Arvamus

Justiits- ja Digiministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Raavo Palu Raavo.Palu@mkm.ee

Kaupmeeste Liidu ettepanekud Küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmine) eelnõule

Lugupeetud Liisa Pakosta

Eesti Kaupmeeste Liit tänab Justiits-ja Digiministeeriumi võimaluse eest avaldada arvamust küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmise valikute osas eesti õigusse. Teeme ettepanekud õigusselguse suurendamiseks, et oleks üheselt arusaadav, millised toidukäitlejad kuuluvad direktiivi skoopi ja millised mitte. Kuna Läti ja Leedu on direktiivi juba üle võtnud ning skoobi defineerinud, teeme ettepaneku, et Eesti kasutaks sarnast lähenemist, mis meie Baltikumi naabrid.
Direktiiv piiritleb enda skoopi kuuluvad toidukäitlemisettevõtted järgnevalt:
• Toidukäitlemisettevõtja (üldine mõiste) - avalik või eraõiguslik kasumit taotlev või kasumitaotluseta juriidiline isik, kes on seotud toidu ükskõik millisel tootmis-, töötlemis- või turustusetapil toimuva mis tahes tegevusega
• Direktiiv laieneb toidukäitlemisettevõtjatele:
a) kes tegelevad hulgimüügi, tööstusliku tootmise ja töötlemisega ning
b) kelle puhul on täidetud järgmised tingimused:
• ta osutab teenuseid või tegutseb Euroopa Liidus;
• tal on majandusaasta jooksul keskmisel 50 või rohkem töötajat; ja
• tema aasta bilansimaht või aastakäive ületab 10 miljonit eurot.
Leedu küberturvalisuse seaduses, millega on NIS2 üle võetud, loetletakse lisades 1 ja 2 sektorid, millele küberturbe nõuded laienevad. (sarnaselt direktiivile) Kaubandus on lisas 2 „teiste oluliste sektorite“ seas defineeritud selliselt:
Sektor
Skoobis olevad ettevõtted
4. Toidu tootmine, töötlemine ja kaubandus
4.1.1. Toidukäitlemisettevõtted Artikli 3(2) tähenduses Euroopa Parlamendi ja Nõukogu regulatsioonis (EC) No 178/2002 28. jaanuarist 2002, mis sätestab toiduseaduse üldmõisted ja nõuded, loob Euroopa Toiduohutuse Ameti ning toidukäitlemise ohutusnõuded, kes tegelevad toidu hulgimüügiga, tööstusliku tootmise ja tööstusliku töötlemisega.

Leedu küberturvalisuse seaduse artikkel 11 paragrahv 4, jagu 1 sätestab üldised nõuded muudele olulistele sektoritele, mis piirab seaduse kehtivuse vaid nendele toidukäitlemisettevõtetele, kes vastavad suuruse, põhitegevusala ja üle poole käibest toidu hulgimüügist tulemise kriteeriumitele. Teeme ettepaneku, et Eesti kasutaks analoogset piirangut, et: “Nõuded kohalduvad üksnes ettevõtetele, kelle töötajate arv on üle 50 ning aastakäive üle 10 miljoni euro ja kui nende põhitegevusalaks on toidu  tööstuslik tootmine, toidu tööstuslik töötlemine või toidu hulgikaubandus ja nimetatud tegevuste  osutamisest saadav aastakäive ületab 90% ettevõte aastakäibest.1“

Selline definitsioon võimaldab piiritleda direktiivi skoobi ettevõtetega, kelle põhitegevusala on toidu hulgikaubandus või selle tööstuslikes kogustes tootmine või töötlemine. Direktiivi alt jäävad välja sellisel juhul keskmise suurusega ja suuremad ettevõtted, kes muu tegevuse kõrvalt toovad ka maale mõningaid toiduaineid (näiteks ehituspoed, kelle sortimendis on ka toitu, alkoholi maaletoojad, kes toovad maale ka mõningaid maiustusi) või töötlevad väikestes kogustes toitu (näiteks kauplused, kus küpsetatakse grillkana või saiakesi). Samuti on direktiivi skoobist väljas toidu jaekaubandus, ühetaoliselt teiste EL liikmesriikidega. Soovitame eelnõu seletuskirjas need asjaolud välja tuua ning välistatud tegevused kasvõi näidetena välja tuua, et vähendada hilisemaid vaidlusi ja kulusid nii riigile kui turuosalistele.
Skoopi jäävad keskmise suurusega ja suuremad toidu maaletoojad, kes tegutsevad sageli ka Läti ja Leedu turul ja on ka nendes riikides direktiivi skoobis (näiteks puu-ja juurviljade maaletoojad, horeca sektori varustajad, kuivainete ja muu kauasäiliva kauba maaletoojad). Samuti jäävad skoopi kõik peamised toidutööstused, kes Eestis toitu valmistavad.

Palume antud teema arutamiseks ka ministriga kohtumist, võimalusel veebruarikuus.

Lugupidamisega

Nele Peil
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht