Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Teie 15.12.2023 nr 8-6/4

Meie 08.01.2023 nr 9.3-4/23/8821-2

Jüri aleviku keskuseala

detailplaneeringu koostamise

algatamise ja lähteseisukohtade

kinnitamise ning keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata

jätmise eelnõu seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6 alusel seisukoha saamiseks Jüri aleviku

keskuseala detailplaneeringu koostamise algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamata jätmise eelnõu.

Planeeritav ala asub Jüri aleviku kesksuses Lehmja tammiku, Laste tänava, Võsa tänava, Spordi

tänava, Rebase tänava ja 11303 Jüri-Aruküla tee vahelisel alal ning planeeringu ala suurus on

22 ha. Rae Vallavalitsus soovib ümber kujundada Jüri aleviku keskuseala, et püstitada piirkonda

vajalik õppe- ja kompetentsikeskus, haridusliku erivajadusega laste õppeasutus ning

Teenusmaja tüüpi hoonestus. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeringuala

jagada üldkasutatava maa, ühiskondlike hoonete maa ja transpordimaa kinnistuteks ning

määrata ehitus- ja hoonestustingimused, juurdepääsud, tehnovõrgud ja haljastus.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 20.09.2012 otsusega nr

390 kehtestatud „Rae valla Jüri aleviku ja sellega piirnevate Aaviku, Vaskjala ja Karla külaosade

üldplaneering“ üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud

osaliselt olemasolev sotsiaalehitiste maa, osaliselt perspektiivne sotsiaalehitiste maa, osaliselt

olemasolev haljasmaa- parkmetsa maa-ala. Käesolev koostatav detailplaneering ei muuda Rae

valla üldplaneeringuga planeeritud rohelise võrgustiku põhilahendust ja rohelise võrgustiku kui

terviku toimimist.

Esitatud dokumentides on muuhulgas toodud järgmised punktid:

 „Müra. Keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 p 3 kohaselt on

ehitustegevusega seotud müra ekvivalentsed piirväärtused normeeritud vaid õhtusel ja

öisel ajal (ajavahemikul 21.00-7.00). Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00-7.00

piirväärtusena asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. I mürakategooria

aladel on selleks 55/40 dB, II kategooria aladel 60/45 dB, III ja IV kategooria aladel

65/50 dB. Päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest tulenevale mürale normtasemeid

kehtestatud ei ole. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks

lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 7.00–19.00“

 „Ehitustegevuse käigus (sh lammutus) tekib müra ehitusmaterjalide vedamisel,

erinevate paiksete ja liikuvate mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest jne.

2(3)

Ehitustööde läbiviimisel on mürahäiring tõenäoline, kuivõrd liiklustihedus suureneb

ehitusaegse transpordi võrra. Ehitusaegne müra võib olla kohati häiriv, kui tehakse

mürarikkaid töid.“

 „Ehitamisaegne mõju müratasemele on negatiivne, kuid tegu on lokaalse ja ajutise

tegevusega.“

 „Tagada tuleb, et nii ehitustegevuse kui ka hilisema kasutamisega ei ületaks

ümbruskonnas ja hoonetes keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus

leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ ning sotsiaalministri

04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” toodud tingimusi

kehtestatud müra ja vibratsiooni osas.“

 „Ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja

vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas ja hoonetes keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr

78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni

mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi.“

 „Hoonete projekteerimisel lähtuda standardist EVS 842:2003 „Ehitise

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

 „Vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu

valgusallikatele, mis avaldavad mõju hoovialalt kaugemale. Analüüsida

detailplaneeringuala kasutusaegset valgustatust lähtuvalt rohevõrgustiku toimivuse

tagamisest ning vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Lähtuda standardist EVS-EN

17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.“

 „Vabariigi Valitsuse 30. mai 2013. a määrusega nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“

on kehtestatud tervisekaitsenõuded koolidele, nende maa-alale, hoonetele, ruumidele,

sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule. Määruses on sätestatud, et kooliruumi siseõhu

aasta keskmine radoonisisaldus peab olema väiksem kui 200 Bq/m3 ning gammakiirguse

doosikiirus väiksem kui 0,5 μSv/h.“

Amet on tutvunud esitatud materjalidega, ei esita vastuväiteid KSH algatamata jätmisele ning

märgib järgmist:

 Detailplaneeringu KSH eelnõus (lk 31) on välja toodud: „Valgustus. Ehitustööde käigus

võib toimuda ehitusobjekti valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga võib

valgustusest tulenev mõju olla negatiivne, kuid see on lokaalne ja ajutine. Maa-ala

valgustamisega võib kaasneda kahepidine mõju: positiivne sotsiaalne mõju (turvalisuse

ja turvatunde kasv) ning negatiivne keskkonnamõju (valgusreostus).“ Amet juhib

tähelepanu, et valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning

vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

 Detailplaneeringu KSH eelnõus (lk 20) on välja toodud: „Eesti pinnase radooniriski

kaardi järgi on kogu Rae vald kõrge radoonisisaldusega pinnasel6 . Planeeritav tegevus

ei mõjuta radooni, küll aga mõjutab radoon planeeritavat tegevust.ning lk 37 punkt 5.8

Tagada radooniohutu keskkond hoonete siseruumides, rakendades standardi EVS

840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ toodut. Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama Ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse

ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest

saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele.“ Amet juhib tähelepanu asjaolule, et

radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid

leevendavaid meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete

mõõtmised.

 Arvestada, et liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei

tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB KeM määrus 71 § 6 lg 3.

3(3)

 Maksimaalne tööstusmüra tase ei tohi ületada müratundlike hoonetega alal müra liigile

kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike

hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee