Käskkiri

KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri

16.02.2023 käskkirjaga nr 26

Lisa

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve protsessi juhend

SISUKORD

Pealkiri Lk nr

1. Üldsätted 2

1.1. Juhendi eesmärk 2

1.2. Riigi finantsjuhtimise protsesse reguleerivad õigusaktid 2

1.3. Mõisted 3

2. Eelarve koostamise ja rakendamise ajakava ning koostamise üldpõhimõtted

6

2.1. Eelarve koostamise ja rakendamise ajakava 6

2.2. Lisataotluste esitamise üldpõhimõtted 7

2.3. Riigi eelarvestrateegia 2024–2027 lisataotluste esitamise ajakava 8

2.4. Riigi eelarvestrateegia 2024–2027 lisataotluste esitamise juhised 9

2.5. Lisataotluste vormistamine 10

2.6. IKT lisataotlused 11

3. Riigieelarve muutmine 12

3.1. Vabariigi Valitsuse liigendus 12

3.2. Ministri ja SAP-i (SAP Business Objects) liigendus 12

3.3. Riigieelarve seaduse muutmine ja lisaeelarve 14

3.4. Ülekantavate vahendite ülekandmine järgmisesse eelarveaastasse 14

3.5. Vahendite taotlemine Vabariigi Valitsuse reservist 15

3.6. Kohustuste võtmine 15

4. Seire 16

4.1. Valitsemisala riigieelarve täitmise aruanne 16

4.2. Valitsemisala tulemusaruanne 17

5. Kulumudelid 17

6. Välisvahendid 19

2

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Juhendi eesmärk

1.1.1. Juhendi eesmärk on kirjeldada osapoolte tööjaotust ja tegevusi, mis on vajalikud

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia,

eelarve projekti ja kulumudeli koostamiseks ning rakendamiseks, samuti eelarve seireks ja

vastavate aruannete koostamiseks.

1.1.2. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste juhid kehtestavad käesolevast juhendist

lähtuvalt oma asutuse eelarve koostamise, muutmise ja seire korra.

1.2. Riigi finantsjuhtimise protsesse reguleerivad õigusaktid

Protsess Regulatsioon

Eelarvestrateegia ja eelarve koostamine, eelarve menetlemine, aruandlus, seire ja hindamine

Riigieelarve seadus Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord Eelarveklassifikaator Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord Kassalise teenindamise eeskiri Raamatupidamise seadus Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat Riigivaraseadus

3

1.3. Mõisted

Valitsemisala eelarvestrateegia projekt – riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu

koostamiseks vajalikud andmed. Valitsemisala eelarvestrateegia projekti koostamisel

lähtutakse ministeeriumi valitsemisalale antud vahendite maksimaalsetest mahtudest

(kululagi) ning valitsemisala vastutusalas olevate tulemusvaldkondade üld- ja

alaeesmärkidest. Valitsemisala eelarvestrateegia projekt koostatakse järgmise aasta ja sellele

järgneva kolme aasta kohta ning see hõlmab järgmist:

1) programmide eelnõud;

2) vajaduse korral tulude ja finantseerimistehingute selgitused;

3) tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingute prognoosid kuluarvestustarkvaras

(edaspidi KAIS);

4) muudatuste korral võrreldes eelmise aastaga ettepanekud koos selgituste ja arvestustega

riigieelarve eelnõus planeeritavate määrade ja piirmäärade kohta;

5) vajaduse korral teave järgmisel eelarveaastal jõustuvate õigusaktide eelnõude kohta, mis

riigieelarve seaduse § 38 lõike 2 kohaselt esitatakse riigieelarve seaduses;

6) taotlused eelarvestrateegias ette nähtud maksimaalsete vahendite suurendamiseks

(edaspidi lisataotlused);

7) riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktis 3 keskvalitsuse üksusena määratletud

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala keskvalitsuse juriidiliste isikute finantsplaanid;

8) lisainformatsioon.

Riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) – valitsemisalade eelarvestrateegia

projektide alusel koostatav dokument, milles määratakse riigi eelarvepoliitika põhisuunad ja

Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid, mida eelarvestrateegia perioodil plaanitakse ellu viia, samuti

eesmärkide elluviimiseks planeeritavad rahalised vahendid (rahastamiskava).

Eelarvestrateegias esitatakse andmed ministeeriumi valitsemisala tulemusvaldkondade ja

programmide kaupa lähtuvalt riigieelarve seaduse § 251 lõike 3 nõuetest. Vabariigi Valitsus

kinnitab eelarvestrateegia igal aastal septembri lõpuks.

Riigieelarve eelnõu – riigi eelarvestrateegia ja rahandusprognooside alusel koostatav

dokument, mida täpsustatakse Vabariigi Valitsuse otsustega. Riigieelarve on riigi aastane

rahastamiskava, milles kajastatakse vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada

toetusena, vahendada ja kasutada. Riigieelarve eelnõus liigendatakse valitsemisala vahendid

vastavalt riigieelarve seaduse §-s 26 sätestatule majandusliku sisu järgi tuludeks, kuludeks,

investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks, seejuures liigendatakse valitsemisala kulud ja

investeeringud eelarve paindlikkuse tagamiseks programmide ja programmi tegevuste kaupa.

Riigieelarve esimene osa ehk koondosa on riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve, kus

esitatakse eelarvepositsiooni seisukohalt olulist infot. Riigieelarve teine osa ehk riigieelarve

vahendite liigendus sisaldab riigieelarve kohustuslikku administratiivset ja tegevuspõhist

liigendust riigieelarve seaduse § 26 tähenduses. Riigieelarve vahendite liigenduse osas

esitatakse valitsemisaladele piirmääraga ja piirmäärata vahendid tulemusvaldkonna üld- ja

alaeesmärkide (programmi eesmärk) kaupa. Liigenduse osa eesmärk on tagada konkreetsele

valitsemisalale vajalikud summad tulemusvaldkondade alaeesmärkide (programmide)

elluviimiseks.

Tulemusvaldkond – riigi eelarvestrateegias määratud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse

seatud pikaajaline mõõdetav eesmärk (edaspidi üldeesmärk) ja mis lähtub Vabariigi Valitsuse

4

tegevusprogrammist. Tulemusvaldkonnad on ühiselt kasutusel nii riigi finantsjuhtimises kui ka

strateegilises planeerimises, et siduda tulemusinfo ja ressursid.

Valdkonna arengukava – arengudokument, milles määratakse terviklikult ühe või mitme

tulemusvaldkonna üldeesmärk, alaeesmärgid ja nende mõõtmist võimaldavad mõõdikud ning

poliitikainstrumendid, mille kaudu seatud eesmärke plaanitakse saavutada.

Programm – dokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele

suunatud meetmed ja tegevused ning rahastamine. Programm kui strateegiline

arengudokument on terviklik dokument, mis koosneb kahest põhikomponendist: tekstist ja

rahastamiskavast. Programmi tekstis selgitatakse tulemusvaldkonna ja programmi

eesmärkide täitmiseks planeeritud meetmete ja tegevuste valikut ja sisu. Programm

koostatakse valitsemisalas keskselt kooskõlas riigi eelarvestrateegia perioodiga ja seda

täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra. Programmis kajastatakse hierarhiliselt

tulemusvaldkonna, valdkonna arengukava, programmi, meetme ja tegevuse nimetused ning

eesmärgid ja mõõdikud. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kulud ja investeeringud

panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas: heaolu

ja tervis, mis jagunevad kaheksaks programmiks: tööturuprogramm, vanemaealiste

programm, sotsiaalhoolekande programm, laste ja perede programm, soolise võrdsuse ja

võrdse kohtlemise programm, tervist toetava keskkonna programm, tervist toetavate valikute

programm ja inimkeskse tervishoiu programm. Programmid kinnitab minister.

Rahastamiskava – järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta rahaliste vahendite

kava. Rahastamiskava projekti koostamise aluseks on rahandusministri esitatud valitsemisala

kululaed, mida on korrigeeritud rahandusprognoosiga ja Vabariigi Valitsuse otsustega.

Rahastamiskavas kajastatakse hierarhiliselt tulemusvaldkonnad, programmid, meetmed ja

tegevused, teenuste nimetused ja maksumused. Rahastamiskava sisaldab ka majanduslikku

sisu: tulu, kulu, investeeringud ja finantseerimistehingud.

Kululaed – rahandusministri poolt esitatud ja ministeeriumi valitsemisalale lubatud

maksimaalsed kulutuste summad (piirmääraga ja piirmäärata vahendid), mille aluseks on

kehtiva eelarvestrateegia rahastamiskava, mida korrigeeritakse pärast selle heakskiitmist

tehtud otsustega. Piirmääraga kululagi koosneb liigi 20 eelarvetest, piirmäärata kululagi

koosneb liikide 10, 51, 52 ja 53 eelarvetest. Tuludest sõltuvatele kuludele kululage ei

kehtestata.

Kulumudel – andmeobjektide omavaheliste seoste haldamise struktureeritud esitus. Asutuse

kuluarvestuse kulumudel on asutuse tasandil traditsioonilise või tegevuspõhise kuluarvestuse

põhimõtete kogum, mille alusel toimub asutuse otse- ja kaudsete kulude andmekorje, kulude

jaotamine asutuse tegevustele või teenustele ning asutuse teenuste või toodete maksumuse

arvestamine. Valitsemisala tegevuspõhise eelarve kulumudel on valitsemisala tasandil

programmide ülesehitust, programmi tegevuste otse- ja kaudseid kulusid ning eelarves

jaotatavate kulude jaotuspõhimõtteid kirjeldav põhimõtete kogum. Kulumudelis kajastatakse

ka eelarve täitmise andmed.

Planeerimistasand – arvestusobjekt, mida kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse

pidamiseks, strateegiliseks planeerimiseks ning eelarve piirmäärade jälgimiseks.

Tegevuspõhise liigenduse planeerimistasanditeks on tulemusvaldkond, programm, meede,

programmi tegevus ja põhiteenus.

5

Seire – valitsussektori ressursside kasutamise ning tulemuste jälgimine ja hindamine. Seirena

mõistetakse ka erinevate andmete alusel aruannete jm ülevaadete koostamist, sealhulgas

visualiseerimist ning aruannete ja ülevaadete tõlgendamist, samuti nende alusel edasiste

tegevuste planeerimist. Andmetena käsitatakse kõikvõimalikke sisend-, väljund-, tulemus- ja

mõjunäitajaid. Andmed võivad olla nii kvantitatiivsed näitajad ehk absoluut- ja suhtarvud (nt

indikaatorid) kui kvalitatiivsed näitajad. Ressurssidena käsitatakse peamiselt finants-, inim- ja

materiaalset vara. Seire eesmärk on anda kindlustunnet Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja

avalikkusele selle kohta, et valitsussektori asutused saavutavad püstitatud eesmärke tõhusalt,

mõjusalt ja tulemuslikult.

Valdkonna juht – asekantsler, kes tagab oma vastutusvaldkonna tegevuste elluviimiseks

vajalike ressursside juhtimise Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas.

Asutus – ministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus (Ravimiamet,

Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Tööinspektsioon), ministeeriumi hallatav riigiasutus

(Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskus), Riikliku Lepitaja Kantselei ning Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse

Kohtlemise Voliniku Kantselei.

Keskvalitsuse juriidiline isik – ministeeriumi valitsemisala keskvalitsuse juriidilised isikud on

riigi asutatud sihtasutused SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Haapsalu Neuroloogiline

Rehabilitatsioonikeskus, SA Viljandi Haigla, SA Koeru Hooldekeskus, SA Eesti Puuetega

Inimeste Fond, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Jõgeva Haigla, riigi osalusega äriühing

AS Hoolekandeteenused ning sotsiaalkindlustusfondid Eesti Töötukassa ja Eesti Haigekassa.

Analüüsi ja statistika osakond (edaspidi ANSO) – vastutab Sotsiaalministeeriumi

valitsemisala teadus- ja arendustegevuse lisataotluste eest.

Nutika arengu toetamise osakond (edaspidi NATO) – vastutab Sotsiaalministeeriumi

valitsemisalas strateegilise planeerimise, sealhulgas IKT strateegia koostamise ning

välisvahenditest rahastatavate tegevuste planeerimise, rakendamise ja seire eest.

Finantsosakond (edaspidi FO) – vastutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas

raamatupidamise korraldamise, finantsjuhtimise, sealhulgas valitsemisala ja

Sotsiaalministeeriumi eelarve koostamise, eelarve ja finantsaruannete koostamise, eelarve ja

finantsarvestusega seotud juhendmaterjalide väljatöötamise ning eelarvevahendite täitmise ja

seire eest.

Asutuse eelarve koostamise ja kasutamise korraldamise eest vastutab asutuse juht.

6

2. EELARVE KOOSTAMISE JA RAKENDAMISE AJAKAVA NING KOOSTAMISE

ÜLDPÕHIMÕTTED

2.1. Eelarve koostamise ja rakendamise ajakava

2.1.1. Perioodi 2024–2027 eelarve koostamise ja perioodi 2022–2023 eelarve rakendamise

olulisemate tegevuste ajakava on esitatud joonisel.

2.1.2. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusest nr 112 „Riigi

eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve

vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete

esitamise kord“ (edaspidi VV määrus) ja Rahandusministeeriumi suunistest esitab

Sotsiaalministeerium tegevuspõhise eelarve korral riigi 2024–2027 eelarvestrateegia ja 2024

riigieelarve eelnõu koostamiseks Rahandusministeeriumile 1. juuniks Sotsiaalministeeriumi

valitsemisala eelarvestrateegia projekti, mida korrigeeritakse augusti ja septembri jooksul

majandusprognoosiga ja eelarvestrateegia otsustega.

2.1.3. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2024–2027 eelarvestrateegia rahastamiskava

koostatakse KAIS-is asutuste kulumudelite põhjal. Asutuste kulumudelite põhjal pannakse

kokku valitsemisala eelarve kulumudel.

2.1.4. Vabariigi Valitsusega kooskõlastatakse järgmiseks eelarveaastaks kavandatavad

riigieelarves liigendatud programmi tegevuste nimetused ja arvu muudatused. Kui kehtiva

riigieelarve seaduse tegevuspõhist liigendust on järgmise aasta riigieelarve eelnõus vaja

muuta, esitab minister muudatusettepanekud hiljemalt 1. aprilliks Rahandusministeeriumile.

