Kinnistusraamatu andmete tasuta pärimine

From: Hedi Stenman <[email protected]>
Sent: Monday, December 23, 2024 12:13 PM
To: Kristina Parve <[email protected]>
Subject: RE: Kinnistusraamatu andmete kasutamise võimalused

Tere

Jah, põhjendatud taotluse alusel saame anda andmed tasuta, tasu küsime andmetöötluse eest.

Andmetöötlustasu arvestatakse vastavalt tööle kulunud ajale (60 EUR/h+km) ning täpse hinna saame öelda alles pärast päringu saamist. Arvestada võiksite 2-3 tunniga.

Andmete saamiseks palun saata põhjendatud taotlus digitaalselt allkirjastatuna [email protected]

Lugupidamisega

Tere

Eelmisel aastal oli teiega suhtluses Elektrilevist Mari Kurg, kes uuris võimalusi saada masspäringuga kätte kinnistusraamatust maaomanike andmed liinikoridoride laiendamise projektiga seonduvalt.

See vajadus sai kenasti kaetud, kuid kuna Elektrilevi on laiendamise projektiga endiselt jätkamas, siis pöördun taas teie poole sama sooviga ning juba etteruttavalt võin öelda, vastavalt laiendamisekavadele vajame andmeid ka edaspidi.

Ilmselt lisandub ka andmete väljastamise eest tasu, kas palun oleks võimalik enne teenuse osutamist see hinnanguline maksumus mulle öelda, et saaksin selle eelnevalt kooskõlastada?

Kui eelmainitud tellimus on võimalik lahendada analoogselt eelmisele korrale, siis saadan järgmise e-kirjaga Teile tabeli katastritunnustega ja soovitud väljadega (kinnistu aadress, maaomaniku isiku/regitrikood ja maaomaniku nimi).

Panen juurde ka selgituse, miks me peaksime need andmed tasuta saama. Xtee teenuse kaudu saaksime pärida ühekaupa, kuid see ei ole ajalises mõttes hetkel mõistlik ja võimalik, sest peame toimetama kiiresti.

Jään Teie tagasisidet ootama!

Teenusele juurdepääsu võimaldamise soovi põhjendus:
Andmete töötlemise eesmärk:

Elektrilevi soovib ligipääsu Kinnistusraamatu X-tee teenuste tasuta kasutamiseks. Teenuse kasutamist vajame kinnistu omanike ja kinnistu/tarbimiskoha omanike andmete pärimiseks, et tagada Elektrilevile õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmine.

Järgnevalt selgitame kohustuste täitmise asjaolusid. Elektrilevi on esmalt elutähtsa teenuse osutaja.

Hädaolukorra seadus (§ 36 lõige 1 punkt 1) määratleb elutähtsa teenuse toimepidevusena elektriga varustamise. Elektrituruseadusest (§ 21¹ punkti 4) tulenevalt on elutähtsa teenuse osutaja võrguettevõtja, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija.

Elektrituruseaduse § 8 lg 3 tuginevalt on jaotusvõrguettevõtja on juriidiline isik, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu ning vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja selle ühendamise eest teiste võrkudega. Jaotusvõrgu rajamisel, hooldamisel ja arendamisel lähtume ka ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud alamaktides sätestatud põhimõtetest.

Ehitusseadustiku (EhS) § 70 lõike 1 ja § 77 lõike 1 kohaselt paikneb ehitisealusel ning seda ümbritseval maa-alal kaitsevöönd, mille ulatuses on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. Vastavalt EhS § 70 lõikele 7 on kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndi kaitsmise, tähistamise ja soovitused kaitsevööndis tegutsemise kohta kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 („Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“).

Viidatud määruse § 9 lõigete 1 ja 2 kohaselt on Elektrilevil kui kaitsevööndiga elektripaigaldise omanikul õigus ja ka kohustus raiuda kaitsevööndis puud, mis ohustavad kaitsevööndiga ehitist või põhjustavad ehitise riket või rikke ohtu. Määruse § 9 lõike 5 alusel on kaitsevööndiga ehitise omanikul kaitsevööndi korrashoiuks õigus teha kaitsevööndiga hõlmatud metsamaa raadamist metsaseaduses sätestatud korras. Seejuures on nõutav ka liinikoridori hooldustööde teostamisel kinnisasja omanikku teavitamine ja hooldustöödega kaasnevate puitmaterjalide käitlemise ja ladustamise kooskõlastamine.
Kavandatavatest töödest teavitamata jätmine võib kaasa tuua nii vajalike tööde edasi lükkumist kui ka ohuolukordade teket. 
Kinnistu omanike nõuetekohaseks kaasamiseks liinikoridoride hooldustööde läbiviimisel ja rikkeohtlike olukordade likvideerimisel vajab Elektrilevi ajakohaseid andmeid.

Andmete töötlemise õiguslik alus:

Elektrilevi taotleb juurdepääsu kinnistusraamatu andmetele õigustatud huvi ja avaliku ülesande täitmise eesmärgil. 
Elektrilevi on eraõiguslik juriidiline isik, kes osutab tegevusloa alusel jaotusvõrgu teenust oma teeninduspiirkonnas (Konkurentsiameti otsus tegevusloa andmise kohta nr. 99-TL/ElTS). Avaliku ülesande üks liik on näiteks ka avalik teenus. Avalik teenus on iga ülesanne, mille suhtes eksisteerib avalik huvi või mis teenib üldist heaolu ehk mille kättesaadavuse peab riik tagama oma kodanikele. Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik isik (nt. Elektrilevi OÜ) ning see on tavapärane, et riik kasutab avalike ülesannete täitmiseks eraõiguslikke isikuid. Avalike ülesande (teenuste) hulka kuuluvad muu hulgas ka jaotusvõrguettevõtjate osutatavad teenused. 

Elektrilevi põhikirja punkti 2.1 järgi osutab ühing võrguteenust jaotusvõrgu kaudu ja tema põhiliseks tegevusalaks on elektrienergia jaotus. Elektrituruseaduse (ELTS) § 8 lõike 1 järgi on võrguettevõtja elektriettevõtja, kes osutab võrguteenust võrgu kaudu. Sama paragrahvi lõike 3 järgi on jaotusvõrguettevõtja juriidiline isik, kes osutab võrguteenust jaotusvõrgu kaudu ning vastutab jaotusvõrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest oma teeninduspiirkonnas ja selle ühendamise eest teiste võrkudega. Jaotusvõrguettevõtja tagab võrgu pikaajalise võime rahuldada mõistlikku nõudlust elektrienergia jaotamise järele. Seega on jaotusvõrguettevõtjal kohustus tagada tarbijale kvaliteetne elektriühendus, rikete kiire kõrvaldamine ja samuti ka jaotusvõrgu paiknemiseks kasutatavate kinnistute maaomanike kaasamine taristu ja selle kaitsevööndiga seotud ehitus ja hooldustegevustesse. Lisaks on elektrienergiaga varustamine tulenevalt hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lõike 1 punktist 1 ka elutähtsa teenuse osutamine.

ELTS § 21¹ punkti 4 järgi on elutähtsa teenuse osutajaks üksnes need võrguettevõtjad, kelle jaotusvõrguga on ühendatud üle 10 000 tarbija. Elektrilevil on üle 500 000 kliendi (2021.a aasta majandusaruande järgi on Elektrilevil 510940 klienti). Majandustegevuse seadustiku § 5 lõike 3 järgi on elutähtsat teenust osutav ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse valdava enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas elektriteenust, üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja ehk üldhuviteenuse osutaja. Seega on Elektrilevi puhul tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, kelle tegevus võrguteenuse pakkumisel toimub avalikes huvides.  Riigikohus on andnud avaliku teenuse mõiste kohta olulise selgituse, öeldes, et avaliku ülesande täitmisega on tegu siis, kui asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik (3-3-1-19-14, p 112). Avalik huvi mingi teenuse olemasolu vastu iseenesest ei muuda veel seda teenust avalikuks ülesandeks. Avalikuks ülesandeks muutub teenus seega siis, kui seda osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks (3-3-1-19-14, p 12). 13.02.2013 otsuses nr 3-3-1-49-123 on Riigikohus näiteks kaugküttesüsteemi puhul leidnud, et kaugküttesüsteemi ja -võrgu toimimine on avalikes huvides ning võrguettevõtjad täidavad avalikku ülesannet. Tegemist on küll kaugküttesüsteemiga, kuid vaatamata sellele on antud juhul tegemist analoogse olukorraga ja samaväärse üldsust oluliselt puudutava teenusega.  Jaotusvõrguteenuse tagamine ja arendamine on energeetika valdkonna raames osa riigi majanduspoliitikast (VVS § 63 lg 1). Sarnaselt kaugküttevõrgule on ka elektri jaotusvõrgu näol tegemist piiratud ressursiga, mille dubleerimine ei pruugi olla võimalik või majanduslikult otstarbekas (vrd kolleegiumi 15. novembri 2010. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-10, p 14). 

Ülaltoodud põhjendustest lähtuvalt on Elektrilevi seisukohal, et Elektrilevile laieneb õiguslik alus rahvastikuregistri andmetele ligipääsuks taotluses kirjeldatud kujul ja eesmärgil.

Lähtudes eelnevalt antud selgitustest peab Elektrilevi vajalikuks ja mõistlikuks kogu eeltoodud infot vahetada tasuta läbi riigi poolt hallatavate kesksete registrite, võimaldades kiiremat ja operatiivsemat infovahetust ning tagades seeläbi parema teenuse meie elanikkonnale.

Lugupidamisega

Kristina Parve
Tiimijuht

Elektrilevi OÜ
+372 5355 1093 | [email protected]
Veskiposti 2, 10138 Tallinn | elektrilevi.ee