| Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
| Viit | 7.2-11/23/4113-2 |
| Registreeritud | 31.01.2025 |
| Sünkroonitud | 03.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7 Finantsplaneerimine ja raamatupidamine |
| Sari | 7-2 Riigieelarveliste eraldiste dokumendid |
| Toimik | 7-2/25 Riigieelarveliste eraldiste dokumendid 2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Report for Riigikaitse teemaline küsimustik
Completion Rate: 100%
Complete 354
Totals: 354
Response Counts
1
1. Kas teie ettevõte on teadlik oma rollist Eesti riigikaitses?
28% Väga teadlik
27% Pigem teadlik
23% Pigem ei ole teadlik
12% Ei ole teadlik
11% Mul/minu ettevõttel ei ole rolli riigikaitses
Value Percent Responses
Väga teadlik
Pigem teadlik
Pigem ei ole teadlik
Ei ole teadlik
Mul/minu ettevõttel ei ole rolli riigikaitses
Totals: 354
27.7% 98
26.6% 94
23.2% 82
11.9% 42
10.7% 38
2
2. Kas teie ettevõte oleks valmis kriisi- või sõjaolukorras pakkuma täiendavaid ressursse (nt tehnika, tööaeg, rahalised vahendid) riigikaitse toetuseks?
40% Jah, kindlasti
42% Pigem jah
14% Pigem mitte
5% Kindlasti mitte
Value Percent Responses
Jah, kindlasti
Pigem jah
Pigem mitte
Kindlasti mitte
Totals: 354
39.5% 140
42.4% 150
13.6% 48
4.5% 16
3
3. Kas näete vajadust rohkem riigipoolse teavituste või koolituste järele, et parandada ettevõtte teadlikkust riigikaitsest?
40% Jah (võimalusel palun täpsustage, millist infot sooviksite)
23% Ei
37% Ei oska öelda
Value Percent Responses
Jah (võimalusel palun täpsustage, millist infot sooviksite)
Ei
Ei oska öelda
Totals: 352
40.3% 142
22.7% 80
36.9% 130
Jah (võimalusel palun täpsustage, millist infot sooviksite) Count
Mida vaja teha 4
Millise sõjaaja võimekuse tugevdamiseks on meie ettevõte planeeritud. 3
Ettevõtetel peaks olema ülevaade, kes nende töötajatest on SA ametikohtadega ning looma selle info põhjal endale ülevaate, kuidas see mõjutab firma tegutsemist sõjaseisukorras, kus potentsiaalselt kriitilised töötajad mobiliseeritakse
2
Totals 77
4
Miks pole kaalutud teisi võimalusi riigikaitsesse panustamisel peale maksude? 2
Milline on ettevõtte roll sõja ajal? 2
Milline on meie roll 2
Millist abi oodatakse 2
Pigem millist abi lisaks riik ootab väike ettevōttelt 2
Protseduurid/töö korraldamine eriolukorras 2
Riik võiks ise anda teavet 2
Riik võiks korraldada neile ettevõttele, keda ta peab vajalikuks kaasata sellises olukorras, eraldi koolitusi, anda juhiseid käitumiseks, leppida kokku kontaktid jms.
2
Täpset ülevaadet mida ja kuhu kulutatakse 2
Varjumine. Med abi 2
ettevõtte tegevusalaga seonduv 2
kriisiks valmistumine, strateegia, tgevuskavad 2
kriisiolukorras toimimine 2
kuidas saab aidata ja mis roll on erinevatel ettevõtetel 2
link infomaterjalidele 2
mis on ootused firmadele 2
riigi ootused ja koostöövõimalused 2
sõjaaja töökorraldus, ülesanded 2
tegutsemisjuhised 2
ettevõtte teadlikkust riigikaitsest, millised õigused kohustused rakenduvad. Kas riik võib üle võtta kogu ettevõtte ja varad jne
1
Alustada võiks ABCst 1
Et iga ettevõte teaks, mis võiks olla nende roll riigikaitses 1
Jah (võimalusel palun täpsustage, millist infot sooviksite) Count
Totals 77
5
Ettevõtete ja riigi koostöövõimaluste parandamise teadlikkust on vaja. Kindlasti mitte kohustuste lisamist, vaid just koostöövõimaluste kirjeldamist
1
Ettevõtete käitumine kriisiolukorras 1
Iga info on kasulik 1
Kes juhib ettevõtetega koostööd, kui kriisiolukord. Kuidas saab ettevõte endast teada anda, et on valmis panustama.
1
Kudias käituda kriisiolukorras 1
Kuidas riigikaitse vahendeid kogutakse: kellelt ja mis viisidel ning kuidas neid sihtotstarbeliselt jaotatakse või kasutusse antakse Kaitseväele või riigikaitse vajadusteks
1
Ma küll ei tea, kuidas me saaks aidata või mida meilt võiks oodata 1
Mida meilt oodatakse 1
Mida meilt täpselt oodatakse 1
Mida riik pakub 1
Mida valitsus pakub ? 1
Millisel viisil saab abiks, infot võiks rohkem olla. 1
Millist tuge riik soovib, võiks olla variandid, mille seas valida. 1
Vòimalus osaleda riigihangetel 1
Vòimalus osaleda riigihangetel, et riigikaitse vòimekust tòsta 1
Võimaluste ja võimekuste kaardistus, sihtgruppide moodustamine ja koostöö 1
ei tea, kuidas me saaks aidata või mida meilt oodatakse 1
infot,et 1918-1920 oli meil vabadussõda ja milliste raskustega see võideti. 1
kuidas teenusettevõtted panustada saavad 1
kuidas teenusettevõtted üldse panustada saavad 1
kuidas toimetada sõjaolukorras 1
Jah (võimalusel palun täpsustage, millist infot sooviksite) Count
Totals 77
6
kuidas töötada sõjaolukorras 1
riigi koostöövõimaluste parandamise teadlikkust on vaja. Kindlasti mitte kohustuste lisamist, vaid just koostöövõimaluste kirjeldamist
1
ruumide kasutamine (varjend) 1
varjendite kasutamine 1
Totals 77
Jah (võimalusel palun täpsustage, millist infot sooviksite) Count
7
4. Kas teie ettevõttes töötab reservväelasi või kaitseliitlasi
30% Jah, mitmeid
39% Jah, mõned
29% Ei tööta ühtegi
1% Ei oska öelda
Value Percent Responses
Jah, mitmeid
Jah, mõned
Ei tööta ühtegi
Ei oska öelda
Totals: 350
30.3% 106
39.4% 138
29.1% 102
1.1% 4
8
5. Kas teie ettevõte jätkab töötajale palga maksmist õppekogunemise ajal?
75% Jah
25% Ei
Value Percent Responses
Jah
Ei
Totals: 348
74.7% 260
25.3% 88
9
6. Milline on teie meelestatus seonduvalt riigikaitsesse panustamisega?
Pe rc
en t
0 1 2 3 4 5 0
10
20
30
40
50
10
7. Mis on teie arvates peamised takistused ettevõtete riigikaitsealastes tegevustes (valige kuni 3 vastusevarianti)?
Pe rc
en t
Ette võ
tet e v
äh en
e t ea
dlik ku
s
ko hustu
ste st/
võ im
alu ste
st
Töötaj ate
vä hen
e
va lm
iso lek
osa led
a Ette võ
tte
res su
rss ide
nap pus
(tö öjõud,
tööae g,
rah ali
se d
va hen
did)
Ebap iis
av
riig ipoolne
toetu s (
nt
mak su
so odustu
se d,
tunnusta mine)
Puudulik
ett ev
alm ist
us
kri isi
oluko rd
ad ek
s (nt
ris kij
uhtim ise
plaa nide
puudumine)
Ette võ
tte
teg ev
usv ald
ko nna
vä hen
e
se otus
riig ika
its e
va jad
uste ga
Muu 0
20
40
60
80
Value Percent Responses
Ettevõtete vähene teadlikkus kohustustest/võimalustest
Töötajate vähene valmisolek osaleda
Ettevõtte ressursside nappus (tööjõud, tööaeg, rahalised vahendid)
Ebapiisav riigipoolne toetus (nt maksusoodustused, tunnustamine)
Puudulik ettevalmistus kriisiolukordadeks (nt riskijuhtimise plaanide puudumine)
Ettevõtte tegevusvaldkonna vähene seotus riigikaitse vajadustega
Muu
45.7% 160
12.0% 42
62.9% 220
54.9% 192
33.7% 118
38.3% 134
9.7% 34
11
Muu Count
Arvamus, et ettevõttel on vähene seotus riigikaitse vajadustega, hoomamata, et vajame riigikaitseks väga erineva väljundiga ettevõtteid
2
Ebaausad ja suunatud Kaitseväe riigihanked 2
Era-ja avaliku sektori sisulise koostöö vähesus 2
Ettevõte on ETO ja osaleb seeläbi. 2
Mul on 1 (nais)töötajaga kaubandusettevòte. Majandustegevus on laiapohjalise majanduslanguse ja pandeemia ning energiakriisi tottu juba niigi kannatada saanud ja ei ole enam ressurssi riiki abistada olukorras kus riik ei tee omalt poolt midagi ettevòtluskeskkonna heaks.
2
Riigi poolne raiskamine 2
Riigikaitsemaksu kogumine peaks olema läbipaistev ja pidevalt peaks andma ülevaadet kogutud summade ja nende kasutamise kohta. Paljudel ettevõtjatel on tunne, et need ressursid võivad kasutusse minna siiski mujale
2
Riigil puudub ettevõtete kaasamiseks võimekus, Kaitseressursside amet ei suuda temale pandud ootusi täita. Kaitseliit peaks olema Kaitseressursside ameti koostööpartner nr.1, kes kaardistaks ja peaks kohapeal ettevõtte võimekused registeerima ning kokkulepped sõlmima.
2
Riigivalitsejate üldine käitumine ettevõtjate suunal ning üleüldine avaliku sektori ebaefektiivsus ning raiskamine.
2
Riik peaks kaasama ettevòtteid kui ressurssi ja ostma Eesti ettevòtete tooteid ja teenuseid rohkem, et neid riigikaitsega tihedamalt siduda
2
Takistusi pole 2
Tegelikult oleme igapäevaselt riigikaitsega seotud ja seetõttu suhteliselt teadlikud 2
Valitsusel puudub arusaam sellest, mis on riigikaitse 2
ei ole ühtegi takistust - kes ei taha leiab põhjuse, kes tahab võimaluse 2
pidev survestamine ja rõhumine vohava mugavusstsoonis kohati süüdimatu riigiametkonna poolt.
2
riigi kaitse vajaduse puudumine 2
üleliigseid inimesi tööl ei ole ja töötajate ootamatud kaitseväega seotud kohustused jätavad ettevõtte enda kohustuste täitmisesse lüngad
2
Totals 34
12
13
8. Millist infot soovid kaubanduskojalt seonduvalt riigikaitseliste teemadega?
Pe rc
en t
Näit eid
et tev
õtet e j
a r iig
i
ed uka
ko ostö
ö ko hta
riig ika
its ev
ald ko
nnas Kontak tid
ja
infoka nali
d
riig ika
its eg
a
se otud
kü sim
uste
puhul
Riig ika
its e
tee mali
se d
ko olitu
se d
ja
se minari
d
ett ev
õtet ele
Töötaj ate
osa lem
ine
õppek ogunem
ist el
ja
ett ev
õtte
roll s ell
es
Riig ika
its e
üldine
reg ulat
sio on
ja
ett ev
õtet e
ko hustu
se d
Kuidas
mõjutav ad
riig ika
its eg
a
se otud
se ad
use d
ja
mää ruse
d
ett ev
õtte id
Kriis ioluko
rra s
riig i ja
ett ev
õtet e
ko ostö
ö Koda e
i
pea ks
riig ika
its eli
st
infot
ed as
tam a
Muu 0
20
40
60
14
Value Percent Responses
Näiteid ettevõtete ja riigi eduka koostöö kohta riigikaitsevaldkonnas
Kontaktid ja infokanalid riigikaitsega seotud küsimuste puhul
Riigikaitse teemalised koolitused ja seminarid ettevõtetele
Töötajate osalemine õppekogunemistel ja ettevõtte roll selles
Riigikaitse üldine regulatsioon ja ettevõtete kohustused
Kuidas mõjutavad riigikaitsega seotud seadused ja määrused ettevõtteid
Kriisiolukorras riigi ja ettevõtete koostöö
Koda ei peaks riigikaitselist infot edastama
Muu
36.8% 126
26.9% 92
32.2% 110
7.0% 24
29.8% 102
32.7% 112
52.6% 180
5.3% 18
2.9% 10
Koda ei peaks riigikaitselist infot edastama Count
Igaüks peab oma rolli suurepäraselt välja mängima. 1
Seda infot on niigi kõikjal palju ja juba on kõik võimalikud ressursid ja enamgi veel sinna suunatud. Mida on veel anda? Pigem tuleks luubi alla võtta raiskamine ha efektiivsus.
1
ettevõte panustab riiki oma tegevusega 1
seda infot peaks edastama Kaitseministeerium 1
Totals 4
15
Muu Count
Hangete info 1
Küllap üldine teavitus ja innustus, Vaevalt et Koda saaks ja peaks siin väga suurt rolli võtma 1
Positiivset propagandat võib alati teha :) 1
ei soovi 1
lobby riigi suunal plaanide tegemiseks sõja aja ülesannete kohta ettevõteteö 1
Totals 5
16
ResponseID Response
7 Riigis paiknevate igat liiki ressursside kaardistamine ja riigi sõjaaja plaanidesse integreerimine on võidu võti. Tehnika kaardistamine ja sundkoormiste seaduse alusel sõjaajaks riigi kasutusse võtmine on pool rehkendusest, peame saavutama võimekuse integreerida tsiviilist võetav tehnika koos tsiviilist teenistusse kutsutavate operaatoritega riigikaitselisi ülesandeid täitma. Näiteks: rekvireerime kõik ekskavaatorid, aga ekskavaatorite operaatorid saadame jalaväkke ja kaitsevägi hakkab teenistusse kutsutud meeste seast uuesti välja sõeluma neid, kes on võimelised nende ekskavaatoriga opereerima. Süsteem peaks rohkem võimaldama kaasata tehnikat koos operaatoritega ja veel parem kui kogu firma kogu meeskonna ning juhtimisstruktuuriga.
14 ei ole lisakommentaare
16 olematus koguses on infot kuidas saaksime osaleda/panustada riigikaitse teemalistes hangetes/üritusetesse. Ma saan aru, et esiplaanil figureerib alati liitlaste- ja riigikaitse saladus. Sedasi ei kaasatagi kohalikke ettevõtteid piirkonnas toimuvate õppuste- ja kaitserajatiste korraldusse/rajamisse. Seega jäävad ka kohalikud elanikud eemale, mille tagajärjel valitseb "suur saladus" , mis viib teadmatusse ja tagatipuks vastasseisu. Inimestel jääb mulje, et keegi teine-kuskilt mujalt ajab siin asju ja meil pole sellega pistmist.
37 Kogu vabariigi ebapädev juhtimine on meid viinud sinna, kus riigikaitse sildi alla pannakse kodanikele ja ettevõtjatele kaela ebareaalsed kohustused mida paljud üle ei ela. Ise kaasa arvatud ilmselt. Olen kogu sellele tsirkusele vastu häälestatud.
38 Kohustuste ladumine ettevõtetele head tulemust ei too, vaja on mõlemapoolselt huvitavate koostöömudelite edendamist
41 Millal hakkab Kaitsevägi korraldama ausaid ja riigi kaitsevõime tugevdamist soosivaid hankeid ja lõpetab arusaamatute ja suunatud selgete erahuvidega hangete korraldamise? Oleme siin väga sarnased Ukrainale ja seal toimuvale.
43 Riik peaks rohkem eetervõtluskeskonda soosima ja sealt ehk tekib ka soov riigikaitsesse panustada.
44 Tegu on ühe mehe ettevõttega.
46 -
51 Riigi poolt rohkem läbipistvust riigikaitse kulutuste osas. See motiveeriks rohkem panustama
54 Riik on koorinud ettevòtjaid kui sibulaid. Halvevud ettevõtluskliimas enam ei ole võimalik ei hindu alandada ega klientidele lisaallahundlusi pakkuda, et samas ka suurenenud ja suureneva maksukoormuse tingimustes ettevõtet kasumlikult majandada. Aastatega kogunenud ettevõtluskasum sulab näppude vahel kiirelt ja rikub töötuju aga riik lajatab jätkuvalt juurde uusi kohustusi ja nõudeid.
9. Võite vabas vormis lisada antud teema kohta mõtteid või kommentaare
17
61 igas ettevõtes on helgeid targad mehed kes ei ole saandu sojaväe koolitust ,,see on Suur Reserv mis tuleb võta arvese ja hakkada panema kirja ,et saaks koolida Eesti kaitseks parimal enda oskus erialal ,, Pekka Mononen CEO
66 Nagu märgitud, siis ettevõtjatel on koormus juba väga kõrge. Riigikaitse valdkonnas saaks kindlasti ressursisäästlikalt tegutseda. Võtame kasvõi toit. A la Tapal ega Ämaris (ega mujal) ei jagata toitu ümber vaid visatakse suures koguses ära. Olemas on kohalike MTÜ-de ja omavalitsuse koostöös isegi toiduringluskapid. Aga ülejääv toit läheb ikkagi prügikasti. Mõelge, kui suured on need kogused näiteks Tapal. Kes selle kinni maksab? Meie, ettevõtjad. Selline raiskamine toimub ka teistes valdkondades, olen kuulnud ja läheb vastuollu ettevõtja mentaliteediga. Kui tahetakse rohkem panust, siis võiks ka sealtpoolt tulla mingigi signaal ressursside väärtustamisest. Võtta ja küsida on nii lihtne, nagu ka raisata.
74 Osad küsimused on eitavad, kuna meil ei tööta ettevõttes mehi ja kaitseväelasi. Kurb on et riik tõstab ainult makse, ja siis tahab et ettevõte veel lisaks toetab. Selle asemel et raha eestist välja teiste toetuseks jagada peaks esmalt olema oma riigi kaitsevajadused täidetud ja kui siis üle jääb, siis kaaluda väliabi saatmisele. Riik toimib natuke valepidi. Ta unustab oma inimesed ära justkui need oleksid robotid, kes riigile ilma eest kõike ära jagab.
81 Võiks kindlasti olla rohkem infot kuidas ettevõtted saavad panustada ka siis kui ei ole tegemist riigikaitsele otseselt relevantsete teenustega ehk ei ole masinaid ja sõdureid palgal.
82 Vähene või pigem kasin info
91 Hetkel tundub, et kaitsetööstust pole Eesti riigikaitseks vaja.
94 Häirib see, et risk panustab riigikaitse asemel kuhu iganes ja raiskab raha. Näiteks, hommikul kuulsin raadiost, et riik toetab kortermajadesse liftide ehitamist.
100 Tähtsam riigikaitseline faktor on diplomaatia, mitte raketid. Ma olen tüdinenud propagandistlikest valedest ja kahepalgelisest poliitikast.
104 Suhtumine riigikaitsesse oleks oluliselt parem kui regulatsioonid oleksid selgemad ja valtsuses oleks selge tegevuskava. Täna tundub, et riigikaitse sildi all tõstetavad maksud täidavad pigem puuduliku eelarve auke (loe maksame kinni valitsuse ebakompetentsust ja saamatust) Eriti idiootlik on see, et tõstetakse ka käibemaksu, mille mõju on väga lai ja enim survestab väikepalgalisi. Kui siia kõrvale panna fakt, et riigiisad korrigeerisid oma kuluhüvitise määra sümboolsed 5% ja indekseeritud palgatõus toob selle neile kenasti taskusse tagasi, siis on see lihtsalt küüniline. Riigiisad võivad riigikaitse sildi all kauneid kõnesid pidada, aga nende teod ei toeta sõnu.
106 Vaja oleks enam panustada Kaitseväe osas militaarrelvade ja vahendite hooldus jaremonditsüklitele.Rajada elanike varjendite võrgustik üle eesti,nagu Soomes ja Sveitsis.
ResponseID Response
18
110 Usun, et Riigikaitsesse oleks ka palju vabatahtlikke panustajaid , kui suudetaks tagada läbipaistvus
114 Kaitsetööstuse liit on väga suletud ja kõrge liikmemaksuga organisatsioon, kuhu väikefirmadel asja pole. Võiks tekitada võimalusi ka väiksematele insenerifirmadele osalemiseks.
115 Oleme omalt poolt alustanud Eestis ballistiliste plaatide tootmist ettevõtte Front42 OÜ alt. Lisandumas on veel kaitsevaldkonda kuuluvaid tooteid, mida hakkame koostöös Ukrtaina ettevõttega nende litsentside alusel tootma. Lisaks hakkame pakkuma droonioperaatorite koolitusi. Koolitajateks on Ukraina kaitseväelased otseste rindekogemustega.
118 Minu arvamus. Miks arvatakse, et riigikaitsesse panustamine on ainult rahaline toetus? Iga väiksemgi ettevõte Eestis panustab juba oma olemasoluga riigikaitsesse. Kagu-Eesti piirkonnas on piiriäärsete alade ettevõtted juba asukohast lähtuvalt strateegiliselt abiks riigi kaitsmisel. Praeguses olukorras, kus makse järjest suurendatakse( mõeldakse välja uusi makse) lõpetavad väiksemad ettevõtted oma tegevuse maapiirkonnas. Ainuüksi Tallinn ei ole Eesti. Ettevõtete/ettevõtjate olemasolu ja tegutsemine näitab ka riigi tugevust. Toetades ettevõtlust ja säilitades meie majandusruumis ettevõtted saab Riik toetust inimeste poolt. Rahvas on nõus ka rohkem panustama kui nende ettevõtetel lastakse tegutseda ja peredel normaalselt elada. Iga talu, iga ettevõte, iga inimene , kes elab piirile lähemal panustab oma olemasoluga riigikaitsesse. Vajadusel saab abistada kohapeal füüsiliselt, ka info on kiiremini saadaval.
119 Riigikaitse tahe algab peast s.t. valitsusest ja riigikogu suhtumisest oma kodanikesse. 1990 aastal läksime sõpradega Toompeale, et kaitsta riigikogu interrinde rünnaku eest.
121 oleme käteks viiele erinevale ETO-le, kuid riigikaitselisi töökohti ei saa luua, kuna tähtsate teenusepakkujate allhankijad siia ringi ei kuulu
122 Riik võiks olla avatum oma vajaduste tutvustamisel.
125 Võin Koja liikmetele kohandada ja läbi viia riigikaitse kiirkursuseid. Tel 5030554 K. Jagomägi
127 Riigikaitse osaks on ka siseturvalisus: toidujulgeolek, energia varustuskindlus, elanikkonna kaitse. Meie praegune valitsus eelistab usundipõhist rohepööret kõigile loetletud valdkondadele.
128 Ettevõtted juba on sõjas, seda väljapressiva, survestava, ülereguleeriva, mugavusstoonis vähkkasvajana vohava riigiametkonnaga. Jah see on parem sõda kui raketid kuid ikkagi juba sõja mõõdus arvestades eesti ja selle enmuse eestikapitalil ettevõtete väiksust.
131 kuna oleme ETO siis ei saa täpselt aru kas kriisi puhul peame andma oma töötajaid riigikaitse süsteemi kui oleme niigi alamehitatud
ResponseID Response
19
144 Kuna praegu juhib riigikaitset "väga tugev" "signaalluure spetsialist" ministrina, siis pole midagi muud oodata, kui tegevusetuse jätkamist.
150 Vaba Eesti eest. Vaba Ukraina eest. Õiguskuuleka , rahumeelse ja elu ülesehitava Venemaa eest
151 ma koolitan inimesi olema vaimselt valmis kriisiolukorras tegutsema
156 Veidi teemast välja, aga praegune suurim probleem on olukord, kus riik on viinud nii inimesed kui ka ettevõtted olukorda, kus paljudel on tekkinud riigi suhtes teatav vimm, mis kindlasti ei soodusta riigikaitse alast aktiivsust või entusiasmi. Inimesed peavad tundma, et riik hoolib neist - siis tekib ka kaitsetahe.
158 See keda teema huvitab ja uudishimu tunneb, see leiab ka vajaliku info. Erinevates kanalites info dubleerimine pigem tekitab segadust ning raiskab ressursse, mida võiksime sunnata riigikaitsele
164 Kas kaitsevägi kaitseb koostöö korral ettevõtte vara kriisis?
165 Kui riik ei anna anna piisavalt aru ega tõesta, kuhu lähevad/milleks kulutatakse nn "riigi kaitseks kogutavad maksud", siis pole ka mingit huvi sellesse panustada. Täna on olukord, kus kogutakse küll makse "riigi kaitseks", kuid isiklikult pole mul küll kindlust, et kõik need kogutavad summad sinna ka jõuavad. Paralleel kütuse aktsiisiga - algse lubaduse kohaselt pidi 100% minema teede ehitusse, aga lõppes sellega, et sinna jõudis vaid murdosa sellest.
166 Arvan,et enamus ettevõtetel on ise raske hinnata seda,kuidas nad võiksid kasulikud olla riigikaitsele. Meie riigi kaitseväe ametnikud võiksid käia ettevõtetes kohapeal vaatamas ,rääkimas. Seejuures peaks ametnik lähenema inimestele positiivselt, entusiastlikult. Mitte mingil juhul käskivas kõneviisis.
168 Riik võiks teha maksusoodustusi ettevõtetele, kes panustavad oma valdkonnas riigikaitsesse või kelle töötajad osalevad aktiivst vabatahtlikena võreservvâelastena riigikaitses.
172 Saame abiks olla reaalse vajaduse korral, mõistlikkuse piires.
223 -
228 Rohkem läbipistvust riigikaitse kulutuste osas
332 Sellises kriisiolukorras olles peaksid kõik valimistega seotud kulud (nii KOV kui parlamendi valimised), mis on ridade vahele kirjutatud (nt reklaamkulud, valimisteks eraldatud vahendid) olema riigikaitse eelarve rea peal. Mitu miljonit me sealt raha saaksime?
ResponseID Response
20
21
1 / 15
Lisa 1 Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu juurde
PROJEKTITOETUSE KASUTAMISE ARUANNE
Toetuse saaja nimi Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Projekti nimetus Ettevõtja väärtusta riigikaitselist kogemust!
Projekti toimumise aeg
(millal tegevus reaalselt
toimus)
1.01.2024-31.12.24
Toetuse kasutamise periood
(vastavalt taotluses esitatud
perioodile)
1.01.2024-31.12.24
TOIMUNUD PROJEKTI KOKKUVÕTE
Toim
unud
proje
kti
lühik
okku
võte
Projekt toimus edukalt.
Projekti eesmärk oli suurendada ettevõtjate ja avalikkuse teadlikkust riigikaitsest ning ettevõtjate
võimalikest panustest laiapindse riigikaitse põhimõtete elluviimisel. Projekti käigus tõsteti mitmete
eri tegevuste kaudu fookusesse just see, et ka näiliselt väikesed teod – nagu töötasu säilitamine
reservõppekogunemiste ajal või osalemine Kaitseliidu tegevuses – aitavad tugevdada riigikaitset ning
väärivad esiletõstmist ja tunnustamist.
Suurim muutus projektis algselt kirjeldatuga oli tööandja brändingu koolitustest planeeritud
formaadis loobumine. Asenduseks toimus mitmeid erinevaid üritusi, kuhu lisasime riigikaitsega
seotud teemad. Brändingu koolitustest loobumine toimus seonduvalt ettevõtjate vähese huviga teema
vastu üldiselt. Leitud lahendus kandis meie hinnangul projekti seatud eesmärke ning aitas neid ka
paremini ning suurema publikuni viia.
• Ilmus 7 artiklit ja 1 galerii ajakirjas „Teataja“, mis ületas esialgset eesmärki (6 artiklit).
• Sotsiaalmeedias avaldati 15 riigikaitsealast postitust, mille nähtavus (reach, impressionid)
saavutasid seatud eesmärgid.
• Raadio Kuku „Ettevõtlusminutid“ saates käsitleti riigikaitse teemasid 5 korral, andes laiemale
publikule väärtuslikku infot ettevõtjate rolli kohta julgeoleku tagamisel.
• Eesti Kaubandus-Tööstuskoja kodulehel jagati aasta jooksul 15 korral riigikaitselisi uudiseid
ning lugusid.
• Riigikaitsega seotud sisu jagasime regulaarses koja uudiskirjas kuuel korra.
Aasta lõpus korraldatud küsitlusel osales 354 ettevõtet, pakkudes kiire ülevaate ettevõtjate
teadlikkusest, hoiakutest ja vajadustest seoses riigikaitsega. Küsitluse tulemused võimaldavad
paremini planeerida tulevasi üritusi ja teavitustegevusi, sest annavad selge sisendi, milliseid teemasid
ja formaate ettevõtjad tegelikult ootavad.
Saav
utatu
d
valdk
ondli
Mereväebaasis toimunud Ärihooaja avamise ürituse mõju oli otsene seonduvalt ettevõtjate parema
mõistmisega, mille jaoks ja kuidas kasutatakse riigikaitsesse minevat maksuraha. Kuigi tegu oli väga
kitsalt mereväele spetsiifilise asukohaga saavutasime parema arusaama terve Kaitseväe toimimise
osas. Selles mängisid kaasa ka Teataja intervjuu mereväe ülemaga ning erinev meediakajastus
seonduvalt kohapeal peetud kõnedega.
2 / 15
k
mõju
ja
tule
muse
d
Läbi toimunud koolituste, kus osales kokku 454 inimest, teadvustasime otseselt ettevõtjate tegevuste
mõju riigikaitsele. See aitas ka teadvustada, et ka väiksed asjad nagu töötasu säilitamine
reservõppekogunemiste ajal või riigikaitsega seotud organisatsioonidesse panustamine on väga suure
väärtusega, isegi kui ettevõtja seda ise nii suurelt ei tunneta. Sh on sellel tugev mõju tööandja
kuvandile.
Ilmunud artiklite ja intervjuude kaudu nii paberil kui ka raadios suutsime tutvustada ja näidata
ettevõtete osalemist riigikaitses. Eriti tähtsaks võib pidada artikleid, kus ettevõtted ise kirjeldasid,
mida teevad riigikaitse jaoks. Lisaks neile, kelle lood avaldati erinevates kanalites oli suurem mõju
neile, kellega võtsime ühendust, et selliseid lugusid kirjutada. Aasta jooksul suhtlesime ca 30
ettevõttega, kelle jaoks oli riigikaitsest kirjutamise ülesanne esialgu liiga väljakutsuv, kuid sellega
seonduvalt oli võimalus seletada, et kõik tegevused, sh palgamaksmise jätkamine
reservõppekogunemiste ajal on väga suure mõjuga tegevused ning seda võib ning tuleb rõhutada.
Läbi riigikaitsesse panustavate ettevõtete esiletoomise suurendasime liikmete hulgas teadlikkust ning
valmisolekut ka oma tegevusi/lugusid jagama. Projektiperioodi lõpus oli ettevõtteid, kes olid valmis
oma tegevustest kirjutama suurem kui projektiperioodi alguses.
Läbiviidud küsitluse tulemustest selgus, et kuigi üle poole vastanutest olid pigem teadlikud oma
rollist riigikaitses, siis on suur hulk ettevõtteid/ettevõtjaid, kes sellest veel teadlikud ei ole, mis veelgi
rõhutab projektitegevuste tähtsust ning ettevõtjate ja kaitseväe koostöö tutvustamist.
Saav
utatu
d
mõju
taotle
ja
edasi
stele
tegev
ustel
e
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda sai ülevaate, millistel teemadel ettevõtjad kõige enam lisainfot või
koolitusi ootavad (nt õppekogunemistega seotud aspektid, kriisijuhtimine, konkreetne roll
sõjaolukorras jm).
Samuti saime kogemuse ning infot, kuidas riigikaitset edukalt ettevõtjate igapäevategevustega
siduda. See kasvatab valmisolekut korraldada tulevikus uusi sihipäraseid teavituskampaaniaid,
koolitusi ja sündmusi.
Projekti käigus kujunesid mitmed uued kontaktid riigikaitseorganisatsioonide, Kaitseministeeriumi,
Kaitseväe ja Kaitseliiduga, mis loovad eeldused paremaks koostööks ka tulevikus.
Mõõ
detav
ad
tule
muse
d
Ilmus planeeritud 6 artikli asemel 7 artiklit ning üks galerii riigikaitse teemadel ajakirjas „Teataja“.
Sellega seonduvalt saime ka head tagasisidet nii lugejatelt kui ka autoritelt.
• Teataja 6/2024 | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Teataja 5/2024 | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Teataja 4/2024 | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Teataja 3/2024 | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Teataja 2/2024 | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Teataja 1/2024 | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Ühe Teataja tiraaž on 3600 eksemplari
Artiklid on lisatud eraldi failidena.
Ärihooaja avamise sündmusele registreerus 1253, mis on planeeritud 1500st vähem. Osaliselt
realiseerus kirjeldatud risk halva ilmaga seonduvalt ning kuigi toimumise päeval ilm selgines ning oli
oluliselt parem ilmaennustusest, oli mõju registreerumistele olemas. Üritus läks hoolimata oodatud
3 / 15
madalamast registreerumisest väga hästi ning sai suurepärast tagasisidet külalistelt ning ka
koostööpartneritelt.
Erinevaid riigikaitselisi postitusi tehti koja kanalitesse 15 korral ning LinkedIni impressionid ületasid
seatud eesmärke, samuti oli ka Facebooki reach kõrgem kui planeeritud.
1) https://www.linkedin.com/feed/update/urn:li:activity:7279376641905078273 608
impressionit
2) https://www.linkedin.com/feed/update/urn:li:activity:7270409043553177601 1663
impressionit
3) https://www.linkedin.com/feed/update/urn:li:activity:7256912753687228417 543
impressionit
4) https://www.linkedin.com/feed/update/urn:li:activity:7236311223242240000 814
impressionit
5) https://www.linkedin.com/feed/update/urn:li:activity:7233362183676452867 528
impressionit
6) https://www.linkedin.com/feed/update/urn:li:activity:7213481589232574465 579
impressionit
7) https://www.linkedin.com/feed/update/urn:li:activity:7198204242367565825 629
impressionit
8) https://www.linkedin.com/feed/update/urn:li:activity:7173206318189674496 803
impressionit
9) https://www.facebook.com/Kaubanduskoda/posts/pfbid07o653EF8stVcCAFpdqooyneRi8gfB
QcPpHGnXwzhvhL4Jh5NPhvjtqP3HJcEbqBfl?__cft__[0]=AZWUH6Rhc-
P1ByxSBUt8ackCOvehBKRFZfJVqCjY8bTUAM64qLo1oLIb6LksWOL4xxNagSbAgau3m
h2HYKCvTrsuPeHyPWtR_iw2F8DIW8v5CrpQOV48sCfXtjSU7BX1DVvAfrTDIsezdRWw
Vo3GTOLvBbUB40TG1IG2WoCz2ySdijme3f_x78pxFU65CBQvEUY&__tn__=%2CO%2
CP-R reach 3000
10) https://www.facebook.com/Kaubanduskoda/posts/pfbid02mzCHZUzdj2kjfVcWyrV5RJrmqy
HX13BuShXLcFD7fvADfgs4rszztxfKD953LkhEl?__cft__[0]=AZVwM3kjtP7OEttLfrK8N6
2rlEKU5HHiS2SmsG1VXZeYiUocIhGPFgSO4XVygVbk9OBYf_M_APXSJbXsIEqsKy3sp
k7MLthSoPmsrCYsuB6CY1kOpOHsd
UwTIMV1mL6OghVTKFtXqEr1mtRGS_PK3QDoOjKhmjCmY40rH9ISPv68oJ5jaLoB_yF
PcuaNxuNLO5k&__tn__=%2CO%2CP-R reach 2243
11) https://www.facebook.com/Kaubanduskoda/posts/pfbid0379jdkEgnfyTHFaoTAFz55ijQFvG
VZ8sRfBbvB7VoxnZJLSMs9wy4Td3FfH2TgXHtl?__cft__[0]=AZXzbP0Tjd3I_S8HIt0yNi
WQRM_a3dvjtSylBUwFFmhRq3PCTVFNEsvfiOwoUfz3rbYfkgPotc3qC0Pycxh_G2JUU37
MyduTQFa7W4wltZVZaQiXe14RmPqizhYRv6-
qTPzioAJFAXOcZblCfO0CZqLFSbjB_zY1LiHP56dTkdHQyu7HKHWoCdufNi5mw5YL0I
bSxbqxcw0ihkWKNnhMOHX5FR4n53H33XZYoPIe8WlZugpzzgcteO0upsD67LDwUyc&_
_tn__=%2CO%2CP-R reach 2100
12) https://www.facebook.com/Kaubanduskoda/posts/pfbid02D7H4QhZsTw1We3vcTr2WZ4Ba
Z9gzV4MTDu9kpe6ZtzNRF2WCwssHzti2dwedh7xsl?__cft__[0]=AZWVuTOxfre9iUt3uY
G3VcpaPnGXknrvoCiwuvqyM6-
qm6yzrlAxVN1K1dRnPONw3lYUmRfNAgn8ZY3tycFhJ5D7wPb9kJrDwp-DoX8UanoHC-
0LAsyvyH__wc-
1C0IrpEsaFhWewME9PcZJk_Ng7X2u7AWN0vJAgFwSNtZ4TRJCeFQlxOC8wEde8XsEY
_VscB0&__tn__=%2CO%2CP-R reach 2386
13) https://www.facebook.com/Kaubanduskoda/posts/pfbid02PfQB2ereyf8nZoqPUy4kxQymtX1
7wZ7P3MjBj3Zw2p8gBYQugu2y3kqhx9dTU5v9l?__cft__[0]=AZXdaSiTboLHsUIaJQvmA
QXaHXkDDw30emzdSfozf1vZzJVYHqIjmfCVMmL2qo_PCTLTOdzqd8c2Gbl945O0S3-
4 / 15
JqAbzJ-du6dH6xh-iT7vkpJBsR3aRZXx-vR5XBf8dAlhmhfhWKk-
yGuy9Jxr1BwNgR0LwsE25786toUv3TbEFvVJrsllDyLiQV7qYTfRC3ZA&__tn__=%2CP-
R reach 2211
14) https://www.facebook.com/Kaubanduskoda/posts/pfbid02ZxLqSSEmSm22hcDEsB7CKRhvu
hSsCREhWw9q5FkAEFeVNyS4bJTV5zUzKJR19nYfl?__cft__[0]=AZUeu735B5qEBClkyu
EWZ8dzwTiSP8U3G5I50xxQgt8L0hFYlh6DHdeKg5LFusCnEl14iLozmxN3-
lzPzexbWob8U7uDbw8jKoWjKIsrUa982TGwB4Vt3CJyKr4cU0OAYG0mcUPjBk3_gy5y8
9s_5rXd94zLY0cR4mzLV7FdXxnPXeSVrEHw3jfDUQBYhDqtNlQ&__tn__=%2CO%2CP-
R reach 5900
15) https://www.facebook.com/Kaubanduskoda/posts/pfbid02QPSqQgRtQ4LzsfKSG8rKjfGvray
PVFUhzLhthnjJ6s892kVDNv55vCUWz12rQ614l?__cft__[0]=AZW8X30rPgxGVfZn-
gA2mTfF9gcKbQip80rQwBI1s8ltTbzYiXyzc6VyiupQUOw1ZovI0nPloJTwiGpTMIN3iXn9
ToxpcGSRpIWPublkDfsAyyGwMALyeiQZC-HAF8MsViWAzu_jdMTvJBeQUNl-
XlgasZsgoqwYbg3WCPupapPMn1Gf7EwbL8t4LhRLcZvd624&__tn__=%2CO%2CP-R
reach 7943
16) https://www.facebook.com/media/set/?set=a.895603149263968&type=3
Kuku raadios kajastati riigikaitse teemasid 5 ettevõtlusminutite saates.
• https://kuku.pleier.ee/podcast/ettevotlusminutid/175281
Ettevõtjate kaitsetahtest ja sellest, kuidas seda luua ja hoida. Külas on kaitsetööstusettevõtte
Go Craft tegevjuht Tormis Saar.
• https://kuku.pleier.ee/podcast/ettevotlusminutid/175251
Kuidas saavad ettevõtted riigikaitset toetada. Külas on Kaitseministeeriumi Kaitsetahte
arendamise osakonnajuhataja Helmuth Martin Reisner.
• https://kuku.pleier.ee/podcast/ettevotlusminutid/175242
Räägime annetamistest ja ennekõike sellest, millist varustust ja meditsiinivahendeid vajab
Ukraina praegu sõjas Venemaaga ja kuidas ettevõtted saaks Ukrainat toetada. Külas on Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor ja Riigikaitse Edendamise sihtasutuse juhataja Mait
Palts.
• https://kuku.pleier.ee/podcast/ettevotlusminutid/189676
Kuidas saavad ettevõtted toetada ja edendada meeste füüsilist vormi ja tervislikke harjumusi.
Sõltub ju Eesti kaitsevõimekus suuresti meie inimeste tervisest. Külas on Mikk-Alvar Olle
Kaitseministeeriumist kaitsetahte arendamise osakonnast.
• https://kuku.pleier.ee/podcast/ettevotlusminutid/175269
Kaitsemaksu teemaline saade, külas on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees
Toomas Luman
Algselt oli projekti planeeritud 4 tööandja brändinguga seotud koolitust, mis projekti vältel asendusid
vähese huvi tõttu teiste koolitustega, kuhu toodi sisse riigikaitse teemad.
1) Naisjuhtide Klubi Vabamus | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Oktoobrikuises Naisjuhtide
Klubis oli fookuses vabadus, iseseisvus ja selle säilitamine. Sigrid Sinnep lahkas kaitsetahte
teemat. Kuidas üldse lahti mõtestada ja miks on oluline riigikaitsesse panustada? Millised
võimalused on panustamiseks loodud, sealhulgas just naisena. Osalejaid 10.
2) Uute liikmete kohtumine | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Osalejaid 27
3) Uute liikmete kohtumine | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
osalejaid 39
5 / 15
4) Ärihooaja Avamine 2024/2025 | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
5) Kaubanduskoja Kevadball | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda osalejaid 250, osalejatele jagati
Sinilille sümboolikaga rinnamärgid, rääkisime ka riigikaitse suuremast tähtsusest
6) Kaubanduskoja liikmete üldkoosolek | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda osalejaid 128
Koja kodulehel avaldati mitmeid riigikaitsega seotud uudiseid ja üleskutseid, mida külastati kokku
üle 6000 korra.
• Meist igaüks panustab riigikaitsesse | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Reservväelaste, kogukonna ja Ukraina toetuseks | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Reservväelaste fondi heategevuslik kontsert „Symphony for Heroes“ 28. detsembril | Eesti
Kaubandus-Tööstuskoda
• Millised on sinu seisukohad seoses riigikaitsega? | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Riigikaitse Edendamise Sihtasutus toetas uue välihaigla ülesseadmist Ukrainas | Eesti
Kaubandus-Tööstuskoda
• Koda pälvis tunnustuse „Riigikaitsjate toetaja“ | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Kaitsetahe algab turvatundest | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Meie põhijõud on reservväelane | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Saku Õlletehas väärtustab töötajate pühendumist riigikaitsesse | Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda
• Tunnustame ja toetame veterane! | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Tunnusta riigikaitsjat! | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Osale ettevõttega Reservväelaste nädalal | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Kas ja kuidas toetate töötajate osalemist reservõppekogunemistel? | Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda
• Eelmisel nädalal avanes kaitsetööstuse arendusprojektide 2024. a konkurss | Eesti Kaubandus-
Tööstuskoda
• Ettevõtted on valmis riigikaitsesse panustama, kuid oodatakse nii suuniseid kui ka
läbipaistvust | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
• Mehed vormi! | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Riigikaitsega seotud artikleid ja uudiseid jagasime iganädalases uudiskirjas „E-Teataja“, millel on
7000+ saajat.
• kaubanduskoda.sendsmaily.net/templates/6b1ecbde-b1d7-4e56-9519-fccc802cae43/html/
• kaubanduskoda.sendsmaily.net/templates/59a0a5bc-eb6d-4c84-9fe6-859409b49080/html/
• kaubanduskoda.sendsmaily.net/templates/b247615a-77f2-4e12-85e2-efab90e5d5fe/html/
• kaubanduskoda.sendsmaily.net/templates/58d17d34-a885-4747-a32e-2233e831819a/html/
• kaubanduskoda.sendsmaily.net/templates/ad925b7b-76af-4718-a00c-b9de364f0e53/html/
• kaubanduskoda.sendsmaily.net/templates/191566f5-c1c9-4713-ae82-b7f6fda8053a/html/
Viisime 2024. aasta lõpus läbi küsitluse liikmete seas kaardistamaks ettevõtete juhtide suhtumist
õppekogunemistesse ning riigikaitsesse tervikuna. Küsitlusele vastas 354 vastajat. Peamiselt
valikvastustega küsimusi oli küsitluses 9.
Kas teie ettevõte on teadlik oma rollist Eesti riigikaitses?
• Väga teadlik, 27.7%, 98
• Pigem teadlik, 26.6%, 94
• Pigem ei ole teadlik, 23.2%, 82
• Ei ole teadlik, 11.9% ,42
6 / 15
• Mul/minu ettevõttel ei ole rolli riigikaitses, 10.7% , 38
Kas teie ettevõte oleks valmis kriisi- või sõjaolukorras pakkuma täiendavaid ressursse (nt
tehnika, tööaeg, rahalised vahendid) riigikaitse toetuseks?
• Jah, kindlasti, 39.5%, 140
• Pigem jah, 42.4%, 150
• Pigem mitte, 13.6%, 48
• Kindlasti mitte 4.5%, 16
Kas näete vajadust rohkem riigipoolse teavituste või koolituste järele, et parandada ettevõtte
teadlikkust riigikaitsest?
• Jah (võimalusel palun täpsustage, millist infot sooviksite), 40.3%, 142
Peamiselt sooviti juurde saada üldist infot ning seda, milline on konkreetse ettevõtte roll
riigikaitses, milline on sõjaaja töökorraldus ning ülesanded. Vastustest võib järeldada, et
soovitakse pigem personaalset infot/lähenemist.
Ei, 22.7%, 80
• Ei oska öelda, 36.9%, 130
Kas teie ettevõttes töötab reservväelasi või kaitseliitlasi
• Jah, mitmeid, 30.3%, 106
• Jah, mõned, 39.4%, 138
• Ei tööta ühtegi, 29.1%, 102
• Ei oska öelda, 1.1%, 4
Kas teie ettevõte jätkab töötajale palga maksmist õppekogunemise ajal?
• Jah, 74,7%, 260
• Ei, 25,3%, 88
Milline on teie meelestatus seonduvalt riigikaitsesse panustamisega?
Vastajad vastasid skaalal 1- väga soovin panustada, 5- üldse ei soovi panustada
1 – 34,3%, 92
2 – 44,8%, 120
3 – 4,5%, 12
4 – 9%, 24
5 – 7,5%, 20
Mis on teie arvates peamised takistused ettevõtete riigikaitsealastes tegevustes (valige kuni 3
vastusevarianti)?
• Ettevõtete vähene teadlikkus kohustustest/võimalustest, 45.7%, 160
• Töötajate vähene valmisolek osaleda, 12.0%, 42
• Ettevõtte ressursside nappus (tööjõud, tööaeg, rahalised vahendid) 62.9%, 220
• Ebapiisav riigipoolne toetus (nt maksusoodustused, tunnustamine), 54.9%, 192
• Puudulik ettevalmistus kriisiolukordadeks (nt riskijuhtimise plaanide puudumine), 33.7%, 118
• Ettevõtte tegevusvaldkonna vähene seotus riigikaitse vajadustega, 38.3%, 134
• Muu 9.7%, 34
Millist infot soovid kaubanduskojalt seonduvalt riigikaitseliste teemadega?
• Näiteid ettevõtete ja riigi eduka koostöö kohta riigikaitsevaldkonnas, 36.8%, 126
7 / 15
• Kontaktid ja infokanalid riigikaitsega seotud küsimuste puhul, 26.9%, 92
• Riigikaitse teemalised koolitused ja seminarid ettevõtetele, 32.2%, 110
• Töötajate osalemine õppekogunemistel ja ettevõtte roll selles, 7.0%, 24
• Riigikaitse üldine regulatsioon ja ettevõtete kohustused, 29.8%, 102
• Kuidas mõjutavad riigikaitsega seotud seadused ja määrused ettevõtteid, 32.7%, 112
• Kriisiolukorras riigi ja ettevõtete koostöö, 52.6%, 180
• Koda ei peaks riigikaitselist infot edastama, 5.3%, 18
• Muu, 2.9%, 10
Võite vabas vormis lisada antud teema kohta mõtteid või kommentaare
Kokku jäeti 46 kommentaari, mis varieerusid väga negatiivsetest hoiakutest kuni konstruktiivse
tagasisideni. Välja toodi, et ettevõtjate koormus on juba kõrge ning see on mõjutamas tugevalt soovi
panustada. Samuti sooviti paremat läbipaistvust seonduvalt riigikaitse kuludega ning seotud
maksudega.
Tulemuste koond on lisatud eraldi failina
Meed
iakaj
astus
ed
Projektiga otseselt seotud meediakajastused puudusid.
Koos
tööpa
rtner
id
Kokk
uvõtt
ev
hinn
ang
oma
tegev
usele
Seni toimunud projekti põhjal saab parandada ja tõsta sotsiaalmeedias kajastatud sisu hulka, kuna
projekti raames, sh ka orgaaniliselt oli erinevaid riigikaitse teemalisi uudiseid, artikeid ning
võimalikku sisu rohkem, kui koja kanalitesse aastaga jõudis.
Suuremat tähelepanu on vaja tunnustamisele, et ettevõtted märkaks või teadvustaksid, et nad
panustavad riigikaitsesse. Artikleid kirjutades ja kokku pannes puutus projektimeeskond korduvalt
vastu arvamusega, et „me ei tee midagi erilist“, kuigi toetati Ukrainat, tagati reservväelastele palk
õppekogunemiste ajal, osaleti Kaitseliidu või teiste organisatsioonide töös jm.
