Roheline tn 4a üksikelamu laiendamise projekteerimistingimuste eelnõu
Merle Junolainen ja Martin Muhu soovivad 04.12.2024 esitatud taotluse alusel projekteerimistingimusi Roheline tn 4a kinnistul oleva üksikelamu laiendamiseks üle 33%. Roheline tn 4a kinnistu (katastriüksuse tunnus 29601:007:0150) suurus on 1342 m² ja sihtotstarve on 100% elamumaa (edaspidi nimetatud ka kinnistu). Juurdepääs kinnistule on Roheliselt tänavalt, kuid värav avaneb ka Keila raudteejaama kinnistule lõunapiiril.
Ehitisregistri andmetel asub kinnistul Elamu (EHR kood 116028487). Taotlejate soovide järgi tahetakse tingimusi nimetatud elamu laiendamiseks lääne- ja lõunasuunas. 28.10.2020. a on teavitatud elamu laiendamisest lõunasuunas. Ehitusprojekt on mahuliselt realiseeritud, aga kasutusteatist ei ole esitatud ning taotleja ning omaniku sõnul ei ole ehitamine veel lõppenud.
Maa-ameti kitsenduste rakenduse andmetel on krundil ka Telia Eesti AS sidekaabel olemasoleva eluhooneni läbi läänepoolse korterelamu ja sama korterelamut teenindav maa-alune soojatorustik kinnistu loodenurgas. Kinnistul lõunaservas asub kuni 20 m2 pindalaga abihooneid või katusealuseid, mis ei kajastu ehitisregistris.
Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koostamiseks, kuna krundil ei ole kehtivat detailplaneeringut. Hoone laiendamine on ehitusloakohustuslik, kuna kavandatakse laiendamist rohkem kui 33% esialgsest mahust. Hoone laiendamiseks lääne suunas on vaja taotleda ehitusluba, sest ehitusteatis lõunasuunas laiendamiseks on aegunud ning vaja on käsitleda ka pooleliolevat ehitust.
Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõikele 5 võib linnavalitsus asendada detailplaneeringu koostamise projekteerimistingimustega, kuna seda tehakse ühe hoone (koos seda teenindavate rajatistega) projekteerimiseks teiste vahele ning eeldusel, et ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. Ehitise kavandamise üldiseid ehituslikke tingimusi kirjeldatakse lähtuvalt ennekõike kehtivas üldplaneeringus määratust, aga ka konkreetses kinnistuga seotud asjaoludest lähtuvalt.
Kinnistu asub üldplaneeringu arendusüksuste jaotuse järgi Keskuse ümbruse elamualal. Vastavalt kehtivale üldplaneeringule on vajalik selles piirkonnas arvestada ümbritseva elukeskkonna kvaliteedi püsimisega. Kinnistu asub Keila Kesklinna miljööala puhveralal ehk arengualal. Olemasoleva üksikelamu laiendamine sobitub oma otstarbelt keskkonda ja tingimused seatakse sellised, et sobituks ka mahult ümberkaudsete eluhoonete vahele.
Piirkonnas kehtib väikeelamuala juhtotstarve. Koos saab käsitleda Rohelise tänava, ülesõidu tänava ja raudtee vahele jäävat kvartalit ja mõnevõrra ka Rohelise tänava põhjakülge, mis on juba osa keskväljaku ja kirikuplatsini ulatuvast kvartalist. Naabruses on ennekõike üksikelamud, aga ka kortermaju ning ärikinnisvara. Rohelisel tänaval ei ole käsitletavas lõigus väljakujunenud ehitusjoont ja laiendused on nähtud ette ka tänavast eemale. Lähiala elamutel on erinevalt suunatud ja erineva kaldega viilkatused ja ka kelp- ning püramiidkatuseid. Käsitletav elamu on lamekatusega ja 1983. aastast. Elamud on Rohelise tänava ääres ümberehituste tõttu eklektilise viimistlusega: esineb silikaattelliste puhasvuuk ladu, erinevaid laudvoodreid, erinevaid krohviviimistlusi. Elamute kõrval või taga on üldiselt abihooned. Piirded on tihti dubleeritud haljaspiiretega. Hoovi sügavuses on kinnistutel tavaliselt viljapuuaed või muu haljasala. Hoonestatud kinnistute suurus varieerub suurel määral alates 680 m2 kuni 2399 m2.
Käesolevate projekteerimistingimuste eelnõu koos seletuskirja ja seotud materjalidega avalikustatakse Keila linna veebilehel kahe nädala jooksul 17.01.2025 - 31.01.2025 ja saadetakse ehitusseadustiku § 31 lõike 4 punkti 2 ja lõike 6 kohaselt arvamuse küsimiseks Roheline tn 4a kinnistu omanikele ning puudutatud naabriteks olevate kinnistute (Roheline tn 2, Ülesõidu tn 5a, Ülesõidu tn 5b, Roheline tn 4 ja Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila raudteejaam) omanikele ja hoonestusalasse jääva tehnovõrgu (Telia Eesti AS sidekaabel) omanikele. Rohelise tänava kinnistu kuulub Keila linnale ja omaniku teavitamine eraldi ei ole vajalik. Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila raudteejaam kinnistu on riigiomand, mille puhul kaasatakse hoonestusõiguse omanik aktsiaselts Eesti Raudtee. Eelnõu saadetakse Päästeameti Põhja Päästekeskusele kooskõlastamiseks seoses nende pädevusega sobivate tuleohutuslahenduste olemasolu hindamisel. Keila Linnavalitsus teeb ettepaneku määrata projekteerimistingimused ilma avalikku istungit läbi viimata.
Avalikku istungit viidi läbi/läbi ei viidud.
Puudutatud isikutel on oma arvamuse andmiseks seaduses ettenähtud tähtaeg 10 päeva eelnõu saamisest.
Puudutatud isikutelt avalikustamise käigus vastuväiteid ja arvamusi laekus/ei laekunud.
Lähtudes eelnevast, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 4, planeerimisseaduse § 125 lõigete 5 ja 6, ehitusseadustiku § 26 lõike 1 ja lõike 2 punkti 2, lõike 3 ja lõike 4 punktide 1 kuni 9, § 28 lõike 1, § 31 lõigete 1, 2, 3 ja lõike 4 punkti 2 ning § 33 lõike 1 alusel ning juhindudes Keila Linnavolikogu 28. septembri 2010. a määruse nr 14 „Keila linna ehitusmäärus“ § 4 lõike 2 punktist 7, § 17 lõikest 8 ning arvestades Merle Junolainen ja Martin Muhu 04.12.2024. a esitatud projekteerimistingimuste taotlust:
1. Määrata projekteerimistingimused Keilas Roheline tänav 4a kinnistul üksikelamu laiendamiseks.
I Arhitektuur-ehituslikud nõuded:
1) Kasutamise otstarve: Projekteerimistingimustega on nähtud ette säilitada olemasoleva hoone kasutusotstarve üksikelamu.
1) Ehitise suurimad lubatud mõõtmed ja paiknemine: Krundile näha ette eluhoone laiendamine ennekõike lääne- ja lõunapoole. Hoonestusala on nähtud ette uue ühekorruselise mahu paigutamiseks läänesuunas ja kuni kahekorruselise mahuga laiendamiseks lõunasuunas. Viimase ehitamist on juba alustatud. Hoonestusala on nähtud ette vähemalt 35 m kaugusele Rohelise tänava piirist. Hoonestusala on nähtud ette üldiselt 5 m kaugusele Ülesõidu tn 5a piirist, mis tingib täiendavate tuleohutuslahenduste kasutamise. Hoonestusala on nähtud ette 12 m kaugusele Keila raudeejaama kinnistu piirist. Hoonestusala ei ole ette nähtud laiendada Roheline tn 4 suunas ja see jääb olemasoleva eluhoone fassaadi viimistlusega samale joonele ca 0,5 m kaugusele kinnistu piirist.
Krundil võib kokku paikneda kuni kaks elamu abihoonet, sealjuures ei tohi ehitisealune pindala kokku ületada 30 protsenti kinnistu pindalast, käesoleval kinnistul 402,6 m2.
Eluhoone suurim ehitisealune pindala ei tohi ületada 325 m2. Eluhoone lubatud ehitisealune pindala on väiksem kui kogu krundile lubatud ehitisealune pindala. Eluhoone ja selle laienduse paigutamiseks ettenähtud hoonestusala on näidatud skeemil (vt Lisa 1) suurusega ca 400 m2, mis on suurem kui eluhoonele lubatud suurim ehitisealune pindala, et tagada paindlikkus parima arhitektuuri lahenduse leidmisel.
Kavandatava läänepoole laiendatava mahu kõrgus võib olla kuni 3,5 m Kahekorruselist mahtu võib laiendada algupärasest 2,6 m võrra lõunasuunas. Lõunapoole laiendatav maht võib olla rõdu katvas osas kuni 6 m kõrgune ja ühekorruselises osas kuni 4 m kõrgune. Lõuna suunas laiendatava mahu gabariidid lähtuvad 2020. aastal koostatud ja edasise projekteerimise ja ehitamise aluseks lubatud OÜ Restauraatroprojekt ehitusprojektist ELAMU LAIENDAMISE EHITUSPROJEKT, TÖÖ NR. 2024.
a. Ehitisealune pind: kuni 325 m2
b. Ehitiste arv: 1 tk
2) Arhitektuurilised, ehituslikud või kujunduslikud tingimused:
a. Arvestada olemasolevate ja uute elamute ja nende hoovide kasutajate vajadusega privaatsuse ja otsese päikesevalguse järele.
b. Vältida silmatorkavalt suuremaid maju kui on ümbruskonnas, see tähendab võimaldatud ehitisealune pindala peab olema liigendatud ümbruskonnas iseloomulike väikeelamute mõõtkavas pidades kohase suurusega põhimahuks olemasolevat elamut ja Ülesõidu tn 3 elumaja liigendatust.
c. Vältida ehitusmaterjale, mis imiteerivad traditsioonilisi ehitusmaterjale.
d. Vältida viimistluses tehislikke ja kirkaid toone, mis ei sobitu miljöösse.
e. Päikesepaneele soojusenergia kogumiseks või elektrienergia tootmiseks võib paigaldada lamekatusele parapeti taha peidetult kuni 15-kraadise kaldega; viilkatusele paigaldada paneelid katuse tasapinnaga paralleelselt ja hoone fassaadi kompositsiooni sobituvalt.
f. Piirdeaedade rajamisel eelistada haljaspiirded ehk hekke, mis peavad olema mitmekesise liigilise valikuga. Elupuuhekke kavandada mitte rohkem kui ühele piirilõigule. Lubatud ka läbipaistavaid vertikaalseid puitpiirdeid, piirde läbipaistvus peab olema vähemalt 25% jooksva meetri kohta. Lubatud võrkaiad elamukruntide vahel või haljaspiiret dubleerimas. Elamukruntide piirete kõrgus on kuni 1,4 m maapinnast, lubatud on kõrgem haljaspiire. Läbipaistmatuid kiviaedu või plankaedu mitte rajada.
g. Kaasata võrguvaldajad tehnosüsteemide muutmise projekteerimisel ja taotleda vajadusel võrguvaldajatelt tehnilised tingimused ning kooskõlastada lahendus.
h. Käsitleda ehitusprojektis tuleohutuskujasid ja meetmeid naaberhoonetele ja abihoonetele tule leviku takistamiseks.
3) Teenindavate ehitiste asukoht: Elamu abihooned kavandada krundil Rohelisest tänavast eemale. Abihoonete püstitamisel arvestada tuleohutuskujadega ja vajadusel kavandada kohased ehituslikud võtted tuleleviku piiramiseks naaberkinnistutele tehes piiriehitiste puhul koostööd naabritega.
4) Ehitusuuringute tegemise vajadus: Ehitusprojekt koostada topo-geodeetilisele alusplaanile, kus kajastatud ajakohaselt olemasolevad tehnovõrgud. Inventeerida olemasolev kõrghaljastus pädeva isiku poolt.
5) Haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtted:
a. Näha ette sõiduautodele mahasõit Roheliselt tänavalt mitte laiem kui 3,5 m. Lahendada jalakäijate ja jäätmekonteinerite tühjendaja juurdepääs kinnistule Roheliselt tänavalt.
b. Parkimiskohad sõiduautodele näha ette omal krundil.
c. Lahendada sõidukite ligipääs ehitatavatele autotallidele Roheliselt tänavalt, sest Keila raudteejaama maalt ligipääsu ei saa Keila linn tagada.
d. Ehitiste ja parklate pindala kavandamisel lähtuda põhimõttest, et kõvakattega alad krundil (sh ehitised ja sillutatud alad) ei oleks kokku suuremad kui krundi haljastatav osa. See tähendab, et tuleb tagada haljastuse osakaal 50% krundist.
e. Kavandada elamu laiendus suuri puid säilitades. Projekteeritava hoone või rajatiste alla jäävate puude raiumiseks taotleda raieluba ja näha ette maksimaalselt asendusistutusi omal kinnistul või linna avalikel haljasaladel. Puude likvideerimise täpsed tingimused lepitakse kokku raieloa väljastamisel, alati on eelistatud puude säilitamine ja ettenähtud hoonestusala kasutamine sõltub dendroloogilise uuringu tulemustest.
f. Sademevee immutamine näha ette omal kinnistul ja kirjeldada lahendust vertikaalplaneeringu joonisel.
II Üldnõuded:
1) Projekteerimistingimused koos Lisaga 1 kehtivad viis aastat väljaandmisest.
2) Projekteerimistingimused avalikustada Keila linna veebilehel ja sellekohane info Keila Lehes.
2. Korraldus teha teatavaks taotlejale ning Roheline tn 4a omanikele ning kaasatud naabritele.
3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
4. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest.
Seletuskiri
Keila Linnavalitsuse korralduse eelnõu
„Roheline tn 4a üksikelamu laiendamise projekteerimistingimuste eelnõu” juurde
Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koostamiseks, kuna krundil ei ole kehtivat detailplaneeringut. Hoone laiendamine on ehitusloakohustuslik, kuna kavandatakse laiendamist rohkem kui 33% esialgsest mahust. Hoone laiendamiseks lääne suunas on vaja taotleda ehitusluba, sest ehitusteatis lõunasuunas laiendamiseks on aegunud ning vaja on käsitleda ka pooleliolevat ehitust.
Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõikele 5 võib linnavalitsus asendada detailplaneeringu koostamise projekteerimistingimustega, kuna seda tehakse ühe hoone (koos seda teenindavate rajatistega) projekteerimiseks teiste vahele ning eeldusel, et ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi. Ehitise kavandamise üldiseid ehituslikke tingimusi kirjeldatakse lähtuvalt ennekõike kehtivas üldplaneeringus määratust, aga ka konkreetses kinnistuga seotud asjaoludest lähtuvalt.
Piirkonnas kehtib väikeelamuala juhtotstarve.
Hoonestusala on näidatud suurem kui taotleja kirjelduse järgi vajalik.
Laiendust kavandatakse Ülesõidu tn 5a korterelamu tuleohutuskujasse. Kuna kinnistud on selles piirkonnas loodud hoonetega kinnistu piiri ääres, siis on erilahendused möödapääsmatud. Ehitusprojektiga on võimalik näha ette meetmed, mis kompenseerivad väiksemast kujast lähtuva tuleohu ja kõrguse piirang võimaldab vältida insolatsioonitingimuste säilimise.
Eelnõu koostamise ajal looduses nähtav laiendus lõunasuunas on sisuliselt läbi kaalutud menetluses 2020. aastal. Käesolevate projekteerimistingimuste eelnõuga seatud piirid ei võimalda lõpuni ehitamata mahtu oluliselt muuta.
Keila Linnavalitsus leiab, et antud tingimustel on sobiv käsitletaval kinnistul üksikelamut laiendada.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lg 1 punkt 2: Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust.
PlanS § 125 lg 5: Kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.
PlanS § 125 lg 6: Kohaliku omavalitsuse üksus määrab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul ehitusseadustiku § 26 lõikes 4 nimetatud tingimused.
Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 26 lõike 1 ja lõike 2 punkti 2 kohaselt on hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused.
EhS § 26 lg 3: Projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse: 1) hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi; 2) et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga; 3) üldplaneeringus määratud tingimusi.
EhS § 26 lg 4: Projekteerimistingimustega määratakse asjakohasel juhul hoone või olulise rajatise: 1) kasutamise otstarve; 2) suurim lubatud arv maa-alal; 3) asukoht; 4) lubatud suurim ehitisealune pind; 5) kõrgus ja vajaduse korral sügavus; 6) arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused; 7) maa- või veealal asuvate ehitiste teenindamiseks vajaliku ehitise võimalik asukoht; 8) ehitusuuringu tegemise vajadus; 9) haljastuse, heakorra ja liikluskorralduse põhimõtted.
EhS § 28: Projekteerimistingimused annab kohaliku omavalitsuse üksus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
EhS § 31: (1) Pädev asutus otsustab projekteerimistingimuste andmise menetluse korraldamise avatud menetlusena. Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena tuleb korraldada käesoleva seadustiku §-s 27 ja planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 nimetatud juhul. (2) Pädev asutus koostab projekteerimistingimuste eelnõu, korraldab selle kohta eelkõige elektroonilise arvamuste kogumise ja eelnõu kooskõlastamise ning annab projekteerimistingimused 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Kui pädev asutus otsustab menetluse korraldada avatud menetlusena, antakse projekteerimistingimused 60 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva. (3) Pädev asutus kaasab menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. (4) Pädev asutus esitab projekteerimistingimuste eelnõu vajaduse korral: 2) arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada. (5) Kui projekteerimistingimuste eelnõu kohta esitatakse kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus märkusi, võtab pädev asutus neid asjakohaselt arvesse või põhjendab arvestamata jätmist. (6) Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Projekteerimistingimuste eelnõu avalikustamisel kohaldatakse haldusmenetluse seaduse § 48 ja § 49, kuid ei rakendata nimetatud seaduse § 50 kohast asja arutamist avalikul istungil.
Vastavalt haldusmenetluse seadusele teatatakse Roheline tn 4a omanikele ja naaberkinnistute (Roheline tn 2, Ülesõidu tn 5a, Ülesõidu tn 5b, Roheline tn 4 ja Jõe tn 70c // Turu tn 1 // Keila raudteejaam) omanikele või esindajatele ja hoonestusalasse jääva tehnovõrgu (Telia Eesti AS sidekaabel) omanikele projekteerimistingimuste avatud menetluse algatamisest. Menetluse algatamise teade avaldatakse Keila Lehes. Teates märgitakse lühidalt taotluse sisu, avatud menetluse korras antava õigusakti eelnõu ja taotluse väljapaneku aeg ja koht ning ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtaeg. Projekteerimistingimuste taotlus koos lisaga ja eelnõu koos seletuskirja ja muude asjassepuutuvate dokumentidega pannakse avalikkusele tutvumiseks linna veebilehele kaheks nädalaks. Avaliku istungi läbiviimine ei ole vajalik, kuna projekteerimistingimuste sisu ei puuduta avalikku huvi. Seetõttu tehakse menetlusest teatamisel ettepanek asja arutamiseks ilma avalikku istungit läbi viimata.
Projekteerimistingimuste eelnõu saadetakse Päästeameti Põhja Päästekeskusele kooskõlastamiseks seoses nende pädevusega sobivate tuleohutuslahenduste olemasolu hindamisel. Projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamine teiste riigiametitega pole vajalik, sest projekteeritava hoone asukohale ei ole ühestki riigiameti haldusalas olevast objektist lähtuvaid kitsendusi (nt maanteed, raudteed, muinsus- või looduskaitseobjekti, veekogu, põllumajandussüsteemi, maardlat vm) ning projekteerimistingimuste sisus ei ole riigiametite haldusalasid (nt tervisekaitse, keskkonnakaitse vm) puudutavaid asjaolusid. Ka aktsiaselts Eesti Raudtee kaasatakse vaid piirinaabri esindajana, hoonestusala jääb raudtee kaitsevööndist välja.
Ehitusseadustiku § 33 lõike 1 kohaselt kehtivad projekteerimistingimused viis aastat.
Keila Linnavolikogu 28. septembri 2010. a määruse nr 14 „Keila linna ehitusmäärus“ § 4 lõike 2 punkti 7 järgi on linnavalitsuse pädevuses projekteerimistingimuste taotluste menetlemine ja projekteerimistingimuste väljastamise, väljastamisest keeldumise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustamine ja otsuste avalikustamine; § 17 lõikest 8 tulenevalt avalikustatakse projekteerimistingimused Keila linna kodulehel.
Linnavalitsus informeerib kirjalikult projekteerimistingimuste väljastamisest projekteerimistingimuste taotlejat, Roheline tn 4a kinnistu omanikku, naaberkinnistute omanikke või nende esindajad ja krundil oleva ja hoonestusalasse jääva tehnovõrgu valdaja omanikku.
Korralduse rakendamiseks vajalikud kulutused: täiendavaid kulutusi ei ole, riigilõivu (25 eurot) on projekteerimistingimuste taotleja Keila Linnavalitsusele tasunud 03.12.2024.
Korralduse jõustumine: Korraldus jõustub korralduse teatavakstegemisest.
Korralduse kooskõlastamine: Korralduse kooskõlastavad õigusnõunik Marju Vipper ja linnasekretär Maris Mäger
Eelnõu esitaja:
Inge Angerjas
abilinnapea
Koostaja:
Märt Maripuu
linnaarhitekt
5168506