Rahandusministeerium koondab muudatusettepanekud ja esitab need Vabariigi Valitsusele

heakskiitmiseks. Vabariigi Valitsus otsustab liigenduse muudatused hiljemalt 30. aprilliks. Kui

Vabariigi Valitsus kiidab muudatusettepanekud heaks, on võimalik esitada ka järgmise

eelarvestrateegia andmed juba uuendatud liigenduse järgi.

7

Asutused esitavad teenuste, tegevuste ja meetmete sisulise muutmisega seotud taotlused

NATO-le ja FO-le e-kirja teel hiljemalt 10. märtsiks.

2.1.5. Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanid tuleb esitada Rahandusministeeriumile

hiljemalt 14. juuliks, vastutab FO.

2.1.6. Septembris toimuvad riigi 2024–2027 eelarvestrateegia ja 2024 riigieelarve

kabinetiarutelud. Augusti II pooles või septembri alguses avaldab Rahandusministeerium

suvise majandusprognoosi.

2.1.6. Hiljemalt 30. septembriks kinnitab Vabariigi Valitsus riigi 2024–2027 eelarvestrateegia

ja kiidab heaks 2024 riigieelarve eelnõu ning eelnõu antakse üle Riigikogule.

2.1.7. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala detailset eelarve koostamise ja rakendamise

ajakava, mis lähtub VV määrusest, riigieelarve seadusest ja Rahandusministeeriumi

suunistest, hoitakse eraldi tabelis, mida täpsustatakse ja tutvustatakse jooksvalt kõigile

osapooltele Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Ajakava tabel koos vastutajatega on esitatud

Kontoris FO 2023. a tööplaani failis ning seda haldab ja muudab FO vastavalt

Rahandusministeeriumi tehtud muudatustele.

2.1.8. Riigi eelarvestrateegia ja järgmise aasta riigieelarve protsessi korraldamise eest ning

2022. ja 2023. aasta rakendamise eest Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas vastutavad FO ja

NATO. Majandusprognooside, kulumudelite, rahastamiskavade ja lisataotluste koostamise

protsessi juhib FO. Eelarvestrateegia dokumendi, järgmise aasta riigieelarve eelnõu

seletuskirja ja programmide koostamist ja uuendamist juhib NATO.

2.2. Lisataotluste esitamise üldpõhimõtted

2.2.1. Lisataotlused esitatakse Rahandusministeeriumile valitsemisala eelarvestrateegia

projekti osana ministri (asutuse juhi) poolt allkirjastatuna 1. juuniks käibemaksuta. Kui Vabariigi

Valitsus lisataotluse rahuldab ja sellele lisandub käibemaks, lisatakse käibemaks

eelarvesüsteemidesse sisestamisel.

2.2.2. Vastavalt Rahandusministeeriumi juhistele saab esitada järgmised lisataotlused:

a) kolm poliitilist prioriteetset sotsiaalkaitseministri lisataotlust ja kolm poliitilist prioriteetset

tervise- ja tööministri lisataotlust;

b) kaks kuni kolm ametkondlikku prioriteetset lisataotlust (Rahandusministeerium täpsustab

enne 1. juunit);

c) eelmise aasta riigieelarve protsessis Vabariigi Valitsuse poolt ühekordse katteallika

saanud püsiva iseloomuga tegevuste lisataotlused (arv sõltub Vabariigi Valitsuse

otsustest):

 jätkutegevused (nt investeering, mis on osaliselt rahastatud),

 palgakasv või täiendava personali värbamine, mis ei ole teadlikult ühekordselt

otsustatud (nt ajutised ametikohad või ühekordselt kavandatud täiendav palgakulu);

d) õigusaktidest (sh ELi otsekohalduvad direktiivid) tulenevad lisataotlused (arv pole

määratud), st eelmise aasta riigieelarve protsessi järel vastu võetud või jõustuvad

õigusaktid (k.a ELi õigusaktid), millest tekivad asutusele täiendavad kohustused ja millega

kaasnevad lisakulud või -investeeringud.

8

Õigusaktidest tulenevate lisataotluste hulka ei kuulu (st tegemist on tavapärase

lisataotlusega):

 õigusaktid, milles on ette nähtud, et asutus katab tegevused oma olemasoleva

ressursiga;

 õigusaktid, mida on menetletud juba varem kui eelmise aasta riigieelarve protsess ning

ette nähtud kohustusi ja lisakulusid oli võimalik planeerida;

 õigusaktid, mis on varem vastu võetud ja mille mõju on selgunud hiljem;

 taotlused, mida on varem Vabariigi Valitsuses käsitletud, kuid on otsustatud mitte

rahastada (rahastamise otsus tegemata);

e) IKT lisataotlused (esitamise arvu piirangut ei ole, koordineerib TEHIK);

f) hoonestatud kinnisvara juhtimiskavad (esitamise arvu piirangut ei ole):

 Riigi Kinnisvara AS ootab 1. detsembriks nimekirja valitsemisalade prioriteetsete

investeeringuprojektidega, mida investeeringukavas täpsemalt kirjeldada. Selleks

ajaks saadab Rahandusministeerium ka investeeringukava vormi;

 jaanuarikuu jooksul valmistab Rahandusministeerium ette aastavahetuse RKVR-i

seisuga juhtimiskava andmetabeli, mis saadetakse hiljemalt veebruari esimesel

nädalal valitsemisaladele muudatuste tegemiseks ja täiendamiseks;

 aprillis-mais toimuvad kolmepoolsed kohtumised ministeeriumi, RKAS-i ja

Rahandusministeeriumi vahel;

 täidetud juhtimiskava vormid tuleb esitada Rahandusministeeriumile 1. juuniks 2023;

g) üüridega seotud lisavajadused (vastavalt lepingutele), mille ametkondlik menetlemine

toimub RKAS-i üüride tabeli alusel;

h) teadus- ja arendustegevuse (TA) lisataotlused, mis otsustatakse Vabariigi Valitsuses

teadus- ja arendusnõukogu väljatöötatud metoodika alusel (koordineerib ANSO).

2.2.3. Lisaks toimub üleriigiline personaliandmete korje, mille materjalid ja ettepanekud esitab

Vabariigi Valitsusele otsustamiseks Rahandusministeerium (Sotsiaalministeeriumi

valitsemisalas koordineerib FO).

2.3. Riigi eelarvestrateegia 2024–2027 lisataotluste esitamise ajakava

Ajakava on esitatud Kontoris FO 2023. a tööplaani failis, kus on kajastatud tegevused,

tähtajad ning vastutajad. Ajakava faili haldab ja muudab FO vastavalt Rahandusministeeriumi

tehtud muudatustele.

Riigi eelarvestrateegia 2024–2027 lisataotluste koostamise olulisemad tähtajad, Kontoris

olevast failist osaline väljavõte, on kajastatud esitatud tabelis:

Tegevus Tähtaeg

Juhendi, vormi ja ajakava ettevalmistamine jaanuari I pool 2023

Poliitiliste ja ametkondlike prioriteetsete lisataotluste ning õigusaktidega seotud lisataotluste esimene kokkupanemine

28.02.2023

Lisataotluste vormid on eeltäidetud 17.03.2023

Esimene lisataotluste ülevaatamine kantsleri eesvedamisel juhtkonnas, sh koalitsioonilepinguga seotud taotlused

07.04.2023

Teine lisataotluste ülevaatamine kantsleri eestvedamisel juhtkonnas, sh koalitsioonilepinguga seotud taotlused

21.04.2023

Lisataotluste, sh koalitsioonilepingu taotluste ülevaatus ministrite tasandil ja taotluste prioriseerimine

28.04.2023

Valdkonna ja asutuste poolt korrigeeritud lisataotluste esitamine FO-le 12.05.2023

9

Tegevus Tähtaeg

Korrektsed lisataotlused Deltas menetluseks 19.05.2023

Ministrite poolt allkirjastatud RES/RE materjalide, sh lisataotluste saatmine Rahandusministeeriumile (sh hoonestatud kinnisvara juhtimiskavad)

01.06.2023

Ministritele Vabariigi Valitsuse materjalide, sh lisataotluste esitamine 04.08.2023

Vajaduse korral lisataotluste ülevaatamine kantsleri eestvedamisel juhtkonnas 08.08.2023

Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ametnike vahelised RES/RE lisataotluste läbirääkimised

augusti 1.– 3. nädal

RES kinnitamine ja 2024 RE eelnõu heakskiitmine Vabariigi Valitsuse poolt ning Riigikogule üleandmine

30.09.2023

2.4. Riigi eelarvestrateegia 2024–2027 lisataotluste esitamise juhised

2.4.1. Poliitiliste ja ametkondlike prioriteetsete lisataotluste ning õigusaktidega seotud

lisataotluste kokkupanemise ja esitamise eest vastutavad tervisevaldkonna,

sotsiaalvaldkonna, töövaldkonna ja innovatsioonivaldkonna asekantslerid, kes koostöös

osakondade, asutuste ja ministeeriumi FO-ga koondavad kokku perioodi 2024–2027

lisarahavajadused aastate kaupa. Lisataotlused pannakse kokku RES2023–2026 protsessis

rahuldamata jäänud taotluste (memod) ja 2023. aasta tööplaani tegevuste alusel. Poliitiliste ja

ametkondlike prioriteetsete taotluste ja õigusaktidega seotud taotluste osas lisataotluste korjet

ei tehta. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala RES2024–2027 protsessi prioriteetsed

lisataotlused peavad sisaldama kindlasti:

 kriisideks valmisoleku (COVID, Ukraina, toimepidevuse suurendamine kriisides) taotlusi ja

 taotlusi, mis puudutavad teenuseid/tegevusi, mida varem rahastati välisvahenditest.

2.4.2. Ministeeriumi FO korraldab 2023. aasta jaanuaris ja veebruaris (lõpptähtaeg

28.02.2023) valdkondade kaupa kohtumised, mille käigus otsustatakse RES2024–2027

lisataotlused. Otsustatud taotlused kajastatakse sotsiaalkaitseministri ja tervise- ja tööministri

memodes, mis asuvad Kontoris aadressil: Ministrite memod.

2.4.3. 17. märtsiks 2023 tuleb ära täita ära järgmised lisataotluste vormid:

 lisataotluste memod

 arvestuste aluste fail

 Rahandusministeeriumi lisataotluste korjevorm Excel

 Kui lisataotlus on seotud haiglate kinnisvarainvesteeringutega, tuleb lisada kaustadesse

ka kinnisvarainvesteeringute taotlusvorm.

2.4.4. Hiljemalt 21. aprillil 2023 vaadatakse lisataotlused kantsleri juhtimisel üle ning viiakse

ministritele otsustamiseks ja prioriseerimiseks hiljemalt 28. aprillil 2023.

2.4.5. Hiljemalt 19. maiks 2023 peavad Sotsiaalministeeriumi valitsemisala lisataotlused, sh

IKT lisataotlused ja kinnisvara juhtimiskavad, olema valmis, et saata allkirjastatud materjalid

Rahandusministeeriumile hiljemalt 1. juuniks 2023.

2.4.6. Lisataotluste koostamisel tuleb arvesse võtta järgmist:

a) poliitiline prioriteetne lisataotlus on üks suur poliitiline või valdkonna arengu või olulise

puudujäägiga teema, mida minister eelisjärjekorras kaitseb. Riigieelarve seadusepildi

tegevuspõhisust (programmi tegevus) ei pea jälgima;

b) ametkondlik prioriteetne lisataotlus peab olema:

10

 ühe programmi tegevuse piires või

 läbiv teema majandusliku sisu järgi, nt palgakasv, koolitus, kütus, üldkulud jne.

Palgakasvu alla ei kuulu täiendavad ametikohad, need esitatakse teiste teemadega seotud

lisataotlustes. Palgakasvuga seotud lisataotlustele annab oma hinnangu ka

Sotsiaalministeeriumi personaliosakond.

Ametkondlik lisataotlus on seotud eelkõige eelarve puudujäägiga;

c) esitada ei tohi koondtaotlusi, sh lisataotluse nimetus peab selgelt väljendama konkreetse

taotluse sisu;

d) lisataotlustes tuleb rõhutada taotluse eesmärki ja tulemust.

2.5. Lisataotluste vormistamine

2.5.1. Lisataotluste memodes märgitakse ära lisataotluste rakendamise info:

a) järgmise aasta riigieelarve eelnõuga seotud õigusaktid;

b) Euroopa Liidu õigusaktidest, sh direktiividest tulenevad Eesti õigusaktid, millest tekivad

asutusele täiendavad kohustused ja millega kaasnevad lisakulud või -investeeringud;

c) õigusaktid, mis on seotud asutuste tegevuskulude lisavajadustega;

d) tegevuse rakendamisega seotud muu dokument, nt ministri käskkiri, leping või viide (nt

tööjõukulud).

Järgmise aasta riigieelarve eelnõuga seotud õigusaktid (punkti a selgitus)

Riigieelarve seaduse § 38 lõike 2 alusel peab Riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu vastama

avaldatud õigusaktidele ja enne riigieelarve esitamist Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogus

algatatud eelnõudele. Selle tingimuse täitmiseks on oluline kindlustada olukord, kus

riigieelarvet mõjutavad õigusaktid on Riigikogu menetlusse esitatud enne riigieelarve eelnõu

esitamist või esitatakse koos riigieelarve esitamisega. Riigieelarve eelnõuga seotud

õigusaktides on otsustatud muuta lõivu, tasu, maksu määra ja/või korraldust, kulu piirmäära

(nt sotsiaaltoetus, aastase riigieelarve seadusega kehtestatud hüvitis, kõrgemate riigiteenijate

ametipalga seaduse alusel kehtestatud palgad vms), mis hakkab kehtima 2024. aastast.

2.5.2. Ministeeriumid esitavad loetelu järgmisel eelarveaastal jõustuvatest õigusaktide

eelnõudest Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna kontaktisikule e-kirja teel

1. augustiks, kasutades vormikohast õigusaktide tabelit.

2.5.3. Rahandusministeeriumi poolt etteantud lisataotluste korjevormi (Excel) täitmise

põhimõtted:

a) vormi ei tohi muuta, sh tõsta veerge ümber;

b) vormi veergude „Valitsemisala“, „Lisataotluse märgistus“, „Lisataotluse tunnus“,

„Programmi tegevus või ressurss / läbiv teema“ täitmisel tuleb kasutada etteantud valikuid,

ise ei tohi midagi kirjutada;

c) riigikaitse arengukava lisataotlused (RKAK) eristatakse eraldi, kuna nendele lisataotlustele

kujundab vajaduse korral eraldi seisukoha ka Riigikantselei. Vajadus selgub pärast

lisataotluste esitamist ja sõltub esitatud lisataotluste mahust, sisust jms.

