Käskkiri

1

Hanke alusdokumendi lisa 1 Tehniline kirjeldus

Metoodika välja töötamine rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks 1. Taustainfo Turismisektor1 on Eestile oluline majandusvaldkond, mille osakaal sisemajanduse kogutoodangust (SKT) oli COVID-19 kriisi eel ligi 8%. Turism kujundab Eesti kuvandit välismaal ja aitab hoida transpordiühendusi teiste riikidega, tasakaalustab regionaalset arengut ja pakub töökohti, mis on paljudele esimeseks võimaluseks tööturul alustada. Kultuuri- ja spordisündmused (edaspidi ka sündmus)2 on üks oluline ja kasvav osa turismi sotsiaalmajanduslikust mõjust. 2019. aastal moodustas kultuuri- ja loomemajanduse valdkonna lisandväärtus 2,2% Eesti SKT-st ning kultuuri- ja loomemajanduse valdkondades töötas 2019. aastal 28 300 inimest ning tegutses 10 700 ettevõtet (11,2% Eesti ettevõtete koguarvust). Sektori kogutulu oli 2019. aastal 1,863 miljardit eurot.3 Sündmused võivad vastuvõtvale kogukonnale tuua palju tulu, muutes need väärtuslikuks panustajaks sündmusega seotud maakonna/maakondade (turismi)majandusse. Sündmused võivad tänu nende ainulaadsusele avaldada püsivat positiivset mõju sihtkoha kuvandile ja viia tähelepanu olemasolevatele pakkumistele ja teenustele. Turismisihtkohad saavad seega tõsta tänu sündmustele oma profiili ja teha end nähtavaks siseriiklikult ja rahvusvaheliselt. Sündmused võivad olla turismisihtkoha arengu katalüsaatoriks. Sündmustest ajendatud turism on üks kiiremini kasvavaid turismisektoreid maailmas ja prognooside kohaselt selle tähtsus kasvab ka edaspidi.4 Spordiüritused võivad tuua võõrustavale turismisihtkohale nii lühiajalist suurt majanduslikku kasu külastajate kulutuste kaudu kui ka pikaajalist kasu, parandades turismisihtkoha mainet sporditurismi sihtkohana5. Sporditurismiüritused on ühelt poolt seotud kitsalt turismi ja spordiga, teiselt poolt aga ka teiste valdkondadega (muuhulgas finants-, kultuuri- ja keskkonnavaldkondadega) ning toovad tulu teistele sektoritele (kaubandus, majutus, transport jm)6. Lisaks majanduslikule mõjule avaldavad

1 Turismisektoriks loetakse kitsamas tähenduses majutusettevõtjaid, toitlustusettevõtjaid, spaasid ja veekeskusi, reisiettevõtjaid, nõupidamiste ja messide korraldajaid, turismiteenuste pakkujaid, turismiatraktsiooni pidajad ning laiemas käsitluses lisanduvad sõitjate muud maismaavedu teostavad ettevõtjad, suveniiri-, käsitöö- või Eesti disaini müüjad, ja giidid. 2 Rahvusvahelised ja rahvusvahelise potentsiaaliga kultuuri- ja spordisündmused on selle uuringu kontekstis defineeritud järgnevalt: (1) Rahvusvaheline sündmus on planeeritud tegevus, millel on kindel eesmärk, ajaline kestus ning mis on rahvusvaheliselt huvipakkuv ja mida turundatakse välisriikides. Sündmus on spordisündmus või kultuurisündmus. (2) Spordisündmus on professionaalne või amatöörspordi mis tahes sündmus või võistlus mis tahes spordialal, mis on avalik ning mis järgib kindla spordiala eeskirja või tegevusjuhendi reegleid. (3) Kultuurisündmus on avalikkusele suunatud üritus, kus esitletakse inimeste kunstilise väljendusega seotud loometöid, loovuse tulemusi kultuurivaldkonnas/-valdkondades (nt kunst, helikunst, film, etenduskunstid, kirjandus, arhitektuur, rahvakultuur, disain). Seega ei arvata kultuurisündmuste hulka näiteks konverentsi, seminari, kursust jms. Kultuurisündmus võib olla ooperifestival, džässfestival, elektroonilise muusika festival, teatri- või kirjandusfestival, kunstinäitus jne. (4) Rahvusvaheliselt huvipakkuvaks loeme sündmust, mis motiveerib väliskülastajaid reisima Eestisse või Eestis viibides reisima teise Eesti piirkonda ning mida külastab vähemalt 80 väliskülastajat. 3 Eesti Konjunktuuriinstituut. (2022). Eesti Loomemajanduse olukorra uuring ja kaardistus. https://ki.ee/publikatsioonid/valmis/1_Eesti_loomemajanduse_olukorra_uuring_ja_kaardistus_2021.pdf (vaadatud 16.03.2023). 4 Zarotis, G. F. (2021). The Importance and Impact of Cultural Events on Sustainable Development in Tourist Destinations. Himalayan Journal of Economics and Business Management, 2(3), 174–181. https://doi.org/10.47310/hjebm.2021.v02i03.018 5 Lintumäki, P., Winner, H., Scheiber, S., Mederle, A., & Schnitzer, M. (2020). The Economic Impact of Participant Sports Events: A Case Study for the Winter World Masters Games 2020 in Tyrol, Austria. Economies, 8(4), 94. https://doi.org/10.3390/economies8040094 6 Pedauga, L. E., Pardo-Fanjul, A., Redondo, J. M., & Izquierdo, J. M. (2020). Assessing the economic contribution of sports tourism events: A regional social accounting matrix analysis approach. Tourism Economics, 28(3), 599–620. https://doi.org/10.1177/1354816620975656

2

spordisündmused ka sotsiaalset mõju. Selle hulka võivad kuuluda näiteks lühiajalised sotsiaalsed mõjud (nagu ühise kogukonnatunde kogemine) ning potentsiaalsed pikemaajalised sotsiaalsed hüved (näiteks tervislikumad eluviisid)7. Kultuuriüritused toimivad turismi edendajatena ja aitavad kujundada sihtkoha kuvandit8. Kultuurisündmused on turismisihtkoha jaoks oluline turundustööriist9. See puudutab nii linnu kui ka väiksemaid kohti. Kultuuriturism võimaldab näiteks suurendada turismisihtkohtade globaalset konkurentsivõimet, parendada elukvaliteeti ja toetada turismisihtkohtade majanduslikku õitsengut ja arengut10. Üritusturismi, sh kultuuriürituste arendamine on väga ahvatlev eelkõige väikeste ja keskmise suurusega turismisihtkohtade jaoks; kui turismisihtkoht suudab lühikese aja jooksul toime tulla suure hulga külastajatega, võib ka väikesest kogukonnaüritusest saada arvestatav vaatamisväärsus11. Väikesed turismisihtkohad korraldavad kultuuriüritusi, mis võimaldavad neil suurendada nähtavust, arendada oma sihtkoha brändingut ning elavdada ettevõtlust12. Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) on uuringus „Kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs”13 välja toonud, et kultuuri- ja spordisündmused muudavad Eesti piirkondi atraktiivsemaks nii sise- kui välisturistile, parandavad elukeskkonda ja koostööd kohalike ettevõtete ja omavalitsuste vahel, annavad praktikavõimalusi vabatahtlikele noortele ning edendavad kohalikku kultuuri- ja spordielu. Eestis toimuvad sündmused on oluline motivaator Eestisse reisimisel ja need tõstavad Eesti mainet ja tuntust. 2017. aastal valminud väliskülastajate uuringu14 andmetel käis suvel 22% ja talvel 17% väliskülastajatest spordi- või kultuurisündmustel. Seejuures 7% kõigist külastajatest talvel nimetas sündmusi peamise põhjusena Eestisse tulekuks ja 8% suvel15. EKI on arvutanud (2012. aastal) sündmuste külastajate kulutuste ja ürituste eelarve kulude suhet, et hinnata kui palju iga eelarvesse panustatud euro tõi piirkonnale raha tagasi. Selle kohaselt tõi keskmiselt iga eelarvesse panustatud euro piirkonda tagasi 4 eurot16. Samuti on EKI hinnanud, et 2018. aastal toimunud Rally Estonia majanduslik mõju oli 4,33 miljonit eurot, millelt riigile tasuti käibemaksu 656 000 eurot ja ettevõtetele lisandus käivet 3,67 miljonit eurot17. Rahvusvaheliste sündmuste mõju ei piirdu ainult kultuuri või meelelahutusega. Nende ürituste korraldamine tõstab Eesti ja nende piirkondade mainet, kus sündmust toimub, edendab turismi ja toob otsest kasu Eesti majandusele, regiooni ettevõtetele ja asutustele, eeskätt teenusepakkujatele. Üha

7 Lockstone-Binney, L., Urwin, G., Bingley, S., & Burgess, S. (2020). Identifying social impact from supplemental events: a research framework. Leisure Studies, 39(6), 877–892. https://doi.org/10.1080/02614367.2020.1795227 8 Hernández-Mogollón, J. M., Duarte, P., & Folgado-Fernández, J. A. (2017). The contribution of cultural events to the formation of the cognitive and affective images of a tourist destination. Journal of Destination Marketing and Management, 8, 170–178. https://doi.org/10.1016/j.jdmm.2017.03.004 9 Intason, M., Lee, C. M., & Coetzee, W. (2021). Examining the interplay between a hallmark cultural event, tourism, and commercial activities: A case study of the Songkran Festival. Journal of Hospitality and Tourism Management, 49, 508–518. https://doi.org/10.1016/j.jhtm.2021.11.007 10 Carmichael, B. A. (2002). Global competitiveness and special events in cultural tourism: the example of the Barnes Exhibit at the Art Gallery of Ontario, Toronto. Canadian Geographer, 46(4), 310–324. https://doi.org/10.1111/j.1541-0064.2002.tb00753.x 11 Pasanen, K., Taskinen, H., & Mikkonen, J. (2009). Impacts of Cultural Events in Eastern Finland – Development of a Finnish Event Evaluation Tool. Scandinavian Journal of Hospitality and Tourism, 9(2–3), 112–129. https://doi.org/10.1080/15022250903119546 12 Potočnik Topler, J. (2021). Cultural events as tools of developing sustainable tourism in rural areas – The case of Sevnica in Slovenia. Annales, 31, 245–258. 13 Eesti Konjunktuuriinstituut. (2012). Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs. https://ki.ee/publikatsioonid/valmis/Kultuuri-_ja_spordisundmuste_majanduslik_moju.pdf (vaadatud 16.03.2023). 14 Statistikaamet. (2017). 2016-2017 väliskülastajate uuring. Puhka Eestis. https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/uuringud-ja-statistika/valiskulastajate-uuring-2016-2017 (vaadatud 17.03.2023). 15 Visit Estonia. Valminud 2016/17 väliskülastajate uuring. 28. septembril 2018. https://www.puhkaeestis.ee/et/valminud-2016/17- valiskulastajate-uuring (vaadatud 17.03.2023). 16 Eesti Konjunktuuriinstituut. (2012). Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs. https://ki.ee/publikatsioonid/valmis/Kultuuri-_ja_spordisundmuste_majanduslik_moju.pdf (vaadatud 16.03.2023). 17 Allikas: Visit Estonia. Rally Estonia. Ülevaade ja kokkuvõte 2018. Eesmärgid ja tegevuskava 2019-2021.

3

enam leitakse, et majanduslike mõjude kõrval on oluline analüüsida teisigi üritusega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid mõjusid nagu sotsiaalkultuurilised, keskkonnaalased jm mõjud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt on nii aastatel 2014–2020 kui ka aastatel 2021–2027 Euroopa Liidu (EL) struktuurivahendite finantsperioodidel ja riigieelarvelistest vahenditest toetatud kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist. Lisaks on ka Kultuuriministeerium (KUL) toetanud kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist riigieelarvest.18 Samuti toetavad sündmuste toimumist kohalikud omavalitsused ja ka erinevad piirkondlikud ettevõtlusorganisatsioonid. MKMi toetuse puhul on sündmuste toetamise eesmärgiks rahvusvaheliste sündmuste arvu kasv Eestis, väliskülastajate arvu suurendamine ja Eesti kui meeldejääva reisisihtkohana tuntuse suurendamine. KULi toetuse puhul on sündmuste toetamise eesmärgiks tuua Eestisse rahvusvahelisi kultuuri- ja spordisündmusi, mille raames välismaiste kaaskorraldajate, välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kulud, välisosalejate ning väliskülastajate poolt tehtud kulud tekitavad riigile täiendava maksutulu laekumist ning elavdavad Eesti majandust. Toetuse andmise tulemusena peab riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu olema vähemalt võrdne toetuse 1,2 kordse suurusega. Arvestades sündmuste suurt rolli turismi arendamisel mõõdavad turismisihtkohad sündmuste sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Näiteks:

 Arts Council England on töötanud välja majanduslike mõjude hindamiseks kultuuri- ja kunsti organisatsioonidele praktilise juhendmaterjali19.

 Kultuuri, kunsti, pärandi ja spordi majandusliku mõju mudel Kanadas (The Culture, Arts, Heritage and Sport Economic Impact Model, CAHSEIM)20.

 Culture Counts pakub omavalitsustele uuringuid erinevate kultuurisündmuste mõju hindamiseks, mis piirkonnas toimuvad; küsimustikud on valideeritud21.

 STCRC ENCORE Festival and Event Evaluation Kit (ENCORE) – festivalide ja sündmuste hindamise mudel Austraalias22.

 Soome sündmuste hindamise tööriist (ingl Finnish Event Evaluation Tool, FEET). Pasanen et al. (2009)23 analüüsib selle tööriista väljatöötamist ja selle kitsaskohti.

 European Cities Marketing (nüüd City Destinations Alliance ehk CityDNA) töötas oma liikmetele välja sündmuse mõju kalkulaatori (ingl Event Impact Calculator)24.

 Suurbritannias välja töötatud sündmuste hindamise tööriist25. Ka teaduskirjanduses on kultuuri- ja spordisündmuste majanduslike, sotsiaalsete jm mõjude käsitlus leidnud laia kajastust:

 Crompton (1995)26 analüüsib spordiürituste majandusliku mõju analüüsi kitsaskohti.

18 MKM toetused EASi kaudu: „Ülevaade Eesti turismisektorile suunatud EASi teenustest ja toetustest“, https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/turismi-teenused-ja-toetused (vaadatud 16.03.2023). KULi toetused: Kultuuriministeerium. Toetused. https://kul.ee/toetused (vaadatud 16.03.2023). 19 Arts Council England. (2012). Measuring the economic benefits of arts and culture. Practical guidance on research methodologies for arts and cultural organisations. https://www.artscouncil.org.uk/sites/default/files/download- file/Measuring_the_economic_benefits_of_arts_and_culture.pdf (vaadatud 16.03.2023). 20 Government of Canada. A User Guide for CAHSEIM: The Culture, Arts, Heritage and Sport Economic Impact Model. https://www.canada.ca/en/canadian-heritage/corporate/publications/general-publications/culture-arts-heritage-sport-economic-impact- model/user-guide-culture-arts-heritage-sport-economic-impact-model.html (viimati muudetud 30.10.2018; vaadatud 16.03.2023). 21 Culture Counts’i veebileht: https://culturecounts.cc/arts (vaadatud 16.03.2023). 22 Vt nt: Schlenker, K., Foley, C., Getz, D. (2010). ENCORE festival and event evaluation kit: review and redevelopment. CRC for Sustainable Tourism. https://sustain.pata.org/wp-content/uploads/2015/02/120005-Encore-Festival-and-Event-Evaluation-Kit-_WEB.pdf (vaadatud 16.03.2023). 23 Pasanen, K., Taskinen, H., & Mikkonen, J. (2009). Impacts of Cultural Events in Eastern Finland – Development of a Finnish Event Evaluation Tool. Scandinavian Journal of Hospitality and Tourism, 9(2–3), 112–129. https://doi.org/10.1080/15022250903119546 24 European Cities Marketing. Event Impact Calculator for European Market. https://cdn.ymaws.com/europeancitiesmarketing.site- ym.com/resource/resmgr/documents/eic/ecm_eic_demo_summary.pdf (vaadatud 16.03.2023). 25 eventIMPACTS. eventIMPACTS ToolKit. https://www.eventimpacts.com/the-project (vaadatud 06.04.2023). 26 Crompton, J. L. (1995). Economic Impact Analysis of Sports Facilities and Events: Eleven Sources of Misapplication. Journal of Sport Management, 9(1), 14–35. https://doi.org/10.1123/jsm.9.1.14

4

 Deery ja Jago (2010)27 annavad ülevaate senisest sündmuste sotsiaalseid mõjusid käsitlevast kirjandusest, sealhulgas kasutatud uurimismeetoditest ja analüüsitehnikatest.

 Wallstam et al. (2020)28 määravad kindlaks sündmuste sotsiaalse mõju näitajad, mis on sündmuste strateegilises juhtimises kasulikud.

 Saayman ja Saayman (2014) 29 teevad ülevaate kahe aastakümne jooksul (alates 1990. aastast) läbi viidud uuringutest spordiürituste majandusliku mõju kohta, pöörates erilist tähelepanu sellega seotud metoodilistele küsimustele ning mainides mh sisend-väljundmudelit (ingl Input- Output, I-O) ja arvutuslikku üldtasakaalu mudelit (ingl computable general equilibrium, CGE).

 Pedauga et al. (2020)30 nimetavad teisi mudeleid ja meetodeid, mida kasutatakse turismisektori tegevuste majandusliku mõju arvutamiseks. Need on tasuvusanalüüs (ingl cost– benefit analysis, CBA), Keynesi kordajad (ingl Keynesian multipliers), sotsiaalse arvepidamise maatriks (ingl social accounting matrix, SAM) ja turismi satelliitkontod (ingl tourism satellite accounts, TSA).

 Torre ja Scarborough (2017)31 näitavad, kuidas kasutada tasuvusanalüüsi minimaalsete andmetega kultuuriürituste mõju hindamiseks. Ferrucci et al. (2021)32 kasutavad selleks otsekulutuste meetodit (ingl Direct Expenditure Approach, DEA).

 Nadotti ja Vannoni (2019)33 analüüsivad kriitiliselt kirjandust turismi- ja kultuurisündmuste majandusliku mõju hindamise kohta ning annavad ülevaate välja töötatud peamistest lähenemisviisidest. Neli peamist mõju hindamise metoodilist lähenemist on nende hinnangul majandusliku mõju hindamine, sotsiaalse mõju hindamine, territoriaalse mõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.

 Nordvall ja Brown (2020)34 analüüsivad, mida tuleks hinnata avalikult toetatavate perioodiliste ürituste ja festivalide kohta ja kuidas neid üritusi ja festivale hinnata, ning nimetavad varasemate hindamismeetodite väljatöötamisel saadud õppetunde.

 Paljude uuringute fookuses on sündmuste mõju turismisihtkohtade kuvandile, näiteks Chalip et al. (2003)35, Kaplanidou ja Vogt (2007)36, Chen ja Funk (2010)37, Hallmann ja Breuer (2010)38,

27 Deery, M., & Jago, L. K. (2010). Social impacts of events and the role of anti‐social behaviour. International Journal of Event and Festival Management, 1(1), 8–28. https://doi.org/10.1108/17852951011029289 28 Wallstam, M., Ioannides, D., & Pettersson, R. (2020). Evaluating the social impacts of events: in search of unified indicators for effective policymaking. Journal of Policy Research in Tourism, Leisure and Events, 12(2), 122–141. https://doi.org/10.1080/19407963.2018.1515214 29 Saayman, M., & Saayman, A. (2014). Appraisal of measuring economic impact of sport events. South African Journal for Research in Sport, Physical Education and Recreation, 36(3), 151–181. 30 Pedauga, L. E., Pardo-Fanjul, A., Redondo, J. M., & Izquierdo, J. M. (2020). Assessing the economic contribution of sports tourism events: A regional social accounting matrix analysis approach. Tourism Economics, 28(3), 599–620. https://doi.org/10.1177/1354816620975656 31 Torre, A., & Scarborough, H. (2017). Reconsidering the estimation of the economic impact of cultural tourism. Tourism Management, 59, 621–629. https://doi.org/10.1016/j.tourman.2016.09.018 32 Ferrucci, L., Forlani, F., & Splendiani, S. (2022). The economic-impact evaluation of cultural events: the case of the Umbria Jazz Festival. Anatolia an International Journal of Tourism and Hospitality, 33(1), 31–47. https://doi.org/10.1080/13032917.2021.1902824 33 Nadotti, L., & Vannoni, V. (2019). Cultural and event tourism: an interpretative key for impact assessment. Eastern Journal of European Studies, 10(1), 115–131. 34 Nordvall, A., & Brown, S. D. (2020). Evaluating publicly supported periodic events: the design of credible, usable and effective evaluation. Journal of Policy Research in Tourism, Leisure and Events, 12(2), 152–171. https://doi.org/10.1080/19407963.2018.1556672 35 Chalip, L., Green, B., & Hill, B. A. (2003). Effects of Sport Event Media on Destination Image and Intention to Visit. Journal of Sport Management, 17(3), 214–234. https://doi.org/10.1123/jsm.17.3.214 36 Kaplanidou, K., & Vogt, C. A. (2007). The Interrelationship between Sport Event and Destination Image and Sport Tourists’ Behaviours. Journal of Sport & Tourism, 12(3–4), 183–206. https://doi.org/10.1080/14775080701736932 37 Chen, N., & Funk, D. C. (2010). Exploring Destination Image, Experience and Revisit Intention: A Comparison of Sport and Non-Sport Tourist Perceptions. Journal of Sport & Tourism, 15(3), 239–259. https://doi.org/10.1080/14775085.2010.513148 38 Hallmann, K., & Breuer, C. (2010). Image Fit between Sport Events and their Hosting Destinations from an Active Sport Tourist Perspective and its Impact on Future Behaviour. Journal of Sport & Tourism, 15(3), 215–237. https://doi.org/10.1080/14775085.2010.513147

5

Deng ja Li (2014)39, Hernández-Mogollón et al. (2017)40, Garay ja Pérez (2017)41, Vegara-Ferri et al. (2020)42, Taberner ja Juncà (2021)43.

2012. aastal analüüsis EKI 20 kultuuri- ja spordisündmuse regionaalset otsest majanduslikku mõju44, kuid seal puudub sotsiaalne dimensioon ega hinnata sündmuste ja nendega seotud meedianähtavuse mõju turismisihtkoha kuvandile. Väljatöötatud metoodikat on keeruline rakendada suuremates linnades toimuvate sündmuste puhul. Uuringu eesmärk on töötada välja metoodika (tööriist) Eestis toimuvate rahvusvaheliselt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste sotsiaalmaalmajandusliku, sh Eesti kui turismisihtkoha kuvandit mõjutava mõju hindamiseks, sh korduvhindamisteks tulevikus; piloteerida metoodikat 20 sündmuse põhjal ning töötada välja metoodika rakendamise ettepanekud. 2. Eesmärgid ja uurimisküsimused

2.1. Uuringu üldeesmärgid on: 2.1.1. Saada teaduspõhine sotsiaalmajandusliku mõju hindamise metoodika ja selle

rakendamise juhis digitaalse tööriistana, mis on kasutatav rahvusvaheliselt huvipakkuvate ja rahvusvahelise potentsiaaliga kultuuri- ja spordisündmuste mõju hindamisel Eesti turismile ja Eesti kui turismisihtkoha mainele.

2.1.2. Piloteerida väljatöötatud metoodikat vähemalt 10 kultuuri- ja 10 spordisündmuse sotsiaalmajandusliku mõju hindamisel.

2.1.3. Saada teada piloteeritavate rahvusvaheliselt huvipakkuvate ja rahvusvahelise potentsiaaliga kultuuri- ja spordisündmuste mõju Eesti turismile ja Eesti kui sihtkoha mainele.

2.1.4. Koostada metoodika piloteerimise tulemuste põhjal ettepanekud metoodika rakendamiseks.

2.2. Peamised uurimisküsimused:

2.2.1. Sündmuste mõju metoodika. Milliseid parameetreid ja millisel kujul tuleb

hinnata, et saada Eestis toimuvate rahvusvaheliselt huvipakkuvate ja

rahvusvahelise potentsiaaliga kultuuri- ja spordisündmuste sotsiaalmajandusliku

mõju tervikhinnang (mh lähtudes teiste riikide kogemustest, sh õppetundidest,

edulugudest ja proovikividest)? Mõju hinnang peab arvesse võtma mõju

(võimalusel ka pikaajalist mõju) vähemalt:

2.2.1.1. maksude laekumisele, sh sündmusega seotud maakonna/maakondade kohalike omavalitsuste tulubaasile,

2.2.1.2. sotsiaalsele dimensioonile (nt tööhõive, elukvaliteet, meelelahutuse võimalused, puhkeaja veetmise võimalused, elanike paremad oskused,

39 Deng, Q., & Li, M. (2014). A Model of Event–Destination Image Transfer. Journal of Travel Research, 53(1), 69–82. https://doi.org/10.1177/0047287513491331 40 Hernández-Mogollón, J. M., Duarte, P., & Folgado-Fernández, J. A. (2017b). The contribution of cultural events to the formation of the cognitive and affective images of a tourist destination. Journal of Destination Marketing and Management, 8, 170–178. https://doi.org/10.1016/j.jdmm.2017.03.004 41 Garay, L., & Pérez, S. M. (2017). Understanding the creation of destination images through a festival’s Twitter conversation. International Journal of Event and Festival Management, 8(1), 39–54. https://doi.org/10.1108/ijefm-04-2016-0030 42 Vegara-Ferri, J. M., López-Gullón, J. M., Valantine, I., Suárez, A. D., & Sánchez, S. A. (2020). Factors Influencing the Tourist’s Future Intentions in Small-Scale Sports Events. Sustainability, 12(19), 8103. https://doi.org/10.3390/su12198103 43 Taberner, I., & Juncà, A. (2021). Small-Scale Sport Events as Place Branding Platforms: A Content Analysis of Osona’s Projected Destination Image through Event-Related Pictures on Instagram. Sustainability, 13(21), 12255. https://doi.org/10.3390/su132112255 44 Eesti Konjunktuuriinstituut. (2012). Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs. https://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Kultuuri-_ja_spordisundmuste_majanduslik_moju.pdf (vaadatud 16.03.2023).

6

taristuobjektid, kultuuripärandi säilitamine, turvalisus jms) sündmusega seotud maakonna/maakondade kontekstis,

2.2.1.3. sündmusega seotud ettevõtete majandusnäitajatele (vähemalt müügitulule, kasumile, töötajate arvule),

2.2.1.4. Eesti ja vastava(te) maakonna/maakondade kuvandile ja atraktiivsusele (arvestades mh sündmustega seotud meediakajastuste, sotsiaalmeedia, muu reklaami, sündmuse külastajate soovituste vms mõju),

2.2.1.5. Eesti ja vastava(te) maakonna/maakondade külastatavusele (nii sündmuse külastajate korduvkülastustele kui ka uutele külastajatele) (arvestades mh sündmustega seotud meediakajastuste, sotsiaalmeedia, muu reklaami, sündmuse külastajate soovituste vms mõju),

2.2.1.6. järgmise planeeritava sündmuse Eestisse toomisele. 2.2.2. Kuidas muuta sündmuse mõju metoodika rakendatavaks kasutajasõbraliku

digitaalse tööriistana? Ehk millistest elementidest koosnevana ja millise ülesehitusega, tegurite / näitajate jms loeteluna, selgituste, arvutamisloogikate ja tehnilise lahendusega peab mõju hindamise tööriist olema?

2.2.3. Kuidas on antud metoodikat võimalik kasutada prognoosivalt? S.t millised parameetrid ja küsimused ning struktuurne lahendus peab metoodikas ja selle alusel väljatöötatavas tööriistas olema, et selle alusel oleks võimalik hinnata planeeritavate sündmuste potentsiaalset sotsiaalmajanduslikku mõju?

2.2.4. Milline peaks olema metoodika, mida saaks kasutada võimalikult paljude erinevate sündmuste puhul? Milliseid rahvusvaheliselt huvipakkuvaid ja potentsiaalselt huvipakkuvaid kultuuri- ja spordisündmusi on vajalik ja oluline antud uuringu eesmärki silmas pidades analüüsida? Millised neist sündmustest sobiksid uuringu valimiks (arvestades vajadust testida metoodikat erineva tausta, pikkuse, asukohaga, külastajate ja osalejate arvuga, eelarvega, ja kasumlikkusega üritustel ) ja miks?

2.2.5. Milline on meetodite komplekt (küsitlused, intervjuud jm), millega sotsiaalmajanduslikku mõju sündmuste puhul hinnata? Milliste parameetrite hindamiseks mida kasutada?

2.2.6. Millised on piloodi korras analüüsitud sündmuste külastajate profiilid (sh vanus, sugu, elukoht, maakonnas/maakondades viibitud aeg, sündmust külastanud seltskonna suurus, majutusteenuste eelistused), maakonnas/maakondades tehtud kulutused ja kulutuste struktuur, rahulolu ning tagasiside sündmusele?

2.2.7. Milline on valitud sündmuste sotsiaalmajanduslik mõju välja töötatud sündmuste sotsiaalmajandusliku mõju hindamise metoodika alusel?

2.2.8. Millised on realistlikud ja rakendatavad ettepanekud metoodika rakendamiseks, et tõsta Eesti kui turismisihtkoha positsioneerimist ja mainet sündmuste abil? Millised on ettepanekud sündmuste korraldajate, kohalike ettevõtete ja asutuste ning kohaliku omavalitsuse ja sihtkohaarendusorganisatsioonide vastastikuse positiivse mõju võimendamiseks?

3. Uuringu metoodika

3.1. Töö teostamise metoodika pakub välja Töövõtja. Töövõtja peab arvestama allpool toodud nõuetega uuringu metoodikale.

3.2. Töövõtja peab kasutama vähemalt järgmisi meetodeid ja andmeid:

3.2.1. teaduspublikatsioonide analüüs, mille juures tuleb arvestada järgnevaga: 3.2.1.1. uuringu lõpparuandes peab viitama mh Web of Science ja/või Scopus

andmebaasides refereeritud publikatsioonidele;

7

3.2.1.2. teaduspublikatsioonide analüüs peab hõlmama mh kultuuri- ja spordisündmuste mõju hindamise metoodikaid/meetodeid/tööriistu võrdlevaid ja/või neile hinnanguid sisaldavaid publikatsioone;

3.2.2. sekundaarallikate analüüs, sh olemas- ja käsilolevate uuringute teisene ja dokumendianalüüs, ning olemasolevate kvantitatiivsete andmete analüüs, mh:

3.2.2.1. Maksu- ja Tolliameti, Eesti Panga, sh kaardimaksete andmed, Statistikaameti, majutusplatvormide andmed45;

3.2.2.2. Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs46;

3.2.2.3. Väliskülastajate piiriuuring 2016-201747 ja võimaluse korral 2023. aasta veebruarist 2024. aasta jaanuarini toimuva väliskülastajate piiriuuringu tulemused;

3.2.2.4. Statistikaameti turismi satelliitkonto andmed ja metoodika48; 3.2.2.5. Improving Sustainable Development Policies and Practices to assess, diversify

and foster Cultural Tourism in European regions and areas (valmib 2023 III kvartal); 3.2.2.6. EASi ja KredExi ühendasutuse festivalide uuring49; 3.2.2.7. Turismisektori muutuste ja mõju hindamine registripõhiselt

(https://static.visitestonia.com/docs/3924760_turismisektorregistriandmetelt.pdf , https://static.visitestonia.com/docs/3638987_c-19-taisaruanne-24-03-21.pdf);

3.2.3. analüüsimiseks valitud sündmuste andmete analüüs; 3.2.4. intervjueerimine ja küsitlus(ed): andmete kogumiseks sündmusi külastavatelt

sise- ja väliskülastajatelt (soovituslikult minimaalselt 50 siseturisti50 ja 50 välisturisti sündmuse kohta), samuti sündmuste korraldajate, ettevõtjate, erialaliitude ja sihtkohtade esindajatelt; ministeeriumide (vähemalt MKM, KUL, Rahandusministeerium) ja nende valitsemisala, omavalitsuste ja teiste riigi- jm asutuste (EASi ja KredExi ühendasutus jt) töötajatelt.

3.3. Töövõtja pakub täiendavaid meetodeid ja andmeallikaid.

3.4. Töövõtja kirjeldab uuringu metoodikat pakkumuses ning see on üheks pakkumuse hindamise

kriteeriumiks. 4. Projektiplaan ja ajakava

4.1. Uuring tuleb teostada ja uuringu tulemused tuleb esitleda 58 nädala jooksul pärast hankelepingu sõlmimist.

4.2. Töö koosneb järgmistest tegevustest:

4.2.1. uuringu teostamise täpsustatud tegevus- ja ajakava, kavandatava metoodika tutvustamine uuringu juhtrühma avakoosolekul ja avakoosoleku protokolli koostamine selle põhjal, mille tähtaeg on hiljemalt kaks nädalat pärast hankelepingu sõlmimist. Pooltel on kokkuleppel õigus pakkumuses esitatud aja-

45 EASi ja Kredexi ühendasutus ostab lühiajaliste üüripindade pakkumise ja nõudluse andmeid firmalt Transparent (https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/uuringud-ja-statistika/luhiajaliste-uuripindade-pakkumine-ja-noudlus-eestis- alates-2019) ning on vajadusel valmis jagama Töövõtjale detailsemaid andmeid päevade kaupa. 46 Eesti Konjunktuuriinstituut. (2012). Eestis toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste regionaalse majandusliku mõju hindamine ning analüüs. https://www.ki.ee/publikatsioonid/valmis/Kultuuri-_ja_spordisundmuste_majanduslik_moju.pdf (vaadatud 23.03.2023). 47 Statistikaamet. (2017). Väliskülastajate uuring 2016-2017. https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/uuringud-ja- statistika/valiskulastajate-uuring-2016-2017 (vaadatud 23.03.2023). 48 Statistikaamet. Satelliit-arvepidamine. Turismi arvepidamine. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__rahvamajanduse- arvepidamine__satelliit-arvepidamine__turismi-arvepidamine (vaadatud 06.04.2023). 49 LevelLab OÜ ja Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. (2022). Festivalide uuring. https://www.puhkaeestis.ee/et/turismiprofessionaalile/uuringud-ja-statistika/turismiuuringud-eestis (vaadatud 23.03.2023). 50 Siseturistiks loetakse antud uuringu kontekstis Eesti alalist elanikku (sõltumata rahvusest), kes ei ela sündmuse toimumise maakonnas/maakondades.

8

ja tegevuskava vajadusel täpsustada tingimusel, et lõpptähtaeg ja tegevuskavas toodud tegevused ei muutu, muutuda võivad tegevuste vahetähtajad kui see on vajalik hankega püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Sellisel juhul esitab Töövõtja 3 tööpäeva jooksul peale avakoosolekut täpsustatud aja- ja tegevuskava tingimusel, et töö tulemi saavutamise lõpptähtajad (punktid 4.2.8 ja 4.2.9) ja punktides 4.2.2 ja 4.2.5 nimetatud vahetähtajad ei muutu;

4.2.2. uuringu vahearuande esitamine ja tulemuste esitlemine Tellija esindajale ja uuringu juhtrühmale (I etapp) vastavalt juhtrühma avakoosolekul kokku lepitud tähtajale, kuid mitte hiljem kui 30. novembril 2023), juhtrühma liikmetelt ettepanekute kogumine;

4.2.3. uuringu täiendamine vastavalt vahearuande tagasisidele ja vahearuande kinnitamine Tellija poolt;

4.2.4. uuringu täiendamine vastavalt vahearuande tagasisidele; 4.2.5. uuringu lõpparuande esitamine Tellija esindajale ja uuringu juhtrühmale (II etapp)

47 nädala jooksul pärast hankelepingu sõlmimist. Vajadusel korraldatakse lisakohtumised lõpparuande sisu täpsustamiseks ja viimistlemiseks;

4.2.6. kui uuringu käigus selgub, et vahearuandes analüüsitud osasid tuleb täiendada peale vahearuande üleandmist ja vastuvõtmist, siis tuleb parandused sisse viia lõpparuandes;

4.2.7. uuringu lõpparuande täiendamine vastavalt Tellija esindaja ja uuringu juhtrühma tagasisidele. II etapp lõppeb uuringu lõpparuande heakskiitmisega Tellija poolt;

4.2.8. uuringu täiendatud lõpparuande lõpliku versiooni esitamine 52 nädala jooksul pärast hankelepingu sõlmimist;

4.2.9. uuringu tulemuste esitlemine avalikkusele füüsilises või virtuaalses keskkonnas vastavalt poolte kokkuleppele 6 nädala jooksul pärast täiendatud lõpparuande lõpliku verisooni esitamist.

5. Uuringu tulemid

5.1. Töövõtja peab töö tulemina esitama: 5.1.1. Avakoosoleku kirjaliku protokolli (sh fikseeritud kontaktisikud, tähtajad jms).

Vajadusel vastavalt punktile 4.2.1 uue detailse projektiplaani koos täpsustatud ajakava või metoodikaga.

5.1.2. Kirjaliku vahearuande koos rakendatava metoodika kirjeldusega, mis sisaldab töö teostamise tulemit kuni vahearuande esitamiseni (tehnilise kirjelduse punktid 2.2.1–2.2.5) ehk I etapp. Uuringu juhtrühm võib teha ettepanekuid selle muutmiseks ja/või täiendamiseks. Töövõtja on kohustatud uuringu juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või põhjendama nende tagasilükkamist;

5.1.3. Kirjaliku lõpparuande (eesti keeles; mahuga soovituslikult kuni 70 lk; elektrooniliselt muudetavas (soovitatavalt docx) ning mittemuudetavas (soovitatavalt pdf) vormis), mis sisaldab vastuseid kõikidele uurimisküsimustele (sh tehnilise kirjelduse punktid 2.2.1–2.2.8 ehk II etapp. Uuringu juhtrühm võib teha ettepanekuid selle muutmiseks ja/või täiendamiseks. Töövõtja on kohustatud uuringu juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või põhjendama nende tagasilükkamist. Lõpparuande koostamisel tuleb arvestada järgnevaga:

5.1.3.1. Lõpparuande terviktekstile lisanduvad lisad, millena tuleb esitada vähemalt uuringu metoodika kirjeldus, sh küsitlus(t)e ankeedid ja intervjuude kavad, ülevaade küsitletute ja intervjueeritute profiilidest. Koos lõpparuandega esitatakse uuringus kasutatud ja loodud andmestik (sh 20 piloteeritava sündmuse külastajate küsitluse tulemused andmefailina ja sagedustabelitena) ning lõpparuande jaoks koostatud tabelid ja jooniste aluseks olevad tabelid levinud andmetöötlustarkvara

9

(nt MS Excel) vormingus. Andmete anonümiseerimist tuleb üleandmisel põhjendada.

5.1.3.2. Lisaks kirjalikule lõpparuandele peab Töövõtja tööd esitlema avalikkusele vastavalt punktile 5.4.

5.1.3.3. Koos lõpparuandega esitatakse uuringu tulemuste visualiseeritud esitlusslaidid (vt punkti 5.4).

5.1.3.4. Töövõtja peab lõpparuande üle andma koos ISBN numbriga. 5.1.3.5. Peale lõpparuande heakskiitmist 10 tööpäeva jooksul peab Töövõtja lisama

ETISesse andmeid uuringuprojekti kohta (projektide all; andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad), lõpparuande kohta (publikatsioonide all; sidudes lõpparuande publikatsiooni uuringuprojektiga; andmed peavad olema jäädavalt avalikult kättesaadavad) ning tegema lõpparuande faili ETISe kaudu jäädavalt avalikult kättesaadavaks.

5.1.3.6. Lõpparuanne peab sisaldama esilehte, kahte visualiseeritud lühikokkuvõtet (nn üksleht; vastavalt eesti ja inglise keeles; lühikokkuvõttes peab sisalduma lõpparuande pealkiri), sisukorda, uuringu peamiste mõistete definitsioonide loetelu, uuringus kasutatud lühendite ja akronüümide loetelu, sissejuhatust, uuringu põhiteksti, vahekokkuvõtteid põhiteksti vähemalt esimese tasandi pealtükkide kohta, kokkuvõtet (soovituslikult kuni 5 lk), vajadusel ka tabelite ja jooniste loetelud.

5.1.3.7. Kasutatud allikate viitamisel kasutatakse joonealuseid viiteid. 5.1.3.8. Järeldused peavad olema selgelt eristatud. Nad peavad olema loogilised ja

tuginema analüüsi tulemusel saadud faktidele. Järeldused ja faktid ei tohi olla omavahel vastuolus ja peavad olema loogiliselt põhjendatud. Järeldused peavad olema enamat kui leiud, nad peavad sisaldama uuringu läbiviija poolseid hinnanguid. Järeldused peavad olema õiglased ja erapooletud ning võtma arvesse kõik asjaomased seaduslikud asjaolud, kui on selliseid. Vastuolulised teemad peavad olema esitatud tasakaalustatult (ehk arvestama kõikidelt osapooltelt saadud informatsiooni).

5.1.3.9. Kokkuvõte peab sisaldama kõiki peamisi analüütilisi teemasid, konkreetseid järeldusi, soovitusi ja ettepanekuid ning uuringu läbiviija hinnanguid.

5.1.3.10. Lõpparuandes peab kajastama selgelt meetodite nõrkusi ja tugevusi ning välja tooma piirangud, mis võivad takistada analüüsi raames saadud info kasutamist.

5.1.3.11. Kahtlused info/andmete usaldusväärsuse kohta peavad olema välja toodud. 5.1.3.12. Kasutatud allikate viitamisel tuleb lähtuda üldlevinud viitamise vormistamise

nõuetest. Viitamisel lisatakse viitesse lehekülje number või lehekülgede vahemik, kui info pärineb raamatust, artiklist, kogumikust või muust mahukast allikast. Veebipõhise allika puhul ei piisa ainult lingi esitamisest; tuleb esitada vähemalt allika autor, selle puudumisel veebilehe omaniku nimi, allika pealkiri, lingi avamise kuupäev, olemasolul ka sisu loomise ja/või muutmise kuupäev/vähemalt aasta.

5.1.3.13. Igale loetelule, tabelile, joonisele, fotole peab olema tekstis viidatud ja antud hinnang/lühike selgitus. Tabelid, joonised ja fotod peavad olema nummerdatud.

5.1.3.14. Igal tabelil, joonisel, fotol on pealkiri/allkiri ja allikaviide. 5.1.3.15. Tabel joondatakse lehel vasakule ja veergude pealkirjad joondatakse veeru

keskele. Tabeli tekst joondatakse vasakule ja arvud paremale. Joonis joondatakse lehel vasakule.

5.1.3.16. Lõpparuande teksti lõplik versioon peab olema ühtlaselt toimetatud ja tekstikorrektuuri läbinud.

5.1.3.17. Kui Töövõtja kasutab uuringu jaoks juturobotit vm teksti loovat tööriista/tehisintellekti, peab selle kasutamine koos vastava metoodilise kirjeldusega (sh hinnang selle usaldusväärsusele) olema kajastatud nii pakkumuses kui ka lõpparuandes. Nii pakkumuses kui ka lõpparuandes peab selgelt kirjeldama,

10

kuidas, mille jaoks jms kasutatakse/kasutati vastavat tööriista. Juturoboti/tehisintellekti vms tööriistaga leitud teavet, fakte jm tuleb kontrollida teiste allikatega ning lõpparudes tuleb viidata kontrollitud allikatele. Kogu analüüs peab otseselt tuginema teiste meetoditega kogutud andmetel/teabel, sh kontrollitud allikatest pärit teabel.

5.1.4. Uuringu lõpparuandes peavad selgelt sisalduma välja töötatud uudne sündmuste sotsiaalmajandusliku mõju hindamise metoodika, sündmuste mõju metoodika rakendamine digitaalse tööriistana, selle metoodika väljatöötamise detailne kirjeldus, piloteerimise tulemused ja ettepanekud metoodika rakendamiseks.

5.1.5. Ettepanekud peavad olema arvestatavad kogumina, st nad ei tohi olla omavahel vastuolus. Kõik ettepanekud peavad olema selgelt sõnastatud, nummerdatud ja tähtsuse järjekorras reastatud. Ettepanekute esitamise parameetriteks on vähemalt:

5.1.5.1. käsitletav teema: probleem, leid/järeldus 5.1.5.2. soovitus/ettepanek; 5.1.5.3. tegevus soovituse/ettepaneku rakendamiseks; 5.1.5.4. adressaat; 5.1.5.5. soovitatav elluviimise periood või tähtaeg.

5.2. Nõuded sündmuste sotsiaalmajandusliku mõju hindamise metoodikale ja selle esitamisele

vahe- ja lõpparuandes: 5.2.1. Metoodika peab võimaldama kulutõhusalt ja süsteemselt hinnata tulevikus

erinevate sündmuste tulemusi ja võrrelda sündmuste mõju riigisiseselt. 5.2.2. Metoodika peab võimaldama digitaalse tööriista loomist sündmuste mõju

hindamiseks korraldajatele, riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Töövõtja peab töös kirjeldama, kuidas välja töötatud metoodika võimaldab digitaalse tööriista loomist ning milliste võimalike takistustega võib digitaalse tööriista loomisel kokku puutuda.

5.2.3. Aruandes kirjeldatakse detailselt metoodika väljatöötamise teoreetilisi ja metoodilisi lähtekohti ning väljatöötamise etappe, selgelt tuuakse esile seni kasutatud meetodite/tööriistade jms kitsaskohti ja eeliseid, kirjeldatakse ja põhjendatakse nende kasutamist Eesti oludesse sobiva metoodika väljatöötamisel.

5.2.4. Aruandes (nii uuringu täispikas aruandes kui ka selle kokkuvõttes) kirjeldatakse väljatöötatud metoodika uudsust, sh Eestis ja välismaal seni kasutatud meetodite/tööriistade jms suhtes.

5.2.5. Sündmuste sotsiaalmajandusliku mõju hindamise metoodika väljatöötamisel kaasab Töövõtja Tellijat aktiivselt. Töövõtja korraldab vähemalt 2 arutelu (koos slaididega) Tellijaga metoodika väljatöötamise protsessis enne vahearuande esitamist eesmärgiga võrrelda alternatiive ning valida koostöös Tellijaga sobivaim mõju hindamise metoodika. Lõpliku otsuse, millist metoodikat esitatakse vahe- ja lõpparuandes ning mida piloteeritakse 20 sündmuse näitel, peab kinnitama Tellija.

5.3. Uuringu lõpparuanne koos lisadega avaldatakse MKMi ja KULi veebilehtedel ja vajadusel

teistes avaliku sektori kanalites (nt Puhka Eestis veebilehel).

5.4. Töövõtja ülesandeks on ka uuringu tulemuste suuline ja visualiseeritud (nt PowerPoint, Prezi vmt esitlustarkvara abil) tutvustus avalikkusele suunatud füüsilisel või virtuaalsel üritusel.

5.4.1. Tulemusi esitletakse eesti keeles. 5.4.2. Osalejate arv on kuni 100 inimest, mis lisandub Töövõtja esindajate arvule. 5.4.3. Ürituse kestus on kaks kuni neli tundi, mida võib muuta Tellija nõusolekul.

11

5.4.4. Tellija teeb lõpliku otsuse, kas esitlusüritus toimub füüsiliselt koha peal olles, veebi vahendusel või hübriidvormis.

5.4.5. Kui üritus toimub füüsiliselt, siis osalejatele tuleb pakkuda enne ürituse algust tervislikku kohvipausi. Kui üritus kestab rohkem kui kaks tundi, tuleb pakkuda osalejatele tervislikku kohvipausi.

5.4.6. Ürituse korraldus ja visualiseeritud esitlusmaterjalid tuleb Tellijaga enne esitlust kooskõlastada.

5.4.7. Kutse edastab Tellija. Kutse ja registreerimisvormi põhja koostab Töövõtja. 5.4.8. Visualiseeritud esitlusmaterjalid tuleb uuringu lisana Tellijale üle anda. 5.4.9. Tellijal on õigus esitlusmaterjalid avaldada MKMi ja KULi veebilehtedel ja vajadusel

teistes avaliku sektori kanalites (nt Puhka Eestis veebilehel). 5.4.10. Ürituse korraldamine on Töövõtja ülesanne ning Töövõtja kannab ürituse

läbiviimisega seotud kulud. Tellija võib ürituse läbiviimiseks pakkuda ruumi ministeeriumide ühendhoones.

6. Töökorraldus

6.1. Uuringu teostamiseks moodustab Tellija uuringu juhtrühma. 6.1.1. Uuringu juhtrühm veendub Tööle esitatud nõuete täitmises ja osaleb töös oma

ekspert-teadmiste jagamisega. 6.1.2. Uuringu juhtrühma ülesandeks on teha ettepanekuid uuringu tegevusplaani,

ajakava, metoodika (sh andmete kogumise meetodid ja valim) ja töökorralduse kohta, osalemine aruteludes ning tagasiside andmine Töö tulemile.

6.1.3. Töövõtja on kohustatud uuringu juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või põhjendama nende tagasilükkamist.

6.1.4. Juhul, kui tööle esitatud nõuete sisu osas tekivad pooltel vaidlused, siis lõpliku otsuse teeb uuringu juhtrühm.

6.1.5. Juhtrühma on kaasatud vähemalt MKMi, EASi ja Kredexi Ühendasutuse turismiosakonna ja KULi esindajad. Tellija võib uuringu juhtrühma või uuringu elluviimisse vajadusel kaasata ka teisi liikmeid. Töövõtja võib teha Tellijale ettepanekuid juhtrühma liikmelisuse osas.

6.1.6. Uuringu juhtrühma töö tehniline ettevalmistamine ja koordineerimine (muuhulgas koosolekute kokkukutsumine, läbiviimine, protokollimine on Töövõtja ülesanne.

6.2. Töövõtja juhib uuringu elluviimist ja teostab töö. Tellija esindajaks uuringu teostamisel on

MKMi turisminõunik. 6.2.1. Töövõtja esitab ülevaate töö käigust, edusammudest, tekkinud takistustest ja

nende lahendustest/lahendusettepanekutest Tellija esindajale vähemalt kord kahe kuu jooksul kohtumisel Tellijaga (kohtumised võivad toimuda nii füüsiliselt kui ka elektrooniliselt; formaadis lepitakse jooksvalt kokku).

6.2.2. Kohtumisi korraldab ja viib läbi Töövõtja ning need võib ühendada uuringu juhtrühma kohtumistega. Töövõtja koostab kohtumiste protokollid ja saadab need Tellijale ülevaatamiseks kolme tööpäeva jooksul pärast kohtumist.

6.2.3. Kohtumisi planeeritakse varakult, vähemalt kolm nädalat ette. 6.2.4. Töövõtja esitab kohtumiste materjalid Tellija esindajale ja uuringu juhtrühmale

digitaalsel kujul vähemalt kolm tööpäeva enne kohtumist. 6.2.5. Mõlemad pooled võivad teha teisele poolele ettepaneku täiendavaks

kohtumiseks. 6.2.6. Tellijal on õigus vajadusel võtta ühendust otse Töövõtja poolsete ekspertidega

ning nõuda nende osalemist kohtumistel Tellijaga.

12

6.3. Töövõtja täidab hanke raames teisi ülesandeid, mida ei ole siinkohal otseselt kirjeldatud, kuid mis on vajalikud analüüsi edukaks läbiviimiseks.

Hankeleping

Hankeleping nr …

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika

1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel

kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija),

ja

…, registrikood, asukoht ……, mida esindab juhatuse liige/volituse alusel ……… (edaspidi

töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eri- ja üldtingimustest, lepingu lisadest ning lepingu

võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem

dokument.

1.3. Käesoleva lepingu allakirjutamise hetkel on lepingule lisatud:

1.3.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus (leitavad riigihangete registris);

1.3.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus koos lisadega (leitavad riigihangete registris).

1.3.3. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm

1.4. Töövõtja kinnitab, et on lepingu üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on metoodika välja töötamine rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri-

ja spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks ja metoodika

testimine ning rakendamiseks ettepanekute tegemine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub

tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö hõlmab metoodika

väljatöötamist rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste otsese

ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks. Töö peab vastama riigihanke

alusdokumentidele ja töövõtja pakkumusele.

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke viitenumber 263594 tulemusena ning

vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2

2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle

üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt) lisa 1 tehnilises kirjelduses toodud 2 etapi

kaupa vastavalt tehnilises kirjelduses toodud etappide tähtaegadele 58 nädala jooksul pärast

hankelepingu sõlmimist.

2.4. Tellija vaatab töö üle 10 tööpäeva jooksul arvates esmase vahe- ja lõpparuande esitamisest

vastatavalt tehnilise kirjelduse punktidele 4.2.2, 4.2.5 ja 4.2.8 ning teatab töövõtjale, kui töö

ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel

loetakse töö tellija poolt heakskiidetuks.

2.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord

3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas kokku …. eurot

käibemaksuta, millele lisandub käibemaks summas … eurot.

3.2. Tellija tasub tööde eest kahes etapis (vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 4), pärast vastava

etapi tööde vastuvõtmist üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja selle alusel esitatud arve saamist

järgmiselt:

3.2.1. I etapi tööde eest 54% punktis 3.1 nimetatud tasust, kokku summas … eurot käibemaksuta,

millele lisandub käibemaks summas …. eurot.

3.2.2. II etapi tööde eest 41% punktis 3.1 nimetatud tasust, kokku summas … eurot käibemaksuta,

millele lisandub käibemaks summas …. eurot.

3.2.3. uuringu tulemuste esitlemise eest avalikkusele 5% punktis 3.1 nimetatud tasust, kokku

summas … eurot käibemaksuta, millele lisandub käibemaks summas

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Aleksandr Michelson, telefon 625 6349, e-post

[email protected] või teda asendav isik.

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

üleandmisel on ……., telefon ……, e-post …..

5. Muud sätted

5.1. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.

5.2. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

5.3. Poolte rahaline vastutus hankelepingu täitmisest tekkivate nõuete eest kokku on piiratud

hankelepingu kahekordse summaga (välja arvatud tahtliku rikkumise korral).

Poolte allkirjad:

Tellija Töövõtja

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

„Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja XXX vahel sõlmitud

Lepingu nr XXX juurde

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud XXX (edaspidi:

Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle

Poolte vahel XXX sõlmitud Lepingu „……………………………“ nr XXX alusel teostatud

Töö alljärgnevalt:

1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab),

ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).

2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise

tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö

vastuvõetuks.

Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu punktiga 3 arve esitamiseks summas

… (summa sõnades) eurot.

Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale

Poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

19.04.23, 11:09 Riigihangete register 4.10.22

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/notices/notice/3622802/print-secure 1/5

0 OSA: Üldandmed

TEATE ANDMED

Hanke viitenumber: 263594

Hanke nimetus: Metoodika välja töötamine rahvusvahelistelt huvipakkuvate

kultuuri- ja spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks

Teate tüüp: Hanketeade - TV02

I OSA: Hankija

I.1) HANKIJA NIMI JA AADRESSID

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Suur-Ameerika tn 1, 10122, Tallinn,

Eesti Kontaktisik : ALEKSANDR MICHELSON Tel. : +372 6256349 E- post :

[email protected]

Veebiaadress (URL): http://www.mkm.ee (http://www.mkm.ee)

I.2) ÜHISHANGE

Leping hõlmab ühishanget: Ei

Lepingu sõlmib keskne hankija: Ei

I.3) TEABEVAHETUS

Hankedokumendid on kättesaadavad: tasuta

Täpsemat teavet on võimalik saada aadressil: https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/5814360/general-info (https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/5814360/general-info)

Lisateavet saab: eespool nimetatud aadressil

Pakkumused või osalemistaotlused saata: https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/5814360/tenders (https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/5814360/tenders) eespool nimetatud aadressil

I.4) HANKIJA LIIK

Hankija liik: Riigiasutus või valitsusasutus

I.5) PÕHITEGEVUS

Põhitegevus: Üldised avalikud teenused

II OSA: Ese

19.04.23, 11:09 Riigihangete register 4.10.22

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/notices/notice/3622802/print-secure 2/5

II.1) HANKE KOGUS VÕI ULATUS

II.1.1) Hanke nimetus ja viitenumber: Metoodika välja töötamine rahvusvahelistelt

huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku

mõju hindamiseks (263594)

II.1.2) CPV kood:

Põhikood Täiendkoodid

79311400-1 Majandusuuringute teenused

II.1.3) Lepingu liik: Teenused

II.1.4) Lühikirjeldus: Töö eesmärgiks on töötada välja metoodika (tööriist) Eestis

toimuvate rahvusvaheliselt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste

sotsiaalmaalmajandusliku, sh Eesti kui turismisihtkoha kuvandit mõjutava mõju

hindamiseks, sh korduvhindamisteks tulevikus; piloteerida metoodikat 20 sündmuse

põhjal ning töötada välja metoodika rakendamise ettepanekud.

II.1.5) Eeldatav kogumaksumus: 87 000,00 EUR

II.1.6) Teave osade kohta

Hankeleping on jaotatud osadeks: Ei

II.2) KIRJELDUS

II.2.3) Täitmise koht: Eesti

II.2.5) Hindamiskriteeriumid:

19.04.23, 11:09 Riigihangete register 4.10.22

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/notices/notice/3622802/print-secure 3/5

Kvaliteedikriteeriumid:

Nimetus Osakaal

Uuringu teostamisega seotud riskid ja nende

maandamismeetmed

10

Arusaam uuringu eesmärgist ja

uurimisküsimustest ning sündmuste

sotsiaalmajandusliku mõju hindamise

metoodika väljatöötamise teoreetilistest

lähtekohtadest

10

Uuringu aja- ja tegevuskava 10

Uuringu projektijuhtimise kirjeldus 10

Sündmuste sotsiaalmajandusliku mõju hindamise

metoodika väljatöötamise metoodika kirjeldus

20

Väljatöötatud metoodika piloteerimise

protsessi kirjeldus

20

Nimetus Osakaal

Pakkumuse kogumaksumus ilma

käibemaksuta

20

Hind:

II.2.6) Eeldatav maksumus või suurusjärk: 87 000,00 EUR

II.2.7) Lepingu, raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kestus: Kestus

päevades

Kestus päevades: 406

Seda lepingut võidakse uuendada: Ei

II.2.10) Alternatiivsete pakkumuste lubatavus: Ei ole lubatud

II.2.11) Täiendavad hankevõimalused: Ei ole

II.2.12) Teave elektrooniliste kataloogide kohta

Pakkumused tuleb esitada elektrooniliste kataloogide kujul või pakkumused

peavad sisaldama elektroonilist kataloogi: Ei

II.2.13) Teave Euroopa Liidu vahendite kohta: Ei ole

19.04.23, 11:09 Riigihangete register 4.10.22

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/notices/notice/3622802/print-secure 4/5

III OSA: Juriidiline, majanduslik, finants- ja tehniline teave

III.1) KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED

III.1.1) Kutsetööga tegelemise sobivus, sealhulgas kutse- või äriregistrisse

kuulumisega seotud nõuded:

III.1.2) Majanduslik ja finantsseisund:

III.1.3) Tehniline ja kutsealane suutlikkus: Vaata hankepassist

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/procurement- passport

(https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/5814360/procurement-passport) või alusdokumendist

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/documents? group=B

(https://riigihanked.riik.ee/rhr-

web/#/procurement/5814360/documents?group=B)

III.2) LEPINGU TINGIMUSED

III.2.1) Teenust võivad osutada ainult teatava kutseala esindajad: Ei

IV OSA: Hankemenetlus

IV.1) KIRJELDUS

Kiirendatud menetlus: Ei

IV.1.6) Teave elektroonilise oksjoni kohta: Elektroonilist oksjonit ei kasutata

IV.1.8) Hange on hõlmatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni hankelepinguga: Ei

IV.2) HALDUSALANE TEAVE

IV.2.2) Pakkumuste või osalemistaotluste laekumise tähtaeg: 23.05.2023 10:00

IV.2.4) Keeled, milles võib esitada pakkumused või osalemistaotlused: eesti

IV.2.6) Minimaalne aeg, mille jooksul pakkuja peab pakkumuse jõus hoidma:

Kestus kuudes 4

IV.2.7) Pakkumuste avamise aeg: 23.05.2023 11:00

VI OSA: Lisateave

VI.1) TEAVE HANKE KORDUMISE KOHTA

See on korduv hange: Ei

VI.2) TEAVE ELEKTROONILISTE TÖÖVOOGUDE KOHTA

19.04.23, 11:09 Riigihangete register 4.10.22

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/notices/notice/3622802/print-secure 5/5

Kasutatakse elektroonilisi tellimusi: Ei

Lubatakse elektrooniliste arvete esitamist: Jah

Kasutatakse elektroonilisi makseid: Jah

VI.3) LISATEAVE

Lisateave: Hankija ei jaga riigihanget osadeks, täpsem põhjendus on toodud

riigihanke alusdokumendi punktis 1.1.

VI.4) VAIDLUSTUSTE LÄBIVAATAMISE KORD

VI.4.1) Läbivaatamise eest vastutav organ

Riigihangete vaidlustuskomisjon, Tartu mnt 85, 10115, Tallinn, Eesti Tel. :

+372 6113713

Veebiaadress (URL): https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-

kinnisvara/riigihanked/vaidlustusmenetlus (https://fin.ee/riigihanked-riigiabi- osalused-

kinnisvara/riigihanked/vaidlustusmenetlus)

VI.4.4) Läbivaatamise korra kohta teavet pakkuv asutus

Riigihangete vaidlustuskomisjon, Tartu mnt 85, 10115, Tallinn, Eesti Tel. :

+372 6113713

Veebiaadress (URL): https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-

kinnisvara/riigihanked/vaidlustusmenetlus (https://fin.ee/riigihanked-riigiabi- osalused-

kinnisvara/riigihanked/vaidlustusmenetlus)

1 / 5

Koostatud 19.04.2023 13:28:37

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

VASTAVUSTINGIMUSED

Viitenumber: 263594

Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158)

Hange: Metoodika välja töötamine rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks

MEESKOND

Pakkuja peab töö teostamiseks tagama meeskonna, millesse kuuluvad järgmistele nõuetele vastavad eksperdid ja projektijuht.

Pakkuja peab esitama meeskonna tööjaotuse kirjelduse vastavustingimuse punktis 10 „Uuringu projektijuhtimise kirjeldus“.

Sama isik ei või täita rohkem kui kahte isiku rolli.

Pakkuja esitab nõuetele vastavuse tõendamiseks Tööd teostavate spetsialistide CV-d. CV esitamisega pakkuja ühtlasi kinnitab, et vastavad spetsialistid on andnud nõusoleku töö teostamisel osalema.

Juhul, kui teavet varasema kogemuse kohta projektides ei ole CV-s üldse esitatud, lähtub hankija seisukohast, et pakkuja on vastava kogemuse kohta esitanud ammendavad andmed, st vastav kogemus spetsialistil puudub. Juhul, kui CV-s kogemuse kohta esitatud informatsiooni pole võimalik kontrollida lähtub hankija seisukohast, et vastav kogemus spetsialistil konkreetse projekti, töökogemuse või oskuse osas puudub.

Töö teostamine toimub eesti keeles. Juhul kui pakkuja meeskonnaliikmete seas on isikuid, kes ei valda eesti keelt vähemalt C1 tasemel (hankija lähtub Euroopa keeleõppe raamdokumendist https://europass.cedefop.europa.eu/et/resources/european-language-levels-cefr), siis tagab pakkuja vastava tõlke olemasolu kogu tööde teostamise aja jooksul. Hankija ei hüvita täiendavaid kulutusi võimaliku tõlke osas ning pakkuja peab võimaliku tõlke kulud arvestama oma tööde teostamise maksumuses.

Töö elluviimiseks täiendavate isikute kaasamine pärast hankelepingu sõlmimist on lubatud ainult hankija eelneval kirjalikul loal ning isikud peavad vastama vastava rolli nõuetele.

Küsimused ettevõtjale:

1. Kas pakkuja on esitanud meeskonna tööjaotuse kirjelduse uuringu projektijuhtimise kirjelduses? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

PROJEKTIJUHT

Pakkuja peab tagama töö teostamisse vähemalt 1 projektijuhi, kes vastab vähemalt allpool toodud nõuetele: 1) kes valdab eesti keelt nii kõnes kui kirjas vähemalt C1 tasemel; 2) kellel on riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul vähemalt 2 lõppenud uuringu juhtimise kogemus, mille täitmisel ta osales projektijuhi rollis ja mille esemeks oli majandus- või sotsiaalvaldkonna uuring.

Pakkuja esitab projektijuhi CV-s andmed mahus, mis võimaldab hinnata nende vastavust hankes seatud nõuetele.

Projektijuht on tellijale esmaseks kontaktiks ning ta vastutab projekti sujuva läbiviimise, koordineerimise ja tellijaga teabevahetuse eest.

2 / 5

Koostatud 19.04.2023 13:28:37

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

Küsimused ettevõtjale:

1. Projektijuhi CV (Vabas vormis dokument)

EKSPERT 1

Pakkuja peab tagama töö teostamisse vähemalt 1 eksperdi, kes vastab vähemalt allpool toodud nõuetele: 1) kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 2) kes on riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul osalenud vähemalt 2 (kahe) sotsiaalmajandusliku mõju hindamise uuringu (uuringut mõistetakse siin teadus- ja arendustegevusena teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes) läbiviimisel sotsiaalmajandusliku mõju analüüsijana/eksperdina (uuringud peavad olema lõppenud nimetatud referentsperioodil või olema kestnud pakkumuse esitamise hetkeks vähemalt 6 kuud); 3) kes on avaldanud vähemalt 2 (kaks) ETISe publikatsiooni klassifikatsiooni järgi 1.1, 1.2 ja 3.1 publikatsiooni. (Eesti Teadusinfosüsteemi publikatsiooni klassifikatsioon: https://www.etis.ee/Portal/Classifiers/Index/28?)

Pakkuja esitab eksperdi CV-s andmed mahus, mis võimaldab hinnata nende vastavust hankes seatud nõuetele.

Küsimused ettevõtjale:

1. Ekspert 1 CV (Vabas vormis dokument)

EKSPERT 2

Pakkuja peab tagama töö teostamisse vähemalt 1 eksperdi, kes vastab vähemalt allpool toodud nõuetele: 1) kellel on vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 2) kes on riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul osalenud vähemalt 2 (kahes) uuringus (uuringut mõistetakse siin teadus- ja arendustegevusena teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes), mille üheks uurimisülesandeks on/oli metoodika väljatöötamine, ning on olnud otseselt seotud metoodika väljatöötamisega vastavates uuringutes (uuringud peavad olema lõppenud nimetatud referentsperioodil või olema kestnud pakkumuse esitamisel hetkeks vähemalt 6 kuud); 3) kes on avaldatud vähemalt 2 (kaks) ETISe publikatsiooni klassifikatsiooni järgi 1.1, 1.2 ja 3.1 publikatsiooni.

Pakkuja esitab eksperdi CV-s andmed mahus, mis võimaldab hinnata nende vastavust hankes seatud nõuetele.

Küsimused ettevõtjale:

1. Ekspert 2 CV (Vabas vormis dokument)

KULTUURI- VÕI SPORDISÜNDMUSTE KORRALDUSE EKSPERT

Pakkuja peab tagama töö teostamisse vähemalt 1 kultuuri- või spordisündmuste korralduse eksperdi, kellel on vähemalt kolme rahvusvaheliselt huvipakkuva kultuuri- või spordisündmuse (rahvusvaheliselt huvipakkuva kultuuri- või spordisündmuse definitsioon on toodud tehnilise kirjelduse esimeses peatükis „Taustainfo“) korraldamise kogemus määrava tähtsusega rollis (vastavad sündmused peavad olema toimunud alates aastast 2017 ja lõppenud pakkumuse esitamise hetkeks).

Pakkuja kirjeldab nimetatud isiku CV-s, milles väljendus määrava tähtsusega roll ehk sisuline panus tulemuse saavutamisel. Määrava tähtsusega rolliks ei loeta isiku osalemist sündmuse korraldamise rollis, millega ei kaasnenud sisulist panust (nt sündmuse korraldamist toetavad korralduslikud või muud tugitegevused).

Pakkuja esitab eksperdi CV-s andmed mahus, mis võimaldab hinnata nende vastavust hankes

3 / 5

Koostatud 19.04.2023 13:28:37

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

seatud nõuetele.

Küsimused ettevõtjale:

1. Kultuuri- või spordisündmuste korralduse eksperdi CV (Vabas vormis dokument)

KULTUURI- VÕI SPORDISÜNDMUSTE KOMMUNIKATSIOONI- JA

MAINEKUJUNDUSE EKSPERT

Pakkuja peab tagama töö teostamisse vähemalt 1 kultuuri- või spordisündmuste kommunikatsiooni- ja mainekujunduse eksperdi, kes vastab vähemalt allpool toodud nõuetele: 1) kellel on vähemalt 3-aastane kogemus kultuuri- või spordisündmuste turunduse või kommunikatsiooni ja/või turismisihtkoha mainekujunduse valdkonnas perioodil 2015–2023; 2) kes on perioodil 2015–2023 osalenud organisatsiooni/ettevõtte/sündmuse/turismisihtkoha turundustegevuste, sh meediaga seotud tegevuste mõju analüüsi koostamisel, kus tal oli määrava tähtsusega roll. Pakkuja kirjeldab nimetatud isiku CV-s, milles väljendus määrava tähtsusega roll ehk sisuline panus tulemuse saavutamisel ning esitab teabe analüüsi kohta. Määrava tähtsusega rolliks ei loeta isiku osalemist analüüsis rollis, millega ei kaasnenud sisulist panust (nt analüüsi elluviimist toetavad korralduslikud või muud tugitegevused).

Pakkuja esitab eksperdi CV-s andmed mahus, mis võimaldab hinnata nende vastavust hankes seatud nõuetele.

Küsimused ettevõtjale:

1. Kultuuri- või spordisündmuste kommunikatsiooni- ja mainekujunduse eksperdi CV (Vabas vormis dokument)

PAKKUJA ARUSAAM UURINGU EESMÄRGIST JA UURIMISKÜSIMUSTEST NING

TEOREETILISTEST LÄHTEKOHTADEST

Pakkuja esitab arusaama uuringu eesmärgist ja uurimisküsimustest ning sündmuste sotsiaalmajandusliku mõju hindamise metoodika väljatöötamise teoreetilistest lähtekohtadest, mille koostamisel tuleb lähtuda tehnilisest kirjeldusest. Esitatud arusaam on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt riigihanke alusdokumendi punktile 4.

Küsimused ettevõtjale:

1. Pakkuja arusaam uuringu eesmärgist ja uurimisküsimustest ning teoreetilistest lähtekohtadest (Vabas vormis dokument)

SÜNDMUSTE SOTSIAALMAJANDUSLIKU MÕJU HINDAMISE METOODIKA

VÄLJATÖÖTAMISE METOODIKA KIRJELDUS

Pakkuja esitab sündmuste sotsiaalmajandusliku mõju hindamise metoodika väljatöötamise metoodika kirjelduse, mille koostamisel tuleb lähtuda tehnilisest kirjeldusest. Esitatud sündmuste sotsiaalmajandusliku mõju hindamise metoodika väljatöötamise metoodika kirjeldus on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt riigihanke alusdokumendi punktile 4.

Küsimused ettevõtjale:

1. Sündmuste sotsiaalmajandusliku mõju hindamise metoodika väljatöötamise metoodika kirjeldus (Vabas vormis dokument)

VÄLJATÖÖTATUD METOODIKA PILOTEERIMISE PROTSESSI KIRJELDUS

Pakkuja esitab väljatöötatud metoodika piloteerimise protsessi kirjelduse, mille koostamisel tuleb

4 / 5

Koostatud 19.04.2023 13:28:37

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

lähtuda tehnilisest kirjeldusest. Esitatud arusaam on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt riigihanke alusdokumendi punktile 4.

Küsimused ettevõtjale:

1. Väljatöötatud metoodika piloteerimise protsessi kirjeldus (Vabas vormis dokument)

UURINGU PROJEKTIJUHTIMISE KIRJELDUS

Pakkuja esitab uuringu projektijuhtimise kirjelduse, mille koostamisel tuleb lähtuda tehnilisest kirjeldusest. Esitatud uuringu projektijuhtimise kirjeldus on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt riigihanke alusdokumendi punktile 4.

Küsimused ettevõtjale:

1. Uuringu projektijuhtimise kirjeldus (Vabas vormis dokument)

UURINGU AJA- JA TEGEVUSKAVA

Pakkuja esitab uuringu aja- ja tegevuskava, mille koostamisel tuleb lähtuda tehnilisest kirjeldusest.

Esitatud aja- ja tegevuskava on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt riigihanke alusdokumendi punktile 4.

Küsimused ettevõtjale:

1. Uuringu aja- ja tegevuskava (Vabas vormis dokument)

UURINGU TEOSTAMISEGA SEOTUD RISKID JA NENDE MAANDAMISMEETMED

Pakkuja esitab uuringu teostamisega seotud riskid ja nende maandamismeetmete kirjelduse, mille koostamisel tuleb lähtuda tehnilisest kirjeldusest. Esitatud kirjeldus on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt riigihanke alusdokumendi punktile 4.

Küsimused ettevõtjale:

1. Uuringu teostamisega seotud riskid ja nende maandamismeetmed (Vabas vormis dokument)

ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI

Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.

Küsimused ettevõtjale:

1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")

ÄRISALADUS

Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.

Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise

kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;

5 / 5

Koostatud 19.04.2023 13:28:37

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1).

Küsimused ettevõtjale:

1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))

1 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

HANKEPASS

Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses.

I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE

Teave avaldamise kohta

Teate number ELTs:

-

ELT URL:

Riigi ametlik teataja:

263594

Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).

Hankija andmed

Ametlik nimi:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (70003158)

Riik:

Eesti

Hankija aadress:

Suur-Ameerika tn 1

Hankija veebiaadress:

http://www.mkm.ee

E-posti aadress:

[email protected]

2 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

Teave hankemenetluse kohta

Hanke menetlusliik:

Avatud hankemenetlus

Pealkiri:

Metoodika välja töötamine rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks

Lühikirjeldus:

Töö eesmärgiks on töötada välja metoodika (tööriist) Eestis toimuvate rahvusvaheliselt huvipakkuvate kultuuri- ja spordisündmuste sotsiaalmaalmajandusliku, sh Eesti kui turismisihtkoha kuvandit mõjutava mõju hindamiseks, sh korduvhindamisteks tulevikus; piloteerida metoodikat 20 sündmuse põhjal ning töötada välja metoodika rakendamise ettepanekud.

Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on

asjakohane):

263594

Hanke liik:

Teenused

Hanke CPV-d:

72221000-0 Ärianalüüsi nõustamisteenused

3 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE

A: Teave ettevõtja kohta

Nimi:

Registrikood:

Riik:

Aadress:

Üldine veebileht:

Kontaktisikud:

Kontaktide e-posti aadressid:

Kontaktide telefoninumbrid:

Ettevõtte suurus:

Töötajate arv:

Käive:

Valuuta:

Finantsalase võimekuse kirjeldus:

Tehnilise võimekuse kirjeldus:

Teostatud tööde kirjeldus:

Ettevõtja tegevusvaldkond:

4 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT

Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja

ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU

NIMEKIRJA

Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD

Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?

Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja

TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA

Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

5 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA

EI TUGINE

Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja

HANKE OSAD

Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada

Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja

ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA

Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?

Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja

B: Teave ettevõtja esindajate kohta

Eesnimi:

Perekonnanimi:

Sünniaeg:

Sünnikoht:

Aadress:

Linn/vald:

Postiindeks:

Riik:

E-post:

Telefon:

Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):

6 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED

A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega

OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KORRUPTSIOON

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

7 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

PETTUS

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kelmuse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD

ÕIGUSRIKKUMISED

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele:

8 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

9 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID

Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega

MAKSUDE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“

10 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

Tingimuse kirjeldus:

Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE

Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt

11 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

Tingimuse kirjeldus:

Piirmäär: 0

Valuuta: EUR

Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste

käitumisreeglite rikkumisega

KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

12 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA

JÄTMINE

Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

13 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

PANKROT

Kas ettevõtja on pankrotis?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

MAKSEJÕUETUS

Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

14 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA

Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT

Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

15 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

VARA HALDAB LIKVIDEERIJA

Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ÄRITEGEVUS ON PEATATUD

Kas ettevõtja äritegevus on peatatud?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

16 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES

Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane.

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA

SÕLMITUD KOKKULEPPED

Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

17 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT

Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE

ETTEVALMISTAMISEL

Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

18 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD

SANKTSIOONID

Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA

NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA

KONFIDENTSIAALSET TEAVET

Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“;

19 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE

VÕIMALDAMISE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“. Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

20 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5. Alates 14.08.2022 kontrollib hankija kõrvaldamise aluse puudumist pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida (RHS § 96 lg 2.1).

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST

Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE

ALUSED: OSALEJA PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT

Kas ettevõtja rikub hankija kehtestatud piirangut pakkumust või taotlust esitada?

Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 12 „kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada“. RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. Hankija sätestab piirangu ettevõtja elu- või asukohale hanke alusdokumentides.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

21 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED

C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus

TEENUSLEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TEENUSTE OSUTAMINE

Ainult teenuste riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul osutanud täpsustatud liiki teenuste puhul alljärgnevaid peamisi teenuseid. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi.

Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud teenuste osutamise lepingute kohta“

Tingimuse selgitus: Lepingujärgsed tööd loetakse referentsperioodi jooksul (riigihanke algamisele eelnevad 36 kuud) teostatuks üksnes osas, millises need on täidetud referentsperioodi jooksul. Kui lepingut täidetakse ka pärast riigihanke algamise tähtpäeva, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada ja leping loetakse täidetuks osas, milles teenus on riigihanke algamise ajaks tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud. Kui lepingu täitmise aeg jääb osaliselt referentsperioodi eelsesse aega, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada üksnes selle osaga lepingust, millises see on täidetud (tellijale üle antud ja tellija poolt vastu võetud) referentsperioodi jooksul. Kui teenust osutatakse

22 / 22

Koostatud 19.04.2023 09:28:26

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/5814360/general-info

raamlepingu alusel, saab pakkuja oma kvalifikatsiooni tõendada raamlepingu alusel sõlmitud ja täidetud hankelepingutega. Pakkuja esitab andmed riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud lepingu kohta koos andmetega lepingu sõlmimise ja täitmise kuupäeva ja teise lepingupoole kohta (tellija nimi, e-posti aadress, telefon). Hankija kontrollib esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadav, kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni viie tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates. Hankijal on õigus lisateabe saamiseks pöörduda teise lepingupoole poole.

Tingimuse kirjeldus:

Minimaalne teostatud tööde arv: 3

Kirjeldus: Pakkuja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud vähemalt kolm lepingut, mille sisuks on uuringu või analüüsi läbiviimine.

Ettevõtjalt oodatavad vastused:

1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))

Riigihanke „Metoodika välja töötamine rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri-

ja spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks“

(viitenumber 263594) alusdokument

1. ÜLDSÄTTED

1.1 Hankija ei jaga riigihanget osadeks ja sõlmib teenuse osutamiseks hankelepingu ühe

pakkujaga. Hankija ei jaga riigihanget osadeks, sest hankeesemeks olev teenus koosneb

erinevatest omavahel seotud etappidest. Tervikliku teenuse tagamiseks on oluline, et hanget

ei jagataks osadeks. Lisaks täidab osadeks jaotamine jätmine hankija rahaliste vahendite

otstarbeka ja säästliku kasutamise eesmärki.

1.2 Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele riigihangete seaduse

(edaspidi RHS) § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele,

tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse

kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides RHS-i § 88 lõikes 6 viidatud

ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile,

tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

1.3 Kui huvitatud isik ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi riigihanke

alusdokumentides avastatud vastuolude, ebaselguste või puuduste kohta, on hankijal õigus

lepingu sõlmimise ja täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral valida hankijale sobivam

riigihanke alusdokumentide tõlgendus.

1.4 Edukas pakkuja kohustub talle edastatud lepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud

lepingu 3 tööpäeva jooksul lepingu edastamisest arvates.

1.5 Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad või taotlejad sh alltöövõtjad, kelle elu- või

asukoht on RHS § 3 p-s 2 nimetatud riigis (Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni

riigihankelepinguga ühinenud riik).

1.6 Pakkuja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja RHS § 95 lõike 4

punktides 2–11 nimetatud kõrvaldamise alustest, võib riigihankes esitada tõendid selle kohta,

et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad

olla näiteks süüteoga põhjustatud kahju hüvitamine või vastava kohustuse võtmine,

uurimisasutustega aktiivse koostöö tegemine ja teo asjaolude põhjalik selgitamine või

tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad edasisi

süütegusid ära hoida. Hankija hindab esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et nimetatud tõendid

on piisavad pakkuja usaldusväärsuse tõendamiseks, ei kõrvalda hankija pakkujat sellekohase

põhjendatud kirjaliku otsusega hankemenetlusest ja võib sõlmida lepingu pakkujaga,

vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule. Hankija kohaldab heastamise korral RHS §-is 97

sätestatut.

2. Pakkumuse esitamine ja teise ettevõtja vahenditele tuginemine

2.1 Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama

nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed

peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust

riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele.

2.2 Pakkumuse kogumaksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt

riigihanke alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud hankelepingu

nõuetekohaseks täitmiseks. Null või negatiivse väärtusega kogumaksumusi ei ole lubatud

kasutada ja sellised pakkumused on hankijal õigus lugeda mittevastavaks ning tagasi lükata.

Hankija ei hüvita hankelepingu täitmisel pakkujale mingeid täiendavaid kulusid ega tee

täiendavaid makseid.

2.3 Juhul kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust tehnilisele ja kutsealasele pädevusele

esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, esitab pakkuja ja teine ettevõtja

pakkumuses kinnituse, et nad vastutavad solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest,

mille suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti. Tuginemisel teise isiku vahenditele peab

esitama hankepassi ka isiku osas, kelle vahenditele tuginetakse.

2.4 Hankija lükkab pakkumuse tagasi, mille alusel sõlmitav leping oleks rahvusvahelise

sanktsiooni seaduse (RSanS) § 7 lg 1 alusel tühine. 9. aprillil 2022 jõustus Euroopa Liidu

Nõukogu sanktsioon (Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 2022/576), mille kohaselt on

hankijal keelatud riigihankelepingute sõlmimine ja täitmine Vene Föderatsiooni kodanike

või seal asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, asutuse või

muu üksusega. Pakkuja esitab hankija nõudmisel RHS § 95 lg 1-3 nõutud teabe ka muude

isikute kohta, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda

kontrollida, kuid andmed nende isikute kohta ei ole leitavad äriregistrist.

2.5 Hankijal on õigus nõuda pakkujalt dokumentide esitamist, mis võimaldavad kontrollida

RHS § 95 lg 1 p 5 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kuna puudub andmebaas,

kust oleks Eesti hankijal võimalik kontrollida Vene Föderatsiooni kodanikke või seal

asutatud ettevõtjaid nimeliselt on hankijal õigus nõuda pakkujalt vähemalt järgmiste

tõendite esitamist:

2.5.1 kui tegemist on füüsilise isikuga, isikut tõendava dokumendi koopia, millelt

nähtub isiku kodakondsus;

2.5.2 kui tegemist on juriidilise isikuga, väljavõte või tõend tema asukohamaa

äriregistrist või muult pädevalt asutuselt.

3. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused ja hankemenetluse kehtetuks

tunnistamine

3.1 Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal

ajal enne hankelepingu sõlmimist lisaks RHS §-s 116 lg 1 punktis 1 sätestatule ka juhul,

kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis

välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke

alusdokumentides sätestatud tingimustel. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb

hankija sellekohase põhjendatud otsuse.

3.2 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks

tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:

3.2.1 kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta;

3.2.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja

seetõttu osutub lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;

3.2.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega

hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.

4. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine

4.1 Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks

tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus hindamiskriteeriumide alusel vastavalt

hindamismetoodikas kirjeldatule järgmiselt:

4.1.1 pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta (osakaal 20%);

Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille riigihangete registris

esitatud käibemaksuta töö kogumaksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid

arvutatakse järgmise valemi järgi:

„väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse kogumaksumus” ÷ „hinnatava pakkumuse

kogumaksumus” × 20. Saadud tulemus ümardatakse kuni teise komakohani.

4.1.2 arusaam uuringu eesmärgist ja uurimisküsimustest ning sündmuste

sotsiaalmajandusliku mõju hindamise metoodika väljatöötamise teoreetilistest

lähtekohtadest (osakaal 10%, vt punkt 4.2);

„Väärtuspunktid“ = „hinnatava pakkumuse uuringu eesmärgist ja uurimisküsimustest arusaama ning

sündmuste sotsiaalmajandusliku mõju hindamise metoodika väljatöötamise teoreetiliste lähtekohtade

eest antud hindamispunktid“.

4.1.3 sündmuste sotsiaalmajandusliku mõju hindamise metoodika väljatöötamise

metoodika kirjeldus (osakaal 20%, vt punkt 4.3);

„Väärtuspunktid“ = „hinnatava pakkumuse sündmuste sotsiaalmajandusliku mõju hindamise

metoodika väljatöötamise metoodika kirjelduse eest antud hindamispunktid“.

4.1.4 väljatöötatud metoodika piloteerimise protsessi kirjeldus (osakaal 20%, vt

punkt 4.4);

„Väärtuspunktid“ = „hinnatava pakkumuse väljatöötatud metoodika piloteerimise protsessi

kirjelduse eest antud hindamispunktid“.

4.1.5 uuringu projektijuhtimise kirjeldus (osakaal 10%, vt punkt 4.5);

„Väärtuspunktid“ = „hinnatava pakkumuse projektijuhtimise kirjelduse eest antud hindamispunktid“.

4.1.6 uuringu aja- ja tegevuskava (osakaal 10%, vt punkt 4.6);

„Väärtuspunktid“ = „hinnatava pakkumuse uuringu aja- ja tegevuskava eest antud hindamispunktid“.

4.1.7 uuringu teostamisega seotud riskid ja nende maandamismeetmed (osakaal

10%, vt punkt 4.7);

„Väärtuspunktid“ = „hinnatava pakkumuse uuringu teostamisega seotud riskide ja nende

maandamismeetmete eest antud hindamispunktid“.

4.2 Hindamiskriteerium „Pakkuja esitab arusaama uuringu eesmärgist ja

uurimisküsimustest ning sündmuste sotsiaalmajandusliku mõju hindamise

metoodika väljatöötamise teoreetilistest lähtekohtadest“:

Hinnatakse Pakkuja arusaama uuringu eesmärgist ja uurimisküsimustest ning sündmuste

sotsiaalmajandusliku mõju hindamise metoodika väljatöötamise teoreetiliste lähtekohtade kirjeldust, mis

mh sisaldab uuringu peamiste mõistete lahti seletamist (nt turismisihtkoha kuvand, atraktiivsus), Pakkuja

arusaama sündmuste sotsiaalmajanduslikest otsetest ja kaudsetest mõjudest ja mõju hindamise

komponentidest.

Hankekomisjon saab anda maksimaalselt 10 hindamispunkti:

Punktid Hindamiskriteeriumi komponendid

10 punkti a) Uuringu eesmärk ja uurimisküsimused on Pakkuja poolt selgelt lahti mõtestatud.

b) Lisaks pakub pakkuja uuringu eesmärgi ja uurimisküsimuste lahtimõtestamisel

välja olulisi ja asjakohaseid täiendusi, mis annavad uuringule lisandväärtust ja mida

Tellija ei osanud algsesse ülesandepüstitusse lisada.

c) Sündmuste sotsiaalmajandusliku mõju hindamise metoodika väljatöötamise

teoreetilised lähtekohad on Pakkuja poolt esitatud ja selgelt lahti mõtestatud.

d) Teoreetiliste lähtekohtade valik on selgelt põhjendatud.

e) Teoreetilised lähtekohad katavad muu hulgas käsitlusi sündmuste majanduslikust

mõjust, mõju sotsiaalsest dimensioonist ning mõjust turismisihtkohtade kuvandile,

atraktiivsusele ja külastatavusele. Kirjeldusest nähtub, millised on Pakkuja

esialgsed hinnangud sellele, milliseid näitajaid, tegureid, nähtusi vms (sh sotsiaalse

dimensiooni ning sihtkoha kuvandile, atraktiivsusele ja külastatavusele mõju puhul)

on mõistlik teoreetiliste lähtekohtade alusel analüüsida sündmuste mõju hindamise

metoodika kasutamisel.

f) Pakkuja kirjeldab selgelt, kuidas teoreetilised lähtekohad on seotud uuringu

eesmärgi ja uurimisküsimustega. Esitatud teoreetilised lähtekohad ei ole lihtsalt

refereeritud. Need on seostatud, võrreldud, analüütiliselt kokku võetud.

g) Teoreetiliste lähtekohtade koostamisel on Pakkuja kasutanud vähemalt 25

teadusajakirja artiklit. Kasutatud teadusartikleid loetleb pakkuja pakkumuse lisas.

8 punkti 8 punkti antakse, kui 1 või 2 komponenti 10 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt

5 punkti 5 punkti antakse, kui 3 või 4 komponenti 10 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt

2 punkti 2 punkti antakse kui 5 või enam komponenti 10 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud

4.3 Hindamiskriteerium „Pakkuja esitab sündmuste sotsiaalmajandusliku mõju

hindamise metoodika väljatöötamise metoodika kirjelduse“:

Hinnatakse sündmuste sotsiaalmajandusliku mõju hindamise metoodika väljatöötamise protsessi,

selleks vajalike tegevuste asjakohasust ja põhjendatust uuringu eesmärgist lähtuvalt.

Hankekomisjon saab anda maksimaalselt 20 hindamispunkti:

Punktid Hindamiskriteeriumi komponendid

20 punkti a) Väljatöötamise metoodika kirjeldusest on selgelt arusaadav, kuidas ta lähtub esitatud

teoreetilistest lähtekohtadest.

b) Sündmuste sotsiaalmajandusliku mõju hindamise metoodika väljatöötamise

tegevused ja meetodid (andmekogumis-, andmetöötlus- ja andmeanalüüsimeetodid)

on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt, mh on selge, millised tegevused millele

järgnevad ja miks.

c) Pakkuja toob välja, millist sisendinfot on vaja iga tegevuse ja meetodi kasutamise

jaoks, millised tulemid valmivad ning millised on tulemite dokumenteerimise

põhimõtted.

d) Väljapakutavate tegevuste ja meetodite kasutamise otstarbekust on põhjendatud.

e) Alternatiivsed tegevused ja meetodid, mida Pakkuja ei kavatse kasutada, on

nimetatud ning nende mitte kasutamine on selgelt põhjendatud.

f) Iga tegevuse ja meetodi puhul on selgelt kirjeldatud, kuidas iga tegevus ja meetodi

kasutamine on uuringu eesmärgiga seotud ja panustab uuringu tulemuste

saavutamisse. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud

nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida.

g) Lisaks riigihanke alusdokumentides nõutule on välja pakutud omapoolseid

põhjendatud lisalahendusi (tegevusi, meetodeid), mis võimaldavad metoodika

väljatöötamisega seotud uuringueesmärki efektiivsemalt saavutada.

18 punkti 18 punkti antakse, kui 1 komponent 20 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei

ole täidetud või on seda osaliselt

15 punkti 15 punkti antakse, kui 2 komponenti 20 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei

ole täidetud või on seda osaliselt

10 punkti 10 punkti antakse, kui 3 komponenti 20 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei

ole täidetud või on seda osaliselt

5 punkti 5 punkti antakse, kui 4 komponenti 20 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei

ole täidetud või on seda osaliselt

2 punkti 2 punkti antakse kui 5 või enam komponenti 20 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud

4.4 Hindamiskriteerium „Pakkuja esitab väljatöötatud metoodika piloteerimise

protsessi kirjelduse“:

Hinnatakse väljatöötatud metoodika piloteerimise protsessi kirjeldust ja põhjendatust.

Hankekomisjon saab anda maksimaalselt 20 hindamispunkti:

Punktid Hindamiskriteeriumi komponendid

20 punkti a) Pakkuja kirjeldab sündmuste valiku põhimõtteid väljatöötatud metoodika

piloteerimiseks ja teeb esialgse põhjendatud valiku, mis sisaldab vähemalt 10

kultuuri- ja 10 spordisündmust.

b) Väljatöötatud metoodika piloteerimise protsessi tegevused ja kasutatavad meetodid

(andmekogumis-, andmetöötlus- ja andmeanalüüsimeetodid) on kirjeldatud detailselt

ja arusaadavalt, mh on selge, millised tegevused millele järgnevad ja miks.

c) Väljapakutavate tegevuste ja meetodite kasutamise otstarbekust on põhjendatud.

d) Pakkuja toob välja, millist sisendinfot on vaja iga tegevuse ja meetodi kasutamise

jaoks, millised tulemid valmivad ning millised on tulemite dokumenteerimise

põhimõtted.

e) Valimite moodustamise vajadust on asjakohaselt hinnatud ja valimite koostamise

korral on valimite suurused piisavad ja nende moodustamise alused on selgelt

põhjendatud.

f) Valitud andmeallikate ulatus, katvus ja asjakohasus vastab analüüsi metoodikale ja

hankija hinnangul tagab uuringu eesmärke saavutamise.

g) Alternatiivsed tegevused, meetodid ja valimid, mida Pakkuja ei kavatse kasutada, on

nimetatud ning nende mitte kasutamine on selgelt põhjendatud.

h) Iga tegevuse ja meetodi puhul on selgelt kirjeldatud, kuidas iga tegevus ja meetodi

kasutamine on uuringu eesmärgiga seotud ja panustab uuringu tulemuste

saavutamisse. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika,

andmeallikate ja valimitega on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil.

Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused

tulemile ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida.

i) Lisaks riigihanke alusdokumentides nõutule on välja pakutud omapoolseid

põhjendatud lisalahendusi (tegevusi, meetodeid), mis võimaldavad uuringu

eesmärke efektiivsemalt saavutada.

18 punkti 18 punkti antakse, kui 1 komponent 20 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei

ole täidetud või on seda osaliselt

15 punkti 15 punkti antakse, kui 2 või 3 komponenti 20 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt

10 punkti 10 punkti antakse, kui 4 või 5 komponenti 20 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt

5 punkti 5 punkti antakse, kui 6 komponenti 20 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei

ole täidetud või on seda osaliselt

2 punkti 2 punkti antakse kui 7 või enam komponenti 20 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud

4.5 Hindamiskriteerium „Pakkuja esitab uuringu projektijuhtimise kirjelduse“:

Hankija hindab pakkumuses esitatud uuringu projektijuhtimise vastavust tehnilisele kirjeldusele,

detailsust, ülevaatlikust ja realistlikkust.

Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 10 hindamispunkti:

Punktid Hindamiskriteeriumi komponendid

10 punkti a) Pakkuja kirjeldab selgelt kõiki uuringu (vahe)tulemusena valmivaid tulemeid.

b) Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult uuringuprojekti juhtimist ja juhtrühma

tegevuse koordineerimist, mis võimaldab uuringu lõpptähtajaks ja vastavalt

lepingutingimustele valmis saada.

c) Pakkuja esitab selge visiooni koostööst Tellijaga ning omavahelisest

kommunikatsioonist. Pakkuja kirjeldab selgelt, kuidas koostöö Pakkuja ja Tellija

vahel toimib uuringu tegemise ajal.

d) Pakkuja kirjeldab tiimi hanketingimustes kirjeldatud tulemite saavutamiseks.

e) Ülesanded on Pakkuja tiimis jaotatud optimaalselt ning pakkumusest nähtub selgelt,

kuidas tiimi liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

f) Pakkumuses on selgelt kirjeldatud uuringu kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ning

kuidas neid rakendatakse uuringuprojekti jooksul.

8 punkti 8 punkti antakse, kui 1 või 2 komponenti 10 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt

5 punkti 5 punkti antakse, kui 3 või 4 komponenti 10 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt

2 punkti 2 punkti antakse kui 5 või enam komponenti 10 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud

4.6 Hindamiskriteerium „Pakkuja esitab aja- ja tegevuskava“:

Hinnatakse aja- ja tegevuskava kirjeldust ja põhjendatust uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Hankekomisjon saab anda maksimaalselt 10 hindamispunkti:

Punktid Hindamiskriteeriumi komponendid

10 punkti a) Aja- ja tegevuskava on esitatud, tegevused on nädalase täpsusega lahti kirjutatud

(tegevus võib toimuda ka mitu nädalat, sel juhul tuleb märkida kui mitu nädalat), iga

tegevuse juures on märgitud vastutav isik, läbiviija(d).

b) Pakkuja toob välja tegevuste lõikes töömahu (tundides). Kui tegevusega on seotud

rohkem kui üks inimene, siis tuuakse välja töömaht (tundides) ka inimeste lõikes.

c) Tegevused on kavas kajastatud piisava detailsusega, sh on olemas ettevalmistavad

tegevused, põhitegevused ja järeltegevused (näiteks intervjuude puhul on eraldi

tegevused intervjuukava koostamine, intervjueerimine, kodeerimine, analüüs jms).

d) Tegevuste mahuhinnangud on realistlikud.

e) Aja- ja tegevuskavas on selgelt kajastatud Tellija roll ehk milliste tegevuste kaudu

oodatakse panust Tellijalt. Kavas on märgitud ära olulisemad koosolekud Tellija ja

uuringu juhtrühmaga ning nende koosolekute eesmärk.

f) Pakutud aja- ja tegevuskava on hankelepingu täitmiseks mõistlik ja objektiivselt

põhjendatud.

8 punkti 8 punkti antakse, kui 1 või 2 komponenti 10 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt

5 punkti 5 punkti antakse, kui 3 või 4 komponenti 10 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt

2 punkti 2 punkti antakse kui 5 või enam komponenti 10 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud

4.7 Hindamiskriteerium „Pakkuja uuringu teostamisega seotud riskid ja nende

maandamismeetmed“:

Hinnatakse uuringu teostamisega seotud riskide kirjeldust, nende relevantsust uuringu suhtes

ning nende maandamismeetmeid uuringu eesmärgi saavutamiseks.

Hankekomisjon saab anda maksimaalselt 10 hindamispunkti:

Punktid Hindamiskriteeriumi komponendid

10 punkti a) Riskide kirjeldus on põhjalik ja läbimõeldud.

b) Hinnatud on riskide olulisust ja esinemistõenäosust, lisatud vastutavad isikud.

c) Välja pakutud maandamismeetmed on realistlikud.

d) Riskid ja maandamismeetmed lähtuvad kavandatud metoodikast.

e) Tulenevalt kavandatud metoodikast on Pakkuja vaates lisatud täiendavaid

võimalikke riske ja nende maandamismeetmeid.

8 punkti 8 punkti antakse, kui 1 komponent 10 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei

ole täidetud või on seda osaliselt

5 punkti 5 punkti antakse, kui 2 komponenti 10 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei

ole täidetud või on seda osaliselt

2 punkti 2 punkti antakse kui 3 või enam komponenti 10 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud

4.8 Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon

annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse

vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.

4.9 Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa kokku on

suurim ning hankijal on õigus pakkumus, mis on punktide 4.1.2 kuni 4.1.7 alusel saanud

hindamisel 2 punkti, mitte edukaks tunnistada. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast

koma.

4.10 Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai

rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Pakkuja esitab sündmuste sotsiaalmajandusliku

mõju hindamise metoodika väljatöötamise metoodika kirjelduse“ eest (vt p 4.3). Kui ka

siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. Liisu

heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele riigihangete

registris.

KÄSKKIRI

11.05.2023 nr 46

Riigihanke „Metoodika välja töötamine

rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja

spordisündmuste otsese ja kaudse

sotsiaalmajandusliku mõju

hindamiseks“ korraldamine, komisjoni ja vastutava

isiku nimetamine

Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 ja § 101 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017 käskkirjaga (registreeritud

dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017. a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“:

1. Korraldada riigihange „Metoodika välja töötamine rahvusvahelistelt huvipakkuvate kultuuri- ja

spordisündmuste otsese ja kaudse sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks“ (riigihanke objekti

kood 79311400-1 „Majandusuuringute teenused“) avatud hankemenetlusena. Hanke eeldatav

maksumus käibemaksuta jääb alla 87 000 euro.

2. Määran punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna

turisminõuniku Aleksandr Michelsoni.

3. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sealhulgas pakkujatel

kõrvaldamise aluste kontrollimiseks ja pakkujate kvalifitseerimiseks hankepassi alusel,

pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ning edukal pakkujal

kõrvaldamise aluste ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks hankepassis

esitatud kinnitusi tõendavate dokumentide ja andmete alusel, järgmises koosseisus:

3.1. Komisjoni esimees Aleksandr Michelson – MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna

turisminõunik.

Komisjoni liikmed:

3.2. Külli Kraner – MKMi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna turismi valdkonnajuht.

3.3. Külliki Tafel-Viia – MKMi strateegilise planeerimise osakonna teadmusjuhtimise valdkonna juht;

3.4. Piret Kallas – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismiosakonna strateegilise arenduse

valdkonna uuringute koordinaator, tema nõusolekul;

3.5. Reelika Väljaru – Kultuuriministeeriumi strateegia- ja innovatsiooniosakonna osakonna juhataja,

tema nõusolekul.

4. Kinnitan punktis 1 nimetatud riigihanke alusdokumendid (lisatud).

2

5. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada

vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete

seaduses sätestatud korras ja tähtajal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler