Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/617-1 |
Registreeritud | 04.02.2025 |
Sünkroonitud | 05.02.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
Vastutaja | Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/25-0114 - Kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse määramise alused ja piirmäärad riigi- ja munitsipaalkoolides Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.02.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/370ad53b-174b-4294-bd54-2b1e5dceabb8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/370ad53b-174b-4294-bd54-2b1e5dceabb8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
EELNÕU
03.02.2025
MÄÄRUS
Kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse
määramise alused ja piirmäärad riigi- ja munitsipaalkoolides
Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 471 lõike 10 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrus kehtestab kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse määramise alused ja piirmäärad riigi - ja munitsipaalkoolides.
(2) Määrust ei kohaldata sisekaitselise rakenduskõrgkooli tasulise kutseõppe tasemeõppe aluste
ega tasu piirmäärade osas.
§ 2. Kutseõppe tasemeõppe tasu piirmäärade alused
(1) Kutseõppe tasemeõppe tasu piirmäärade kehtestamisel lähtutakse õppeteenuse pakkumisega seotud kuludest.
(2) Õppeteenuse pakkumisega seotud kulu on:
1) õpetajate tööjõukulu ja õpetaja ametikohtadega kaasnev majandamiskulu;
2) õppekasvatusala töötajate täienduskoolituse kulu;
3) õppevahendite kulu; 4) praktilise õppe ruumikulu; 5) õpilase arengu toetamisega seotud kulu;
6) õpilaspileti väljaandmisega seotud kulu; 7) kooli haldus- ja juhtimiskulu.
(3) Kutseõppe tasemeõppe tasu piirmäärade arvestuses ei võeta aluseks praktika riietuse,
isiklike töövahendite, kutseeksami sooritamise ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata õppevahendite kulu, mille eest tasub õpilane ise.
§ 3. Kutseõppe tasemeõppe tasu piirmäärad
(1) Kutseõppe tasemeõppe õppekulude hüvitamise tasu kõigil kvalifikatsiooniraamistiku tasemetel ja õppevaldkondades, välja arvatud humanitaaria ja kunstide õppevaldkonna muusika
ja esituskunstide õppekavarühmas, on vahemikus 35-80 eurot Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (edaspidi arvestuspunkt) kohta.
2
(2) Kutseõppe tasemeõppe õppekulude hüvitamise tasu piirmäärad humanitaaria ja kunstide õppevaldkonna muusika ja esituskunstide õppekavarühmas on 200-215 eurot arvestuspunkti
kohta.
§ 4. Koolituskoha tasu suurus
(1) Koolituskoha tasu suuruse õppekava kohta ja tasumise korra kehtestab kooli nõukogu
hiljemalt vastuvõtu alguseks, arvestades õppekava mahtu ja käesoleva määruse §-s 3 toodud tasu vahemikku arvestuspunkti kohta.
(2) Õppekaval, mille lõpetamise eeldus on kutseeksami sooritamine, lisab kool koolituskoha
tasu suurusele valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud kutseõppe tasemeõppe õpilase kutseeksami kulu ülemmäära arvesse võttes kutseeksami läbiviimisega seotud kulu või
teavitab õpilast hiljemalt õppesse vastuvõtmisel selle eraldiseisvast tasumise kohustusest.
(3) Õppeaasta jooksul ei ole lubatud alanud õppetööga õppekaval koolituskoha tasu muuta. Kahe õppeaasta vahel ei ole lubatud alanud õppetööga õppekaval tasu tõsta rohkem kui 10%.
Koolituskoha tasu tõstmisel ei tohi koolituskoha ühe arvestuspunkti hind ületada §-s 3 kehtestatud tasu ülemmäära.
§ 5. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2025. a.
Kristen Michal peaminister
Kristina Kallas haridus- ja teadusminister
Keit Kasemets
riigisekretär
Vabariigi Valitsuse määruse „Kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse määramise alused ja
piirmäärad riigi- ja munitsipaalkoolides“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse määruse „Kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse määramise alused ja
piirmäärad riigi- ja munitsipaalkoolides“ (edaspidi määrus) kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse (edaspidi KutÕS) § 471 lõike 10 alusel.
Käesoleva määruse väljatöötamise on tinginud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) vastu
võtmine, millega kehtestatakse tasulise kutsehariduse alused. Tasulise õppimise alused ehk tingimused, kes ja mis ulatuses hariduse omandamise eest peab maksma, jõustuvad 1.
septembril 2025. Seega alates 1. septembrist 2025. a ja hiljem alustavate täiskasvanud õppijate vastuvõtu alguseks peab olema selge, millist õppemaksu tuleb maksta isikul, kes seaduse kohaselt tasuta koolituskohale ei kvalifitseeru. Tasumäärade Vabariigi Valitsuse määruse
tasandil kehtestamise näeb ette Eesti Vabariigi haridusseaduse § 5 lõige 2 punkt 3, mis kehtestab, et Vabariigi Valitsuse pädevusse kuulub avalike õppe- ja kasvatusasutuste
õppemaksu ja tasumäärade ning tasustamise korra kehtestamine ning kutseõppeasutuse seaduse 1. septembril 2025. a jõustuva redaktsiooni § 471 lõige 10. Eelnõu kohase määrusega kehtestatakse avalike haridusasutuste (munitsipaal- ja riigi kutseõppeasutused) poolt pakutava
tasulise õppeteenuse tasu piimäärad, millest lähtuvalt kehtestab kool igale õppekavale õppemaksu.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Triin Laasi-Õige ([email protected],
tel 735 1850) kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna kutsehariduse valdkonna juht Marit Kuusk ([email protected], tel 735 0274), strateegia- ja finantsosakonna finantsvaldkonna eelarve peaekspert Tiina Kõllamaa ([email protected], tel 735 0163) ja õigus- ja
personalipoliitika osakonna õigusnõunik Marili Lehtmets ([email protected], tel 735 0289).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määrus koosneb 5 paragrahvist. Kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse piirmäärad on kujundatud kulupõhise mudeli alusel selliselt, et õppeteenuse eest makstav tasu katab konkreetse teenuse
osutamiseks vajalikud õppega seotud kulud. Määruse paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamiseala. Oluline on,
et avalikud õppeasutused, mida peetakse üleval avaliku raha eest toimetaksid läbipaistvalt, mistõttu tuleb lähtuda koolidel õppemaksu küsimisel ühetaolistest põhimõtetest. Selleks, et
avalike õppeasutuste poolt õppemaksu suuruse määramine oleks kõigile läbipaistev, kehtestatakse käesoleva määrusega alused, millest lähtuvalt isiku jaoks kutseõppes makstav õppetasu kujuneb. Kuivõrd erinevates kutseõppeasutustes on võimalik sarnast õpet või sama
kvalifikatsiooni pakkuda erineva kulu ehk tasu eest, kehtestataksegi käesoleva määrusega õppemaksu aluseks oleva arvestuspunkti tasu vahemikud.
Käesolevat määrust ei kohaldata sisekaitselise rakenduskõrgkooli tasulise kutseõppe tasemeõppe aluste ega tasu piirmäärade osas. KutÕS § 47 lõike 14 kohaselt kehtestab sisekaitselise rakenduskõrgkooli kutseõppe finantseerimise alused, tingimused ja korra
sisekaitse valdkonda juhtiv minister.
Paragrahv 2 kehtestatakse õppeteenuse pakkumisega seotud kulu ehk nii otsene kui ka kaudne kulu, mis sisaldab kõiki õppe korraldamise ja pakkumisega seotud kulusid alates õpetajate palkadest kuni õppematerjalide ja kooliruumide ülalpidamise kuludeni.
Paragrahvi 2 lõikes 2 loetletakse, millistest kuludest tasemeõppe tasu piirmäärade arvestamisel
lähtutakse. Kulude määratlemisel on aluseks võetud haridus- ja teadusministri 16.09.2019 määrusega nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord”
kehtestatud tegevustoetuse baasrahastamise komponendid ning neile rakendatavad koefitsiendid. Samuti arvestatakse õppeteenuse pakkumisega seotud kuludena
kutseõppeasutuse seadusega ette nähtud teisi kulukomponente, milleks õpilasel õppes olles õigus on. Seega sisaldab õppeteenus ka konkreetset õppija staatust tuvastava ja kooli väljastava õpilaspileti kulu kui ka tugiteenustega seotud arvestuslikku kulu.
