Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Keskkonnaamet

[email protected]

Teie 12.05.2023 nr 6-3/23/9166-2

Meie 08.06.2023 nr 9.3-4/23/4975-5

Maardu III uuringuruumis

lubjakivikarjääri rajamise ja lubjakivi

kaevandamisega kaasneva

keskkonnamõju hindamise seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 20 lg 1 ja § 15 lõigete 1 ja 4 kohaselt seisukoha saamiseks

Maardu III uuringuruumis lubjakivikarjääri rajamise ja lubjakivi kaevandamisega kaasneva

keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande eelnõu.

Maardu III uuringuruum asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Maardu külas katastriüksustel

Viimsi metskond 72, Viimsi metskond 73 ja Pruuli. Uuringuruumi pindala on 156,44. Eesmärk

on Maardu III uuringuruumi piirdes lubjakivi karjääri avamine ja ehituslubjakivi kaevandamine

arvestusliku keskmise aastase kaevandamise mahuga 300 000 m³ ning varustada Tallinna linna

ja Harju maakonda, mis on Eesti suurimad ehituslubjakivi tarbijad, kvaliteetse

lubjakivikillustikuga. Lähimate elamute õuealad jäävad uuringuruumist ~350 m kaugusele

loodesse kinnistule Veski põik 1, ~920 m kaugusele itta kinnistule Tarvopõllu, ~1 600 m

kaugusele lõunasse kinnistule Suuresti, ~460 m kaugusele edelasse kinnistule Tellivere ja ~480

m kaugusele läände kinnistule Nurme.

KMH aruande eelnõus on toodud:

 „Maardu III uuringuruumis kaasneb maavara kaevandamistegevusega müra, mis

põhjustaks üldist mürataseme kasvu eelkõige tootmisterritooriumil. Samuti põhjustab

müra valmistoodangu väljavedu selleks kasutatavate teede lähiümbruses. Eeltoodud

kavandatava tegevuse kirjelduse kohaselt toimub lisaks maavara raimamisele ka kaevise

töötlemine purustus-sorteerimissõlmes ning killustiku pesemine. Karjääri tegevusega

seotud müraallikad võib jagada järgmiselt:

- statsionaarsed masinad ehk punktallikad: ekskavaator, laadur, buldooser, hüdrovasar;

- statsionaarsed seadmed ehk pindallikad: killustikusõlme purusti, sõelad;

- joonallikad: killustikusõlme konveierid, karjäärisisene materjali vedu, valmistoodangu

väljavedu“

 „Transpordi (joonallikate) puhul on olulisimaks parameetriks liiklussagedus, millest

sõltub transpordivahendite müraemissioon keskkonda. Mida suurem on liiklussagedus,

seda suuremaks ja ühtlasemaks kujuneb müratase teede lähiümbruses. Lisaks

liiklussagedusele mõjutab transpordi puhul müra teket ka teekate (asfalt, kruuskate),

liikumiskiirus ja raskete sõidukite osakaal liiklusvoos.“

 „Müra modelleerimisel on arvesse võetud kõiki mäeeraldisel töötavaid mäemasinaid ja

tööprotsesse ning nende maksimaalseid töötamisega kaasnevaid helivõimsustasemeid.

Seetõttu iseloomustavad modelleerimistulemused suurimat võimalikku müra levikut

tootmisterritooriumil. Modelleerimisel kasutatud müraallikad (mäemasinad) on valitud

2(3)

lähtuvalt kavandatavast tegevusest. Arendaja plaanib kavandatavas Maardu III

karjääris kasutada samu masinaid ja seadmeid, mis on hetkel kasutusel ka Väo

lubjakivi.“

 „Maardu III uuringuruumi lubjakivikarjääris kavandatakse maavara kaevandamist ja

väljavedu ainult tööpäevadel, nädalavahetusel materjali laadimist ja väljavedu ei

toimu.“

 „I stsenaariumi (kaevandusmaht 300 000 m3/a) kohaselt toimub lubjakivi kaevandamine

päevasel ajal ehk ajavahemikus kell 7–23. II stsenaariumi (kaevandusmaht 500 000

m3/a) korral toimub kaevandamine ööpäevaringselt ehk lisaks päevasele ajale ka öisel

ajal vahemikus 23–7. Väljavedu mõlema stsenaariumi korral on planeeritud päevasele

ajavahemikule kuni 11 h päevas, kuid vastavalt aastasele kaevandamismahule erineva

intensiivsusega. Seetõttu on modelleeritud nii seaduses määratud päevase aja

(vahemikus 7–23) kui ka öise aja (vahemikus 23–7) müra hajumist, mis näitab

kaevandamise ja eelnimetatud piiratud ajaga materjali väljaveo müra koosmõju

summaarselt.“

 „Samuti ei asetse müraallikad ühes kohas, vaid on liikuvad, ning paiknevad tootmisala

piiride lähistel vaid väikese osa kogu tootmisperioodist.“

 „Maardu III karjääris põhjustavad mäeeraldisel töötavad masinad müra, mis levib

ümbritsevasse keskkonda. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 kohaselt peab müraallika

valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra.“

 „Müra normtasemed on kehtestatud erinevatele maa-ala kategooriatele, millest Maardu

III uuringuruumis ja selle ümbruses on rakendatavad II kategooria piirväärtused.“

 „Müratasemete modelleerimistulemuste kohaselt kaasneb kavandatava tegevusega

täiendava müra levik ümbruskonda. Sõltuvalt realiseeruvast stsenaariumist toimuks

lubjakivi kaevandamine karjääris kas päevasel ajal (I stsenaarium, kaevandusmaht 300

000 m3/a) või ööpäevaringselt (II stsenaarium, kaevandusmaht 500 000 m3/a). Lisaks

võib esineda olukord, kus taotletava karjääri lõunaosas toimub ka turba kaevandamine

(2. alternatiiv). Lähimate majapidamiste õuealadel prognoositud väärtuste kohaselt

päevaseid piirväärtusi ei ületata (välja arvatud Arali kinnistul, kus liiklusmüra tase

õueala piiril on probleemne ka olemasoleva olukorra kohaselt), kuid siiski on lisanduv

mürafoon tajutav. Öisel perioodil esineb prognoosi kohaselt lähimate majapidamise

juures vastava piirväärtuse ületamist.“

 „Kavandatava tegevuse realiseerumisel rakendatavad keskkonnameetmed on:

Katendimaterjalist müratõkkevallide rajamine lubjakivi kaevandamiseks avatud

karjääriala tootmisterritooriumi piirile lähimate majapidamiste suund; Viia

müraallikad esimesel võimalusel kaevandatud astangu alla (karjääri põhjale) ja/või

hoida kaevandatava astangu lael; Mürahäiringu leevendamiseks väljata maavara

mäeeraldise piiride lähistel majapidamiste suundadel võimalikult kiiresti; Maavara

kaevandamisel mäeeraldise piiril majapidamiste suundadel kasutada võimalusel

korraga ainult ühte töötavat masinate komplekti (näiteks ekskavaatorit, hüdrovasarat ja

laadurit) nii, et võimalik müra häiring oleks vähendatud; Paigutada müraallikad

(mäemasinad, statsionaarsed seadmed/rajatised) karjääris müra leviku tõkestamiseks

otstarbekalt, näiteks varjestada purustus-sorteerimissõlme töö valmistoodangu

ladudega; Kaevandamise töökorralduslik planeerimine tsoonide kaupa müratundlike

objekti läheduses; Katendivallide kõrguse suurendamine, kombineerimine haljastusega;

Valida maavara kaevandamiseks ja toodangu tootmiseks kaasaegne tehnika, mis tekitab

vähem müra. Kasutatavad masinad peavad olema tehniliselt korras; Mürarikaste

tegevuste või karjääri tööaja piiramine.“

 „Müratasemeid tuleb kontrollida kavandatava tegevuse realiseerumisel.

Kaevandamisega alustamisel tuleb Maardu III uuringuruumi põhjaosas mõõta päevast,

sh õhtust ja vajadusel ka öist mürataset lähimate Veski põik 1 ja Vahepõllu

majapidamiste õuealadel.“

 „Kaevandamise tööee edenemisel lõuna suunas tuleb mõõta päevast ja vajadusel öist

mürataset Nurme majapidamise õuealal.“

3(3)

 „Juhul kui paralleelselt lubjakivi kaevandamisega toimub ka turba kaevandamine

mäeeraldise lõunaosas (2. alternatiiv), tuleb kontrollida päevast mürataset Tellivere,

Jürivälja või Lillevälja majapidamise juures.“

Amet on esitatud materjalidega tutvunud ning märgib järgmist:

 KMH aruande eelnõus (lk 266) on välja toodud: „Kavandatava tegevuse

realiseerimiseks on kõige väiksema keskkonnamõjuga tegevusvariandiks 1.

alternatiivi I stsenaarium, millele järgnevad 1. alternatiivi II stsenaarium ja 2.

alternatiivi I stsenaarium.“ Ameti hinnangul on väljapakutud lahendustest parim

1.alternatiivi I stsenaariumi. Amet märgib, et 1. alternatiivi I stsenaariumi

kasutusele võtmine mõjutab siiski Arali kinnistut liiklusmüra osas, mistõttu

soovitab amet suureneva liiklusmüra puhul kaaluda kinnistule müraleevendava

müratõkkeseina rajamist.

 Planeeritavalt alalt lähtuvad müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71)

lisas 1 toodud normtasemeid.

 Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal

müra liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dB (KeM määrus nr 71 § 6 lg 2).

 Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Impulssmüra

piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

 Jälgida, et karjääri töö käigus tekkivad vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtused.

 Teha koostööd kavandatava karjääri ümbruse elanikega, leidmaks üheskoos parim

lahendus. Teavitada elanikke eelnevalt suurematest mürarikaste tööde teostamise ajast

ning tööde kestusest, vältimaks teadmatusest tingitud kaebusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee