Räpina Vallavolikogu_vastus

RÄPINA VALLAVOLIKOGU

Kooli 1, Räpina 64504 Põlvamaa tel +372 799 9500 e-post [email protected]

registrikood 75025503 faks +372 799 9518 www.rapina.ee

Kärt Muller

Õiguskantsleri Kantselei

Kohtu 8

15193, Tallinn

[email protected]

03.02.2025 nr 1-8/2025/40-2

Hooldekodukoha eest tasumine

Olete pöördunud Räpina Vallavolikogu esimehe poole erinevate hooldekodukoha eest tasumist

puudutavates küsimuses. Vastuseks Teie poolt esitatud küsimustele märgime järgmist:

1. Kas ja mis tingimustel võib jätta osa hoolduskulusid inimese kanda? Millisel juhul peab

vald osalema inimese hoolduskulude katmisel? Kuidas tõlgendate SHS § 22¹ lõigetes 1–4

sätestatut?

Sotsiaalhoolekandeseaduse (edaspidi SHS) § 22¹ lõike 1 kohaselt kui kohaliku omavalitsuse

üksus on välja selgitanud isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse

üldhooldusteenuse järele, rahastatakse teenuskoha maksumust teenuse saaja rahvastikuregistrisse

kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ja isikult võetavast tasust. Seega

osalevad ööpäevaringse üldhooldusteenuse kandmisel nii kohalik omavalitsus kui ka teenust

saav isik. SHS § 22¹ lõikes 2 on nimetatud kulud (tööjõukulud, tööriietuse ja

isikukaitsevahendite kulud; tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud; koolituse ja supervisiooni

kulud), mille maksumuse rahastab kohalik omavalitsus. Seadusandja on SHS §- s 22¹ lõikes 3

sätestanud kohalikule omavalitsusele võimaluse kehtestada lõikes 2 nimetatud kulude tasumise

piirmäär. Seega on seadusandja andnud kohalikule omavalitsusele võimaluse piirata tema poolt

hüvitatava osa suurust. Eelöeldut kinnitab ka riigi poolt üldhooldusteenuse tarbeks eraldatavate

rahaliste vahendite hulk. Riik on taganud üldhooldusteenusel viibivatele elanikele nn minimaalse

lävendi ning toodud summat on Räpina vald Räpina Vallavolikogu 19.04.2023 määruse nr 6

„Hooldustöötajate ja abihooldustöötajate kulude tasumise piirmäära kehtestamine“ vastuvõtmisel

ja SHS §- s 22¹ lõikes 3 sätestatud piirmäära kehtestades, arvestanud. Leiame, et SHS §-i 22¹ ja

ka teisi SHS-s sisalduvaid sätteid tuleb tõlgendada koosmõjus kohaliku omavalitsuse korralduse

seaduse (KOKS), sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) ja sotsiaalhoolekande seaduse (SHS)

teiste sätetega.

KOKS § 6 lõike 1 kohaselt on omavalitsuse kohustus korraldada enda territooriumil

sotsiaalteenuste osutamist. Samuti kohustab SHS § 5 lõige 1 elukohajärgset kohaliku

omavalitsuse üksust korraldama sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu

abi andmist. Kuna sotsiaalhoolekandelise abi andmisel tuleb lähtuda esmajärjekorras isiku

vajadusest (SHS § 3 lõike 1 punkt 1), peab kohaliku omavalitsuse üksus selgitama välja abi

saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi (SHS § 15 lõige 1). SHS § 16

kohaselt võib sotsiaalteenuste eest võtta tasu. Isikul on esmane vastutus teda ohustavate

¹ https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/875834f8-66ea-4ab8-8732-41c19e348f03/sotsiaalhoolekande-

seaduse-ja-tulumaksuseaduse-muutmise-seadus/

² https://agri.ee/regionaalareng-planeeringud/kohalikud-omavalitsused/finantskorraldus

- 2 -

sotsiaalsete riskidega toimetulekul (SÜS § 5 lg 1). Seega ei ole kohaliku omavalitsuse üksusel

kohustust finantseerida osutatavaid sotsiaalteenuseid täies ulatuses, arvestamata inimese ja tema

perekonna majanduslikke võimeid. Kohalikule omavalitsusele ei saa panna ja kohalik

omavalitsus ei saa võtta suuremaid kohustusi, kui on tema eelarvelised võimalused. Riigi ja

kohaliku omavalitsuse hüvitiste kõrval on nähtud ette isiku ja perekonna omavastutus (PKS §96

jj). Seega eeltoodust tulenevalt on kohalik omavalitsus kohustatud hüvitama § 22¹ lõikes 2

nimetatud kulud tema poolt kehtestatud piirmäära ulatuses.

Kui abivajaja sissetulek on madalam, kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta

teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, katab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saaja

tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise

kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe (nn väiksema

sissetuleku hüvitis) (SHS § 22¹ lõige 5). Seisuga 01.01.2025.a oli niisuguseid isikuid Räpina

vallas 51.

Lisaks eeltoodule, kui eelnevalt nimetatud hüvitistest ei piisa, siis on Räpina vald maksnud

vajadusel üldhooldusteenusel viibivatele isikutele lisaks sotsiaaltoetust, et katta

üldhooldusteenusel viibimisega seotud kulud ja tagada isikule vajalik teenus. Teenuse

kättesaadavuse tagamiseks makstakse01.01.2025.a seisuga täiendavat toetust 31 inimesele.

2. Millised piirangud seab sotsiaalhoolekande seadus volikogule hoolduskulude piirmäära

kehtestamisel?

SHS § 22¹ lg 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud kulude tasumise piirmäära, kuid tagada tuleb teenuse saajale teenuse

kättesaadavus. Leiame, et Räpina vallas on kõigile üldhooldusteenust vajavatele isikutele teenuse

kättesaadavus tagatud. Nii on vallas perioodil 01.07.23.a - 31.12.2024.a ööpäevaringsele

üldhooldusele suunatud 81 isikut. Nii, nagu käesoleva vastuse punktis 1 kirjeldatud, on Räpina

vald lisaks SHS § 22¹ lõikes 5 märgitus nn väiksema sissetuleku hüvitisele maksnud isikutele

sotsiaaltoetust, juhul kui isiku enda ja pereliikmete vahendutest ei piisa, et tagada teenuse

kättesaadavus.

3. Mis kaalutlusel on vald kehtestanud hoolduskulude piirmäära (kui piirmäära aluseks on

valla koostatud analüüs, siis palun edastage ka see)?

Räpina Vallavolikogu on 19.04.2023 määruse nr 6 „Hooldustöötajate ja abihooldustöötajate

kulude tasumise piirmäära kehtestamine“ muutmisel (01.01.2024 jõustunud redaktsioon) on

arvestanud muuhulgas riigi poolt tagatud vahenditega. Eelnõu 28.11.2023 nr 1-4/2023/59-1

seletuskirja kohaselt võeti määra kehtestamisel aluseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumist 18.10.2023. a saadetud info 2024. a tulubaasi kohta.

Tasandusfondi vahendite arvelt eraldati 2024. a tulubaasi väljaspool kodu osutatava

ülhooldusteenuse rahastamiseks vahendeid tulumaksu koosseisus 296486 eurot, millele lisandus

toetus minimaalse lävendi tagamiseks 153 766 eurot, kokku 450 252 eurot. Arvestatud on

üldhooldusteenusel viibiva 99 isikuga, seega ühe teenusesaaja kohta 379 eurot.

Räpina Vallavalitsusel oli 2024. aasta eelarvesse planeeritud puuetega inimeste sotsiaalse kaitse

ja hooldusteenuse eest tasumiseks kokku 667 400 eurot, millega on kavandatud katta võetud

kohustusi ja maksta vajalikke sotsiaaltoetusi. Riigieelarvest eraldatud vahenditest ning KOV

vahenditest ei piisa suuremas piirmääras kui 380 eurot üldhooldusteenuse eest tasumiseks.

Eeltoodust tulenevalt tegi Räpina Vallavalitsus vallavolikogule ettepaneku muuta eelnimetatud

määrust ning vähendada hoolduskulude piirmäära 380 euroni teenusesaaja kohta ühes kuus.

4. Palun põhjendage, kuidas kehtestatud piirmäär on kooskõlas SHS § 22¹ lõigetega 1–4.

Leiame, et sõltumata riigi poolt eraldatud vahenditest ja KOVi poolt kehtestatud piirmäära

ulatusest on kõige olulisem SHS § 22¹ lõikes 3 nimetatud teenuse kättesaadavus. Räpina vallas

on käesoleval ajal tagatud üldhooldusteenuse kättesaadavus kõigile abivajajatele. Käesoleva

vastuse alapunktis 1 ja 2 märgituna makstakse abivajajatele lisaks SHS §-s 22¹ märgitud

¹ https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/875834f8-66ea-4ab8-8732-41c19e348f03/sotsiaalhoolekande-

seaduse-ja-tulumaksuseaduse-muutmise-seadus/

² https://agri.ee/regionaalareng-planeeringud/kohalikud-omavalitsused/finantskorraldus

- 3 -

hüvitistele ka sotsiaaltoetusi üldhooldusteenusel viibimisega seotud kulude katteks. Seega on

kehtestatud piirmäär kooskõlas SHS-ga.

5. Millistes hooldekodudes tasuvad Räpina valla elanikud teenuskoha maksumusest vaid

omaosalust?

Otseselt hooldekodude kaupa Räpina vald selliseid uuringuid teinud ei ole. Statistiliselt maksab

Räpina vald ligikaudselt ½ üldhooldusteenuse saajatele juurde sotsiaaltoetusi teenuse eest

tasumiseks. Piirmäär 380 eurot on kehtestatud minimaalse lävendi tagamiseks ja on sellisena

kooskõlas ka riigi poolt eraldatud vahendite suurusega. Arvestuslikult, kui kohalik omavalitsus

tõstaks piirmäära 100 eurot, siis vajadus sotsiaaltoetuste maksmiseks väheneks üksnes 3 isiku

osas.

