Tapa vallas Tamsalu linnas asuva Rooberti maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine

Tallinn 2024

Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

2

Nimetus: Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse DP KSH

Töö tellija: OG Elektra AS

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 51 39031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 22.10.2024

Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ............................................................................. 5

2 Seotus strateegiliste dokumentidega ....................................................................................... 7

2.1 Lääne-Viru maakonna planeering ................................................................................... 7

2.1 Tapa valla üldplaneering ................................................................................................. 7

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ......................................................................................... 9

4 Hinnang keskkonnamõjudele ................................................................................................. 10

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale ........................... 10

4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ...... 10

4.3 Mõju rohevõrgustikule .................................................................................................. 10

4.4 Vee ja pinnase saastatus ............................................................................................... 10

4.5 Jäätmeteke .................................................................................................................... 11

4.6 Müra ja vibratsioon ....................................................................................................... 12

4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus .............................................................................. 12

4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ............................... 13

4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 14

4.10 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 14

4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine .......................................... 15

4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju ................................................... 15

4.13 Muud aspektid............................................................................................................... 15

5 Järeldused ............................................................................................................................... 16

Kasutatud allikad ............................................................................................................................ 18

Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

4

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) 2024. aasta oktoobris. Töö teostas keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.

OG Elektra AS on 03.10.2024 Tapa Vallavalitsusele esitanud Rooberti maaüksuse detailplaneeringu (DP) algatamise taotluse. KSH eelhinnang on koostatud DP algatamise taotluse juurde eesmärgil, et otsustaja (Tapa Vallavolikogu) saab seda kasutada strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

Töö tulemusena selgitatakse välja, kas Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu koostamisel on vajalik täiemahulise keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Tapa Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Eelhinnangu sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste ebasoodsate keskkonnamõjude esinemise kohta. Samuti lähtutakse asjakohastest juhendmaterjalidest.

Töös käsitletakse potentsiaalselt negatiivset ja ka positiivset mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KSH algatamise või algatamata jätmise ning ebasoodsate mõjude vältimise ja positiivsete mõjude võimendamise osas.

Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 2 p-le 3 tuleb KSH algatamist kaaluda kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul ehk üldplaneeringut (ÜP) muutva detailplaneeringu korral. KSH vajaduse kaalumise aluseks on lisaks VV määrusega 29.08.2005 nr 224 (RT I 2005, 46, 383; RT I, 27.03.2024, 9) kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (Vt peatükk 3).

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus, küsides eelnevalt seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine toimub üldjuhul üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega. Kui strateegilise planeerimisdokumendi koostamise käigus selgub täiendavalt, et planeeritav tegevus võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju, siis tuleb KSH algatamist kaaluda ja vajadusel KSH algatada viivitamata.

Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Rooberti maaüksuse detailplaneeringu algatamise eelsest eskiislahendusest.

Planeeritav ala asub Tapa vallas Tamsalu linna tiheasustusalas üldplaneeringu järgi perspektiivsel elamumaal. Rooberti maaüksuse (kat. tunnus 78801:001:0016) pindala on 22558 m² ja maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Kõlvikuliselt on maaüksusel haritav maa 21187 m², looduslik rohumaa 872 m², metsamaa 454 m² ja muu maa 45 m².

Rooberti maaüksus piirneb lõunast Ääsi tänavaga, idast Koidu tänavaga, läänes paiknevad Ääsi tänava viiekordsed korterelamud, põhjas on perspektiivsed üksikelamukrundid. Planeeritava ala logistiline asukoht on hea.

Joonis 1. Rooberti maaüksuse asukoht ja olulisemad kitsendused. Allikas: Maa-amet.

Riikliku ehitisregistri andmetel on maaüksus hoonestamata.

Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise andmetel asub alal Rakvere maardla fosforiidi prognoosvaru. Prognoosvaru võimaldab siiski vaid hinnata maardla maavaravaru suurendamise või uue maardla kindlakstegemise võimalust ning on aluseks võimaliku edasise maavara otsingu ja geoloogilise uuringu suunamisel.

Planeeringuga soovitakse jagada Rooberti maaüksus kaheks osaks – ca 6000 m² Ääsi tänava ja Koidu tänava nurgal soovitakse muuta 100% ärimaaks ning ülejäänud osa maaüksusest jääb 100% maatulundusmaaks. Moodustatavale ärikrundile soovitakse määrata kauplusehoone rajamiseks ehitusõigus ning lahendada ligipääsud. Planeeritava hoonestusala suurus on ca 3550 m², kuhu kavandatakse kuni 2000 m² ehitusaluse pinnaga hoone.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on seega maakasutuse sihtotstarbe muutmine ärimaaks ja ehitusõiguse määramine ühekorruselise ca 1950 m² ehitisealuse pinnaga kaubandushoone rajamiseks, koos kliendiparklaga ning juurdepääsuteedega. DP käigus

Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

6

lahendatakse kaubandushoonet teenindavad infrastruktuurid ja tehnovõrkude lahendused ning määratakse vajalike piirangute ja servituutide vajadus.

Planeeringuala asub Pandivere ja Põltsamaa-Adavere nitraaditundlikul alal, kus on looduslikult kaitsmata põhjavesi. Planeeritavat kaubandushoonet on võimalik liita Tamsalu linna ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga (ÜVK), arvestades Tapa valla Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga aastateks 2020 – 2032. Tehnilisi tingimusi valla vee-ettevõtjalt ei ole veel taotletud. Olemasolev reoveepumpla asub Ääsi tänava ääres.

Moodustatava ärikrundi maapinna vertikaalplaneerine ja hoone katuselt ja platsidelt koguneva sademevee käitlus lahendatakse DP koostamisel ning detailsemalt ehitusprojektis. Eesmärk on sademevee maksimaalne hajutamine ja taaskasutamine krundil. Drenaaži ja sademevett reoveekanalisatsiooni juhtida on keelatud.

Tamsalu linn on tiheasustusala ning planeeringuala asub Tamsalu linna kaugküttepiirkonna läheduses. Planeeringuala soojavarustus lahendatakse DP koostamise käigus, arvestades Tapa valla soojusmajanduse arengukavata 2020-2032.

Joonis 2. Detailplaneeringu esialgne eskiislahendus. Allikas: OG Elektra AS.

Rooberti maaüksuse reljeef on suhteliselt tasane, tegemist on valdavalt rohumaaga. Kõrghaljastust leidub vaid maaüksuse põhjaosas, kuhu planeeringuga hoonestust ei kavandata.

DP-ga kavandatakse alale uushaljastust ning tagatakse selle nõuetekohane hooldus. Parkimist võib samuti vajadusel liigendada haljastusega põhimõttel, kus iga 10 parkimiskoha kohta kavandatakse näiteks vähemalt üks haljassaarega puu. Kogu planeeringuala hõlmav haljastusprojekt esitakse tavaliselt koos hoone projektiga ning realiseeritakse hiljemalt hoonete valmimise ajaks. Tagatakse hea arhitektuurne lahendus ja keskkonda sobivus, mis vääristaks antud asukohta. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.

Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

7

2 Seotus strateegiliste dokumentidega

2.1 Lääne-Viru maakonna planeering

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud 27.02.2019 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/30. Maakonnaplaneering kavandab maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted.

Maakonnaplaneering DP alale olulisi tingimusi ei sea.

Kehtestatud maakonnaplaneering on valdade ja linna üldplaneeringute koostamise aluseks. Tapa valla üldplaneering on kehtestatud 2022. a.

DP algatamisettepanek ei ole vastuolus Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ põhimõtetega.

2.1 Tapa valla üldplaneering

Tapa valla üldplaneering on kehtestatud Tapa Vallavolikogu 29.09.2022. a otsusega nr 48. Üldplaneeringuga on Rooberti maaüksusele reserveeritud elamumaa (E) juhtotstarve. Reserveeritud juhtotstarbega uutel aladel ei ole uusi elamuid seni kavandatud ning tegemist on jätkuvalt põllumajandusmaaga.

Joonis 3. Väljavõte kehtivast Tapa valla üldplaneeringust.

Tapa valla üldplaneeringu eesmärgiks on ruumilise terviklahenduse koostamine Tapa valla territooriumil ning seeläbi eelduste loomine hea keskkonna kujunemiseks. Planeeringuga luuakse eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Tervikliku ruumilahenduse koostamisel tuleb tasakaalustatult arvestada

Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

8

majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.

Ruumilise arengu eesmärgid Tapa linnas ja Tamsalu linnas on järgmised:

• Arendamisel on lähtutud eesmärgist luua või hoida ruumiliselt terviklikku elukeskkonda ning tagada selle ruumiline ja funktsionaalne terviklikkus ning mitmekesisus, eristuv iseloom ja ühendatus. Säästliku arengu võtmesõna on kompaktne asustus linnades (ja alevikes), sest ainult nii saab luua eeldused eluks vajalike infrastruktuuride – ühistransport, keskküte, ühine vee- ja kanalisatsioonisüsteem, kohalikud lasteaiad ja koolid – arendamiseks. Nii saab säästa keskkonda ja parandada elukvaliteeti. Tihendamisena on käesolevas üldplaneeringus käsitletud muuhulgas ka kvaliteetse elukeskkonna jaoks vajalike funktsioonide (sh puhkealade, jalgratta- ja jalgteede) arendamist, et soodustada asumite kujunemist elavaks, turvalisemaks, säästvamaks ja tervislikumaks asumiks ning parandada asumite sotsiaalset sidusust.

• Süsteemse planeerimisega toetada kompaktsete elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil. Laiendatavate või uute elamualade planeerimisel on lähtutud sellest, et tagatud oleks hea juurdepääs, sotsiaalne taristu ja tehnovõrkudega varustatus. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, hästi läbikaalutud ruumiliste visioonide ja terviklahenduste alusel. Uute elamupiirkondade planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse infrastruktuuri osade, ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga.

• Argivajadusi rahuldavate poodide ja teenindusasutuste, ühiskondlike hoonete paiknemine jalakäiguteede kaugusel ja ühistranspordiga hästi seotult.

Äri-, kaubandus- ja teenindusettevõtte alade planeerimisel ja vastavate objektide projekteerimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:

• Detailplaneeringus tuleb määrata ärimaa krundi minimaalne haljastuse protsent. Äri- kaubandus- ja teenindusettevõtte aladel on kruntide minimaalne haljastatud pinna osakaal üldjuhul 10%, kuid sõltuvalt asukohast võib Tapa vallavalitsus seada tingimuseks suurema või väiksema haljastuse osakaalu;

• Ärihoonete puhul tuleb parkimine lahendada krundi siseselt; detailplaneeringuga tuleb määrata vajalik parkimiskohtade arv ning võimalik paigutus krundil.

Detailplaneering on Tapa valla üldplaneeringut muutev makasutuse juhtotstarbe osas.

Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

9

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Vastavalt Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 alla.

Keskkonnamõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Visuaalsete mõjude hindamine on rohkem subjektiivne ning eeldab teiste eelnevat kokkuleppimist vajavate kriteeriumite kasutamist.

PlanS § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev) koostamisel. Lisaks kui kavandatav tegevus ei liigitu otseselt KeHJS § 33 lõike 1 punkti 3 alla, siis tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda tulenevalt KeHJS § 33 lõike 2 punktist 4 ehk KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluva ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses (lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu) nimetatud tegevusena.

Detailplaneeringuga kavandatakse uue kaubandushoone ning selle teenindamiseks vajalike tehnovõrkude rajamist. Seetõttu on tegemist infrastruktuuri rajamisega ning KSH eelhinnangu vajadus tuleneb lisaks KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punktidest 2 ja 8.

Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

10

4 Hinnang keskkonnamõjudele

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel puuduvad lähipiirkonnas Natura 2000 alad.

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et DP alusel kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata.

4.2 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

EELIS andmetel ei jää planeeringuala ühegi kaitseala, hoiuala või püsielupaiga territooriumile ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse.

Kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele.

4.3 Mõju rohevõrgustikule

Planeeritav ala ei jää maakonnaplaneeringu ega ka Tapa valla üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku alale.

4.4 Vee ja pinnase saastatus

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele. Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte. Planeeringuala asub aga Pandivere ja Põltsamaa-Adavere nitraaditundlikul alal1, kus on oht maapinnalähedase põhjaveekompleksi reostumiseks (veemajanduskavade koostamisel on vastav põhjaveekogum hinnatud halvas seisundis olevaks), kuna piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub. Võimalik on liituda Tamsalu linna ÜVK süsteemiga. Tamsalu linnas on moodustatud üle 2000 ie reoveekogumisala (RKA0590235) pindalaga 199.7 ha. Uute hoonete liitumisel ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooniga saab tagada kontrolli joogivee kvaliteedi üle ja reovee nõuetekohase puhastuse. Rooberti maaüksusel ei asu maaparandussüsteeme, kuid tegemist on jätkuvalt püsirohumaaga Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) registreeritud põllumassiivil nr 62156007630. Põllumassiivide registrisse kantakse põllumassiivid ja neid saab vaadata PRIA veebikaardi vahendusel. Veebikaardil on põllumassiivid, millele on taotletud pindalatoetusi kahel viimasel aastal. Tegemist ei ole väärtusliku põllumaaga. Strateegiline otsus tiheasustusalal asuva praeguse põllumaa muutmiseks (perspektiivseks elamumaaks) on juba tehtud juba üldplaneeringu tasemel.

1 Veeseaduse alusel kehtestatud Keskkonnaministri 05.11.2021 määrus nr 49 „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“.

Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

11

Joonis 4. Väljavõte PRIA põllumassiivide rakendusest.

Ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada, et tööde tegemiseks kasutatavad masinad oleksid tehniliselt korras ning vältida tuleb võimalikku pinnase- ja põhjaveereostust. Kõvakattega pindadelt ja katuselt ärajuhitav sademevesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 kehtestatud ”Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud nõuetele. Parklalt kokku kogutav sademevesi tuleb vajadusel puhastada õli-liivapüüduriga.

Vertikaalplaneerimisega tuleb näha ette meetmed sademevee valgumise vältimiseks naaberkinnistutele. Sademevesi käidelda maksimaalselt omal kinnistul – immutada pinnasesse, paigaldada ühtlustusmahutid, koguda vahemahutitesse ja kasutada haljastuse kastmiseks ning olmes.

Asjakohaste meetmete rakendamisel ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasnevalt mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile.

4.5 Jäätmeteke

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.

Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

12

4.6 Müra ja vibratsioon

Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid, kuid see mõju on lühiajaline. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile).

Ehitustegevuse ajal tuleb hoida müra normtaseme piirides, seega tuleb rakendada müra vähendamise meetmeid nagu näiteks välja lülitada masinad, mida hetkel ei kasutata, kõik masinad ja seadmed hoida heas korras ning vajadusel varustada summutiga.

Seoses uue kaupluse rajamisega suureneb veidi liikluskoormus planeeringualal ja selle lähiümbruses. Olulist vibratsiooni teket ei ole ette näha.

Hoonete tehnosüsteemide kavandamisel tuleb tagada võimalikult vaikne keskkond, et müratase ei ületaks keskkonnaministri määrusega 16.12.2016 nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” kehtestatud piirväärtusi. Projekteerimisel on vajalik erinevate uute tehnoseadmete paigaldamisel arvestada nende müratasemeid ning soovitav on kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid. Soovitav on tehnomüra allikaks olevad seadmed paigutada võimalikult suures mahus hoonesse sisse. Mürarikaste süsteemide välisosad tuleb eraldada müraekraanidega. Müraekraanide projekteerimisel tuleb kaasata vastav erialaspetsialist vältimaks ekraanidest tekkivaid müra peegeldusi, mis võiksid vastupidiselt eesmärgile suurendada mürahäiringuid lähedalasuvate hoonete elanikele.

4.7 Valgus, soojus, õhusaaste ja kiirgus

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjekti valgustamine. Kaupluse territoorium valgustatakse, kuid valgustuse korrektsel projekteerimisel ja rajamisel ei ole oodata olulise valgusreostuse teket. Valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) on tiheasustusalal ebaoluline.

Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimaliseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise abil. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsi ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega.

Olulist välisõhu saastet, soojust, kiirgust või lõhnahäiringut ei ole ehitusperioodil ette näha.

Kaupluse soojusvarustus lahendatakse paiksete õhusaasteallikate lisandumise vältimiseks tiheasustusalal võimalusel kaugküttel (Tamsalu linna kaugküttepiirkonnas Tamsalu linna põhjaosas ja Sääse elamurajoonis on teenusepakkujaks Tamsalu Kalor AS katlamaja). Samas on keskkonnasõbralikuks alternatiiviks lokaalküte – päikeseenergia, maaküte, elektrienergia, õhk- vesi soojuspump, õhksoojuspump jne. Konkreetse kütteliigi kasutamine täpsustud DP koostamise käigus.

Ehitiste ja rajatiste kasutamisaegsed mõjud on eelkõige seotud liiklusest tulenevate heitgaasidega, mis tekivad kaubanduskeskusesse saabuvatest ja lahkuvatest sõidukitest. Kasutusaegset heitgaaside mõju saab leevendada sujuva liikluslahenduse korraldamise abil.

Planeeringuga ei ole oodata piirkonda oluliste paiksete õhusaasteallikate lisandumist, mis halvendaksid piirkonna õhukvaliteeti ja võiksid põhjustada õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist.

Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevaid olulisi ebasoodsaid mõjusid.

Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

13

4.8 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus

Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Ehitamise käigud tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi. Kuna tegemist on kaitsmata põhjaveega alaga, siis tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata ehitusseadmete ja masinate töökorras olekule ning võimalikule kütuse/õlilekete vältimisele.

Rooberti maaüksus jääb kogu ulatused C-kategooria ohtliku ettevõtte2 Alexela AS Tamsalu Kalor (katlamaja aadressil Ääsi tn 9) vedelgaasipaigaldise ohualasse. Tamsalu katlamaja territooriumil on kasutuses maa-alune LPG mahuti. Kasutatav kemikaal on propaan-butaan ehk LPG. Ettevõttele on koostatud riskianalüüs (viimati 2019.a). Teoreetiliselt on võimalik vedelgaasi leke ja lekkinud gaasipilve plahvatus laadimis- või ladustamisseadmete tehnilise rikke, laadimis- või ladustamisnõuete rikkumise või muu vedelgaasipaigaldisega seotud inimtegevuse tõttu (nt vedelgaasiseadmete kahjustamine). Samuti LPG tsisternauto BELVE (keeva vedeliku paisuva auru plahvatus), kui tsistern või mahuti on pikemaajaliselt tules. Sellest tuleneb arvutuslik maksimaalne ohuala 427 m.

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtetega seotud ohualade paiknemise teadvustamise eesmärk on teavitada avalikkust ja potentsiaalselt ohustatud inimesi võimalikest ohtudest ning valmisoleku vajadusest.

Joonis 5. Ohtliku ettevõtte paiknemine Rooberti maaüksuse suhtes. Allikas: Maa-amet.

Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega siiski eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid ega ohtude kumuleerumist.

2 Kemikaaliseaduse alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri määrus 02.02.2016 nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“

Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

14

4.9 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Arvestades detailplaneeringuala paiknemist, saab planeeringuala tulevastele töötajatele ja teenuste tarbijatele tagada erinevate liikumisviiside väga head kasutamisvõimalused. Jalgsi liikumise ja kergliikluse kasutamise soodustamiseks tuleb krundisisese liiklusskeemi koostamisel pöörata tähelepanu jalgsi ja jalgrattaga liikujate mugavate ja turvaliste liikumisteede tagamisele. Jalgratastele tuleb rajada varjualusega parklad. Parkimiskohad tuleb projekteerida ka pisimopeedidele, mopeedidele ja mootorratastele. Ökoloogiliselt puhtamate sõidukite parkimiskohad tuleb projekteerida hoonete sissepääsudele lähemale.

Välialad krundil peavad olema esinduslikult kujundatud ning võimaldama lühipuhkust (istumisvõimalusi). Nii külastajate kui ka töötajate seisukohalt tuleb kaaluda ja anda projekteerimisel lahendus krundisiseselt haljasalal puhkeala rajamiseks.

DP realiseerimine mõjutab piirkonna teenuste kättesaadavust ja avalikku ruumi. Oodata on positiivset mõju sotsiaalsetele vajadustele, kuna piirkonnas pakutav teenusevalik suureneb.

Eelnevat arvesse võttes on mõjud pigem positiivsed.

4.10 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri3 järgi ulatub Rooberti maaüksuse põhjaosale muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavate arheoloogiamälestiste kivikalme (kultuurimälestiste register 10545) ja kalmeväli (10544) kinnismälestiste kaitsevöönd.

Joonis 6. Kultuurimälestiste paiknemine Rooberti maaüksuse suhtes. Allikas: Maa-amet.

Planeeringuga hoonestatavale alale kaitsevöönd ei ulatu, seega ebasoodsat mõju kultuuripärandile detailplaneeringu elluviimisel ei avaldata.

3 https://register.muinas.ee

Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

15

4.11 Mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine

Kaasaegsed hooned kasutavad vähem elektrienergiat ja sellega väheneb elektrienergia tootmise vajadus, misläbi paiskub energia tootmisest õhku vähem heitgaase ja kasvuhoonegaase.

Seetõttu on tänapäevaste hoonete kasutuselevõtu mõju õhukvaliteedile ning kliimale positiivne läbi parema energiatõhususe.

Parkla ja neid hoone (suured katusepinnad) kavandamine võib muuta mõnevõrra ala mikroklimaatilisi tingimusi, kuis antud juhul ei ole muutuse mõju väga oluline. Seoses kuumalainete sagenemisega on uuritud kuumalainete võimendumist eeskätt linnades, aga ka muudel tiheasustusaladel. Tegemist on soojussaare4 efektiga, kus suured tumedad pinnad (asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda tõstavad selle maa-ala õhutemperatuuri ümbritsevast piirkonnast kõrgemaks. Soojussaarte olemasolu on seni uuritud suuremates Eesti linnades. Uuritud aladel soojussaartena välja joonistunud piirkondadega5 saab paralleele tõmmata ka uute planeeringualade kavandamisel.

DP koostamisel on soovitav tähelepanu pöörata soojussaare efekti vähendamisele. Vältida tuleb väga suurte kõvakatteliste pindade kavandamist – parkimisalad tuleb liigendada haljastusega. Katusepindadel tuleb eelistada funktsionaalseid katusepindu (päikesepaneelid, haljaskatused vms).

Olulist ebasoodsat mõju kavandatava tegevusega kaasnevalt kliimamuutustele oodata ei ole.

4.12 Tegevusega kaasnev kumulatiivne ja piiriülene mõju

Lähipiirkonnas ei ole teadaolevalt käimasolevaid arendusi, millega seoses oleks ette näha olulist koosmõju. DP-ga ei kavandata tegevusi, mille elluviimiseks oleks vajalik taotleda keskkonnaluba.

Planeeringuala vahetus läheduses ei paikne (lisaks nimetatud katlamajale) selliseid keskkonnalube omavaid ettevõtteid, mida kavandatav arendustegevus võiks mõjutada või kes mõjutaks arendust.

Järva Tarbijate Ühistu on esitanud Tapa Vallavalitsusele samuti detailplaneeringu algatamise taotluse kaubandushoone ja tanklahoone kavandamiseks naaberalal ehk Vahtra tn 2 maaüksusel (78801:002:0282) koos lähialaga. Eeldatav oluline kumulatiivne mõju Rooberti maaüksusele kavandatava kaubandushoonega siiski hetkel teadaolevalt puudub.

Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.

4.13 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub. Tegu on siiski kehtivat üldplaneeringut muutva tegevusega.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub.

4 Soojussaar on ümbritsevast maapiirkonnast märkimisväärselt soojem ala.

5 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/soojussaared

Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

16

5 Järeldused

Tegemist on Tapa valla ÜP-d muutva detailplaneeringuga määratud (perspektiivse) maakasutuse juhtotstarbe osas. Samas puuduv vastuolu ÜP üldiste põhimõtetega.

Kauplusehoone kavandamine peab samuti toimuma võimalikult terviklike, hästi läbikaalutud ruumiliste visioonide ja terviklahenduste alusel. ÜP järgi peavad Tapa valla territooriumile ehitatavad ehitised sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma omavahel oma proportsioonide, mahtude ning välisviimistlusmaterjalide poolest. Ehitiste paigutamisel maastikku tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada ka piirkonna terviklahendusega ja vaadetega väärtuslikele maastikuelementidele ja kultuurimälestistele. Uue hoonestuse kavandamisel tuleb väärtustada olemasolevat elukeskkonda ning arvestada ümbritsevate elamute elukvaliteedi püsimisega. Kõik muutused tuleb kavandada selliselt, et naaberkruntide elukeskkond ei halveneks.

Segahoonestusega aladel on kruntide minimaalne haljastatud pinna osakaal üldjuhul 20%, kuid sõltuvalt asukohast võib Tapa vallavalitsus seada tingimuseks suurema või väiksema haljastuse osakaalu. Eelistada säästlikke lahendusi nii hoone ehitusel, hoone energiatarbes kui ka hoone paiknemises ja logistikas. Parkimiskohtade kavandamisel lähtuda igal üksikjuhtumil tegelikust vajadusest. Parkimiskohtade arvestamisel arvestada ligipääsetavust, kaugust ühistranspordipeatustest ja kesksusest. Eelistada parkimiskohtade asemel haljastatud õuealade säilitamist, parklate liigendamist haljastusega.

KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:

1) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade taastumisvõime ületamist;

2) planeeringualal puuduvad kõrge väärtusega kooslused ja elupaigad. Kaitsealuseid liike ei esine;

3) detailplaneering ei avalda olulist ebasoodsat mõju Tapa valla rohevõrgustikule, väärtuslikule põllumaale ega väärtuslikele maastikele;

4) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist;

5) planeeringuga hõlmatud ala lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, seega kavandatav tegevus neid ebasoodsalt ei mõjuta;

6) planeeringuga ei kaasne ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele;

7) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Tegevusega ei kaasne olulist õhusaaste suurenemist ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. Liikluskoormuse kasvust tulenev liiklusmüra tase jääb eeldatavalt normtasemete piiresse;

8) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

9) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele;

Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

17

10) suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on leevendavate meetmete rakendamine ja funktsionaalsete katusepindade (päikesepaneelid, haljaskatused vms) eelistamine;

11) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha detailplaneeringu esialgse eskiisiga kavandatud mahus keskuse rajamisel antud asukohas olulist ebasoodsat keskkonnamõju.

12) puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH algatamise vajadust.

Tapa vallas Tamsalu linnas Rooberti maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

18

Kasutatud allikad

Allikmaterjalid

Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+

Tapa valla üldplaneering

Tapa valla ÜVK arendamise kava 2020-2032

Tapa valla soojusmajanduse arengukava 2020-2032

Andmebaasid

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur: https://eelis.ee/

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

14. jaanuar 2025

Rooberti maaüksuse detailplaneeringuala skeem

Mõõtkava: 1:2000 X = 6560885, Y = 621222

X = 6560378, Y = 620835

Leht 1/2 X-GIS2. Maa- ja Ruumiamet. Kõik õigused kaitstud.

Legend:

Leht 2/2 X-GIS2. Maa- ja Ruumiamet. Kõik õigused kaitstud.

TAPA VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Tapa 15.01.2025 nr 14

Tamsalu linnas asuva Rooberti maaüksuse

ja lähiala detailplaneeringu algatamine

AS OG Elektra on esitanud taotluse (registreeritud Tapa Vallavalitsuse dokumendiregistris

03.10.2024 nr 7-1/24/35-1 all) detailplaneeringu algatamiseks Tapa vallas Tamsalu linnas

asuvale Rooberti (katastritunnus 78801:001:0016) maaüksusele.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Rooberti (registriosa nr 3338931,

katastritunnus 78801:001:0016, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 22558 m 2 )

maaüksusele kauplusehoone rajamiseks ehitusõigus, lahendada liikluskorraldus, haljastus ja

heakord ning muud asjakohased ülesanded. Detailplaneeringuga soovitakse maaüksus jagada

kaheks osaks – ca 6000 m 2 Ääsi ja Koidu tn sisenurgas muudetakse maa sihtotstarve ärimaa

100%, ülejäänud osa maaüksusest jääb sihtotstarbega maatulundusmaa 100%.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 9712 m 2 . Planeeritav ala (lisa 1) hõlmab Rooberti kinnistu,

Koidu tänava lõik 3 kuni Vahtra tn 2 ja Ääsi tn 20 kinnistute piirini, Ääsi tänava lõik 3 kuni Ääsi

tn 18 kinnistu piirini ja Ääsi tn 21 kinnistu piirini. Planeeritav ala piirneb põhjasuunast

elamumaa kruntidega, lõuna suunas eramajade piirkonnaga, läänesuunas kortermajade

piirkonnaga ning ida suunas maatulundusmaa krundiga. Planeeringule on koostatud

eskiislahendus (lisa 2).

Tapa valla üldplaneeringu (Tapa Vallavolikogu 29.09.2022 otsus nr 48) kohaselt on Rooberti

maaüksuse maakasutuse juhotstarbeks elamumaa. Ärihoone (kauplus) kavandamiseks 6000 m 2

suurusele moodustatud krundile. Ärimaa krunt moodustab 27% kinnistu pindalast, st et määratud

juhtotstarvet muudetakse vähem kui 51%. Juhtotstarve on üldplaneeringus määratav maa-ala

kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse

põhisuunad.

Vastavalt planeerimisseaduse seletuskirjale lk 128 on üldplaneeringu ülesandeks maakasutuse

juhtotstarbe määramine, kusjuures maakasutuse juhtotstarbe definitsioon on toodud lõikes 4,

mille kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise

valdav (üle 51%) otstarve. Tapa valla üldplaneeringus on toetava otstarbe lubamine piirkonda ja

selle täpne osakaal juhtotstarbest kohaliku omavalitsuse igakordne kaalutlusotsus - ühe

juhtotstarbega ala pindala suurusjärk peab jääma samaks nagu üldplaneeringus toodud.

Toetav otstarve on lubatud, kui on täidetud järgmised tingimused:

- See ei too kaasa olulisi mõjusid juhtotstarbe kohasele keskkonnale (müra, tolm,

vibratsioon, lõhn, autoliikluse märgatav kasv jms).

Lemma OÜ poolt on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (KSH) (lisa

3), kus on teemade kaupa mõjud analüüsitud ning vastuolusid ei täheldatud. Detailplaneeringu

elluviimine ei too endaga kaasa autostumise suurt kasvu. Kavandatud kauplus paikneb

elamupiirkonnas ja on elanike teenindamiseks, kes saavad kauplust külastada ilma sõidukit

2

kasutamata. Vastavalt EVS parkimise normatiivile on vajalik parkimiskohad siiski kavandada.

Parkimiskohtasid on kokku ca 35 (normatiiv 1/50).

- Toetava otstarbe kohane hoonestus arvestab piirkonna hoonestuslaadiga – rajatava

hoone kubatuur vastab elamute mahtudele nii ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest.

Kavandatud kauplus paikneb ristuvate teede alas, kus Vahtra tn 2 kinnistule koostatakse tankla ja

kauplusehoone detailplaneeringut ning lääneosas piirneb 5-korruselamutega ja lõunas 2

pereelamuga, ÜP seletuskirjas lk 31: juhtotstarve ei tähenda seda, et kogu ala peaks olema

monofunktsionaalne, vaid et võimaldatud on ka ala teenindavad ja rikastavad teised

funktsioonid. ei ole olemasoleva hoonestuslaadiga otseselt vastuolus. Korterelamute alal on

võrreldes planeeritava 1 -korruselise kauplusehoonega kindlasti piirkonnas domineerivam

hoonestus nii kõrguslikult kui ka kubatuurilt.

- Kaasnev parkimisvajadus ja haljastuse tingimused on võimalik lahendada omal krundil.

Detailplaneeringu koostamisel tagatakse normatiivne parkimisvajadus ning haljastuse tingimused

planeeritud krundil.

Eelkõige on üldplaneeringus määratud juhtotstarvete täpsustamine edasises planeerimises,

projekteerimises ja muudes otsustes aktsepteeritav, kui see on avalikes huvides, põhjendatud

ning lähtub tervikliku ja mitmekesise ruumi loomise eesmärkidest.

Juhtotstarve (E) Elamumaa.

Erinevat tüüpi elamute alad. Sisaldab ka elamupiirkondi teenindavaid rohealasid, mängu- ja

spordiväljakuid, väikesemahulisi ja vähest mõju omavaid ühiskondlikke- ja ärihooneid (nt

väikepoed, lasteaed, eralasteaed jms), millega ei kaasne negatiivne mõju juhtotstarbe kohasele

keskkonnale.

Väikesemahulised ja vähest mõju omavad ühiskondlikud- ja ärihooned, on lubatud kui see ei too

kaasa olulisi mõjusid juhtotstarbe kohasele keskkonnale (müra, tolm, vibratsioon, lõhn,

autoliikluse märgatav kasv jms), toetava otstarbe kohane hoonestus arvestab piirkonna

hoonestuslaadiga ja kaasnev parkimisvajadus ja haljastuse tingimused on võimalik lahendada

omal krundil. Elamukrundi kasutamise toetavaks sihtotstarbeks võib ärimaa maakasutuse ette

näha eeldusel, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei häiri naabruskonda ning rajatava hoone

kubatuur vastab elamute mahtudele nii ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest.

DP koostamise eesmärgiks on Rooberti kinnistu osale kavandada lähiala pood, milles võetakse

aluseks ÜP tingimused äri-, kaubandus- ja teenindusettevõtete alale seatud tingimused.

Kohaliku omavalitsuse kaalutlus DP lahendusele peab vastama järgmistele küsimustele:

- Kas perspektiivne ala arendus muudab olemasoleva piirkonna iseloomu?

Detailplaneeringu koostamise analüüsi tulemustele tuginedes ei muuda kavandatud hoone

piirkonna iseloomu, kuna elamupiirkonda on üldplaneeringus lubatud ka ärihoonete

kavandamine. Summaarne ehitisealune pind nt rida-ja korterelamutel on võrreldav lasteaia ja

kauplusega.

- Kas selle ala keskkonnamõjud ulatuvad väljapoole detailplaneeringuala piiri/kas see toob kaasa

olulisi mõjusid juhtotstarbe kohasele keskkonnale (müra, tolm, vibratsioon, lõhn, autoliikluse

märgatav kasv jms)?

KSH eelhinnangule tuginedes, ei ole olulisi mõjutusi kauplus kavandamisel piirkonda ette näha.

Kavandatud hoone ja parkimise lahendus ei häiri naabruskonda.

- Kas planeeritav hoonestus arvestab piirkonna hoonestuslaadiga?

Kavandatud kauplushoone piirneb 5 -korruseliste korterelamutega, kahe pereelamu ning

perspektiivse kauplusehoone ja tanklaga. Hoonestuse kavandamine linna tiheasutusalale toetab

linna arengut ja uushoonestus on oma mahult 1-korruseline, mis ei ole vastuolus ehitatud

keskkonnaga. Detailplaneeringu koostamisel seatakse arhitektuursed tingimused, mis arvestavad

ümbritseva keskkonnaga ja kavandatud hoone peab harmoneeruma nii mahuliselt kui viimistluse

poolest sellesse piirkonda.

Hoonestuslaadi mõiste üldplaneeringus: on piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste

kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete paiknemises üksteise

suhtes või krundil.

- Kas kaasnev parkimisvajadus ja haljastuse tingimused on võimalik lahendada omal

maaüksusel?

3

Detailplaneeringut koostatakse eesmärgiga, et normatiivsed parkimiskohad ja haljastuse osakaal

on võimalik omal maaüksusel tagada.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on tagada Tamsalu linna jätkusuutlik areng ning teenuste

pakkumise mitmekesisus, turvaline ja elava linnakeskkonna kujundamine.

Tuginedes eeltoodule on tegemist Tapa valla üldplaneeringu kohase detailplaneeringuga.

Detailplaneeringu algataja ja koostamise korraldaja on Tapa Vallavalitsus ja kehtestaja on Tapa

Vallavolikogu (aadress Pikk 15, Tapa linn, 45106 Tapa vald, Lääne-Virumaa). Detailplaneeringu

tehnilise koostamise tellib ja rahastab detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik.

Kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuste nimistusse, mille korral on keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine kohustuslik. Kui kavandatav tegevus ei kuulu

KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja selgitama, kas kavandatav tegevus kuulub

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka. Kavandatav tegevus ei kuulu ka KeHJS § 6

lõikes 2 nimetatud valdkondade hulka. Detailplaneeringu ellurakendamisega ei kaasne

negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja heaolu, lähtudes KeHJS § 6

lõigetes 2-4 sätestatust. Täpsemad keskkonnatingimused kavandatu elluviimiseks määratakse

detailplaneeringu koostamise käigus. Eeltoodule tuginedes ei viida läbi eraldi KSH eelhindamist

KSH menetluse algatamise üle otsustamiseks, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata

planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

Tulenevalt eeltoodust ja planeerimisseaduse § 128 lõikest 1 ning Tapa Vallavolikogu 30.05.2018

määruse nr 20 „Ehitus- ja planeerimisvaldkonnas kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud

ülesannete delegeerimine:

1. Algatada Tamsalu linnas asuvale Rooberti maaüksuse (katastritunnus 78801:001:0016)

kinnis ja lähiala detailplaneeringu koostamine jagamaks planeeringuala kruntideks,

määramaks ehitusõiguse kauplusehoone püstitamiseks, samuti tehnovõrkude ja -rajatiste

võimalike asukohtade määramine krundil ning servituutide seadmise vajaduse ja kitsenduste

määramine. Detailplaneeringu koostamisel lahendatakse peamiselt PlanS § 126 lõike 1

punktides 1-9, 11-12, 17 ja 21-22 toodud ülesandeid, mille loetelu võib detailplaneeringu

koostamisel uute asjaolude ilmnemisel täieneda või muutuda.

2. Kinnitada planeeringuala piir vastavalt Rooberti maaüksuse planeeringuala skeemile.

Planeeringuala pindala on ca 9712 m 2 (lisa 1).

3. Peale detailplaneeringu algatamist kohustada planeeringust huvitatud isikut (AS OG Elektra)

planeeringu elluviimisel välja ehitama avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed ja sellega

seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ja tehnorajatised (sealhulgas

sademeveekanalisatsioon) ning vastavate kulude kandmiseks, milleks sõlmitakse Tapa

Vallavalitsuse ja planeeringust huvitatud isiku vahel vastavasisuline leping.

4. Planeering koostada arvestades Tapa valla üldplaneeringut.

5. Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid.

6. Tapa Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja

kooskõlastatud detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta

jooksul planeeringu algatamiseks. PlanS § 139 lõike 2 alusel tuleb detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel

detailplaneeringu algatamisest arvates.

7. Esitada planeeringu elluviimise tegevuskava.

8. Planeeringus esitada vähemalt üks planeeringulahenduse illustratsioon, et tekiks ruumiline

ettekujutus kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest.

4

9. Planeeringu koostajal kavandada tehnovõrkude ning tee lahendus koostöös maa-ala

olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja tee omanikega või valdajatega. Kokkuvõte

tehtud koostööst esitada seletuskirjas, kirjalik koostöö kinnitus põhijoonisel.

10. Planeering kooskõlastada Päästeametiga, Keskkonnaametiga, Elektrilevi OÜ-ga ja OÜ Tapa

Vesi. Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille

määrab Tapa Vallavalitsus. Planeeringu koostamisse kaasatakse ka planeeritava ala

naaberkinnisasjade omanikud (Vahtra tn 1, Vahtra tn 2, Ääsi tn 20, Ääsi tn 18 ja Ääsi tn 16

maaüksused). Kooskõlastused ning koostöö esitada koondtabelina. Originaalkooskõlastused

võtta ühe eksemplari joonistele. Joonistel peavad olema lõplikud originaalkooskõlastused, st

kooskõlastajad on kooskõlastanud kehtestatava lahenduse.

11. Planeeringu kausta lisada koopiad kõigist detailplaneeringu menetlemise õigusaktidest.

12. Planeeringu kausta lisada koopiad ajalehtede kuulutustest ning teavitamise kirjadest, millistes

on avalikkust ning puudutatud isikuid informeeritud detailplaneeringu koostamisest.

13. Mitte algatada detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist, kuna eelhinnangu

põhjal kinnistute planeerimine elamumaaks ei avalda piirkonnale olulist negatiivset

keskkonnamõju.

14. Tapa Vallavalitsuse haldusosakonnal avaldada planeeringu algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise teade:

a. 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Tapa valla veebilehel;

b. 30 päeva jooksul ajalehes Virumaa Teataja.

15. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

Käesoleva korralduse peale võib esitada Tapa Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates korralduse teadasaamise päevast või päevast, millal

oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riho Tell

vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Treial

vallasekretär

Lisad: 1. Rooberti mü planeeringuala skeem

2. Rooberti DP_põhijoonis

3. KSH eelhinnang_Rooberti DP

plan. ala piir

olemasolev katastriüksuse piir

plan. krundi piir

plan. juurdepääs krundile

plan. maapealne hoonestusala

olemasolev hoone ja korruselisus

plan. hoone võimalik asukoht (väikepood) ja korruselisus

plan. hoone konsoolne osa

olemasolev autoliikluse ala

plan. autoliikluse ala

plan. laadimisala

olemasolev kergliikluse ala

plan. kergliikluse ala

plan. parkimiskoht ja kohtade arv

plan. puu/põõsa võimalik asukoht

plan. haljastus

plan. jalgratta parkimise võimalik asukoht (kõvakattelisel alal)

olemasolev bussipeatus

LEGEND

P4

B ÄÄSI PEATUS

1K

2K

TMS-001

ÄÄSI TÄNAV

KO IDU

TÄ NA

V

VAHTRA TÄNAV

B

B

ÄÄ SI

PE AT

US

P12

P10

2K 2K

1K

P1 0

P1 2

5

29

5

4

5

27

Huvitatud isik: OG ELEKTRA AS

Projekti juht: Maarja Zingel

Planeerija: Maarja Zingel

Marek Konsa

Projekt: TAPA VALLAS, TAMSALU LINNAS ROOBERTI KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

Joonis: PÕHIJOONIS Töö nr: 08/24 Mõõtkava: 1:500 Joonise nr: 2 Kuupäev: 14.01.2025

R U U M J A M A A S T I K O Ü VÄIKE- AMEERIKA 19 , T A L L I N N 10129 T E L 52 242 92 R E G. K O O D: 1 1 0 3 8 7 1 5

TAPA VALLAVALITSUS

Pikk 15 / 45106 Tapa / Lääne-Virumaa / Telefon 322 9650 / E-post [email protected] / www.tapa.ee Registrikood 75033477 / IBAN EE722200001120077103 / Swedbank AS / Kood 767

Päästeamet, Ida päästekeskus

Rahu 38

41532, Jõhvi

[email protected]

Keskkonnaamet

Narva mnt 7a

15172, Tallinn

[email protected]

Tapa vallas Tamsalu linnas asuva Rooberti

maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine

Meie: 03.02.2025 nr 7-1/25/16-1

Tapa Vallavalitsus annab lähtuvalt planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lõikest 8 teada, et Tapa

Vallavalitsuse 15.01.2025 korraldusega nr 14 algatati Tapa vallas Tamsalu linnas asuva

Rooberti maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu koostamine.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata Rooberti maaüksusele (registriosa nr

3338931, katastritunnus 78801:001:0016, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 22558

m 2 ) kauplusehoone rajamiseks ehitusõigus, lahendada liikluskorraldus, haljastus ja heakord ning

muud asjakohased ülesanded. Detailplaneeringuga soovitakse maaüksus jagada kaheks osaks –

ca 6000 m 2 Ääsi ja Koidu tn sisenurgas muudetakse maa sihtotstarve ärimaa 100%, ülejäänud

osa maaüksusest jääb sihtotstarbega maatulundusmaa 100%.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 9712 m 2 . Planeeritav ala hõlmab Rooberti kinnistu, Koidu

tänava lõik 3 kuni Vahtra tn 2 ja Ääsi tn 20 kinnistute piirini, Ääsi tänava lõik 3 kuni Ääsi tn 18

kinnistu piirini ja Ääsi tn 21 kinnistu piirini. Planeeritav ala piirneb põhjasuunast elamumaa

kruntidega, lõuna suunas eramajade piirkonnaga, läänesuunas kortermajade piirkonnaga ning ida

suunas maatulundusmaa krundiga.

Keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatatud, kuna detailplaneeringu ellurakendamisega ei

kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja heaolu.

Korraldusega on võimalik tutvuda Tapa valla kodulehel www.tapa.ee

Detailplaneeringu algatamise korraldus on lisatud ka käesolevale kirjale. Täiendavad küsimused

palume edastada Tapa Vallavalitsuse e-posti aadressil [email protected].

2

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Linda Kelu-Toome

maakorraldaja

Lisa(d): 14 15.01.2025 Korraldus

Linda Kelu-Toome 5661 7355

[email protected]