Seega loetakse määrusega õppeteenuse pakkumisega seotud kuluks: 1) õpetajate tööjõukulu õpetaja ja õpetaja ametikohtadega kaasnevat majandamiskulu;
2) õppekasvatusala töötajate ehk õpetajate, direktori, õppekasvatusala juhtivtöötajate ja tugispetsialistide täienduskoolituse kulu; 3) õppevahendite kulu (mis sisaldab mh kulu nii füüsilisele- kui digitaalsele õppevarale);
4) praktilise õppe ruumikulu; 5) õpilase arengu toetamisega seotud kulu; 6) õpilaspileti väljaandmisega seotud kulu;
7) kooli haldus- ja juhtimiskulu (sh ka kulu info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale).
Kirjeldatud paragrahvi lõike 3 kohaselt ei ole piirmäärade leidmisel võetud arvesse kulu praktika riietusele, isiklikele töövahenditele, kutseeksami sooritamisele ja õppevahenditele, mille eest tasub õpilane ise.
Paragrahv 3 lõige 1 kehtestab, et tasu piirmäärad on kõigil kvalifikatsiooniraamistiku
tasemetel ja õppevaldkondades vahemikus 35-80 eurot ühe Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (EKAP) kohta, välja arvatud humanitaaria ja kunstide õppevaldkonna muusika ja esituskunst ide õppekavarühmas. Lõike 2 kohaselt on humanitaaria ja kunstide õppevaldkonna muusika ja
esituskunstide õppekavarühma tasu 200-215 eurot arvestuspunkti kohta. Muusika ja esituskunstide õppekavarühma osas on kehtestatud kõrgem vahemik eelkõige seetõttu, et seal
toimub õppe pakkumisel tunduvalt rohkem individuaalset õppija juhendamist. See teeb otsese kulu õpetaja töötasule kõrgemaks kui õppe puhul, mida saab anda rühmades.
Kutseõppeasutuse seaduse kohaselt on EKAP õppemahu arvestusühik, mis näitab õppekavas kirjeldatud õpiväljundite saavutamiseks kuluvat hinnangulist õpilase töö mahtu. Üks
arvestuspunkt vastab 26 tunnile õpilase tööle teadmiste ja oskuste omandamisel. Õppevaldkonnad ja õppekavarühmad, milles toimub kutseõppe tasemeõpe, on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 26.08.2013 määruse nr 130 „Kutseharidusstandard“ lisaga.
Eelnõu koostamisel on arvestusliku keskmise EKAP maksumuse leidmiseks aluseks võetud
kulupõhine mudel ehk otsesed ja kaudsed kulud õppeteenuse pakkumisel. Otsesed kulud on kulud, mis on otseselt seotud õppeteenuse osutamisega (eelkõige õpetajate tööjõukulu).
Kaudsed kulud on aga kulud, mis on seotud õppeteenuse tagamisega (nt kooli haldus- ja juhtimiskulu, st tugipersonal ja üldjuhtimine, majandamiskulu jne). Kulude analüüsis on arvesse võetud ka kutseõppe finantseerimise põhimõtteid ning leitud ühe EKAP-i maksumus
järgmise metoodika alusel.
Arvestuse aluseks võeti 2024. a kutseõppeasutuste eelarve baasrahastamise komponendid, neile rakendatud koefitsiendid ja riigieelarvest rahastatavad kutseõppe koolituskohad. Nimetatud näitajate alusel arvestati välja õppekavarühmade lõikes iga kooli ühe koolituskoha keskmine
kulu aastas, mis jagati 60-ga (s.o ühe koolituskoha aastane EKAP-te maht). Kooli arvestuslikeks haldamiskuludeks lisati tasumäärade arvestusse 20% teiste komponentide
kogumahust. Käesoleva määrusega kehtestatavad tasumäärade vahemikud on eeltoodud arvestusmetoodika alusel leitud koolide tegelikud miinimumid ja maksimumid, millele on lisatud ka arvestuslik komponent, et oleks võimalik katta lähiaastate elukalliduse tõus ja muu
õppija õigustega seotud kulu, mis sisaldub õppeteenuse pakkumises (nt kulu õpilaspilet i väljastamisele, toe pakkumiseks).