6. Kui vastab tõele, et vallale kuuluvates hooldekodudes ei kata kehtestatud piirmäär

tegelikke hoolduskulusid, siis millised hoolduskulud jäävad katmata ja kuidas on see

põhjendatud?

Vallal puudub täpne ülevaade, kuidas hooldekodud hooldekulusid katavad (s.t millised

hooldekulud piirmäära vahenditest ja milliseid muudest vahenditest).

7. Kui leiate, et riik ei ole andnud vallale seadusega ette nähtud hoolekandeabi tagamiseks

piisavalt raha, siis kas vald on selle pärast pöördunud halduskohtusse või kavatseb seda teha?

Räpina vald arvestas 2024. aasta üldhooldusteenuse kulude katmisel asjaoluga, et ligikaudselt

viibib igakuiselt üldhooldusteenusel 100 isikut, kelle eest tasutakse üldhooldusteenusel

viibimisega seotud kulusid piirmäära 380 eurot ulatuses. Seega kujunes arvestuslikuks kuluks

(100x380x12) aastas 456 000 eurot, millele lisandus 92 000 eurot nn väiksema sissetuleku

hüvitist ehk kokku 548 000 eurot. Riik eraldas teenusega seotud kulude katteks 503 777 eurot.

Tegelikuks kuluks teenuse eest tasumisel kujunes 2024. aasta kohta aga hoopis 615 615 eurot

ehk ca 70 000 eurot rohkem. Nagu ülalpool märgitud, oli Räpina Vallavalitsusel 2024. aasta

eelarvesse planeeritud puuetega inimeste sotsiaalse kaitse ja hooldusteenuse eest tasumiseks

kokku 667 400 eurot, millega on kavandatud katta võetud kohustusi ja maksta vajalikke

sotsiaaltoetusi. Seega jäi ülejäänud kohustuste tasumiseks ja vajalikke sotsiaaltoetus maksmiseks

vaid 51 785 eurot (SHS 2. peatüki teise jao ülesanded). Eeltoodust tulenevalt on Räpina vald

tasunud üldhooldusteenusega seotud kulusid suuremas ulatuses, kui riik selleks on eraldanud

vahendeid. Räpina vald koos Põlva valla ja Tartu linnaga on pöördunud taotlusega tunnistada

hoolderefomiga KOV-le sotsiaalhoolekande seaduse §221 alusel pandud ülesanded riiklikuks

ülesandeks ja mida tuleb rahastada täielikult riigieelarvest Riigikohtusse 2023. aastal, mille kohta

on Riigikohtu üldkogu teinud lahendi 05.07.2024.a (RKL 5-23-38). Väärib märkimist, et

omavalitsuste taotlus jäeti rahuldamata häältega 10:8 ning otsuse vastu hääletanud kohtunikud

esitasid eriarvamuse. Räpina vald kavatseb pöörduda vastava nõudega ka halduskohtusse. Hetkel

on pooleli nõude esitamisega seotud kalkulatsioon.

8. Räpina vald märgib täiendavalt:

a) Seaduseelnõu 704 SE teise lugemise seletuskirjas on Eesti Linnade ja Valdade Liit

teinud ettepaneku loobuda eelnõu esitatud kujul edasi menetlemisest. ELVL hinnangul toovad

eelnõuga planeeritavad muudatused kaasa olulise mõju omavalitsuse eelarvele ja töökoormusele;

muudatus mõjutab oluliselt omavalitsuste poolset rahastust, teenuse hinna prognoosimine on

arusaamatu ja kulude arvestus on segane.¹ Räpina vald on seisukohal, et eelnimetatud

negatiivsed mõjud ongi realiseerunud. Teenuse rahastamine sellisel kujul ei ole jätkusuutlik ja

põhjustab pingeid riigi ja kohaliku omavalitsuse suhetes.

b) Hooldereformi rahastamismudel ei arvesta (piisavalt) tegelike asjaoludega

omavalitsustes. Enim mõjutab rahastamist hooldatavate osakaal vanaduspensionäridest. Räpina

vallas on hooldekoduklientide osakaal vanaduspensionäride hulgast Eesti keskmisest kõrgem.

Antud asjaolu toob endaga kaasa riiklike vahendite ebavõrdse jaotuse. Räpina vallas elas

01.01.2024.a seisuga eakaid (65+) inimesi 1596. Ööpäevaringsel üldhooldusteenuse viibis

¹ https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/875834f8-66ea-4ab8-8732-41c19e348f03/sotsiaalhoolekande-

seaduse-ja-tulumaksuseaduse-muutmise-seadus/

² https://agri.ee/regionaalareng-planeeringud/kohalikud-omavalitsused/finantskorraldus

- 4 -

seisuga 01.10.2023.a seisuga 101 ehk 6,33 protsenti eakatest. Eesti Vabariigi vastavad näitajad

on 280 024 eakat ja 10 418 hooldatavat ehk 3,72%². Vahe on 1,7 kordne.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Sibul

Volikogu esimees