Otsus

OTSUS

03.02.2025 nr 7-10/2025-002

Elering AS käsitsi käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise

tüüptingimuste muudatuste ja automaatselt käivitatava sageduse taastamise reservi

teenuse osutamise tüüptingimuste kooskõlastamise kohta

1. Haldusmenetluse alustamine

Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 93 lõike 6 punkti 1 kohaselt kontrollib Konkurentsiamet

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning selle alusel kehtestatud

komisjoni määrustes sätestatud tingimuste täitmist.

ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 kohaselt Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul

kooskõlastamise otsuseid.

ELTS § 38 lõike 2 kohaselt on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja. Eesti Vabariigi

territooriumil on põhivõrguettevõtjaks Elering AS.

Euroopa Komisjoni Määrusega (EL) 2017/2195 kehtestati elektrisüsteemi tasakaalustamise

eeskiri (edaspidi ka EBGL või EBGL määrus)1.

1.1. Tüüptingimuste kooskõlastamist puudutavad õiguslikud alused

EBGL artikkel 5 lõige 4 punkti c kohaselt, iga asjaomase liikmesriigi kõigi reguleerivate

asutuste heakskiidu peavad juhtumipõhiselt saama tasakaalustamisega seotud tingimused

vastavalt artiklile 18.

EBGL artikkel 18 lõike 1 kohaselt hõlmavad tasakaalustamisega seotud tingimused tingimusi

tasakaalustamisteenuse osutajate ja tasakaaluhaldurite kohta.

EBGL artikkel 18 lõike 4 kohaselt tasakaalustamisteenuse (edaspidi ka reguleerimisteenuse)

osutajaid käsitlevad tingimused:

a) sisaldavad mõistlikke ja põhjendatud nõudeid tasakaalustamisteenuse osutamise kohta;

b) võimaldavad koondada plaanimispiirkonna tarbimis-, energiasalvestus- ja

elektritootmisüksusi, et tasakaalustamisteenuseid saaks osutada EBGL artikkel 18

lõige 5 punkti c kohaselt;

c) lubavad tarbimisüksuse omanikel, kolmandatel isikutel ning tavapäraste ja taastuvate

energiaallikatega töötavate tootmisüksuste omanikel ja energiasalvestusseadmete

omanikel saada tasakaalustamisteenuse osutajaks;

d) sätestavad, et iga tasakaalustamisteenuse osutaja tasakaalustamisenergia pakkumus

määratakse ühele või mitmele tasakaaluhaldurile, et oleks võimalik arvutada

1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02017R2195-20220619

2 (11)

tasakaalustamatuse korrektsiooni EBGL artikli 49 kohaselt.

EBGL artikkel 18 lõike 5 kohaselt sisaldavad tasakaalustamisteenuse osutajaid käsitlevad

tingimused järgmist:

1. tasakaalustamisteenuse osutaja kvalifitseerimise eeskirjad vastavalt EBGL artiklile 16;

2. eeskirjad, nõuded ja ajakava, mis käsitlevad tasakaalustamisvõimsuse hankimist ja

üleandmist EBGL artiklite 32–34 kohaselt;

3. eeskirjad ja tingimused tarbimis-, energiasalvestus- ja tootmisüksuste koondamiseks

plaanimispiirkonnas tasakaalustamisteenuste osutajaks;

4. nõuded andmete ja teabe kohta, mis tuleb esitada ühendavale põhivõrguettevõtjale ja

kui see on asjakohane, reserve ühendavale jaotusvõrguettevõtjale

eelkvalifitseerumismenetluse ja tasakaalustamisturu töö ajal;

5. eeskirjad ja tingimused, mis käsitlevad tasakaalustamisteenuse osutaja iga

tasakaalustamisenergia pakkumuse määramist ühele või mitmele tasakaaluhaldurile

EBGL artikkel 18 lõike 4 punkti d kohaselt;

6. nõuded andmete ja teabe kohta, mis tuleb esitada ühendavale põhivõrguettevõtjale ja

kui see on asjakohane, reserve ühendavale jaotusvõrguettevõtjale, et hinnata

tasakaalustamisteenuste osutamist määruse (EL) 2017/1485 artikkel 154 lõigete 1 ja 8,

artikkel 158 lõike 1 punkti e ja lõike 4 punkti b, artikkel 161 lõike 1 punkti f ja lõige 4

punkti b järgi;

7. asukoha määratlemine iga toote ja iga eritoote puhul, pidades silmas EBGL artikkel 18

lõige 5 punkti c;

8. eeskirjad, mille alusel määratakse tasakaaluhalduriga arveldatava

tasakaalustamisenergia kogus vastavalt EBGL artiklile 45;

9. EBGL V jaotise 2. ja 5. peatükis sätestatud eeskirjad tasakaalustamisteenuse osutajatega

arveldamise kohta;

10. ajavahemik, mille jooksul hiljemalt tuleb lõpetada tasakaaluarveldusperioodi

tasakaalustamisenergia arveldus tasakaalustamisteenuse osutajaga EBGL artikli 45

kohaselt;

11. tagajärjed tasakaalustamisteenuse osutajale nõuete mittejärgimisel.

EBGL artikkel 5 lõike 1 kohaselt, iga reguleeriv asutus või vajaduse korral Energeetikasektorit

Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) kiidab heaks tingimused või meetodid, mis

põhivõrguettevõtjad on artikkel 5 lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt koosatanud. Enne tingimuste ja

meetodite heakskiitmist vaatavad koostööamet või asjaomased reguleerivad asutused pärast

asjaomaste põhivõrguettevõtjatega konsulteerimist vajaduse korral ettepanekud läbi, et tagada

nende kooskõla käesoleva määruse eesmärgiga ning aidata kaasa turgude lõimimisele,

mittediskrimineerimisele, tõhusale konkurentsile ja turu nõuetekohasele toimimisele.

1.2. Standardtoodete kooskõlastamist puudutavad õiguslikud alused

EBGL artikkel 5 lõige 2 punkt a ja c kohaselt peab ACER heaks kiitma ettepanekud artikkel 20

lõike 1, artikkel 21 lõike 1 ja artikkel 22 lõike 1 kohase Euroopa keskkonna loomise raamistiku

(sh rakendamisraamistikus määratletud standardtooted) kohta ning tasakaalustamisvõimsuse

standardtoodete kohta vastavalt artikli 25 lõikele 2.

EBGL artikkel 25 sätestab nõuded Euroopa keskkonnas kasutatavate tasakaalustamisenergia

standardtoodete kohta.

EBGL artikkel 25 lõike 1 kohaselt töötatakse tasakaalustamisenergia standardtooted välja osana

Euroopa keskkonna rakendamisraamistike ettepanekust vastavalt artiklitele 19–21. Pärast iga

rakendusraamistiku heakskiitmist ja hiljemalt siis, kui põhivõrguettevõtja kasutab vastavat

Euroopa keskkonda, peab põhivõrguettevõtja kasutama üksnes tasakaalustamisenergia

3 (11)

standardtooteid või põhjendatud juhtudel eritooteid, et säilitada süsteemi tasakaal kooskõlas

määruse (EL) 2017/1485 artiklitega 127, 157 ja 160.

EBGL artikkel 20 sätestab nõuded käsitsi käivitamisega sageduse taastamise reservidest (ingl

manual frequency restoration reserves ehk mFRR) pärineva tasakaalustamisenergia vahetamise

Euroopa keskkonna (MARI) rakendamisraamistiku (sh rakendamisraamistikus määratletava

standardtoote) kohta.

EBGL artikkel 21 sätestab nõuded automaatse käivitamisega sageduse taastamise reservidest

(ingl automatic frequency restoration reserves ehk aFRR) pärineva tasakaalustamisenergia

vahetamise Euroopa keskkonna (PICASSO) rakendamisraamistiku (sh rakendamisraamistikus

määratletava standardtoote) kohta.

ACER on otsusega 14-20222 heaks kiitnud kõikide põhivõrguettevõtjate ettepaneku sageduse

taastamise reservidest käsitsi käivitamise teel saadava tasakaalustamisenergia vahetamise

Euroopa keskkonna rakendamisraamistiku (mFRR rakendusraamistik)3, mille artikkel 7

sisaldab määratlust mFRR energia standardtoote kohta.

ACER on otsusega 15-20224 heaks kiitnud kõikide põhivõrguettevõtjate ettepaneku sageduse

taastamise reservidest automaatselt käivitamise teel saadava tasakaalustamisenergia vahetamise

Euroopa keskkonna rakendusraamistiku (aFRR rakendusraamistik)5, mille artikkel 7 sisaldab

määratlust aFRR energia standardtoote kohta.

ACER on otsusega 11-20206 heaks kiitnud kõikide põhivõrguettevõtjate metoodika ettepaneku

sageduse taastamise reservide ja asendusreservide jaoks tasakaalustamisvõimsuse (edaspidi ka

reguleerimisvõimsuse) standardtoodete loetelu kohta kooskõlas EBGL artikkel 25 lõikega 2

(Tasakaalustamisvõimsuse standardtoodete loetelu)7. Tasakaalustamisvõimsuse

standardtoodete loetelu artikkel 5 ning lisa 1 sisaldavad määratlust mFRR ja aFRR võimsuse

standardtoodete kohta.

Haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks

haldusorganile vabas vormis avaldus (taotlus).

2Kättesaadav:

https://acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions/ACER%20Decision%2014-

2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20mFRRIF.pdf 3Kättesaadav:

https://acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER%20Decision%2014-

2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20mFRRIF%20-%20Annex%20II.pdf 4Kättesaadav:

https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions/ACER%20Decision%2015-

2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20aFRRIF.pdf 5Kättesaadav:

https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER%20Decision%2

015-2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20aFRRIF%20-%20Annex%20II.pdf 6Kättesaadav:

https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions/ACER%20Decision%2011-

2020%20on%20standard%20products%20for%20balancing%20capacity_0.pdf 7Kättesaadav:

https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER%2520Decision

%2520SPBC%2520Annex%2520I_0.pdf

4 (11)

2. Menetlusosalised

Elering AS, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; registrikood 11022625; e-post

[email protected].

3. Asjaolud ja menetluse käik

20.12.2024 esitas Elering AS (Elering) Konkurentsiametile taotluse, et amet kooskõlastaks:

1) käsitsi käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise tüüptingimuste (edaspidi

mFRR tüüptingimused) muudatused;

2) automaatselt käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise tüüptingimused

(edaspidi aFRR tüüptingimused);

3) mFRR standardtoote muudatused ja

4) aFRR standardtoote.

Elering on esitatud taotluses kirjeldanud eelnimetatud dokumentide kooskõlastamisvajadust

kokkuvõtvalt järgnevalt:

Balti süsteemihaldurid võtsid MARI keskkonna kasutusele alates 09.10.2024. PICASSO

keskkonnaga liitumise aeg on kavandatud enne Baltikumi sünkroniseerimist Mandri-Euroopa

sagedusalaga veebruaris 2025.

MARI ja PICASSO keskkondade kasutuselevõtu üheks eelduseks on sellega ühilduva

standardtoote ja tüüptingimuste kehtestamine. Konkurentsiameti 20.09.2024 otsusega

nr 7-10/2024-020 on kooskõlastatud kehtivad mFRR tüüptingimused.

20.12.2024 kooskõlastamiseks esitatud mFRR tüüptingimuste muudatused on ajendatud

turujärelevalve strateegia koostamiseks konsultatsiooniteenust pakkunud Nord Pooli

ettepanekutest täpsustada reguleerimispakkumuste kohta infopäringute esitamise punkte.

Lisaks, kuna seni ei ole Eestis aFRR tooteid kasutatud, siis vastavate toodete kasutusele

võtmiseks on Elering välja töötanud ja esitanud kooskõlastamiseks aFRR tüüptingimused ja

aFRR standardtoote kirjelduse. Kooskõlastamiseks esitatud tüüptingimused ja standardtooted

hõlmavad nii reservi energiatooteid kui ka 2025. aastal kasutusele võetavaid Baltikumi-üleseid

sageduse taastamise reservi võimsustooteid.

Elering on perioodil 13.11.2024 kuni 11.12.2024 mFRR ja aFRR tüüptingimuste ning

standardtoodete osas läbi viinud avaliku konsultatsiooni8. Elering esitas Konkurentsiametile

koos tüüptingimuste ja standardtoodete kooskõlastamise taotlusega ka avaliku konsultatsiooni

raames laekunud ettepanekud ning Eleringi poolt koostatud vastused turuosaliste käest

laekunud ettepanekutele.

17.01.2025 saatis Konkurentsiamet Eleringile kirja, milles amet selgitas (kokkuvõtvalt), et olles

analüüsinud ettepanekut mFRR standardtoodete ja aFRR standardtoodete kohta, on

Konkurentsiamet seisukohal, et lähtuvalt EBGL artikkel 5 lõige 2 punktidest a ning c kuulub

vastavalt nii tasakaalustamisenergia kui ka tasakaalustamisvõimsuse standardtoodete

ettepanekute heakskiitmine ACER-i pädevusse (vt käesoleva otsuse punkti 1.2). Lähtuvalt

eeltoodust ei kuulu tasakaalustamisenergia ega tasakaalustamisvõimsuse standardtoodete

heakskiitmine riikliku reguleeriva asutuse (antud juhul Konkurentsiameti) pädevusse, välja

arvatud juhul, kui tegemist on eritoodete määratluse ja kasutamisega vastavalt EBGL

artikkel 26 lõikele 1.

23.01.2025 esitas Elering Konkurentsiametile uue taotluse mFRR tüüptingimuste muudatuste

8 https://www.elering.ee/node/2236

5 (11)

ja aFRR tüüptingimuste (edaspidi kokkuvõtvalt ka Tüüptingimused) kooskõlastamiseks.

Elering on esitatud taotluses kinnitanud, et ei plaani kasutada eritooteid vastavalt EBGL

artikkel 26 lõikele 1 ning mFRR ja aFRR standardtoodete osas on eestikeelsed tõlked esitatud

Konkurentsiametile teadmiseks. Kooskõlastust taotletakse mFRR tüüptingimuste muudatuste

ja aFRR tüüptingimuste osas.

Muuhulgas on Elering toonud välja, et on lisanud aFRR tüüptingimustesse punkti 4.10, mis

annab Eleringile õiguse erakorralise meetmena rakendada kitsendusi pakkumuste

komplektsusele. Seda ainult olukorras, kus Eleringil ei ole tehnilistest tõrgetest lähtuvalt

võimalik aFRR võimsust hankida läbi tavapärase turumehhanismi koos teiste Balti

põhivõrguettevõtjatega ning elektrisüsteemi juhtimisele on seatud tavapärasest kõrgendatud

valmisoleku vajadus (st Eesti või Balti riikide saartalitlus). Kokkuvõtlikult annab eelnimetatu

Eleringile õiguse aFRR võimsust hankida erandolukordades ning sünkroniseerimise protsessi

käigus, kui Eesti või Balti riigid opereerivad saartalitluses, lihtsustatud viisil. Nimetatud punkt

on vajalik olukordadeks, kui on oht, et Balti riikidel ei ole ühist aFRR energia aktiveerimise

lahendust ja ei ole võimalik ühiselt aFRR võimsust hankida, mistõttu aFRR hankimine tuleb

korraldada lokaalselt.

30.01.2025 toimus virtuaalkohtumine Konkurentsiameti ja Eleringi esindajate vahel, et

konsulteerida ameti poolt EBGL artikkel 5 lõike 1 alusel tehtud muudatusi mFRR

tüüptingimuste muudatuste ja aFRR tüüptingimuste osas.

4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud Tüüptingimuste osas

4.1. mFRR tüüptingimuste muudatused

Konkurentsiamet töötas Eleringi poolt esitatud taotluse mFRR tüüptingimuste muudatuste osas

läbi ning leiab, et see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alljärgnevalt on välja toodud

olulisemad mFRR tüüptingimuste muudatused:

1. Elering tegi ettepaneku täiendada mFRR tüüptingimuste punkti 2 punktiga 2.32

järgmises sõnastuses:

2.32. Võimsusturu reeglid – Balti süsteemihaldurite poolt välja töötatud ja

regulaatorite poolt heaks kiidetud Balti ühise reservide võimsusturu reeglistik. Balti

võimsuste arvutamise ala süsteemihaldurite metoodikaettepanek vastavalt Euroopa

Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artikli 41(1) sisule ning Balti süsteemihaldurite

metoodikaettepanek vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artiklite

33(1) ja 38(1) sisule. Kehtivad metoodikad on avalikustatud Eleringi veebilehel.

Konkurentsiamet on hinnanud Eleringi ettepanekut ning muudab, vastavalt EBGL

artikkel 5 lõikele 1, enne mFRR tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamist punkti

2.32 sõnastust parema selguse huvides (amet on punktis 2.32 märgitud

metoodikaettepanekud käesolevaks hetkeks kooskõlastanud ja kehtivad metoodikad on

avaldatud Eleringi veebilehel) vastavalt allpool toodule:

2.32. Võimsusturu reeglid – Balti süsteemihaldurite poolt välja töötatud ja

regulaatorite poolt heaks kiidetud Balti ühise reservide võimsusturu reeglistik. Balti

võimsuste arvutamise ala süsteemihaldurite metoodikaettepanek vastavalt Euroopa

Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artikli 41(1) sisule ning Balti süsteemihaldurite

metoodikaettepanek vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artiklite

33(1) ja 38(1) sisule. Kehtivad metoodikad on avalikustatud Eleringi veebilehel.

Konkurentsiamet on seisukohal, et mFRR tüüptingimuste täiendamine punktiga 2.32 eeltoodud

6 (11)

sõnastuses on põhjendatud, et viidata mFRR tüüptingimuste punktides Balti riiklike

reguleerivate asutuste poolt heaks kiidetud võimsusturu reeglitele.

2. Elering tegi ettepaneku täiendada mFRR tüüptingimuste punkti 4 punktiga 4.1.2

järgmises sõnastuses:

4.1.2. reguleerimisvõimsuse pakkumuste alumine hinnapiir on 0 ning ülemine

hinnapiir võrdne päev-ette elektribörsi hinnapiiriga;.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943, 5. juuni 2019, milles käsitletakse

elektrienergia siseturgu (edaspidi Siseturumäärus)9, artikkel 10 lõige 1 ja EBGL määruse

artikkel 30 lõige 2 käsitlevad küll energia hulgihinnale ülem- ega alammäära seadmise keeldu,

kuid mitte võimsuse hinnale. Lähtuvalt eeltoodust on Konkurentsiamet seisukohal, et mFRR

tüüptingimustes võimsusturu pakkumiste hinna ülem- ja alammäära seadmine ei ole vastuolus

Siseturu määruse artikkel 10 lõikes 1 ega EBGL määruse artikkel 30 lõikes 2 sätestatuga.

Konkurentsiamet nõustub Eleringi seisukohaga, et tasakaalustamisvõimsuse turu hinnapiir võib

olla seotud turuosaliste alternatiivkuludega ning kuna turuosaliste jaoks on päev-ette vaates

suurimaks valikukohaks, kas teatava võimsusega osaleda päev-ette energiaturul või päev-ette

tasakaalustamisvõimsuse turul, on Balti põhivõrguettevõtjate tasakaalustamisvõimsuse turule

seatud sama hinnapiir põhjendatud. Kuna reguleerimisvõimsuse turul ei toimu elektrienergia

tarnet, ei ole sellel turul õigustatud väga kõrgete hindadega pakkumise tegemine.

3. Elering tegi ettepaneku muuta mFRR tüüptingimuste punkti 5 punkti 5.3 järgmise

sõnastusega:

5.3. Reguleerimisenergia pakkumuste hind peab vastama komisjoni määruse (EL)

2017/2195 artikkel 30(1) kohasele üle-euroopalisele metoodikale “The methodology for

pricing balancing energy and cross-zonal capacity used for the exchange of balancing

energy or operating the imbalance netting process in accordance with Article 30(1) of

Commission Regulation (EU) 2017/2195 establishing a guideline on electricity

balancing”. Reguleerimisenergia pakkumus tuleb esitada süsteemihalduri poolt ette

antud formaadis ja edastada süsteemihalduri poolt ette antud viisil enne vastava

standardtoote pakkumuste sulgemisaega. Reguleerimisenergia pakkumuste juhend,

sõnumistandardid ja nõuded andmevahetusele ja on toodud juhendis

„Reguleerimisenergia pakkumuste esitamine ja käivitamine“, mis on avaldatud

Eleringi kodulehel: www.elering.ee

Konkurentsiamet on seisukohal, et mFRR tüüptingimustesse punkti 5.3 sisse viidud

muudatused on põhjendatud, et luua täiendav selgus reguleerimisenergia pakkumuste hinna

osas, mis peab olema kooskõlas mFRR tüüptingimuste punktis 5.3 viidatud ACER-i poolt heaks

kiidetud metoodikale10.

4. Elering tegi ettepaneku täiendada mFRR tüüptingimuste punkti 11 punkti 11.2.4

sõnastust ja lisada punkt 11.2.5 järgmise sõnastusega:

11.2. Süsteemihalduril on õigus:

11.2.4. küsida selgitusi pakkumuste kohta komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artikkel

15 alusel süsteemihaldurile määratud kohustuste täitmiseks;

9 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02019R0943-20240716 10Kättesaadav:

https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER_Decision_09-

2024_Pricing-Annex_II.pdf

7 (11)

11.2.5. jagada lepingu sõlmimisega ja täitmisega reguleerimisteenuse pakkuja kohta

teatavaks saanud mistahes teavet komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artikkel 15

nimetatud ja sealhulgas kolmandatele osapooltele kui see on vajalik käesoleva lepingu

täitmiseks või õigusaktidest sealhulgas komisjoni määruse (EL) 1227/2011 kohustuslik;

Konkurentsiamet on hinnanud Eleringi ettepanekut ning muudab, vastavalt EBGL

artikkel 5 lõikele 1, enne mFRR tüüptingimuste muudatuste kooskõlastamist

punkti 11.2.5 sõnastust parema selguse huvides vastavalt allpool toodule:

11.2.5. jagada lepingu sõlmimisega ja täitmisega reguleerimisteenuse pakkuja kohta

teatavaks saanud mistahes teavet komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artiklis artikkel 15

nimetatud ja sealhulgas kolmandatele osapooltele kui see on vajalik käesoleva lepingu

täitmiseks või õigusaktidest, sealhulgas komisjoni määrusest (EL) 1227/2011, tulenevalt

kohustuslik;

5. Elering tegi ettepaneku muuta mFRR tüüptingimuste punkti 14 ning asendada vastav

punkt täies mahus järgneva pealkirja ja sõnastusega:

14. Konfidentsiaalsus

14.1. Pooled kohustuvad Lepingu kehtivuse ajal ning pärast Lepingu lõppemist

määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki neile seoses Lepingu

täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustuvad Pooled

hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis on teisele poolele tehtud kättesaadavaks

seoses reguleerimisturu pakkumiste esitamisega ja käesoleva Lepingu täitmisega.

Lisaks eeltoodule tuleb konfidentsiaalsena käsitleda mistahes muid andmeid, mille

konfidentsiaalsena hoidmise vastu on Pooltel eeldatavalt õigustatud huvi.

14.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud

vaid Poole eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, va

Lepingu p 11.2.5 nimetatud kolmandatele osapooltele. Lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poolte audiitoritele,

advokaatidele, pankadele, järelevalveasutustele ning juhtudel, kui Pool on

õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pooled on teadlikud, et

Leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

14.3. Pooled kohustuvad rakendama piisavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja

infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku

volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

14.4. Pooled kohustuvad kasutama konfidentsiaalset teavet ainult Lepingu täitmise

eesmärgil. Sealhulgas on keelatud teabe kasutamine enda või kolmanda isiku huvides

eesmärgil, mis väljub Lepingu raamest.

14.5. Muuhulgas kohustuvad Pooled tagama, et nende esindaja(d), töötajad,

lepingupartnerid ning muud isikud, keda oma kohustuste täitmisel kasutatakse, oleksid

käesolevas Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma

nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

14.6. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

Konkurentsiamet on seisukohal, et punkti 11 täiendamine ning punkti 14 lisamine mFRR

tüüptingimustesse põhjendatud ja vajalik, et Elering saaks täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1227/2011, 25. oktoober 2011, energia hulgimüügituru terviklikkuse ja

läbipaistvuse kohta (edaspidi ka REMIT või REMIT määrus)11, artiklist 15 tulenevaid

11 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02011R1227-20250101

8 (11)

kohustusi.

4.2. aFRR tüüptingimused

Konkurentsiamet töötas Eleringi poolt esitatud taotluse aFRR tüüptingimuste osas läbi ning

leiab, et see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Konkurentsiamet seisukohal, et Eleringi

poolt kooskõlastamiseks esitatud aFRR tüüptingimused lähtuvad samadest alustest nagu mFRR

tüüptingimused, on sama struktuuriga, kuid kohaldatud aFRR teenuse osutamisest lähtuvalt

ning on vajalikud aFRR toodete kasutusele võtmiseks Eestis.

Alljärgnevalt on välja toodud olulisim kooskõlastamisele kuuluv aFRR tüüptingimuste punkt,

mis on ka erinevus võrreldes mFRR tüüptingimuste struktuuriga:

1. Elering tegi ettepaneku sätestada aFRR tüüptingimustes punkt 4.10 järgmises

sõnastuses:

4.10. Olukorras, kus süsteemihalduril ei ole tehnilistest tõrgetest lähtuvalt võimalik

aFRR võimsust hankida läbi tavapärase turumehhanismi ühes teiste Balti

süsteemihalduritega, ning elektrisüsteemi juhtimisele on seatud tavapärasest

kõrgendatud valmisoleku vajadus (näiteks Eesti või Balti riikide saartalitlus), on

süsteemihalduril õigus erakorralise meetmena rakendada kitsendusi pakkumuste

komplektsusele. Kitsenduste rakendamise korral informeeritakse turuosalisi sellest

vähemalt 24 tundi enne aFRR võimsuse hankimise oksjoni sulgemisaega, koos

konkreetselt rakendatavate kitsendustega.

PICASSO keskkonnaga liitumine oli Eleringil, koos teiste Balti põhivõrguettevõtjatega, algselt

kavas enne Balti elektrivõrgu sünkroniseerimist Mandri-Euroopa sagedusalaga veebruaris

2025. Seoses PICASSO keskkonna uuele andmevahetusstandardile üleminekul tekkinud

platvormi poolsete tehniliste tõrgetega ei ole õnnestunud PICASSO keskkonnal rakendada uue

andmevahetusstandardi põhist andmevahetust, mis on vajalik eeldus Balti põhivõrguettevõtjate

liitumisel PICASSO keskkonnaga. Eeltoodud põhjusel, ei ole Eleringil ega teistel Balti riikide

põhivõrguettevõtjatel võimalik PICASSO keskkonnaga liituda enne sünkroniseerimist, millest

tulenevalt ei ole Eleringil ega Balti riikide põhivõrguettevõtjatel võimalik ühiselt aFRR-i

hankida. Kuna aFRR-i hankimine on olulise tähtsusega Mandri-Euroopaga sünkroniseerimise

protsessi edukaks läbiviimiseks ning Balti riikide elektrivõrgu opereerimises saartalitluse

olukorras, siis on Konkurentsiamet seisukohal, et olukorras, kus Eleringil ei ole tehnilistest

tõrgetest lähtuvalt aFRR-i võimalik hankida läbi tavapärase turumehhanismi ja sealjuures on

elektrisüsteemi juhtimisele seatud tavapärasest kõrgendatud valmisoleku vajadus

(st sünkroniseerimisprotsessi käigus ja/või Eesti või Balti riikide saartalitluse olukorras), on

Eleringil põhjendatud erakorralise meetmena rakendada kitsendusi aFRR pakkumuste

komplektsusele.

Lisaks eeltoodule sisaldavad aFRR tüüptingimused muuhulgas järgmisi punkte:

2. Elering tegi ettepaneku sätestada aFRR tüüptingimustes punkt 2.32 järgmises

sõnastuses:

2.32. Võimsusturu reeglid – Balti süsteemihaldurite poolt välja töötatud ja

regulaatorite poolt heaks kiidetud Balti ühise reservide võimsusturu reeglistik. Balti

võimsuste arvutamise ala süsteemihaldurite metoodikaettepanek vastavalt Euroopa

Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artikli 41(1) sisule ning Balti süsteemihaldurite

metoodikaettepanek vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artiklite

33(1) ja 38(1) sisule. Kehtivad metoodikad on avalikustatud Eleringi veebilehel.

Konkurentsiamet on hinnanud Eleringi ettepanekut ning muudab, vastavalt EBGL

9 (11)

artikkel 5 lõikele 1, enne aFRR tüüptingimuste kooskõlastamist punkti 2.32 sõnastust

parema selguse huvides (amet on punktis 2.32 märgitud metoodikaettepanekud

käesolevaks hetkeks kooskõlastanud ja kehtivad metoodikad on avaldatud Eleringi

veebilehel) vastavalt allpool toodule:

2.32. Võimsusturu reeglid – Balti süsteemihaldurite poolt välja töötatud ja

regulaatorite poolt heaks kiidetud Balti ühise reservide võimsusturu reeglistik. Balti

võimsuste arvutamise ala süsteemihaldurite metoodikaettepanek vastavalt Euroopa

Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artikli 41(1) sisule ning Balti süsteemihaldurite

metoodikaettepanek vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 artiklite

33(1) ja 38(1) sisule. Kehtivad metoodikad on avalikustatud Eleringi veebilehel.

Konkurentsiamet on seisukohal, et aFRR tüüptingimustes punkti 2.32 sätestamine eeltoodud

sõnastuses on põhjendatud, et viidata aFRR tüüptingimuste punktides Balti riiklike

reguleerivate asutuste poolt heaks kiidetud võimsusturu reeglitele.

3. Elering tegi ettepaneku sätestada aFRR tüüptingimustes punktid 11.2.4 ja 11.2.5

järgmises sõnastuses:

11.2. Süsteemihalduril on õigus:

11.2.4. küsida selgitusi pakkumuste kohta komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artikkel

15 alusel süsteemihaldurile määratud kohustuste täitmiseks;

11.2.5. jagada lepingu sõlmimisega ja täitmisega reguleerimisteenuse pakkuja kohta

teatavaks saanud mistahes teavet komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artikkel 15

nimetatud ja sealhulgas kolmandatele osapooltele kui see on vajalik käesoleva lepingu

täitmiseks või õigusaktidest sealhulgas komisjoni määruse (EL) 1227/2011 kohustuslik;

Konkurentsiamet on hinnanud Eleringi ettepanekut ning muudab, vastavalt EBGL

artikkel 5 lõikele 1, enne aFRR tüüptingimuste kooskõlastamist punkti 11.2.5 sõnastust

parema selguse huvides vastavalt allpool toodule:

11.2.5. jagada lepingu sõlmimisega ja täitmisega reguleerimisteenuse pakkuja kohta

teatavaks saanud mistahes teavet komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artiklis artikkel 15

nimetatud ja sealhulgas kolmandatele osapooltele kui see on vajalik käesoleva lepingu

täitmiseks või õigusaktidest, sealhulgas komisjoni määrusest (EL) 1227/2011, tulenevalt

kohustuslik;

4. Elering tegi ettepaneku sätestada aFRR tüüptingimustes punkt 14 järgneva pealkirja ja

sõnastusega:

14. Konfidentsiaalsus

14.1. Pooled kohustuvad Lepingu kehtivuse ajal ning pärast Lepingu lõppemist

määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki neile seoses Lepingu

täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustuvad Pooled

hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis on teisele poolele tehtud kättesaadavaks

seoses reguleerimisturu pakkumiste esitamisega ja käesoleva Lepingu täitmisega.

Lisaks eeltoodule tuleb konfidentsiaalsena käsitleda mistahes muid andmeid, mille

konfidentsiaalsena hoidmise vastu on Pooltel eeldatavalt õigustatud huvi.

14.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud

vaid Poole eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, va

Lepingu p 11.2.5 nimetatud kolmandatele osapooltele. Lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poolte audiitoritele,

advokaatidele, pankadele, järelevalveasutustele ning juhtudel, kui Pool on

õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pooled on teadlikud, et

10 (11)

Leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

14.3. Pooled kohustuvad rakendama piisavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja

infotehnilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku

volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

14.4. Pooled kohustuvad kasutama konfidentsiaalset teavet ainult Lepingu täitmise

eesmärgil. Sealhulgas on keelatud teabe kasutamine enda või kolmanda isiku huvides

eesmärgil, mis väljub Lepingu raamest.

14.5. Muuhulgas kohustuvad Pooled tagama, et nende esindaja(d), töötajad,

lepingupartnerid ning muud isikud, keda oma kohustuste täitmisel kasutatakse, oleksid

käesolevas Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma

nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

14.6. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

Konkurentsiamet on seisukohal, et punktide 11.2.4, 11.2.5 ning punkti 14 sätestamine aFRR

tüüptingimustes on põhjendatud ja vajalik, et Elering saaks täita REMIT määruse artiklist 15

tulenevaid kohustusi.

5. Kokkuvõte

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis

on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel

ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja)

kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

VÕS § 42 lõige 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele

kommetele.

VÕS § 42 lõige 2 sätestab, et ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega

kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole

lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine

muutub küsitavaks. Tüüptingimust ei vaadelda ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab

lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet.

Konkurentsiamet on Eleringi poolt 23.01.2025 kooskõlastamiseks esitatud käsitsi käivitatava

sageduse taastamise reservi teenuse osutamise tüüptingimuste muudatused ja automaatselt

käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise tüüptingimused läbi töötanud.

Kooskõlastamiseks esitatud käsitsi käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise

tüüptingimuste muudatused ja automaatselt käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse

osutamise tüüptingimused ei ole vastuolus VÕS § 42 lõikes 1 sätestatuga. Samuti ei ole

kooskõlastamiseks esitatud Tüüptingimused vastuolus VÕS § 42 lõikes 2 sätestatuga.

Konkurentsiamet on seisukohal, et Tüüptingimused arvestavad kehtivast seadusandlusest

tulenevate alustega ning ei ole vastuolus EBGL-ist tuleneva regulatsiooniga.

Lisaks on Konkurentsiamet seisukohal, et nimetatud Tüüptingimused ei piira teise lepingupoole

lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et oleks küsitav lepingu eesmärgi

saavutamine. Kooskõlastamiseks esitatud dokumendid on osapoolte õiguste ning kohustuste

osas tasakaalus ning võimaldavad osapooltel realiseerida nii seadusest kui lepingust tulenevaid

õigusi ja kohustusi.

EBGL artikli 7 kohaselt tingimuste ja meetodite väljatöötamise eest vastutavad

põhivõrguettevõtjad peavad need internetis avaldama pärast heakskiitmist pädevate

11 (11)

reguleerivate asutuste poolt või, kui heakskiitu ei ole vaja, siis pärast nende tingimuste ja

meetodite väljatöötamist, välja arvatud juhul, kui selline teave on artikli 11 kohaselt

konfidentsiaalne.

Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 93 lõige 6 punktile 6 ja EBGL artikkel 5 lõige 4

punktile c

otsustan:

kooskõlastada Elering AS poolt 23.01.2025 Konkurentsiametile esitatud käsitsi

käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise tüüptingimuste muudatused ja

automaatselt käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise tüüptingimused

täies ulatuses vastavalt käesoleva otsuse lisale 1 ja 2.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on isikul õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada

30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või

kaebus Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisad: 1. Elering AS KÄSITSI KÄIVITATAVA SAGEDUSE TAASTAMISE RESERVI

TEENUSE OSUTAMISE TÜÜPTINGIMUSED 2. Elering AS AUTOMAATSELT KÄIVITATAVA SAGEDUSE TAASTAMISE

RESERVI TEENUSE OSUTAMISE TÜÜPTINGIMUSED

1(11)

Elering AS

KÄSITSI KÄIVITATAVA SAGEDUSE TAASTAMISE RESERVI TEENUSE

OSUTAMISE TÜÜPTINGIMUSED

1. Üldsätted ............................................................................................................................. 1

2. Mõisted ............................................................................................................................... 2

3. Reguleerimislepingu sõlmimine ja reservüksuse eelkvalifitseerimine .............................. 4

4. Reguleerimsvõimsuse hankimine ....................................................................................... 5

5. Reguleerimisenergia pakkumuste tegemine ....................................................................... 5

6. Reguleerimisteenuse tellimine, kasutamine ja kasutamise lõpetamine .............................. 6

7. Reguleerimisteenuse tehnoloogiaspetsiifilised erisused .................................................... 7

8. Üldnõuded andmevahetusele .............................................................................................. 8

9. Reguleerimispakkumiste hinnastamine .............................................................................. 8

10. Reguleerimisteenuste pakkumiste selgitamine ................................................................... 8

11. Süsteemihalduri õigused ja kohustused .............................................................................. 9

12. Reguleerimisteenuse pakkuja õigused ja kohustused ....................................................... 10

13. Kahju hüvitamine ............................................................................................................. 10

14. Lepingu muutmine ja ülesütlemine .................................................................................. 11

15. Tahteavaldused ................................................................................................................. 12

1. Üldsätted

1.1. Käesolevad “Käsitsi käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise

tüüptingimused” (edaspidi: tüüptingimused) määravad kindlaks Elering AS (edaspidi:

süsteemihaldur) ja reguleerimisteenuse pakkuja õigused ja kohustused

reguleerimispakkumiste tegemisel, reguleerimisteenuse tellimisel, kasutamisel,

kasutamise lõpetamisel ja arvelduse tegemisel.

1.2. Tüüptingimused on Elektrienergia reguleerimisteenuse osutamise lepingu (edaspidi:

leping) lahutamatuks osaks.

1.3. Käesolevad tüüptingimused ei käsitle reguleerimisturu tegevuse peatamise ja taastamise

eeskirjasid vastavalt määruse (EL) 2017/2196 artiklile 36 ja arveldamise eeskirju turu

peatamise puhuks vastavalt määruse (EL) 2017/2196 artiklile 39.

1.4. Tüüptingimused käsitlevad reguleerimisteenuse osutamist käsitsi käivitatavate sageduse

taastamise reservide (inglise keeles: manually activated frequency restoration reserves)

osas.

1.5. Süsteemihaldur kasutab reguleerimisteenust Eesti elektrisüsteemi bilansi tagamiseks,

vastukaubanduseks ning teistele süsteemihalduritele reguleerimisteenuse edastamiseks.

2(11)

1.6. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt esitatavad pakkumised ning nende muudatused

esitatakse süsteemihaldurile viimase poolt määratud ajatsooni arvesse võttes. Kui

süsteemihaldur ei ole määranud teisiti, siis tuleb pakkumised esitada UTC ajas CE(S)T

päeva kohta. Kõik ülejäänud lepingus toodud tähtajad ja kirjeldatud tegevused on

CE(S)T ajas.

1.7. Kui reguleerimisteenuse pakkuja ei ole ise bilansihaldur, tuleb tal turuosalisena esitada

info oma bilansihalduri kohta, kes tagab temale avatud tarne. Süsteemihaldurile tuleb

esitada bilansihalduri nimi ning vastava avatud tarne lepingu algusaeg ja lõppaeg koos

bilansihalduri omapoolse kirjaliku kinnitusega.

1.8. Kui reguleerimisteenuse pakkuja ei ole ise bilansihaldur, tuleb tal tagada oma

bilansihalduriga reguleerimisteenuse aktiveerimise andmevahetus teatades

süsteemihaldurile reguleerimisteenuse pakkumiste kooskõlastuse, infovahetuse ja

arvelduse kontaktid vastavalt kokkuleppele bilansihalduriga.

1.9. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkuja on iseseisev agregaator tuleb reguleerimisteenuse

pakkujal tagada, et tema reguleerimispakkumises osalevad üksnes ressursid, mille kohta

ressursside omanikud on andmevahetusplatvormis andnud volituse.

1.10. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkuja on iseseisev agregaator tuleb reguleerimisteenuse

pakkujal esitada andmed reguleerimisenergia koguste kohta andmevahetusplatvormile

vastavalt andmevahetusplatvormi juhendile ja juhendis sätestatud tähtaegadele.

2. Mõisted

Tüüptingimustes kasutatakse mõisteid õigusaktides sätestatud tähenduses või alljärgnevas

tähenduses:

2.1. Agregaator - juriidiline isik, kes korraldab süsteemihaldurile reguleerimisreservi

pakkumise tegemist tarbimise või tootmisvõimsuste koondamise teel.

2.2. Allareguleerimine - süsteemihalduri poolt täiendava elektrienergia koguse müümine,

mis on tingitud prognoositust väiksemast energia tarbimisest või suuremast energia

tootmisest süsteemis, vajadusest teostada vastukaubandust või kui on ohustatud

elektrisüsteemi varustuskindlus.

2.3. Balti reguleerimisvõimsuse platvorm – Balti süsteemihaldurite ühine platvorm

reguleerimisvõimsuse oksjonite korraldamiseks.

2.4. Bilansihaldur - juriidiline isik, kes on oma bilansiportfelli tagamiseks sõlminud

süsteemihalduriga bilansilepingu elektrituruseaduse (ELTS) ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud korras.

2.5. Eelkvalifitseerimine – protsess valideerimaks reservüksuse või -rühma võimekust

pakkuda nõuetekohast reguleerimisteenust. mFRR eelkvalifitseerimise protsess ja

detailsed nõuded on kirjeldatud Eleringi kodulehel dokumendis „mFRR teenuse

eelkvalifitseerimise protsess ja tehnilised nõuded“.

2.6. Ettevalmistamisaeg – ajavahemik alates süsteemihalduri tellimuse esitamisest

reguleerimisenergia tarnimiseks vastavalt standardtoote tingimustele kuni koormuse

muutmisperioodi alguseni

2.7. Iseseisev agregaator – agregaator, kelle reguleerimisreservi pakkumise üksus ei asu tema

enda bilansihalduri bilansipiirkonnas ning kes esitab reguleerimisreservi pakkumised

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Iseseisvale agregaatorile kohalduvad tüüptingimustes

samad tingimused, mis agregaatorile.

3(11)

2.8. Jagatavus – süsteemihalduri võimalus kasutada üksnes osaliselt reguleerimisenergia või

reguleerimisvõimsuse pakkumusi, mida pakub reguleerimisteenuse osutaja, ja seda nii

käivitatava võimsuse kui ka selle kestuse osas.

2.9. Kauplemisperiood (MTU) - ajavahemik pikkusega viisteist (15) minutit. Päeva esimene

kauplemisperiood on ajavahemik 00.00 kuni 00:15 ja viimane kauplemisperiood on

ajavahemik 23.45 kuni 00.00 (CE(S)T, kui pole määratud teisiti).

2.10. Kehtivusaeg – ajavahemik, mille jooksul võib käivitada reguleerimisteenuse osutaja

tehtud reguleerimisenergia pakkumuse ja mille jooksul on tagatud toote kõigi näitajate

nõuetekohased väärtused. Kehtivusaeg on määratud kehtivuse algus- ja lõppajaga.

2.11. LER (Limited Energy Resource) reservüksus – reservüksus, mis ei ole eelkvalifitseeritud

võimsusel ilma täiendava laetuse haldamise protsessita suuteline teenust katkematult

täismahus vähemalt kahe tunni jooksul pakkuma.

2.12. MARI (Manually Activated Reserves Initiative) – üle-Euroopaline käsitsi käivitatavate

sageduse taastamise reservide platvorm mFRR standardtoodete vahetamiseks.

2.13. mFRR - käsitsi käivitatav sageduse taastamise reserv

2.14. Muutmisperiood – ajavahemik, mis on määratletud oma kindlaksmääratud alguspunkti

ja kestusega, mille jooksul sisend- ja/või väljundaktiivvõimsust suurendatakse või

vähendatakse.

2.15. Reguleerimisenergia – reguleerimisteenuse pakkujalt ostetav või temale müüdav

elektrienergia, mida süsteemihaldur kasutab süsteemi tasakaalustamiseks ja mis

tarnitakse vastavalt käesolevas dokumendis ja standardtoodetes sätestatud nõuetele.

2.16. Reguleerimisteenuse avamisaeg – ajahetk, millest alates saab standardtoote kohta

reguleerimisteenuse pakkumusi esitada ja/või ajakohastada.

2.17. Reguleerimisteenuse pakkuja (BSP) – juriidilisest isikust tootja, tarbija, agregaator või

iseseisev agregaator, kes pakub süsteemihaldurile reguleerimislepingu alusel

reguleerimisteenust.

2.18. Reguleerimisteenuse sulgemisaeg - ajahetk, millest alates ei tohi enam standardtoote

kohta reguleerimisteenuse pakkumusi esitada ega ajakohastada.

2.19. Reguleerimisteenuse tellimus - süsteemihalduri poolt reguleerimisteenuse pakkujale

edastatud tellimus reguleerimisreservi käivitamiseks vastavalt standardtootes ja/või

tehnilistes tingimustes sätestatud tingimustele.

2.20. Reguleerimisteenused - teenused, mis hõlmavad kas reguleerimisenergiat või -võimsust

või mõlemat.

2.21. Reguleerimisvõimsus – reservvõimsuse maht, mida reguleerimisteenuse pakkuja hoiab

vastavalt kokkuleppele ja mille kohta on reguleerimisteenuse pakkuja nõustunud

süsteemihaldurile energiapakkumusi tegema vastavas mahus ja lepingu kestuse ajal.

2.22. Reserve pakkuv rühm ehk reservrühm - rohkem kui ühte ühenduspunkti ühendatud

koondtootja, koondtarbija ja/või reserve pakkuvate üksuste rühm, mis täidab sageduse

hoidmise reservide, sageduse taastamise reservide või asendusreservide nõudeid.

2.23. Reserve pakkuv üksus ehk reservüksus – kas üks ühisesse ühenduspunkti ühendatud

tootmismoodul ja/või tarbimisüksus või koondtootja või koondtarbija, mis täidab

sageduse hoidmise reservide, sageduse taastamise reservide või asendusreservide

nõudeid.

2.24. SCADA (Supervisory Control and Data Acquisition) - arvutisüsteemide ja sidevõrkude

abil toimuv elektrivõrgu tehniliste protsesside jälgimise ja juhtimise süsteem.

2.25. Seadeväärtus – tootmis- või tarbimisüksuse netoväljundvõimsuse sättepunkt

vaadeldavas turuühikus ilma reguleerimisteta.

2.26. Seiskamisaeg - ajavahemik koormuse muutumiseks täismahus tarnest kuni

seadeväärtuseni või täismahus loobumisest tagasi seadeväärtuseni.

4(11)

2.27. Standardtoode – ühtlustatud reguleerimistoode reguleerimisteenuste vahetamiseks, nagu

selle on määratlenud koos kõik põhivõrguettevõtjad. Standardtoodete parameetrid on

kirjeldatud standardtoote tingimustes.

2.28. Sätteväärtus – tootmis- või tarbimisüksuse netoväljundvõimsuse sättepunkt vaadeldavas

turuühikus arvestades süsteemihalduri reguleerimistellimust

2.29. Tarbimisüksus - üksus, mis tarbib elektrienergiat ja on ühendatud ühes või mitmes

ühenduspunktis ülekande- või jaotusvõrku. Jaotusvõrk ja/või tootmismooduli

abiseadmed ei moodusta tarbimisüksust.

2.30. Tarneaeg- ajavahemik, mille jooksul reguleerimisteenuse pakkuja teostab

reguleerimisenergia tarnet süsteemihalduri tellimuse alusel täismahus.

2.31. Täieliku käivitumise aeg - ajavahemik alates süsteemihalduri tellimuse esitamisest

reguleerimisenergia tarnimiseks vastavalt standardtoote tingimustele kuni asjaomase

toote täismahus tarne saavutamiseni.

2.32. Võimsusturu reeglid – Balti süsteemihaldurite poolt välja töötatud ja regulaatorite poolt

heaks kiidetud Balti ühise reservide võimsusturu reeglistik. Balti võimsuste arvutamise

ala süsteemihaldurite metoodika vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195

artikli 41(1) sisule ning Balti süsteemihaldurite metoodika vastavalt Euroopa Komisjoni

määruse (EU) 2017/2195 artiklite 33(1) ja 38(1) sisule. Kehtivad metoodikad on

avalikustatud Eleringi veebilehel.

2.33. Ühendav süsteemihaldur - süsteemihaldur, kes korraldab tegevust piirkonnas, milles

reguleerimisteenuse pakkujad ja bilansihaldurid peavad täitma tüüptingimusi.

2.34. Ülesreguleerimine - süsteemihalduri poolt täiendava energiakoguse ostmine, mis on

tingitud prognoositust suuremast energia tarbimisest või väiksemast energia tootmisest

süsteemis, tootmisvõimsuse ootamatust väljalülitumisest, vajadusest teostada

vastukaubandust või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus.

3. Reguleerimislepingu sõlmimine ja reservüksuse eelkvalifitseerimine

3.1. Süsteemihaldur sõlmib reguleerimisteenuse pakkujaga lepingu, kui:

3.1.1. süsteemihaldur on reguleerimisteenuse pakkuja suhtes ühendav süsteemihaldur;

3.1.2. reguleerimisteenuse pakkuja poolt pakutava toote asukoht on süsteemihalduri

juhtimispiirkonnas;

3.1.3. reguleerimisteenuse pakkuja on bilansihaldur või tal on kirjalik kokkulepe

bilansihalduriga, kes tagab talle avatud tarne;

3.2. Süsteemihaldur eelkvalifitseerib reservüksuse kui:

3.2.1. reguleerimisteenuse pakkuja kinnitab, et pakutav toode vastab standardtoote

tingimustele ja teenust pakkuv reservüksus/-rühm on edukalt läbinud

eelkvlifitseerimise protsessi.

3.2.1.1. eelkvalifitseeritud staatus kehtib 5 aastat;

3.2.1.2. tehniliste muudatuste korral eelkvalifitseeritud reservüksuses või selle

juhtsüsteemis teavitab reguleerimisteenuse pakkuja enne muudatuse tegemist

süsteemihaldurit, kes hindab kas vastava muudatuse tegemisel on vajalik uuesti

läbida eelkvalifitseerimise protsess;

3.2.1.3. eelkvalifitseerimise protsess ja tehnilised nõuded on kirjeldatud süsteemihalduri

kodulehel dokumendis „mFRR teenuse eelkvalifitseerimise protsess ja tehnilised

nõuded“.

3.2.1.4. reguleerimisteenuse pakkuja tagab ning tõendab kõigi nõuete täitmise

reguleerimisteenuse pakkumiseks andmevahetusel, käivitamisel,

reguleerimisenergia tarnel, tarne lõpetamisel ja arveldusel.

5(11)

4. Reguleerimsvõimsuse hankimine

4.1. Reguleerimisteenuse pakkuja edastab reguleerimisvõimsuse pakkumused ühendavale

süsteemihaldurile. Pakkumusi saab esitada ainult varasemalt eelkvalifitseeritud varade

kohta.

4.1.1. pakutav reguleerimisteenus peab vastama kõikidele standardtoote tehnilistele

tingimustele ning pakkumus tuleb esitada süsteemihalduri poolt ette antud formaadis

ja edastada süsteemihalduri poolt ette antud viisil;

4.1.2. reguleerimisvõimsuse pakkumuste alumine hinnapiir on 0 ning ülemine hinnapiir

võrdne päev-ette elektribörsi hinnapiiriga;

4.1.3. reguleerimisvõimsuse pakkumuste esitamise juhend, sõnumistandardid ja nõuded

andmevahetusele avaldatakse juhendis „Reguleerimisvõimsuse pakkumuste

esitamine“ Eleringi kodulehel: www.elering.ee.

4.2. Reguleerimisvõimsuse pakkumusi saab esitada ja ajakohastada alates mFRR

reguleerimisvõimsuse pakkumuste avamisajast kuni sulgemisajani.

4.3. Kehtivaks loetakse viimane peale reguleerimisvõimsuse pakkumuste avamisaega ja

enne sulgemisaega esitatud korrektne pakkumus, mis vastab kõigile standardtoote

tingimustele ja andmevahetuse nõuetele.

4.4. Süsteemihaldur edastab reguleerimisvõimsuse sulgemisajaks temale esitatud

reguleerimisvõimsuse pakkumused ühtsele Balti reguleerimisvõimsuse platvormile.

4.5. Balti reguleerimisvõimsuse platvorm leiab edukad võimsusturu pakkumused vastavalt

Võimsusturu reeglitele ning edastab need koos arveldushindadega (clearing price)

ühendavale süsteemihaldurile.

4.6. Süsteemihaldur teavitab reguleerimisteenuse pakkujat tema esitatud pakkumuste

staatustest – millised pakkumused võeti millises mahus vastu.

4.7. Edukatel reguleerimisvõimsuse pakkujatel on kohustus esmaseks energiapakkumuse

tähtajaks vastavalt vastu võetud võimsuspakkumusele teha reguleermisenergia

pakkumusi. Võimsuspakkumustele vastavad mFRR energiapakkumused peavad olema

nii otse- kui ka planeeritud käivitust võimaldava käivitustüübiga.

4.8. Edukal reguleerimisvõimsuse pakkujal on lubatud reguleerimisenergia pakkumise

kohustust EBGL artikkel 34 kohaselt teisele vaadeldava standardtootega

eelkvalifitseeritud reguleerimisteenuse pakkujale üle anda. mFRR toote võimsusturu

kohustust on EBGL artikkel 34 erandi kehtivuse ajal lubatud üle anda ainult

süsteemihalduri juhtimispiirkonna siseselt.

4.9. Kui reguleerimisteenuse pakkuja ei esita eduka võimsuspakkumuse kohta kohustuslikku

energiapakkumust, ei anna oma kohustust vastavalt punktile 4.8 üle või mingil põhjusel

ei käivita reservüksust peale süsteemihalduri tellimust vastava standardtoote tingimuste

kohaselt, loetakse võimsusturul võetud kohustus (osaliselt või täielikult) täitmata jäetuks

4.9.1. Võimsuspakkumuse selle osa eest, mille kohta energiapakkumusi ei tehtud, kohustust

üle ei antud ja/või mida nõuetekohaselt ei käivitatud, tasu ei maksta;

4.9.2. Süsteemihalduril on õigus küsida kompensatsiooni punktis 4.9 kirjeldatud rikkumise

eest ning korduva või tahtliku rikkumise korral peatada pakkuja reservüksuste

eelkvalifitseeritud staatus;

4.9.2.1. Kompensatsiooni suurus leitakse korrutades võimsusturu kohustuse täitmata

jäetud osa vastava turuühiku vastava mFRR toote Eesti hinnapiirkonna

kahekordse marginaalhinnaga, kuid mitte vähem kui antud turuühiku elektribörsi

päev-ette hind.

5. Reguleerimisenergia pakkumuste tegemine

6(11)

5.1. Reguleerimisteenuse pakkuja edastab reguleerimisenergia pakkumused ühendavale

süsteemihaldurile. Pakkumusi saab esitada ainult varasemalt eelkvalifitseeritud varade

kohta.

5.2. Reguleerimisenergia pakkumusi saab esitada ja ajakohastada alates reguleerimisenergia

pakkumuste avamisajast kuni sulgemisajani.

5.3. Reguleerimisenergia pakkumuste hind peab vastama komisjoni määruse (EL)

2017/2195 artikkel 30(1) kohasele üle-euroopalisele metoodikale “The methodology for

pricing balancing energy and cross-zonal capacity used for the exchange of balancing

energy or operating the imbalance netting process in accordance with Article 30(1) of

Commission Regulation (EU) 2017/2195 establishing a guideline on electricity

balancing”.Reguleerimisenergia pakkumus tuleb esitada süsteemihalduri poolt ette

antud formaadis ja edastada süsteemihalduri poolt ette antud viisil enne vastava

standardtoote pakkumuste sulgemisaega. Reguleerimisenergia pakkumuste juhend,

sõnumistandardid ja nõuded andmevahetusele ja on toodud juhendis

„Reguleerimisenergia pakkumuste esitamine ja käivitamine“, mis on avaldatud Eleringi

kodulehel: www.elering.ee

5.4. Kehtivaks loetakse viimane peale avamisaega ja enne sulgemisaega esitatud korrektses

formaadis süsteemihalduri aktsepteeritud reguleerimisenergia pakkumuse versioon.

5.5. Reguleerimisteenuse pakkuja vastutab täielikult esitatud pakkumuse õigsuse eest,

süsteemihaldur ei ole kohustatud kontrollima ega vastuta pakkumuse üle-Euroopalise

mFRR energiaplatvormile MARI edastamisel selle sisu eest.

5.6. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt esitatud pakkumised edastab süsteemihaldur üle-

Euroopalise mFRR platvormile MARI, mille käivitamise optimeerimise funktsioon

leiab kõige optimaalsemad pakkumused reguleerimisenergia nõudluse katmiseks.

5.7. Juhul kui selgub, et tehnilistel põhjustel ei ole esitatud reguleerimisteenuse pakkumust

võimalik kas osaliselt või täielikult käivitada ja reguleerimisenergia sulgemisaeg on

möödunud, siis on reguleerimisteenuse pakkuja kohustatud sellest koheselt

süsteemihaldurit informeerima saates süsteemihaldurile teate eelpool kirjeldatud

muutuse kohta süsteemihalduri poolt ette antud formaadis ja viisil. Süsteemihaldur

aktsepteerib reguleerimisenergia sulgemisaja järgselt esitatud muudatusi üksnes juhul

kui on saanud MARI platvormilt sellekohase kinnituse.

6. Reguleerimisteenuse tellimine, kasutamine ja kasutamise lõpetamine

6.1. Reguleerimisenergia pakkumuse käivitamisel muudetakse kauplemisperioodi sees

reguleerimisteenuse pakkuja võimsust (koormusnivood);

6.1.1. Kui reguleerimisteenuse pakkuja reguleerib tootja või koondatud tootmisvõimsuste

poolt võrku antavat koormusnivood suuremaks (teostab ülesreguleerimise) loetakse

aktiveeritud pakkumine elektrienergia müügiks süsteemihaldurile. Kui

reguleerimisteenuse pakkuja reguleerib tootja või koondatud tootmisvõimsuste poolt

võrku antavat koormusnivood väiksemaks (teostab allareguleerimise), loetakse

aktiveeritud pakkumine elektrienergia müügiks reguleerimisteenuse pakkujale;

6.1.2. Kui reguleerimisteenuse pakkuja reguleerib koondatud tarbimisvõimsuste poolt

võrgust võetavat koormusnivood suuremaks (teostab allareguleerimise) loetakse

aktiveeritud pakkumine elektrienergia müügiks reguleerimisteenuse pakkujale. Kui

reguleerimisteenuse pakkuja reguleerib koondatud tarbimisvõimsuste poolt võrgust

võetavat koormusnivood väiksemaks (teostab ülesreguleerimise), loetakse

aktiveeritud pakkumine elektrienergia müügiks süsteemihaldurile.

6.2. Süsteemihaldur saab kauplemisperioodi kohta tellimuse esitada pakkumuse kehtivusaja

jooksul, arvestades pakkumust ja standardtoote tehnilisi tingimusi.

7(11)

Reguleerimispakkumise käivitamiseks esitab süsteemihaldur reguleerimisteenuse

pakkujale reguleerimisteenuse tellimuse käivitussõnumi näol.

6.3. Reguleerimisteenus käivitatakse süsteemihalduri poolt tellitud mahus standardtoote

tehnilistel tingimustel.

6.4. Pakkumine loetakse käivitatuks alates süsteemihalduri käivitussõnumis märgitud

käivitamise algusajast.

6.5. Kui reservüksus või -grupp pakub paralleelselt mitut reguleerimisteenust, peab olema

tagatud, et kõigi pakutavate toodete tehnilised nõuded, eelkõige muutmisperiood, on

täidetud.

6.6. Süsteemihalduri SCADA-sse edastatavatel signaalidel peavad olema üksteisest eristatud

kõik pakutavad reguleerimisteenused.

6.7. Süsteemihaldur ei saada eraldi reguleerimisteenuse lõpetamissõnumit. Tellimise

lõpetamine tuleneb käivitamissõnumis toodud reguleerimisenergia tarne lõpuajast.

7. Reguleerimisteenuse tehnoloogiaspetsiifilised erisused

7.1. Kui Reguleerimisteenuse pakkuja on agregaator, sealhulgas iseseisev agregaator või

tarbimisüksus, siis kehtivad reguleerimisteenuse osutamise tehniliste tingimuste osas

järgnevad erisused:

7.1.1. Reguleerimisteenuse pakkuja edastab süsteemihaldurile täiendavalt järgnevad

andmed, mis edastatakse süsteemihalduri poolt etteantud viisil:

7.1.1.1. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt juhitavate punktide summaarse

väljundaktiivvõimsuse reaalajale lähedasel ajahetkel;

7.1.1.2. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt käivitatud reguleerimisteenuse

väljundvõimsuse koguse prognoosi. Prognoos saadakse juhitavate

reguleerimisvõimsuste iseloomust tulenevat muutumist ning nende roteerimist

arvesse võttes;

7.1.1.3. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt maksimaalset võimalikku

reguleerimisteenuse käivitatavat kogust reaalajale lähedasel ajahetkel.

7.1.2. Reguleerimisteenuse pakkuja kohustus on tagada, et tal on olemas kõikide oma

reguleeritavate klientide nõusolekud lepingu täitmiseks.

7.2. Kui Reguleerimisteenuse pakkuja kasutab limiteeritud energiaallikal (LER) põhinevat

reservüksust või -rühma, siis antud üksuse või rühma osas rakenduvad

eelkvalifitseerimise dokumendis kirjeldatud erinõuded. Seda nii eelkvalifitseerimise

juures kui ka reguleerimisteenust pakkudes.

7.3. Kui Reguleerimisteenuse pakkuja kasutab reservüksust või -gruppi, mille

väljundvõimsus sõltub välistest tingimustest ning ei suuda seetõttu garanteeritult

stabiilset seadeväärtust turuühiku lõikes hoida (üldiselt tuule-/päikeseenergial

põhinevad reservüksused), siis kehtivad reguleerimisteenuse osutamise tehniliste

tingimuste osas järgnevad erisused:

7.3.1. Reguleerimine peab toimuma lühiajalise väljundvõimsuse prognoosi suhtes, mida

edastatakse pidevalt süsteemihalduri SCADAsse või mittereaalajas resolutsiooniga

vähemalt 10s süsteemihalduri infosüsteemidesse;

7.3.2. Reguleerimisteenuse pakkuja peab reservüksuse või -rühma väljundvõimsust hoidma

nii stabiilselt kui tehniliselt võimalik leitud sätteväärtuse juures;

7.3.3. Reguleerimisteenuse pakkuja peab reguleerimisvõimsuse turul osalemiseks

süsteemihalduriga kooskõlastama strateegia, millega on tagatud võimsusturu

kohustuse täitmine.

8(11)

8. Üldnõuded andmevahetusele

8.1. Igasugune andmevahetus, nii reaalajas kui mittereaalajas, toimub süsteemihalduri poolt

defineeritud viisil ja formaadis.

8.2. Mittereaalaja andmevahetus süsteemihalduri bilansihaldustarkvaraga toimub xml-

sõnumeid kasutades

8.2.1. Andmevahetus bilansihaldussüsteemiga toimub kasutades veebiliidest või ECP/EDX

platvormi;

8.2.2. Sõnumitele esitatavad nõuded ja ülesehitus on kätte saadavad süsteemihalduri

kodulehel.

8.3. Reaalaja andmevahetus toimub süsteemihalduri SCADAga või süsteemihalduriga

kokkuleppel perioodse andmeedastuse näol, kus esitatakse 10 sekundi resolutsiooniga

vastavate mõõtepunktide info.

9. Reguleerimispakkumiste hinnastamine

9.1. Balti reguleerimisteenuste võimsusturul edukaks osutunud mFRR pakkumuste eest

maksab süsteemihaldur marginaalhinda ehk antud turuühikul hinnapiirkonnas kõige

kõrgema hinnaga vastu võetud standardtoote pakkumuse hinda. Marginaalhind leitakse

järgmistele käsitsi käivitatava sageduse taastamise reservi toodetele:

9.1.1. mFRR (allareguleerimine)

9.1.2. mFRR (ülesreguleerimine)

9.2. Reguleerimisteenuste energiaturul käivitatud pakkumuste hinnad arvutatakse

marginaalhinna põhimõttel. Käivitatavad pakkumused valitakse ja marginaalhind

leitakse vastava üle-Euroopalise reguleerimisteenuse platvormi MARI poolt ja/või

kohaliku turu vaates, kui üle-Euroopaline platvorm ei ole kättesaadav.

Reguleerimisenergia maksimaalne ja minimaalne hind on võrdne reguleerimisplatvormi

MARI minimaalse ja maksimaalse hinnaga.

9.3. Süsteemihaldur ja reguleerimisteenuse pakkuja v.a. iseseisvev agregaator arveldavad

reguleerimisteenuse elektrienergia eest kasutades punktis 9.2 arvutatud hinda.

9.4. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkujaks on iseseisev agregaator, arveldavad

süsteemihaldur ja reguleerimisteenuse pakkuja reguleerimisteenuse elektrienergia eest

punktis 9.2 toodud hinna ning Eesti päev-ette hinnapiirkonna hinna erinevuse alusel.

Reguleerimisteen use suund:

Ülesreguleerimine Allareguleerimine

Reguleerimisteen use hind:

>0 <0 >0 <0

Rahavood: Süsteemihaldur tasub reguleerimisteen use pakkujale

Reguleerimisteen use pakkuja tasub süsteemihaldurile

Reguleerimisteen use pakkuja tasub süsteemihaldurile

Süsteemihaldur tasub reguleerimisteen use pakkujale

10. Reguleerimisteenuste pakkumiste selgitamine

10.1. Reguleerimisteenuse energiapõhised pakkumised selgitatakse vastavalt

süsteemihalduripoolse reguleerimisteenuse tellimusele.

9(11)

10.2. Süsteemihaldur arvutab iga selgitusperioodi kohta reguleerimisteenuse pakkuja poolt

müüdud ja ostetud reguleerimisenergia koguse ühe (1) kWh täpsusega ja maksumuse

(EUR) sajandiku täpsusega.

10.3. Reguleerimisteenuse elektrienergia kogus (MWh) saadakse, kui korrutatakse omavahel

reguleerimistellimuses toodud võimsus (MW) ja ajaline kestvus (h).

10.4. Reguleerimisteenuse elektrienergia maksumus (EUR) saadakse, kui korrutatakse

omavahel punktis 10.3 arvutatud kogus ning punktis 9.2 arvutatud hind.

10.5. Süsteemihaldur esitab reguleerimisteenuse pakkujale aruande(d) eelmisel päeval tehtud

reguleerimistellimuste kohta hiljemalt järgneva päeva kella 12.00-ks.

10.6. Süsteemihalduri ja reguleerimisteenuse pakkuja vaheliste erimeelsuste tekkimisel

tuginetakse elektrooniliselt edastatud andmevahetuse sõnumitele.

10.7. Reguleerimisteenuse pakkuja valideerib ning vajadusel esitab süsteemihaldurile

tagasiside punktis 10.5 süsteemihalduri poolt saadetud reguleerimisteenuse aruandes

toodud kogustele hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Juhul kui reguleerimisteenuse

pakkuja jätab süsteemihaldurile tagasiside andmata, loetakse kogused kinnitatuks.

10.8. Süsteemihaldur võtab reguleerimisteenuse pakkuja poolt reguleerimistellimuse kohaselt

müüdud ja ostetud reguleerimisenergia koguse arvesse reguleerimisteenuse pakkuja

bilansihalduri bilansiaruandes v.a. arvatud juhul kui reguleerimisteenuse pakkuja on

iseseisev agregaator.

10.9. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkuja on iseseisev agregaator tuleb reguleerimisteenuse

pakkujal esitada andmed reguleerimisenergia koguste kohta andmevahetusplatvormile

vastavalt andmevahetusplatvormi juhendile ja juhendis sätestatud tähtaegadele.

10.10. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkujaks on iseseisev agregaator, võtab süsteemihaldur

reguleerimisteenuse pakkuja poolt müüdud ja ostetud reguleerimisenergia koguse

arvesse reguleerimispakkumises osalenud ressursi bilansihalduri bilansiaruandes ning

reguleerimisteenuse pakkuja ebabilansi reguleerimisteenuse pakkuja bilansihalduri

bilansiaruandes.

10.11. Süsteemihaldur esitab reguleerimisteenuse pakkumise andmed arveldusse iga kuu

hiljemalt kaheksandaks (8.) kuupäevaks.

11. Süsteemihalduri õigused ja kohustused

11.1. Süsteemihaldur on kohustatud:

11.1.1. tagama igal ajahetkel süsteemi varustuskindluse ja bilansi;

11.1.2. korraldama reguleerimisteenuse pakkujaga reguleerimispakkumiste selgitamise ja

sellega seotud infovahetuse;

11.1.3. järgima oma kohustuste täitmiseks vajalikku elektrienergiat ja reguleerimisvõimsust

ostes ning asjakohaseid teenuseid kasutades vabaturupõhimõtteid ja turuosaliste

võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet;

11.1.4. hoidma lepingu kehtivuse ajal, samuti pärast lepingu lõppemist saladuses seoses

lepingu sõlmimisega ja selle täitmisega talle reguleerimisteenuse pakkuja kohta

teatavaks saanud mistahes teavet, mille avaldamine võib kahjustada viimase huve või

mille saladuses hoidmise vastu reguleerimisteenuse pakkujal eeldatavalt on või võib

olla huvi;

11.1.5. tasuma kõik lepingus ettenähtud maksed tähtajaks.

11.2. Süsteemihalduril on õigus:

11.2.1. käivitada pakkumusi;

10(11)

11.2.2. muuta reguleerimisenergia pakkumus teistele süsteemihalduritele mittekättesaadavaks

komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artikkel 29 (14) alusel juhul kui see on vajalik

süsteemi töökindluse tagamiseks;

11.2.3. kontrollida reguleerimisteenuse pakkuja poolt pakutud toote vastavust standardtoote

tingimustele;

11.2.4. küsida selgitusi pakkumuste kohta komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artikkel 15

alusel süsteemihaldurile määratud kohustuste täitmiseks;

11.2.5. jagada lepingu sõlmimisega ja täitmisega reguleerimisteenuse pakkuja kohta teatavaks

saanud mistahes teavet komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artiklis 15 nimetatud ja

sealhulgas kolmandatele osapooltele kui see on vajalik käesoleva lepingu täitmiseks

või õigusaktidest sealhulgas komisjoni määrusest (EL) 1227/2011, tulenevalt

kohustuslik;

11.2.6. võtta tagasi reservüksuse (või -rühma) eelkvalifitseeritud staatus kui see ei täida

reguleerimislepingus või tüüptingimustes sätestatud nõudeid teenuse pakkumiseks;

11.2.7. andmete manipuleerimise või tahtliku valeandmete esitamise korral keelduda pakkuja

kõigi reservüksuste eelkvalifitseerimisest ja/või võtta tagasi pakkuja varasemalt

eelkvalifitseeritud üksuste eelkvalifitseeritud staatus;

11.2.8. muuta lepingus sätestatud infovahetuse infotehnoloogilisi lahendusi mõistlikul viisil,

nõuda reguleerimisteenuse pakkujalt valmisolekut nimetatud muutusteks

süsteemihalduri poolt seatud tähtajaks, teatades sellest reguleerimisteenuse pakkujale

mõistliku aja ette.

12. Reguleerimisteenuse pakkuja õigused ja kohustused

12.1. Reguleerimisteenuse pakkuja on kohustatud:

12.1.1. tagama, et tal on olemas kõikide oma reguleeritavate klientide nõusolekud Lepingu

täitmiseks;

12.1.2. vastama süsteemihalduri reguleerimisteenuse või selle pakkumustega seotud

päringutele mõistliku aja jooksul. Mõistlikuks ajaks loetakse 5 tööpäeva. Tähtaja

ületamisel on süsteemihalduril õigus peatada reservüksus(t)e eelkvalifitseeritud

staatus.

12.2. Reguleerimisteenuse pakkujal on õigus:

12.2.1. Vaidlustada süsteemihalduri edastatud käivitamiste raportit hiljemalt 2 tööpäeva

jooksul raporti esitamisest;

12.2.2. Taotleda pakkumuse tühistamist või vähendamist peale pakkumiste esitamise

sulgemisaega ainult tehnilisest põhjusest tulenevalt, informeerides sellest

süsteemihaldurit koheselt vastavalt punktile 5.7.

13. Kahju hüvitamine

13.1. Pool hüvitab teisele poolele lepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega või

mittekohase täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju lepinguga ettenähtud juhtudel

ja korras.

13.2. Pool peab tekkinud kahjust teadasaamisest mõistliku aja jooksul teatama teisele poolele

kirjalikult kahju arvatava suuruse ja kahju hüvitamise aluse, sealhulgas kahju olemasolu

ja suurust tõendavad dokumendid.

13.3. Pool peab vaatama teise poole kahjunõude läbi ja hüvitama nõudes märgitud kahju

kolmekümne (30) päeva jooksul kahjunõude ja punktis 13.2 loetletud dokumentide

11(11)

saamisest või kahjunõude mittetunnistamisel esitama sama tähtaja jooksul kirjalikult

oma motiveeritud vastuväited.

14. Konfidentsiaalsus

14.1. Pooled kohustuvad Lepingu kehtivuse ajal ning pärast Lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki neile seoses Lepingu täitmisega

teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustuvad Pooled hoidma

konfidentsiaalsena andmeid, mis on teisele poolele tehtud kättesaadavaks seoses

reguleerimisturu pakkumiste esitamisega ja käesoleva Lepingu täitmisega. Lisaks

eeltoodule tuleb konfidentsiaalsena käsitleda mistahes muid andmeid, mille

konfidentsiaalsena hoidmise vastu on Pooltel eeldatavalt õigustatud huvi.

14.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid

Poole eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, va

Lepingu p 11.2.5 nimetatud kolmandatele osapooltele. Lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poolte audiitoritele,

advokaatidele, pankadele, järelevalveasutustele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest

tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pooled on teadlikud, et Leping on

avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

14.3. Pooled kohustuvad rakendama piisavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi

turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata

muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

14.4. Pooled kohustuvad kasutama konfidentsiaalset teavet ainult Lepingu täitmise eesmärgil.

Sealhulgas on keelatud teabe kasutamine enda või kolmanda isiku huvides eesmärgil,

mis väljub Lepingu raamest.

14.5. Muuhulgas kohustuvad Pooled tagama, et nende esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid

ning muud isikud, keda oma kohustuste täitmisel kasutatakse, oleksid käesolevas

Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud

isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

14.6. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

15. Lepingu muutmine ja ülesütlemine

15.1. Lepingut saab muuta poolte kirjalikul kokkuleppel või muudel lepingus või õigusaktides

ettenähtud alustel. Süsteemihalduril on õigus ühepoolselt muuta tüüptingimusi ja

standardtoote tingimusi järgides tüüptingimuste ühepoolseks muutmiseks seaduses

sätestatud korda.

15.2. Tüüptingimuste ja standardtoote tingimuste muutmisest teatab süsteemihaldur

reguleerimisteenuse pakkujat kirjalikult. Muudetud tüüptingimused avaldab

süsteemihaldur oma veebilehel. Süsteemihaldur kohustub reguleerimisteenuse pakkuja

nõudmisel andma selgitusi muudatuste kohta.

15.3. Mistahes ajahetkel kehtivad süsteemihalduri tüüptingimused ja standardtoote

tingimused on lepingu, sealhulgas kõigi selle olemasolevate ja tulevaste lisade, osade,

muudatuste ja täienduste lahutamatuks osaks, sõltumata nende vahetust lisamisest

lepingule.

15.4. Poolel on õigus leping üles öelda, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingust

tulenevaid kohustusi ning seda rikkumist ei ole heastatud selleks antud mõistliku aja

jooksul. Sellisel juhul peab pool teisele poolele lepingu ülesütlemise soovist kirjalikult

vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette teatama.

12(11)

15.5. Reguleerimisteenuse pakkujal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest

süsteemihaldurile kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette.

15.6. Pool võib lepingu üles öelda ainult kalendrikuu vahetuse seisuga.

15.7. Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel, kaasa arvatud lepingu kehtetus, kohaldatakse ka

pärast lepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte

õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. Eelmises lauses sätestatu kehtib iseäranis

sätete kohta, mis määravad pooltevaheliste vaidluste lahendamise, lepingu sätete

tõlgendamise viisi, konfidentsiaalsuse ning poolte vastutuse ja kahju hüvitamise. Samuti

tuleb sõltumata lepingu lõppemisest täita kõik lõppemise hetkeks juba tekkinud

kohustused, sealhulgas tasuda kõik sissenõutavaks muutunud või lepingu kehtivuse ajal

toimunud sündmuse tulemusena pärast lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud

maksed vastavalt lepingule.

16. Tahteavaldused

16.1. Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, siis kõik lepingu täitmisega või lepingust

tulenevate vaidlustega seotud teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud

tahteavaldused, samuti muu teave (edaspidi: tahteavaldus) loetakse ametlikult ja

kooskõlas lepinguga esitatuks, kui tahteavaldus on edastatud kirja, elektronposti või

muu elektroonilise kanali (nt spetsiaalne infotehnoloogiline lahendus) kaudu saadetud

või telefoni teel lepingus märgitud või teisele poolele kirjalikult teatatud

kontaktaadressidel või –numbritel.

16.2. Teade loetakse kätte antuks, kui:

16.2.1. teade on saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga;

16.2.2. elektronposti või muu elektroonilise kanali kaudu saadetud lähetus on registreeritud

tehnoloogiliselt;

16.2.3. telefonikõne on salvestatud.

16.3. Kõik tahteavaldused loetakse kehtivalt ja poolte jaoks siduvalt antuks üksnes siis, kui

need on tehtud poole poolt otseselt selleks volitatud isikute poolt.

16.4. Lepingule allakirjutamisega annavad Pooled nõusoleku bilansivastutusega seotud

kõnede salvestamiseks ning kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud

korralduste või muude reguleerimisteenuse pakkuja poolt tehtud toimingute

tõendamiseks.

1(11)

Elering AS

AUTOMAATSELT KÄIVITATAVA SAGEDUSE TAASTAMISE RESERVI

TEENUSE OSUTAMISE TÜÜPTINGIMUSED

1. Üldsätted ............................................................................................................................. 1

2. Mõisted ............................................................................................................................... 2

3. Reguleerimislepingu sõlmimine ja reservüksuse eelkvalifitseerimine .............................. 4

4. Reguleerimsvõimsuse hankimine ....................................................................................... 5

5. Reguleerimisenergia pakkumuste tegemine ....................................................................... 6

6. Reguleerimisteenuse tellimine, kasutamine ja kasutamise lõpetamine .............................. 6

7. Reguleerimisteenuse tehnoloogiaspetsiifilised erisused .................................................... 7

8. Üldnõuded andmevahetusele .............................................................................................. 8

9. Reguleerimispakkumiste hinnastamine .............................................................................. 8

10. Reguleerimisteenuste pakkumiste selgitamine ................................................................... 9

11. Süsteemihalduri õigused ja kohustused ............................................................................ 10

12. Reguleerimisteenuse pakkuja õigused ja kohustused ....................................................... 10

13. Kahju hüvitamine ............................................................................................................. 11

14. Lepingu muutmine ja ülesütlemine .................................................................................. 12

15. Tahteavaldused ................................................................................................................. 12

1. Üldsätted

1.1. Käesolevad “Automaatselt käivitatava sageduse taastamise reservi teenuse osutamise

tüüptingimused” (edaspidi: tüüptingimused) määravad kindlaks Elering AS (edaspidi:

süsteemihaldur) ja reguleerimisteenuse pakkuja õigused ja kohustused

reguleerimispakkumiste tegemisel, reguleerimisteenuse tellimisel, kasutamisel,

kasutamise lõpetamisel ja arvelduse tegemisel.

1.2. Tüüptingimused on Elektrienergia reguleerimisteenuse osutamise lepingu (edaspidi:

leping) lahutamatuks osaks.

1.3. Käesolevad tüüptingimused ei käsitle reguleerimisturu tegevuse peatamise ja taastamise

eeskirjasid vastavalt määruse (EL) 2017/2196 artiklile 36 ja arveldamise eeskirju turu

peatamise puhuks vastavalt määruse (EL) 2017/2196 artiklile 39.

1.4. Tüüptingimused käsitlevad reguleerimisteenuse osutamist automaatselt käivitatavate

sageduse taastamise reservide (inglise keeles: automatically activated frequency

restoration reserves) osas.

1.5. Süsteemihaldur kasutab reguleerimisteenust Eesti elektrisüsteemi bilansi tagamiseks,

vastukaubanduseks ning teistele süsteemihalduritele reguleerimisteenuse edastamiseks.

2(11)

1.6. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt esitatavad pakkumised ning nende muudatused

esitatakse süsteemihaldurile viimase poolt määratud ajatsooni arvesse võttes. Kui

süsteemihaldur ei ole määranud teisiti, siis tuleb pakkumised esitada UTC ajas CE(S)T

päeva kohta. Kõik ülejäänud lepingus toodud tähtajad ja kirjeldatud tegevused on

CE(S)T ajas.

1.7. Kui reguleerimisteenuse pakkuja ei ole ise bilansihaldur, tuleb tal turuosalisena esitada

info oma bilansihalduri kohta, kes tagab temale avatud tarne. Süsteemihaldurile tuleb

esitada bilansihalduri nimi ning vastava avatud tarne lepingu algusaeg ja lõppaeg koos

bilansihalduri omapoolse kirjaliku kinnitusega.

1.8. Kui reguleerimisteenuse pakkuja ei ole ise bilansihaldur, tuleb tal tagada oma

bilansihalduriga reguleerimisteenuse aktiveerimise andmevahetus teatades

süsteemihaldurile reguleerimisteenuse pakkumiste kooskõlastuse, infovahetuse ja

arvelduse kontaktid vastavalt kokkuleppele bilansihalduriga.

1.9. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkuja on iseseisev agregaator tuleb reguleerimisteenuse

pakkujal tagada, et tema reguleerimispakkumises osalevad üksnes ressursid, mille kohta

ressursside omanikud on andmevahetusplatvormis andnud volituse.

1.10. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkuja on iseseisev agregaator tuleb reguleerimisteenuse

pakkujal esitada andmed reguleerimisenergia koguste kohta andmevahetusplatvormile

vastavalt andmevahetusplatvormi juhendile ja juhendis sätestatud tähtaegadele.

2. Mõisted

Tüüptingimustes kasutatakse mõisteid õigusaktides sätestatud tähenduses või alljärgnevas

tähenduses:

2.1. Agregaator - juriidiline isik, kes korraldab süsteemihaldurile reguleerimisreservi

pakkumise tegemist tarbimise või tootmisvõimsuste koondamise teel.

2.2. Allareguleerimine - süsteemihalduri poolt täiendava elektrienergia koguse müümine,

mis on tingitud prognoositust väiksemast energia tarbimisest või suuremast energia

tootmisest süsteemis, vajadusest teostada vastukaubandust või kui on ohustatud

elektrisüsteemi varustuskindlus.

2.3. Balti reguleerimisvõimsuse platvorm – Balti süsteemihaldurite ühine platvorm

reguleerimisvõimsuse oksjonite korraldamiseks.

2.4. Bilansihaldur - juriidiline isik, kes on oma bilansiportfelli tagamiseks sõlminud

süsteemihalduriga bilansilepingu elektrituruseaduse (ELTS) ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides sätestatud korras.

2.5. Eelkvalifitseerimine – protsess valideerimaks reservüksuse või -rühma võimekust

pakkuda nõuetekohast reguleerimisteenust. aFRR eelkvalifitseerimise protsess ja

detailsed nõuded on kirjeldatud Eleringi kodulehel dokumendis „aFRR teenuse

eelkvalifitseerimise protsess ja tehnilised nõuded“.

2.6. Ettevalmistamisaeg – ajavahemik alates süsteemihalduri tellimuse esitamisest

reguleerimisenergia tarnimiseks vastavalt standardtoote tingimustele kuni koormuse

muutmisperioodi alguseni

2.7. Iseseisev agregaator – agregaator, kelle reguleerimisreservi pakkumise üksus ei asu tema

enda bilansihalduri bilansipiirkonnas ning kes esitab reguleerimisreservi pakkumised

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel. Iseseisvale agregaatorile kohalduvad tüüptingimustes

samad tingimused, mis agregaatorile.

3(11)

2.8. Jagatavus – süsteemihalduri võimalus kasutada üksnes osaliselt reguleerimisenergia või

reguleerimisvõimsuse pakkumusi, mida pakub reguleerimisteenuse osutaja, ja seda nii

käivitatava võimsuse kui ka selle kestuse osas.

2.9. Kauplemisperiood (MTU) - ajavahemik pikkusega viisteist (15) minutit. Päeva esimene

kauplemisperiood on ajavahemik 00.00 kuni 00:15 ja viimane kauplemisperiood on

ajavahemik 23.45 kuni 00.00 (CE(S)T, kui pole määratud teisiti).

2.10. Kehtivusaeg – ajavahemik, mille jooksul võib käivitada reguleerimisteenuse osutaja

tehtud reguleerimisenergia pakkumuse ja mille jooksul on tagatud toote kõigi näitajate

nõuetekohased väärtused. Kehtivusaeg on määratud kehtivuse algus- ja lõppajaga.

2.11. LER (Limited Energy Resource) reservüksus – reservüksus, mis ei ole eelkvalifitseeritud

võimsusel ilma täiendava laetuse haldamise protsessita suuteline teenust katkematult

täismahus vähemalt kahe tunni jooksul pakkuma.

2.12. PICASSO (Platform for the International Coordination of Automated Frequency

Restoration and Stable System Operation) – üle-Euroopaline automaatselt käivitatavate

sageduse taastamise reservide platvorm aFRR standardtoodete vahetamiseks ning

käivitamiste optimeerimiseks.

2.13. aFRR - automaatselt käivitatav sageduse taastamise reserv

2.14. Muutmisperiood – ajavahemik, mis on määratletud oma kindlaksmääratud alguspunkti

ja kestusega, mille jooksul sisend- ja/või väljundaktiivvõimsust suurendatakse või

vähendatakse.

2.15. Reguleerimisenergia – reguleerimisteenuse pakkujalt ostetav või temale müüdav

elektrienergia, mida süsteemihaldur kasutab süsteemi tasakaalustamiseks ja mis

tarnitakse vastavalt käesolevas dokumendis ja standardtoodetes sätestatud nõuetele.

2.16. Reguleerimisteenuse avamisaeg – ajahetk, millest alates saab standardtoote kohta

reguleerimisteenuse pakkumusi esitada ja/või ajakohastada.

2.17. Reguleerimisteenuse pakkuja (BSP) – juriidilisest isikust tootja, tarbija, agregaator või

iseseisev agregaator, kes pakub süsteemihaldurile reguleerimislepingu alusel

reguleerimisteenust.

2.18. Reguleerimisteenuse sulgemisaeg - ajahetk, millest alates ei tohi enam standardtoote

kohta reguleerimisteenuse pakkumusi esitada ega ajakohastada.

2.19. Reguleerimisteenuse tellimus - süsteemihalduri poolt reguleerimisteenuse pakkujale

edastatud tellimus reguleerimisreservi käivitamiseks vastavalt standardtootes ja/või

tehnilistes tingimustes sätestatud tingimustele.

2.20. Reguleerimisteenused - teenused, mis hõlmavad kas reguleerimisenergiat või -võimsust

või mõlemat.

2.21. Reguleerimisvõimsus – reservvõimsuse maht, mida reguleerimisteenuse pakkuja hoiab

vastavalt kokkuleppele ja mille kohta on reguleerimisteenuse pakkuja nõustunud

süsteemihaldurile energiapakkumusi tegema vastavas mahus ja lepingu kestuse ajal.

2.22. Reserve pakkuv rühm ehk reservrühm - rohkem kui ühte ühenduspunkti ühendatud

koondtootja, koondtarbija ja/või reserve pakkuvate üksuste rühm, mis täidab sageduse

hoidmise reservide, sageduse taastamise reservide või asendusreservide nõudeid.

2.23. Reserve pakkuv üksus ehk reservüksus – kas üks ühisesse ühenduspunkti ühendatud

tootmismoodul ja/või tarbimisüksus või koondtootja või koondtarbija, mis täidab

sageduse hoidmise reservide, sageduse taastamise reservide või asendusreservide

nõudeid.

2.24. SCADA (Supervisory Control and Data Acquisition) - arvutisüsteemide ja sidevõrkude

abil toimuv elektrivõrgu tehniliste protsesside jälgimise ja juhtimise süsteem.

2.25. Seadeväärtus – tootmis- või tarbimisüksuse netoväljundvõimsuse sättepunkt

vaadeldavas turuühikus ilma reguleerimisteta.

4(11)

2.26. Seiskamisaeg - ajavahemik koormuse muutumiseks täismahus tarnest kuni

seadeväärtuseni või täismahus loobumisest tagasi seadeväärtuseni.

2.27. Standardtoode – ühtlustatud reguleerimistoode reguleerimisteenuste vahetamiseks, nagu

selle on määratlenud koos kõik põhivõrguettevõtjad. Standardtoodete parameetrid on

kirjeldatud standardtoote tingimustes.

2.28. Sätteväärtus – tootmis- või tarbimisüksuse netoväljundvõimsuse sättepunkt vaadeldavas

turuühikus arvestades süsteemihalduri reguleerimistellimust

2.29. Tarbimisüksus - üksus, mis tarbib elektrienergiat ja on ühendatud ühes või mitmes

ühenduspunktis ülekande- või jaotusvõrku. Jaotusvõrk ja/või tootmismooduli

abiseadmed ei moodusta tarbimisüksust.

2.30. Tarneaeg- ajavahemik, mille jooksul reguleerimisteenuse pakkuja teostab

reguleerimisenergia tarnet süsteemihalduri tellimuse alusel täismahus.

2.31. Täieliku käivitumise aeg - ajavahemik alates süsteemihalduri tellimuse esitamisest

reguleerimisenergia tarnimiseks vastavalt standardtoote tingimustele kuni asjaomase

toote täismahus tarne saavutamiseni.

2.32. Võimsusturu reeglid – Balti süsteemihaldurite poolt välja töötatud ja regulaatorite poolt

heaks kiidetud Balti ühise reservide võimsusturu reeglistik. Balti võimsuste arvutamise

ala süsteemihaldurite metoodika vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195

artikli 41(1) sisule ning Balti süsteemihaldurite metoodika vastavalt Euroopa Komisjoni

määruse (EU) 2017/2195 artiklite 33(1) ja 38(1) sisule. Kehtivad metoodikad on

avalikustatud Eleringi veebilehel.

2.33. Ühendav süsteemihaldur - süsteemihaldur, kes korraldab tegevust piirkonnas, milles

reguleerimisteenuse pakkujad ja bilansihaldurid peavad täitma tüüptingimusi.

2.34. Ülesreguleerimine - süsteemihalduri poolt täiendava energiakoguse ostmine, mis on

tingitud prognoositust suuremast energia tarbimisest või väiksemast energia tootmisest

süsteemis, tootmisvõimsuse ootamatust väljalülitumisest, vajadusest teostada

vastukaubandust või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus.

3. Reguleerimislepingu sõlmimine ja reservüksuse eelkvalifitseerimine

3.1. Süsteemihaldur sõlmib reguleerimisteenuse pakkujaga lepingu, kui:

3.1.1. süsteemihaldur on reguleerimisteenuse pakkuja suhtes ühendav süsteemihaldur;

3.1.2. reguleerimisteenuse pakkuja poolt pakutava toote asukoht on süsteemihalduri

juhtimispiirkonnas;

3.1.3. reguleerimisteenuse pakkuja on bilansihaldur või tal on kirjalik kokkulepe

bilansihalduriga, kes tagab talle avatud tarne;

3.2. Süsteemihaldur eelkvalifitseerib reservüksuse kui:

3.2.1. reguleerimisteenuse pakkuja kinnitab, et pakutav toode vastab standardtoote

tingimustele ja teenust pakkuv reservüksus/-rühm on edukalt läbinud

eelkvalifitseerimise protsessi.

3.2.1.1. eelkvalifitseeritud staatus kehtib 5 aastat;

3.2.1.2. tehniliste muudatuste korral eelkvalifitseeritud reservüksuses või selle

juhtsüsteemis teavitab reguleerimisteenuse pakkuja enne muudatuse tegemist

süsteemihaldurit, kes hindab kas vastava muudatuse tegemisel on vajalik uuesti

läbida eelkvalifitseerimise protsess

3.2.1.3. eelkvalifitseerimise protsess ja tehnilised nõuded on kirjeldatud süsteemihalduri

kodulehel dokumendis „aFRR teenuse eelkvalifitseerimise protsess ja tehnilised

nõuded“.

5(11)

3.2.1.4. reguleerimisteenuse pakkuja tagab ning tõendab kõigi nõuete täitmise

reguleerimisteenuse pakkumiseks andmevahetusel, käivitamisel,

reguleerimisenergia tarnel, tarne lõpetamisel ja arveldusel.

4. Reguleerimsvõimsuse hankimine

4.1. Reguleerimisteenuse pakkuja edastab reguleerimisvõimsuse pakkumused ühendavale

süsteemihaldurile. Pakkumusi saab esitada ainult varasemalt eelkvalifitseeritud varade

kohta.

4.1.1. pakutav reguleerimisteenus peab vastama kõikidele standardtoote tehnilistele

tingimustele ning pakkumus tuleb esitada süsteemihalduri poolt ette antud formaadis

ja edastada süsteemihalduri poolt ette antud viisil;

4.1.2. reguleerimisvõimsuse pakkumuste alumine hinnapiir on 0 ning ülemine hinnapiir

võrdne päev-ette elektribörsi hinnapiiriga;

4.1.3. reguleerimisvõimsuse pakkumuste esitamise juhend, sõnumistandardid ja nõuded

andmevahetusele avaldatakse juhendis „Reguleerimisvõimsuse pakkumuste

esitamine“ Eleringi kodulehel: www.elering.ee.

4.2. Reguleerimisvõimsuse pakkumusi saab esitada ja ajakohastada alates aFRR

reguleerimisvõimsuse pakkumuste avamisajast kuni sulgemisajani.

4.3. Kehtivaks loetakse viimane peale reguleerimisvõimsuse pakkumuste avamisaega ja

enne sulgemisaega esitatud korrektne pakkumus, mis vastab kõigile standardtoote

tingimustele ja andmevahetuse nõuetele.

4.4. Süsteemihaldur edastab reguleerimisvõimsuse sulgemisajaks temale esitatud

reguleerimisvõimsuse pakkumused ühtsele Balti reguleerimisvõimsuse platvormile.

4.5. Balti reguleerimisvõimsuse platvorm leiab edukad võimsusturu pakkumused vastavalt

Võimsusturu reeglitele ning edastab need koos arveldushindadega (clearing price)

ühendavale süsteemihaldurile.

4.6. Süsteemihaldur teavitab reguleerimisteenuse pakkujat tema esitatud pakkumuste

staatustest – millised pakkumused võeti millises mahus vastu.

4.7. Edukatel reguleerimisvõimsuse pakkujatel on kohustus esmaseks energiapakkumuse

tähtajaks vastavalt vastu võetud võimsuspakkumusele teha reguleermisenergia

pakkumusi.

4.8. Edukal reguleerimisvõimsuse pakkujal on lubatud reguleerimisenergia pakkumise

kohustust EBGL artikkel 34 kohaselt teisele vaadeldava standardtootega

eelkvalifitseeritud reguleerimisteenuse pakkujale üle anda. aFRR toote võimsusturu

kohustust on EBGL artikkel 34 erandi kehtivuse ajal lubatud üle anda ainult

süsteemihalduri juhtimispiirkonna siseselt.

4.9. Kui reguleerimisteenuse pakkuja ei esita eduka võimsuspakkumuse kohta kohustuslikku

energiapakkumust, ei anna oma kohustust vastavalt punktile 4.8 üle või mingil põhjusel

ei käivita reservüksust peale süsteemihalduri tellimust vastava standardtoote tingimuste

kohaselt, loetakse võimsusturul võetud kohustus (osaliselt või täielikult) täitmata jäetuks

4.9.1. Võimsuspakkumuse selle osa eest, mille kohta energiapakkumusi ei tehtud, kohustust

üle ei antud ja/või mida nõuetekohaselt ei käivitatud, tasu ei maksta;

4.9.2. Süsteemihalduril on õigus küsida kompensatsiooni punktis 4.9 kirjeldatud rikkumise

eest ning korduva või tahtliku rikkumise korral peatada pakkuja reservüksuste

eelkvalifitseeritud staatus;

4.9.2.1. Kompensatsiooni suurus leitakse korrutades võimsusturu kohustuse täitmata

jäetud osa vastava turuühiku vastava aFRR toote Eesti hinnapiirkonna kahekordse

marginaalhinnaga, kuid mitte vähem kui antud turuühiku elektribörsi päev-ette

hind.

6(11)

4.10. Olukorras, kus süsteemihalduril ei ole tehnilistest tõrgetest lähtuvalt võimalik aFRR

võimsust hankida läbi tavapärase turumehhanismi ühes teiste Balti süsteemihalduritega,

ning elektrisüsteemi juhtimisele on seatud tavapärasest kõrgendatud valmisoleku

vajadus (näiteks Eesti või Balti riikide saartalitlus), on süsteemihalduril õigus

erakorralise meetmena rakendada kitsendusi pakkumuste komplektsusele. Kitsenduste

rakendamise korral informeeritakse turuosalisi sellest vähemalt 24 tundi enne aFRR

võimsuse hankimise oksjoni sulgemisaega, koos konkreetselt rakendatavate

kitsendustega.

5. Reguleerimisenergia pakkumuste tegemine

5.1. Reguleerimisteenuse pakkuja edastab reguleerimisenergia pakkumused ühendavale

süsteemihaldurile. Pakkumusi saab esitada ainult varasemalt eelkvalifitseeritud varade

kohta.

5.2. Reguleerimisenergia pakkumusi saab esitada ja ajakohastada alates reguleerimisenergia

pakkumuste avamisajast kuni sulgemisajani.

5.3. Reguleerimisenergia pakkumuste hind peab vastama komisjoni määruse (EL)

2017/2195 artikkel 30(1) kohasele üle-euroopalisele metoodikale “The methodology for

pricing balancing energy and cross-zonal capacity used for the exchange of balancing

energy or operating the imbalance netting process in accordance with Article 30(1) of

Commission Regulation (EU) 2017/2195 establishing a guideline on electricity

balancing”.Reguleerimisenergia pakkumus tuleb esitada süsteemihalduri poolt ette

antud formaadis ja edastada süsteemihalduri poolt ette antud viisil enne vastava

standardtoote pakkumuste sulgemisaega. Reguleerimisenergia pakkumuste juhend,

sõnumistandardid ja nõuded andmevahetusele ja on toodud juhendis

„Reguleerimisenergia pakkumuste esitamine ja käivitamine“, mis on avaldatud Eleringi

kodulehel: www.elering.ee

5.4. Kehtivaks loetakse viimane peale avamisaega ja enne sulgemisaega esitatud korrektses

formaadis süsteemihalduri aktsepteeritud reguleerimisenergia pakkumuse versioon.

5.5. Reguleerimisteenuse pakkuja vastutab täielikult esitatud pakkumuse õigsuse eest,

süsteemihaldur ei ole kohustatud kontrollima ega vastuta pakkumuse üle-Euroopalise

aFRR energiaplatvormile PICASSO edastamisel selle sisu eest.

5.6. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt esitatud pakkumised edastab süsteemihaldur üle-

Euroopalise aFRR platvormile PICASSO, mille käivitamise optimeerimise funktsioon

leiab kõige optimaalsemad pakkumused reguleerimisenergia nõudluse katmiseks.

5.7. Juhul kui selgub, et tehnilistel põhjustel ei ole esitatud reguleerimisteenuse pakkumust

võimalik kas osaliselt või täielikult käivitada ja reguleerimisenergia sulgemisaeg on

möödunud, siis on reguleerimisteenuse pakkuja kohustatud sellest koheselt

süsteemihaldurit informeerima saates süsteemihaldurile teate eelpool kirjeldatud

muutuse kohta süsteemihalduri poolt ette antud formaadis ja viisil. Pakkumuse

kättesaamatuks muutmisel reguleerimisenergia pakkumuste sulgemisaja järgselt ei saa

süsteemihaldur garanteerida, et pakkumus ei osale aFRR protsessis.

6. Reguleerimisteenuse tellimine, kasutamine ja kasutamise lõpetamine

6.1. Reguleerimisenergia pakkumuse käivitamisel muudetakse kauplemisperioodi sees

reguleerimisteenuse pakkuja võimsust (koormusnivood);

6.1.1. Kui reguleerimisteenuse pakkuja reguleerib tootja või koondatud tootmisvõimsuste

poolt võrku antavat koormusnivood suuremaks (teostab ülesreguleerimise) loetakse

aktiveeritud pakkumine elektrienergia müügiks süsteemihaldurile. Kui

7(11)

reguleerimisteenuse pakkuja reguleerib tootja või koondatud tootmisvõimsuste poolt

võrku antavat koormusnivood väiksemaks (teostab allareguleerimise), loetakse

aktiveeritud pakkumine elektrienergia müügiks reguleerimisteenuse pakkujale;

6.1.2. Kui reguleerimisteenuse pakkuja reguleerib koondatud tarbimisvõimsuste poolt

võrgust võetavat koormusnivood suuremaks (teostab allareguleerimise) loetakse

aktiveeritud pakkumine elektrienergia müügiks reguleerimisteenuse pakkujale. Kui

reguleerimisteenuse pakkuja reguleerib koondatud tarbimisvõimsuste poolt võrgust

võetavat koormusnivood väiksemaks (teostab ülesreguleerimise), loetakse

aktiveeritud pakkumine elektrienergia müügiks süsteemihaldurile.

6.2. Süsteemihaldur saab kauplemisperioodi kohta tellimuse esitada pakkumuse kehtivusaja

jooksul, arvestades pakkumust ja standardtoote tehnilisi tingimusi.

Reguleerimispakkumise käivitamiseks esitab süsteemihaldur reguleerimisteenuse

pakkujale reguleerimisteenuse tellimuse SCADA käivitussignaali näol.

6.3. Süsteemihaldur esitab tellimusi reguleerimisteenuse käivitamiseks kohaliku

pakkumusete nimekirja alusel. Käivitatavate pakkumuste maht leitakse kohaliku

nõudluse ja PICASSO tasakaalustamisplatvormi korrektuuri koosmõjul.

6.4. Reguleerimisteenus käivitatakse süsteemihalduri poolt tellitud mahus standardtoote

tehnilistel tingimustel.

6.5. Pakkumus loetakse käivitatuks vastavalt süsteemihalduri edastatud käivitussignaalile.

6.6. Kui reservüksus või -grupp pakub paralleelselt mitut reguleerimisteenust, peab olema

tagatud, et kõigi pakutavate toodete tehnilised nõuded, eelkõige muutmisperiood, on

täidetud.

6.7. Süsteemihalduri SCADA-sse edastatavatel signaalidel peavad olema üksteisest eristatud

kõik pakutavad reguleerimisteenused.

6.8. Vaadeldav reguleerimistellimus lõpetatakse süsteemihalduri poolt käivitussignaali 0-ks

muutmisega. Ühel turuühikul võib pakkumust korduvalt käivitada...

7. Reguleerimisteenuse tehnoloogiaspetsiifilised erisused

7.1. Kui Reguleerimisteenuse pakkuja on agregaator, sealhulgas iseseisev agregaator või

tarbimisüksus, siis kehtivad reguleerimisteenuse osutamise tehniliste tingimuste osas

järgnevad erisused:

7.1.1. Reguleerimisteenuse pakkuja edastab süsteemihaldurile täiendavalt järgnevad

andmed, mis edastatakse süsteemihalduri poolt etteantud viisil:

7.1.1.1. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt juhitavate punktide summaarse

väljundaktiivvõimsuse reaalajale lähedasel ajahetkel;

7.1.1.2. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt käivitatud reguleerimisteenuse

väljundvõimsuse koguse prognoosi. Prognoos saadakse juhitavate

reguleerimisvõimsuste iseloomust tulenevat muutumist ning nende roteerimist

arvesse võttes;

7.1.1.3. Reguleerimisteenuse pakkuja poolt maksimaalset võimalikku

reguleerimisteenuse käivitatavat kogust reaalajale lähedasel ajahetkel.

7.1.2. Reguleerimisteenuse pakkuja kohustus on tagada, et tal on olemas kõikide oma

reguleeritavate klientide nõusolekud lepingu täitmiseks.

7.2. Kui Reguleerimisteenuse pakkuja kasutab limiteeritud energiaallikal (LER) põhinevat

reservüksust või -rühma, siis antud üksuse või rühma osas rakenduvad

eelkvalifitseerimise dokumendis kirjeldatud erinõuded. Seda nii eelkvalifitseerimise

juures kui ka reguleerimisteenust pakkudes.

8(11)

7.3. Kui Reguleerimisteenuse pakkuja kasutab reservüksust või -gruppi, mille

väljundvõimsus sõltub välistest tingimustest ning ei suuda seetõttu garanteeritult

stabiilset seadeväärtust turuühiku lõikes hoida (üldiselt tuule-/päikeseenergial

põhinevad reservüksused), siis kehtivad reguleerimisteenuse osutamise tehniliste

tingimuste osas järgnevad erisused:

7.3.1. Reguleerimine peab toimuma lühiajalise väljundvõimsuse prognoosi suhtes, mida

edastatakse pidevalt süsteemihalduri SCADAsse;

7.3.2. Reguleerimisteenuse pakkuja peab reservüksuse või -rühma väljundvõimsust hoidma

nii stabiilselt kui tehniliselt võimalik leitud sätteväärtuse juures;

7.3.3. Reguleerimisteenuse pakkuja peab reguleerimisvõimsuse turul osalemiseks

süsteemihalduriga kooskõlastama strateegia, millega on tagatud võimsusturu

kohustuse täitmine.

8. Üldnõuded andmevahetusele

8.1. Automaatselt käivitatava sageduse taastamise reservi pakkumiseks on kohustuslik nii

mittereaalaja kui reaalaja andmevahetuse üles seadmine.

8.2. Igasugune andmevahetus, nii reaalajas kui mittereaalajas, toimub süsteemihalduri poolt

defineeritud viisil ja formaadis.Mittereaalaja andmevahetus süsteemihalduri

bilansihaldustarkvaraga toimub xml-sõnumeid kasutades

8.2.1. Andmevahetus bilansihaldussüsteemiga toimub kasutades veebiliidest või ECP/EDX

platvormi;

8.2.2. Sõnumitele esitatavad nõuded ja ülesehitus on kätte saadavad süsteemihalduri

kodulehel.

8.3. Reaalaja andmevahetus toimub süsteemihalduri SCADAga

8.4. Minimaalselt on reguleerimisteenuse pakkuja kohustatud reaalajas edastama järgmisi

andmepunkte resolutsiooniga vähemalt 10 sekundit:

8.4.1. reservseadme/-grupi netoväljundvõimsus

8.4.2. antud turuühikuks turule müüdud üles/alla reguleerimise maht

8.4.3. käivitatud aFRR kogus

8.4.4. kätte saadud süsteemioperaatori käivitussignaali väärtuse tagasiside.

9. Reguleerimispakkumiste hinnastamine

9.1. Balti reguleerimisteenuste võimsusturul edukaks osutunud aFRR pakkumuste eest

maksab süsteemihaldur marginaalhinda ehk antud turuühikul hinnapiirkonnas kõige

kõrgema hinnaga vastu võetud standardtoote pakkumuse hinda. Marginaalhind leitakse

järgmistele automaatselt käivitatava sageduse taastamise reservi toodetele:

9.1.1. aFRR (allareguleerimine)

9.1.2. aFRR (ülesreguleerimine)

9.2. Reguleerimisteenuste energiaturul käivitatud pakkumuste hinnad arvutatakse

marginaalhinna põhimõttel.

9.3. Käivitatavad pakkumused valitakse ning marginaalhind leitakse iga optimeerimistsükli

kohta eraldi. Optimeetrimistsükliks on PICASSO tasakaalustamisplatvormi

optimeerimstsükkel.

9.3.1. Pakkumuse eest tasutakse PICASSO platvormil leitud Eesti ala arveldushinna

(clearing price) alusel, kuid mitte vähem kui pakkumuse hind.

9.3.2. Juhul kui PICASSO platvorm pole mingil põhjusel kättesaadav leiab arveldushinna

süsteemihaldur;

9(11)

9.3.3. Reguleerimisenergia maksimaalne ja minimaalne hind on võrdne

reguleerimisplatvormi PICASSO minimaalse ja maksimaalse hinnaga.

9.4. Süsteemihaldur ja reguleerimisteenuse pakkuja v.a. iseseisvev agregaator arveldavad

reguleerimisteenuse elektrienergia eest kasutades punktis 9.3arvutatud hinda.

9.5. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkujaks on iseseisev agregaator, arveldavad

süsteemihaldur ja reguleerimisteenuse pakkuja reguleerimisteenuse elektrienergia eest

punktis 9.3 toodud hinna ning Eesti päev-ette hinnapiirkonna hinna erinevuse alusel.

Reguleerimisteen use suund:

Ülesreguleerimine Allareguleerimine

Reguleerimisteen use hind:

>0 <0 >0 <0

Rahavood: Süsteemihaldur tasub reguleerimisteen use pakkujale

Reguleerimisteen use pakkuja tasub süsteemihaldurile

Reguleerimisteen use pakkuja tasub süsteemihaldurile

Süsteemihaldur tasub reguleerimisteen use pakkujale

10. Reguleerimisteenuste pakkumiste selgitamine

10.1. Reguleerimisteenuse energiapõhised pakkumised selgitatakse vastavalt

süsteemihalduripoolse reguleerimisteenuse tellimustele.

10.2. Süsteemihaldur arvutab iga selgitusperioodi kohta reguleerimisteenuse pakkuja poolt

müüdud ja ostetud reguleerimisenergia koguse ühe (1) kWh täpsusega ja maksumuse

(EUR) sajandiku täpsusega.

10.3. Reguleerimisteenuse elektrienergia kogus (MWh) saadakse, kui korrutatakse omavahel

käivitussignaaliga tellitud võimsus (MW) ja ajaline kestvus (h).

10.4. Reguleerimisteenuse elektrienergia maksumus (EUR) saadakse, kui korrutatakse

omavahel punktis 10.3 arvutatud kogus ning punktis 9.2 arvutatud hind

10.5. Reguleerimisteenuse elektrienergia kogus ja elektrienergia maksumus leitakse iga

optimeerimistsükli kohta eraldi.

10.6. Selgitusperioodi reguleerimisteenuse summaarne maksumus leitakse selle

optimeerimistsüklite maksumuste summana.

10.7. Süsteemihaldur esitab reguleerimisteenuse pakkujale aruande(d) eelmisel päeval tehtud

reguleerimistellimuste kohta selgitusperioodide lõikes hiljemalt järgneva päeva kella

12.00-ks.

10.8. Süsteemihalduri ja reguleerimisteenuse pakkuja vaheliste erimeelsuste tekkimisel

tuginetakse reaalajas edastatud käivitussignaalile.

10.9. Reguleerimisteenuse pakkuja valideerib ning vajadusel esitab süsteemihaldurile

tagasiside punktis 10.7 süsteemihalduri poolt saadetud reguleerimisteenuse aruandes

toodud kogustele hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Juhul kui reguleerimisteenuse

pakkuja jätab süsteemihaldurile tagasiside andmata, loetakse kogused kinnitatuks.

10.10. Süsteemihaldur võtab reguleerimisteenuse pakkuja poolt reguleerimistellimuse kohaselt

müüdud ja ostetud reguleerimisenergia koguse arvesse reguleerimisteenuse pakkuja

bilansihalduri bilansiaruandes v.a. arvatud juhul kui reguleerimisteenuse pakkuja on

iseseisev agregaator.

10.11. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkuja on iseseisev agregaator tuleb reguleerimisteenuse

pakkujal esitada andmed reguleerimisenergia koguste kohta andmevahetusplatvormile

vastavalt andmevahetusplatvormi juhendile ja juhendis sätestatud tähtaegadele.

10(11)

10.12. Juhul kui reguleerimisteenuse pakkujaks on iseseisev agregaator, võtab süsteemihaldur

reguleerimisteenuse pakkuja poolt müüdud ja ostetud reguleerimisenergia koguse

arvesse reguleerimispakkumises osalenud ressursi bilansihalduri bilansiaruandes ning

reguleerimisteenuse pakkuja ebabilansi reguleerimisteenuse pakkuja bilansihalduri

bilansiaruandes.

10.13. Süsteemihaldur esitab reguleerimisteenuse pakkumise andmed arveldusse iga kuu

hiljemalt kaheksandaks (8.) kuupäevaks.

11. Süsteemihalduri õigused ja kohustused

11.1. Süsteemihaldur on kohustatud:

11.1.1. tagama igal ajahetkel süsteemi varustuskindluse ja bilansi;

11.1.2. korraldama reguleerimisteenuse pakkujaga reguleerimispakkumiste selgitamise ja

sellega seotud infovahetuse;

11.1.3. järgima oma kohustuste täitmiseks vajalikku elektrienergiat ja reguleerimisvõimsust

ostes ning asjakohaseid teenuseid kasutades vabaturupõhimõtteid ja turuosaliste

võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet;

11.1.4. hoidma lepingu kehtivuse ajal, samuti pärast lepingu lõppemist saladuses seoses

lepingu sõlmimisega ja selle täitmisega talle reguleerimisteenuse pakkuja kohta

teatavaks saanud mistahes teavet, mille avaldamine võib kahjustada viimase huve või

mille saladuses hoidmise vastu reguleerimisteenuse pakkujal eeldatavalt on või võib

olla huvi;

11.1.5. tasuma kõik lepingus ettenähtud maksed tähtajaks.

11.2. Süsteemihalduril on õigus:

11.2.1. käivitada pakkumusi;

11.2.2. muuta reguleerimisenergia pakkumus teistele süsteemihalduritele mittekättesaadavaks

komisjoni määruse (EL) 2017/2195 artikkel 29 (14) alusel juhul kui see on vajalik

süsteemi töökindluse tagamiseks;

11.2.3. kontrollida reguleerimisteenuse pakkuja poolt pakutud toote vastavust standardtoote

tingimustele;

11.2.4. küsida selgitusi pakkumuste kohta komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artikkel 15

alusel süsteemihaldurile määratud kohustuste täitmiseks;

11.2.5. jagada lepingu sõlmimisega ja täitmisega reguleerimisteenuse pakkuja kohta teatavaks

saanud mistahes teavet komisjoni määruse (EL) 1227/2011 artiklis 15 nimetatud ja

sealhulgas kolmandatele osapooltele kui see on vajalik käesoleva lepingu täitmiseks

või õigusaktidest, sealhulgas komisjoni määrusest (EL) 1227/2011, tulenevalt

kohustuslik;

11.2.6. võtta tagasi reservüksuse (või -rühma) eelkvalifitseeritud staatus kui see ei täida

reguleerimislepingus või tüüptingimustes sätestatud nõudeid teenuse pakkumiseks;

11.2.7. andmete manipuleerimise või tahtliku valeandmete esitamise korral keelduda pakkuja

kõigi reservüksuste eelkvalifitseerimisest ja/või võtta tagasi pakkuja varasemalt

eelkvalifitseeritud üksuste eelkvalifitseeritud staatus;

11.2.8. muuta lepingus sätestatud infovahetuse infotehnoloogilisi lahendusi mõistlikul viisil,

nõuda reguleerimisteenuse pakkujalt valmisolekut nimetatud muutusteks

süsteemihalduri poolt seatud tähtajaks, teatades sellest reguleerimisteenuse pakkujale

mõistliku aja ette.

12. Reguleerimisteenuse pakkuja õigused ja kohustused

11(11)

12.1. Reguleerimisteenuse pakkuja on kohustatud:

12.1.1. tagama, et tal on olemas kõikide oma reguleeritavate klientide nõusolekud Lepingu

täitmiseks;

12.1.2. vastama süsteemihalduri reguleerimisteenuse või selle pakkumustega seotud

päringutele mõistliku aja jooksul. Mõistlikuks ajaks loetakse 5 tööpäeva. Tähtaja

ületamisel on süsteemihalduril õigus peatada reservüksus(t)e eelkvalifitseeritud

staatus.

12.2. Reguleerimisteenuse pakkujal on õigus:

12.2.1. Vaidlustada süsteemihalduri edastatud käivitamiste raportit hiljemalt 2 tööpäeva

jooksul raporti esitamisest;

12.2.2. Taotleda pakkumuse tühistamist või vähendamist peale pakkumiste esitamise

sulgemisaega ainult tehnilisest põhjusest tulenevalt, informeerides sellest

süsteemihaldurit koheselt vastavalt punktile 5.7.

13. Kahju hüvitamine

13.1. Pool hüvitab teisele poolele lepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega või

mittekohase täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju lepinguga ettenähtud juhtudel

ja korras.

13.2. Pool peab tekkinud kahjust teadasaamisest mõistliku aja jooksul teatama teisele poolele

kirjalikult kahju arvatava suuruse ja kahju hüvitamise aluse, sealhulgas kahju olemasolu

ja suurust tõendavad dokumendid.

13.3. Pool peab vaatama teise poole kahjunõude läbi ja hüvitama nõudes märgitud kahju

kolmekümne (30) päeva jooksul kahjunõude ja punktis 13.2 loetletud dokumentide

saamisest või kahjunõude mittetunnistamisel esitama sama tähtaja jooksul kirjalikult

oma motiveeritud vastuväited.

14. Konfidentsiaalsus

14.1. Pooled kohustuvad Lepingu kehtivuse ajal ning pärast Lepingu lõppemist määramata

tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki neile seoses Lepingu täitmisega

teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustuvad Pooled hoidma

konfidentsiaalsena andmeid, mis on teisele poolele tehtud kättesaadavaks seoses

reguleerimisturu pakkumiste esitamisega ja käesoleva Lepingu täitmisega. Lisaks

eeltoodule tuleb konfidentsiaalsena käsitleda mistahes muid andmeid, mille

konfidentsiaalsena hoidmise vastu on Pooltel eeldatavalt õigustatud huvi.

14.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid

Poole eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, va

Lepingu p 11.2.5 nimetatud kolmandatele osapooltele. Lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele Poolte audiitoritele,

advokaatidele, pankadele, järelevalveasutustele ning juhtudel, kui Pool on õigusaktidest

tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pooled on teadlikud, et Leping on

avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

14.3. Pooled kohustuvad rakendama piisavaid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi

turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata

muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

12(11)

14.4. Pooled kohustuvad kasutama konfidentsiaalset teavet ainult Lepingu täitmise eesmärgil.

Sealhulgas on keelatud teabe kasutamine enda või kolmanda isiku huvides eesmärgil,

mis väljub Lepingu raamest.

14.5. Muuhulgas kohustuvad Pooled tagama, et nende esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid

ning muud isikud, keda oma kohustuste täitmisel kasutatakse, oleksid käesolevas

Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud

isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

14.6. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.

15. Lepingu muutmine ja ülesütlemine

15.1. Lepingut saab muuta poolte kirjalikul kokkuleppel või muudel lepingus või õigusaktides

ettenähtud alustel. Süsteemihalduril on õigus ühepoolselt muuta tüüptingimusi ja

standardtoote tingimusi järgides tüüptingimuste ühepoolseks muutmiseks seaduses

sätestatud korda.

15.2. Tüüptingimuste ja standardtoote tingimuste muutmisest teatab süsteemihaldur

reguleerimisteenuse pakkujat kirjalikult. Muudetud tüüptingimused avaldab

süsteemihaldur oma veebilehel. Süsteemihaldur kohustub reguleerimisteenuse pakkuja

nõudmisel andma selgitusi muudatuste kohta.

15.3. Mistahes ajahetkel kehtivad süsteemihalduri tüüptingimused ja standardtoote

tingimused on lepingu, sealhulgas kõigi selle olemasolevate ja tulevaste lisade, osade,

muudatuste ja täienduste lahutamatuks osaks, sõltumata nende vahetust lisamisest

lepingule.

15.4. Poolel on õigus leping üles öelda, kui teine pool on oluliselt rikkunud lepingust

tulenevaid kohustusi ning seda rikkumist ei ole heastatud selleks antud mõistliku aja

jooksul. Sellisel juhul peab pool teisele poolele lepingu ülesütlemise soovist kirjalikult

vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette teatama.

15.5. Reguleerimisteenuse pakkujal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest

süsteemihaldurile kirjalikult vähemalt kolmkümmend (30) päeva ette.

15.6. Pool võib lepingu üles öelda ainult kalendrikuu vahetuse seisuga.

15.7. Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel, kaasa arvatud lepingu kehtetus, kohaldatakse ka

pärast lepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte

õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. Eelmises lauses sätestatu kehtib iseäranis

sätete kohta, mis määravad pooltevaheliste vaidluste lahendamise, lepingu sätete

tõlgendamise viisi, konfidentsiaalsuse ning poolte vastutuse ja kahju hüvitamise. Samuti

tuleb sõltumata lepingu lõppemisest täita kõik lõppemise hetkeks juba tekkinud

kohustused, sealhulgas tasuda kõik sissenõutavaks muutunud või lepingu kehtivuse ajal

toimunud sündmuse tulemusena pärast lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud

maksed vastavalt lepingule.

16. Tahteavaldused

16.1. Kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti, siis kõik lepingu täitmisega või lepingust

tulenevate vaidlustega seotud teated, nõusolekud, kooskõlastused ja muud

tahteavaldused, samuti muu teave (edaspidi: tahteavaldus) loetakse ametlikult ja

kooskõlas lepinguga esitatuks, kui tahteavaldus on edastatud kirja, elektronposti või

muu elektroonilise kanali (nt spetsiaalne infotehnoloogiline lahendus) kaudu saadetud

13(11)

või telefoni teel lepingus märgitud või teisele poolele kirjalikult teatatud

kontaktaadressidel või –numbritel.

16.2. Teade loetakse kätte antuks, kui:

16.2.1. teade on saadetud postiasutuse kaudu tähitud kirjaga;

16.2.2. elektronposti või muu elektroonilise kanali kaudu saadetud lähetus on registreeritud

tehnoloogiliselt;

16.2.3. telefonikõne on salvestatud.

16.3. Kõik tahteavaldused loetakse kehtivalt ja poolte jaoks siduvalt antuks üksnes siis, kui

need on tehtud poole poolt otseselt selleks volitatud isikute poolt.

16.4. Lepingule allakirjutamisega annavad Pooled nõusoleku bilansivastutusega seotud

kõnede salvestamiseks ning kasutada vajaduse korral vastavaid salvestisi antud

korralduste või muude reguleerimisteenuse pakkuja poolt tehtud toimingute

tõendamiseks.