Taotlus

Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA

e-post [email protected] tel 750 2601 https://www.kambja.ee

registrikood 77000275

SEB Pank EE791010102034606009

Swedbank EE592200221068464111

KAMBJA VALLAVALITSUS

Terviseamet [email protected]

03.02.2025 nr 6-1/48-34

Detailplaneeringu edastamine kooskõlastamiseks PlanS § 4 lõike 4 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused” § 3 punktist 12 tulenevalt tuleb planeeringu koostamisel teha koostööd ja planeering kooskõlastada Terviseametiga, kui planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi. Tulenevalt eeltoodust edastame Teile kooskõlastamiseks Kambja vallas Räni alevikus asuvate Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste detailplaneeringu. Planeeringu koostaja Raid Invest OÜ. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Riivo Leiten juhtiv planeerimisspetsialist 5672 2025 [email protected] Lisa:

1. Räni alevikus asuvate Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste detailplaneering. 2. Lõo ja Lõovälja detailplaneeringu kava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang

Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088)

detailplaneeringu (DP) kava keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) eelhinnang

Töö tellija: Kaarsilla Kinnisvara OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

Tartu 2021

2 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

Publitseerimise üldandmed;

 Töö koostatud: 20.07.2021. a.

 Koostajad:

o Elar Põldvere, keskkonnaspetsialist (Alkranel OÜ),

o Liis Kukk, keskkonnakonsultant (Alkranel OÜ).

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

Töös kasutatavad ja peamised lühendid:

 § - paragrahv;

 DP – detailplaneering;

 EELIS - Eesti Looduse Infosüsteem;

 EH – eelhinnang;

 Ha – hektar;

 ie – inimekvivalent;

 KeHJS - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse;

 KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine;

 lg – lõige;

 Mh – muuhulgas;

 mnt – maantee;

 nr – number;

 OÜ – osaühing;

 p – punkt;

 POS – positsiooni number kaardil;

 Ptk – peatükk;

 Sh – sealhulgas;

 St – see tähendab;

 tn – tänav;

 Vt – vaata;

 ÜP – üldplaneering;

 ÜVKA - ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava.

3 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

SISUKORD

SISUKORD ................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ................................................................................................................................ 5 2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8 3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine ............................................................................................................. 12 3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 12 3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisis

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 13 3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 13

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 14 3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 14

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale

(sh oht keskkonnale). ........................................................................................................ 14

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 15 3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuurpärand ja

intensiivne maakasutus ..................................................................................................... 18 3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ................. 18

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ............................................................................... 18 3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ..................... 18 3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ............................... 20

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 21

Kasutatud kirjandus .................................................................................................................. 22

4 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

SISSEJUHATUS

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks on Kambja vallas

Räni alevikus asuvate Lõo (94901:005:0738; maatulundusmaa) ja Lõovälja (94901:005:1088;

maatulundusmaa) kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu (DP) kava. Eesmärgiks on

ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete kavandamiseks sh tuleb muuta krundistruktuur

ja maakasutuse sihtotstarbed, määrata ehitus- ja hoonestustingimused, lahendada

liikluskorraldus, parkimine, haljastuse ja tehnovõrkude paiknemine.

Eelhinnangu tellijaks on Kaarsilla Kinnisvara OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Eelhinnangu

aluseks on taotletava DP materjalid (sh DP algatamise taotlus, ala kohta koostatud graafiline

joonis ning lähteülesande eelnõu). DP koostamise algatamise ettepaneku taotluse sisus tekkis

ebakõla tekstilise osa ja graafilisel joonisel esitatud katastri numbritega. Eelhinnangu

koostamisel lähtutakse taotluses esitatud graafilisest osast, kuhu taotletakse planeerimist.

Vastav on kooskõlas ka planeeringu lähteülesande eelnõuga, mille on koostanud kohalik

omavalitsus.

Koostatud eelhinnangut saab eelkõige Kambja vallavalitsus kasutada täiendava töövahendina

DP-ga seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise

vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast õigusaktidest ja väljakujunenud

õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise

keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse juhendist „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh

Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar, 2015) ja eelhinnangu ülesehitamisel arvestatakse ka

dokumente „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend”

(Keskkonnaministeerium, 2017) ning „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-

eelhindamine” (Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018).

5 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

1. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI KAVA

EHK KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE PAIKKONNA

LÜHIKIRJELDUS

KSH EH objektiks on DP kava, mis hõlmab Räni alevikus (vt Joonis 1.1) Lõo (94901:005:0738;

maatulundusmaa) ja Lõovälja (94901:005:1088; maatulundusmaa) kinnistuid ning nende

lähiala. Asjakohase lähialana on defineeritavad eelkõige transpordimaad (vt ka Joonis 1.1 ja

Tähis Katastritunnus Lähiaadress Sihtotstarve Pindala (m2)

A 94901:005:0738 Lõo Maatulundusmaa 47703

B 94901:005:1088 Lõovälja Maatulundusmaa 20003

C 28301:001:0186 Ränirahnu tee lõik 2 Transpordimaa 5743

D 94901:001:0296 Liivakivi tänav Transpordimaa 3386

E 94901:001:0301 Tulikivi tänav Transpordimaa 2968

). Kavandatava planeeringuala suurus on 6,8 ha. Eesmärgiks on mh muuta kruntide piire, seada

Lõo ja Lõovälja kinnistutele ehitusõigus äri- ja tootmishoonete rajamiseks. Lisaks lahendatakse

liikluskorraldus - parkimise, haljastuse ja tehnovõrkude paiknemine.

Joonis 1.1 DP kava asukoht ja seonduvad kinnistud (

Tähis Katastritunnus Lähiaadress Sihtotstarve Pindala (m2)

A 94901:005:0738 Lõo Maatulundusmaa 47703

B 94901:005:1088 Lõovälja Maatulundusmaa 20003

C 28301:001:0186 Ränirahnu tee lõik 2 Transpordimaa 5743

D 94901:001:0296 Liivakivi tänav Transpordimaa 3386

E 94901:001:0301 Tulikivi tänav Transpordimaa 2968

), aluskaart: Maa-amet, 2021. DP kava ala piir märgitud (seisuga juuni 2021) punasega (alad A ja B).

DP kavaga seonduv transpordimaa tähisega C (Ränirahnu tee 2), D (Liivakivi tänav) ja E (Tulikivi

tänav).

DP kava ala ümbritsevad peamiselt äri-, tootmis-, maatulundusmaad kuid esineb ka

elamumaad. DP kava ala ümbritsevaid kinnistuid ja nende maakasutust avatakse täpsemalt

käesoleva töö ptk 2. DP kava koostamisel on arvestatud ühendusvõimalustega (vt ka Joonis

1.2), mida pakuvad:

6 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

 Ränirahnu tee (kruusakate, kiiruspiirangud 50-70 km/h), mis viib välja põhimaanteele

nr 92 (ühendus tagatud Eerika ringilt Kogre tee mahasõidult). Põhimaantee (Tartu -

Viljandi - Kilingi-Nõmme) liiklussagedus oli 8145 autot (aasta keskmine) ööpäevas

(Maa-amet, 2021). Ränirahnu teega seotud teedevõrgustik võimaldab jõuda ka Jõhvi -

Tartu - Valga põhimaanteele nr 3.

 Liivakivi tänava ja Tulikivi tänavad (hetkel välja ehitamata), mis võimaldaksid pääsu

Kivimetsa teele (paralleelne Ränirahnu teega ja sellest läänes) ja sealt omakorda

põhimaanteele nr 92. Kivimetsa teega seotud teedevõrgustik võimaldab jõuda ka

põhimaanteele nr 3.

Kavandatava DP alal ei asu hooneid. Samuti puuduvad planeeritavalt alalt

säilitatavad/likvideeritavad puud. Kambja valla üldplaneeringu (ÜP (2018)) järgselt on DP kava

alal juhtotstarbeks määratletud Lõo äri- ja tootmismaana ja Lõovälja elamumaana.

DP-ga planeeritav soovitakse liita paikkonna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. Side- ning

elektrivarustus tuleb samuti ühisvõrkudest. Samuti planeeritakse liituda linna kaugkütte

võrguga (võimalusel ka gaasiga). Eelnevalt kirjeldatud ühisvõrkudega liitumiste tulemuslikuks

korraldamiseks taotletaks DP raames ka nt tehnilisi tingimusi (vm asjakohaseid ja vajalikke

tingimusi) tehnovõrkude valdajatelt. Haljastusega seonduv lahendataks DP koostamise käigus.

Tabel 1.1 DP kavaga hõlmatud või seonduvate(1) kinnistute teave (tähised, vt Joonis 1.1).

Tähis Katastritunnus Lähiaadress Sihtotstarve Pindala (m2)

A 94901:005:0738 Lõo Maatulundusmaa 47703

B 94901:005:1088 Lõovälja Maatulundusmaa 20003

C 28301:001:0186 Ränirahnu tee lõik 2 Transpordimaa 5743

D 94901:001:0296 Liivakivi tänav Transpordimaa 3386

E 94901:001:0301 Tulikivi tänav Transpordimaa 2968

(1) - DP kava alast jäävad välja tabelis 1.1 toodud kinnistu C Ränirahnu tee lõik 2 (28301:001:0186), Liivakivi

tänav (94901:001:0296) ja Tulikivi tänav (94901:001:0301).

Joonis 1.2 Taotluses esitatud graafiline joonis ja eeldatav kruntide jaotus (DP kava piirid vt Joonis 1.1).

(Aluskaart: Maa-amet, 2021.)

7 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

Peamiselt kavandatakse vastavalt Joonis 1.2 (POS ehk numeratsiooni märgistus tinglik):

1) POS 1 - 9 – äri- ja tootmishoonete rajamist (vt ka Tabel 1.2 (esialgse visiooni järgi on

keskmine krundi suurus ca 0,62 ha)).

 kruntide lubatud täisehitus protsent on kuni 50%;

 hoonete kõrgus kuni 12 m ning mitte rohkem kui kolm maapealset korrust;

 viimistlusmaterjalidest soovitatakse kasutada puitu, krohvi, kivi, klaasi, metalli,

viimistletud betooni jms;

 piirete tüübid määratakse planeeringuga;

 parkimine lahendatakse kinnistute põhiselt;

 lubatud on ehitada igale krundile kuni kolm hoonet.

2) POS 10 - moodustatakse perspektiivsele uuele tänavale transpordimaa krunt,

lahendatakse liikluskorraldus, sh kergliiklus.

Siinkohal tuleb toonitada asjaolu, et Tabel 1.2 kajastatud kruntide suurused on esialgsed ja

ligikaudsed (tuginevad esialgsel visioonil), seega võivad kruntide suurused/arvud edaspidise

DP menetluse protsessis muutuda (nt vähem üksuseid tähendaks suuremaid pindalasid). St - DP

menetluse algatamise järgselt alustatakse senise ideekavandi täiendamisega ja täpsustamisega.

Tabel 1.2 DP taotluses esitatud graafilisel jooniselt eeldatavad kruntide suurused ja lubatud täisehituse

50% määr (nummerdus vastavalt Joonis 1.2), mille aluseks DP lähteülesande eelnõu.

Nr Krundi pindala (ha) Lubatud täisehitus 50%

1. 0,96 0,48

2. 0,695 0,3475

3. 0,583 0,2915

4. 0,524 0,262

5. 0,466 0,233

6. 0,548 0,274

7. 0,714 0,357

8. 0,499 0,2495

9. 0,562 0,281

Taotluses esitatud eskiislahenduse keskmise krundi pinnaks on 0,62 ha. Võrreldes planeeritava

ala kõrval paiknevate äri- ja tootmismaa kruntide suurustega (vt tabel 1.3) saame keskmiseks

krundi pinnaks 0,65 ha, mis on ligilähedane planeeringu ideelisest lahendusest tuletatule.

Tuginedes Ehitisregistri andmetele on hoonestatavatele aladele võimalus planeerida äri- ja

tootmishooneid sarnaselt kompleksidele (nt Ringtee tn 71 ja Ringtee tn 79) ning mahukamat

kompleksi võimaldab esimene kinnistu (Tabel 1.2), kuhu on võimalik planeerida nt juba

suuremat laohoone vms.

Tabel 1.3 DP taotluses esitatud kinnistute kõrval paiknevate kruntide suurused (Maa-amet, 2021).

Katastriüksus Aadress Sihtotstarve Pindala (m2)

94901:005:1499 Pihlamarja Maatulundusmaa 100% 5503

94901:005:1497 Sireli Maatulundusmaa 100% 11558

94901:001:0300 Tulikivi tn 4 Ärimaa 50%; tootmismaa 50% 5845

94901:001:0299 Tulikivi tn 3 Ärimaa 50%; tootmismaa 50% 6097

94901:001:0294 Liivakivi tn 4 Ärimaa 50%; tootmismaa 50% 5439

94901:001:0293 Liivakivi tn 3 Ärimaa 50%; tootmismaa 50% 4352

8 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

2. MÕJUTATAVA KESKKONNA JA OLEMASOLEVA

OLUKORRA LÜHIKIRJELDUS

Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse

peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur

(14.06.2021. a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi (2021).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Kambja vallas, Räni alevikus, kus oli Statistikaameti andmetel

01.01.2020. a seisuga 810 elanikku. Kohalikus omavalitsuses, avaliku korra kaitse põhimõtted

lähtuvad Korrakaitseseadusest. Tuginedes Korrakaitseseadusele (§ 56) on kohalikus

omavalitsuses, mujal kui avalikus kohas, ajavahemikul kella 22.00-st kuni 6.00-ni,

puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt

teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Nimetatut ei kohaldata müra ja

valgusefektide suhtes, mis on tekitatud:

1) päästetöö käigus või alarmsõiduki poolt;

2) kohaliku omavalitsuse loa alusel;

3) ööl vastu 1. jaanuaril, ööl vastu 25. veebruari või 24. juunit.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest ning kõrgematest planeerimisdokumentidest paikkonna osas. Vastavale

infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste

osa.

Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2018) - ei esine takistusi maa sihtotstarbe muutmiseks.

Maakonnaplaneeringu interaktiivse veebikaardi väljavõttelt (Joonis 2.1) saab ülevaate DP kava

ala tiheasumi laienemisala paiknemisest jm asjakohasest. Lisaks on näha olemasolev tootmis-,

äri- ja logistikaala, kirdes.

Joonis 2.1 Kavandatava DP ala piirkond vastavalt maakonnaplaneeringule (Tartu maakonnaplaneeringu

interaktiivne veebikaar, 2021).

9 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas (ÜP; 2018) -

maakasutuskaardil (Joonis 2.2) on katastritunnusega 94901:005:0738 planeeritav ala esitatud

äri- ja tootmisalana. Täpsustusena on välja toodud informatsioon, et ei planeerita ühtegi olulise

keskkonnamõjuga tootmisala. Katastritunnus 94901:005:1088 kajastub üldplaneeringu

kaardiväljavõttel elamumaana. ÜP KSH aruande koostanud ELLE OÜ osutas tähelepanu, et on

soovitav jälgida varem kehtestatud detailplaneeringutega piirnevate alade maakasutust,

konkreetse piirkonna arengut ja üldisemaid arengutrende vallas ning kaaluda vajadusel ka muid

maakasutusviide. Ümbritsevad krundid on valdavalt äri- ja tootmise aladena kasutusel või

kavas kasutusse võtta.

ÜP-s kajastub on ka kahe krundi vaheline perspektiivne tee – Ränirahnu teelt Kivimetsa teele

(Joonis 2.2), kuid selle maha märkimisel ei ole arvestatud juba olemasolevaid krundistruktuure,

seega loetakse käesolevas töös vastavat teekoridori põhimõtteliseks, näitamaks, et

vastavasisuline ühendus Ränirahnu tee ja Kivimetsa tee vahel peab olema saavutatav.

Joonis 2.2 Taotletava DP (ala märgitud punasega) ÜP (2018) kaardi väljavõttel.

Kambja valla üldplaneeringu tehnovõrkude kaardil (Joonis 2.2) kajastub veel

reoveekogumisalade paiknemine, Tartu lennuvälja ja Eesti Lennundusmuuseumi lennuvälja

isohüpsid. Lisaks võib välja tuua siinkohal, et tänase seisuga toimub Lõovälja

(94901:005:1088) kinnistul Maa-ameti andmete kohaselt mahepõllumajandus, kasvatatakse

Musta Kapsasrohtu (Brassica L.). Lõovälja põllumassiivi number 65647108492.

Kambja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031 (ÜVKA; OÜ Maves, 2019) - DP kava ala on kavandatud liita paikkonna ühisveevarustuse ja –

kanalisatsiooniga (sh sademeveekanalisatsiooniga). Kambja vallas ja Räni alevikus asuvaid

trasse haldab tänase seisuga AS Tartu Veevärk. Kambja vald kuulub Ida-Eesti vesikonda Peipsi

alamvesikonda.

Räni alevik on siduspiirkonnaks Õssu külaga, kus AS Tartu Veevärk halduses olev puurkaev

annab vett Kambja valla Õssu ja Räni küladele ning Tartu linna Märja alevikule, Haage

alevikule ja osaliselt Rahinge külale. Tegemist on ühtse teeninduspiirkonnaga. Räni külades on

osaliselt välja ehitatud lahkvoolne kanalisatsioon. Räni aleviku ühisveevärk ja –kanalisatsioon

põhineb Tartu linna veevärgil ning ühel kohalikul Kesk-Alam-Devoni veekihti avavaval

puurkaevul. Reovesi suunatakse üldiselt Tartu linna reoveepuhastisse.

Räni aleviku vee- ja kanalisatsiooni torustiku kogupikkus on ca 19,6 km. Torud on valdavalt

uued või rekonstrueeritud (16,2 km) ning heas seisukorras. Heas seisukorras torude materjaliks

on valdavalt PE, PVC. Vanemaid torusid on kokku ca 3,3 km. Vee- ja kanalisatsioonivõruga

seonduv peamine probleem esineb vanemates torustikes, kus võib esineda lekkeid ning vajavad

rekonstrueerimist. Vastavalt ÜVEKA-le on DP kava alaga seonduvalt kajastatud mööda

Ränirahnu teed perspektiivne veetorustik ja kanalisatsioonitorustik. Ränirahnu teel on olemas

olev sademeveekanalisatsioon.

10 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

Kambja valla arengukava aastani 2020 - 2030 (2019) – arengukava kohaselt toetab Kambja

vald konkurentsivõimelist ettevõtlust. Valla planeeritavad tegevused ettevõtluse arendamiseks:

1) Ettevõtjasõbraliku taristu rajamise toetamine, hooldamine ja kaasajastamine.

2) Ettevõtjatele suunatud teavitustegevus ja koostöö arendamine ettevõtjatega.

3) Ettevõtjate nõustamine ja teised teenused koostöös teiste organisatsioonidega.

4) Üürimajade projektide planeerimine koostöös ettevõtjatega.

Vald on seadnud eesmärgi erinevate taristute välja ehitamises (vee- ja kanalisatsioonitrassid,

sõidu- ja kergliiklusteede väljaarendamine jms).

Veeveeb.ee (2021) keskkonna alusel on DP kava alal aluspõhjalise põhjavee kaitstus

määratletud suhteliselt kaitstuks. Lähimad veekaitselised piirangud (katastriüksusest

9404:005:1121) asuvad Lõovälja kinnistupiirist linnulennult 133 m kaugusel ja Lõo kinnistu

piirist 94 m kaugusel. Lähim puurkaev umbes 120 m kaugusel. Eesti pinnase radooniriski ja

looduskiirguse atlase (Keskkonnaministeerium, 2017) kaart 6.1 kohaselt on piirkonnas

pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk 100-150 kBq/m3. Vastavalt standardile Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks (EVS 840:2017) jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse

alusel Eesti pinnas Rn-riski tasemelt nt normaalseks (10‒50 kBq/m³) ja kõrgeks (50–250

kBq/m³). Lähtudes standardist asub DP kava ala kõrges radooni riskiga alal. Siinkohal

esitatakse taustinfoks, et radooniga seonduvalt tuleb tähelepanu pöörata (hoonete hilisemas

halduses) ka Keskkonnaministri 30.07.2018. a määruses nr 28 „Tööruumide õhu

radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused

kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ toodule.

DP Lõovälja (94901:005:1088) alal asub geodeetiline märk ja selle kaitsevöönd.

Geodeetilise märgi (ID: 19500, Joonis 2.3), omanik Maa-amet. Geodeetilise märgi

kaitsevööndis on inimtegevus kitsendatud. Geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus on

kehtestatud Keskkonnaministri 28.06.2013. a määrusega nr 50 "Geodeetiliste tööde tegemise ja

geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis

tegutsemiseks loa taotlemise kord" § 17.

Ruumiandmete seadus § 26 lg 1 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma

geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist

märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või

tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni-

või mullatööde tegemine. Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks peab taotlema

loa geodeetilise märgi omanikult. Kahjustatud geodeetilistest märkidest tuleb teavitada märgi

omanikku.

Joonis 2.3 DP kava alal geodeetilise märgi asukoht Lõovälja (94901:005:1088) kinnistul (tähis

kolmnurk). Maa-amet, 2021.

Looduskaitselised väärtused – toetudes EELISe ja Maa-ameti kaardirakendusest

(16.06.2021.a) tulenevatele andmetele ei jää taotletava DP alale ning selle lähipiirkonda

looduskaitselisi objekte, kultuuripärandit ega Natura 2000 kaitsealuseid objekte.

11 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

DP ala ümbritsevate kinnistute taustinformatsioon. DP-s planeeritav tegevus võib mõjutada

ümberkaudseid kinnistuid (vt asukohta Joonis 2.4 ja andmeid Tabel 2.1). Tabelist nähtub, et

mitmel elamumaal toimub hetkel ka äriline tegevus. Nii vastava tabeli kui ka joonise puhul on

välja jäetud transpordimaade info. Transpordimaid on kirjeldatud ka ptk 1.

Joonis 2.4 DP kava ala ääristavad kinnistud (DP ala märgitud punasega). Alus: Maa-amet, 2021.

Tabel 2.1 DP kava ala ääristavad kinnistud (nummerdus vastavalt Joonis 2.4).

Nr Katastriüksus Aadress Sihtotstarve Lisa informatsioon

1 94901:005:1544 Ränirahnu tee 19 ärimaa Tartu Paitballiklubi Visahing

(www.visahing.ee/).

Detailplaneering (koostamisel) 2 94901:005:0739 Ränirahnu tee 17 ärimaa

3 94901:005:1545 Nurmise tiik tootmismaa

4 94901:005:1121 Ränirahnu tee 15 elamumaa Raudkäpp OÜ (raudkäpp.ee/).

5 94901:005:1100 Remmelga maatulundusmaa -

6 94901:005:1098 Ränirahnu tee 11 maatulundusmaa -

7 94901:005:1496 Ränirahnu tee 30 elamumaa -

8 94901:005:1498 Ränirahnu tee 32 elamumaa Räni Sillad OÜ

(www.1182.ee/rani-sillad-ou)

9 94901:005:1499 Pihlamarja maatulundusmaa -

10 94901:005:1497 Sireli maatulundusmaa -

11 94901:001:0300

Tulikivi tn 4 ärimaa 50%;

tootmismaa 50%

-

12 94901:001:0299

Tulikivi tn 3 ärimaa 50%;

tootmismaa 50%

-

13 94901:001:0294

Liivakivi tn 4 ärimaa 50%;

tootmismaa 50%

-

14 94901:001:0293

Liivakivi tn 3 ärimaa 50%;

tootmismaa 50%

-

15 94901:001:0680 Ränirahnu tee 38 maatulundusmaa -

12 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

3. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVA MÕJU

PROGNOOS JA ETTEPANEKUD EDASPIDISEKS NING KSH

VAJALIKKUSE MÄÄRAMINE

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks, lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk

näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel.

Alljärgnevate hinnangute andmisel on lähtutud käesolevast DP kavast ning olemasolevatest (sh

jätkuvatest) alal toimuvatest tegevustest. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi

mõjude kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2018) järgnevaid

aspekte:

1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4) strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

a. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

b. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond);

c. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand

ja intensiivne maakasutus;

d. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

e. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1 – 3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud.

Ptk 3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk

3.7 võtab kokku KSH vajalikkuse hinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

DP kavaga soovitavad tegevused sobivad kavandatavasse asupaika, tuginedes ümbritsevale (vt

ka ptk 1 ja 2) maakasutuslikule situatsioonile. 2018. a määratleti küll vastava piirkonna ÜP-ga

osa alast perspektiivseks elamumaaks (vt ptk 1), kuid vastaval ajajärgul anti ÜP KSH koostaja

poolt juba sisend, et asjakohane võib olla vastava otsuse ümbervaatamine. Käesoleval

momendil ongi DP kava koostamisel vastavasisulist suunist järgitud ning taotletakse elamumaa

asemele äri- ja tootmisfunkstioone. Sellisel kujul ei asuks elamumaa ka nii-öelda mastaapse

13 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

kiiluna äri- ja tootmismaade vahel, mis omakorda ennetab juba eos ka väheseid häiringuid, mis

võiksid esineda muudel juhtudel (suurema tõenäosusega). Arendustegevust toetab ka piirkonna

varustatus infrastruktuuriga (vt ka ptk 2), sh sellega seonduvate perspektiivsete ühisvõrkude

pidev areng.

Tuginedes ptk 1 ja 2 esitatud informatsioonile jäävad planeeritavad äri- ja tootmishooned

loogilisse asukohta, jäädes mnt nr 92 lähedusse, seega on tagatud ka hea juurdepääs. Eelnevast

tulenevalt on kava elluviimise tingimused soodsad ja see annab täiendavad positiivsed eeldused

protsesside jätkusuutlikkusele. Lisaks tuleb positiivseks pidada asjaolu, et vastavad ehitised

asuksid linnalise elukeskkonna (sh keskuse) vahetus läheduses, võimaldades mitmekülgsete

funktsioonide arengueeldusi. Tagatud on optimaalne teenindusfunktsioonide kättesaadavus ja

büroode kasutamine nii lokaalselt kui ka kaugemalt piirkonda liikuvate isikute poolt. Eeltoodu

alusel saab väita, et DP-ga kavandatav on taotluses esitatud asupaika sobiv.

DP kavaga kavandatava ja paikkonna (ptk 1 ja 2) kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et

tegemist oleks arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava

elluviimiseks või haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid, tegevuse korrektseks

elluviimiseks, teadaolevalt takistavaks teguriks.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisis planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

Planeeringu kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad osaliselt kohaliku omavalituse

üldplaneeringu arengusuundi. Maakasutuse suunamisel fikseeritud ebakõla on juba lahti

kirjutatud ptk 3.1. Antud ebakõla lahendamine DP kavas pakutud viisil on praegusel juhul

asjakohane, mistõttu pole antud juhul ebakõla näol tegemist negatiivse vaid positiivse

aspektiga. Samuti jääb piirkonda piisavalt maad ka üldplaneeringus seatud muude maakasutuse

eesmärkide täitmiseks. Kavandatav tegevus ei takista ka teiste ümbruskonna kinnistute senist

või seni teadaolevaid tulevasi maakasutusvõimalusi.

Kavandatav tegevus ei mõjuta teadaolevalt ühtegi muud asjakohast strateegilist

planeerimisdokumenti (sh kõrgemad strateegilised kavad) negatiivselt. Seega puuduvad

teadaolevad strateegilised kavad, mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige

negatiivselt mõjutada.

DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate

strateegiliste dokumentidega (mh nende korraliseks üle vaatamiseks või tulevaseks

ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse elluviimiseks

vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava menetlus on mh eelnevate alampeatükkide alusel asjakohane vastavas

kohas. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP (sh kava) seega otseseks vahendiks nt riiklike

keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestab käesolev protsess (DP menetluse algatamisel)

riiklike normatiividega, mis tulenevad mh keskkonnakaalutlustest. DP edasise menetluse käik

14 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

võimaldab mh tulevikus ja vastavaid teisi kavasid või dokumente ajakohastada teemakohase

(tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate kavade korraliste ülevaatuste

perioodidel). St, et nt kõrgemates strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste

otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või

situatsioonist.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning

võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning

õnnetuste esinemise võimalikkust)

Ptk 3.5 kajastatakse strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ning jaotub

omakorda alampeatükidesse (5 tk).

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale

(sh oht keskkonnale).

Toetudes ptk 1 ja 2 ning 3.1 esitatud teabele, siis linnalise iseloomuga ala arendus, vastavas

asupaigas, ei oma enam täiendavaid negatiivseid mõjusid maastikule, mullale ja pinnasele ning

ka õhule ja kliimale. Siinkohal on arvestatud ka seda, et ka omavalitsuse vastava ala ÜP näeb

perspektiivse maakasutusena ette muud, kui maatulundusmaaga seonduda võivad tegevused.

DP kava alusel liitutakse olemasoleva taristuga - ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga (sh

sademeveekanalisatsiooniga). Kinnitatud põhjaveevaru piirkonnas 2000 m3/ööp kuni aastani

2044. Vastavalt valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale on valla prognoositav

veevajadus 1102 m3/ööp. Kavandatava DP raames ei suurene veevõtt piirkonnas oluliselt ehk

praeguste kinnitatud põhjaveevarude ulatuses on võimalik tagada vesi ka DP-ga kavandatavale

ning samuti ära juhtida ja puhastada Tartu linna puhastis tarbitud vesi. Seega ei oma taotletava

DP-ga kavandatav ohtu ka põhjaveele (sh põhjaveevarudele).

Viimane järeldus tuleneb ka sademevee käitluse osas teadaolevast. Nimelt kaalutakse DP

menetluses (DP algatamisel) tänapäevaseid ning kehtivate nõuetega kooskõlas olevaid

lahendusi. Lõplik valik teostatakse DP menetluse protsessis, kuhu on kaasatatud kõik vajalikud

osapooled, tagamaks optimaalseimat lahendust ja negatiivsete mõjude minimeeritust.

Tegevus ei sea ohtu ka pinnaveekogusid, arvestades mh piirkonna kohta koondatud teavet (ptk

2). Eelneva tõttu siinkohal ehk KSHEH tasandil täiendavaid meetmeid ei seata.

15 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Eelhinnangus käsitletav ala asub Kambja vallas, Räni alevikus, kus oli Statistikaameti andmetel

01.01.2020. a seisuga 810 elanikku. DP kava ala ümbritsevad peamiselt äri-, tootmis-,

maatulundusmaad kuid esineb ka elamumaad. Tabel 2.1 (ptk 2) nähtub, et mitmel elamumaal

(üksikelamud) toimub hetkel ka äriline tegevus.

Tuginedes eelnevates ptk-s esitatud teabele, siis DP kava täiendavaid ja leevendust vajavaid

ohte (va piirkonna radooniolustikuga arvestamise vajadus ning võimalik müra) inimese

tervisele/heaolule ei kujuta (sh ehitusaeg), laieneval tiheasustusalal. Muuhulgas on tagatavad

ohutud transpordilahendused.

Radooniga seonduvalt rakendada meedet - hiljemalt enne hoonete projekteerimist teostada

radooniriski uuring, et vajadusel oleks võimalik juba projekteerimise faasis kõrgendatud

radooniriskiga toimetulekuks (vastava vajaduse ilmnemisel) vajalikke meetmeid rakendada.

Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee nr 92 (8145 autot (aasta keskmine) ööpäevas, vt ka ptk

1) jääks arendusala minimaalselt ca 165 m kaugusele. Arvestades piirkonna maakasutust, siis

jääks taotletav DP ala III kategooria maa-alale ning paikkonnale kohaldatavad müra piir- ja

sihtväärtused on toodud tabelis 3.1. Analoogsed parameetrid esinesid töös „Tori vallas

Tammise külas Kellukese tee 2 ja Kellukese tee 4 kinnistute detailplaneeringu (DP)

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“ (Alkranel OÜ, 2019) – seega

alljärgnevalt kasutatakse ka vastava töö raames koondatud teavet.

Tabel 3.1. Müra normtasemed vaatavalt kategooriale III ja IV (alus – atmosfääriõhu kaitse seadus ja

keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“). Müra kategooria Müra piirväärtus (dB) Müra sihtväärtus (dB)

Liiklus Tööstus 3,4,5 Liiklus Tööstus 3,4,5

III ja IV (tiheasustusega-

funktsioonid)

Päev(2) 65; 701 65 60 55

Öö(2) 55; 601 50 50 45 (1) müratundliku hoone teepoolsel küljel; (2) päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00; (3) tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust; (4) ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset; (5) impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00.

Hindamaks riigitee mõjusid, kasutatakse seega analoogiat Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega, mille

müra on modelleeritud varasemalt ja tulemused esitatud Maa-ametis (vt joonised 3.1 ja 3.2).

Vastava mnt liikluskoormuseks oli Maa-ameti kaardirakenduse (2020) alusel 12 727 autot

(aasta keskmine) ööpäevas. Kiirusepiirang 70 km/h. Võrdlusena kasutatava mnt liiklustihedus

on ca 1,6 korda suurem kui mnt nr 92. Arvestades DP-ga kavandatavate alade kaugust riigiteest,

siis oleksid müra normatiivid, vähemalt võrdluse alusel, põhimõtteliselt tagatavad ilma

täiendavate meetmeteta ka Tallinn-Pärnu-Ikla maantee liiklussagedusega. Siinkohal võib

Maanteemati kodulehelt tuua veel näite, et kui nö kaotada nt 50% liiklusest, siis on prognoositav

müra vähenemine 3-4 dB (https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/leevendusmeetmed-

ohusaaste-ja-mura-vahendamisel, 2019). Seega maantee müra siinkohal probleeme ei tekita

ning täiendavaid meetmeid rakendada ei ole vaja.

16 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

Joonis 3.1 Väljavõte analoogiana kasutatavast Tallinn-Pärnu-Ikla mnt mürakaardist, päev. Alus: „Tori

vallas Tammise külas Kellukese tee 2 ja Kellukese tee 4 kinnistute detailplaneeringu (DP)

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“ (Alkranel OÜ, 2019).

Joonis 3.2 Väljavõte analoogiana kasutatavast Tallinn-Pärnu-Ikla mnt mürakaardist, öö. Alus: „Tori

vallas Tammise külas Kellukese tee 2 ja Kellukese tee 4 kinnistute detailplaneeringu (DP)

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang“ (Alkranel OÜ, 2019).

17 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

DP kava edasiste arengute korral tuleb arvestada ka tehnoseadmetega, mis võivad häiringuid

tekitada eelkõige olemasolevatele elamutele. Kui elamuid ei loeta edasise menetluse raames

tabelis 3.1 esitatud kategooria alla, siis rakenduvad müra väärtused, mis on esitatud tabelis 3.2.

Ehitustegevuse puhul on asjakohane kaaluda meedet, kus elamutega piirnevate kinnistute

hoonete ehitusel ajastatakse eelkõige väliskonstruktsioonidega seonduvad tööd päevasesse

perioodi, täpsemalt ajavahemikku 8.00 – 19.00. DP kava ala naabruskonda jäävad kinnistud ja

neile rakenduvad müratasemed on esitatud tabelis 3.3.

Tabel 3.2. Müra normtasemed vaatavalt kategooriale II (alus – atmosfääriõhu kaitse seadus ja

keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“). Müra kategooria Müra piirväärtus (dB) Müra sihtväärtus (dB)

Liiklus Tööstus 3,4,5 Liiklus Tööstus 3,4,5

II (elamualad) Päev(2) 60; 651 60 55 50

Öö(2) 55; 601 45 50 40 (1) müratundliku hoone teepoolsel küljel; (2) päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00; (3) tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust; (4) ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset; (5) impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00.

DP kava lahenduse järgi on võimalik müra tekitavaid tehnoseadmeid kavandada aga elamutest

eemale. Vastav tingimus tuleb seada DP-sse ja kui see ei ole täidetav, nt hetkel ettenägematul

põhjusel, siis müra tekitavate tehnoseadmete asupaikade projekteerimisel läbi viia müralevi

modelleerimised, määramaks ära vajadusel rakendatavad meetmed (mürahäiringute

vähendamiseks/vältimiseks) arvestades mh elukeskkonnaesteetikat. Äride funktsioone (sh

lahtiolekuajad) saab kohalik omavalitsus vajadusel (DP lahenduse (asustuse paiknemine) järgi

tõenäoliselt sellist vajadust siiski ei ole) reguleerida ka nt kasutuslubade tasandil.

Tabel 3.3 DP kava ala ääristavad kinnistud vastavalt kehtestatud müra normtasemete valikute (siht- või

piirväärtus) alusel (määrus nr 71). Tabeli nummerdus vastavalt joonisele 2.4.

Nr Katastriüksus Aadress Sihtotstarve Kasutuses Siht-/piirväärtus

1 94901:005:1544 Ränirahnu tee 19 äri Enne 2002 Piirväärtus

2 94901:005:0739 Ränirahnu tee 17 äri Enne 2002 Piirväärtus

3 94901:005:1545 Nurmise tiik tootmine Pärast 2002 Sihtväärtus

4 94901:005:1121 Ränirahnu tee 15 elamu Pärast 2002 Sihtväärtus

5 94901:005:1100 Remmelga maatulundus Pärast 2002 Sihtväärtus

6 94901:005:1098 Ränirahnu tee 11 maatulundus Enne 2002 Piirväärtus

7 94901:005:1496 Ränirahnu tee 30 elamu Enne 2002 Piirväärtus

8 94901:005:1498 Ränirahnu tee 32 elamu Pärast 2002 Sihtväärtus

9 94901:005:1499 Pihlamarja maatulundus Pärast 2002 Sihtväärtus

10 94901:005:1497 Sireli maatulundus Pärast 2002 Sihtväärtus

11 94901:001:0300 Tulikivi tn 4 äri- ja tootmine Pärast 2002 Sihtväärtus

12 94901:001:0299 Tulikivi tn 3 äri- ja tootmine Pärast 2002 Sihtväärtus

13 94901:001:0294 Liivakivi tn 4 äri- ja tootmine Pärast 2002 Sihtväärtus

14 94901:001:0293 Liivakivi tn 3 äri- ja tootmine Pärast 2002 Sihtväärtus

15 94901:001:0680 Ränirahnu tee 38 maatulundus Pärast 2002 Sihtväärtus

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. KSHEH seab eelneva alusel siiski järgnevad tingimused:

 Radooniga seonduvalt rakendada meedet - hiljemalt enne hoonete projekteerimist

teostada radooniriski uuring, et vajadusel oleks võimalik juba projekteerimise faasis

18 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

kõrgendatud radooniriskiga toimetulekuks (vastava vajaduse ilmnemisel) vajalikke

meetmeid rakendada.

 Müra (ehitus) - elamutega piirnevate kinnistute hoonete ehitusel ajastatakse eelkõige

väliskonstruktsioonidega seonduvad tööd päevasesse perioodi, täpsemalt ajavahemikku

8.00 – 19.00.

 Müra tekitavad tehnoseadmed kavandada elamutest eemale. Kui see ei ole täidetav, siis

müra tekitavate tehnoseadmete asupaikade projekteerimisel läbi viia müralevi

modelleerimised, määramaks ära vajadusel rakendatavad meetmed (mürahäiringute

vähendamiseks/vältimiseks) arvestades elukeskkonnaesteetikat.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuurpärand ja

intensiivne maakasutus

Vastava ala kohta koondunud andmed, käesolevas töös, ei näita, et tegemist oleks tundliku või

juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust ellu viia ei tohiks.

Alal ega selle ümbruses ei esine ka looduslikke iseärasusi või sellist kultuuripärandit ja

intensiivset maakasutust (vt ka ptk 2), mis eelnevat järeldust muudaks. Täiendavaks

soovituseks on siinkohal DP algatamisel määrata kooskõlastajate hulka ka Maa-amet,

geodeetilise märgi esinemise tõttu.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Toetudes ptk 2, siis ei esine loodusobjekte või Natura 2000 alasid, mida võidakse mõjutada.

Vastavast tulenevalt negatiivsed mõjud (sh eeldused) kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura

2000 võrgustiku aladele puuduvad.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Analüüsitud kavandatava tegevusega ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe).

Seega ei lisa kavandatav tegevus täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda. Planeeritu

elluviimisega ei kaasne eeldatavalt negatiivset riigipiiriülest mõju.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes

Tegevuse kava elluviimisega seotud – arvestades mõju (otsene või kaudne) suurust ja

ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust ehk

tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju ning

õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud

või võidakse ületada) – olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (koos muude

mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa

ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused (määratakse

vajadusel). Teemad:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

19 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud (esitatud

asjakohased viited jms).

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud juba nt ptk 3.1 ja 3.5.1-3.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks negatiivseks mõjuks. Samas mõjude ohtude minimeerimis

on seatud meetmeid ptk 3.5.2 ja 3.5.3.

Märgalad – ptk 1 - 2 kogutud andmed näitavad, et märgalade kui sellistega seosed puuduvad.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed ning rannad ja/või kaldad – ptk 1-2 kogutud andmed näitavad,

et otsesed seosed puuduvad. Negatiivsete mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – kirjeldatud alal

ei ole seotust merekeskkonnaga (vt ptk 1 ja 2). Veestikuga seonduvat on käsitletud juba ptk

3.5.1. Mõjude avaldumist alaga seotud veestikule ei ole alust eeldada.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – mulla ja pinnasega seonduvat on

kajastatud juba nt ptk 3.5.1. Ei ole alust eeldada negatiivsete mõjude avaldumist.

Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele

täiendavaid piiranguid. Detailplaneeringu alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt

eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus

(ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte,

negatiivselt (tulenevalt ka taustainfost, ptk 1 ja 2 ning 3.1, 3.5.1). Sh võeti arvesse jäätmeteke

ning selle asjakohane korraldamine (käitlemine (kehtivate normide alusel)).

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis.

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

2, 3.5.3 ja 3.5.4. Mainitud peatükkide järgselt ei ole põhjust eeldada vastava teemavaldkonnaga

haakuvate valdkondade mõjutamist.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude eeldus

puudub. Inimeste heaoluga seostus otsesemalt ptk 3.5.2, koos seal toodud tingimusega.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ka

juba ptk 3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale negatiivne mõju.

20 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1 - 3.6 esitatud infost ei ole negatiivse keskkonnamõju avaldumist strateegilise

dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ

seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada.

Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 3.5.2 toodud meetmeid ehk

suuniseid ja 3.5.3 toodud soovitust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjakohaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti

peaks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks - otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka esitatud tingimuste / soovituste / seire parameetrite ehk

suuniste rakendamise üle.

21 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

KOKKUVÕTE

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (EH) objektiks oli Kambja vallas

Räni alevikus asuvate Lõo (94901:005:0738; maatulundusmaa) ja Lõovälja (94901:005:1088;

maatulundusmaa) kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu kava.

Eesmärgiks on ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete kavandamiseks sh tuleb muuta

krundistruktuur ja maakasutuse sihtotstarbed, määrata ehitus- ja hoonestustingimused,

lahendada liikluskorraldus, parkimine, haljastuse ja tehnovõrkude paiknemine.

Eelhinnangu tellijaks oli Kaarsilla Kinnisvara OÜ ja töö koostajaks Alkranel OÜ. Eelhinnangu

aluseks on taotletava DP materjalid (sh DP algatamise taotlus, ala kohta koostatud graafiline

joonis ning lähteülesande eelnõu). DP koostamise algatamise ettepaneku taotluse sisus tekkis

ebakõla tekstilise osa ja graafilisel joonisel esitatud katastri numbritega. Eelhinnangu

koostamisel lähtutakse taotluses esitatud graafilisest osast, kuhu taotletakse planeerimist.

Vastav on kooskõlas ka planeeringu lähteülesande eelnõuga, mille on koostanud kohalik

omavalitsus.

Tulemused – KSH EH on menetlusetapiks, mille baasilt määratakse KSH teostamise vajadus

või selle puudumine. Lähtudes ptk 3.7 esitatud infost ei ole negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel

asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi

algatada.

Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk 3.5.2 toodud meetmeid ehk

suuniseid ja 3.5.3 toodud soovitust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Asjakohaseid ametkondi või osapooli, kellelt täiendavalt seisukohti

peaks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsima, Alkranel OÜ oma töös ei

tuvastanud. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks - otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on kohaliku omavalitsuse

pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka esitatud tingimuste / soovituste / seire parameetrite ehk

suuniste rakendamise üle.

22 Lõo (94901:005:0738) ja Lõovälja (94901:005:1088) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2021.

KASUTATUD KIRJANDUS

Esitatud olulisemad kasutatud kirjanduse loetelu (arvestades eelnevalt dokumendis

esitatud ehk juba teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms):

1. Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

2. Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

3. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur),

25.06.2021.

4. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas, kaart 6.1 – Rn sisaldus pinnaseõhus,

Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2017.

5. Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001.

6. Tartu maakonnaplaneering 2030+, 2019.

7. Maa-ameti kaardiserver, 2021 (http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis).

8. Kambja valla arengukava 2020-2030, 2019.

9. Kambja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2031.

Maves OÜ, 2019.

10. Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Kambja

vallavalitsus, 2018.

11. Kambja valla üldplaneeringu KSH. (Estoninan, Lstvian & Lithuanian Environment OÜ)

ELLE OÜ 2018.

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa www.raidinvest.ee

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Kambja vald, Räni alevik

Joonise nimetus: planeeringu mahuline

illustratsioon

Planeerija:

Karin Raid

Koostamise korraldaja:

Kambja Vallavalitsus

Töö nr :120/22

OÜ Raid Invest tel 5109000 Tartu vald, Möllatsi küla, Käärdi e-post:[email protected] Tartumaa www.raidinvest.ee

Lõo, Lõovälja ja Sireli

maaüksuste ning lähiala DETAILPLANEERING

Objekti asukoht:

Kambja vald, Räni alevik Joonise nimetus:

Situatsioonijoonis

Planeerija: Karin Raid

Allkiri:

Töö nr :

120/22

Huvitatud isik: Kaarsilla Kinnisvara OÜ Joonis nr :

1

Koostamise korraldaja: Kambja Vallavalitsus

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 1

Raid Invest OÜ

Tel: +372 510 9000 E-post: [email protected]

Töö nr: 120/22

Asukoht: Kambja vald, Räni alevik

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

DETAILPLANEERING

Projektijuht/planeerija: Karin Raid

kutsetunnistus nr 163364

/OÜ Raid Invest/

Koostamise korraldaja: Kambja Vallavalitsus

Huvitatud isik: Kaarsilla Kinnisvara OÜ

Tartu 2022

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 2

SISUKORD

SELETUSKIRI

1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK .................................................. 3

2 ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID .......................... 3

3 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................... 3

4 PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA FUNKTSIONAALSED JA

LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISE PÕHJENDUSED 5

5 PLANEERIMISE LAHENDUS................................................................................................ 7

5.1 Planeeritava ala kruntideks jagamine................................................................................ 7

5.2. Kruntide ehitusõigus.......................................................................................................... 8

5.3 Krundi hoonestusalade piiritlemine.................................................................................... 9

5.4 Tänavate maa-alad, liiklus-ja parkimiskorraldus.............................................................. 9

5.5 Haljastuse ja heakorra põhimõtted................................................................................... 10

5.6 Ehitistevahelised kujad ja tuletõrje veevarustus............................................................... 11

5.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad................................................................................. 12

5.8 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks.................................... 15

5.9 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõudete seadmine.......................................................... 16

5.10 Servituutide vajaduse määramine................................................................................... 17

5.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused................................................... 18

5.12 Planeeringu rakendamise võimalused........................................................................... 19

6 KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ................. 21

JOONISED (DIGITAALSELT ESITATUD ERALDI FAILIDENA)

Joonis 1- Situatsioonijoonis

Joonis 2- Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed

Joonis 3-Olemasolev olukord, M 1:500

Joonis 4-Põhijoonis , M 1:500

Joonis 5-Tehnovõrgud, M 1:500

DETAILPLANEERINGU LISADOKUMENDID asuvad eraldi lisade kaustas.

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 3

1 Planeeringu koostamise alused ja eesmärk

Käesoleva planeeringu lähtedokumendiks on Kambja Vallavolikogu 16.02.2022. a otsus nr 24

"Räni alevikus asuvate Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu

algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamine". Detailplaneeringu algatamise eesmärk on kaaluda võimalust planeeringuala

kruntimiseks äri- ja tootmismaa kruntideks ning ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste

määramist äri- ja tootmishoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks anda lahendus

planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks (sh sadevesi), juurdepääsude rajamiseks

(planeeringualasse kaasatakse planeeringuala ulatuses Ränirahnu tee), parkimiskorralduse

lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu

elluviimiseks.

2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja

dokumendid

- Tartu maakonnaplaneering;

- Kambja valla endise Ülenurme valla osa üldplaneering;

- Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine;

- Kambja vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise ja

avalikuks kasutamiseks määramise kord”;

- Ränirahnu tee 17, 19 ja Nurmise tiik maaüksuste detailplaneering (koostamisel);

- Ülle maaüksuse detailplaneering (kehtestatud);

- Lõo ja Lõovälja detailplaneeringu kava keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

(OÜ Alkranel, 2021)

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on võetud Geodeesia OÜ poolt 2022.a märtsis

mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500, töö nr GE-3245 (kõrgussüsteem

EH 2000, L-Est 97 koordinaatsüsteem).

3 Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala suurusega 7,93ha asub Kambja vallas, Räni külas.

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 4

Andmed planeeringuala maaüksuste kohta Tabel 1

Maaüksuse

aadress

Katastri tunnus Omanik Sihtotstarve Pindala

Lõo 94901:005:0738 Kaarsilla Kinnisvara OÜ 100%

maatulundusmaa

47703m²

Lõovälja 94901:005:1088 Kaarsilla Kinnisvara OÜ 100%

maatulundusmaa

20003m²

Sireli 94901:005:1497 Kaarsilla Kinnisvara OÜ 100%

maatulundusmaa

11558m²

Maaüksused on hoonestamata ning juurdepääsuna on kasutatav Ränirahnu tee, mis on kaasatud

planeeringu alasse.

Planeeringuala reljeef on suhteliselt tasane, maapinna absoluutkõrgused planeeringualal on

vahemikus 65.74-71.90abs/m. Kõrgem osa asub Ränirahnu tee poolses küljes ja maapinna

langus on idast lääne suunas.

Olemasolev olukord on graafiliselt esitatud joonisel 3.

Vaade planeeringualale (allikas- maa-ameti fotoladu 05_09_2021) Foto 1

Veeveeb.ee (2021) keskkonna alusel on DP kava alal aluspõhjalise põhjavee kaitstus

määratletud suhteliselt kaitstuks. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase

(Keskkonnaministeerium, 2017) kaart 6.1 kohaselt on piirkonnas pinnase õhu interpoleeritud

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 5

Rn-risk 100-150 kBq/m3. Vastavalt standardile „Juhised radoonikaitse meetmete

kasutamiseks“ (EVS 840:2017) asub planeeringuala kõrges radooni riskiga alal.

Planeeringuala läheduses Liivakivi ja Tulikivi tänavate alal on teostatud geoloogiline uuring

(OÜ Rakendusgeoloogia, Töö nr 21-070). Nimetatud töö alusel on maapinna geoloogiline

koostis näiteks Liivakivi tänava piirkonnas (vastu planeeringuala piiri)- muld (ca 40cm),

mölline peenliiv (ca 20cm), möllsavi (ca 30cm) ja rohke liivaga savimöll (ca 210cm).

Planeeringualal asuvale Lõovälja (94901:005:1088) maaüksusel asub geodeetiline märk ja

selle kaitsevöönd. Muid kitsendusi põhjustavad objektid puuduvad. Geodeetilise märgi (ID:

19500) omanik on Maa-amet. Geodeetilise märgi kaitsevööndis on inimtegevus kitsendatud.

Geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus on kehtestatud Keskkonnaministri 28.06.2013. a

määrusega nr 50 "Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord,

geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord" §

17.

Ruumiandmete seadus § 26 lg 1 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma

geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist

märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või

tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning

künnivõi mullatööde tegemine.

4 Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja

linnaehituslikud seosed ning üldplaneeringu muutmise

põhjendus

Vastavalt Kambja valla üldplaneeringule endise Ülenurme valla territooriumi osas on Lõo

maaüksuse juhtfunktsiooniks määratud äri- ja tootmismaa ning Lõovälja ja Sireli maaüksuste

juhtfunktsiooniks elamumaa.

Planeeringualast lääne poole jääb Ülle maaüksuse ja lähiala detailplaneering (kehtestatud

Ülenurme Vallavolikogu 05.05.2015 otsusega nr 16), millega krunditi maaüksus äri- ja

tootmismaa kruntideks ning määrati ehitusõigus äri- ja/või tootmishoonete projekteerimiseks ja

ehitamiseks. Planeeringuala piirneb põhjast üldplaneeringu kohase äri- ja tootmismaa alaga,

samuti on planeeringualast idasuunas (Ränirahnu teest paremal) maa-alad määratud äri- ja

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 6

tootmismaa juhtfunktsiooniga. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt moodustavad Lõovälja, Sireli,

Pihlamarja ja Ränirahnu tee 30 ja 32 maaüksused nn elamumaa juhtfunktsiooniga hamba äri-

ja tootmismaa sisse. Planeerimise kohaselt on mõistlik erinevate maakasutuste

juhtfunktsioonidega alad (antud juhul äri- ja tootmismaa ja elamumaa) ühendada võimalikult

ühtse sirgjoonena, et vältida erinevate juhtfunktsioonide segunemist sisselõigete näol.

Planeeringualast ida suunas jääb Lõunakeskuse kompleks.

Arvestades eelnevat on Kambja Vallavolikogu detailplaneeringu algatamisel asunud

seisukohale, et kehtiva Kambja valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla territooriumi osas

muutmisettepanek on asjakohane ning arenduse perspektiiv kontaktvööndi mõistes sobiv.

Kavandatavale detailplaneeringule on koostanud keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangu Alkranel OÜ (registreeritud nr 6-1/48-6). Eelhinnangu koostamisel arvestati

seadusest tulenevate kriteeriumitega ning kokkuvõtvalt jõuti järeldusele, et arvestades

kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu

elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.

Seega sisaldab detailplaneering ettepanekut kehtiva üldplaneeringu lahendust muutmiseks

Lõovälja ja Sireli maaüksuste osas.

Kehtiv üldplaneering: Üldplaneeringu maakasutuskaarti (Joonis 1)

muudatus:

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 7

Planeeringualast läänes asuva Ülle maaüksuse detailplaneeringuga on kavandatud kuni 12m

kõrguste äri- ja tootmishoonete rajamine, mille ehitistealused pindalad on 2400-4183m². Ülle

maaüksuse detailplaneeringuga on lubatud erinevate hoonestusalade ühendamine ja suuremate

hoonete rajamine hoonete kokku ehitamise teel. Samuti asub planeeringuala läheduses

Lõunakeskus, mille ehitisealune pind on www.ehr.ee andmetel üle 32 000m².

Planeeringu lahendus haakub planeeringualal läheduses olemasolevate ja planeeritud äri- ja

tootmishoonete komplekside hoonestuslaadiga.

Planeeringualast lõunas asuvad maatulundusmaad ja üksikud elamukompleksid koos

abihoonetega. Nende välisilme on väga varieeruva arhitektuuriga, kuid valdavalt on tegemist

viilkatustega ühe-ja kahekorruseliste elamute ning abihoonetega.

Lähimad bussipeatused asuvad Aardla tänavas ja Lõunakeskuse juures. Lähimad kauplused on

koondunud Lõunakeskusse ja selle ümbrusesse. Planeeringuga antakse lahendus olemasoleva

Ränirahnu tee laiendamiseks, mis võimaldab piirkonna aktiivsema kasutuse tekke korral teed

laiendada.

Käesoleva planeeringuga antakse võimalus Lõovälja, Lõo ja Sireli maaüksuse jagamiseks ja

hoonestamiseks ning lahendused taristule.

Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on graafiliselt esitatud

joonisel 2.

5 Planeerimise lahendus

5.1 Planeeritava ala kruntideks jagamine

Planeeringuga nähakse ette Lõovälja, Lõo ja Sireli maaüksuste jagamine. Samuti

moodustatakse avalikuks kasutamiseks ettenähtud transpordimaad Pos 11 ja Pos 12 ning

Liivakivi tänava lõppu tagasipöörde kohaks Pos 13 transpordimaa.

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 8

Maakasutuse koondtabel Tabel 2

Planeeringu

eelne

Planeeringu

järgne

Krundi

aadress

Krundi

sihtotstarve

Krundi

pindala

Pos nr Katastriüksuse sihtotstarve Krundi

pindala

Lõo

Lõovälja

100%

maatulundusmaa

100%

maatulundusmaa

47703m²

20003m²

Pos 1 Ärimaa ja/või tootmismaa 8010m²

Pos 2 Ärimaa ja/või tootmismaa 7394m²

Pos 3 Ärimaa ja/või tootmismaa 7394m²

Pos 4 Ärimaa ja/või tootmismaa 7248m²

Pos 5 Ärimaa ja/või tootmismaa 7602m²

Pos 6 Ärimaa ja/või tootmismaa 7858m²

Pos 7 Ärimaa ja/või tootmismaa 8599m²

Pos 8 Ärimaa ja/või tootmismaa 5761m²

Sireli 100%

maatulundusmaa

11558m² Pos 9 Ärimaa ja/või tootmismaa 5575m²

Pos 10 Ärimaa ja/või tootmismaa 5982m²

Pos 11 Transpordimaa 5754m²

Pos 12 Transpordimaa 1098m²

Pos 13 Transpordimaa 964m²

Võimalus on moodustada kuni 10 hoonestatavat krunti. Kümne eraldi krundi moodustamine ei

ole kohustuslik, võimalus on krundid moodustada ka näiteks nii, et mitme planeeringuga

kavandatud krundi baasil moodustub mitu suuremat krunti.

Nimetatud võimalus jätab paindlikuma võimaluse äri -ja tootmismaade hoonestamiseks,

hoonete omavaheliseks kokku ehitamiseks ning hoonete vabamaks paigutamiseks

hoonestusalal.

5.2 Kruntide ehitusõigus

Pos 1-10 kruntidele määratakse igale krundile ehitusõigus kuni kolme äri- ja tootmishoone

ehitamiseks. Keelatud on alla 20m² ehitisealuse pinnaga hoonete püstitamine.

Hoonete lubatud kasutamisotstarbed on järgmised:

- 12200 – büroohooned;

- 12310- kaubandushooned;

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 9

- 12330- teenindushooned;

-12514, 12515,12516,12517,12518,12519- tööstushooned;

- 12529- muu laohoone;

- 12740- erihooned.

Muu hulgas on lubatud rajatiste püstitamine sh muu energiatööstuse rajatis ( 23029-

päikeseelektrijaam).

Omavalitsusel on õigus lubada täiendavalt loetelus nimetamata toetavaid otstarbeid, kui need

sobivad piirkonda.

Pos 11, 12, 13 transpordimaa kruntidele hoonete ehitusõigust ei määrata.

Pos 1-10 kruntidele kavandatavate ehitiste kasutamise otstarbeid on võimalik rakendada mahus,

mis võimaldab tagada normikohase parkimise ja haljastuse vajaduse krundil.

Krundi ehitusõigus on graafiliselt esitatud joonisel 4 .

5.3 Krundi hoonestusalade piiritlemine

Pos 1-10 hoonestusalade määramisel on arvestatud olemasolevat olukorda, kujasid ja eesmärki-

jätta tulevikus maaüksusel tegutsevatele ettevõtetele vabadus kruntide sees hoonete

paigutamiseks ning logistiliste vajaduste rahuldamiseks.

Pos 1-10 hoonestusalaks on antud kruntidele suurem ala, kui suurim lubatud ehitisealune pind

kruntidel, jättes nii võimaluse projekteerimise faasis hoonetele huvitavama arhitektuuri

leidmiseks ja vastavalt ettevõtete vajadustele hoonete paigutamiseks.

Määratud hoonestusala võimaldab erinevate positsioonide hoonestusalade ühendamist

suuremamahuliste hoonete kavandamiseks (nt erinevate positsioonide kokku liitmise teel).

Planeeringuala hoonestusalad on seotud mõõtketiga krundi piiridest ja näidatud joonisel 4.

5.4 Tänavate maa-alad, liiklus ja parkimiskorraldus

Detailplaneeringuga on kavandatud Ränirahnu tee ning Tulikivi ja Liivakivi tänavate

ühendamine planeeringuala tänavatega. Lisaks annab planeering võimaluse perspektiivis

ühendada planeeringuala Ränirahnu tee 38 maaüksusele planeeritavate tänavatega ning

kajastab ka perspektiivseid juurdepääsuvõimalusi Pihlamarja ja Ränirahnu tee 32 kinnistutele.

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 10

Parkimine on planeeringuala kruntidel ette nähtud kruntide siseselt. Kõik parkimisalad on

kavandatud kõvakattega.

Parkimine tuleb lahendada vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Parkimine on lubatud lahendada hoonete mahus, avaparklates või varikatuste all.

Planeeringu lahendus annab ühe võimaliku lahenduse kruntide siseste parkimiskohtade

paigutuse osas.

Kruntide parkimiskohtade arv ning täpne paigutus määratakse lõplikult edasisel

projekteerimisel, lähtudes projekteeritavate hoonete suletud brutopindade täpsetest suurustest,

kasutusotstarvetest ja arvestades hoonete sissepääsude asukohti.

Parkimisnormatiiv on järgmine (kohti/ hoone suletud brutopinna kohta):

- asutused 1/90

- tööstusettevõte/ladu 1/250

- kauplus 1/100

Kruntide siseste parkimiskohtade ja haljastuse asukohti on lubatud hoonete projekteerimise

käigus muuta tingimusel, et täidetud on nõutav minimaalne haljastuse osakaal 10% krundist,

millest 5% peab olema kõrghaljastus.

Parklad on soovitatav liigendada ca 10 või 20 kohalisteks parkla-aladeks.

Sõidusuunad, juurdepääsud kruntidele ja parkimislahendus on näidatud joonisel 4.

5.5 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Kruntide reljeefi olulist muutmist planeeringuga ei kavandata.

Lubatud on täiendava madal- ja kõrghaljastuse rajamine. Planeeringus näidatud haljastuse

paiknemine on illustratiivne ja täpne asukoht antakse projekteerimisel. Haljastatava ala

minimaalne suurus on 10% krundist, millest 5% peab moodustama kõrghaljastus.

Planeeringuala lõunapoolsemate kruntide lõunaküljele on puhveralana kavandatud rajada

aastaringselt haljas kompaktne haljasriba, mis tagab elanikke võimalikult vähe häiriva

äritegevuse nende vahetus naabruses. Kõrghaljastuse rajamisel peavad puud olema min 2,5m

kõrgused.

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 11

Kruntide välispiirile on lubatud võrkpiirdeaia paigaldus kõrgusega kuni 1,8m. Keelatud on

läbipaistmatud piirdeaiad (plankaiad).

Uute väravate kavandamisel tuleb jälgida, et need ei avaneks tänavamaale, ega taksitaks tänaval

liiklejaid.

Juurdepääsu- ja parkimisaladelt ning katustelt kogunev lumi on ette nähtud ladustada oma

krundil ja/või ära vedada. Kruntidele koguneva lume ladustamine tänavatele on keelatud.

Planeeritava ala valgustamiseks on soovitav kasutada hoonete külge kinnitatavaid või

parklatesse paigaldatavaid kohtvalgusteid, mis lahendatakse hoonete projekteerimisel. Tänavad

on kavandatud tänavavalgustusega.

Haljastuse ja kõvakatetega alade paiknemine on graafiliselt esitatud joonisel 4, täpne lahendus

antakse projekteerimisel.

5.6 Ehitistevahelised kujad ja tuletõrje veevarustus

Vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ §-le

22 peab tule levimist teisele ehitisele vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara

ja keskkonna ohutus. Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete

vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega

(tulemüür vms).

Planeeritud hoonete minimaalseks tulepüsivusklassiks on TP-2, mis ei keela kõrgema

tulepüsivusklassiga hoonete rajamist. Edasise projekteerimise käigus, kui on selgunud hoonete

täpne kasutusotstarve, paiknemine ning lõplikud mahud, tuleb vastavalt kehtivatele

tuleohutusnõudeid käsitletavatele normidele hoonete tuleohutusklass ning kasutatavad tule

levikut piiravad ehituslikud abinõud üle täpsustada.

Planeeringuga on kavandatud kuni 12-meetri kõrgused hooned, seega tuleb projekteerimisel

arvestada, et võimalike päästetööde tegemisel tuleb tagada redelautole juurdepääs hoone

kõikidele kõrgemal, kui 8 m asuvatele hädapääsudele ning tootmis- ja laohoonete kõikidele

külgedele.

EVS 812-7:2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ punkt 14.1.6 - kui I–V

kasutusviisiga hoonele on vajalik tagada juurdepääs tõstuk- või redelautole, peab selle

ehitise juures olev tee olema vähemalt 4,5 m laiune, et oleks tagatud tõstuki või redeli

kasutamine.

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 12

Juurdepääs tõstuk- või redelautole tuleb tagada hoone kõikidele hädaväljapääsudele, kui

hädaväljapääs asub kõrgemal kui 8 m. Sama standardi punkt 14.1.7 - VI ja VII kasutusviisiga

ehitiste puhul on üldjuhul vajalik tagada tõstuk- või redelautole juurdepääs ehitise kõikidele

külgedele, et oleks tagatud tõhus kustutus- ja päästetööde läbiviimine.

Planeeringuala lähimad tuletõrjehüdrandid asuvad planeeringualast kaugemal. Seetõttu on

planeeringualale kavandatud uued hüdrandid. Pos 1 krundi juurdepääs on Liivakivi tänavalt,

mille arendustegevus on alanud ja toimub vastavalt kehtestatud „Ülle maaüksuse

detailplaneeringule“. Pos 1 tuletõrje veevarustus lahendatakse nimetatud tänavale kavandatud

hüdrandi baasil (vt joonist 2).

AS Tartu Veevärk tagab piirkonna veetorustikust 10 l/s tuletõrjevett. Planeeringuala hoonete

jaoks on tarvis tulekustutusvett 20 l/s. Lisavee saamiseks tuleb hoonete projekteerimisel

kavandada kinnistutele 108 m³ tuletõrjeveehoidlad (mahutid) koos soojustatud kuiv

hüdrantidega arvestades SIM 18.02.2021 a määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise,

katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord“ sätestatud nõudeid.

Arvestades, et detailplaneeringuga on määratud igale krundile suur hoonestusala, mille sees on

hooneid võimalik vabalt paigutada, siis ei määrata detailplaneeringu faasis mahutite

paiknemiseks täpseid asukohti ja nende asukoht määratakse projekteerimise käigus.

Mahutite täitmine tuleb projekteerida eraldi torustikega läbi veemõõdusõlmede.

5.7 Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad

VEEVARUSTUS

Vastavalt AS Tartu Veevärk tehnilistele tingimustele nr INF/232 tuleb planeeringuala

veevarustuse kavandamisel arvestada „Ülle ja Piirikese detailplaneeringu teedeehituslik ja

tehnovõrkude projektiga“ (Altren Projekt OÜ, töö nr. VK-4-06). Nimetatud projektiga on

kavandatud Liivakivi ja Tulikivi tänavatele tehnovõrgud, millega käesoleva planeeringu ala

torustikud ühendatakse.

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 13

Planeeringuala kruntide veega varustamiseks on planeeritud veeringtorustik. Veetorustik

ringistatakse ühelt poolt Altren Projekt OÜ töös projekteeritud Liivakivi ja Tulikivi tänava De

110 veetoruga ning teiselt poolt Ränirahnu tee lõik 2 De 110 toruga. Igale detailplaneeringuala

krundile on planeeritud eraldi veeühendustoru krundiga külgnevast tänavatorustikust.

KANALISATSIOON

Planeeringuala kruntide reovee eesvooluks on planeeritud Altren Projekt töös projekteeritud

Liivakivi ja Tulikivi tänava reoveekanalisatsioonitorustik De 200. Planeeritud on reoveetorustik

detailplaneeringu tänavamaadele alates eesvoolust kuni planeeringuala kruntideni. Igale

krundile on planeeritud eraldi ühendustoru krundiga külgnevast tänavatorustikust.

SADEMEVESI

Planeeringuala sademevee eesvooluks on Altren Projekt töös projekteeritud Liivakivi ja

Tulikivi tänava De 400 sademevee kanalisatsioonitorustik. Tehniline lahendus antakse

projekteerimisel ja kooskõlastatakse eesvoolude valdajate ja kohaliku omavalitsusega.

Piirkonnas puuduvad AS-le Tartu Veevärk kuuluvad sademeveesüsteemid.

Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb planeeringualalt

ärajuhitava sajuvee vooluhulka (l/s) piirata. Planeeringualalt sademeveesüsteemi juhitava

sademevee vooluhulga (l/s) vähendamiseks ja ühtlustamiseks kasutada võimalikul määral

väikese äravooluteguriga pinnakatteid, kokkuvooluaega pikendavat vertikaali, puhvermahtu.

Kraavidesse või pinnasesse juhitav sademevesi peab vastama Eesti Vabariigi seadusandlusega

kehtestatud nõuetele. Parkla sademevee puhastamiseks planeerida kinnistule liivapüüdur ja I-

klassi õlipüüdur. Sademeveekanalisatsiooni projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku

maksimaalse paisutustasemega torustikus. Allpool võimalikku paisutustaset asuvate

sademeveeneelude kanaliseerimiseks kasutada pumpamist.

Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

Detailplaneeringu realiseerimise eelduseks on torustike valmisehitamine vastavalt Altren

Projekt OÜ poolt koostatud tööle.

ELEKTRIVARUSTUS

Vastavalt Elektrilevi OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele nr 403683 kavandatakse

planeeringualale olemasolevatest 6663:(Veeriku) ja Tamuri:(Veeriku) alajaamadest planeeritud

kruntideni eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid.

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 14

Planeeritud hoonete elektrivarustus lahendamiseks paigaldatakse kruntide piiridele 0,4kV

elektrikilbid. Kilpidest hooneteni viiakse toide maakaablitega.

Planeeringuala tänavate äärde on planeeritud tänavavalgustuseks maakaablid ja valgustid.

Hoonete ja parklaalade valgustus lahendatakse ehitusprojektide koostamisel tervikliku

lahendusega.

KÜTE

Planeeringuala hoonete kütmiseks on kavandatud kaugküte. Kaugkütte torustik on kavandatud

tuua planeeringualale Nurmise tiik ja Ringtee tänav lõik 3 maaüksuste kaudu. Kaugkütte

torustik kulgeb edasi läbi planeeringuala Tulikivi ja Liivakivi tänavate äri ja tootmismaa

kruntideni.

Lubatud on hoonete kütmiseks kasutada ka soojuspumpasid, päikesepatareisid, maakütet jms.

alternatiivkütteallikaid. Maakütet on lubatud paigaldada krunditele vabalt, valides selleks

sobiva lahenduse ja asukoha projekteerimise faasis.

SIDE

Vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele nr 36266317 on kavandatud planeeringualale

sidetorustik algusega Kivimetsa tee sidekaevust nr 5479. Planeeringualale tuleb paigaldada

sidekaev KKS2. Paigaldada sealt edasi 4-avaline multitoru iga kinnistu piirini ja alates

sidekaevust nr 5479 48 kiuline optiline kaabel kuni planeeritud sidekaevuni. Paigaldada sinna

jätk ning splitter1/32. Alates splitterist paigaldada iga kinnistu piirile 24-kiuline puhutav kaabel.

Kogu rajatav sidevõrk peab olema elektriliselt tuvastatav.

Tehnovõrkude paiknemine on näidatud tehnovõrkude joonisel 5.

Tehnovõrkude koondtabel Tabel 3

Tehnovõrk Planeeringuala kaugus ühenduspunktidest

Veevarustus Ca 10 jm, ringistamine ca 370jm

Kanalisatsioon Ca 10 jm

Side ca 200 jm

Elekter 200 jm

Kaugküte 210 m

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 15

Detailplaneering määrab ära Pos 11 tee maa-alal perspektiivsed juurdepääsud ja tehnovõrkude

paiknemise alad Pihlamarja ja Ränirahnu tee 30, 32 kruntidele. Kuna käesoleva planeeringu

koostamise ajal ei ole antud maaüksuste tehnovõrkudega liitumiseks tehnilisi tingimusi

võrguettevõtjate poolt väljastatud, siis on planeeringus kajastatud võimalike liitumistega

seonduvad maa-alad perspektiivsena.

Kõikide planeeritud tehnovõrkude asukohti on lubatud vastavate projektide koostamisel muuta

ja täpsustada.

5.8 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Planeeringualal ei asu keskkonnaohtlikke objekte.

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju

hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Küll võib

positiivse mõjuna välja tuua ala kasutusele võttu linna lähedase ala kvaliteetse äri- ja

töökeskkonnana. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on

eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb planeeringualaga.

Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline

liikumine ümbritsevatel teedel.

Planeeringuala hoonetes ei ole lubatud tegevused ega paigaldada hooneväliseid tehnoseadmeid,

mis põhjustaks ülenormatiivset müra, vibratsiooni või muid aistinguid (lõhn) planeeringuala

läheduses asuvate teiste hoonete kasutajatele.

Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning paigutada krundile või

hoone mahtu planeeritavasse konteineritesse. Jäätmete äravedu tuleb tellida jäätmeluba omavalt

ettevõttelt.

Planeeringu lahenduse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnatingimuste muutumist ning

keskkonnamõju hindamiseks vajadust ei ole.

5.9 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Hoonete arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja ümbritsevasse keskkonda sobiv.

Välisviimistluse materjalidena tuleb kasutada esinduslikke ja kvaliteetseid materjale. Sõltuvalt

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 16

hoonete sissepääsude asukohtadest tuleb hoonete projekteerimisel ette näha mugavas kohas

võimalused jalgrataste hoiustamiseks.

Arhitektuurinõuded hoonetele Tabel 4

Pos nr Pos 1-10

Pos

11,12,13

Lubatud

korruselisus

Pos 1-9 - kuni 3 korrust

Pos 10 - kuni 2 korrust

-

Hoonete suurim

lubatud kõrgus

maapinnast

Pos 1-9 - kuni 12m

Pos 10 - kuni 10m

Hoonete suurim

lubatud

ehitistealune

pind

Pos 1 - 4200m²

Pos 2 - 3600m²

Pos 3 - 3600m²

Pos 4 - 3600m²

Pos 5 - 3800m²

Pos 6 - 3800m²

Pos 7 - 4200m²

Pos 8 - 2800m²

Pos 9 - 2700m²

Pos 10-2900m²

Hoonete suurim

lubatud arv

krundil

Pos 1-10- 3 hoonet

Pos 11-13- hoonete ehitamiseks ehitusõigust ei määrata

Katusekalde

vahemik

0-15 kraadi -

Katuse tüüp Hoonete põhimahul -lamekatus või madalakaldeline

kaldkatus

-

Katusekatte

materjal

Rullmaterjalid, plekk vms -

Katusekatte

värvid

must, tumehall, pruun -

Välisviimistluse

materjalid

puit, kivi, krohv, klaas, betoon, värvkattega plekk (ka

kombineeritult)

-

Piirdeaed Kõrgus kuni 1,8m.

Keelatud on läbipaistmatud piirded .

-

Kohustuslik

ehitusjoon

Ei määrata -

Hoonestusalad ja arhitektuursed nõuded on näidatud joonisel 4.

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 17

Kruntidele kavandatavate rajatiste täpsed asukohad lahendatakse ehitusprojektidega.

Arvestades ptk-s 5.7 tooduga on soovitav projekteerimisel ette näha päikeseenergia kasutamise

võimalusi.

5.10 Servituutide vajaduse määramine

Planeeringuala moodustab terviklikult funktsioneeriva kompleksi. Planeeringuala siseselt

määratakse sõidukitele ja jalgsi liiklejatele vaba liikumise tagamiseks ning tehnovõrkude

rajamiseks servituudiala (vt ala joonisel 4), seda juhuks kui moodustatakse planeeringuga

kavandatud krundid Pos 2,3,6 ja 7. Juhul kui krundid moodustatakse erinevate Pos numbritega

kruntide üheks suuremaks krundiks jätmise teel, siis servituutide seadmiseks vajadus puudub.

Detailplaneering sätestab järgmised nõuded:

a) igal moodustataval hoonestataval krundil peab olema tagatud (otsene või servituudi

alusel) ligipääs avalikult kasutatavalt teelt;

b) vastavat krunti teenindavate tehnovõrkude lahendused peavad olema tagatud servituudi

või isikliku kasutusõigusega.

Servituutide vajaduse korral on vajalik kanda enne ehituslubade väljastamist servituutide

kinnistusraamatusse.

Planeeritud uutele tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused vastava tehnovõrgu

võrguettevõtjate kasuks. Planeeringu jooniste loetavuse huvides ning arvestades, et

tehnovõrkude lahendused täpsustuvad projekteerimisel, ei ole planeeringu joonistele

tehnovõrkude kaitsevööndeid kantud.

Kõikide tehnovõrkude isiklike kasutusõiguste alad määratakse täpselt tehnovõrgu rajamiseks

koostatavas projektis märgitavale lahendusele. Isiklike kasutusõiguste alade ulatuseks on

vastava tehnovõrgu kaitsevöönd.

Kaitsevööndite ulatused on järgmised:

Elektripaigaldiste kaitsevööndid

*Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt

piiravad liini äärmistest kaablitest 1 m kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 18

Vee- ja kanalisatsiooni kaitsevööndid

*Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku

telgjoonest mõlemale poole on alla 250mm siseläbimõõduga torustikul 2 m ja maa-aluste

vabavoolsete torustike puhul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2

m sügavusele samuti 2 m.

Sideehitise kaitsevööndid

*Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist on 1 m.

Kaugkütte torustiku kaitsevöönd

* Maa-aluste soojustorustike, mida mõlemal pool torustikke piiravad äärmise torustiku

isolatsiooni välispinnast järgmistel kaugustel asuvad mõttelised vertikaaltasandid ja

horisontaaltasand, kaitsevööndi ulatus on:

-alla 200 mm läbimõõduga torustiku korral 2 meetrit;

- 200 mm ja suurema läbimõõduga torustiku korral 3 meetrit.

5.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Planeeringu koostamisel on arvestatud Eesti standardi EVS 809-1:2002 kohaselt planeerimise

põhimõtteid.

Kuritegevuse riskide vähendamiseks on planeeringulahenduse väljatöötamisel arvestatud

järgmiste linnakujunduslike võtetega:

* oluline on hea nähtavus (krundi valgustatus);

Hoonete projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada kuriteohirmu vähendamiseks ja

vandalismi ärahoidmiseks lisaks veel järgnevaga:

*võimalusel paigaldada kohtvalgustid;

* hoida maa-ala korras;

* kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad ja lukud);

*piirata territoorium.

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 19

5.12 Planeeringu rakendamise võimalused

Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja

looduskeskkonnale avalduvad mõjud on minimaalsed, kuna planeeritud tegevused on suures

ulatuses kooskõlas valla üldplaneeringuga ning vähene muudatus sh maa-ala kasutusele võtt äri

ja tootmisaladena läbi kaalutletud ning piirkonna loomulikku arengut arvestav ja sobiv.

Majanduslikud mõjud on positiivsed, võimaldades luua elamuarenduspiirkondade lähedusse

kodulähedasi uusi töökohti ning lahendada ja soodustada terviklike ärikeskkondade arenguid.

Planeeringu realiseerumisel kujuneb planeeringu alast loomulik jätk piirkonna üldisele ärialade

arendustele.

Planeeringuga ette nähtud kruntide haljastusnõuded on kavandatud looduskeskkonnale

avalduvate mõjude tasakaalustamiseks ning ärikeskkonnale loodusliku ilme loomiseks.

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmandatele osapooltele. Selleks tuleb tagada, et

hooned ning rajatised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega ka

kasutamise käigus. Juhul kui planeeritava tegevusega tekitatakse siiski kahju kolmandatele

isikutele, kohustub krundi igakordne omanik koheselt hüvitama tekitatud kahju.

Enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele, kui on välja ehitatud planeeringujärgsed

juurdepäästeed, tehnovõrgud ja –rajatised.

Tulenevalt OÜ Alkranel koostatud KSH eelhinnangust on sätestatud järgmised meetmed:

1)Radooniga seonduvalt rakendada meedet - hiljemalt enne hoonete projekteerimist teostada

radooniriski uuring, et vajadusel oleks võimalik juba projekteerimise faasis rakendada

meetmeid kõrgendatud radooniriskiga toimetulekuks (vastava vajaduse ilmnemisel) ;

2)Müra (ehituse aegne) - elamutega piirnevate kinnistute hoonete ehitusel ajastatakse eelkõige

väliskonstruktsioonidega seonduvad tööd päevasesse perioodi, täpsemalt ajavahemikku 8.00 –

19.00.

3) Müra tekitavad tehnoseadmed kavandada elamutest eemale. Kui see ei ole täidetav, siis müra

tekitavate tehnoseadmete asupaikade projekteerimisel läbi viia müralevi modelleerimised,

määramaks ära vajadusel rakendatavad meetmed (mürahäiringute vähendamiseks/vältimiseks)

arvestades elukeskkonnaesteetikat.

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 20

Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt krundi igakordse omaniku ja võrguvaldajate

kokkulepetele.

Geodeetilise märgi kaitsevööndis tegutsemiseks peab taotlema loa geodeetilise märgi

omanikult. Kahjustatud geodeetilistest märkidest tuleb teavitada märgi omanikku.

Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks kruntide moodustamiseks, ehitise

püstitamiseks ning ehitusprojektide koostamisele.

Planeeringut on lubatud realiseerida etapiviisiliselt.

Enne iga hoone ehitamist tuleb:

1) Moodustada planeeringuga kavandatud vastav krunt.

2) Rajada krundile juurdepääsutee ning tehnovõrgud.

Hoonetele kasutusloa väljastamise eeltingimused on :

1) Täielikult välja ehitatud (asfaltkattega, tänavavalgustusega, kergliiklusteedega,

haljastatud) planeeringuala vastava krundini.

2) Hooneteni peab olema rajatud kõvakattega juurdepääsutee ja valminud hoonet

teenindavad tehnovõrgud.

Pärast teede valmis ehitamist võõrandatakse Pos 11,12,13 teed tasuta Kambja Vallavalitsusele

avalikku kasutusesse.

Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti

Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Planeeringuga

ette nähtud tehnovõrkude ja juurdepääsuteede välja ehitamine toimub planeeringuala kruntide

omanike kulul mille kohta sõlmitakse kohaliku omavalitsusega vastav leping.

Detailplaneering annab võimaluse Pos 13 tee maa-ala ja planeeringualast põhja suunda jääva

Ränirahnu tee 38 planeeringuala (detailplaneering koostamisel) ühendamiseks. Vastav

kokkulepe kõrvuti asuvate planeeringualade ühendamiseks ja ühendustee rajamiseks

sõlmitakse maa omanike vahel läbirääkimiste käigus.

Lõo, Lõovälja ja Sireli maaüksuste ning lähiala

detailplaneering

RAID INVEST OÜ 21

Detailplaneeringuga Pos 11 tee maa-alale kavandatud perspektiivsed juurdepääsud ja

tehnovõrkude paiknemise alad (Pihlamarja ja Ränirahnu tee 32 kruntide teenindamiseks) on

perspektiivsed ning nende rajamine (sh rajamise kulude jaotus) lepitakse kokku tehniliste

liitumisvõimaluste olemasolu korral maa omanike vahel. Rajamiseks seatakse antud aladele

servituudid ja/või isiklikud kasutusõigused. Pihlamarja ja Ränirahnu tee 32 kruntidele tee ja

tehnovõrkude ning Ränirahnu tee 30 tehnovõrkude ühenduste välja ehitamine ei ole seotud

käesoleva detailplaneeringu realiseerimisega (st ei ole huvitatud isiku kohustus).

Kui planeeringuala realiseerimisega ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu

kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud

detailplaneering kehtetuks.

6 Koostöö planeeringu koostamisel ja kooskõlastused

Kooskõlastava

asutuse nimetus

Kuupäev Kooskõlastaja

nimi ja amet

Kooskõlastuse

asukoht kaustas

Märkused

AS Tartu Veevärk 07.11.2022 P.Pindma Lisade kaust -

OÜ Elektrilevi 07.10.2022 M.Kasenurm

Lisade kaust

“Tööjoonised

kooskõlastada täiendavalt”

Telia Eesti AS 27.09.2022 M.Kukk Lisade kaust

Päästeameti Lõuna

Päästekeskus

P.Vorobjov Lisade kaustas

Tartu Keskkatlamaja AS 29.10.2022 Ü.Roose Lisade kaustas