Valga linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamine“

1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamine“

eelnõu SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Valga linnatuumik on muinsuskaitsealana riikliku kaitse all alates 1995. aastast. Ala võeti kaitse

alla Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 1995. aasta määrusega nr 81 „Tallinna vanalinna

muinsuskaitseala ja Valga linnatuumiku muinsuskaitseala põhimääruste ja piiride kinnitamine“.

Muinsuskaitseala põhimäärust uuendati Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2006. aasta määrusega

nr 15 „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala põhimäärus“.

2019. aasta 1. maist jõustunud muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 91 lg 1 alusel kehtivad

enne nimetatud seaduse jõustumist kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärused seni, kuni

Vabariigi Valitsus tunnistab selle kehtetuks või kuni muinsuskaitseala kaitsekord kehtestatakse

uuesti arvestades MuKSist tulenevaid nõudeid. Sellest lähtuvalt on Muinsuskaitseamet alates

2019. aastast üle vaadanud riikliku kaitse all olevad muinsuskaitsealad ning hinnanud nende

riikliku kaitse vajadust.

Valga muinsuskaitseala osas on Muinsuskaitseamet jõudnud järeldusele, et Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala ei vasta riikliku kaitse eeldusele ning et sellest tulenevalt on põhjendatud

Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine.

Korraldus kehtestatakse MuKS § 20 lg 3 p 1 ja lg 4 alusel. Sellega lõpetakse Valga linnatuumiku

muinsuskaitsealaks olemine ning tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 2006.

a määruse nr 15 „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala põhimäärus“.

Korralduse ja seletuskirja on koostanud Muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse

juht Kaire Tooming (teenistusest lahkunud), ehituspärandi osakonna juhataja Anita Staub

(anita.staub@muinsuskaitseamet.ee, 5341 0266), kaitsekorralduse spetsialist Ave Elken

(ave.elken@muinsuskaitseamet.ee; 5425 0043), õigusosakonna juhataja Kristo-Taavi Ruus

(kristo-taavi.ruus@muinsuskaitseamet.ee, 5300 4122), vanalinnade nõunik Kaarel Truu

(kaarel.truu@muinsuskaitseamet.ee; 526 1516) ja Valgamaa nõunik Margis Sein

(margis.sein@muinsuskaitseamet.ee; 5304 9596).

Valga linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamise menetlusega paralleelselt viib

Muinsuskaitseamet läbi Valga muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis asuvate kinnismälestiste

kaitsevööndite määramise ja mälestiste nimetuste muutmise menetlust. Valga linna

arheoloogilise leiukoha määramise menetlus on lõpetatud.

2. Vastavus riikliku kaitse eeldusele

MuKS § 9 lg 1 kohaselt on muinsuskaitseala riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-

ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud

kultuurmaastik. MuKS § 9 lg 2 kohaselt võib muinsuskaitseala koosneda ühest või mitmest

perioodist pärit hoonetest ja rajatistest koos arheoloogilise kultuurkihi, loodusobjektide,

tänavatevõrgu, teede, kõlvikute ning hoonestus- ja krundistruktuuriga.

MuKS § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse eelduseks, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala

esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline,

2

kunstiline või muu kultuuriväärtus. Valga linnatuumiku muinsuskaitseala vastavust riikliku

kaitse eeldusele hindas1 Muinsuskaitseamet kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23

„Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning

muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumite alusel.

Valga ilmub kirjalikesse allikatesse esmakordselt juba 13. sajandi lõpukümnendeil.

Linnaõigused sai Valga Poola kuningalt Stefan Bathorylt 1584. aastal. 17. ja 18. sajandi sõdades

hävis linn korduvalt. Uus tõus algas Valgas 18. sajandi lõpul. Katariina II kreisireformiga 1783.

aastal sai Valga kreisilinnaks. Sel perioodil kujunes välja linnasüda turuplatsi ja sellest lähtuva

tänavavõrguga. 1887. ja 1889. aastal rajatud raudteedega muutus Valga transpordi

sõlmpunktiks, kuhu suubusid raudteed Tartu, Riia ja Pihkva suunalt. See pani aluse linna

intensiivsele arengule, mis kestis Esimese maailmasõjani. Valga kiire tõus pöördus langusele

pärast Eesti iseseisvumist, mil linn poolitati Eesti ja Läti vahel. Teise maailmasõja purustused

Valgas olid suured. Ajaloolist linnasüdant radikaalselt lõhkuva lahendusena hakati 1960.

aastate alguses ellu viima Kesk tänava laiendamist koos puiestee rajamisega. 1970. aastal

koostati Valga ja Valka jaoks ühtne generaalplaan, mida aluseks võttes lammutati Valgas

ajaloolist hoonestust järgneval paaril aastakümnel ning järk-järgult vähenes ajaloolise

hoonestuse maht.

Valga linnatuumiku muinsuskaitseala hoonestus peegeldab piirilinna arengulugu ja on eri

ajastute kihistusi ja ümberehitamisi sisaldades kirju, kontrastne ja eriilmeline ning seetõttu on

linnaehituslik tervik vaid ositi tajutav. Linnatuumik paikneb küll keskaegsete liikumisteede

ümbruses, kuid Teise maailmasõja järgselt püstitatud suured kortermajad ja puiestee on

tänavatevõrku ja hoonestusstruktuuri lõhkunud.

Riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele vastavuse hindamine näitas, et Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala ei vasta selektiivsuse kriteeriumile. Originaalsubstantsi säilivuse ja tehnilise

seisukorra kriteeriumitele osaline vastavus ei ole sellel juhtumil nii kaaluka tähendusega.

Selektiivsus – Ei vasta kriteeriumile. Enamikke Eestis muinsuskaitsealaks tunnistatud

linnasüdameid iseloomustab linnaehitusajalugu alates keskajast kuni 20. sajandi I pooleni,

andes kujuka ülevaate selles ajavahemikus toimunud asustus-, arhitektuuri- ja

kultuuriajaloolistest protsessidest. Valga linna südames on säilinud vähesed ajaloolised hooned,

linnapildis domineerivad nõukogudeaegsed korrusmajad ning ajaloolise hoonestuse

lammutamisel tekkinud tühjad krundid. Terviklikku miljööd võib tajuda Jaani kiriku ja raekoja

piirkonnas ning lõiguti Vabaduse, Kungla ja Turu tänavatel. Muinsuskaitsealal rohkelt

esindatud nõukogude perioodi arhitektuur ei moodusta samuti ühtset ruumilist tervikut, kuna

1970. aasta generaalplaan ei teostunud.

Originaalsubstantsi säilivus – Vastab vähesel määral kriteeriumile. Valga ajalooline, sajandite

jooksul välja kujunenud tänavavõrk ja asustusmuster on linnapildis halvasti tajutavad.

Hävinenud ajaloolise hoonestuse asemele nõukogude perioodil kerkinud korrusmajad ei järgi

ajaloolist hoonestusmustrit ning hilisemat ajalooliste hoonete kadu markeerivad tühjad krundid.

Linna ajaloolise peatänava, Kesk tänava, muutmine 1950. aastate generaalplaanide alusel

perioodile iseloomulikuks puiesteeks, on hävitanud selles piirkonnas nii ajaloolise tänavavõrgu

kui krundistruktuuri. Paremini säilinud piirkonnaks on Vabaduse tänav ja selle lähedusse jääv

Kungla ja Turu tänava piirkond.

Tehniline seisukord – Vastab osaliselt kriteeriumile. Suur osa muinsuskaitsealal asuvatest

hoonetest on rahuldavas seisukorras. Suuremad ja silmapaistvamad hooned on aktiivses

1 Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg nr 27005) riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine.

09.11.2022, Muinsuskaitseamet

3

kasutuses ning on üldiselt heas seisukorras. Muinsuskaitsealal on ka rida tühjalt seisvaid elu-,

äri-, ja kõrvalhooneid, mille tehniline seisukord on halb.

Muinsuskaitseala kriteeriumitele vastavuse hindamine näitas, et Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala ei vasta kolmele olulisele kriteeriumile: ajaloolise keskkonna säilivus,

mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste kontsentratsioon maa-alal ning terviklikkus.

Säilinud on ajalooline keskkond – Ei vasta kriteeriumile. Linna varasemast perioodist on

tänaseni säilinud tõenäoliselt vaid Y-kujuline tänavate struktuur. Vanim säilinud hoonestus

pärineb 18. sajandi lõpust. Tähelepanuvääriv on 19. ja 20. sajandi vahetusel linna kesksete

tänavate äärde püstitatud suurlinlik mitmekorruseline hoonestus. Valga ajalooline hoonestus on

Teise maailmasõja purustuste ja hilisemate lammutuste tõttu säilinud sporaadiliselt. 1970.

aastal koostatud Valga ja Valka ühtse generaalplaani alusel lammutati Valgas järgneval paaril

aastakümnel palju ajaloolist hoonestust ja asendati asustusmustrit mittejärgiva hoonestusega,

mis lõhkus ajaloolise tänavate- ja krundistruktuuri ning seetõttu ei ole Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala tunnetatav tervikliku ajaloolise linnakeskkonnana.

Mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide kontsentratsioon

maa-alal – Ei vasta kriteeriumile. Valga linnatuumiku muinsuskaitsealal on väärtusliku

hoonestuse kontsentratsioon väga madal. Vaid u 30% muinsuskaitseala hoonetest on säilitanud

ajaloolise ilme, sh enamik väärtuslikke hooneid on tunnistatud mälestiseks. Suurem osa

muinsuskaitseala hoonestusest on kas kaotanud oma ajaloolise välisilme või on tegemist

ajaloolist linnaruumi lõhkuvate uusehitistega.

Arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -

elemendid – Vastab vähesel määral kriteeriumile. Valga asustus pärineb ajalooliste allikate

kohaselt hiljemalt keskajast, kuid vastavat kultuurkihti leitud ei ole. 2022. aasta

eksperdihinnangus2 järeldati seniste väheste arheoloogiliste uuringute põhjal, et keskaegne

Valga alev ei paiknenud varauusaegse ja tänapäevase Valga linna tuumikus. Arheoloogiliste

uuringute tulemused näitavad, et Jaani kiriku ümbruses asub peamiselt 18. sajandil kasutatud

kalmistu, samuti on Kesk tänava piirkonnas tuvastatud arheoloogiline kultuurkiht, mis sisaldab

arheoloogilisi leide 17. sajandist.

Traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad,

avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid – Vastab osaliselt

kriteeriumile. Ajalooliselt ilmestasid linna suuremate elumajade ja villade iluaiad, Jaani kiriku

ümbruse haljastus ning puiesteed, mis tänaseks ei ole planeeritud moel säilinud. Vanim säilinud

haljasala on nn Säde park Aia tn 10, kus varem asus kõlakoda ja restoran, kuid mis tänaseks on

kaotanud oma sõjaeelse kujunduse. 1960. aastatel rajatud Kesk tänava puiestee ei suhestu

ajaloolise linnaruumiga.

Terviklikkus – Ei vasta kriteeriumile. Ajaloolise linnaruumi asustusmustris on alates Teisest

maailmasõjast tehtud drastilisi muutusi ja hävinenud on silmapaistev hulk ajaloolist hoonestust.

Raskesti on tajutav ajalooline tänavavõrk (asemele ehitatud ajaloolist krundistruktuuri ja

asustusmustrit eiravad korrusmajad, tühjaks jäänud krundid). Omaette terviklikku

linnaruumilist kihistust ei moodusta ka nõukogude perioodil ehitatud korrusmajad koos

ümberkujundatud Kesk tänavaga. Selle perioodi linnaruumilised muudatused ja hoonestus ei

suhestu ajalooliselt väljakujunenud asustusmustri ja hoonestusega.

Kokkuvõttes ei ole Valga linnatuumiku muinsuskaitseala puhul tegemist esinduslikuma ja

paremini säilinud linnatuumikuga Eestis. Tänane muinsuskaitseala ei ole tajutav tervikliku

1940. aastaks välja kujunenud struktuuri ja hoonestusega piirkonnana. Hilisemad muudatused

ei ole terviklikult lõpuni viidud ja seetõttu ei saa Valgat käsitleda ka hea näitena 1950.–1980.

2 Tvauri, A. Kesk- ja varauusaegne Valga. 2022.

4

aastate linnaplaneerimisest. Eeltoodust tulenevalt ei vasta Valga linnatuumiku muinsuskaitseala

riikliku kaitse eeldusele ning ei esinda Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. MuKS

§ 20 lg 3 p 1 kohaselt on see aluseks muinsuskaitselaks olemise lõpetamisele.

3. Muinsuskaitseala lõpetamise põhjendused

Vaadeldes muinsuskaitseala säilimist sobivas ja toetavas keskkonnas on näha, et ajalooliste

hoonete säilimine Valga linnas ei ole olnud tagatud, lagunemine on olnud pidev ja kestab ka

täna, nagu näitab linnas olevate lagunevate hoonete suur hulk. Juba 1995. aastal oli

linnaehituslik olukord Valga ajaloolises linnasüdames suhteliselt kontrastne ja tükeldatud.

Valga linnatuumiku muinsuskaitsealana riikliku kaitse alla võtmine ei takistanud linna

ajaloolise hoonestuse hävinemise jätkumist.

Muinsuskaitsealade kaitsekordade koostamise protsessi raames on Muinsuskaitseamet tänaseks

analüüsinud kõigi Eesti muinsuskaitsealade vastavust riikliku kaitse eeldusele. Valga

linnatuumiku muinsuskaitseala puhul jõudis amet järeldusele, et selle muinsuskaitseala puhul

ei ole tegemist silmapaistvama osaga Eesti kultuuripärandist. Muinsuskaitseameti hinnangul

väärib Valga linna säilinud ajalooline asustusmuster ja hoonestus kaitsmist kohalikul tasandil.

Kohalik omavalitsus on kehtestanud Valga linna üldplaneeringus3 (kehtestatud Valga

Linnavolikogu 25.05.2007 määrusega nr 6) Valga linnatuumiku muinsuskaitseala piirides

miljööväärtusliku hoonestusala, siis sellega on ka kohalik omavalitsus Valga linnatuumiku

kohalikul tasandil väärtustanud.

Suurem osa Valga linnatuumiku alale jäävast väärtuslikust ajaloolisest hoonestusest (paigamälu

kandjad) jääb riiklikult kaitstuks ka pärast muinsuskaitseala kaotamist, kuna kõrge

kultuuriväärtusega hooned on tunnistatud ehitismälestisteks.

Muinsuskaitseamet kaalus ka muinsuskaitseala piiride vähendamist, kuid ei pidanud seda

võimalikuks, kuna puudub kompaktne ja terviklik muinsuskaitseala kriteeriumitele vastav

piirkond.

Samuti kaaluti riikliku kaitse jätkamisega kaasnevate muinsuskaitseliste piirangute mõju

eraomanikule. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata,

kasutada ja käsutada. Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega

piirata omanikke ebamõistlikult. Piirangud peavad olema vajalikud, täitma eesmärki ning

olema mõõdukad kaitstava hüve säilimise ehk eesmärgi saavutamisel. Kuivõrd Valga ajalooline

linnatuumik on vähe säilinud, siis ei ole riikliku kaitse jätkamine ülekaalukas avalik huvi, mis

kaaluks üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive.

MuKS § 20 lg 3 p 1 kohaselt võib muinsuskaitsealaks olemise lõpetada, kui muinsuskaitseala

ei vasta riikliku kaitse eeldusele. Arvestades kultuuriväärtuslike hoonete hajusat paiknemist

muinsuskaitsealal ning asjaolu, et Valga muinsuskaitseala puhul ei tuvastatud vastavust riikliku

kaitse eeldusele, ei ole põhjendatud riikliku kaitse jätkamine.

3 Üldplaneeringu seletuskiri (vt lk 33):

https://www.valga.ee/documents/17893995/29992874/MUUDATUSTEGA_%C3%9Cldplaneeringu+seletuskiri

_03.2021.pdf/2888b20c-ccfc-4f7d-b00d-b595519337be

Üldplaneeringu joonis nr 6 „Piirangud“:

https://www.valga.ee/documents/17893995/29992874/MUUDATUSTEGA+-

+Valga+%C3%9CP_PIIRANGUD03.2021.pdf/49c4bb9c-7a0e-4590-b8be-c340fcf1eede

5

4. Korralduse ettevalmistamine ja menetluse kirjeldus

15.08.2019 teavitas Muinsuskaitseamet kirjaga nr 1.1-7/2083 kõiki kohalikke omavalitsusi, kus

asuvad muinsuskaitsealad, sh Valga Vallavalitsust, kaitsekordade koostamisega alustamisest.

Muuhulgas teavitati, et vajadusel on võimalik täpsustada või muuta muinsuskaitseala ja selle

kaitsevööndi piire, et muinsuskaitseala eesmärgid ja piirangud oleks kooskõlas üldiste

linnaruumi arengusuundade ning elanike ja ettevõtjate ootustega.

07.01.2020 arutasid Muinsuskaitseameti ja Valga Vallavalitsuse esindajad Valgas toimunud

kohtumisel Valga linnatuumiku muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise korralduslikke

küsimusi.

Muinsuskaitseamet koostas hinnangu „Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg-nr 27005)

riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine“ (valmis lõplikult 9.11.2022)4, milles jõuti

järeldusele, et Valga linnatuumiku muinsuskaitseala ei vasta riikliku kaitse eeldusele.

18.10.2022 küsis Muinsuskaitseamet hinnangule kohaliku omavalitsuse arvamust.

08.11.2022 Muinsuskaitseameti ettepanekul Valgas toimunud kohtumisel Valga

Vallavalitsusega tutvustas amet Valga linnatuumiku muinsuskaitseala riikliku kaitse

kriteeriumitele vastavuse hindamist ja Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise

lõpetamise ettepanekut. Valga Vallavalitsus avaldas, et ei toeta Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala muinsuskaitsealaks olemise lõpetamist, kuna Valga linna ja valla eduka

arengu eelduseks on võimalikult atraktiivne ja elav südalinn. Lisaks teavitati, et Valga

Vallavalitsus on väljatöötanud Valga kesklinna taaselustamise strateegia ning et selle strateegia

eluviimiseks on vaja ka riigipoolset tuge. Kesklinna kaitse riiklikul tasandil on suure kaaluga

tegur kesklinna strateegilisel arendamisel.

14.11.2022 küsis Muinsuskaitseamet Valga linnatuumiku muinsuskaitseala kohta arvamust ka

Muinsuskaitseametit nõustavalt Ehitismälestiste eksperdinõukogult. Nõukogu nõustus

Muinsuskaitseameti järeldustega, et Valga linnatuumiku muinsuskaitseala ei vasta riikliku

kaitse kriteeriumitele. Samas väljendas nõukogu ka seisukohta, et näeb muinsuskaitsealaks

olemise lõpetamises negatiivset pretsedenti, kuna vanalinnade muinsuskaitsealasid on vähe ja

juurde ei tule.

31.01.2023 Muinsuskaitseamet kaalus Valga linnatuumiku muinsuskaitseala küsimust uuesti ja

asus seisukohale, et kuigi MuKSi regulatsioon võimaldab muinsuskaitseala kaitsekorda

kujundada paindlikult, ei ole riikliku kaitse jätkumine Valga linnatuumiku muinsuskaitsealal

sisuliselt põhjendatud. Eesti muinsuskaitsealadeks tunnistatud linnasüdamete hulgas on Valgas

kõige vähem säilinud ajaloolist asustusmustrit ja krundistruktuuri, seda eriti ajaloolisest Kesk

tänavast lõunasse jäävas piirkonnas. Tegemist ei ole esinduslikuma ja paremini säilinud

linnatuumikuga Eestis. Arvestades eelnevat otsustas Muinsuskaitseamet jätkata Valga

linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise menetlusega.

08.05.2023 Valga Vallavalitsuse kutsel toimunud kohtumisel tutvustas amet veelkord Valga

linnatuumiku muinsuskaitseala riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamist,

muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise ettepanekut ja menetlusprotsessi ning andis teada

4 Valga linnatuumiku muinsuskaitseala (reg nr 27005) riikliku kaitse kriteeriumitele vastavuse hindamine.

09.11.2022, Muinsuskaitseamet

6

valimisolekust arutada Valga linna väärtuslike hoonete ja piirkondade kaitse erinevate

võimaluste üle.

02.02.2024 kohtumisel tutvustas Muinsuskaitseameti Valga maakonna nõunik Valga

Vallavalitsuse esindajatele enne avalikustamist muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise eelnõu

ning muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis asuvatele mälestistele kaitsevööndite

kehtestamise ja Valga linnatuumiku alal arheoloogilise leiukoha määramise eelnõusid ning

edasist ajakava.

Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 18 lg 1 vaadatakse muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine

läbi avatud menetluses ning eelnõu sisu tutvustatakse avalikul väljapanekul. 13.02.2024

teavitas Muinsuskaitseamet ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Lõuna-Eesti Postimees ning

Muinsuskaitseameti infokanalites (veebilehel, Facebookis) Valga linnatuumiku

muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu avalikust väljapanekust, 29.02.2024

teabepäevast toimuvast ja 04.04.2024 toimuvast avalikust arutelust. Teates avaldati lühidalt

õigusakti eelnõu sisu, avaliku väljapaneku aeg ja koht ning arvamuste ja vastuväidete esitamise

tähtaeg. Lisaks teavitati e-posti kaudu Valga Vallavalitsust, muinsuskaitsealale ja

kaitsevööndisse jäävate katastriüksuste omanikke ning asutusi ja ühinguid, kes võivad olla

huvitatud Valga muinsuskaitsealaga seonduvast (Eesti Arhitektide Liit, MTÜ Eesti ICOMOS,

Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Arheoloogide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti

Omanike Keskliit, Eesti Korteriühistute Liit, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti

Kaitseinvesteeringute Keskus, Keskkonnaamet, Päästeamet, Transpordiamet, SA Valgamaa

Arengukeskus). 26.02.2024 saatis Muinsuskaitseamet kordusteavituse neile katastriüksuste

omanikele, kes 13.02.2024 saadetud teavituskirja polnud avanud.

Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise õigusakti eelnõu avalik väljapanek toimus 13.02–

11.03.2024 Muinsuskaitseameti veebilehel5. Lisaks oli eelnõu paberkandjal kättesaadav Valga

riigimajas (Kesk 12, Valga, I k).

Avaliku väljapaneku ajal toimus 29.02.2024 Valga riigimajas Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala avalik teabepäev, kus Muinsuskaitseamet selgitas muinsuskaitseala

lõpetamise, kaitsevööndite kehtestamise ja arheoloogilise leiukoha määramise eelnõudega

kaasnevaid muinsuskaitseliste piirangute ja nõuete muudatusi. Osalesid nii Valga

Vallavalitsuse ja Vallavolikogu esindajad kui ka mõned linnaelanikud ja ettevõtjad. Ameti

esindajad tutvustasid menetluse käiku ja avalikul väljapanekul olevate eelnõude sisu ning

andsid selgitusi arutelul osalejate küsimustele. Eelnõude tutvustus ilmus samal päeval ka

artiklina ajalehes Lõuna-Eesti Postimees.

08.03.2024 pikendas Muinsuskaitseamet Valga Vallavalitsuse soovil kirjaga nr 1.1-7/400-1

eelnõudele arvamuse ja vastuväidete esitamise tähtaega kuni 22.03.2024.

20.03.2024 osalesid Muinsuskaitseameti esindajad Valga Vallavolikogu istungil, et vastata

Valga muinsuskaitsealaga seotud eelnõude teemalistele küsimustele.

Valga Vallavalitsus esitas 21.03.2024 Muinsuskaitseametile Valga Vallavolikogu 20.03.2024

otsuse nr 104 „Arvamuse avaldamine Valga linnatuumiku muinsuskaitseala olemise lõpetamise

kohta“. Valga Vallavolikogu ei nõustunud Muinsuskaitseameti eelnõuga „Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala lõpetamine“ ning tõi põhjendusteks, et eelnõu ettevalmistamine ei ole

5 Muinsuskaitseameti Valga muinsuskaitseala menetluse veebileht: www.muinsuskaitseamet.ee/valga

7

toimunud kooskõlas MuKSiga, huvitatud isikud on jäetud õigeaegselt kaasamata ja nende huvid

arvestamata ning riikliku kaitse eelduste hindamisel esineb puudusi. Lisaks tegi volikogu

ettepaneku jätkata 2019. aastal alustatud Valga linnatuumiku muinsuskaitseala kaitsekorra

koostamisega. Kultuuriväärtusi esile toovaid ettepanekuid ei esitatud.

Omanikud/ettevõtjad ja teised menetlusse kaasatud asutused/ühingud kirjalikke arvamusi ja

vastuväiteid muinsuskaitseala lõpetamise ega seotud eelnõudele avaliku väljapaneku jooksul ei

esitanud.

28.03.2024 saatis Muinsuskaitseamet kordusteavituse e-posti kaudu katastriüksuste omanikele

04.04.2024 avaliku arutelu aja ja koha kohta. 30.03.2024 avaldas Muinsuskaitseamet korduva

teate ajalehes Lõuna-Eesti Postimees.

Valga kohaliku omavalitsuse poolt esitatud arvamusele andis Muinsuskaitseamet seisukohad

02.04.2024 kirjaga nr 1.1-7/400-3. Muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise eelnõu puhul on

tegemist hindamisega, kas maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa.

Muinsuskaitseameti seisukoht on, et Valga ajalooline linnatuumik on vähe säilinud ega vasta

riikliku kaitse eeldusele ning seetõttu ei ole riikliku kaitse kehtestamine eesmärgipärane ning

proportsionaalne ja vajalik meede. Valga linn ei ole muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise

eelnõu avaliku väljapaneku ega ülejäänud menetluse jooksul esitanud kultuuriväärtusi esile

toovaid sisulisi ettepanekuid, mis annaks alust ümber hinnata riikliku kaitse vajadusele antud

hinnangut.

04.04.2024 avalikul arutelul Valga riigimajas andis Muinsuskaitseamet ülevaate avalikul

väljapanekul tutvustatud muinsuskaitsealaga seotud eelnõudest (Valga muinsuskaitseala

lõpetamise ettepanek, Valga muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis asuvatele mälestistele

kaitsevööndite kehtestamise ja nimetuste korrigeerimise ettepanek ning Valga linnatuumiku

alal arheoloogilise leiukoha määramise ettepanek), tutvustas eelnõudele avalikul väljapaneku

jooksul esitatud arvamusi ja vastuväiteid ning Muinsuskaitseameti seisukohti ja andis selgitusi

tekkinud küsimustele.6

Vahetult enne avalikku arutelu, 03.04.2024, esitas MTÜ Eesti ICOMOS oma arvamuse, et

Valga linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamiseks pole piisavat alust. Muuhulgas jääksid

Valga linnatuumiku alal säilinud väärtuslikud hooned pelgalt kultuuriväärtuslikeks

üksikobjektideks ja ilma kaitsest, mis tähtsustaks nende väärtust ajaloolise linnastruktuuri osana

ja toetaks omanikke ehitiste korrastamisse panustamisel. MTÜ Eesti ICOMOS on seisukohal,

et Valga linnatuumiku muinsuskaitseala vastab endiselt riikliku kaitse eeldustele ja on tajutav

tervikliku ajaloolise struktuuri ja hoonestusega piirkonnana, mistõttu on põhjendatud Valga

linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise jätkamine. 02.05.2024 selgitas Muinsuskaitseamet

kirjaga 1.1-7/400-5 analoogselt avalikul arutelul antud selgitustele, et Valgas säilinud

ajaloolised kihistused on säilinud vaid fragmentaarselt ning et Valga linnatuumiku

muinsuskaitseala ei vasta riikliku kaitse eelduse kriteeriumitele.

Avaliku arutelu ajal edastas Valga Vallavalitsus Muinsuskaitseametile vallale 03.04.2024

saadetud kaks muinsuskaitseala säilimist toetavat pöördumist. Liivimaa Lossid OÜ andis teada,

et protsess Valga linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamiseks tuleb peatada, kaasates kohaliku

6 Avaliku arutelu videosalvestus on järelevaadatav Muinsuskaitseameti Facebooki lehel:

https://www.facebook.com/watch/live/?ref=watch_permalink&v=1091643998735516

Avaliku arutelu protokoll on leitav Muinsuskaitseameti Valga muinsuskaitseala menetluse veebilehel:

https://www.muinsuskaitseamet.ee/valga

8

kogukonda ja meediat. Eesti Muinsuskaitse Selts andis teada, et ei toeta Valga muinsuskaitseala

lõpetamist ja peab seda ebavajalikuks ning et Valga väärib laiapõhjalist linnasüdame riiklikku

kaitset, mitte üksikute objektide kultuuriväärtuseks pidamist.

Pärast avaliku arutelu toimumist 02.05.2024 esitati Muinsuskaitseametile pöördumine 20 Valga

valla kodaniku allkirjaga, milles leiti, et Valga linnatuumik vajab riiklikku kaitset ning väideti,

et Valga muinsuskaitseala puhul ei ole tehtud väärtuspõhist hindamist ja leiti, et Valga linn

väärib võrdset kohtlemist teiste väikelinnade kõrval. Samuti leiti, et Valga linnas on säilinud

palju väärtuslikku ja omanäolist ajaloolist hoonestust, tänavaid ja haljasalasid ning et riikliku

kaitseala kaotamine mõjutab negatiivselt linna säilinud väärtusi, arengut ja identiteeti.

Kõigi kolme pöördumise puhul andis Muinsuskaitseamet 20.06.2024 kirjalikke selgitusi

(kirjadega 1.1-7/1252-1, 1.1-7/1253-1, 1.1-7/880-1) ning jäi oma senise seisukoha juurde, et

Valga linnatuumiku muinsuskaitseala ei vasta riikliku kaitse eelduse kriteeriumitele.

17.05.2024 andis MTÜ Eesti ICOMOS teada, et ei nõustu Muinsuskaitseameti seisukohaga, et

Valga linnatuumiku muinsuskaitseala ei vasta riikliku kaitse eelduse kriteeriumitele ning tegi

ettepaneku jätkata kaitsekorra koostamise protsessi ja menetlusega. MTÜ Eesti ICOMOS

leidis, et Muinsuskaitseameti 2022. aasta hinnangus on arvestamata jäetud Valga ja selle

muinsuskaitseala eripäraga. Samuti leiti, et Valga muinsuskaitsealal on ajalooliselt väärtuslikke

kihte alates keskajast ja lõpetades postmodernismiga, seda nii asula struktuuri ja teedevõrgu,

hoonestuse kui kultuurikeskkonna teiste elementide osas. Lisaks oldi seisukohal, et ajalooline

linnastruktuur on Valgas siiski alles ning see tuleb linnapildis jõuliselt esile: säilinud on

ajaloolised kesksed tänavad, neil on ajaloolised nimed, valdavalt on säilinud linna tänavate

kujunemisajale iseloomulik suletud ja poolsuletud hoonetefrondiga perimetraalne hoonestus,

sellele iseloomulikud ehitusjooned ja krundistruktuur.

24.05.2024 toimus Valga Vallavalitsuse, Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi

vaheline kohtumine Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise teemal. Valga

esindajad tõid välja, et nad ei ole muinsuskaitsealaks olemise menetluse käigus saanud aru,

miks ei peeta Valga linnatuumikut enam riiklikult kaitsmisväärseks. Märgiti, et

muinsuskaitseala on aidanud ära hoida linnatuumikusse ebasobivate ja arhitektuuriliselt

ebakvaliteetsete hoonete rajamist. Toodi esile, et muinsuskaitseala lõpetamine toob kohalikule

omavalitsusele kaasa uued kohustused, mida riik ei hüvita. Mh märgiti, et riik kolib Valgast

ära. Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi esindajad tõid välja, et taasiseseisvumise

perioodi järgne kaitse alla võtmine erines oluliselt tänases muinsuskaitseseaduses kehtestatud

mälestiste ja muinsuskaitsealade hindamise põhimõtetest. Seetõttu on Muinsuskaitseamet

viimas läbi üldisemat mälestiste nimekirjade korrastamise protsessi, mille käigus selgitatakse

välja need objektid, mis väärivad endiselt riiklikku kaitset. Muinsuskaitsealade puhul on

oluline, et alad vastaksid kindlatele seaduses sätestatud kriteeriumitele. Tõdeti, et

erialaorganisatsioonid (MTÜ Eesti ICOMOS ja Eesti Muinsuskaitseselts) on antud protsessis

Muinsuskaitseametist erineval seisukohal, samas selgitati, et erialaorganisatsioonid lähtuvad

tihti oma seisukohtade andmisest vaid oma erialavaldkonnast, ametkonnad peavad sellele lisaks

arvestama ka kitsenduste mõju, põhjendatust ja proportsionaalsust.

11.06.2024 kohtus Muinsuskaitseameti Valgamaa nõunik Valga Vallavalitsusega seoses

muinsuskatiseala lõpetamise menetlusega ja tutvustas KOVile Muinsuskaitseameti

töökorraldust seoses muinsuskaitsealaga. Vallavalitsuse poolt jäi kõlama, et muinsuskaitseala

asendamine miljööväärtusliku hoonestusalaga on tehtav, aga vallavalitsusel on keeruline

9

kontrollida, et omanikud täidavad üldplaneeringus sätestatuid tingimusi. Valga Vallavalitsuse

hinnangul on riiklik kaitse seni olnud mõjus argument.

27.06.2024 kohtusid Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi esindajad MTÜ Eesti

ICOMOS esindajatega ning kumbki pool põhjendas oma seisukohti. MTÜ Eesti ICOMOSe

esindajad olid seisukohal, et Valga peaks olema kaitstud riiklikul tasandil muinsuskaitsealana,

sest seal on säilinud kultuuriväärtuslikku hoonestust, linnaruumilisi struktuure ja elemente.

Muinsuskaitseameti esindajad jäid MTÜ Eesti ICOMOSe seisukohtade osas eriarvamusele.

Muinsuskaitseamet selgitas, et terviklikkus on oluline eeldus ajaloolise hoonestusala

kaitsmiseks muinsuskaitsealana ning kuna muinsuskaitseala tähendab omandikitsendusi,

peavad kitsendused olema väärtustega proportsionaalsed.

21.10.2024 määrati MKA peadirektori käskkirjaga nr 61-A arheoloogiliseks leiukohaks7 Valga

maakonnas Valga linnas asuva maa-ala (Vabaduse, Kesk, Sepa, Riia ja Raja tänavate ja neid

ääristavatele hoonestusalade alale) ning saadeti sellekohased teavitused maa-alale jäävate

kinnistute omanikele.

05.11.2024 toimunud Muinsuskaitse Nõukogu koosolekul ei toetatud Muinsuskaitseameti

ettepanekut lõpetada Valga linnatuumiku muinsuskaitseala kaitse. Soovitati omavalitsusega

täiendavat dialoogi pidada ja leiti, et kriteeriumite hindamisel oleks võinud jõuda ka

teistsugustele järeldustele. Amet selgitas, et omavalitsus on olnud protsessi kaasatud ja nende

peamiseks mureks on riigi eemaldumine äärealadelt. Koostamisel olevas üldplaneeringus on

kavas käsitleda ka Valga linna miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramist,

linnatuumiku muinsuskaitseala on seni olnud ühtlasi kaitstud miljööväärtusliku

hoonestusalana. Muinsuskaitseamet on jätkuvalt seisukohal, et Valga linnatuumiku kaitse

muinsuskaitsealana tuleks lõpetada. Ettepaneku tegemisel lähtuti MuKSist, mis teeb ametile

ülesandeks hinnata kõigi muinsuskaitsealade vastavust riikliku kaitse eeldusele. Valga puhul ei

ole riikliku kaitse eelduse olulised kriteeriumid täidetud, seega puudub õiguslik alus jätkata

isikute omandipõhiõiguse ja omavalitsuse autonoomia piiramist. Regionaalpoliitilised asjaolud

ei kaalu seda üles, kuna riikliku kaitse eelduse täitmine on keskse tähendusega riikliku kaitse

kehtestamise kaalumisel.

Kultuuriminister kuulas ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha (MuKS § 20 lg 4 ja 5) ning

otsustas toetada Muinsuskaitseameti ettepanekut lõpetada Valga linnatuumiku kaitse

muinsuskaitsealana. Minister mõistab nõukogu ning kohaliku omavalitsuse seisukohta, kuid

arvestades kõiki asjaolusid, sh avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse

ning proportsionaalsuse põhimõtet ning ala suhtes rakendatavat kohalikku kaitset, on riikliku

kaitse lõpetamine põhjendatud.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule

eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Valga Linnavalitsusele.

5. Korralduse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

7 Leiukoha info kultuurimälestiste registris

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=31178

10

Valga muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis on enamik kultuuriväärtuslikke hooneid, mis

esindavad Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, tunnistatud mälestisteks (kokku 29

mälestist), seega väärtuslikum hoonestus on kaitstud läbi mälestiseks olemise ja

muinsuskaitseala täiendav regulatsioon, sh piirangud, ei oma olulisust kultuuripärandi

kaitsmisel.

Valga on auväärse ajalooga linn ja see, et linnatuumiku ala muinsuskaitsealaks olemine lõpeb,

ei vähenda linna ajaloolist tähtsust. Samuti ei vähenda muinsuskaitseala lõpetamine Valga

linnatuumikus säilinud ajaloolise hoonestuse ja linnaruumi väärtust. Kõnealuses piirkonnas on

säilinud väärtuslikke hooneid (nt Kesk 6, Kesk 8, Kesk 15, Kesk 19, J. Kuperjanovi 4, J.

Kuperjanovi 6) ja tänavalõike (nt Sepa tn loodekülg Raja ja Kesk tn vahel, Kungla tn), kuid

need ei moodusta muinsuskaitseala kriteeriumitele vastavat ühtset piirkonda. Kuna Valga

ajalooline linnatuumik on säilinud fragmentaarselt, siis ei ole alust jätkata riiklikust kaitsest

tulenevate piirangutega kogu linnatuumiku alal. Valgal on kohalikul tasandil võimalus suunata

atraktiivse ja elava südalinna arengut planeeringute ja arengukavadega, mis on arvestades

kultuuriväärtuslike hoonete hajusat paiknemist ka proportsionaalselt sobivam meede, ning luua

eeldused ajaloolise linnasüdame identiteedi säilimiseks praeguste ja tulevaste põlvede mälus.

Valga linna kehtivas üldplaneeringus (kehtestatud Valga Linnavolikogu 25.05.2007 määrusega

nr 6) on miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määratud Valga linna ajaloolise linnatuumiku

muinsuskaitseala ja selle kaitsevöönd (vt üldplaneeringu seletuskiri lk 338 ja joonis nr 6

„Piirangud“9). Seega muinsuskaitseala lõppemisel määratletud kultuuriväärtuslik ala ära ei kao,

vaid väärtuse tasand jääb kohalikuks. Vastavalt kehtivale üldplaneeringule tuleb

miljööväärtuslikul hoonestusalal hoonete planeerimisel ja projekteerimisel järgida katuste

kaldeid ja kõrgusi, õigete ning ajastusse sobivate viimistlusmaterjalide kasutamist, fassaade

kujundavate detailide säilitamist, juurdeehitiste sobivust ja proportsionaalsust, vanade uste ja

akende säilitamist, kvartalis väljakujunenud hoonestustiheduse säilitamist jms.

Ka Valga valla koostamisel olevas üldplaneeringus (algatatud Valga Vallavolikogu 28.09.2018

otsusega nr 74) on lähteseisukohtades sätestatud lahendatavateks teemadeks miljööväärtuslike

alade kavandamine ja kultuuripärandiga arvestamine. Muinsuskaitseamet on teinud Valga

kohalikule omavalitsusele ettepaneku jätkata Valga linnatuumiku kaitset kohalikul tasandil

miljööalana üldplaneeringus. Kohalik omavalitsus peab oma ülesannete täitmisel MuKS § 3 lg-

st 7 tulenevalt arvestama kultuuripärandi kui avaliku väärtusega. Seega on ka kohalikul

omavalitsusel kohustus tagada oma territooriumil ruumilise planeerimise protsessides

kultuuripärandi säilitamisega arvestamine. Uuendades üldplaneeringut, saab omavalitsus anda

veelgi täpsemalt suuniseid, kuidas arendada linna jaoks olulist keskkonda.