Arvesse võtmata õppekorralduslikke erisusi vajavatele õpilastele õppe pakkumisega seotud tugiteenuste koefitsiente on avalike kutseõppeasutuste õppesuuna või valdkonna EKAP hind
arvestuslikult 2024 andmete alusel:
Õppevaldkond Õppesuund Õppekavarühm
1 EKAP-i tasumäärade vahemik (sh haldamiskulu, mida lisatud 20%)
ÕKR lõikes Koondatud
Madalai m
Kõrgei m
Madalai m
Kõrgei m
1. Koolipõhine õpe:
Üldõppekavad Isikuareng Isikuareng 53.00 54.00 53.00 54.00
Humanitaaria ja kunstid
Kunstid
Audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine
67.00 70.00 67.00 70.00
Käsitöö 70.00 70.00
Muusika ja esituskunstid
202.00 204.00 202.00 204.00
Ärindus, haldus ja õigus
Ärindus ja haldus
Majandusarvestus ja maksundus
38.00 40.00
38.00 40.00
Rahandus, pangandus ja kindlustus
38.00 38.00
Juhtimine ja haldus
38.00 40.00
Turundus ja reklaam
38.00 38.00
Sekretäri- ja kontoritöö
38.00 40.00
Hulgi- ja jaekaubandus
38.00 40.00
Tööoskused 38.00 38.00
Loodusteadused, matemaatika ja statistika
Keskkond Looduskeskkond ja elusloodus
52.00 52.00
49.00 52.00 Informatsiooni- ja kommunikatsiooni tehnoloogiad
Informatsiooni- ja kommunikatsiooni tehnoloogiad
Andmebaaside ja võrgu disain ning haldus
49.00 50.00
Tarkvara ja rakenduste arendus ning analüüs
50.00 52.00
Tehnika, tootmine ja ehitus
Tehnikaalad
Keemiatehnoloog ia ja -protsessid
52.00 53.00
50.00 70.00
Elektrienergia ja energeetika
50.00 70.00
Elektroonika ja automaatika
52.00 53.00
Mehaanika ja metallitöö
50.00 52.00
Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika
50.00 68.00
Tootmine ja töötlemine
Toiduainete töötlemine
52.00 53.00
Materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit)
52.00 53.00
Tekstiili, rõivaste, jalatsite valmistamine ning naha töötlemine
52.00 54.00
Kaevandamine ja rikastamine
53.00 53.00
Arhitektuur ja ehitus
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
53.00 53.00
Ehitus ja tsiviilrajatised
50.00 53.00
Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria
Põllumajandus
Põllundus ja loomakasvatus
62.00 62.00
62.00 77.00
Põllundus ja loomakasvatus (masinaõpe)
77.00 77.00
Aiandus 62.00 65.00
Metsandus
Metsandus 62.00 62.00
Metsandus (masinaõpe)
77.00 77.00
Kalandus Kalandus 62.00 62.00
Veterinaaria Veterinaaria 62.00 62.00
Tervis ja heaolu Tervis Hambaravi 49.00 49.00 49.00 49.00
Meditsiinidiagnos tika- ja ravitehnoloogia
49.00 49.00
Teraapia ja taastusravi
49.00 49.00
Heaolu
Lastehoid ja teenused noortele
49.00 49.00
Sotsiaaltöö ja nõustamine
49.00 49.00
Teenindus
Isikuteenindus
Koduteenindus 50.00 52.00
48.00 67.00
Juuksuritöö ja iluteenindus
50.00 52.00
Majutamine ja toitlustamine
49.00 50.00
Reisimine, turism ja vaba aja veetmine
50.00 52.00
Transporditeenuse d
Transporditeenus ed
48.00 66.00
Transporditeenus ed (transpordivahend ite juhtimine)
67.00 67.00
Nagu eelpool ka öeldud, lisati leitud hindadele arvestuslik komponent, et oleks võimalik katta
nii lähiaastate elukalliduse tõus kui ka muu õppija õigustega seotud kulu, mis olemuselt sisaldub õppeteenuse pakkumises (nt kulu õpilaspileti väljastamisele, toe pakkumiseks). Kui õppima
tuleb nt kõnepuudega õpilane, siis tema õppetasu on sama tasu nagu ilma viipetõlgi vajaduseta õppijal. Toevajaduse komponent sisaldub arvestusliku komponendi hulgas, kuivõrd ei ole võimalik tegelikku kuluvajadust kindlal õppekaval ette näha ja see sõltub alati õppijatest, mitte
õppe sisust või korraldusest.
Määrusega kehtestatakse EKAP maksumuse vahemik, kuivõrd eri koolides võib maksta õpe erinevalt ning see annab ka võimaluse õppeasutustel otsustada erisuste üle nt õppekavati. Sõltuvalt koolituskohtade arvust võib õpetamisega seotud kulu ka varieeruda (mida enam
õppijaid, seda väiksemad kulud). Vahemiku kehtestamisega jäetakse pandlikkus õpet pakkuda erinevates koolides ja võimalus ka lähiaastatel määrust muutmata õppemaksu vajadusel (nt
elukalliduse tõus) tõsta. Kui õppe pakkumine EKAP kohta on aga koolis kallim kui määrusega kehtestatud ülemmäär, siis sellist õpet kool avama ei peakski ja ilmselt ei oleks ka vajalik. Miinimumtaseme kehtestamine annab aga samuti selged piirid, et õppe doteerimine ei hakkaks
toimuma riigieelarvest eraldatud raha arvelt, sooviga luua sihtrühma jaoks piisavalt madala hinnaga koolituskohad.
Paragrahvis 4 kehtestatakse kooli tegevused tasulise õppe pakkumiseks. Lõikes 1 nähakse ette, et avatava õppekava õppemaksu suuruse ühe koolituskoha kohta kehtestab kooli nõukogu
hiljemalt vastuvõtu alguseks. Kool arvestab õppemaksu suuruse määramisel ja kehtestamisel õppekava mahtu ja käesoleva määruse §-s 3 toodud tasu lubatavat vahemikku arvestuspunkti
kohta.
Näiteks, kui kool soovib pakkuda 4. taseme kutseõpet mahuga 60 EKAPit tehnika, tootmise ja ehitus õppevaldkonnas, tuleb koolil leida kehtestatud EKAP tasuvahemikku ja oma kooli õppeteenuse kulu silmas pidades õppekava hind. Kui koolil on võimalik õpet pakkuda nt 50
eurot 1 EKAP kohta, teeb see aastase õppe õppemaksuks õppija kohta 50x60= 3000 eurot.
Samuti on kooli nõukogu ülesanne kehtestada reeglid, tasu maksmise korra kohta, ka need peavad olema teada enne vastuvõtutegevuste algust. Nii jäetakse koolile vabadus kehtestada, millist tasumise korda, on see nt igakuine või kord poolaastas makse tegemine, koolis
eelistatakse. Vastavas korras saab kool ette näha ka üldised tingimused õppeteenuslepingu sõlmimiseks aga ka põhimõtted, kuidas menetletakse võlgnevusi.
Paragrahvi 4 lõige 2 näeb ette, et kool võib õppetasu hulka arvata ka kutseeksami tasu. Kui seda siiski õppemaksu hulgas ei käsitleta, tuleb selgelt seda välja tuua vastuvõtu korraldamisel.
Oluline on et õppijal ei oleks ebaõiget ettekujutust, et õppemaks sisaldab ka kutseeksami sooritamist.
Lõikes 3 kehtestatakse põhimõte, et õppeaastate vahel ei saa juba vastu võetud õpilase õppemaks tõusta rohkem kui 10 %. Piiratud ei ole aga kooli õigus järgmisel aastal sama
õppekava vastuvõtul kehtestada uus tasu suurus. Reegliks on aga igal juhul see, et kooli kehtestatud koolituskoha ühe EKAP-i hind ei tohi ületada käesolevas määruses kehtestatud tasu
ülemmäära. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesolev eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Tasulise kutseõppe rakendamise mõjud on õppijate, töömaailma ja õppeasutuste vaates analüüsitud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu seletuskirjas.
Täiendavalt täpsustame, et määrus toob kaasa olulise mõju avalikele kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele, kes pakuvad kutseõpet (välja arvatud sisekaitselise rakenduskõrgkool,
kes pakub kutseõpe), kel tuleb ümber kujundada vastuvõtu põhimõtted ja sellega seotud administratiivsed tegevused. Samuti tuleb koostada õppeteenustasu arvestamise põhimõtted ehk välja töötada protsessid hinnavahemike määramiseks, lepingute koostamiseks ja
sõlmimiseks, arveldamiseks ning ka vajadusel võlglaste haldamiseks. Samuti tuleb koolil senisest põhjalikumalt läbi mõelda nii kutseõppe sisu kui ka korraldus (nt võib olla vajadus
hakata tasemeõppe asemel pakkuma enam täiendkoolitust, mis võib omakorda tuua kaasa vajaduse ka uute õppekavade loomiseks).
Lisaks õppeasutustele mõjutab käesolev määrus võimalikke tulevasi õppijaid, kellele tasu
võtmise alused kohalduvad (korduvõppijad, paralleelselt mitmes haridusliigis õppijad, korduvkatkestajad). Eelkõige mõjutab see õppijate sihtrühma vaates kehvema
sotsiaalmajandusliku taustaga õppijaid, kelle jaoks võib väheneda õppe kättesaadavus. Samas tuleb rõhutada, et tasu alused lähtuvad eeskätt õppijast, ning esimene haridustee pärast õppimiskohustuse (sh keskhariduse lõppu) on igale õppijale eestikeelsel õppekaval tasuta (nii
kutsehariduses kui ka kõrghariduses). Enam mõjutab see tõmbekeskustest kaugemal elavaid ja töötavaid õppijaid, sest sissetulekud on seal madalamad, kuid õppeteenusele on kehtestatud nn
lubatav hinnavahemik, mis ei arvesta otseselt piirkonna eripärasid. Samas tuleb tõdeda, et
vahemike kehtestamisel õppevaldkonna põhiselt loobuti ja otsustati kehtestada piirmäärad üle valdkondade (va muusika ja esitluskunstide õppekavarühm), mis tagab siiski päris suure otsustusvabaduse koolidele. Siiski ei tohi koolid unustada, et õppemaks peab katma
koolituskoha kohta õppeteenuse pakkumise tegelikud kulud.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisel on esimesel aastal tarvilik senisest suurem koolide toetamine vastuvõtutegevuste planeerimisel ja elluviimisel. Tuge tuleb pakkuda Haridus- ja
Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna kutsehariduse valdkonnal. Lisaks on vajadus täiendada kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide, poolt
vastuvõtuprotsessi läbiviimiseks kasutatava elektroonilise keskkonna „SAIS“ arendustööd, mis lihtsustaksid koolide kontrollimiskohustust ning annaksid isikutele, kes õppesse kandideerivad
ka koheselt teada, kas neil on võimalus õppida riigi või oma raha eest. Vastav arendus on Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvest rahastatav ja täiendavaid vahendeid selle tarbeks vaja ei ole. Arenduse valmides on kavandatud pakkuda ka tehnilist nõustamist ja tuge koolidele.
2025. aasta sügisesteks vastuvõttudeks kavandatakse kirjeldatud arenduse valmimist aprilliks.
Määruse rakendamine ei too kaasa otsest tulu, kuivõrd isikud maksavad kinni oma õppe, mis kulub koolil selle õppe pakkumiseks. Kaudselt seisneb riigi kasu selles, et vabaneb enam kohti, sh ka riigieelarvelist ressurssi, põhikooli järgsetele noortele.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2025. a.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Määrus esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks
kutseõppeasutustele, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Tartu linnale, Tallinna Haridusametile ja Rakenduskõrgkoolide
Rektorite Nõukogule.
Triin Laasi-Õige
kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Kooskõlastamiseks:
Ministeeriumid
3.02.2025 nr 8-1/25/589
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu esitamine
kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse
„Kutseõppe tasemeõppe tasu suuruse määramise alused ja piirmäärad riigi- ja munitsipaalkoolides“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude
infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul
jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Arvamuse avaldamiseks: kutseõppeasutused, Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliit, Tartu linn, Tallinna Haridusamet,
Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu
Marit Kuusk 735 0274