Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala tee ca km 3,53 Kurna eritasandilise kergliiklustee ristumise põhiprojekti tehnilised tingimused

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Toomas Kliimask

Astlanda Ehitus OÜ

[email protected]

Teie 10.12.2024 nr P-12

Meie 03.02.2025 nr 7.1-1/25/21181-2

Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala tee ca km

3,53 Kurna eritasandilise kergliiklustee

ristumise põhiprojekti tehnilised tingimused

Edastame Teile riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala tee ca km 3,53 Kurna eritasandilise kergliiklustee

ristumise põhiprojekti koostamise tehnilised tingimused.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hans Keskrand

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad:

- Tehniline kirjeldus

- TK Lisa 2 - Esitatavate mudelite nimekirjad.xlsx

- TK Lisa 3 - Atribuudid.xlsx

- TK Lisa 4 - Mudeli kaaskirja nõuded.docx

Hans Keskrand

59819102, [email protected]

/kinnitatud digitaalselt/

Tehniline kirjeldus

Riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala tee ca km 3,53 Kurna eritasandilise kergliiklustee

ristumise põhiprojekti koostamine

1. Projekti eesmärk

Riigiteele nr 11115 Kurna–Tuhala ca km 3,53 Kurna kergliiklustee kavandamine, tagamaks

kergliiklejate ohutu teeületusvõimalus vastavalt koostamisel olevale detailplaneeringule

nr DP1085 „Kurna küla Põllumehe kinnistu ja lähiala detailplaneering“.

Projekti eesmärgiks on projekteerida normidele ja Transpordiameti juhenditele vastav

liiklusohutu eritasandiline kergliiklustee läbipääs. Sh tuleb riigitee toimivus ning selgitada välja

millises mahus on vajalik riigiteed ümber ehitada (sh arvestada perspektiivse riigitee

lahendusega). Projekti eesmärgiks on muuhulgas selgitada välja sademevete äravoolu lahendus

ja kergliiklustee tehniline lahendus

Projekteerida ehitis infomudelina, mille tulemusena on võimalik järgmistes tee-elukaare

etappides digitaalsete infomudelite kasutamine ja haldamise kasutusele võtmine.

2. Olemasolev olukord

Maanteelõik asub Harju maakonnas Rae vallas Kurna külas. Maanteelõik asub Kurna

liiklussõlme vahetus läheduses.

Aasta keskmised ööpäevased liiklussagedused 2023. a teeregistri andmete põhjal

projekteeritaval maanteelõigul on 6118 sõidukit. Maanteelõik on muuhulgas ka eriveoste

koridor.

Projekteeritavale lõigule on välja ehitatud 2021. aastal koostatud Reaalprojekt OÜ poolt töö

nr P19111 „IKEA maanteed / IKEA highways“. Transpordiametile on kättesaadavad ka

erinevate piirkonna arendusaladega (detailplaneeringutega) seotud liiklusuuringud ja liikluse

modelleerimised, mida töövõtjal on võimalik analüüsida ja kasutada.

3. Lähteülesanne

3.1. Koostada põhiprojekt Kurna eritasandilise kergliiklustee läbipääsu ja muude tee

terviklikuks toimimiseks vajalike osade kavandamisega riigiteele nr 11115 Kurna –

Tuhala ca km 3,53. Projektiga käsitletav teelõik on orienteeruvalt riigitee nr 11115 km

3,43–3,63, näidatud Lisas 1. Olemasoleva teega kokkuviimise täpsed asukohad

selgitada välja projekti käigus. Sh tuleb arvestada riigitee pikemas ulatuses

liikluskorralduse (liiklusmärkide ja teekattemärgistuse) kokku viimise ja

ühtlustamisega.

3.2. Projekti koostamise aluseks on Rae Vallavalitsuse 9.03.2023 algatatud detailplaneering

nr DP1085 „Kurna küla Põllumehe kinnistu ja lähiala detailplaneering“.

Detailplaneering on kooskõlastatud Transpordiameti 03.09.2024 kirjaga nr 7.2-

2/24/4050-23.

2

Käesolevaks hetkeks ei ole detailplaneeringut kehtestatud. Transpordiamet jätab endale

õiguse peale detailplaneeringu kehtestamist tehnilise kirjelduse seisukohti täpsustada

vastavalt kehtestatud detailplaneeringule.

3.3. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Vajadusel

näha ette katendi uuendamine ja olemasoleva muldkeha remont.

3.4. Katendi kasutusajaks tuleb võtta püsikatenditel 20 aastat.

3.5. Arvestada järgmiste parameetritega:

3.5.1. Jalgratta- ja jalgteede laius – 3,0 m;

3.5.2. Jalgratta- ja jalgteede läbipääsu rajatise (tunneli) laiusgabriit – min 4,0 m.

3.5.3. Jalgratta- ja jalgteede läbipääsu rajatise (tunneli) kõrgusgabariit – min 3,0 m

3.6. Transpordiameti nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate

Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.

3.7. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga,

mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.

3.8. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018

määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

4. Uuringud

4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda juhendist

„Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja

korrashoiutöödel“.

4.2. Topo-geodeetilised uuringud teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete

äravoolurajatiste projekteerimist:

4.2.1. Topo-geodeetiline uuring teostada vastavalt majandus- ja taristuministri

14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“, juhendile „Täiendavad nõuded topo-

geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“ ja tehnilises kirjelduses toodud

täiendavatest nõuetest.

4.2.2. Topo-geodeetiline mõõdistamine teostada vastavalt topo-geodeetiliste tööde

kavale ja detailsusega, mis vastab geodeetilise joonise mõõtkavale 1:500.

4.2.3. Topo-geodeetilise uuringu viibimine ilmastikutingimustest põhjustatud asjaoludel

ja tehnoloogilise pausi kehtestamine toimub Transpordiametiga kokkuleppel

Töövõtja poolt esitatud taotluse ja põhjenduste alusel.

4.2.4. Topo-geodeetilise uuringu mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata

Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti

koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.

4.2.5. Mõõdistus teostada maantee koridoris järgnevalt (mõõdistusala ulatus määrata

topo-geodeetiliste tööde kavas koos selgitustega):

4.2.5.1.Maantee koridoris üldjuhul 100 m laiuselt (tee teljest 50 m ulatuses

mõlemalt poolt). Põhjendatud juhtudel vähem.

4.2.5.2.Mõõdistamisel arvestada, et mõõdistada tuleb ka mõõdistusalast välja

jäävad õhuliinide mastid, kaevud, kilbid jm elemendid, mis on vajalikud

tehnovõrgu ümberehituse projekteerimiseks.

4.2.5.3.Kõrgusarvud peavad olema mõõdistatud terve mõõdistusala ulatuses ning

mõõdistusala piirav suletud murdjoon peab moodustuma reaalselt

mõõdistatud punktidest.

4.2.6. Mudelite vormistusnõuded:

3

4.2.6.1.Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli vastavalt

Lisas 2 esitatud formaadis.

4.2.6.2.Olemasolev olukord modelleerida vastavalt Lisale 2. Iga esitatava mudeli

kohta koostada kaaskiri vastavalt Lisale 4.

4.2.7. Transpordiametiga kooskõlastatult võib topo-geodeetilise uuringu seletuskirjas

teha andmete esitamisel asjakohaseid muudatusi.

4.3. Teostada geotehnilised uuringud:

4.3.1. Juhinduda juhendist “Geotehnilised uuringud ja katsetused”.

4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste

uuringute kava, mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks

Transpordiametile.

4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee

ja rajatiste projekteerimist.

4.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle

ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema

võimalik selgitada kõik olulised pinnase omadused ja anda projekteerimiseks

vajalike pinnase parameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang.

4.3.5. Rajatiste uuringud sisaldavad puuraukude ja penetratsiooni põhjal pinnase

omaduste määramist, et oleks tagatud standardijärgne uurimussügavus allapoole

projekteeritavaid vaiu või vundamente uuringupunktide asukohti ja arvu, mis peab

olema piisav usaldusväärse ehitusgeoloogilise lõike koostamiseks ja

pinnasekihtide omaduste määramist laboratoorsete uuringute näol.

4.3.6. Jalgratta- ja jalgteedele näha ette vähemalt kasvupinnase paksuse määramine iga

50 m tagant. Kergliiklustee puuraukude sügavus peab olema piisav, et määrata

kasvupinnase paksus ning lisaks puurida ja määrata 30 cm kasvupinnase all olevad

pinnased.

4.3.7. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis ja ka .xls

formaadis. Täpsemad juhised vt p. 4.3.1. juhendist.

4.3.8. Aruanne esitada projekteerimise käigus Transpordiametile digitaalselt.

4.4. Katendi projekt:

4.4.1. Katendi lahenduse koostamisel arvestada 2021. aastal koostatud Reaalprojekt OÜ

tööga nr P19111 „IKEA maanteed / IKEA highways“ ning kavandada võrdväärne

katend.

4.5. Kitsendused, piirangud ning planeerimis- ja ehitustegevus:

4.5.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning

projekteerimise käigus taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega

arvestada projekti koostamisel.

4.5.2. Selgitada välja planeerimis- ja ehitustegevus maantee trassikoridoris:

4.5.2.1.Selgitada välja kehtestatud ja koostamisel olevad üld- ja detailplaneeringud,

teeprojekti realiseerimist mõjutavad projekteerimistingimused ja projektid

ning arvestada nendega projekti koostamisel.

4.5.2.2.Töövõtja peab välja selgitama ja esitama Transpordiametile andmed

planeeringutes, projekteerimistingimustes ja projektides toodud teede ja

tehnovõrkude osas.

4.5.2.3.Töövõtja peab lisama projekti kehtestatud üld- ja detailplaneeringute ning

teeprojekti realiseerimist mõjutavate ehitusprojektide põhijoonised ning

4

nimetama kõik planeerimis- ja ehitustegevusest tulenevad kitsendused

projekti seletuskirjas.

4.5.3. Piiranguid käsitlev aruanne siduda projekti seletuskirjaga.

5. Eskiis

5.1. Koostada riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala tee ca km 3,43-3,63 paikneva Kurna

eritasandilise kergliiklustee läbipääsu eskiisprojekt koos rajatiste võrdlusega (vaata ka

jaotist 7.4 ja 7.5).

5.2. Eskiis peab vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud eskiisi

koostamise nõuetele.

5.3. Eskiisis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud:

5.3.1. maantee põhimõtteline liikluskorraldus (sh perspektiivsesse riigitee lahendus);

5.3.2. bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega;

5.4. Koostada maanteelõigu asukohaskeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta

Eesti mastaabis.

5.5. Seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.

5.6. Koostada ligikaudne ehitusmahtude ja -maksumuste kalkulatsioon, millega oleks

võimalik hinnata eeldatavat ehitusmaksumust.

5.7. Eskiisis hinnata erinevate lahendusvariantide orienteeruvat ehitusmahtu ja maksumust.

5.8. Teha kaalutletud ja põhjendatud ettepanek optimaalseimaks projektlahenduseks.

5.9. Transpordiameti poolt valitud lahendusvariant võtta aluseks põhiprojekti koostamiseks.

6. Põhiprojekt

6.1. Koostada riigitee nr 11115 Kurna–Tuhala tee ca km 3,53 Kurna eritasandilise

kergliiklustee läbipääsu põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad

nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.

6.2. Põhiprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud:

6.2.1. maantee lahendus, s.h, kergliiklusteed,

6.2.2. rajatiste lahendused (peavad arvestama ka perspektiivse maantee lahendusega),

6.2.3. tehnovõrkude ümbertõstmise vajadused,

6.2.4. sademevete ärajuhtimise põhimõttelised lahedused ja täiendavate uuringute

vajadus,

6.2.5. rajatavate kraavide asukohad,

6.2.6. bussipeatused koos neid ühendavate jalgratta- ja jalgteedega,

6.3. Eritasandilise kergliiklustee rajatise põhiprojekt.

6.4. Selgitada projektiga välja tehnovõrkude omanikud.

6.5. Tehnovõrkude projektid.

6.6. Vajadusel sademeveesüsteemide vm ehitusprojektid.

6.7. Valgustuse põhiprojekt.

6.8. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.

6.9. Selgitada vajamineva teemaa ulatus, koostada vajadusel krundijaotuskavad ja IKÕ

plaanid.

6.10. Keskkonnamõjude eelhinnang

6.11. Transpordiamet tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning projekti ekspertiisi.

Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud

märkustele, kui Transpordiamet on otsustanud parandamise vajaduse.

5

7. Rajatised

7.1. Projekteeritavale lõigule ca km 3,53 kavandada Kurna kergliiklustee eritasandiline

läbipääs.

7.2. Projekteerida eritasandilise kergliiklustee rajatise põhiprojekt.

7.3. Töövõtjal tuleb lähtudes rajatise projekti eesmärgist anda topo-geodeetilise uuringu

koostajale täiendavaid selgitusi ja juhiseid topo-geodeetilise uuringu läbi viimiseks, et

uuringus esitatavad andmed oleksid rajatise projekteerimiseks sobivad ja piisavad.

7.4. Enne rajatise põhiprojekti koostamist tuleb esitada minimaalselt kolm erinevat

kergliiklustee eritasandilise läbipääsu tüübi eskiislahendust koos kirjeldavate joonistega

vastavalt lisas 6 näidisele:

7.4.1. Ühe lahendusena kaaluda raamsilda (alt laiem).

7.4.2. Muu majanduslikult otstarbekas või asukohta sobiv lahendus, mis tagab läbipääsu

avaruse ja valgusküllasuse.

7.5. Eskiislahenduste tegemisel esitada rajatise eeldatav maksumus, ehitusaeg, hooldekulud

elueakulude arvutus. Transpordiamet koostöös kohaliku omavalitsusega valib välja

piirkonda sobituva rajatise lahenduse eskiisprojekti, mille põhjal koostatakse rajatise

põhiprojekt.

7.6. Projekteerida rajatised elueaga vähemalt 100 aastat,

7.7. Rajatiste koormusmudeliks valida KM3 2400 kN.

7.8. Projekti variantide plaanilise ja kõrgusliku lahenduse iseloomustavate jooniste näidised

on Lisas 6. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis.

7.9. Rajatiste projekteerimise täiendavad nõuded:

7.9.1. eelistada võimalikult hooldevabasid lahendusi;

7.9.2. näha ette lahendused vajalike kuluvosade vahetamiseks (nt piirded jne).

7.10. Hooldusest tingitud täiendavad nõuded talvise hoolduse osas:

7.10.1. rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet;

7.10.2. lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku;

7.10.3. muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada.

7.11. Koostada hooldusjuhend, mis peab kajastama kõiki rajatavate konstruktsiooniosade

hooldamise tehnoloogiaid, hooldusintervalli, eluigasid, seisukorra hindamise

kriteeriumi (vigade kirjeldus, mille tagajärjel vajab konstruktsiooni element

väljavahetamist või remonti).

7.12. Muuhulgas tuleb projekteerimisel lähtuda ka Transpordiameti juhistest:

7.12.1. „Riigiteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide, tunnelite ja ökoduktide

konstruktsioonidele mõjuvate liikluskoormuste täpsustamise juhis“.

8. Bussipeatused

8.1. Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste

asukohad ja vajadus.

8.2. Bussipeatuste kavandamisel arvestada Transpordiameti juhisega „Bussipeatuste,

platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted“.

9. Liikluskorraldusvahendid

9.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus

liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms).

9.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.

9.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning

liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega.

6

9.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.

9.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Transpordiametile märkuste esitamiseks ja

kooskõlastamiseks.

10. Tee valgustus

10.1. Töövõtja ülesandeks on eritasandilise kergliiklustee rajatise põhiprojekti koosseisus

koostada teevalgustuse põhiprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste

kalkulatsiooniga.

10.2. Näha ette asjakohane ja sobilik kergliiklustee valgustus kergliiklusteel (sh kergliiklustee

tunneli/rajatise osas) tagamaks kergliiklejatele valgusküllane ja avar läbipääs.

10.3. Valgustuse kavandamisel näha ette hämarus- ja liikumisanduriga rajatise alune

valgustus. Rajatise alune valgustus kavandada erialdiseisvalt kergliiklustee

valgustusest, et ka päevasel ajal hämarates tingimustes kergliikleja liikumise korral

oleks viadukti alune samuti valgustatud.

10.4. Valgustuse põhiprojekti koostamisel tuleb määrata:

10.4.1. valgustatud aladele valgustusklassid, mis on vaja kooskõlastada

Transpordiametiga,

10.4.2. valgustusmastide asukohad,

10.4.3. valgustuskilpide ja liitumiskilpide asukohad, mis võimalusel peavad jääma

teemaa alale,

10.4.4. kaabelliinide asukohad.

10.5. Projekteerijal arvestada Transpordiameti poolsete ettepanekute ja põhjendustega.

Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine, mis tagab

kergliiklustee valgustamise ning ei häiri (pimesta) sõiduteel sõidukijuhte.

10.6. Teevalgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest, juhenditest ja

normidest, sh juhendist „Riigiteede valgustuse kavandamine“.

10.7. Valgustuse projektlahendus tuleb integreerida kavandatava kohaliku kergliiklustee

valgustuse juhtimissüsteemi.

10.8. Küsida kohalikult omavalitsuselt tehnilised nõuded valgustuse kasutatavatele

valgustitele ja tehnilised nõuded valgustussüsteemi juhtimisele.

10.9. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga

tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või

nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist

Transpordiametiga.

11. Tehnovõrgud

11.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada

projekt, mis võimaldab saada ehitusõiguse (ehitusluba, ehitusteatis, tööluba). Ehitusloa

kohustuslikel tehnovõrkudel taotleb projekteerija ka ehitusloa ja kannab kõik sellega

seotud kulud. Tehnovõrgu projekt peab sisaldama muuhulgas töömahtude loendit ja

ehitusmaksumuste kalkulatsiooni vastavalt tehnovõrkude valdajate tehnilistele

tingimustele.

11.2. Riigitee alusele maale tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda muuhulgas juhendist

„Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.

11.3. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga

tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või

nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist

Transpordiametiga.

7

12. Haljastus ja hooldus

12.1. Hooldusjuhendi koostamisel lähtuda juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise

põhimõtted“.

12.2. Haljastuse kavandmisel lähtuda juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“.

12.3. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri

pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt

loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.

12.4. Koostada haljastustööde kirjeldus, tüüpjoonised ja esitada töömahud.

13. Krundijaotuskavad ja IKÕ plaanid

13.1. Koostada krundijaotuskava vastavalt juhendile „Krundijaotuskava- ja servituudi

seadmise plaani koostamise nõuded“.

13.2. IKÕ plaanid koostada vastavalt juhenditele „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ ja „Juhis isikliku kasutusõiguse plaani koostamiseks jalgratta- ja jalgtee

ehituse projektides“.

14. Keskkonnamõjude eelhinnang

14.1. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang,

lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

§ 61, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti

andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta.

14.2. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga

kaasnevaid asjakohaseid mõjusid, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste

täpne asukoht.

14.3. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents

või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses).

14.4. Eelhinnangu koostaja on kohustatud tutvuma projektialaga kohapeal, fotografeerima

olulised asjaolud ning lisama need eelhinnangule.

14.5. Juurdepääsupiiranguga info (nt I-II kaitsekategooria liikide asukohti sisaldavad

joonised) vormistada eelhinnangu eraldiseisva lisana.

15. Ehitusloa andmise menetlus

15.1. Transpordiamet viib ehitusloa andmise menetluse läbi põhiprojekti alusel. Töövõtja

valmistab ette menetluse läbiviimiseks vajalikud joonised ja vajadusel projektlahenduse

selgitused sh kinnisasjade omanikele, keda projektiga ettenähtud tööd otseselt

mõjutavad (nt maavõõrandus, ristmike likvideerimine, kinnisasjale juurdepääs, kraavid,

haljastuse või ehitiste likvideerimine, kitsendused jms).

15.2. Töövõtja kohustub korrigeerima ehitusloa andmiseks koostatud projektlahendust

vastavalt Transpordiameti korraldustele. Projekti muutmist võivad tingida

Transpordiameti otsused menetluse käigus esitatud puudutatud asutuste ja isikute

arvamustele, kooskõlastavate asutuste märkustele ning vaided.

16. Projektide koostamise üldised nõuded

16.1. Projekt tuleb koostada infomudelina ehk kolmemõõtmelise mudelina koos

atribuudiinfoga.

16.2. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.

8

16.3. Koostada maanteelõigu asukohaskeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta

Eesti mastaabis.

16.4. Koostada asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi

vertikaalplaneerimise joonised.

16.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid koos puurtulpadega, vajadusel

geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.

16.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi

konstruktsioonid, olemasolev- ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on

vastav tüüp projekteeritud.

16.7. Koostada ja esitada digitaalselt tööristlõiked piketaažiliselt 25 m sammuga

projekteeritavate teede sh kergliiklusteede kohta.

16.8. Kergliiklustee ja jalgrattaraja projekteerimisel lähtuda juhendist "Kergliiklustaristu

kavandamise juhend".

16.9. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.

16.10. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt.

16.10.1. Projekteerida sademevete äravoolu lahendus.

16.10.2. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist

katendikonstruktsiooni.

16.11. Projekteerida sõiduki- ja jalgteepiirdesüsteemid lähtuvalt projektlahendusest ja

kehtivatest nõuetest.

16.12. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava

materjali mahud.

16.13. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse

projekt.

16.14. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegset liikluskorraldust oleks võimalik

teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus

maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos vajalike ehitustööde kirjeldustega.

16.15. Projekteerimisel arvestada erigabariidiliste veostega. (kaardirakendus:

https://www.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=31e29e5b10f24516a21e34

0079ee50e4&extent=491079.1136%2C6548548.5657%2C607762.7336%2C6603061.

6944%2C3301).

16.16. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.

16.17. Koostada töömahtude tabelid ja kululoendid vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele

kirjeldustele.

16.18. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.

Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalgratta- ja jalgteede,

ristmike, rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse,

ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise

projekteerimise ja ehitusjärelevalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi.

17. Kooskõlastamine

17.1. Töövõtja peab vajadusel kaasama projektlahenduse väljatöötamisel asjakohaseid

ametiasutusi.

17.2. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude

valdajatega ja asjakohaste ametiasutustega.

9

18. Vormistusnõuded

18.1. Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis (native format). Täpsemad

esitatavate mudelite nimekirjad ja selgitused vt Lisa 2.

18.2. Kõikide mudelite (sh uuringute faasis koostatud) kohta esitada kaaskirjad vastavalt

Lisale 4. Kaaskirjad esitada paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise

kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava ehitusprojektiga.

18.3. Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed (alignments) kolmemõõtmeliselt

eraldi .xml formaadis failidena (sh teed, kraavid).

18.4. Esitada .xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad, sh

väljakaeved, täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa,

ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud.

18.5. .xml teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja

eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt Lisa 5.

18.6. Luua vajalikud mudelid: koridormudel (tööfail), kus on seotud omavahel

teljed (alignments) (koos profiiliga), surface files ja basemaps.

18.7. Mudelitele ja mudeli elementidele tuleb lisada vastavalt sobilikud infoväljad

(atribuudid) koos andmetega (vt Lisa 3). Lisas on tähistatud projekti staadiumite kaupa

täidetavad atribuudid.

18.8. Projekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja Töö osad esitada digitaalselt.

18.9. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:

18.9.1. joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal juhul)

ning .pdf formaadis;

18.9.2. tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf formaadis;

18.9.3. tekstifailid vormistada .docx ning .pdf formaadis;

18.9.4. lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi

kasutatud joonte liikide .shx failid.

18.10. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised

peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.

18.11. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele

(https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#teetoode-tehnilised-) 2 eksemplaris (1

eksemplar ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt .xlsx formaadis.

Koostas: Hans Keskrand, Transpordiamet, [email protected]

Lisad:

1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem [dokumendi lõpus]

2. Esitatavate mudelite nimekirjad [Lisa 2 - Esitatavate mudelite nimekirjad.xlsx]

3. Atribuudid [Lisa 3 - Atribuudid.xlsx]

4. Mudeli kaaskirja nõuded [Lisa 4 - Mudeli kaaskirja nõuded.docx]

5. Murdejoonte näidised [dokumendi lõpus]

6. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis [dokumendi lõpus]

Lisa 1. Projekteeritava lõigu asukohaskeem

Joonis. Projekteeritava maantee orienteeruv lõik ja orienteeruv eritasandilise kergliiklustee

läbipääsu asukoht. Väljavõte maa-ameti kaardirakendusest.

Km 3,53

Orienteeruv eritasandilise

kergliiklustee läbipääsu asukoht

Lisa 5. Murdejoonte näidised

Lisa 6. Rajatiste variantide võrdlemise joonise näidis