Arvamuse edastamine

Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073

Riigikogu kultuurikomisjon

Lossi plats 1a

15165 Tallinn

[email protected]

Kuupäev digiallkirjas nr 1-14/RE/40-1

Arvamus teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu

(554 SE) kohta

Lugupeetud kultuurikomisjoni liikmed

Tänan võimaluse eest anda tagasisidet teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse

seaduse (edaspidi ka: TAIKS) kohta. Käesolevas kirjas esitan Tartu Ülikooli ettepanekud üksnes

seaduse eelnõu kohta, jättes praeguses etapis detailsemalt kommenteerimata rakendusaktide eel-

nõud. Loodan, et ülikoolidel on nende koostamise protsessis võimalik oma seisukohti veel esitada.

Tartu Ülikooli peamised murekohad TAIKSi eelnõus on järgmised:

1. Akadeemiliste töötajate staatus teadus- ja arendustegevuses on määratlemata.

Kõrgharidusseaduse vastuvõtmisega 2019. aastal kaotati ära parasjagu segadust tekitanud

olukord, kus õppejõududele ja teadustöötajatele olid ette nähtud eraldi karjäärirajad vasta-

valt siis ülikooliseaduse ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusega. Õppejõu-

dude ja teadustöötajate asemel loodi ja sisustati kõrgharidusseadusega akadeemiliste töö-

tajate mõiste ning praegu kehtivasse teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusesse viidi

sisse viide akadeemilistele töötajatele kõrgharidusseaduse tähenduses (TAKS § 8 lg 1).

Uue TAIKSiga ei tohi lasta tekkida olukorral, kus jälle eksisteerivad paralleelsed akadee-

milised ametikohad, ühed TAIKSi alusel teadlased (TAIKS § 3 lg 2) ja teised KHSi alusel

akadeemilised töötajad (KHS § 33), seejuures saavad kõik ülikoolide akadeemilised tööta-

jad endale topelt staatuse. Teen ettepaneku sõnastada TAIKSi § 3 lg 2 järgmiselt:

„(2) Teadlane on akadeemiline töötaja kõrgharidusseaduse tähenduses ja muu spetsialist,

kes loob uusi teadmisi, tehes teadusuuringuid ja täiustades või arendades kontseptsioone,

teooriaid, mudeleid, tehnikaid, instrumente, tarkvara või töömeetodeid.“.

2. TAIKSi eelnõus on sätteid, mis ohustavad ülikoolide autonoomiat ja teadlaste aka-

deemilist vabadust.

Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 38 sätestab, et teadus ja kunst ning nende õpetused

on vabad ning et ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed.

2 (7)

Kõiki põhiseadusest tulenevaid põhiõigusi võib piirata üksnes Riigikogu poolt vastu võe-

tava seadusega, mitte madalama taseme õigustloovate aktidega, nagu näiteks Vabariigi Va-

litsuse või mõne ministri määrus.

2.1.Eelnõu § 5 p 1 räägib akadeemilisest vabadusest kui teadlase vabadusest otsustada tea-

dus- ja arendustegevuse sisu ja meetodite ning tulemuste levitamise üle, „kui seda ei

piira teised õigusaktid“. Nagu eespool öeldud, võib põhiseadusest tulenevaid põhiõi-

gusi, milleks on ka akadeemiline vabadus, piirata üksnes Riigikogu vastu võetud sea-

dusega, mitte madalama taseme õigusaktidega, nõnda et selle sätte sõnastus peaks si-

saldama fraasi „kui seda ei piira seadus“.

2.2.Eelnõu § 9 lg 5 kohaselt antakse teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale

ministrile õigus kehtestada teadus- ja arendustegevuse osaliste õigused, kohustused ja

ülesanded teaduseetika valdkonnas ning teiste hulgas ka ülikoolide eetikakomiteede

moodustamise kord ja selle ülesanded. Teadus- ja arendustegevuse osalised on vasta-

valt TAIKSi eelnõu § 3 lg 2 nii teadlased kui ka ülikoolid ning teadus- ja arendusasu-

tused, keda kaitseb põhiseaduse paragrahvist 38 tulenev tegutsemisvabadus. Teadlas-

tele ning ülikoolidele ja teadusasutustele saab riik kohustusi panna üksnes seadusega

ehk siis teadus- ja arendustegevuse osaliste õigusi, kohustusi ja ülesandeid teaduseetika

valdkonnas saab riik küll määrata, kuid ta saab seda teha TAIKSi endaga, mitte TAIK-

Sis sisalduva üldise volitusnormi alusel ministri määrusega. Samuti ei peaks minister

saama määrata ülikoolide eetikakomiteede moodustamise korda ega ülesandeid (eriti

arvestades, et seadusega üldse ei kavatsetagi panna ülikoolidele kohustust eetikakomi-

teed moodustada), see peaks jääma eetikakomitee moodustaja enda otsustada. Küll aga

oleks vaja, et riik kehtestaks seadusega kohustuse teatud teadusuuringute tegemisel

eetikakomitee hinnangut küsida ning sellisel juhul saab seadusega anda ka ministrile

volitusnormi kehtestada nõuded, millele eetikakomitee antav hinnang vastama peab.

2.3.Eelnõu § 46 p 2 tehtav muudatus meditsiiniseadme seaduse paragrahvi 213 lõikesse 5

peab olema viga. Selle alusel antakse tervise- ja tööministrile, kes on meditsiiniseadme

seaduse kohaselt valdkonna eest vastutav minister, õigus kehtestada ülikooli, evalvee-

ritud rakenduskõrgkooli või teadus- ja arendusasutuse juures tegutseva eetikakomitee

töökorra, liikmete arvu ja koosseisu määramise korra ning volituste tähtaja. Veelgi ka-

hetsusväärsem on, et sarnane viga on korra juba tehtud ning Riigikogu poolt seadusena

vastu võetud. 1.01.2023 jõustunud meditsiiniseadme seaduse muutmise seadusega on

sõltumatu eetikakomitee ülesanded pandud teadus- ja arendusasutuse juures tegutseva-

tele eetikakomiteedele (mida tänase seisuga on kaks – üks Tartu Ülikooli juures ja üks

Tervise Arengu Instituudi juures) ning tervise- ja tööministrile on antud volitused keh-

testada eetikakomitee töökord, liikmete arv ja koosseisu määramise kord ning liikmete

volituste tähtaeg. Meditsiiniseadme seaduse muutmise seadust Tartu Ülikoolile, keda

see otseselt puudutas, kooskõlastamiseks ei saadetud. Tartu Ülikool sai sellest teadli-

kuks käesolevat teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse

kooskõlastuskirja koostades.

Teen ettepaneku panna meditsiiniseadme seaduses sätestatud sõltumatu eetikakomitee

ülesanded Eesti Teadusagentuuri juurde loodavale eetikakomiteele. Selleks on vaja eel-

nõu paragrahvis 46 teha järgmised muudatused:

- punkt 1 sõnastada järgmiselt:

„1) paragrahvi 213 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

(1) Sõltumatu eetikakomitee (edaspidi eetikakomitee) on teadus- ja arendustege-

vuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 26 alusel moodustatud teadlaste ja eri

3 (7)

elualade esindajate sõltumatu kogu, mis annab uuringu tegemise kohta arvamusi

ning kelle tegevuse eesmärk on tagada uuringus osalejate ohutus, heaolu ja õiguste

kaitse.“;

- punkt 2 jätta välja;

- punkt 3 sõnastada järgmiselt:

„3) paragrahvi 22 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Eetikakomitee tasuliste teenuste loetelu, tasu suuruse ning tasu küsimise korra

kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 26 lõikes 7 sätestatud

määrusega.“.

2.4.Ülikoolid on Haridus- ja Teadusministeeriumi kui eelnõu koostajaga pikalt vaielnud

senist baasfinantseerimist asendama mõeldud asutuse teadus- ja arendustegevuse toe-

tuse (TAIKS § 21) kasutustingimuste üle. Ülikoolid tervitavad muudatust eelnõus, mil-

lega on loobutud sättest, mille kohaselt on riigil tegevustoetuse eraldamise lepinguga

õigus panna ülikoolile erinevaid kohustusi. Tegevustoetus on rahastusinstrument, mille

eraldamise kriteerium on ülikooli teadus- ja arendustegevuse varasem tulemuslikkus.

Tegevustoetuse maht kujuneb asutusevarasema (seni viimase kolme aasta) teadus- ja

arendustegevuse tulemuste kvaliteedi ja mahu alusel ning selle eesmärgiks on tagada

konkreetse asutuse teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkus ning stabiilne rahasta-

mine. Esitan selgitusena Tartu Ülikooli nägemuse TAIKSist tulenevate eri rahastusinst-

rumentide eesmärgi ning kooskõla kohta põhiseadusega kaitstava konkreetse hüvega.

Toetuse liik Kellele an-

takse?

Mis kriteeriu-

midest lähtu-

valt antakse?

Mis eesmärgil an-

takse?

Millise põhi-

seadusest tu-

lenevat hüve

kaitseb?

Tegevustoe-

tus

(TAIKS §

21)

asutus (üli-

kool või tea-

dusasutus)

varasema pe-

rioodi tulemus-

likkus

asutuse eesmärkide

täitmine (stabiilsus)

ülikooli auto-

noomia

Uurimistoe-

tus

(TAIKS §

22)

teadlane teaduslik tase uute teadmiste saa-

mine maailmapildi

avardamiseks

akadeemiline

vabadus

Sihttoetus

(TAIKS §

23)

asutus või

teadlane

riigi prioritee-

did

uute teadmiste saa-

mine kindlaksmää-

ratud valdkonnas

riigi toimi-

mine

Tartu Ülikooli jaoks on iseenesest arusaadav TAIKSi § 20 lg 6 tulenev nõue, et riigil

on õigus ka asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus tagasi nõuda, kui toetuse saaja

on rikkunud toetuse saamise tingimusi. Kui raha kasutatakse hoopis millekski muuks

kui ülikooli seadusest tulenevate eesmärkide saavutamine, siis on arusaadav see, et rii-

gil peab olema õigus toetus tagasi nõuda. Küll aga oleks varasemaid osapoolte erine-

vaid tõlgendusi arvestades Tartu Ülikooli jaoks oluline, et seaduse seletuskirjas oleks

expressis verbis öeldud, et riigil ei ole tegevusteotuse eest õigust nõuda ülikoolilt konk-

reetset vastusooritust ega seada piiranguid toetuse kasutamise tingimustele ega perioo-

dile. Sellest tulenevalt ei peaks olema riigil ka õigust nõuda aru toetuse kasutamise

kohta.

4 (7)

Põhiseadusest tulenev ülikoolide autonoomia koosneb neljast komponendist, milleks

on (1) organisatsiooniline autonoomia; (2) akadeemiline autonoomia; (3) liikmeskonda

puudutav autonoomia ja (4) majanduslik autonoomia. Neist viimase, majandusliku au-

tonoomia ehk ülikoolide finantsilise enesekorraldusõiguse peaks riik tagama ülikooli-

dele tegevustoetuse eraldamisega, mille kasutamisele ei seata täiendavaid tingimusi.

Nimetatud põhimõtete selgitamine seaduse seletuskirjas on ülikooli jaoks oluline see-

tõttu, et me ei lükkaks vaidlust nende põhimõtete üle lihtsalt edasi, TAIKSi rakendu-

saktide koostamise ja kooskõlastamise aega.

