Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse täiendamise seadus (liidu piiravate meetmete direktiiv)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Tööalasest Euroopa Liidu õiguse

rikkumisest teavitaja kaitse seaduse

täiendamise seaduse (liidu piiravate

meetmete direktiiv) eelnõu

Austatud proua minister

Kooskõlastame tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse

täiendamise seaduse (liidu piiravate meetmete direktiiv) eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste

märkustega arvestamisel.

1. Eelnõuga kavandatakse kaks muudatust tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse seadusesse. Seletuskirja kohaselt on eelnõu eesmärgiks Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1226, mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega

seotud kuritegude määratlemist ja nende eest mõistetavaid karistusi, Eesti õigusesse üle

võtmine. Eelnõuga võetakse siiski üle ainult üks direktiivi artikkel – artikkel 14. Täiendavalt

selgitatakse seletuskirjas, et Eesti õigus on suures osas juba direktiiviga kooskõlas ning

direktiivi artikkel 3 võetakse osaliselt üle Riigikogu menetluses oleva karistusseadustiku

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga

(sanktsiooniväärteod) 441 SE. Juhime tähelepanu direktiivi artiklile 5, milles nähakse ette

füüsiliste isikute karistused. Artikli 5 lõike 3 punkti e kohaselt peab liikmesriik võtma

meetmed tagamaks, et kui direktiivi artikli 3 lõike 1 punktiga e hõlmatud kuritegu hõlmab

sõjaliste kaupade ühisesse Euroopa Liidu nimekirja kantud kaupu või määruse (EL) 2021/821

I ja IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupu, karistatakse sellise kuriteo eest

vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis aastat, olenemata asjaomaste

kaupade väärtusest. Palume Justiits- ja Digiministeeriumil hinnata, kas seaduseelnõu 441 SE

§ 1 punktiga 2 loodava uue kuriteokoosseisu karistusmäär (kuni kolmeaastane vangistus) on

kooskõlas direktiivi artikli 5 lõike 3 punktiga e.

2. Eelnõu seletuskirjas viidatakse mitmes kohas Riigikogu menetluses olevale seaduseelnõule

441 SE. Ekslikult märgitakse, et eelnõu number on 411 SE.

3. Seletuskirjale lisatud direktiivi ja riigisisese õiguse vastavustabeli kohaselt ei eelda artiklis

17 sätestatu ülevõtmist. Palume siiski seletuskirja täiendada selgitustega, milline on artikli 17

lõikes 1 viidatud riigisisene süsteem direktiivi artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegudega seotud

aruandlus-, uurimis- ja kohtumenetluse etappides anonüümitud statistiliste andmete

salvestamiseks, koostamiseks ja esitamiseks, et jälgida liidu piiravate meetmete rikkumise

Teie 19.12.2024 nr 8-1/8915-1;

JUM/24-1337/-1K

Meie 03.02.2025 nr 1.1-11/5734-2

2

vastu võitlemise meetmete mõjusust. Palume täiendada seletuskirja ja nimetada riigiasutus,

mis esitab komisjonile iga-aastaselt kuritegude statistikat kajastava aruande (art 17 lg 2).

4. Seletuskirja punktis 6.4. selgitatakse seaduse jõustumise mõju riigiasutuste ja kohaliku

omavalitsuse korraldusele. Liidu piiravate meetmete rikkumise lisamisega Euroopa Liidu

õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus (edaspidi TÕRKS) § 2 lõike 1 loetellu kaasneb

seletuskirja kohaselt järgmine funktsioonide muudatus: „Sanktsioonirikkumisi on kehtiva

õiguse kohaselt menetlenud Kaitsepolitseiamet (KAPO), kuid võttes arvesse Riigikogu

menetluses oleva seaduseelnõu 411 SE muudatusettepanekuid, asub kauba või sularaha sisse-

ja väljaveoga seotud sanktsioonirikkumisi tulevikus menetlema Maksu- ja Tolliamet (MTA).

Seega tuleks ka teavitaja kaitse funktsioon PPA-lt ja KAPO-lt üle anda MTA-le.“ Märgime,

et teavitaja kaitse funktsiooni MTA-le üle andmise selgitus on poolik ning seetõttu ebatäpne.

TÕRKS § 2 kohaldamisalasse lisatakse eelnõuga liidu piiravad meetmed. See annab

rikkumisest teavitajale (TÕRKS § 4 lõige 2) võimaluse teavitada (TÕRKS § 9) pädevat

asutust (TÕRKS § 6) liidu piirava meetme rikkumisest. TÕRKS §-s 4 nimetatud rikkumine ei

hõlma ainult kuritegusid, vaid laiemat ringi tegusid (tegevus või tegevusetus), mis on

ebaseaduslikud või vastuolus õigusnormi eesmärgiga. Arvestades rahvusvahelise sanktsiooni

seaduse (edaspidi RSanS) §-des 3, 6 ja 11 sätestatut, saavad TÕRKS § 6 mõistes pädevaks

asutuseks olla RSanS 5. peatükis nimetatud järelevalveasutused, RSanS §-s 37 nimetatud

kohtuvälised menetlejad ning kriminaalmenetluse seadustiku § 212 lõikes 1 nimetatud

uurimisasutused (uurimisalluvust täpsustatakse § 212 lõike 4 alusel kehtestatud määruses).

Pärast eelnõu 441 SE vastuvõtmist on sanktsioonisüütegude menetleja Rahapesu

Andmebüroo ja Finantsinspektsiooni (väärteod) ning KAPO (kuriteod) kõrval ka MTA

(väärteod ja kuriteod). Palume seletuskirja täiendada selliselt, et selles ei viidata MTA-le kui

ainukesele teavitaja kaitse funktsiooni täitjale seoses liidu piiravate meetmete rikkumisest

teavitaja kaitsega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Eve-Ly Kübard 5885 1341 [email protected]

Marge Kaskpeit 5885 1423 [email protected]