Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

20250114_KMm_Euroopa Kaitsefondi tagatis_EN.pdf

EELNÕU

17.01.2025

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks antava tagatise

taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning taotlusega esitatavate andmete loetelu

Määrus kehtestatakse strateegilise kauba seaduse § 837 lõike 4 alusel.

§ 1. Taotlus ja sellele lisatavad dokumendid

(1) Eestis asuv mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olev

strateegilise kauba arendamise või tootmisega tegelev juriidiline isik (edaspidi taotleja) esitab

Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks või toetuse saamiseks antava tagatise taotlemiseks

Kaitseministeeriumile haldusmenetluse seaduse kohase kirjaliku taotluse.

(2) Taotlusele lisatakse Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks või toetuse saamiseks

Euroopa Komisjonile esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697, millega

luuakse Euroopa Kaitsefond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170,

12.05.2021, lk 149–177), rakendamiseks Euroopa Komisjoni kehtestatud ingliskeelne vorm,

mis koosneb omandistruktuuri- ja kontrollideklaratsioonist ning tagatise deklaratsioonist.

(3) Koos taotluse ja vormiga esitatakse vormis nimetatud asjakohased dokumendid, mis

tõendavad taotleja vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 artikli 9

tingimustele, sealhulgas järgmised andmed ja neid tõendavad dokumendid:

1) taotleja omandistruktuuri kirjeldus koos andmetega otsest või kaudset vähemalt

viieprotsendilist osalust või hääleõigust omavate isikute ning tegelike kasusaajate kohta;

2) juhtimisstruktuuri, aruandlus- ja järelevalvesüsteemi ning otsustusprotsessi kirjeldus nii

taotleja kui ka tema üle otseselt või kaudselt kontrolli omava mitteassotsieerunud kolmanda

riigi isiku või üksuse kohta, olenemata kontrolli teostamise viisist;

3) taotleja üle otsest ja kaudset kontrolli omava juriidilise isiku aktsionäride, osanike või

liikmete kokkulepe või muu tehing, mis mõjutab taotleja üle otsese või kaudse kontrolli

teostamist;

4) konfidentsiaalse teabe töötlemisel ja intellektuaalse omandi kaitseks taotleja poolt ning

grupisiseselt kohaldatavate meetmete kirjeldus, sealhulgas teabe juurdepääsu ja talletamise

reeglid ning ülevaade töötajatest ja muudest isikutest, kellel on konfidentsiaalsele teabele ja

intellektuaalsele omandile juurdepääs;

5) registriväljavõtted taotleja üle kontrolli omavate teiste riikide registritesse kantud juriidiliste

isikute kohta.

(4) Taotlusele lisatud ingliskeelse dokumendi võib esitada eestikeelse tõlketa. Taotlusele lisatud

muus võõrkeeles dokument esitatakse koos vandetõlgi kinnitatud inglis- või eestikeelse tõlkega.

§ 2. Konsultatsioon, lisaandmete või -dokumentide esitamine ja taotluse läbi vaatamata

jätmine

(1) Kaitseministeerium võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697 kohase

tagatise andmise otsustamisel konsulteerida välisinvesteeringukomisjoniga või asjakohaste

valitsusasutustega.

(2) Kui taotluses esineb puudusi või kui taotleja esitatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole

võimalik veenduda, kas taotleja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697

artiklis 9 sätestatud tingimustele, või on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid, võib

Kaitseministeerium nõuda puuduste kõrvaldamist ning lisaandmete ja -dokumentide esitamist.

(3) Kui taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või esitanud

Kaitseministeeriumi nõutud andmeid või dokumente, jätab Kaitseministeerium taotluse läbi

vaatamata.

§ 3. Taotluse menetlemise aeg

(1) Kaitseministeerium otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697

kohase tagatise andmise või andmisest keeldumise 60 kalendripäeva jooksul kõigi hindamiseks

vajalike andmete ja dokumentide kättesaamisest arvates.

(2) Kaitseministeerium võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaega pikendada kuni

30 kalendripäeva võrra, teavitades sellest taotlejat kirjalikult.

§ 4. Tagatise andmise vorm ja tagatise andmisest keeldumisest teavitamine

(1) Kaitseministeerium annab tagatise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/697

kohase kinnituskirja vormis, kui taotleja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2021/697 artiklis 9 sätestatud tingimustele.