2.5.Eelnõu § 27 näeb ette teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moo-

dustamise, kuid seaduse tekstiga ei panda ühelegi teadus- ja arendustegevuse osalisele

kohustust väärkäitumisjuhtumeid nimetatud komisjonile hindamiseks anda ega anta

komisjoni otsustele mingit õiguslikku jõudu; küll räägitakse komisjoni osutatavatest

teenustest ja nende hinnast. TAIKSi eelnõus sisalduv regulatsioon oleks Tartu Ülikooli

seisukohast vastuvõetav. Muret teeb aga seaduse seletuskirjale lisatud rakendusakti

„Teaduseetika korraldus“ kavand, millega kavatsetakse panna ülikoolidele ja teistele

teadus- ja arendustegevuse osapooltele väga konkreetseid kohustusi väärkäitumisjuh-

tumite menetlemisel. Ülikoolil ei ole ka nimetatud korraldusele vastuväiteid, õigupoo-

lest oleme me ise teinud ettepaneku luua organ, millel oleks volitused teadustegevust

puudutavaid väärkäitumisjuhtumeid menetleda. Küll aga on Tartu Ülikool kindlal

veendumusel, et ülikoolidele saab ka selles küsimuses kohustusi panna üksnes seadu-

sega, mitte selle alusel antava ministri määrusega.

3. Rakendusuuringute keskuse tegevust ei tuleks reguleerida seadusega.

TAIKSi paragrahviga 12 kavatsetakse ette näha (ilmselt) eraõigusliku juriidilise isikuna

tegutseva rakendusuuringute keskuse loomine. Tartu Ülikool on rakendusuuringute

keskuse seadusesse nö sisse kirjutamisele vastu nii õiguslikel kui sisulistel põhjustel.

Õiguslikult ei ole korrektne seaduses sätestada, et riik peab looma mingi juriidilise isiku,

kelle ülesanne on välja arendada rakendusuuringute tegemise võimekus, et neid uuringuid

ettevõtetele pakkuda. Riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute loomine on Vabariigi

Valitsuse pädevuses. Arusaamatuks jääb, mis alusel nüüd rakendusuuringute keskuse puhul

Riigikogu sekkub ja ütleb valitsusele, et selline ühing tuleb igatahes luua ja seda üleval

pidada, olenemata näiteks selle ärilisest mõistlikkusest ja finantsilisest olukorrast. Riigi-

kogu saaks rakendusuuringute keskuse ise avalik-õigusliku juriidilise isikuna luua, aga sel

juhul tuleks seda teha kas eraldi sellekohase seadusega või minimaalselt TAIKSis regulee-

rida tema õigusvõimet, juhtimist jm olulisi asjaolusid puudutav. Eeldatavasti on rakendu-

suuringute keskuse seaduses reguleerimise üheks eesmärgiks tagada talle ka riigipoolne

rahastus, mis tekitab täiendavaid küsimusi, kuidas see on kooskõlas konkurentsiseadusest

tuleneva riigiabi puudutava regulatsiooniga, kuna Eestis toimub rakendusuuringute pakku-

mine vabal turul. Ka TAIKSi enda kontekstis on keeruline aru saada, mida rakendusuurin-

gute keskus endast õiguslikus mõttes tähendab. TAIKSi loogikast lähtuvalt tehakse teadus-

ja arendustegevust, mille üheks osaks on rakendusuuringud, ülikoolides ja teadus- ja aren-

dusasutustes, mille tegevuse kvaliteeti kontrollitakse evalveerimise protsessis. Eelnõu sõ-

nastusest ei ole võimalik aru saada, kas rakendusuuringute keskus on teadus- ja arendus-

asutus või midagi muud. Kui lugeda eelnõu § 29 lg 3 p 1, millega antakse ministeeriumi-

dele õigus tutvuda „teadus- ja arendusasutuse, ülikooli, evalveeritud rakenduskõrgkooli,

5 (7)

teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse, innovatsioonipoliitika rakendusük-

suse ja rakendusuuringute keskuse“ käsutuses olevate tõendite ja andmetega, võiks pigem

jõuda järeldusele, et rakendusuuringute keskus ei kuulu teadus- ja arendusasutuste hulka.

Eelnõust ei selgu ka, kas rakendusuuringute keskus peaks sarnaselt teadus- ja arendusasu-

tustega (mida ta ju oma sisu poolest siiski igatahes on) läbima ka teaduse välishindamise

ehk evalveerimise. Kui lugeda eelnõu §-s 12 rakendusuuringute keskuse kohta sätestatut,

siis võib jõuda järeldusele, et tal on seal nimetatud staatus ning õigused ja kohustused ka

ilma selleta, et ta läbiks evalveerimise. Selline regulatsioon aga tekitab selgelt ebavõrdse

kohtlemise teadus- ja arendustegevusega tegelevate eri asutuste vahel.

Sisuliselt loob rakendusuuringute keskuse seadusega määratlemine Eesti riigile kohustuse

keskust üleval pidada ja arendada. See ju iseenesest ei peaks olema riigi huvi. Riigi huvi

peaks olema kindlustada, et Eestis teeks kvaliteetsed rakendusuuringud just need, kellel

selleks kõige suurem võimekus on. Igatahes ei tohiks rakendusuuringute keskusele luua

konkurentsieelist võrreldes teiste rakendusuuringute võimalike tegijate, sh ka Tartu Üli-

kooliga. Tagajärjeks oleks kahtlemata ka veelgi suurenev konkurents tööjõu pärast ning

täiendav killustumine Eesti teadustaristus, mis ei saa olla seadusandja tahe.

4. Kellelegi ei ole pandud ülesannet koordineerida eri ministeeriumide tegevust teadus-

ja arendustegevuse rahastamisel.

Seaduse tasemel ei ole määratletud, kellel on ülesanne koordineerida teadus- ja arenduste-

gevuse rahastamist eri ministeeriumide poolt. Eelnõu eri versioonides on see ülesanne va-

hepeal pandud Haridus- ja Teadusministeeriumile, vahepeal aga Riigikantseleile (Tartu

Ülikool on alati toetanud selle ülesande panemist just Riigikantseleile), aga nüüd on see

eelnõust sootuks kadunud. Igatahes on ülikool seisukohal, et selleks, et tagada Eesti teadus-

ja arendustegevuse terviklik korraldus ja rahastus, on selle tegevuse koordineerija seaduse

tasemel määratlemine ülioluline.

Lisaks juhin tähelepanu veel mõnedele keelelistele ja normitehnilistele ebatäpsustele eelnõus:

- Eelnõus kasutatakse läbisegi termineid „uuring“ (§ 3 lg 2, § 9 lg 2 p 5, § 26 lg 1) ja „tea-

dusuuring“ (§ 28). Tuleks ühtlustada ning igal pool kasutada terminit „teadusuuring“.

- Eelnõu § 4 lg 1 on kasutatud terminit „eetika tegevuspõhimõtted“. Soovitan selle asemel

kasutada terminit „eetika aluspõhimõtted“.

- Eelnõu § 4 lõigetes 2 ja 3 esineb mitmeid normitehnilisi probleeme. TAIKSi tekstis kasu-

tatakse läbivalt (§ 5 p 2, § 19 lg 5 p 1, § 27 lg 1) formulatsiooni „üldtunnustatud teadus-

eetika normid ja teaduse hea tava“. Eelnõu § 4 lg 3 on aga öeldud, et üldtunnustatud tea-

duseetika normid lepitakse kokku heas tavas (pole täpsustatud, kas teaduse heas tavas või

mõnes muus) või eetikakoodeksis, samal ajal kui lõikes 2 esitatud teaduse hea tava definit-

sioonis ei ole üldtunnustatud teaduseetika norme nimetatud. Samuti ei ole termini „eetika-

koodeks“ definitsiooni eelnõus esitatud ega nimetata teda ka eelnõu teistes sätetes.

- Eelnõu § 5 p 3 peaks sõnastuse „kui seda ei reguleeri teised õigusaktid“ asemel olema „kui

seda ei piira teised õigusaktid“ vmt. Sätte mõte on teha teadus- ja arendustegevuse tulemu-

sed avalikkusele kättesaadavaks ning ühtlasi seada piirang juhuks, kui seda kättesaadavust

on vajalik teiste õigusaktidega piirata.

- Eelnõu § 6 lg 2 p 1 kasutatakse sõnastust „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni-

süsteem“, § 24 lg 1 aga „teadus- ja arendus- ning innovatsioonisüsteem“.

6 (7)

- Palun asendada eelnõu § 6 lg 2 p 4 sõnastus, mille kohaselt antakse riiklikke teaduspree-

miaid silmapaistvate töösaavutuste eest seni kasutusel oleva sõnastusega, mille kohaselt

antakse teaduspreemiaid silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest.

- Haridus- ja teadusministrile kohta kasutatakse TAIKSi eelnõus kolme eri formulatsiooni:

teadus- ja arendustegevuse poliitika valdkonna eest vastutav minister (§ 8 lg 1), teadus- ja

arendustegevuse eest vastutav minister (§ 18 lg 1, § 52) ja teadus- ja arendustegevuse vald-

konna eest vastutav minister (mujal tekstis). Majandus- ja Kommunikatsiooniministri

kohta aga kahte formulatsiooni innovatsiooni poliitika valdkonna eest vastutav minister (§

8 lg 1) ja innovatsiooni valdkonna eest vastutav minister (mujal tekstis). Eelnõu § 9 lg 3

on nimetatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ning täpsustatud, et edaspidi nimetatakse

teda teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavaks ministeeriumiks ning § 9 lg 6

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, mida edaspidi nimetatakse innovatsiooni

valdkonna eest vastutavaks ministeeriumiks. Eelnõu § 14 lg 5 nimetatakse jälle Haridus-

ja Teadusministeeriumi ning § 18 lg 3 teadus- ja arendustegevuse eest vastutavat ministee-

riumi. Haldusjärelevalvet puudutavas sättes (§ 29) nimetatakse ministeeriume läbivalt ni-

mepidi.

- Eelnõu § 8 lg 4 nimetatakse teadussüsteemi, mis ei ole valdkonnas tavapäraselt kasutusel

olev termin ning mida pole ka eelnõus defineeritud. Selle asemel võiks kasutada sõnastust

„teadus- ja arendustegevuse osalised“, mis on defineeritud eelnõu § 3 lg 1.

- Ei ole selge, keda peetakse silmas § 14 lg 1 p 4 teadus- ja arendustegevuses osalevate

isikute ja § 14 lg 2 p 1 teadus- ja arendustegevusega tegelevate isikute all. Kui peetakse

silmas teadlasi, kes on defineeritud eelnõu § 3 lg 2, siis tulekski seda terminit kasutada.

Lisaks on eelnõu § 16 lg 1 p 3 kasutusel formulatsioon „teadus- ja arendustegevusega te-

gelevad töötajad“.

- Eelnõu § 14 lg 1 p 14 kohaselt on Eesti Teadusinfosüsteemi üheks eesmärgiks avalikustada

teavet ministeeriumi valitsemisalas toetatud teadus- ja arendustegevuse kohta. Korrektsem

oleks ilmselt öelda, et see on riigi toetatud teadusarendustegevus, riigieelarvest toetatud

teadus- ja arendustegevus vmt. Sisuliseks probleemiks on aga see, et siin on viidatud üks-

nes teadus- ja arendustegevuse toetustele, tegelikult on aga kavas infosüsteemis avaldada

andmed ka riigi tellitud teadus- ja arendustegevuse kohta. Üheks võimaluseks on sõna „toe-

tatud“ asemel kasutada sõna „rahastatud“.

- Palun ka eelnõu § 14 lg 2 p 1 sõna „kõrgkool“ asemel kasutada formulatsiooni „ülikool ja

rakenduskõrgkool“, nagu kogu TAIKSi tekstis läbivalt kasutatakse.

- Eelnõu § 14 lg 2 p 6 kohaselt säilitatakse teadusinfosüsteemis teaduseetika komitee hin-

nangute taotlusi ja § 14 lg 3 p 8 alusel teaduseetika komiteede hinnangutega seotud and-

meid. Ei eelnõu tekstist ega selle seletuskirjast ei selgu, kas siin peetakse silmas üksnes

eelnõu § 26 alusel Eesti Teadusagentuuri juurde moodustatavat eetikakomiteed või ka § 9

lg 5 nimetatud teadus- asutuste ja ülikoolide juurde moodustatavaid eetikakomiteesid.

- Eelnõu § 15 lõigetes 1 ja 2 on normitehniline segadus. Lõike 1 kohaselt toimub välishin-

damine evalveerimise käigus, lõike 2 kohaselt aga on evalveerimine välishindamine. Sisu-

lise poole pealt aga ei ole korrektne reserveerida terminit „välishindamine“ üksnes eval-

veerimise tarvis, kuna ka temaatilise hindamise (§ 18) näol on tegemist välishindamisega.

- Eelnõu § 20 lg 1 p 2 kohaselt on teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastamise

üks eesmärkidest maandada ettevõtjate teadus- ja arendustegevusega kaasnevaid riske ning

ületada turutõrkeid. Ettevõtjate riskide maandamine ei peaks olema teadus- ja arenduste-

gevuse riikliku rahastamise eesmärk, küll aga peaks selleks olema teadusmahuka ettevõt-

luse soodustamine näiteks.

- Eelnõu § 20 lg 3 p 6 on ühildumisviga.

- Eelnõu § 22 lg 1 peaks sarnaselt ülejäänud sätetele nimetama ülikoole enne evalveeritud

kõrgkoole.

7 (7)

- Eelnõu § 32 tuleks sõnad „5 protsendi ulatuses“ asendada sõnadega „senises mahus“, sest

rahvusteaduste rahastamise summat ei arvestata mitte iga asutuse teadus- ja arendustege-

vuse toetuse kogumahust, vaid kogu teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava

ministeeriumi eelarvest eraldatava toetuse kogumahust (vt TAIKSi eelnõu § 21 lg 8).

- Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (§ 33), autoriõiguse seaduse (§ 34),

maakatastriseaduse (§ 43), muinsuskaitseseaduse (§ 44), riigihangete seaduse (§ 48) ja tu-

lumaksuseaduse (§ 51) muutmise seadustes tehtav viide teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduse paragrahvi 16 lõikes 1 nimetatud asutustele ja juriidilis-

tele isikutele ei ole korrektne, sest viidatud paragrahvis räägitakse neist isikutest ja asutus-

test, kellel on õigus taotleda evalveerimist. TAIKSiga muudetavates eriseadustes aga oleks

sisuliselt vaja viidata teadus- ja arendusasutustele (§ 3 lg 3), ülikoolidele (§ 3 lg 4) ning

evalveeritud rakenduskõrgkoolidele (§ 3 lg 5).

- Eelnõu § 39 p 1 kavandatud isikuandmete kaitse seaduse muutmisel ei ole enam asjakohane

panna eetikakomitee õigusi Andmekaitse Inspektsioonile juhul, kui teadusvaldkonnas eeti-

kakomitee puudub. Eelnõu § 26 kohaselt luuakse teaduseetika komitee Eesti teadusagen-

tuuri juurde ning sellel saavad olema volitused hinnata teadus- ja arendustegevuse eetilisust

ning vajadusel täita isikuandmete kaitse seaduse paragrahvi 6 lõikes 4 sätestatud ülesannet

kõigis teadusvaldkondades.

- Eelnõu paragrahviga 52 muudetava välismaalaste seaduse paragrahvi 182 lõike 1 punktis

1 peaks koma asemel olema sõna „või“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Asser

rektor, professor

Aliis Liin 737 5664

[email protected]

Koopia: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Rektorite Nõukogu, teised

ülikoolid