Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu.

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Riigi Tugiteenuste Keskus

[email protected] 03.02.2025 nr 13-1/48-1

Kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirja

nr 80 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks esitamine

Edastame korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ja rakendusasutustele kooskõlastamiseks

ning rakendusüksusele, elluviijale ja partneritele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri

15. märtsi 2023. a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate

tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu.

Palume kooskõlastus anda ja arvamus avaldada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu 3 lehel

2. Seletuskiri 5 lehel

3. Käskkirja terviktekst muudatustega 15 lehel

Sama:

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Kliimaministeerium

Integratsiooni Sihtasutus

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Riigikantselei

Statistikaamet

Rahandusministeerium

Margit Tilk 628 2358

[email protected]

EELNÕU 27.01.25

MINISTRI KÄSKKIRI

Kultuuriministri 15. märtsi 2023.a

käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist,

sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste

elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel:

Teen kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirjas nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas

kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT)

järgnevad muudatused:

1) muudan TAT-i punkti 3.1.4.1 ning sõnastan selle järgnevalt: „Kohanemist toetavate e-

õppe formaatide väljatöötamine.“;

2) muudan TAT-i punkti 3.1.4.3 ning sõnastan selle järgnevalt: „Kohanemiskoolituste,

sealhulgas e-õppe formaatide ning eesti keele õppe pakkumine, teavitustegevuse

korraldamine ja kohanemisnõustamise pakkumine.“;

3) muudan TAT-i punkti 3.1.4.4 ning sõnastan selle järgnevalt: „Kohanemisprogrammi

vahehindamine ja uute kohanemisprogrammi moodulite ja materjalide koostamine ning

olemasolevate moodulite ja materjalide uuendamine.“;

4) muudan TAT-i punkti 3.1.4.5 ning sõnastan selle järgnevalt: „Kohanemisprogrammi

lõpphindamine ning kohanemisprogrammi moodulite ja materjalide uuendamine.“;

5) muudan TAT-i punkti 3.3.5 ning sõnastan selle järgnevalt: „Tegevuste elluviimise aeg on

punktides 3.3.4.1 ja 3.3.4.3 nimetatud tegevustel 01.01.2023–31.10.2029 ning punktis

3.3.4.2 nimetatud tegevusel 01.01.2023–31.12.2024.“;

6) muudan TAT-i punkti 3.5.5.3 ning sõnastan selle järgnevalt: „Eesti erameediakanalite

toimetuste võimestamine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud

ajakirjandusliku sisu arendamisel ning teadlikkuse tõstmine nendest kanalitest eri keele- ja

kultuuritaustaga Eesti elanike hulgas.“;

7) muudan TAT-i punkti 3.5.5.4 ning sõnastan selle järgnevalt: „Valitsusasutuste riigiinfo

edastamise võimekuse tõstmine eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele.“;

8) muudan TAT-i punkti 3.5.5.4.1 ning sõnastan selle järgnevalt: „Riigikantselei kujundab

punktis 3.5.5.4 nimetatud alategevuse raames avaliku sektori eri keele- ja kultuuritaustaga

inimestele suunatud kommunikatsioonivõrgustiku ning aitab kaasa riigiinfo edastamisele

Eesti elanikele.“;

9) muudan TAT-i punkti 3.5.5.6 ning sõnastan selle järgnevalt: „Eri keele- ja kultuuritaustaga

inimestele suunatud kvaliteetse ajakirjandusliku sisu tagamiseks ajakirjanikele,

ajakirjandust ja/või kommunikatsiooni õppivatele tudengitele koolituse pakkumine.“;

10) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.1 „Kohanemisprogrammi

„Settle in Estonia“ pakkumine“ lahtris „Selgitav teave“ meetmete nimekirja näitaja

„Kohanemisprogrammis osalejate arv“ info järgmiselt: „Näitajaga mõõdetakse

kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ osalejate koolituskordi kumulatiivselt.

Saavutustasemesse raporteeritakse: a) ühepäevase koolituse puhul peab olema isiku

osalemine koolitusel tõendatud kirjalikult taasesitatavas vormis; b) keeleõppe koolitusel

peab olema kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatud koolitatava osalemine vähemalt

60% ulatuses õppest. c) osalejaks võib lugeda isiku, kes on edukalt sooritanud e-õppe

formaadis kindlaks määratud teadmiste testi. Allikas: elluviija aruanded.“;

11) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.3 „Eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad

tegevused“ meetmete nimekirja näitaja “Tööjõulähetusprogrammis osalejate arv“

sihttasemeks (2029) 1140.;

12) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.3 „Eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad

tegevused“ väljundnäitaja “Praktikakohtade arv avalikus sektoris“ vahesihttasemeks

(2024) 40 ja sihttasemeks (2029) 40.;

13) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.3 „Eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad

tegevused“ tulemusnäitaja “Tööjõulähetusprogrammi läbinute arv“ sihttasemeks (2029)

798.;

14) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.4 „Eesti keele õpet toetavad

tegevused ning kodanikuõpe“ meetmete nimekirja näitaja “Lõimumisvaldkonna keeleõpet

toetavates tegevustes osalejate arv“ sihttasemeks (2029) 10866.;

15) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.4 „Eesti keele õpet toetavad

tegevused ning kodanikuõpe“ tulemusnäitaja “Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavate

tegevuste läbinute arv“ sihttasemeks (2029) 8693.;

16) asendan tabeli TAT-i punktis 6 järgneva tabeliga:

Jrk

nr

Toetatava tegevuse nimetus ja finantsallikate

vaheline jaotus

Summa (eurodes) Osakaal

1 Kohanemisprogramm „Settle in Estonia“

pakkumine

18 500 000,00 100,00%

1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 12 950 000,00 70,00%

1.2 Riiklik kaasfinantseering 5 550 000,00 30,00%

1.3 Omafinantseering 0 0%

2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplat-

vormi) edasiarendus ja rakendamine

2 550 000,00 100,00%

2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 1 785 000,00 70,00%

sealhulgas SMIT 714 000,00 70,00%

2.2 Riiklik kaasfinantseering 765 000,00 30,00%

sealhulgas SMIT 306 000,00 30,00%

2.3 Omafinantseering 0 0%

3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning

tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet

toetavad tegevused

5 410 000,00

100,00%

3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 3 787 000,00 70,00%

3.2 Riiklik kaasfinantseering 1 623 000,0030,00%

3.3 Omafinantseering 0 0%

4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ning

kodanikuõpe

8 150 000,00

100,00%

4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 5 705 000,00 70,00%

4.2Riiklik kaasfinantseering2 445 000,0030,00%

4.3 Omafinantseering 0 0%

5 Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-,

sealhulgas kohanemisteemadel

7 888 000,00 100,00%

5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 5 521 600,00 70,00%

sealhulgas Riigikantselei 420 000,00 70,00%

sealhulgas Statistikaamet 77 000,00 70,00%

5.2Riiklik kaasfinantseering2 366 400,0030,00%

sealhulgas Riigikantselei 180 000,00 30,00%

sealhulgas Statistikaamet 33 000,00 30,00%

5.3 Omafinantseering 0 0%

17) muudan TAT-i punkti 9.3.9 ning sõnastan selle järgnevalt: „koguma ja töötlema nõutavaid

andmeid alategevustes 3.1.4.3, 3.3.4.1, 3.3.4.2, 3.4.4.1 ja 3.5.5.6 osalenud isikute kohta

ÜSS-i § 19 lõike 3 alusel ja kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega, kui tegevustes

osaleja tegevuste maht ühe projekti raames ületab 32 akadeemilist kontakttundi, ning

tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu registris iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt

kvartalile järgneva teise nädala viimase tööpäeva lõpuks;“;

18) muudan TAT-i punkti 9.3.10 ning sõnastan selle järgnevalt: „järgima toetatavate tegevuste

elluviimisel soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning tagama sihtrühmale

suunatud sündmustele ligipääsetavuse füüsilises ja virtuaalses keskkonnas;“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

1

EELNÕU 27.01.2025

MINISTRI KÄSKKIRI

TERVIKTEKST

Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas

kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks

toetuse andmise tingimused

1 Reguleerimis- ja kohaldamisala

1.1 Toetuse andmise tingimuste käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

(edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel

kinnitatud meetmete nimekirjaga.

1.2 TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1

nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h)

„Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineeri-

miskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate

rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027

meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist

toetav Eesti“ rakenduskavaga kooskõlas olevate sekkumiste nr 21.4.7.51

„Kohanemisprogrammi1 „Settle in Estonia“ pakkumine“, 21.4.7.52 „Andmevahetus-

lahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“, 21.4.7.53 „Eri

keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet

toetavad tegevused“, 21.4.7.54 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“,

21.4.7.55 „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“

(edaspidi toetatavad tegevused) raames.

1.3 Toetatavad tegevused panustavad Riigikogu otsuse „Eesti riigi pikaajaline

arengustrateegia „Eesti 2035“2 heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev

inimene“ alasihti „Tegus inimene“, valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“3

alaeesmärki „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus

ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme

„Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas

kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenustesse „Ühine, arusaadav ja

usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum“, „Uuendusliku ja vastutustundliku

tööturu toetamine“ ja „Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme

suurendamine“.

1.4 TAT-iga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia programmi

„Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas

kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika

1 Siseministri 13. augusti 2014. a määrus nr 34 „Kohanemisprogramm“. 2 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia). 3 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://www.kul.ee/siduseesti2030).

2

kujundamine ja rakendamine“ elluviimist.

1.5 Toetuse andmise eesmärk on luua eeldused tagasipöördujatele, uussisserändajatele ning

eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele Eesti ühiskonnas lõimumiseks, sealhulgas

kohanemiseks.

1.6 Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

1.7 Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses.

1.8 Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja

arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevuste panust

regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti 2035“ näitajaga „Tööjõus

osalemise määr 15–74 a“, panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga

„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga

„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga

„Ligipääsetavuse näitaja“.

1.9 Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava

seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate

tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7.

1.10 Rakendusüksus ja rakendusasutus.

1.10.1 Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi

rakendusasutus).

1.10.2 Toetatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi

rakendusüksus).

2 Terminid

2.1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:

2.1.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel;

2.1.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa

Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;

2.1.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus

Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.

2.2 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimene on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv

eesti keelest erineva emakeelega isik.

2.3 Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt

naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti

rahvastikuregistris.

3 Toetatavad tegevused ja nende elluviimise aeg, elluviija, partner ja sihtrühm

3.1 Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine.

3.1.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

3.1.2 Toetatava tegevuse eesmärk on uussisserändajate rändeprotsessi ja kohanemise

toetamine, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu,

töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning soodustades neil eesti keele oskuse

3

omandamist.

3.1.3 Toetatava tegevuse tulemusena on kohanemisprogramm „Settle in Estonia“ edasi

arendatud ja rakendatud ning programmi koolituse(d) läbinud uussisserändajate

iseseisev toimetulek on paranenud.

3.1.4 „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“pakkumine“ alategevused.

3.1.4.1 Kohanemist toetavate e-õppe formaatide väljatöötamine.

3.1.4.2 Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ eesti keele õppe B1-taseme õppematerjalide

ning teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja e-õppematerjalide

väljatöötamine.

3.1.4.3 Kohanemiskoolituste, sealhulgas e-õppe formaatide ning eesti keele õppe pakkumine,

teavitustegevuse korraldamine ja kohanemisnõustamise pakkumine.

3.1.4.4 Kohanemisprogrammi vahehindamine ja uute kohanemisprogrammi moodulite ja

materjalide koostamine ning olemasolevate moodulite ja materjalide uuendamine.

3.1.4.5 Kohanemisprogrammi lõpphindamine ning kohanemisprogrammi moodulite ja

materjalide uuendamine.

3.1.5 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–30.06.2029.

3.1.6 Toetatava tegevuse sihtrühm on uussisserändajad.

3.2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine.

3.2.1 Toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija).

3.2.1.1 Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse

osakond.

3.2.2 Partner on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT).

3.2.3 Toetatava tegevuse eesmärk on andmevahetuslahenduse arendamine ja rakendamine.

3.2.4 Toetatava tegevuse tulemusena on edasi arendatud ja rakendatud

andmevahetuslahendus, sealhulgas infoplatvorm ning Eestisse elama asunud

uussisserändajad on automaatselt suunatud osalema kohanemisprogrammis „Settle in

Estonia“. Lisaks on edasi arendatud vajaduspõhine infoplatvorm nii uussisserändajatele

kui ka kohanemisprogrammi sidusrühmale.

3.2.5 „Andmevahetuslahenduse, sealhulgas infoplatvormi edasiarendus ja rakendamine“

alategevused.

3.2.5.1 Andmevahetuslahenduse edasiarendamine. Edasiarenduste käigus tehakse

andmevahetuslahenduse rakendamiseks vajalikud arendused. Muu hulgas luuakse

koolitusmoodulisse infotehnoloogiline lahendus, mis tagab B1-taseme eesti keele

õppe kursuse korraldamise valmisoleku ning videomaterjalide haldamise võimekuse.

3.2.5.1.1 Elluviija tellib partnerilt arendustöid lähtudes kohanemisprogrammi „Settle in

Estonia“ pakkujate ja sihtrühma vajadustest.

3.2.5.1.2 Partner tagab andmevahetuslahenduse rakendamiseks vajalikud arendused.

3.2.6 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029.

3.2.7 Toetatava tegevuse sihtrühm on uussisserändajad.

3.3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet

toetavad tegevused.

3.3.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

3.3.2 Toetatava tegevuse eesmärk on tagasipöördujate, uussisserändajate ning eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste eestikeelses töökeskkonnas töötamise valmisoleku ja

toimetuleku suurendamine ning nende värbamise toetamine riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutustesse ning nende hallatavatesse asutustesse.

3.3.3 Toetatava tegevuse tulemusena on eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste,

uussisserändajate ning tagasipöördujate konkurentsivõime tööturul toimetulekuks

4

paranenud.

3.3.4 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul

konkurentsivõimet toetavad tegevused“ alategevused.

3.3.4.1 Tööjõulähetusprogrammi pakkumine keeleõppe eesmärgil.

3.3.4.2 Praktikaprogrammi pakkumine avalikus sektoris eri keele- ja kultuuritaustaga

tudengitele, sealhulgas infopäevade ja koolituste korraldamine tudengitele avaliku

sektori tutvustamiseks ja praktikaootuste kujundamiseks.

3.3.4.3 Õppereiside korraldamine Eesti piires ning teistesse Euroopa Liidu riikidesse, et

tutvuda parimate tööturu meetmetega, mis suurendavad eri keele- ja kultuuritaustaga

inimeste konkurentsivõimet tööturul.

3.3.5 Tegevuste elluviimise aeg on punktides 3.3.4.1 ja 3.3.4.3 nimetatud tegevustel

01.01.2023–31.10.2029 ning punktis 3.3.4.2 nimetatud tegevusel 01.01.2023–

31.12.2024.

3.3.6 Toetatava tegevuse sihtrühmad.

3.3.6.1 Tööjõulähetusprogrammis: eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad.

3.3.6.2 Praktikaprogrammis: eri keele- ja kultuuritaustaga, uussisserändajatest ning

tagasipöördujatest tudengid.

3.4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe.

3.4.1 Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija).

3.4.2 Toetatava tegevuse eesmärk on eesti keele oskuse, Eesti riigi ja Eesti kultuuriruumiga

sideme suurendamine.

3.4.3 Toetatava tegevuse tulemusena on keeleõpet toetavad tegevused, läbinute eesti keele

oskus ja konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks paranenud. Kodanikuõppe

läbinute usaldus riigiinstitutsioonide vastu on suurenenud.

3.4.4 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe“ alategevused.

3.4.4.1 Keeleõppe omandamisele suunatud keele praktiseerimise keskkonna ja selle toetavate

lahenduste arendamine ja pakkumine.

3.4.4.2 Vabatahtlikke kaasavate ning keeleõpet toetavate tegevuste arendamine ja pakkumine,

sealhulgas keelesõbra programmi laiendamine. Selleks juhendi ja muude toetavate

materjalide loomine ning nõustamissüsteemi käivitamine programmis osalevatele

üksikisikutele ja organisatsioonidele.

3.4.4.3 Haridusprogrammide, sealhulgas lihtsas eesti keeles, loomine kultuuri- ja

spordiasutustes.

3.4.4.4 Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning

praktiseerimiseks.

3.4.4.5 Täiskasvanute koostöö- ja keelelaagrite käivitamine jm keeleõpet ja eesti keele

kasutamist toetavad tegevused.

3.4.4.6 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele riigikaitse- ja kodanikuõppe pakkumine, et

tõsta nende teadlikkust Eesti riigist ja Euroopa Liidust.

3.4.4.6.1 Eesti kodakondsuse taotlemist toetavate lahenduste arendamine, sealhulgas

materjalide loomine, nende levitamine ja väljatöötamine teadmiste omandamiseks

kodanikuks olemisest.

3.4.4.6.2 Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koostöötegevuste korraldamine eri keele-

ja kultuuritaustaga inimestele.

3.4.4.6.3 Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koolituste korraldamine

noorteorganisatsioonide ja -ühenduste juhtidele ning aktivistidele.

3.4.5 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029.

3.4.6 Toetatava tegevuse sihtrühmad on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed,

5

uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud.

3.5 Avalikkuse teavitamine rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel.

3.5.1 Toetatava tegevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija).

3.5.1.1 Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse

osakond.

3.5.2 Partnerid on Riigikantselei ja Statistikaamet.

3.5.3 Toetatava tegevuse eesmärk on Eesti elanike informeerimine rände- ja lõimumis-,

sealhulgas kohanemisvaldkonnast, inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest, ning Eesti

elanike lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate hoiakute kujundamine.

3.5.4 Toetatava tegevuse tulemusena on tagatud regulaarne, selge ja faktitäpne rände- ning

lõimumis-, sealhulgas kohanemisalane avalik kommunikatsioon ning riigiinfo

edastamine, mille tulemusena on suurenenud Eesti elanikkonna teadmised lõimumis-,

sealhulgas kohanemisvaldkonnast.

3.5.5 „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“

alategevused.

3.5.5.1 Eesti kultuurilist mitmekesisust tutvustavate tele- ja raadiosaadete,

ristmeediaprogrammide ning kirjutavas meedias ilmuvate artiklite sarja loomine.

3.5.5.2 Hoiakute kujundamiseks ja mõjutamiseks rände ja lõimumis-, sealhulgas

kohanemisteenuste kohta kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate loomine.

3.5.5.3 Eesti erameediakanalite toimetuste võimestamine eri keele- ja kultuuritaustaga

inimestele suunatud ajakirjandusliku sisu arendamisel ning teadlikkuse tõstmine

nendest kanalitest eri keele- ja kultuuritaustaga Eesti elanike hulgas.

3.5.5.4 Valitsusasutuste riigiinfo edastamise võimekuse tõstmine eri keele- ja kultuuritaustaga

inimestele.

3.5.5.4.1 Riigikantselei kujundab punktis 3.5.5.4 nimetatud alategevuse raames avaliku sektori

eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud kommunikatsioonivõrgustiku ning

aitab kaasa riigiinfo edastamisele Eesti elanikele.

3.5.5.5 Lihtsas eesti keeles uudiste tootmise ja edastamise võimekuse loomine.

3.5.5.6 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele suunatud kvaliteetse ajakirjandusliku sisu

tagamiseks ajakirjanikele, ajakirjandust ja/või kommunikatsiooni õppivatele

tudengitele koolituse pakkumine.

3.5.5.7 Laiemale avalikkusele rände ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuste

tutvustamine.

3.5.5.8 Avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaua loomine Statistikameti

veebis rände- ja lõimumis- sealhulgas kohanemisalase kommunikatsiooni

parandamiseks.

3.5.5.8.1 Statistikaamet töötab punktis 3.5.5.8 nimetatud alategevuse raames välja

avalikkusele mõeldud veebipõhise tööriistakasti rände- ja lõimumis-, sealhulgas

kohanemisalase kommunikatsiooni tõhustamiseks.

3.5.5.9 Ristmeediaprogrammide ning kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate

tulemuslikkuse ja mõju hindamine.

3.5.6 Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029.

3.5.7 Toetatava tegevuse sihtrühmad on eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed,

6

uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud.

4 Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

4.1 Toetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad.

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

Toetatav tegevus 3.1 – Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine

Meetmete

nimekirja

näitaja

Välju

nd-

näitaja

Kohanemis-

programmis

osalejate arv.

Mõõtühik:

osaluskord

0 Ei kohaldu 5117 28 797 Näitajaga mõõdetakse

kohanemisprogrammi

„Settle in Estonia“

osalejate koolituskordi

kumulatiivselt.

Saavutustasemesse

raporteeritakse:

a) ühepäevase

koolituse puhul peab

olema isiku osalemine

koolitusel tõendatud

kirjalikult

taasesitatavas vormis;

b) keeleõppe koolitusel

peab olema kirjalikult

taasesitatavas vormis

tõendatud koolitatava

osalemine vähemalt

60% ulatuses õppest.

c) osalejaks võib

lugeda isiku, kes on

edukalt sooritanud e-

õppe formaadis

kindlaks määratud

teadmiste testi.

Allikas: elluviija

aruanded

TAT

spetsiifili-

sed

näitajad

Välju

nd-

näitaja

Settle in Estonia

portaali

registreeritud

külastajate arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 5117 24 597 Näitaja sisuks on

koolitustele

registreerunud

abikõlblike

uussisserändajate arv.

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Kohanemis-

programmi

koolituse(d)

läbinud

uussisserända-

jate osakaal, kes

hindavad, et

nende

konkurentsi-

võime

ühiskonnas

toimetulekuks

on paranenud.

Mõõtühik:

protsent

0 2023 Ei kohaldu 90% Näitajaga mõõdetakse

jooksvalt

uussisserändajate

enesehinnangulist

teadmiste paranemist,

mis on iseseisva

toimetuleku eelduseks.

Allikas: elluviija

aruanded

7

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

Toetatav tegevus 3.2 – Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja

rakendamine

Meetmete

nimekirja

näitaja

Välju

nd-

näitaja

Kohanemis-

programmi

suunatud

välismaalaste

arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 14 000 49 000 Näitajaga loetakse

kokku

andmevahetuslahen-

duse kaudu esimest

korda

kohanemisprogrammi

„Settle in Estonia“

suunatud Euroopa

Liidu ja kolmandate

riikide kodanikke.

Allikas: elluviija

aruanded

TAT

spetsiifili-

ne näitaja

Välju

nd-

näitaja

Toimivate

andmevahetus-

lahenduste arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 1 1 Näitajaga mõõdetakse

töötavat

andmevahetuslahen-

dust, mida loetakse

kokku tervikuna.

Allikas: elluviija

aruanded

Toetatav tegevus 3.3 – Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul

konkurentsivõimet toetavad tegevused

Meetmete

nimekirja

näitaja

Välju

nd-

näitaja

Tööjõulähetus-

programmis

osalejate arv.

Mõõtühik:

osaleja

0 Ei kohaldu 160 1140 Näitajaga mõõdetakse

tööjõulähetustes

osalemist isiku põhjal,

sh võimaldatakse ühele

inimesele programmis

täismahus osaleda üks

kord. Allikas: elluviija

aruanded

TAT

spetsiifili-

sed

näitajad

Välju

nd-

näitaja

Praktikakohta-

de arv avalikus

sektoris.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 40 40 Näitajaga mõõdetakse

praktikal osalemist

isiku põhjal, sh

võimaldatakse ühele

inimesele programmis

täismahus osaleda üks

kord.

Allikas: elluviija

aruanded

Välju

nd-

näitaja

Ajakohastatud

tööjõulähetus-

programmide

arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 1 1 Näitajaga mõõdetakse

ajakohastatud

tööjõulähetuste

programmide arvu.

Allikas: elluviija

aruanded

8

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

Tulem

us-

näitaja

Tööjõulähetus-

programmi

läbinute arv.

Mõõtühik:

osaleja

0 Ei kohaldu 100 798 Näitajaga mõõdetakse

tööjõulähetuse ühe

täisprogrammi läbimist

isiku põhjal, sh

võimaldatakse ühele

inimesele programmis

täismahus osaleda üks

kord.

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Tööjõulähetus-

programmi

läbinute

hinnang

konkurentsi-

võime

paranemisele

ühiskonnas.

Mõõtühik:

protsent

0 2023 Ei kohaldu 90% Näitajaga mõõdetakse

tööjõulähetuse läbinute

tagasisidena esitatud

hinnangut programmis

osaleja

konkurentsivõime

paranemise kohta

ühiskonnas.

Allikas: elluviija

aruanded

Toetatav tegevus 3.4 – Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe

Meetmete

nimekirja

näitajad

Välju

nd-

näitaja

Lõimumisvald-

konna keeleõpet

toetavates

tegevustes

osalejate arv.

Mõõtühik:

osaluskord

0 Ei kohaldu 1000 10866 Rakenduskava

väljundnäitaja.

Näitajaga mõõdetakse

lõimumisvaldkonna

keeleõpet toetavates

tegevustes osalejate

osaluskordi

kumulatiivselt.

Saavutustasemesse

raporteeritakse:

nii ühepäevase

keeleõpet toetava

tegevuse kui ka

koolituse, mille kestus

on rohkem kui üks

päev, puhul peab olema

isiku osalemine

koolitusel tõendatud

kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis

kuni 75% ulatuses

õppest.

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Lõimumisvaldk

onna keeleõpet

toetavate

tegevuste

läbinute arv.

Mõõtühik:

osaluskord

0 2020 Ei kohaldu 8693 Rakenduskava

tulemusnäitaja.

Näitajaga mõõdetakse

lõimumisvaldkonna

keeleõpet toetavad

tegevused läbinud

osalejate osaluskordi

kumulatiivselt.

Läbinuks loetakse

osalejat, kes on võtnud

9

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Algtase Aasta Vahesihttase

(2024) Sihttase

(2029) Selgitav teave

programmist osa

vähemalt 75% ulatuses,

osaluskordade

koguarvuks

arvestatakse

osaluskordi

väljundnäitajast

„Lõimumisvaldkonna

keeleõpet toetavates

tegevustes osalejate

arv“.

Allikas: elluviija

aruanded

TAT

spetsiifili-

sed

näitajad

Välju

nd-

näitaja

Riigikaitse ja

kodanikuhari-

duse teemalistes

koostöötegevus

tes osalejate

arv.

Mõõtühik:

osaleja

0 Ei kohaldu 300 1000 Näitajaga mõõdetakse

riigikaitse ja

kodanikuhariduse

teemalistes

koostöötegevustes

osalejate arvu.

Allikas: elluviija

aruanded

Tulem

us-

näitaja

Koolituse(d)

läbinute

hinnang eesti

keele oskuse ja

konkurentsivõi

me

paranemisele

ühiskonnas.

Mõõtühik:

protsent

0 2023 Ei kohaldu 75% Näitajaga mõõdetakse

osalejate rahulolu enda

eesti keele oskuse ja

konkurentsivõime

paranemisega

ühiskonnas.

Allikas: elluviija

aruanded

Toetatav tegevus 3.5 – Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas

kohanemisteemadel Meetmete

nimekirja

näitaja

Välju

nd-

näitaja

Sotsiaalreklaam

kampaaniate ja

ristmeediaprog-

rammide arv.

Mõõtühik: arv

0 Ei kohaldu 2 6 Näitajaga sisuks on

korraldatavad

sotsiaalreklaamkam-

paaniad ning

ristmeediaprogrammid.

Allikas: elluviija

aruanded

TAT

spetsiifili-

ne näitaja

Tulem

us-

näitaja

Eesti elanike

valmisolek

toetada teistest

riikidest

Eestisse elama

tulnud inimeste

kohanemist

eluga Eestis.

Mõõtühik:

protsent

59% 2022 Ei kohaldu 60% Näitajaga mõõdetakse,

kui paljud Eesti

elanikest on enda sõnul

valmis aitama

sisserändajatel Eesti

eluga kohaneda.

Allikas: elluviija

aruanded

5 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood

5.1 Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023–31.10.2029.

10

6 Toetatavate tegevuste eelarve

Jrk

nr

Toetatava tegevuse nimetus ja finantsallikate

vaheline jaotus

Summa (eurodes) Osakaal

1 Kohanemisprogramm „Settle in Estonia“

pakkumine

18 500 000,00 100,00%

1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 12 950 000,00 70,00%

1.2 Riiklik kaasfinantseering 5 550 000,00 30,00%

1.3 Omafinantseering 0 0%

2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplat-

vormi) edasiarendus ja rakendamine

2 550 000,00 100,00%

2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 1 785 000,00 70,00%

sealhulgas SMIT 714 000,00 70,00%

2.2 Riiklik kaasfinantseering 765 000,00 30,00%

sealhulgas SMIT 306 000,00 30,00%

2.3 Omafinantseering 0 0%

3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning

tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet

toetavad tegevused

5 410 000,00

100,00%

3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 3 787 000,00 70,00%

3.2 Riiklik kaasfinantseering 1 623 000,0030,00%

3.3 Omafinantseering 0 0%

4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ning

kodanikuõpe

8 150 000,00

100,00%

4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 5 705 000,00 70,00%

4.2Riiklik kaasfinantseering2 445 000,0030,00%

4.3 Omafinantseering 0 0%

5 Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-,

sealhulgas kohanemisteemadel

7 888 000,00 100,00%

5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 5 521 600,00 70,00%

sealhulgas Riigikantselei 420 000,00 70,00%

sealhulgas Statistikaamet 77 000,00 70,00%

5.2Riiklik kaasfinantseering2 366 400,0030,00%

sealhulgas Riigikantselei 180 000,00 30,00%

sealhulgas Statistikaamet 33 000,00 30,00%

5.3 Omafinantseering 0 0%

7 Kulude abikõlblikkus

7.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse ÜM-i §-st 15 ja TAT-is sätestatud

tingimustest.

7.2 Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

7.2.1 Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud.

7.2.1.1 Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele ühtse määra alusel, milleks on

7% toetatava tegevuse otsestest kuludest.

7.2.2 Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele tegelike kulude alusel.

7.3 Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1

nimetatud kaudsetele kuludele on abikõlblikud järgmised kulud:

7.3.1 kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

11

teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) §-s 2 sätestatud kohustuste täitmisega;

7.3.2 kommunikatsioonikulu;

7.3.3 uuringute, analüüside ja hindamiste kulu;

7.3.4 koolituste, seminaride ja konverentside kulu;

7.3.5 tõlkekulu;

7.3.6 lähetus-, majutus- ja transpordikulu õigusaktides kehtestatud tingimustel

maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses;

7.3.7 sihtrühmale majutus- ja transpordikulu elluviija sisekorra alusel punktides 3.1, 3.3, 3.4

ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul;

7.3.8 infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, testimise, haldamise ja majutamise

kulu ning litsentsitasu punktis 3.2 nimetatud toetatava tegevuse puhul;

7.3.9 praktika- ning keelesõbra programmis osaleja koolitus-, majutus-, transpordi- ja

õppevahendite kulu punktides 3.3 ja 3.4 nimetatud toetatava tegevuse puhul;

7.3.10 õppereisi kulu Euroopa Liidu riikidesse ja Eesti piires punktis 3.3 nimetatud toetatava

tegevuse puhul;

7.3.11 õppe- ja infomaterjalide kulu, sealhulgas litsentsi- ja autoritasu punktides 3.1, 3.3, 3.4

ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul.

7.4 Lisaks ÜM-i §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud:

7.4.1 liiklusvahendi ostmise kulu;

7.4.2 esinduskulu ja kingitused;

7.4.3 täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute

koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega;

7.4.4 tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt

tasutav maks;

7.4.5 kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud;

8 Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1 Toetus makstakse tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Ühtse määra

alusel kaudseid kulusid makstakse ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt. Toetuse maksmise

üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26.

8.2 Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud

ÜM-i §-des 24, 25 ja 33.

8.3 Punktides 3.1.1. 3.3.1 ja 3.4.1 nimetatud elluviijal on õigus taotleda ja rakendusüksusel

on õigus teha ettemakseid ÜSS-i § 14 ja ÜM-i § 30 kohaselt.

8.3.1 Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest.

8.4 Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud

maksetaotluse alusel.

8.5 Maksetaotlusi võib elluviija esitada punktis 9.3.3 nimetatud maksete prognoosi alusel

mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.

8.6 Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama

rakendusüksusele:

8.6.1 väljavõtte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et otsesed

kulud (nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud) on selgelt eristatavad elluviija teistest

kuludest;

8.6.2 koopia elluviija hankekorrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav;

8.6.3 allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituse koopia.

8.7 Punktis 8.6.1 ja 8.6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on nimetatud

dokumendid esitanud ja neid ei ole muudetud. Elluviija esitab rakendusüksusele

sellekohase kirjaliku kinnituse.

8.8 TAT-i punktis 7.2.1.1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse vastavalt tegelikele

12

otsestele kuludele.

8.8.1 Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega

kontrollita.

8.9 Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid

rakendusüksusele kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega.

8.10 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevuse elluviimise

lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui

rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud.

9 Elluviija kohustused

9.1 Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale

sätestatud kohustused.

9.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on

vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatava

tegevuse ellu punktis 9.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava

kohaselt.

9.3 Lisaks ÜM-i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud:

9.3.1 esitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva

aasta tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab

elluviija kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja

eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus;

9.3.1.1 kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses,

kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea;

9.3.1.2 punkti 9.3.1.1 kohaselt muudetud eelarve esitab elluviija rakendusasutusele

teadmiseks koos rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul

rakendusüksuse kooskõlastuse saamisest;

9.3.2 taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve

muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 9.3.1.1 sätestatud mahust

suuremad. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus;

9.3.3 esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul

pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete

prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas;

9.3.3.1 esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud

prognoosist rohkem kui 25% võrra;

9.3.4 esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud

eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest

rakendusüksuse poolt;

9.3.5 esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva

jooksul vastava päringu saamisest arvates;

9.3.6 teavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevusele on

taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.7 tagama toetatavate tegevuste partneritega partnerluslepingu sõlmimise, milles

kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tegevuste elluviimisel;

9.3.8 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks;

9.3.9 koguma ja töötlema nõutavaid andmeid alategevustes 3.1.4.3, 3.3.4.1, 3.3.4.2, 3.4.4.1 ja

3.5.5.6 osalenud isikute kohta ÜSS-i § 19 lõike 3 alusel ja kooskõlas isikuandmete kaitse

seadusega, kui tegevustes osaleja tegevuste maht ühe projekti raames ületab

32 akadeemilist kontakttundi, ning tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu

registris iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala viimase

13

tööpäeva lõpuks;

9.3.10 järgima toetatavate tegevuste elluviimisel soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise

põhimõtteid ning tagama sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse füüsilises

ja virtuaalses keskkonnas;

9.3.11 täitma teavitamisega seotud kohustusi teavitusmääruse alusel;

9.3.12 viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.12.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast;

9.3.12.2 TAT-i muutmise vajalikkusest;

9.3.12.3 toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

tulemuse saavutamist.

9.4 Punktis 3.1 nimetatud toetatava tegevuse elluviija peab korraldama teavitusürituse

teavitusmääruse § 2 lõigete 3 ja 4 alusel.

9.5 Iga toetatav tegevus on struktuuritoetuse registris eraldi projekt ning toetatava tegevuse

nimetus tuleb teavitusmääruse nõuete kohaselt avalikustada.

10 Partnerite kohustused

10.1 Partnerid peavad täitma ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

10.2 Lisaks ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama

elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele

ligipääsetavuse.

11 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord

11.1 Toetuse kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi

koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava

tegevuse elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia

„Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse

põhimõtetesse.

11.2 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil vahearuande koos eelarve

täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta

20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini.

11.3 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil lõpparuande koos eelarve

täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva

jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates.

11.4 Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

11.5 Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande

vormikohasust ja nõuetekohast täidetust.

11.5.1 Juhul, kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande.

11.5.2 Juhul, kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja

edastab selle viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui

rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme

tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11.6 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümne tööpäeva

nende kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus

vahearuande viie tööpäeva jooksul.

11.7 Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste

kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks.

11.8 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus

14

sellest rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 11.7 kohaselt.

11.9 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus

lõpparuande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva

jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12 TAT-i muutmine

12.1 Kui ilmneb vajadus toetatavat tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid

asjaolusid, mis mõjutavad toetatava tegevuse elluviimist, esitab elluviija

rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12.2 Rakendusasutus vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse

kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise

kohta pärast punktis 12.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist.

12.3 Puuduste esinemisel annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Taotluse menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

12.4 Rakendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele

seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid.

Rakendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja,

mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest.

12.5 Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib

muutmise taotluse esitada vaid rakendusüksuse nõusolekul.

12.6 Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest

objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse

edukaks elluviimiseks või tulemuse saavutamiseks. Selleks esitab rakendusüksus

rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. Rakendusasutus

vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul muutmise taotluse saamisest arvates ja teeb

otsuse TAT-i muutmise või algatamata jätmise kohta.

12.7 Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest

rakendusüksust ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. Rakendusasutus algatab TAT-i

muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks

elluviimiseks või kui elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel

jätkata.

12.8 Rakendusasutusel on õigus teha toetatavate tegevuste vahel eelarvetõsteid. Toetuse

summat võib suurendada ÜM-i § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

12.9 Rakendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM-i § 48 lõigete 1–3 kohasele

kooskõlastamisele.

12.10 TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.3.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve

kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve

on kooskõlas TAT-is sätestatuga.

12.11 Rakendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele,

elluviijale, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile.

13 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS-i §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–36.

13.2 Toetus makstakse tagasi ÜSS-i §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt.

13.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM-i § 37 lõikega 6.

13.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse

15

finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

14 Vaiete lahendamine

14.1 Vaidemenetlus toimub ÜSS-i §-de 31 ja 32 kohaselt.

14.2 Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide

rakendusüksus.

14.3 Kui rakendusüksus ja elluviija on riigiasutused, lahendatakse vaidlused Vabariigi

Valitsuse seaduse § 101 kohaselt.

Lisa 1. Toetatava tegevuse tegevuskava vorm

Lisa 2. Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa vorm

Lisa 3. Seirearuande vorm

Lisa 4. Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade lõikes vorm

Lisa 5. Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine

Lisa 6. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht

1

Kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas

kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmise

käskkirja eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja eelnõuga muudetakse kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti

ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise

tingimused“ (edaspidi TAT) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ja Vabariigi Valitsuse 9.

juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel.

Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kultuuriministeeriumi finantsosakonna

välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358) ning juriidilise

ekspertiisi tegi õigus- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected],

telefon 628 2224).

TATi muutmine on tingitud vajadusest täpsustada toetatava tegevuse „Kohanemisprogrammi

„Settle in Estonia“ pakkumine“ tegevusi, teha eelarvetõsteid ning muuta näitajaid.

Seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 80

kehtestatud TAT-iga (muudetud kultuuriministri 15. detsembri 2023. a käskkirjaga nr 256).

2. Käskkirja eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirja eelnõu punktiga 1 muudetakse TAT-i punkti 3.1.4.1, uus sõnastus „Kohanemist

toetavate e-õppe formaatide väljatöötamine.“. Lähtudes e-õppe meetodite järjepidevast arengust

on otstarbekas luua võimalus läbida kohanemist toetavaid teenuseid ka e-õppe formaatide abil,

mis on olemuselt laiem käsitlus kui ainult videomaterjalide väljatöötamine, samas aga hõlmates

ka videomaterjalide loomist. Käesolev muudatus toetab uute paindlike õppeformaatide loomist,

samaaegselt suurendades ligipääsetavust teenustele ja tõstes teenusepakkumise kulutõhusust,

paindlikkust ning jätkusuutlikkust. Toetatava tegevuse raames töötatakse välja erinevaid e-õppe

formaate, mis hõlmavad näiteks veebipõhiseid koolitusi, teste, interaktiivseid digilahendusi või

muid innovaatilisi veebipõhiseid õppemetoodikaid. E-õppe formaat on näiteks e-õppe koolitus,

mis koosneb õppevideotest, tekstilistest osadest õppevideote vahel, lühitestidest õppevideote sees

või lõpus ja e-õppe koolitusel põhinevast teadmiste testist jms. Kõik kasutatavad e-õppe

formaadid on ligipääsetavad nägemis-, kuulmis-, liikumispuudega inimestele.

Käskkirja eelnõu punktiga 2 muudetakse TAT-i 3.1.4.3, uus sõnastus „Kohanemiskoolituste,

sealhulgas e-õppe formaatide ning eesti keele õppe pakkumine, teavitustegevuse korraldamine ja

kohanemisnõustamise pakkumine.“. Seoses e-õppe formaatide arenguga ja eesmärgiga pakkuda

sihtrühmale paindlikke ja uuenduslikke lahendusi, soovime 3.1.4.1 toetava tegevuse raames

väljatöötatud e-õppe formaate pakkuda sihtrühmale. E-õppe formaatide pakkumise eesmärk on

laiendada teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust, rikastada traditsioonilist õpet ning tõsta

kohanemist toetavate teenuste kulutõhusust. Seega, lisaks juba olemasolevatele virtuaal- ja

kontaktkoolitustele laiendatakse fookust e-õppe formaatidele, mis hõlmavad näiteks e-õppe

koolitusi, sh veebipõhiseid teste ja muid innovaatilisi veebipõhiseid õppemetoodikaid jms. Antud

muudatusega maandatakse muuhulgas potentsiaalseid riske, näiteks olukordades, kus

kohanemiskoolitusi ei ole võimalik kontaktkoolitustena läbi viia või on vajalik pakkuda teenust

lühikese perioodi jooksul suurele hulgale uussisserändajatele.

2

Kohanemisnõustamise lisamisega luuakse võimalus pakkuda sihtrühmale kohanemist toetavat

nõustamist. Täiendava tegevuse eesmärk on toetada sihtrühma kohanemisprotsessis, sh

kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ kaudu teenustesse jõudmisel ning nendes osalemisel ja

seeläbi uussisserändajate iseseiseva toimetuleku parandamisel. Kuivõrd potentsiaalse sihtrühma

hulk on olnud viimastel aastatel kasvutrendis, siis täiendava info ja nõustamise saamiseks

pöördutakse toetatava tegevuse elluviija poole üha enam. Näiteks 2024 .a on igakuiselt olnud

kirjalikke pöördumisi vahemikus 700-1800 korral (2024.a jaanuar-november vahemikus kokku

11953). Muudatusega tekib täiendav tööjõukulu kohanemisnõustamise osutamiseks, milleks on

otsene personalikulu, sh elluviija ühe täiendava töötaja töötasu ning temaga seotud lähetus-,

koolitus- ja tervisekontrolli kulud.

Käskkirja eelnõu punktiga 3 muudetakse TAT-i punkti 3.1.4.4, uus sõnastus „Kohanemis-

programmi vahehindamine ja uute kohanemisprogrammi moodulite ja materjalide koostamine

ning olemasolevate moodulite ja materjalide uuendamine.“. Sõnastuse muudatus toetab antud

toetatava tegevuse vahehindamise läbiviimist laiemalt kui koolitus- ja metoodiliste materjalide

hindamine. Lisaks materjalide hindamisele on otstarbekas analüüsida näiteks ka sihtrühma ootusi

ja vajadusi ning seda, kas kohanemisprogramm vajab täiendavad mooduleid, hindamisvahendeid

vms ning lähtuvalt vahehindamise tulemustest ka vajadusel uuendada või luua täiendavaid

kohanemisprogrammi mooduleid.

Käskkirja eelnõu punktiga 4 muudetakse TAT-i punkti 3.1.4.5, uus sõnastus „Kohanemis-

programmi lõpphindamine ning kohanemisprogrammi moodulite ja materjalide uuendamine.“.

Sõnastuse muudatus toetab lõpphindamise läbiviimist laiemalt kui koolitus- ja metoodiliste

materjalide hindamine ja muutmine. Lisaks materjalide hindamisele on otstarbekas analüüsida

näiteks ka sihtrühma ootusi ja vajadusi ning lähtuvalt lõpphindamise tulemustest ka vajadusel

kohanemisprogrammi mooduleid ja materjale täiendada.

Käskkirja eelnõu punktiga 5 muudetakse toetatava tegevuse 3.3 „Eri keele- ja kultuuritaustaga

inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused„ tegevuste

elluviimise vahemikku. Alates 31.12.24 lõpetatakse alategevuse 3.3.4.2 "Praktikaprogrammi

pakkumine avalikus sektoris eri keele- ja kultuuritaustaga tudengitele sealhulgas infopäevade ja

koolituste korraldamine tudengitele avaliku sektori tutvustamiseks ja praktikaootuste

kujundamiseks" pakkumine. Praktikaprogramm on mõeldud eri keele- ja kultuuritaustaga

tudengites huvi tekitamiseks avalikus sektoris töötamise vastu. Toetatavat tegevust ellu viies

koges elluviija, et vahendajana antud tegevust korraldada on ebamõistlikult töömahukas ja

haarab väikest sihtgruppi. Mitmed avaliku sektori organisatsioonid pakuvad eraldiseisvalt

praktikaprogrammi lähtuvalt organisatsiooni vajadustest ja üliõpilased leiavad sageli ka ise tee

praktikale avalikus sektoris ning huvi vahendaja kaudu praktikakohta leida on madal. Seetõttu on

üliõpilaste ja praktikakohtade valdkondlik ja ajaline sobitamine kolmanda osapoole, elluviija

Integratsiooni Sihtasutuse poolt, ebamõistlik. Seoses alategevuse pakkumise lõpetamisega

muudetakse käskkirja punktiga 12 alategevusega seotud väljundnäitaja vahe- ning sihttasemeid.

Käskkirja eelnõu punktidega 6-9 muudetakse TAT-i punkti 3.5.5.3, 3.5.5.4, 3.5.5.4.1 ja 3.5.5.6

sõnastusi. Nendes alategevustes asendatakse sõnad „vene- ja inglisekeelne“ läbivalt „eri keele- ja

kultuuritaustaga inimesed“ mõistega. Selline detailsem käsitlus loob selgema arusaama toimunud

ühiskondlikest muutustest ning võimaldab paremini planeerida lõimumis-, sh kohanemistegevusi

vastavalt uutele vajadustele ja sihtrühmade eripäradele. Punktide 3.5.5.4 ja 3.5.5.4.1 sõnastuste

muudatusest tulenevalt tuleb elluviijal muuta Riigikantseleiga sõlmitud partnerluslepingut TAT-i

muudatuste jõustumise järel.

Käskkirja eelnõu punktiga 10 muudetakse TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse

3.1 „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“pakkumine“ lahtris „Selgitav teave“ meetmete

nimekirja näitaja „Kohanemisprogrammis osalejate arv“ infot. Seotult e-õppe formaatide

3

loomise ja pakkumisega (käskkirja eelnõu punktid 1 ja 2) kajastatakse kohanemisprogrammi

osaluskordade arvestuses ka e-õppe formaatides osalejaid ning täiendatakse näitaja selgitust,

määratledes tingimus, mille alusel e-õppe formaatides osalenud inimene kvalifitseerub

näitajasse.

Käskkirja eelnõu punktiga 11 vähendatakse toetatava tegevuse 3.3 „Eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“

meetmete nimekirja näitaja “Tööjõulähetusprogrammis osalejate arv“ 2029. a sihttaset 1140-le

ning punktiga 13 tulemusnäitaja “Tööjõulähetusprogrammi läbinute arv“ 2029. a. sihttaset 798-

le. Väljundnäitaja ja tulemusnäitaja vahe proportsioon on jäänud samaks varasemaga, st ootus

on, et tööjõulähetusprogrammi läbib täismahus 70% osalejatest. Näitajate sihttaseme

vähendamine on tingitud toetatava tegevuse eelarve vähendamisest (käskkirja eelnõu punkt 16).

Meetmete nimekirja näitaja muudatuse kinnitab Vabariigi Valitsus järgmise „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“

korraldusega.

Käskkirja eelnõu punktidega 14 ja 15 suurendatakse toetatava tegevuse 3.4 „Eesti keele õpet

toetavad tegevused ning kodanikuõpe“ meetmete nimekirja näitaja “Lõimumisvaldkonna

keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv“ 2029. a sihttaset 10866-le ning tulemusnäitaja

“Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavate tegevuste läbinute arv“ 2029. a sihttaset 8693-le.

Tegemist on ühtlasi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027

näitajatega ning need näitajate muudatused on läbirääkimisel Euroopa Komisjoniga. Antud

näitajate sihttasemete arvutamisel tugineti struktuurifondide perioodi 2014–2020 sarnaste

tegevuste kogemusele, kuid käesoleval struktuurifondide perioodil on osalejate huvi ja vajadus

keeleõpet toetavates tegevustes osalemiseks kasvanud. Seda mõjutab oluliselt muutunud

sisserände olukord (nt Venemaa Föderatsiooni sõjalisest agressioonist Ukraina vastu saabunud

sõjapõgenikud), kui ka eestikeelsele õppele üleminek (haridustöötajad). Projektitegevuste

käivitamisperioodil viidi ellu mitmeid keeleõpet toetavaid tegevusi, mis olid oma olemuselt

lühiajalised, mistõttu tegevustes osalenute osaluskordade arv oli kõrge.

Käskkirja eelnõu punktiga 16 sätestatakse toetatavate tegevuste eelarved.

Suurendatakse toetatava tegevuse „Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi)

edasiarendus ja rakendamine“ eelarvet 1 450 000 euro võrra 2 550 000 euroni (Euroopa

Sotsiaalfond+ toetus + riiklik kaasfinantseering) toetatavate tegevuste „Eri keele- ja

kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“,

„Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“, „Avalikkuse teavitamine rände-,

lõimumis-, sh kohanemisteemadel“ ning kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirja nr 24

„Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“

eelarvete vähendamise arvelt. Andmevahetuslahendus (sh infoplatvorm) vajab täiendavaid

vahendeid, et rakendust saaks edasi arendada ning see oleks sihtgrupile kasutatav SF

programmperioodi 2021-2027 lõpuni. Kohanemisvaldkonna sihtrühmad on muutunud viimaste

aastate jooksul mitmekesisemaks, laienenud on pakutavate teenuste ja teenuste pakkujate arv.

Olemasolevad vahendid ei kata andmevahetuslahenduse arendusega seonduvaid kulusid.

Tagamaks andmevahetuslahenduse (sh infoplatvorm) kättesaadavus sihtrühmale kuni SF

programmiperioodi lõpuni on vajalik eelarve suurendamine. Kehtiv partnerlusleping

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega on sõlmitud kuni 2026. aasta lõpuni.

2026. aasta alguses on elluviijal plaanis lepingut pikendada kuni 31.10.2029.

Vähendatakse toetatava tegevuse „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate

tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“ eelarvet 370 000 euro võrra 5 410 000 euroni

(Euroopa Sotsiaalfond+ toetus + riiklik kaasfinantseering) seoses vajadusega suunata täiendavaid

vahendeid toetatavasse tegevusse „Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi)

4

edasiarendus ja rakendamine“. Vähendatakse alategevuse 3.3.4.1 „Tööjõulähetusprogrammi

pakkumine keeleõppe eesmärgil“ eelarvet 200 000 euro võrra ning seoses alategevuse 3.3.4.2

„Praktikaprogrammi pakkumine avalikus sektoris eri keele- ja kultuuritaustaga tudengitele,

sealhulgas infopäevade ja koolituste korraldamine tudengitele avaliku sektori tutvustamiseks ja

praktikaootuste kujundamiseks“ pakkumise lõpetamisega eelarvet 170 000 euro võrra.

Tööjõulähetusprogrammi rakendamisel on potentsiaalne sihtrühm väike ning programmi

pakutakse avaliku sektori töötajaskonnale, kus eestikeelses töökeskkonnas töötamise

toimetulekuga seotud probleemid ei ole läbivad vaid pigem spetsiifiliste valdkondade ja

regioonide põhised. Mõne aasta taguses avaliku teenistuse aruandes (2017) avaldatud info

põhjal on u 10% teisest rahvusest inimesi, kellest eeldatavalt valdav enamus ei vaja lisatuge.

Projektitegevuste esimeses pooles on fookus seatud eeskätt haridustöötajatele

tööjõulähetusprogrammi pakkumisele toetamaks eestikeelsele õppele ülemineku reformi.

Tööjõulähetusprogrammi formaadi pakkumisel on olemas paindlikkus, sest saab rakendada

hübriidversiooni, mis tagab suurema kulutõhususe. Praktikaprogrammi lõpetamisega seotud

põhjendused leiab käskkirja eelnõu punktist 5.

Vähendatakse toetatava tegevuse „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“

eelarvet 100 000 euro võrra 8 150 000 euroni (Euroopa Sotsiaalfond+ toetus + riiklik

kaasfinantseering), seoses vajadusega suunata täiendavaid vahendeid toetatavasse tegevusse

„Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“. 2023 -

2024. a ellu viidud tegevused osutusid plaanitust kulutõhusamaks, mis võimaldab vahendeid

ümber suunata.

Vähendatakse toetatava tegevuse „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas

kohanemisteemadel“ eelarvet 700 000 euro võrra 7 888 000 euroni (Euroopa Sotsiaalfond+

toetus + riiklik kaasfinantseering), seoses vajadusega suunata täiendavaid vahendeid toetatavasse

tegevusse „Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“.

2024. aasta kampaaniad osutusid plaanitust kulutõhusamaks ning see annab võimaluse tegevuste

teatavaks ümberkujundamiseks. Eesti erameediakanalite toimetuste võimestamise mahtu saab

vähendada seoses kuni 2027. aastani riiklikult ette nähtud erameedia toetuse tõttu, mis määrati

pärast käesoleva TATi kinnitamist. Samuti on toetatava tegevuse käivitamisega kaasnenud

planeeritust väiksemad kulud.

Käskkirja eelnõu punktiga 17 lisatakse alategevuses 3.5.5.6 kohustus koguda osalenud isikute

kohta andmeid, kui tegevustes osaleja tegevuste maht ühe projekti raames ületab 32 akadeemilist

kontakttundi. Elluviija on plaanimas koolitusi ajakirjanikele, ajakirjandust ja/või

kommunikatsiooni õppivatele tudengitele, mis võivad ületada 32 akadeemilist kontakttundi.

Käskkirja eelnõu punktiga 18 täiendatakse elluviija kohustusi, et järgitaks toetatavate tegevuste

elluviimisel soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning ligipääsetavuse nõudeid

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklile 9.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkiri eelnõu vastab järgmistele ELi määrustele:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta

ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

5

4. Käskkirja eelnõu mõjud

TAT-i sisseviidavad muudatused aitavad elluviijal ja partneritel paremini ja täpsemini täita oma

ülesandeid.

5. Käskkirja eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Käskkirja eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid, toetatavate tegevuste vahel

tehakse eelarvetõsteid, mis meetme kogumahtu ei muuda.

6. Käskkirja eelnõu jõustumine

Käskkiri eelnõu jõustub allkirjastamisel.

7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis korraldusasutusele,

Rahandusministeeriumile ning rakendusasutustele, kes nõustavad riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma

vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele

ning partneritele SMIT-ile, Riigikantseleile ja Statistikaametile. Eelnõu saadetakse

kommenteerimiseks ÜKP seirekomisjonile ning Euroopa Komisjonile.