erinevate vanuserühmade jaoks peamiselt

läbi kohalike kultuuriürituste. Tegevustesse

haarati nii erinevad vanusegrupid kui ka

sotsiaalsed grupid. Erinevate

vanusegruppide külakogukonna projekte

viidi läbi 11. Eesmärk oli kaasata

kogukonnaliikmeid ühistegevustesse,

ühistesse õpitubadesse ja kohtumistesse,

tõsta maapiirkonna inimeste vaimsust ja

võimaldada enesearendamist.

Kogukondades on valitud külavanemad ja

moodustatud esinduskogud.

Kogukondade juhtimissüsteemi

arendamiseks anti 2 toetust. Lisaks toetati

aktiivsete kogukonnaliikmete tunnustamist.

Tegutsevad mitmesugused

kogukonnaühendused, kes koostöös kohalike

omavalitsuste ja ettevõtjatega arendavad

ühiselt piirkonda.

Otseses koostöös kohaliku omavalitsusega

viidi ellu 1 projekt. Kaudset koostööd tehti

kogukonna ja kohalike omavalitsuste vahel

rohkem (nt ruumide tasuta kasutamine,

vabaühenduste tegevustoetus jms).

Enamasti eelistasid vabaühendused

kohalikke teenusepakkujaid.

Aktiivselt kasutatakse rahastamisvõimalusi

välisvahenditest (fondid, programmid).

Kasutati aktiivselt rahastamisvõimalusi

lisaks ka teistest fondidest ja

programmidest. Lisarahastuse kaasamise

oma projekti tõid taotlustes välja 21 toetuse

taotlejat.

Suurematel kogukondadel on kodulehed,

antakse välja infotrükiseid.

Toetati 4 projekti, mille käigus arendati

välja kodulehed. Infotrükiste väljaandmist

(sh infostendide koostamist ja paigaldamist)

toetati 5 korral.

Tugev on kodulooline uurimistöö,

koostatakse piirkondi tutvustavaid trükiseid,

videoid jm.

Toetati koduloolist uurimistöö tegemist

(materjalide digiteerimist 2 korral, koolitusi

5 korral).

Regulaarselt toimuvad kogukondade

ühisüritused, sh kogukonnaobjektide

korrastamise talgud.

Eesmärki toetasid küla(de)kogukonnale

suunatud projektid, mis kätkesid endas

tegevuste komplekti pikema aja jooksul, et

tuua kokku kogukonnaliikmed lastest

eakateni. Toimusid ka kogupereüritused.

Objektide korrastamiseks viidi läbi talgud 3

korral.

Valla piires on loodud seltside ümarlauad,

maakondlikult tegutseb tugev Külaliikumine

Kodukant ühendus MTÜ Raplamaa Külade

Liit.

MTÜ Raplamaa Külade Liit sai tuge

meetmest Raplamaa Aasta Küla

tunnustusürituse korraldamiseks, aasta küla

esitamiseks üle-eestilisele konkursile,

osalemiseks Eesti Maapäeval,

õppereisideks.

49

Kogukondadele on osaliselt üle antud

kohaliku omavalitsuse ülesanded eeskätt

kultuuri-, spordi ja noorsootöö alal.

24 projekti raames toetati vabaühendusi

kogukonnateenuste pakkumisel kultuuri,

vaba aja, spordi ja piirkondliku elu

edendamise valdkondades.

Kogukondades on aktiivne tervisedendus ja

sporditöö. Igas suuremas külas ja alevikus on

spordi- ja/või mänguväljak, mida

hooldatakse kohalike spordiseltside poolt.

Spordiga seotud projekte rahastati perioodi

jooksul kokku 10, tervisele suunatuid 6 (sh

(2 vaimsele tervisele suunatud projekti).

Regulaarselt toimuvad tervisepäevad. Toetati 1 tervisepäeva toimumist.

Raplamaal on maakondlikud ja valdade

noorteühendused, kes tegelevad muu hulgas

noorte väärtuskasvatusega, kaasavad noori

kogukonna tegevustes ja juhtimises.

Noorteprojekte oli küll 16, aga noortele

suunatud tegevusi planeerisid täiskasvanud,

mitte noored ise. Noorte oskuste ja arengute

toetamiseks on hea kaasata neid ka

tegevuste väljatöötamiseks ja elluviimiseks.

Mõttekoht: töötada välja viis, kuidas

lihtsustada toetuste taotlemist oma

tegevuste elluviimiseks noorte jaoks.

Toimivad noortevolikogud, külades

tegutsevad avatud noortekeslused ja – toad.

Taotlusi selle eesmärgi saavutamiseks ei

esitatud.

4.1 ja 4.2 „Koostöövõrgustike tegevuse hoogustamine“ (tegevusrühma ühis- ja

koostööprojektid)

• Eestisisene koostöö ja ühisprojektid;

• rahvusvaheline koostöö ja rahvusvahelised koostööprojektid.

Meetme eesmärk: Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna erinevate koostöövõrgustike

vahel hoogustunud ühistegevus on toonud kaasa maaelu arengu mitmekesistumise ja uute

teadmiste ning oskuste omandamise. Võrgustumise kaudu uute äripartnerite leidmine

hoogustab maaettevõtlust. Kogemuste vahetamise kaudu on võetud kasutusele uusi

kogukonnategevuse vorme. Laienenud on piirkonna tuntus, paranenud maine.

Tulemused: Raplamaa Partnerluskogu viis meetmete raames ellu 4 projekti, mis soodustasid

koostöövõrgustike tegevuste hoogustumist. Kõik projektid olid suunatud muu hulgas ka

piirkonna tuntuse ja maine parendamisele. Lisaks hoogustati koostööd ja tegeleti

võrgustikutööga ka väljaspool meetmesse esitatud projekte.

Tabel 15. Ülevaade meetmete 4.1. ja 4.2. väljund- ja tulemusindikaatoritest.

Eesmärk Tulemus

Toetatud siseriiklike ühisprojektide arv 7 2

Toetatud rahvusvaheliste koostööprojektide arv 3 2

50

Projektide elluviimisel korraldatud ürituste arv 15 34

Projekti elluviimisel korraldatud õppereiside arv 5 10

Kohaliku toidu arendamise üritustel osalenute arv 100 x

Projektide elluviimise tulemusena jätkutegevuste arv 10 x

Täpsed andmed puuduvad nii kohaliku toidu arendamise üritustel osalenute kui ka projektide

elluviimise tulemusena jätkutegevuste kohta.

Projektide käigus arendati kohaliku toidu suunda järgmiste tegevustega:

• külastus Läti maiustuste tootja juurde;

• mini-OTT maanaistepäeval;

• Raplamaa toidu raamat;

• koolitus Hobikokast ettevõtjaks.

Meetmete 4.1 ja 4.2 Eesti-sisene ja rahvusvaheline koostöö raames viis Raplamaa

Partnerluskogu ellu 2 siseriiklikku projekti. Lisaks tehti koostööd ka projektide väliselt.

Tabel 16. Meetmetest 4.1. ja 4.2. toetust saanud siseriiklikud projektid

Aasta Projekti nimi Partnerid

2020 Keskpõrandale kokku Lõuna-Järvamaa koostöökogu

Järva Arengu Partnerid

Raplamaa Partnerluskogu

2021 Kindel käeulatus Raplamaa Omavalitsuste Liit

Sihtasutus RAEK

MTÜ Raplamaa Külade Liit

Mittetulundusühing Raplamaa

Partnerluskogu

Projektiga Keskpõrandale kokku arendati koostööd Kesk-Eesti piirkonna tegevusrühmade ning

siin tegutsevate ettevõtete ja organisatsioonide vahel. Mõtteid vahetati võrgustike kohtumisel,

toimusid kogemusreisid Eestis ja Euroopas. Uute mõtete, teadmiste ja oskuste omandamiseks

toimusid koolitused, töötoad ja seminarid. Koostöövaldkondadeks said mõisad, kohalik toit,

giidide programm, elamused ja traditsioonid.

Projekt Kindel käeulatus võttis suuna maakonnasisesele koostööle. Ühiselt mitmekesistati

piirkonna arengut viies koostöös läbi olulisi piirkondlikke sündmusi. Tunnustati kohalikke

51

ettevõtjaid, aktiivseid ja tublisid inimesi ning külade tegevust. Projekt toetas nii piirkonna

tutvustamist kui ka mainekujundust kohaliku ja külalise jaoks.

Raplamaa Partnerluskogu teeb tihedat koostööd kohalike omavalitsustega ja maakonnaüleste

organisatsioonidega. Kohalikelt omavalitsustelt tuleb oluline osa LEADER projektide

kaasrahastamisest. Lisaks on kohalikud omavalitsused andnud tegevustoetusi LEADER

projekte elluviivatele mittetulundusühingutele. Investeeringuobjektide puhul abistavad

kohalikud omavalitsused toetuse taotlejaid projekteerimise, ehitamise ja keskkonnakaitset

puudutavates küsimustes.

Perioodil 2014-2022 viis Raplamaa Partnerluskogu meetmete raames ellu kaks rahvusvahelist

projekti.

Tabel 17. Meetmest 4.1 ja 4.2 toetust saanud rahvusvahelised projektid

Aasta Projekti nimi Partnerid

2017 Active Vilages, Efficient

Communities /Agarad külad,

tegusad vallad

EMO ry

Nurmijärvi vald

Raplamaa Partnerluskogu

2018 Traditsioonide ja uuenduste

koosmõju tänapäevases käsitöös/

Traditsioonide ja uuenduste

vastastikune mõju kaasaegses

käsitöös

Sihtasutus Madona Vallafond

Anykščiai rajooni kohalik tegevusrühm

Raplamaa Partnerluskogu

2017. aasta projekt Active villages, efficient communities viis tegevuspiirkonna inimesed

Soome. Projekti partneriks oli Soome Nurmijärvi valla piirkonna LEADER tegevusrühm Emo

ry. Kahe aasta jooksul tutvustasid vastastikku Eesti ja Soome külakogukonnad oma külade

loodust, ettevõtlust, elukeskkonda, kultuuripärimust, inimesi ja kogukonna ühistegevusi.

Piirkonna külasid tutvustati videoklippidega ning valiti välja parimad külakogukonnad. Lisaks

osalesid Nurmijärvi piirkonna muusikud Raplamaa laulu- ja tantsupeo proovides.

Koostööprojekti raames esinesid Nurmijärvi vallas viie kontserdiga Raplamaa Noorte

Puhkpilliorkestri pillimehed.

Teine projekt, Traditsioonide ja uuenduste koosmõju tänapäevases käsitöös (2018. aastal), oli

samuti suunatud rahvusvahelisele koostööle, kus partnerid olid Eestist, Lätist ja Leedust.

52

Seekord viidi kokku käsitöölised ja selles valdkonnas tegutsevad ettevõtjad. Vahetati kogemusi

ja ideid, näiteks kuidas kasutada uusi materjale ja millised on suunad kaasaegses käsitöös.

Üheks eesmärgiks püstitati väikeetevõtete loomine ja arendamine ning töökohtade loomise

hõlbustamine. Projekt lõppes käsitööraamatu esitlusega.

53

4. Strateegia 2023-2029 kavandamine

Raplamaa Partnerluskogu strateegia aastateks 2023-2029 koostamisel määratleti strateegia

eesmärgid ja töötati välja toetusmeetmed vastavalt strateegia ettevalmistamise perioodil läbi

viidud uuringutele ja töökoosolekutel tehtud ettepanekutele. Arvestati Raplamaa

Partnerluskogu strateegia 2014-2022 analüüse, läbiviidud küsitlusi, ideekorjeid,

ettevalmistavatelt seminaridelt ja ekspertidelt kogutud teavet ning piirkonna SWOT analüüsi.

Lähtuti ka Rapla maakonna arengustrateegiast 2035+, Rapla maakonna majandus- ja

ettevõtluskeskkonna ning arengueelduste ja -võimaluste analüüsist (2022), Rapla maakonna

uuselanike uuringust (2020), Rapla maakonna elanike rahulolu uuringust (2020), Rapla

maakonna avalike- ja erateenuste osutamise võrgustiku rahvastikumuutustega ja

tulevikutrendidega kohandamise võimaluste uuringust (2022). Oma sisendi sotsiaalvaldkonna

vajadustest andsid Rapla maakonna sotsiaal- ja tugiteenuste osutajate võrgustik ning Rapla

Maakonna Puuetega Inimeste Koda. Infot koguti ka maakonna terviseprofiili andmetest ja

inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli koostamise materjalidest

Rapla maakonnas. Juhinduti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavast

2023-2027, Maaeluministri määrusest LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023-2027

ettevalmistamise toetus, Eesti maaelu arengukava 2014-2020, versioonist 10.1 (21. juuni

2022). Strateegia on kooskõlas kohalike omavalitsuste arengukavadega ning maakonna

strateegias toodud valikutega.

4.1. Ettevalmistus ja kaasamine

Raplamaa Partnerluskogu strateegia 2023-2029 koostamine toimus nii avatud koosolekutel kui

kutsutud sihtgruppide üritustel.

Strateegia koostamisega alustati 2022. aasta märtsis, kui toimus strateegia koostamise

alustamise avasündmus. Selle eesmärk oli võimalikult laialdaselt teavitada LEADER strateegia

koostamise tegevustest Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna elanikke, ühendusi,

ettevõtjaid jne. Sellest tulenevalt saaksid edaspidi kõik, kes huvitatud, panustada uue strateegia

väljatöötamisse.

Sama aasta aprillis-mais analüüsisid eksperdid eelmise perioodi strateegia meetmete tulemusi,

nende asjakohasust ja tõhusust. Saadud andmeid kasutati käesoleva strateegia koostamisel.

54

Sama aasta mais-juunis viidi läbi küsitlused nii ettevõtjatele kui kogukondadele (sh kohalikud

omavalitsused). Küsitlustega selgitati välja, kuidas eelnev LEADER rahastusperiood (aastatel

2014-2020 (2021)) Raplamaal õnnestus, millega toetuste taotlejad rahule jäid, kuidas

programm aitas ettevõtlusel ja kogukondadel edeneda ning maaelu mitmekesistada, samuti

sooviti teada saada, millised olid meetmete kitsaskohad. Laiem eesmärk on uuel perioodil

ettevõtlust paremini toetada ning leida uusi arendamist vajavaid ettevõtlusvaldkondi.

Küsitluste korraldamine andis võimaluse kaasata erinevaid tegevuspiirkonna huvigruppe ning

neil oma arvamust avaldada. Selle tulemusena valmis analüüs sellest, kuidas näevad ja

tunnetavad toetusmeetmete tõhusust toetuste taotlejad, elluviijad ja kasusaajad. See teadmine

aitas kujundada uue perioodi strateegiameetmeid.

2022. aasta juunis toimusid strateegia ettevalmistamise (ideekorje) koosolekud Raplamaa

Partnerluskogu tegevuspiirkonna sidusrühmades. Kaasatud olid kõik üheksa sidusrühma.

Koosolekuid juhtisid piirkondade LEADER sidusrühmade juhid – Raplamaa Partnerluskogu

juhatuse liikmed. Koosolekutel osalesid ka kohalike omavalitsuste juhid. Koosolekute põhjal

koostati sidusrühmades ettepanekute koondid uue perioodi strateegia sisu kohta.

Ideekorje koosolekud viidi läbi ka valdkondlike ühenduste tasandil: maakonna ettevõtjate

ühendused, külade ühendused ja kohalikud omavalitsused, lisaks teised maakondlikud

ühendused-partnerid, sh sotsiaalvaldkonnas.

