Muinsuskaitseameti palgajuhendi kehtestamine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 31.01.2025 nr 17

Muinsuskaitseameti palgajuhendi

kehtestamine

Avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 alusel:

1. Kehtestan Muinsuskaitseameti palgajuhendi uues redaktsioonis (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 29.09.2017. a käskkirja nr 1 -2/216

„Muinsuskaitseameti palgajuhendi kehtestamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

Lisa

Kinnitatud

kultuuriministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 17

Muinsuskaitseameti palgajuhend

1. Üldpõhimõtted

1.1. Palgajuhend reguleerib Muinsuskaitseameti (edaspidi amet) ametnike ja töötajate

(edaspidi teenistujate) palga ja töötasu määramise ning maksmise korda, muutuvpalga

maksmise tingimusi ja korda, muu seaduses sätestatud lisatasu, puhkusetasu ning hüvitise

maksmise tingimusi ja korda ning palga maksmise aega ja viisi.

1.2. Palgajuhendi eesmärk on sätestada asutuse teenistujate töö tasustamise põhimõtted, et

tagada tasu maksmise selgus ja läbipaistvus.

2. Mõisted

2.1. Teenistuja – avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus

töösuhtes olev töötaja.

2.1.1. Ametnik – isik, kes on asutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes ning

teostab avalikku võimu.

2.1.2. Töötaja – asutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu,

vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd.

2.2. Teenistuskoht – asutuse teenistuskohtade koosseisus ettenähtud ameti- või töökoht.

2.3. Palk – teenistujale makstav põhipalk või töötasu, millele lisaks võidakse maksta

muutuvpalka ja/või eritingimustes töötamise eest lisatasu ja/või asendustasu.

2.4. Põhipalk – ametniku põhipalk (ATS § 61 lõige 2) või töötajaga töölepingus kokkulepitud

igakuine töötasu.

2.5. Muutuvpalk – teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta

tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana

erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.

2.6.1. Tulemuspalk – arengu- ja hindamisvestluse tulemuste põhjal või asutuses

rakendatud muu hindamissüsteemi alusel makstav ühekordne tasu.

2.6.2. Preemia – ühekordne tasu teenistuja tunnustamiseks erakordsete teenistusalaste

saavutuste eest.

2.6.3. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest – tasu teenistuja

ametijuhendis fikseerimata täiendavate teenistusülesannete täitmise eest.

2.6. Asendustasu – lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või

ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest, juhul kui asendamine ei ole

ettenähtud teenistuja ametijuhendis või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga

töökoormuse olulise suurenemise.

2.7. Ületunnitöö lisatasu – ületundide tegemise eest makstav lisatasu.

2.8. Öötöö lisatasu – lisatasu, mida makstakse juhul, kui teenistuja tööaeg langeb ööajale ning

kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga

määramisel.

2.9. Riigipühal tehtava töö lisatasu – lisatasu, mida makstakse juhul, kui tööaeg langeb

riigipühale.

3. Üldpõhimõtted

3.1. Teenistujatele palkade määramisel ja kokku leppimisel ning maksmisel lähtutakse avaliku

teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ning käesolevast palgajuhendist.

3.2. Asutus maksab kõikidele teenistujatele palka sarnastel alustel, et kõik teenistujad oleksid

koheldud õiglaselt vaatamata teenistussuhte vormile.

Kinnitatud

kultuuriministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 17

3.3. Palga arvestusperiood on üks kuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja

täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud tööajanormist lühem tööaeg,

arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest.

3.4. Palka makstakse üks kord kuus hiljemalt jooksva kalendrikuu viimasel tööpäeval

teenistuja määratud arvelduskontole. Kui jooksva kuu viimane päev on puhkepäev,

tehakse ülekanne sellele eelneval tööpäeval. Teenistuja saab arvelduskontot vajadusel

riigitöötaja iseteenindusportaalis muuta (edaspidi RTIP).

3.5. Teenistuja määrab enda palga maksuvaba tulu suuruse ning esitab sellekohase avalduse

RTIP-is. Vajadusel saab teenistuja maksuvaba tulu suurust RTIP-is muuta jooksva kuu

20. kuupäevaks järgmise kuu kohta.

3.6. Asutus võib teenistuja palgast kinni pidada asutuse arvel tehtavate kulude (näiteks telefoni

kasutamise) kehtestatud limiiti ületava summa ja teenistujale makstud ettemakse, sellest

eelnevalt teenistujat teavitades.

3.7. Asutus peab väljamakstavalt palgalt ja töötasult seadusega sätestatud juhtudel kinni

tulumaksu, töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni makse ning

maksab seadusega sätestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse. Maksusid ja

makseid saavate asutuste ning nende maksmisega kaasneva kaitse kohta leiab info

Rahandusministeeriumi kodulehelt: https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus-

kinnisvara/avalik-teenistus/palgakorraldus

3.8. Asutuse juhtkond vaatab palgajuhendi üle üldjuhul kord aastas või vastavalt vajadusele.

3.9. Ameti tugiteenuste osakond arendab palgakorralduse valdkonda ning jälgib palga

määramise ja kokkuleppimise vastavust seadusele ja palgajuhendile.

3.10. Palgakorralduse aluseks olevate õigusaktide muutmise korral muudetakse

teenistujate palgatingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti

kehtima hakkamise päevast arvates.

3.11. Ametniku põhipalga ja muud palgakomponendid määrab käskkirjaga tema ametisse

nimetamise õigust omav isik ning töötaja põhipalk lepitakse töötaja ja töölepingu

sõlmimise õigust omava isiku vahel kokku töölepingus. Mõlemal juhul on aluseks

teenistuja vahetu juhi ettepanek, mille on kooskõlastanud tugiteenuste osakond. Katseajal

võib määrata teenistuskoha põhipalgast kuni 20% madalama palgamäära.

3.12. Teenistujal on õigus saada selgitusi kõikide palgakomponentide kohta oma vahetult

juhilt.

3.13. Välisvahenditest rahastatavate projektide korral lähtutakse teenistujate tasustamisel

käesolevast palgajuhendist, arvestades projektide rahastamise tingimusi ja reegleid.

3.14. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) arvestab palka ja töötasu ning maksab

selle õigeaegselt välja.

3.15. RTK palgaarvestaja väljastab teenistujale teatise arvestatud palga ja töötasu,

puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja

töötuskindlustusmaksu kohta. Teenistujal on õigus talle arvestatud palga kohta saada

selgitusi RTK palgaarvestajalt.

4. Põhipalga astmestik

4.1. Asutuse teenistuskohad on jaotatud palgaastmetesse. Igale palgaastmele vastab põhipalga

vahemik, mis määrab sellesse palgaastmesse kuuluvate teenistuskohtade kuu põhipalga

miinimum- ja maksimummäärad. Palgaastmed, põhipalga vahemikud on loetletud juhendi

lisas.

4.2. Palgaastmete moodustamisel võetakse arvesse:

4.2.1. asutuse eelarvelisi võimalusi;

Kinnitatud

kultuuriministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 17

4.2.2. põhipalga konkurentsivõimet (üldjuhul teenistuskoha avaliku teenistuse vastava

tööpere mediaantase);

4.2.3. töö keerukust ja vastutuse ulatust;

4.2.4. teenistuskoha strateegilisust ja seotust asutuse eesmärkide täitmisega;

4.2.5. hinnangut töösooritusele, sealhulgas hinnatakse nii teenistusülesannete täitmist kui

teenistuja kompetentse.

4.3. Palgaastmestikus vastavale teenistuskohale ettenähtud põhipalga vahemiku maksimum

määrast kõrgemat põhipalka on lubatud maksta vaid erandjuhtudel, mille põhjendatust

hindab asutuse juht.

4.4. Palgaastmetele vastavate põhipalga vahemike muutmise vajaduse analüüsimise korraldab

tugiteenuste osakond üks kord aastas.

