Taotlus

SAARDE VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2025 – 2037

EUROPOLIS OÜ Veebruar 2025

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

2

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 5

2. ÕIGUSLIK BAAS 6 2.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid 6 2.2. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 7 2.3. Omavalitsuse õigusaktid 8 2.4. Vee erikasutuse keskkonnaload ja põhjavee varud 9 2.5. Reoveekogumisalad ja purgimissõlm 9

3. KESKKONNAÜLEVAADE 11 3.1. Maastik, pinnavormid 11 3.2. Ehitusgeoloogilised tingimused 11 3.3. Põhjavee kaitstus 11 3.4. Pinnavesi ja vooluveekogud 13 3.5. Looduskaitse 15

4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 17 4.1. Üldandmed 17 4.2. Elanikkonna tarbimise taustandmed 18 4.3. Vee-ettevõte 19 4.4. Vee- ja kanalisatsioonitariifid füüsilistele ja juriidilistele isikutele 21

5. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD 22 5.1. Üldist 22

5.1.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon 22 5.1.2. Sademeveekanalisatsioon 22 5.1.3. Tuletõrje veevarustus 24

5.2. Kilingi-Nõmme linn 25 Ühisveevärgi objektid 25 5.2.1. Puurkaev-pumplad 25 5.2.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 26 5.2.3. Veetorustikud 30 5.2.4. Tuletõrje veevarustus 31 Ühiskanalisatsiooni objektid 31 5.2.5. Reoveepuhastusseadmed 31 5.2.6. Kanalisatsioonitorustikud, reoveepumplad ja sademeveekanalisatsioon 37 5.2.7. Sademeveekanalisatsioon 38

5.3. Saarde küla 39 Ühisveevärgi objektid 39 5.3.1. Puurkaev – pumplad 39 5.3.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 40 5.3.3. Veetorustikud 40 5.3.4. Tuletõrjeveevarustus 40 Ühiskanalisatsiooni objektid 40 5.3.5. Reoveetorustikud, reoveepumplad ja sademeveesüsteem 40 5.3.6. Sademeveekanalisatsioon 40

5.4. Tihemetsa alevik 40 Ühisveevärgi objektid 41 5.4.1. Puurkaev – pumplad 41 5.4.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 41 5.4.3. Veetorustikud 42 5.4.4. Tuletõrje veevarustus 42

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

3

Ühiskanalisatsiooni objektid 42 5.4.5. Reoveepuhastusseadmed 42 5.4.6. Reoveetorustikud, reoveepumpla ja sademeveesüsteem 46 5.4.7. Sademeveekanalisatsioon 46

5.5. Surju küla 46 Ühisveevärgi objektid 46 5.5.1. Puurkaev – pumplad ja veekvaliteet 46 5.5.2. Veetorustikud 49 5.5.3. Tuletõrje veevarustus 49 Ühiskanalisatsiooni objektid 49 5.5.4. Reoveepuhastusseadmed 49 5.5.5. Reoveetorustikud ja reoveepumpla 51 5.5.6. Sademeveekanalisatsioon 52

5.6. Tali küla 52 Ühisveevärgi objektid 52 5.6.1. Puurkaev – pumplad 52 5.6.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 53 5.6.3. Veetorustikud 53 5.6.4. Tuletõrje veevarustus 53 Ühiskanalisatsiooni objektid 54 5.6.5. Reoveepuhastusseadmed 54 5.6.6. Reoveetorustikud ja reoveepumpla 55 5.6.7. Sademeveekanalisatsioon 55

5.7. Veelikse küla 56 Ühisveevärgi objektid 56 5.7.1. Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet 56 5.7.2. Veetorustikud 57 5.7.3. Tuletõrje veevarustus 57 Ühiskanalisatsiooni objektid 57 5.7.4. Reoveepuhastusseadmed 57 5.7.5. Reoveetorustikud ja reoveepumpla 58 5.7.6. Sademeveekanalisatsioon 58

5.8. Jaamaküla küla 58 Ühisveevärgi objektid 58 5.8.1. Puurkaev – pumplad ja veekvaliteet 58 5.8.2. Veetorustikud 60 5.8.3. Tuletõrje veevarustus 60 Ühiskanalisatsiooni objektid 60 5.8.4. Sademeveekanalisatsioon 60

5.9. Rabaküla küla 61 Ühisveevärgi objektid 61 5.9.1. Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet 61 5.9.2. Veetorustikud 62 5.9.3. Tuletõrje veevarustus 62 5.9.4. Sademeveekanalisatsioon 62

5.10. Tõlla küla 63 Ühisveevärgi objektid 63 5.10.1. Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet 63 5.10.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 63 5.10.3. Veetorustikud 64 5.10.4. Tuletõrje veevarustus 64 Ühiskanalisatsiooni objektid 64 5.10.5. Reoveepuhastusseadmed 64 5.10.6 Reoveetorustikud 65

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

4

5.10.7. Sademeveekanalisatsioon 65

6. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE STRATEEGIA 66 6.1. Arendamise põhimõtted 66 6.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnad 66 6.3. OÜ Saarde Kommunaal investeeringud 66

6.3.1. Kilingi-Nõmme linn 66 6.3.2. Saarde küla 67 6.3.3. Tihemetsa alevik 68 6.3.4. Veelikse küla 68 6.3.5. Tõlla küla 69 6.3.6. ÜVK objektide hõlmamine GIS süsteemi 69

6.4. Saarde valla investeeringud 69 6.4.1. Tuletõrje veevõtukohtade renoveerimine ja rajamine 69 6.4.2. Sademeveesüsteemid 69

6.5. Omafinantseeringu rahastamine 70 6.6. Investeeringute amortisatsioon 70 6.7. Investeeringute mõju ettevõtte tulubaasile 70 6.8. Nõudluse ja tootmismahtude analüüs 71 6.9. Arendusstrateegiaga kaasnevate kulude prognoos 71

6.9.1. Tööjõukulud 71 6.9.2. Kulud hooldusega seotud materjalidele ja teenustele 71 6.9.3. Muutuvkulud (elekter, keskkonnatasud) 72 6.9.4. Muud kulud, administratiivkulud 72 6.9.5. Põhivara arvestus ja põhjendatud tulukus varadelt 72 6.9.6. Veeteenuste hindade prognoos, tegevustulud ja veeteenuste kulukus majapidamiste jaoks 76

LISAD: LISA 1. SAARDE VALLA ASULATE ÜVK-RAJATISTE ASENDISKEEMID LISA 2. SAARDE VALLA ASULATE INVESTEERINGUVAJADUSE KOONDTABEL LISA 3. SADEMEVEESÜSTEEMIDE VALGALAD

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

5

1. SISSEJUHATUS Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 16 lg 1 rajatakse ning arendatakse ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK kava) alusel. Käesoleva ÜVK kava kohaselt loetakse Saarde vallas sademeveesüsteemid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks. Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 arvestab omavalitsuse ja Saarde valla vee-ettevõtte osaühing Saarde Kommunaal eelarve võimalusi. ÜVK kavas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest tulenevate nõuete täitmiseks. Andmed Saarde valla ÜVK seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad Saarde Vallavalitsuselt ja OÜ-lt Saarde Kommunaal. Enim tähelepanu vajab vaadeldaval perioodil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine, et Saarde valla tarbijatele oleks tagatud kaasaegne vee- ja kanalisatsiooniteenus. Lisaks on Saarde vallas vajalik parendada tuletõrje veevarustust ja sademeveesüsteeme. Projektid on jaotatud kahte etappi vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ning looduslikule seisundile: • lühiajaline investeeringuprogramm 2025-2028; • pikaajaline investeeringuprogramm 2029-2037. Saarde valla ÜVK kava koostatakse vähemalt 12 aastaks, mille kiidab heaks Saarde Vallavolikogu. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral korrigeeritakse.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

6

2. ÕIGUSLIK BAAS

2.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid ÜVK kava tugineb põhiliselt järgmistele õigusaktidele:

• kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;

• veeseadus;

• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;

• jäätmeseadus;

• keskkonnatasude seadus;

• planeerimisseadus;

• ehitusseadustik;

• maaparandusseadus;

• keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

• looduskaitseseadus;

• keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;

• keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50, kehtiv alates 11.10.2019 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“;

• keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“;

• keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;

• sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ (edaspidi määrus nr 61);

• keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“;

• keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“;

• keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

7

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Pärnu maakonnaplaneering Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas. Pärnu maakonna planeeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine aastani 2030+. Planeering on loogiliseks jätkuks 21.12.1998 kehtestatud maakonnaplaneeringule ja seda täpsustavatele teemaplaneeringutele. Maakonnaplaneering on kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamise aluseks. Sellega on vaja arvestada ka riigi ja kohalike omavalitsuste arengudokumentide koostamisel. Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". Rail Baltica maakonnaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Seletuskirjas on kirjeldatud planeeringulahendus omavalitsuste kaupa. Eraldi joonised (mõõtkavas 1:20 000) on koostatud enne 2017. a haldusreformi eksisteerinud kohalike omavalitsusüksuste territooriumitele jäävate trassilõikude osas.

2.2. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

Vabariigi Valitsuse määruse alusel on Eestis kolm vesikonda: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Saarde vald asub Lääne-Eesti vesikonnas.

Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad ja veemajanduskava eesmärkide saavutamist toetav meetmeprogramm kinnitati 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. 2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine.

Vee-ettevõtjate roll meetmekava eesmärkide saavutamisel on keskkonnakaitselubade (sh komplekslubade) tingimuste täitmine.

Kohaliku omavalitsuse oluliseks rolliks on vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine. Veesektor peab suutma täita joogivee ja asulareovee puhastamise direktiivi ka pikas perspektiivis.

Lisaks on kohaliku omavalitsuse rolliks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja reovee kohtkäitluse eeskirjade kehtestamine ja ajakohastamine ning kohtkäitlejate üle arvestuse pidamine ja aruandlus.

Põhimeetmetena on oluline ühiskanalisatsiooni väljaehitamine reoveekogumisaladel ja ühiskanalisatsiooniga liitumise tagamine ning sademeveekanalisatsiooni arendamine. Sademevee süsteemide arendamisel on vajalik suurendada sademevee viibeaega ning oluliste taristuobjektide korral eelpuhastuse rakendamine: settetiigid, liiva- ja õlipüüdurid vm.

Kohalik omavalitsus peab üldplaneeringutes arvestama veekaitsemeetmetega. Sademevee (immutamise) ja muud vajalikud veekaitsemeetmed tuleb siduda

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

8

üldplaneeringutesse, et pikemas perspektiivis oleks tagatud probleemide vaba asustuse suunamine.

Hinnatakse purgimissõlmede asukohtade ajakohasust ja vajadusel rajatakse täiendavalt uusi, et oleks täidetud veeseaduse § 105 nõuded, millest lähtuvalt peab olema tagatud tingimus, et lähim purgimissõlm asub mitte kaugemal kui 30 kilomeetrit.

2.3. Omavalitsuse õigusaktid

Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2028 on kinnitatud Saarde Vallavolikogu 17.10.2018 määrusega nr 28, viimati muudetud 19.09.2024. Arengukava ja eelarvestrateegia eesmärk on kirjeldada 2017. a haldusreformi käigus loodud Saarde valla terviklik arenguplaan ja plaani finantseerimine. Kava on valla strateegilisi eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi kavandav dokument, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu ühendamisele, planeerimisele ja elluviimisele. Arengukava tugineb strateegiliste eesmärkide seadmisel ja tegevuste planeerimisel Eesti üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+", Pärnu maakonnaplaneeringule ning arengustrateegiale „Pärnumaa 2030+". Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osas on Saarde valla arengukava alusel jätkuvalt oluline asulates ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide uuendamine ja laiendamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale, süsteemide toimimiseks ja keskkonna säästmiseks on oluline pumplate, reoveepuhastite ja trasside uuendamine.

Saarde valla üldplaneering Saarde Vallavolikogu algatas 17.10.2018. a otsusega nr 41 Saarde valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Käesoleva ÜVK kava koostamise ajal on üldplaneering vastuvõtmisele suunatud. Saarde valla koostatava üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad Saarde valla territooriumil järgnevad üldplaneeringud: 1) Saarde Vallavolikogu 30.01.2008 otsusega nr 2 kehtestatud Saarde valla üldplaneering; 2) Surju Vallavolikogu 30.01.2003 otsusega nr 1 kehtestatud Surju valla üldplaneering. Lisaks eelnevatele reguleerivad veeteenuse osutamist järgmised dokumendid:

• Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saarde vallas (Saarde Vallavolikogu 07.06.2017 määrus nr 6);

• Saarde valla heakorraeeskirjad (Saarde Vallavolikogu 21.12.2005 määrus nr 7, muudetud 18.11.2020);

• Saarde valla kaevetööde eeskirjad (Saarde Vallavolikogu 21.12.2005 määrus nr 7);

• Saarde valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (Saarde Vallavolikogu 25.08.2010 määrus nr 7);

• Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (Saarde Vallavolikogu 07.06.2017 määrus nr 5);

• Saarde valla jäätmehoolduseeskiri (Saarde Vallavolikogu 18.08.2022 määrus nr 18);

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

9

• Saarde valla hankekord (Saarde Vallavolikogu 21.03.2018 määrus nr 11);

• OÜ Saarde Kommunaal hankekorra kehtestamine (Saarde Vallavolikogu 10.08.2017 määrus nr 8).

2.4. Vee erikasutuse keskkonnaload ja põhjavee varud Vee erikasutusõiguse aluseks on vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi: veeluba), mis on vajalik vastavalt veeseaduses §-s 187 nimetatud juhtudel. OÜ Saarde Kommunaal kehtivad veeload on toodud Tabelis 2.1.

Tabel 2.1. OÜ Saarde Kommunaal veeload

Veeloa nr Vee erikasutuse piirkond Veeloa kehtivus

L.VV/327299 Kilingi-Nõmme linn, Jaamaküla, Marana küla, Saarde küla, Surju küla, Tali küla, Tihemetsa

alevik, Tõlla küla, Veelikse küla

Alates 04.07.2024 - tähtajatu

KL-520286 Saarde jäätmejaam, Marana küla Alates 16.11.2023 - tähtajatu

Andmed: https://kotkas.envir.ee/permits/public_index

Veeseaduse § 12 lg 6 alusel, Põhjaveekomisjoni 02. detsembri 2005. a ettepaneku põhjal (protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale põhjaveevarude arvestusele maakondade kaupa pole vastavalt Keskkonnaministri 6. aprilli 2006. a käskkirjale nr 400 “Pärnu maakonna põhjaveevarude kinnitamine” Saarde vallas põhjaveevarusid kinnitatud.

2.5. Reoveekogumisalad ja purgimissõlm

Saarde vallas on keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1079 “Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie” kinnitatud üks – Kilingi-Nõmme - reoveekogumisala ning keskkonnaministri käskkirjaga nr 1080 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie“ on kinnitatud 5 reoveekogumisala. Saarde valla reoveekogumisaladest annab ülevaate järgnev tabel, reoveekogumisalade piirid on kajastatud lisa 1 joonistel.

Tabel 2.2. Reoveekogumisalad Saarde vallas.

Reoveekogumis ala nimetus

Registrikood Pindala (ha)

Reostus- koormus

Saarde valla asula

Kilingi-Nõmme RKA0670298 157,4 2061 Kilingi-Nõmme vallasisene linn

Tihemetsa RKA0670299 34 500 Tihemetsa alevik

Surju RKA0670278 16,9 400 Surju küla

Jaamaküla RKA0670275 10 180 Jaamaküla küla

Saarde RKA0670300 9,7 150 Saarde küla

Tali RKA0670307 7,5 150 Tali küla

Andmed: Keskkonnaportaal

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

10

Purgimissõlm Saarde vallas asub purgimissõlm Kilingi-Nõmme reoveepuhasti juures.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

11

3. KESKKONNAÜLEVAADE

3.1. Maastik, pinnavormid Saarde valla looduslikud iseärasused on tingitud asukohast ulatuslikul Pärnu madalikul. Reljeef on tasane ja suhteliselt ühetaoline. Eripäraseks muudavad siinse maastiku suured metsamassiivid. Pinnamood peegeldab aluspõhja reljeefi, sest aluspõhja reljeefi suurvormid on säilinud vaatamata korduvale mandrijää kulutavale tegevusele. Saarde vald paikneb lõuna pool Pärnu, Tori-Jõesuu ja Navesti jõgede joont asuval Kesk- Devoni liivakivide, aleuroliitide ja savide avamusalal. Suurima aluspõhjalise pinnavormi moodustab Pärnu maakonnas Jaagarahu lademe põhjaserval paiknev platvormsette riffide-biohermide vöönd, mis algab Tori ümbruses ja kulgeb üle Kergu, Surju, Mihkli ja Lihula (andmed: Pärnu alamvesikonna veemajanduskava). Geoloogiline aluspõhi koosneb põhiliselt Kesk-Devoni Tartu lademe nõrgalt tsementeerunud poolkaljustest, väheste lisanditega liivakivist. Kohati leidub ka plastilist ja tihedat savi, kuid enamasti on savi segunenud liivaga, kruusaga ja põllu- ning paekivi osakestega, moodustades savirähka.

3.2. Ehitusgeoloogilised tingimused

Piirkonnas on geoloogiliseks aluspõhjaks devoni liivakivi, mis on kohati kaetud suhteliselt paksu savi- või moreenikihiga. Pealiskihis domineerivad väheviljakad soostunud leedemullad ja turbamullad. Kilingi-Nõmme linna ümbruses on peamised leostunud ja leetjad gleimullad ning madalsoomullad. Saarde, Lodja ja Kalita küla ümbruses esineb leostunud ja leetjaid muldasid. Tihemetsa ümbruses on õhukese (kohati < 2 m) pinnakattega ala.

Ehitusgeoloogiliselt jääb Saarde vald C4 rajooni (Kõrg-Eesti valdkond), mida iseloomustab Devoni platoo lainjas moreentasandik sellesse lõikunud ürgorgudega. Esineb väiksemaid voorestikke ning mõhnastikke. Pinnakatte paksus on reeglina suur (välja arvatud Tihemetsa ümbrus), domineerivaks pinnaseks on reeglina kivivaesem ning liivakam moreen. Liivade levik on väiksem, soostunud alasid on vähe ning nõrku savipinnaseid esineb harva. Aluseks on 4-5 meetri paksune moreen, orgudes kohati lammisetted ja nõrgad viirsavid. Pinnasevesi on tavaliselt 5-10 m sügavusel, orgudes maapinna lähedal.

Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi hüdroisohüpsid jäävad Saarde vallas enamjaolt 50-60 m vahele. Saarde vallas on puurkaevude erideebit ligikaudu 0,1-0,5 l/s *m (Eesti Hüdrogeoloogiline kaart, M 1:400 000). Valla veevarustuses tarbitakse peamiselt (14 pumplat) Kesk-Alam-Devoni (D2-1) põhjavee kogumi vett, mis levivad Pärnu (D2pr) ja Rezekne (D1rz) ning Tilže (D1tl) lademe peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis, milles esineb savikaid ja dolomiitse tsemendiga liivakivi vahekihte.

3.3. Põhjavee kaitstus

Põhjavee kaitstuse all mõistetakse veekihi kaetust vett vähe läbilaskvate kivimikihtidega, mis takistab reoainete imbumist põhjavette. Reostuskaitstus sõltub eeskätt katva pinnasekihi paksusest, selle litoloogilisest koostisest, filtratsiooniomadustest ja aeratsioonivööndi paksusest ning sorptsiooni-võimest.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

12

Olulised on ka reoaine omadused – migreerumisvõime, keemiline püsivus, sorbeerumus ja reaktsioon reoaine – kivim – põhjavesi. Loetletud tingimustest on olulisemateks pinnakatte paksus ja litoloogiline koostis ning nendest tulenevad filtratsiooniomadused, seda nii survelise kui ka surveta põhjavee puhul.

Joonis 3.1 Põhjavee kaitstus Saarde valla alal.

Arvestades eelmainitud kriteeriume, on maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjaveekihi loodusliku kaitstuse hinnang pindmise reostuse seisukohalt järgmine (Perens, jt. 2003):

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

13

• kaitsmata alad (väga kõrge reostusohtlikkus): alvarid; moreeni <= 2 m (k = 0,01– 0,5 m/d); liiv, kruus <= 20 m (k = 1–5 m/d);

• nõrgalt kaitstud alad (kõrge reostusohtlikkus): moreeni 2–10 m (k = 0,01–0,5 m/d); savi, liivsavi <= 2 m (k = 0,0001–0,005 m/d);

• keskmiselt kaitstud alad (keskmine reostusohtlikkus): moreeni 10–20 m (k = 0,01–0,5 m/d); savi, liivsavi 2–5 m, (k = 0,0001–0,005 m/d);

• suhteliselt kaitstud alad (madal reostusohtlikkus): moreeni > 20–50 m (k = 0,01– 0,5 m/d); savi > 5–10 m (k = 0,0001–0,005 m/d);

• kaitstud alad (väga madal reostusohtlikkus): moreeni > 50 m; savi > 10 m.

Saarde vallas on peamiselt tegemist keskmiselt (keskmine reostusohtlikkus) ja suhteliselt hästi kaitstud põhjaveega aladega (madal reostusohtlikkus). Tihemetsa alevikus on piirkonniti ka nõrgalt kaitstud põhjaveega alasid, kus on kõrge reostusohtlikkus. Samuti on Kikepera ümber ning Surju külast ida ja kirde poole põhjavesi nõrgalt kaitstud.

3.4. Pinnavesi ja vooluveekogud

Saarde vald paikneb peamiselt Pärnu jõe vesikonna alal, kus veekogusid on arvukalt. Keskkonnaregistri andmeil asuvad osaliselt või täielikult Saarde valla territooriumil 108 veekogu: 11 jõge, 11 looduslikku järve, 5 tehisjärve, 23 paisjärve, 39 oja, 1 kanal (Timmkanal), 4 kraavi (Marana, Peedi, Sillaotsa ja Soometsa kraav), 4 peakraavi (Järveotsa peakraav, Tuuliku peakraav (Kodaja oja), Kikepera peakraav (Rabakraav) ja Ristiküla peakraav) ning 10 allikat.

Saarde valla territooriumit läbivad mitmed Pärnu jõe lisajõed. Suurimaks neist on Reiu jõgi (registrikood VEE1145400), mis saab alguse Eesti - Läti piiri lähedalt Lätist Soka järvest ja suubub Pärnu jõkke. Reiu jõe pikkus on ca 72 km ning valgala ca 906 km2. Reiu jõgi on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu ning kuulub ühtlasi Humalaste jõe suudmest suubumiseni Pärnu jõkke lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.

Vastavalt 2023.a. teostatud seirele oli Reiu jõe koondseisund lähtest kuni Humalaste ojani on hea, Humalaste ojast kuni suudmeni halb. Põhjuseks on elustikus tuvastatud elavhõbe (Hg) ja PBDE.

Reiu jõkke suubuvad:

- Lähkma jõgi (VEE1146800) on Reiu jõe parempoolne lisajõgi, mille lähe asub Kilingi-Nõmme linna lähistel. Jõe pikkus on 40 km, valgala 209 km². Tähtsamad lisajõed on Valdimurru, Kaskealuse ja Kutja oja. Lähkma jõkke suubub Marana kraav, mis on Kilingi-Nõmme reoveepuhasti suublaks. Lähkma jõe koondseisund oli vastavalt 2023. aasta Eesti pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu aruandele kogu ulatuses hea;

- Vaskjõgi (VEE1147600), pikkus on 23,4 km, valgala 139 km2. Vaskjõgi on pikas ulatuses piiriks Saarde valla ja Pärnu linna vahel. Saarde vallas jääb jõe lähistele hajaasustusala. Vaskjõe koondseisund oli 2023. aasta seisuga hea;

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

14

- Humalaste jõgi (VEE1146400) läbib Kilingi-Nõmme linna ja Saarde küla. Jõe pikkus on 14 km, valgala 29,4 km2. Humalaste jõe koondseisund on lähtest Kilingi-Nõmme paisuni hea, Kilingi-Nõmme paisust suudmeni kesine tulenevalt paisude ja tõkestusrajatiste mõjust;

- Veelikse oja (9,6 km), Jurga oja (12,6 km), Külge oja (18 km) jt ojad. Veelikse oja seisund on 2023. aasta seisuga hea, Külge oja seisund on kesine (koprapaisud), Jurga oja seisundit ei ole hinnatud.

Saarde vallast voolab läbi ka Halliste jõgi (VEE1136000), kuhu suubub Kanaküla sillast 2 km alavoolu, Voltveti oru allikatest alguse saav Alva jõgi (26,9 km). Halliste jõest jääb Saarde valla idaosasse alamjooks, mis on särje-turva-haugi rikas. Alva jõe suubumiskohalt 2,5-3 km allavoolu, praegu inimtühja Reinse küla põhjapiiril, on jõel umbes poole kilomeetri pikkune kärestik – Vardja kosk. Halliste jõgi suubub Navestisse ja on selle suurimaks lisajõeks. Navesti jõgi on omakorda Pärnu jõe lisajõeks. Halliste jõe naabruses paiknevad Saarde valla asulatest Kanaküla ja Kamali küla (mõlemad vähem kui 50 elanikuga külad), Alva jõgi läbib Tihemetsa alevikku.

Halliste jõgi on karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu.

Halliste jõe koondseisund on Raudna jõest suudmeni „halb“. Keemilise seisundi mitte halva näitajana on esile toodud Cd ja Hg elustikus.

Alva jõe koondseisund oli 2023. aasta seisuga hea.

Ura jõgi (VEE1148100) möödub Tali külast lääne poolt ning on Tali küla biopuhasti suublaks. Ura jõe pikkus on 55,8 km ning see suubub merre. Tõitoja-Häädemeeste maanteest Timmkanali alguseni kuulub Ura jõgi lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse1. Ura jõe koondseisund oli 2023. aasta seisuga lähtest kuni Rae paisuni halb, Rae paisust suudmeni kesine. Ökoloogilise seisundi mitte hea põhjusena on märgitud toitained ning seda, et vesi tuleb soodest ja rabadest, on soojaveeline, Rae ja Grossi paisud lagunenud kalapääsudega.

Tabel 3.1. Jõed, ojad ja kraavid2 Veekogu Pikkus

(km)

Valgala

pindala

(km2)

Kuhu

suubub

Lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja

harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistus

Karpkala-

laste

elupaik

Veekoguga seotud

reoveepuhasti

väljalase Saarde

vallas

Ura jõgi 55,8 186 Meri Tõitoja-

Häädemeeste

maanteest

Timmkanali

alguseni

- Tali küla

reoveepuhasti

Reiu jõgi 72,2 905,5 Pärnu

jõgi

Humalaste jõe

suudmest

suubumiseni

- Surju asula puhasti

Humalaste

jõgi

15,9 29,4 Reiu jõgi - - Kilingi-Nõmme

sademevee väljalask

1 RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1 2 Lisatud on olulisemad käsitletavate asulatega seotud vooluveekogud.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

15

nr 1

Veelikse oja 9,6 39,6 Reiu jõgi - - Veelikse küla puhasti,

Marana

kraav

5,4 <10 Lähkma

jõgi

- - Kilingi-Nõmme

reoveepuhasti

Rae oja

(Kõveri oja,

Aruoja)

12,5 16,6 Ura jõgi Vt Ura jõgi - OÜ Kaunsaare

puhasti väljalase

Halliste jõgi 92 1890,7 Navesti

jõgi

- Jah

Tõlla oja 22,5 96,3 Halliste

jõgi

- - Tõlla küla

reoveepuhasti

Alva jõgi 26,9 59,7 Halliste

jõgi

- - Tihemetsa aleviku

puhasti

Allikas: Keskkonnaregister

Suurim järv Saarde vallas on Rae järv (9,7 ha). Valla suuruselt teiseks järveks on Saarde paisjärv (6 ha). Valla suuremateks paisjärvedeks on veel Kaalu, Veelikse, Kamali, Tõlla, Kurgoja, Oraveski, Rahu ja Punapargi järved. Järved loovad head eeldused piirkonna turismimajanduse arendamiseks, lisades piirkonna maastikule vahelduslikku ilu. Soodes on palju alla 2 ha suurusi umbjärvi – Tõrga raba laugas, Rongu raba laugas.

3.5. Looduskaitse

Saarde vallas on inimasustus koondunud maanteede ümbrusesse ning valla territooriumil on palju vähese inimmõjuga piirkondi. Üldjuhul paiknevad kaitstavad loodusalad hajaasustusega piirkondades.

Keskkonnaportaali andmetel paiknevad Saarde vallas järgmised rahvusvahelise tähtsusega loodusalad:

1) Kanaküla loodusala (RAH0000292); 2) Järveotsa loodusala (RAH0000307); 3) Kalita loodusala (RAH0000296); 4) Kosemäe loodusala (RAH0000290); 5) Saunametsa loodusala (RAH0000329); 6) Allikukivi loodusala (RAH0000306); 7) Alva-Kärsu loodusala (RAH0000665); 8) Valgeraba loodusala (RAH0000327); 9) Metsaääre loodusala (RAH0000326); 10) Tolkuse loodusala (RAH0000297); 11) Siiraku loodusala (RAH0000328); 12) Laiksaare loodusala (RAH0000310); 13) Luitemaa loodusala (RAH0000615); 14) Põhja-Liivimaa linnuala (RAH0000122); 15) Sookinga loodusala (RAH0000573); 16) Reiu jõe loodusala (RAH0000616); 17) Sookuninga looduskaitseala (RAH0000668); 18) Luitemaa (RAH0000685); 19) Nigula looduskaitseala (RAH0000057);

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

16

20) Nigula loodusala (RAH0000501); 21) Luitemaa linnuala (RAH0000105); 22) Kikepera linnuala (RAH0000118); 23) Kahvena loodusala (RAH0000280); 24) Sanga loodusala (RAH0000608); 25) Soomaa linnuala (RAH0000082); 26) Soomaa Rahvuspark (RAH0000058); 27) Soomaa loodusala (RAH0000550).

Saarde valla territooriumil on keskkonnaportaali andmeil registreeritud 1274 vääriselupaika ning 2952 kaitsealuse liigi leiukohta, sh 81 I kaitsekategooria liigi leiukohta (nt must toonekurg, kaljukotkas, merikotkas, väike-konnakotkas, habekakk jt). Kaitstavaid loodusobjekte on 344, sh 96 kaitsealuse liigi püsielupaika. Täpsem info on kättesaadav keskkonnaportaalis (https://keskkonnaportaal.ee/).

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

17

4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

4.1. Üldandmed

Saarde vald asub Pärnumaa kaguosas. Valla keskus asub Kilingi-Nõmme linnas, selle kaugus Pärnust on 40 km, Viljandist 50 km, Valgast 100 km ja Tallinnast 170 km. Saarde valla territooriumi iseloomustab metsarohkus, märkimisväärse osa moodustavad ka sood ning rabad (Saessaare raba, Valgeraba, Maarjapeakse raba, Tõrga raba, Sookuninga raba, Tõlla raba, Lipsu raba, Korbi soo, Viira soo, Rongu soo jt). Valla naabriteks on Häädemeeste vald ja Pärnu linn Pärnumaal, Mulgi ja Põhja-Sakala vald Viljandimaal ning lõunas Läti Vabariik. Saarde valla pindala on 1065 km². Saarde vald jaguneb asulateks, milleks on vallasisene linn Kilingi-Nõmme, Tihemetsa alevik ja 36 küla: Allikukivi, Ilvese, Jaamaküla, Jäärja, Kalda, Kalita, Kamali, Kanaküla, Kikepera, Kõveri, Kärsu, Laiksaare, Lanksaare, Leipste, Lodja, Lähkma, Marana, Marina, Metsaääre, Mustla, Oissaare, Pihke, Rabaküla, Reinu, Reinse, Ristiküla, Saarde, Saunametsa, Sigaste, Surju, Tali, Tuuliku, Tõlla, Veelikse, Väljaküla ja Viisireiu küla. Suuremad asulad on Kilingi-Nõmme linn (1518 elanikku3), Tihemetsa alevik (410), Saarde küla (254), Surju küla (239) ja Tali küla (184). Saarde vallas on järgmised õppeasutused:

Kilingi-Nõmme gümnaasium; Surju Kool; Kilingi-Nõmme Lasteaed Krõll.

Kilingi-Nõmme linnas tegutseb Kilingi-Nõmme Muusikakool. Põhimaanteedest läbib Saarde valda Valga-Uulu maantee ning Tartu – Viljandi – Kilingi- Nõmme maantee. Suuremad asulad on koondunud peamiselt eeltoodud maanteede lähistele ning Reiu jõe lähistele. Üleriigiliselt on kavandamisel valda läbiv Rail Baltica kiirraudtee.

Joonis 4.1. Rail Baltica trassikoridor Saarde vallas (Allikas: https://gis.railbaltica.org/portal/apps/webappviewer/index.html?id=5e16198d401649 7dbfc826d3b99b1467)

3 Statistikaameti andmed 01.01.2024 seisuga

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

18

4.2. Elanikkonna tarbimise taustandmed Rahvastik Vastavalt Statistikaameti andmebaasi tabelile RV0282 on elanike arvud 01. jaanuari seisuga muutunud Saarde vallas aastatel 2018-2024 alljärgnevalt:

Tabel 4.1. Elanike arv Saarde vallas 01. jaanuari seisuga 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Saarde vald 4636 4546 4505 4455 4349 4393 4386 Andmed: Statistikaamet

Aastatel 2018-2024 on Saarde valla elanike arv vähenenud 250 võrra. Rahvastikuregistri andmetel elas 01.11.2024 seisuga Saarde vallas 4303 elanikku. Saarde valla rahvastiku soo ja vanuskoosseisu iseloomustab järgnev rahvastikupüramiid.

Joonis 4.2 Saarde valla rahvastikupüramiid

Järgnevas tabelis on toodud ühisveevärgiga ja ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike arvud asulate lõikes.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

19

Tabel 4.2. ÜVK-ga liitunud elanike arv asulate lõikes 01.11.2024 seisuga

Asula Elanike arv Liitunud ühisveevärgiga (%)

Liitunud ühiskanalisatsiooniga (%)

Kilingi-Nõmme 1518 97 91

Saarde 254 56 52

Tihemetsa 410 91 88

Surju 239 57 57

Tali 184 78 67

Veelikse 78 65 42

Jaamaküla 100 71 -

Rabaküla 105 47 -

Tõlla 57 97 29

Kokku 2945

Allikas: rahvastikuregister, nõudlusanalüüs

4.3. Vee-ettevõte Vee- ja kanalisatsiooniteenust Saarde vallas osutab Osaühing Saarde Kommunaal, mis kuulub 100% Saarde vallale. OÜ Saarde Kommunaali põhikirjajärgsed tegevusalad on järgmised:

- elamute ja ettevõtete olmeveega varustamine; - reovee puhastamine ja suublasse juhtimine; - maastiku hooldus ja korrashoid; - autobusside transport; - autode ja trakorite teenus; - tavandisaali kasutus; - hoonete ja objektide haldamine; - aia- ja haljastujäätmete bioloogiline töötlemine.

OÜ Saarde Kommunaal struktuur alates 07.09.2023 on toodud järgneval joonisel:

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

20

Juhatuse liige

Veemajanduse juht

Pearaamatupidaja

Kalmistud

Raamatupidaja ÜVK operaator

Bussijuht

Bussijuht

ÜVK operaator

Reoveepuhasti

operaator

Bussitransport Töökoda

Saarde kalmistud

Surju kalmistud

Masinist

Masinist

Heakorraspetsialist

Heakorraspetsialist

Heakorraspetsialist

/katlakütja

Masinist

Jäätmejaama

operaator

Jäätmejaama

operaator

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

21

OÜ Saarde Kommunaal haldab ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteeme: - Kilingi-Nõmme linna reoveekogumisalal (RKA0670298, reostuskoormusega 2061 inimekvivalenti (ie); - Tihemetsa reoveekogumisalal (RKA0670299, reostuskoormusega 500 ie); - Saarde reoveekogumisalal (RKA 0670300, reostuskoormusega 150 ie); - Tali reoveekogumisalal (RKA0670307, reostuskoormusega 150 ie); - Surju reoveekogumisalal (RKA0670278, reostuskoormus 400 ie); - Jaamaküla reoveekogumisalal (RKA0670275, reostuskoormus 180 ie); ning Tõlla, Rabaküla ja Veelikse külades, mis ei asu reoveekogumisaladel.

4.4. Vee- ja kanalisatsioonitariifid füüsilistele ja juriidilistele isikutele Alates 01. augustist 2023. a kehtivad vee- ja kanalisatsioonitariifid Saarde vallas:

• tasu võetud vee eest 1,92 eurot/m3 (koos käibemaksuga);

• tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 2,60 eurot/m3 (koos käibemaksuga); Alus: Konkurentsiameti 27.11.2018. a otsus nr 9-3/2023-023, millega kooskõlastati veeteenuse hind.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

22

5. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD 5.1. Üldist

5.1.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Peatükis 5 käsitletakse Saarde valla olemasolevate ühisveevärgi ja - kanalisatsioonirajatiste seisukorda. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Saarde vallas rajatud Kilingi-Nõmme linnas ja Tihemetsa alevikus, Saarde, Surju, Tali, Veelikse ja Tõlla külas, ühisveevärk Jaamaküla ja Rabaküla külades. ÜVK-rajatiste asukohad ja reoveekogumisalade piirid on näidatud Lisa 1 joonistel, nendest tuleb lähtuda edasisi investeeringuplaane tehes. Andmed Saarde valla ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemide olemasoleva seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad OÜ-lt Saarde Kommunaal.

5.1.2. Sademeveekanalisatsioon Sademevesi juhitakse kogu valla ulatuses läbi kraavide või sademeveetorustike veekogudesse või eesvooludesse ja kraavidesse. Kui põllumaa jaoks ehitatud kuivendussüsteemid ei taga vajalikku liigvee äravoolu, tuleb sademeveekanalisatsiooni kavandamisel tagada sademevee ärajuhtimine sellise eesvooluni, mis suudab vastu võtta vajaliku vee koguse. Planeeritavatest ja rekonstrueeritavatest parklatest kogunev sademevesi tuleb puhastada õli-liivapüüduritega. Maapinna planeerimisel tuleb tagada vee äravool loomulikus suunas, mitte takistada vee äravoolu või tekitada tammi. Sademevett ei tohi suunata naaberkinnistule. Piirkonda sobiva lahenduse valikul tuleb lähtuda olemasolevatest võimalustest, pinnase eripärast ja pinnavormidest, olemasolevast taristust ja mitmetest teguritest, mis määravad ära lahenduse teostatavuse, võimalused ja tehnilise lahenduse. Käesoleva ÜVK arendamise kavaga määratakse vee-ettevõtte tegevuspiirkonnas asuvad ja avalikus huvis kasutatavad sademevee rajatised ühiskanalisatsiooni osaks. Ühiskanalisatsiooni osaks määratud rajatisteks on sademevee kraavid, sademeveetorud, sh drenaažitorud, sademevee restkaevud, sademevee vaatluskaevud ning sademevee pumplad. Ühiskanalisatsiooni osaks ei määrata: • maaparandussüsteeme maaparandusseaduse tähenduses; • Transpordiameti kinnistutel või riigimaantee koosseisus asuvaid rajatisi; • kinnistu tarbeks spetsiaalselt ehitatud sademevee rajatisi (sh avalikul tänaval/teel asuvaid, kui avalikult kasutataval maal ei ole rajatisega ühendatud ühtegi avalikul teel asuvat restkaevu); • kaugkütte süsteemi drenaažitorustikke, äriühingutele/ettevõtetele kuuluvaid sademevee rajatisi; • ühiskanalisatsiooni osaks ei ole erakinnistutel olevad lokaalsed sademeveesüsteemid (sh drenaažisüsteemid) ning looduslikud veekogud (ojad, jõed, järved). Piirkondades, kus puudub sademeveekanalisatsioon, on lahenduseks sademevee pinnasesse immutamine.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

23

Saarde valla asulates kasutatakse sademevee ärajuhtimisel peamiselt kraave. Kraavid vajavad hooldamist, lõiguti on kraavid võsa täis kasvanud, mitmed truubid vajavad korrastamist.

Tabel 5.1. Sademevee kraavid Asum/küla Kraavide pikkus jm Valgalasid tk

Kilingi-Nõmme 8748 12

Tihemetsa 830 2

Surju 1740 4

Tali 140 1

Veelikse 250 1

Jaamaküla 1125 2

Metsaääre 515 1

Tõlla 130 1

KOKKU 13478 24

Lahkvoolseid sademevee torustikke on rajatud Kilingi-Nõmme linna ja Tihemetsa aleviku territooriumil. Tabel 5.2. Sademevee lahkvoolsed torustikud

Asum/küla Sademeveetorustik jm Drenaaž jm Valgalasid tk

Kilingi-Nõmme 1825 0 3

Tihemetsa 145 0 2

KOKKU 1970 0 5

Sademevee kvaliteet Sademevee suublasse juhtimise nõuded on reguleeritud veeseaduse §-s 129, mille kohaselt suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja vee erikasutuse keskkonnaloaga (veeloaga) või kompleksloaga määratud heitkogustele. Veeluba on veeseaduse kohaselt muuhulgas kohustuslik siis, kui juhitakse suublasse saasteaineid ning kui suublasse juhitakse sademevett jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Sademevee suublasse juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks. Vastavalt veeloale L.VV/327299 seirab OÜ Saarde Kommunaal kaht sademevee väljalasku Kilingi-Nõmme linnas, keskkonnaluba KL-520286 reguleerib Saarde jäätmejaama sademevee väljalasku. OÜ Saarde Kommunaal hallatavates sademevee väljalaskudes määratakse üks kord poolaastas heljumi, vesinikioonide ja naftasaaduste kontsentratsioonid. Valgalade kaardistamine Käesoleva töö käigus kaardistati tiheasustusala sademeveesüsteeme valgalade põhiselt ning anti igale valgalale hinnang 5 palli süsteemis:

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

24

5 – väga hea; 4 – hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – halb.

Sademeveesüsteemide valgalade hinnanguid Saarde valla asulate lõikes iseloomustab alljärgnev tabel: Tabel 5.3. Sademeveesüsteemide valgalade hinnangute koondtabel Asum/küla Valgalasid

kokku Väga hea Hea Rahuldav Kesine Halb

Kilingi- Nõmme

13 2 1 6 3 1

Tihemetsa 2 0 0 2 0 0

Tali 1 0 0 1 0 0

Veelikse 1 0 0 1 0 0

Jaamaküla 2 0 0 2 0 0

Metsaääre 1 0 0 1 0 0

Tõlla 1 0 0 1 0 0

Kokku 21 2 1 14 3 1

Lisa 1 joonistel on kajastatud sademeveesüsteemi laiendamist vajavad piirkonnad. Lisa 3 on toodud peamised andmed valgalade kohta (pindala, sademeveetorustike pikkus, kraavide pikkus, valgala seisukorra hinnang, suubla).

5.1.3. Tuletõrje veevarustus Saarde valla ÜVK piirkonnas peab normikohane tuletõrje veevarustus vastama perspektiivselt Eesti standardile EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Üheastmeliste puurkaevpumplate korral pole tehniliselt võimalik tuletõrjevee tagamine vastavalt standardi nõuetele ühisveevõrgu baasil. Seega jääb ainsaks võimaluseks kasutada tuletõrje veemahuteid ja looduslikke veevõtukohti. Torustike ja pumplate dimensioneerimisel on arvestatud, et vajalik tulekustutusvee vooluhulk on: • korruselamute, ühiskondlike hoonete ja äri-/tootmishoonete piirkonnas – 15 l/s; • 1-2 korruseliste elamute piirkonnas 10 l/s. Minimaalne rõhk kustutusveevõtu kohas on maksimaalse tarbimistunni ajal 10 m. Ka mahutite mahu arvutamisel on arvestatud, et neis oleks lisaks tarbevee reguleermahule pidevalt tagatud ka vajalik tulekustutusvee hulk: • 1-2 korruseliste elamute piirkonnas Qtuli = 10 x 3,6 x 3 = 108 m3; • muul juhul Qtuli = 15 x 3,6 x 3 = 162 m3. Veevärgi ehitusprojektile tuleb lisada veevärgi haldaja kinnitus vajaliku koguse veehulga kättesaadavuse kohta ja veevõtu tingimused. Ühisveevärgi kasutamist kustutusvee allikana tuleb põhjalikult kaaluda, arvestades veevõrgu hüdraulilist režiimi, veetarbimist ja alternatiivsete veeallikate kasutamise võimalusi. Juhul kui vooluhulgad on kustutusvee jaoks väga suured võrreldes igapäevase veevajadusega, tuleb kaaluda muid võimalikke lahendusi.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

25

Tuletõrjehüdrantide vahelised kaugused ühisveevärgi jaotustorustikul ei tohi ületada 200 m, arvestusega, et kõik hooned ja rajatised, mille puhul on nõutud välimine kustutusvesi, ei tohi olla kaugemal kui 100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast. Ehituspiirkondade tuletõrje veevarustus lahendatakse vastavuses tuleohutuse nõuetele detailplaneeringutes. Veevõtukohtadele tuleb tagada juurdepääs koos vajalike ümberpööramisplatsidega. Oluline on tuletõrje veevõtukohtade rajamine ja hooldamine, eriti hajaasustuses väljaspool nõuetekohaste veevarustussüsteemidega varustatud piirkondi. Varem välja ehitatud tuletõrjevee mahutid vajavad ülevaatamist, et anda hinnang nende tehnilisele seisundile ja edaspidisele kasutatavusele. Selleks tuleb koostada eraldi uuring. Tuletõrje veevarustus on Saarde valla külades algselt lahendatud tuletõrje veemahutite ja pinnaveekogude baasil. Veemahutite täitmise ja tühjendamise pumbad on kas amortiseerunud või demonteeritud, veemahutid vajavad renoveerimist.

5.2. Kilingi-Nõmme linn

Kilingi-Nõmme linnas elab rahvastikuregistri andmetel 01.11.2024 seisuga 1518 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 97% ning ühiskanalisatsiooniga 91% Kilingi-Nõmme elanikest. Kilingi-Nõmme linn paikneb Kilingi-Nõmme reoveekogumisalal (2061 ie). Kilingi-Nõmme alal on põhjavesi suhteliselt kaitstud. Kilingi-Nõmme linna ÜVK-süsteemid on näidatud töö Lisa 1 joonistel 1-1, 1-2 ja 1-3.

Ühisveevärgi objektid

5.2.1. Puurkaev-pumplad Kilingi-Nõmme linna ühisveevärgi veevarustus baseerub Kilingi-Nõmme (katastri nr 7646) ja tarbepuurkaevul (katastri nr 10943), mille vesi töödeldakse samas paiknevas veetöötlusjaamas. Lisaks on Kilingi-Nõmme linnas 4 lokaalset puurkaev-pumplat: Urve, Metsamajandi, Aia ja Sauna. Metsamajandi puurkaev on reservis, ülejäänud puurkaevud kuuluvad perspektiivis tampoonimisele. Mitmetes Kilingi-Nõmme linna ühisveevärgita majapidamistes on probleemiks joogivee piisavus, eriti suveperioodil. Eramute juurde rajatud individuaalkaevud ei võimalda elanikele tagada piisavalt joogivett. 5.1.1.1 Kilingi-Nõmme puurkaev (ka Kooli-Sambla puurkaev, katastri nr 7646) Puurkaev-pumpla rajati 2011.-2012. a. Hoone soojustati, välisviimistlusel kasutati terasprofiilplekki. Paigaldati elektriküttesüsteem, ventilatsioon, välisvalgustus. Elektri- ja automaatikasüsteemide osas paigaldati PLC-kontroller, rõhuandur, nivooandur, kulumõõtja ning analoogväljundiga temperatuuriandur, valvekeskusseade. Paigaldati pump: 18 m3/h, H=50 m.

Lubatud veevõtt on 55 000 m3/aastas. 2023. aastal oli veevõtt puurkaevust 26 297 m3.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

26

5.1.1.2. Tarbepuurkaev (ka Künka tn puurkaev, katastri nr 10943) Puurkaev-pumpla rajati aastatel 2011-2012. Hoone soojustati, välisviimistlusel kasutati terasprofiilplekki. Paigaldati elektriküttesüsteem, ventilatsioon ja välisvalgustus. Hoone brutopindala on 7,3 m2

. Elektri- ja automaatikasüsteemide osas paigaldati PLC- kontroller, rõhuandur, nivooandur, kulumõõtja ning analoogväljundiga temperatuuriandur, valve-keskusseade. Paigaldati pump: 18 m3/h, H=50 m. Lubatud veevõtt on 55 000 m3 aastas. 2023. aastal oli veevõtt puurkaevust 31 512 m3. 5.1.1.3. Kilingi-Nõmme metsamajandi puurkaev-pumpla (katastri nr 7632) Puurkaev on puuritud 1967. a. Puurkaevu vesi on kvaliteetne ning probleeme ei ole ka üldraua sisaldusega. Puurkaev-pumpla on maa-alune, asudes valla maa-alal, kus hetkel toimub väikesemahuline aiapidamine naabruskonna elanike poolt, mistõttu ei ole tagatud puurkaev-pumpla nõuetekohane sanitaarkaitseala. Puurkaev-pumpla vett kasutatakse ka aiamaade kastmiseks. Pumpla maa-alune osa on õhutatud ja rahuldavas seisukorras, va. ajutine liigniiskus, mis mõjutab elektroonikat. 2005. a renoveeriti pumpla sisustust, hiljem ei ole olulisi rekonstrueerimistöid ellu viidud. Lubatud veevõtt on 5000 m3/aastas. 2023. aastal puurkaevust vett ei võetud. Kilingi-Nõmme veemajandusprojekti II etapi elluviimise tulemusena jäi puurkaev- pumpla reservi. Vajadusel on puurkaev-pumpla võimalik kasutusele võtta. 5.1.1.4. Urve tn. puurkaev-pumpla (katastri nr 7642) Urve tn puurkaev on rajatud 1980. a ning selle omanikuks on Saarde vald. Kilingi- Nõmme veemajandusprojekti II etapi raames ühendati Urve tn tsentraalse veevõrguga ning piirkonda varustatakse veega Kilingi-Nõmme veetöötlusjaamast. Urve tn puurkaev-pumpla järele vajadus seetõttu puudub, puurkaev on kavas tampoonida.

5.1.1.5. Sauna puurkaev-pumpla (katastri nr 7637) on rajatud 1952. a Puurkaevul eraldi hoone puudub, elektrikilp ning pumpa reguleeriv veeautomaat paiknevad sauna hoones. Puurkaev on plaanis tampoonida, kuna ainsat tarbijat - Kilingi-Nõmme sauna - varustatakse alates 2018. a veega Kilingi-Nõmme veetöötlusjaamast.

5.1.1.6. Aia tn puurkaev-pumpla (katastri nr 7635)

Pumpla hoone on ehitatud 1970. a. Pumpla ja puurkaev on võetud Saarde Vallavalitsuse bilanssi ja antud hallata OÜ-le Saarde Kommunaal. Seoses VTJ kasutusse võtuga jäi puurkaev alates 2013. a reservi. Aia tn pumpla kompleksi kuulub 150 m3 reservuaar (pumplahoone kõrval, muldes) ja 80 m3 mahuti. Aia tn puurkaev-pumpla rajatised on kavas lammutada ning puurkaev tampoonida.

5.2.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt Kilingi-Nõmme veetöötlusjaam rajati aastatel 2011-2012, sama katuse alla toodi veetöötlussüsteemid, II astme pumpla ning töödeldud vee reservuaarid (2 x 150 m3). Reservuaarides säilitatav tuletõrjevee maht on 162 m3. Arvestades puurkaevudest võetava vee suurt raua ja mangaanisisaldust, paigaldati aereerimisel rajanev raua- ja mangaanieralduse süsteem. Veetöötlusjaama paigaldati doseerimissüsteem naatriumhüpokloriti doseerimiseks, kui peaks esinema mikrobioloogiline reostus.

Survetõstepumpade juhtimine rajati vastavalt rõhule linna veevõrgus, selleks paigaldati trassile rõhuandurid (2 tk). II astme pumpade puhul on arvestatud, et maksimaalselt

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

27

töötab korraga 3 pumpa ning üks pump on alati varus ning programmeeritud tööaja järel leiab aset tööpumpade automaatne vahetus.

Tuletõrje veevarustus tagatakse samuti survetõstepumpade abil, pumpade juurdelülitamine leiab aset kui teiste pumpade paralleelse tööga pole võimalik tagada linnale vajalikku vooluhulka ettenähtud rõhu (3 bar) juures.

Paigaldati järgmised põhiseadmed:

• survefiltrid 2 tk 1250 mm raua ja mangaanieralduse läbiviimiseks;

• survetõstepumbad (a 28 m3/h, H=40m);

• pesuveepump (36 m3/h, H=15-20m);

• hüdrofoor 200 l;

• staatiline mikser toorvee aereerimiseks;

• õlivaba kompressor, õhurõhu paagiga 100 l toorvee aereerimiseks. Veetöötlusjaam rajati, arvestades maksimaalse veetarbimise kalkulatsioonis järgmiseid parameetreid:

• vee tarbimine Qkd – 297 m³/d;

• max ööpäevane vooluhulk, Qmaxd – 297 x 1,2 = 356,4 m3/d;

• tunni keskmine, Qkh : 356,4 / 24 = 14,85 m3/h;

• max tunnitootlikkus, Qmaxh = kmaxh x Qmaxd / 24

• kmaxh = 1,2 x 1,6 = 1,92; max tunnitootlikkus, Qmaxh = 1,92 x 356,4 /24 = 28,5 m3/h (7,9 l/s);

• tuletõrjevee vajadus, 15 l/s 3 tunni jooksul;

• reservuaarides säilitatav tuletõrjevee varumaht on 162 m3. 2024. aastal renoveeriti betoonist joogiveemahutite siseseinad. Varem paigaldatud hüdroisolatsioonikiht eemaldati, kõikidele pindadele tehti survepesu. Paigaldati uus võõphüdroisolatsioonikiht, toruläbiviigud tihendati. Veetöötlusjaamast väljuva töödeldud vee kvaliteedi analüüsitulemused on toodud järgnevas tabelis: Tabel 5.4. Veetöötlusjaamast väljuva vee kvaliteet

Näitaja Ühik Piirsisaldus Kilingi-Nõmme

veetöötlusjaam, peale veetöötlust, 07.12.2023

Alumiinium μg/l 200 < 50

Antimon μg/l 5,0 0,075

Arseen μg/l 10,0 < 0,05

Benseen μg/l < 0,05

Boor mg/l 1,0 0,14

Bromodiklorometaa n

μg/l

< 0,1

Dibromoklorometa an

μg/l

< 0,1

1,2-dikloroetaan μg/l 3 < 0,1

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

28

Tetrakloroeteen μg/l < 0,1

Tribromometaan (bromoform)

μg/l

< 0,1

Trikloroeteen (trikloroetüleen)

μg/l

< 0,1

Triklorometaan (kloroform)

μg/l

< 0,03

Benso(a)püreen μg/l 0,010 < 0,002

Benso(b)fluorantee n

μg/l

< 0,002

Benso(g,h,i)perülee n

μg/l

< 0,002

Indeno(1,2,3- cd)püreen

μg/l

< 0,002

Elavhõbe μg/l 1,0 < 0,005

Keemiline hapnikutarve (permanganaatne)

mg/l 5,0 1,1

Kaadmium μg/l 5,0 < 0,01

Kroom μg/l 50,0 < 0,05

Mangaan μg/l 50 < 10

Naatrium mg/l 200 21

Nikkel μg/l 20,0 3,5

Kloriid mg/l 250 6,4

Fluoriid mg/l 1,5 0,59

Plii μg/l 10,0 0,66

Raud μg/l 200 < 20

Seleen μg/l 10,0 < 0,05

Vask mg/l 2 0,013

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 567

pH 6,5-9,5 7,9

Tsüaniid μg/l 50 < 3

Värvus mg/l Pt Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike muutusteta 2,2

Sulfaat mg/l 250 0,81

Nitrit mg/l 0,5 < 0,015

Nitraat mg/l 50 < 0,044

Hägusus NTU < 0,5

Maitseläve indeks TFN Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike muutusteta 1

Lõhnaläve indeks TON Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike muutusteta 1

Ammoonium mg/l 0,5 < 0,011

Coli-laadsed bakterid

arv/100 ml 0

0

Soole enterokokid arv/100 ml 0 0

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

29

Näitaja Ühik Piirsisaldus Kilingi-Nõmme

veetöötlusjaam, peale veetöötlust, 07.12.2023

Alumiinium μg/l 200 < 50

Antimon μg/l 5,0 0,075

Arseen μg/l 10,0 < 0,05

Benseen μg/l < 0,05

Boor mg/l 1,0 0,14

Bromodiklorometaa n

μg/l

< 0,1

Dibromoklorometa an

μg/l

< 0,1

1,2-dikloroetaan μg/l 3 < 0,1

Tetrakloroeteen μg/l < 0,1

Tribromometaan (bromoform)

μg/l

< 0,1

Trikloroeteen (trikloroetüleen)

μg/l

< 0,1

Triklorometaan (kloroform)

μg/l

< 0,03

Benso(a)püreen μg/l 0,010 < 0,002

Benso(b)fluorantee n

μg/l

< 0,002

Benso(g,h,i)perülee n

μg/l

< 0,002

Indeno(1,2,3- cd)püreen

μg/l

< 0,002

Elavhõbe μg/l 1,0 < 0,005

Keemiline hapnikutarve (permanganaatne)

mg/l 5,0 1,1

Kaadmium μg/l 5,0 < 0,01

Kroom μg/l 50,0 < 0,05

Escherichia coli arv/100 ml 0 0

Kolooniate arv arv/1 ml Ebaloomulike muutusteta 3

Tabel 5.5. Veekvaliteet: Kilingi-Nõmme lasteaed Krõll, Aia tn. 1

Näitaja Ühik Piirsisaldus 06.03.2024 04.06.2024 28.08.2024

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 573 556 576

pH 6,5-9,5 7,6 7,7 7,7

Värvus mg/l Pt Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulik

e muutusteta

3,7 2,7 2,8

Hägusus NTU < 0,5 < 0,5 < 0,5

Maitseläve indeks

TFN 1 1 1

Lõhnaläve indeks TON 1 1 1

Ammoonium mg/l 0,5

Üldraud mg/l 0,2 0,017 < 0,01 0,010

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

30

Coli-laadsed bakterid

arv/100 ml 0 0 0 0

Soole enterokokid

arv/100 ml 0 0

Escherichia coli arv/100 ml 0 0 0 0

Kolooniate arv arv/1ml Ebaloomulik

e muutusteta

0 0 220

Tabel 5.6. Veekvaliteet Kilingi-Nõmme linnas, proovivõtukoht Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Sambla tn. 18

Näitaja Ühik Piirsisaldus 06.03.2024 04.06.2024 28.08.2024

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 572 548 577

pH 6,5-9,5 7,7 7,6 7,7

Värvus mg/l Pt Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulik

e muutusteta

3,9 2,6 2,4

Hägusus NTU < 0,5 < 0,5 < 0,5

Maitseläve indeks

1 1 1

Lõhnaläve indeks TON 1 1 1

Ammoonium mg/l 0,5

Üldraud mg/l 0,2 0,017 0,014 < 0,01

Coli-laadsed bakterid

arv/100 ml 0

0 0

Soole enterokokid

arv/100 ml

0 0

Escherichia coli arv/100 ml 0 0 0 0

Kolooniate arv arv/1 ml Ebaloomulik

e muutusteta

3 0 250

Terviseameti 10.01.2024 üldhinnangu alusel on Kilingi-Nõmme ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Seoses uute klientide lisandumisega on vajalik veetöötlusjaama filtrite tootlikkust suurendada.

5.2.3. Veetorustikud Kilingi-Nõmme linna veetorustike pikkus oli 2023. aasta seisuga 23,972 km. Perioodil 2010-2013 rajati või rekonstrueeriti kokku ca 6 km veetorustikku. 2015. a veeprojekti raames rajati/rekonstrueeriti täiendavalt 6,389 km veetorustikku. Aastatel 2016-2018 viidi ellu Kilingi-Nõmme reoveekogumisala veemajandusprojekti II etapp, mille käigus rekonstrueeriti amortiseerunud torustikud ning laiendati ühisveevärki, tagamaks nõuetekohase joogivee kättesaadavus Kilingi-Nõmme reoveekogumisalal elavatele inimestele. Ühisveevärgiga liitumise võimalus puudub Hommiku tn kinnistutel.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

31

5.2.4. Tuletõrje veevarustus Kilingi-Nõmme linnas on kasutusel tuletõrjehüdrandid. Enamust Kilingi-Nõmme linna tuletõrje otstarbel kasutatavast veeressursist hoitakse veetöötlusjaama juures paiknevas reservuaaris (reservvee maht 162 m3). Tuletõrje veevarustus tagatakse survetõstepumpade abil, pumpade juurdelülitamine leiab aset kui teiste pumpade paralleelse tööga pole võimalik tagada linnale vajalikku vooluhulka ettenähtud rõhu (3 bar) juures.

Ühiskanalisatsiooni objektid

5.2.5. Reoveepuhastusseadmed Kilingi-Nõmme reoveepuhasti on rajatud aastatel 2017-2018. Kilingi-Nõmme reoveepuhastiks on aktiivmudatehnoloogial põhinev puhasti. Puhasti on üheliiniline. Puhasti on ette nähtud olmereovee puhastamiseks. Dimensioneeritud jõudlusnäitajad on järgmised: Tabel 5.7. Kilingi-Nõmme reoveepuhasti projekteerimise lähteandmed

Näitaja Väärtus Ühik

Qproj 200,0 m3/d

Inimekvivalente 2100 IE

BHT7 126,0 kg/d

Puhasti põhiosad on kompaktne võre-liivapüünisel reovee mehaaniliseks puhastamiseks, anaeroobne bioloogilise fosforiärastuse (Bio-P) mahuti, anoksiline denitrifikatsioonimahuti, õhustuskamber, milles reovett õhustatakse ja segatakse ning järelsetiti, kus aktiivmuda eraldub õhustuskambrist välja voolavast aktiivmudasegust. Osa eraldatud aktiivmudast (liigmuda) pumbatakse mudamahutisse, mis seejärel veetustatakse mudatahendusseadmes (tsentrifuugil) ning viiakse lõpuks kompostimis- väljakule kompostimiseks. Kilingi-Nõmme puhastis toimuv reoveepuhastus jaguneb allpooltoodud tehnoloogilisteks etappideks:

Mehaaniline eelpuhastus Kilingi-Nõmme reovee peapumplast (Järve tn reoveepumpla) pumbatakse reovesi teenindushoones asuvale võreseadmele-liivapüünisele (kompaktseadmele) Rotamat Ro5. Eelpuhastusseadme ees paikneb siibrisõlm, kust saab reovee juhtida kas võreseadmesse või reoveepuhastist mööda, otse biotiiki.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

32

Reovesi läbib järjestikku nii automaatvõre kui ka liivapüünise ja juhitakse läbi jaotussõlme kas ühtlustusmahutisse või anaeroobsesse mahutisse. Võreseade käivitub automaatselt veenivoo tõusmisel võre vastuvõtukambris. Eelpuhastusseade on ühendatud väljatõmbeventilatsiooniga. Automaatses võreseadmes eemaldatakse üle 3 mm mõõduga reovee ujuvosised. Võreseade on varustatud prahi pesusõlmega ning prahti tihendava kruvitransportööriga. Eelpuhastusseadme poolt kokku kogutud võrepraht ja liiv juhitakse prügikonteineritesse. Mehaaniliselt puhastatud reovesi juhitakse tavaolukorras ühtlustusmahutisse, vajadusel otse bioloogilisse puhastusse, anaeroobsesse mahutisse. Reovee juhtimiseks ühte või teise mahutisse, on võreseadme järel jaotuskaev erinevatel kõrgustel olevate väljavoolutorudega ja automaatse siibriga, reovee suunamine kas anaeroobsesse- või ühtlustusmahutisse toimub automaatselt. Juhul kui reovee ööpäevased- ja tunnivooluhulgad on alla dimensioneeritud piiri, on otstarbekas juhtida reovesi peale mehaanilist puhastust otse anaeroobsesse mahutisse. Ühtlustusmahuti Peale mehaanilist puhastust suunatakse reovesi üldjuhul isevoolselt ühtlustusmahutisse V = 150 m3. Ühtlustusmahutist pumbatakse reovesi bioloogilisse etappi kahe sukelpumba Grundfos SLV.80.80.15.4.50D.C. abil (Q = 15 l/s, H = 5 m). Pumbad töötavad vaheldumisi. Mõlemal pumbal on oma survetoru (PE, De90). Pumpade töö- ja seisuaeg sõltub veetasemest mahutis. Reovees oleva heljumi settimise vältimiseks on ühtlustusmahutis sukelsegur (Grundfos SMG.09.55.277.5.0B). Segur töötab perioodiliselt ajapõhisel juhtimisel. Ühtlustusmahuti ülaosas on avariiülevool, mis rakendub juhul kui pealevool asulast ületab ühtlustusmahuti ühtlustusvõime (kevadel lume sulamise ajal või suurte vihmasadude korral). Anaeroobne mahuti Bio-P Ühtlustusmahutist pumbatakse reovesi tõhustatud bioloogiliseks fosforiärastuseks (Bio-P) anaeroobsesse mahutisse V = 23,3 m3. Siia pumbatakse ka tagastusmuda järelsetitist. Anaeroobses mahutis paikneb sukelsegur (Grundfos SMD.09.21.1478.5.0B), mis takistab aktiivmuda settimist mahuti põhja. Anoksiline mahuti Edasi liigub reovesi anaeroobsest mahutist isevoolselt läbi vooluavade lämmastikuärastuseks vajalikku anoksilisse- ehk denitrifikatsioonimahutisse V = 78 m3. Mahuti on varustatud sukelseguriga (Grundfos SMG.09.55.277.5.0B), mis takistab aktiivmuda settimist mahuti põhja. Anoksilises mahutis toimub järgnevas õhustuskambris nitraatideni oksüdeeritud lämmastiku redutseerumine, mille käigus lämmastik eraldub gaasilise lämmastikuna atmosfääri. Protsessi toimumiseks pumbatakse anoksilisse mahutisse õhustuskambri lõpust ringluspumba abil nitraadirikas aktiivmudasegu. Anoksilisse mahutisse juhitakse õhktõstuki abil ka järelsetiti pinnale kogunev ujuvmuda.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

33

Õhustuskamber Õhustuskamber on pealt avatud lahtine mahuti, mis on ümbritsetud ohutuspiirdega. Õhu hulk, mis läbi aeraatorite õhustuskambrisse puhutakse, sõltub lahustunud hapniku sisaldusest, mida jälgib hapnikumõõtur, mille andur paikneb õhustuskambris. Õhupuhureid on kaks ja need töötavad vaheldumisi. Puhurid on varustatud mürasummutuskastiga. Puhurite tüüp on Kubicek 3D38B-100K. Puhurite parameetrid on järgmised: - jõudlus Q = 450 m3/h - arendatav rõhk p = 55 KPa - võimsus P = 15 kW Aeg-ajalt võib tekkida vajadus õhustuskambri sisu täiendavalt läbi segada. Selleks on õhustuskambrisse paigaldatud sukelsegur (Grundfos SMG.20.71.264.5.1B). Denitrifikatsiooniks peab aktiivmudasegu ringlema õhustuskambri ja anoksilise mahuti vahel määraga 4-5 Qd. Selleks on õhustuskambri väljavoolu juurde paigaldatud ringluspump Grundfos SLV.80.80.11.4.50D.C. 2.50B, mille parameetrid on järgmised: - jõudlus Q = 13 l/s - tõstekõrgus H = 1 m Puhur käivitub, kui hapnikusisaldus reovees langeb allapoole seadistatud miinimumtaset (1,5 mg/l) ning seiskub, kui hapnikusisaldus ületab etteantud hapnikusisalduse maksimumtaseme (4,0 mg/l). Sel ajal, kui puhur seisab, lülitub tööle õhustuskambris paiknev segur. Õhustuskambris paikneva ringluspumba töö on seotud anoksilises mahutis paikneva seguri tööga. Juhul kui segur seiskub (tekib rike), siis jääb seisma ka õhustumahuti pump. Pump käivitub uuesti siis, kui rike kõrvaldatakse. Järelsetiti Järelsetiti on mõõtudega 5,0 x 5,0 x 5,13 m, vee sügavusega 4,53 m, pinnaga 25 m2. Puhasti õhustuskambrist voolab aktiivmuda ja töödeldud reovee segu isevoolselt järelsetitisse. Setiti põhi on kaldsete seintega 60° nurga all horisontaali suhtes. Puhastatud vee kogumiseks ja puhastist väljajuhtimiseks kasutatakse hammasülevooluga renni. Järelsetiti ülevoolurenni kõrval paikneb ujuvmuda kogumise renn, mille abil emaldatakse järelsetiti pinnale kogunenud ujuvmuda. Renni üks serv on uputatud ca 2 cm järelsetiti veepinnast allapoole. Ujuvmuda kogumise renni ühes otsas on õhktõstuk. Kui selle õhuventiil avatakse, pumbatakse renni valguv ujuvmuda tagasi denitrifikatsioonimahutisse. Järelsetiti ülekoormamise vältimiseks piiratakse automaatikaga ühtlustusmahuti pumpade tööd maksimaalsele vooluhulgale 25 m³/h. Järelsetitis eraldub aktiivmuda töödeldud reoveest, vajudes setiti põhja. Enamus sellest tuleb anaeroobsesse mahutisse tagasi pumbata (tagastusmuda) ja väiksem osa (liigmuda) puhastussüsteemist eemaldada, pumbates selle mudamahutisse. Selleks on järelsetiti põhja paigaldatud kaks pumpa Grundfos SLV.65.65.09.2.50B, üks tagastusmuda pump ja teine liigmuda eemaldamise pump. Järelsetitis paikneva mudatagastuspumba töö on seotud anaeroobses kambris paikneva seguri tööga. Juhul kui segur seiskub (tekib rike), siis peab järelsetiti pump seisma jääma. Pump käivitub uuesti siis, kui rike kõrvaldatakse.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

34

Järelsetiti põhjas on õhutoru, mille peal on 4 jämemullaeraatorit. Nende aeraatorite abil on võimalik järelsetitit aereerida, et vältida setiti põhjas muda tihenemist. Aereerimine toimub perioodiliselt. Aereerimisega purustatakse ka järelsetiti pinnale tekkiv ujuvmuda, mis seejärel eemaldatakse ujuvmuda kogumise renni ja õhktõstukiga. Mudamahuti Puhastusprotsessi käigus tekkiv liigmuda pumbatakse järelsetitist aereeritavasse mudatihendusmahutisse mahuga 59 m3. Mahutis muda tiheneb gravitatsioonilisel teel. Liigmuda eemaldamise survetoru otsa all on mudamahutis, kaldasendis, rahustustoru PVC De160, mille ülesanne on suunata mahutisse pumbatav liigmuda mahuti põhja, ülevoolutorust võimalikult kaugele. Mudamahutis on rejektvee ülevool (De160, PVC) ühtlustusmahutisse. Eemaldatud liigmuda segamiseks ja stabiliseerimiseks on mudamahutisse paigaldatud õhustussüsteem. Kui õhustamine seisatakse, siis vajub muda mahuti põhja ja tiheneb. Tihenenud muda peale jääb selginenud vee kiht. Sellest kihist voolab vesi liigmuda eemaldamise ajal ülevoolutoru kaudu sissevoolu ühtlustusmahutisse. Eemaldatud liigmuda segamiseks ja stabiliseerimiseks on mudamahutisse paigaldatud õhustussüsteem, mis saab õhu eraldi puhurist. Puhur töötab perioodiliselt sünkroonis liigmuda eemaldamise pumbaga. Purgimissõlm Purgimissõlm koosneb purgla mahutist (30 m3) ja purgitava vee vastuvõtusüsteemist ja eelpuhastusseadmest (automaatvõrest). Väljaspool hoonet paikneb kiirliitmikuga vastuvõtutoru, kuhu on võimalik paakautot ühendada. Hoone sees paikneb automaatvõre (tüüp FK-100) purgitava reovee mehaaniliseks puhastuseks. Hoones sees on vastuvõtutorul elektriajamiga nugasiiber DN100, mis on tavaolukorra suletud. Pärast purgimise lõppu sulgub nugasiiber automaatselt. Purgla mahutisse on reovee segamiseks paigaldatud õhustussüsteem. Purgla õhustamiseks on puhuriruumis eraldi puhur, mis töötab perioodiliselt ajalisel juhtimisel. Fosforiärastus Fosfori eemaldamiseks reoveest kasutatakse lisaks bioloogilisele fosforiärastusele ka fosfori keemilist sadestamist raud(III)sulfaadi lahusega. Kilingi-Nõmme reoveepuhasti suublaks on Marana kraav (KKR kood VEE1146802), mis suubub Lähkma jõkke. Lubatud vooluhulk on 40 000 m3/kvartalis. 2023. aastal juhiti suublasse 82 783 m3 heitvett ehk keskmiselt 20 696 m3/kvartalis, mis moodustab ca 52% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa heitvee vooluhulk suubla vastuvõtuvõimet. Alltoodud tabelites on esitatud reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsitulemused.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

35

Tabel 5.8. Kilingi-Nõmme puhastisse siseneva reovee reostusnäitajad Mõõtmisaeg Komponent

Ühik Sisenev

27.08.2024 BHT7 mgO2/l 240

Hõljuvaine mg/l 340 Nüld mg/l N 110 Püld mg/l P 9,9 KHT mgO2/l 650 pH 7,3

Tabel 5.9. Kilingi-Nõmme puhastist väljuva heitvee analüüsitulemused

Ühik L.VV/327299 Väljuv 19.12.23

Väljuv 12.03.24

Väljuv 19.06.24

Väljuv 27.08.24

BHT7 mg/l 15 6,1 4,5

Hõljuvaine mg/l 25 8,2 3,3

KHT mg/l 125 56 < 30

Püld mg/l 1 0,26 0,58

Nüld mg/l 45 30 4,5

pH 6-9 7,6 7,8

Tsink (Zn) mg/l 50 20 16 32

Vask (Cu) mg/l 15 0,40 1,1 2,1

Analüüsitulemuste alusel on heitvee saasteainete sisaldus nõuetele vastav. Vastavalt OÜ-le Saarde Kommunaal väljastatud veeloale nr L.VV/327299 tuleb üks kord seitsme aasta jooksul teostada nädalased reostuskoormuste mõõtmised ning korra aastas määrata reoveepuhasti puhastusefektiivsus. Viimased koormuste mõõtmised teostati 15.10.-22.10.2024.

Tabel 5.10. Kilingi-Nõmme asula reovee vooluhulk ja kontsentratsioonid 15.- 22.10.2024

Näitajad Ühik Kuupäev

15.- 16.10

16.- 17.10

17.- 18.10

18.- 19.10

19.- 20.10

20.- 21.10

21.- 22.10

BHT7 mg O2/l 440 430 420 420 470 400 310

Vooluhulk m3/d 137 109 129 177 123 141 132

BHT7 kgBHT7/d 60.3 46,9 54,2 74,3 57,8 56,4 40 ,9

Inimekvivalent ie 1005 782 903 1238 963 940 682

Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamiseks võeti heitveest 21.10.2024 punktproov. Tulemused on esitatud järgnevad tabelis. Tabel 5.11. Heitvee väljalasu tulemused 21.10.2024

Näitajad Ühik Tulem

BHT7 mg/l 3,6

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

36

HA mg/l 4,3

KHTCr mg/l 31

Püld mg/l 0,19

Nüld mg/l 12

Mõõdetud reovee vooluhulga ja analüüsitud heitvee näitajate tulemite abil on arvutatud heitvee reostuskoormused, mis on toodud järgnevas tabelis. Tabel 5.12. Heitvee reostuskoormus 21.10.2024.

Näitajad Ühik Tulem

BHT7 kgBHT7/d 0,51

HA kg/d 0,6

KHTCr kg/d 4,4

Püld kgN/d 0,03

Nüld kgP/d 1,7

Inimekvivalent ie 9

Heitvee ja reovee reostuskoormuste põhjal arvutati puhastusefektiivsus. Tulemused on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 5.13. Kilingi-Nõmme asula reoveepuhasti puhastusefektiivsus 21.10.2024.

Näitaja BHT7 HA KHTcr Püld Nüld

Ühik kg BHT7/d kg/d kg/d kgP/d kgN/d

Reovee reostuskoormus

56 71 99 1,69 16

Heitvee reostuskoormus

0,5 0,6 4,4 0,03 1,7

Puhastusefektiivsus 99,1% 99,1% 95,6% 98,4% 89,1%

Reoveesette käitlemine Reoveepuhastuse käigus juurdekasvanud ja liigmudatihendisse kogutud mikroorganismide biomassi (liigmuda) käitlemine lahendatakse mudamahutis toimuva tihenenud liigmuda tahendamisega mudatahendusseadmes ja sellele järgneva kompostimisega kompostimisväljakul. Muda tahendamiseks on mudakäitlusruumi paigaldatud dekanter-tsentrifuug Westfalia UCD 205. Rejektvesi juhitakse tagasi puhastusse läbi ühtlustusmahuti. Mudatahendusseadme parameetrid on järgmised:

- seadme jõudlus: 1-3 m3/h - siseneva muda KA%: 3% - väljuva muda KA%: 18%

Muda tahendamiseks vajaliku polümeeri valmistamiseks on ette nähtud polümeerisõlm AS-Prochem K1.6. Tahendatud muda kukub dekanter-tsentrifuugist seadme all, I korrusel, olevasse traktorihaagisesse. Tahendatud muda viiakse kompostimisväljakule, kus toimub tugiaine juuresolekul reoveesette aunkompostimine. Aunu segatakse kopplaaduriga.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

37

5.2.6. Kanalisatsioonitorustikud, reoveepumplad ja sademeveekanalisatsioon

Kilingi-Nõmme linna kanalisatsioonivõrk Kilingi-Nõmme linna kanalisatsioonivõrgu pikkus on 2023. aasta seisuga 28,115 km. Aastatel 2010-2013 rajati või rekonstrueeriti kokku 5,14 km torustikku. 2015. a rajati/rekonstrueeriti täiendavalt 7,33 km isevoolset ja 0,25 km survetorustikku. Vanema torustikuga alad on Aia tn piirkonnas. Reoveepumplad Kilingi-Nõmme linna ühiskanalisatsioonis töötavad järgmised pumplad:

• Järve tn ülepumpla (peapumpla);

• Metsamajandi ülepumpla;

• Kase ülepumpla;

• Lasteaia ülepumpla;

• Spordihoone ülepumpla;

• Järve põik ülepumpla;

• Ülepumpla 6;

• Raja tn ülepumpla;

• Ringtee ülepumpla;

• Luha ülepumpla;

• Kirde ülepumpla;

• Urve tn ülepumpla;

• Leivakombinaadi ülepumpla;

• Aia tn ülepumpla;

• Vana ülepumpla;

• Savi ülepumpla;

• Mängu ülepumpla;

• Pärnu ülepumpla. Lasteaia pumpla on vanemat tüüpi pumpla, kuid pumbad on asendatud. Ülejäänud pumplad on kaasaegsed kompaktpumplad. Linna peapumplaks on Järve tänavale 2015. aastal rajatud Järve tn pumpla. Järve tn pumplast rajati uus PE survetoru kuni olemasoleva survetoruni. Peapumpla mõõdetud vooluhulk on Q=28 l/s, mis on piisav, et tagada ühiskanalisatsiooni teenindamine ÜVK arengukavas planeeritud mahus. Järve ja Eha tn ristmikul vajab survetorustiku pealeühendus ümberehitamist, kuna PE torustiku diameeter ei vasta vajadusele. Ühenduspunktis olev De110 survetorustik tuleb asendada De160 torustikuga (sh. siibrite vahetus, sadulaava suurendamine). Peapumpla survetorusse suunatakse ka Metsamajandi pumpla survetoru, mille vooluhulk sõltub peapumpla töötamisest ning ei avalda suurt mõju reoveepuhastile suunatava maksimaalsele vooluhulgale. Metsamajandi reoveepumpla rekonstrueeriti 2018. a. Reoveepuhastile suunatav reovee kogus sõltub suuresti ka sademete hulgast, sest süsteemi on osaliselt suunatud ka sademeveed läbi restkaevude. Perspektiivis ei peaks süsteemis olema ühtegi restkaevu, mistõttu sademetest põhjustatud tippvooluhulgad peaksid vähenema, kuid infiltratsioonist põhjustatud vee maht võib kanalisatsiooni süsteemi laiendamise tõttu mõnevõrra suureneda.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

38

Aastatel 2016-2018 rekonstrueeriti amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud ning laiendati ühiskanalisatsiooni, et tagada Kilingi-Nõmme reoveekogumisalal nõuete- kohase ühiskanalisatsiooniteenuse osutamine.

5.2.7. Sademeveekanalisatsioon Kilingi-Nõmme linna sademeveesüsteemid jaotuvad 13 valgalasse: Valgalal V-1 on rajatud kraav sademevee ärajuhtimiseks Õhtu tn piirkonnast. Valgala pindala on 4,28 ha. Vesi juhitakse Humalaste jõkke (KKR kood VEE1146400). Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa Humalaste jõe vastuvõtuvõimet.

Valgalal V-2 on rajatud kraavid sademevee ärajuhtimiseks Piiri tn, Õhtu tn ja Eha tn. Valgala pindala on 8,91 ha. Vesi juhitakse Humalaste jõkke. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa jõe vastuvõtuvõimet.

Valgalal V-3 on rajatud kraav sademevee ärajuhtimiseks Järve põik tänava piirkonnast. Valgala pindala on 1,44 ha. Vesi juhitakse Humalaste jõkke. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa jõe vastuvõtuvõimet.

Valgalal V-4 on rajatud kraavid sademevee ärajuhtimiseks Raba tn ja Sambla tn piirkonnast. Valgala pindala on 14,65 ha. Vesi juhitakse Humalaste jõkke. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa jõe vastuvõtuvõimet.

Valgalal V-5 on rajatud sademeveetorustik vee ärajuhtimiseks Pärnu tn, Turu tn ja Kiriku tn. Torustikud (De200PP) on rajatud peamiselt 2021. aastal, osad 2016. aastal. Sademeveetorustikku juhitakse Raekoja tn äärde rajatud kraaviga kogutav sademevesi. Valgala pindala on 10,4 ha. Vesi juhitakse Humalaste jõkke sademevee väljalasu nr 1 kaudu (HVL0677020). Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa süsteemi vastuvõtuvõimet, ummistusi pole täheldatud. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa jõe vastuvõtuvõimet.

Valgalal V-6 on rajatud mõlemale poole Soo tn äärde kraavid. Suublaks on pinnas. Valgala pindala on ca 2 ha.

Valgalal V-7 on rajatud sademeveetorustik sademevee ärajuhtimiseks Aia tn 3 Aia tn 5 ja Aia tn 7 kortermajade piirkonnast. 2021. aastal laiendati torustikke (De200PP) Pärnu tn 65 kinnistule. Valgala pindala on ca 3 ha. Vesi juhitakse Humalaste jõkke sademevee väljalasu nr 2 kaudu (HVL0677030). Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa jõe vastuvõtuvõimet.

Valgalal V-8 on rajatud kraav sademevee ärajuhtimiseks Aia tn 11 kuni Aia tn 17 korterelamute piirkonnast. Sademevesi immutatakse kraavis pinnasesse, kust see liigub Humalaste jõkke. Korterelamute vahele on vajalik rajada sademeveetorustik.

Valgalal V-9 on rajatud kraavid sademevee ärajuhtimiseks Pärnu tn 69 kuni Õie tn, Urve tn ja Kantsi tn piirkonnast. Valgala pindala on ca 26 ha. Vesi juhitakse Humalaste jõkke. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa jõe vastuvõtuvõimet.

Valgala V-10 hõlmab Kilingi-Nõmme linna põhjaosa. Valgalal on rajatud kraavid sademevee ärajuhtimiseks. Linnast suunatakse vesi algselt Tallinn-Lelle-Pärnu-

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

39

Mõisaküla raudtee äärsesse kraavi, edasi Valga-Uulu tee äärse kraavi kaudu Marana kraavi (KKR kood: VEE1146802). Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa kraavi vastuvõtuvõimet.

Valgala V-11 hõlmab Mängu tn piirkonda. Rajatud on kraav, millega sademvesi juhitakse Lähkma jõkke (KKR kood: VEE1146800). Valgala pindala on ca 0,9 ha. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa jõe vastuvõtuvõimet.

Valgala V-12 hõlmab Hommik tn piirkonda. Sademevett juhitakse ära kraavide abil. Valgala pindala on ca 2 ha. Suublaks on maanteekraav. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa süsteemi vastuvõtuvõimet.

Valgala 13 hõlmab 2021. aastal rajatud Pärnu tn 73 kinnistu süsteeme. Sademevee immutamiseks on rajatud imbväljak.

5.3. Saarde küla

Saarde külas elanike arvuga 254 inimest (01.11.2024 seisuga) on ühisveevärgiga liitunud 56% ja ühiskanalisatsiooniga 52% elanikest.

Saarde küla Kalda tee ja Tankla tee piirkonnas on moodustatud Saarde reoveekogumisala reostuskoormusega 150 ie ja pindalaga 9,7 ha. Saarde küla asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.

Aastatel 2017-2018 ühendati Saarde küla ÜVK-süsteemid Kilingi-Nõmme linna ÜVK-ga, sellest ajast alates varustatakse Saarde küla tarbijaid joogiveega Kilingi-Nõmme veetöötlusjaamast ning reovesi suunatakse puhastamiseks Kilingi-Nõmme linna reoveepuhastisse. Saarde külas asuvad Lavi ja Saarde küla keskuse puurkaev-pumpla jäid kasutusest välja. Saarde küla ÜVK-süsteemid on näidatud töö Lisa 1 joonistel 1-1, 1-2 ja 1-3.

Ühisveevärgi objektid

5.3.1. Puurkaev – pumplad Saarde külakeskuse puurkaev-pumpla (kat. nr. 7653, passi nr 1143, Saarde küla, Tankla tee 12) on rajatud 1964. a. Puurkaevu sügavus on 170 m. 2009. a. ehitati uus pumplahoone. Paigaldati uus pump (18 m3/h, H=50 m), uued torustikud, uus 500 l hüdrofoor ning rekonstrueeriti pumplast väljuv veetorustikulõik ca 40 m kuni esimese kaevuni. Pumplas on 2004. a. paigaldatud rauaeraldusfilter EUROWATER NSB60 tootlikkusega 60 l/min. Puurkaev-pumpla on kasutusest väljas. Lavi puurkaev-pumpla (kat. nr. 7639), ehitatud 1976, katust, välisust ning sisustust uuendati 2006. a. 2005. a paigaldati rauaeraldusfilter ARS-410-263, kompressor, sagedusmuundur ja 100 l membraantüüpi hüdrofoor. Pumplat köetakse elektriradiaatoritega. 2017. a vahetati puurkaev-pumplas välja kompressori ja rauafiltri sisu. Puurkaev-pumpla on kasutusest väljas.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

40

5.3.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt

Vt ptk 5.2.2.

5.3.3. Veetorustikud

Saarde küla ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 3 830 m. Enamik torustikke rekonstrueeriti aastatel 2017-2018.

5.3.4. Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjeveevõtt on Saarde külas lahendatud looduslike veevõtukohtadega:

• Lavi järv surnuaia juures, juurdepääs sauna vastast Jõe tänavalt;

• Kirikujärv Saarde kiriku taga, juurdepääs Kantsi tänavalt;

• Sillaotsa järve pais Nõmmest Tali poole 1 km vasakule. Lisaks on Tankla teel Tankla tee 6 kinnistu kõrval hüdrant.

Ühiskanalisatsiooni objektid Saarde külast kogutav reovesi juhitakse puhastamiseks Kilingi-Nõmme reoveepuhastile. Selleks rajati Saarde külas aastatel 2017-2018 survetorustik ja 3 reoveepumplat.

5.3.5. Reoveetorustikud, reoveepumplad ja sademeveesüsteem Saarde külas on kokku ca 2,7 km kanalisatsioonitorustikke. Aastatel 2017-2018 rajati kanalisatsioonitorustik (ca 0,96 km) ja 3 reoveepumplat Saarde küla keskuse ja Järve elamupiirkonna elanike reovete juhtimiseks Kilingi-Nõmme linna ühiskanalisatsiooni. Rekonstrueeriti ca 1,7 km Saarde küla keskuse ja Järve elamupiirkonna olemasolevaid isevoolse kanalisatsiooni torustikke. Lisaks rajati isevoolne kanalisatsioonitorustik Meose teelt kuni Kilingi-Nõmme linna olemasoleva torustikuni Järve tn 22 kinnistu kõrval.

5.3.6. Sademeveekanalisatsioon Saarde küla keskuses on vähe asfalteeritud alasid, mistõttu tagab olemasolev kraavitus sademevee ärajuhtimise. Tagada tuleb olemasolevate kraavide regulaarne hooldus.

5.4. Tihemetsa alevik

Tihemetsa alevikus elas rahvastikuregistri andmeil 01.11.2024 seisuga 410 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 91% ja ühiskanalisatsiooniga 88% elanikest.

Tihemetsa alevik asub Tihemetsa reoveekogumisalal reostuskoormusega 500 ie ja pindalaga 34 hektarit. Põhjavesi on Tihemetsa piirkonnas nõrgalt kaitstud.

Aastatel 2016-2018 rekonstrueeriti enamus aleviku ÜVK-torustikest ning rajati 8 ühisveevärgi ja 8 ühiskanalisatsiooni liitumispunkti Voltveti teele. Lisaks rajati uus reoveepuhasti, üks kanalisatsiooni ülepumpla asendati uuega ning uute klientide teenindamiseks rajati üks uus reoveepumpla Voltveti teele.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

41

Tihemetsa aleviku ÜVK-süsteemid on näidatud töö Lisa 1 joonisel 2.

