Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmise eelnõu

Dokumendiregister	Rahandusministeerium
Viit	1.1-11/607-1
Registreeritud	04.02.2025
Sünkroonitud	05.02.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari	1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik	1.1-11/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis	Kliimaministeerium
Vastutaja	Ott Karulin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihalduse osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (18049 tm).

Failid

Avalik_20250203_KM_5-3_25_2_Väljaminev algatuskiri.asice

20240203_KAM_PM_muutmine_EN.pdf

20240203_KaM_pohimaaruse_muutmine_SK.pdf

Avalik_20250203_KM_5-3_25_2_Väljaminev algatuskiri.pdf

Kooskõlastatavad dokumendid.txt

20240203_KAM_PM_muutmine_EN.pdf

EELNÕU

03.02.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a

määruse nr 53

„Kaitseministeeriumi põhimäärus“

muutmine

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“

muutmine

Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruses nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) riigikaitse planeerimise osakond korraldab ja koordineerib valitsemisala strateegilist

planeerimist, suunab hanke- ja taristupoliitikat, koordineerib kaitsealase välisrahastuse

poliitikat ning korraldab Eesti osalemist NATO võimeplaneerimises, suunab planeerimisega

seotud infosüsteemide arendamist;“;

2) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) innovatsiooni osakond toetab ja suunab valitsemisala teadus- ja arendustegevust ning

innovatsiooni, koordineerib valitsemisala küberkaitset, suunab ja koordineerib ruumilise

planeerimise ja keskkonnakaitsega seotud tegevusi;“;

3) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:

„11) infohalduse osakond korraldab ministeeriumi infohaldust ning selle koordineerimist

ministeeriumi valitsemisalas;“;

4) paragrahvi 11 lõike 3 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:

„12) haldusosakond korraldab ministeeriumi töökeskkonna haldamist ning suunab ja

koordineerib ministeeriumi valitsemisalas riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitset;“;

5) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktidega 14 ja 15 järgmises sõnastuses:

„14) kaitsetööstuse arendamise osakond korraldab Eesti kaitsetööstuspoliitika kujundamist ja

arendamist, koordineerib kaitsetööstusega seotud koostööd ning kaitsetööstuse kaasamist

ministeeriumi valitsemisalas;

15) julgeoleku ja sisekontrolli osakond korraldab ministeeriumi töökeskkonna turvalisuse

tagamist, suunab ja koordineerib objektide kaitse alast koostööd ning teostab

järelevalvetoiminguid ministeeriumi valitsemisalas.“;

6) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:

„16) inimvara osakond korraldab ja koordineerib riigikaitselise inimvaraga seotud poliitika

kujundamist ja elluviimist.“.

§ 2. Määruse jõustumine

(1) Määrus jõustub 1. märtsil 2025. a.

(2) Määruse § 1 punkt 6 jõustub 1. augustil 2025. a.

Kristen Michal

Peaminister

Hanno Pevkur

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

20240203_KaM_pohimaaruse_muutmine_SK.pdf

03.02.2025

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a

määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse määrus „Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53

„Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine“ kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42

lõike 1 alusel. Eelnõuga luuakse Kaitseministeeriumisse kolm osakonda: kaitsetööstuse

arendamise osakond, julgeoleku ja sisekontrolli osakond ning inimvara osakond. Eesti

kaitsetööstus on Eestile strateegiliselt oluline nii riigi julgeoleku, majandusarengu kui ka

innovatsiooni edendamise seisukohast. Strateegiline lähenemine kaitsetööstusele võimaldab

suurendada Eesti iseseisvust, tõsta riigi konkurentsivõimet ja tugevdada rahvusvahelist

koostöövõimekust. Lähtuvalt eeltoodust on oluline tugevdada Kaitseministeeriumis

kaitsetööstuse arendamist ja kaitsetööstuse alast koostööd. Kaitsekulud suurenevad lähiaastatel,

olles igal aastal vähemalt 3,3% SKPst ja ulatudes 2026. aastal 3,7%-ni SKPst. Suurenevad

riigikaitse kulud nõuavad tõhusat järelevalvet, et tagada kulutuste eesmärgipärane ja

õiguspärane kasutamine. Lähtuvalt eeltoodust on oluline suurendada Kaitseministeeriumis

järelevalvetoimingute läbiviimise võimekust. Kaitseressursside Ameti (edaspidi KRA)

ülesandeks on riigikaitselise inimvara planeerimine, kaitseväekohustuse täitmise toetamine

ning kaitseväeteenistuse ja Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustes personalialase tegevuse

korraldamine. KRA ülesanded on seotud eelkõige rakenduslike tegevustega.

Kaitseministeeriumi tasandil on oluline inimvaraga, sh kaitseväeteenistusega, seotud poliitikate

kujundamine.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi nõunik Meelika Merirand

(meelika.merirand@kaitseministeerium.ee) koostöös õigusosakonnaga. Eelnõu normitehnilise

ekspertiisi on teinud Kaitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome nõunik Marion Saarna-

Kukk (Marion.Saarna-Kukk@kaitseministeerium.ee).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud menetluses oleva seaduse ega määruse eelnõuga.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Paragrahvis 1 sätestatakse põhimääruse muudatused.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 11 lõike 3 punkti 5 ning uuendatakse riigikaitse

planeerimise osakonna põhiülesannete kirjeldust. Kehtiva määruse kohaselt on riigikaitse

planeerimise osakonna põhifunktsiooniks muuhulgas suunata planeerimise ja juhtimisinfoga

seotud infosüsteemide arendamist. Kuivõrd planeerimisega seotud infosüsteemid võivad

hõlmata ka juhtimissüsteeme, siis ei nimetata põhimääruse tasandil enam eraldi

juhtimissüsteemide arendamist. Muudatusega ei kaasne osakonna ülesannetes sisulisi

muudatusi.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 11 lõike 3 punkti 7 ning uuendatakse

innovatsiooni osakonna põhiülesandeid. Innovatsiooni osakonna ülesannete seast jäetakse välja

kaitsetööstuse arendamine, kuivõrd eelnõu § 1 punktiga 5 moodustatakse kaitsetööstuse

osakond (vt eelnõu § 1 punkti 5 selgitus).

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 11 lõike 3 punkti 11 ning uuendatakse

dokumendihalduse osakonna nimetust ja põhifunktsioone. Dokumendihalduse osakond

muudetakse infohaldusosakonnaks ning osakonna funktsioonideks saab ministeeriumi

infohalduse korraldamine ning infohalduse koordineerimine ministeeriumi valitsemisalas.

Dokumendihaldusosakonna ümberkujundamine infohaldusosakonnaks on oluline samm, et

vastata kaasaegse asjaajamise ja tehnoloogiliste arengute nõuetele. Tänapäeva info- ja

digiajastul ei piisa enam ainult dokumentide haldamisest – fookust on oluline laiendada kogu

organisatsiooni infovoo, digivara ja andmete strateegilisele juhtimisele. Infovood hõlmavad

tänapäeval mitte ainult paberdokumente, vaid ka digitaalset infot (e-postid, failid, andmebaasid,

pilveteenused jne), mis nõuavad terviklikku ja strateegilist lähenemist. Infohaldusosakond

keskendubki edaspidi laiemalt teabe haldamisele.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 11 lõike 3 punkti 12 ja uuendatakse julgeoleku-

ja haldusosakonna nimetust ning põhifunktsioone. Julgeoleku- ja haldusosakond muudetakse

haldusosakonnaks. Haldusosakonna põhifunktsioonideks jääb ministeeriumi töökeskkonna

haldamise korraldamine ning ministeeriumi valitsemisalas riigisaladuse ja salastatud välisteabe

kaitse suunamine ja koordineerimine. Ministeeriumi töökeskkonna turvalisuse tagamise ning

objektide kaitse alase koostöö funktsiooni hakkab täitma uus loodav julgeoleku ja sisekontrolli

osakond (vt § 1 punkti 5 selgitus).

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse § 11 lõiget 3 punktidega 14 ja 15 ning

moodustatakse kaks uut osakonda: kaitsetööstuse arendamise osakond ning julgeoleku ja

sisekontrolli osakond.

Eesti julgeolekupoliitiline asend nõuab kaitsetööstuse arengule suunatud süsteemset

lähenemist. Kaitsetööstus mängib olulist rolli riigi iseseisva kaitsevõime tagamisel. Kohalikult

arendatud ja toodetud kaitsetehnoloogia võimaldab vähendada sõltuvust välisriikide tarnijatest,

tagada kriisiolukorras kiirem juurdepääs vajalikele ressurssidele ning toetada Kaitseväe ja teiste

sisejulgeolekuasutuste varustamist innovatiivsete ja Eesti vajadustele kohandatud

lahendustega. Kaitsetööstuse arendamine tõstab Eesti rahvusvahelist profiili NATO ja Euroopa

Liidu liikmesriikide seas, sest kaitsetööstuses osalemine tugevdab Eesti positsiooni

liitlassuhetes ja koostöövõrgustikes ning avab võimalusi uutele tehnoloogiatele ja

innovatsioonile. Kaitsetööstuse arendamise osakonna põhifunktsiooniks on korraldada Eesti

kaitsetööstuspoliitika kujundamist ja arendamist, koordineerida kaitsetööstuse seotud koostööd

ning kaitsetööstuse kaasamist ministeeriumi valitsemisalas. Kaitsetööstuse arendamise

osakonna tööd hakkab juhtima kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler (uus loodav

ametikoht).

Julgeoleku ja sisekontrolli osakonna loomise eesmärk on tagada ministeeriumi töökeskkonna

turvalisus, valitsemisala objektide koordineeritud kaitse ning järelevalve tegevuste tõhusus ja

süsteemsus. Kaitseministeeriumi toimimise eelduseks on turvaline ja ohutu töökeskkond ning

riskide ennetamine selleks, et kaitsta nii töötajaid kui ka organisatsiooni ressursse. Süsteemne

riskide hindamine ja turvalahenduste rakendamine vähendab ohte ning loob stabiilse tööalase

keskkonna. Julgeolekuga seotud funktsioone on seni täitnud Kaitseministeeriumi julgeoleku-

ja haldusosakond. Kuna objektide ja varade kaitse on tihedalt seotud riskide hindamisega ning

nõuab valitsemisala ülest koordineeritud lähenemist ja koostööd erinevate osapoolte vahel, siis

tuuakse julgeolekuga seotud funktsioonid uude loodavasse julgeoleku ja sisekontrolli

osakonda. Osakond hakkab koordineerima julgeolekualast koostööd teiste valitsusasutuste,

Kaitsepolitsei, Politsei- ja Piirivalveameti ning teiste asjakohaste partneritega, tagades ühtse ja

tõhusa lähenemise. Niisamuti tagab osakond, et objektide kaitse vastab kaasaegsetele ohutuse

standarditele ning reageerib kiiresti uutele ohtudele. Võimalike turvaintsidentide korral on

osakond vastutav operatiivsete lahenduste eest.

Osakonna teiseks põhitegevuseks on sisekontrolli funktsiooni täitmine. Ministeeriumi

valitsemisalas on oluline tagada kehtivate õigusnormide, regulatsioonide ja sisekorraeeskirjade

järgimine. Osakond viib läbi järelevalvetoiminguid, et tagada ministeeriumi ja selle

valitsemisalas tegutsevate asutuste vastavus õigusaktidele ja sisemistele eeskirjadele.

Süsteemne järelevalve aitab ennetada korruptsiooni, pettusi ja muid rikkumisi ning suurendada

organisatsiooni usaldusväärsust. Järelevalvetoimingute tulemuste põhjal saab anda soovitusi

protsesside parandamiseks ja tõhususe suurendamiseks. Sisekontroll soodustab ausat

organisatsioonikultuuri, kus väärtustatakse vastutustundlikkust. Julgeoleku ja sisekontrolli

osakond hakkab alluma otse kantslerile.

Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse määruse § 11 lõiget 3 punktiga 16 ning moodustatakse

inimvara osakond. 1. jaanuaril 2023 koondati inimvaraga seotud valdkondade juhtimine,

planeerimine ja korraldamine KRA-sse. KRA tegevusvaldkonda lisandus kaitseväeteenistuse,

kaitseväeteenistuskohuslase ja tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamine,

kaitseväelase ja kaitseliitlase teenistuslike ja sotsiaalsete tagatiste, valitsemisala asutuse

personalipoliitika kavandamine ja elluviimine ning riigikaitselise ja sõjalise hariduse

korraldamine. Inimvara osakonna loomise eesmärk on tagada riigikaitselise inimvaraga seotud

teemade osas valitsemisala üleselt terviklik juhtimine ja planeerimine. KRA ülesandeks jääb

jätkuvalt tagada vajalik toetus inimvaraga seotud küsimustes otsuste tegemiseks ja

elluviimiseks oma tegevusvaldkonna analüüsimisel, planeerimisel, koordineerimisel ja

korraldamise toetamisel.

Inimvara osakonna tööd hakkab juhtima õiguse ja halduse asekantsler.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 1. märtsil 2025, välja arvatud

eelnõu § 1 punkt 6, millega moodustatakse inivara osakond, mis jõustub 1. augustil 2025.

Inimvara osakonna moodustamine nõuab Kaitseministeeriumi ja Kaitseressursside Ameti vahel

täpsemate tegevuste jaotuse kokkuleppimist, mistõttu on muudatuse jõustumiseks planeeritud

pikem tähtaeg.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määrus aitab Kaitseministeeriumi valitsemisalas suurendada valitsemisala sisemist tõhusust.

Eelnõu jõustumisel määrusena on eelkõige mõju Kaitseministeeriumi ning KRA

töökorraldusele. Mõju sihtgrupiks on Kaitseministeeriumi ja KRA teenistujad, kelle ameti- või

töökoht või selle ülesanded muutuvad.

Määruse muutmisega kaasnevad ümberkorraldused Kaitseministeeriumi koosseisus aitavad

võimalikult otstarbekalt korraldada ministeeriumi ülesannete täitmist ja struktuuriüksuste

tegevuse koordineerimist, juhtimist ning järelevalvet. Määrus aitab kaasa Kaitseministeeriumi

valitsemisalas vastutusvaldkondade selgele jaotusele ning panustab riigikaitse juhtimiseks ja

planeerimiseks vajalike tegevuste arendamisse. Tõhusam järelevalve aitab tagada

ministeeriumi ja selle valitsemisalas tegutsevate asutuste vastavuse õigusaktidele ja sisemistele

reeglitele.

Eelnõul puudub sotsiaalne mõju, samuti regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale.

Eelnõul on kaudne mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele ning majandusele, mis tuleneb

kaitsetööstuse arendamisele suurema fookuse seadmisest ning Kaitseministeeriumi

valitsemisala ülesannete tõhusamast täitmisest.

Kaitsetööstuse arendamise osakonna loomisega tugevdatakse riigi kaitsevõimet, suurendatakse

majanduslikku iseseisvust ja edendatakse innovatsiooni. Kaitsetööstuse sihitatud arendamise

tulemusena on võimalik tagada kriisiolukorras kiirem juurdepääs ressurssidele ning vähendada

sõltuvust välisriigi tarnijatest. Kaitsetööstus toetab kõrgtehnoloogilist tootmist ja

arendustegevust. Rahvusvahelised koostööprojektid ja ekspordivõimalused aitavad tuua riiki

välisinvesteeringuid. Lisaks saavad Eesti teadusasutused ja ülikoolid osaleda kaitsetööstuse

uurimis- ja arendusprojektides, soodustades akadeemilist koostööd ja teadmussiiret.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega korraldatakse ümber kaitseplaneerimise ja kaitsevalmiduse

asekantslerite tegevusvaldkonnad. Muudatuste jõustamiseks luuakse kaitsetööstuse ja

innovatsiooni asekantsleri ning kaitsevõime asekantsleri ametikoht. Kaitsevõime asekantsleri

ametikoht hakkab hõlmama tänaseid kaitsevalmiduse ja kaitseplaneerimise asekantslerite

funktsioone. Kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantslerile hakkavad alluma kaitsetööstuse

arendamise osakond ning innovatsiooni osakond. Kaitsevõime asekantsleri alluvusse jäävad

riigikaitse planeerimise osakond, kaitse-eelarve osakond, kaitsevalmiduse osakond ja

kaitsetahte osakond. Strateegilise kommunikatsiooni osakond hakkab alluma otse kantslerile.

Õiguse ja halduse asekantsleri tegevusvaldkonda lisandub inimvara osakond.

Kaitsetööstuse osakonda viiakse innovatsiooni osakonnast üle kaitsetööstuspoliitika juhi ja

Euroopa Kaitsefondi nõuniku ametikoht ning kaitseplaneerimise asekantsleri alluvusest

kaitsetööstuse arendamise nõuniku ametikoht. Lisaks luuakse sisemiste ametikohtade arvelt

kaks uut ametikohta, et tagada osakonna juhtimine ning tugevdada kaitsetööstuse arendamist.

Julgeoleku ja sisekontrolli osakonda viiakse julgeoleku ja haldusosakonnast üle objekti

julgeoleku juhi ametikoht ja julgeoleku nõuniku ametikoht. Lisaks luuakse sisemiste

ametikohtade arvelt kolm uut ametikohta, et tagada osakonna juhtimine ja sisekontrolli

funktsiooni täitmine.

KRA koosseisust viiakse Kaitseministeeriumi inimvara osakonda alates 01.08.2025 üle 5

ametikohta ning nendega seotud tööjõukulud (põhipalk, tulemustasufond ning tööandja

makstavad maksed).

Muudatusega võib kaasneda prognoositavalt kahe kuni kolme isiku koondamine. Määruse

rakendamisega kaasnevad kulud kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. märtsil 2025, välja arvatud eelnõu § 1 punkt 6, mis jõustub 1. augustil 2025.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseressursside

Ametile ja Kaitseväele.

Vabariigi Valitsuse 25. mai 2023. a määruse nr 53 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmise eelnõu

Failid

Digiallkirjad