(2) Kaitseministeerium ei anna tagatist, kui taotleja ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/697 artiklis 9 sätestatud tingimustele, ning teavitab taotlejat sellest

kirjalikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hanno Pevkur

Kaitseminister

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaimo Kuusk

Kantsler

20250114_KMm_Euroopa Kaitsefondi tagatis_SK.pdf

1

Kaitseministri määruse „Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks

antava tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise kord ning taotlusega esitatavate

andmete loetelu“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu seondub 1. jaanuaril 2025. aastal jõustunud relvaseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, millega muu hulgas muudeti strateegilise kauba

seadust ning sätestati juriidilisele isikule riikliku tagatise andmine Euroopa Kaitsefondi (ingl

European Defence Fund, edaspidi ka ELi kaitsefond) meetmes osalemiseks ja

rahastamiskõlblikkuse tingimustele vastamiseks. Strateegilise kauba seaduse muutmise

eesmärk on arendada Eesti kaitsetööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet, luues soodsamad

ja kvaliteetsemad tingimused innovatsiooniks ning arendustegevuseks rahalise toetuse

saamiseks. Kaitseministeerium võib anda Eestis asuvale mitteassotsieerunud kolmanda riigi või

selle üksuse kontrolli all olevale strateegilise kauba arendamise või tootmisega tegelevale

juriidilisele isikule tema taotluse alusel tagatise, mis sisaldab kinnitust, et ta vastab Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/6971 sätestatud tingimusele, selleks et saada

Euroopa Kaitsefondi meetmest rahastust.

Määrusega kehtestab kaitseminister ELi kaitsefondi meetmes osalemiseks ja toetuse saamiseks

tagatise taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusega esitatavate andmete loetelu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna nõunik

Natalja Rüütel ([email protected]), Euroopa kaitsetööstusprogrammide

valdkonnajuht Ander Allas ([email protected]) ning juriidilise kontrolli on

teinud õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk (Marion.Saarna-

[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele

vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud 1. jaanuaril 2025. a jõustunud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seadusega, millega muudeti ka strateegilise kauba seadust (edaspidi

ka StrKS). Määrus kehtestatakse strateegilise kauba seaduse § 837 lõike 4 alusel.

Eelnõu on seotud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/697 (edaspidi

kaitsefondi määrus), sest sellega täpsustatakse kaitsefondi määruses ette nähtud tagatise

andmise riigisisest menetlust juriidiliste isikute jaoks ELi kaitsefondi meetmes osalemiseks ja

rahastamiskõlblikkuse tingimustele vastamiseks.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2021. a määrus (EL) 2021/697, millega luuakse Euroopa Kaitsefond

ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2018/1092 (ELT L 170, 12.05.2021, lk 149–177).

2

ELi kaitsefondi eesmärk on liikmesriikide võimearendusvajadusi arvesse võttes toetada liidu

kaitsetööstuse konkurentsivõimet, innovatsioonisuutlikkust ning kaitsealast teadus- ja

arendustegevust. ELi kaitsefondi oluline siht on edendada rahvusvahelist koostööd, sealhulgas

väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seas (projektides osalemiseks moodustatakse

konsortsiumeid). Samuti soovitakse investeeringute kaudu tugevdada kaitsevõime arendamist,

et aidata ELi ettevõtjatel välja töötada uusi tipptasemel ja koostalitlusvõimelisi

kaitsetehnoloogiaid, -süsteeme ja varustust. Nagu eespool märgitud, on ELi kaitsefond

reguleeritud kaitsefondi määrusega.

ELi kaitsefondi osalised on liidu liikmesriigid, lisaks osaleb selles assotsieerunud riigina Norra,

kuid programm on liitumiseks avatud kõikidele Euroopa Majanduspiirkonna riikidele. ELi

kaitsefondi eesmärkide kohaselt piirab kaitsefondi määrus mitteassotsieerunud kolmanda riigi

kontrolli all olevate õigussubjektide (juriidiliste isikute) osalemist rahastusmeetmetes ja

loodava intellektuaalse omandi müüki liidust välja. Eelnimetatud põhjusel peavad ELi

kaitsefondist vahendite saajad ja meetmes osalevad juriidilised isikud asuma liidus või

assotsieerunud riigis ning need isikud ei tohi olla mitteassotsieerunud kolmanda riigi ega selle

riigi üksuse2 kontrolli all. Erandina on liidus asuv kolmanda riigi üksuse kontrolli all olev

õigussubjekt rahastamiskõlblik vahendite saaja üksnes juhul, kui Euroopa Komisjonile antakse

tagatised, mille on riigisiseste menetluste kohaselt heaks kiitnud liikmesriik, kus õigussubjekt

asub. Seega erandi alusel saab ELis asutatud juriidiline isik, keda kontrollib mitteabikõlblik

riik, selle üksus või kodanik, ELi kaitsefondi programmis osaleda seni, kuni ta vastab teatud

tingimustele, millele on tagatisena kinnituse andnud asukohaliikmesriik. Seega võib liikmesriik

kaitsetööstuse valdkonnas teatud tingimustel hinnata nende ettevõtjate olulisust, kes on küll

omandistruktuuri kaudu või muul viisil kolmanda riigi üksuse kontrolli all, kuid annavad siiski

asukohariigis äritegevuse ja arendustööga loodavate lahenduste kaudu asjaomasesse valdkonda

väärtusliku panuse.

ELi kaitsefondi iga-aastaste tööprogrammide kriteeriumite ja neist tulenevate

projektikonkursside tingimuste kohaselt valitakse taotlusvoorude kaudu välja projektid, mida

Euroopa Komisjon peab oluliseks rahaliselt toetada. Nendes projektides võivad osaleda ka

rahvusvahelised konsortsiumid, kuhu kuuluvad ELi eri riikide esindajad. Kui see on kaitsefondi

määruse tingimustele vastavuse kontrollimiseks tarvilik, on Euroopa Komisjonil õigus

projektitaotluste hindamise raames nõuda, et juriidiline isik esitaks lisatagatise ja muud olulised

dokumendid. Praktikas küsitakse tagatisi pärast rahastamiskõlblike projektide välja valimist,

kuid enne projektis osalevate juriidiliste isikutega (nt projektis osalevate konsortsiumi

liikmetega) toetuslepingute sõlmimist. Seega tekib juriidilisel isikul vajadus küsida liikmesriigi

pädevalt asutuselt, milleks Eestis on Kaitseministeerium, tagatise andmist, et tõendada enda

rahastamiskõlblikkust.

Eelnõu §-s 1 on sätestatud taotluse esitamine ja sellele lisatavad dokumendid. StrKS § 837

lõike 1 kohaselt võib Kaitseministeerium anda Eestis asuvale mitteassotsieerunud kolmanda

riigi või selle üksuse kontrolli all olevale juriidilisele isikule, kes tegeleb strateegilise kauba

arendamise või tootmisega, tema taotluse alusel tagatise Euroopa Kaitsefondi meetmes

osalemiseks või toetuse saamiseks. Eestis asuv mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle

2 Mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus on kaitsefondi määruse artikli 2 punkti 24 kohaselt õigussubjekt, mille

asukoht on mitteassotsieerunud kolmandas riigis, või õigussubjekt, mille asukoht on liidus või assotsieerunud

riigis, aga mille juhtimisstruktuur asub mitteassotsieerunud kolmandas riigis.

3

üksuse kontrolli all olev strateegilise kauba arendamise või tootmisega tegelev juriidiline isik

(edaspidi ka taotleja) peab tagatise saamiseks esitama Kaitseministeeriumile haldusmenetluse

seaduse (edaspidi HMS) kohase kirjaliku taotluse ning esitama teabe ja dokumendid, mida on

hinnangu andmiseks vaja. On äärmiselt tähtis, et taotleja teeks selles protsessis ministeeriumiga

igakülgset koostööd.

Kirjaliku taotluse elemendid on nimetatud HMS § 14 lõikes 3 (esitaja nimi, taotluse selgelt

sõnastatud sisu, taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri jms). Taotlus ise on praegusel juhul

pigem formaalne, oluline on taotlusele lisada dokumendid, milles sisalduvad hinnangu

andmiseks vajalikud andmed.

Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaitsefondi määruse rakendamiseks

kehtestatud ingliskeelne täidetud vorm3, mille taotleja on juba esitanud Euroopa Komisjonile

Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks või toetuse saamiseks.

Lõikes 3 on sätestatud kohustus koos taotluse ja vormiga esitada dokumendid, mis tõendavad

taotleja vastavust kaitsefondi määruse artikli 9 tingimustele. Et hinnata tagatise saamiseks

kindlaksmääratud tingimustele vastavust, on Euroopa Komisjon välja töötanud vormi, mis

koosneb kahest osast omandistruktuuri- ja kontrollideklaratsioonist ning tagatise

deklaratsioonist (ingl Ownership Control Declaration, Guarantees). Nendest esimese ja pool

teisest täidab ELi kaitsefondist rahastust taotlev juriidiline isik ning viimase osa tagatise

deklaratsioonist täidab liikmesriigi pädev asutus, kui ta on otsustanud isikule tagatise anda.

Kõnealune vorm koos dokumentidega tuleb esitada ka Euroopa Komisjonile, kui juriidilise

isiku osalusega projekt on ELi kaitsefondi programmi toetusmeetmete hindamisvoorus edukaks

tunnistatud. Need dokumendid peab Euroopa Komisjonile edastama ka juhul, kui juriidilise

isiku omandistruktuuris on juba käimasoleva programmi jooksul toimunud muutusi, sest

rahastamiskõlblikkuse tingimused peavad olema täidetud mitte ainult toetusvoorus osalemise

taotluse esitamisel, vaid kogu projektipõhise tegevuse kestuse ajal. Peale eelnimetatud

dokumentide tuleb esitada ka punktides 1–5 nimetatud andmed ja neid tõendavad dokumendid,

mille esitamist peab Kaitseministeerium eriti tähtsaks.

Eelnõu § 1 lõike 3 punkti 1 kohaselt peab omandistruktuuri kirjeldus hõlmama kõiki füüsilisi

isikuid või üksusi, kes omavad taotlejas otseselt või kaudselt vähemalt viieprotsendilist osalust

või sellele vastavat hääleõigust kuni omandiahela lõpuni, samuti andmeid ahela lõpus olevate

tegelike kasusaajate kohta. Osaluse puhul on tähtis nimetada nii otsese osaluse omajad (isik

omab või teostab seda isiklikult) kui ka kaudse osaluse omajad (isikud, kes omavad või

teostavad seda mitte vahetult, vaid ühe või mitme tema kontrollitava ühingu nn vaheühingu

kaudu). Kui osaluse omaja on juriidiline isik, tuleb märkida teave tema asutamisriigi kohta.