Ühisveevärgi objektid

5.4.1. Puurkaev – pumplad Tihemetsa aleviku ühisveevarustus baseerub Tihemetsa keskasula puurkaevul (katastri nr 7856). Tihemetsa profülaktooriumi puurkaev (katastri nr 7855) on kasutusest väljas. 5.4.1.1. Tihemetsa keskasula puurkaev (ka Ujula puurkaev, katastri nr 7856, passi nr 5894) pumpla hoone on ehitatud 1988. a. Pumpla oli projekteeritud kaheastmeliseks, mistõttu paiknevad pumplahoone kõrval veereservuaarid (2x200 m3), kuid need pole kasutuses. Rõhukõikumiste tasandamiseks kasutatakse 10 m3 hüdrofoori. Pumpla hoone on soojustamata, kuid sellesse on pumpla jaoks rajatud soojustatud ruum, milles kasutatakse elektrikütet. Hoone seisund on rahuldav. 2004. aastal paigaldati uus süvaveepump. 2009.a. vahetati filtrimaterjal, 2013.a. paigaldati katusekate, 2017.a. paigaldati pumplasse sagedusmuundur, 2018.a. vahetati süvaveepump. Probleemiks on sagedased elektrikatkestused. 5.4.1.2. Tihemetsa profülaktooriumi (kat. nr. 7855) puurkaev on rajatud 1960. a. Puurkaev-pumpla paikneb telliskivihoones, hoone on soojustusega. Pumpla torustik, elektri- ja automaatikaseadmed ning hüdrofoor on amortiseerunud. Puurkaevu põhjavees on rauasisaldus suhteliselt kõrge, rauaeraldusfiltreid paigaldatud ei ole. Tihemetsa veemajandusprojekti järgselt ei ole puurkaev enam kasutuses ning kuulub pikemas perspektiivis likvideerimisele.

5.4.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt Tihemetsa keskasula puurkaevu vett töödeldakse rauaärastusfiltriga Kemic 1002-PDA (tootlikus 10,2 m3/h), mis on paigaldatud 2002.a. Lisaks paigaldati 2004. a. rauaeraldusfilter Eurowater WSB. Siiski on esinenud probleeme, mis võivad olla põhjustatud veetöötlusseadmete ebapiisavast võimsusest tipptundidel või filtrite ebapiisavast regeneratsioonist. 2024. aastal Tihemetsa veevõrgust võetud joogivee analüüside tulemused on toodud järgnevates tabelites. Terviseameti 10.01.2024 üldhinnangu alusel on Tihemetsa ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 5.14. Joogivee analüüsi tulemused

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Tihemetsa kauplus

05.06.2024

Tihemetsa keskasula puurkaev, põhjavesi, 28.08.2024

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 254 603

Keemiline hapnikutarve

mg/l 1,2

pH 6,5-9,5 7,6 7,8

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

42

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Tihemetsa kauplus

05.06.2024

Tihemetsa keskasula puurkaev, põhjavesi, 28.08.2024

Värvus mg/Pt/l Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike muutusteta

4,0

Hägusus NTU < 0,5

Maitseläve indeks

TFN 1

Lõhnaläve indeks TON 1

Ammoonium mg/l 0,5 0,23

Üldraud mg/l 0,2 0,019 1,2

Nitraat mg/l 50 < 0,044

Nitrit mg/l 0,5 0,016

Kloriid mg/l 250 6,4

Sulfaat mg/l 250 4,0

Lahustunud hapnik

mg/l 7,9

Mangaan μg/l 50-200 < 10

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100ml 0 0

Enterokokid PMÜ/1000ml 0 0

Kolooniate arv (22°C)

PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta

0

5.4.3. Veetorustikud

Tihemetsa aleviku veetorustiku pikkus on kokku 6,161 km. Aastatel 2016-2018 rekonstrueeriti 3990 m veetorustikke. Rajati 1255 m uut veetorustikku ning 8 ühisveevärgi liitumispunkti Voltveti teele.

5.4.4. Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevarustus põhineb neljal veevõtukohal: Veevõtukohad on järgnevad:

• Looduslik: Tihemetsa paisjärve ühepere elamute poolsest küljest;

• Tehislik: aleviku keskuses on kasutusel kaks tuletõrjevee mahutit, kõik vajavad korrastamist.

Ühiskanalisatsiooni objektid

5.4.5. Reoveepuhastusseadmed Tihemetsa aleviku reoveepuhasti Aastatel 2016-2018 rajati Tihemetsa aleviku reovee puhastamiseks uus läbivoolne aeroobsel aktiivmudaprotsessil põhinev reoveepuhasti. Tihemetsa reoveepuhasti projekteerimise aluseks olid järgnevad lähteandmed:

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

43

Tabel 5.15. Tihemetsa asula reoveepuhasti projekteerimise lähteandmed

Näitaja Väärtus Ühik

Qproj 50,0 m3/d

Inimekvivalente 500 IE

BHT7 30,0 kg/d

RHA 35 kgHA/d

RP 0,9 kgP/d

RN 5,5 kgN/d

Tihemetsa asula reoveepuhastussüsteemi iseloomustab kokkuvõtlikult järgnev skeem:

Protsessimahutite peale on rajatud tehnohoone, milles on kolm ruumi: 1) puhurite ruum (11,7 m2); 2) mehaanilise võre ruum (32,3 m2), kus paikneb ka fosforiärastuse kemikaali

mahuti (1 m3) ja dosaatorpump; 3) järelsetiti- ja nitrifikatsioonimahuti ruum (43 m2).

Tihemetsa asula reoveed juhitakse isevoolselt reoveepuhasti vahetus läheduses paiknevasse Tihemetsa reoveepumplasse (D=2000mm). Tihemetsa pumplast pumbatakse reovesi läbi tehnohoones paikneva induktiivse kulumõõturi DN80 võreseadmele-liivapüünisele (kompaktseade; Q=16l/s). Mehaaniliselt puhastatud reovesi juhitakse võreruumi all paiknevasse ühtlustusmahutisse. Võreseadme ummistuse või rikke korral rakendub võresisene ülevool, mis on varustatud käsivõrega. Võreseadet läbinud reovett on võimalus juhtida ühtlustusmahutisse või tavapärase reovee pealevooluga perioodidel otse denitrifikatsioonimahutisse. Reovee vastavaks juhtimiseks on võreseadme järel jaotussõlm. Reovee juhtimiseks otse denitrifikatsioonimahutisse peab olema jaotussõlme kummikiilsiiber suletud. Mehaaniliselt puhastatud reovee suunamise kas denitrifikatsiooni- või ühtlustusmahutisse otsustab puhasti operaator lähtuvalt ööpäevastest vooluhulkadest ja reovee vooluhulkade dünaamikast.

Kompaktseadmest juhitakse vesi isevoolselt ühtlustusmahutisse V = 42,18 m3 või otse aktiivmudapuhasti osasse. Avariiolukorras voolab reovesi ühtlustusmahuti avariiülevoolu kaudu suublasse. Tavaolukorras võimaldab ühtlustusmahuti tagada reovee ühtlase juhtimise järgnevasse bioloogilise puhastuse etappi suurema hüdraulilise koormusega perioodidel. Ühtlustusmahutist pumbatakse reovesi bioloogilisse etappi kahe sukelpumba abil (Grundfos SLV.65.65.09.2.50B). Pumbad töötavad vaheldumisi (üks töös, teine varus). Ühe pumba maksimaalne tootlikkus on 10 m3/h.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

44

Ühtlustusmahutis asub pidevmõõtmisega nivooandur, mille näit visualiseeritakse juhtarvutis.

Reovee bioloogilise puhastuse protsess koosneb:

1) anaeroobsete tingimustega Bio-P mahutist (V = 5,12 m3). Fosfori eemaldamiseks reoveest kasutatakse lisaks Bio-P tsoonile ka raud(III)sulfaadi lahust. Reovees lahustunud fosforiühendid seotakse koagulandi sooladega, misjärel need settivad välja. Kemikaali doseerimine toimub reovee kulumõõturilt saadavate impulsside järgi. Kemikaali doseeritakse nitrifikatsioonimahuti algusesse ning seda juhitakse vooluhulgamõõtja järgi;

2) anoksiliste tingimustega denitrifikatsioonimahutist (45,92 m3). Mahuti on varustatud sukelseguriga Grundfos SMG.09.55.277.5.OB. Denitrifikatsiooni- mahutis toimub puhastusprotsessi aeroobses osas (nitrifikatsioonioonimahutis) nitraatideni oksüdeeritud lämmastiku redutseerumine, mille käigus lämmastik eraldub gaasilise lämmastikuna atmosfääri. Protsessi toimumiseks pumbatakse denitrifikatsioonimahutisse aeratsioonimahuti lõpust õhktõstuki abil nitraadirikas aktiivmudasegu (ringlusmuda). Denitrifikatsioonimahutisse juhitakse õhktõstukite abil samuti järelsetitist tagastusmuda ja järelsetiti pinnale kogunev ujuvmuda.

3) aeroobsete tingimustega nitrifikatsioonimahutist (80,64 m3), kus toimub reovee õhustamine ja segamine peenmullilise õhustussüsteemi abil. Nitrifikatsioonimahuti põhjas töötab kokku kuus aeraatorit, milles igaüks koosneb neljast aeratsioonielemendist ASEKO A-109. Kokku paikneb nitrifikatsioonimahutis 24 aeratsioonielementi. Ühe aeratsioonielemendi õhu tootlikkuseks on arvestatud 4,2 m3/h. Õhu hulk, mis läbi aeraatorite õhustuskambrisse puhutakse, sõltub lahustunud hapniku sisaldusest, mida jälgib hapnikumõõtur. Andur paikneb õhustuskambris ja tulemust saab näha hapnikumõõturi ekraanilt. Hapnikumõõtur käivitab puhuri, kui hapnikusisaldus reovees langeb allapoole seadistatud miinimumtaset (1,5 mg/l) ning seiskab puhuri kui hapnikusisaldus ületab etteantud hapnikusisalduse maksimumtaset (3,5 mg/l). Aeratsioonipuhureid on kaks (Kubicek 3D19A-051, 3,0kW). Puhurid töötavad vaheldumisi. Nitrifikatsioonimahuti on pealt avatud mahuti.

4) järelsetitist. Puhasti nitrifikatsioonimahutist voolab aktiivmuda ja töödeldud reovee segu isevoolselt vertikaalsesse järelsetitisse. Järelsetitis eraldub aktiivmuda töödeldud reoveest, vajudes setiti põhja. Järelsetiti põhjast suunatakse aktiivmuda õhktõstuki abil (diam. 75 mm) tagasi denitrifikatsioonimahutisse (tagastusmuda). Perioodiliseks liigmuda eraldamiseks töötab järelsetitis liigmuda pump Grundfos SLV.65.65.09.2.50B. Õhktõstukitega väljapumbatud muda suunatakse isevoolse torurenniga (DN160, PVC) Bio-P tsooni algusesse, kus toimub muda segamine ja segunemine mehaaniliselt eelpuhastatud reoveega. Puhastatud heitvesi voolab järelsetiti uputatud kogumisrenni kaudu väljavoolukolusse ning sealt puhasti äravoolutorusse. Järelsetiti ülekoormamise vältimiseks piiratakse automaatikaga ühtlustusmahuti pumpade tööd maksimaalsele vooluhulgale 8,00 m³/h. Õhustussüsteemiks

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

45

vajalikud puhurid paiknevad tehnohoone puhuriruumis. Fosfori keemiliseks ärastuseks lisatakse bioloogilise puhastuse protsessi kemikaali (PIX).

5) Mudamahuti. Reoveepuhastuses tekib liigmuda reovee bioloogilisel töötlemisel (biomuda juurdekasv ja heljum). Liigmuda eraldatakse liigmuda pumbaga järelsetiti põhjast ja suunatakse edasiseks settekäitluseks aereeritavasse mudamahutisse mahuga 22,59 m3. Settekäitluse ülesandeks on bioloogilise puhastusprotsessi käigus tekkiva liigmuda stabiliseerimine ja mahu vähendamine. Mudamahuti põhjas töötab kaks aeraatorit, millest igaüks koosneb aeratsioonielemendist. Kokku on mudamahutis 5 aeratsioonielementi ASEKO A109S. Muda väljaveo tarbeks on mudamahutisse paigaldatud mudaärastustorustik PE De110 ja mudaärastuspump Grundfos SLV.65.65.09.2.50B. Torustiku ots on toodud tehnohoonest välja ja varustatud paakautoga ühilduva 4“ Camlock lukustatava otsikuga. Pumba käivitamine toimub käsijuhtimisel.

2017. aastal rekonstrueeriti isevoolne kanalisatsioonitorustik (De160 PVC SN8) reoveepuhasti väljavoolust kuni suubla kraavini ja biotiigini. Tihemetsa reoveepuhasti suublaks on Alva jõgi (KKR kood VEE1138400_1, MPS kood 6113840040000/001). Alva jõgi on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Lubatud vooluhulk on 10 000 m3/kvartalis. 2023. aastal juhiti suublasse 27 192 m3 heitvett ehk keskmiselt 6 800 m3/kvartalis. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitav heitvesi suubla vastuvõtuvõimet. Tabel 5.16. Tihemetsa reoveepuhasti

Komponent Ühik Piirsisaldus Sisenev

27.08.2024 Väljuv

06.03.2024 Väljuv

27.08.2024 Väljuv

19.06.2024 BHT7 mgO2/l 25 440 4,1 4,8 3,0

Hõljuvaine mg/l 35 290 7,3 2,4 6,7 KHT mgO2/l 125 640 38 32 37 pH 6-9 7,3 7,1 7,1 7,5 Püld mg/l P 2 13 2,0 0,90 1,6

Nüld mg/l N 60 110 17 11 7,5

Teostatud analüüside alusel toimib reoveepuhasti nõuetekohaselt. Vastavalt OÜ-le Saarde Kommunaal väljastatud veeloale nr L.VV/327299 tuleb üks kord seitsme aasta jooksul teostada nädalased reostuskoormuste mõõtmised ning korra aastas määrata reoveepuhasti puhastusefektiivsus. Viimased koormuste mõõtmised teostati 15.10.-22.10.2024. Tabelis 5.14 on esitatud OÜ Saarde Kommunaal poolt esitatud vooluhulgad ning samal ajavahemikul võetud proovide BHT7 analüüside tulemused. Tabel 5.17. Tihemetsa asula reovee vooluhulk ja kontsentratsioonid 15.-22.10.2024

Näitajad Ühik Kuupäev

15.- 16.10

16.- 17.10

17.- 18.10

18.- 19.10

19.- 20.10

20.- 21.10

21.- 22.10

BHT7 mg O2/l 350 380 250 320 350 330 290

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

46

Vooluhulk m3/d 42 28 32 32 33 28 35

BHT7 kgBHT7/d 14,7 10,6 8 10,2 11,55 9,2 10,2

Inimekvivalent ie 245 177 133 170 193 153 170

5.4.6. Reoveetorustikud, reoveepumpla ja sademeveesüsteem

Kanalisatsioonitorustikke on kokku 4,395 km. Aastatel 2016-2018 rekonstrueeriti 2978 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke ning 50 m survekanalisatsioonitorustikke, rajati 1265 m isevoolne kanalisatsioonitorustikku ning 8 ühiskanalisatsiooni liitumispunkti Voltveti teele. Tihemetsa asula peapumpla (D=2000 mm) paikneb reoveepuhasti vahetus läheduses. Peapumpla abil pumbatakse aleviku reovesi survekanalisatsiooni torustiku kaudu reoveepuhastisse. Pumpla korpuse maapealne osa on soojustatud. Pumpla on varustada PE-materjalist lukustatava ja soojustatud luugiga ning loomuliku ventilatsiooniga.

5.4.7. Sademeveekanalisatsioon Tihemetsa alevikus on vähe asfalteeritud alasid, sademevesi imbub suuremal osal asula territooriumil haljasaladel pinnasesse. Sademevett juhitakse ära kahelt valgalalt:

• Valgalal V-1 on Elamukvartali teel rajatud sademeveekanalisatsioonitorustik ning Asuvere tee ääres kraav. Valgala pindala on 4,79 ha. Torustike läbimõõdu ja rajamise aja kohta andmed puuduvad. Kraav suubub maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6113840040120/001, Asuvere). Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa süsteemi vastuvõtuvõimet, ummistusi pole täheldatud.

• Valgala V-2 hõlmab Hooldekodu tee äärset piirkonda. Hooldekodu tee äärde on rajatud kraav sademevee ärajuhtimiseks. Valgala pindala on 0,97 ha. Kraav suubub maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6113840040120/001, Asuvere). Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa süsteemi vastuvõtuvõimet.

5.5. Surju küla Surju külas elab 01.01.2024. aasta seisuga 239 elanikku. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga on ühendatud 57% elanikest. Surju külas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi peamiselt keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus). Surju küla paikneb Surju reoveekogumisalal, mille pindala on 16,9 ha ning reostuskoormus on 400 ie. Surju küla ÜVK-süsteemid on näidatud töö Lisa 1 joonisel 3.

Ühisveevärgi objektid

5.5.1. Puurkaev – pumplad ja veekvaliteet Surju küla ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaev-pumplaid:

• Surju küla puurkaev (katastri nr 6698) Surju küla keskuses on ühisveevarustuses kasutusel üks puurkaev (katastri nr 6698), mis asub asula keskuse põhjaosas. Puurkaev on rajatud 1984. a. Puurkaevu sügavus on 100 m ning selle abil ammutatakse vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

47

Puurkaev-pumplal on tagatud 50 m sanitaarkaitseala, pumpla territoorium pole aiaga piiratud. Puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed on rekonstrueeritud 2005. a. Pumplas on kaks 500 l hüdrofoori. Vesi suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplas kasutusel aereeritavad rauaeraldusfiltrid: kaks täisautomaatset paarissurvefiltrit 1002-PDA tootlikkusega 10,2 m3/h. Filtrite pesemisel tekkiv rauarikas pesuvesi juhitakse drenaaži-süsteemiga lähedalasuvasse kraavi. Lubatud veevõtt on 14 560 m3/aastas. 2023. aastal võeti puurkaevust vett 7837 m3.

• ühisveevõrguga on ühendatud ka OÜ Surju PM puurkaev (katastri nr 6681), mis asub küla kaguosas. Puurkaevud on ühises veevõrgus, kuid siibritega eraldatud. OÜ-le Surju PM kuuluv puurkaev varustab veega farmi, kuid avarii korral on võimalik seda kasutada ka asula ühisveevarustuse tarbeks. Puurkaev on rajatud 1965. a. Puurkaevu sügavus on 80 m ning selle abil ammutatakse vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist. Puurkaev-pumplal on tagatud 30 m sanitaarkaitseala, kuid pumpla territoorium pole aiaga piiratud. Puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed rekonstrueeriti 2013. a. Veetöötlusseadmed pumplas puuduvad. Veevõrgus vajaliku rõhu tagamiseks on puurkaev-pumplasse paigaldatud 500 l hüdrofoor.

• Lisaks on eraldi veevarustussüsteem Surju Koolil. Puurkaev-pumpla (katastri nr 14038) on muldes. Puurkaev on rajatud 1999. a. Puurkaevu sügavus on 73 m ning selle abil ammutatakse vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist. Joogivee töötlemiseks on kasutusel täisautomaatne survefilter NSB-40 tootlikkusega 2,4 m3/h. Surju Kooli majandushoones asuv hüdrofoor (500 l) ning veetöötlusseadmed on paigaldatud 2007. a. Tagatud on 10 m sanitaarkaitseala, pumpla territoorium pole aiaga piiratud. Veetorustiku üldpikkus (puurkaevust veemõõdusõlmeni ja veemõõdu-sõlmest koolihooneni) on ligikaudu 67 m. Lisaks toimub veevõrgust Surju Kooli territooriumil asuva tuletõrje veemahuti täitmine. Veetorustikud on rajatud plasttorudest läbimõõduga De50 mm.

Surju küla ühisveevärgis kasutatavate puurkaev-pumplate ja Surju Kooli puurkaev- pumpla tehnilised andmed on toodud järgnevas tabelis. Tabel 5.18. Surju küla ühisveevärgis kasutatavate puurkaev-pumplate ning Surju Kooli puurkaev-pumpla tehnilised andmed.

Puurkaevu nimetus/asukoht

Surju küla pk OÜ Surju PM pk Surju Põhikooli pk

Katastri nr. 6698 6681 14038

Passi nr. 5407 A-360-B SP-127

Kasutatav põhjavee kiht

S-O S-O S-O

Puurimise aasta 1984 1965 1999

Puurkaevu 23,2 19,8 36

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

48

tootlikkus, m3/h

Lubatud veevõtt, m3/d

40

Reguleerimisseade Hüdrofoorid 2x0,5 m3

Hüdrofoor 0,5 m3 Hüdrofoor 0,5 m3

Veetöötlusseadmed Paarissurvefilter 1002-PDA 2005. a Tootlikus 10,2 m3/h

Puuduvad Survefilter NSB40 2007. a Tootlikkus 2,4 m3/h

Puurkaevu sügavus, m

100 80 73

Staatiline veetase, m

0,2 1,5 0

Deebit (l/s) 6,45 5,5 10

Veearvesti Olemas Olemas Olemas

Puurkaevu hoone seisukord

Rahuldav Rekonstrueeritud 2013

Rahuldav

Joogivee kvaliteet Surju küla puurkaevu (katastri nr 6698) põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 5.16.

Tabel 5.19. Surju küla keskuse puurkaev-pumpla põhjavee kvaliteet

Näitaja Ühik Surju küla PK 28.08.2024

Elektrijuhtivus μS/cm 563

Keemiline hapnikutarve mg/l < 1

pH pH ühik 7,9

Ammoonium mg/l 0,24

Nitraat mg/l < 0,044

Nitrit mg/l < 0,015

Sulfaat mg/l 4,0

Üldraud μg/l 0,33

Fluoriid mg/l 0,81

Mangaan μg/l < 10

Naatrium mg/l 43

Kloriid mg/l 16

Lahustunud hapnik mg/l 7,8

Tabelis 5.20 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüsitulemused, mis on võetud Surju küla veevõrgust. Terviseameti 10.01.2024 üldhinnangu alusel on Surju küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 5.20. Surju küla vee kvaliteedinäitajad veevõrgus

Näitaja Ühik Surju küla pumplast väljuv (Surju teeninduskeskus) 28.05.2024

Piirsisaldus

Elektrijuhtivus μS/cm 499 2500

Hägusus NTU < 0,5 Tarbijale vastuvõetav,

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

49

Lõhnaläve indeks

1

ebaloomulike muutusteta

Maitseläve indeks

1

Värvus mg/l Pt 2,2

pH pH ühik 7,7 6,5-9,5

Üldraud mg/l < 0,01 0,2

Escherichia coli

arv/100 ml 0 0

Coli-laadsed bakterid

arv/100 ml 0 0

Soole enterokokid

arv/100 ml 0 0

Kolooniate arv

arv/1 ml 16 Ebaloomulike muutusteta

5.5.2. Veetorustikud Surju küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 3,746 km, millest 1,4 km on rajatud 2005. a. Uuemate torustike rajamisel on kasutatud plasttorusid läbimõõduga De32...110 mm. Ühisveevarustusega on ühendatud viis 12-korterilist, üks 18-korteriline ja üks 8-korteriline elamu ning 3 ühepereelamut. Lisaks on veetarbijateks OÜ Surju PM, OÜ Pärnu Kivi, OÜ Rosamunde, tervisekeskus, hooldekodu, kauplus, rahvamaja ning raamatukogu.

5.5.3. Tuletõrje veevarustus Surju küla puurkaevu torustikule on rajatud kaks tuletõrjehüdranti, kuid puurkaevu tootlikkus ei suuda tagada hüdrantidele piisavat kustutusvee hulka. Lisaks hüdrantidele on võimalus võtta tulekustutusvett ka Surju küla puurkaevust (katastri numbriga 6698). Puurkaevust tulekustutusvee võtmine on aga problemaatiline, kuna paakauto täitmisel langeb surve trassides nii madalale, et ülejäänud küla veevarustus katkeb. Surju paisjärve ääres on tuletõrje veevõtukoht, kuhu on rajatud betoonalusega tee Surju paisjärvest vee võtmiseks. Tuletõrje veevõtukohale on tagatud ligipääs ning veevõtukoht on tähistatud. Eraldi süsteemina on loodud Surju Kooli territooriumile tuletõrjesüsteem, kuhu on rajatud muldesse kaks 50 m3 mahutit. Mahutite täitmine toimub kooli puurkaevust.

Ühiskanalisatsiooni objektid

5.5.4. Reoveepuhastusseadmed Surju keskasula reoveepuhasti Surju küla reovesi puhastatakse 2013. a ehitatud BioFix 60K tüüpi kompaktpuhastis. Puhasti jõudlus reostuskoormuse järgi on 24 kg BHT7/d ja hüdrauliline jõudlus 60 m3/d. Reovesi suunatakse reoveepuhastisse küla keskuses asuva Saunamõisa reovee peapumpla abil.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

50

Reovee puhastamine toimub järgneva tehnoloogia abil: 1. Mehaaniline eelpuhastus (eelsetiti 30 m3 koos jääksettemahutiga, sõelaga ja

pumbakambriga) 2. Bioloogiline puhastus uputatud biokilekandjatega bioreaktoris koos õhupihustitega,

koosneb kolmest plastkorpusega aeratsiooniblokist läbimõõduga 3x2200 mm 3. Järelsetiti koos keemilise fosforiärastusega 4. Heitvee järelpuhastus biotiigis pindalaga ca 4900 m2.

Reoveepuhasti mahutid asuvad muldes. Puhasti territooriumil asub ka rekonstrueeritud tehnohoone, milles paiknevad õhupuhurid (2 tk) ning keemilise fosforiärastuse dosaatorpump ja kemikaalimahutid. Õhupuhurite abil antakse vajalik õhukogus bioreaktorite põhjas asuvate pihustite kaudu reovette bioloogilise puhastusprotsessi läbiviimiseks. Puhasti territoorium on ümbritsetud aiaga. Surju küla reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab üldiselt reovee nõuetekohase puhastuse.

• Surju küla reoveepuhasti elektrivarustuses esineb sageli katkestusi, mis põhjustab häireid puhasti töös. Puhastil puudub kaugjälgimissüsteem, mistõttu info avariide ja häirete kohta ei jõua operatiivselt puhasti operaatorini;

• Surju küla reoveepuhasti biotiigid on käesolevaks ajaks mudastunud ja osaliselt kinni kasvanud ning vajavad seetõttu puhastamist.

Heitvee suublaks vastavalt OÜ-le Saarde Kommunaal väljastatud veeloale nr L.VV/ 327299 on Reiu jõgi (KKR kood VEE1145400). Lubatud vooluhulk on 10 498 m3/aastas. Puhastile juhitava reovee kogust ei mõõdeta, arvestus käib tarbitava vee hulga järgi. 2023. aastal juhiti suublasse 6105 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Surju küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused on toodud järgnevas tabelis. 18.06.2024 on piirsisaldust ületanud üldfosfori näitaja. Tabel 5.21. Surju reoveepuhastist väljuva heitvee analüüsitulemused

Mõõtmisaeg Komponent

Ühik Piir-

sisaldus Puhastisse

sisenev 19.12.2023

Väljuv 19.12.2023

Väljuv 18.06.2024

Väljuv 06.03.2024

BHT7 mgO2/l 25 48 17 10 6,0 Hõljuvaine mg/l 35 75 17 5,5 6,0

KHTCr mgO2/l 125 120 69 40 < 30 pH pH ühik 9 7,5 7,5 7,3 7,1 Püld mg/l 2 1,4 0,90 2,1 0,87 Nüld mg/l 60 6,6 4,1 4,0 9,6

Reostuskoormuse uuringu tulemused Surju reoveepuhasti reostuskoormuse väljaselgitamiseks teostati ajavahemikul 03.- 10.09.2019 reostuskoormuse uuring (OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus). Uuringu tulemused on toodud järgnevas tabelis.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

51

Tabel 5.22. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt Surju reoveepuhastil mõõdetud reostuskoormused.

Mõõtmise aeg Vooluhulk m3/d BHT7 mg/l BHT-koormus

Kg BHT7/d ie

03.-04.09.2019 17,2 760 13,0 217

04.-05.09.2019 17,3 1500 26,0 433

05.-06.09.2019 19,7 820 16,2 270

06.-07.09.2019 20,9 1100 23,0 384

07.-08.09.2019 21,6 1000 21,6 360

08.-09.09.2019 21,8 430 9,4 156

09.-10.09.2019 17,2 750 12,9 215

Keskmine 19,4 899 17,4 291

Surju reovee keskmiseks koormuseks oli mõõtmiste ajal 291 ie. Surju Kooli reoveepuhasti Surju Kooli reovett puhastab kooli territooriumil asuv 2018. a suvel paigaldatud kompaktpuhasti Klaro (47 ie). Heitvee suublaks on Koolikraav (KKR kood VEE1146805), mis on ühtlasi maaparandussüsteemi eesvool (MPS kood: 6114680020050/001 Mõisa). Lubatud vooluhulk on 1 472 m3/aastas. 2023. aastal juhiti suublasse 586 m3 heitvett (arvutuslik vooluhulk). Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Surju Kooli reoveepuhasti heitvee analüüsitulemused on toodud järgnevas tabelis. Analüüsitulemuste alusel vastab heitvee koostis kehtestatud nõuetele. Tabel 5.23. Surju Kooli reoveepuhasti heitvee analüüsitulemused

Komponent Ühik Piirsisaldus Heitvesi 05.07.2024 BHT7 mgO2/l 40 < 3

Hõljuvaine mg/l 35 3,2 KHTCr mgO2/l 150 < 30

pH pH ühik 7,8 Püld mg/l 0,44 Nüld mg/l 27

Andmed: analüüsiakt Analüüsitulemuste alusel vastab heitvee koostis kehtestatud nõuetele.

5.5.5. Reoveetorustikud ja reoveepumpla Surju küla kanalisatsioonivõrk on valdavalt isevoolne. Külas on kokku ca 2,811 km kanalisatsioonitorustikke. Surju küla keskuse ühiskanalisatsioon on suures osas rekonstrueeritud aastatel 2012-2013. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamisel on valdavalt kasutatud plasttorusid (PVC) De160 mm, survetorustike rajamisel plasttorusid

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

52

De63 ja De90 mm. Reovee suunamine reoveepuhastile toimub reoveepumpla abil. Reoveepumpla rekonstrueeriti 2021. a.

5.5.6. Sademeveekanalisatsioon Oluline osa sademeveest imbub Surju külas haljasaladel pinnasesse. Lisaks on rajatud kraavid sademevee ärajuhtimiseks. Valgala V-1 hõlmab Surju küla Kuivati teest lõuna poole jäävat hoonestatud ala. Sademevesi juhitakse kraavide abil Reiu jõkke jõgi (KKR kood VEE1145400). Valgala pindala on ca 8,3 ha. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa Reiu jõe vastuvõtuvõimet. Valgala V-2 hõlmab töökoja ja katlamaja piirkonda. Sademevesi juhitakse kraavide kaudu maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood: 6114540010370/001, Mõisa). Valgala pindala on ca 3,5 ha. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa süsteemi vastuvõtuvõimet. Valgala V-3 hõlmab Metsaääre-Tõitoja tee äärset ala lõigus Surju-Saunametsa tee kuni suubumiseni maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood: 6114540010370/001, Mõisa). Valgala pindala on ca 0,4 ha. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa süsteemi vastuvõtuvõimet. Valgala V-4 hõlmab Surju küla kaguosa. Sademevesi juhitakse kraavide abil Surju ojasse, mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (MPS kood: 6114660020000/001, KKR kood: VEE1146600). Valgala pindala on ca 4,9 ha. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa süsteemi vastuvõtuvõimet.

Surju küla kraavid on toodud Lisa 1 joonisel 3. Surju küla on ohustatud Reiu jõe üleujutustest. Viimane suurem üleujutus toimus 03.01.2025, mil purustati jaanuarikuu veetaseme rekord. Üle oli ujutatud Surju küla keskus, Surju hooldekodu oli valmis evakueerumiseks. Surju küla ei ole arvatud üleujutuse riskipiirkondade loetelusse4.

5.6. Tali küla

Tali külas, elanike arvuga 184 inimest (01.11.2024 seisuga), on olemasolevalt ühisveevärgiga on liitunud 78% elanikest ja ühiskanalisatsiooniga 67%. Tali külas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi suhteliselt kaitstud. Tali küla paikneb Tali reoveekogumisalal, mille pindala on 7,5 ha ning reostuskoormus on 150 inimekvivalenti. Tali küla ÜVK-süsteemid on näidatud töö Lisa 1 joonisel 4.

Ühisveevärgi objektid

5.6.1. Puurkaev – pumplad Tali küla tarbijaid varustab veega Tali puurkaev (kat. nr. 639904). Tali puurkaev on puuritud 2021. aastal. Puurkaevu sügavus on 110 m ning see avab Kesk-Devoni

4 https://kliimaministeerium.ee/uleujutusohupiirkonna-ja-uleujutusohuga-seotud-riskipiirkonna-kaardid

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

53

põhjaveekihti, puurkaevu soovitatav tootlikkus 0,83 l/s, 10 m3/d. Puurkaevu päis asub tehnohoones. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 30 m. Rõhukõikumiste tasandamiseks kasutatakse 200 l hüdrofoori. Lisaks on paigaldatud sagedusmuundur CU 301, kompressor, õhukuivati.

5.6.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt Veetöötluseks paigaldati 2021. a täisautomaatne paarissurvefilter ARS 530 STE3. 2024. a Tali keskasula pumplast võetud joogivee analüüsitulemused on toodud järgnevates tabelites. Terviseameti 10.01.2024 üldhinnangu alusel on Tali küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 5.24. Veekvaliteet Tali külas Tali päevakeskuse veevärgivees

Näitaja Ühik

Piirsisaldus Tali keskasula pumplast väljuv

(Kase tee 1) 28.05.2024

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 346

pH 6,5-9,5 7,8

Värvus Mg/Pt/l < 2

Hägusus NTU < 0,5

Maitseläve indeks 1

Lõhnaläve indeks 1

Üldraud mg/l 0,2 0,025

Coli-laadsed bakterid arv/100 ml 0 0

Escherichia coli arv/100 ml 0 0

Soole enterokokid arv/100 ml 0 0

Kolooniate arv arv/1 ml Ebaloomulike muutusteta

0

Andmed: analüüsiakt

5.6.3. Veetorustikud Tali küla veevõrk rekonstrueeriti 2021. aastal. Veetorustike kogupikkus on Tali külas 1,715 km. Tali küla veevõrgule lisati läbipesukaevud põhjata D500 mm läbimõõduga PE kaevudest.

5.6.4. Tuletõrje veevarustus Tali küla tuletõrje veevõtt baseerub neljal veevõtukohal:

• kuivhüdrant 50 m3 veemahutiga Kase tee 1 kinnistul;

• Pärna tee 5 kinnistul. Veetorustike rekonstrueerimisel rajati tuletõrje veevõtukohale uus veeühendus De32 PE PN16.

• Tali kuivati veehoidla;

• tiik mõisapargis, endise Tali põhikooli territooriumil.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

54

Ühiskanalisatsiooni objektid

5.6.5. Reoveepuhastusseadmed

Tali küla reoveepuhasti rekonstrueeriti 2021. aastal, varasem puhasti lammutati ning rajati uus annuspuhastuse tehnoloogial põhinev aktiivmudapuhasti jõudlusega 150 IE. Bioloogilise puhastusprotsessi mahutite kompleks on oma olemuselt pinnases asuv monoliitsest raudbetoonist kastide kogum. Protsessimahutid on kaetud betoonplaadiga, millel asub tehnohoone. Protsessimahutid ja tehnohoone moodustavad konstruktiivse terviku.

Reovesi juhitakse puhasti territooriumile isevoolse toruga. Reoveepuhastisse juhitakse reovesi puhasti ees paikneva reoveepumpla abil. Reoveepumpla rajati reoveepuhasti rekonstrueerimise käigus. Reovee puhastamine toimub järgmiste põhietappidena:

• Pumpla;

• Mehaaniline puhastus (kruvivõre). Mehaaniliselt puhastatud reovesi suunatakse

edasi ühtlustusmahutisse V=25 m3;

• Bioloogiline puhastus annuspuhastis e SBR-s V=45 m3;

• Settetihendi V=12 m3.

Ühtlustusmahutist pumbatakse reovesi aeroobsesse aktiivmudatehnoloogial põhinevasse bioloogilisse puhastusetappi. Bioloogiline puhastusetapp toimub ühe mahutiga annuspuhastis e SBR-s (V=45 m3). Reovee bioloogiline puhastus toimub ühes SBR mahutis tavapäraselt kolme 8-tunnise tsüklina ööpäevas. Tsükli etapid on järgmised: a) Täitmine/denitrifikatsioon/BioP; b) Nitrifikatsioon; c) Settimine; d) Väljavool; e) Liigmuda eraldus.

Bioloogilise puhastuse läbinud vesi suunatakse dekanteri abil väljavoolu. Vajadusel saab puhasti väljavoolu suunata ka biotiikidesse.

Bioloogilises etapis tekkiva biomassi (reoveesette ehk liigmuda) eraldamiseks SBR mahutist pumbatakse perioodiliselt osa aktiivmuda suspensiooni aereeritavasse settetihendisse (V=12 m3). Aeratsiooni settetihendis tagavad difuusorid. Settetihendi täitumisel veetakse sete edasiseks töötlemiseks paakautoga ära.

Reoveepuhastis on kemikaalisõlm fosfori keemilise ärastuse kemikaali doseerimiseks puhastusprotsessi. Reovee koguseid mõõdetakse enne võreseadet paikneva magnetinduktiivse vooluhulga mõõtja abil.

Reoveepuhasti võreseadme pesuks vajaliku tarbevee saamiseks rajati salvkaev ja paigaldati veeautomaat.

Biotiigid on kasutusel avariiolukorras.

Reoveepuhasti hoone, plats ja biotiigid on ümbritsetud piirdeaiaga.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

55

Heitvee suublaks on Ura jõgi (KKR kood VEE1148100, MPS kood 6114810040000/001), mis on riigi poolt korras hoitav ühiseesvool. Lubatud vooluhulk on 8 400 m3/aastas. Heitvee vooluhulk oli 2023. aastal 8 971 m3 (arvutuslik). Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Analüüsid näitavad, et Tali reoveepuhasti heitveest võetud proovid normeeritud komponentide osas on nõuetele vastavad. Analüüsitulemused on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 5.25. Tali keskuse reoveepuhasti Mõõtmisae

g Komponent

Ühik Piirsisaldus Sisenev

29.08.2024 Väljuv

18.06.2023 Väljuv

12.03.2024 Väljuv

29.08.2024

BHT7 mgO2/l 40 290 6,3 6,3 5,0 Hõljuvaine mg/l 35 480 9,9 11 19

KHT mgO2/l 150 930 54 31 68 pH 6-9 pH ühik 9 7,5 7,6 7,4 7,5

Püld mg/l P - 16 1,9 0,21 0,50 Nüld mg/l N - 150 29 26 8,0

Vastavalt OÜ-le Saarde Kommunaal väljastatud veeloale nr L.VV/327299 tuleb üks kord seitsme aasta jooksul teostada nädalased reostuskoormuste mõõtmised. Viimased koormuste mõõtmised teostati 03.-10.09.2019. Tabelis 5.23 on esitatud OÜ Saarde Kommunaal poolt esitatud vooluhulgad ning samal ajavahemikul võetud proovide BHT7 analüüside tulemused. Tabel 5.23. Tali asula reovee vooluhulk ja kontsentratsioonid 03.-10.09.2019

Näitajad Ühik Kuupäev

03.- 04.09

04.- 05.09

05.- 06.09

06.- 07.09

07.- 08.09

08.- 09.09

09.- 10.09

Vooluhulk m3/d 11,0 11,0 9,6 12,6 12,4 14,6 11,8

BHT7 mg O2/l 300 250 400 310 350 300 410

BHT7 kgBHT7/d 3,30 2,75 3,86 3,92 4,36 4,39 4,83

Inimekvivalent ie 55 46 64 65 73 73 80

Tali reovee keskmiseks koormuseks oli mõõtmiste ajal 65 ie.

5.6.6. Reoveetorustikud ja reoveepumpla

Tali küla kanalisatsioonivõrk rekonstrueeriti 2021. a. Kanalisatsioonitorustike pikkus on Tali külas 2,305 km. Kanalisatsioonivõrk on peamiselt isevoolne. Kase tee 8 kortermaja (4 korterit) reovee ärajuhtimiseks on rajatud reoveepumpla. Pumplasse on paigaldatud 2 paralleelselt töötavat sukelpumpa.

5.6.7. Sademeveekanalisatsioon Tali küla keskuses on vähe asfalteeritud alasid, suur osa sademeveest imbub pinnasesse või juhitakse ära riigiteede ääres kulgevate kraavide abil. ÜVK osaks määratakse Tali

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

56

külas reoveepuhasti naabruses olev kraav, mis juhib sademe- ja liigvett ära puhasti ümbrusest. Kraavi valgala on ca 0,6 ha. Lisaks sademeveele juhitakse kraavi kaudu suublasse ka Tali reoveepuhasti heitvesi. Vesi juhitakse kraavi abil Ura jõkke (KKR kood: VEE1148100, MPS kood: 6114810040000/001), mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa süsteemi vastuvõtuvõimet.

5.7. Veelikse küla

Veelikse külas elanike arvuga 78 inimest (01.11.2024. a seisuga) on olemasolevalt ühisveevärgiga liitunud 65% ja ühiskanalisatsiooniga 42% elanikest. Veelikse külas on põhjavesi keskmiselt kuni suhteliselt kaitstud. Reoveekogumisala ei ole moodustatud. Veelikse küla ÜVK-süsteemid on näidatud töö Lisa 1 joonisel 5.

Ühisveevärgi objektid

5.7.1. Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet

Veelikse küla ühisveevärki varustab Veelikse töökoja puurkaev-pumpla.

Veelikse töökoja puurkaev-pumpla (kat. nr. 7661) on rajatud 1965. a, väljast renoveeritud 2018. a. Vesi võetakse Kesk-Devoni põhjaveekihist. Pumpla telliskivihoonet on hoitud seisus, mis tagaks hoone püsivuse ja pumpade töö minimaalsel võimalikul toimimistasemel. Töökoja pumpla ehitus-tehniline seisund on rahuldav, kuid laepaneelid on halvas seisukorras. Pumplat köetakse elektriradiaatoritega. Põhjavee üldraua näitaja ületab mitmekordselt joogiveele kehtestatud piirsisaldust.

Joogivee kvaliteet Veelikse küla ühisveevärgis. Veelikse küla värskeimad veeanalüüside tulemused on toodud järgnevas tabelis. Terviseameti 10.01.2024 üldhinnangu alusel on Veelikse küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 5.24. Veekvaliteet Veelikse ühisveevärgis

Näitaja Ühik Piirsisaldus Veelikse, Ridaelamu tee 8 5.06.2024

Ammoonium mg/l 0,5

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 548

Hägusus NHÜ Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

0,75

Lõhnaläve indeks

TON 1

Maitseläve indeks

TFN 1

Värvus mg/Pt/l 3,7

pH pH ühik 6,5-9,5 7,6

Üldraud mg/l 0,2 0,060

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

57

Escherichia coli

arv/100ml 0 0

Soole enterokokid

arv/100ml 0 0

Coli-laadsed bakterid

arv/100ml 0 0

Kolooniate arv

arv/1ml Ebaloomulike muutusteta

25

Veevarustuse tagamisel on probleemiks pikad elektrikatkestused.

5.7.2. Veetorustikud

Veelikse küla veetorustiku pikkus on kokku on 806 m. Suurem osa Veelikse küla veetorustikke rekonstrueeriti 2021. aastal: Keldrimäe teel, Järve teel ning Ridaelamu teel. Varasemast oli rekonstrueeritud 173 m veetorustikku endise söökla piirkonnas.

5.7.3. Tuletõrje veevarustus

Veelikse külas asub looduslik tuletõrje veevõtukoht Veelikse järve paisu ääres.

Ühiskanalisatsiooni objektid

5.7.4. Reoveepuhastusseadmed

Veelikse küla reoveepuhasti on BIO-25 tüüpi, kuid septikuna tööle rakendatud puhasti. Puhastis on palju setet ning liiva. Puhasti töötab septikuna majanduslikel kaalutlustel, kuna reoveekogused ja reostuskoormus on minimaalne, reostuskoormus ei võimalda puhastit opereerida biopuhastina.

Puhasti projektijärgseks reostuskoormuseks on 180 ie, kuid puhasti olemasolev tarbijaskond on ca 36 inimest. Tabel 5.25. Veelikse küla puhastisse siseneva reovee näitajad ja heitvee analüüside tulemused 2024. aastal. Mõõtmisaeg Komponent

Ühik Piirsisaldus Sissevool

27.08.2024 Väljalask

05.07.2024 Väljalask

27.08.2024 BHT7 mgO2/l 40 26 20 7,8

Hõljuvaine mg/l 35 48 77 28 KHT mgO2/l 150 100 120 56 pH pH ühik 8,1 7,7 7,6 Püld mg/l P 5,9 2,5 1,8 Nüld mg/l N 82 97 42

Mõõtmistulemused näitavad, et 2024. aastal on reoveepuhasti heitvees väljundnäitajatest piirsisaldust ületanud hõljuvaine. Iga-talvine probleem on puhasti külmumine. Puhastusprotsessi taastumine võtab aega mitu kuud, mistõttu on häiritud

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

58

ka puhasti efektiivsus. Ka suvisel perioodil on puhastisse jõudva reovee kogus ebaühtlane, kuna reovee kogus on väike, kuid reoveepumpla mahutavus suur.

5.7.5. Reoveetorustikud ja reoveepumpla

Veelikse külas on isevoolset kanalisatsioonitorustikku ca 640 m ning survekanalisatsioonitorustikku ca 200 m. 2021. aastal rekonstrueeriti kanalisatsiooni- torustikud kuni reoveepumplani (kokku 327 m isevoolseid torustikke, De160 PVC). Reoveepumplast reoveepuhastini on torustik rekonstrueerimata ning halvas seisukorras.

Reoveepumpla seisukord on väga halb - hoone vajab renoveerimist ning edasisel kasutamisel soojustamist, sest külmub igal talvel. Külmumisoht on suurem ka seetõttu, et reovee vooluhulk on vähenenud tarbimise tõttu väike.

5.7.6. Sademeveekanalisatsioon Veelikse külas imbub suurem osa sademeveest pinnasesse. Pundermäe tee äärest juhitakse sademevesi kraavi abil Kargoja-Veelikse tee äärsesse kraavi, mida haldab Transpordiamet. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa süsteemi vastuvõtuvõimet.

5.8. Jaamaküla küla Jaamakülas elas 01.11.2024. aasta seisuga 100 elanikku. Ühisveevärgiga on liitunud ca 71% küla elanikest, ühiskanalisatsioon puudub. Jaamakülas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi valdavalt keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus). Jaamaküla reoveekogumisala reostuskoormus on 180 ie, pindala 10 ha. Jaamaküla ÜVK-süsteemid on näidatud töö Lisa 1 joonisel 6.

Ühisveevärgi objektid

5.8.1. Puurkaev – pumplad ja veekvaliteet Jaamaküla veevõrk baseerub käesoleval ajal külakeskuse lõunaosas asuval Jaamaküla puurkaevul (katastri nr 6689). Puurkaev on puuritud 1969. a. Puurkaevu sügavus on 100 m ning selle abil ammutatakse vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist. Puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2009. a, paigaldati uus toruarmatuur, veesrvestid, 0,5 m3 suurune membraanhüdrofoor, veetöötlusseade ning elektri- ja automaatikaseadmed. Rauaeralduseks on puurkaev-pumplasse paigaldatud täisautomaatne survefilter NSB-40 tootlikkusega 2,4 m3/h. 2024. a paigaldati uus kompressor. Lubatud veevõtt on 5460 m3/a. 2023. a pumbati vett 2020 m3. Tehnohoone on renoveeritud ning heas seisukorras. Filtripesuvee ärajuhtimiseks kraavi on rajatud ligikaudu 30 meetri pikkune torustik. Puurkaev-pumplal on tagatud 30 m sanitaarkaitseala, ala pole aiaga piiratud.

Jaamaküla ühisveevärgis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud järgnevas tabelis.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

59

Tabel 5.26. Jaamaküla puurkaev-pumpla tehnilised andmed.

Puurkaevu nimetus/asukoht Jaamaküla pk

Katastri nr. 6689

Passi nr. 2535

Kasutatav põhjavee kiht S-O

Puurimise aasta 1969

Puurkaevu tootlikkus, m3/h 7,4

Lubatud veevõtt, m3/d 15

Reguleerimisseade Hüdrofoor 0,5 m3

Veetöötlusseadmed Rauaeraldaja NSB-40 Tootlikkus 2,4 m3/h

Puurkaevu sügavus, m 100

Staatiline veetase, m 3,4

Deebit (l/s) 2,06

Veearvesti olemasolu Jah

Puurkaevu hoone seisukord Rahuldav

Vee kvaliteet Veevärgivesi tarbijakraanis vastab kontrollitud näitajate osas kehtestatud nõuetele. Terviseameti 10.01.2024 üldhinnangu alusel on Jaamaküla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 5.27. Jaamaküla puurkaevu põhjavee ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Näitaja Ühik Jaamaküla PK, põhjavesi,

28.08.2024

Jaamaküla pumplast väljuv

28.05.2024

Piirsisaldus

Ammoonium mg/l 0,15 <0,011 0,50

Elektrijuhtivus μS/cm 558 497 2500

Keemiline hapnikutarve mg/l < 1

Üldraud μg/l 0,21 0,013 200

Hägusus NTU < 0,5 Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

Lõhnaläve indeks 1

Maitseläve indeks TON 1

Värvus mg/l Pt < 2

Nitraat mg/l 0,20

Nitrit mg/l 0,018

pH pH ühik 8,0 7,9 6,5-9,5

Sulfaat mg/l 8,0

Fluoriid mg/l 1,5

Kloriid mg/l 37

Mangaan μg/l < 10

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

60

Näitaja Ühik Jaamaküla PK, põhjavesi,

28.08.2024

Jaamaküla pumplast väljuv

28.05.2024

Piirsisaldus

Naatrium mg/l 74

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100

ml 0 0

Enterokokid PMÜ/100

ml 0

Escherichia coli PMÜ/100

ml

0 0

Kolooniate arv 22 kraadi PMÜ/1ml 16 Ebaloomulike muutusteta

5.8.2. Veetorustikud Ühisveevarustuse torustike kogupikkus on Jaamakülas ca 2,4 km, millest: - ca 470 meetrit külakeskuse lääneosas rajatud ja rekonstrueeritud veetorustikud

(plasttorustikud läbimõõduga De32 ja De40 mm). - aastatel 2014-2015 rekonstrueeritud torustikud De 32…63 mm (kokku ca 1909 m).

5.8.3. Tuletõrje veevarustus Jaamakülas nõuetele vastavad tuletõrje veevõtukohad puuduvad. Võimalus on tuletõrjevett võtta Saunatiigi kinnistul asuvast tiigist, mis aga võib kuivadel perioodidel olla tühi. Lähim aastaringselt kasutatav tuletõrje veevõtukoht on Surju Kooli tuletõrje veevõtumahutitest, mis asuvad Jaamakülast ligikaudu 2 kilomeetri kaugusel.

Ühiskanalisatsiooni objektid Jaamakülas ühiskanalisatsioon puudub. Küla majapidamistel on kogumiskaevud, mille veepidavuse ja tühjendamise sageduse kohta andmed puuduvad. Küla keskosas olevate kortermajade juures on maa sees umbes kahemeetrine rake, mida tühjendatakse kord kuus. Sauna juures paikneb omapuhasti (kaks järjestikku paiknevat settekaevu), kust heitvesi juhitakse kõrvalolevasse biotiiki. Tiiki on suunatud ka sademevesi. Tiik on rajatud vahetult oja äärde, kuid on ojast eraldatud savibarjääriga, mis takistab tiigiveel ojja jõudmast. Saunas tekkiva reovee puhastamiseks peaks paigaldama biopuhasti või lekkekindla kogumismahuti, sest alla 2000 ie reoveekogumisalal on lubatud suublasse juhtida vaid bioloogiliselt puhastatud heitvett. Jaamaküla külas on moodustatud reoveekogumisala.

5.8.4. Sademeveekanalisatsioon Jaamakülas on rajatud kraavid sademevee ärajuhtimiseks, lisaks imbub sademevesi pinnasesse. Valgala V-1 hõlmab Surju-Saunametsa teest põhjapoole jäävat ala. Valgala pindala on ca 7,3 ha. Vesi juhitakse kraavide kaudu Lähkma jõkke (KKR kood: VEE1146800).

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

61

Valgala V-2 hõlmab Surju-Saunametsa teest lõunapoole jäävat ala. Valgala pindala on ca 4,1 ha. Vesi juhitakse kraavide kaudu Lähkma jõkke (KKR kood: VEE1146800). Lähkma jõgi on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (MPS kood: 6114680020000/001, Lähkma jõgi). Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa Lähkma jõe vastuvõtuvõimet.

5.9. Rabaküla küla Rabaküla külas elab 01.11.2024. aasta seisuga 105 elanikku. Põhjavesi on Rabaküla külas vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile valdavalt suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus). Reoveekogumisala Rabaküla külas puudub. Rabakülas ühiskanalisatsioon puudub. Rabaküla ÜVK-süsteemid on näidatud töö Lisa 1 joonisel 7.

Ühisveevärgi objektid

5.9.1. Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet Rabaküla veevõrk baseerub küla elamupiirkonnas asuval Rabaküla puurkaevul (katastri nr 6692). Rabaküla puurkaev on puuritud 1972. a ja asub Rabaküla külakeskuses endise koolimaja läheduses. Puurkaevu sügavus on 100 m ning selle abil ammutatakse vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist. Puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2011. aastal. Rekonstrueeriti pumpla konstruktsioon ja toruarmatuur ning paigaldati puurkaev-pumplasse aereeritavad rauaeraldusfiltrid ARS 410 Duplex. Lisaks rajati filtripesuvee äravoolutorustik ja paigaldati septik mahuga 3 m3. Puurkaev-pumpla asub muldes. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 m, kuid ala pole piiratud aiaga. Veevarustusega on liitunud 10 majapidamist ning vana koolimaja. Ülejäänud elanikkonna veevarustus baseerub salvkaevudel või eraomandis olevatel puurkaevudel. Veevõtt Rabaküla küla puurkaevust jääb alla 5 m3 ööpäevas. Rabaküla küla puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 5.28. Rabaküla puurkaev-pumpla tehnilised andmed.

Puurkaevu nimetus/asukoht Rabaküla pk

Katastri nr. 6692

Passi nr. 3273

Kasutatav põhjavee kiht S-O

Puurimise aasta 1972

Pumba tootlikkus Calpeda 4SDF 54/15 135 l/min

Puurkaevu tootlikkus 5,2 m3/h

Veetöötlusseadmed Rauafiltrisüsteem ARS 410 Duplex (2011. a) Tootlikus 2 m3/h

Puurkaevu sügavus 100 m

Staatiline veetase 0,8 m

Deebit 1,45 l/s

Veearvesti olemasolu Jah

Hoone seisukord Rahuldav

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

62

Rabaküla puurkaev-pumpla hoone sissepääs vajab rekonstrueerimist.

Joogivee kvaliteet Rabaküla värskeimad veeanalüüside tulemused on toodud järgnevas tabelis. Terviseameti 10.01.2024 üldhinnangu alusel on Rabaküla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 5.29. Joogivee kvaliteet Rabaküla ühisveevärgis

Näitaja Ühik Pumplast väljuv, 28.05.2024

Piirsisaldus joogivees

Ammoonium mg/l 0,11 0,5

Elektrijuhtivus μS/cm 498 2500

Üldraud μg/l < 0,01 200

Hägusus NTU < 0,5 Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

Värvus mg/l Pt < 2

Maitseläve indeks TFN 1

Lõhnaläve indeks TON 1

pH pH ühik 7,8 6,5-9,5

Escherichia coli arv/100 ml 0 0

Coli-laadsed bakterid arv/100 ml 0 0

Soole enterokokid arv/100 ml 0 0

Kolooniate arv arv/1 ml 0 Ebaloomulike muutusteta

Andmed: analüüsiakt

5.9.2. Veetorustikud Veetorustikke on Rabakülas ligikaudu 965 meetrit ning need on heas seisukorras. Rabametsa vkt torustik kuni Postikooli kinnistuni rekonstrueeriti 2020. aastal. Torustike rajamisel on kasutatud plasttorusid läbimõõduga De32...De63 mm (PE, PEM).

5.9.3. Tuletõrje veevarustus Rabaküla küla hoonestatud ala paikneb peamiselt Reiu jõe ääres. Rabametsa vkt piirkonnas on lisaks kinnistutel tiigid.

5.9.4. Sademeveekanalisatsioon Rabakülas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Metsaääre külas juhitakse Metsaääre-Tõitoja tee äärest sademevesi kraavide abil Reiu jõkke (KKR kood VEE1145400). Valgala pindala on ca 3,7 ha. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa Reiu jõe vastuvõtuvõimet. Metsaääre küla ja Rabaküla on ohustatud Reiu jõe üleujutustest. Viimane suurem üleujutus toimus 03.01.2025, mil veetaseme viimase 15 aasta rekordtasemest jäi puudu 5 cm, küll aga purustati jaanuarikuu veetaseme rekord 30 cm võrra. Veevangi jäid Metsaääre küla 64 majapidamist, kuna mõlemad asulasse viiva Laadi tee otsad jäid vee alla. Üle oli ujutatud ka Miku tee.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

63

Rabaküla ega Metsaääre küla ei ole arvatud kliimaministeeriumi poolt üleujutuse riskipiirkondade loetelusse5.

5.10. Tõlla küla

Tõlla külas elanike arvuga 57 inimest (01.11.2024 seisuga) on ühisveevärgiga liitunud 97% elanikest ja ühiskanalisatsiooniga 29%. Põhjavesi on Tõlla külas vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile keskmiselt kaitstud. Reoveekogumisala Tõlla külas puudub. Tõlla küla ÜVK-süsteemid on näidatud töö Lisa 1 joonisel 8.

Ühisveevärgi objektid

5.10.1. Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet

Tõlla küla puurkaev-pumpla (kat. nr. 7867, passi nr 1752) on rajatud 1966. a. Vett võetakse Kesk-Devoni põhjaveekihist. 2017. a vahetati Tõlla puurkaev-pumplas välja kompressori ja rauafiltri sisu. Pumpla telliskivihoonet on hoitud seisus, mis tagaks hoone püsivuse ja pumpade töö ehk minimaalsel võimalikul toimimistasemel. Korrastamist vajavad hoone katus, lagi ja siseseinad. Vaja on paigaldada uus uks. Pumplat köetakse elektriradiaatoritega. Soojustus puudub.

5.10.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt

Puurkaev-pumplasse on paigaldatud rauaärastusseadmed. Terviseameti 10.01.2024 üldhinnangu alusel on Tõlla küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 5.30. Veekvaliteet Tõlla küla ühisveevärgis

Näitaja Ühik Piirsisaldus Tõlla puurkaev, põhjavesi,

28.08.2024

Tõlla elamu Kamali tee 18, veevärgi vesi

05.06.2024

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 642 559

Keemiline hapnikutarve

mg/l 1,9

Nitraat mg/l < 0,044

Nitrit mg/l 0,016

pH 6,5-9,5 7,8 7,7

Sulfaat mg/l < 4

Värvus mg/l Pt Tarbijatele vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

4,8

Hägusus NHÜ 0,50

Maitseläve indeks

TFN 1

5 https://kliimaministeerium.ee/uleujutusohupiirkonna-ja-uleujutusohuga-seotud-riskipiirkonna-kaardid

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

64

Näitaja Ühik Piirsisaldus Tõlla puurkaev, põhjavesi,

28.08.2024

Tõlla elamu Kamali tee 18, veevärgi vesi

05.06.2024

Lõhnaläve indeks TON 1

Ammoonium mg/l 0,5 0,22

Üldraud mg/l 0,2 0,53 0,12

Mangaan μg/l 50 < 10

Lahustunud hapnik

mg/l

8,3

Coli-laadsed bakterid

arv/100ml 0 0

Soole enterokokid

arv/100ml 0 0

Escherichia coli arv/100ml 0 0

Kolooniate arv arv/1ml Ebaloomulike muutusteta

12

5.10.3. Veetorustikud

Tõlla küla veetorustiku pikkus on ca 700 m. Torustik on malmist, amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist.

5.10.4. Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevarustuse tarbeks on looduslik tuletõrje veevõtukoht, mis asub Tõlla paisjärve ääres. Vajalik on rajada nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht.

Ühiskanalisatsiooni objektid

5.10.5. Reoveepuhastusseadmed

Tõlla küla reoveepuhasti on rajatud BIO-100 tüüpi puhastina, kuid madala reostuskoormuse tõttu töötab septikuna. Puhastis on palju setet ja liiva. Reoveepuhasti ehituskonstruktsioonide seisund on rahuldav, kuid tehnoloogiline seadmestik on amortiseerunud. Reoveepuhastil puudub elektriliitumine.

Tabel 5.31. Tõlla küla puhastist väljuva heitvee näitajad

Komponent Ühik Piirsisaldus Väljalask 05.07.2024 BHT7 mgO2/l 40 < 3

Hõljuvaine mg/l 35 3,2 KHT mgO2/l 150 < 30 pH 9 8,0 Püld mg/l P 0,53 Nüld mg/l N 9

Analüüsitulemused näitavad, et 2024. aastal normeeritud komponentide osas pole piirsisaldusi ületatud. Tulevikus on otstarbekas üle minna lokaalsele lahendusele, kuna puhasti teenindab vaid üht korterelamut, milles osad korterid tühjad.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

65

5.10.6 Reoveetorustikud

Isevoolse torustiku pikkus on ca 175 m. Kanalisatsioonitorustik on amortiseerunud.

5.10.7. Sademeveekanalisatsioon

Tõlla külas on vähe asfalteeritud alasid, sademevesi imbub suuremas osas asulas haljasaladel pinnasesse. Tõlla-Kurmi tee äärde on rajatud kraav, mis juhib sademe- ja liigvee Kamali tee äärsesse kraavi (riigiomandis) ja sealt edasi Tõlla järve (KKR kood VEE2071240). Tõlla järv on paisjärv Tõlla jõel (KKR kood VEE1137300). Valgala pindala on ca 4,3 ha. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa Tõlla järve vastuvõtuvõimet.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

66

6. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE STRATEEGIA

6.1. Arendamise põhimõtted

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud käesolevale ÜVK arendamise kavale. Arendamise kava annab lisaks olemasoleva olukorra kirjeldamisele ka ülevaate arendusprojektidest, nende teostamise hinnangulisest maksumusest ning nende teostamise prioriteetsusest.

ÜVK arendamise kava on koostatud arvestades 12-aastast perioodi ehk ajavahemikku 2025-2037. Arendusprojektide planeerimisel on püütud arvestada elanikkonna ja ettevõtete-organisatsioonide paiknemise muutusi tulevikus lähtuvalt teadaolevatest kehtestatud detailplaneeringutest. Samuti võetakse arvesse investeeringumahu piiritlemisel valla ja vee-ettevõtte rahalist võimekust.

6.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnad Saarde vallas paiknevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkondadeks jäävad :

• Kilingi-Nõmme linn ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

• Tihemetsa alevik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

• Tali küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

• Saarde küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

• Tõlla küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

• Veelikse küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

• Surju küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

• Jaamaküla ühisveevärgi piirkonnana;

• Rabaküla ühisveevärgi piirkonnana. Asulate ühisveevärk ja –kanalisatsioon rajanevad reeglina asulate lokaalsetel veehaaretel ja reoveepuhastitel - üksnes Saarde küla puhul baseerub veevarustus Kilingi-Nõmme veetöötlusjaamal ning külast kogutud reovesi juhitakse puhastamiseks Kilingi-Nõmme linna reoveepuhastile.

6.3. OÜ Saarde Kommunaal investeeringud

6.3.1. Kilingi-Nõmme linn 1) Lühiajaline investeeringuprogramm: Kilingi-Nõmme Aia tn korrusmajade

piirkonna kanalisatsiooni rekonstrueerimine Aia tn piirkonnas on ette nähtud rekonstrueerida 210 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku, rajatakse üks reoveepumpla ning 90 m survekanalisatsioonitorustikku. Investeeringu eeldatav maksumus on 66 600 eurot. Tegevus on kavandatatud 2027. aastal. Rekonstrueeritavate ja rajatavate rajatiste asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 1-2.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

67

2) Pikaajaline investeeringuprogramm: Kilingi-Nõmme linnas Hommiku tn ÜVK rajamine

Hommiku tn on ette nähtud rajada ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Investeeringu eeldatav maksumus on 68 500 eurot. Tegevus on kavandatud 2029. aastal. Rajatavate torustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel 1-1 ja 1-2.

3) Pikaajaline investeeringuprogramm: Kilingi-Nõmme reoveepuhasti survetorustiku rekonstrueerimine

Rekonstrueeritava survetorustiku asukoht on kajastatud Lisa 1 joonisel 1-2. Rekonstrueeritakse survetorustik linna peapumplast (Järve) kuni reoveepuhastini. Linna peapumplaks on Järve tänavale 2015. a rajatud uus pumpla (Järve). Linna peapumpla asendas varasema Oja peapumpla (likvideeriti), millest viis kaheniidiline survetoru DN200met kuni reoveepuhastini. Järve pumplast rajati uus PE survetoru kuni olemasoleva survetoruni. Investeeringu teostamise eel on vajalik torustik seisukorra täpsustamiseks kaamerdada. Investeeringu eeldatav maksumus on 138 600 eurot. Tegevus on kavandatud 2030. aastal.

4) Lühiajaline investeeringuprogramm: Kilingi-Nõmme veetöötlusjaama laiendamine

Kilingi-Nõmme veetöötlusjaamas suurendatakse filtrite tootlikkust ning paigaldatakse veepehmendaja. Tegevus on kavandatud 2028. aastal. Investeeringu eeldatav maksumus on 70 000 eurot.

5) Lühiajaline investeeringuprogramm: Kilingi-Nõmme kasutusest välja jäänud puurkaev-pumplate tampoonimine ja pumplahoonete lammutustööd

Kilingi-Nõmme linnas tampoonitakse kasutusest välja jäänud Urve (kat. nr 7642), Aia (kat. nr 7635) ja Sauna (kat. nr 7637) puurkaev-pumplad. Lammutatakse Urve ja Aia puurkaev-pumplate hooned. Investeeringu eeldatav maksumus on 12 000 eurot. Tegevus on kavandatud 2026. aastal.

6) Lühiajaline investeeringuprogramm: Kilingi-Nõmme reoveepuhasti settekäitluse parendamine

Settekäitluse parendamiseks soetatakse traktori järele haagitav aunasegaja. Investeeringu eeldatav maksumus on 22 000 eurot ning teostamise aeg 2026. a.

6.3.2. Saarde küla 1) Ühisveevärgi laiendamine Meose teel Meose teel (Meose tee 15 – Meose tee 29) on ette nähtud rajada ühisveevärk ja - kanalisatsioon. Investeeringu eeldatav maksumus on 42 000 eurot. Tegevus on kavandatud 2029. a. Rajatavate torustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 1-1. 2) Lühiajaline investeeringuprogramm: Meose tee ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine Rekonstrueeritakse kanalisatsioonitorustikud Meose tee 1 kuni Meose tee 13. Investeeringu eeldatav maksumus on 66 000 eurot ning teostamise aeg 2029. a. Rekonstrueeritavate rajatiste asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 1-2.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

68

6.3.3. Tihemetsa alevik Statsionaarse generaatori ja veemahuti paigaldamine Tihemetsa puurkaev-pumplasse Tihemetsa alevikus on ette nähtud statsionaarse generaatori ja veemahuti paigaldamine Tihemetsa puurkaev-pumplasse. Investeeringu eeldatav maksumus on 30 000 eurot ning teostamise aeg 2025. a.

6.3.4. Veelikse küla 1) Lühiajaline investeeringuprogramm: Veelikse reoveepuhasti rekonstrueerimine

Olemasolev olukord

Veelikse küla reoveepuhasti on BIO-25 tüüpi, kuid septikuna tööle rakendatud puhasti. Puhastis on palju setet ning liiva. Reoveepuhasti ehitus-konstruktsioonide seisund on rahuldav, kuid talvisel ajal kipub reoveepuhasti tööprotsess külmuma. Puhasti töötab septikuna majanduslikel kaalutlustel, kuna reoveekogused ja reostuskoormus on minimaalne, mistõttu reostuskoormus ei võimalda puhastit opereerida biopuhastina.

Puhasti projektijärgseks reostuskoormuseks on 180 ie, kuid puhasti olemasolev tarbijaskond on vaid ca 30 inimest. Tabel 5.32. Veelikse puhastisse siseneva reovee reostusnäitajad (2024)

Komponent Ühik Sisenev 27.08.2024 BHT7 mgO2/l 26

Hõljuvaine mg/l 48 KHT mgO2/l 100 pH 8,1 Püld mg/l P 5,9 Nüld mg/l N 82

Puhasti dimensioneerimise lähteandmed - Elanike arv: 30 ie

- Reostuskoormus: 1,8 kg BHT7/d

- Reovee kogus: 2 m3/d

Tegemist on täielikult olmereoveega. Nõuded puhastist väljuvale heitveele (vastavalt kehtivale vee erikasutusloale L.VV/327299):

- BHT7 40 mg/l;

- KHT 150 mg/l;

- Hõljuvaine 35 mg/l.

Kompaktpuhastitest on väikese hoolduskuluga aktiivmudapuhasti nt Klaro, mis koosneb järgmistest seadmetest ja sõlmedest:

• Eelsetiti(d). Alguses siseneb reovesi eelsetitisse (esimene kamber). Eelsetitis sadestub suurem osa heljumist põhja. Annuspuhastis puhastatakse reovett annuse kaupa.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

69

• Õhutõstuk. Õhktõstuk pumpab teatava annuse mehhaaniliselt puhastatud reovett eelsetitist biopuhastussektsiooni.

• Biopuhastuskamber (-kambrid), kus mehaaniliselt töödeldud heitvett teatud aja kestel õhustatakse ning kus kulgeb aktiivmudapuhastus. Aktiivmuda arenemist soodustab lühiajaline õhustamis- ja puhkeperioodide vaheldumine.

• Selitusfaas järelselgiti(te)s, mille kestel õhustamine lakkab, aktiivmuda vajub põhja ning kambri pinnale jääb selge vee kiht.

• Pärast selitusfaasi pumbatakse annuse kaupa puhastatud vesi suublasse või immutatakse imbtunnelite kaudu pinnasesse ning põhja settinud muda pumbatakse tagasi esimesse kambrisse.

Majanduslikult soodsam on reoveepuhasti rekonstrueerida uues asukohas. Lõplik valik reoveepuhasti asukoha osas tehakse projekteerimise käigus. Investeeringu eeldatav maksumus on 81 850 eurot ning teostamise aeg eeldatavalt 2027. a.

6.3.5. Tõlla küla 1) Lühiajaline investeeringuprogramm: Tõlla küla ÜVK rekonstrueerimine Tõlla külas on ette nähtud rekonstrueerida asula amortiseerunud veetorustikud ning puurkaev-pumpla. Veetorustikke rekonstrueeritakse ca 300 m. Tehnohoone soojustatakse, paigaldatakse uus uks, renoveeritakse katus, seinad ja lagi jm. Investeeringu eeldatav maksumus on 98 800 eurot ning teostamise aeg 2028. a. Rekonstrueeritavate torustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 8.

6.3.6. ÜVK objektide hõlmamine GIS süsteemi Lühiajaline investeeringuprogramm Täiendavate ÜVK objektide hõlmamine GIS süsteemi on kavandatud 2026. a. Investeeringu eeldatav maksumus on ca 20 000 eurot.

6.4. Saarde valla investeeringud

6.4.1. Tuletõrje veevõtukohtade renoveerimine ja rajamine Renoveeritakse Saarde valla asulate (Jaamaküla, Rabaküla, Surju, Tihemetsa, Veelikse) olemasolevad tuletõrje veevõtukohad/mahutid. Tuletõrje veevõtukoha puudumisel külas või selle lähiümbruses rajatakse uus veevõtukoht. Tööde eeldatav maksumus on ca 110 000 eurot ning tööd viiakse ellu aastatel 2027- 2029.

6.4.2. Sademeveesüsteemid Kilingi-Nõmme sademeveesüsteemi laiendamine Aia tn 11 – Aia tn 17 korterelamute piirkonnas rajatakse sademeveetorustik. Investeeringu eeldatav maksumus on 41 125 eurot. Ehitatavate rajatiste asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 1-3. Tegevus on kavandatud 2026. aastal. Aia tn

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

70

sademeveetorustiku rajamine ja reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimine viiakse ellu üheaegselt.

6.5. Omafinantseeringu rahastamine Saarde valla eelarvevahendite kasutamine toimub vajadusel omakapitali sissemaksena ettevõtte osakapitali, mis võimaldab hilisemat kapitali kulumi katmist vee- ja kanalisatsioonitariifide kaudu. Väliste toetusvahendite võimalikku kasutamist ei saa enam näidata investeeringute allikana, mistõttu sellele ei tugineta käesolevas finantsanalüüsis. Vee-ettevõtte vahendid moodustuvad vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise eest elanikelt ja ettevõtetelt saadavatest tariifituludest ning see on peamine allikas ÜVK investeeringute tegemisel. Üldpõhimõtteks on see, et tuletõrje veemahutite ja sademeveesüsteemide arendusega seotud investeeringud kaetakse Saarde valla eelarvest. ÜVK rekonstrueerimisega ning väikesemahulise ÜVK laiendamisega seotud investeeringud teostatakse vee-ettevõtte enda vahenditest. ÜVK laiendamisel väljaspoole kehtivat reoveekogumisala on nõutav eeltingimus kinnistuomanike kindel soov ja valmisolek liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Investeeringute jaotus tervikuna ja konkreetsed projektid on välja toodud arendusprojektide rahastamise eelarves, mis on ÜVK arendamise kava lisas 2.

6.6. Investeeringute amortisatsioon Investeeringute jaotuse korral on seadmete kasutuseaks arvestatud 15 aastat (kulum aasta kohta 6,67%), torustike ja rajatiste kasutuseaks on seevastu arvestatud 40 aastat (kulum aasta kohta 2,50%). Vastavalt Konkurentsiameti metoodikale ei ole lubatud tariifidega kaetavate kulude hulka arvestada varasemat sihtfinantseeringu kulumit, mistõttu amortisatsiooni osas on arvestatud ainult omakapitali kulumiga.

6.7. Investeeringute mõju ettevõtte tulubaasile Varasematel aastatel tehtud investeeringute mõju on tänaseks avaldunud ning OÜ Saarde Kommunaal on vee-ettevõtjana saanud juurde oluliselt uusi kliente eeskätt Kilingi-Nõmme linnast ning ka Tihemetsa alevikust. Selle põhjuseks oli ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni laiendamine uutesse piirkondadesse varasemate Ühtekuuluvusfondi ja KIK-i keskkonnaprogrammi kaasrahastamisel tehtud veeprojektide mõjul. Kilingi-Nõmme linnas oli 2023. aasta lõpuks saavutatud ühisveevärgi osas liitunute määraks 97% ning ühiskanalisatsiooni osas 91%. Käesoleva kavaga planeeritud investeeringute puhul pole olulist tarbijaskonna kasvu enam ette näha. Plaanitud on üksnes kinnistuomanike huvi ja liitumiseks valmisoleku korral üksikute tänavalõikude ÜVK väljaehitamine, mille kogumõju tarbijaskonnale on marginaalne.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

71

6.8. Nõudluse ja tootmismahtude analüüs Saarde valla ÜVK teenuste nõudlusanalüüsi koostamisel perioodiks 2025-2037 on arvestatud järgnevate eeldustega: • Ühiktarbimise osas on arvestatud, et: - Kõigis Saarde valla asulates on eeldatud ühiktarbimise stabiliseerumist keskmisel tasemel 70 l/in/p perioodil 2025-2037. Majapidamiste vee ühiktarbimise tase on eelduslikult sama reoveeheitega. Elanikest ning asutustest ja ettevõtetest ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniteenuste tarbijate arvu prognoos tuleneb eeldustest: • Asutuste ja ettevõtete veetarbimise ja reoveeheite osas on eeldatud, et perioodil 2025-2037 on veetarbimise ja reoveeheite tasemeks 2023. aasta näitaja ning see püsib üsna muutumatult, kuna uusi suurarendusi pole ette näha ning rahvastiku üldist vähenemist on viimastel aastatel tasakaalustanud põgenikud Ukrainast (Tihemetsa veetarbimise kasv); Veekadude osas on eeldatud, et oluline veekao määr püsib 2023. a tasemel, kuna olulisi investeeringuid veetorustikesse pole kavandatud. Reoveetorustike infiltratsiooni osas on samuti eeldatud, et üldine infiltratsiooni määr püsib stabiilselt 2023. a tasemel.

6.9. Arendusstrateegiaga kaasnevate kulude prognoos

Makromajanduslike näitajate (tarbijahinnaindeksi muutumise dünaamika) arvestamisel on kasutatud värskeimat Rahandusministeeriumi pikaajalist majandusprognoosi (kuni aastani 2070), mis on avaldatud Rahandusministeeriumi kodulehel 06.09.2024.

6.9.1. Tööjõukulud

Tööjõukulud on üheks suurimaks veemajanduse püsikulude kululiigiks. Samas on tööjõukulude arvamine veeteenuse kuludesse olnud aastate lõikes varieeruv. Prognoosis on tööjõukulud kajastatud muude tegevuskulude all ning selle suurust korrigeeritakse vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele.

Veehinna prognoosis on eeldatavalt vajalik suurema tööjõukulude osakaalu näitamine veeteenuse hinnas, mis vastaks täpsemalt tegelikele veeteenuse osutamise kuludele ning see korrektsioon on sisse viidud 2024. aastast.

6.9.2. Kulud hooldusega seotud materjalidele ja teenustele

Muude tegevuskulude all näidatakse analüüsis lisaks tööjõukuludele ka hoolduskulusid, mis on seotud eeskätt veetöötluse ja reovee puhastamisega.

Hoolduskulude maht ja ulatus tase on tänaseks päevaks stabiliseerunud oma töömahu mõttes, olles avatud üksnes inflatsiooni mõjudele. Kuna olulist ÜVK süsteemi laiendust

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

72

pole lähiaastatel planeeritud, siis võib eeldada hoolduskulude kasvu lähiaastatel üksnes inflatsiooni võrra, millega on ka analüüsis arvestatud.

Samuti on OÜ Saarde Kommunaal poolt hallatavate reoveepuhastite puhul eeldatud, et hoolduskulude üldine tase enam ei muutu.

6.9.3. Muutuvkulud (elekter, keskkonnatasud) Muutuvkulude osas on arvestuse aluseks võetud 2023. a arvestuslikud muutuvkulud vooluhulga ühiku kohta, mis olid ka aluseks vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kinnitamisele Konkurentsiametis 2023. a suvel.

Kõigi ühikukulude osas avalduvad teeninduspiirkonnas läbi viidavate arendusprojektide mõjud veekadude ja infiltratsiooni osakaalu vähenemise kaudu, mõjutades elektrikulude ja keskkonnatasude langust või väiksemat tõusu võrreldes olukorraga, kui projekte läbi ei viidaks.

6.9.4. Muud kulud, administratiivkulud

Muude kulude ja administratiivkulude hindamisel lähtutakse 2023. a prognoositud kuludest. Järgnevatel aastatel on veemajandusega seotud muude kulude kasv tulenev üksnes tarbijahinnaindeksi muutumisest. Muud kulud ja administratiivkulud on kajastatud finantsanalüüsis muude tegevuskulude all.

6.9.5. Põhivara arvestus ja põhjendatud tulukus varadelt

Kulumi osas on arvestatud sihtfinantseeringuvälise veemajanduse põhivara kulumi näitajaid, mille alusel määratletakse Konkurentsiameti poolt maksimaalne põhjendatud tulukus varadelt (WACC). Käesoleval ajal on selleks 6,28%.

OÜ Saarde Kommunaal pole viimaste hinnakorrigeerimiste puhul ära kasutanud võimalust lülitada maksimaalne põhjendatud tulukus omakapitali eest soetatud varadelt veehinda, kuid arvestades tulevasi vee-ettevõtte poolt tehtavaid investeeringuid tuleks seda järgmiste hinnataotluste esitamisel tõsiselt kaaluda.

Analüüsis on arvestatud, et tulevikus on veehinda lülitatud oluliselt suurem osa lubatud põhjendatud tulukusest sihtfinantseeringuvälistelt varadelt.

Tabel 6.1. OÜ Saarde Kommunaal tegevuskulude prognoos veeteenustele (€) Aasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 Hinnamuutuse indeks 9.2% 3.8% 5.0% 3.2% 2.3% 2.2% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0%

Elektrikulu joogiveevarustus (€/m³) 0.18 0.18 0.19 0.20 0.20 0.21 0.21 0.22 0.22 0.23 0.23 0.24 0.24 0.24 0.25

Elektrikulu reoveepuhasti ja -pumplad (€/m³) 0.53 0.55 0.58 0.60 0.61 0.63 0.64 0.65 0.67 0.68 0.69 0.71 0.72 0.74 0.75

Vee-erikasutustasu (€/m³) 0.09 0.09 0.10 0.10 0.10 0.11 0.11 0.11 0.11 0.12 0.12 0.12 0.12 0.12 0.13

Reovee saastetasu (€/m³) 0.05 0.06 0.07 0.07 0.08 0.08 0.09 0.09 0.09 0.09 0.09 0.09 0.10 0.10 0.10

MÜÜGIMAHUD

Veevarustus (m³) 80235 80235 80235 80235 80235 80235 80235 80235 80235 80235 80235 80235 80235 80235 80235

Kanalisatsioon (m³) 72463 72463 72463 72463 72463 72463 72463 72463 72463 72463 72463 72463 72463 72463 72463

MUUTUVKULUD (€)

Elektrikulu joogiveevarustus 14260 14796 15540 16041 16407 16774 17110 17452 17801 18157 18520 18890 19268 19653 20047

Elektrikulu reoveepuhasti ja -pumplad 38650 40103 42120 43477 44468 45464 46373 47301 48247 49212 50196 51200 52224 53268 54334

Vee-erikasutustasu 7250 7523 7901 8155 8341 8528 8699 8873 9050 9231 9416 9604 9796 9992 10192

Reovee saastetasu 3950 4369 4832 5344 5910 6043 6164 6287 6413 6541 6672 6805 6941 7080 7222

PÜSIKULUD (€)

Muud tegevuskulud (sh. tööjõukulud), vesi 57732 64660 67912 70099 71697 73303 74769 76265 77790 79346 80933 82551 84202 85886 87604

Muud tegevuskulud (sh. tööjõukulud), kanal. 68930 77202 81085 83696 85604 87522 89272 91057 92879 94736 96631 98563 100535 92291 94137

VEEMAJANDUSTEENUSTE TEGEVUSKULUD 190772 208652 219391 226812 232428 237634 242387 247234 252179 257223 262367 267614 272967 268172 273535

Tabel 6.2. OÜ Saarde Kommunaal kapitalikulu ja põhjendatud tulukus varadelt (€)

Aasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037

Kapitalikulu, veevarustus 38015 38015 72000 74000 76000 79600 82000 86000 86000 89000 89000 92000 92000 94000 94000

Kapitalikulu, kanalisatsioon 30643 30643 66000 70000 72000 76000 79600 81400 81400 83200 83200 85100 85100 86800 86800

Põhjendatud tulukus varadelt, vesi 7000 7000 11000 11000 11000 11000 14300 14300 14300 15200 15200 15200 16800 16800 16800

Põhjendatud tulukus varadelt, kanal. 5500 5500 10000 10000 10000 10000 12000 12000 12000 13800 13800 13800 15100 15100 15100

Tabel 6.3. OÜ Saarde Kommunaal veemajanduse tulud (€)

Aasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037

Arvestuslik müügitulu, veevarustus 124257 131994 174354 179295 183445 189206 196878 202889 204941 210934 213068 218246 222067 226332 228643

Arvestuslik müügitulu, kanalisatsioon 147673 157817 204037 212516 217982 225028 233409 238045 240938 247489 250499 255469 259900 254539 257592

Konkurentsiameti järelevalvetasu, vesi 249 264 349 359 367 378 394 406 410 422 426 436 444 453 457

Konkurentsiameti järelevalvetasu, kanal. 295 316 408 425 436 450 467 476 482 495 501 511 520 509 515

Tegelik müügitulu, veevarustus 136277 132258 174702 179654 183812 189584 197271 203295 205351 211356 213495 218682 222511 226785 229100

Tegelik müügitulu, kanalisatsioon 177828 158132 204445 212941 218418 225478 233876 238521 241420 247984 251000 255980 260420 255048 258107

Tabel 6.4. OÜ Saarde Kommunaal veeteenuse hind (€) ja teenuse kulukus leibkonnaliikme kuusissetuleku suhtes (%)

Aasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037

Veeteenuse hind, veevarustus (km-ta) 1.57 1.65 2.18 2.24 2.29 2.36 2.46 2.53 2.56 2.63 2.66 2.73 2.77 2.83 2.86

Veeteenuse hind, kanalisatsioon (km-ta) 2.13 2.18 2.82 2.94 3.01 3.11 3.23 3.29 3.33 3.42 3.46 3.53 3.59 3.52 3.56

Elanike keskmine ühiktarbimine l/p/in 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70

Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek kuus 1014 1052 1105 1140 1166 1193 1216 1241 1266 1291 1317 1343 1370 1397 1425

Keskmine tegelik elanike veetariif 1.70 1.65 2.18 2.24 2.29 2.36 2.46 2.53 2.56 2.63 2.66 2.73 2.77 2.83 2.86

Keskmine tegelik elanike reoveetariif 2.45 2.18 2.82 2.94 3.01 3.11 3.23 3.29 3.33 3.42 3.46 3.53 3.59 3.52 3.56

Teenuste kulu kuus ühiktarbimisel in. kohta 9.95 12.98 13.45 13.78 14.22 14.77 15.13 15.30 15.73 15.91 16.26 16.54 16.48 16.67

Teenuse kulukus (%) 0.95% 1.18% 1.18% 1.18% 1.19% 1.21% 1.22% 1.21% 1.22% 1.21% 1.21% 1.21% 1.18% 1.17%

6.9.6. Veeteenuste hindade prognoos, tegevustulud ja veeteenuste kulukus majapidamiste jaoks

Saarde valla veeteenuste hindade ja tegevustulude prognoosimisel on lähtutud järgnevast:

- müüdava joogivee ja reoveeteenuse kogused baseeruvad nõudlusanalüüsile;

- tariifidest tekkiv tuluvoog peab katma tegevustulud ning sihtfinantseeringuvälise põhivara amortisatsioonikulu;

- tariifidest tekkiv tuluvoog peab võimaldama vee-ettevõttel tulevikus veemajandusinvesteeringuteks võetavate finantskohustuste tagasimaksmise ning laenukattekordaja täitmise ehk olema vähemalt 1,2 korda suurem kui tegevuskulude ja laenukattekulude summa;

- kulukuse määramisel on kasutatud sissetulekuandmetena Statistikaameti kodulehel olevaid Pärnu maakonna kohta käivaid andmeid (ST08: Leibkonnaliikme netosissetulek kuus elukoha ja sissetulekuallika järgi – mis oli 2023. a Pärnu maakonnas 1013,8 eurot kuus), mis on tulevikuprognoosi osas läbi kaalutud tarbijahinnaindeksi mõjuga;

- veeteenuste kulutuste tase ei tohiks eramajapidamistele ületada tarbimistaseme 150 l/in/p juures (seejuures on mõeldud nii ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooni tarbimist) 4% piirkonna leibkonnaliikme netosissetulekust.

- veeteenuse hinnad on kujundatud selliselt, et teenuse kulukuse määr leibkonnaliikme keskmise netosissetuleku suhtes oleks stabiilne ning samas oleks vee-ettevõttel võimalik katta tulevasi investeeringuid vee- ettevõtte enda vahenditest, kasutades selleks vajadusel laenuvahendeid.

- tariifide kujundamisel on arvestatud OÜ Saarde Kommunaal teeninduspiirkonnas kehtivaid hindu 2024. a, mis on kehtestatud alates 01.08.2023. a. Veeteenuse hinnad on Konkurentsiameti poolt kinnitatud 08.06.2023 otsusega nr 9-3/2023-023.

77

LISAD

LISA 1. SAARDE ÜVK ARENGUKAVAS HÕLMATUD ASULATE ÜVK-RAJATISTE ASENDISKEEMID LISA 2. SAARDE VALLA ASULATE INVESTEERINGUVAJADUSE KOONDTABEL LISA 3. SADEMEVEESÜSTEEMIDE VALGALAD

SAARDE VALLA

ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA

AASTATEKS 2025 – 2037

EUROPOLIS OÜ Veebruar 2025

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

2

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 5

2. ÕIGUSLIK BAAS 6 2.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid 6 2.2. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 7 2.3. Omavalitsuse õigusaktid 8 2.4. Vee erikasutuse keskkonnaload ja põhjavee varud 9 2.5. Reoveekogumisalad ja purgimissõlm 9

3. KESKKONNAÜLEVAADE 11 3.1. Maastik, pinnavormid 11 3.2. Ehitusgeoloogilised tingimused 11 3.3. Põhjavee kaitstus 11 3.4. Pinnavesi ja vooluveekogud 13 3.5. Looduskaitse 15

4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD 17 4.1. Üldandmed 17 4.2. Elanikkonna tarbimise taustandmed 18 4.3. Vee-ettevõte 19 4.4. Vee- ja kanalisatsioonitariifid füüsilistele ja juriidilistele isikutele 21

5. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD 22 5.1. Üldist 22

5.1.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon 22 5.1.2. Sademeveekanalisatsioon 22 5.1.3. Tuletõrje veevarustus 24

5.2. Kilingi-Nõmme linn 25 Ühisveevärgi objektid 25 5.2.1. Puurkaev-pumplad 25 5.2.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 26 5.2.3. Veetorustikud 30 5.2.4. Tuletõrje veevarustus 31 Ühiskanalisatsiooni objektid 31 5.2.5. Reoveepuhastusseadmed 31 5.2.6. Kanalisatsioonitorustikud, reoveepumplad ja sademeveekanalisatsioon 37 5.2.7. Sademeveekanalisatsioon 38

5.3. Saarde küla 39 Ühisveevärgi objektid 39 5.3.1. Puurkaev – pumplad 39 5.3.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 40 5.3.3. Veetorustikud 40 5.3.4. Tuletõrjeveevarustus 40 Ühiskanalisatsiooni objektid 40 5.3.5. Reoveetorustikud, reoveepumplad ja sademeveesüsteem 40 5.3.6. Sademeveekanalisatsioon 40

5.4. Tihemetsa alevik 40 Ühisveevärgi objektid 41 5.4.1. Puurkaev – pumplad 41 5.4.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 41 5.4.3. Veetorustikud 42 5.4.4. Tuletõrje veevarustus 42

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

3

Ühiskanalisatsiooni objektid 42 5.4.5. Reoveepuhastusseadmed 42 5.4.6. Reoveetorustikud, reoveepumpla ja sademeveesüsteem 46 5.4.7. Sademeveekanalisatsioon 46

5.5. Surju küla 46 Ühisveevärgi objektid 46 5.5.1. Puurkaev – pumplad ja veekvaliteet 46 5.5.2. Veetorustikud 49 5.5.3. Tuletõrje veevarustus 49 Ühiskanalisatsiooni objektid 49 5.5.4. Reoveepuhastusseadmed 49 5.5.5. Reoveetorustikud ja reoveepumpla 51 5.5.6. Sademeveekanalisatsioon 52

5.6. Tali küla 52 Ühisveevärgi objektid 52 5.6.1. Puurkaev – pumplad 52 5.6.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 53 5.6.3. Veetorustikud 53 5.6.4. Tuletõrje veevarustus 53 Ühiskanalisatsiooni objektid 54 5.6.5. Reoveepuhastusseadmed 54 5.6.6. Reoveetorustikud ja reoveepumpla 55 5.6.7. Sademeveekanalisatsioon 55

5.7. Veelikse küla 56 Ühisveevärgi objektid 56 5.7.1. Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet 56 5.7.2. Veetorustikud 57 5.7.3. Tuletõrje veevarustus 57 Ühiskanalisatsiooni objektid 57 5.7.4. Reoveepuhastusseadmed 57 5.7.5. Reoveetorustikud ja reoveepumpla 58 5.7.6. Sademeveekanalisatsioon 58

5.8. Jaamaküla küla 58 Ühisveevärgi objektid 58 5.8.1. Puurkaev – pumplad ja veekvaliteet 58 5.8.2. Veetorustikud 60 5.8.3. Tuletõrje veevarustus 60 Ühiskanalisatsiooni objektid 60 5.8.4. Sademeveekanalisatsioon 60

5.9. Rabaküla küla 61 Ühisveevärgi objektid 61 5.9.1. Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet 61 5.9.2. Veetorustikud 62 5.9.3. Tuletõrje veevarustus 62 5.9.4. Sademeveekanalisatsioon 62

5.10. Tõlla küla 63 Ühisveevärgi objektid 63 5.10.1. Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet 63 5.10.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt 63 5.10.3. Veetorustikud 64 5.10.4. Tuletõrje veevarustus 64 Ühiskanalisatsiooni objektid 64 5.10.5. Reoveepuhastusseadmed 64 5.10.6 Reoveetorustikud 65

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

4

5.10.7. Sademeveekanalisatsioon 65

6. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE STRATEEGIA 66 6.1. Arendamise põhimõtted 66 6.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnad 66 6.3. OÜ Saarde Kommunaal investeeringud 66

6.3.1. Kilingi-Nõmme linn 66 6.3.2. Saarde küla 67 6.3.3. Tihemetsa alevik 68 6.3.4. Veelikse küla 68 6.3.5. Tõlla küla 69 6.3.6. ÜVK objektide hõlmamine GIS süsteemi 69

6.4. Saarde valla investeeringud 69 6.4.1. Tuletõrje veevõtukohtade renoveerimine ja rajamine 69 6.4.2. Sademeveesüsteemid 69

6.5. Omafinantseeringu rahastamine 70 6.6. Investeeringute amortisatsioon 70 6.7. Investeeringute mõju ettevõtte tulubaasile 70 6.8. Nõudluse ja tootmismahtude analüüs 71 6.9. Arendusstrateegiaga kaasnevate kulude prognoos 71

6.9.1. Tööjõukulud 71 6.9.2. Kulud hooldusega seotud materjalidele ja teenustele 71 6.9.3. Muutuvkulud (elekter, keskkonnatasud) 72 6.9.4. Muud kulud, administratiivkulud 72 6.9.5. Põhivara arvestus ja põhjendatud tulukus varadelt 72 6.9.6. Veeteenuste hindade prognoos, tegevustulud ja veeteenuste kulukus majapidamiste jaoks 76

LISAD: LISA 1. SAARDE VALLA ASULATE ÜVK-RAJATISTE ASENDISKEEMID LISA 2. SAARDE VALLA ASULATE INVESTEERINGUVAJADUSE KOONDTABEL LISA 3. SADEMEVEESÜSTEEMIDE VALGALAD

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

5

1. SISSEJUHATUS Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada oma halduspiirkonnas veevarustust ja kanalisatsiooni. Tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 16 lg 1 rajatakse ning arendatakse ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava (edaspidi ÜVK kava) alusel. Käesoleva ÜVK kava kohaselt loetakse Saarde vallas sademeveesüsteemid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osaks. Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037 arvestab omavalitsuse ja Saarde valla vee-ettevõtte osaühing Saarde Kommunaal eelarve võimalusi. ÜVK kavas on välja toodud tegevused, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni plaanipäraseks arendamiseks, töökindluse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks ning seadustest tulenevate nõuete täitmiseks. Andmed Saarde valla ÜVK seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad Saarde Vallavalitsuselt ja OÜ-lt Saarde Kommunaal. Enim tähelepanu vajab vaadeldaval perioodil ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rekonstrueerimine ja laiendamine, et Saarde valla tarbijatele oleks tagatud kaasaegne vee- ja kanalisatsiooniteenus. Lisaks on Saarde vallas vajalik parendada tuletõrje veevarustust ja sademeveesüsteeme. Projektid on jaotatud kahte etappi vastavalt nende prioriteetsusele, lähtudes keskkonnariskist, võimalikest finantseerimisallikatest, hõlmatavate objektide seisundist, kasust piirkonna elanikele ning looduslikule seisundile: • lühiajaline investeeringuprogramm 2025-2028; • pikaajaline investeeringuprogramm 2029-2037. Saarde valla ÜVK kava koostatakse vähemalt 12 aastaks, mille kiidab heaks Saarde Vallavolikogu. Kava vaadatakse üle vähemalt kord nelja aasta tagant ja vajaduse korral korrigeeritakse.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

6

2. ÕIGUSLIK BAAS

2.1. Olulisemad riigisisesed õigusaktid ÜVK kava tugineb põhiliselt järgmistele õigusaktidele:

• kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;

• veeseadus;

• ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus;

• jäätmeseadus;

• keskkonnatasude seadus;

• planeerimisseadus;

• ehitusseadustik;

• maaparandusseadus;

• keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

• looduskaitseseadus;

• keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus;

• keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50, kehtiv alates 11.10.2019 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“;

• keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“;

• keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“;

• sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollnõuded ning analüüsimeetodid“ (edaspidi määrus nr 61);

• keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“;

• keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“;

• keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta,

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

7

nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Pärnu maakonnaplaneering Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas. Pärnu maakonna planeeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine aastani 2030+. Planeering on loogiliseks jätkuks 21.12.1998 kehtestatud maakonnaplaneeringule ja seda täpsustavatele teemaplaneeringutele. Maakonnaplaneering on kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamise aluseks. Sellega on vaja arvestada ka riigi ja kohalike omavalitsuste arengudokumentide koostamisel. Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". Rail Baltica maakonnaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Seletuskirjas on kirjeldatud planeeringulahendus omavalitsuste kaupa. Eraldi joonised (mõõtkavas 1:20 000) on koostatud enne 2017. a haldusreformi eksisteerinud kohalike omavalitsusüksuste territooriumitele jäävate trassilõikude osas.

2.2. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava

Vabariigi Valitsuse määruse alusel on Eestis kolm vesikonda: Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond. Saarde vald asub Lääne-Eesti vesikonnas.

Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna veemajanduskavad ja veemajanduskava eesmärkide saavutamist toetav meetmeprogramm kinnitati 07.10.2022 käskkirjaga nr 357. 2022-2027 veemajanduskavade eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine.

Vee-ettevõtjate roll meetmekava eesmärkide saavutamisel on keskkonnakaitselubade (sh komplekslubade) tingimuste täitmine.

Kohaliku omavalitsuse oluliseks rolliks on vee-ettevõtete jätkusuutlikkuse tõstmine. Veesektor peab suutma täita joogivee ja asulareovee puhastamise direktiivi ka pikas perspektiivis.

Lisaks on kohaliku omavalitsuse rolliks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja reovee kohtkäitluse eeskirjade kehtestamine ja ajakohastamine ning kohtkäitlejate üle arvestuse pidamine ja aruandlus.

Põhimeetmetena on oluline ühiskanalisatsiooni väljaehitamine reoveekogumisaladel ja ühiskanalisatsiooniga liitumise tagamine ning sademeveekanalisatsiooni arendamine. Sademevee süsteemide arendamisel on vajalik suurendada sademevee viibeaega ning oluliste taristuobjektide korral eelpuhastuse rakendamine: settetiigid, liiva- ja õlipüüdurid vm.

Kohalik omavalitsus peab üldplaneeringutes arvestama veekaitsemeetmetega. Sademevee (immutamise) ja muud vajalikud veekaitsemeetmed tuleb siduda

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

8

üldplaneeringutesse, et pikemas perspektiivis oleks tagatud probleemide vaba asustuse suunamine.

Hinnatakse purgimissõlmede asukohtade ajakohasust ja vajadusel rajatakse täiendavalt uusi, et oleks täidetud veeseaduse § 105 nõuded, millest lähtuvalt peab olema tagatud tingimus, et lähim purgimissõlm asub mitte kaugemal kui 30 kilomeetrit.

2.3. Omavalitsuse õigusaktid

Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2028 on kinnitatud Saarde Vallavolikogu 17.10.2018 määrusega nr 28, viimati muudetud 19.09.2024. Arengukava ja eelarvestrateegia eesmärk on kirjeldada 2017. a haldusreformi käigus loodud Saarde valla terviklik arenguplaan ja plaani finantseerimine. Kava on valla strateegilisi eesmärke ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi kavandav dokument, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu ühendamisele, planeerimisele ja elluviimisele. Arengukava tugineb strateegiliste eesmärkide seadmisel ja tegevuste planeerimisel Eesti üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+", Pärnu maakonnaplaneeringule ning arengustrateegiale „Pärnumaa 2030+". Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni osas on Saarde valla arengukava alusel jätkuvalt oluline asulates ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide uuendamine ja laiendamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale, süsteemide toimimiseks ja keskkonna säästmiseks on oluline pumplate, reoveepuhastite ja trasside uuendamine.

Saarde valla üldplaneering Saarde Vallavolikogu algatas 17.10.2018. a otsusega nr 41 Saarde valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise. Käesoleva ÜVK kava koostamise ajal on üldplaneering vastuvõtmisele suunatud. Saarde valla koostatava üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad Saarde valla territooriumil järgnevad üldplaneeringud: 1) Saarde Vallavolikogu 30.01.2008 otsusega nr 2 kehtestatud Saarde valla üldplaneering; 2) Surju Vallavolikogu 30.01.2003 otsusega nr 1 kehtestatud Surju valla üldplaneering. Lisaks eelnevatele reguleerivad veeteenuse osutamist järgmised dokumendid:

• Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saarde vallas (Saarde Vallavolikogu 07.06.2017 määrus nr 6);

• Saarde valla heakorraeeskirjad (Saarde Vallavolikogu 21.12.2005 määrus nr 7, muudetud 18.11.2020);

• Saarde valla kaevetööde eeskirjad (Saarde Vallavolikogu 21.12.2005 määrus nr 7);

• Saarde valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri (Saarde Vallavolikogu 25.08.2010 määrus nr 7);

• Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (Saarde Vallavolikogu 07.06.2017 määrus nr 5);

• Saarde valla jäätmehoolduseeskiri (Saarde Vallavolikogu 18.08.2022 määrus nr 18);

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

9

• Saarde valla hankekord (Saarde Vallavolikogu 21.03.2018 määrus nr 11);

• OÜ Saarde Kommunaal hankekorra kehtestamine (Saarde Vallavolikogu 10.08.2017 määrus nr 8).

2.4. Vee erikasutuse keskkonnaload ja põhjavee varud Vee erikasutusõiguse aluseks on vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi: veeluba), mis on vajalik vastavalt veeseaduses §-s 187 nimetatud juhtudel. OÜ Saarde Kommunaal kehtivad veeload on toodud Tabelis 2.1.

Tabel 2.1. OÜ Saarde Kommunaal veeload

Veeloa nr Vee erikasutuse piirkond Veeloa kehtivus

L.VV/327299 Kilingi-Nõmme linn, Jaamaküla, Marana küla, Saarde küla, Surju küla, Tali küla, Tihemetsa

alevik, Tõlla küla, Veelikse küla

Alates 04.07.2024 - tähtajatu

KL-520286 Saarde jäätmejaam, Marana küla Alates 16.11.2023 - tähtajatu

Andmed: https://kotkas.envir.ee/permits/public_index

Veeseaduse § 12 lg 6 alusel, Põhjaveekomisjoni 02. detsembri 2005. a ettepaneku põhjal (protokoll nr 79) ning vastavalt Keskkonnaregistri põhjaveehaarete nimistus hoitavale põhjaveevarude arvestusele maakondade kaupa pole vastavalt Keskkonnaministri 6. aprilli 2006. a käskkirjale nr 400 “Pärnu maakonna põhjaveevarude kinnitamine” Saarde vallas põhjaveevarusid kinnitatud.

2.5. Reoveekogumisalad ja purgimissõlm

Saarde vallas on keskkonnaministri 02.07.2009 käskkirjaga nr 1079 “Reoveekogumisalad reostuskoormusega üle 2000 ie” kinnitatud üks – Kilingi-Nõmme - reoveekogumisala ning keskkonnaministri käskkirjaga nr 1080 „Reoveekogumisalad reostuskoormusega alla 2000 ie“ on kinnitatud 5 reoveekogumisala. Saarde valla reoveekogumisaladest annab ülevaate järgnev tabel, reoveekogumisalade piirid on kajastatud lisa 1 joonistel.

Tabel 2.2. Reoveekogumisalad Saarde vallas.

Reoveekogumis ala nimetus

Registrikood Pindala (ha)

Reostus- koormus

Saarde valla asula

Kilingi-Nõmme RKA0670298 157,4 2061 Kilingi-Nõmme vallasisene linn

Tihemetsa RKA0670299 34 500 Tihemetsa alevik

Surju RKA0670278 16,9 400 Surju küla

Jaamaküla RKA0670275 10 180 Jaamaküla küla

Saarde RKA0670300 9,7 150 Saarde küla

Tali RKA0670307 7,5 150 Tali küla

Andmed: Keskkonnaportaal

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

10

Purgimissõlm Saarde vallas asub purgimissõlm Kilingi-Nõmme reoveepuhasti juures.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

11

3. KESKKONNAÜLEVAADE

3.1. Maastik, pinnavormid Saarde valla looduslikud iseärasused on tingitud asukohast ulatuslikul Pärnu madalikul. Reljeef on tasane ja suhteliselt ühetaoline. Eripäraseks muudavad siinse maastiku suured metsamassiivid. Pinnamood peegeldab aluspõhja reljeefi, sest aluspõhja reljeefi suurvormid on säilinud vaatamata korduvale mandrijää kulutavale tegevusele. Saarde vald paikneb lõuna pool Pärnu, Tori-Jõesuu ja Navesti jõgede joont asuval Kesk- Devoni liivakivide, aleuroliitide ja savide avamusalal. Suurima aluspõhjalise pinnavormi moodustab Pärnu maakonnas Jaagarahu lademe põhjaserval paiknev platvormsette riffide-biohermide vöönd, mis algab Tori ümbruses ja kulgeb üle Kergu, Surju, Mihkli ja Lihula (andmed: Pärnu alamvesikonna veemajanduskava). Geoloogiline aluspõhi koosneb põhiliselt Kesk-Devoni Tartu lademe nõrgalt tsementeerunud poolkaljustest, väheste lisanditega liivakivist. Kohati leidub ka plastilist ja tihedat savi, kuid enamasti on savi segunenud liivaga, kruusaga ja põllu- ning paekivi osakestega, moodustades savirähka.

3.2. Ehitusgeoloogilised tingimused

Piirkonnas on geoloogiliseks aluspõhjaks devoni liivakivi, mis on kohati kaetud suhteliselt paksu savi- või moreenikihiga. Pealiskihis domineerivad väheviljakad soostunud leedemullad ja turbamullad. Kilingi-Nõmme linna ümbruses on peamised leostunud ja leetjad gleimullad ning madalsoomullad. Saarde, Lodja ja Kalita küla ümbruses esineb leostunud ja leetjaid muldasid. Tihemetsa ümbruses on õhukese (kohati < 2 m) pinnakattega ala.

Ehitusgeoloogiliselt jääb Saarde vald C4 rajooni (Kõrg-Eesti valdkond), mida iseloomustab Devoni platoo lainjas moreentasandik sellesse lõikunud ürgorgudega. Esineb väiksemaid voorestikke ning mõhnastikke. Pinnakatte paksus on reeglina suur (välja arvatud Tihemetsa ümbrus), domineerivaks pinnaseks on reeglina kivivaesem ning liivakam moreen. Liivade levik on väiksem, soostunud alasid on vähe ning nõrku savipinnaseid esineb harva. Aluseks on 4-5 meetri paksune moreen, orgudes kohati lammisetted ja nõrgad viirsavid. Pinnasevesi on tavaliselt 5-10 m sügavusel, orgudes maapinna lähedal.

Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi hüdroisohüpsid jäävad Saarde vallas enamjaolt 50-60 m vahele. Saarde vallas on puurkaevude erideebit ligikaudu 0,1-0,5 l/s *m (Eesti Hüdrogeoloogiline kaart, M 1:400 000). Valla veevarustuses tarbitakse peamiselt (14 pumplat) Kesk-Alam-Devoni (D2-1) põhjavee kogumi vett, mis levivad Pärnu (D2pr) ja Rezekne (D1rz) ning Tilže (D1tl) lademe peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis, milles esineb savikaid ja dolomiitse tsemendiga liivakivi vahekihte.

3.3. Põhjavee kaitstus

Põhjavee kaitstuse all mõistetakse veekihi kaetust vett vähe läbilaskvate kivimikihtidega, mis takistab reoainete imbumist põhjavette. Reostuskaitstus sõltub eeskätt katva pinnasekihi paksusest, selle litoloogilisest koostisest, filtratsiooniomadustest ja aeratsioonivööndi paksusest ning sorptsiooni-võimest.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

12

Olulised on ka reoaine omadused – migreerumisvõime, keemiline püsivus, sorbeerumus ja reaktsioon reoaine – kivim – põhjavesi. Loetletud tingimustest on olulisemateks pinnakatte paksus ja litoloogiline koostis ning nendest tulenevad filtratsiooniomadused, seda nii survelise kui ka surveta põhjavee puhul.

Joonis 3.1 Põhjavee kaitstus Saarde valla alal.

Arvestades eelmainitud kriteeriume, on maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjaveekihi loodusliku kaitstuse hinnang pindmise reostuse seisukohalt järgmine (Perens, jt. 2003):

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

13

• kaitsmata alad (väga kõrge reostusohtlikkus): alvarid; moreeni <= 2 m (k = 0,01– 0,5 m/d); liiv, kruus <= 20 m (k = 1–5 m/d);

• nõrgalt kaitstud alad (kõrge reostusohtlikkus): moreeni 2–10 m (k = 0,01–0,5 m/d); savi, liivsavi <= 2 m (k = 0,0001–0,005 m/d);

• keskmiselt kaitstud alad (keskmine reostusohtlikkus): moreeni 10–20 m (k = 0,01–0,5 m/d); savi, liivsavi 2–5 m, (k = 0,0001–0,005 m/d);

• suhteliselt kaitstud alad (madal reostusohtlikkus): moreeni > 20–50 m (k = 0,01– 0,5 m/d); savi > 5–10 m (k = 0,0001–0,005 m/d);

• kaitstud alad (väga madal reostusohtlikkus): moreeni > 50 m; savi > 10 m.

Saarde vallas on peamiselt tegemist keskmiselt (keskmine reostusohtlikkus) ja suhteliselt hästi kaitstud põhjaveega aladega (madal reostusohtlikkus). Tihemetsa alevikus on piirkonniti ka nõrgalt kaitstud põhjaveega alasid, kus on kõrge reostusohtlikkus. Samuti on Kikepera ümber ning Surju külast ida ja kirde poole põhjavesi nõrgalt kaitstud.

3.4. Pinnavesi ja vooluveekogud

Saarde vald paikneb peamiselt Pärnu jõe vesikonna alal, kus veekogusid on arvukalt. Keskkonnaregistri andmeil asuvad osaliselt või täielikult Saarde valla territooriumil 108 veekogu: 11 jõge, 11 looduslikku järve, 5 tehisjärve, 23 paisjärve, 39 oja, 1 kanal (Timmkanal), 4 kraavi (Marana, Peedi, Sillaotsa ja Soometsa kraav), 4 peakraavi (Järveotsa peakraav, Tuuliku peakraav (Kodaja oja), Kikepera peakraav (Rabakraav) ja Ristiküla peakraav) ning 10 allikat.

Saarde valla territooriumit läbivad mitmed Pärnu jõe lisajõed. Suurimaks neist on Reiu jõgi (registrikood VEE1145400), mis saab alguse Eesti - Läti piiri lähedalt Lätist Soka järvest ja suubub Pärnu jõkke. Reiu jõe pikkus on ca 72 km ning valgala ca 906 km2. Reiu jõgi on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu ning kuulub ühtlasi Humalaste jõe suudmest suubumiseni Pärnu jõkke lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse.

Vastavalt 2023.a. teostatud seirele oli Reiu jõe koondseisund lähtest kuni Humalaste ojani on hea, Humalaste ojast kuni suudmeni halb. Põhjuseks on elustikus tuvastatud elavhõbe (Hg) ja PBDE.

Reiu jõkke suubuvad:

- Lähkma jõgi (VEE1146800) on Reiu jõe parempoolne lisajõgi, mille lähe asub Kilingi-Nõmme linna lähistel. Jõe pikkus on 40 km, valgala 209 km². Tähtsamad lisajõed on Valdimurru, Kaskealuse ja Kutja oja. Lähkma jõkke suubub Marana kraav, mis on Kilingi-Nõmme reoveepuhasti suublaks. Lähkma jõe koondseisund oli vastavalt 2023. aasta Eesti pinnaveekogumite seisundi vahehinnangu aruandele kogu ulatuses hea;

- Vaskjõgi (VEE1147600), pikkus on 23,4 km, valgala 139 km2. Vaskjõgi on pikas ulatuses piiriks Saarde valla ja Pärnu linna vahel. Saarde vallas jääb jõe lähistele hajaasustusala. Vaskjõe koondseisund oli 2023. aasta seisuga hea;

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

14

- Humalaste jõgi (VEE1146400) läbib Kilingi-Nõmme linna ja Saarde küla. Jõe pikkus on 14 km, valgala 29,4 km2. Humalaste jõe koondseisund on lähtest Kilingi-Nõmme paisuni hea, Kilingi-Nõmme paisust suudmeni kesine tulenevalt paisude ja tõkestusrajatiste mõjust;

- Veelikse oja (9,6 km), Jurga oja (12,6 km), Külge oja (18 km) jt ojad. Veelikse oja seisund on 2023. aasta seisuga hea, Külge oja seisund on kesine (koprapaisud), Jurga oja seisundit ei ole hinnatud.

Saarde vallast voolab läbi ka Halliste jõgi (VEE1136000), kuhu suubub Kanaküla sillast 2 km alavoolu, Voltveti oru allikatest alguse saav Alva jõgi (26,9 km). Halliste jõest jääb Saarde valla idaosasse alamjooks, mis on särje-turva-haugi rikas. Alva jõe suubumiskohalt 2,5-3 km allavoolu, praegu inimtühja Reinse küla põhjapiiril, on jõel umbes poole kilomeetri pikkune kärestik – Vardja kosk. Halliste jõgi suubub Navestisse ja on selle suurimaks lisajõeks. Navesti jõgi on omakorda Pärnu jõe lisajõeks. Halliste jõe naabruses paiknevad Saarde valla asulatest Kanaküla ja Kamali küla (mõlemad vähem kui 50 elanikuga külad), Alva jõgi läbib Tihemetsa alevikku.

Halliste jõgi on karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu.

Halliste jõe koondseisund on Raudna jõest suudmeni „halb“. Keemilise seisundi mitte halva näitajana on esile toodud Cd ja Hg elustikus.

Alva jõe koondseisund oli 2023. aasta seisuga hea.

Ura jõgi (VEE1148100) möödub Tali külast lääne poolt ning on Tali küla biopuhasti suublaks. Ura jõe pikkus on 55,8 km ning see suubub merre. Tõitoja-Häädemeeste maanteest Timmkanali alguseni kuulub Ura jõgi lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse1. Ura jõe koondseisund oli 2023. aasta seisuga lähtest kuni Rae paisuni halb, Rae paisust suudmeni kesine. Ökoloogilise seisundi mitte hea põhjusena on märgitud toitained ning seda, et vesi tuleb soodest ja rabadest, on soojaveeline, Rae ja Grossi paisud lagunenud kalapääsudega.

Tabel 3.1. Jõed, ojad ja kraavid2 Veekogu Pikkus

(km)

Valgala

pindala

(km2)

Kuhu

suubub

Lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja

harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistus

Karpkala-

laste

elupaik

Veekoguga seotud

reoveepuhasti

väljalase Saarde

vallas

Ura jõgi 55,8 186 Meri Tõitoja-

Häädemeeste

maanteest

Timmkanali

alguseni

- Tali küla

reoveepuhasti

Reiu jõgi 72,2 905,5 Pärnu

jõgi

Humalaste jõe

suudmest

suubumiseni

- Surju asula puhasti

Humalaste

jõgi

15,9 29,4 Reiu jõgi - - Kilingi-Nõmme

sademevee väljalask

1 RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1 2 Lisatud on olulisemad käsitletavate asulatega seotud vooluveekogud.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

15

nr 1

Veelikse oja 9,6 39,6 Reiu jõgi - - Veelikse küla puhasti,

Marana

kraav

5,4 <10 Lähkma

jõgi

- - Kilingi-Nõmme

reoveepuhasti

Rae oja

(Kõveri oja,

Aruoja)

12,5 16,6 Ura jõgi Vt Ura jõgi - OÜ Kaunsaare

puhasti väljalase

Halliste jõgi 92 1890,7 Navesti

jõgi

- Jah

Tõlla oja 22,5 96,3 Halliste

jõgi

- - Tõlla küla

reoveepuhasti

Alva jõgi 26,9 59,7 Halliste

jõgi

- - Tihemetsa aleviku

puhasti

Allikas: Keskkonnaregister

Suurim järv Saarde vallas on Rae järv (9,7 ha). Valla suuruselt teiseks järveks on Saarde paisjärv (6 ha). Valla suuremateks paisjärvedeks on veel Kaalu, Veelikse, Kamali, Tõlla, Kurgoja, Oraveski, Rahu ja Punapargi järved. Järved loovad head eeldused piirkonna turismimajanduse arendamiseks, lisades piirkonna maastikule vahelduslikku ilu. Soodes on palju alla 2 ha suurusi umbjärvi – Tõrga raba laugas, Rongu raba laugas.

3.5. Looduskaitse

Saarde vallas on inimasustus koondunud maanteede ümbrusesse ning valla territooriumil on palju vähese inimmõjuga piirkondi. Üldjuhul paiknevad kaitstavad loodusalad hajaasustusega piirkondades.

Keskkonnaportaali andmetel paiknevad Saarde vallas järgmised rahvusvahelise tähtsusega loodusalad:

1) Kanaküla loodusala (RAH0000292); 2) Järveotsa loodusala (RAH0000307); 3) Kalita loodusala (RAH0000296); 4) Kosemäe loodusala (RAH0000290); 5) Saunametsa loodusala (RAH0000329); 6) Allikukivi loodusala (RAH0000306); 7) Alva-Kärsu loodusala (RAH0000665); 8) Valgeraba loodusala (RAH0000327); 9) Metsaääre loodusala (RAH0000326); 10) Tolkuse loodusala (RAH0000297); 11) Siiraku loodusala (RAH0000328); 12) Laiksaare loodusala (RAH0000310); 13) Luitemaa loodusala (RAH0000615); 14) Põhja-Liivimaa linnuala (RAH0000122); 15) Sookinga loodusala (RAH0000573); 16) Reiu jõe loodusala (RAH0000616); 17) Sookuninga looduskaitseala (RAH0000668); 18) Luitemaa (RAH0000685); 19) Nigula looduskaitseala (RAH0000057);

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

16

20) Nigula loodusala (RAH0000501); 21) Luitemaa linnuala (RAH0000105); 22) Kikepera linnuala (RAH0000118); 23) Kahvena loodusala (RAH0000280); 24) Sanga loodusala (RAH0000608); 25) Soomaa linnuala (RAH0000082); 26) Soomaa Rahvuspark (RAH0000058); 27) Soomaa loodusala (RAH0000550).

Saarde valla territooriumil on keskkonnaportaali andmeil registreeritud 1274 vääriselupaika ning 2952 kaitsealuse liigi leiukohta, sh 81 I kaitsekategooria liigi leiukohta (nt must toonekurg, kaljukotkas, merikotkas, väike-konnakotkas, habekakk jt). Kaitstavaid loodusobjekte on 344, sh 96 kaitsealuse liigi püsielupaika. Täpsem info on kättesaadav keskkonnaportaalis (https://keskkonnaportaal.ee/).

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

17

4. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKUD NÄITAJAD

4.1. Üldandmed

Saarde vald asub Pärnumaa kaguosas. Valla keskus asub Kilingi-Nõmme linnas, selle kaugus Pärnust on 40 km, Viljandist 50 km, Valgast 100 km ja Tallinnast 170 km. Saarde valla territooriumi iseloomustab metsarohkus, märkimisväärse osa moodustavad ka sood ning rabad (Saessaare raba, Valgeraba, Maarjapeakse raba, Tõrga raba, Sookuninga raba, Tõlla raba, Lipsu raba, Korbi soo, Viira soo, Rongu soo jt). Valla naabriteks on Häädemeeste vald ja Pärnu linn Pärnumaal, Mulgi ja Põhja-Sakala vald Viljandimaal ning lõunas Läti Vabariik. Saarde valla pindala on 1065 km². Saarde vald jaguneb asulateks, milleks on vallasisene linn Kilingi-Nõmme, Tihemetsa alevik ja 36 küla: Allikukivi, Ilvese, Jaamaküla, Jäärja, Kalda, Kalita, Kamali, Kanaküla, Kikepera, Kõveri, Kärsu, Laiksaare, Lanksaare, Leipste, Lodja, Lähkma, Marana, Marina, Metsaääre, Mustla, Oissaare, Pihke, Rabaküla, Reinu, Reinse, Ristiküla, Saarde, Saunametsa, Sigaste, Surju, Tali, Tuuliku, Tõlla, Veelikse, Väljaküla ja Viisireiu küla. Suuremad asulad on Kilingi-Nõmme linn (1518 elanikku3), Tihemetsa alevik (410), Saarde küla (254), Surju küla (239) ja Tali küla (184). Saarde vallas on järgmised õppeasutused:

Kilingi-Nõmme gümnaasium; Surju Kool; Kilingi-Nõmme Lasteaed Krõll.

Kilingi-Nõmme linnas tegutseb Kilingi-Nõmme Muusikakool. Põhimaanteedest läbib Saarde valda Valga-Uulu maantee ning Tartu – Viljandi – Kilingi- Nõmme maantee. Suuremad asulad on koondunud peamiselt eeltoodud maanteede lähistele ning Reiu jõe lähistele. Üleriigiliselt on kavandamisel valda läbiv Rail Baltica kiirraudtee.

Joonis 4.1. Rail Baltica trassikoridor Saarde vallas (Allikas: https://gis.railbaltica.org/portal/apps/webappviewer/index.html?id=5e16198d401649 7dbfc826d3b99b1467)

3 Statistikaameti andmed 01.01.2024 seisuga

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

18

4.2. Elanikkonna tarbimise taustandmed Rahvastik Vastavalt Statistikaameti andmebaasi tabelile RV0282 on elanike arvud 01. jaanuari seisuga muutunud Saarde vallas aastatel 2018-2024 alljärgnevalt:

Tabel 4.1. Elanike arv Saarde vallas 01. jaanuari seisuga 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Saarde vald 4636 4546 4505 4455 4349 4393 4386 Andmed: Statistikaamet

Aastatel 2018-2024 on Saarde valla elanike arv vähenenud 250 võrra. Rahvastikuregistri andmetel elas 01.11.2024 seisuga Saarde vallas 4303 elanikku. Saarde valla rahvastiku soo ja vanuskoosseisu iseloomustab järgnev rahvastikupüramiid.

Joonis 4.2 Saarde valla rahvastikupüramiid

Järgnevas tabelis on toodud ühisveevärgiga ja ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike arvud asulate lõikes.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

19

Tabel 4.2. ÜVK-ga liitunud elanike arv asulate lõikes 01.11.2024 seisuga

Asula Elanike arv Liitunud ühisveevärgiga (%)

Liitunud ühiskanalisatsiooniga (%)

Kilingi-Nõmme 1518 97 91

Saarde 254 56 52

Tihemetsa 410 91 88

Surju 239 57 57

Tali 184 78 67

Veelikse 78 65 42

Jaamaküla 100 71 -

Rabaküla 105 47 -

Tõlla 57 97 29

Kokku 2945

Allikas: rahvastikuregister, nõudlusanalüüs

4.3. Vee-ettevõte Vee- ja kanalisatsiooniteenust Saarde vallas osutab Osaühing Saarde Kommunaal, mis kuulub 100% Saarde vallale. OÜ Saarde Kommunaali põhikirjajärgsed tegevusalad on järgmised:

- elamute ja ettevõtete olmeveega varustamine; - reovee puhastamine ja suublasse juhtimine; - maastiku hooldus ja korrashoid; - autobusside transport; - autode ja trakorite teenus; - tavandisaali kasutus; - hoonete ja objektide haldamine; - aia- ja haljastujäätmete bioloogiline töötlemine.

OÜ Saarde Kommunaal struktuur alates 07.09.2023 on toodud järgneval joonisel:

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

20

Juhatuse liige

Veemajanduse juht

Pearaamatupidaja

Kalmistud

Raamatupidaja ÜVK operaator

Bussijuht

Bussijuht

ÜVK operaator

Reoveepuhasti

operaator

Bussitransport Töökoda

Saarde kalmistud

Surju kalmistud

Masinist

Masinist

Heakorraspetsialist

Heakorraspetsialist

Heakorraspetsialist

/katlakütja

Masinist

Jäätmejaama

operaator

Jäätmejaama

operaator

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

21

OÜ Saarde Kommunaal haldab ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteeme: - Kilingi-Nõmme linna reoveekogumisalal (RKA0670298, reostuskoormusega 2061 inimekvivalenti (ie); - Tihemetsa reoveekogumisalal (RKA0670299, reostuskoormusega 500 ie); - Saarde reoveekogumisalal (RKA 0670300, reostuskoormusega 150 ie); - Tali reoveekogumisalal (RKA0670307, reostuskoormusega 150 ie); - Surju reoveekogumisalal (RKA0670278, reostuskoormus 400 ie); - Jaamaküla reoveekogumisalal (RKA0670275, reostuskoormus 180 ie); ning Tõlla, Rabaküla ja Veelikse külades, mis ei asu reoveekogumisaladel.

4.4. Vee- ja kanalisatsioonitariifid füüsilistele ja juriidilistele isikutele Alates 01. augustist 2023. a kehtivad vee- ja kanalisatsioonitariifid Saarde vallas:

• tasu võetud vee eest 1,92 eurot/m3 (koos käibemaksuga);

• tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 2,60 eurot/m3 (koos käibemaksuga); Alus: Konkurentsiameti 27.11.2018. a otsus nr 9-3/2023-023, millega kooskõlastati veeteenuse hind.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

22

5. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI OLEMASOLEV OLUKORD 5.1. Üldist

5.1.1. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Peatükis 5 käsitletakse Saarde valla olemasolevate ühisveevärgi ja - kanalisatsioonirajatiste seisukorda. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on Saarde vallas rajatud Kilingi-Nõmme linnas ja Tihemetsa alevikus, Saarde, Surju, Tali, Veelikse ja Tõlla külas, ühisveevärk Jaamaküla ja Rabaküla külades. ÜVK-rajatiste asukohad ja reoveekogumisalade piirid on näidatud Lisa 1 joonistel, nendest tuleb lähtuda edasisi investeeringuplaane tehes. Andmed Saarde valla ühisveevärgi- ja -kanalisatsioonisüsteemide olemasoleva seisukorra ja arenguperspektiivide kohta pärinevad OÜ-lt Saarde Kommunaal.

5.1.2. Sademeveekanalisatsioon Sademevesi juhitakse kogu valla ulatuses läbi kraavide või sademeveetorustike veekogudesse või eesvooludesse ja kraavidesse. Kui põllumaa jaoks ehitatud kuivendussüsteemid ei taga vajalikku liigvee äravoolu, tuleb sademeveekanalisatsiooni kavandamisel tagada sademevee ärajuhtimine sellise eesvooluni, mis suudab vastu võtta vajaliku vee koguse. Planeeritavatest ja rekonstrueeritavatest parklatest kogunev sademevesi tuleb puhastada õli-liivapüüduritega. Maapinna planeerimisel tuleb tagada vee äravool loomulikus suunas, mitte takistada vee äravoolu või tekitada tammi. Sademevett ei tohi suunata naaberkinnistule. Piirkonda sobiva lahenduse valikul tuleb lähtuda olemasolevatest võimalustest, pinnase eripärast ja pinnavormidest, olemasolevast taristust ja mitmetest teguritest, mis määravad ära lahenduse teostatavuse, võimalused ja tehnilise lahenduse. Käesoleva ÜVK arendamise kavaga määratakse vee-ettevõtte tegevuspiirkonnas asuvad ja avalikus huvis kasutatavad sademevee rajatised ühiskanalisatsiooni osaks. Ühiskanalisatsiooni osaks määratud rajatisteks on sademevee kraavid, sademeveetorud, sh drenaažitorud, sademevee restkaevud, sademevee vaatluskaevud ning sademevee pumplad. Ühiskanalisatsiooni osaks ei määrata: • maaparandussüsteeme maaparandusseaduse tähenduses; • Transpordiameti kinnistutel või riigimaantee koosseisus asuvaid rajatisi; • kinnistu tarbeks spetsiaalselt ehitatud sademevee rajatisi (sh avalikul tänaval/teel asuvaid, kui avalikult kasutataval maal ei ole rajatisega ühendatud ühtegi avalikul teel asuvat restkaevu); • kaugkütte süsteemi drenaažitorustikke, äriühingutele/ettevõtetele kuuluvaid sademevee rajatisi; • ühiskanalisatsiooni osaks ei ole erakinnistutel olevad lokaalsed sademeveesüsteemid (sh drenaažisüsteemid) ning looduslikud veekogud (ojad, jõed, järved). Piirkondades, kus puudub sademeveekanalisatsioon, on lahenduseks sademevee pinnasesse immutamine.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

23

Saarde valla asulates kasutatakse sademevee ärajuhtimisel peamiselt kraave. Kraavid vajavad hooldamist, lõiguti on kraavid võsa täis kasvanud, mitmed truubid vajavad korrastamist.

Tabel 5.1. Sademevee kraavid Asum/küla Kraavide pikkus jm Valgalasid tk

Kilingi-Nõmme 8748 12

Tihemetsa 830 2

Surju 1740 4

Tali 140 1

Veelikse 250 1

Jaamaküla 1125 2

Metsaääre 515 1

Tõlla 130 1

KOKKU 13478 24

Lahkvoolseid sademevee torustikke on rajatud Kilingi-Nõmme linna ja Tihemetsa aleviku territooriumil. Tabel 5.2. Sademevee lahkvoolsed torustikud

Asum/küla Sademeveetorustik jm Drenaaž jm Valgalasid tk

Kilingi-Nõmme 1825 0 3

Tihemetsa 145 0 2

KOKKU 1970 0 5

Sademevee kvaliteet Sademevee suublasse juhtimise nõuded on reguleeritud veeseaduse §-s 129, mille kohaselt suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja vee erikasutuse keskkonnaloaga (veeloaga) või kompleksloaga määratud heitkogustele. Veeluba on veeseaduse kohaselt muuhulgas kohustuslik siis, kui juhitakse suublasse saasteaineid ning kui suublasse juhitakse sademevett jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Sademevee suublasse juhtimisel tuleb tagada, et vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund ei halveneks. Vastavalt veeloale L.VV/327299 seirab OÜ Saarde Kommunaal kaht sademevee väljalasku Kilingi-Nõmme linnas, keskkonnaluba KL-520286 reguleerib Saarde jäätmejaama sademevee väljalasku. OÜ Saarde Kommunaal hallatavates sademevee väljalaskudes määratakse üks kord poolaastas heljumi, vesinikioonide ja naftasaaduste kontsentratsioonid. Valgalade kaardistamine Käesoleva töö käigus kaardistati tiheasustusala sademeveesüsteeme valgalade põhiselt ning anti igale valgalale hinnang 5 palli süsteemis:

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

24

5 – väga hea; 4 – hea; 3 – rahuldav; 2 – kesine; 1 – halb.

Sademeveesüsteemide valgalade hinnanguid Saarde valla asulate lõikes iseloomustab alljärgnev tabel: Tabel 5.3. Sademeveesüsteemide valgalade hinnangute koondtabel Asum/küla Valgalasid

kokku Väga hea Hea Rahuldav Kesine Halb

Kilingi- Nõmme

13 2 1 6 3 1

Tihemetsa 2 0 0 2 0 0

Tali 1 0 0 1 0 0

Veelikse 1 0 0 1 0 0

Jaamaküla 2 0 0 2 0 0

Metsaääre 1 0 0 1 0 0

Tõlla 1 0 0 1 0 0

Kokku 21 2 1 14 3 1

Lisa 1 joonistel on kajastatud sademeveesüsteemi laiendamist vajavad piirkonnad. Lisa 3 on toodud peamised andmed valgalade kohta (pindala, sademeveetorustike pikkus, kraavide pikkus, valgala seisukorra hinnang, suubla).

5.1.3. Tuletõrje veevarustus Saarde valla ÜVK piirkonnas peab normikohane tuletõrje veevarustus vastama perspektiivselt Eesti standardile EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Üheastmeliste puurkaevpumplate korral pole tehniliselt võimalik tuletõrjevee tagamine vastavalt standardi nõuetele ühisveevõrgu baasil. Seega jääb ainsaks võimaluseks kasutada tuletõrje veemahuteid ja looduslikke veevõtukohti. Torustike ja pumplate dimensioneerimisel on arvestatud, et vajalik tulekustutusvee vooluhulk on: • korruselamute, ühiskondlike hoonete ja äri-/tootmishoonete piirkonnas – 15 l/s; • 1-2 korruseliste elamute piirkonnas 10 l/s. Minimaalne rõhk kustutusveevõtu kohas on maksimaalse tarbimistunni ajal 10 m. Ka mahutite mahu arvutamisel on arvestatud, et neis oleks lisaks tarbevee reguleermahule pidevalt tagatud ka vajalik tulekustutusvee hulk: • 1-2 korruseliste elamute piirkonnas Qtuli = 10 x 3,6 x 3 = 108 m3; • muul juhul Qtuli = 15 x 3,6 x 3 = 162 m3. Veevärgi ehitusprojektile tuleb lisada veevärgi haldaja kinnitus vajaliku koguse veehulga kättesaadavuse kohta ja veevõtu tingimused. Ühisveevärgi kasutamist kustutusvee allikana tuleb põhjalikult kaaluda, arvestades veevõrgu hüdraulilist režiimi, veetarbimist ja alternatiivsete veeallikate kasutamise võimalusi. Juhul kui vooluhulgad on kustutusvee jaoks väga suured võrreldes igapäevase veevajadusega, tuleb kaaluda muid võimalikke lahendusi.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

25

Tuletõrjehüdrantide vahelised kaugused ühisveevärgi jaotustorustikul ei tohi ületada 200 m, arvestusega, et kõik hooned ja rajatised, mille puhul on nõutud välimine kustutusvesi, ei tohi olla kaugemal kui 100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast. Ehituspiirkondade tuletõrje veevarustus lahendatakse vastavuses tuleohutuse nõuetele detailplaneeringutes. Veevõtukohtadele tuleb tagada juurdepääs koos vajalike ümberpööramisplatsidega. Oluline on tuletõrje veevõtukohtade rajamine ja hooldamine, eriti hajaasustuses väljaspool nõuetekohaste veevarustussüsteemidega varustatud piirkondi. Varem välja ehitatud tuletõrjevee mahutid vajavad ülevaatamist, et anda hinnang nende tehnilisele seisundile ja edaspidisele kasutatavusele. Selleks tuleb koostada eraldi uuring. Tuletõrje veevarustus on Saarde valla külades algselt lahendatud tuletõrje veemahutite ja pinnaveekogude baasil. Veemahutite täitmise ja tühjendamise pumbad on kas amortiseerunud või demonteeritud, veemahutid vajavad renoveerimist.

5.2. Kilingi-Nõmme linn

Kilingi-Nõmme linnas elab rahvastikuregistri andmetel 01.11.2024 seisuga 1518 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 97% ning ühiskanalisatsiooniga 91% Kilingi-Nõmme elanikest. Kilingi-Nõmme linn paikneb Kilingi-Nõmme reoveekogumisalal (2061 ie). Kilingi-Nõmme alal on põhjavesi suhteliselt kaitstud. Kilingi-Nõmme linna ÜVK-süsteemid on näidatud töö Lisa 1 joonistel 1-1, 1-2 ja 1-3.

Ühisveevärgi objektid

5.2.1. Puurkaev-pumplad Kilingi-Nõmme linna ühisveevärgi veevarustus baseerub Kilingi-Nõmme (katastri nr 7646) ja tarbepuurkaevul (katastri nr 10943), mille vesi töödeldakse samas paiknevas veetöötlusjaamas. Lisaks on Kilingi-Nõmme linnas 4 lokaalset puurkaev-pumplat: Urve, Metsamajandi, Aia ja Sauna. Metsamajandi puurkaev on reservis, ülejäänud puurkaevud kuuluvad perspektiivis tampoonimisele. Mitmetes Kilingi-Nõmme linna ühisveevärgita majapidamistes on probleemiks joogivee piisavus, eriti suveperioodil. Eramute juurde rajatud individuaalkaevud ei võimalda elanikele tagada piisavalt joogivett. 5.1.1.1 Kilingi-Nõmme puurkaev (ka Kooli-Sambla puurkaev, katastri nr 7646) Puurkaev-pumpla rajati 2011.-2012. a. Hoone soojustati, välisviimistlusel kasutati terasprofiilplekki. Paigaldati elektriküttesüsteem, ventilatsioon, välisvalgustus. Elektri- ja automaatikasüsteemide osas paigaldati PLC-kontroller, rõhuandur, nivooandur, kulumõõtja ning analoogväljundiga temperatuuriandur, valvekeskusseade. Paigaldati pump: 18 m3/h, H=50 m.

Lubatud veevõtt on 55 000 m3/aastas. 2023. aastal oli veevõtt puurkaevust 26 297 m3.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

26

5.1.1.2. Tarbepuurkaev (ka Künka tn puurkaev, katastri nr 10943) Puurkaev-pumpla rajati aastatel 2011-2012. Hoone soojustati, välisviimistlusel kasutati terasprofiilplekki. Paigaldati elektriküttesüsteem, ventilatsioon ja välisvalgustus. Hoone brutopindala on 7,3 m2

. Elektri- ja automaatikasüsteemide osas paigaldati PLC- kontroller, rõhuandur, nivooandur, kulumõõtja ning analoogväljundiga temperatuuriandur, valve-keskusseade. Paigaldati pump: 18 m3/h, H=50 m. Lubatud veevõtt on 55 000 m3 aastas. 2023. aastal oli veevõtt puurkaevust 31 512 m3. 5.1.1.3. Kilingi-Nõmme metsamajandi puurkaev-pumpla (katastri nr 7632) Puurkaev on puuritud 1967. a. Puurkaevu vesi on kvaliteetne ning probleeme ei ole ka üldraua sisaldusega. Puurkaev-pumpla on maa-alune, asudes valla maa-alal, kus hetkel toimub väikesemahuline aiapidamine naabruskonna elanike poolt, mistõttu ei ole tagatud puurkaev-pumpla nõuetekohane sanitaarkaitseala. Puurkaev-pumpla vett kasutatakse ka aiamaade kastmiseks. Pumpla maa-alune osa on õhutatud ja rahuldavas seisukorras, va. ajutine liigniiskus, mis mõjutab elektroonikat. 2005. a renoveeriti pumpla sisustust, hiljem ei ole olulisi rekonstrueerimistöid ellu viidud. Lubatud veevõtt on 5000 m3/aastas. 2023. aastal puurkaevust vett ei võetud. Kilingi-Nõmme veemajandusprojekti II etapi elluviimise tulemusena jäi puurkaev- pumpla reservi. Vajadusel on puurkaev-pumpla võimalik kasutusele võtta. 5.1.1.4. Urve tn. puurkaev-pumpla (katastri nr 7642) Urve tn puurkaev on rajatud 1980. a ning selle omanikuks on Saarde vald. Kilingi- Nõmme veemajandusprojekti II etapi raames ühendati Urve tn tsentraalse veevõrguga ning piirkonda varustatakse veega Kilingi-Nõmme veetöötlusjaamast. Urve tn puurkaev-pumpla järele vajadus seetõttu puudub, puurkaev on kavas tampoonida.

5.1.1.5. Sauna puurkaev-pumpla (katastri nr 7637) on rajatud 1952. a Puurkaevul eraldi hoone puudub, elektrikilp ning pumpa reguleeriv veeautomaat paiknevad sauna hoones. Puurkaev on plaanis tampoonida, kuna ainsat tarbijat - Kilingi-Nõmme sauna - varustatakse alates 2018. a veega Kilingi-Nõmme veetöötlusjaamast.

5.1.1.6. Aia tn puurkaev-pumpla (katastri nr 7635)

Pumpla hoone on ehitatud 1970. a. Pumpla ja puurkaev on võetud Saarde Vallavalitsuse bilanssi ja antud hallata OÜ-le Saarde Kommunaal. Seoses VTJ kasutusse võtuga jäi puurkaev alates 2013. a reservi. Aia tn pumpla kompleksi kuulub 150 m3 reservuaar (pumplahoone kõrval, muldes) ja 80 m3 mahuti. Aia tn puurkaev-pumpla rajatised on kavas lammutada ning puurkaev tampoonida.

5.2.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt Kilingi-Nõmme veetöötlusjaam rajati aastatel 2011-2012, sama katuse alla toodi veetöötlussüsteemid, II astme pumpla ning töödeldud vee reservuaarid (2 x 150 m3). Reservuaarides säilitatav tuletõrjevee maht on 162 m3. Arvestades puurkaevudest võetava vee suurt raua ja mangaanisisaldust, paigaldati aereerimisel rajanev raua- ja mangaanieralduse süsteem. Veetöötlusjaama paigaldati doseerimissüsteem naatriumhüpokloriti doseerimiseks, kui peaks esinema mikrobioloogiline reostus.

Survetõstepumpade juhtimine rajati vastavalt rõhule linna veevõrgus, selleks paigaldati trassile rõhuandurid (2 tk). II astme pumpade puhul on arvestatud, et maksimaalselt

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

27

töötab korraga 3 pumpa ning üks pump on alati varus ning programmeeritud tööaja järel leiab aset tööpumpade automaatne vahetus.

Tuletõrje veevarustus tagatakse samuti survetõstepumpade abil, pumpade juurdelülitamine leiab aset kui teiste pumpade paralleelse tööga pole võimalik tagada linnale vajalikku vooluhulka ettenähtud rõhu (3 bar) juures.

Paigaldati järgmised põhiseadmed:

• survefiltrid 2 tk 1250 mm raua ja mangaanieralduse läbiviimiseks;

• survetõstepumbad (a 28 m3/h, H=40m);

• pesuveepump (36 m3/h, H=15-20m);

• hüdrofoor 200 l;

• staatiline mikser toorvee aereerimiseks;

• õlivaba kompressor, õhurõhu paagiga 100 l toorvee aereerimiseks. Veetöötlusjaam rajati, arvestades maksimaalse veetarbimise kalkulatsioonis järgmiseid parameetreid:

• vee tarbimine Qkd – 297 m³/d;

• max ööpäevane vooluhulk, Qmaxd – 297 x 1,2 = 356,4 m3/d;

• tunni keskmine, Qkh : 356,4 / 24 = 14,85 m3/h;

• max tunnitootlikkus, Qmaxh = kmaxh x Qmaxd / 24

• kmaxh = 1,2 x 1,6 = 1,92; max tunnitootlikkus, Qmaxh = 1,92 x 356,4 /24 = 28,5 m3/h (7,9 l/s);

• tuletõrjevee vajadus, 15 l/s 3 tunni jooksul;

• reservuaarides säilitatav tuletõrjevee varumaht on 162 m3. 2024. aastal renoveeriti betoonist joogiveemahutite siseseinad. Varem paigaldatud hüdroisolatsioonikiht eemaldati, kõikidele pindadele tehti survepesu. Paigaldati uus võõphüdroisolatsioonikiht, toruläbiviigud tihendati. Veetöötlusjaamast väljuva töödeldud vee kvaliteedi analüüsitulemused on toodud järgnevas tabelis: Tabel 5.4. Veetöötlusjaamast väljuva vee kvaliteet

Näitaja Ühik Piirsisaldus Kilingi-Nõmme

veetöötlusjaam, peale veetöötlust, 07.12.2023

Alumiinium μg/l 200 < 50

Antimon μg/l 5,0 0,075

Arseen μg/l 10,0 < 0,05

Benseen μg/l < 0,05

Boor mg/l 1,0 0,14

Bromodiklorometaa n

μg/l

< 0,1

Dibromoklorometa an

μg/l

< 0,1

1,2-dikloroetaan μg/l 3 < 0,1

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

28

Tetrakloroeteen μg/l < 0,1

Tribromometaan (bromoform)

μg/l

< 0,1

Trikloroeteen (trikloroetüleen)

μg/l

< 0,1

Triklorometaan (kloroform)

μg/l

< 0,03

Benso(a)püreen μg/l 0,010 < 0,002

Benso(b)fluorantee n

μg/l

< 0,002

Benso(g,h,i)perülee n

μg/l

< 0,002

Indeno(1,2,3- cd)püreen

μg/l

< 0,002

Elavhõbe μg/l 1,0 < 0,005

Keemiline hapnikutarve (permanganaatne)

mg/l 5,0 1,1

Kaadmium μg/l 5,0 < 0,01

Kroom μg/l 50,0 < 0,05

Mangaan μg/l 50 < 10

Naatrium mg/l 200 21

Nikkel μg/l 20,0 3,5

Kloriid mg/l 250 6,4

Fluoriid mg/l 1,5 0,59

Plii μg/l 10,0 0,66

Raud μg/l 200 < 20

Seleen μg/l 10,0 < 0,05

Vask mg/l 2 0,013

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 567

pH 6,5-9,5 7,9

Tsüaniid μg/l 50 < 3

Värvus mg/l Pt Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike muutusteta 2,2

Sulfaat mg/l 250 0,81

Nitrit mg/l 0,5 < 0,015

Nitraat mg/l 50 < 0,044

Hägusus NTU < 0,5

Maitseläve indeks TFN Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike muutusteta 1

Lõhnaläve indeks TON Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike muutusteta 1

Ammoonium mg/l 0,5 < 0,011

Coli-laadsed bakterid

arv/100 ml 0

0

Soole enterokokid arv/100 ml 0 0

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

29

Näitaja Ühik Piirsisaldus Kilingi-Nõmme

veetöötlusjaam, peale veetöötlust, 07.12.2023

Alumiinium μg/l 200 < 50

Antimon μg/l 5,0 0,075

Arseen μg/l 10,0 < 0,05

Benseen μg/l < 0,05

Boor mg/l 1,0 0,14

Bromodiklorometaa n

μg/l

< 0,1

Dibromoklorometa an

μg/l

< 0,1

1,2-dikloroetaan μg/l 3 < 0,1

Tetrakloroeteen μg/l < 0,1

Tribromometaan (bromoform)

μg/l

< 0,1

Trikloroeteen (trikloroetüleen)

μg/l

< 0,1

Triklorometaan (kloroform)

μg/l

< 0,03

Benso(a)püreen μg/l 0,010 < 0,002

Benso(b)fluorantee n

μg/l

< 0,002

Benso(g,h,i)perülee n

μg/l

< 0,002

Indeno(1,2,3- cd)püreen

μg/l

< 0,002

Elavhõbe μg/l 1,0 < 0,005

Keemiline hapnikutarve (permanganaatne)

mg/l 5,0 1,1

Kaadmium μg/l 5,0 < 0,01

Kroom μg/l 50,0 < 0,05

Escherichia coli arv/100 ml 0 0

Kolooniate arv arv/1 ml Ebaloomulike muutusteta 3

Tabel 5.5. Veekvaliteet: Kilingi-Nõmme lasteaed Krõll, Aia tn. 1

Näitaja Ühik Piirsisaldus 06.03.2024 04.06.2024 28.08.2024

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 573 556 576

pH 6,5-9,5 7,6 7,7 7,7

Värvus mg/l Pt Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulik

e muutusteta

3,7 2,7 2,8

Hägusus NTU < 0,5 < 0,5 < 0,5

Maitseläve indeks

TFN 1 1 1

Lõhnaläve indeks TON 1 1 1

Ammoonium mg/l 0,5

Üldraud mg/l 0,2 0,017 < 0,01 0,010

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

30

Coli-laadsed bakterid

arv/100 ml 0 0 0 0

Soole enterokokid

arv/100 ml 0 0

Escherichia coli arv/100 ml 0 0 0 0

Kolooniate arv arv/1ml Ebaloomulik

e muutusteta

0 0 220

Tabel 5.6. Veekvaliteet Kilingi-Nõmme linnas, proovivõtukoht Kilingi-Nõmme Gümnaasium, Sambla tn. 18

Näitaja Ühik Piirsisaldus 06.03.2024 04.06.2024 28.08.2024

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 572 548 577

pH 6,5-9,5 7,7 7,6 7,7

Värvus mg/l Pt Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulik

e muutusteta

3,9 2,6 2,4

Hägusus NTU < 0,5 < 0,5 < 0,5

Maitseläve indeks

1 1 1

Lõhnaläve indeks TON 1 1 1

Ammoonium mg/l 0,5

Üldraud mg/l 0,2 0,017 0,014 < 0,01

Coli-laadsed bakterid

arv/100 ml 0

0 0

Soole enterokokid

arv/100 ml

0 0

Escherichia coli arv/100 ml 0 0 0 0

Kolooniate arv arv/1 ml Ebaloomulik

e muutusteta

3 0 250

Terviseameti 10.01.2024 üldhinnangu alusel on Kilingi-Nõmme ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Seoses uute klientide lisandumisega on vajalik veetöötlusjaama filtrite tootlikkust suurendada.

5.2.3. Veetorustikud Kilingi-Nõmme linna veetorustike pikkus oli 2023. aasta seisuga 23,972 km. Perioodil 2010-2013 rajati või rekonstrueeriti kokku ca 6 km veetorustikku. 2015. a veeprojekti raames rajati/rekonstrueeriti täiendavalt 6,389 km veetorustikku. Aastatel 2016-2018 viidi ellu Kilingi-Nõmme reoveekogumisala veemajandusprojekti II etapp, mille käigus rekonstrueeriti amortiseerunud torustikud ning laiendati ühisveevärki, tagamaks nõuetekohase joogivee kättesaadavus Kilingi-Nõmme reoveekogumisalal elavatele inimestele. Ühisveevärgiga liitumise võimalus puudub Hommiku tn kinnistutel.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

31

5.2.4. Tuletõrje veevarustus Kilingi-Nõmme linnas on kasutusel tuletõrjehüdrandid. Enamust Kilingi-Nõmme linna tuletõrje otstarbel kasutatavast veeressursist hoitakse veetöötlusjaama juures paiknevas reservuaaris (reservvee maht 162 m3). Tuletõrje veevarustus tagatakse survetõstepumpade abil, pumpade juurdelülitamine leiab aset kui teiste pumpade paralleelse tööga pole võimalik tagada linnale vajalikku vooluhulka ettenähtud rõhu (3 bar) juures.

Ühiskanalisatsiooni objektid

5.2.5. Reoveepuhastusseadmed Kilingi-Nõmme reoveepuhasti on rajatud aastatel 2017-2018. Kilingi-Nõmme reoveepuhastiks on aktiivmudatehnoloogial põhinev puhasti. Puhasti on üheliiniline. Puhasti on ette nähtud olmereovee puhastamiseks. Dimensioneeritud jõudlusnäitajad on järgmised: Tabel 5.7. Kilingi-Nõmme reoveepuhasti projekteerimise lähteandmed

Näitaja Väärtus Ühik

Qproj 200,0 m3/d

Inimekvivalente 2100 IE

BHT7 126,0 kg/d

Puhasti põhiosad on kompaktne võre-liivapüünisel reovee mehaaniliseks puhastamiseks, anaeroobne bioloogilise fosforiärastuse (Bio-P) mahuti, anoksiline denitrifikatsioonimahuti, õhustuskamber, milles reovett õhustatakse ja segatakse ning järelsetiti, kus aktiivmuda eraldub õhustuskambrist välja voolavast aktiivmudasegust. Osa eraldatud aktiivmudast (liigmuda) pumbatakse mudamahutisse, mis seejärel veetustatakse mudatahendusseadmes (tsentrifuugil) ning viiakse lõpuks kompostimis- väljakule kompostimiseks. Kilingi-Nõmme puhastis toimuv reoveepuhastus jaguneb allpooltoodud tehnoloogilisteks etappideks:

Mehaaniline eelpuhastus Kilingi-Nõmme reovee peapumplast (Järve tn reoveepumpla) pumbatakse reovesi teenindushoones asuvale võreseadmele-liivapüünisele (kompaktseadmele) Rotamat Ro5. Eelpuhastusseadme ees paikneb siibrisõlm, kust saab reovee juhtida kas võreseadmesse või reoveepuhastist mööda, otse biotiiki.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

32

Reovesi läbib järjestikku nii automaatvõre kui ka liivapüünise ja juhitakse läbi jaotussõlme kas ühtlustusmahutisse või anaeroobsesse mahutisse. Võreseade käivitub automaatselt veenivoo tõusmisel võre vastuvõtukambris. Eelpuhastusseade on ühendatud väljatõmbeventilatsiooniga. Automaatses võreseadmes eemaldatakse üle 3 mm mõõduga reovee ujuvosised. Võreseade on varustatud prahi pesusõlmega ning prahti tihendava kruvitransportööriga. Eelpuhastusseadme poolt kokku kogutud võrepraht ja liiv juhitakse prügikonteineritesse. Mehaaniliselt puhastatud reovesi juhitakse tavaolukorras ühtlustusmahutisse, vajadusel otse bioloogilisse puhastusse, anaeroobsesse mahutisse. Reovee juhtimiseks ühte või teise mahutisse, on võreseadme järel jaotuskaev erinevatel kõrgustel olevate väljavoolutorudega ja automaatse siibriga, reovee suunamine kas anaeroobsesse- või ühtlustusmahutisse toimub automaatselt. Juhul kui reovee ööpäevased- ja tunnivooluhulgad on alla dimensioneeritud piiri, on otstarbekas juhtida reovesi peale mehaanilist puhastust otse anaeroobsesse mahutisse. Ühtlustusmahuti Peale mehaanilist puhastust suunatakse reovesi üldjuhul isevoolselt ühtlustusmahutisse V = 150 m3. Ühtlustusmahutist pumbatakse reovesi bioloogilisse etappi kahe sukelpumba Grundfos SLV.80.80.15.4.50D.C. abil (Q = 15 l/s, H = 5 m). Pumbad töötavad vaheldumisi. Mõlemal pumbal on oma survetoru (PE, De90). Pumpade töö- ja seisuaeg sõltub veetasemest mahutis. Reovees oleva heljumi settimise vältimiseks on ühtlustusmahutis sukelsegur (Grundfos SMG.09.55.277.5.0B). Segur töötab perioodiliselt ajapõhisel juhtimisel. Ühtlustusmahuti ülaosas on avariiülevool, mis rakendub juhul kui pealevool asulast ületab ühtlustusmahuti ühtlustusvõime (kevadel lume sulamise ajal või suurte vihmasadude korral). Anaeroobne mahuti Bio-P Ühtlustusmahutist pumbatakse reovesi tõhustatud bioloogiliseks fosforiärastuseks (Bio-P) anaeroobsesse mahutisse V = 23,3 m3. Siia pumbatakse ka tagastusmuda järelsetitist. Anaeroobses mahutis paikneb sukelsegur (Grundfos SMD.09.21.1478.5.0B), mis takistab aktiivmuda settimist mahuti põhja. Anoksiline mahuti Edasi liigub reovesi anaeroobsest mahutist isevoolselt läbi vooluavade lämmastikuärastuseks vajalikku anoksilisse- ehk denitrifikatsioonimahutisse V = 78 m3. Mahuti on varustatud sukelseguriga (Grundfos SMG.09.55.277.5.0B), mis takistab aktiivmuda settimist mahuti põhja. Anoksilises mahutis toimub järgnevas õhustuskambris nitraatideni oksüdeeritud lämmastiku redutseerumine, mille käigus lämmastik eraldub gaasilise lämmastikuna atmosfääri. Protsessi toimumiseks pumbatakse anoksilisse mahutisse õhustuskambri lõpust ringluspumba abil nitraadirikas aktiivmudasegu. Anoksilisse mahutisse juhitakse õhktõstuki abil ka järelsetiti pinnale kogunev ujuvmuda.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

33

Õhustuskamber Õhustuskamber on pealt avatud lahtine mahuti, mis on ümbritsetud ohutuspiirdega. Õhu hulk, mis läbi aeraatorite õhustuskambrisse puhutakse, sõltub lahustunud hapniku sisaldusest, mida jälgib hapnikumõõtur, mille andur paikneb õhustuskambris. Õhupuhureid on kaks ja need töötavad vaheldumisi. Puhurid on varustatud mürasummutuskastiga. Puhurite tüüp on Kubicek 3D38B-100K. Puhurite parameetrid on järgmised: - jõudlus Q = 450 m3/h - arendatav rõhk p = 55 KPa - võimsus P = 15 kW Aeg-ajalt võib tekkida vajadus õhustuskambri sisu täiendavalt läbi segada. Selleks on õhustuskambrisse paigaldatud sukelsegur (Grundfos SMG.20.71.264.5.1B). Denitrifikatsiooniks peab aktiivmudasegu ringlema õhustuskambri ja anoksilise mahuti vahel määraga 4-5 Qd. Selleks on õhustuskambri väljavoolu juurde paigaldatud ringluspump Grundfos SLV.80.80.11.4.50D.C. 2.50B, mille parameetrid on järgmised: - jõudlus Q = 13 l/s - tõstekõrgus H = 1 m Puhur käivitub, kui hapnikusisaldus reovees langeb allapoole seadistatud miinimumtaset (1,5 mg/l) ning seiskub, kui hapnikusisaldus ületab etteantud hapnikusisalduse maksimumtaseme (4,0 mg/l). Sel ajal, kui puhur seisab, lülitub tööle õhustuskambris paiknev segur. Õhustuskambris paikneva ringluspumba töö on seotud anoksilises mahutis paikneva seguri tööga. Juhul kui segur seiskub (tekib rike), siis jääb seisma ka õhustumahuti pump. Pump käivitub uuesti siis, kui rike kõrvaldatakse. Järelsetiti Järelsetiti on mõõtudega 5,0 x 5,0 x 5,13 m, vee sügavusega 4,53 m, pinnaga 25 m2. Puhasti õhustuskambrist voolab aktiivmuda ja töödeldud reovee segu isevoolselt järelsetitisse. Setiti põhi on kaldsete seintega 60° nurga all horisontaali suhtes. Puhastatud vee kogumiseks ja puhastist väljajuhtimiseks kasutatakse hammasülevooluga renni. Järelsetiti ülevoolurenni kõrval paikneb ujuvmuda kogumise renn, mille abil emaldatakse järelsetiti pinnale kogunenud ujuvmuda. Renni üks serv on uputatud ca 2 cm järelsetiti veepinnast allapoole. Ujuvmuda kogumise renni ühes otsas on õhktõstuk. Kui selle õhuventiil avatakse, pumbatakse renni valguv ujuvmuda tagasi denitrifikatsioonimahutisse. Järelsetiti ülekoormamise vältimiseks piiratakse automaatikaga ühtlustusmahuti pumpade tööd maksimaalsele vooluhulgale 25 m³/h. Järelsetitis eraldub aktiivmuda töödeldud reoveest, vajudes setiti põhja. Enamus sellest tuleb anaeroobsesse mahutisse tagasi pumbata (tagastusmuda) ja väiksem osa (liigmuda) puhastussüsteemist eemaldada, pumbates selle mudamahutisse. Selleks on järelsetiti põhja paigaldatud kaks pumpa Grundfos SLV.65.65.09.2.50B, üks tagastusmuda pump ja teine liigmuda eemaldamise pump. Järelsetitis paikneva mudatagastuspumba töö on seotud anaeroobses kambris paikneva seguri tööga. Juhul kui segur seiskub (tekib rike), siis peab järelsetiti pump seisma jääma. Pump käivitub uuesti siis, kui rike kõrvaldatakse.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

34

Järelsetiti põhjas on õhutoru, mille peal on 4 jämemullaeraatorit. Nende aeraatorite abil on võimalik järelsetitit aereerida, et vältida setiti põhjas muda tihenemist. Aereerimine toimub perioodiliselt. Aereerimisega purustatakse ka järelsetiti pinnale tekkiv ujuvmuda, mis seejärel eemaldatakse ujuvmuda kogumise renni ja õhktõstukiga. Mudamahuti Puhastusprotsessi käigus tekkiv liigmuda pumbatakse järelsetitist aereeritavasse mudatihendusmahutisse mahuga 59 m3. Mahutis muda tiheneb gravitatsioonilisel teel. Liigmuda eemaldamise survetoru otsa all on mudamahutis, kaldasendis, rahustustoru PVC De160, mille ülesanne on suunata mahutisse pumbatav liigmuda mahuti põhja, ülevoolutorust võimalikult kaugele. Mudamahutis on rejektvee ülevool (De160, PVC) ühtlustusmahutisse. Eemaldatud liigmuda segamiseks ja stabiliseerimiseks on mudamahutisse paigaldatud õhustussüsteem. Kui õhustamine seisatakse, siis vajub muda mahuti põhja ja tiheneb. Tihenenud muda peale jääb selginenud vee kiht. Sellest kihist voolab vesi liigmuda eemaldamise ajal ülevoolutoru kaudu sissevoolu ühtlustusmahutisse. Eemaldatud liigmuda segamiseks ja stabiliseerimiseks on mudamahutisse paigaldatud õhustussüsteem, mis saab õhu eraldi puhurist. Puhur töötab perioodiliselt sünkroonis liigmuda eemaldamise pumbaga. Purgimissõlm Purgimissõlm koosneb purgla mahutist (30 m3) ja purgitava vee vastuvõtusüsteemist ja eelpuhastusseadmest (automaatvõrest). Väljaspool hoonet paikneb kiirliitmikuga vastuvõtutoru, kuhu on võimalik paakautot ühendada. Hoone sees paikneb automaatvõre (tüüp FK-100) purgitava reovee mehaaniliseks puhastuseks. Hoones sees on vastuvõtutorul elektriajamiga nugasiiber DN100, mis on tavaolukorra suletud. Pärast purgimise lõppu sulgub nugasiiber automaatselt. Purgla mahutisse on reovee segamiseks paigaldatud õhustussüsteem. Purgla õhustamiseks on puhuriruumis eraldi puhur, mis töötab perioodiliselt ajalisel juhtimisel. Fosforiärastus Fosfori eemaldamiseks reoveest kasutatakse lisaks bioloogilisele fosforiärastusele ka fosfori keemilist sadestamist raud(III)sulfaadi lahusega. Kilingi-Nõmme reoveepuhasti suublaks on Marana kraav (KKR kood VEE1146802), mis suubub Lähkma jõkke. Lubatud vooluhulk on 40 000 m3/kvartalis. 2023. aastal juhiti suublasse 82 783 m3 heitvett ehk keskmiselt 20 696 m3/kvartalis, mis moodustab ca 52% lubatud vooluhulgast. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa heitvee vooluhulk suubla vastuvõtuvõimet. Alltoodud tabelites on esitatud reoveepuhastisse siseneva reovee ja puhastist väljuva heitvee analüüsitulemused.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

35

Tabel 5.8. Kilingi-Nõmme puhastisse siseneva reovee reostusnäitajad Mõõtmisaeg Komponent

Ühik Sisenev

27.08.2024 BHT7 mgO2/l 240

Hõljuvaine mg/l 340 Nüld mg/l N 110 Püld mg/l P 9,9 KHT mgO2/l 650 pH 7,3

Tabel 5.9. Kilingi-Nõmme puhastist väljuva heitvee analüüsitulemused

Ühik L.VV/327299 Väljuv 19.12.23

Väljuv 12.03.24

Väljuv 19.06.24

Väljuv 27.08.24

BHT7 mg/l 15 6,1 4,5

Hõljuvaine mg/l 25 8,2 3,3

KHT mg/l 125 56 < 30

Püld mg/l 1 0,26 0,58

Nüld mg/l 45 30 4,5

pH 6-9 7,6 7,8

Tsink (Zn) mg/l 50 20 16 32

Vask (Cu) mg/l 15 0,40 1,1 2,1

Analüüsitulemuste alusel on heitvee saasteainete sisaldus nõuetele vastav. Vastavalt OÜ-le Saarde Kommunaal väljastatud veeloale nr L.VV/327299 tuleb üks kord seitsme aasta jooksul teostada nädalased reostuskoormuste mõõtmised ning korra aastas määrata reoveepuhasti puhastusefektiivsus. Viimased koormuste mõõtmised teostati 15.10.-22.10.2024.

Tabel 5.10. Kilingi-Nõmme asula reovee vooluhulk ja kontsentratsioonid 15.- 22.10.2024

Näitajad Ühik Kuupäev

15.- 16.10

16.- 17.10

17.- 18.10

18.- 19.10

19.- 20.10

20.- 21.10

21.- 22.10

BHT7 mg O2/l 440 430 420 420 470 400 310

Vooluhulk m3/d 137 109 129 177 123 141 132

BHT7 kgBHT7/d 60.3 46,9 54,2 74,3 57,8 56,4 40 ,9

Inimekvivalent ie 1005 782 903 1238 963 940 682

Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamiseks võeti heitveest 21.10.2024 punktproov. Tulemused on esitatud järgnevad tabelis. Tabel 5.11. Heitvee väljalasu tulemused 21.10.2024

Näitajad Ühik Tulem

BHT7 mg/l 3,6

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

36

HA mg/l 4,3

KHTCr mg/l 31

Püld mg/l 0,19

Nüld mg/l 12

Mõõdetud reovee vooluhulga ja analüüsitud heitvee näitajate tulemite abil on arvutatud heitvee reostuskoormused, mis on toodud järgnevas tabelis. Tabel 5.12. Heitvee reostuskoormus 21.10.2024.

Näitajad Ühik Tulem

BHT7 kgBHT7/d 0,51

HA kg/d 0,6

KHTCr kg/d 4,4

Püld kgN/d 0,03

Nüld kgP/d 1,7

Inimekvivalent ie 9

Heitvee ja reovee reostuskoormuste põhjal arvutati puhastusefektiivsus. Tulemused on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 5.13. Kilingi-Nõmme asula reoveepuhasti puhastusefektiivsus 21.10.2024.

Näitaja BHT7 HA KHTcr Püld Nüld

Ühik kg BHT7/d kg/d kg/d kgP/d kgN/d

Reovee reostuskoormus

56 71 99 1,69 16

Heitvee reostuskoormus

0,5 0,6 4,4 0,03 1,7

Puhastusefektiivsus 99,1% 99,1% 95,6% 98,4% 89,1%

Reoveesette käitlemine Reoveepuhastuse käigus juurdekasvanud ja liigmudatihendisse kogutud mikroorganismide biomassi (liigmuda) käitlemine lahendatakse mudamahutis toimuva tihenenud liigmuda tahendamisega mudatahendusseadmes ja sellele järgneva kompostimisega kompostimisväljakul. Muda tahendamiseks on mudakäitlusruumi paigaldatud dekanter-tsentrifuug Westfalia UCD 205. Rejektvesi juhitakse tagasi puhastusse läbi ühtlustusmahuti. Mudatahendusseadme parameetrid on järgmised:

- seadme jõudlus: 1-3 m3/h - siseneva muda KA%: 3% - väljuva muda KA%: 18%

Muda tahendamiseks vajaliku polümeeri valmistamiseks on ette nähtud polümeerisõlm AS-Prochem K1.6. Tahendatud muda kukub dekanter-tsentrifuugist seadme all, I korrusel, olevasse traktorihaagisesse. Tahendatud muda viiakse kompostimisväljakule, kus toimub tugiaine juuresolekul reoveesette aunkompostimine. Aunu segatakse kopplaaduriga.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

37

5.2.6. Kanalisatsioonitorustikud, reoveepumplad ja sademeveekanalisatsioon

Kilingi-Nõmme linna kanalisatsioonivõrk Kilingi-Nõmme linna kanalisatsioonivõrgu pikkus on 2023. aasta seisuga 28,115 km. Aastatel 2010-2013 rajati või rekonstrueeriti kokku 5,14 km torustikku. 2015. a rajati/rekonstrueeriti täiendavalt 7,33 km isevoolset ja 0,25 km survetorustikku. Vanema torustikuga alad on Aia tn piirkonnas. Reoveepumplad Kilingi-Nõmme linna ühiskanalisatsioonis töötavad järgmised pumplad:

• Järve tn ülepumpla (peapumpla);

• Metsamajandi ülepumpla;

• Kase ülepumpla;

• Lasteaia ülepumpla;

• Spordihoone ülepumpla;

• Järve põik ülepumpla;

• Ülepumpla 6;

• Raja tn ülepumpla;

• Ringtee ülepumpla;

• Luha ülepumpla;

• Kirde ülepumpla;

• Urve tn ülepumpla;

• Leivakombinaadi ülepumpla;

• Aia tn ülepumpla;

• Vana ülepumpla;

• Savi ülepumpla;

• Mängu ülepumpla;

• Pärnu ülepumpla. Lasteaia pumpla on vanemat tüüpi pumpla, kuid pumbad on asendatud. Ülejäänud pumplad on kaasaegsed kompaktpumplad. Linna peapumplaks on Järve tänavale 2015. aastal rajatud Järve tn pumpla. Järve tn pumplast rajati uus PE survetoru kuni olemasoleva survetoruni. Peapumpla mõõdetud vooluhulk on Q=28 l/s, mis on piisav, et tagada ühiskanalisatsiooni teenindamine ÜVK arengukavas planeeritud mahus. Järve ja Eha tn ristmikul vajab survetorustiku pealeühendus ümberehitamist, kuna PE torustiku diameeter ei vasta vajadusele. Ühenduspunktis olev De110 survetorustik tuleb asendada De160 torustikuga (sh. siibrite vahetus, sadulaava suurendamine). Peapumpla survetorusse suunatakse ka Metsamajandi pumpla survetoru, mille vooluhulk sõltub peapumpla töötamisest ning ei avalda suurt mõju reoveepuhastile suunatava maksimaalsele vooluhulgale. Metsamajandi reoveepumpla rekonstrueeriti 2018. a. Reoveepuhastile suunatav reovee kogus sõltub suuresti ka sademete hulgast, sest süsteemi on osaliselt suunatud ka sademeveed läbi restkaevude. Perspektiivis ei peaks süsteemis olema ühtegi restkaevu, mistõttu sademetest põhjustatud tippvooluhulgad peaksid vähenema, kuid infiltratsioonist põhjustatud vee maht võib kanalisatsiooni süsteemi laiendamise tõttu mõnevõrra suureneda.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

38

Aastatel 2016-2018 rekonstrueeriti amortiseerunud kanalisatsioonitorustikud ning laiendati ühiskanalisatsiooni, et tagada Kilingi-Nõmme reoveekogumisalal nõuete- kohase ühiskanalisatsiooniteenuse osutamine.

5.2.7. Sademeveekanalisatsioon Kilingi-Nõmme linna sademeveesüsteemid jaotuvad 13 valgalasse: Valgalal V-1 on rajatud kraav sademevee ärajuhtimiseks Õhtu tn piirkonnast. Valgala pindala on 4,28 ha. Vesi juhitakse Humalaste jõkke (KKR kood VEE1146400). Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa Humalaste jõe vastuvõtuvõimet.

Valgalal V-2 on rajatud kraavid sademevee ärajuhtimiseks Piiri tn, Õhtu tn ja Eha tn. Valgala pindala on 8,91 ha. Vesi juhitakse Humalaste jõkke. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa jõe vastuvõtuvõimet.

Valgalal V-3 on rajatud kraav sademevee ärajuhtimiseks Järve põik tänava piirkonnast. Valgala pindala on 1,44 ha. Vesi juhitakse Humalaste jõkke. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa jõe vastuvõtuvõimet.

Valgalal V-4 on rajatud kraavid sademevee ärajuhtimiseks Raba tn ja Sambla tn piirkonnast. Valgala pindala on 14,65 ha. Vesi juhitakse Humalaste jõkke. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa jõe vastuvõtuvõimet.

Valgalal V-5 on rajatud sademeveetorustik vee ärajuhtimiseks Pärnu tn, Turu tn ja Kiriku tn. Torustikud (De200PP) on rajatud peamiselt 2021. aastal, osad 2016. aastal. Sademeveetorustikku juhitakse Raekoja tn äärde rajatud kraaviga kogutav sademevesi. Valgala pindala on 10,4 ha. Vesi juhitakse Humalaste jõkke sademevee väljalasu nr 1 kaudu (HVL0677020). Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa süsteemi vastuvõtuvõimet, ummistusi pole täheldatud. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa jõe vastuvõtuvõimet.

Valgalal V-6 on rajatud mõlemale poole Soo tn äärde kraavid. Suublaks on pinnas. Valgala pindala on ca 2 ha.

Valgalal V-7 on rajatud sademeveetorustik sademevee ärajuhtimiseks Aia tn 3 Aia tn 5 ja Aia tn 7 kortermajade piirkonnast. 2021. aastal laiendati torustikke (De200PP) Pärnu tn 65 kinnistule. Valgala pindala on ca 3 ha. Vesi juhitakse Humalaste jõkke sademevee väljalasu nr 2 kaudu (HVL0677030). Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa jõe vastuvõtuvõimet.

Valgalal V-8 on rajatud kraav sademevee ärajuhtimiseks Aia tn 11 kuni Aia tn 17 korterelamute piirkonnast. Sademevesi immutatakse kraavis pinnasesse, kust see liigub Humalaste jõkke. Korterelamute vahele on vajalik rajada sademeveetorustik.

Valgalal V-9 on rajatud kraavid sademevee ärajuhtimiseks Pärnu tn 69 kuni Õie tn, Urve tn ja Kantsi tn piirkonnast. Valgala pindala on ca 26 ha. Vesi juhitakse Humalaste jõkke. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa jõe vastuvõtuvõimet.

Valgala V-10 hõlmab Kilingi-Nõmme linna põhjaosa. Valgalal on rajatud kraavid sademevee ärajuhtimiseks. Linnast suunatakse vesi algselt Tallinn-Lelle-Pärnu-

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

39

Mõisaküla raudtee äärsesse kraavi, edasi Valga-Uulu tee äärse kraavi kaudu Marana kraavi (KKR kood: VEE1146802). Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa kraavi vastuvõtuvõimet.

Valgala V-11 hõlmab Mängu tn piirkonda. Rajatud on kraav, millega sademvesi juhitakse Lähkma jõkke (KKR kood: VEE1146800). Valgala pindala on ca 0,9 ha. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa jõe vastuvõtuvõimet.

Valgala V-12 hõlmab Hommik tn piirkonda. Sademevett juhitakse ära kraavide abil. Valgala pindala on ca 2 ha. Suublaks on maanteekraav. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa süsteemi vastuvõtuvõimet.

Valgala 13 hõlmab 2021. aastal rajatud Pärnu tn 73 kinnistu süsteeme. Sademevee immutamiseks on rajatud imbväljak.

5.3. Saarde küla

Saarde külas elanike arvuga 254 inimest (01.11.2024 seisuga) on ühisveevärgiga liitunud 56% ja ühiskanalisatsiooniga 52% elanikest.

Saarde küla Kalda tee ja Tankla tee piirkonnas on moodustatud Saarde reoveekogumisala reostuskoormusega 150 ie ja pindalaga 9,7 ha. Saarde küla asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal.

Aastatel 2017-2018 ühendati Saarde küla ÜVK-süsteemid Kilingi-Nõmme linna ÜVK-ga, sellest ajast alates varustatakse Saarde küla tarbijaid joogiveega Kilingi-Nõmme veetöötlusjaamast ning reovesi suunatakse puhastamiseks Kilingi-Nõmme linna reoveepuhastisse. Saarde külas asuvad Lavi ja Saarde küla keskuse puurkaev-pumpla jäid kasutusest välja. Saarde küla ÜVK-süsteemid on näidatud töö Lisa 1 joonistel 1-1, 1-2 ja 1-3.

Ühisveevärgi objektid

5.3.1. Puurkaev – pumplad Saarde külakeskuse puurkaev-pumpla (kat. nr. 7653, passi nr 1143, Saarde küla, Tankla tee 12) on rajatud 1964. a. Puurkaevu sügavus on 170 m. 2009. a. ehitati uus pumplahoone. Paigaldati uus pump (18 m3/h, H=50 m), uued torustikud, uus 500 l hüdrofoor ning rekonstrueeriti pumplast väljuv veetorustikulõik ca 40 m kuni esimese kaevuni. Pumplas on 2004. a. paigaldatud rauaeraldusfilter EUROWATER NSB60 tootlikkusega 60 l/min. Puurkaev-pumpla on kasutusest väljas. Lavi puurkaev-pumpla (kat. nr. 7639), ehitatud 1976, katust, välisust ning sisustust uuendati 2006. a. 2005. a paigaldati rauaeraldusfilter ARS-410-263, kompressor, sagedusmuundur ja 100 l membraantüüpi hüdrofoor. Pumplat köetakse elektriradiaatoritega. 2017. a vahetati puurkaev-pumplas välja kompressori ja rauafiltri sisu. Puurkaev-pumpla on kasutusest väljas.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

40

5.3.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt

Vt ptk 5.2.2.

5.3.3. Veetorustikud

Saarde küla ühisveevärgi torustiku pikkus on ca 3 830 m. Enamik torustikke rekonstrueeriti aastatel 2017-2018.

5.3.4. Tuletõrjeveevarustus

Tuletõrjeveevõtt on Saarde külas lahendatud looduslike veevõtukohtadega:

• Lavi järv surnuaia juures, juurdepääs sauna vastast Jõe tänavalt;

• Kirikujärv Saarde kiriku taga, juurdepääs Kantsi tänavalt;

• Sillaotsa järve pais Nõmmest Tali poole 1 km vasakule. Lisaks on Tankla teel Tankla tee 6 kinnistu kõrval hüdrant.

Ühiskanalisatsiooni objektid Saarde külast kogutav reovesi juhitakse puhastamiseks Kilingi-Nõmme reoveepuhastile. Selleks rajati Saarde külas aastatel 2017-2018 survetorustik ja 3 reoveepumplat.

5.3.5. Reoveetorustikud, reoveepumplad ja sademeveesüsteem Saarde külas on kokku ca 2,7 km kanalisatsioonitorustikke. Aastatel 2017-2018 rajati kanalisatsioonitorustik (ca 0,96 km) ja 3 reoveepumplat Saarde küla keskuse ja Järve elamupiirkonna elanike reovete juhtimiseks Kilingi-Nõmme linna ühiskanalisatsiooni. Rekonstrueeriti ca 1,7 km Saarde küla keskuse ja Järve elamupiirkonna olemasolevaid isevoolse kanalisatsiooni torustikke. Lisaks rajati isevoolne kanalisatsioonitorustik Meose teelt kuni Kilingi-Nõmme linna olemasoleva torustikuni Järve tn 22 kinnistu kõrval.

5.3.6. Sademeveekanalisatsioon Saarde küla keskuses on vähe asfalteeritud alasid, mistõttu tagab olemasolev kraavitus sademevee ärajuhtimise. Tagada tuleb olemasolevate kraavide regulaarne hooldus.

5.4. Tihemetsa alevik

Tihemetsa alevikus elas rahvastikuregistri andmeil 01.11.2024 seisuga 410 inimest. Ühisveevärgiga on liitunud 91% ja ühiskanalisatsiooniga 88% elanikest.

Tihemetsa alevik asub Tihemetsa reoveekogumisalal reostuskoormusega 500 ie ja pindalaga 34 hektarit. Põhjavesi on Tihemetsa piirkonnas nõrgalt kaitstud.

Aastatel 2016-2018 rekonstrueeriti enamus aleviku ÜVK-torustikest ning rajati 8 ühisveevärgi ja 8 ühiskanalisatsiooni liitumispunkti Voltveti teele. Lisaks rajati uus reoveepuhasti, üks kanalisatsiooni ülepumpla asendati uuega ning uute klientide teenindamiseks rajati üks uus reoveepumpla Voltveti teele.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

41

Tihemetsa aleviku ÜVK-süsteemid on näidatud töö Lisa 1 joonisel 2.

Ühisveevärgi objektid

5.4.1. Puurkaev – pumplad Tihemetsa aleviku ühisveevarustus baseerub Tihemetsa keskasula puurkaevul (katastri nr 7856). Tihemetsa profülaktooriumi puurkaev (katastri nr 7855) on kasutusest väljas. 5.4.1.1. Tihemetsa keskasula puurkaev (ka Ujula puurkaev, katastri nr 7856, passi nr 5894) pumpla hoone on ehitatud 1988. a. Pumpla oli projekteeritud kaheastmeliseks, mistõttu paiknevad pumplahoone kõrval veereservuaarid (2x200 m3), kuid need pole kasutuses. Rõhukõikumiste tasandamiseks kasutatakse 10 m3 hüdrofoori. Pumpla hoone on soojustamata, kuid sellesse on pumpla jaoks rajatud soojustatud ruum, milles kasutatakse elektrikütet. Hoone seisund on rahuldav. 2004. aastal paigaldati uus süvaveepump. 2009.a. vahetati filtrimaterjal, 2013.a. paigaldati katusekate, 2017.a. paigaldati pumplasse sagedusmuundur, 2018.a. vahetati süvaveepump. Probleemiks on sagedased elektrikatkestused. 5.4.1.2. Tihemetsa profülaktooriumi (kat. nr. 7855) puurkaev on rajatud 1960. a. Puurkaev-pumpla paikneb telliskivihoones, hoone on soojustusega. Pumpla torustik, elektri- ja automaatikaseadmed ning hüdrofoor on amortiseerunud. Puurkaevu põhjavees on rauasisaldus suhteliselt kõrge, rauaeraldusfiltreid paigaldatud ei ole. Tihemetsa veemajandusprojekti järgselt ei ole puurkaev enam kasutuses ning kuulub pikemas perspektiivis likvideerimisele.

5.4.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt Tihemetsa keskasula puurkaevu vett töödeldakse rauaärastusfiltriga Kemic 1002-PDA (tootlikus 10,2 m3/h), mis on paigaldatud 2002.a. Lisaks paigaldati 2004. a. rauaeraldusfilter Eurowater WSB. Siiski on esinenud probleeme, mis võivad olla põhjustatud veetöötlusseadmete ebapiisavast võimsusest tipptundidel või filtrite ebapiisavast regeneratsioonist. 2024. aastal Tihemetsa veevõrgust võetud joogivee analüüside tulemused on toodud järgnevates tabelites. Terviseameti 10.01.2024 üldhinnangu alusel on Tihemetsa ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 5.14. Joogivee analüüsi tulemused

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Tihemetsa kauplus

05.06.2024

Tihemetsa keskasula puurkaev, põhjavesi, 28.08.2024

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 254 603

Keemiline hapnikutarve

mg/l 1,2

pH 6,5-9,5 7,6 7,8

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

42

Näitaja Ühik Piirsisaldus joogivees

Tihemetsa kauplus

05.06.2024

Tihemetsa keskasula puurkaev, põhjavesi, 28.08.2024

Värvus mg/Pt/l Tarbijale vastuvõetav,

ebaloomulike muutusteta

4,0

Hägusus NTU < 0,5

Maitseläve indeks

TFN 1

Lõhnaläve indeks TON 1

Ammoonium mg/l 0,5 0,23

Üldraud mg/l 0,2 0,019 1,2

Nitraat mg/l 50 < 0,044

Nitrit mg/l 0,5 0,016

Kloriid mg/l 250 6,4

Sulfaat mg/l 250 4,0

Lahustunud hapnik

mg/l 7,9

Mangaan μg/l 50-200 < 10

Coli-laadsed bakterid

PMÜ/100ml 0 0

Enterokokid PMÜ/1000ml 0 0

Kolooniate arv (22°C)

PMÜ/1ml Ebaloomulike muutusteta

0

5.4.3. Veetorustikud

Tihemetsa aleviku veetorustiku pikkus on kokku 6,161 km. Aastatel 2016-2018 rekonstrueeriti 3990 m veetorustikke. Rajati 1255 m uut veetorustikku ning 8 ühisveevärgi liitumispunkti Voltveti teele.

5.4.4. Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevarustus põhineb neljal veevõtukohal: Veevõtukohad on järgnevad:

• Looduslik: Tihemetsa paisjärve ühepere elamute poolsest küljest;

• Tehislik: aleviku keskuses on kasutusel kaks tuletõrjevee mahutit, kõik vajavad korrastamist.

Ühiskanalisatsiooni objektid

5.4.5. Reoveepuhastusseadmed Tihemetsa aleviku reoveepuhasti Aastatel 2016-2018 rajati Tihemetsa aleviku reovee puhastamiseks uus läbivoolne aeroobsel aktiivmudaprotsessil põhinev reoveepuhasti. Tihemetsa reoveepuhasti projekteerimise aluseks olid järgnevad lähteandmed:

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

43

Tabel 5.15. Tihemetsa asula reoveepuhasti projekteerimise lähteandmed

Näitaja Väärtus Ühik

Qproj 50,0 m3/d

Inimekvivalente 500 IE

BHT7 30,0 kg/d

RHA 35 kgHA/d

RP 0,9 kgP/d

RN 5,5 kgN/d

Tihemetsa asula reoveepuhastussüsteemi iseloomustab kokkuvõtlikult järgnev skeem:

Protsessimahutite peale on rajatud tehnohoone, milles on kolm ruumi: 1) puhurite ruum (11,7 m2); 2) mehaanilise võre ruum (32,3 m2), kus paikneb ka fosforiärastuse kemikaali

mahuti (1 m3) ja dosaatorpump; 3) järelsetiti- ja nitrifikatsioonimahuti ruum (43 m2).

Tihemetsa asula reoveed juhitakse isevoolselt reoveepuhasti vahetus läheduses paiknevasse Tihemetsa reoveepumplasse (D=2000mm). Tihemetsa pumplast pumbatakse reovesi läbi tehnohoones paikneva induktiivse kulumõõturi DN80 võreseadmele-liivapüünisele (kompaktseade; Q=16l/s). Mehaaniliselt puhastatud reovesi juhitakse võreruumi all paiknevasse ühtlustusmahutisse. Võreseadme ummistuse või rikke korral rakendub võresisene ülevool, mis on varustatud käsivõrega. Võreseadet läbinud reovett on võimalus juhtida ühtlustusmahutisse või tavapärase reovee pealevooluga perioodidel otse denitrifikatsioonimahutisse. Reovee vastavaks juhtimiseks on võreseadme järel jaotussõlm. Reovee juhtimiseks otse denitrifikatsioonimahutisse peab olema jaotussõlme kummikiilsiiber suletud. Mehaaniliselt puhastatud reovee suunamise kas denitrifikatsiooni- või ühtlustusmahutisse otsustab puhasti operaator lähtuvalt ööpäevastest vooluhulkadest ja reovee vooluhulkade dünaamikast.

Kompaktseadmest juhitakse vesi isevoolselt ühtlustusmahutisse V = 42,18 m3 või otse aktiivmudapuhasti osasse. Avariiolukorras voolab reovesi ühtlustusmahuti avariiülevoolu kaudu suublasse. Tavaolukorras võimaldab ühtlustusmahuti tagada reovee ühtlase juhtimise järgnevasse bioloogilise puhastuse etappi suurema hüdraulilise koormusega perioodidel. Ühtlustusmahutist pumbatakse reovesi bioloogilisse etappi kahe sukelpumba abil (Grundfos SLV.65.65.09.2.50B). Pumbad töötavad vaheldumisi (üks töös, teine varus). Ühe pumba maksimaalne tootlikkus on 10 m3/h.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

44

Ühtlustusmahutis asub pidevmõõtmisega nivooandur, mille näit visualiseeritakse juhtarvutis.

Reovee bioloogilise puhastuse protsess koosneb:

1) anaeroobsete tingimustega Bio-P mahutist (V = 5,12 m3). Fosfori eemaldamiseks reoveest kasutatakse lisaks Bio-P tsoonile ka raud(III)sulfaadi lahust. Reovees lahustunud fosforiühendid seotakse koagulandi sooladega, misjärel need settivad välja. Kemikaali doseerimine toimub reovee kulumõõturilt saadavate impulsside järgi. Kemikaali doseeritakse nitrifikatsioonimahuti algusesse ning seda juhitakse vooluhulgamõõtja järgi;

2) anoksiliste tingimustega denitrifikatsioonimahutist (45,92 m3). Mahuti on varustatud sukelseguriga Grundfos SMG.09.55.277.5.OB. Denitrifikatsiooni- mahutis toimub puhastusprotsessi aeroobses osas (nitrifikatsioonioonimahutis) nitraatideni oksüdeeritud lämmastiku redutseerumine, mille käigus lämmastik eraldub gaasilise lämmastikuna atmosfääri. Protsessi toimumiseks pumbatakse denitrifikatsioonimahutisse aeratsioonimahuti lõpust õhktõstuki abil nitraadirikas aktiivmudasegu (ringlusmuda). Denitrifikatsioonimahutisse juhitakse õhktõstukite abil samuti järelsetitist tagastusmuda ja järelsetiti pinnale kogunev ujuvmuda.

3) aeroobsete tingimustega nitrifikatsioonimahutist (80,64 m3), kus toimub reovee õhustamine ja segamine peenmullilise õhustussüsteemi abil. Nitrifikatsioonimahuti põhjas töötab kokku kuus aeraatorit, milles igaüks koosneb neljast aeratsioonielemendist ASEKO A-109. Kokku paikneb nitrifikatsioonimahutis 24 aeratsioonielementi. Ühe aeratsioonielemendi õhu tootlikkuseks on arvestatud 4,2 m3/h. Õhu hulk, mis läbi aeraatorite õhustuskambrisse puhutakse, sõltub lahustunud hapniku sisaldusest, mida jälgib hapnikumõõtur. Andur paikneb õhustuskambris ja tulemust saab näha hapnikumõõturi ekraanilt. Hapnikumõõtur käivitab puhuri, kui hapnikusisaldus reovees langeb allapoole seadistatud miinimumtaset (1,5 mg/l) ning seiskab puhuri kui hapnikusisaldus ületab etteantud hapnikusisalduse maksimumtaset (3,5 mg/l). Aeratsioonipuhureid on kaks (Kubicek 3D19A-051, 3,0kW). Puhurid töötavad vaheldumisi. Nitrifikatsioonimahuti on pealt avatud mahuti.

4) järelsetitist. Puhasti nitrifikatsioonimahutist voolab aktiivmuda ja töödeldud reovee segu isevoolselt vertikaalsesse järelsetitisse. Järelsetitis eraldub aktiivmuda töödeldud reoveest, vajudes setiti põhja. Järelsetiti põhjast suunatakse aktiivmuda õhktõstuki abil (diam. 75 mm) tagasi denitrifikatsioonimahutisse (tagastusmuda). Perioodiliseks liigmuda eraldamiseks töötab järelsetitis liigmuda pump Grundfos SLV.65.65.09.2.50B. Õhktõstukitega väljapumbatud muda suunatakse isevoolse torurenniga (DN160, PVC) Bio-P tsooni algusesse, kus toimub muda segamine ja segunemine mehaaniliselt eelpuhastatud reoveega. Puhastatud heitvesi voolab järelsetiti uputatud kogumisrenni kaudu väljavoolukolusse ning sealt puhasti äravoolutorusse. Järelsetiti ülekoormamise vältimiseks piiratakse automaatikaga ühtlustusmahuti pumpade tööd maksimaalsele vooluhulgale 8,00 m³/h. Õhustussüsteemiks

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

45

vajalikud puhurid paiknevad tehnohoone puhuriruumis. Fosfori keemiliseks ärastuseks lisatakse bioloogilise puhastuse protsessi kemikaali (PIX).

5) Mudamahuti. Reoveepuhastuses tekib liigmuda reovee bioloogilisel töötlemisel (biomuda juurdekasv ja heljum). Liigmuda eraldatakse liigmuda pumbaga järelsetiti põhjast ja suunatakse edasiseks settekäitluseks aereeritavasse mudamahutisse mahuga 22,59 m3. Settekäitluse ülesandeks on bioloogilise puhastusprotsessi käigus tekkiva liigmuda stabiliseerimine ja mahu vähendamine. Mudamahuti põhjas töötab kaks aeraatorit, millest igaüks koosneb aeratsioonielemendist. Kokku on mudamahutis 5 aeratsioonielementi ASEKO A109S. Muda väljaveo tarbeks on mudamahutisse paigaldatud mudaärastustorustik PE De110 ja mudaärastuspump Grundfos SLV.65.65.09.2.50B. Torustiku ots on toodud tehnohoonest välja ja varustatud paakautoga ühilduva 4“ Camlock lukustatava otsikuga. Pumba käivitamine toimub käsijuhtimisel.

2017. aastal rekonstrueeriti isevoolne kanalisatsioonitorustik (De160 PVC SN8) reoveepuhasti väljavoolust kuni suubla kraavini ja biotiigini. Tihemetsa reoveepuhasti suublaks on Alva jõgi (KKR kood VEE1138400_1, MPS kood 6113840040000/001). Alva jõgi on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Lubatud vooluhulk on 10 000 m3/kvartalis. 2023. aastal juhiti suublasse 27 192 m3 heitvett ehk keskmiselt 6 800 m3/kvartalis. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitav heitvesi suubla vastuvõtuvõimet. Tabel 5.16. Tihemetsa reoveepuhasti

Komponent Ühik Piirsisaldus Sisenev

27.08.2024 Väljuv

06.03.2024 Väljuv

27.08.2024 Väljuv

19.06.2024 BHT7 mgO2/l 25 440 4,1 4,8 3,0

Hõljuvaine mg/l 35 290 7,3 2,4 6,7 KHT mgO2/l 125 640 38 32 37 pH 6-9 7,3 7,1 7,1 7,5 Püld mg/l P 2 13 2,0 0,90 1,6

Nüld mg/l N 60 110 17 11 7,5

Teostatud analüüside alusel toimib reoveepuhasti nõuetekohaselt. Vastavalt OÜ-le Saarde Kommunaal väljastatud veeloale nr L.VV/327299 tuleb üks kord seitsme aasta jooksul teostada nädalased reostuskoormuste mõõtmised ning korra aastas määrata reoveepuhasti puhastusefektiivsus. Viimased koormuste mõõtmised teostati 15.10.-22.10.2024. Tabelis 5.14 on esitatud OÜ Saarde Kommunaal poolt esitatud vooluhulgad ning samal ajavahemikul võetud proovide BHT7 analüüside tulemused. Tabel 5.17. Tihemetsa asula reovee vooluhulk ja kontsentratsioonid 15.-22.10.2024

Näitajad Ühik Kuupäev

15.- 16.10

16.- 17.10

17.- 18.10

18.- 19.10

19.- 20.10

20.- 21.10

21.- 22.10

BHT7 mg O2/l 350 380 250 320 350 330 290

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

46

Vooluhulk m3/d 42 28 32 32 33 28 35

BHT7 kgBHT7/d 14,7 10,6 8 10,2 11,55 9,2 10,2

Inimekvivalent ie 245 177 133 170 193 153 170

5.4.6. Reoveetorustikud, reoveepumpla ja sademeveesüsteem

Kanalisatsioonitorustikke on kokku 4,395 km. Aastatel 2016-2018 rekonstrueeriti 2978 m isevoolseid kanalisatsioonitorustikke ning 50 m survekanalisatsioonitorustikke, rajati 1265 m isevoolne kanalisatsioonitorustikku ning 8 ühiskanalisatsiooni liitumispunkti Voltveti teele. Tihemetsa asula peapumpla (D=2000 mm) paikneb reoveepuhasti vahetus läheduses. Peapumpla abil pumbatakse aleviku reovesi survekanalisatsiooni torustiku kaudu reoveepuhastisse. Pumpla korpuse maapealne osa on soojustatud. Pumpla on varustada PE-materjalist lukustatava ja soojustatud luugiga ning loomuliku ventilatsiooniga.

5.4.7. Sademeveekanalisatsioon Tihemetsa alevikus on vähe asfalteeritud alasid, sademevesi imbub suuremal osal asula territooriumil haljasaladel pinnasesse. Sademevett juhitakse ära kahelt valgalalt:

• Valgalal V-1 on Elamukvartali teel rajatud sademeveekanalisatsioonitorustik ning Asuvere tee ääres kraav. Valgala pindala on 4,79 ha. Torustike läbimõõdu ja rajamise aja kohta andmed puuduvad. Kraav suubub maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6113840040120/001, Asuvere). Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa süsteemi vastuvõtuvõimet, ummistusi pole täheldatud.

• Valgala V-2 hõlmab Hooldekodu tee äärset piirkonda. Hooldekodu tee äärde on rajatud kraav sademevee ärajuhtimiseks. Valgala pindala on 0,97 ha. Kraav suubub maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood 6113840040120/001, Asuvere). Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa süsteemi vastuvõtuvõimet.

5.5. Surju küla Surju külas elab 01.01.2024. aasta seisuga 239 elanikku. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga on ühendatud 57% elanikest. Surju külas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi peamiselt keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus). Surju küla paikneb Surju reoveekogumisalal, mille pindala on 16,9 ha ning reostuskoormus on 400 ie. Surju küla ÜVK-süsteemid on näidatud töö Lisa 1 joonisel 3.

Ühisveevärgi objektid

5.5.1. Puurkaev – pumplad ja veekvaliteet Surju küla ühisveevärgis kasutatakse järgmisi puurkaev-pumplaid:

• Surju küla puurkaev (katastri nr 6698) Surju küla keskuses on ühisveevarustuses kasutusel üks puurkaev (katastri nr 6698), mis asub asula keskuse põhjaosas. Puurkaev on rajatud 1984. a. Puurkaevu sügavus on 100 m ning selle abil ammutatakse vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

47

Puurkaev-pumplal on tagatud 50 m sanitaarkaitseala, pumpla territoorium pole aiaga piiratud. Puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed on rekonstrueeritud 2005. a. Pumplas on kaks 500 l hüdrofoori. Vesi suunatakse veevõrku peale veetöötlusseadmete läbimist. Veetöötlusseadmena on puurkaev-pumplas kasutusel aereeritavad rauaeraldusfiltrid: kaks täisautomaatset paarissurvefiltrit 1002-PDA tootlikkusega 10,2 m3/h. Filtrite pesemisel tekkiv rauarikas pesuvesi juhitakse drenaaži-süsteemiga lähedalasuvasse kraavi. Lubatud veevõtt on 14 560 m3/aastas. 2023. aastal võeti puurkaevust vett 7837 m3.

• ühisveevõrguga on ühendatud ka OÜ Surju PM puurkaev (katastri nr 6681), mis asub küla kaguosas. Puurkaevud on ühises veevõrgus, kuid siibritega eraldatud. OÜ-le Surju PM kuuluv puurkaev varustab veega farmi, kuid avarii korral on võimalik seda kasutada ka asula ühisveevarustuse tarbeks. Puurkaev on rajatud 1965. a. Puurkaevu sügavus on 80 m ning selle abil ammutatakse vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist. Puurkaev-pumplal on tagatud 30 m sanitaarkaitseala, kuid pumpla territoorium pole aiaga piiratud. Puurkaev-pumpla hoone, toruarmatuur ning elektri- ja automaatikaseadmed rekonstrueeriti 2013. a. Veetöötlusseadmed pumplas puuduvad. Veevõrgus vajaliku rõhu tagamiseks on puurkaev-pumplasse paigaldatud 500 l hüdrofoor.

• Lisaks on eraldi veevarustussüsteem Surju Koolil. Puurkaev-pumpla (katastri nr 14038) on muldes. Puurkaev on rajatud 1999. a. Puurkaevu sügavus on 73 m ning selle abil ammutatakse vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist. Joogivee töötlemiseks on kasutusel täisautomaatne survefilter NSB-40 tootlikkusega 2,4 m3/h. Surju Kooli majandushoones asuv hüdrofoor (500 l) ning veetöötlusseadmed on paigaldatud 2007. a. Tagatud on 10 m sanitaarkaitseala, pumpla territoorium pole aiaga piiratud. Veetorustiku üldpikkus (puurkaevust veemõõdusõlmeni ja veemõõdu-sõlmest koolihooneni) on ligikaudu 67 m. Lisaks toimub veevõrgust Surju Kooli territooriumil asuva tuletõrje veemahuti täitmine. Veetorustikud on rajatud plasttorudest läbimõõduga De50 mm.

Surju küla ühisveevärgis kasutatavate puurkaev-pumplate ja Surju Kooli puurkaev- pumpla tehnilised andmed on toodud järgnevas tabelis. Tabel 5.18. Surju küla ühisveevärgis kasutatavate puurkaev-pumplate ning Surju Kooli puurkaev-pumpla tehnilised andmed.

Puurkaevu nimetus/asukoht

Surju küla pk OÜ Surju PM pk Surju Põhikooli pk

Katastri nr. 6698 6681 14038

Passi nr. 5407 A-360-B SP-127

Kasutatav põhjavee kiht

S-O S-O S-O

Puurimise aasta 1984 1965 1999

Puurkaevu 23,2 19,8 36

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

48

tootlikkus, m3/h

Lubatud veevõtt, m3/d

40

Reguleerimisseade Hüdrofoorid 2x0,5 m3

Hüdrofoor 0,5 m3 Hüdrofoor 0,5 m3

Veetöötlusseadmed Paarissurvefilter 1002-PDA 2005. a Tootlikus 10,2 m3/h

Puuduvad Survefilter NSB40 2007. a Tootlikkus 2,4 m3/h

Puurkaevu sügavus, m

100 80 73

Staatiline veetase, m

0,2 1,5 0

Deebit (l/s) 6,45 5,5 10

Veearvesti Olemas Olemas Olemas

Puurkaevu hoone seisukord

Rahuldav Rekonstrueeritud 2013

Rahuldav

Joogivee kvaliteet Surju küla puurkaevu (katastri nr 6698) põhjavee kvaliteeti iseloomustab tabel 5.16.

Tabel 5.19. Surju küla keskuse puurkaev-pumpla põhjavee kvaliteet

Näitaja Ühik Surju küla PK 28.08.2024

Elektrijuhtivus μS/cm 563

Keemiline hapnikutarve mg/l < 1

pH pH ühik 7,9

Ammoonium mg/l 0,24

Nitraat mg/l < 0,044

Nitrit mg/l < 0,015

Sulfaat mg/l 4,0

Üldraud μg/l 0,33

Fluoriid mg/l 0,81

Mangaan μg/l < 10

Naatrium mg/l 43

Kloriid mg/l 16

Lahustunud hapnik mg/l 7,8

Tabelis 5.20 on toodud ka viimased joogivee kontrolli analüüsitulemused, mis on võetud Surju küla veevõrgust. Terviseameti 10.01.2024 üldhinnangu alusel on Surju küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 5.20. Surju küla vee kvaliteedinäitajad veevõrgus

Näitaja Ühik Surju küla pumplast väljuv (Surju teeninduskeskus) 28.05.2024

Piirsisaldus

Elektrijuhtivus μS/cm 499 2500

Hägusus NTU < 0,5 Tarbijale vastuvõetav,

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

49

Lõhnaläve indeks

1

ebaloomulike muutusteta

Maitseläve indeks

1

Värvus mg/l Pt 2,2

pH pH ühik 7,7 6,5-9,5

Üldraud mg/l < 0,01 0,2

Escherichia coli

arv/100 ml 0 0

Coli-laadsed bakterid

arv/100 ml 0 0

Soole enterokokid

arv/100 ml 0 0

Kolooniate arv

arv/1 ml 16 Ebaloomulike muutusteta

5.5.2. Veetorustikud Surju küla ühisveevõrgu kogupikkus on ligikaudu 3,746 km, millest 1,4 km on rajatud 2005. a. Uuemate torustike rajamisel on kasutatud plasttorusid läbimõõduga De32...110 mm. Ühisveevarustusega on ühendatud viis 12-korterilist, üks 18-korteriline ja üks 8-korteriline elamu ning 3 ühepereelamut. Lisaks on veetarbijateks OÜ Surju PM, OÜ Pärnu Kivi, OÜ Rosamunde, tervisekeskus, hooldekodu, kauplus, rahvamaja ning raamatukogu.

5.5.3. Tuletõrje veevarustus Surju küla puurkaevu torustikule on rajatud kaks tuletõrjehüdranti, kuid puurkaevu tootlikkus ei suuda tagada hüdrantidele piisavat kustutusvee hulka. Lisaks hüdrantidele on võimalus võtta tulekustutusvett ka Surju küla puurkaevust (katastri numbriga 6698). Puurkaevust tulekustutusvee võtmine on aga problemaatiline, kuna paakauto täitmisel langeb surve trassides nii madalale, et ülejäänud küla veevarustus katkeb. Surju paisjärve ääres on tuletõrje veevõtukoht, kuhu on rajatud betoonalusega tee Surju paisjärvest vee võtmiseks. Tuletõrje veevõtukohale on tagatud ligipääs ning veevõtukoht on tähistatud. Eraldi süsteemina on loodud Surju Kooli territooriumile tuletõrjesüsteem, kuhu on rajatud muldesse kaks 50 m3 mahutit. Mahutite täitmine toimub kooli puurkaevust.

Ühiskanalisatsiooni objektid

5.5.4. Reoveepuhastusseadmed Surju keskasula reoveepuhasti Surju küla reovesi puhastatakse 2013. a ehitatud BioFix 60K tüüpi kompaktpuhastis. Puhasti jõudlus reostuskoormuse järgi on 24 kg BHT7/d ja hüdrauliline jõudlus 60 m3/d. Reovesi suunatakse reoveepuhastisse küla keskuses asuva Saunamõisa reovee peapumpla abil.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

50

Reovee puhastamine toimub järgneva tehnoloogia abil: 1. Mehaaniline eelpuhastus (eelsetiti 30 m3 koos jääksettemahutiga, sõelaga ja

pumbakambriga) 2. Bioloogiline puhastus uputatud biokilekandjatega bioreaktoris koos õhupihustitega,

koosneb kolmest plastkorpusega aeratsiooniblokist läbimõõduga 3x2200 mm 3. Järelsetiti koos keemilise fosforiärastusega 4. Heitvee järelpuhastus biotiigis pindalaga ca 4900 m2.

Reoveepuhasti mahutid asuvad muldes. Puhasti territooriumil asub ka rekonstrueeritud tehnohoone, milles paiknevad õhupuhurid (2 tk) ning keemilise fosforiärastuse dosaatorpump ja kemikaalimahutid. Õhupuhurite abil antakse vajalik õhukogus bioreaktorite põhjas asuvate pihustite kaudu reovette bioloogilise puhastusprotsessi läbiviimiseks. Puhasti territoorium on ümbritsetud aiaga. Surju küla reoveepuhasti on heas seisukorras ning tagab üldiselt reovee nõuetekohase puhastuse.

• Surju küla reoveepuhasti elektrivarustuses esineb sageli katkestusi, mis põhjustab häireid puhasti töös. Puhastil puudub kaugjälgimissüsteem, mistõttu info avariide ja häirete kohta ei jõua operatiivselt puhasti operaatorini;

• Surju küla reoveepuhasti biotiigid on käesolevaks ajaks mudastunud ja osaliselt kinni kasvanud ning vajavad seetõttu puhastamist.

Heitvee suublaks vastavalt OÜ-le Saarde Kommunaal väljastatud veeloale nr L.VV/ 327299 on Reiu jõgi (KKR kood VEE1145400). Lubatud vooluhulk on 10 498 m3/aastas. Puhastile juhitava reovee kogust ei mõõdeta, arvestus käib tarbitava vee hulga järgi. 2023. aastal juhiti suublasse 6105 m3 heitvett. Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Surju küla reoveepuhasti väljavoolu heitvee analüüsitulemused on toodud järgnevas tabelis. 18.06.2024 on piirsisaldust ületanud üldfosfori näitaja. Tabel 5.21. Surju reoveepuhastist väljuva heitvee analüüsitulemused

Mõõtmisaeg Komponent

Ühik Piir-

sisaldus Puhastisse

sisenev 19.12.2023

Väljuv 19.12.2023

Väljuv 18.06.2024

Väljuv 06.03.2024

BHT7 mgO2/l 25 48 17 10 6,0 Hõljuvaine mg/l 35 75 17 5,5 6,0

KHTCr mgO2/l 125 120 69 40 < 30 pH pH ühik 9 7,5 7,5 7,3 7,1 Püld mg/l 2 1,4 0,90 2,1 0,87 Nüld mg/l 60 6,6 4,1 4,0 9,6

Reostuskoormuse uuringu tulemused Surju reoveepuhasti reostuskoormuse väljaselgitamiseks teostati ajavahemikul 03.- 10.09.2019 reostuskoormuse uuring (OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus). Uuringu tulemused on toodud järgnevas tabelis.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

51

Tabel 5.22. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt Surju reoveepuhastil mõõdetud reostuskoormused.

Mõõtmise aeg Vooluhulk m3/d BHT7 mg/l BHT-koormus

Kg BHT7/d ie

03.-04.09.2019 17,2 760 13,0 217

04.-05.09.2019 17,3 1500 26,0 433

05.-06.09.2019 19,7 820 16,2 270

06.-07.09.2019 20,9 1100 23,0 384

07.-08.09.2019 21,6 1000 21,6 360

08.-09.09.2019 21,8 430 9,4 156

09.-10.09.2019 17,2 750 12,9 215

Keskmine 19,4 899 17,4 291

Surju reovee keskmiseks koormuseks oli mõõtmiste ajal 291 ie. Surju Kooli reoveepuhasti Surju Kooli reovett puhastab kooli territooriumil asuv 2018. a suvel paigaldatud kompaktpuhasti Klaro (47 ie). Heitvee suublaks on Koolikraav (KKR kood VEE1146805), mis on ühtlasi maaparandussüsteemi eesvool (MPS kood: 6114680020050/001 Mõisa). Lubatud vooluhulk on 1 472 m3/aastas. 2023. aastal juhiti suublasse 586 m3 heitvett (arvutuslik vooluhulk). Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet. Surju Kooli reoveepuhasti heitvee analüüsitulemused on toodud järgnevas tabelis. Analüüsitulemuste alusel vastab heitvee koostis kehtestatud nõuetele. Tabel 5.23. Surju Kooli reoveepuhasti heitvee analüüsitulemused

Komponent Ühik Piirsisaldus Heitvesi 05.07.2024 BHT7 mgO2/l 40 < 3

Hõljuvaine mg/l 35 3,2 KHTCr mgO2/l 150 < 30

pH pH ühik 7,8 Püld mg/l 0,44 Nüld mg/l 27

Andmed: analüüsiakt Analüüsitulemuste alusel vastab heitvee koostis kehtestatud nõuetele.

5.5.5. Reoveetorustikud ja reoveepumpla Surju küla kanalisatsioonivõrk on valdavalt isevoolne. Külas on kokku ca 2,811 km kanalisatsioonitorustikke. Surju küla keskuse ühiskanalisatsioon on suures osas rekonstrueeritud aastatel 2012-2013. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike rajamisel on valdavalt kasutatud plasttorusid (PVC) De160 mm, survetorustike rajamisel plasttorusid

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

52

De63 ja De90 mm. Reovee suunamine reoveepuhastile toimub reoveepumpla abil. Reoveepumpla rekonstrueeriti 2021. a.

5.5.6. Sademeveekanalisatsioon Oluline osa sademeveest imbub Surju külas haljasaladel pinnasesse. Lisaks on rajatud kraavid sademevee ärajuhtimiseks. Valgala V-1 hõlmab Surju küla Kuivati teest lõuna poole jäävat hoonestatud ala. Sademevesi juhitakse kraavide abil Reiu jõkke jõgi (KKR kood VEE1145400). Valgala pindala on ca 8,3 ha. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa Reiu jõe vastuvõtuvõimet. Valgala V-2 hõlmab töökoja ja katlamaja piirkonda. Sademevesi juhitakse kraavide kaudu maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood: 6114540010370/001, Mõisa). Valgala pindala on ca 3,5 ha. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa süsteemi vastuvõtuvõimet. Valgala V-3 hõlmab Metsaääre-Tõitoja tee äärset ala lõigus Surju-Saunametsa tee kuni suubumiseni maaparandussüsteemi eesvoolu (MPS kood: 6114540010370/001, Mõisa). Valgala pindala on ca 0,4 ha. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa süsteemi vastuvõtuvõimet. Valgala V-4 hõlmab Surju küla kaguosa. Sademevesi juhitakse kraavide abil Surju ojasse, mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (MPS kood: 6114660020000/001, KKR kood: VEE1146600). Valgala pindala on ca 4,9 ha. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa süsteemi vastuvõtuvõimet.

Surju küla kraavid on toodud Lisa 1 joonisel 3. Surju küla on ohustatud Reiu jõe üleujutustest. Viimane suurem üleujutus toimus 03.01.2025, mil purustati jaanuarikuu veetaseme rekord. Üle oli ujutatud Surju küla keskus, Surju hooldekodu oli valmis evakueerumiseks. Surju küla ei ole arvatud üleujutuse riskipiirkondade loetelusse4.

5.6. Tali küla

Tali külas, elanike arvuga 184 inimest (01.11.2024 seisuga), on olemasolevalt ühisveevärgiga on liitunud 78% elanikest ja ühiskanalisatsiooniga 67%. Tali külas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi suhteliselt kaitstud. Tali küla paikneb Tali reoveekogumisalal, mille pindala on 7,5 ha ning reostuskoormus on 150 inimekvivalenti. Tali küla ÜVK-süsteemid on näidatud töö Lisa 1 joonisel 4.

Ühisveevärgi objektid

5.6.1. Puurkaev – pumplad Tali küla tarbijaid varustab veega Tali puurkaev (kat. nr. 639904). Tali puurkaev on puuritud 2021. aastal. Puurkaevu sügavus on 110 m ning see avab Kesk-Devoni

4 https://kliimaministeerium.ee/uleujutusohupiirkonna-ja-uleujutusohuga-seotud-riskipiirkonna-kaardid

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

53

põhjaveekihti, puurkaevu soovitatav tootlikkus 0,83 l/s, 10 m3/d. Puurkaevu päis asub tehnohoones. Puurkaevu sanitaarkaitseala on 30 m. Rõhukõikumiste tasandamiseks kasutatakse 200 l hüdrofoori. Lisaks on paigaldatud sagedusmuundur CU 301, kompressor, õhukuivati.

5.6.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt Veetöötluseks paigaldati 2021. a täisautomaatne paarissurvefilter ARS 530 STE3. 2024. a Tali keskasula pumplast võetud joogivee analüüsitulemused on toodud järgnevates tabelites. Terviseameti 10.01.2024 üldhinnangu alusel on Tali küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 5.24. Veekvaliteet Tali külas Tali päevakeskuse veevärgivees

Näitaja Ühik

Piirsisaldus Tali keskasula pumplast väljuv

(Kase tee 1) 28.05.2024

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 346

pH 6,5-9,5 7,8

Värvus Mg/Pt/l < 2

Hägusus NTU < 0,5

Maitseläve indeks 1

Lõhnaläve indeks 1

Üldraud mg/l 0,2 0,025

Coli-laadsed bakterid arv/100 ml 0 0

Escherichia coli arv/100 ml 0 0

Soole enterokokid arv/100 ml 0 0

Kolooniate arv arv/1 ml Ebaloomulike muutusteta

0

Andmed: analüüsiakt

5.6.3. Veetorustikud Tali küla veevõrk rekonstrueeriti 2021. aastal. Veetorustike kogupikkus on Tali külas 1,715 km. Tali küla veevõrgule lisati läbipesukaevud põhjata D500 mm läbimõõduga PE kaevudest.

5.6.4. Tuletõrje veevarustus Tali küla tuletõrje veevõtt baseerub neljal veevõtukohal:

• kuivhüdrant 50 m3 veemahutiga Kase tee 1 kinnistul;

• Pärna tee 5 kinnistul. Veetorustike rekonstrueerimisel rajati tuletõrje veevõtukohale uus veeühendus De32 PE PN16.

• Tali kuivati veehoidla;

• tiik mõisapargis, endise Tali põhikooli territooriumil.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

54

Ühiskanalisatsiooni objektid

5.6.5. Reoveepuhastusseadmed

Tali küla reoveepuhasti rekonstrueeriti 2021. aastal, varasem puhasti lammutati ning rajati uus annuspuhastuse tehnoloogial põhinev aktiivmudapuhasti jõudlusega 150 IE. Bioloogilise puhastusprotsessi mahutite kompleks on oma olemuselt pinnases asuv monoliitsest raudbetoonist kastide kogum. Protsessimahutid on kaetud betoonplaadiga, millel asub tehnohoone. Protsessimahutid ja tehnohoone moodustavad konstruktiivse terviku.

Reovesi juhitakse puhasti territooriumile isevoolse toruga. Reoveepuhastisse juhitakse reovesi puhasti ees paikneva reoveepumpla abil. Reoveepumpla rajati reoveepuhasti rekonstrueerimise käigus. Reovee puhastamine toimub järgmiste põhietappidena:

• Pumpla;

• Mehaaniline puhastus (kruvivõre). Mehaaniliselt puhastatud reovesi suunatakse

edasi ühtlustusmahutisse V=25 m3;

• Bioloogiline puhastus annuspuhastis e SBR-s V=45 m3;

• Settetihendi V=12 m3.

Ühtlustusmahutist pumbatakse reovesi aeroobsesse aktiivmudatehnoloogial põhinevasse bioloogilisse puhastusetappi. Bioloogiline puhastusetapp toimub ühe mahutiga annuspuhastis e SBR-s (V=45 m3). Reovee bioloogiline puhastus toimub ühes SBR mahutis tavapäraselt kolme 8-tunnise tsüklina ööpäevas. Tsükli etapid on järgmised: a) Täitmine/denitrifikatsioon/BioP; b) Nitrifikatsioon; c) Settimine; d) Väljavool; e) Liigmuda eraldus.

Bioloogilise puhastuse läbinud vesi suunatakse dekanteri abil väljavoolu. Vajadusel saab puhasti väljavoolu suunata ka biotiikidesse.

Bioloogilises etapis tekkiva biomassi (reoveesette ehk liigmuda) eraldamiseks SBR mahutist pumbatakse perioodiliselt osa aktiivmuda suspensiooni aereeritavasse settetihendisse (V=12 m3). Aeratsiooni settetihendis tagavad difuusorid. Settetihendi täitumisel veetakse sete edasiseks töötlemiseks paakautoga ära.

Reoveepuhastis on kemikaalisõlm fosfori keemilise ärastuse kemikaali doseerimiseks puhastusprotsessi. Reovee koguseid mõõdetakse enne võreseadet paikneva magnetinduktiivse vooluhulga mõõtja abil.

Reoveepuhasti võreseadme pesuks vajaliku tarbevee saamiseks rajati salvkaev ja paigaldati veeautomaat.

Biotiigid on kasutusel avariiolukorras.

Reoveepuhasti hoone, plats ja biotiigid on ümbritsetud piirdeaiaga.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

55

Heitvee suublaks on Ura jõgi (KKR kood VEE1148100, MPS kood 6114810040000/001), mis on riigi poolt korras hoitav ühiseesvool. Lubatud vooluhulk on 8 400 m3/aastas. Heitvee vooluhulk oli 2023. aastal 8 971 m3 (arvutuslik). Vee-ettevõtte hinnangul ei ületa suublasse juhitava heitvee kogus suubla vastuvõtuvõimet.

Analüüsid näitavad, et Tali reoveepuhasti heitveest võetud proovid normeeritud komponentide osas on nõuetele vastavad. Analüüsitulemused on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 5.25. Tali keskuse reoveepuhasti Mõõtmisae

g Komponent

Ühik Piirsisaldus Sisenev

29.08.2024 Väljuv

18.06.2023 Väljuv

12.03.2024 Väljuv

29.08.2024

BHT7 mgO2/l 40 290 6,3 6,3 5,0 Hõljuvaine mg/l 35 480 9,9 11 19

KHT mgO2/l 150 930 54 31 68 pH 6-9 pH ühik 9 7,5 7,6 7,4 7,5

Püld mg/l P - 16 1,9 0,21 0,50 Nüld mg/l N - 150 29 26 8,0

Vastavalt OÜ-le Saarde Kommunaal väljastatud veeloale nr L.VV/327299 tuleb üks kord seitsme aasta jooksul teostada nädalased reostuskoormuste mõõtmised. Viimased koormuste mõõtmised teostati 03.-10.09.2019. Tabelis 5.23 on esitatud OÜ Saarde Kommunaal poolt esitatud vooluhulgad ning samal ajavahemikul võetud proovide BHT7 analüüside tulemused. Tabel 5.23. Tali asula reovee vooluhulk ja kontsentratsioonid 03.-10.09.2019

Näitajad Ühik Kuupäev

03.- 04.09

04.- 05.09

05.- 06.09

06.- 07.09

07.- 08.09

08.- 09.09

09.- 10.09

Vooluhulk m3/d 11,0 11,0 9,6 12,6 12,4 14,6 11,8

BHT7 mg O2/l 300 250 400 310 350 300 410

BHT7 kgBHT7/d 3,30 2,75 3,86 3,92 4,36 4,39 4,83

Inimekvivalent ie 55 46 64 65 73 73 80

Tali reovee keskmiseks koormuseks oli mõõtmiste ajal 65 ie.

5.6.6. Reoveetorustikud ja reoveepumpla

Tali küla kanalisatsioonivõrk rekonstrueeriti 2021. a. Kanalisatsioonitorustike pikkus on Tali külas 2,305 km. Kanalisatsioonivõrk on peamiselt isevoolne. Kase tee 8 kortermaja (4 korterit) reovee ärajuhtimiseks on rajatud reoveepumpla. Pumplasse on paigaldatud 2 paralleelselt töötavat sukelpumpa.

5.6.7. Sademeveekanalisatsioon Tali küla keskuses on vähe asfalteeritud alasid, suur osa sademeveest imbub pinnasesse või juhitakse ära riigiteede ääres kulgevate kraavide abil. ÜVK osaks määratakse Tali

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

56

külas reoveepuhasti naabruses olev kraav, mis juhib sademe- ja liigvett ära puhasti ümbrusest. Kraavi valgala on ca 0,6 ha. Lisaks sademeveele juhitakse kraavi kaudu suublasse ka Tali reoveepuhasti heitvesi. Vesi juhitakse kraavi abil Ura jõkke (KKR kood: VEE1148100, MPS kood: 6114810040000/001), mis on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa süsteemi vastuvõtuvõimet.

5.7. Veelikse küla

Veelikse külas elanike arvuga 78 inimest (01.11.2024. a seisuga) on olemasolevalt ühisveevärgiga liitunud 65% ja ühiskanalisatsiooniga 42% elanikest. Veelikse külas on põhjavesi keskmiselt kuni suhteliselt kaitstud. Reoveekogumisala ei ole moodustatud. Veelikse küla ÜVK-süsteemid on näidatud töö Lisa 1 joonisel 5.

Ühisveevärgi objektid

5.7.1. Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet

Veelikse küla ühisveevärki varustab Veelikse töökoja puurkaev-pumpla.

Veelikse töökoja puurkaev-pumpla (kat. nr. 7661) on rajatud 1965. a, väljast renoveeritud 2018. a. Vesi võetakse Kesk-Devoni põhjaveekihist. Pumpla telliskivihoonet on hoitud seisus, mis tagaks hoone püsivuse ja pumpade töö minimaalsel võimalikul toimimistasemel. Töökoja pumpla ehitus-tehniline seisund on rahuldav, kuid laepaneelid on halvas seisukorras. Pumplat köetakse elektriradiaatoritega. Põhjavee üldraua näitaja ületab mitmekordselt joogiveele kehtestatud piirsisaldust.

Joogivee kvaliteet Veelikse küla ühisveevärgis. Veelikse küla värskeimad veeanalüüside tulemused on toodud järgnevas tabelis. Terviseameti 10.01.2024 üldhinnangu alusel on Veelikse küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 5.24. Veekvaliteet Veelikse ühisveevärgis

Näitaja Ühik Piirsisaldus Veelikse, Ridaelamu tee 8 5.06.2024

Ammoonium mg/l 0,5

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 548

Hägusus NHÜ Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

0,75

Lõhnaläve indeks

TON 1

Maitseläve indeks

TFN 1

Värvus mg/Pt/l 3,7

pH pH ühik 6,5-9,5 7,6

Üldraud mg/l 0,2 0,060

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

57

Escherichia coli

arv/100ml 0 0

Soole enterokokid

arv/100ml 0 0

Coli-laadsed bakterid

arv/100ml 0 0

Kolooniate arv

arv/1ml Ebaloomulike muutusteta

25

Veevarustuse tagamisel on probleemiks pikad elektrikatkestused.

5.7.2. Veetorustikud

Veelikse küla veetorustiku pikkus on kokku on 806 m. Suurem osa Veelikse küla veetorustikke rekonstrueeriti 2021. aastal: Keldrimäe teel, Järve teel ning Ridaelamu teel. Varasemast oli rekonstrueeritud 173 m veetorustikku endise söökla piirkonnas.

5.7.3. Tuletõrje veevarustus

Veelikse külas asub looduslik tuletõrje veevõtukoht Veelikse järve paisu ääres.

Ühiskanalisatsiooni objektid

5.7.4. Reoveepuhastusseadmed

Veelikse küla reoveepuhasti on BIO-25 tüüpi, kuid septikuna tööle rakendatud puhasti. Puhastis on palju setet ning liiva. Puhasti töötab septikuna majanduslikel kaalutlustel, kuna reoveekogused ja reostuskoormus on minimaalne, reostuskoormus ei võimalda puhastit opereerida biopuhastina.

Puhasti projektijärgseks reostuskoormuseks on 180 ie, kuid puhasti olemasolev tarbijaskond on ca 36 inimest. Tabel 5.25. Veelikse küla puhastisse siseneva reovee näitajad ja heitvee analüüside tulemused 2024. aastal. Mõõtmisaeg Komponent

Ühik Piirsisaldus Sissevool

27.08.2024 Väljalask

05.07.2024 Väljalask

27.08.2024 BHT7 mgO2/l 40 26 20 7,8

Hõljuvaine mg/l 35 48 77 28 KHT mgO2/l 150 100 120 56 pH pH ühik 8,1 7,7 7,6 Püld mg/l P 5,9 2,5 1,8 Nüld mg/l N 82 97 42

Mõõtmistulemused näitavad, et 2024. aastal on reoveepuhasti heitvees väljundnäitajatest piirsisaldust ületanud hõljuvaine. Iga-talvine probleem on puhasti külmumine. Puhastusprotsessi taastumine võtab aega mitu kuud, mistõttu on häiritud

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

58

ka puhasti efektiivsus. Ka suvisel perioodil on puhastisse jõudva reovee kogus ebaühtlane, kuna reovee kogus on väike, kuid reoveepumpla mahutavus suur.

5.7.5. Reoveetorustikud ja reoveepumpla

Veelikse külas on isevoolset kanalisatsioonitorustikku ca 640 m ning survekanalisatsioonitorustikku ca 200 m. 2021. aastal rekonstrueeriti kanalisatsiooni- torustikud kuni reoveepumplani (kokku 327 m isevoolseid torustikke, De160 PVC). Reoveepumplast reoveepuhastini on torustik rekonstrueerimata ning halvas seisukorras.

Reoveepumpla seisukord on väga halb - hoone vajab renoveerimist ning edasisel kasutamisel soojustamist, sest külmub igal talvel. Külmumisoht on suurem ka seetõttu, et reovee vooluhulk on vähenenud tarbimise tõttu väike.

5.7.6. Sademeveekanalisatsioon Veelikse külas imbub suurem osa sademeveest pinnasesse. Pundermäe tee äärest juhitakse sademevesi kraavi abil Kargoja-Veelikse tee äärsesse kraavi, mida haldab Transpordiamet. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa süsteemi vastuvõtuvõimet.

5.8. Jaamaküla küla Jaamakülas elas 01.11.2024. aasta seisuga 100 elanikku. Ühisveevärgiga on liitunud ca 71% küla elanikest, ühiskanalisatsioon puudub. Jaamakülas on vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile põhjavesi valdavalt keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus). Jaamaküla reoveekogumisala reostuskoormus on 180 ie, pindala 10 ha. Jaamaküla ÜVK-süsteemid on näidatud töö Lisa 1 joonisel 6.

Ühisveevärgi objektid

5.8.1. Puurkaev – pumplad ja veekvaliteet Jaamaküla veevõrk baseerub käesoleval ajal külakeskuse lõunaosas asuval Jaamaküla puurkaevul (katastri nr 6689). Puurkaev on puuritud 1969. a. Puurkaevu sügavus on 100 m ning selle abil ammutatakse vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist. Puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2009. a, paigaldati uus toruarmatuur, veesrvestid, 0,5 m3 suurune membraanhüdrofoor, veetöötlusseade ning elektri- ja automaatikaseadmed. Rauaeralduseks on puurkaev-pumplasse paigaldatud täisautomaatne survefilter NSB-40 tootlikkusega 2,4 m3/h. 2024. a paigaldati uus kompressor. Lubatud veevõtt on 5460 m3/a. 2023. a pumbati vett 2020 m3. Tehnohoone on renoveeritud ning heas seisukorras. Filtripesuvee ärajuhtimiseks kraavi on rajatud ligikaudu 30 meetri pikkune torustik. Puurkaev-pumplal on tagatud 30 m sanitaarkaitseala, ala pole aiaga piiratud.

Jaamaküla ühisveevärgis kasutatava puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud järgnevas tabelis.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

59

Tabel 5.26. Jaamaküla puurkaev-pumpla tehnilised andmed.

Puurkaevu nimetus/asukoht Jaamaküla pk

Katastri nr. 6689

Passi nr. 2535

Kasutatav põhjavee kiht S-O

Puurimise aasta 1969

Puurkaevu tootlikkus, m3/h 7,4

Lubatud veevõtt, m3/d 15

Reguleerimisseade Hüdrofoor 0,5 m3

Veetöötlusseadmed Rauaeraldaja NSB-40 Tootlikkus 2,4 m3/h

Puurkaevu sügavus, m 100

Staatiline veetase, m 3,4

Deebit (l/s) 2,06

Veearvesti olemasolu Jah

Puurkaevu hoone seisukord Rahuldav

Vee kvaliteet Veevärgivesi tarbijakraanis vastab kontrollitud näitajate osas kehtestatud nõuetele. Terviseameti 10.01.2024 üldhinnangu alusel on Jaamaküla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 5.27. Jaamaküla puurkaevu põhjavee ning veevõrgust võetava joogivee kvaliteet.

Näitaja Ühik Jaamaküla PK, põhjavesi,

28.08.2024

Jaamaküla pumplast väljuv

28.05.2024

Piirsisaldus

Ammoonium mg/l 0,15 <0,011 0,50

Elektrijuhtivus μS/cm 558 497 2500

Keemiline hapnikutarve mg/l < 1

Üldraud μg/l 0,21 0,013 200

Hägusus NTU < 0,5 Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

Lõhnaläve indeks 1

Maitseläve indeks TON 1

Värvus mg/l Pt < 2

Nitraat mg/l 0,20

Nitrit mg/l 0,018

pH pH ühik 8,0 7,9 6,5-9,5

Sulfaat mg/l 8,0

Fluoriid mg/l 1,5

Kloriid mg/l 37

Mangaan μg/l < 10

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

60

Näitaja Ühik Jaamaküla PK, põhjavesi,

28.08.2024

Jaamaküla pumplast väljuv

28.05.2024

Piirsisaldus

Naatrium mg/l 74

Coli-laadsed bakterid PMÜ/100

ml 0 0

Enterokokid PMÜ/100

ml 0

Escherichia coli PMÜ/100

ml

0 0

Kolooniate arv 22 kraadi PMÜ/1ml 16 Ebaloomulike muutusteta

5.8.2. Veetorustikud Ühisveevarustuse torustike kogupikkus on Jaamakülas ca 2,4 km, millest: - ca 470 meetrit külakeskuse lääneosas rajatud ja rekonstrueeritud veetorustikud

(plasttorustikud läbimõõduga De32 ja De40 mm). - aastatel 2014-2015 rekonstrueeritud torustikud De 32…63 mm (kokku ca 1909 m).

5.8.3. Tuletõrje veevarustus Jaamakülas nõuetele vastavad tuletõrje veevõtukohad puuduvad. Võimalus on tuletõrjevett võtta Saunatiigi kinnistul asuvast tiigist, mis aga võib kuivadel perioodidel olla tühi. Lähim aastaringselt kasutatav tuletõrje veevõtukoht on Surju Kooli tuletõrje veevõtumahutitest, mis asuvad Jaamakülast ligikaudu 2 kilomeetri kaugusel.

Ühiskanalisatsiooni objektid Jaamakülas ühiskanalisatsioon puudub. Küla majapidamistel on kogumiskaevud, mille veepidavuse ja tühjendamise sageduse kohta andmed puuduvad. Küla keskosas olevate kortermajade juures on maa sees umbes kahemeetrine rake, mida tühjendatakse kord kuus. Sauna juures paikneb omapuhasti (kaks järjestikku paiknevat settekaevu), kust heitvesi juhitakse kõrvalolevasse biotiiki. Tiiki on suunatud ka sademevesi. Tiik on rajatud vahetult oja äärde, kuid on ojast eraldatud savibarjääriga, mis takistab tiigiveel ojja jõudmast. Saunas tekkiva reovee puhastamiseks peaks paigaldama biopuhasti või lekkekindla kogumismahuti, sest alla 2000 ie reoveekogumisalal on lubatud suublasse juhtida vaid bioloogiliselt puhastatud heitvett. Jaamaküla külas on moodustatud reoveekogumisala.

5.8.4. Sademeveekanalisatsioon Jaamakülas on rajatud kraavid sademevee ärajuhtimiseks, lisaks imbub sademevesi pinnasesse. Valgala V-1 hõlmab Surju-Saunametsa teest põhjapoole jäävat ala. Valgala pindala on ca 7,3 ha. Vesi juhitakse kraavide kaudu Lähkma jõkke (KKR kood: VEE1146800).

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

61

Valgala V-2 hõlmab Surju-Saunametsa teest lõunapoole jäävat ala. Valgala pindala on ca 4,1 ha. Vesi juhitakse kraavide kaudu Lähkma jõkke (KKR kood: VEE1146800). Lähkma jõgi on riigi poolt korrashoitav ühiseesvool (MPS kood: 6114680020000/001, Lähkma jõgi). Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa Lähkma jõe vastuvõtuvõimet.

5.9. Rabaküla küla Rabaküla külas elab 01.11.2024. aasta seisuga 105 elanikku. Põhjavesi on Rabaküla külas vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile valdavalt suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus). Reoveekogumisala Rabaküla külas puudub. Rabakülas ühiskanalisatsioon puudub. Rabaküla ÜVK-süsteemid on näidatud töö Lisa 1 joonisel 7.

Ühisveevärgi objektid

5.9.1. Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet Rabaküla veevõrk baseerub küla elamupiirkonnas asuval Rabaküla puurkaevul (katastri nr 6692). Rabaküla puurkaev on puuritud 1972. a ja asub Rabaküla külakeskuses endise koolimaja läheduses. Puurkaevu sügavus on 100 m ning selle abil ammutatakse vett Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumist. Puurkaev-pumpla rekonstrueeriti 2011. aastal. Rekonstrueeriti pumpla konstruktsioon ja toruarmatuur ning paigaldati puurkaev-pumplasse aereeritavad rauaeraldusfiltrid ARS 410 Duplex. Lisaks rajati filtripesuvee äravoolutorustik ja paigaldati septik mahuga 3 m3. Puurkaev-pumpla asub muldes. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus on 50 m, kuid ala pole piiratud aiaga. Veevarustusega on liitunud 10 majapidamist ning vana koolimaja. Ülejäänud elanikkonna veevarustus baseerub salvkaevudel või eraomandis olevatel puurkaevudel. Veevõtt Rabaküla küla puurkaevust jääb alla 5 m3 ööpäevas. Rabaküla küla puurkaev-pumpla tehnilised andmed on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 5.28. Rabaküla puurkaev-pumpla tehnilised andmed.

Puurkaevu nimetus/asukoht Rabaküla pk

Katastri nr. 6692

Passi nr. 3273

Kasutatav põhjavee kiht S-O

Puurimise aasta 1972

Pumba tootlikkus Calpeda 4SDF 54/15 135 l/min

Puurkaevu tootlikkus 5,2 m3/h

Veetöötlusseadmed Rauafiltrisüsteem ARS 410 Duplex (2011. a) Tootlikus 2 m3/h

Puurkaevu sügavus 100 m

Staatiline veetase 0,8 m

Deebit 1,45 l/s

Veearvesti olemasolu Jah

Hoone seisukord Rahuldav

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

62

Rabaküla puurkaev-pumpla hoone sissepääs vajab rekonstrueerimist.

Joogivee kvaliteet Rabaküla värskeimad veeanalüüside tulemused on toodud järgnevas tabelis. Terviseameti 10.01.2024 üldhinnangu alusel on Rabaküla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 5.29. Joogivee kvaliteet Rabaküla ühisveevärgis

Näitaja Ühik Pumplast väljuv, 28.05.2024

Piirsisaldus joogivees

Ammoonium mg/l 0,11 0,5

Elektrijuhtivus μS/cm 498 2500

Üldraud μg/l < 0,01 200

Hägusus NTU < 0,5 Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

Värvus mg/l Pt < 2

Maitseläve indeks TFN 1

Lõhnaläve indeks TON 1

pH pH ühik 7,8 6,5-9,5

Escherichia coli arv/100 ml 0 0

Coli-laadsed bakterid arv/100 ml 0 0

Soole enterokokid arv/100 ml 0 0

Kolooniate arv arv/1 ml 0 Ebaloomulike muutusteta

Andmed: analüüsiakt

5.9.2. Veetorustikud Veetorustikke on Rabakülas ligikaudu 965 meetrit ning need on heas seisukorras. Rabametsa vkt torustik kuni Postikooli kinnistuni rekonstrueeriti 2020. aastal. Torustike rajamisel on kasutatud plasttorusid läbimõõduga De32...De63 mm (PE, PEM).

5.9.3. Tuletõrje veevarustus Rabaküla küla hoonestatud ala paikneb peamiselt Reiu jõe ääres. Rabametsa vkt piirkonnas on lisaks kinnistutel tiigid.

5.9.4. Sademeveekanalisatsioon Rabakülas imbub sademevesi haljasaladel pinnasesse. Metsaääre külas juhitakse Metsaääre-Tõitoja tee äärest sademevesi kraavide abil Reiu jõkke (KKR kood VEE1145400). Valgala pindala on ca 3,7 ha. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa Reiu jõe vastuvõtuvõimet. Metsaääre küla ja Rabaküla on ohustatud Reiu jõe üleujutustest. Viimane suurem üleujutus toimus 03.01.2025, mil veetaseme viimase 15 aasta rekordtasemest jäi puudu 5 cm, küll aga purustati jaanuarikuu veetaseme rekord 30 cm võrra. Veevangi jäid Metsaääre küla 64 majapidamist, kuna mõlemad asulasse viiva Laadi tee otsad jäid vee alla. Üle oli ujutatud ka Miku tee.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

63

Rabaküla ega Metsaääre küla ei ole arvatud kliimaministeeriumi poolt üleujutuse riskipiirkondade loetelusse5.

5.10. Tõlla küla

Tõlla külas elanike arvuga 57 inimest (01.11.2024 seisuga) on ühisveevärgiga liitunud 97% elanikest ja ühiskanalisatsiooniga 29%. Põhjavesi on Tõlla külas vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile keskmiselt kaitstud. Reoveekogumisala Tõlla külas puudub. Tõlla küla ÜVK-süsteemid on näidatud töö Lisa 1 joonisel 8.

Ühisveevärgi objektid

5.10.1. Puurkaev – pumpla ja veekvaliteet

Tõlla küla puurkaev-pumpla (kat. nr. 7867, passi nr 1752) on rajatud 1966. a. Vett võetakse Kesk-Devoni põhjaveekihist. 2017. a vahetati Tõlla puurkaev-pumplas välja kompressori ja rauafiltri sisu. Pumpla telliskivihoonet on hoitud seisus, mis tagaks hoone püsivuse ja pumpade töö ehk minimaalsel võimalikul toimimistasemel. Korrastamist vajavad hoone katus, lagi ja siseseinad. Vaja on paigaldada uus uks. Pumplat köetakse elektriradiaatoritega. Soojustus puudub.

5.10.2. Veetöötlus ja joogivee kvaliteet töötlusjärgselt

Puurkaev-pumplasse on paigaldatud rauaärastusseadmed. Terviseameti 10.01.2024 üldhinnangu alusel on Tõlla küla ühisveevärgivee kvaliteet vastav.

Tabel 5.30. Veekvaliteet Tõlla küla ühisveevärgis

Näitaja Ühik Piirsisaldus Tõlla puurkaev, põhjavesi,

28.08.2024

Tõlla elamu Kamali tee 18, veevärgi vesi

05.06.2024

Elektrijuhtivus μS/cm 2500 642 559

Keemiline hapnikutarve

mg/l 1,9

Nitraat mg/l < 0,044

Nitrit mg/l 0,016

pH 6,5-9,5 7,8 7,7

Sulfaat mg/l < 4

Värvus mg/l Pt Tarbijatele vastuvõetav, ebaloomulike muutusteta

4,8

Hägusus NHÜ 0,50

Maitseläve indeks

TFN 1

5 https://kliimaministeerium.ee/uleujutusohupiirkonna-ja-uleujutusohuga-seotud-riskipiirkonna-kaardid

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

64

Näitaja Ühik Piirsisaldus Tõlla puurkaev, põhjavesi,

28.08.2024

Tõlla elamu Kamali tee 18, veevärgi vesi

05.06.2024

Lõhnaläve indeks TON 1

Ammoonium mg/l 0,5 0,22

Üldraud mg/l 0,2 0,53 0,12

Mangaan μg/l 50 < 10

Lahustunud hapnik

mg/l

8,3

Coli-laadsed bakterid

arv/100ml 0 0

Soole enterokokid

arv/100ml 0 0

Escherichia coli arv/100ml 0 0

Kolooniate arv arv/1ml Ebaloomulike muutusteta

12

5.10.3. Veetorustikud

Tõlla küla veetorustiku pikkus on ca 700 m. Torustik on malmist, amortiseerunud ning vajab rekonstrueerimist.

5.10.4. Tuletõrje veevarustus

Tuletõrje veevarustuse tarbeks on looduslik tuletõrje veevõtukoht, mis asub Tõlla paisjärve ääres. Vajalik on rajada nõuetekohane tuletõrje veevõtukoht.

Ühiskanalisatsiooni objektid

5.10.5. Reoveepuhastusseadmed

Tõlla küla reoveepuhasti on rajatud BIO-100 tüüpi puhastina, kuid madala reostuskoormuse tõttu töötab septikuna. Puhastis on palju setet ja liiva. Reoveepuhasti ehituskonstruktsioonide seisund on rahuldav, kuid tehnoloogiline seadmestik on amortiseerunud. Reoveepuhastil puudub elektriliitumine.

Tabel 5.31. Tõlla küla puhastist väljuva heitvee näitajad

Komponent Ühik Piirsisaldus Väljalask 05.07.2024 BHT7 mgO2/l 40 < 3

Hõljuvaine mg/l 35 3,2 KHT mgO2/l 150 < 30 pH 9 8,0 Püld mg/l P 0,53 Nüld mg/l N 9

Analüüsitulemused näitavad, et 2024. aastal normeeritud komponentide osas pole piirsisaldusi ületatud. Tulevikus on otstarbekas üle minna lokaalsele lahendusele, kuna puhasti teenindab vaid üht korterelamut, milles osad korterid tühjad.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

65

5.10.6 Reoveetorustikud

Isevoolse torustiku pikkus on ca 175 m. Kanalisatsioonitorustik on amortiseerunud.

5.10.7. Sademeveekanalisatsioon

Tõlla külas on vähe asfalteeritud alasid, sademevesi imbub suuremas osas asulas haljasaladel pinnasesse. Tõlla-Kurmi tee äärde on rajatud kraav, mis juhib sademe- ja liigvee Kamali tee äärsesse kraavi (riigiomandis) ja sealt edasi Tõlla järve (KKR kood VEE2071240). Tõlla järv on paisjärv Tõlla jõel (KKR kood VEE1137300). Valgala pindala on ca 4,3 ha. Ärajuhitava sademevee kogus ei ületa Tõlla järve vastuvõtuvõimet.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

66

6. ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONI ARENDAMISE STRATEEGIA

6.1. Arendamise põhimõtted

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt vallavolikogu poolt kinnitatud käesolevale ÜVK arendamise kavale. Arendamise kava annab lisaks olemasoleva olukorra kirjeldamisele ka ülevaate arendusprojektidest, nende teostamise hinnangulisest maksumusest ning nende teostamise prioriteetsusest.

ÜVK arendamise kava on koostatud arvestades 12-aastast perioodi ehk ajavahemikku 2025-2037. Arendusprojektide planeerimisel on püütud arvestada elanikkonna ja ettevõtete-organisatsioonide paiknemise muutusi tulevikus lähtuvalt teadaolevatest kehtestatud detailplaneeringutest. Samuti võetakse arvesse investeeringumahu piiritlemisel valla ja vee-ettevõtte rahalist võimekust.

6.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnad Saarde vallas paiknevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkondadeks jäävad :

• Kilingi-Nõmme linn ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

• Tihemetsa alevik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

• Tali küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

• Saarde küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

• Tõlla küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

• Veelikse küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

• Surju küla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnana;

• Jaamaküla ühisveevärgi piirkonnana;

• Rabaküla ühisveevärgi piirkonnana. Asulate ühisveevärk ja –kanalisatsioon rajanevad reeglina asulate lokaalsetel veehaaretel ja reoveepuhastitel - üksnes Saarde küla puhul baseerub veevarustus Kilingi-Nõmme veetöötlusjaamal ning külast kogutud reovesi juhitakse puhastamiseks Kilingi-Nõmme linna reoveepuhastile.

6.3. OÜ Saarde Kommunaal investeeringud

6.3.1. Kilingi-Nõmme linn 1) Lühiajaline investeeringuprogramm: Kilingi-Nõmme Aia tn korrusmajade

piirkonna kanalisatsiooni rekonstrueerimine Aia tn piirkonnas on ette nähtud rekonstrueerida 210 m isevoolset kanalisatsioonitorustikku, rajatakse üks reoveepumpla ning 90 m survekanalisatsioonitorustikku. Investeeringu eeldatav maksumus on 66 600 eurot. Tegevus on kavandatatud 2027. aastal. Rekonstrueeritavate ja rajatavate rajatiste asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 1-2.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

67

2) Pikaajaline investeeringuprogramm: Kilingi-Nõmme linnas Hommiku tn ÜVK rajamine

Hommiku tn on ette nähtud rajada ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Investeeringu eeldatav maksumus on 68 500 eurot. Tegevus on kavandatud 2029. aastal. Rajatavate torustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonistel 1-1 ja 1-2.

3) Pikaajaline investeeringuprogramm: Kilingi-Nõmme reoveepuhasti survetorustiku rekonstrueerimine

Rekonstrueeritava survetorustiku asukoht on kajastatud Lisa 1 joonisel 1-2. Rekonstrueeritakse survetorustik linna peapumplast (Järve) kuni reoveepuhastini. Linna peapumplaks on Järve tänavale 2015. a rajatud uus pumpla (Järve). Linna peapumpla asendas varasema Oja peapumpla (likvideeriti), millest viis kaheniidiline survetoru DN200met kuni reoveepuhastini. Järve pumplast rajati uus PE survetoru kuni olemasoleva survetoruni. Investeeringu teostamise eel on vajalik torustik seisukorra täpsustamiseks kaamerdada. Investeeringu eeldatav maksumus on 138 600 eurot. Tegevus on kavandatud 2030. aastal.

4) Lühiajaline investeeringuprogramm: Kilingi-Nõmme veetöötlusjaama laiendamine

Kilingi-Nõmme veetöötlusjaamas suurendatakse filtrite tootlikkust ning paigaldatakse veepehmendaja. Tegevus on kavandatud 2028. aastal. Investeeringu eeldatav maksumus on 70 000 eurot.

5) Lühiajaline investeeringuprogramm: Kilingi-Nõmme kasutusest välja jäänud puurkaev-pumplate tampoonimine ja pumplahoonete lammutustööd

Kilingi-Nõmme linnas tampoonitakse kasutusest välja jäänud Urve (kat. nr 7642), Aia (kat. nr 7635) ja Sauna (kat. nr 7637) puurkaev-pumplad. Lammutatakse Urve ja Aia puurkaev-pumplate hooned. Investeeringu eeldatav maksumus on 12 000 eurot. Tegevus on kavandatud 2026. aastal.

6) Lühiajaline investeeringuprogramm: Kilingi-Nõmme reoveepuhasti settekäitluse parendamine

Settekäitluse parendamiseks soetatakse traktori järele haagitav aunasegaja. Investeeringu eeldatav maksumus on 22 000 eurot ning teostamise aeg 2026. a.

6.3.2. Saarde küla 1) Ühisveevärgi laiendamine Meose teel Meose teel (Meose tee 15 – Meose tee 29) on ette nähtud rajada ühisveevärk ja - kanalisatsioon. Investeeringu eeldatav maksumus on 42 000 eurot. Tegevus on kavandatud 2029. a. Rajatavate torustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 1-1. 2) Lühiajaline investeeringuprogramm: Meose tee ühiskanalisatsiooni rekonstrueerimine Rekonstrueeritakse kanalisatsioonitorustikud Meose tee 1 kuni Meose tee 13. Investeeringu eeldatav maksumus on 66 000 eurot ning teostamise aeg 2029. a. Rekonstrueeritavate rajatiste asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 1-2.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

68

6.3.3. Tihemetsa alevik Statsionaarse generaatori ja veemahuti paigaldamine Tihemetsa puurkaev-pumplasse Tihemetsa alevikus on ette nähtud statsionaarse generaatori ja veemahuti paigaldamine Tihemetsa puurkaev-pumplasse. Investeeringu eeldatav maksumus on 30 000 eurot ning teostamise aeg 2025. a.

6.3.4. Veelikse küla 1) Lühiajaline investeeringuprogramm: Veelikse reoveepuhasti rekonstrueerimine

Olemasolev olukord

Veelikse küla reoveepuhasti on BIO-25 tüüpi, kuid septikuna tööle rakendatud puhasti. Puhastis on palju setet ning liiva. Reoveepuhasti ehitus-konstruktsioonide seisund on rahuldav, kuid talvisel ajal kipub reoveepuhasti tööprotsess külmuma. Puhasti töötab septikuna majanduslikel kaalutlustel, kuna reoveekogused ja reostuskoormus on minimaalne, mistõttu reostuskoormus ei võimalda puhastit opereerida biopuhastina.

Puhasti projektijärgseks reostuskoormuseks on 180 ie, kuid puhasti olemasolev tarbijaskond on vaid ca 30 inimest. Tabel 5.32. Veelikse puhastisse siseneva reovee reostusnäitajad (2024)

Komponent Ühik Sisenev 27.08.2024 BHT7 mgO2/l 26

Hõljuvaine mg/l 48 KHT mgO2/l 100 pH 8,1 Püld mg/l P 5,9 Nüld mg/l N 82

Puhasti dimensioneerimise lähteandmed - Elanike arv: 30 ie

- Reostuskoormus: 1,8 kg BHT7/d

- Reovee kogus: 2 m3/d

Tegemist on täielikult olmereoveega. Nõuded puhastist väljuvale heitveele (vastavalt kehtivale vee erikasutusloale L.VV/327299):

- BHT7 40 mg/l;

- KHT 150 mg/l;

- Hõljuvaine 35 mg/l.

Kompaktpuhastitest on väikese hoolduskuluga aktiivmudapuhasti nt Klaro, mis koosneb järgmistest seadmetest ja sõlmedest:

• Eelsetiti(d). Alguses siseneb reovesi eelsetitisse (esimene kamber). Eelsetitis sadestub suurem osa heljumist põhja. Annuspuhastis puhastatakse reovett annuse kaupa.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

69

• Õhutõstuk. Õhktõstuk pumpab teatava annuse mehhaaniliselt puhastatud reovett eelsetitist biopuhastussektsiooni.

• Biopuhastuskamber (-kambrid), kus mehaaniliselt töödeldud heitvett teatud aja kestel õhustatakse ning kus kulgeb aktiivmudapuhastus. Aktiivmuda arenemist soodustab lühiajaline õhustamis- ja puhkeperioodide vaheldumine.

• Selitusfaas järelselgiti(te)s, mille kestel õhustamine lakkab, aktiivmuda vajub põhja ning kambri pinnale jääb selge vee kiht.

• Pärast selitusfaasi pumbatakse annuse kaupa puhastatud vesi suublasse või immutatakse imbtunnelite kaudu pinnasesse ning põhja settinud muda pumbatakse tagasi esimesse kambrisse.

Majanduslikult soodsam on reoveepuhasti rekonstrueerida uues asukohas. Lõplik valik reoveepuhasti asukoha osas tehakse projekteerimise käigus. Investeeringu eeldatav maksumus on 81 850 eurot ning teostamise aeg eeldatavalt 2027. a.

6.3.5. Tõlla küla 1) Lühiajaline investeeringuprogramm: Tõlla küla ÜVK rekonstrueerimine Tõlla külas on ette nähtud rekonstrueerida asula amortiseerunud veetorustikud ning puurkaev-pumpla. Veetorustikke rekonstrueeritakse ca 300 m. Tehnohoone soojustatakse, paigaldatakse uus uks, renoveeritakse katus, seinad ja lagi jm. Investeeringu eeldatav maksumus on 98 800 eurot ning teostamise aeg 2028. a. Rekonstrueeritavate torustike asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 8.

6.3.6. ÜVK objektide hõlmamine GIS süsteemi Lühiajaline investeeringuprogramm Täiendavate ÜVK objektide hõlmamine GIS süsteemi on kavandatud 2026. a. Investeeringu eeldatav maksumus on ca 20 000 eurot.

6.4. Saarde valla investeeringud

6.4.1. Tuletõrje veevõtukohtade renoveerimine ja rajamine Renoveeritakse Saarde valla asulate (Jaamaküla, Rabaküla, Surju, Tihemetsa, Veelikse) olemasolevad tuletõrje veevõtukohad/mahutid. Tuletõrje veevõtukoha puudumisel külas või selle lähiümbruses rajatakse uus veevõtukoht. Tööde eeldatav maksumus on ca 110 000 eurot ning tööd viiakse ellu aastatel 2027- 2029.

6.4.2. Sademeveesüsteemid Kilingi-Nõmme sademeveesüsteemi laiendamine Aia tn 11 – Aia tn 17 korterelamute piirkonnas rajatakse sademeveetorustik. Investeeringu eeldatav maksumus on 41 125 eurot. Ehitatavate rajatiste asukohad on esitatud Lisa 1 joonisel 1-3. Tegevus on kavandatud 2026. aastal. Aia tn

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

70

sademeveetorustiku rajamine ja reoveekanalisatsiooni rekonstrueerimine viiakse ellu üheaegselt.

6.5. Omafinantseeringu rahastamine Saarde valla eelarvevahendite kasutamine toimub vajadusel omakapitali sissemaksena ettevõtte osakapitali, mis võimaldab hilisemat kapitali kulumi katmist vee- ja kanalisatsioonitariifide kaudu. Väliste toetusvahendite võimalikku kasutamist ei saa enam näidata investeeringute allikana, mistõttu sellele ei tugineta käesolevas finantsanalüüsis. Vee-ettevõtte vahendid moodustuvad vee- ja kanalisatsiooniteenuste osutamise eest elanikelt ja ettevõtetelt saadavatest tariifituludest ning see on peamine allikas ÜVK investeeringute tegemisel. Üldpõhimõtteks on see, et tuletõrje veemahutite ja sademeveesüsteemide arendusega seotud investeeringud kaetakse Saarde valla eelarvest. ÜVK rekonstrueerimisega ning väikesemahulise ÜVK laiendamisega seotud investeeringud teostatakse vee-ettevõtte enda vahenditest. ÜVK laiendamisel väljaspoole kehtivat reoveekogumisala on nõutav eeltingimus kinnistuomanike kindel soov ja valmisolek liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga. Investeeringute jaotus tervikuna ja konkreetsed projektid on välja toodud arendusprojektide rahastamise eelarves, mis on ÜVK arendamise kava lisas 2.

6.6. Investeeringute amortisatsioon Investeeringute jaotuse korral on seadmete kasutuseaks arvestatud 15 aastat (kulum aasta kohta 6,67%), torustike ja rajatiste kasutuseaks on seevastu arvestatud 40 aastat (kulum aasta kohta 2,50%). Vastavalt Konkurentsiameti metoodikale ei ole lubatud tariifidega kaetavate kulude hulka arvestada varasemat sihtfinantseeringu kulumit, mistõttu amortisatsiooni osas on arvestatud ainult omakapitali kulumiga.

6.7. Investeeringute mõju ettevõtte tulubaasile Varasematel aastatel tehtud investeeringute mõju on tänaseks avaldunud ning OÜ Saarde Kommunaal on vee-ettevõtjana saanud juurde oluliselt uusi kliente eeskätt Kilingi-Nõmme linnast ning ka Tihemetsa alevikust. Selle põhjuseks oli ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooni laiendamine uutesse piirkondadesse varasemate Ühtekuuluvusfondi ja KIK-i keskkonnaprogrammi kaasrahastamisel tehtud veeprojektide mõjul. Kilingi-Nõmme linnas oli 2023. aasta lõpuks saavutatud ühisveevärgi osas liitunute määraks 97% ning ühiskanalisatsiooni osas 91%. Käesoleva kavaga planeeritud investeeringute puhul pole olulist tarbijaskonna kasvu enam ette näha. Plaanitud on üksnes kinnistuomanike huvi ja liitumiseks valmisoleku korral üksikute tänavalõikude ÜVK väljaehitamine, mille kogumõju tarbijaskonnale on marginaalne.

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

71

6.8. Nõudluse ja tootmismahtude analüüs Saarde valla ÜVK teenuste nõudlusanalüüsi koostamisel perioodiks 2025-2037 on arvestatud järgnevate eeldustega: • Ühiktarbimise osas on arvestatud, et: - Kõigis Saarde valla asulates on eeldatud ühiktarbimise stabiliseerumist keskmisel tasemel 70 l/in/p perioodil 2025-2037. Majapidamiste vee ühiktarbimise tase on eelduslikult sama reoveeheitega. Elanikest ning asutustest ja ettevõtetest ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniteenuste tarbijate arvu prognoos tuleneb eeldustest: • Asutuste ja ettevõtete veetarbimise ja reoveeheite osas on eeldatud, et perioodil 2025-2037 on veetarbimise ja reoveeheite tasemeks 2023. aasta näitaja ning see püsib üsna muutumatult, kuna uusi suurarendusi pole ette näha ning rahvastiku üldist vähenemist on viimastel aastatel tasakaalustanud põgenikud Ukrainast (Tihemetsa veetarbimise kasv); Veekadude osas on eeldatud, et oluline veekao määr püsib 2023. a tasemel, kuna olulisi investeeringuid veetorustikesse pole kavandatud. Reoveetorustike infiltratsiooni osas on samuti eeldatud, et üldine infiltratsiooni määr püsib stabiilselt 2023. a tasemel.

6.9. Arendusstrateegiaga kaasnevate kulude prognoos

Makromajanduslike näitajate (tarbijahinnaindeksi muutumise dünaamika) arvestamisel on kasutatud värskeimat Rahandusministeeriumi pikaajalist majandusprognoosi (kuni aastani 2070), mis on avaldatud Rahandusministeeriumi kodulehel 06.09.2024.

6.9.1. Tööjõukulud

Tööjõukulud on üheks suurimaks veemajanduse püsikulude kululiigiks. Samas on tööjõukulude arvamine veeteenuse kuludesse olnud aastate lõikes varieeruv. Prognoosis on tööjõukulud kajastatud muude tegevuskulude all ning selle suurust korrigeeritakse vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele.

Veehinna prognoosis on eeldatavalt vajalik suurema tööjõukulude osakaalu näitamine veeteenuse hinnas, mis vastaks täpsemalt tegelikele veeteenuse osutamise kuludele ning see korrektsioon on sisse viidud 2024. aastast.

6.9.2. Kulud hooldusega seotud materjalidele ja teenustele

Muude tegevuskulude all näidatakse analüüsis lisaks tööjõukuludele ka hoolduskulusid, mis on seotud eeskätt veetöötluse ja reovee puhastamisega.

Hoolduskulude maht ja ulatus tase on tänaseks päevaks stabiliseerunud oma töömahu mõttes, olles avatud üksnes inflatsiooni mõjudele. Kuna olulist ÜVK süsteemi laiendust

Saarde valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025-2037

72

pole lähiaastatel planeeritud, siis võib eeldada hoolduskulude kasvu lähiaastatel üksnes inflatsiooni võrra, millega on ka analüüsis arvestatud.

Samuti on OÜ Saarde Kommunaal poolt hallatavate reoveepuhastite puhul eeldatud, et hoolduskulude üldine tase enam ei muutu.

6.9.3. Muutuvkulud (elekter, keskkonnatasud) Muutuvkulude osas on arvestuse aluseks võetud 2023. a arvestuslikud muutuvkulud vooluhulga ühiku kohta, mis olid ka aluseks vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kinnitamisele Konkurentsiametis 2023. a suvel.

Kõigi ühikukulude osas avalduvad teeninduspiirkonnas läbi viidavate arendusprojektide mõjud veekadude ja infiltratsiooni osakaalu vähenemise kaudu, mõjutades elektrikulude ja keskkonnatasude langust või väiksemat tõusu võrreldes olukorraga, kui projekte läbi ei viidaks.

6.9.4. Muud kulud, administratiivkulud

Muude kulude ja administratiivkulude hindamisel lähtutakse 2023. a prognoositud kuludest. Järgnevatel aastatel on veemajandusega seotud muude kulude kasv tulenev üksnes tarbijahinnaindeksi muutumisest. Muud kulud ja administratiivkulud on kajastatud finantsanalüüsis muude tegevuskulude all.

6.9.5. Põhivara arvestus ja põhjendatud tulukus varadelt

Kulumi osas on arvestatud sihtfinantseeringuvälise veemajanduse põhivara kulumi näitajaid, mille alusel määratletakse Konkurentsiameti poolt maksimaalne põhjendatud tulukus varadelt (WACC). Käesoleval ajal on selleks 6,28%.

OÜ Saarde Kommunaal pole viimaste hinnakorrigeerimiste puhul ära kasutanud võimalust lülitada maksimaalne põhjendatud tulukus omakapitali eest soetatud varadelt veehinda, kuid arvestades tulevasi vee-ettevõtte poolt tehtavaid investeeringuid tuleks seda järgmiste hinnataotluste esitamisel tõsiselt kaaluda.

Analüüsis on arvestatud, et tulevikus on veehinda lülitatud oluliselt suurem osa lubatud põhjendatud tulukusest sihtfinantseeringuvälistelt varadelt.

Tabel 6.1. OÜ Saarde Kommunaal tegevuskulude prognoos veeteenustele (€) Aasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037 Hinnamuutuse indeks 9.2% 3.8% 5.0% 3.2% 2.3% 2.2% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0% 2.0%

Elektrikulu joogiveevarustus (€/m³) 0.18 0.18 0.19 0.20 0.20 0.21 0.21 0.22 0.22 0.23 0.23 0.24 0.24 0.24 0.25

Elektrikulu reoveepuhasti ja -pumplad (€/m³) 0.53 0.55 0.58 0.60 0.61 0.63 0.64 0.65 0.67 0.68 0.69 0.71 0.72 0.74 0.75

Vee-erikasutustasu (€/m³) 0.09 0.09 0.10 0.10 0.10 0.11 0.11 0.11 0.11 0.12 0.12 0.12 0.12 0.12 0.13

Reovee saastetasu (€/m³) 0.05 0.06 0.07 0.07 0.08 0.08 0.09 0.09 0.09 0.09 0.09 0.09 0.10 0.10 0.10

MÜÜGIMAHUD

Veevarustus (m³) 80235 80235 80235 80235 80235 80235 80235 80235 80235 80235 80235 80235 80235 80235 80235

Kanalisatsioon (m³) 72463 72463 72463 72463 72463 72463 72463 72463 72463 72463 72463 72463 72463 72463 72463

MUUTUVKULUD (€)

Elektrikulu joogiveevarustus 14260 14796 15540 16041 16407 16774 17110 17452 17801 18157 18520 18890 19268 19653 20047

Elektrikulu reoveepuhasti ja -pumplad 38650 40103 42120 43477 44468 45464 46373 47301 48247 49212 50196 51200 52224 53268 54334

Vee-erikasutustasu 7250 7523 7901 8155 8341 8528 8699 8873 9050 9231 9416 9604 9796 9992 10192

Reovee saastetasu 3950 4369 4832 5344 5910 6043 6164 6287 6413 6541 6672 6805 6941 7080 7222

PÜSIKULUD (€)

Muud tegevuskulud (sh. tööjõukulud), vesi 57732 64660 67912 70099 71697 73303 74769 76265 77790 79346 80933 82551 84202 85886 87604

Muud tegevuskulud (sh. tööjõukulud), kanal. 68930 77202 81085 83696 85604 87522 89272 91057 92879 94736 96631 98563 100535 92291 94137

VEEMAJANDUSTEENUSTE TEGEVUSKULUD 190772 208652 219391 226812 232428 237634 242387 247234 252179 257223 262367 267614 272967 268172 273535

Tabel 6.2. OÜ Saarde Kommunaal kapitalikulu ja põhjendatud tulukus varadelt (€)

Aasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037

Kapitalikulu, veevarustus 38015 38015 72000 74000 76000 79600 82000 86000 86000 89000 89000 92000 92000 94000 94000

Kapitalikulu, kanalisatsioon 30643 30643 66000 70000 72000 76000 79600 81400 81400 83200 83200 85100 85100 86800 86800

Põhjendatud tulukus varadelt, vesi 7000 7000 11000 11000 11000 11000 14300 14300 14300 15200 15200 15200 16800 16800 16800

Põhjendatud tulukus varadelt, kanal. 5500 5500 10000 10000 10000 10000 12000 12000 12000 13800 13800 13800 15100 15100 15100

Tabel 6.3. OÜ Saarde Kommunaal veemajanduse tulud (€)

Aasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037

Arvestuslik müügitulu, veevarustus 124257 131994 174354 179295 183445 189206 196878 202889 204941 210934 213068 218246 222067 226332 228643

Arvestuslik müügitulu, kanalisatsioon 147673 157817 204037 212516 217982 225028 233409 238045 240938 247489 250499 255469 259900 254539 257592

Konkurentsiameti järelevalvetasu, vesi 249 264 349 359 367 378 394 406 410 422 426 436 444 453 457

Konkurentsiameti järelevalvetasu, kanal. 295 316 408 425 436 450 467 476 482 495 501 511 520 509 515

Tegelik müügitulu, veevarustus 136277 132258 174702 179654 183812 189584 197271 203295 205351 211356 213495 218682 222511 226785 229100

Tegelik müügitulu, kanalisatsioon 177828 158132 204445 212941 218418 225478 233876 238521 241420 247984 251000 255980 260420 255048 258107

Tabel 6.4. OÜ Saarde Kommunaal veeteenuse hind (€) ja teenuse kulukus leibkonnaliikme kuusissetuleku suhtes (%)

Aasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 2037

Veeteenuse hind, veevarustus (km-ta) 1.57 1.65 2.18 2.24 2.29 2.36 2.46 2.53 2.56 2.63 2.66 2.73 2.77 2.83 2.86

Veeteenuse hind, kanalisatsioon (km-ta) 2.13 2.18 2.82 2.94 3.01 3.11 3.23 3.29 3.33 3.42 3.46 3.53 3.59 3.52 3.56

Elanike keskmine ühiktarbimine l/p/in 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70 70

Leibkonnaliikme keskmine netosissetulek kuus 1014 1052 1105 1140 1166 1193 1216 1241 1266 1291 1317 1343 1370 1397 1425

Keskmine tegelik elanike veetariif 1.70 1.65 2.18 2.24 2.29 2.36 2.46 2.53 2.56 2.63 2.66 2.73 2.77 2.83 2.86

Keskmine tegelik elanike reoveetariif 2.45 2.18 2.82 2.94 3.01 3.11 3.23 3.29 3.33 3.42 3.46 3.53 3.59 3.52 3.56

Teenuste kulu kuus ühiktarbimisel in. kohta 9.95 12.98 13.45 13.78 14.22 14.77 15.13 15.30 15.73 15.91 16.26 16.54 16.48 16.67

Teenuse kulukus (%) 0.95% 1.18% 1.18% 1.18% 1.19% 1.21% 1.22% 1.21% 1.22% 1.21% 1.21% 1.21% 1.18% 1.17%

6.9.6. Veeteenuste hindade prognoos, tegevustulud ja veeteenuste kulukus majapidamiste jaoks

Saarde valla veeteenuste hindade ja tegevustulude prognoosimisel on lähtutud järgnevast:

- müüdava joogivee ja reoveeteenuse kogused baseeruvad nõudlusanalüüsile;

- tariifidest tekkiv tuluvoog peab katma tegevustulud ning sihtfinantseeringuvälise põhivara amortisatsioonikulu;

- tariifidest tekkiv tuluvoog peab võimaldama vee-ettevõttel tulevikus veemajandusinvesteeringuteks võetavate finantskohustuste tagasimaksmise ning laenukattekordaja täitmise ehk olema vähemalt 1,2 korda suurem kui tegevuskulude ja laenukattekulude summa;

- kulukuse määramisel on kasutatud sissetulekuandmetena Statistikaameti kodulehel olevaid Pärnu maakonna kohta käivaid andmeid (ST08: Leibkonnaliikme netosissetulek kuus elukoha ja sissetulekuallika järgi – mis oli 2023. a Pärnu maakonnas 1013,8 eurot kuus), mis on tulevikuprognoosi osas läbi kaalutud tarbijahinnaindeksi mõjuga;

- veeteenuste kulutuste tase ei tohiks eramajapidamistele ületada tarbimistaseme 150 l/in/p juures (seejuures on mõeldud nii ühisveevärgi kui ka ühiskanalisatsiooni tarbimist) 4% piirkonna leibkonnaliikme netosissetulekust.

- veeteenuse hinnad on kujundatud selliselt, et teenuse kulukuse määr leibkonnaliikme keskmise netosissetuleku suhtes oleks stabiilne ning samas oleks vee-ettevõttel võimalik katta tulevasi investeeringuid vee- ettevõtte enda vahenditest, kasutades selleks vajadusel laenuvahendeid.

- tariifide kujundamisel on arvestatud OÜ Saarde Kommunaal teeninduspiirkonnas kehtivaid hindu 2024. a, mis on kehtestatud alates 01.08.2023. a. Veeteenuse hinnad on Konkurentsiameti poolt kinnitatud 08.06.2023 otsusega nr 9-3/2023-023.

77

LISAD

LISA 1. SAARDE ÜVK ARENGUKAVAS HÕLMATUD ASULATE ÜVK-RAJATISTE ASENDISKEEMID LISA 2. SAARDE VALLA ASULATE INVESTEERINGUVAJADUSE KOONDTABEL LISA 3. SADEMEVEESÜSTEEMIDE VALGALAD