Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus. Kaupmeeste Liidu tagasiside
| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-26/574-1 |
| Registreeritud | 03.02.2025 |
| Sünkroonitud | 04.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-26 Väljatöötamiskavatsused ja õigusaktide kontseptsioonid |
| Toimik | 1.1-26/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Kaupmeeste Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kaupmeeste Liit |
| Vastutaja | Sirje Pulk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere,
Saadame Kaupmeeste Liidu tagasiside käibemaksuseaduse eelnõu VTK kohta.
Tervitades
Nele Peil
Tegevjuht
Eesti Kaupmeeste Liit
Kiriku 6, Tallinn 10130
E-mail: [email protected]
Mob +37256 634 434
https://www.kaupmeesteliit.ee
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Tuesday, December 3, 2024 1:52 PM
To: Riigikogu <[email protected]>; Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit <[email protected]>; Raamatupidamise Toimkond <[email protected]>; Eesti Raamatupidajate Kogu <[email protected]>; Eesti Kaubandus-Tööstuskoda <[email protected]>; Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ <[email protected]>; Eesti Talupidajate Keskliit <[email protected]>; Eesti Kaupmeeste Liit <[email protected]>
Subject: Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus
|
P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!
Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet.
This e-mail may contain information which is classified for official use.
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn
[email protected]
Teie: nr 1.1-26/5393-1
Kaupmeeste Liidu tagasiside Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele
Austatud Jürgen Ligi
Eesti Kaupmeeste Liit tänab Rahandusministeeriumi võimaluse eest tagasisidestada Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust. Eesti kaubandussektori esindusorganisatsioonina ei toeta me praeguses majanduskliimas käibedeklaratsiooni lisal KMD INF arve andmete deklareerimist ega käibemaksukohustuslaste vahelistele tehingutele e-arvete esitamise kohustuse kehtestamist. Mõlemad ettepanekud toovad endaga kaasa olulisi IT-kulusid turuosalistele ja on eriti keskmise suurusega ja väikestele ettevõtetele üle jõu käivad.
Selgitame kaubandussektori seisukohta allpool pikemalt.
1. Halduskoormuse kasv
a. Väikeettevõtted kannaksid ebaproportsionaalselt suurt ajakulu, kui sobiv tarkvara puudub.
b. Tarkvara juurutamise ja kasutamise kulud ei mahu toimivasse ärimudelisse, kasumlikkus väheneb, konkurentsivõime väheneb.
c. MTA peab regulaarselt töötlema, analüüsima ja säilitama oluliselt suuremat andmemahtu.
d. Vajalik on arendada ja hallata tehisintellekti või masinõppe lahendusi, et tõhusalt tuvastada pettuse mustreid väikeste tehingute hulgast.
e. Väikeste arvete analüüsimine võib nõuda rohkem inimressursse, mis tõstab tööjõukulusid. See viib riigipalgaliste ametikohtade suurenemiseni, mis on täiendav koormus maksumaksjatele.
2. Tulu vs. Kulu
a. Väikestelt arvetelt saadav lisatulu maksude näol oleks tõenäoliselt marginaalne. Enamik väikseid tehinguid tehakse juba käibemaksuga ja nende üksikute deklareerimata jätmisest tulenev kahju riigieelarvele on väike.
b. Piirmäära kaotamine toob küll rohkem andmeid, kuid mitte tingimata rohkem olulist maksutulu.
c. Suurte kulude tegemine süsteemi kohandamiseks ja haldamiseks oleks numbriliselt õigustatud, kui väikestelt arvetelt saadav lisatulu ületaks tänase oletatava puuduva maksulaekumise.
3. Varimajanduse kasv
a. Väiksemad ettevõtjad võivad hakata vältima ametlike arvete esitamist, et vältida lisatööd ja kulusid. Kui täna arveldatakse, siis homme välditakse. Maksulaekumine väheneb.
b. Muudatus võib viia sularahatehingute suurenemiseni, kus osapooled väldivad teadlikult ametlikku registreerimist.
c. Ettevõtted, kes jäävad ametlikule tasandile ja täidavad uusi nõudeid, võivad sattuda ebasoodsasse olukorda, kuna nad peavad kandma kõrgemat halduskulu. Samal ajal võivad varimajanduses tegutsejad pakkuda teenuseid ja tooteid odavamalt.
4. Ettevõtluskeskkond
a. Kõikide tehingute aruandlus võib tekitada ettevõtjates tunde, et nende tegevust jälgitakse üleliia, vähendades iseseisvust ja paindlikkust otsuste tegemisel.
b. Väiksematel ettevõtetel võib olla keeruline uute nõuetega kohaneda, mis võib pärssida nende kasvu ja innovatsiooni.
c. Kõikide tehingute andmete kogumine võib tõstatada privaatsus- ja andmekaitseküsimusi, eriti kui andmeid kasutatakse muudel eesmärkidel või need satuvad valedesse kätesse. Ettevõtted võivad tunda, et nende ärisaladused (nt hinnastrateegiad, partnerlussuhted) võivad olla ohustatud, kui kõik arved tuleb esitada riigile, isegi kui need jäävad ametisaladuse kaitse alla.
E-arvete süsteem on kaubandussektori vaatest iseenesest hea ja tulevikus tasuks seda kaaluda, kuid enne kohustuse rakendamist tuleks veenduda, et kõikidel ettevõtetel on vastav võimekus olemas. Turul on tänasel päeval endiselt palju väikeettevõtteid, kellel antud võimekus puudub, kõikidel pole isegi raamatupidamisprogramme. Momendil on ka riigiasutustel mõningaid probleeme e-arvete vastuvõtmisega.
Samuti on hetkel ebasoodne majanduskliima antud muudatuseks. Lisaks üldisele madala tatbijakindluse ja nõrgenenud ekspordi keskkonnale, on riigi enda poolt kehtestatud erinevad maksutõusud ja kasvav halduskoormus nõrgestanud ettevõtete majanduslikku olukorda ja vähendanud investeerimisvõimet tarkvara kasutuselevõttu ja ülalpidamisse. Antud VTK võiks lükkuda edasi, kuniks nii riigil kui ka ettevõtetel tulevad paremad ajad investeeringute tegemiseks ning uute töökohtade loomiseks.
Lugupidamisega
Nele Peil
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn
[email protected]
Teie: nr 1.1-26/5393-1
Kaupmeeste Liidu tagasiside Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele
Austatud Jürgen Ligi
Eesti Kaupmeeste Liit tänab Rahandusministeeriumi võimaluse eest tagasisidestada Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust. Eesti kaubandussektori esindusorganisatsioonina ei toeta me praeguses majanduskliimas käibedeklaratsiooni lisal KMD INF arve andmete deklareerimist ega käibemaksukohustuslaste vahelistele tehingutele e-arvete esitamise kohustuse kehtestamist. Mõlemad ettepanekud toovad endaga kaasa olulisi IT-kulusid turuosalistele ja on eriti keskmise suurusega ja väikestele ettevõtetele üle jõu käivad.
Selgitame kaubandussektori seisukohta allpool pikemalt.
1. Halduskoormuse kasv
a. Väikeettevõtted kannaksid ebaproportsionaalselt suurt ajakulu, kui sobiv tarkvara puudub.
b. Tarkvara juurutamise ja kasutamise kulud ei mahu toimivasse ärimudelisse, kasumlikkus väheneb, konkurentsivõime väheneb.
c. MTA peab regulaarselt töötlema, analüüsima ja säilitama oluliselt suuremat andmemahtu.
d. Vajalik on arendada ja hallata tehisintellekti või masinõppe lahendusi, et tõhusalt tuvastada pettuse mustreid väikeste tehingute hulgast.
e. Väikeste arvete analüüsimine võib nõuda rohkem inimressursse, mis tõstab tööjõukulusid. See viib riigipalgaliste ametikohtade suurenemiseni, mis on täiendav koormus maksumaksjatele.
2. Tulu vs. Kulu
a. Väikestelt arvetelt saadav lisatulu maksude näol oleks tõenäoliselt marginaalne. Enamik väikseid tehinguid tehakse juba käibemaksuga ja nende üksikute deklareerimata jätmisest tulenev kahju riigieelarvele on väike.
b. Piirmäära kaotamine toob küll rohkem andmeid, kuid mitte tingimata rohkem olulist maksutulu.
c. Suurte kulude tegemine süsteemi kohandamiseks ja haldamiseks oleks numbriliselt õigustatud, kui väikestelt arvetelt saadav lisatulu ületaks tänase oletatava puuduva maksulaekumise.
3. Varimajanduse kasv
a. Väiksemad ettevõtjad võivad hakata vältima ametlike arvete esitamist, et vältida lisatööd ja kulusid. Kui täna arveldatakse, siis homme välditakse. Maksulaekumine väheneb.
b. Muudatus võib viia sularahatehingute suurenemiseni, kus osapooled väldivad teadlikult ametlikku registreerimist.
c. Ettevõtted, kes jäävad ametlikule tasandile ja täidavad uusi nõudeid, võivad sattuda ebasoodsasse olukorda, kuna nad peavad kandma kõrgemat halduskulu. Samal ajal võivad varimajanduses tegutsejad pakkuda teenuseid ja tooteid odavamalt.
4. Ettevõtluskeskkond
a. Kõikide tehingute aruandlus võib tekitada ettevõtjates tunde, et nende tegevust jälgitakse üleliia, vähendades iseseisvust ja paindlikkust otsuste tegemisel.
b. Väiksematel ettevõtetel võib olla keeruline uute nõuetega kohaneda, mis võib pärssida nende kasvu ja innovatsiooni.
c. Kõikide tehingute andmete kogumine võib tõstatada privaatsus- ja andmekaitseküsimusi, eriti kui andmeid kasutatakse muudel eesmärkidel või need satuvad valedesse kätesse. Ettevõtted võivad tunda, et nende ärisaladused (nt hinnastrateegiad, partnerlussuhted) võivad olla ohustatud, kui kõik arved tuleb esitada riigile, isegi kui need jäävad ametisaladuse kaitse alla.
E-arvete süsteem on kaubandussektori vaatest iseenesest hea ja tulevikus tasuks seda kaaluda, kuid enne kohustuse rakendamist tuleks veenduda, et kõikidel ettevõtetel on vastav võimekus olemas. Turul on tänasel päeval endiselt palju väikeettevõtteid, kellel antud võimekus puudub, kõikidel pole isegi raamatupidamisprogramme. Momendil on ka riigiasutustel mõningaid probleeme e-arvete vastuvõtmisega.
Samuti on hetkel ebasoodne majanduskliima antud muudatuseks. Lisaks üldisele madala tatbijakindluse ja nõrgenenud ekspordi keskkonnale, on riigi enda poolt kehtestatud erinevad maksutõusud ja kasvav halduskoormus nõrgestanud ettevõtete majanduslikku olukorda ja vähendanud investeerimisvõimet tarkvara kasutuselevõttu ja ülalpidamisse. Antud VTK võiks lükkuda edasi, kuniks nii riigil kui ka ettevõtetel tulevad paremad ajad investeeringute tegemiseks ning uute töökohtade loomiseks.
Lugupidamisega
Nele Peil
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn
[email protected]
Teie: nr 1.1-26/5393-1
Kaupmeeste Liidu tagasiside Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele
Austatud Jürgen Ligi
Eesti Kaupmeeste Liit tänab Rahandusministeeriumi võimaluse eest tagasisidestada Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust. Eesti kaubandussektori esindusorganisatsioonina ei toeta me praeguses majanduskliimas käibedeklaratsiooni lisal KMD INF arve andmete deklareerimist ega käibemaksukohustuslaste vahelistele tehingutele e-arvete esitamise kohustuse kehtestamist. Mõlemad ettepanekud toovad endaga kaasa olulisi IT-kulusid turuosalistele ja on eriti keskmise suurusega ja väikestele ettevõtetele üle jõu käivad.
Selgitame kaubandussektori seisukohta allpool pikemalt.
1. Halduskoormuse kasv
a. Väikeettevõtted kannaksid ebaproportsionaalselt suurt ajakulu, kui sobiv tarkvara puudub.
b. Tarkvara juurutamise ja kasutamise kulud ei mahu toimivasse ärimudelisse, kasumlikkus väheneb, konkurentsivõime väheneb.
c. MTA peab regulaarselt töötlema, analüüsima ja säilitama oluliselt suuremat andmemahtu.
d. Vajalik on arendada ja hallata tehisintellekti või masinõppe lahendusi, et tõhusalt tuvastada pettuse mustreid väikeste tehingute hulgast.
e. Väikeste arvete analüüsimine võib nõuda rohkem inimressursse, mis tõstab tööjõukulusid. See viib riigipalgaliste ametikohtade suurenemiseni, mis on täiendav koormus maksumaksjatele.
2. Tulu vs. Kulu
a. Väikestelt arvetelt saadav lisatulu maksude näol oleks tõenäoliselt marginaalne. Enamik väikseid tehinguid tehakse juba käibemaksuga ja nende üksikute deklareerimata jätmisest tulenev kahju riigieelarvele on väike.
b. Piirmäära kaotamine toob küll rohkem andmeid, kuid mitte tingimata rohkem olulist maksutulu.
c. Suurte kulude tegemine süsteemi kohandamiseks ja haldamiseks oleks numbriliselt õigustatud, kui väikestelt arvetelt saadav lisatulu ületaks tänase oletatava puuduva maksulaekumise.
3. Varimajanduse kasv
a. Väiksemad ettevõtjad võivad hakata vältima ametlike arvete esitamist, et vältida lisatööd ja kulusid. Kui täna arveldatakse, siis homme välditakse. Maksulaekumine väheneb.
b. Muudatus võib viia sularahatehingute suurenemiseni, kus osapooled väldivad teadlikult ametlikku registreerimist.
c. Ettevõtted, kes jäävad ametlikule tasandile ja täidavad uusi nõudeid, võivad sattuda ebasoodsasse olukorda, kuna nad peavad kandma kõrgemat halduskulu. Samal ajal võivad varimajanduses tegutsejad pakkuda teenuseid ja tooteid odavamalt.
4. Ettevõtluskeskkond
a. Kõikide tehingute aruandlus võib tekitada ettevõtjates tunde, et nende tegevust jälgitakse üleliia, vähendades iseseisvust ja paindlikkust otsuste tegemisel.
b. Väiksematel ettevõtetel võib olla keeruline uute nõuetega kohaneda, mis võib pärssida nende kasvu ja innovatsiooni.
c. Kõikide tehingute andmete kogumine võib tõstatada privaatsus- ja andmekaitseküsimusi, eriti kui andmeid kasutatakse muudel eesmärkidel või need satuvad valedesse kätesse. Ettevõtted võivad tunda, et nende ärisaladused (nt hinnastrateegiad, partnerlussuhted) võivad olla ohustatud, kui kõik arved tuleb esitada riigile, isegi kui need jäävad ametisaladuse kaitse alla.
E-arvete süsteem on kaubandussektori vaatest iseenesest hea ja tulevikus tasuks seda kaaluda, kuid enne kohustuse rakendamist tuleks veenduda, et kõikidel ettevõtetel on vastav võimekus olemas. Turul on tänasel päeval endiselt palju väikeettevõtteid, kellel antud võimekus puudub, kõikidel pole isegi raamatupidamisprogramme. Momendil on ka riigiasutustel mõningaid probleeme e-arvete vastuvõtmisega.
Samuti on hetkel ebasoodne majanduskliima antud muudatuseks. Lisaks üldisele madala tatbijakindluse ja nõrgenenud ekspordi keskkonnale, on riigi enda poolt kehtestatud erinevad maksutõusud ja kasvav halduskoormus nõrgestanud ettevõtete majanduslikku olukorda ja vähendanud investeerimisvõimet tarkvara kasutuselevõttu ja ülalpidamisse. Antud VTK võiks lükkuda edasi, kuniks nii riigil kui ka ettevõtetel tulevad paremad ajad investeeringute tegemiseks ning uute töökohtade loomiseks.
Lugupidamisega
Nele Peil
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn
[email protected]
Teie: nr 1.1-26/5393-1
Kaupmeeste Liidu tagasiside Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele
Austatud Jürgen Ligi
Eesti Kaupmeeste Liit tänab Rahandusministeeriumi võimaluse eest tagasisidestada Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsust. Eesti kaubandussektori esindusorganisatsioonina ei toeta me praeguses majanduskliimas käibedeklaratsiooni lisal KMD INF arve andmete deklareerimist ega käibemaksukohustuslaste vahelistele tehingutele e-arvete esitamise kohustuse kehtestamist. Mõlemad ettepanekud toovad endaga kaasa olulisi IT-kulusid turuosalistele ja on eriti keskmise suurusega ja väikestele ettevõtetele üle jõu käivad.
Selgitame kaubandussektori seisukohta allpool pikemalt.
1. Halduskoormuse kasv
a. Väikeettevõtted kannaksid ebaproportsionaalselt suurt ajakulu, kui sobiv tarkvara puudub.
b. Tarkvara juurutamise ja kasutamise kulud ei mahu toimivasse ärimudelisse, kasumlikkus väheneb, konkurentsivõime väheneb.
c. MTA peab regulaarselt töötlema, analüüsima ja säilitama oluliselt suuremat andmemahtu.
d. Vajalik on arendada ja hallata tehisintellekti või masinõppe lahendusi, et tõhusalt tuvastada pettuse mustreid väikeste tehingute hulgast.
e. Väikeste arvete analüüsimine võib nõuda rohkem inimressursse, mis tõstab tööjõukulusid. See viib riigipalgaliste ametikohtade suurenemiseni, mis on täiendav koormus maksumaksjatele.
2. Tulu vs. Kulu
a. Väikestelt arvetelt saadav lisatulu maksude näol oleks tõenäoliselt marginaalne. Enamik väikseid tehinguid tehakse juba käibemaksuga ja nende üksikute deklareerimata jätmisest tulenev kahju riigieelarvele on väike.
b. Piirmäära kaotamine toob küll rohkem andmeid, kuid mitte tingimata rohkem olulist maksutulu.
c. Suurte kulude tegemine süsteemi kohandamiseks ja haldamiseks oleks numbriliselt õigustatud, kui väikestelt arvetelt saadav lisatulu ületaks tänase oletatava puuduva maksulaekumise.
3. Varimajanduse kasv
a. Väiksemad ettevõtjad võivad hakata vältima ametlike arvete esitamist, et vältida lisatööd ja kulusid. Kui täna arveldatakse, siis homme välditakse. Maksulaekumine väheneb.
b. Muudatus võib viia sularahatehingute suurenemiseni, kus osapooled väldivad teadlikult ametlikku registreerimist.
c. Ettevõtted, kes jäävad ametlikule tasandile ja täidavad uusi nõudeid, võivad sattuda ebasoodsasse olukorda, kuna nad peavad kandma kõrgemat halduskulu. Samal ajal võivad varimajanduses tegutsejad pakkuda teenuseid ja tooteid odavamalt.
4. Ettevõtluskeskkond
a. Kõikide tehingute aruandlus võib tekitada ettevõtjates tunde, et nende tegevust jälgitakse üleliia, vähendades iseseisvust ja paindlikkust otsuste tegemisel.
b. Väiksematel ettevõtetel võib olla keeruline uute nõuetega kohaneda, mis võib pärssida nende kasvu ja innovatsiooni.
c. Kõikide tehingute andmete kogumine võib tõstatada privaatsus- ja andmekaitseküsimusi, eriti kui andmeid kasutatakse muudel eesmärkidel või need satuvad valedesse kätesse. Ettevõtted võivad tunda, et nende ärisaladused (nt hinnastrateegiad, partnerlussuhted) võivad olla ohustatud, kui kõik arved tuleb esitada riigile, isegi kui need jäävad ametisaladuse kaitse alla.
E-arvete süsteem on kaubandussektori vaatest iseenesest hea ja tulevikus tasuks seda kaaluda, kuid enne kohustuse rakendamist tuleks veenduda, et kõikidel ettevõtetel on vastav võimekus olemas. Turul on tänasel päeval endiselt palju väikeettevõtteid, kellel antud võimekus puudub, kõikidel pole isegi raamatupidamisprogramme. Momendil on ka riigiasutustel mõningaid probleeme e-arvete vastuvõtmisega.
Samuti on hetkel ebasoodne majanduskliima antud muudatuseks. Lisaks üldisele madala tatbijakindluse ja nõrgenenud ekspordi keskkonnale, on riigi enda poolt kehtestatud erinevad maksutõusud ja kasvav halduskoormus nõrgestanud ettevõtete majanduslikku olukorda ja vähendanud investeerimisvõimet tarkvara kasutuselevõttu ja ülalpidamisse. Antud VTK võiks lükkuda edasi, kuniks nii riigil kui ka ettevõtetel tulevad paremad ajad investeeringute tegemiseks ning uute töökohtade loomiseks.
Lugupidamisega
Nele Peil
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht