Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Saue Vallavalitsus [email protected] Vastus pöördumisele Olete pöördunud Justiitsministeeriumi poole palvega tõlgendada sihtasutuste seaduse (SAS) § 5 lg 5 tähendust.

Justiitsministeerium on varem korduvalt välja toonud, aga ka 2018. a lõppenud ühinguõiguse revisjoni1

käigus rõhutati, et sihtasutusi asutatakse tema olemust mitte arvestavatel kaalutlustel. Nii on näiteks

revisjoni analüüsidokumendis märgitud järgmist: „Probleemid on sihtasutuse õigusliku vormi

mittesihipärase kasutamisega nt haiglate ja muuseumite haldamiseks, kus asutajad (reeglina riik või

kohalikud omavalitsused) sooviksid paljuski kontrollida sihtasutuste tegevust sarnaselt äriühingu

osanike või aktsionäridega. Seejuures jääb tähelepanuta sihtasutuse olemuslik üldiselt

tunnustatud erisus teistest juriidilistest isikutest, nimelt et sel ei ole liikmeid ja see üksnes

valitseb mingit sihtvara. Sihtasutuste tegevuspiirangud on ka sihtvara kontseptsioonist

lähtudes üldised ning asutajate roll seetõttu piiratud. Kui asutajad muuta sihtasutuse püsivaks

organiks ja nende niigi suhteliselt suuri õigusi veelgi laiendada, kaotaks sihtvara valitsemise

kontseptsioon tähendust. Asutajale suurema rolli vajamisel tuleks valida muu tegutsemisvorm.“ (vt

revisjoni lk 163).

Selgitame, et sihtasutus on selline juriidiline isik, mis ei põhine liikmelisusel (erinevalt nt

mittetulundusühingutest või osaühingutest). Seetõttu ei ole ka sihtasutuse asutajate õigused

üleantavad (SAS § 5 lg 5), ka ei ole asutajate ringi hilisem laiendamine mõeldav (asutajaõigused

tekivad siiski sihtasutuse asutamisel). Selline soov pigem viitab jälle sihtasutusele, kui ebasobivale

juriidilise isiku vormile, mille mõjutajate ringi ei saa n-ö uute liikmete vastuvõtmise kaudu suurendada

– sihtasutus ei põhine liikmelisusel.

Sihtasutus asutatakse mingi kindla vara valitsemiseks ja selle põhikirja pannakse kirja, kuidas vara

valitsemine käib. Sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärkide

saavutamiseks (SAS § 2 lg 3). Sihtasutust juhivad nõukogu (valitakse põhikirjas määratletud

tingimustel, SAS § 24, § 27 lg 1) ja juhatus, kes juhib sihtasutust igapäevaselt (SAS § 17 lg 1). Seadus

reguleerib sealjuures ka juhtumit, kus juhatus ei suuda oma kohustusi mingil põhjusel täita – kohtu

kaudu saab huvitatud isiku nõudel määrata asendusliikme (SAS § 20), et sihtasutuse jooksev juhtimine

ei takerduks.

Põhikiri on sihtasutuse alusdokument. Seaduse mõtte kohaselt tuleks sihtasutuse põhikiri koostada

nii, et sihtasutuse tegevus oleks asutajast sõltumatu, st olukorras, kus asutajat enam ei ole, saaks

1 Ühinguõiguse revisjoni analüüs-kontseptsioon, kättesaadav siin: https://www.just.ee/oigusloome-

arendamine/uhinguoiguse-revisjon-loppenud

Teie 08.01.2025

Meie 04.02.2025 nr 2-6/25-181-2

sihtasutus edasi tegutseda. Selle tõttu on asutajal sihtasutuse olemusega kokkukäivalt keeruline ise

pärast asutamist näiteks sihtasutuse põhikirja muuta (üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks,

järgides sealjuures jätkuvalt algset sihtasutuse eesmärki, SAS § 41 lg 3). Asutajal on lisaks sihtasutuse

asutamise ja lõpetamisega seotud õigustele ka mõned sihtasutuse tegevusega seotud õigused:

audiitori asendamise algatamine, ühinemis- ja jagunemisotsuse vaidlustamine, ent siiski on

asutajaõigused sihtasutuse juhtimisel märkimisväärselt piiratud.

Kummatigi plaanib Justiitsministeerium analüüsida, kas ja kuidas tuleks kehtivat õigust muuta, et see

vastaks rohkem praktika vajadustele (sihtasutuse ümberkujundamise lihtsustamine, asutajaõiguste

üleantavuse ettenägemine jmt).

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marget Pae nõunik [email protected], 5303 9969