Õigusaktidest ei tule vallale ega linnale kohustust võtta Valga linnatuumikut või seal asuvad

hooneid kohaliku kaitse alla. Lisaks võimalusele määrata üldplaneeringus miljööväärtuslike

alasid, saab seal määrata ka väärtuslike üksikobjekte ning seada nende kaitse- ja

kasutustingimusi (PlanS § 75 lg 1 p 16). Iga omavalitsus, sh Valga, saab ise otsustada, kas seda

teha ja kehtestada objektispetsiifiline kaitse, hooldus vm meede või seda mitte teha, sh

8 Üldplaneeringu seletuskiri (vt lk 33-34):

https://www.valga.ee/documents/17893995/29992874/MUUDATUSTEGA_%C3%9Cldplaneeringu+seletuskiri

_03.2021.pdf/2888b20c-ccfc-4f7d-b00d-b595519337be 9 Üldplaneeringu joonis nr 6 „Piirangud“:

https://www.valga.ee/documents/17893995/29992874/MUUDATUSTEGA+-

+Valga+%C3%9CP_PIIRANGUD03.2021.pdf/49c4bb9c-7a0e-4590-b8be-c340fcf1eede

11

arvestades konkreetse objekti suurt väärtust kohalikele elanikele. See tähendab, et Valga linnal,

kelle territooriumil endine muinsuskaitseala asub, on õigus otsustada, lähtuvalt kogukonna

tahtest või hoone väärtusest, kas võtta ka mõni hoone üldplaneeringuga kohaliku kaitse alla.

Selle juures tuleks lähtuda sellest, mis on väärtuslik eelkõige kohaliku kogukonna identiteedi

ja koha eripära alalhoidjana. Kaitse alla võtmine kohalikul tasandil võimaldab väärtustada

alasid ja paiku, mille riiklik kaitsmine ei ole põhjendatud.

Lisaks analüüsib amet kultuurimälestiste nimekirjade korrastamise protsessi raames Valga

linnatuumiku muinsuskaitsealal asuvate väärtuslike hoonete, mis ei ole riikliku kaitse all,

vastavust ehitismälestise kriteeriumitele.

Katastriüksuseid asub Valga muinsuskaitsealal 194 ja muinsuskaitseala kaitsevööndi alal 114,

kokku on muinsuskaitsealast tulenevate piirangutega hõlmatud 308 katastriüksust.

Korraldusega kaasneb, et Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise lõppemisega

lõpevad hoonetel ja rajatistel, mis ei ole eraldi mälestised ega jää edaspidi mälestise

kaitsevööndisse, MuKSist tulenevad piirangud. Samuti väheneb Muinsuskaitseala ehitiste

omanikel asjaajamiskohustus ja ametnikel töökoormus lubade taotlemisel ja väljastamisel

nendel juhtudel. Muinsuskaitseala lõpetamisel ei saa ehitiste omanikud, kui tegemist ei ole

mälestisega, taotleda riigilt toetust MuKS 35 alusel.

Hoone või hooneosa suhtes, mis on kaitse all mälestisena, jäävad MuKSist tulenevad nõuded

ja kitsendused kehtima senisel kujul. Samuti säilib mälestiste osas võimalus taotleda

kultuurimälestistele jagatavaid riigipoolseid toetusi.

Valga linnatuumiku ala muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine toob kaasa vajaduse määrata

endise Valga muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis asuvatele kinnismälestistele

kaitsevööndid, kuna neid muinsuskaitsealal asumise tõttu ei olnud vajalik varem määrata.

Kaitsevööndite kehtestamise menetlus, sh kaasamine, on toimunud paralleelselt Valga

linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamise menetlusega.

Lisaks on määratud Vabaduse, Kesk, Sepa, Riia ja Raja tänavate ja neid ääristavatele

hoonestusalade alale arheoloogiline leiukoht, kuna sealt on leitud arheoloogilisi leide ning

arheoloogilisele kultuurkihile osutavate ajalooliste allikate põhjal võib see neid jätkuvalt

sisaldada. Arheoloogiline leiukoht annab võimaluse maa-alal toimuvate mulla- ja kaevetööde

käigus saada piirkonna varasema asustusloo kohta lisainfot, sh arheoloogilise kultuurkihi

iseloomu ja ulatuse kohta. Võrreldes Valga linnatuumiku muinsuskaitseala ulatusega on

arheoloogiline leiukoht läänepoolses osas veidi laiem ja idapoolses osas kitsam ning u 5,5 ha

võrra väiksem. Arheoloogilisel leiukohal tuleb MuKS § 26 lg 1 kohaselt teostada enne tööde

tegemist uuring ning MuKS § 47 lg 1 ja 2 kohaselt teavitada Muinsuskaitseametit vähemalt 10

päeva enne uuringu alustamist uuringuteatisega ja esitada uuringukava. Maaomanikule on

tööde tegemise ala uurimine enne tööde tegemist vähemkoormavam kui juba alustatud tööde

peatamine arheoloogilise leiu ilmnemise tõttu (MuKS § 31, § 82) ning uuringukohustusega ei

kaasne eelnimetatud ehitus- või kaevetööde piiramine või keelamine. Uuringukohustust

tasakaalustab õigus saada hüvitist, kui Muinsuskaitseamet on uuringud määranud.

7. Korralduse jõustumine

Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

12

8. Vaidlustamine

Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30

päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates.

9. Korralduse kooskõlastamine

Korralduse eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade

Liidule ning arvamuse avaldamiseks Valga Linnavalitsusele.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / min@kul.ee / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Ministeeriumid

03.02.2025 nr 1-11/120-1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Valga

linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamine“

eelnõu

Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Valga

linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamine“ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 15 tööpäeva

jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Sama:

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Valga Vallavalitsus

Teadmiseks:

Muinsuskaitseamet

Reesi Sild 628 2381

Reesi.Sild@kul.ee