4.5. Palgaastmestiku muutus ei tähenda automaatselt individuaalsete palkade muutmist.

5. Põhipalga määramine

5.1. Teenistuja põhipalga määrab või lepib kokku palgaastmestikus vastava teenistuskoha

põhipalgavahemiku järgi asutuse juht vahetu juhi ettepanekul vastavalt

teenistusülesannete keerukusele ja teenistuskoha vastutuse ulatusele ning teenistuja

haridust, kompetentsust, kogemust ja individuaalset tulemuslikkust (töösooritust)

arvestavalt.

5.2. Teenistujate põhipalkade muutmise vajadust ja võimalust analüüsitakse kord aastas

palgauuringu tulemustest lähtuvalt või vastavalt vajadusele. Teenistujate põhipalkade

ülevaatamise eelduseks on asutuse eelarveliste võimaluste olemasolu ning lõppenud aasta

arengu- ja hindamisvestluste tulemused.

5.3. Individuaalse põhipalga muudatuse motiveeritud ettepaneku teeb teenistuja vahetu juht

kooskõlastatult tugiteenuste osakonnajuhatajaga ning põhipalga suuruse otsustab asutuse

juht.

5.4. Erandjuhul tehakse vahetu juhi põhjendatud ettepanekul ja asutuse juhi nõusolekul

individuaalseid põhipalga muutusi ka aasta jooksul.

6. Muutuvpalga maksmise tingimused ja kord

6.1. Muutuvpalga maksmise tingimused

6.1.1. Muutuvpalka makstakse kas tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate

teenistusülesannete täitmise eest või preemiana.

6.1.2. Muutuvpalka makstakse eelarvevahendite olemasolul.

6.1.3. Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul teenistuja põhipalgale juurde maksta kuni

20% teenistuja aastasest põhipalgast, mille arvutamisel lähtutakse jooksva

kalendriaasta kohta teadaolevatest andmetest.

6.1.4. Juhul kui põhipalk muutub aasta jooksul, tehakse eraldi arvestus muudatuseelse ja

muudatusjärgse perioodi kohta.

6.1.5. Muutuvpalga maksmise otsustab teenistuja vahetu juhi ettepaneku alusel asutuse

juht iga kord eraldi.

6.2. Tulemuspalga maksmise tingimused ja kord

6.2.1. Tulemuspalka makstakse heade töötulemuste ja kokkulepitud eesmärkide

saavutamise eest.

6.2.2. Tulemuste hindamisel arvestatakse tööplaani täitmist, panust aasta jooksul

jooksvalt kokku lepitud eesmärkide saavutamisse ning/või arengu- ja

hindamisvestlusel kokkulepitud eesmärkide saavutamist.

Kinnitatud

kultuuriministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 17

6.2.3. Ettepaneku teenistuja tulemuspalga suuruse osas teeb selleks eraldatud vahendite

piires teenistuja vahetu juht.

6.2.4. Tulemuspalk määratakse asutuse juhi käskkirjaga.

6.3. Täiendavate teenistus- või tööülesannete täitmise eest lisatasu maksmise tingimused ja

kord

6.3.1. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest makstakse teenistujale, kes

täidab asutuse juhi või vahetu juhi antud kokkulepitud töömahtu ületavaid või

teenistuskoha eesmärgist mittetulenevaid ülesandeid.

6.3.2. Lisatasu täiendavate teenistusülesannete eest määratakse ühekordse või tähtaegse

lisatasuna.

6.3.3. Lisatasu maksmise ettepaneku teeb asutuse juhile teenistuja vahetu juht üldjuhul

enne teenistujale täiendava teenistusülesande andmist, kooskõlastades selle eelnevalt

tugiteenuste osakonnajuhatajaga. Täiendavad tööülesanded ja nende täitmise eest tasu

maksmine lepitakse eelnevalt töötajaga kokku. Ettepanekus peavad olema fikseeritud

teenistusülesanded ja ajavahemik, millal ülesannet täidetakse. Lisatasu määramise,

lisatasu suuruse ja ajavahemiku, mille jooksul lisatasu makstakse, otsustab asutuse

juht.