Ürituste korraldamine, mis on otseselt seotud riigikaitse teemaga, on keeruline ning vajab head
teemapüstitust ning peab olema seotud ajas aktuaalsete teemadega. Seetõttu on mõistlik siduda
olemasolevaid üritusi riigikaitse teemadega ning tuua neid sisse nö „pehmelt“ mitte otseselt
riigikaitsele rõhudes, sest see vähendab sihtgrupi huvi, kuna arvatakse, et nende ettevõte ei tegele
riigikaitsega.
Plane
erita
vad
muu
datus
ed
järg
mise
ks
Seni tehtu kinnitas, et ainult otseselt riigikaitsele fokusseeritud sündmustele ettevõtjad alati ei
reageeri, sest pelgalt „riigikaitse“ märksõna võib tunduda liiga kitsas. Sidudes riigikaitseteemad teiste
laiemalt huvipakkuvate teemadega (tööandja maine, personalijuhtimine, efektiivne riskijuhtimine
jms), jõuame tõenäoliselt suurema hulga kuulajate ja osalejateni.
Paljud ettevõtjad soovisid küsimustiku tulemusi vaadates detailsemat infot, kuidas täpselt
kriisiolukorras panustada ja millised on nende konkreetsed ülesanded. Jätkuprojektis paneme rohkem
rõhku praktilistele nõuannetele, sh informeerime senisest rohkem ettevõtjaid sellest, kust infot leida
või küsida, et vastata täpselt küsimustele „Mida me tegema peame?“ ja „Kuidas ennast ette
valmistada?“.
8 / 15
korr
aks
TULUD
Tulude ja kulude koondsumma peab olema võrdne (ehk eelarve tasakaalus)
(vajadusel lisada ridu)
PLANEERITUD
(taotletud)
SUMMA
TEGELIK
(eraldatud)
SUMMA
Selgitused
Tulud kokku 0 0
Kaitseministeeriumi toetus 15 000 15 000
Omafinantseering 23 850 23 648.03
Müügitulu 0 0
Muu tulu 0 0
Mitterahaline panus 0 0
Kaasfinantseering 0 0
Muud toetused
(toetajate lõikes – nt
koostööpartnerid, sponsorid jm)
0 0
KULUD
Tulude ja kulude koondsumma peab olema võrdne (ehk eelarve tasakaalus)
(vajadusel lisada ridu)
Finantseerimisallikad
PLANEERITUD KULUD TEGELIKUD KULUD
KOKKU sh Kaitse-
ministeeriu
mi toetusest
KOKKU sh Kaitse-
ministeeriumi
toetusest
Kulud kokku 38 850 15 000 38 648.03 15000
Personalikulud (suuremate kulugruppide kaupa)
Majandamiskulud
Projektijuhtimine Ärihooaja avamise üritusega seonduvalt
1000 1000 1000 1000
Palgalipik Moonika Arm 31.8% tööajast
747.39 747.39
Maksekorraldus EMTA 252.61 252.61
Üldised projektijuhtimisega seotud kulud
3600 1500 3600 1500
Palgalipik Kaur Orgusaar 150 93.42
Maksekorraldus EMTA 150 31.58
Palgalipik Kaur Orgusaar 150 93.42
Maksekorraldus EMTA 150 31.58
Palgalipik Kaur Orgusaar 150 93.42
Maksekorraldus EMTA 150 31.58
9 / 15
Palgalipik Kaur Orgusaar 150 93.42
Palgalipik Kaur Orgusaar 150 31.58
Maksekorraldus EMTA 150 93.42
Palgalipik Kaur Orgusaar 150 31.58
Maksekorraldus EMTA 150 93.42
Palgalipik Kaur Orgusaar 150 31.58
Maksekorraldus EMTA 150 93.42
Palgalipik Kaur Orgusaar 150 31.58
Maksekorraldus EMTA 150 93.42
Palgalipik Kaur Orgusaar 150 31.58
Maksekorraldus EMTA 150 93.42
Palgalipik Kaur Orgusaar 150 31.58
Palgalipik Kaur Orgusaar 150 93.42
Maksekorraldus EMTA 150 31.58
Palgalipik Kaur Orgusaar 150 93.42
Maksekorraldus EMTA 150 31.58
Palgalipik Kaur Orgusaar 150 93.42
Maksekorraldus EMTA 150 31.58
Artiklite/muu sisu kirjutamine ja avaldamine Ajakirjas Teataja
2600 1300 2600 1300
Arve 20240097 433.34 216.66
Arve 20240186 433.34 216.66
Arve 20240290 433.33 216.66
Arve 20240386 433.33 216.66
Arve 20240455 433.33 216.66
Arve 20240609 433.33 216.66
Sotsiaalmeedia või muud loodava kampaania reklaamide kulud
1000 1000 1000 1000
Arve nr 2160869, sotsiaalmeedia turundus
1000 1000
Erinevate kujunduste loomine kampaania toetuseks
1200 1200 1200 1200
Arve nr 2363, kujunduste loomine
1200 1200
Raadiosaatega seonduvad kulud
1200 1200 1266.66 1200
Arve 310000796 333.32 300
Arve 310002533 300 300
Arve 310002820 300 300
Arve 310003585 333.34 300
10 / 15
Ärihooaja avamise üritusega seotud kulud
23400 5000 23420.49 5000
Arve nt 2-3157 3900 0
Arve nt R139673 2846.60 609.55
Arve nr 24144 4390.45 4390.45
arve nr.11155923 10000 0
arve nr.179853 584 0
Arve nr.24102 300 0
arve nr.M3831 478.44 0
nr. 08699 605 0
arve nr. 765685 316 0
Tekstide toimetamine kampaaniaga seonduvalt
2500 1800 2500 1800
Arve 20240097 416.66 300
Arve 20240186 416.66 300
Arve 20240290 416.67 300
Arve 20240386 416.67 300
Arve 20240455 416.67 300
Arve 20240609 416.67 300
Koolitustega seotud kulud (ruum, toitlustus, materjalid, honorar vm)
2000 1000 1710.88 1000.04
Arve nr 919, koolitus 561.10 449.21
Arve nr 765733 801 202.05
Arve nr 2533 236.89 236.89
Arve nr 196537 111.89 111.89
Küsitluse/uuringu kulud 350 0 350 0
INV0048125, küsitluskeskkonna kulu
350 0
11 / 15
KAITSEMINISTEERIUMI TOETUSE KASUTAMINE0
NB! Vormi täitmisel tuleb täita kõik veerud. Vajadusel lisada ridu.
Loetleda vaid need kuludokumendid, mille tasumiseks on kasutatud Kaitseministeeriumi toetust.
K u lu
d o k u m
en d i
n im
et u s
M ak
se s
aa ja
K u lu
d o k u m
en d i
n u m
b er
K u lu
d o k u m
en d i
k u u p äe
v
T as
u m
is e
k u u p äe
v
K u lu
d o k u m
en d i
su m
m a
S u m
m a
il m
a k m
-t a
(t äi
d av
ad a
in u lt
k m
-
k o h u sl
as ed
)
K ai
ts em
in is
te er
iu m
i
to et
u se
st m
ak st
u d
K u lu
s is
u k
ir je
ld u s
Arve
Haidemon OÜ
Haidemon
OÜ
2363 19.12.2
4
23.12.2
4
1464 1200 1200 Erinevate
kujunduste
loomine
Arve Discus
OÜ
Discus OÜ 2160869 31.12.2
4
31.12.2
4
1220 1000 1000 Sotsiaalmeedia
turundustegevu
sed
Arve
Postimees 1
Postimees
AS Grupp
3100007
96
27.03.2
4
1220 1000 300 Raadiosaade
„ettevõtlusmin
utid“
Arve
Postimees 2
Postimees
AS Grupp
3100025
33
31.07.2
4
1220 1000 300 Raadiosaade
„ettevõtlusmin
utid“
Arve
Postimees 3
Postimees
AS Grupp
3100028
20
28.08.2
4
1220 1000 300 Raadiosaade
„ettevõtlusmin
utid“
Arve
Postimees 4
Postimees
AS Grupp
3100035
85
30.10.2
4
1626.65 1333.32 300 Raadiosaade
„ettevõtlusmin
utid“
Naisjuhtide
Klubi
Vabamus
Kistler-
Ritso Eesti
SA
2533 07.10.2
4
14.10.2
4
289.00 236.89 236.89 Naisjuhtide
Klubi
Vabamus ruum
Naisjuhtide
Klubi
Vabamus
Viktus OÜ 196537 08.10.2
4
14.10.2
4
136.50 111.89 111.89 Naisjuhtide
Klubi
Vabamus
toitlustus
Ärihooaja
avamine
Videal OÜ 24144 31.08.2
4
05.09.2
4
5356.35 4390.45 4390.45 Ärihooaja
avamise
üritusega
seotud kulu
Ärihooaja
avamine 2
Funrent OÜ R139673 30.08.2
4
05.09.2
4
3472.85 2846.60 609.55 Ärihooaja
avamise
üritusega
seotud kulu
12 / 15
Teataja 01 Menu
Meedia OÜ
2024045
5
25.10.2
4
13.11.2
4
7080.87 6743.69 516.67 Tekstide
toimetamine/te
ataja artiklid
Teataja 02 Menu
Meedia OÜ
2024038
6
25.09.2
4
07.10.2
4
7626.86 7263.68 516.67 Tekstide
toimetamine/te
ataja artiklid
Teataja 03 Menu
Meedia OÜ
2024029
0
30.06.2
4
29.07.2
4
7486.19 7129.70 516.66 Tekstide
toimetamine/te
ataja artiklid
Teataja 04 Menu
Meedia OÜ
2024018
6
30.04.2
4
20.25.2
4
6893.49 6565.23 516.66 Tekstide
toimetamine/te
ataja artiklid
Teataja 05 Menu
Meedia OÜ
2024000
97
29.02.2
4
18.03.2
4
7007.94 6683.75 516.66 Tekstide
toimetamine/te
ataja artiklid
Teataja 06 Menu
Meedia OÜ
2024060
9
27.12.2
4
7488.50 7131.90 516.66 Tekstide
toimetamine/te
ataja artiklid
liikmeüritus Meeltemaits
ed OÜ
919 52.09.2
4
27.03.2
4
684.54 561.10 449.21 Koolitustega
seotud kulud
liikmeüritus Cuce-Camp
OÜ
765733 30.09.2
4
03.10.2
4
977.22 801.00 202.05 Koolitustega
seotud kulud
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne, palgalipik
Moonika
Arm
August
2024,
makserko
rraldus
2216
31.08.2
4
31.08.2
4
2600
2600 747.39 Projektijuhtimi
ne Ärihooaja
avamise
üritusega
seonduvalt
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne,
maksekorraldu
s
EMTA Makseko
rraldus
2024107
8-1
10.09.2
4
10.09.2
4
878,8 878,8 252.61 Projektijuhtimi
ne Ärihooaja
avamise
üritusega
seonduvalt
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Kaur
Orgusaar
Jaanuar
2024,
maksekor
raldus
1935
31.01.2
4
31.01.2
4
3125.95
3125.95
93.42
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne,
maksekorraldu
s
EMTA Makseko
rraldus
2024013
3-1
08.02.2
4
08.02.2
4
1056.571
1
1056.571
31.58
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne, maksud
Orgusaar
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Kaur
Orgusaar
Veebruar
24,
maksekor
raldus
1971
29.02.2
4
29.02.2
4
2900 2900 93.42
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Ärihooaeg
projektijuhtimi
EMTA Makseko
rraldus
07.03.2
4
07.03.2
4 980.2 980.2 31.58 Ärihooaeg
projektijuhtimi
13 / 15
ne,
maksekorraldu
s
2024027
5-1
ne, maksud
Orgusaar
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Kaur
Orgusaar
Märts 24,
maksekor
raldus
2000
28.03.2
4
28.03.2
4
5800 5800 93.42
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne,
maksekorraldu
s
EMTA Makseko
rraldus
2024080
9-1
09.04.2
4
09.04.2
4
1960.4 1960.4 31.58
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne, maksud
Orgusaar
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Kaur
Orgusaar
Aprill 24,
maksekor
raldus
2031
30.04.2
4
30.04.2
4
3160.59 3160.59 93.42
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne,
maksekorraldu
s
EMTA Makseko
rraldus
2024056
7-1
10.05.2
4
10.05.2
4
1068.279 1068.279 31.58
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne, maksud
Orgusaar
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Kaur
Orgusaar
Mai 24,
maksekor
raldus
2061
31.05.2
4
31.05.2
4
2900 2900 93.42
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne,
maksekorraldu
s
EMTA Makseko
rraldus
2024072
9-1
10.06.2
024
10.06.2
024
980.2 980.2 31.58
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne, maksud
Orgusaar
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Kaur
Orgusaar
Juuni 24,
maksekor
raldus
2106
28.06.2
4
28.06.2
4
5800 5800 93.42
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne,
maksekorraldu
s
EMTA Makseko
rraldus
2024088
5-1
10.07.2
4
10.07.2
4
1960.4 1960.4 31.58
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne, maksud
Orgusaar
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Kaur
Orgusaar
Juuli 24,
maksekor
raldus
2172
31.07.2
4
31.07.2
4
2932.81 2932.81 93.42
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne,
maksekorraldu
s
EMTA Makseko
rraldus
2024096
3-1
12.08.2
4
12.08.2
4
991.2898 991.2898 31.58
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne, maksud
Orgusaar
14 / 15
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Kaur
Orgusaar
August
24,
maksekor
raldus
2203
30.08.2
4
30.08.2
4
2900 2900 93.42
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne,
maksekorraldu
s
EMTA Makseko
rraldus
2024107
8-1
10.09.2
4
10.09.2
4
980.2 980.2 31.58
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne, maksud
Orgusaar
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Kaur
Orgusaar
Septembe
r 24,
maksekor
raldus
30.09.24
30.09.2
4
30.09.2
4
5800 5800 93.42
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne,
maksekorraldu
s
EMTA Makseko
rraldus,
2024124
4-1
10.10.2
4
10.10.2
4
1960.4 1960.4 31.58
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne, maksud
Orgusaar
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Kaur
Orgusaar
Oktoober
24,
maksekor
raldus
2303
31.10.2
4
31.10.2
4
2900 2900 93.42
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne,
maksekorraldu
s
EMTA Makseko
rraldus
2024140
2-1
11.11.2
4
11.11.2
4
980.2 980.2 31.58
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne, maksud
Orgusaar
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Kaur
Orgusaar
Novembe
r 24,
maksekor
raldus
2336
29.11.2
4
29.11.2
4
2900 2900 93.42
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne,
maksekorraldu
s
EMTA Makseko
rraldus
2024157
6-1
09.12.2
4
09.12.2
4
980.2 980.2 31.58
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne, maksud
Orgusaar
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Kaur
Orgusaar
Detsemb
er 24,
maksekor
raldus
2375
31.12.2
4
31.12.2
4
10054 10054 93.42
projektijuhtimi
sega seotud
kulud Kaur
Orgusaar
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne,
EMTA Makseko
rraldus
2025002
0-1
10.01.2
5
10.01.2
5
3398.252 3398.252 31.58
Ärihooaeg
projektijuhtimi
ne, maksud
Orgusaar
15 / 15
maksekorraldu
s
KOKKU 133541
128069.1
42 15000
Kaitseministeeriumilt saadud toetus 15 000
Kaitseministeeriumilt saadud toetuse kasutamata jääk 0
Kui teil on rohkem kui 20 kuludokumenti, kasutage eraldiseisvat kuluaruande dokumenti detailseks kirjelduseks
ning täitke käesolev kuluaruanne üherealise kokkuvõttena (väljale kuludokumendi nimetus viide eraldiseisvale
dokumendile, väljad “Kuludok. summa”, “Summa ilma km-ta” ja “Kaitsemin. toetusest makstud”
koondsummadega).
Toetuse saaja kohustub toetuse jäägi tagastama vastavalt lepingus märgitud tähtajale.
Saaja: Rahandusministeerium; arvelduskonto: Swedbank EE891010220034796011; viitenumber: 2800048972;
selgitus: leping nr ...
ARUANDE ESITAJA KINNITUS
Allkirjaga kinnitan järgnevat:
• kõik käesolevas aruandes esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ja ehtsad
ning vajadusel võimaldan neid kontrollida;
• projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa
Liidu institutsioonide või fondide antud tagastamatuid toetusi;
• juhul, kui olen käibemaksukohustuslane, siis käesolevas aruandes on kulud esitatud ilma tagastatava
sisendkäibemaksuta.
Allkirjaõigusliku isiku ees- ja perenimi Mait Palts
Allkiri Allkirjastatud digitaalselt
Kuupäev 21.01.2025