Füüsilise isiku puhul peab kirja panema tema kodakondsuse või kodakondsused, kui isikul on

mitme riigi kodakondsus. Taotleja omandistruktuuri võib täiendavalt esitada ka diagrammi või

skeemina, kuna see aitab keerulisemate ühingustruktuuride korral kontsernistruktuuri ja

ettevõtjatevahelisi seoseid lihtsamini hoomata. Dokumentidena võib lisada tõendid, mis

näitavad kõiki otsese ja kaudse osaluse omajaid. Sellised tõendid on näiteks äriregistri

väljavõtted, aktsionäride, liikmete või osanike vahelised lepingud, vastastikuse mõistmise

memorandumid, tegelike kasusaajate kodakondsust tõendavad dokumendid, põhikirjad või

muud asjakohased dokumendid, mis puudutavad ühingute sees otsuste vastuvõtmist. Kui osalus

3 Ownership Control Declaration, kättesaadav aadressil https://ec.europa.eu/info/funding-

tenders/opportunities/docs/2021-2027/common/temp-form/af/ownership-control-declaration_en.docx.

4

on laiapõhjaline ja üks või mitu mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksust on suurimad osaluse

omajad (isegi kui nende individuaalne osalus on alla 25 protsendi), peab taotleja ise tegema

üksikasjaliku eelhinnangu, et tuvastada, kas sellise osaluse puhul, mis võib suuruse poolest

tunduda ebaoluline, on kolmanda riigi isikul (või isikutel) tegelikult võimalus koos või eraldi

mõjutada taotleja strateegilisi majandustegevust puudutavaid otsuseid.

Eelnõu § 1 lõike 3 punkti 2 järgi tuleb esitada juhtimisstruktuuri, aruandlus- ja

järelevalvesüsteemi ning otsustusprotsessi kirjeldus nii taotleja kui ka tema üle otseselt või

kaudselt kontrolli omava mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksuse kohta, olenemata

kontrollimise viisist. Nagu eespool märgitud, on oluline välja selgitada, kellel on võimalus

avaldada otsustavat mõju otseselt või kaudselt ühe või mitme vaheüksuse kaudu de jure või de

facto taotleja strateegilistele majandustegevust puudutavatele otsustele, nagu tippjuhtkonna

ametisse nimetamine ja tagasikutsumine, eelarve, investeeringud ja äriplaanid jms. Taotleja üle

kontrolli omava üksuse puhul ei ole tähtis kontrollimise viis (st kas kontroll tuleneb otsesest või

kaudsest osalusest, muul viisil taotleja üle valitseva mõju omamisest või kontrollist), kuidas tal

on võimalik kontrolli teha ega ka asjaolu, kas ta seda võimalust tegelikkuses kasutab või mitte.

Kirjeldus peaks hõlmama ülevaadet, kuidas õigused ja kohustused on jaotatud juriidilise isiku

tegevuses osalejate kategooriate vahel, nagu juhtorganite liikmed, aktsionärid ja muud

huvirühmad, täpsustades, kuidas tehakse juriidilise isiku tegevusega seotud otsuseid, kuidas

määratletakse strateegilised eesmärgid, millised on nende saavutamise vahendid ja kuidas

jälgitakse majandustulemusi. Taotleja peaks selgitama, kuidas määratakse kindlaks strateegilisi

otsuseid vastu võtma volitatud organ või organid (nt aktsionäride üldkoosolek ja/või

nõukogu/juhatus), juhtorganite määramise, valimise, tagasikutsumise reegleid, tegema nende

tegeliku koosseisu analüüsi (nt tuvastamaks, kas mõnel osaluse omajal on õigus määrata

juhatusse esindaja ja/või on tal enamik kohti juhatuses), strateegiliste otsuste vastuvõtmiseks

vajaliku kvoorumi ja häälteenamuse analüüsi (milline osaluse omaja võib langetada strateegilisi

otsuseid, evides selliste otsuste heakskiitmiseks vajalikku häälteenamust või blokeerides

sellised otsused veto- või muude õiguste kaudu, isegi kui ta ei saa selliseid otsuseid ise

kehtestada jne). Dokumentidena võib esitada ka põhikirja (otsustusorganite ja nende koosseisu

kirjelduse, asjakohased eeskirjad organite liikmete valimise ja ametisse nimetamise kohta,

otsustamisprotseduurid), aktsionäride, osanike või liikmete lepingu või nendevahelise

vastastikuse mõistmise memorandumi, vajaduse korral ka aktsionäride, osanike või liikmete

koosolekute protokollid koos kohalolijate nimekirjaga, milles on märgitud esindatud isikud ja

nende hääled.

Kui kontrolli aluseks on kaubanduslikud või finantssidemed kolmanda riigi üksusega, tuleb

kirjeldada, mis on majandusliku või finantssõltuvuse aluseks ning mil viisil väljendub see

võimaluses teostada valitsevat mõju või kontrolli. Majanduslik sõltuvus võib seisneda kahe

juriidilise isiku vahelises tihedas koostöös, näiteks nende asutatud ühisettevõtja vormis, või

tuleneda kaupade ostu-müügi suhetest mitteassotsieerunud kolmanda riigi osaluse omaja ja

taotleja vahel. Kui taotleja sõltub koostööst mitteassotsieerunud kolmandate riikide üksustega,

võivad viimased saada võimaluse avaldada taotlejale strateegiliselt tähtsat mõju.

Mitteassotsieerunud kolmanda riigi klient või tarnija võib ära kasutada majanduslikku sõltuvust

olulise pikaajalise tarne või muude lepingute alusel ning sel viisil saada samuti võimaluse

otsustada taotleja äristrateegia üle. Kontroll taotleja üle võib tuleneda ka rahalisest sõltuvusest,

mille tõttu mitteassotsieerunud kolmandast riigist pärit osaluse omajal tekib võimalus saada

järeleandmisi taotleja juhtimisel strateegilistes valdkondades, kuigi õiguslikult oleks näiteks

teisel samas ühingus ELi päriolu osaluse omajal vahendid sellisest koostööst keeldumiseks.

Rahalise sõltuvuse määra tuvastamiseks võib hinnata, kas mitteassotsieerunud kolmandast

riigist osaluse omaja panustas taotleja finantseerimisse suuremas proportsioonis, kui oleks

5

olnud tema eeldatav osa. Eelkirjeldatud asjaolude näitlikustamiseks võib esitada teabe

lepinguliste suhete (koostöölepingud või muud kokkulepped) ning finantssuhete kohta

(rahastamiselepingud, laenud, finantsgarantiid jne), mis võivad anda kontrolli.

Kui taotleja üle otsest ja kaudset kontrolli omava kolmanda mitteassotsieerunud riigi üksuse

aktsionärid, osanikud või liikmed on sõlminud kokkuleppe või muu tehingu, mis mõjutab

taotleja üle otsese või kaudse kontrolli tegemist, tuleb ka see dokument taotlusele lisada (§ 1

lõike 3 punkt 3).

Eelnõu § 1 lõike 3 punkti 4 kohaselt on oluline esitada konfidentsiaalse teabe töötlemisel ja

intellektuaalse omandi õiguste kaitseks kohaldatavate meetmete kirjeldus nii taotleja kui ka

laiemalt ühingute grupi kohta, mille koosseisu taotleja kuulub. Sealhulgas peab kirjeldus

hõlmama teabele juurdepääsu ja talletamise reegleid, ülevaadet töötajatest ning muudest

isikutest, kellel on konfidentsiaalsele teabele ja intellektuaalsele omandile juurdepääs.

ELi kaitsefondist toetatava teadustegevuse tulemused ja sellega seotud intellektuaalse omandi

õigused peavad jääma Euroopa Liitu, mistõttu ei tohi ükski mitteassotsieerunud kolmas riik või

mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus otse ega kaudselt omada võimalust otsustusõiguse

kaudu neid tulemusi kontrollida ega piirata, sealhulgas tehnosiirde osas. Samuti peavad meetme

tegevusest tuleneva intellektuaalse omandi õiguste kuuluvus ja muude tulemuste omand jääma

meetmes osalevale ELi isikule nii projektiga ettenähtud tegevuste ajal kui ka pärast nende

lõppu, nende omandiõigust üle anda või neile litsentsi väljastada on lubatud vaid kooskõlas ELi

kaitsefondi määruse eesmärkide ja tingimustega. ELi kaitsefondi meetmes osalemiseks tagatise

andmisel hinnatakse abinõusid, kuidas tagab taotleja, et kaitsefondi projekti raames

elluviidavad tegevused, mis on seotud lõpplahendi loomisega (sh intellektuaalse omandi või

ainulaadse oskusteabe väljaarendamine), on kaitstud viisil, mis tagab projektiga omandatud

eksperditeabe jäämist ELi piiridesse. Seetõttu on vaja esitada andmed, mil moel on

teadustegevuse tulemused ja oskusteave kaitstud nii Eestis asuva juriidilise isiku kui ka laiemalt

grupi tasandil sisereeglitega. Need reeglid peaksid piisavalt üksikasjalikult reguleerima, kuidas

on paika pandud taotleja (ja temaga samasse gruppi kuuluvate ELi juriidiliste isikute)

infosüsteemides või muudes infohoidlates ligipääsu kitsendused, et vajalikule infole pääsetakse

ligi vaid teadmisõiguse ja -vajaduse põhjal, ning milliste meetmetega on tagatud

juurdepääsuõiguste järelevalve. Eestis ja mujal ELis asuvatel juriidilistel isikutel peavad olema

dokumenteeritud protsessid ja nõuded, kuidas takistatakse kolmandate riikide üksuste

juurdepääsu projektiga seotud konfidentsiaalsele teabele ja teadustegevuse tulemile ning

tagatakse, et töötajatel ja teistel projekti rakendamisega seotud isikutel on vajaduse korral piisav

taustakontroll (sh kuidas järgitakse õigusaktidest tulenevaid nõudeid teatud tüüpi teabe

töötlemisele). Protsessikirjeldused peaksid hõlmama ametlike käsuahelate (kes mis ulatuses ja

millisele infole ligi pääseb) ning kaitsemeetmete (IT-protsessid, andmehoidlatesse ligipääs,

tundlike äriprotsesside juhtimine) ülevaadet.

Eelnõu § 1 lõike 3 punkti 5 alusel tuleb esitada registriväljavõtted taotleja üle kontrolli

omavate teiste riikide registritesse kantud juriidiliste isikute kohta. Registriväljavõte võimaldab

kontrollida juriidilise isiku õigusvõimet, asukohta, aga ka näiteks seda, kes on tema

esindusõiguslikud isikud ja osanikud.

Eelnõu § 1 lõike 4 järgi võib taotlusele lisatud ingliskeelse dokumendi esitada tõlketa. Muus

võõrkeeles dokument tuleb esitada koos vandetõlgi kinnitatud inglis- või eestikeelse tõlkega.

Ingliskeelne tõlge on lubatud põhjusel, et kõikide keelte puhul ei pruugi vandetõlki Eestis olla

ning nii välditakse mitmekordset tõlkimist ja sellega kaasneda võivat infokadu.

6

Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt võib Kaitseministeerium kaitsefondi määruse kohase tagatise

andmisel konsulteerida välisinvesteeringukomisjoniga või asjakohaste valitsusasutustega.

Konsulteerimine võib olla otstarbekas, kui mõnel teisel valitsusasutusel (sh

Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutusel) võib eeldatavalt olla teavet, mis võiks

avaldada mõju ministeeriumi antavale hinnangule. Näiteks välisinvesteeringu usaldusväärsuse

hindamise seaduse alusel loodud välisinvesteeringukomisjon, millesse kuuluvad eri

valitsusasutuste (sh Kaitseministeeriumi) esindajad, osaleb kõigi eelnimetatud seaduse

kohaldamisalasse kuuluvate tehingute hindamisel ja välisinvesteeringu loa andmise

kooskõlastamisel. Kui ELi kaitsefondi rahastamisperioodil toimuvad muudatused Eestis asuva

juriidilise isiku omandistruktuuris ja mitteassotsieerunud kolmanda riigi üksus omandab

kontrolli Eestis asuva toetuse saaja üle, peab ta saama ka kaitsefondi määruse kohase tagatise,

et selles ettenähtud tingimused on muutunud olukorras täidetud. Sama kontrolli omandamise

tehing võib kuuluda hindamisele ka välisinvesteeringuna ning teave juriidilise isiku

omandistruktuuri ja kontrollimise asjaolude kohta esitatakse ka välisinvesteeringu

usaldusväärsuse hindamise menetluses, mistõttu võib olla otstarbekas selles küsimuses nõu

pidada ka välisinvesteeringukomisjoniga.

Eelnõu § 2 lõike 2 alusel võib Kaitseministeerium nõuda lisaandmeid ja -dokumente, kui

taotleja edastatud andmed on puudulikud või nende andmete ja dokumentide põhjal ei ole

võimalik veenduda, kas taotleja vastab kaitsefondi määruse artiklis 9 sätestatud tingimusele,

või on vaja kontrollida muid taotlejaga seotud asjaolusid. Samuti on Kaitseministeeriumil õigus

nõuda puuduste kõrvaldamist. Kuna ELi kaitsefondi programmis osalemiseks ja rahalise

toetuse saamiseks tagatise väljastamine eeldab taotleja tegevuse, omandistruktuuri ja

otsustusprotseduuride analüüsimist, siis võib oletada, et paljudel juhtudel ei piisa selleks üksnes

taotluse ja sellele lisatud andmete läbivaatamisest, vaid ministeeriumil võib tekkida menetluse

käigus lisaküsimusi, mis vajavad selgitamist. Seetõttu on menetluse kestel ministeeriumil õigus

paluda taotlejalt lisaandmeid ja -dokumente, sealhulgas taotluses esitatud faktiliste asjaolude ja

väidete kontrollimiseks. Seega ei ole ministeerium hinnangu andmisel seotud taotluses ja selle

lisadokumentides esitatud andmetega. Et ministeeriumil oleks kaitsefondi määruse kohase

kinnituse andmiseks olemas täielik ja tõene informatsioon, on taotlejal igakülgse kaasaaitamise

kohustus, sest tagatis antakse tema huvides. Lisateabe küsimisel tuleb ka arvestada, et vastamise

tähtaeg peab olema mõistliku pikkusega, kuid see tohi kaasa tuua menetluse põhjendamatut

venimist, sest ministeerium peab andma hinnangu eelnõus sätestatud menetlustähtaja jooksul.

Eelnõu § 2 lõikes 3 on sätestatud, et kui taotleja ei ole teavitatud puudusi ettenähtud tähtaja

jooksul kõrvaldanud või ei ole tähtpäevaks esitanud Kaitseministeeriumi nõutud andmeid või

dokumente, jätab Kaitseministeerium taotluse läbi vaatamata.

Kui taotleja ei esita taotlusele lisaks nõutud andmeid või dokumente või taotluses on muid

puudusi, annab Kaitseministeerium talle sellest teada ja määrab tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks, selgitades puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgi. Tagatise andmiseks

vajalike tingimuste täitmist hinnatakse ajaliselt piiratud menetluses, mistõttu on tähtis, et

taotleja aitaks tõhusalt ja igakülgselt kaasa oluliste asjaolude väljaselgitamisele. Kui taotleja ei

ole talle teatavaks tehtud puudusi kõrvaldanud või esitanud küsitud lisaandmeid, mis võivad

mõjutada määruse tingimustele vastavuse hindamist, jätab ministeerium kooskõlas HMS § 38

lõikega 3 tagatise andmise taotluse läbi vaatamata.

7

Eelnõu §-s 3 on sätestatud, millise aja jooksul tagatise andmine või sellest keeldumine

otsustatakse.

Eelnõu § 3 lõike 1 järgi otsustab Kaitseministeerium kaitsefondi määruse kohase tagatise

andmise või andmisest keeldumise 60 kalendripäeva jooksul kõigi hindamiseks vajalike

andmete ja dokumentide kättesaamisest arvates. Taotlus registreeritakse dokumendiregistris

hiljemalt saabumise kuupäevale järgneval tööpäeval ning vaadatakse üle, kas määruses

ettenähtud andmed ja dokumendid on olemas. Kui esineb puudusi, antakse tähtaeg nende

kõrvaldamiseks.

Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt võib Kaitseministeerium eelnimetatud tähtaega pikendada kuni

30 kalendripäeva võrra, teavitades sellest taotlejat kirjalikult. Pikendamine võib olla tingitud

näiteks esitatud teabe kvaliteedist, kui on vaja asjaolusid täpsustada ja lisateavet küsida. Samuti

võib olla tarvis teha põhjalikum analüüs, et kontrollida määruses nimetatud tingimustele

vastavust, mistõttu algsest menetlusajast ei piisa, et kujundada lõplik seisukoht tagatise andmise

võimalikkuse kohta. Taotlejat teavitatakse menetlustähtaja pikendamisest kirjalikult.

Eelnõu § 4 lõikes 1 on sätestatud, millises vormis tagatis antakse. Tagatise andmisel uurib

Kaitseministeerium, kas taotleja täidab kaitsefondi määruse artiklis 9 sätestatud tingimusi, ja

positiivse otsuse korral väljastab selle kohta eelnimetatud määruse kohase kinnituskirja. Sama

põhimõtet sisaldab ka StrKS § 837 lõige 2. Kaitseministeerium hindab pädeva asutusena

kinnituskirja andmisel, kas kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all oleva taotleja osalemine

programmis ei ole vastuolus ELi ja selle liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsehuvidega, mis

tulenevad ühisest välis- ja julgeolekupoliitikast kooskõlas Euroopa Liidu lepingu V jaotisega,

ega kaitsefondi eesmärkidega. Samuti peavad rahastatava meetme käigus tekkiv intellektuaalne

omand ja meetme tulemused kuuluma ELis asuvale vahendite saajale. Täiendavalt peavad

olema võetud kasutusele vajalikud abinõud, et vältida õigustamatut juurdepääsu

konfidentsiaalsele teabele, teadustegevuse tulemustele ja intellektuaalse omandi õigustele.

Asjaomased tingimused tulenevad kaitsefondi määruse artikli 9 lõigetest 4–6.

On oluline märkida, et tagatise andmine ei ole ministeeriumi kohustus ja taotlejal ei teki tagatise

saamiseks automaatselt subjektiivset õigust. Otsus selle kohta, kas taotleja on kaitsefondi

määruses ettenähtud tingimused täitnud või mitte, tehakse igal konkreetsel juhul asjaolude

põhjal eraldi. Praktikas seisneb tagatise andmine selles, et Kaitseministeeriumi esindaja

allkirjastab taotleja jaoks vormikohase kinnituskirja, milles on märgitud, et esitatud andmetele

tuginedes ei ole taotleja osalemine programmis vastuolus selle programmi eesmärkide ega

julgeoleku- ja kaitsehuvidega ning ühtlasi on täidetud konfidentsiaalse teabe ja intellektuaalse

omandi õiguste kaitseks vajalikud meetmed. Muud dokumenti selle kohta ministeerium ei

vormista. Tegemist ei ole haldusaktiga, sest selle eesmärk ei ole luua iseseisvaid õigusi või

panna kohustusi. Eelnimetatud vormid koos kinnistuskirjaga esitab taotleja ka Euroopa

Komisjonile (viimase nõudel), kelle pädevuses on lõpliku hinnangu andmine, kas ELi

kaitsefondi programmi projektis osaleda sooviv juriidiline isik või juba mõne kaitsefondi

projekti elluviimisega seotud juriidiline isik, kelle omandistruktuuris on toimunud muutused,

täidab vajalikke kriteeriume, et temaga saaks sõlmida rahastatava projekti toetuslepingu või

jätkata juba olemasolevat toetuslepingut. Euroopa Komisjon võtab riigi pädeva asutuse

kinnitust arvesse, kuid veendub ka iseseisvalt osalejate nõuetekohasuses ning otsustab

subjektide rahastamiskõlblikkuse üle kooskõlas kaitsefondi määruses ette nähtud tingimustega.

Eelnõu § 4 lõikes 2 on sätestatud, et kui ministeerium jõuab tema valduses oleva teabe ja

dokumentide alusel järeldusele, et kaitsefondi määruse kohast kinnitust taotleja tingimustele

8

vastamise kohta anda ei saa, saadetakse taotlejale selle kohta kirjalik teade. Kuna tagatis ehk

vormikohane kinnituskiri ei ole haldusakt, siis ei ole ka kirjalik teade haldusakt, vaid

teabetoiming.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, millest tulenevalt täiendatakse

strateegilise kauba seadust peatükiga 72 ja sätestatakse kaitseministrile volitusnorm riigisiseste

protseduuride täpsustamiseks. Eelnõus võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusest (EL) 2021/697 tulenevaid põhimõtteid ning see on ELi õigusega kooskõlas.

4. Määruse mõjud ning määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja

määruse rakendamise eeldatavad tulud

Mõju, mis kaasneb tagatise andmisega Euroopa Kaitsefondi meetmes osalemiseks ja

määrusega, on hinnatud relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu seletuskirjas4. Mõju analüüsi ei ole siinkohal otstarbekas täies mahus

dubleerida.

Põhiliselt kaasneb määrusega majanduslik mõju, mis puudutab ettevõtjate äritegevust ja

halduskoormust. Võttes arvesse nii Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu liikmete kui ka

eelnevate aastate ELi kaitsefondi meetmetes osaleda soovivate ettevõtjate arvu, võib kõnealune

muudatus potentsiaalselt mõjutada ligikaudu 20–30 ettevõtjat. Kuna ELi kaitsefondi üks

eesmärke on toetada ja lihtsustada kaitsesektoris tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtjate rahvusvahelist koostööd, et leida uuenduslikumaid tehnoloogialahendusi, on ka

sellega seotud riigisisesel regulatsioonil soodustav toime alustavate või vähem kapitaliseeritud

ettevõtjate tegevusele. Võttes arvesse Statistikaameti veebilehel avaldatud andmeid, mille

kohaselt oli Eestis 2023. aastal majanduslikult aktiivseid ettevõtjaid 153 883, on mõju

ettevõtluskeskkonnale tervikuna siiski väike.

Eelnõu kohaselt peab ELi kaitsefondi meetmes osalemiseks vajaliku tagatise saamiseks esitama

taotluse Eestis asuv mitteassotsieerunud kolmanda riigi või selle üksuse kontrolli all olev

juriidiline isik, kes tegeleb strateegilise kauba arendamise või tootmisega. Peamine mõju

eelnimetatud isikule seisneb ressursikulus taotluse ja sellele lisatavate dokumentide esitamiseks

ning ajakulus taotluse menetlemiseks. Samas ei ole taotluse esitamise ja infokohustuse

täitmisega seotud toimingud koormavad, sest vajalik teave on taotlejal olemas või on see kergelt

kättesaadav. Taotluse esitamine on otseselt seotud teise protsessiga ehk sooviga osaleda ELi

kaitsefondi programmis ning saada sellest rahalist toetust, kuid see on siiski ettevõtja

vabatahtlik otsus ja ta saab ise määrata, kas sellega kaasnev koormus on talle vastuvõetav ja

tasuv, mistõttu ei saa muudatusega kaasneda ka kohanemisraskusi. Kaitseministeeriumile

esitatavad andmed ja dokumendid kattuvad suuresti nendega, mida nõuab ka Euroopa

Komisjon, et hinnata selle isiku rahastamiskõlblikkust ELi kaitsefondist. Seega ei põhjusta

kavandatav muudatus kokkuvõttes tagatise taotlejale ebamõistlikke kohustusi ja mõju

halduskoormusele on väike. Soovimatu mõju kaasnemise risk on väike, arvestades reaalset

võimalikku lisanduvat halduskoormust ettevõtjatele ja hindamise regulatsiooni toimet.

4 Relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (468 SE), kättesaadav aadressil

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6af5a052-2757-4a32-8048-7cc285580339/relvaseaduse-

muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/.

9

Kaitseministeerium annab riigi pädeva asutusena hinnangu ja kinnituse, et tagatise taotleja

osalemine ELi kaitsefondi meetmes ei ole vastuolus kaitsefondi eesmärkide, julgeoleku- ja

kaitsehuvidega ning on täidetud intellektuaalse omandi õiguste kaitseks vajalikud meetmed.

Kuna ministeeriumi tegevuses ei ole tähelepanuväärseid muutusi ette näha ja kaitsetööstuse

arendamine on läbivalt olnud ministeeriumi ülesanne, on mõju ulatus vähene. Määruse

rakendamine ei mõjuta riigi eeldatavaid kulusid ega tulusid.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Välisministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kaitse- ja

Kosmosetööstuse Liidule.

Avalik_20250131_KM_5-2_25_3_Väljaminev algatuskiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HANNO PEVKUR PNOEE-37704024910 2025-01-31 07:27:10