6.3.4. Kui täiendavad ülesanded tuleb anda ette planeerimata ja kiireloomuliselt,

vormistatakse vajalikud dokumendid esimesel võimalusel.

6.4. Preemia maksmise tingimused ja kord

6.4.1. Preemiat võib maksta teenistuja erakordsete teenistusalaste saavutuste eest,

arvestades asutuse eelarvelisi võimalusi.

6.4.2. Ettepaneku preemia määramiseks teeb üldjuhul teenistuja vahetu juht esimesel

võimalusel pärast erakordset teenistusalast saavutust, kooskõlastades selle eelnevalt

tugiteenuste osakonnajuhatajaga. Preemia suuruse otsustab asutuse juht igal korral

eraldi oma käskkirjaga.

7. Muu seaduses sätestatud lisatasu ning hüvitise maksmise tingimused ja kord

7.1. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest lisatasu (asendustasu) maksmise tingimused

ja kord

7.1.1. Teenistujale makstakse puuduva teenistuja teenistus- või tööülesannete täitmise

eest ühekordset või tähtaegset lisatasu, kui selline asendamine ei ole ette nähtud

ametijuhendis või kui see tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse

olulise suurenemise.

7.1.2. Puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta teenistujale, lisaks tema

põhipalgale, lisatasu proportsionaalselt lisandunud tööülesannetega, kuid mitte üle

30% asendatava teenistuja põhipalgast või töötasust.

7.1.3. Vahetu juhi esitatud lisatasu maksmise ettepanekus peavad olema märgitud

täiendavad teenistus- või tööülesanded ja nende täitmise ajavahemik.

7.1.4. Ülesannete määramise ja lisatasu maksmise ulatuse ametnikule otsustab asutuse

juht lähtuvalt avaliku teenistuse seaduse §-st 57.

7.2. Eritingimustes töötamise eest lisatasu maksmise tingimused ja kord

7.2.1. Eritingimustes töötamine sisaldab teenistujale ületunnitöö, riigipühal ja ööajal

töötamise hüvitamise põhimõtteid.

7.2.2. Ööajal töötamisel makstakse seadusest tuleneval alusel ametnikule 1,25-kordset

põhipalka ja töötajale 1,25 kordset töötasu kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema

ametijuhendis ning seda ei ole arvestatud tema palga määramisel või tasu

kokkuleppimisel. Kokkuleppel võib ööajal töötamise hüvitada vaba aja andmisega.

Kinnitatud

kultuuriministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 17

7.2.3. Riigipühal töötamisel makstakse seadusest tuleneval alusel ametnikule 2-kordset

põhipalka ja töötajale 2-kordset töötasu. Teenistuja taotlusel võib hüvitada riigipühal

töötamist vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses ning sel juhul tasustatakse

riigipühal tehtud tööd nagu tavaliselt tööpäeval.

7.2.4. Ületunnitöö eest hüvitamisel makstakse seadusest tuleneval alusel ametnikule 1,5-

kordset põhipalka või hüvitatakse ametniku taotlusel vaba ajaga ületunnitöö ajaga

võrdses ulatuses. Töötajale hüvitatakse ületunnitöö samaväärses ulatuses vaba aja

andmisega, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö töötamise hüvitamist rahas. Töötajale

ületunnitöö hüvitamisel rahas makstakse töötajale 1,5 kordset töötasu.

8. Puhkusetasu arvutamine ja maksmine

8.1. Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.2009. a määruse nr 91 „Keskmise

töötasu maksmise tingimused ja kord“ alusel.

8.2. Kui puhkuse eest keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu on väiksem palgast või

töötasust, mida teenistuja saaks samal ajavahemikul teenistusülesandeid täites, makstakse

teenistujale puhkusetasuna kokkulepitud palka või töötasu.

8.3. Puhkusetasu kantakse teenistuja arvelduskontole järgmisel palgapäeval, kui tööandja ja

teenistuja ei ole kokku leppinud teisiti. Kui teenistuja soovib puhkusetasu kandmist

arvelduskontole eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, teeb ta riigitöötaja

iseteenindusportaali puhkusetaotluses sellesisulise märke vähemalt viis tööpäeva enne

puhkuse algust.

8.4. Juhul, kui teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja

puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse

puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate

kuude palgast.

9. Tasustamine tasemeõppe ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolitusega

seotud õppepuhkuse ajal

9.1. Tasemeõppe ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolitusega seotud

õppepuhkuse ajal makstakse teenistujale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu

20 kalendripäeva eest. Tasemeõppe ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil

täienduskoolitusega seotud õppepuhkuse ülejäänud võimaliku 10 kalendripäeva eest

teenistujale õppepuhkusetasu ei maksta.

9.2. Lisaks punktis 9.1. sätestatule antakse tasemeõppe lõpetamiseks täiendavalt õppepuhkust

15 kalendripäeva, mille eest makstakse teenistujale töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel

kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.

10. Töötasu säilitamine reservteenistuse ajal

10.1. Reservteenistuses (õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel) viibimise ajal

säilitatakse reservväelasest teenistujale tema põhipalk.

11. Tööandja makstava haigushüvitise maksmise tingimused ja kord

11.1. Asutus maksab teenistujatele haigushüvitist enne tervisekassa makstavat hüvitist

alates haigestumise esimesest päevast, lähtudes teenistuja viimase kuue kuu jooksul

makstud keskmisest palgast või töötasust.

12. Tasustamine välisvahenditest rahastatavate projektide korral

12.1. Välisvahenditest rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja

millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale

töötasu. Seejuures tuleb järgida käesolevas punktis kehtestatud põhimõtteid kooskõlas

vastava projekti rahastamisallika reeglitega.

Kinnitatud

kultuuriministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 17

12.2. Juhul, kui projekti täitmisega seotud teenistujale makstakse töötasu projekti

välisvahenditest, vähendatakse proportsionaalselt asutuse omavahenditest makstavat

teenistuja palka või töötasu, vähendades vastavalt tema projektiga mitteseotud teenistus-

või tööülesannete mahtu või muutes nende sisu.

12.3. Juhul, kui projekti juhtimine või muu projekti täitmisega seotud ülesanne ei ole

teenistuja ametijuhendis fikseeritud ning punktis 11.2. nimetatud põhimõte ei ole

rakendatav, siis olenevalt konkreetse projekti rahastamisallika reeglite võimalustest:

11.3.1. käsitletakse projekti täitmisega seotud ülesannet kui teenistujale antud täiendavat

teenistusülesannet, mille eest makstakse talle lisatasu kooskõlas käesoleva

palgajuhendi punktiga 6.3. või;

11.3.2. täidab teenistuja projekti täitmisega seotud ülesandeid ületunnitööna, mis

hüvitatakse talle rahas vastavalt käesoleva palgajuhendi punktile 7.2.

Kinnitatud

kultuuriministri 31.01.2025 käskkirjaga nr 17

Lisa

Muinsuskaitseameti palgaastmed koos põhipalga vahemiku ning teenistuskoha

kirjeldusega

Palgaaste Põhipalga vahemik Teenistuskohad

Miinimum-

määr

Maksimum-

määr

1 1750 2200 Keskastme spetsialistid

Täidavad keerukamaid, vähem

reguleeritud ülesandeid ja

nõustavad oma spetsiifilises

töövaldkonnas

2 2000 3000 Tippspetsialistid

Juhivad ja arendavad oma

valdkonda või lahendavad ja

nõustavad iseseisvalt keerukaid

ülesandeid, omavad olulist mõju

ameti strateegiliste eesmärkide

saavutamisele

3 2400 3700 Osakonnajuhatajad ja

valdkonnajuhid

Valdkonda arendavad ja

juhtimisalased ülesanded