Sotsiaalvaldkonnas olid kaasatud: Raplamaa vähihaigete tugirühm, Raplamaa Reumaselts,

Kohila Reumaühing, Raplamaa Diabeetikute Selts, Raplamaa Kutsehaigete Ühing, Raplamaa

Vaegkuuljate Ühing, Raplamaa Vaimupuudega Inimeste Ühing, Headuse Puu MTÜ, SA

Raplamaa Haigla, Tugikeskus „Vahtra“, Raplamaa dementsuse tugigrupp, Pahkla Camphilli

Küla SA, MTÜ Kohila Turvakeskus „Katikodu“, Confido Meditsiinikeskus, Erapolokliinik

Praxis OÜ, Ojaveere Teraapiakeskus, Siin ja Praegu, Rapla Lasteaed Kelluke, lastehoid

Ridiradiralla, MTÜ Vaiter, Nõustamiskeskus Sotsiaalne Kaasatus, Rapla tervisekeskus ning

terapeudid, psühholoogid, nõustajad. Raplamaa Partnerluskogu osaleb ka Rapla maakonna

sotsiaal- ja tugiteenuste osutajate ja partnerite võrgustiku kohtumistel, et parendada

valdkonnasisest koostööd. Ideekorje andis täiendavat informatsiooni eesmärkide

sõnastamiseks.

Sama aasta septembris toimus arutelukoosolek, kus osalesid tegevuspiirkonna ühenduste

esindajad, juhatus ja partnerid, selgitati välja piirkonna tugevused, nõrkused, võimalused ja

55

ohud. Tekkis teadmine, kuhu piirkond peaks arenema, mida selleks on vaja, kuidas tunda ära

arengueeldused ja tunnetada takistavaid tegureid. SWOT analüüsi põhjal sõnastati

arenguvajadused ja -võimalused.

Oktoobris toimus Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koja liikmete kohtumine, kus kaardistati

ühiseid väljakutseid ja potentsiaalseid projekte.

Detsembris toimus strateegia 2023-2029 kavandi tutvustamine üldkoosolekul.

Samal kuul toimus 4 töökoosolekut strateegia meetmete väljatöötamiseks. Iga meetme

disainimiseks oli oma teemakoosolek, kuhu olid kaasatud selle valdkonna eksperdid ja

praktikud.

Jaanuaris 2023 toimus sotsiaal- ja tugiteenuste osutajate võrgustiku kohtumine, kus kaardistati

ühiseid väljakutseid ja potentsiaalseid projekte.

Veebruaris-märtsis toimusid Raplamaa Partnerluskogu juhatuse töökoosolekud, kus töötati läbi

valminud versioonid meetmete kirjeldustest. Seejärel tehti strateegia dokumendis täiendavad

korrektuurid ja strateegia tööversioon esitati Raplamaa Partnerluskogu üldkoosolekule

tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks.

Strateegia lõppversiooni vaatas juhatus läbi märtsikuus ja otsustas esitada strateegia

vastuvõtmiseks üldkoosolekule. 26. mail 2023 võttis üldkoosolek vastu Raplamaa

Partnerluskogu strateegia 2023-2029.

Lõppenud perioodi strateegia elluviimise kohta koostati kogumik, milles esitleti ellu viidud

projekte. Eesmärk oli võimestada tegevuspiirkonna inimesi uuteks väljakutseteks ja toetuste

taotlemiseks ning projektide elluviimiseks uuel perioodil.

4.2. SWOT analüüs

Järgnevalt on esitatud tegevuspiirkonna tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude ülevaade

(SWOT). SWOT analüüsiks on saadud sisend:

• Raplamaa Partnerluskogu strateegiaseminarilt;

• strateegia ettevalmistamiseks läbi viidud sidusrühmade ja valdkondlike ühenduste

koosolekutelt;

56

• küsitlusest kogukondadele Raplamaa Partnerluskogu strateegia 2023-2029

koostamiseks;

• küsitlusest ettevõtjatele Raplamaa Partnerluskogu strateegia 2023-2029 koostamiseks;

• Rapla maakonna ettevõtluse uuringust (kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad)

• Rapla maakonna elanike rahulolu uuringust

• Rapla maakonna uuselanike uuringust

• Rapla maakonna avalike- ja erateenuste uuringust

• Rapla maakonna tervishoiuteenustega rahulolu küsitlusest

• Uuringust Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli

koostamine Rapla maakonnas

4.2.1. Tugevused

1. Kvaliteetne elukeskkond

Tegevuspiirkonnas on puhas loodus ning piirkond on tuntud metsade, rabade ja rabajärvede

poolest. Elukeskkond on rahulik, privaatne, looduslähedane maapiirkond. Inimmõõtmelistes

asulates on kõik käe-jala juures ja millegi hankimiseks ei ole tarvis läbida pikki vahemaid.

Elanikel on võimalik kasutada matka-, tervise- ja loodusradu. Elamine maapiirkonnas on

tõusev trend ja inimeste eelistus. Eriti hinnatud on piirkond just laste kasvukeskkonnana –

lapsed saavad siin hästi ja turvaliselt hakkama oma igapäevaste toimetustega. Raplamaa on üks

puhtamaid ja turvalisimaid piirkondi Eestis. Sisserändajate jaoks on atraktiivne siinne hõre

asustus. Puhas loodus ja turvaline keskkond muudavad piirkonna atraktiivseks

elukeskkonnaks.

2. Geograafiline paiknemine

Pealinna ja Harjumaa lähedus pakub töökohtade mitmekesisust, laiendab õppimisvõimalusi,

samuti on Tallinn oluline kultuuri tarbimise koht ja ostupiirkond. Pealinna regiooni mõju

majanduse mootorina aina kasvab. See loob keskmisest paremad eeldused ettevõtluse arenguks

ja töökohtade tekkimiseks. Samuti on lühikese sõidu kaugusel mitmesugused tippspetsialistid.

Tegevuspiirkond on turuna väike ja liiga riskantne, et äri sellele rajada. Seda kompenseerib

suurel määral pealinnaregiooni naabrus.

57

Paiknemine Eesti keskmes annab eelise ühenduses teiste Eesti suuremate linnadega: Pärnu,

Haapsalu, Viljandi, Tartu, Paide ning Tallinn.

Piirkond paikneb nn Tallinna “kuldse ringi” serval ja see avaldab arengutele positiivset mõju.

3. Head transpordiühendused

Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas on hea teedevõrk. Piirkonda läbivad olulised

transpordimagistraalid: Tallinn-Pärnu-Ikla, Tallinn-Türi-Paide-Viljandi, Paide-Rapla-

Märjamaa-Haapsalu maanteed ning rongiühendusega Tallinn-Türi-Viljandi raudtee.

Piirkonnas asub veel väike- ja hobilennundusena toimiv Kuusiku lennuväli.

Suhteliselt lähedal on ka Eesti suurimad sadamad ja rahvusvaheline lennuväli.

4. Soodne ettevõtluskeskkond

Piirkonna majandus on mitmekülgne – tegutsevad erisuuruses ettevõtted. Raplamaa

ettevõtluses tegutsevad mitmed oma valdkonna tipptegijad Eestis (nt Salutaguse Pärmitehas

AS, Vindor OÜ, Kohila Vineer OÜ, O-I Production Estonia AS, Saarioinen Eesti OÜ, Akzo

Nobel Baltics AS). See on visiitkaardiks teistele ettevõtetele, kes kaaluvad majandustegevust

Raplamaal arendada. Rapla ja eriti Kohila piirkondades on esimesi märke pealinnaregiooni

ettevõtete ümberpaigutumisest sinna.

Ettevõtluses on toimunud kiire areng, mida mõjutab naabermaakond Harjumaa.

Toimib koostöö kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate vahel – koostöös toimuvad ümarlauad

ning viiakse läbi ettevõtjate külastusi. Arendatakse ettevõtlusega seotud tugiinfrastruktuuri.

Tunnustatakse kohalikke ettevõtjaid. Samuti toimivad ettevõtjate ühendused.

5. Väikeettevõtjate rohkus

Piirkonna majanduse üks eripära on mitmekesine väikeettevõtlus, kus on pidev pealekasv.

Tegevuspiirkonnas ei ole domineerivat majandusharu ega tegevusvaldkonda. Majanduse

tervikliku stabiilsuse seisukohalt on see positiivne.

58

6. Optimaalne rahvaarv ja territoorium

Piirkond on piisavalt asustatud, mistõttu on olemas võimalused luua ja säilitada mõõdukal

hulgal töökohti. Samal ajal ei ole kogukond liiga suur – inimesed tunnevad üksteist ja see

võimaldab hoida head koostööd. Lisaks on rahvastik homogeenne, mis loob stabiilsust ja

vähendab võimalike probleemide hulka. Olgugi, et rahvastiku prognoos näitab kerget langust,

siis võrreldes muu Eestiga on elanikkonna arv stabiilne. Ka piirkonna äärealadel kasvab

elanikkond. Meil on olemas administratiivne hoomatavus.

7. Loovusest pakatav kultuuriruum

Raplamaa on paljude tuntud kultuuriinimeste sünni- ja elupaigaks, eriti näitlejad, muusikud,

kirjanikud, tele- ja filmitegijad. Inimestel on võimalus oma potentsiaali rakendada. Piirkonnas

toimub mitmeid tuntud ja säravaid kultuurivaldkonna ettevõtmisi. Soodustatakse isetegemist

ja loomingulisust (sh käsitöö tegemise traditsioonid).

8. Rohkelt kultuuriväärtusi ja -pärandit

Piirkond on rikkalik kultuuriväärtuste poolest (nt mõisad, tööstuspärand, raudtee, linnused,

kirikud, koolid, vallamajad, ajaloolised paigad). Piirkond on olnud sünni- ja elupaigaks

nimekatele inimestele ajaloos (nt Masing, Kreutzwald, Valgre, Krusenstern, Kotzebue,

Keyserling).

9. Tugevad kogukonnad ja vabaühendused

Kogukondade tugevust näitavad ka mitmed pikaajaliste traditsioonidega üritused (nt maakonna

laulu- ja tantsupidu, Rapla Kirikumuusika Festival, Kaparock, Hard Rock Laager, Miss

Raplamaa, Särin, Naiste Ööde Filmifestival, Keraamikasümpoosion, Varbola Puu), tugevad

spordiklubid (nt korvpall, jalgpall, naiste võrkpall) ning suur kodanikuaktiivsus ja laialdane

vabatahtlike töö (nt tuletõrje, Kaitseliit, külaliikumine). Kohalik elu on üleval hoitud

kodanikuühenduste poolt, kes tegutsevad koostöös ja on ühtehoidvad. Külakogukondi veavad

eest külaelu väärtustavad ühendused, mille eesmärk on kogukondliku tegevuse edendamine

maapiirkondades, väärtustades ja arendades külaelu ja vabatahtlikku tegevust. Inimeste

rahulolul eluga on oluline roll vabaühenduste tegevusel.

59

10. Toimivad koostöövõrgustikud

Koostööd tehakse läbi võrgustike mitmetes valdkondades (nt ettevõtjad, külad, noored,

hariduses, sotsiaalvaldkonnas ning mujal). See annab võimaluse olla kursis sellega, mis toimub

tegevuspiirkonna erinevates paikades.

11. Kättesaadavad sotsiaalteenused

Sotsiaal- ja tervishoiuteenused on piirkonnas suhteliselt hästi kättesaadavad. Piirkonnas on

olemas hoolekandevõrgustik (nt Camphilli küla, Katikodu). Toimib üldhaigla ning polikliinik,

kus teostavad vastuvõtte vajalikud spetsialistid. Järjekorrad on Raplas võrreldes Tallinnaga

lühemad. Kohalikud omavalitsused on selles valdkonnas heas koostöös.

12. Kiire ja paindlik asjaajamine

Raplamaa omavalitsused on küll kasvanud, aga endiselt võib nende tugevuseks pidada

suhteliselt kiiret ja paindlikku asjaajamist. Omavahel on heas koostöös kohalikud

omavalitsused ja arenguorganisatsioonid.

13. Head võimalused hariduse saamiseks

Haridus on piirkonnas kättesaadav ja kvaliteetne. Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas

on tugev koolivõrk – siin on 3 gümnaasiumi ja 2 eriilmelist kutsekooli. Suurte koolide kõrval

tegutseb ka väikekoole, mis pakuvad hubast kasvukeskkonda. Lisaks pakub Tallinna lähedus

ja hea transpordiühendus Tallinnaga võimalust omandada haridust ka pealinna koolides.

Piirkonnas pakutakse mitmekesiseid võimalusi huvihariduses.

14. Tugev põllumajandussektor

Minevikus on Raplamaa olnud üks nn põllumajandusmaakondadest. Ka praegu on tootlikkus

põllumajanduses hea. Põllumajandussektor on endiselt konkurentsivõimeline. Piirkonnas on

rohkelt väärtuslikke põllumajandusmaid.

60

15. Kohalik toit

Hästi on arenenud kohaliku toidu (sh joogi valmistamise) tegevussuund. Pakutakse kvaliteetset

ja puhast kohalikku toitu ja Raplamaale eripäraseid maitseid. Arendatakse lühikesi

tarneahelaid, nt otse tootjalt tarbijale (O.T.T.). taluturg, tootmine-töötlemine-müük samas

ettevõttes jms.

4.2.2. Nõrkused

1. Elamispindade vähesus ja elamufondi lagunemine

Tegevuspiirkonnas on puudus elamispindadest (sh eriti üüripindadest). Puudus on uutest

korteritest, hooned on vananenud ja lagunevad. Elamispindade puudus on suurim seal, kus

oleks nõudlust.

Vananevad hooned on samuti vähese energiasäästuga ning madala kommunaalteenuste

kvaliteediga. See pärsib noorte võimalusi maale elama asumiseks.

2. Kultuuriväärtused lagunevad

Pole piisavalt ressursse, et hoida ja kaitsta muinsuskaitseobjekte ja -hooneid. Ajaloomälestised

ja kultuuriväärtused on halvas seisukorras ja lagunevad.

3. Probleemid taristuga

Kehv ühistranspordikorraldus piirkonna sees pärsib ligipääsu töökohtadele ja teenustele.

Kohaliku bussiliikluse sõiduplaan on hõre, väljumised harvad, eriti hajaasustuses. Maakondlik

ühistranspordisüsteem ei vasta kaasaja nõuetele ega inimeste muutunud vajadustele. Elanikud

on rahulolematud, sest ühistransport ei sõida vajalikku kohta või võtab sellega liiklemine liiga

palju aega.

Lisaks vajavad teed suures mahus rekonstrueerimist. Tegemist ei ole ainult piirkondliku

probleemiga, vaid ka üldises plaanis on Eestile omane pidev mahajäämus teede parandamisel,

kuna valdkond on pidevalt alarahastatud – seda nii riigiteede kui ka kohalike teede osas.

Kokkuhoiu tõttu jätab ka teede projekteerimise ja ehitamise kvaliteet soovida – kavandatakse

juba algselt madaldatud normidele vastavalt ega arvestata tegeliku koormusega.

61

Kergliiklusteid on maakonnas ebaühtlaselt ning ka siin nähakse olulist parandamisruumi.

4. Tundmatu piirkond

Piirkond on suuresti tundmatu, ei ole atraktiivne sihtkoht turistidele ja puhkajatele. Kuigi

piirkonnas on rohkelt huviväärsusi ja mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks, siis

hoolimata sellest jõuab piirkonda vähe turiste. Hetkel puudub muuseumide vahel vajalik

koostöö, et valdkonda ühiselt arendada. Raplamaa rabavad rabad ja muud loodusväärtused,

matkarajad, pereturism ja tegevusturismi atraktsioonid, kultuurisündmused ei ole nutikalt

turundatud.

Piirkonna kuvand ja märgid on vähetuntud ning vajaksid laiemat kasutamist. Puudub toimiv

turundus- ja kommunikatsioonistrateegia. Vajalik on ühtne turundussõnum ja selle loomisel

vajalik rahaline võimendamine.

5. Arendustegevused turismis on tagasihoidlikud

Majutuses on probleemiks piirkonna vähene voodikohtade arv. See on peaaegu väikseim

Eestis. Piirkonnas ei ole tärnidega hotelli ja puuduvad võimalused konverentsiturismiks.

6. Väheinnovatiivne ettevõtlus

Ettevõtlus piirkonnas võrreldes teiste maakondadega on suhteliselt väheinnovatiivne – see

mõjutab otseselt tootlikkust ja kasumlikkust. Järgmisele tasandile jõudmiseks peab maakonnas

toimuma selge nihe nutikama ettevõtluse suunas. Lisaks on vaja tõsta ettevõtete lisandväärtust.

7. Puudub kõrgkool

Piirkonnas ei ole kõrgkooli. Raplamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna ettevõtjad teevad

kõrgkoolidega vähe koostööd. Vähene koostöö on ka ettevõtjate ja piirkonna kutsekoolide

vahel.

8. Puudused sotsiaalsüsteemis

Konarlik infoedastus – info ühelt teenuseosutajalt teisele liigub tunnetuslikult, puuduvad

konkreetsed kokkulepped ja juhised. Hooldekodudel ei ole alati uute klientide osas ülevaadet.

Hooldekodudel on koostöö perearstiga keerukas.

62

Teenuseosutajate ja teenuskohtade puudus – puuduvad mõningate teenuse osutajad, nt osaliselt

sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused (eakatele), ööpäevaringne erihooldusteenus,

turvakoduteenus (lastele), isikliku abistaja teenus, mõningad töötukassa teenused. Lisaks on

mõningad teenused küll olemas, kuid teenuskohti ei ole piisavalt, nt asendushooldusteenus,

väljapool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, igapäevaelu toetamise teenus,

kogukonnas elamise teenus, toetatud elamise teenus, töötamise toetamise teenus.

Alusharidusteenusena puudub erilasteaed, mis suurendab tugiisikuteenuse vajadust, puudus on

ka tugiisikutest. Piirkonnas puuduvad kohalike keskuste tasandil eakate päevakeskused.

Puuduvad ka üleminekuteenused (intervallhooldus, päevahoid). Vajadus on täiendavate

hoolekodu kohtade järele ja see on kasvav tulenevalt vananevast rahvastikust.

Teenused on teenusetarbijale kallid või on teenusetarbijad maksejõuetud.

Puuduv info või raskendatud suhtlus teenuse kasutajate vaates – teenuste tarbijatel puudub info

kõigi võimalike teenuste kohta, mida neil on võimalik saada ning ühtne kanal vajaliku info

saamiseks. Eriti on see probleem terav abivajaduse esmasel ilmnemisel. Seetõttu ei osatagi

vajaliku abi küsida/tahta. Riiklike teenuste tarbimisel tunnevad teenuste kasutajad, et

Sotsiaalkindlustusametiga suhtlemine ja vastavate avalduste täitmine on keeruline, mille tõttu

viibib vajaliku abi saamine. Kõik abivajajad ei ole suutelised iseseisvalt internetist

informatsiooni otsima, kui kohati suunatakse neid sinna teenuste osutajate poolt (nt kohalikele

omavalitsuste poolt) selle asemel, et ise vastava informatsioon edasi anda. Suur

hoolduskoormus jääb lähedaste kanda, mis võib viia selleni, et lähedased muutuvad ise

abivajajateks.

Raske leida/hoida personali – häid tugiisikuid on raske leida ja seejärel hoida motiveerituna

tööl, sest töö on vajaduspõhine ja enamasti käsunduslepinguga, mis pole atraktiivne. Sobivaid

spetsialiste on keeruline leida pea kõigil teenuseosutajatel, enamasti eeldab spetsialistide

leidmine omapoolse väljaõppe teostamist.

9. Puudused tervishoiusüsteemis

Tervishoiu valdkonnas on puuduseks valveapteegi puudumine ja perearstide puudus.

63

10. Aeglane andmeside

Kiire andmeside ei ole kättesaadav kõigile lõppkasutajatele. Ei toimu võrgurajatiste

ühiskasutust – see pärsib konkurentsi turul. Nn viimase miili probleem on lahendamata. See

pärsib võimalusi noorte maale elama asumiseks ning viib kaugtöö võimetuseni.

11. Avalike teenuste kättesaadavus

Avalike teenuste kättesaadavuse puhul on probleemiks tegevuste ebapiisav koordineerimine ja

vähene koostöö. Seda nii spordi, kultuuri, hariduse ja sotsiaalhoolekande puhul. Omavaheline

koostöö ja tööjaotus võimaldaksid tõsta teenuste kvaliteeti ja parandada nende kättesaadavust.

Alakasutatud on kolmas sektor.

12. Elanikkonna vähenemine ja vananemine

Elanikkonna vähenemine ja vananemine mõjutab ettevõtluse arengut, tööhõivet, vähendab

nõudlust kaupade ja teenuste järele ning nõrgendab kogukondade edendamist. Hõreda

asustusega kaasnevad kahanevad teenused, järjest enam suletakse teenuseid (välja arvatud

Rapla). Rahulolematus eluga Raplamaal on kõige suurem alla 25-aastaste naiste seas, mis

põhjustab selle grupi väljarännet. Noori kaasatakse külakogukonna protsessidesse vähe, sellest

tulenevalt ei ole nad paigaga samamoodi seotud kui vanem elanikkond. Noortele mõeldud

kaasamis- ja toetusprogramme on vähe.

13. Puudused haridusvaldkonnas

Maapiirkondades on puudus õpetajatest ning noorte õpetajate järelkasv on tagasihoidlik.

Kvalifikatsiooninõuetele vastavate õpetajate osakaal on piirkonniti ebaühtlane. Samuti on

puudus aineõpetajatest. Suur puudus on lasteaiakohtadest. Huvitegevus koondub keskustesse.

14. Kesised vaba aja veetmise võimalused

Puudub piisav valik vähemkasutatavatest teenustest. Piirkonnas tuntakse puudust vaba aja

veetmise võimalustest (nt sport, kultuur, huviharidus, üritused, söögikohad, spaa jms) ja

erinevatest teenustest (nt kauplused, mitmed isikuteenused jms). Puudust tuntakse ujulatest ja

ka lihtsamatest supluskohtadest.

64

15. Tööjõu ja töökohtade puudus

Koha peal on puudu kindla suunitlusega spetsialistidest. Piirkonnas on kvalifitseeritud tööjõu

puudus. Tallinna ja Harjumaa lähedus soosib professionaalsete töötajate väljarännet, näiteks

tootmises ja ehituses ei ole head tööjõudu saada, sest lähedal on suuremad palgad ja eelistatakse

minna sinna tööle. Kuna töötajaid ei ole leida, siis kasutatakse ettevõtetes palju renditööjõudu

väljast. Samal ajal tunnevad töötajad, et on puudus sobivatest töökohtadest, meelepärased

töökohad asuvad kaugel, kuhu on raske pääseda ning kohapealsetel töökohtadel on madalad

palgad. Atraktiivsete töökohtade puudumise tõttu rändavad noored välja.

16. Ei olda valmis kriisideks

Suurel osal inimestel puudub teadmine, millised hädaolukorrad neid tabada võivad, kuidas

nende puhul käituda ning mida koju varuda. Kaheldakse iseenda hakkamasaamises juhul, kui

kriis neid maailmast ära lõikab. Samuti puuduvad vajalikud seadmed ja taristu.

17. Puudub suur arendusprojekt

Suur arendusprojekt meelitaks sõitma ka kaugemalt piirkonda ning seeläbi elavdab kohalikku

majandust. Tuntud objekt tooks ka piirkonnale tuntust.

4.2.3. Võimalused

1. Turistide huvi piirkonna vastu

Piirkonnal on kahtlemata potentsiaali turismi- ja puhkepiirkonnana. Suur potentsiaal on

loodus- ja kultuuriturismis (arvestades kultuuriväärtuste rohkust). Piirkonna avastamiseks on

suur potentsiaal ka rongil ja jalgrattal. Piirkonna külastatavuse kasv ergutaks kohalikku

majandust ja toetaks ettevõtlust.

2. Rail Baltic

Rail Baltic loob ligipääsu minimaalselt nii Tallinna kui ka Riia suunal, nende lennuväljadeni

ja sadamatesse ning sealt edasi Soome ja Euroopa poole. Samuti tõstaksid kaubajaamad

piirkonnas ettevõtluskeskkonna atraktiivsust.

65

3. Globaalsed kriisid

Hiljutised kriisid on näidanud, et ka neis on võimalusi. Koroonakriisi ajal muutus populaarseks

kolimine maale. Läbi selle piirkonna rahvaarv suureneb.

4. „Kuldse ringi“ laienemine

Kuldse ringi (Tallinna tagamaa) laienemine mõjutab rahvastiku sisserännet piirkonda

positiivselt. Samuti ergastab see ettevõtlust ja muudab piirkonda atraktiivsemaks elanikule,

ettevõtjale, investorile.

5. Tallinna lähedus

Tallinna läheduse oskuslik ärakasutamine on piirkonnale võimalus erinevates valdkondades.

Tallinn pakub tööd neile, kellele piirkonnas pole tööd pakkuda. Ettevõtluse seisukohalt pakub

samuti Tallinn eeliseid, mis meelitavad uusi ettevõtjaid piirkonda – soodsad võimalused

kaupade turustamiseks ja ekspordiks. Tallinna kõrgkoolidele ja iduettevõtetele võib Rapla

piirkond olla lähedane katsepiirkond.

6. Maal elamine on kasvav trend

Üldine suhtumine on, et maaelu on au sees/populaarne/kasvav trend. Tullakse palju linnadest

ka maapiirkondadesse elama, sest elukeskkonna kvaliteet on kõrgem – vaikus, rahu, turvalisus,

looduslähedus. See on laiem suundumus, mis võib meile positiivseid võimalusi tuua.

Piirkonnas on rahvastiku kasvupotentsiaal.

7. Rahastamine fondidest ja investorite huvi

Arengu hoogustamiseks on võimalik kasutada Euroopa Liidu struktuurfonde. Tegevuste

elluviimiseks on piisavalt ka kohalikke fonde. Toetuste täpsemaks sihtimiseks on võimalik

kasutada vihmavarjuprojekte. Ringmajanduse võimaluste propageerimine annab võimaluse

lahendada murekohti piirkonnas. Rohe- ja digipööre üldiselt annavad ressursse piirkonna

arenguks.

8. Taastuvenergia kasutamine

Elekter jääb kogukonnale. Energia tootmiseks on võimalus kasutada näiteks tuult ja vett.

66