Tööturuprogrammi ja soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi kinnitamine aastateks 2025-2028

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 2

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm 2025–2028

1. Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Heaolu

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030

Programmi nimi Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm

Programmi eesmärk Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks

Programmi periood 2025–2028

Peavastutaja (ministeerium)

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei (SVVK)

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 2

Sisukord 1. Programmi üldinfo (esileht) ............................................................................................................ 1

2. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ........................................................................ 4

4. Hetkeolukorra analüüs .................................................................................................................... 5

5. Olulisemad tegevused/sekkumised ................................................................................................. 6

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused ................................................................................ 7

6.1. Meede: Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine ................................ 7

6.1.1. Programmi tegevus 1. Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine .. 7

6.1.2 Programmi tegevus 2: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ...................... 8

6.1.3. Programmi meetme ja tegevuste mõõdikud ........................................................................ 8

7. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 10

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................... 11

LISA 2. Teenuste rahastamiskava .......................................................................................................... 13

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 2

2. Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm on koostatud Heaolu

arengukava 2023–20301 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, vähendades ühiskonnas ebavõrdsust

ning toetades tööelu. Programm aitab saavutada arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 5

keskendudes võrdse kohtlemise tagamisele ning soolise võrdsuse ja vähemusrühmade võrdsete

võimaluste edendamisele.

Sooline võrdsus näitab riigi majandusliku ja sotsiaalse heaolu taset. Soolisel ebavõrdsusel on

negatiivne mõju nii inimese põhiõiguste realiseerimisele ja elukvaliteedile kui ka majandusele ja

ühiskonnale tervikuna. Käesoleva programmi keskmes on soolist ebavõrdsust põhjustavate sooliste

stereotüüpide ja nende negatiivse mõju vähendamine, soolise segregatsiooni vähendamine hariduses

ja tööturul, naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse suurendamine, sh soolise palgalõhe

vähendamine, soolise tasakaalu saavutamise toetamine juhtimisel ja otsustamises, õiguste kaitse

tõhustamine ning soolise võrdsuse edendamiseks, sh soolõimeks vajaliku institutsionaalse võimekuse

toetamine.

Vähemusrühmade võrdsete võimaluste poliitika kujundamisel lähtutakse eelkõige võrdse kohtlemise

seadusest, mis keelab isikute diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse,

veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tunnuse alusel. Eestimaalaste arvates on kõige

enam levinud diskrimineerimine vanuse, nahavärvi, rahvusliku päritolu, seksuaalse sättumuse ja puude

tõttu. Vähemusrühmade tunnetus selle kohta, kas nad on osa ühiskonnast, selle tunnustatud ja

ühtekuuluv osa või mitte, mõjutab nendesse kuuluvate inimeste solidaarsust ülejäänud ühiskonnaga,

panustamist tööturul, huvikaitses või vabatahtlikus töös ning turvatunnet. Ka ligipääsetavus või selle

puudumine peegeldab ühiskonna võimet näha ja väärtustada kõiki ühiskonnaliikmeid koos nende

eripäradega.

Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamiseks ning võrdse kohtlemise tagamiseks kasutatakse

kahte teineteist täiendavat strateegilist lähenemisviisi – spetsiifiliste, otseselt soolise ebavõrdsuse

probleemide lahendamisele ning võrdsete võimaluste tagamisele suunatud erimeetmete rakendamine

ning teiselt poolt võrdsuslõime, s.t. soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste kui põhimõtte lõimimine

kõigisse poliitikavaldkondadesse.

Tulemusvaldkond ja programm on otseselt seotud riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtetega, sh peab kõigil olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus

osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse

sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal-majanduslikust võimekusest ja elukohast. Programm panustab

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja tulemusvaldkonna mõõdiku „soolise võrdõiguslikkuse indeks“

sihttaseme saavutamisse, muutusesse „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi

hariduses ning tööturul“ ja tegevuskava mõõdiku „sooline palgalõhe“ sihttaseme saavutamisse.

Programmi koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning

aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide2

saavutamisse, eriti eesmärkidesse saavutada sooline võrdõiguslikkus ning võimestada kõiki naisi ja

1 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 2 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev- areng

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 2

tütarlapsi ning vähendada ebavõrdsust riikides ja riikide vahel. Valdkond on läbivalt lõimitud ka mitme

teise säästva arengu eesmärgi saavutamisega.

Programmi elluviimiseks kasutatakse välisvahendite meedet nr 21.4.2.2 „Meeste ja naiste võrdse

majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja

juhtimistasanditel“. Meetme raames viiakse ellu tegevusi, mis aitavad vähendada sooliste

stereotüüpide mõju haridus- ja ametivalikutele, vähendada soolist segregatsiooni ning parandada

soolist tasakaalu otsustamises ja juhtimises.

Programm on alates 2025. aastast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi programm. Võrreldes

eelmise perioodi programmiga on programmi ülesehituses tehtud muudatusi. Programmi tegevused

„Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine“ ja „Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine“ on

liidetud üheks uueks tegevuseks „Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine“.

Seda toetab ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi struktuur, kus mõlemat teemat juhitakse

ühes osakonnas ja need omavad ühisosa, mistõttu ei ole alati võimalik tegevusi lahutada. Lisaks on ka

eelarveliselt ja teenuste arvult tegemist väikesemahuliste programmi tegevustega. Eraldi programmi

tegevus hõlmab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarvet, mis on

liikunud sotsiaalministeeriumi valitsemisalast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalasse.

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Tabel 1. Programmi mõõdikud

Programmi eesmärk:

Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused,

kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed

võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks

Programmi mõõdikud 2023*

(tegelik)

2025

(sihtase)

2026

(sihtase)

2027

(sihtase) 2028 (sihtase)

2030**

(sihttase)

Nende inimeste osakaal, kes enda

arvates kuuluvad mõnda gruppi,

mida Eestis diskrimineeritakse Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring

7,3%

(2020/

2021)

<7,3% <7,3% <7,3% <7,3% <7,3%

Sooline palgalõhe*** Allikas: Statistikaamet

13,1% 12,1% 11,4% 10,7% 10% 8,5%

*Esitatakse 2023. aasta tegelik mõõdiku väärtus või viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus koos vastava aastaga **Programmi mõõdikutel on arengukavas seatud ka sihttasemed aastaks 2030. ***Soolise palgalõhe 2035. aasta sihttase on strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas määratud 5%.

Tabel 2. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Eelarve Eelarve prognoos

2024* 2025 2026 2027 2028

Programmi ja meetme kulud -2,517 -2 983 -2 836 -2 535 -2 632

programmi tegevus 1 – soolise võrdsuse ja

vähemuste võrdsete võimaluste edendamine

-2,517** -2 431 -2 326 -2 034 -2 120

programmi tegevus 2 – soolise võrdõiguslikkuse

ja võrdse kohtlemise volinik

0 -553 -510 -501 -513

* 2024. aastal oli programmi tegevus „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei“ eelarve SOMi valitsemisalas ning MKM-i eelarve oli 0. Programmis näidatakse vaid MKM-i valitsemisala eelarvet, st, et ka programmi kogukulud olid eelmisel aastal tegelikult suuremad.

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 2

** MKM valitsemisala eelarve jagunes 2024. aastal kahe programmi tegevuse vahel, millest 2025. aastal moodustati kokku programmi tegevus 1, mistõttu siin näidatakse kahe varasema tegevuse kogu eelarvet.

4. Hetkeolukorra analüüs

Programmiga seotud strateegia „Eesti 2035“ mõõdikute sihttasemete saavutamisest ollakse veel

kaugel. Strateegias on soolise võrdsuse indeksi 2035. a sihttasemeks seatud 70,7 punkti ning soolise

palgalõhe sihttasemeks 5 protsenti. Eriti suur väljakutse on seoses palgalõhe vähendamisega, mille

väärtus peaks võrreldes viimase teadaoleva väärtusega enam kui kaks korda vähenema juba 2030.

aastaks.

Heaolu tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamist mõõdetakse muuhulgas soolise võrdsuse indeksiga.

Eesti indeksi tulemus on Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi andmetel 2023. aastal 60,2 punkti

100-st ning Eesti laskus Euroopa Liidu riikide võrdluses 22. kohale (EL keskmine on 70,2 punkti).

Peamine põhjus indeksi langemises paikneb ajakasutuse valdkonnas, samuti on naistel meestega

võrreldes suurem hoolduskoormus.

Jätkuvalt on murekohaks suur sooline palgalõhe. Kuigi see on viimase 10 aasta jooksul märgatavalt

vähenenud, tõusis naiste ja meeste palgaerinevus 2022. aastal 17,7 protsendini. 2023. aastal langes

sooline palgalõhe 13,1%-ni, kuid on jätkuvalt liiga kõrge. Enamik Eesti inimestest (83 protsenti) on

palgalõhest teadlikud, kuid vähenenud on nende inimeste osakaal, kes peavad soolist palgalõhet pigem

suureks või väga suureks probleemiks, sh sagedamini on need naised. Monitooring toob muuhulgas

muret tekitava trendina välja selle, et kui noorte naiste hoiakud on muutunud aja jooksul oluliselt

võrdõiguslikumaks, siis noorte meeste hoiakud on mitmetes küsimustes patriarhaalsemad või

vägivalda normaliseerivamad kui kogu elanikkonnal või meestel keskmiselt.

Soolise palgalõhe suurust mõjutavad nii soolised stereotüübid, ebavõrdne hoolduskoormuse

jagamine kui ka sooline segregatsioon – naised ja mehed on koondunud õppima ja töötama

erinevatesse valdkondadesse. 2021/2022 õppeaastal oli kutse- ja kõrghariduses meeste osakaal

väiksem hariduse, tervise, heaolu ning humanitaaria ja kunsti erialadel (11–32 protsenti). Samal ajal

on kiireima kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas meeste osakaal õppurite

seas üle 70 protsendi. OECD 2022. aasta raport toob välja, et Eesti jääb ühiskonnas valitsevate püsivate

sooliste erinevuste tõttu iga-aastaselt ilma märkimisväärsest majanduskasvust, sh kõige suurem

majanduse kasvupotentsiaal peitub naiste ja meeste erialaste erinevuste vähendamises tööturul ning

tasustamata kodu- ja hooletööde tegemise võrdsemas jaotuses. Samuti aitab palgalõhe vähenemisele

kaasa palkade läbipaistvuse suurendamine ning palga määramise ühtsete aluste loomine

organisatsioonides.

Kuigi Eesti ühiskond on muutunud vähemuste suhtes avatumaks ja sallivamaks, jääb Eesti võrdluses

teiste Euroopa Liidu riikidega nende hulka, kus sallivus on pigem vähene. Eeskätt on suhtumine

negatiivne teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga

inimeste suhtes, samuti seksuaalvähemuste suhtes. Tõrjutust kogevad ka erinevas vanuses inimesed,

kui neid peetakse liiga vanaks või liiga nooreks.

Üks teravamaid probleeme on õiguskaitse puudulikkus. Puudujääke on õiguslikus regulatsioonis -

näiteks jätab võrdse kohtlemise seaduse piiratud kohaldamisala puudega inimesed ja veel mitmed

muud vähemusrühmad tööelust väljapoole jäävates valdkondades, sh kaupade ja teenuste

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 2

kättesaadavuse osas tõhusa kaitseta. Teisest küljest on tõhusaks õiguskaitseks vajalik ka seaduste

täitmise jälgimine ning tasuta esmane õigusabi ja hinnangu andmine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise voliniku poolt. Seetõttu on oluline voliniku institutsiooni tugevdada ning tagada tõhusaks

toimimiseks vajalik mandaat ja ressursid.

Eesti tööandjate seas jääb vajaka teadlikkusest organisatsioonis töötajaskonna soolise, vanuselise ja

muudel tunnustel põhineva mitmekesisusega kaasnevast kasust, selle edendamise ja väärtustamise

vajadusest ning võimalustest. Inimesed veedavad tööl suure osa oma ajast ning on oluline, et tööandja

kujundatud töökeskkond arvestab töötajate erinevusi, on turvaline, toetav ja kaasav ning loodud on

tingimused kõigi töötajate panuse tunnustamiseks ja potentsiaali rakendamiseks. Uuringud viitavad,

et mitmekesised ehk erineva tausta ja tunnustega inimestest koosnevad töökollektiivid on

tulemuslikumad ja efektiivsemad, kuna koondavad laiema paleti talente.

Poliitikakujundajate teadmised soolisest ja vähemusrühmade ebavõrdsusest, nende põhjustest ja

tagajärgedest ning oskused soo ja erinevate vähemusrühmade perspektiive oma töövaldkonnas

arvesse võtta, vajavad täiendamist. Võrdsuslõime toetamiseks on tarvis jätkusuutlikku ja mõjusat

võrdsuslõime rakendamise ning selle teadmiste ja oskuste parandamise kaudu toetamise süsteemi.

Poliitikakujundamiseks ja mõjude hindamise aluseks on usaldusväärsed ja ülevaatlikud andmed ning

analüüsid. Vähemusi puudutavad andmed, mis peaksid olema aluseks sihtrühmade olukorda ja

vajadusi arvestavale poliitikakujundamisele ning selle mõjude hindamisele, on praegu ebaühtlaselt

kogutud ning info hulk varieerub nii vähemusrühmade kui valdkondade vaates.

Endiselt ei ole kogu füüsiline keskkond ega info, samuti paljud teenused kõigile ühiskonnaliikmetele

võrdselt ligipääsetavad. Samuti ei peeta avaliku ruumi ja teenuste disainimisel alati läbivalt silmas

erinevate sihtrühmade vajadusi.

5. Olulisemad tegevused/sekkumised Järgneva nelja aasta jooksul:

 kaasajastatakse ja rakendatakse tõhusamalt võrdse kohtlemise tagamise ning soolise

võrdsuse ja vähemusrühmade võrdsete võimaluste edendamise õigusraamistikku, sh

võetakse üle võrdsusasutusi reguleerivad direktiivid;

 teavitatakse tööandjaid soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamisest saadavast

kasust ning toetatakse edendamist teadmiste ja oskuste parandamise abil, sh jätkatakse

mitmekesise tööandja märgise ja toetavate tegevustega;

 võetakse üle palkade läbipaistvuse direktiiv, toetatakse tööandjaid uute nõuete rakendamisel

ja tehakse vajalikud digiarendused aruandluseks ja järelevalveks, et tõhustada võrdse ja

võrdväärse töö eest võrdse palga maksmist ning palkade läbipaistvust;

 vajadusest vähendada soolist segregatsiooni hariduses ja tööturul, sh eriti valdkondades, kus

sooline segregatsioon on kõige suurem, ning nii soolise segregatsiooni kui ka ebavõrdsuse

vähendamiseks parandatakse haridustöötajate, tööandjate jt võtmesihtrühmade oskuseid ja

koostööd;

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 2

 soodustatakse tõhusamat kesksete võrdsuslõime põhimõtete ning praktikate

kasutuselevõttu kõikides poliitikavaldkondades, pakkudes selleks koolitust, nõustamist ning

tööriistu;

 võimestatakse professionaalse valdkondliku huvikaitse arengut, toetades soolist võrdsust,

vähemusrühmade võrdseid võimalusi edendavaid ning võrdse kohtlemise tagamist toetavaid

huvikaitseorganisatsioone strateegilise partnerluse kaudu.

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused

Meetme ja programmi tegevuste mõõdikute tegelikud ja järgmise nelja aasta sihttasemed on esitatud

tabelis 3. Teenuste lühikirjeldused on esitatud lisas 1.

6.1. Meede: Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine

Meetme eesmärk on: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused,

kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused

eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks.

Programmi kaks tegevust on koondatud ühe meetme alla, mistõttu meede kordab programmi

eesmärki ja mõõdikuid.

6.1.1. Programmi tegevus 1. Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Tagatud on sooline võrdsus ning vähemusrühmadele võrdsed

võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks.

Tegevuste kirjeldus

Programmi tegevus koosneb neljast majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teenusest, mis

hõlmavad nii soolise võrdsuse kui ka vähemusrühmade võrdsete võimaluste poliitika kujundamist ja

rakendamist, sh õigusraamistiku arendamist, siht- ja sidusrühmade teadlikkuse suurendamist ning

andmete kättesaadavuse parandamist, poliitikakujundamisel ja -rakendamisel, sh struktuurivahendite

kasutamisel võrdsuslõime alast nõustamist ja toetamist.

Soolise võrdsuse valdkonna poliitika kujundamisel ja rakendamisel viiakse ellu tegevusi, mis aitavad

vähendada soolisi stereotüüpe ning toetada ühiskonnas soolist võrdsust väärtustavaid hoiakuid. Eraldi

pööratakse tähelepanu palgalõhe vähendamisele ning võetakse üle EL palkade läbipaistvuse direktiiv,

millega tõhustatakse võrdse või võrdväärse töö eest võrdse tasu maksmist. Direktiivi nõuete täitmisel

toetatakse tööandjaid vastavate juhendite, metoodikate ja tööriistadega. Soolise segregatsiooni

vähendamiseks hariduses ja tööturul suurendatakse nii laiema avalikkuse kui ka võtmesihtrühmade

(haridustöötajad, karjäärinõustajad, tööandjad, personalispetsialistid jt) teadlikkust soolistest

stereotüüpidest. Erilist tähelepanu pööratakse valdkondadele, kus segregatsioon on suurim, sh loodus-

ja täppisteaduste (LTT) ja hariduse, tervishoiu ja heaolu (nn EHW) valdkondadele ning otsustamis- ja

juhtimistasandil soolise tasakaalu saavutamisele. Selleks teostatakse vajalikke analüüse, viiakse ellu

Töötukassa karjäärispetsialistidele koolitusi stereotüübivaba nõustamise toetamiseks ning tehakse

teavitustegevusi.

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 2

Võrdse kohtlemise tagamiseks ning soolise võrdsuse ja vähemusrühmade võrdsete võimaluste

edendamiseks korrastatakse ja kaasajastatakse valdkondlik õigusraamistik, muutes selle ühiskonna

vajadustele paremini vastavaks. Laiendatakse, ühtlustatakse ja tõhustatakse õiguskaitset ning

olulisemate sidusrühmade (sh poliitikakujundajad, tööandjad ja haridusasutused)

edendamiskohustust. Tugevdatakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku võimekust

pakkuda inimestele võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise kahtluse korral tõhusat eksperttuge ning

sidusrühmadele nõu ja abi edendamiskohustuse täitmisel. Osaletakse ka Euroopa Liidu tasandil

horisontaalse võrdse kohtlemise direktiivi läbirääkimistel.

Eraldi pööratakse tähelepanu valdkondliku õigusraamistiku paremale rakendumisele, sh toetatakse

tööandjate, haridustöötajate, poliitikakujundajate ning otsustajate teadlikkust, oskusi ja valmisolekut

soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi edendada. Teadmiste, oskuste ja nõu andmise ning tööriistade

kättesaadavaks tegemise abil soodustatakse tõhusamat võrdsuslõime põhimõtete ning praktikate

kasutuselevõttu kõikides poliitikavaldkondades, sealhulgas välisvahendite kasutamisel, Jätkatakse

tööandjate toetamist mitmekesisuse väärtustamisel era ja avaliku sektori ning kodanikuühiskonna

organisatsioonides, muu hulgas mitmekesise tööandja märgise väljaandmise ja võrgustikutegevuste

toetamise kaudu.

Vähemusgruppide olukorra kaardistamiseks ning võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamiseks ja

võrdsete võimaluste edendamiseks on oluline regulaarsete ja kvaliteetsete andmete olemasolu

vähemusrühmade olukorra ja vajaduste kohta. Seetõttu panustatakse valdkondlikesse

andmekogumis- ja analüüsitegevustesse, et tagada regulaarsete ja kvaliteetsete andmete olemasolu

ning nende kasutamine ka teiste valdkondade poliitikakujunduses.

Huvikaitseorganisatsioonide tugevdamiseks ja tõhusaks toimimiseks toetatakse strateegilise

partnerluse kaudu nende organisatsioonide ja võrgustike tegevust ja arengut, mis aitavad ellu viia

valdkondlikku poliitikat. Samuti jätkatakse tihedat koostööd kodanikuühendustega, kaasates neid

valdkondliku poliitika kujundamisse. Oluline on toetada ka huvikaitseorganisatsioonide võimekust

vajalikke uuringuid ja analüüse tellida või neid ise teha.

6.1.2 Programmi tegevus 2: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Programmi tegevuse eesmärk: Soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest

tulenevate õiguste kaitset puudutav nõustamine, arvamuse avaldamine diskrimineerimisjuhtumite

kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine.

Tegevuste kirjeldus

Tegevuse alla kuulub üks teenus, mida pakub võrdse kohtlemise voliniku kantselei. Volinik nõustab

soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õigusraamistikust tulenevate õiguste kaitse alal, avaldab

arvamust diskrimineerimisjuhtumite kohta, analüüsib seaduste mõju, edendab soolist võrdõiguslikkust

ja võrdset kohtlemist ning ennetab diskrimineerimist. Lisaks tegeleb temaatiliste õigusteatmike

väljaandmisega, teenuste digimisega ning tehisintellekti kasutuse laienemisest tingitud kaudse

diskrimineerimise ennetamisega.

6.1.3. Programmi meetme ja tegevuste mõõdikud

Tabel 3. Planeerimistasandite mõõdikud. Programmi ja meetme eesmärk ja mõõdikud kattuvad.

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 2

Planeerimistasandid ja nende mõõdikud

Algtase Sihttase

2023* 2025 2026 2027 2028

Meede

Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine

Eesmärk: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed

õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud

võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks

Nende inimeste osakaal, kes enda arvates

kuuluvad mõnda gruppi, mida Eestis

diskrimineeritakse

Allikas: Euroopa Sotsiaaluuring

7,3%

(2020/2021) <7,3% <7,3% <7,3% <7,3%

Sooline palgalõhe

Allikas: Statistikaamet 13,1% 12,1% 11,4% 10,7% 10%

Programmi tegevus 1

Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine

Eesmärk: Tagatud on sooline võrdsus ning vähemusrühmadele võrdsed

võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks

Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond

"raha"

Allikas: Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse

Indeks (EIGE)

73,3 75,2 75,7 76,1 76,6

Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond

"töö"

Allikas: Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse

Indeks (EIGE)

77,5 73,4 73,6 73,8 74,0

Soolise võrdõiguslikkuse indeksi alavaldkond

"võim"

Allikas: Euroopa Liidu Soolise Võrdõiguslikkuse

Indeks (EIGE)

33,0 44,7 46,7 48,8 50,8

Mitmekesisuse kokkuleppega liitunud

organisatsioonide arv

Allikas: Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium

247 278 293 308 323

„Austame erinevusi“ märgise saanud

organisatsioonide arv

Allikas: Eesti Inimõiguste Keskus

49 60 65 65 70

Elanike osakaal, kes hääletaks valimistel

kandidaadi poolt olenemata sellest, kas ta on

gei, lesbi, biseksuaalne või transsooline

inimene

Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring**

56%

(2021) >56% >56% >56% >56%

Soolise võrdõiguslikkuse poliitika on

kujundatud ja elluviimine korraldatud

Allikas: Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium

jah jah jah jah jah

Nende naiste ja meeste osakaal, kelle arvates

naine peaks olema peamine koduste tööde

eest vastutaja,%

Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring**

17%

(2021) <17% <17% <17% <17%

Nende 15-19-aastaste naiste ja meeste

osakaal, kelle arvates mehed saavad

hooldamisega seotud töökohtadel sama hästi

hakkama kui naised, %

Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring**

77%

(2021) >77% >77% >77% >77%

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 2

Võrdsete võimaluste poliitika on kujundatud

ja elluviimine korraldatud

Allikas: Majandus- ja

kommunikatsiooniministeerium

jah jah jah jah jah

Programmi tegevus 2

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Eesmärk: Soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest

tulenevate õiguste kaitset puudutav nõustamine, arvamuse avaldamine

diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine

Elanike osakaal, kes pöörduksid ebavõrdse

kohtlemise kogemise korral

võrdõigusvoliniku poole, %

Allikas: Soolise võrdõiguslikkuse monitooring**

32%

(2021) >32% >32% >32% >32%

* Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2023) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta

** Soolise võrdõiguslikkuse monitooringut ei viida läbi iga aasta (uuringud on toimunud aastatel 2003, 2005, 2009, 2013, 2016, 2021)

7. Programmi juhtimiskorraldus Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm on alates 2025. aastast majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala programm, olles varasemalt olnud

sotsiaalministeeriumi programm ning peale 2023. aasta valitsemisalade ümberkorraldusi ka kahe

ministeeriumi ühisprogramm. Programmi kinnitab majandus- ja tööstusminister ning see

avalikustatakse MKMi kodulehel3.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi

rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada „Heaolu“ tulemusvaldkonna

teised programmid (laste ja perede programm, tööturuprogramm).

Programmi aluseks olevate strateegiliste dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii

teistest avaliku sektori organisatsioonidest kui ka mittetulundussektorist. Programmi eesmärkide

saavutamisest ja rakendamisest antakse aru Heaolu arengukava 2023-2030 juhtkomisjonile ning

tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid

on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel4. Tulemusaruanded on avalikustatud MKM-i ja SOMi

kodulehtedel5.

Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse MKM-i tööplaani,

mille raames nende täitmist ka seiratakse.

3 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 4 Heaolu arengukava 2023-2030 juhtkomisjon: https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve Sotsiaalministeeriumi koduleht: https://sm.ee/arengukavad-programmid-ja-tooplaanid

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 2

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Tuuakse välja teenused, nende eesmärgid ja lühikirjeldus.

Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus Vastutaja

asutus

Programmi tegevus 1: Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine

Eesmärk: Tagatud on sooline võrdsus ning vähemusrühmadele võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks

1.1. Soolise võrdsuse

valdkonna poliitika

kujundamine,

koordineerimine ja

rakendamine

Soolise võrdsuse poliitika toetab meeste ja

naiste võrdsete õiguste, kohustuste,

võimaluste ja vastutuse, mõju ja võimu

saavutamist kõigis ühiskonnaelu valdkondades

Kujundatakse soolise võrdsuse alast poliitikat ja arendatakse selle

elluviimiseks vajalikke rakendusi, viiakse välisvahendite toel ellu hariduses

ja tööturul soolise segregatsiooni vähendamiseks vajalikke tegevusi. Samuti

toetatakse soolise võrdõiguslikkuse nõukogu tööd ja soolise võrdõiguslikkuse

edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike

tegevust strateegilise partnerluse kaudu.

MKM

1.2. Soolise võrdsuse ja

võrdsete võimaluste

toetamine ÜKP fondide

meetmetes

Välisvahendite kasutamisel soolise võrdsuse

ja võrdsete võimaluste, sh ligipääsetavuse

põhimõtetega arvestamise tagamine

Nõustatakse ja koolitatakse ühtekuuluvusfondist rahastatavate tegevustega

seotud rakendusasutusi ja -üksusi ning toetuse taotlejaid ja saajaid soolise

võrdsuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse aspektides, kooskõlastatakse

meetmepõhiseid õigusakte ning töötatakse välja digitööriist kõnealuste

horisontaalsete põhimõtetega arvestamiseks projektidele. Täiendavalt

koordineeritakse võrdsete võimaluste võrgustiku tööd.

MKM

1.3. Soolise segregatsiooni

vähendamine hariduses ja

tööturul

Avatud taotlusvoorud toetavad soolise

segregatsiooni vähenemist haridusvalikutes ja

tööturul

Välisvahenditest toetatakse avatud taotlusvoorude kaudu soolise

segregatsiooni vähendamist haridusvalikutes ja tööturul. Enim keskendutakse

loodusteaduste, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika (STEM) ning

hariduse, tervishoiu ja heaolu (EHW) valdkondades soolise segregatsiooni

ennetamisele ja vähendamisele ja soolise tasakaalu parandamisele

otsustamises ja juhtimises, toetades haridustöötajate, karjäärinõustajate,

tööandjate jt hariduse ja tööturu võtmesihtrümade võimekuse suurendamist.

MKM

1.4. Võrdsete võimaluste

valdkonna poliitika

kujundamine,

Võrdsete võimaluste valdkonna poliitika

toetab vähemusrühmadele ja neisse

kuuluvatele inimestele võrdsete võimaluste

loomist oma õiguste teostamiseks,

Kujundatakse, koordineeritakse ja rakendatakse võrdsete võimaluste

edendamise poliitikat, sh arendatakse valdkondlikku õigusraamistikku,

toetatakse mitmekesisuse edendamist ning võrdse kohtlemise põhimõtte ja

võrdsete võimaluste eesmärgi lõimimist kõigi valdkondade poliitikatesse.

MKM

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 2

koordineerimine ja

rakendamine

eneseteostuseks ja osalemiseks kõigis

ühiskonnaelu valdkondades

Suurendatakse võtmepositsioonil siht- ja sidusrühmade teadlikkust,

parandatakse sihtrühmade olukorra ja poliitikate mõju hindamiseks vajaliku

teabe kättesaadavust ning toetatakse huvikaitseorganisatsioone.

Programmi tegevus 2: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Eesmärk: Soolise võrdõiguslikkuse seadusest ja võrdse kohtlemise seadusest tulenevate õiguste kaitset puudutav nõustamine, arvamuse avaldamine

diskrimineerimisjuhtumite kohta, seaduste mõju analüüsimine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamine

2.1. Soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise õiguste alane

kaitse ja edendamine

Tagatud on soolise võrdõiguslikkuse seaduse

ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmine

ning järelevalve soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise õigusraamistikku

puudutavates küsimustes nii avalikus kui ka

erasektoris.

Volinik nõustab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

õigusraamistikust tulenevate õiguste kaitse alal, avaldab arvamust

diskrimineerimisjuhtumite kohta, analüüsib seaduste mõju, edendab soolist

võrdõiguslikkust ja võrdset kohtlemist ning ennetab diskrimineerimist. Lisaks

tegeleb temaatiliste õigusteatmike väljaandmisega, teenuste digiteerimisega,

tehisintellekti kasutuse laienemisest tingitud kaudse diskrimineerimise

ennetamisega.

MKM

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 2

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

Teenuse nimetus 2025 2026 2027 2028

Programmi tegevus 1: Soolise võrdsuse ja vähemuste võrdsete võimaluste edendamine

Soolise segregatsiooni vähendamine hariduses ja tööturul -740 032 -677 100 -552 448 -498 048

Soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste toetamine ÜKP

fondide meetmetes

-363 418 -348 050 -332 410 -334 363

Soolise võrdsuse valdkonna poliitika kujundamine,

koordineerimine ja rakendamine

-800 969 -789 347 -653 609 -789 547

Võrdsete võimaluste kohtlemise valdkonna poliitika

kujundamine, koordineerimine ja rakendamine

-526 374 -511 508 -495 968 -497 784

Programmi tegevus 2: Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise õiguste

alane kaitse ja edendamine

-552 514 -509 854 -500 706 -512 742

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 1

Tööturuprogramm 2025–2028

1. Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Heaolu

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu

Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030

Programmi nimi Tööturuprogramm

Programmi eesmärk Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist

Programmi periood 2025–2028

Peavastutaja (ministeerium)

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Tööinspektsioon (TI) Riikliku Lepitaja Kantselei Eesti Töötukassa (TK)

Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)

Sotsiaalministeerium (SoM) Sotsiaalkindlustusamet (SKA) Tervise ja heaolu infosüsteemide keskus (TEHIK)

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 1

Sisukord 1. Programmi üldinfo ........................................................................................................................... 1

2. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ........................................................................ 4

4. Hetkeolukorra analüüs .................................................................................................................... 5

5. Olulisemad tegevused/sekkumised ................................................................................................. 7

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused ................................................................................ 7

6.1. Meede: Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine ......................................................... 7

6.1.1. Programmi tegevus 1. Tööhõive toetamine ja areng ............................................................ 8

6.1.2. Programmi tegevus 2: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng ............................................... 9

6.1.3. Programmi meetme ja tegevuste mõõdikud ........................................................................ 9

7. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................ 11

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus ................................................................................................... 12

LISA 2. Teenuste rahastamiskava .......................................................................................................... 17

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 1

2. Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna tööturuprogramm on koostatud Heaolu arengukava 2023–20301

elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades kõikide inimeste pikka ja kvaliteetset tööelu.

Programm aitab saavutada arengukava alaeesmärki nr 2, keskendudes kõrge tööhõive saavutamisele

ning tööelu kvaliteedi parandamisele.

Programm panustab oma tegevustega riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“2 sihtidesse:

 „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ hoides kõrget tööhõivet ja

 „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ parandades tööelu ja -keskkonna

kvaliteeti.

ning vajalikesse muutustesse „Viime inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu

vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega“, „Valmistume tulevikutööks“, „Suurendame

ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“ ja „Nüüdisajastame

töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu“. Samuti aitab programm kaasa

mõõdikuga „tööjõus osalemise määr“ strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas seatud 2035. aasta

sihttaseme saavutamisele.

Programmi koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkidega ning

aidatakse kaasa Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide3

saavutamisse, eriti eesmärkidesse tagada kõikidele kaasav ja kvaliteetne haridus ning toetada

elukestvat õpet ning toetada kaasavat ja säästvat majandusarengut ja tööhõivet ning tagada kõigile

inimväärne töö.

Programmi elluviimiseks kasutatavad välisvahendite meetmed:

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala:

Meede 21.4.2.3 – Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine, Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+)

toetatavad tegevused tööturu struktuursete probleemide lahendamiseks, tööhõive suurendamiseks ja

erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamiseks, sh Eesti Töötukassa, aga ka KOVide ja

teiste toetuse saajate kaudu rakendatavad tegevused.

Meede 21.4.3.1 – Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine, ESF+ vahenditest toetatavad

tegevused püsiva töövõimekao ennetamiseks ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise

toetamiseks.

21.6.1.6 – Tööleasumise toetamine ning täiend- ja ümberõppe toetamine, Õiglase Ülemineku Fondist

toetatavad ja töötukassa kaudu elluviidavad tegevused töölt-tööle liikumiseks ning põlevkivisektori

töötajate ümberprofileerimiseks.

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala:

21.4.2.1 – Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine, ESF+ vahenditest toetatavad tegevused

hoiakute muutmiseks vanemaealistesse töötajatesse.

1 https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 2 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 3 https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 1

21.4.3.4 – Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine, ESF+ vahenditest toetatavad tegevused

pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomiseks, infosüsteemide ja

andmevahetuse arendamiseks ja teenuste korralduse tagamiseks.

Tegemist on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning sotsiaalministeeriumi

ühisprogrammiga. Võrreldes eelmise perioodiga on muudetud programmi ülesehitust: programmi

tegevused on koondatud kaheks tegevuseks. Selliselt on programmi tegevused terviklikumad,

hõlmates lisaks muudele teenustele ka vastavaid poliitika kujundamise teenuseid. Koondatavad

programmi tegevused omavad mõlemad vaid üht teenust, osalt ka 2023. aasta valitsemisalade

ümberstruktureerimise tulemusena, ning need teenused viiakse olemasolevate programmi tegevuste

alla. Ühtlasi on ka programmi tegevusi sõnastatud selgemaks.

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Tabel 1. Programmi mõõdikud

Programmi eesmärk: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning

kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist

Programmi mõõdikud 2023*

(tegelik)

2025

(sihtase)

2026

(sihtase)

2027

(sihtase)

2028

(sihtase)

2030**

(sihttase)

Tööjõus osalemise määr 15-74-

aastaste seas, % (kokku)

Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-

uuring

73,9% 71,7% 71,8% 71,8% 71,9% 72,0%

Tööjõus osalemise määr 15-74-

aastaste seas, % (mehed)

Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-

uuring

76,2% 75,0% 75,1% 75,1% 75,1% 75,2%

Tööjõus osalemise määr 15-74-

aastaste seas, % (naised)

Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-

uuring

71,8% 68,7% 68,8% 68,8% 68,9% 69,0%

Tööelu kestus, aastates (kokku)

Allikas: Eurostat 40,8 39,8 40,0 40,0 40,0 40,2

Tööelu kestus, aastates (mehed)

Allikas: Eurostat 40,2 40,0 40,2 40,2 40,2 40,3

Tööelu kestus, aastates (naised)

Allikas: Eurostat 41,5 39,6 39,8 39,8 39,9 40,0

*Esitatakse 2023. aasta tegelik mõõdiku väärtus või kui seda ei ole, siis viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus koos vastava aastaga **Programmi mõõdikutel on arengukavas seatud sihttasemed aastaks 2030

Tabel 2. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), MKM valitsemisala

Eelarve Eelarve prognoos

2024* 2025 2026 2027 2028

Programmi kulud (MKM VA) -959 732 -982 456 -978 254 -1 010 299 -1 051 258

Programmi tegevus 1 – Tööhõive toetamine

ja areng**

-952 271 -973 007 -968 900 -1 000 937 -1 046 168

Programmi tegevus 2 – Kvaliteetse tööelu

tagamine ja areng***

-6 139 -9 449 -9 354 -9 362 -5 090

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 1

Programmi tegevus 2024 –

Tööturuvaldkonna arendamine****

-1 322 0 0 0 0

* MKM valitsemisala eelarve jagunes 2024. aastal kolme programmi tegevuse vahel ning tegevuste eelarved aastatel 2024 ja 2025 ei ole seega üks ühele võrreldavad.

** 2024. aastal oli tegevuse nimeks “Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed”

*** 2024. aastal oli tegevuse nimeks “Tööelu kvaliteedi arendamine”

**** Alates 2025. aastast on selle tegevuse eelarve jaotatud kahele teisele programmi tegevusele ja tegevust eraldi ei ole.

Tabel 3. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes), SoM valitsemisala

Eelarve Eelarve prognoos

2024* 2025 2026 2027 2028

Programmi kulud (SoM VA) -17 871 - 15 106 - 15 224 - 15 479 -15 703

Programmi tegevus – Tööhõive toetamine

ja areng**

-346 -352 -320 -320 -319

Programmi tegevus 2 – Kvaliteetse tööelu

tagamine ja areng***

-17 064 -14 754 -14 904 -15 159 -15 384

Programmi tegevus 2024 –

Erivajadustega inimeste toimetulek ja

tööalane tegevus****

-461 0 0 0 0

* MKM valitsemisala eelarve jagunes 2024. aastal kolme programmi tegevuse vahel ning tegevuste eelarved aastatel 2024 ja 2025 ei ole seega tingimata üks ühele võrreldavad.

** 2024. aastal oli tegevuse nimeks “Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed”

*** 2024. aastal oli tegevuse nimeks “Tööelu kvaliteedi arendamine”

**** 2025. aastal tegevus eraldiseisvana ei jätku ning tegevuse eelarve sisaldub alates 2025. aastast tegevuses “Tööhõive toetamine ja areng”.

4. Hetkeolukorra analüüs

Riigi arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava, heaolu arengukava aastani 2030 ja programmi ühine

mõõdik on tööjõus osalemise määr. 2023. aastal oli selle tegelik näit ületanud erinevate aastate

sihttasemed, sh „Eesti 2035“ tegevuskavas 2035. aastaks seatud sihttaseme vähemalt 72 protsenti.

Sarnaselt on järgnevate aastate sihttasemed ületanud ka teine programmi mõõdik – tööelu kestus, mis

2023. aastal tõusis 40,8 aastani.

Vaatamata majanduslangusele võis 2023. aastal täheldada Eesti tööturul hõive kasvu mõningast

jätkumist. Tööhõive määr vanuses 20–64 aastat tõusis aastaga 81,9 protsendilt rekordilise

82,1 protsendini. Nii kõrge tööhõive määraga on Eesti Euroopa Liidus kolmandal kohal Rootsi ja

Hollandi järel. 2023. aastal oli hõive kasv kiireim teenuste sektoris, rekordiliselt kõrge oli naiste ja

vanemaealiste tööhõive määr (Euroopa Liidus teisel kohal) ning üldine aktiivsus tööturul. Samaaegselt

hõive suurenemisega suurenes ka töötuse määr 6,2 protsendini (20-64-aastaste) ning seda peamiselt

mitteaktiivsete arvelt. Raskem on olukord inimestel vanuses 50–74 aastat, kelle hulgas kasvas töötus

2023. aastal kõige rohkem. Samas on kasvanud ka vanemaealiste tööhõive, mis näitab, et nende

aktiivsus tööturul on suurenenud.

Registreeritud töötuse määr kasvas 7,0 protsendilt 2022. aastal 7,4 protsendini 2023. aastal.

Seejuures on viimaselt töökohalt koondamise tõttu arvele tulnud uute registreeritud töötute

osatähtsus kasvanud 11,4 protsendilt 2022. aastal 15,1 protsendini 2023. aastal. Aastaga on langenud

rahvusvahelise kaitsega Ukraina kodanike osatähtsus registreeritud töötute seas. Seisuga 31.12.2023

oli registreeritud töötuid kokku 53 139, neist 3985 ehk 7,5 protsenti olid ajutise kaitse saajad (2022.

aastal 12 protsenti). Keeruliste majandusolude tõttu langes 2023.aastal tööle liikunud töötute osakaal

registreeritud töötutest 54,2%-ni (2022.aastal vastavalt 56,0%).

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 1

Absoluutne vaesus ohustab enim töötuid ning 2022. aastal suurenes taas töötute elanike absoluutne

vaesus (11,1 protsendilt 2020. aastal 18,5 protsendile 2022. aastal). Kuna töötutoetuse suurus oleneb

eelneva aasta alampalgast ja viimane 2021. aastal ei tõusnud, siis ei muutunud ka töötutoetus.

Seetõttu jäi töötutoetust saava üksi elava inimese sissetulek absoluutse vaesuse piirist madalamaks.

Näitajas ongi olnud erandlik vaid 2021. aasta, kus töötute absoluutse vaesuse määra uuringu liiga

väheste vaatluste arvu tõttu ei avaldatud. Mõjuteguriks oli töötutoetuse suurenemine 35 protsendilt

50 protsendile eelneva aasta alampalgast, mis tähendas, et üheliikmelise töötu leibkonna

netosissetulek vaid töötutoetust saades jäi suuremaks kui absoluutse vaesuse piir.

Eesti majanduse jahenemine on 2023. aastal kajastunud ka töösuhetes, mis mõjutab nii ettevõtteid kui

ka töötajaid. Majandusolukorra keerukus on tekitanud pinged tööandjate ja töötajate vahel, tuues

kaasa suurenenud töövaidluste arvu. Töövaidluste statistika näitab, et 2023. aastal esitati

töövaidluskomisjoni 23 protsenti rohkem avaldusi kui eelmisel aastal. Lisaks töövaidluste arvu kasvule

on kasvama hakanud ka nõuete summad. Varasematel aastatel oli näha, et töötajad pöörduvad

töövaidluskomisjoni väiksemate summadega, siis täna on summad oluliselt suuremad. 2023. aastal oli

nõuete kogusumma 11,4 mln eurot (2022. aastal 9 mln eurot).

Majanduse jahenemise tõttu võivad ettevõtted kogeda müügitulude langust, mis omakorda võib viia

töötajate koondamiseni. Mitmed tööandjad ei tahtnud lõplikku koondamise otsust teha, lootes

majanduse edaspidisele võimalikule tõusule, ning seetõttu prooviti leida lahendusi võimaliku

koondamise edasilükkamiseks. Näiteks küsisid töötajad tihti Tööinspektsioonilt „sundpuhkusele“

saatmise kohta, millele õiguslik alus puudub. Lisaks pakkusid tööandjad töötajatele tasustamata

puhkust, mis aga eeldab töölepingu poolte kokkulepet. Kui tasustamata puhkuse kasutamise osas

kokkuleppele ei jõutud, aga tööd ka ei võimaldatud, tekkis töötajate jaoks tööseisaku olukord, mille

puhul on tööandja kohustatud Töölepingu seaduse § 35 kohaselt maksma töötajatele selle perioodi

eest keskmist töötasu. Koondamiste laine kajastub ka Tööinspektsiooni nõustamistelefonis ja kirjades

– selle kohta küsitakse viimastel kuudel aina enam.

Lisaks on esile tõusmas vaimse tervise mured tööl. Erinevate kriiside ja majandusliku surve tõttu on

töökeskkondades suhted pingelised ning esineb töökiusu.

Teisalt on üldine olukord ettevõtete töökeskkondades liikunud paremuse suunas ja tööandjate

teadlikkus tööohutusest suureneb. Seda näitab ka tööõnnetuste arvu 11-protsendiline langus

võrreldes aasta varasemaga, kuid seda saab osaliselt seostada ka majanduse jahtumisega. Kindlasti on

ohutuskultuur mõnes sektoris paranenud, aga võib arvata, et kartuses töö kaotada jäetakse

väiksematest juhtumitest ka teavitamata.

Eelmise aasta suurematest tulemustest võib välja tuua tööturumeetmete seaduse vastu võtmise ja

seeläbi kogu tööturuteenuste süsteemi korrastamise ning töötushüvitiste süsteemi korrastamiseks

vajalike lahenduste analüüsimise ja välja töötamise, sh uue töötuskindlustushüvitise – baasmääras

töötuskindlustushüvitise välja töötamise. Pikema analüüsiga saab tutvuda heaolu 2023. aasta

tulemusaruandes4.

Suurimad väljakutsed on:

4 https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 1

• Tööturureformi läbiviimine, sh töötushüvitiste süsteemi edasine korrastamine,

töötuskindlustuskaitse laiendamine uutele töövormidele (juhtimis- ja kontrollorgani liikmete,

ettevõtluskonto omanike, füüsilisest isikust ettevõtjate) ning vähenenud töövõimega inimeste

tööturule kaasamine.

• Töökeskkonna parandamiseks tööandjatele ja töötajatele efektiivsete meetmete loomine

ning individuaalsete ja kollektiivsete töösuhete edendamine.

5. Olulisemad tegevused/sekkumised Järgneva nelja aasta jooksul:

• Viiakse Töötukassa tegevustega ellu Tööhõiveprogramm 2024–2029 ja tehakse selle tõhusaks

rakendamiseks ja tööturu vajadustele reageerimiseks olulised õiguslikud muudatused;

• Kasutatakse maksimaalselt ja sihipäraselt välisvahendeid ning viiakse ellu ÕÜF, RRF ja ESF+

rahastatavaid tegevusi (sh NEET-olukorras noortele, oskustele ja Ida-Virumaa põlevkivisektorile

suunatud tegevused);

• Avatakse täiendavalt taotlusvoore ESF+ vahenditest tööturumeetmete toetamiseks,

suunatakse tegevusi täiendavatele regionaalsetele sekkumistele ning kavandatakse ja viiakse ellu

töötukassa kaudu täiendavad ESF+ tegevused oskuste ja pikaajalisel haiguslehel olijate meetmete näol;

• Paindlike tööaja kokkulepete võimaldamiseks viiakse ellu vajalikud seadusemuudatused;

• Töötatakse välja ettepanekud uutele töövormidele töötuskindlustuskaitse laiendamiseks.

Korraldatakse töötushüvitiste tõhustamiseks välja töötatud lahenduste põhjal õigusloomelised

muudatused;

• Rakendatakse ESF2021+ rahastusperioodi toel meetmeid tööandjate ja töötajate toetamiseks,

et arendada töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda;

• Edendatakse individuaalseid ja kollektiivseid töösuhteid, sh tõhustatakse sotsiaaldialoogi,

soodustatakse kollektiivlepingute sõlmimist, analüüsitakse ja vastavalt parandatakse

töövaidluskomisjoni töökorraldust.

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused

Meetme ja programmi tegevuste mõõdikute tegelikud ja järgmise nelja aasta sihttasemed on esitatud

tabelis 4. Lisas 1 on esitatud kõigi teenuste lühikirjeldused.

6.1. Meede: Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine

Meetme eesmärk on: Tööturul osalemist toetavate tööturumeetmete arendamise, tööelu kvaliteedi

parandamisega ning tööohutuse ja tööandjate teadlikkuse suurendamisega on saavutatud püsivalt

kõrge tööhõive tase.

Kuna programmil on vaid üks meede, siis meetme tasandi ja programmi tegevuste tasandi mõõdikud

on osaliselt korduvad.

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 1

6.1.1. Programmi tegevus 1. Tööhõive toetamine ja areng

Programmi tegevuse eesmärk: Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget taset läbi aktiivsete ja

passiivsete tööturumeetmete, et aidata inimesi tööotsingute ajal ja ennetada töötust.

Tegevuste kirjeldus

Tööhõivepoliitika jaguneb kaheks – aktiivseks ja passiivseks. Aktiivne tööhõivepoliitika seisneb eelkõige

tööturuteenuste, aga ka nendega kaasnevate tööturutoetuste abil töötuse ennetamises ning inimeste

võimestamises ja tööandjate toetamises, et inimesed kiiresti tööle liiguksid või kestlikult tööhõives

püsiksid. Passiivse tööpoliitika ehk töötushüvitiste eesmärk on kompenseerida inimestele tööotsingute

ajaks kaotatud sissetulek, et inimesed ei satuks töö kaotamise korral vaesusesse, ning tagada piisav

motivatsioon leida sobiv töö.

Programmi tegevus hõlmab rida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala

teenuseid, sh tööhõivepoliitika kujundamise teenust. Programmi tegevuse eelarvest on enamus

kavandatud teenusele Eesti Töötukassale eraldise andmine aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete

osutamiseks. See sisaldab edasiantavaid töötuskindlustusmakseid, töövõimetoetust, töötutoetust ning

toetust erijuhtudel sotsiaalmaksu tasumiseks töötavate töövõimetoetuse saajate ja arvel olevate

töötute eest. Suurema eelarvega teenused on veel erinevate tööturumeetme pakkujate tegevused

ning põlevkivisektori töötajate tööalaste üleminekute toetamine. Erinevate tööturumeetme pakkujate

tegevuste teenuses toetatakse projekte, mille eesmärk on pakkuda tööturumeetmeid väiksema

konkurentsivõimega sihtrühmadele, sh toetatakse regionaalseid meetmeid. Põlevkivisektori

ettevõtetest lahkuvatel inimestel aidatakse Eesti Töötukassa kaudu uuendada oma teadmisi ja oskusi,

et vastata muutunud tööturu vajadustele, nt tasemeõppes osalemise toetust ja mikrokvalifikatsiooni

omandamise toetust, samuti tööle asumise toetust. Erinevad teenused toetavad noorte, sh mitte-eesti

noorte, töötuse vähendamist, tööturul haavatavamas positsioonis olevate inimesi ja nende võimalusi

tööturule sisenemiseks või naasmiseks. Teenuste peamiseks elluviijaks oskuste valdkonnas, pikaajalisel

haiguslehel olijate ning põlevkivisektori töötajate vaates on Eesti Töötukassa. Mitteõppivate ja

mittetöötavate (NEET- olukorras noorte) tegevusi viivad ellu kohalikud omavalitsused ja noorte

töövaatlustegevusi SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus ning muid avatud taotlusvoorude kaudu

haavatavamate sihtrühmade tööalase konkurentsivõime toetamise tegevusi erinevad elluviijad.

Programmi tegevus hõlmab lisaks ka sotsiaalministeeriumi valitsemisala teenust “IKT osutamine

Astangu KRK-le”, mille raames pakub Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) haridus- ja

teadusministeeriumi valitsemisalas olevale Astangu kutserehabilitatsiooni keskusele info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia teenust.

Programmi tegevuse teenustes kasutatakse Euroopa Liidu vahendeid, Euroopa Regionaalarengu fondi

(RRF), ESF+ ja ÕÜF Vahendeid.

Perioodil 2025–2028 on tegevuse alla lisatud kaks uut teenust – majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi tööhõivepoliitika kujundamine, mis varasemalt moodustas osa

tööturu valdkonna arendamise programmi tegevuse ainsast teenusest, ning sotsiaalministeeriumi

valitsemisala teenus “IKT osutamine Astangu KRK-le", mis varasemalt oli programmi tegevuse

„Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus“ ainus teenus.

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 1

6.1.2. Programmi tegevus 2: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng

Programmi tegevuse eesmärk: Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab kvaliteetses tööelus

osalemist, et töötaja saaks tööl käia ja tööandja saaks tööd pakkuda õiglastel töötingimustel ohutus

töökeskkonnas.

Tegevuste kirjeldus

Tööelu kvaliteeti mõjutavad töötaja töökeskkond ja töötingimused, tööturu osapoolte teadlikkus

töösuhetest ja ohutu töökeskkonna loomise võimalustest. Tööelu kvaliteedi tagamiseks on oluline luua

töötaja vajadusi arvestavad töötingimused, suurendada tööturu osapoolte teadlikkust nende õigustest

ja kohustustest ning tervislike töötingimuste kujundamise võimalustest.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas: tegevuse oodatavat tulemust aitavad

oma teenuste kaudu saavutada majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, tööinspektsioon ja

Riikliku Lepitaja Kantselei, sh moodustab olulise osa eelarvest tööinspektsiooni teenustele kavandatud

kulu riiklikuks järelevalveks, ennetuseks ja nõustamiseks ning töövaidluste lahendamiseks. Majandus-

ja kommunikatsiooniministeerium kujundab poliitikat ning viib ellu töötajatele ja tööandjatele

suunatud tegevusi töövõime vähenemise ennetamiseks. Tööinspektsioon viib läbi töösuhete,

töötervishoiu ja tööohutuse järelevalvet ning nõustamist, tagades asjakohase teabe kättesaadavuse.

Tööinspektsiooni juures toimib töövaidluskomisjon, mis lahendab töötajate ja tööandjate vahelisi

vaidlusi. Kollektiivseid töötülisid aitab lahendada riiklik lepitaja.

Perioodil 2025-2028 on tegevuse alla lisatud uus teenus – töösuhete ja töökeskkonna poliitika

kujundamine, mis varasemalt moodustas osa tööturu valdkonna arendamise programmi tegevuse

ainsast teenusest.

Programmi tegevus hõlmab lisaks ka sotsiaalministeeriumi valitsemisalas oleva

Sotsiaalkindlustusameti teenuseid “Kahjuhüvitis”, mille raames makstakse inimesele kutsehaiguse või

tööõnnetusega seotud kahjuhüvitist, kui on tuvastatud tööandja kohustus inimesele kahju hüvitada

ning tööandja likvideeritakse õigusjärglaseta, ning “Lisapuhkuse hüvitamine riigieelarvest”, mille

raames hüvitab Sotsiaalkindlustusamet osalise või puuduva töövõimega töötajale ja alaealisele

töötajale ning sügava puudega lähedasele põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7

kalendripäeva) eest makstav puhkusetasu.

Sotsiaalministeerium pakub tegevuse raames ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalasse kuuluvatele tööinspektsioonile, riikliku lepitaja kantseleile ning soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile info- ja kommunikatsiooniteenust, mida

osutab TEHIK.

6.1.3. Programmi meetme ja tegevuste mõõdikud

Tabel 4. Planeerimistasandite mõõdikud.

Planeerimistasandid ja nende mõõdikud

Algtase Sihttase

2023* 2025 2026 2027 2028

Meede Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 1

Eesmärk: Tööturul osalemist toetavate tööturumeetmete arendamise, tööelu

kvaliteedi parandamisega ning tööohutuse ja tööandjate teadlikkuse

suurendamisega on saavutatud püsivalt kõrge tööhõive tase

16-64-aastaste vähenenud töövõimega

inimeste tööhõive määr, %

Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

52,6%

(2022) 51,4% 51,6% 51,7% 51,8%

15-29-aastaste NEET noorte määr, %

Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring 9,6% 10,0% 9,8% 9,6% 9,4%

Töötute absoluutse vaesuse määr, %

Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

18,5%

(2022) ≤11,1% ≤11,1% ≤11,1% ≤11,1%

Programmi tegevus 1

Tööhõive toetamine ja areng

Eesmärk: Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget taset läbi aktiivsete ja

passiivsete tööturumeetmete, et aidata inimesi tööotsingute ajal ja ennetada

töötust

Ida-Virumaa töötuse määra erinevus

kordades Eesti keskmisest töötuse määrast

Allikas: Eesti Töötukassa, Statistikaamet,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

arvutused

1,65 ≤1,6 ≤1,6 ≤1,6 ≤1,6

15-29-aastaste NEET noorte määr, %

Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring 9,6% 10,0% 9,8% 9,6% 9,4%

Töötute absoluutse vaesuse määr, %

Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring)

18,5%

(2022) ≤11,1% ≤11,1% ≤11,1% ≤11,1%

16-64-aastaste vähenenud töövõimega

inimeste tööhõive määr, %

Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring

52,6%

(2022) 51,4% 51,6% 51,7% 51,8%

Registreeritud töötute tööle asumise määr,

%

Allikas: Eesti Töötukassa

54,2% ≥55% ≥55% ≥55% ≥55%

Programmi tegevus 2

Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng

Eesmärk: Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab kvaliteetses tööelus

osalemist, et töötaja saaks tööl käia ja tööandja saaks tööd pakkuda

õiglastel töötingimustel ohutus töökeskkonnas

Üle kolme töövõimetuspäevaga

tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta

Allikas: Üle kolme töövõimetuspäevaga

tööõnnetuste arv 100 000 hõivatu kohta

392 <500 <500 <500 <500

* Viimane teadaolev tase, erinevuse korral (varem kui 2023) märgitakse taseme all sulgudes vastav aasta

** Soolise võrdõiguslikkuse monitooringut ei viida läbi iga aasta (uuringud on toimunud aastatel 2003, 2005, 2009, 2013, 2016, 2021)

Programmi meetme ja tegevuste tasandite mõõdikuid on korrastatud ja ringi tõstetud vastavalt

programmi struktuuri muutmisele, valitsemisalade ümberkorraldustest tulenevatele teenuste

muutumisele ning arvestades, et ühe meetme tõttu on programmi meetme tasand ebavajalik.

Eelnevast tulenevalt jääb varasema meetme tasandi indikaatoritest edaspidi välja “20-64-aastaste

tööhõive määr (%)”, mis on juba olemas heaolu tulemusvaldkonna indikaatorina ning mistõttu ei ole

selle dubleerimine tööturuprogrammis vajalik. Samuti jääb välja varasemalt meetme tasandil olnud

indikaator “Tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute osakaal (%)“ ning programmi tasandil olnud

indikaator “Uute osalise ja puuduva töövõimega inimeste osakaal tööealisest rahvastikust (%)” ning

vähenenud töövõimega inimeste tööhõive olukorra hindamiseks kasutatakse indikaatorit “16-64-

aastaste vähenenud töövõimega inimeste tööhõive määr (%).

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 1

7. Programmi juhtimiskorraldus Tööturuprogramm on kahe ministeeriumi valitsemisala ühisprogramm: programmi koostajad ja

vastutajad on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ja sotsiaalministeerium (SoM).

Programmi panustavad veel MKM valitsemisalast Tööinspektsioon (TI), Riikliku Lepitaja Kantselei ja

Eesti Töötukassa (TK) ning SoM valitsemisalast Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskus (TEHIK), täpsemat teenuste jaotust vt eelmises peatükis.

Programmi ja selle tegevuste peavastutaja on MKM, kuid mõned nende tegevuste alt elluviidavad

teenused kuuluvad SoMi valitsemisalasse (SKA poolt osutatav kahjuhüvitis ja lisapuhkuste hüvitamine

riigieelarvest ning valitsemisalade vahelised IKT-teenused).

Programmi kinnitavad majandus- ja tööstusminister ning sotsiaalkaitseminister pärast riigieelarve

seaduse vastuvõtmist vastavalt pädevusjaotusele ning see avalikustatakse MKMi ja SoMi

kodulehtedel5.

Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, st kooskõlas riigi eelarvestrateegia ning riigi

rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada heaolu tulemusvaldkonna

teised programmid (laste ja perede programm, sotsiaalhoolekande programm, vanemaealiste

programm, soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste programm). Teistest tulemusvaldkondadest

toetab programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ Haridus- ja

Teadusministeeriumi laste ja noorte programm, mis kajastab muuhulgas Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskuse poolt pakutavaid teenuseid.

Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutavad MKM ja SoM

vastavalt ülal toodud jaotusele tegevuste ja teenuste lõikes. Programmi aluseks olevate strateegiliste

dokumentide koostamisel on konsulteeritud partneritega nii teistest avaliku sektori

organisatsioonidest kui ka mittetulundussektorist ning programmi täitmisest antakse aru Heaolu

arengukava 2023-2030 juhtkomisjonile ning tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni

ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel6.

Tulemusaruanded on avalikustatud nii MKMi kui ka SoMi kodulehtedel7.

Programmi tegevuste elluviimiseks vajalikud olulisemad arendusülesanded lisatakse MKMi ja SoMi

tööplaanidesse, mille raames nende täitmist ka seiratakse.

5 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; Sotsiaalministeeriumi koduleht: https://sm.ee/arengukavad-programmid-ja- tooplaanid 6 Heaolu arengukava 2023-2030 juhtkomisjon: https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koduleht, tegevuspõhine riigieelarve: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve; Sotsiaalministeeriumi koduleht: https://sm.ee/arengukavad-programmid-ja- tooplaanid

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 1

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Teenuse nimetus Eesmärk Lühikirjeldus Vastutaja

asutus

Programmi tegevus 1: Tööhõive toetamine ja areng

Eesmärk: Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget taset läbi aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete, et aidata inimesi tööotsingute ajal ja ennetada töötust

1.1. Eesti Töötukassale

aktiivsete ja passiivsete

tööturumeetmete

osutamiseks vahendite

andmine

Eesti Töötukassale vahendite tagamine

aktiivsete tööturumeetmetena teenuste

osutamiseks ja passiivsete

tööturumeetmetena hüvitiste ja toetuste ning

sotsiaalmaksu maksmiseks

Teenus hõlmab sihtotstarbelise eraldisega vahendite andmist Eesti

Töötukassale, sh töötutoetuseks ja töövõimetoetuseks, erijuhtudel

sotsiaalmaksu tasumiseks, töötuskindlustus-, koondamis- ja

maksejõuetushüvitiseks ning panusena sihtkapitali aktiivsete tööturumeetmete

pakkumiseks. Alates 2024. aastast on tööhõiveprogrammis 2024–2029

hõlmatud nii sihtkapitalist kui EL struktuuritoetuste vahendite abil rahastatud

tööturumeetmed. Välisvahenditest (ESF+) rahastatakse näiteks oskuste

arendamist, vähenenud töövõimega inimeste konkurentsivõime suurendamist

tööturul ning piirkondlikke tööturumeetmeid ja piirkondlikku mobiilsust.

MKM

1.2. Tööturuteenuste

osutamine tagamaks

paremaid võimalusi hõives

osalemiseks

Tööturuteenust saavate isikute tööalaste ja

tööhõives osalemise võimaluste

suurendamine

Teenusega soodustatakse tööturuteenust saavate isikute tööalaseid võimalusi ja

tööhõives osalemist, sealhulgas noorte töötuse vähendamiseks ja nende

tööalase teadlikkuse suurendamiseks, mitte-eesti naiste tööturule sisenemise

toetamiseks ning tööturul haavatavamas positsioonis olevatele inimestele või

majanduse struktuurimuutusi toetavate oskuste suurendamiseks. Teenust pakub

Eesti Töötukassa välisvahendite toel: noortele suunatud teenuseid RRF ja

oskuste arendamise tegevusi ESF+ vahenditest.

MKM

1.3. NEET noorte ja

tervisest tulenevate

takistustega inimeste

tööturul toetamine

Poliitika kujundamine parandamaks NEET-

olukorras olevate noorte ning tervisest

tulenevate takistuste tõttu haavatavamas

olukorras olevate inimeste võimalusi

tööturul

NEET-olukorras olevatele noortele mõeldud poliitikakujundamise tegevused,

mis on seotud SKA ja KOVide tegevustega. Samuti hõlmab teenus tervisest

tulenevate takistuste tõttu tööturul haavatavamas olukorras olevate inimeste

tööturul toetamist. Selleks arendatakse töövõime toetuse süsteemi kaudu,

analüüsides nende inimeste probleeme. Tegevused on seotud Eesti Töötukassa

vähenenud töövõimega inimestele pakutavate tööturuteenuste, -toetuste ja

hüvitistega.

MKM

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 1

1.4. Erinevate

tööturumeetmete

pakkujate tegevused

Soodustada toetuste kaudu väiksema

konkurentsivõimega sihtrühmade võimalusi

tööturul osalemiseks lähtuvalt

spetsiifilisematest tööle asumise takistustest

ja tööturu arengutest

Toetatakse tööturumeetmeid pakkuvaid projekte väiksema konkurentsivõime

sihtrühmadele, sh NEET-olukorras ja -riskis noored, nende lähedased,

vanemaealised ja kõrgemas keskeas olevad inimesed, individuaalsemat ja

isiklikumat abi vajavad inimesed, mitte-eestlased jm väiksema

konkurentsivõimelise kvalifikatsiooniga inimesed, eelkõige naised. Samuti

toetatakse regionaalseid meetmeid ja erinevate sihtrühmade oskuste

arendamisega seotud tegevusi. Tegevusi rahastatakse välisvahenditest.

MKM

1.5. Põlevkivi sektori

töötajate tööalaste

üleminekute toetamine

Soodustada kliimamuutustega seotud

üleminekust enim mõjutatud töötajate edukat

liikumist ühelt töökohalt või ühest

majandussektorist teise

Põlevkivisektori ettevõtetest lahkuvate või neis töö kaotanud töötajate oskuste

kaasajastamiseks ja piirkonna muutuvatele tööturuvajadustele vastamiseks

toetatakse nende ümber- ja täiendõpet nii tasemeõppes osalemiseks kui

mikrokvalifikatsiooni omandamiseks, samuti toetatakse töötuse lõksu sattumise

ja pikaajalise töötuse ennetamiseks tööle asumist uuele kohale, kui seda tehakse

lühikese aja jooksul pärast töö kaotamist. Teenust osutab Eesti Töötukassa.

MKM

1.6. Mitte-eesti noorte

tööellu sisenemise

toetamine. Noortele

karjäärivõimalusi ja

töömaailma tutvustav

programm

Tutvustada Ida-Virumaa noortele

töömaailma praktiliste töövaatluste kaudu

ning toetada vene emakeelega noorte

lõimumist töövaatlusprogrammi kaudu

Luuakse ja viiakse ellu töövaatlusprogrammi Ida-Virumaa üldhariduskoolide 8.

ja 11. klassi ning kutsekoolide 1. kursuse õpilastele. Programm võimaldab neil

süsteemselt saada teadmisi ja kogemusi tööalaste võimaluste kohta, kuna

õpilastele pakutakse erinevate tööandjate juures tööeluteemalisi töötubasid ja

töövaatlusi. Programm toetab eesti- ja venekeelsete noorte lõimumist

ühistegevuste ja kontaktide loomise kaudu. Teenust pakub Ida-Viru

Ettevõtluskeskus ning rahastatakse välisvahenditest (ESF).

MKM

1.7. Tööhõive poliitika

kujundamine

Tööhõivepoliitika toetab tööhõive kõrget

taset, sh läbi rakenduslike küsimuste

lahendamise ja vajalike seisukohtade

esitamise.

Teenuse sisuks on tööhõivepoliitika väljatöötamine, et toetada tööealise

elanikkonna suurt tööga hõivatust ja tööandjatele tarviliku tööjõu olemasolu.

See hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende

rakendamise ettevalmistamist, õigusaktide väljatöötamist ja menetlemist ning

EL-i otsustusprotsessis osalemist, strateegiadokumentide väljatöötamist ja

elluviimise hindamist tööhõivepoliitikat puudutavas, samuti huvigruppide

teavitamist valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning nende

kaasamist aruteludesse.

MKM

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 1

1.8. IKT osutamine

Astangu KRK-le

Info- ja kommunikatsiooniteenus on

Haridus- ja Teadusministeeriumi

valitsemisala asutusele Astangu

Kutserehabilitatsioonikeskusele osutatud.

Teenuse sisu on TEHIKu poolt info- ja kommunikatsiooniteenuse pakkumine

Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast väljaspool. IKT teenuse saajaks on

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala asutus Astangu

Kutserehabilitatsioonikeskus.

SoM

Programmi tegevus 2: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng

Eesmärk: Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab kvaliteetses tööelus osalemist, et töötaja saaks tööl käia ja tööandja saaks tööd pakkuda õiglastel töötingimustel

ohutus töökeskkonnas

2.1. Nõustamisteenuse

osutamine ning töövõimet

hoidva ja säästva

töökeskkonna arendamine

Tööturu osapooltele on tagatud töösuhete,

töötervishoiu ja tööohutuse nõustamine ning

teabe kättesaadavus

Teenust osutab Tööinspektsioon, pakkudes nii töötajatele kui ka tööandjale

töökeskkonna ja -suhete parandamiseks ja hoidmiseks ning töövõimekao

ennetamiseks nõustamisteenust ning erinevaid koolitus-, teavitus- ja

kaasamistegevusi. Teenus hõlmab ka Tööinspektsiooni teenistujate pädevuse

suurendamist. Lisaks arendatakse teabe kättesaadavuse ja tööelu järelevalve

parandamiseks infotehnoloogilisi lahendusi. Teenust rahastatakse peamiselt

ESF vahenditest.

TI (MKM)

2.2. Tööandjaid ja

töötajaid toetavad

tegevused töötingimuste

edendamiseks

Töövõime vähenemise ennetamine ohutu

töökeskkonna kaudu ja töötingimuste

edendamine

Soodustatakse töötingimuste edendamiseks teadmispõhist poliitikakujundamist

ja rakendamist ning viiakse ellu tegevusi tööandjate ja töötajate teadliku

käitumise kujundamiseks. Teenust rahastatakse ühtekuuluvusfondist.

MKM

2.3. Riikliku järelevalve

tegemine

Töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete

järelevalve läbiviimine

Tööinspektsioon teostab töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate

õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalvet (nt järelevalve töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse ning töölepingu seaduse alusel, sh järelevalve

rakendusaktidest tulenevate nõuete üle).

TI (MKM)

2.4. Kahjuhüvitis Õigustatud isikutele on välja makstud

kutsehaiguse ja tööõnnetustega seotud

kahjuhüvitised ja seeläbi panustatud

inimeste majandusliku toimetuleku

paranemisse

Kahjuhüvitist makstakse töötervishoiu ja tööohutuse alusel, mille järgi läheb

tööandja poolt kannatanule tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud

tervisekahjustuse või surma põhjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise

nõue üle Sotsiaalkindlustusametile, kui on tuvastatud tööandja kohustus kahju

hüvitada ning tööandja likvideeritakse õigusjärglaseta. Sotsiaalkindlustusamet

tuvastab töövõime kaotuse protsendi ning maksab tööandja asemel hüvitist.

SKA

(SoM)

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 1

2.5. Töövaidluste

lahendamine

Tööandja ja töötaja vaheliste töövaidluste

lahendamine

Tööinspektsiooni juures asuvad kohtuvälised ja sõltumatud

töövaidluskomisjonid lahendavad tööandja ja töötaja töösuhetes tekkinud

töövaidlusi.

TI (MKM)

2.6. Töötüli lepituse

läbiviimine ja

kollektiivsete töösuhete

alase nõustamise

pakkumine

Kollektiivsete töötülide lahendamine Riikliku lepitaja kantselei korraldab menetlusse võetud kollektiivsete töötülide

lahendamisega seotud lepitustoiminguid.

RLK

(MKM)

2.7. IKT osutamine MKMi

valitsemisala asutustele Info- ja kommunikatsiooniteenus on MKMi

valitsemisala asutustele osutatud.

Teenuse sisu on TEHIKu poolt info- ja kommunikatsiooniteenuse pakkumine

sotsiaalministeeriumi valitsemisalast väljaspool. IKT teenuse saajateks on

majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutused

Tööinspektsioon, Riikliku Lepitaja Kantselei ning Soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise voliniku kantselei.

SoM

2.8. Kutsehaiguste

ekspertiisi rahastamine

Kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haiguste

ekspertiisid on läbi viidud

Kutsehaiguste ekspertiisi läbiviimiseks on sõlmitud SA Põhja-Eesti

Regionaalhaiglaga leping aastateks 2022-2024. Viiakse läbi umbes 200

kutsehaigestumise ekspertiisi aastas.

MKM

2.9. Lisapuhkuse

hüvitamine riigieelarvest

Tööandjale on hüvitatud lisapuhkuste tasu

vastavalt õigustatusele SKA-le esitatud

taotluse alusel. Selle kaudu toetatakse

inimese pikaajalist tööelus osalemist ning

suurendatakse elukvaliteeti ühildades sellega

töö ja pereelu.

Töölepingu seaduse kohaselt on osalise või puuduva töövõimega ja alaealise

töötaja iga-aastane puhkus 35 kalendripäeva. Riigi poolt hüvitatakse tööandjale

põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa (7 kalendripäeva) eest

makstav puhkusetasu. Sügava puudega lähedastel on võimalik kasutada

lisapuhkust kuni 5 tööpäeva aastas.

SKA

(SoM)

2.10. Töösuhete ja

töökeskkonna poliitika

kujundamine

Töösuhete ja töökeskkonna poliitika toetab

kvaliteetses tööelus osalemist, sh läbi

rakenduslike küsimuste lahendamise ja

vajalike seisukohtade esitamise.

Töösuhete ja töökeskkonna poliitika väljatöötamine ja ellurakendamine, et

aidata kaasa tööelu kvaliteedi paranemisele ning toetada tööealise elanikkonna

tööga hõivatust. Valmistatakse ette ministeeriumi ja valitsuse

valdkonnapoliitilisi otsuseid ja nende rakendamist, osaletakse Euroopa Liidu

otsustusprotsessis, töötatakse välja töösuhete ja töökeskkonna poliitikaid

MKM

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 1

puudutavaid strateegiadokumente ja hinnatakse nende elluviimist, samuti

kaasatakse valdkonna algatustesse ja otsustesse huvigruppe.

Kasutatud lühendid: MKM – majandus- ja kommunikatsiooniministeerium SoM – sotsiaalministeerium TI – tööinspektsioon RLK – riikliku lepitaja kantselei SKA - sotsiaalkindlustusamet

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 1

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Teenuste eelarved on indikatiivsed ja on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks.

MKM-i valitsemisala teenused

Teenuse nimetus 2025 2026 2027 2028

Programmi tegevus 1: Tööhõive toetamine ja areng

Eesti Töötukassale aktiivsete ja

passiivsete tööturumeetmete

osutamiseks vahendite andmine

-962 264 085 -961 649 482 -995 252 852 -1 041 677 960

Tööturuteenuste osutamine tagamaks

paremaid võimalusi hõives

osalemiseks

-3 128 824 -168 802 -154 174 -153 687

NEET noorte ja tervisest tulenevate

takistustega inimeste tööturul

toetamine

-860 257 -743 527 -594 109 -505 216

Erinevate tööturumeetmete pakkujate

tegevused

-4 678 436 -4 106 983 -2 621 554 -1 972 217

Põlevkivi sektori töötajate tööalaste

üleminekute toetamine

-1 439 443 -1 625 122 -1 732 627 -1 428 248

Mitte-eesti noorte tööellu sisenemise

toetamine. Noortele karjäärivõimalusi

ja töömaailma tutvustav programm

-296 335 -287 862 -281 496 -131 216

Tööhõive poliitika kujundamine -339 610 -318 072 -300 201 -299 804

Programmi tegevus 2: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng

Nõustamisteenuse osutamine ning

töövõimet hoidva ja säästva

töökeskkonna arendamine

-1 530 187 -1 621 097 -1 728 803 -217 767

Tööandjaid ja töötajaid toetavad

tegevused töötingimuste

edendamiseks

-664 014 -747 056 -748 418 -773 270

Riikliku järelevalve tegemine -5 153 749 -4 919 440 -4 840 922 -1 964 451

Töövaidluste lahendamine -1 138 363 -1 146 247 -1 160 020 -1 238 864

Töötüli lepituse läbiviimine ja

kollektiivsete töösuhete alase

nõustamise pakkumine

-143 998 -141 280 -140 095 -152 131

Kutsehaiguste ekspertiisi rahastamine -203 932 -192 352 -177 210 -176 702

Töösuhete ja töökeskkonna poliitika

kujundamine

-614 532 -587 020 -566 891 -566 592

KINNITATUD majandus- ja tööstusministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 12

Lisa 1

SoM-i valitsemisala teenused

Teenuse nimetus 2025 2026 2027 2028

Programmi tegevus 1: Tööhõive toetamine ja areng

IKT osutamine Astangu KRK-le -351 521 -319 827 -319 523 -318 915

Programmi tegevus 2: Kvaliteetse tööelu tagamine ja areng

Kahjuhüvitis -7 458 387 -7 433 222 -7 430 739 -7 391 564

Lisapuhkuse hüvitamine riigieelarvest -5 334 950 -5 588 741 -5 849 109 -6 113 261

IKT osutamine MKMi valitsemisala

asutustele

-1 961 036 -1 882 277 -1 879 530 -1 878 804

KÄSKKIRI

31.01.2025 nr 12

Tööturuprogrammi ja soolise võrdsuse ja võrdse

kohtlemise programmi kinnitamine aastateks 2025–

2028

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a

määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,

hindamise ja muutmise kord“ kinnitan tööturuprogrammi aastateks 2025 kuni 2028 (lisa 1) ja

soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmi aastateks 2025 kuni 2028 (lisa 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister