Andmete päring
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 4-1/1251 |
| Registreeritud | 04.02.2025 |
| Sünkroonitud | 05.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 4 Finantstegevus |
| Sari | 4-1 Finantsplaneerimise, eelarve ja majandusarvestusega seotud kirjavahetus |
| Toimik | 4-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Välisministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Välisministeerium |
| Vastutaja | Annika Leevand (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Üldosakond, Eelarve- ja strateegiatalitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Andmete sisestamiseks tuleb andmebaasi sisse logida. Uutele sisestajatele loome kasutajakonto ning lisame vastavad õigused, selleks palume saata nimi ja isikukood.
Korduvate maksete (nt iga-aastased liikmemaksud, annetused ja tegevustoetused) sisestamiseks on kõige lihtsam kasutada kopeerimise funktsiooni: otsige üles eelmise aasta samalaadne sissekanne ning vajutage rohelisele pluss-märgile, mis asub nimekirja vaates vajaliku sissekande lõpus (st pärast otsingut ärge avage vajalikku kannet, vaid jääge nimekirja vaatesse).
See funktsioon kopeerib kõik andmed (peale väljamaksete jaotuse ning lisatud failide), k.a. sihtriigi, toetuse summa, registreerimise aasta, otsuse tegemise kuupäeva jne. Ühtpidi lihtsustab, teistpidi nõuab rohkem hoolsust, et muuta ära kõik eelsisestatud andmed, mis vajavad muutmist. Kõik väljad, mis on kohustuslikud, tuleb täita, st andmeid ei saa salvestada, kui midagi kohustuslikku on jäänud lisamata.
Juhime tähelepanu paarile veaohtlikule kohale, mis tekitavad mõnikord segadust:
1.väljamaksete aastad ja summad: uut kannet tehes saab esialgu märkida kogu toetuse summa ning alles andmete esmakordsel salvestamisel saab lisada maksete aastad ja summad, st muutub aktiivseks nupp "lisa makseaasta". Juhul, kui see väli jääb täitmata, siis seda summat väljamaksete koguarvutuse hulka ei arvutata, kuna arvutus käib väljamakse aasta järgi (ehk siis otsingutes väljamakse aasta järgi seda infot juurde ei arvutata). Palun kindlasti kontrollida maksed.
2. mitmetasandilised valikud: sihtriigi ja elluviija valikud, aga ka arenguabi liik ning tegevusvaldkond. Need kõik on mitmeastmelised valikud ja süsteem on järgmine: ülemised (laiemad) tasandid on nimekirja kujul ja kui olete jõudnud lõpptasandile (kitsam tasand), siis tuleb kasutada vajaliku rea/valiku paremal lõpus olevat nuppu "vali".
Sihtriiki valides on lisaks sihtriikidele ja regioonidele kasutusel ka kaks üldist koodi: multilat. tegevustoetuste kood ja vähimarenenud riigid üldine/määratlemata (ehk kõik need toetused, kus sihtriike on palju, neid määratleda on raske või regioon on suurem, kui etteantud valikud, nt katab mitut kontinenti). Ülejäänud (ODA-kõlblikud) riigid leiab kontinentide järgsest jaotusest (NB ärge kasutage nimekirjas eraldi jooksvat tähestikulist nimekirja: nendega on seotud vanemad kanded ja neid ei saa hetkel ei kinni panna ega ära kustutada). St sihtriigi valik tuleks teha samuti astmeliselt (liikudes üldiselt üksikule).
Arenguabi liik ja tegevusvaldkonnad: samuti liikuda valikutes lõpuni, ehk siis valima peab viimase astmeni välja.
Elluviija sisestamisel pole alati võimalik kasutada kõiki ettesisestatud valikuid. Tehke kõigepealt esimene ja teine valik (esimene aste: vastavalt riiklikud struktuurid, kodanikuühiskond, võrgustikud/PPP, rahvusvahelised organisatsioonid ning ülikoolid/teadusasutused/erasektor; teine aste vastavalt etteantud valikutele). Kui on vaja sisestada ise elluviija andmed (nt kõik doonorriigi ja sihtriigi NGOd, ametiasutused jm), siis teise valiku juures vajutada mitte grupi pealkirjale, vaid vajaliku rea lõpus olevale nupule "vali". Siis ilmub vajalike andmete sisestamiseks vabatekstiväli.
Erandid on multilat. organisatsioonide annetused/tegevustoetused, st kõik puhtalt märgistamata maksed (abi liik B02 ehk multilateraalsete organisatsioonide tegevustoetused), mille sisestamise hõlbustamiseks on seadistatud osaliselt eeltäidetud valikud, juhul kui uut kannet tehes valida kohe B02 arenguabi liigina. Ärge muutke neid välju, mis on etteantud, ehk siis kõik see, mis on eelsisestatud, ongi korrektne (siis uute kannete puhul, kopeerimisfunktsiooni kasutamise kohta loe eespoolt).
Sisestajad näevad oma kandeid pärast sisestamist ja salvestamist alles siis, kui VM kontakt on need üle kontrollinud ning aktsepteerinud ehk avalikustanud.