TAI lisataotlused eristatakse eraldi, kuna tegemist on Vabariigi Valitsuse ühe prioriteetse

eesmärgiga, samuti selleks, et oleks võimalik hinnata, kui paljud lisataotlused panustaksid

potentsiaalselt TAI-sse.

11

2.5.4. Lisataotluste arvestuste aluste failid tuleb panna asutuste kaupa lingil olevatesse

kaustadesse: Asutused

2.6. IKT lisataotlused

2.6.1. Kõigi lisataotluste planeerimisel tuleb hinnata IKT komponendi vajadust. Kui lisataotluse

elluviimiseks on vajalik IKT komponent, tuleb see lisataotluse esitaja poolt kajastada

lisataotluse osana ning tuua IKT komponent välja lisataotluste vormidel (memo,

Rahandusministeeriumi lisataotluste korjevorm Excel jne). Lisaks tuleb täita ja esitada IKT

digipöörde vormid.

2.6.2. IKT komponent tuleb lisataotluste korjevormil (Excel) kajastada lisataotluse hulgas ning

täiendavalt tuua lisataotluse all välja eraldi reaga. IKT veerud tuleb täita nii lisataotluse real kui

IKT komponendi real.

2.6.3. Lõplikud IKT digipöörde vormid koostab ja avalikustab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ning asutusi teavitatakse sellest eraldi.

2.6.4. IKT digipöörde vormide esitamise ja täitmise eest vastutab lisataotluse esitaja, kes

kaasab IKT komponendi maksumuse hindamiseks ja IT-spetsiifilise info kajastamiseks

TEHIKu. IKT digipöörde vormid asuvad kaustas:

IKT digipöörde vormid

2.6.5. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala valdkondlike IKT arenduste strateegiliseks

juhtimiseks on moodustatud juhrühmad/juhtkomisjonid: e-tervise juhtkomisjon,

Sotsiaalministeeriumi Sotsiaalkindlustusameti teenuste IT-arenduste juhtrühm ning Tööelu

infosüsteemi arenduste juhtrühm.

2.6.5. IKT digipöörde täidetud vormid tuleb panna 31. märtsiks 2023 lingil olevasse kausta:

IKT digipöörde vormid

2.6.5.1 Sotsiaalvaldkonna lisataotlused, mis sisaldavad IKT analüüsi või arenduse komponenti

peavad läbima Sotsiaalministeeriumi Sotsiaalkindlustusameti juhtrühma, saama otsuse IKT

analüüsi või arenduse vajalikkuse kohta ning olema lisatud enne lisataotluse esitamist

arendusportfelli. Uute tegevuste arendusideevorm, mis ei ole arendusportfellis juba avaldatud,

peab olema esitatud Sotsiaalkindlustusameti arenduste juhtrühmale läbi

Sotsiaalkindlustusameti arendusosakonna juhi või arendustalituse juhi hiljemalt 03.03.2023.

2.6.5.2 Tervisevaldkonna lisataotlused, mis sisaldavad IKT analüüsi või arenduse komponenti,

peavad läbima IKT analüüsi ja arenduse osas tervisevaldkonna e-teenuste ja tehnoloogia

arendusportfelli lähteülesande hindamise protsessi ja olema lisatud enne lisataotluse esitamist

arendusportfelli. Uute tegevuste arendusideevorm, mis ei ole arendusportfellis juba avaldatud,

peab olema esitatud planeerimisüksusele ([email protected]) hiljemalt 03.03.2023.

2.6.6. TEHIK tagab digipöörde dokumentide täiendamise vastavalt MKM-i poolt ette antud

ajakavale ja juhistele. Perioodil 01.01.–31.03.2023 MKM-is nõustamisele kuuluva digipöörde

kaheaastane projekt/tegevuskava peab sisaldama vähemalt 31. detsembriks 2022 teada

olevaid projekte/lisataotlusi. Perioodil 01.01.–31.05.2023 lisanduvate IKT lisataotluste kohta

edastab TEHIK info vastavalt MKM-i päringule.

12

3. RIIGIEELARVE MUUTMINE

3.1. Vabariigi Valitsuse liigendus

3.1.1. Vabariigi Valitsus liigendab riigieelarve seaduse §-st 31 lähtuvalt piirmääraga kinnisasja

suunatud investeeringud (eelarve konto 15) ja investeeringutoetused (eelarve konto 45)

objektide kaupa, milleks on üldreeglina kinnisvaraüksus (hoone, hoonete kompleks või

kinnistu) või Vabariigi Valitsuse poolt otsustatud projekt. Eelarve liigenduse eelnõu esitab

Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks Rahandusministeerium.

3.1.2. Vabariigi Valitsusel on õigus muuta riigieelarves määratud järgmiste vahendite

liigendust:

1) välistoetuste ja kaasrahastamisega seotud vahendid;

2) ministeeriumi valitsemisala vahendid ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse

ümberkorraldamise või lõpetamisega seoses;

3) ministeeriumi valitsemisala investeeringuobjektid, ületamata riigieelarves

investeeringuteks ettenähtud eelarvet.

3.1.3. Vabariigi Valitsusel on õigus riigiasutuste ümberkorraldamisel ja lõpetamisel suunata

ümberkorraldatava või lõpetatava riigiasutuse kasutamata summad Vabariigi Valitsuse reservi.

Vabariigi Valitsuse reservi ei suunata toetusi, asutuse majandustegevusest laekunud tulusid

ning varude ja põhivara müügist laekunud tulusid.

3.1.4. Kui riigiasutuse tegevuse ümberkorraldamisel või lõpetamisel ei anta tema ülesandeid

üle teisele riigiasutusele, suunatakse ümberkorraldatava või lõpetatava riigiasutuse

kasutamata toetused, majandustegevusest laekunud tulud ning varude ja põhivara müügist

laekunud tulud riigi tuludesse.

3.1.5. Sotsiaalministeerium esitab vajaduse korral jooksva aasta Vabariigi Valitsuse liigenduse

muudatused Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud tähtaegadeks ehk aprilli, juuli ja

oktoobri viiendaks tööpäevaks. Valitsemisala sisemised tähtajad on nimetatud ajakava tabelis.

3.1.6. Vabariigi Valitsuse liigenduse muutmise eest vastutab FO.

3.2. Ministri ja SAP-i (SAP Business Objects) liigendus

3.2.1. Vastavalt riigieelarve seaduse §-le 31 kinnitab minister eelarveaasta alguses käskkirjaga

eelarveaastaks vastu võetud riigieelarve seaduse ja vastavasisulise Vabariigi Valitsuse

korralduse alusel asutuste eelarved administratiivse ja majandusliku sisu järgi kooskõlas

eelarveklassifikaatoriga. Ministri liigendusega asutustele eraldatavad eelarved on vähemalt

riigieelarve seaduse ja Vabariigi Valitsuse korralduse detailsuses. Sotsiaalministeeriumi

valitsemisala tegevuspõhine eelarve liigendatakse asutustele ministri käskkirjaga programmi

ja programmi tegevuse detailsuses, sh RKAS-i ja reservivahendite objektikoodidega.

3.2.2. Vastavalt riigieelarve seaduse § 56 lõikele 2¹ määratakse iga-aastase riigieelarve

tekstiparagrahvis, millisel määral annab Riigikogu ministrile võimaluse (volituse) eelarvet

kasutamise käigus muuta. 2023. aasta riigieelarve tekstiparagrahvi kohaselt on ministril

13

tegevuspõhise liigenduse korral õigus muuta programmi tegevuse piirmääraga vahendite

eelarvet 5 miljoni euro ulatuses järgmiselt:

1) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on alla 4 miljoni euro, on seda

lubatud muuta kuni 25 protsenti;

2) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on 4 miljonit eurot või enam,

on seda lubatud muuta järgmise valemiga arvutatud mahu ulatuses:

918 400 + 2,04% * programmi tegevuse piirmääraga eelarve maht;

Arvestust peetakse iga programmi tegevuse kohta eraldi.

3.2.3. Vabariigi Valitsusel on õigus ministeeriumi ettepanekul muuta ministeeriumi

valitsemisala investeeringuobjektide, mille maksumus on üle 10 miljoni euro ning mis on

riigieelarve seaduses eraldi välja toodud, eelarveid kuni 20 protsenti, ületamata sealjuures

ministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarveks kinnitatud kogusummat.

3.2.4. Asutuste eelarved esitatakse KAIS-is vähemalt eelarveklassifikaatori detailsuses ja

liidetakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulumudeliks. SAP-is on eelarve detailsus

vähemalt asutus, liik, majanduslik sisu (K, I, T) ning investeeringutel ja teatud kuludel

objektikood ja/või toetuse kood.

3.2.5. Asutuste eelarved liikide kaupa ja kokku peavad võrduma SAP-is, KAIS-is ja ministri

liigenduses, välja arvatud ümardamisest tekkinud erinevused.

3.2.6. SAP-i eelarve liigenduse muutmise vajaduse korral esitab asutus FO-le taotluse ja

põhjendused e-kirja teel.

3.2.7. Kui asutuse eelarve liigendus muudab ministri poolt kinnitatud eelarvet, kinnitab

muudatuse minister. Ministri liigenduse muudatus tehakse KAIS-is stsenaariumis

MINISTRI_LIIGENDUS ning periood kajastatakse vastavalt FO sisendile. Muudatust

põhjendatakse FO-le esitatavas memos. Muudatused tehakse ajakava tabelis nimetatud

tähtaegadel.

3.2.8. Asutuse tasandil tehtav eelarve muudatus, millega muudetakse programmi tegevuse

teenuse maksumust, kontot, välisvahendite koodi, tegevusala ja teisi arvestusobjekte, tehakse

KAIS-is stsenaariumis JOOKSEV_MUUDATUS ning periood kajastatakse kuu järgi. Kui

tegemist on olulise muudatusega teenuse maksumuses, palume FO-d muudatusest teavitada

ning vajaduse korral seda ka põhjendada. Muudatus on oluline, kui teenusele on varem

eraldatud täiendavaid vahendeid, kuid muudatusega vähendatakse või suurendatakse

teenuse mahtu või muudatus moodustab vähemalt 5% teenuse mahust ja on suurem kui

200 000 eurot.

3.2.9. Kiireloomulise muudatuse korral võib taotluse esitada jooksvalt, põhjendades selgituses

taotluse kiirendatud korras menetlemise vajadust.

3.2.10. Iga muudatusettepaneku puhul esitatakse selgitus katteallika ja uue tekkinud

kuluvajaduse kohta.

3.2.11. FO kooskõlastab ministri ja SAP-i liigenduse Rahandusministeeriumiga. SAP-i

liigendus saadetakse Riigi Tugiteenuste Keskusele teostamiseks.

14

3.2.12. Ministri liigenduse eest vastutab FO.

3.3. Riigieelarve seaduse muutmine ja lisaeelarve

3.3.1. Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite kasutamise liigendust on administratiivselt

ning tulemusvaldkondade ja programmide tegevuste vahel võimalik muuta vaid riigieelarve

muutmisega või lisaeelarvega. FO teavitab asutuste ja valdkondade juhte riigieelarve seaduse

muutmise seaduse eelnõu või lisaeelarve eelnõu algatamisest Vabariigi Valitsuse poolt ning

edastab neile vajalikud tähtajad ja lisamaterjalid.

3.3.2. Jooksva aasta riigieelarve seaduse muudatusettepanekud esitatakse augustis KAIS-is

ajakava tabelis nimetatud tähtajal. Lisaks tuleb esitada selgitused ja arvestused, mis

põhjendavad muudatuse vajadust, miks ühel eelarvereal tekib jääk ja miks teisele eelarvereale

on raha juurde vaja.

3.3.3. Asutused esitavad programmide eelarve muutmise andmed vastavas stsenaariumis

KAIS-is ning põhjendatud memo FO-le.

3.3.4. FO analüüsib andmete vastavust õigusaktide nõuetele, vormistab taotluse ja esitab selle

Rahandusministeeriumile ametlikult teadaantud tähtajaks.

3.3.5. Nõuetele mittevastavate materjalide kohta annab FO koostajale tagasiside ning tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Kui koostaja puudusi tähtajaks ei kõrvalda, parandab vastava

asutuse või valdkonna puudused FO või jätab asutuse taotluse Rahandusministeeriumile

esitamata. Otsus sõltub taotluse sisust ja puuduse suurusest.

3.4. Ülekantavate vahendite ülekandmine järgmisesse eelarveaastasse

3.4.1. Jooksva aasta riigieelarves planeeritud vahendeid (sh eraldatud reservivahendeid) saab

kasutada kokku kaks aastat – eelarves planeeritud aastal ja sellele järgneval aastal.

Eelarve jääke kantakse üle samaks riigieelarves planeeritud otstarbeks, st samale

tulemusvaldkonnale ja programmi tegevusele. Investeeringud viiakse üle valitsemisala

tasandile. Vabariigi Valitsus otsustab investeeringuid kinnisasjadesse (IN-objektid) ning

valitsuse reservide (VR-, SR- ja OR-objektid) kasutamist. Üle ei kanta piirmäärata vahenditest

arvestuslikke vahendeid, sh käibemaksukulu ega mitterahalisi vahendeid.

3.4.2. Üle võib kanda kogu riigieelarve piirmääraga kulude, investeeringute ja

finantseerimistehingute kasutamata eelarve. Ülekandmisel võib muuta riigieelarve vahendite

tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahelist jaotust ning administratiivset liigendust,

kui see on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna või programmi

tegevuse ümberkorraldamise või lõpetamisega.

3.4.3. Tuludest sõltuvate kulude jääkide õigsust kontrollivad asutused SAP BO aruande

„EA022_Tuludest sõltuvate kulude jäägid“ alusel ning Riigi Tugiteenuste Keskus avab asutuse

taotluse alusel kulueelarve limiidi vastavalt vajadusele. Kui eelarveaasta täitmise aruanne on

auditeeritud, korrigeeritakse eelarve lõplikult mais.

3.4.4. Kasutamata eelarve ja ülekantavad jäägid selguvad riigieelarve täitmise aruande

(RETA) alusel.

15

3.4.5. Riigieelarve jääke kantakse üle eelarve eest vastutava ministri käskkirja alusel. Käskkirja

andmisel tuleb ülekantavate eelarvete mahtu ja otstarvet eelnevalt Rahandusministeeriumi ja

Riigi Tugiteenuste Keskusega täpsustada. Korraline eelarve jääkide ülekandmine toimub

alates aprillist.

3.4.6. Erakorraline eelarve jääkide ülekandmine toimub vajaduse korral varem, kui jooksva

aasta riigieelarve ei võimalda teha vajalikke kulutusi, investeeringuid või

finantseerimistehinguid. Vajadus on põhjendatud juhul, kui konkreetseid tegevusi, milleks

valitsuse reservidest on vahendid eraldatud, ei jõutud eelarve eraldamise aastal lõpetada,

samuti juhul, kui kasutatakse valitsuses liigendatud objektide eelarvet, millele jooksva aasta

riigieelarves ei ole vahendeid ette nähtud.

3.4.7. Asutused esitavad FO-le põhjendatud taotluse vahendite ülekandmiseks

Rahandusministeeriumi poolt koostatud juhendiga etteantud vormil koos selgitustega hiljemalt

eelarveaastale järgneva aasta aprillis ajakava tabelis nimetatud tähtajal.

3.4.8. Selgitustes põhjendatakse kõikide ülekantavate vahendite kaupa, miks jäid vahendid

kasutamata ja millisteks tegevusteks kasutatakse vahendeid järgmisel aastal.

3.4.9. FO vormistab Sotsiaalministeeriumi valitsemisala taotluste alusel ministri käskkirja ja

seletuskirja ning avaldab selle 15. maiks Sotsiaalministeeriumi veebilehel.

3.4.10. Ülekantavate vahendite protsessi eest vastutab FO.

3.5. Vahendite taotlemine Vabariigi Valitsuse reservist

3.5.1. Vabariigi Valitsuse reservi taotluse menetlemist korraldab FO. Asutus või

Sotsiaalministeeriumi valdkond esitab põhjendatud taotluse vastavalt riigieelarve seaduses

sätestatud nõuetele. Raha eraldamisel kuludeks määrab Vabariigi Valitsus tulemusvaldkonna,

kus raha kasutatakse. Korralduse eelnõule lisatavas seletuskirjas ja sihtotstarbelise reservi

taotluses tuleb esitada vahendite detailne arvestus, sh ka kulude prognoositav jaotumine

programmi tegevustele.

3.5.2. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest eraldab vahendeid

rahandusminister käskkirjaga. Sihtotstarbelisest reservist raha saamiseks tuleb koostada

taotlus, milles tuleb samuti näidata tulemusvaldkond kus raha kasutatakse ning kulude

prognoositav jaotumine programmi tegevustele.

3.6. Kohustuste võtmine

3.6.1. Asutuse juht võib võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks tingimusel, et

ühelgi eelseisval eelarveaastal ei ületa asutuse rahaliste kohustuste maht 50 protsenti asutuse

vastava eelarveaasta kululae piirmääraga vahenditest.

3.6.2. Kui asutusel on vaja võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks rohkem kui

käesoleva juhendi punktis 3.6.1 sätestatud, tuleb asutusel esitada taotlus

Sotsiaalministeeriumile, kes edastab selle esimesel võimalusel Rahandusministeeriumile.

16

Taotlust käsitatakse lisataotlusena, mistõttu tuleb see esitada ajakava tabelis nimetatud

lisataotluste esitamise tähtajal.

4. SEIRE

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sisemine seire ajakava on esitatud ajakava tabelis.

4.1. Valitsemisala riigieelarve täitmise aruanne

Riigieelarve rahalise täitmise protsessi eest vastutab FO.

4.1.1. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele ülevaate riigieelarve täitmise kohta

kaks korda aastas. Ülevaade riigieelarve täitmisest esitatakse poolaasta ja aruandeaasta

kohta.

4.1.2. Riigieelarve täitmise aruanded kujunevad KAIS-i sisestatud andmete põhjal ning

tehakse Rahandusministeeriumile kättesaadavaks alljärgnevalt:

1) poolaasta andmed seisuga 30. juuni hiljemalt 31. augustiks;

2) eelarveaasta esialgsed andmed seisuga 31. detsember 1. aprilliks ja lõplikud andmed

hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 31. maiks.

4.1.3. Riigieelarve täitmise aruanne sisaldab tulemusvaldkonna, programmi, meetme ja

programmi tegevuse eelarvet ja eelarve täitmist majandusliku sisu järgi.

4.1.4. Riigieelarve täitmise aruanded avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel

või interaktiivses keskkonnas.

2023. aasta seire

4.1.5. FO ja asutused kajastavad eelarve täitmist KAIS-is igal kuul ülejärgmise kuu viiendaks

tööpäevaks. Täiendavaid selgitusi asutuse eelarve täitmise kohta küsitakse vajaduse korral

asutuse finantsjuhilt.

4.1.6. Asutused esitavad FO-le jooksva aasta seitsme kuu täitmise andmete alusel eelarve

täitmise prognoosi septembris ajakava tabelis nimetatud tähtajal.

2022. aasta seire

4.1.7. Asutused kajastavad aasta lõpliku eelarve ja selle täitmise KAIS-is hiljemalt ajakava

tabelis nimetatud tähtajal.

4.1.8. Asutused peavad tegema riigieelarve täitmise aruande jaoks vajalikud andmed KAIS-is

Rahandusministeeriumile kättesaadavaks 30. aprilliks.

4.1.9. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile esitab

riigiraamatupidamiskohustuslane, välja arvatud Riigikontroll, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja

Riigikontrollile hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 15. mail riigieelarve täitmise aruande.

17

Riigieelarve täitmise aruande liigendus vastab vastava aasta riigieelarvele ja sellele on lisatud

sobivad kirjed, lähtudes eelarveaastal toimunud eelarve muudatustest.

4.2. Valitsemisala tulemusaruanne

4.2.1. Tulemusaruanne koostatakse tulemusvaldkonna ja programmide eesmärkide

saavutamise ning nendega seotud eelarveliste vahendite kasutamise kohta lõppenud

eelarveaastal. Tulemusaruanne on riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu, riigieelarve

täitmise ülevaate ja riigi majandusaasta koondaruande koostamise aluseks.

Tulemusaruandes esitatakse:

1) ülevaade tulemusvaldkonnast ja programmist ning selle elluviimiseks olulistest tegevustest

ja võimalikest takistustest;

2) tulemusvaldkonna, programmi, meetme ja programmi tegevuse eesmärgid, nende

mõõdikud, mõõdikute sihttasemed ning sihttasemete saavutamine;

3) tulemusvaldkonna, programmi, meetme ja programmi tegevuste kaupa eelarve ning selle

täitmine;

4) analüüs tulemusvaldkonna ja programmi eesmärkide saavutamise ning eelarve täitmise

kohta;

5) kokkuvõte perioodi jooksul lõppenud tõhustamiskavade ja hindamiste peamistest

soovitustest ning järeltegevustest või viide nendele.

4.2.2. Sotsiaalministeerium esitab ministri kinnitatud tulemusaruande

Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile 31. maiks.

4.2.3. Sotsiaalministeerium avalikustab tulemusaruande oma veebilehel vahetult pärast selle

kinnitamist.

4.2.4. Asutused esitavad teenuste mõõdikute täitmise aruande koos selgitusega NATO poolt

koostatud vormil ajakava tabelis nimetatud tähtaegadel. Andmete aluseks on asutuste

teenusekaardid.

4.2.5. Tulemusaruande protsessi valitsemisalas juhib NATO, rahastamiskava ja eelarve

täitmise selgitused tehakse koostöös FO-ga.

5. KULUMUDELID

5.1. Asutuse kulumudelid (edaspidi mudel) peavad vastama miinimumnõuetelt

Rahandusministeeriumi juhendile, mis on Rahandusministeeriumi veebilehel olevas

tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus. Asutuste mudeleid on täiendatud valitsemisala

ühtlustamise eesmärgil ja asutuste erivajadusi arvestades.

5.2. Mudelites kajastatakse tulud, kulud, investeeringud, finantseerimistehingud ja käibemaks.

Kulud esitatakse KAIS-is teenuste tasandil, investeeringud, tulud ja käibemaks valitsemisala

tasandil. Kui Rahandusministeeriumi metoodika muutub, tuleb lähtuda Rahandusministeeriumi

metoodika muudatustest.

5.3. Tulud, kulud, investeeringud, finantseerimistehingud ja käibemaks kajastatakse KAIS-is

minimaalselt eelarveklassifikaatori detailsuses.

18

Eelarveklassifikaatori rakendamisel kasutatakse järgmisi arvestusobjekte:

1) administratiivne tunnus;

2) eelarve liik;

3) eelarve konto;

4) eelarve objekt;

5) toetus;

6) tegevusala;

7) planeerimistasand;

8) tehingupartner;

9) tugiteenus;

10) teenuse tegevus;

11) klient;

12) tulu-/kuluüksus;

13) projekt;

14) ressurss/kulukoht.

5.4. Igal asutusel peab olema määratud isik, kes haldab asutuse mudelit, ja võimaluse korral

ka asendaja.

5.5. Iga asutus koostab asutusesisese mudeli juhendi, milles on kirjeldatud asutuse mudeli

ülesehitust, ressursikoodide sisu, kulude jaotuse aluseid ning kulumudeli muutmise ja

täiendamise protsessi. Vajaduse korral esitab asutus mudeli juhendi Sotsiaalministeeriumile,

Riigikontrollile ja Rahandusministeeriumile.

5.6. Valitsemisala koondi tegemiseks ühendab Sotsiaalministeerium KAIS EG-s asutuste

mudelid ning selle kaudu suunatakse asutuste eelarved ametlikult riigieelarvesse.

5.7. Kuna Sotsiaalministeerium vastutab valitsemisala finantsarvestuse õiguspärasuse eest

ning koondab finantsarvestuse andmeid, peab iga asutus vajaduse korral andma FO-le oma

mudeli vaatamise õiguse.

5.8. KAIS CPM-is peavad asutuse ametliku mudeli nimetuses sisalduma asutuse kood ja

menetletav eelarveaasta (vt tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatust).

5.9. Asutused teevad KAIS-is jooksva aasta eelarveliigenduste muudatused ja planeeritava

aasta muudatused Rahandusministeeriumi juhendis nimetatud eelarve stsenaariumides.

5.10. Vähemalt üks kord aastas vaatab asutus SAP-is üle kõik asutuse arvestusobjektid

(ressursid jm) ning sulgeb mittevajalikud koodid. Uued ressursikoodid avab ja kinnitab Riigi

Tugiteenuste Keskus.

5.11. Uue eelarve objektikoodi loomise korral tuleb taotlus esitada e-kirjaga FO-le, kes saadab

selle pärast kontrollimist Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele

kinnitamiseks ja avamiseks.

19

6. VÄLISVAHENDID

6.1. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala peamised välisvahendid on Euroopa Liidu

struktuurivahendid (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond,

Ühtekuuluvusfond, Õiglase Ülemineku Fond), Norra ja EMP finantsmehhanismid ning Euroopa

Komisjoni otsetoetused.

6.2. Välistoetus on mitteresidendilt riigiasutusele antav sihtotstarbeline või

mittesihtotstarbeline rahaline toetus, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid.

6.3. Valitsemisala välisvahendite planeerimist korraldab koos asutustega NATO, välja arvatud

asutuse enda poolt otse taotletud projektid.

6.4. Välisvahendite planeerimisel tuleb arvestada kogu rakendamise perioodi ning varasemat

kogemust sarnase sisuga tegevuste rakendamisel.

6.5. Valitsemisala välisvahendite toetuste koode haldab keskselt Sotsiaalministeerium.

6.6. Uue välistoetuse koodi loomisel tuleb lähtuda eelarveklassifikaatoris esitatud põhimõtetest

ja REIS-i kasutusjuhendi (Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat | Rahandusministeerium

fin.ee) punktist 9.2 „Välistoetuste kodeerimine“, kus on ka välistoetuste hierarhia kodeerimise

taotlus Exceli tabelina.

6.7. Välistoetuse koodi loomise, muutmise ja kustutamise ettepanek (kood ja sisuline

põhjendus) tuleb saata e-kirja teel ja Exceli tabelina Sotsiaalministeeriumi finantsnõunikule,

kes kontrollib andmed üle ning edastab taotluse aadressil [email protected]

Rahandusministeeriumile kinnitamiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskusele avamiseks või

sulgemiseks.

6.8. Välistoetuse saaja planeerib välistoetuse vastaval toetuse koodil eelarve liigiga 40,

sealhulgas välistoetuse tulu eelarve kontol 359 ja kulud või investeeringud, lähtudes

majanduslikust sisust koos kaasfinantseerimisega. Välistoetuse saaja ei planeeri

riigieelarvelist kaasfinantseerimist tuluna, sest see on riigisisene tulu ning eelarves kehtib

topelt planeerimise vältimise printsiip. Käibemaksukulu planeeritakse põhikulutusega samal

liigil ehk liigil 40.

6.9. Välistoetust vahendav riigiasutus (ministeerium) kasutab välistoetuse kajastamiseks

eelarve liiki 41 nii tuludes kui kuludes, kuni ei ole selgunud toetust saav asutus või selleks ei

ole riigiasutus, ja ainult koos kontoklassi 45 kuuluva kontoga. Kui vahendatava toetuse saaja

ei ole teada, siis planeeritakse välistoetuste ja riikliku kaasfinantseerimise vahendamist

meetme rakendusskeemile vastaval toetuse koodil (statistiline grant „S“). Välistoetuse

vahendamisel planeeritakse välistoetuse osa liigiga 41 võrdselt tuluna eelarve kontol 359 ja

kuluna eelarve kontol 45 ning kaasfinantseerimist liigiga 32 ainult kuluna eelarve kontol 45.

6.10. Kui välistoetus on mõeldud peamiselt investeeringutoetuseks (hinnanguliselt 75% või

rohkem on investeeringutoetuseks), tuleb investeeringutoetuse puhul kasutada IN-koodi.

MINISTRI KÄSKKIRI

16.02.2023 nr 26

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve protsessi juhend Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 1 ja 8 alusel: 1. Kinnitan Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve protsessi juhendi (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 10. veebruari 2022. a käskkirja nr 29 „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire juhend“. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister *