Seisukoha küsimine Imara külas Kadakaranna II detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta

R 200,000

8 ,0

0

8,00

8,00

Väikeseõielise hiireherne (Vicia lathyroides)

hinnanguline kasvuala (Keskkonnaregistri kaardile

kantud 2009)

2.65

3.43

3.34

2.57

2.56

2.84

3.38

3.33

3.30 3.23

3.32

3.32

3.29

3.24

3.36

3.36

3.21

3.20

3.12

3.17

3.29

3.14

3.13

3.48

3.16

3.23

3.15

3.14

3.14

3.12

3.29

3.34

3.19

3.19

3.19

3.35

3.31

3.26

3.30

3.31

3.42

3.39

3.30

3.40 3.43

3.25

3.25

3.35

3.38

3.34

3.26

3.23

3.29

3.37

3.26

3.27

3.32

3.29

3.34

3.47

3.37

3.42

3.37

3.35

3.32

3.02

3.22 3.19

3.19 3.15

3.06

3.17

3.05 2.94

2.92

2.82

2.74

2.82

2.94

2.89

2.88

2.97

3.02

3.13

3.30

3.30

3.29

3.31

3.30

3.37

3.37

3.35

2.99

3.04

2.98

2.81 2.86

3.02

3.08

3.42

3.38

3.29 3.16

3.10

3.07

3.15

3.16 3.06

3.19

3.24

3.25 3.24

3.20

3.33

3.36

3.21

3.32

3.27

3.26

3.29

3.38

3.29

3.28 3.42

3.27

3.21 3.15

3.32

Tiik

2.17

2.33

3.03

3.02

2.92

3.05

3.18

3.36

3.21

3.06

2.73 2.61

3.01

3.03

2.93

3.07

2.96

72101:002:0799

Kadakametsa

LK3 KADAKAMETSA

LK4 KADAKARANNA

JK1 TEEÄÄRSE

KADAKARANNA LP

"SOLARI" 10/0,4kV AJ

Kraav

3.05

2.99 2.71

2.38

2.38 2.71

2.91

3.09

2.99

2.40

2.77

3.14

0.4kV

pinnas

pinnas

pinnas

pinnas pinnas pinnas

3.17

3.09

3.28

3.39

3.34

3.15

3.28

3.04 2.89

3.08 3.14

3.07

3.19

3.16 2.97

2.81

3.22

3.12

3.12

2.84 2.82

3.27 3.30

3.28 3.24

3.18 3.02

3.14 3.24

2.993.053.02

3.07

2.96

3.02

2.82 2.85

2.84 2.89

3.25 3.30

3.31

3.19

2.95 2.78

2.96

3.23

3.25 3.23

3.24

3.10

3.10

3.07

3.09

3.10

0.61

0.60

0.60

0.59

0.58

0.55

0.57

0.52

0.52

1.34 0.95

0.76

0.62

0.97

1.39

1.57

1.12

1.26

1.32

0.96

0.66

0.61

0.98

1.45

1.10

1.41

0.74

1.24

1.27

1.50

1.11

1.46 0.91

0.47

0.56

0.91

1.39

1.28

1.52

1.27 1.19 1.23 1.21

1.28

1.53

0.98

0.62

0.62

0.84

1.32

1.08

0.83

1.32

0.61

1.15

1.19

0.76

0.88

1.13

1.12

0.67 0.90

1.13

1.28

0.85 1.16

1.18

1.29

0.83

0.85

1.14

1.30

0.64 1.16

0.76

0.89

0.80

0.67

0.78

0.73

1.02

0.94

1.02

0.93

0.74

0.81

1.08

0.92

0.93

0.92

1.40

1.64

1.40

1.37

1.36

1.42

1.44

1.43

1.41

1.51

1.36

0.99

0.95

0.80

1.63

1.86

1.67

1.92

1.87

1.77

3.07

1.79

1.81

6.10

3.46

1.02

1.56

1.41

1.42

Kraav

Kraav

1.92

1.56

1.48

1.57

1.97

1.78

1.72

1.64

1.90

1.83

1.83

1.86

2.58

2.62

2.18

1.89 1.81

2.00

2.17

2.03

2.49

2.69

2.97

1.33

1.43

1.40

1.50

1.70

1.24

1.00

0.88

1.09

1.31

0.87

1.51

1.48

0.79

0.87

1.16

1.40

1.38

1.45

1.38

1.31 1.63

1.87

0.85

1.58

1.86

1.68

2.27

1.88

2.01

2.35

2.05

2.24

2.02

2.12

2.26

2.11

1.84

0.89

1.00

1.11

1.58

1.60

2.87

1.85

0.83 1.44

1.56

0.68

1.41

1.03

1.26

1.23

1.32

1.15

1.29

0.88

0.90

0.80

0.82

1.00

0.95

0.79

3.03

1.68

1.04

1.40

0.85

0.92

0.98

0.81

1.01

0.91

0.88

1.20

1.23

1.11

0.89

0.85

1.24 1.51

2.20 1.92

1.57

1.58

1.47

1.30

1.01

1.92

1.77

1.71

2.33

2.40

0.93 0.88

0.83

0.93

0.83

0.87

kraav

kraav

põhikaardijärgne veepiir

Kraav

Kraav

Kraav

0.81

0.59

0.87

1.03

0.58

0.68

0.81

0.73 0.82

0.78

0.91

0.82

0.77

0.80

0.66

1.10

1.08

1.13

0.62

0.56

1.42

1.35

1.36

1.41

1.03

1.58

1.02

0.90

0.82

1.05

0.78

1.11

0.70

0.80

0.83

Suur Katel

0.75

0.75

0.75

0.72

1.52

1.64

1.71

1.70

1.74

1.71 1.74

1.78

1.73

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liivliiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

72101:002:0800

Kadakametsa

72101:002:0798

Kadakaranna

72101:002:0798

Kadakaranna

72101:002:0802

Kadaka

72101:002:0801

Teeäärse

72101:002:0797

Kadakaranna

72101:002:0280

Timmu

72101:002:0280

Timmu

72101:002:0280

Timmu

X= 6444150Y= 3 97

25 0

X= 6444300Y= 3 97

10 0

X= 6444500Y= 3 97

30 0

X= 6444350Y= 3 97

30 0

X= 6444250Y= 3 97

45 0

X= 6444150Y= 3 97

35 0

X= 6444150Y= 3 97

55 0

X= 6444450Y= 3 97

25 0

X= 6444300Y= 3 97

20 0

3.14

3.16 3.20

3.21

3.29

3.28

3.16

3.16

3.16

3.31 3.30

3.18

3.21

3.14

3.13

3.12

3.15

3.14

3.22

3.18

3.35

3.36

3.27

3.27

3.33

3.26 3.32

3.37

3.24

3.29 3.25

3.32

3.29

3.18 3.08

3.12

3.21

3.07 3.14

3.16

3.11

2.80

3.00

liiv

3.16

3.29

3.40

3.38

3.32

3.30

3.31

3.33 3.50

3.26

3.21

3.50

3.77

3.24

3.22

3.06

2.86

2.51

3.13

2.73 2.66 2.62

2.79

2.69

2.70

2.96

3.17

3.17

3.24 kadakas

kadakas

3.40

3.23 3.14

3.01 2.90

2.65

3.05

3.14

3.04

3.20

3.31

3.34

3.22

liiv liiv

liiv

liiv

3.28

3.38

3.32

3.33

3.36

3.24

3.25

3.17

3.27

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

3.18

3.30

3.33

3.07

2.59 2.39

3.19

3.22

3.16

2.72

3.03

3.12 3.11

3.03

3.11

2.73

3.18

2.71

3.09

3.07

3.08

2.72

3.02

3.20

3.26

2.63

3.20 3.25 3.21

3.39

2.60

3.12

3.30

2.57

3.17

3.27

2.62

3.33

3.11

3.24

3.20 3.24Kraav

Kraav

3.15

3.10

3.27 3.28 3.30

3.30 3.20 3.26 3.34

2.76 2.82

3.14

3.16

3.08

3.22

3.15

2.99

2.89

2.95

2.92 2.90

3.09

3.24

3.40

3.55 3.43 3.38 3.40

3.32 3.33

3.26

2.35

1.80

1.70

1.74

1.74

1.82

2.09

3.16 3.12 2.72 3.20

3.23 2.82

3.27 3.19

2.76

3.23

3.00

2.69 3.17

3.23

2.76

3.28

3.18

2.83 2.75 3.29 2.70

3.26 2.71

3.27

3.41 2.63

3.33

3.21

2.55

3.17 3.33

2.66

2.53

3.31

3.32

3.31 3.31

2.29

3.31

3.12

3.19

3.23

3.29

2.15

2.94 1.80

2.82

2.82

2.74

2.43

Kraav

Kraav

Kraav

Kraav

3.30 2.23-2.05

Ø500PP

liiv

3.30 2.63-2.60

Ø500PP

3.20 2.67-1.01

Ø400PP

3.30 2.53-1.31

Ø400PP 0.95 16.10.24

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv

liiv 3.00

pinnas

pinnas

pinnas

pinnas

N

S E

W

2.86

2.78 2.90

2.75

2.39

2.86

2.30

2.87 3.03

3.09 Kr

2.99

3.24

2.52 2.28

2.69

2.71

2.52 2.24

2.72

2.91

2.57

2.24

2.68 2.18 2.97

2.05

2.97 2.73

2.19

2.56

2.81

3.12 3.09

2.07

2.95

3.18

1.92

3.43

3.05

1.83

2.53

2.97 3.08 1.75

2.78 2.70

1.79

2.78 2.65 1.76

2.65

2.65 1.71

2.90 2.88

1.78

2.59

1.71

3.02 3.17 1.61

1.71

2.85

2.60

2.89 2.70

2.76 1.72

3.10 2.75

2.80

2.74

2.60

2.56 2.95

2.63 1.52

2.68 1.64

2.46

2.33 1.46

2.39 2.84

3.10

2.21 1.94

1. 84

1.48 2.15

1.49

1.63

1.93

3.10

liiva kuhi

orient.

orient.

ori en

t.

orient.

Kraav

Kraav

Kraav Kraav

2.95

2.79

2.89 2.93

3.20 3.06 3.06 3.08

TTH

planeeritav liitumiskilp

likvideeritav trass

likvideeritav jaotuskilp

likvideeritav liitumiskilp

planeeritav kuivhüdrant

SEADUSEJÄRGNE RANNA EHITUSKEELUALA PIIR

HOIUALA PIIR

SEADUSEJÄRGNE RANNA EHITUSKEELUALA PIIR

2004.a. DP EHITUSKEELUALA PIIR

Krundi moodustamise tabel

Planeeringujärgne krunt Moodustatakse katastriüksustest

OLEMASOLEV MADALPINGEKAABEL

OLEMASOLEV KÕRGEPINGEKAABEL

TTH PLANEERITUD MAAPEALNE TULETÕRJEHÜDRANT

KRUNT

m2

Ä

mm2 tk

Krundi nimi

Krundi suurus

Krundi kasutamise sihtotstarve

Max ehitisealune pind (m2)| Max kõrgus maapinnast (m) | Max hoonete arv

LIKVIDEERITAV TEHNOVÕRGU TRASS

RANNA EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR 200m KALDAST

LAIDUNINA HOIUALA

EHITUSLOA PROJEKTI JÄRGNE JUURDEPÄÄSUTEE

JUURDEPÄÄS KINNISTULE

Kadakaranna (72101:002:0797) E100% 1498m2Kadakametsa

Plan. krundi sihtotstarve %

Pindala (m2)Plan. lähiaadress

50% E 50% M 100 691

Kadakaranna (72101:002:0798) M100% 47410m2

Kadakametsa (72101:002:0799) E100% 1500m2

1498m2

47410m2

1500m2

Hõlmatav osa olemasolevast krundist

29893m2

Kadakametsa

Olemasolev maaüksuse katastriüksuste sihtotstarve 100% Maatulundusmaa ja 100% Elamumaa Plan. maaüksuse katastriüksuse sihtotstarve Plan. krundi kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud arv krundil (tk) põhihoone+kõrvalhoone x Hoonete suurim lubatud maapealne ehitisealune pind kokku (m2) x Hoonete suurim lubatud kõrgus x

Tulepüsivusklass TP-3

10156m2

Kadakametsa (72101:002:0800) M100% 29893m2

Kadaka (72101:002:0802) E100% 10156m2

Teeäärse (72101:002:0801) E100% 10234m2 10234m2

KALLASRADA 10 m

VEEKAITSEVÖÖND 20 m

KORDUVA ÜLEUJUTUSALA PIIR

PLANEERITUD LIITUMISKILP

2004.a. DP EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR

KRUNDI PIIRID

LEPPEMÄRGID

PLANEERINGUALA PIIR (loetavuse huvides krundi piirist 0,5 m eemal)

VAREM EHITUSLOA SAANUD PROJEKTI JÄRGNE HOONE ASUKOHT

PLANEERITAV PRÜGIMAHUTITE ASUKOHT

MOODUSTATAV KRUNT PLANEERINGU HOONESTUSALA

EHITUSÕIGUS

ALUSANDMED

II KATEGOORIA KAITSEALUSE TAIME KASVUALA

TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

KRUNDI KASUTAMISE TINGIMUSED

III KATEGOORIA KAITSEALUSE TAIME KASVUALA

Skeem algatamise juurde

12/12/2024

DP24KM

DP

DP-3 1:500

Kadakametsa detailplaneering Kadakaranna, Imara küla, Saaremaa vald

Oleg Sõnajalg

Asum Arhitektid OÜ [email protected], Suur-Sadama 7 Kuressaare

Saaremaa Vallavalitsus koostamise korraldajatellija

planeerija MTR reg nr EEP00397

kuupäev

staadium

proj. osa

töö nr

mõõt

joonise nimetusobjekt

Hannes Koppel, Kristel Telling arhitektid

AR

Kuressaare EELNÕU Imara külas Kadakaranna II detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 13.12.2024 nr 5-2/6773-1) detailplaneeringu algatamiseks Imara külas Kadakaranna (katastritunnus 72101:002:0798, 100% maatulundusmaa sihtotstarve, pindala 47 410 m2, katastritunnus 72101:002:0797, 100% elamumaa sihtotstarve, pindala 1498 m2), Kadakametsa (katastritunnus 72101:002:0800, 100% maatulundusmaa sihtotstarve, pindala 29 893 m2, katastritunnus 72101:002:0799, 100% elamumaa sihtotstarve, pindala 1500 m2), Teeäärse (katastritunnus 72101:002:0801, 100% elamumaa sihtotstarve, pindala 10 234 m2) ja Kadaka (katastritunnus 72101:002:0802, 100% elamumaa sihtotstarve, pindala 10 156 m²) katastriüksustel. Planeeringusse on lisatud ka katastriüksuste ja mere vaheline ala, kuna merepiiri korrigeerimise tulemusel eeldatavasti katastriüksuse piir ulatub edaspidi mere piirini. Planeeringuala suurus on ca 11,6 ha, planeeringuala on toodud korralduse lisas 1 oleval asendiplaanil. Detailplaneeringu nimetus on Kadakaranna II detailplaneering. Esitatud taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks katastriüksuste liitmine üheks terviklikuks krundiks, ehitusõiguse määramine ühepereelamukompleksi ehitamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine ning servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine. A. Olemasolev olukord Planeeringualal on kehtiv Kadakaranna maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Salme Vallavolikogu 19. septembri 2005. a otsusega nr 32), mille alusel jagati ala kuueks katastriüksuseks ja millest neljale määrati ehitusõigus elamute ja abihoonete ehitamiseks (ühe krundi suurim lubatud ehitisealune pind on 200 m2 ja lubatud on 2 hoonet krundile). Detailplaneeringu elluviimisega on alustatud. Käesolevaks hetkeks on rajatud juurdepääsutee, tiik ja elektrivõrk. Ehitisregistri andmetel on Kadakaranna katastriüksusel (72101:002:0797) kavandatav saunamaja (ehitusluba väljastatud 04.07.2024) ja Kadakametsa katastriüksusel (72101:002:0799) kavandatav suvemaja (ehitusluba väljastatud 16.01.2025). Planeeringualale on juurdepääs avalikult Läätsa-Imara teelt Kaniste katastriüksusel (72101:002:0136) asuva eratee kaudu, mille kasutamiseks on sõlmitud teeservituut. Planeeringualal on kraavid. Planeeringuala kõlvikuline koosseis on peamiselt looduslik rohumaa ja metsamaa ning vähemal määral muu maa. Planeeringuala piirneb maatulundusmaa sihtotstarbega Kaniste (katastritunnus 72101:002:0136, 72101:002:0137), Tümina (katastritunnus 72101:002:0116) ja Timmu (katastritunnus 72101:002:0280) katastriüksustega ning ida poolt merega. Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakenduse alusel ulatub planeeringualale elektripaigaldiste kaitsevööndid, korduv üleujutusala, ranna ehituskeelu- ja piiranguvöönd, Laidunina hoiuala, III kategooria kaitsealuste liikide ala, II kategooria kaitsealuste taimede ala ja pärandniidud.

2

Kehtiva detailplaneeringu koostamise ajal ranna ehituskeeluvööndi laius oli 200 m merepiirist, seega kehtiva detailplaneeringu kohaselt asuvad ehitusloa saanud hooned ja hoonestusalad ranna ehituskeeluvööndist väljas. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on ranna ehituskeeluvööndi ulatus 200 m merepiirist, mis on väiksem Maa- ja Ruumiameti kaardile kantud ehituskeeluvööndi ulatusest. B. Kehtiv üldplaneering Planeeringualal kehtib Salme valla ranna-alade osaüldplaneering (kehtestatud Salme Vallavolikogu 22. septembri 2003. a määrusega nr 16, edaspidi üldplaneering). Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse kaardile planeeringualale juhtotstarvet määratud ei ole, tegemist on maatulundusmaaga. Maatulundusmaa on põllunduse, aianduse, karjakasvatuse ja aretustegevusega seotud maa ning metsakasvatuse ja selle teenindamisega seotud maa. Üldplaneeringuga on määratud tingimused elamu ehitamiseks maatulundusmaal. Üldplaneeringu kohaselt on maatulundusmaa igale katastriüksusele võimalik ehitada üks ühepereelamu ning selle juurde kuni viis majapidamiseks vajaminevat kõrval- ja abihoonet. Juhul kui maatulundusmaal ehitamisõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluva loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga või kaitsemetsaga, tuleb koostada detailplaneering ja keskkonnamõjude hindamine hoonestusele parima asukoha leidmiseks, et kahjustused looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Detailplaneeringuga ja keskkonnamõjude hindamisel tuleb tagada Natura 2000 alade, pärandkoosluste, vääriselupaikade, kaitsemetsade, ja märgalade kasutustingimuste, kohustuste ja kaitsekorralduskavadega arvestamine. Keskkonnamemorandumi alusel ja kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega. Eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus maatulundusmaal olla väiksem kui 200 m. Üldplaneeringu kaardi kohaselt on alale määratud loodusväärtustega ala ja pärandkoosluste ala. Maatulundusmaal asuvate loodusväärtusega alade ja kaitsemetsa kasutamine ja majandamine peab toimuma vastavalt seadustele. Üldplaneeringu kohaselt kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda, asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringualal ehituskeeluvöönd 200 m laiune. Peaaegu kogu üldplaneeringu ala ulatuses järgib mere ranna ulatus lähtudes tolleaegse ranna ja kalda kaitse seaduses sätestatud 200 meetrist. Kohtades, kus see ei ole otstarbekas: 1) suurendatakse ranna ulatust tolleaegse ranna ja kalda kaitse seaduse § 7 lg (1)-ga lubatud kõrgveepiirist maismaa suunas; 2) järgitakse maakonna planeeringuga sätestatud ehituskeeluvööndit (maakonnaplaneeringuga määrati vaid ehituskeeluvöönd). Üldplaneeringut võib tõlgendada selliselt, et üldplaneeringus on käsitletud ja arvestatud üleujutusaladega, kuna osadel aladel on ranna ehituskeeluvööndit suurendatud üleujutusala tingliku piirini ja seda just kohtades, kus on märgitud märgalad. Üldplaneeringu maakasutuspiirangute kaardi kohaselt planeeringuala ulatuses rannal märgala määratud ei ole. Üleujutusala piiri üldplaneeringu joonistele kantud ei ole. C. Kaalutlused Kehtivas Kadakaranna maaüksuse detailplaneeringus on alale kavandatud nelja elamu ja abihoonete ehitusõigus, kuid algatatava detailplaneeringuga soovitakse katastriüksused liita üheks ning alale püstitada elamu ja abihooned. Kuna osal planeeringualal kehtib Kadakaranna detailplaneering, siis tuleneb detailplaneeringu koostamise vajadus planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lõikest 7, mille kohaselt detailplaneeringu muutmiseks tuleb koostada uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering. Lisaks tuleneb detailplaneeringu algatamise vajadus PlanS § 125 lõikest 2, mille kohaselt detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Planeeringuala asub loodusväärtuslikul maastikul ning üldplaneeringu kohaselt tuleb koostada detailplaneering, kui

3

maatulundusmaal ehitusõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluva loodusväärtusliku maastikuga. Detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt planeeritakse senise 4 elamu asemel ühe elamu ja abihoonete ehitamist. Üldplaneeringu kohaselt on maatulundusmaa igale katastriüksusele võimalik ehitada üks ühepereelamu ja abihooned. Lähim elamu asub planeeringuala piirist ca 110 m kaugusel, kuid planeeringualal on piisavalt ruumi üldplaneeringu kohase 200 m elamute vahekauguse nõude tagamiseks. Elamu ja abihoonete planeerimine vastab seega üldplaneeringu põhimõtetele. Lähipiirkonnas on peamiselt hoonestamata maatulundusmaad ja hajaasustusele vastavalt paiknevad ühepereelamud. Üldplaneeringu ja kehtiva detailplaneeringu kohaselt on planeeringualal ehituskeeluvöönd 200 m laiune ala merepiirist. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on üleujutusaladega arvestatud, samas üldplaneeringu joonistele ei ole üleujutusala piiri kantud ning seletuskirjas ei ole märgitud, kus üleujutusalad asuvad. Tänaseks päevaks on tolleaegse ehituskeeluvööndi piiri aluseks olnud veepiir nihkunud suurel määral mere poole ja kavandatav hoonestusala asub ca 350 m kaugusel veepiirist. Kehtiva detailplaneeringu alusel on alale väljastatud ehitusload saunamaja ja suvemaja ehitamiseks, mis nii üldplaneeringu kui ka detailplaneeringu kohaselt asuvad ehituskeeluvööndist väljas. Nii kehtiv üldplaneering kui ka kehtiv detailplaneering on kehtestatud enne 01.04.2007, kui jõustus looduskaitseseaduse § 38 lg 31, mis kohustus määrama üldplaneeringutes korduva üleujutusega alasid. Kuna üldplaneeringuga kui kehtiva haldusaktiga on käsitletud üleujutusalasid, üldplaneeringu joonisele on märgitud märgalad, kuid planeeringuala ulatuses see puudub, siis tõlgendab vallavalitsus, et rand ei ole üldplaneeringuga määratud üleujutatavaks alaks ja üleujutusala piiriks loetakse veepiiri. Lisaks on vallavalitsus seisukohal, et üldplaneeringu lahendus tagab ranna kaitse-eesmärkide täitmise. Hoiualale tegevusi ei kavandata. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kaitsealuste liikide alaga ja pärandniitudega. Tulenevalt eelnevast on planeeritav tegevus üldplaneeringus toodud tingimustega kooskõlas ja vallavalitsus on seisukohal, et planeeritav tegevus sobib piirkonda, arvestades lähipiirkonna maakasutust ja hoonestust. Algatatava detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga on keskkonnamõju strateegilise eelhinnangu (edaspidi KSH) andmise aluseks KeHJS § 6 lg 2 p 22. Vastavalt KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (edaspidi määrus nr 224) § 15 p-le 8, tuleb sellisele tegevusele, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti, koostada eelhinnang. Eeltoodust tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa Vallavalitsus on koostatud eelhinnangu (korralduse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades ja välistatud on mõju Natura alale. Üldplaneeringu kohaselt tuleb koostada keskkonnamõjude hindamine, kui maatulundusmaal ehitamisõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluva loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga või kaitsemetsaga, kuid kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda asendades selle

4

detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega. Koostatud KSH eelhinnangu tulemuse põhjal KSH algatamine ei ole vajalik, seega vallavalitsus leiab, et keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik ja selle võib asendada detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada KSH-d. Vallavalitsus edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 Keskkonnaametile ja Päästeametile ja xx.xx.2025 kirjaga nr xxx käesoleva korralduse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks. Keskkonnaameti seisukoht… Päästeameti seisukoht… Asutuste seisukohtade alusel on käesolevat korraldust täiendatud. D. Kokkuvõte Detailplaneeringu algatamise hetkeks kogutud informatsiooni põhjal ei ole vaja detailplaneeringu koostamise käigus teha eraldi täiendavaid uuringuid. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Detailplaneeringu algatamise tähtaega on pikendatud 10.01.2025 kirjaga nr 5-2/6773-2. Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.xx.2025 lepingu nr xxx huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks. Detailplaneeringu koostamise korraldaja, algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel 452 5000) ning koostaja on Asum Arhitektid OÜ ([email protected], tel 5265263). Detailplaneeringu algatamise korralduse ja korralduse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla veebilehel aadressil https://www.saaremaavald.ee/detailplaneeringud ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald. Eeltoodust lähtudes ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 128 lõike 1, Saaremaa Vallavolikogu 22. veebruari 2018. a määruse nr 10 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine“ § 2 lõike 2 punkti 2 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, Saaremaa Vallavalitsus annab k o r r a l d u s e: 1. Algatada Imara külas Kadakaranna II detailplaneering, mille eesmärk on katastriüksuste

liitmine ning ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete ehitamiseks.

2. Detailplaneeringu nimetus on „Kadakaranna II detailplaneering”.

3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 11,6 ha vastavalt korralduse lisale 1.

4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt korralduse lisale 2.

5

5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt korralduse lisale 3.

6. Korraldus jõustub teatavakstegemisega.

(digitaalselt allkirjastatud) Mikk Tuisk (digitaalselt allkirjastatud) vallavanem Aivar Rahno vallasekretär

Lisa 1

Imara külas Kadakaranna II detailplaneeringu planeeringuala

Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse

xx.xx.2025. a korraldusele nr xxx DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

1. NIMETUS Kadakaranna II detailplaneering Hõlmab Imara külas Kadakaranna (katastritunnus 72101:002:0798, 72101:002:0797), Kadakametsa (katastritunnus 72101:002:0800, 72101:002:0799), Teeäärse (katastritunnus 72101:002:0801) ja Kadaka (katastritunnus 72101:002:0802) katastriüksuseid. Planeeringu nr Saaremaa vallas DP-25-004

2. ALGATAJA

DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Eleon Capital OÜ ALGATAJA: Saaremaa Vallavalitsus KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus

3. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEE- RINGULE

PLANEERINGU EESMÄRK: katastriüksuste liitmine ning ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete ehitamiseks. PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: 11,6 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: Salme valla ranna- alade osaüldplaneeringuga kooskõlas.

4. PLANEE- RINGU LÄHTE- MATERJAL

OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: elamumaa ja maatulundusmaad PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem. GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub. ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+, Salme valla ranna-alade osaüldplaneering, Saaremaa Vallavolikogu 26.08.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“, Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas“, Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Kättesaadavad veebilehel www.saaremaavald.ee

5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

6. EHITUSLI- KUD JA ARHITEK- TUURSED NÕUDED

TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: määrata planeeringuga. KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE JA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga, katastriüksuse sihtotstarbeks maatulundusmaa. LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: määrata planeeringuga, üldplaneeringu kohaselt lubatud üks ühepereelamu ning selle juurde kuni viis majapidamiseks vajaminevat kõrval- ja abihoonet. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga, käsitleda ka 0-60 m2 ehitisealuse pindalaga hooned. KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga, eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus maatulundusmaal olla väiksem kui 200 m, arvestada naaberkatastriüksustel asuvate elamutega. Hoonetusala määrata minimaalses ulatuses, arvestades kaitstavate taimede kasvukohaga. Planeeringu hoonestusala asub suures osas poollooduslikel

Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse

xx.xx.2025. a korraldusele nr xxx kooslustel (lubjavaene aruniit 6270* ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud 6510). Hoonestusest välja jäävad alad tuleb säilitada looduslikuna, et tagada koosluste toimimine. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga. HOONETE KORRUSELISUS: määrata planeeringuga.

HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga. HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: määrata planeeringuga. ARHITEKTUURSED TINGIMUSED: Detailplaneeringuga määrata arhitektuursed tingimused (eelistada kaasaegset arhitektuurikeelt, mis sobituks looduslikku keskkonda. KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND: määrata planeeringuga. VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga. KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: määrata planeeringuga. EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele. LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga. SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga. Käsitleda kallasrajale juurdepääsu tagamist. KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: --- JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: Juurdepääsutee planeerimisel kohalikult teelt Läätsa-Imara teelt arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega. TEED: Määrata planeeringuga. PARKIMISTINGIMUSED: Parkimine lahendada katastriüksusel. HEAKORD JA HALJASTUS: Detailplaneeringus anda ülevaade olemasolevast taimestikust ning planeeringulahenduse koostamisel arvestada olemasoleva looduskeskkonna ja maastikuelementidega (puudegrupid, kiviaiad, kraavid jmt). Haljastuse ja heakorra põhimõtted kajastada seletuskirjas ning haljastuse põhimõtteline lahendus põhijoonisel. Näidata ja kirjeldada üldine raiete vajadus ning tingimused raietegevusele hoonestusalal ja väljaspool. Sätestada, et uushaljastuse rajamisel tuleb arvestada taimede sobivust looduslikule alale, eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike. JÄÄTMEKÄITLUS: Tagatud peab olema jäätmete liigiti kogumine nii ehitustegevuse käigus kui ka katastriüksuse kasutuselevõtul. Soovitav kompostida biolagunevad jäätmed kohapeal. Katastriüksusel asuvate jäätmekonteinerite regulaarseks teenindamiseks peab olema aastaringselt tagatud piisava laiuse, vaba kõrguse ja kandevõimega ning tasane juurdepääsutee umbes 26 tonnisele jäätmeveokile soovitavalt koos jäätmeveoki ümberpööramise võimalusega, kui mahutid asuvad suuremast teest eemal tupiktee lõpus. Kui katastriüksuse kasutuselevõtt toimub olukorras, kus nõuetekohane juurdepääsutee koos ümberpööramise võimalusega on välja ehitamata, tuleb jäätmekonteinerid tühjendamiseks suurema tee äärde välja tuua. Kirjeldada jäätmekäitlusega seonduv seletuskirjas ning näidata liigiti kogumise asukoht põhijoonisel. MUU: Alale jäävad mitmed III kaitsekategooria taimeliigid, mis tuleb kajastada ka põhijoonisel. Lisaks asub planeeringualal ka II kaitsekategooria taimeliigi levikuala (joonisele märgida kui kaitsealuse liigi leiukoht). Edasise tegevuse käigus tuleb jälgida, et ehitustegevus ei häiriks II kategooria kaitstava taime

Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse

xx.xx.2025. a korraldusele nr xxx populatsiooni, samuti tasub kinnistu ümbruse hooldamisel järgida niidukoosluste

säilitamiseks vajalikke tegevusi, mis loovad sobivad tingimused liigi populatsiooni taastumiseks ümbritsevalt doonoralalt. II kaitsekategooria taime kasvualal (EELIS andmetel) ja inventuuri käigus selgunud kasvualal ei ole lubatud sõita mootorsõidukitega, ladustada ehitusmaterjale, koorida pinnast jms tegevusi, mis kaitstavat liiki ja nende kasvukohta võiksid kahjustada.

7. INSENER- VÕRKUDE PROJEKTEE- RIMISTINGI- MUSED

Esitada tehnovarustuse põhimõtteline lahendus, (vesivarustus, heitvete kanalisatsioon, sademevete kanalisatsioon, elektrivarustus, küte, sidevarustus, välisvalgustus). VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga lokaalselt. Puurkaevu rajamise esimeseks sammuks on puurkaevu asukoha kooskõlastamise taotluse esitamine Saaremaa Vallavalitsusele. REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga lokaalselt. OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Saare maakonna põhjavee kaitstuse kaardile tuginedes on alal põhjavesi suhteliselt kaitstud. Kinnistu reovee kohtkäitluse lahendamisel lähtuda reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjast Saaremaa vallas. Põhjavee liikumissuund on mere poole, seega puurkaev rajada maismaa poole, omapuhasti mere poole. Reovee kohtkäitluseks on järgnevad võimalused: Septikust ja imbsüsteemist koosneva omapuhasti rajamine - kogu tekkiva reovee puhastamiseks, eelnevalt mehhaaniliselt puhastatud heitvett on lubatud immutada kuni 5 m3 ööpäevas. Bioloogilisest reoveepuhastist ja imbsüsteemist koosneva omapuhasti rajamine - kogu tekkiva reovee puhastamiseks, immutada on lubatud kuni 10 m3 heitvett ööpäevas. Omapuhasti kavandamisel suublaga veekogusse tuleb arvesse võtta, et bioloogiliselt puhastatud reovett tohib veekogusse (kraav, oja, jõgi jne) juhtida veeseaduses kirjeldatud juhtudel vee erikasutusloa ehk veeloa olemasolul (veeluba väljastatakse juhul, kui veekogusse juhitava heitvee kogus ületab 1 m3/ööpäevas). Silmas tuleb täiendavalt pidada, et bioloogilisel puhastusel põhinevat omapuhastit saab kavandada vaid juhul, kui kinnistu reoveeteke on piisav puhasti tõrgeteta tööks - kui reoveeteke on hooajaline või väga ebaühtlane ei ole bioloogiline puhasti sobiv. Kui omapuhastile ei ole võimalik asukohta leida (nt. seoses kaitsealuste taimeliikide levialaga või ei ole võimalik tagada nõutud vahekaugusi), tuleb paigaldada kogumismahuti. SADEMEVEE KANALISEERIMINE: sademevesi immutada kinnistusiseselt. ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga. SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga. SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga.

8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE

Kooskõlastajad + Päästeamet + Keskkonnaamet Kaasatavad + Vajalikud tehnovõrkude trassivaldajad + Maa-amet + Katastriüksused: Kaniste (katastritunnus 72101:002:0136 ja

72101:002:0137), Tümina (katastritunnus 72101:002:0116), Timmu (katastritunnus 72101:002:0280), Välja (katastritunnus 72101:002:0530),

Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse

xx.xx.2025. a korraldusele nr xxx Rannavälja (katastritunnus 72101:002:0388).

+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab või kes soovivad olla kaasatud)

9. PLANEERIN- GU KOOSSEIS JA VORMIS- TAMINE

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED vt www.saaremaavald.ee

DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS 1:500

ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile.

 Planeeringu seletuskirjas esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused.

 Kirjeldada planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale üldplaneeringule.

 Käsitleda kallasrajale juurdepääsu tagamist piirkonnas ning vajadusel kavandada täiendav juurdepääs.

Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000. Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja olema kontrollitud planeeringute andmekogus PLANK.

Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.

DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:

+ SELETUSKIRI + ASUKOHASKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja

krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +

kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis + TEHNOVÕRKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused, kokkulepped

jm lepingud, kirjavahetus ning ruumiline illustratsioon. 10. PLANEE- RINGU ESITAMINE

DETAILPLANEERING ESITADA: + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis. + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf

formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf ja dwg

formaadis 11. PLANEERI- TAV ESI- ALGNE AJA- KAVA (ajakava võib muutuda olenevalt

Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. DP algatamine 10. nädal 2025 DP eskiislahenduse koostamine 11.- 23. nädal 2025 DP kooskõlastamine ja esitamine arvamuse avaldamiseks

30 päeva

DP vastuvõtmine 29. nädal 2025

Lisa 2 Saaremaa Vallavalitsuse

xx.xx.2025. a korraldusele nr xxx detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust).

DP avalikustamine 14 päeva ja teavitamine 14 päeva enne DP korrigeerimine vajadusel 36. nädal 2025 DP kehtestamine 37. nädal 2025

Lähteseisukohad on aluseks detailplaneeringu lahenduse koostamiseks, kuid vallavalitsusega kokkuleppel võib planeeringulahendus mõningal määral erineda lähteseisukohtades toodust ja detailplaneeringu algatamisel väljastatud lähteseisukohtade muutmine vajalik ei ole.

Lisa 3 Saaremaa Vallavalitsuse

korraldusele nr

KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Imara külas Kadakaranna II (72101:002:0798, 72101:002:0797, 72101:002:0800, 72101:002:0799, 72101:002:0801, 72101:002:0802) detailplaneeringule

30.01.2025

1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste planeerimisdokumentidega:

Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Imara külas Kadakaranna II katastriüksuste detailplaneeringule. Detailplaneeringu ala hõlmab Imara külas Kadakaranna (katastritunnus 72101:002:0798, 100% maatulundusmaa sihtotstarve, pindala 47 410 m2, katastritunnus 72101:002:0797, 100% elamumaa sihtotstarve, pindala 1498 m2), Kadakametsa (katastritunnus 72101:002:0800, 100% maatulundusmaa sihtotstarve, pindala 29 893 m2, katastritunnus 72101:002:0799, 100% elamumaa sihtotstarve, pindala 1500 m2), Teeäärse (katastritunnus 72101:002:0801, 100% elamumaa sihtotstarve, pindala 10 234 m2) ja Kadaka (katastritunnus 72101:002:0802, 100% elamumaa sihtotstarve, pindala 10 156 m²) katastriüksusi. Planeeringusse on lisatud ka katastriüksuste ja mere vaheline ala, kuna merepiiri korrigeerimise tulemusel eeldatavasti katastriüksuse piir ulatub edaspidi mere piirini. Planeeringuala suurus on ca 11,6 ha, planeeringuala on toodud korralduse lisas 1 oleval asendiplaanil. Detailplaneeringu nimetus on Kadakaranna II detailplaneering. Esitatud taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks katastriüksuste liitmine üheks terviklikuks krundiks, ehitusõiguse määramine ühepereelamukompleksi ehitamiseks, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine ning servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine. Planeeringualal kehtib Salme valla ranna-alade osaüldplaneering (kehtestatud Salme Vallavolikogu 22. septembri 2003. a määrusega nr 16, edaspidi üldplaneering). Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse kaardile planeeringualale juhtotstarvet määratud ei ole, tegemist on maatulundusmaaga. Maatulundusmaa on põllunduse, aianduse, karjakasvatuse ja aretustegevusega seotud maa ning metsakasvatuse ja selle teenindamisega seotud maa. Üldplaneeringuga on määratud tingimused elamu ehitamiseks maatulundusmaal. Üldplaneeringu kohaselt on maatulundusmaa igale katastriüksusele võimalik ehitada üks ühepereelamu ning selle juurde kuni viis majapidamiseks vajaminevat kõrval- ja abihoonet. Juhul kui maatulundusmaal ehitamisõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluva loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga või kaitsemetsaga tuleb koostada detailplaneering ja keskkonnamõjude hindamine hoonestusele parima asukoha leidmiseks, et kahjustused looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Detailplaneeringuga ja keskkonnamõjude hindamisel tuleb tagada Natura 2000 alade, pärandkoosluste, vääriselupaikade, kaitsemetsade, ja märgalade kasutustingimuste, kohustuste ja kaitsekorralduskavadega arvestamine. Keskkonnamemorandumi alusel ja kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda asendades selle

detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega. Eluhoonete projekteerimisel ei tohi nende omavaheline kaugus maatulundusmaal olla väiksem kui 200 m. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringualal ehituskeeluvöönd 200 m laiune. Peaaegu kogu üldplaneeringu ala ulatuses järgib mere ranna ulatus lähtudes tolleaegse ranna ja kalda kaitse seaduses sätestatud 200 meetrist. Kohtades, kus see ei ole otstarbekas: 1) suurendatakse ranna ulatust tolleaegse ranna ja kalda kaitse seaduse § 7 lg (1)-ga lubatud kõrgveepiirist maismaa suunas; 2) järgitakse maakonna planeeringuga sätestatud ehituskeeluvööndit (maakonnaplaneeringuga määrati vaid ehituskeeluvöönd). Üldplaneeringut võib tõlgendada selliselt, et üldplaneeringus on käsitletud ja arvestatud üleujutusaladega, kuna osadel aladel on ranna ehituskeeluvööndit suurendatud üleujutusala tingliku piirini ja seda just kohtades, kus on märgitud märgalad. Üldplaneeringu maakasutuspiirangute kaardi kohaselt planeeringuala ulatuses rannal märgala määratud ei ole. Üleujutusalapiiri üldplaneeringu joonistele kantud ei ole. Üldplaneeringu kaardi kohaselt on alale määratud loodusväärtustega ala. Maatulundusmaal asuvate loodusväärtusega alade ja kaitsemetsa kasutamine ja majandamine peab toimuma vastavalt seadustele. Üldplaneeringu kohaselt kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda, asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega. Planeeringuala piirneb maatulundusmaa sihtotstarbega Kaniste (katastritunnus 72101:002:0136, 72101:002:0137), Tümina (katastritunnus 72101:002:0116) ja Timmu (katastritunnus 72101:002:0280) katastriüksustega ning ida poolt merega. Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel asub planeeringuala väärtuslikul maastikul, osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal ja rohevõrgustikus. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks:  Saarte traditsioonilise maastikupildi säilitamiseks on määrava tähtsusega pärandkoosluste (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, aruniidud) jätkuv majandamine ja vajadusel taastamine. Põllu-, heina- ja karjamaad on vajalik hoida kasutuses.  Hoida traditsioonilist maastikustruktuuri (üldine maakonna asustusmuster, külade struktuur, teedevõrgustik ja maastiku väikeelemendid).  Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore – teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid.  Maastikulised väikevormid nagu kiviaiad, tarad, üksikud puud ja väiksemad puudegrupid, alleed, kivihunnikud, endised talukohad, kui maastikku kujundavad elemendid, tuleb säilitada.  Kompaktse hoonestusega alade asukohavalik väärtuslikel maastikel toimub ainult üldplaneeringu alusel.  Maakondliku ja piirkondliku tähtsusega väärtuslikud maastikud ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud tingimused väärtusliku põllumajandusmaa kasutamiseks:  Väärtuslik põllumajandusmaa on põllumajanduslikus kasutuses.  Pool-looduslikel kooslustel ei ole lubatud intensiivne põllumajandus. Pool-looduslike koosluste hooldamise eesmärk on parandada pool-looduslike koosluste ja nendega seotud

liikide seisundit, suurendada hooldatavate alade pindala, säilitada ja suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust.  Väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada ning selle sihtotstarvet muuta üksnes avalikes huvides.  Väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Maardlate aladel paiknevate väärtuslike põllumajandusmaade kaevandamiseks kasutusele võtmiseks antakse luba Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi vahelises koostöös, tagades nii optimaalse väärtusliku põllumajandusmaa kaitse kui maavara kaevandamise võimaluse.  Üldplaneeringuga täpsustatakse väärtusliku põllumajandusmaa määramise aluseid ja põllumajandusmaa massiivide piire.  Väärtuslike põllumajandusmaade täpsemad kaitse- ja kasutustingimused seatakse üldplaneeringutega. Rohelise võrgustiku toimimise kõige olulisem meede on võrgustiku terviklikkuse/sidususe tagamine. Selleks on rohelise võrgustiku aladel Saare maakonnas maakasutuse kavandamisel järgmised tingimused: maakasutuse kavandamisel ja ehitustingimuste määramisel säilitada looduslike alade sidusus, vajadusel kavandada rohealade hõivamist leevendavad või kompenseerivad meetmed. Teede ja liinirajatiste asukohavalikul eelistada olemasolevaid trasse/koridore- teid, pinnasteid, elektriliine; õhuliinidele eelistada maakaableid. Säilitada võimalikult suures ulatuses looduslikke kooslusi, nagu ka puuderivisid, hekke, kiviaedu ja - kuhilaid, kraave jne olenemata konkreetsest liigilisest koosseisust, maakasutusest või maaomandist. Lisaks on Saare maakonnaplaneering 2030+ seletuskirjas välja toodud, et Saare maakonnas moodustab rohelise võrgustiku ka mere rand piiranguvööndi ulatuses – üldjuhul 200 m, millele korduva üleujutusega randadel lisandub üleujutatava ala laius. Arvestades maakonna saarelisust on mere rand üks tähtsamaid koridore võrgustiku sidususe ja territoriaalse terviklikkuse tagamiseks. Mere ranna koridori sidususe tagamiseks, tuleb võimalikult sidusana säilitada seal asuvad looduskooslused ning piirata inimtegevusest lähtuvat kahjulikku mõju. Peamine sidusust ohustav tegevus on randadele ja kallastele ehitamine. Vastavus Maakonnaplaneeringu tingimustele: Planeeringuala asub Saare maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/94) ruumiliste väärtuste kaardi alusel väärtuslikul maastikul, osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal ja rohevõrgustikus. Planeeringualale on inventeeritud mitmed poollooduslikud kooslused nagu, lubjavaene aruniit (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puiskarjamaa (9070), nõmm (4030) ja rannaniit (1630*). Terve planeeringuala koosneb sisuliselt erinevatest kooslustest. Planeeringuale on käesoleval hetkel rajatud juba hetkel liivkattega tee, tiik ning suures osas tehtud ka võsa eemaldamine planeeritud hoonestusalal. Planeeringuala hoonestusala on niidetud ja hooldatud. Hoonestusalast välja jäävatel aladel ei ole nimetatud töid tehtud. Maastikulised väikevormid, nagu üksikud puudegrupid ja maastikku kujundavad elemendid on säilitatud. Planeeringuala ei ole olnud ega ole hetkel kasutuses karjatavate aladena või põllumajandusmaana. Tegemist on olnud looduslike rohumaadega, mis eelnevalt hooldamata on olnud. Planeeritud tegevustega ei ole kavas rohevõrgustiku senist toimivust ja sidusust aladel ohtu seada. Planeeringuala (sealhulgas hoonestusala) puhul on tegemist üsnagi suure alaga, mis on hästi hooldatud ja ulukitele ka visuaalselt turvaliselt läbitav. Säilitatud on puudegrupid ja piisav

haljastus. Lisaks pakub rajatud tiik ulukitele joogikohta. Mere ja hoonestusala vahele jääb piisav puhverala, mis tagab liikumisteed ulukitele erinevate alade vahel. Seega ei ole planeeritaval tegevusel eeldatavasti olulist mõju rohevõrgustiku edasisele toimivusele mere rannal ja piirkonnas. Eeltoodust tulenevalt on planeering üldjoontes Saare maakonnaplaneering 2030+ vastav. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Eeltoodust tulenevalt on koostatud eelhinnang KeHJS § 6 lõike 2 punkt 22 alusel. Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel.

2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid Detailplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses rakenduvad järgnevad kitsendused: 1. Planeeringualale ulatuvad elektripaigaldiste kaitsevööndid. 2. Planeeringualale ulatub maa-ameti andmetel korduv üleujutusala. 3. Planeeringualale ulatub ranna ehituskeelu-, piirangu- ja veekaitsevöönd. 4. Planeeringualale ulatub Laidunina hoiuala (KLO2000215) ja Natura 2000 võrgustiku Kura kurgu linnuala (RAH0000132) ning Laidunina loodusala (RAH0000417). 5. Planeeringualale on inventeeritud III kaitsekategooria kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), soo-neiuvaip (Epipactis palustris) ja rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) taimeliikide leiukohad. 6. Planeeringualale on inventeeritud II kaitsekategooria taimeliigi leiukohad. 7. Planeeringualal on poollooduslikud kooslused lubjavaene aruniit (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puiskarjamaa (9070), nõmm (4030) ja rannaniit (1630*).

Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart (seisuga 28.01.2025)

3. Planeeringuala keskkonnatingimused

Planeeringualal on kehtiv Kadakaranna maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Salme Vallavolikogu 19. septembri 2005. a otsusega nr 32), mille alusel jagati ala kuueks katastriüksuseks ja millest neljale määrati ehitusõigus elamute ja abihoonete ehitamiseks (ühe krundi suurim lubatud ehitisealune pind on 200 m2 ja lubatud on 2 hoonet krundile). Detailplaneeringu elluviimisega on alustatud. Käesolevaks hetkeks on rajatud juurdepääsutee, rajatud on tiik ja elektrivõrk. Ehitisregistri andmetel on Kadakaranna katastriüksusel (72101:002:0797) kavandatav saunamaja (ehitusluba väljastatud 04.07.2024) ja Kadakametsa katastriüksusel (72101:002:0799) kavandatav suvemaja (ehitusluba väljastatud 16.01.2025). Planeeringualale on juurdepääs avalikult Läätsa-Imara teelt Kaniste katastriüksusel (72101:002:0136) asuva eratee kaudu, mille kasutamiseks on sõlmitud teeservituut. Planeeringualal on kraavid. Kehtiva detailplaneeringu koostamise ajal ranna ehituskeeluvööndi laius oli 200 m merepiirist, seega kehtiva detailplaneeringu kohaselt asuvad ehitusloa saanud hooned ja hoonestusalad ranna ehituskeeluvööndist väljas. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on ranna ehituskeeluvööndi ulatus 200 m merepiirist, mis on väiksem Maa-ameti kaardile kantud ehituskeeluvööndi ulatusest.

Joonis 2. Planeeringualale läänepiiril olev süvendatud ja puhastatud kraav. (Keti Kaljuste, 27.01.2025)

Joonis 3. Planeeringuala idapiiril olev süvendatud ja puhastatud kraav. (Keti Kaljuste, 27.01.2025) Planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad. Saare maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi järgi asub planeeringuala väärtuslikul maastikul, osaliselt väärtuslikul põllumajandusmaal ning rohevõrgustikus. Planeeringualele on inventeeritud poollooduslikud kooslused lubjavaene aruniit (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puiskarjamaa (9070), nõmm (4030) ja rannaniit (1630*). Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Küll aga on planeeringualale on inventeeritud III kaitsekategooria kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), soo-neiuvaip (Epipactis palustris) ja rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) taimeliikide leiukohad ja II kaitsekategooria taimeliigi leiukohad. Planeeringuala on mere poolt maismaa sunnas tõusva reljeefiga, absoluutkõrgus jääb vahemikku 0,5-3,5 m.

4. Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud Planeeritud tegevustega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed ja ehitamisjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti ehitustegevuse lõpetamisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte, millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline keskkonnamõju. 4.1. Mõju põhja- ja pinnaveele

Planeeringuala paikneb suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed puuduvad tõenäoliselt see maaüksustel puudub. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ka ehitustöödel tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju põhja- ja pinnaveele võib samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud keskkonnaohtlike jäätmete tõttu, mida planeeringu elluviimise käigus eeldatavasti oodata ei ole. 4.2. Mõju maavaradele Maa-ameti andmetel ei paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest arvestatavat kaevandamist, kuid mõningane maavarade kasutamise vajadus tekib seoses teede ja parkimisala rajamisega kavandatava hoonestuse juurde, mis eeldab täitematerjali kasutust. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab ära kasutada krundi piires, väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba seaduses määratud juhtudel. Luba pole vaja taotleda maaparandushoiutöödel, maanteekraavide puhastamisel, tehnovõrkude ja -rajatiste rajamisel vastava projektiga määratud mahus või projekti puudumisel vastava töö tegemiseks põhjendatud mahus tekkivale kaevisele ja tee ehitamisel saadud kaevisele, kui seda kasutatakse sama objekti tarbeks. Keskkonnaameti luba ei ole vajalik ehitustöödel üle jääva kaevise võõrandamiseks, mis on mahus alla 5000 kuupmeetri. Paikvaatluse käigus selgus, et planeeringuala põhjanurgas ladustatakse suuremas koguses liiva, mida erinevatel korrastustöödel aladel kasutatakse (tee rajamisel, kraavipõhjade aluseks, kaldanõlvade kujundamisel). Kraavide puhastamisest tulnud materjal oli käesoleval hetkel paigutatud kahte kohta. Nii lääne- kui ka idapiiril (eeldatavasti kraavi pervelt ja põhjast tulnud pinnas) oli kuhjatud hoiuala territooriumile. Ei ole teada, kas Keskkonnaametiga on nimetatud tegevused kooskõlastatud. Ala kuhu on ladustatud liiv paikneb poollooduslikul kooslusel (aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud), lisaks on nimetatud alale inventeeritud III kaitsekategooria taimeliigid, mille täpne levikuala ja arvukus ei ole teada. Taimestiku katmine liivaga nimetatud alal eeldatavasti samas seisukorras ei taastu. Võimalik, et III kaitsekategooria taimeliigid levivad ka väljapoole liivaga kaetud ala. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude koosluse levikuala kulgeb mööda idapiiri ja ka naaberkinnistul. Eeldatavasti on kooslus võimalik taastuma.

Joonis 4. Planeeringuala põhjanurgas hoiustatav liiv. (Keti Kaljuste, 27.01.2025)

Joonis 5. Planeeringuala hoiualale (läänepiiril) kuhjatud pinnas. Eeldatavasti pärineb kraavipervedelt. (Keti Kaljuste, 27.01.2025)

4.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat alustaimestikku. Maa-ameti looduskaitse kaardi järgi asuvad Kadakaranna II detailplaneeringu alal III kaitsekategooria kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), soo-neiuvaip (Epipactis palustris) ja rohekas käokeel (Platanthera chlorantha) taimeliikide leiukohad ning II kaitsekategooria taimeliigi leiukohad. Planeeringuale on inventeeritud ka poollooduslikud kooslused lubjavaene aruniit (6270*), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puiskarjamaa (9070), nõmm (4030) ja rannaniit (1630*). Ala kuhu on ladustatud liiv paikneb poollooduslikul kooslusel (aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud), lisaks on nimetatud alale inventeeritud III kaitsekategooria taimeliigid, mille täpne levikuala ja arvukus ei ole teada. Taimestiku katmine liivaga nimetatud alal eeldatavasti samas seisukorras ei taastu. Võimalik, et III kaitsekategooria taimeliikide isendid esinevad ka väljapoole liivaga kaetud ala. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude koosluse levikuala kulgeb mööda idapiiri ja ka naaberkinnistul. Eeldatavasti on kooslus võimalik taastuma. II kaitsekategooria taimeliigi levikualal tuleb jälgida, et ehitustegevus ei häiriks liigi populatsiooni, samuti tasub kinnistu ümbruse hooldamisel järgida niidukoosluste säilitamiseks vajalikke tegevusi, mis loovad sobivad tingimused liigi populatsiooni taastumiseks ümbritsevalt doonoralalt. II kaitsekategooria taime kasvualal ei ole lubatud sõita mootorsõidukitega, ladustada ehitusmaterjale, koorida pinnast jms tegevusi, mis kaitstavat liiki ja nende kasvukohta võiksid kahjustada. Soovitatavalt niita mai keskpaigas ning seejärel juuli keskpaigas. See võimaldab liigil oma elutsükli läbida ja tagada seemnepanga jätkusuutlikust.

Joonis 6. Planeeritud hoonestusala lääne poolt ida suunas vaadatuna. (Keti Kaljuste, 27.01.2025)

Joonis 7. Planeeritud hoonestusala lääne poolt ida suunas vaadatuna. (Keti Kaljuste, 27.01.2025)

Joonis 8. II kategooria kaitsealuse taimeliigi leiukoht. (Keti Kaljuste, 27.01.2025)

Joonis 9. II kategooria kaitsealuse taimeliigi leiukoht. (Keti Kaljuste, 27.01.2025)

Joonis 10. Planeeringuala hoonestusala lääne poolt ida suunas vaadatuna (Keti Kaljuste, 27.01.2025)

Planeeringuala paikneb Saare maakonnaplaneering 2030+ seletuskirja ruumiliste väärtuste kaardi järgi rohevõrgustikus. Planeeritud tegevustega ei ole kavas rohevõrgustiku senist toimivust ja sidusust aladel ohtu seada. Planeeringuala (sealhulgas hoonestusala) puhul on tegemist üsnagi suure alaga, mis on hästi hooldatud ja ulukitele ka visuaalselt turvaliselt läbitav. Säilitatud on puudegrupid ja piisav haljastus. Lisaks pakub rajatud tiik ulukitele joogikohta. Mere ja hoonestusala vahele jääb piisav puhverala, mis tagab liikumisteed ulukitele erinevate alade vahel. Seega ei ole planeeritaval tegevusel eeldatavasti olulist mõju rohevõrgustiku edasisele toimivusele mere rannal ja piirkonnas. Arvestades, et planeeringuala paikneb Natura 2000 võrgustiku aladel ning Laidunina hoiualal, on nimetatud aladel kindlasti ka kaitsealuseid linnuliike, kellega tuleb planeeringu elluviimisel arvestada. Vastavalt LKS § 55 lg 61 p 2 on keelatud looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise, poegade üleskasvatamise, talvitumise ja rände ajal. Sama seaduse § 52 lg 1 kohaselt tuleb ehitamisel tagada kaitsealuste liikide isenditele võimalikult ohutud elu- ja liikumisteed. Lisaks tuleb sellest tulenevalt mürarikkaid töid teostada väljaspool lindude pesitsusperioodi, mis kestab 15. märtsist kuni 31. juulini. Eelnimetatud tingimused peavad olema ka detailplaneeringus. Eeldatavasti ei ole planeeringu elluviimisel kaitstavatele linnuliikidele olulisi mõjusid ette näha. 4.4. Mõju välisõhu seisundile Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol. Peamine mõju välisõhule kaasneb hoonete, rajatiste ja vajalike tehnovõrkude ehitamise etapis, kuid mis on vaid ajutise iseloomuga. Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning ehitustegevusega kaasnevast tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole heitgaasidest tingitud mõju oluline 4.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. 4.6. Jääkreostus Planeeritud tegevuse iseloomu silmas pidades on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine vähetõenäoline.

4.7. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju Ehitustegevuse käigus tekib paratamatult müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide tööst. Niisugune mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Ehitustööde ajal tuleb arvestada Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt märkimisväärselt ei suurene. Planeeringualal pole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist. 4.8. Mõju majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele Planeeringu elluviimine avaldab pigem positiivset mõju piirkonna majanduslikele ja sotsiaalsetele näitajatele tänu elanike lisandumisele. Asukoht on elamule sobilik ja ootuspärane, lisaks linnale ja alevitele lähedal ning planeeringu elluviimisel ligipääsetavam. Planeeritava elamu ja abihoonete lisandumisel ei suurene oluliselt müra piirkonnas. Lisaks aitab planeeringu elluviimine muuta ala visuaalset olemust. Seniste võsastunud ja hooldamata aladel teostatakse pidevat hooldust.

5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkeim tegevusvaldkond. Avariid võivad esineda kõikjal, eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega, kuid ka kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Transpordi puhul pole välistatud õnnetusoht liikluses. Samas, kõigi nõuete täitmisel ei tohiks tavapäraselt eelpool kirjeldatud olukordi ette tulla ning tegemist saab olla vaid hädaolukordadega. Nende juhtumise tõenäosus on väike seetõttu, et planeeritavad tööd on lühiajalised ning nõuetest kinni pidades on minimeeritud ka avariiolukordade esinemise võimalused. Ohutustehnika jälgimisel ja tehniliselt korras masinate kasutamisel on avarii tekkimine ja saasteainete levik pinnasesse või vette ning sellest olulise reostuse tekkimine ebatõenäoline.

6. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal, kavandatava tegevuse eeldatav mõju

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku ala. Detailplaneeringuala asub Natura 2000 võrgustiku Laidunina loodusalal (RAH0000417) ja Kura kurgu linnualal (RAH0000132) ning Laidunina hoiualal (KLO2000215). Kavandatava tegevusega ei ole kaitstavatele aladele mõjusid ette näha ja eeldatavasti ühe elamu ning abihoonete lisandumisel neid ka pole, kuna ehitustegevust nimetatud aladel ei kavandata. Negatiivne mõju Natura aladele on välistatud. Laidunina loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid (1210), rannaniidud (*1630), karstijärved ja -järvikud (*3180), kadastikud (5130), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), liigirikkad madalsood (7230) ning puiskarjamaad (9070). Kura kurgu linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on alk (Alca torda), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rääkspart (Anas strepera), hallhani e roohani (Anser anser), hallhaigur (Ardea cinerea), kivirullija (Arenaria interpres), merivart (Aythya marila), mustlagle (Branta bernicla), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), suurrüdi e rüdi e suurrisla (Calidris canutus),väikerüdi e rüdi e väikerisla (Calidris minuta), krüüsel (Cepphus grylle), liivatüll (Charadrius hiaticula), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), punakurk-kaur (Gavia stellata), merikotkas (Haliaeetus albicilla), tõmmukajakas (Larus fuscus), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kormoran e karbas (Phalacrocorax carbo), plüü (Pluvialis squatarola), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), naaskelnokk (Recurvirostra avosetta), hahk (Somateria mollissima), räusktiir e räusk (Sterna caspia) ja tumetilder (Tringa erythropus). Laidunina hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - rannaniitude (1630*), lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*, orhideede oluliste kasvualade), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), loode (alvarite) (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), liigirikaste madalsoode (7230) ja puiskarjamaade (9070) kaitse. Lähim kaitseala tegevusalale on linnulennult ca 3 km kaugusele jääv Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala (KLO1000487). Kaugatoma-Lõu maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) Kaugatoma lahe äärset pankrannikut ja Lõu loopealset ning kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need on esmased rannavallid (1210)3, püsitaimestuga kivirannad (1220), rannaniidud (1630*), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (6280*), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), plaatlood (8240*), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*); 3) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas: laululuik (Cygnus cygnus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja sookurg (Grus grus); 4) kaitsealust liiki, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ning tema elupaiku. See liik on madal unilook (Sisymbrium supinum); 5) kaitstavate elupaigatüüpidega seotud kaitsealuseid liike, milleks on nurmlauk (Allium vineale), lepa-kärbseseen (Amanita friabilis), püramiid-koerakäpp (Anacamptis pyramidalis), müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), vask-porosamblik (Cladonia convoluta), sarvharik (Clavulinopsis corniculata), harilik särasamblik (Fulgensia bracteata), kadakatarjak (Oxyporus philadelphi), stepi-naastsamblik (Psora decipiens), harilik lohksamblik (Solorina saccata),

valge vahasamblik (Squamarina lentigera) ja loo-rebasesamblik (Vulpicida tubulosus).

Pidades silmas planeeritava tegevuse eesmärki ja iseloomu, ei ole käesoleva planeeringu elluviimisel oodata pöördumatuid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ja nimetatud aladele. Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste mõju on lühiajaline ning mõjuta oluliselt ega sea ohtu kaitse-eesmärgiks olevaid elupaiku või isendid. Mõju kooslustele ja planeeringualal olevatele taimeliikidele on pigem ehitusaegne. Ei ole oodata, planeeritava majapidamise lisandumise tulemusel tõuseks piirkonnas müra või muude häiringute tase niisuguses ulatuses, mis lähedal pesitsevaid või rändel olevaid linnuliike häiriks. 7. Kokkuvõte ja järeldus Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust. Kavandataval tegevusel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Käesoleva detailplaneeringu ala asub Natura 2000 võrgustiku aladel ja Laidunina hoiuala territooriumil. Kavandatava tegevusega ei ole kaitstavatele aladele mõjusid ette näha ja eeldatavasti ühe elamu ning abihoonete lisandumisel neid ka pole, kuna ehitustegevust nimetatud aladel ei kavandata. Negatiivne mõju Natura aladele on välistatud. Planeeringualal on maa-ameti andmetel inventeeritud III kaitsekategooria kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), soo-neiuvaip (Epipactis palustris) ja rohekas käokeel (Platanthera

chlorantha) taimeliikide leiukohad ning II kaitsekategooria taimeliigi leiukohad. Planeeringuale on inventeeritud ka poollooduslikud kooslused lubjavaene aruniit (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puiskarjamaa (9070), nõmm (4030) ja rannaniit (1630*). Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste mõju on lühiajaline ning mõjuta oluliselt ega sea ohtu kaitse-eesmärgiks olevaid elupaiku või isendid. Mõju kooslustele ja planeeringualal olevatele taimeliikidele on pigem ehitusaegne. Keskkonnakaitselised tingimused kaitsealuste isendite ja koosluste kaitseks tuleb tuua välja ka detailplaneeringus. Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavalitsus seisukohal, et käesoleva detailplaneeringuga kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust algatada. Koostaja: Keti Kaljuste

Looduskasutuse ja -kaitse peaspetsialist

Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /

452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee

Keskkonnaamet

Päästeamet

03.02.2025 nr 5-2/784-1

Seisukoha küsimine Imara külas Kadakaranna II detailplaneeringu algatamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 edastame

Keskkonnaametile ja Päästeametile seisukoha võtmiseks Imara külas Kadakaranna II

detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

korralduse eelnõu. Detailplaneeringu algatamise taotluse materjalid ja korralduse eelnõu koos

lisadega on käesoleva kirja lisa.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Kätlin Kallas

planeeringuteenistuse juhataja

Lisad: 1. „Detailplaneeringu algatamise taotlus“

2. Eelnõu „Imara külas Kadakaranna II detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine“

3. „Lisa 1. Planeeringuala“

4. „Lisa 2. Lähteseisukohad“

5. „Lisa 3. KSH eelhinnang“

Piret Paiste, 452 5093

[email protected]