Näpunäiteid/selgitusi erinevate klassifikaatorite kohta:
1. aasta: kohustuse võtmise aasta (nt mitmeaastase makse või projekti puhul see aasta, kui oli esimene kord raha anda. Makse aasta: konkreetse väljamakse tegemise aeg.)
2. arenguabi liigid:
A: üldine / sektori toetus (sihtriigi eelarvetoetus)
B01: sh Eesti VVOde (VVO – valitsuse väline organisatsioon) tegevustoetused + veel mõni rahvusvaheline VVO (NB ICRC on rahvusvaheline VVO, mitte multilateraalne org! ehk ICRC tegevustoetus on siin all. Lisaks veel: Digital Defenders Partnership, Lifeline NGO Assistance Fund, Transparency International, National Democratic Institute, IUCN (KeMi tegevustoetus International Union for the Conservation of Nature); ja Eesti omadest AKÜ, e-GA, EIPK.
B02: puhas multilateraalne tegevustoetus, n-ö vabaks kasutamiseks, sh ka humanitaarabi organisatsioonide annetused, vaata lisatud nimekirja!
B03: vastavalt kirjeldusele annetused läbi fondide. Peaks olema enamjaolt märgistamata maksed, st kõik muud tegevustoetused/põhitoetused, mida pole B02 ega B01 nimekirjas.
B04: ühisfondid
C01: siia kuulub enamus Eesti kahepoolseid projekte. NB! Oluline eristada projekti ja tehnilist abi. DAC mõistes projektil on konkreetne tulem. Koolitused, ekspertteabe jagamine jms loetakse pigem tehniliseks abiks. CO1 alla kuuluvad ka humanitaarabi märgistatud maksed
E01: stipendiumid/koolitused Eestis.
F: kõikvõimalikud võlanõuetega seonduvad tegevused
G: doonori halduskulud.
H01: teavitus/maailmaharidus (tegevused Eestis, st vabatahtlike projektid lähevad C01 alla).
H02: pagulaste vastuvõtmisega seonduvad kulud esimese 12 kuu jooksul. Pagulaste kulude kajastamisel panna erinevatest riikidest päris pagulastega seonduvad kulud kirja ühe kandega (st ei ole tarvis eraldi riikide kaupa välja tuua). arvutada summad kokku ja sihtriikide loetelu alt otsida valik „Vähimarenenud riigid muu“ (leitav kolmandal lehel, kood QZA 998).
3. koostöövormi all 3 valikut:
kahepoolne/bilateraalne (kõik projektid, märgistatud maksed, sh ka siis, kui annetus/eraldis läheb läbi rahvusvahelise organisatsiooni, mis ei ole tegevustoetus/põhitoetus). Praktiliselt kõik märgistatud maksed ja need tegevus/põhitoetused, mille saajat pole OECD multilat. organisatsioonide listis (vt Exceli failis lisatud nimekiri). Meie igapäevases kasutuses multilat. on siin bilat: põhimõte on, et kui eraldis on vähegi märgistatud (riigile, valdkonnale jne), siis pole enam tegu multilat. annetusega.
Multilat: sisestamisel lihtsam, kuna osad kategooriad on automaatselt seotud ehk õiged valikud tehakse ise ära. Järgib sedasama nimekirja, st kui organisatsioon pole nimekirjas, siis sinna tehtud annetus on koheselt bilateraalne abi.
VVOde tegevustoetused - sh Eesti NGO-de tegevustoetused ja veel mõned erandid, mis on selgunud DACi aruandlust tehes (vt näiteid eespool abi liigi B01 juures).
4. tegevusvaldkond (Eesti):
siia ei ole tarvis midagi märkida, see väli pole enam kohustuslik alates 2016. aasta andmete sisestamisest
5. tegevusvaldkond (OECD DAC kategooriad):
valikuid 2 (arengukoostöö ja humanitaarabi), edasi alamvalikud. Humanitaarabil sama skeem, mis uues arengukavas (hädaabi, esmane taastamine/ülesehitus ja katastroofide vältimine/valmisolek, sh võimekuse tõstmine).
Arengukoostöö osas üsna põhjalik valik ja palju võimalusi.
Mõned näited: nt teavitus/maailmaharidus 99820, keskkond algusega 410, põgenikud Eestis (erinevate ametkondade sissekanded) 93010, tegevustoetused või sektor määratlemata 99810, sektoriülene 43010. Alavalikute juures leiab ka täiendava info (kui liikuda hiirega üle alamvaliku pealkirja).
NB! alati üks valik, st oluline on andmete sisestamisel määrata ära n-ö põhivaldkond, millega projekt kõige rohkem kokku puutub.
Horisontaalseid teemasid (nn läbivaid väärtusi) tuleb märkida "läbiva eesmärgi väärtuse" valikute juures. RMNCH marker (reproductive, maternal, newborn and child health) – on vaba valik.
6. elluviija:
Elluviijal 5 kategooriat ja igaühel alamkategooriad (valikud): avalik sektor (nii doonor kui sihtriigi), tsiviilühiskond, public-private partnerships and networks, mitmepoolsed organisatsioonid ning erasektor/ülikoolid/kolledžid sh alakategooria valik „määratlemata“ (kui tõesti kuhugi mujale ei sobi).
7. sihtriik: riigid vs regioonid:
Sisestamisel saab valida ainult ühe riigi (kui on mitmele riigile suunatud arengukoostöö projekt, siis võib teha mitu kannet (reeglina 2, ent mõned projektid erandina ka kolme või nelja eri kandena) ja jagada toetussumma proportsionaalselt. NB otsingus saab valida korraga mitu riiki või regiooni.
NB kasutage riike, mille leiate regioonide kaupa sorteeritult (mitte eraldi ühes nimekirjas tähestikulises järjekorras; see on vana süsteem, aga kuna seal on riikidega andmed seotud, siis neid ei saa ära kustutada enne, kui kõik „eelmised“ kanded on ära parandatud).
Märgistatud makse vm rahvusvahelise koostöö eraldis: kas panna kogu regioon (regioonid siis mandri või mandriosa täpsusega) või konkreetne riik. Kõik, kus on sihtriik liiga üldine või puudub, valida kood "998 vähimarenenud riigid muu".
Ainus erand: kõik multilat. tegevustoetused lähevad 3000 koodiga alati! selle juures abistab AKTAs eelsisestatud valem.
Seda arvestada nt otsingul: kui on võimalus, et on tehtud eraldisi ka kogu regioonile, siis laienda valikut ja võta kogu regioon (nt Süüria või siis Lähis-Ida). Riike-regioone saab valida otsingus mitu korraga, aga sisestamisel ei saa.
Näide praktikast: raske on saada ühe otsinguga kätte kõiki Süüria-suunalisi annetusi, kuna seal on erinevaid kanaleid, erinevaid sihtriike (ei saa kasutada ka regiooni otsingut, kuna nt Türgi on Euroopas, Süüria jt naabrid aga Aasia all jaotuses Lähis-Ida ning Põhja-Aafrika riigid Aafrika all).
8. ühekordne väljamakse:
linnutada see valik siis, kui on tegemist toetuse/annetusega ja kus kogu toetuse summa läheb ühekorraga väljamaksmisele (ning hiljem mingit tasaarveldust ei tehta), ehk siis kui kohustuse võtmise aeg ja kogu summa maksmine toimub ühe aastanumbri sees (hõlbustab hilisemat OECD DAC aruandlust).
From: Kairi Saar-Isop <[email protected]>
Sent: Tuesday, February 4, 2025 3:36 PM
To: [email protected];
[email protected]; Rein Oidekivi - JUSTDIGI <[email protected]>
Cc: Laura Toomlaid <[email protected]>; Kaie Laud <[email protected]>
Subject: Palve esitada Eesti 2024. aasta arengurahastuse (ODA) andmed
Importance: High
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Nagu igal aastal pöördume teie poole palvega aidata kaasa Eesti arengurahastuse ülevaate koostamisse.
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Arengukoostöö Komitee (DAC) kogub iga-aastase raporti tarvis ülevaadet doonorriikide arengukoostöö ja humanitaarabi tegevustest – edaspidi ODA (official development assistance). Eesti tegevuste raporti esitab OECD–le välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi osakond.
Teie abi tegevuste terviklikul raporteerimisel aitab paremini esile tuua Eesti riigi kogupanust arenguriikide, sh Ukraina toetamisel, ning suurendab meie rahvusvahelist nähtavust.
ODA statistika alla kuuluvad kõik tegevused, mille peamine eesmärk on edendada arenguriikide (lisatud manusena) majanduskasvu ja sotsiaalset heaolu, sinna kuuluvad:
-
Arengukoostöö ja humanitaarabi projektid, koolitused, seminarid
- Kui ministeerium või haldusala asutused on andnud arenguriikidele tehnilist tuge (delegatsioonide vastuvõtmine, seminarid, koolitused, ja muu sarnane) või esemelist abi, palume seda raporteerida koos tegevuse kirjelduse ja kogukuluga. Palun küsige tagasisidet kõigilt ministeeriumi haldusala asutustelt. Oleme teadlikud, et mitmed asutused, nagu näiteks RIA ja Vanglateenistus, on tihedas koostöös Ukraina või teiste arenguriikidega, seega palume esitada ka nende andmed.
- Liikmemaksud ja vabatahtlikud eraldised rahvusvahelistele organisatsioonidele/fondidele.
ODA-kõlbulike organisatsioonide nimekiri ning vastavad ODA-kõlbulikkuse koefitsiendid on lisatud manusena.
- Lihtsustamaks protsessi saame küsida teie ministeeriumi eraldisi rahvusvahelistele organisatsioonidele Riigi Tugiteenuste Keskusest, eeldusel, et kanded on tehtud välisabi/rahvusvaheliste organisatsioonide toetuse tegevuskoodiga (01210, 01220). Selleks vajame teie nõusolekut. Palun andke teada, kas annate nõusoleku kindlaks ajavahemikuks (nt ainult 2024. aasta andmete jaoks) või tähtajatult.
-
Ukraina toetamine
- Palun raporteerida kõik Justiitsministeeriumi ja ministeeriumi haldusala asutuste poolt Ukrainale eraldatud tsiviilotstarbelised toetused, sealhulgas: rahaline abi, esemeline abi (kui tegemist on kasutatud esemetega, siis raporteerida nende jääkväärtus) ja esemelise abi transpordi ja administreerimisega seotud kulud.
-
Administratiivkulud, mis on seotud arengukoostöö ja humanitaarabi tegevuste elluviimisega ja mida ei ole sisse arvestatud teistesse kuludesse (nt projekti eelarvesse). Administratiivkulude alla võivad minna arengukoostööle ja humanitaarabile pühendatud
lähetuste kulud või mingi osa arengukoostöö ja humanitaarabiga tegelevate teenistujate palgakuludest (proportsioon peab vastama sellele, kui palju hinnanguliselt tööajast vastavatele teemadele pühendatakse). Administratiivkulud arvestatakse organisatsioonipõhiselt.
- Administratiivkulude hulka võib arvestada nt ministri visiite, mille fookuses on olnud arenguriikide toetamine, näiteks Ukraina digikoostöö, Ukraina deporteeritud laste teemal ja muud sarnased.
- Teadusprojektid, mille fookuses on arenguriikide sotsiaalmajanduslikku arengut toetavad uurimisküsimused.
Ainult 2024. aasta jooksul eraldatud rahastus on raporteeritav.
Raporteerimiskõlbulikud on vaid tegevused, mis on rahastatud Eesti avaliku sektori vahenditest. Välisrahastuse (rahvusvaheliste organisatsioonide ja Euroopa Liidu vahendite nagu nt Twinning või Taeix) ja erarahastuse toel ellu viidud tegevusi ei saa raporteerida.
Topeltraporteerimise vältimiseks palume raporteerida ainult selle osa, mis on rahastatud Justiitsministeeriumi või ministeeriumi haldusala asutuste vahenditest. Kui olete tegevusi ellu viinud ESTDEVi, Välisministeeriumi või mõne muu avaliku asutuse rahastusega koostöös, siis palun ärge raporteerige nende panust.
Kogu info palume teil sisestada välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi andmebaasi AKTA hiljemalt 18.02. Juhis andmete sisestamiseks on lisatud manusena.
Tegevuste ODA-kõlbulikkust või andmete sisestamist puudutavate küsimuste korral palun pöörduda [email protected] poole.
NB! Juhul kui Teie asutuses on keegi teine, kes antud informatsiooni kogumise ja sisestamisega tegeleb, siis palun edastage see kiri õigele adressaadile. Ministeeriumil palun jagada infokorjepalvet oma haldusala asutustega.
Ette tänades,
Kairi
Saar-Isop
Välisministeerium
Peadirektor
Arengukoostöö ja humanitaarabi osakond
+372 637 200
www.vm.ee | Islandi
väljak 1, Tallinn
Andmete sisestamiseks tuleb andmebaasi sisse logida. Uutele sisestajatele loome kasutajakonto ning lisame vastavad õigused, selleks palume saata nimi ja isikukood.
Korduvate maksete (nt iga-aastased liikmemaksud, annetused ja tegevustoetused) sisestamiseks on kõige lihtsam kasutada kopeerimise funktsiooni: otsige üles eelmise aasta samalaadne sissekanne ning vajutage rohelisele pluss-märgile, mis asub nimekirja vaates vajaliku sissekande lõpus (st pärast otsingut ärge avage vajalikku kannet, vaid jääge nimekirja vaatesse).
See funktsioon kopeerib kõik andmed (peale väljamaksete jaotuse ning lisatud failide), k.a. sihtriigi, toetuse summa, registreerimise aasta, otsuse tegemise kuupäeva jne. Ühtpidi lihtsustab, teistpidi nõuab rohkem hoolsust, et muuta ära kõik eelsisestatud andmed, mis vajavad muutmist. Kõik väljad, mis on kohustuslikud, tuleb täita, st andmeid ei saa salvestada, kui midagi kohustuslikku on jäänud lisamata.
Juhime tähelepanu paarile veaohtlikule kohale, mis tekitavad mõnikord segadust:
1.väljamaksete aastad ja summad: uut kannet tehes saab esialgu märkida kogu toetuse summa ning alles andmete esmakordsel salvestamisel saab lisada maksete aastad ja summad, st muutub aktiivseks nupp "lisa makseaasta". Juhul, kui see väli jääb täitmata, siis seda summat väljamaksete koguarvutuse hulka ei arvutata, kuna arvutus käib väljamakse aasta järgi (ehk siis otsingutes väljamakse aasta järgi seda infot juurde ei arvutata). Palun kindlasti kontrollida maksed.
2. mitmetasandilised valikud: sihtriigi ja elluviija valikud, aga ka arenguabi liik ning tegevusvaldkond. Need kõik on mitmeastmelised valikud ja süsteem on järgmine: ülemised (laiemad) tasandid on nimekirja kujul ja kui olete jõudnud lõpptasandile (kitsam tasand), siis tuleb kasutada vajaliku rea/valiku paremal lõpus olevat nuppu "vali".
Sihtriiki valides on lisaks sihtriikidele ja regioonidele kasutusel ka kaks üldist koodi: multilat. tegevustoetuste kood ja vähimarenenud riigid üldine/määratlemata (ehk kõik need toetused, kus sihtriike on palju, neid määratleda on raske või regioon on suurem, kui etteantud valikud, nt katab mitut kontinenti). Ülejäänud (ODA-kõlblikud) riigid leiab kontinentide järgsest jaotusest (NB ärge kasutage nimekirjas eraldi jooksvat tähestikulist nimekirja: nendega on seotud vanemad kanded ja neid ei saa hetkel ei kinni panna ega ära kustutada). St sihtriigi valik tuleks teha samuti astmeliselt (liikudes üldiselt üksikule).
Arenguabi liik ja tegevusvaldkonnad: samuti liikuda valikutes lõpuni, ehk siis valima peab viimase astmeni välja.
Elluviija sisestamisel pole alati võimalik kasutada kõiki ettesisestatud valikuid. Tehke kõigepealt esimene ja teine valik (esimene aste: vastavalt riiklikud struktuurid, kodanikuühiskond, võrgustikud/PPP, rahvusvahelised organisatsioonid ning ülikoolid/teadusasutused/erasektor; teine aste vastavalt etteantud valikutele). Kui on vaja sisestada ise elluviija andmed (nt kõik doonorriigi ja sihtriigi NGOd, ametiasutused jm), siis teise valiku juures vajutada mitte grupi pealkirjale, vaid vajaliku rea lõpus olevale nupule "vali". Siis ilmub vajalike andmete sisestamiseks vabatekstiväli.
Erandid on multilat. organisatsioonide annetused/tegevustoetused, st kõik puhtalt märgistamata maksed (abi liik B02 ehk multilateraalsete organisatsioonide tegevustoetused), mille sisestamise hõlbustamiseks on seadistatud osaliselt eeltäidetud valikud, juhul kui uut kannet tehes valida kohe B02 arenguabi liigina. Ärge muutke neid välju, mis on etteantud, ehk siis kõik see, mis on eelsisestatud, ongi korrektne (siis uute kannete puhul, kopeerimisfunktsiooni kasutamise kohta loe eespoolt).
Sisestajad näevad oma kandeid pärast sisestamist ja salvestamist alles siis, kui VM kontakt on need üle kontrollinud ning aktsepteerinud ehk avalikustanud.
Näpunäiteid/selgitusi erinevate klassifikaatorite kohta:
1. aasta: kohustuse võtmise aasta (nt mitmeaastase makse või projekti puhul see aasta, kui oli esimene kord raha anda. Makse aasta: konkreetse väljamakse tegemise aeg.)
2. arenguabi liigid:
A: üldine / sektori toetus (sihtriigi eelarvetoetus)
B01: sh Eesti VVOde (VVO – valitsuse väline organisatsioon) tegevustoetused + veel mõni rahvusvaheline VVO (NB ICRC on rahvusvaheline VVO, mitte multilateraalne org! ehk ICRC tegevustoetus on siin all. Lisaks veel: Digital Defenders Partnership, Lifeline NGO Assistance Fund, Transparency International, National Democratic Institute, IUCN (KeMi tegevustoetus International Union for the Conservation of Nature); ja Eesti omadest AKÜ, e-GA, EIPK.
B02: puhas multilateraalne tegevustoetus, n-ö vabaks kasutamiseks, sh ka humanitaarabi organisatsioonide annetused, vaata lisatud nimekirja!
B03: vastavalt kirjeldusele annetused läbi fondide. Peaks olema enamjaolt märgistamata maksed, st kõik muud tegevustoetused/põhitoetused, mida pole B02 ega B01 nimekirjas.
B04: ühisfondid
C01: siia kuulub enamus Eesti kahepoolseid projekte. NB! Oluline eristada projekti ja tehnilist abi. DAC mõistes projektil on konkreetne tulem. Koolitused, ekspertteabe jagamine jms loetakse pigem tehniliseks abiks. CO1 alla kuuluvad ka humanitaarabi märgistatud maksed
E01: stipendiumid/koolitused Eestis.
F: kõikvõimalikud võlanõuetega seonduvad tegevused
G: doonori halduskulud.
H01: teavitus/maailmaharidus (tegevused Eestis, st vabatahtlike projektid lähevad C01 alla).
H02: pagulaste vastuvõtmisega seonduvad kulud esimese 12 kuu jooksul. Pagulaste kulude kajastamisel panna erinevatest riikidest päris pagulastega seonduvad kulud kirja ühe kandega (st ei ole tarvis eraldi riikide kaupa välja tuua). arvutada summad kokku ja sihtriikide loetelu alt otsida valik „Vähimarenenud riigid muu“ (leitav kolmandal lehel, kood QZA 998).
3. koostöövormi all 3 valikut:
kahepoolne/bilateraalne (kõik projektid, märgistatud maksed, sh ka siis, kui annetus/eraldis läheb läbi rahvusvahelise organisatsiooni, mis ei ole tegevustoetus/põhitoetus). Praktiliselt kõik märgistatud maksed ja need tegevus/põhitoetused, mille saajat pole OECD multilat. organisatsioonide listis (vt Exceli failis lisatud nimekiri). Meie igapäevases kasutuses multilat. on siin bilat: põhimõte on, et kui eraldis on vähegi märgistatud (riigile, valdkonnale jne), siis pole enam tegu multilat. annetusega.
Multilat: sisestamisel lihtsam, kuna osad kategooriad on automaatselt seotud ehk õiged valikud tehakse ise ära. Järgib sedasama nimekirja, st kui organisatsioon pole nimekirjas, siis sinna tehtud annetus on koheselt bilateraalne abi.
VVOde tegevustoetused - sh Eesti NGO-de tegevustoetused ja veel mõned erandid, mis on selgunud DACi aruandlust tehes (vt näiteid eespool abi liigi B01 juures).
4. tegevusvaldkond (Eesti):
siia ei ole tarvis midagi märkida, see väli pole enam kohustuslik alates 2016. aasta andmete sisestamisest
5. tegevusvaldkond (OECD DAC kategooriad):
valikuid 2 (arengukoostöö ja humanitaarabi), edasi alamvalikud. Humanitaarabil sama skeem, mis uues arengukavas (hädaabi, esmane taastamine/ülesehitus ja katastroofide vältimine/valmisolek, sh võimekuse tõstmine).
Arengukoostöö osas üsna põhjalik valik ja palju võimalusi.
Mõned näited: nt teavitus/maailmaharidus 99820, keskkond algusega 410, põgenikud Eestis (erinevate ametkondade sissekanded) 93010, tegevustoetused või sektor määratlemata 99810, sektoriülene 43010. Alavalikute juures leiab ka täiendava info (kui liikuda hiirega üle alamvaliku pealkirja).
NB! alati üks valik, st oluline on andmete sisestamisel määrata ära n-ö põhivaldkond, millega projekt kõige rohkem kokku puutub.
Horisontaalseid teemasid (nn läbivaid väärtusi) tuleb märkida "läbiva eesmärgi väärtuse" valikute juures. RMNCH marker (reproductive, maternal, newborn and child health) – on vaba valik.
6. elluviija:
Elluviijal 5 kategooriat ja igaühel alamkategooriad (valikud): avalik sektor (nii doonor kui sihtriigi), tsiviilühiskond, public-private partnerships and networks, mitmepoolsed organisatsioonid ning erasektor/ülikoolid/kolledžid sh alakategooria valik „määratlemata“ (kui tõesti kuhugi mujale ei sobi).
7. sihtriik: riigid vs regioonid:
Sisestamisel saab valida ainult ühe riigi (kui on mitmele riigile suunatud arengukoostöö projekt, siis võib teha mitu kannet (reeglina 2, ent mõned projektid erandina ka kolme või nelja eri kandena) ja jagada toetussumma proportsionaalselt. NB otsingus saab valida korraga mitu riiki või regiooni.
NB kasutage riike, mille leiate regioonide kaupa sorteeritult (mitte eraldi ühes nimekirjas tähestikulises järjekorras; see on vana süsteem, aga kuna seal on riikidega andmed seotud, siis neid ei saa ära kustutada enne, kui kõik „eelmised“ kanded on ära parandatud).
Märgistatud makse vm rahvusvahelise koostöö eraldis: kas panna kogu regioon (regioonid siis mandri või mandriosa täpsusega) või konkreetne riik. Kõik, kus on sihtriik liiga üldine või puudub, valida kood "998 vähimarenenud riigid muu".
Ainus erand: kõik multilat. tegevustoetused lähevad 3000 koodiga alati! selle juures abistab AKTAs eelsisestatud valem.
Seda arvestada nt otsingul: kui on võimalus, et on tehtud eraldisi ka kogu regioonile, siis laienda valikut ja võta kogu regioon (nt Süüria või siis Lähis-Ida). Riike-regioone saab valida otsingus mitu korraga, aga sisestamisel ei saa.
Näide praktikast: raske on saada ühe otsinguga kätte kõiki Süüria-suunalisi annetusi, kuna seal on erinevaid kanaleid, erinevaid sihtriike (ei saa kasutada ka regiooni otsingut, kuna nt Türgi on Euroopas, Süüria jt naabrid aga Aasia all jaotuses Lähis-Ida ning Põhja-Aafrika riigid Aafrika all).
8. ühekordne väljamakse:
linnutada see valik siis, kui on tegemist toetuse/annetusega ja kus kogu toetuse summa läheb ühekorraga väljamaksmisele (ning hiljem mingit tasaarveldust ei tehta), ehk siis kui kohustuse võtmise aeg ja kogu summa maksmine toimub ühe aastanumbri sees (hõlbustab hilisemat OECD DAC aruandlust).
DAC List of ODA Recipients | Effective for reporting on 2024 and 2025 flows | oe.cd/dac-list-oda-recipients
DAC List of ODA Recipients | Effective for reporting on 2024 and 2025 flows
LEAST DEVELOPED COUNTRIES
LOW INCOME COUNTRIES WHICH ARE NOT LDCs (per capita GNI <= $1 135 in 2022)
LOWER MIDDLE INCOME COUNTRIES AND TERRITORIES WHICH ARE NOT LDCs (per capita GNI $1 136 - $4 465 in 2022)
UPPER MIDDLE INCOME COUNTRIES AND TERRITORIES WHICH ARE NOT LDCs (per capita GNI $4 466 - $13 845 in 2022)
Afghanistan (L) Angola (LM) Bangladesh (LM) Benin (LM) Burkina Faso (L) Burundi (L) Cambodia (LM) Central African Republic (L) Chad (L) Comoros (LM) Democratic Republic of the Congo (L) Djibouti (LM) Eritrea (L) Ethiopia (L) Gambia (L) Guinea (LM) Guinea-Bissau (L) Haiti (LM) Kiribati (LM) Lao People’s Democratic Republic (LM) Lesotho (LM) Liberia (L) Madagascar (L) Malawi (L) Mali (L) Mauritania (LM) Mozambique (L) Myanmar (LM) Nepal (LM) Niger (L) Rwanda (L) Sao Tome and Principe1 (LM) Senegal (LM) Sierra Leone (L) Solomon Islands1 (LM) Somalia (L) South Sudan (L) Sudan (L) Tanzania (LM) Timor-Leste (LM) Togo (L) Tuvalu (UM) Uganda (L) Yemen (L) Zambia (LM)
Democratic People’s Republic of Korea Syrian Arab Republic
Algeria Bhutan Bolivia Cabo Verde Cameroon Congo Côte d’Ivoire Egypt Eswatini Ghana Honduras India Iran Jordan Kenya Kyrgyzstan Lebanon Micronesia Mongolia Morocco Nicaragua Nigeria Pakistan Papua New Guinea Philippines Samoa Sri Lanka Tajikistan Tokelau* Tunisia Ukraine Uzbekistan Vanuatu Viet Nam Zimbabwe
Albania Argentina Armenia Azerbaijan Belarus Belize Bosnia and Herzegovina Botswana Brazil China (People’s Republic of) Colombia Costa Rica Cuba Dominica Dominican Republic Ecuador El Salvador Equatorial Guinea Fiji Gabon Georgia Grenada Guatemala Guyana2 (H) Indonesia Iraq Jamaica Kazakhstan Kosovo Libya Malaysia Maldives Marshall Islands Mauritius Mexico Moldova Montenegro Montserrat3 (H) Namibia Nauru4 (H) Niue* North Macedonia Palau Panama2 (H) Paraguay Peru Saint Helena* Saint Lucia Saint Vincent and the Grenadines Serbia South Africa Suriname Thailand Tonga Türkiye Turkmenistan Venezuela5
Wallis and Futuna* West Bank and Gaza Strip
(1) General Assembly resolution A/73/L.40/Rev.1 adopted on 13 December 2018 decided that São Tomé and Príncipe and Solomon Islands will graduate six years after the adoption of the resolution, i.e., on 13 December 2024. Angola’s graduation from the LDC category was deferred to February 2024. The List will therefore be revised for 2025 and 2026 ODA reporting if it is confirmed that these countries moved from the LDC category, and they will appear against their respective World Bank groupings on the List.
(2) Guyana and Panama exceeded the high-income threshold in 2022. In accordance with the DAC rules for revision of this List. If they remain a high-income country until 2025, they will be proposed for graduation from the List in the 2026 review.
(3) The DAC agreed to defer the decision to graduate Montserrat until October 2025, based on reliable GNI per capita data to be submitted by the latest on 1 July 2025. If the data show that Montserrat remained a high-income country, it will be proposed for graduation for 2026.
(4) The DAC approved the graduation of Nauru from the DAC List of ODA Recipients but agreed to defer the date of effect of its graduation until 1 January 2026. In January 2026, the DAC will update the DAC List of ODA Recipients to reflect Nauru’s graduation.
(5) Venezuela has been temporarily unclassified by the World Bank in July 2021 pending release of revised national accounts statistics. Estimated placement on the List.
*Countries and territories not classified in World Bank income groups. Estimated placement on the List.
Note: L, LM, UM and H shown after country names refer to the latest World Bank income classifications of: LDCs and any high-income countries that have not yet met the criteria for graduation. For the World Bank’s current 2024 fiscal year, low income (L) economies are defined as those with a GNI per capita, calculated using the World Bank Atlas method, of USD 1 135 or less in 2022; lower middle-income (LM) economies are those with a GNI per capita between USD 1 136 and USD 4 465; upper middle-income (UM) economies are those with a GNI per capita between USD 4 466 and USD 13 845; high income (H) economies are those with a GNI per capita of more than USD 13 845.
DAC List of ODA Recipients | Effective for reporting on 2024 and 2025 flows | oe.cd/dac-list-oda-recipients
DAC List of ODA Recipients | Effective for reporting on 2024 and 2025 flows
LEAST DEVELOPED COUNTRIES
LOW INCOME COUNTRIES WHICH ARE NOT LDCs (per capita GNI <= $1 135 in 2022)
LOWER MIDDLE INCOME COUNTRIES AND TERRITORIES WHICH ARE NOT LDCs (per capita GNI $1 136 - $4 465 in 2022)
UPPER MIDDLE INCOME COUNTRIES AND TERRITORIES WHICH ARE NOT LDCs (per capita GNI $4 466 - $13 845 in 2022)
Afghanistan (L) Angola (LM) Bangladesh (LM) Benin (LM) Burkina Faso (L) Burundi (L) Cambodia (LM) Central African Republic (L) Chad (L) Comoros (LM) Democratic Republic of the Congo (L) Djibouti (LM) Eritrea (L) Ethiopia (L) Gambia (L) Guinea (LM) Guinea-Bissau (L) Haiti (LM) Kiribati (LM) Lao People’s Democratic Republic (LM) Lesotho (LM) Liberia (L) Madagascar (L) Malawi (L) Mali (L) Mauritania (LM) Mozambique (L) Myanmar (LM) Nepal (LM) Niger (L) Rwanda (L) Sao Tome and Principe1 (LM) Senegal (LM) Sierra Leone (L) Solomon Islands1 (LM) Somalia (L) South Sudan (L) Sudan (L) Tanzania (LM) Timor-Leste (LM) Togo (L) Tuvalu (UM) Uganda (L) Yemen (L) Zambia (LM)
Democratic People’s Republic of Korea Syrian Arab Republic
Algeria Bhutan Bolivia Cabo Verde Cameroon Congo Côte d’Ivoire Egypt Eswatini Ghana Honduras India Iran Jordan Kenya Kyrgyzstan Lebanon Micronesia Mongolia Morocco Nicaragua Nigeria Pakistan Papua New Guinea Philippines Samoa Sri Lanka Tajikistan Tokelau* Tunisia Ukraine Uzbekistan Vanuatu Viet Nam Zimbabwe
Albania Argentina Armenia Azerbaijan Belarus Belize Bosnia and Herzegovina Botswana Brazil China (People’s Republic of) Colombia Costa Rica Cuba Dominica Dominican Republic Ecuador El Salvador Equatorial Guinea Fiji Gabon Georgia Grenada Guatemala Guyana2 (H) Indonesia Iraq Jamaica Kazakhstan Kosovo Libya Malaysia Maldives Marshall Islands Mauritius Mexico Moldova Montenegro Montserrat3 (H) Namibia Nauru4 (H) Niue* North Macedonia Palau Panama2 (H) Paraguay Peru Saint Helena* Saint Lucia Saint Vincent and the Grenadines Serbia South Africa Suriname Thailand Tonga Türkiye Turkmenistan Venezuela5
Wallis and Futuna* West Bank and Gaza Strip
(1) General Assembly resolution A/73/L.40/Rev.1 adopted on 13 December 2018 decided that São Tomé and Príncipe and Solomon Islands will graduate six years after the adoption of the resolution, i.e., on 13 December 2024. Angola’s graduation from the LDC category was deferred to February 2024. The List will therefore be revised for 2025 and 2026 ODA reporting if it is confirmed that these countries moved from the LDC category, and they will appear against their respective World Bank groupings on the List.
(2) Guyana and Panama exceeded the high-income threshold in 2022. In accordance with the DAC rules for revision of this List. If they remain a high-income country until 2025, they will be proposed for graduation from the List in the 2026 review.
(3) The DAC agreed to defer the decision to graduate Montserrat until October 2025, based on reliable GNI per capita data to be submitted by the latest on 1 July 2025. If the data show that Montserrat remained a high-income country, it will be proposed for graduation for 2026.
(4) The DAC approved the graduation of Nauru from the DAC List of ODA Recipients but agreed to defer the date of effect of its graduation until 1 January 2026. In January 2026, the DAC will update the DAC List of ODA Recipients to reflect Nauru’s graduation.
(5) Venezuela has been temporarily unclassified by the World Bank in July 2021 pending release of revised national accounts statistics. Estimated placement on the List.
*Countries and territories not classified in World Bank income groups. Estimated placement on the List.
Note: L, LM, UM and H shown after country names refer to the latest World Bank income classifications of: LDCs and any high-income countries that have not yet met the criteria for graduation. For the World Bank’s current 2024 fiscal year, low income (L) economies are defined as those with a GNI per capita, calculated using the World Bank Atlas method, of USD 1 135 or less in 2022; lower middle-income (LM) economies are those with a GNI per capita between USD 1 136 and USD 4 465; upper middle-income (UM) economies are those with a GNI per capita between USD 4 466 and USD 13 845; high income (H) economies are those with a GNI per capita of more than USD 13 845.