Näiteks, kui kool soovib pakkuda 4. taseme kutseõpet mahuga 60 EKAPit tehnika, tootmise ja
ehitus õppevaldkonnas, tuleb koolil leida kehtestatud EKAP tasuvahemikku ja oma kooli
õppeteenuse kulu silmas pidades õppekava hind. Kui koolil on võimalik õpet pakkuda nt 50
eurot 1 EKAP kohta, teeb see aastase õppe õppemaksuks õppija kohta 50x60= 3000 eurot.
Samuti on kooli nõukogu ülesanne kehtestada reeglid, tasu maksmise korra kohta, ka need
peavad olema teada enne vastuvõtutegevuste algust. Nii jäetakse koolile vabadus kehtestada,
millist tasumise korda, on see nt igakuine või kord poolaastas makse tegemine, koolis
eelistatakse. Vastavas korras saab kool ette näha ka üldised tingimused õppeteenuslepingu
sõlmimiseks aga ka põhimõtted, kuidas menetletakse võlgnevusi.
Paragrahvi 4 lõige 2 näeb ette, et kool võib õppetasu hulka arvata ka kutseeksami tasu. Kui seda
siiski õppemaksu hulgas ei käsitleta, tuleb selgelt seda välja tuua vastuvõtu korraldamisel.
Oluline on et õppijal ei oleks ebaõiget ettekujutust, et õppemaks sisaldab ka kutseeksami
sooritamist.
Lõikes 3 kehtestatakse põhimõte, et õppeaastate vahel ei saa juba vastu võetud õpilase
õppemaks tõusta rohkem kui 10 %. Piiratud ei ole aga kooli õigus järgmisel aastal sama
õppekava vastuvõtul kehtestada uus tasu suurus. Reegliks on aga igal juhul see, et kooli
kehtestatud koolituskoha ühe EKAP-i hind ei tohi ületada käesolevas määruses kehtestatud tasu
ülemmäära.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Käesolev eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Tasulise kutseõppe rakendamise mõjud on õppijate, töömaailma ja õppeasutuste vaates
analüüsitud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu seletuskirjas.
Täiendavalt täpsustame, et määrus toob kaasa olulise mõju avalikele kutseõppeasutustele ja
rakenduskõrgkoolidele, kes pakuvad kutseõpet (välja arvatud sisekaitselise rakenduskõrgkool,
kes pakub kutseõpe), kel tuleb ümber kujundada vastuvõtu põhimõtted ja sellega seotud
administratiivsed tegevused. Samuti tuleb koostada õppeteenustasu arvestamise põhimõtted
ehk välja töötada protsessid hinnavahemike määramiseks, lepingute koostamiseks ja
sõlmimiseks, arveldamiseks ning ka vajadusel võlglaste haldamiseks. Samuti tuleb koolil
senisest põhjalikumalt läbi mõelda nii kutseõppe sisu kui ka korraldus (nt võib olla vajadus
hakata tasemeõppe asemel pakkuma enam täiendkoolitust, mis võib omakorda tuua kaasa
vajaduse ka uute õppekavade loomiseks).
Lisaks õppeasutustele mõjutab käesolev määrus võimalikke tulevasi õppijaid, kellele tasu
võtmise alused kohalduvad (korduvõppijad, paralleelselt mitmes haridusliigis õppijad,
korduvkatkestajad). Eelkõige mõjutab see õppijate sihtrühma vaates kehvema
sotsiaalmajandusliku taustaga õppijaid, kelle jaoks võib väheneda õppe kättesaadavus. Samas
tuleb rõhutada, et tasu alused lähtuvad eeskätt õppijast, ning esimene haridustee pärast
õppimiskohustuse (sh keskhariduse lõppu) on igale õppijale eestikeelsel õppekaval tasuta (nii
kutsehariduses kui ka kõrghariduses). Enam mõjutab see tõmbekeskustest kaugemal elavaid ja
töötavaid õppijaid, sest sissetulekud on seal madalamad, kuid õppeteenusele on kehtestatud nn
lubatav hinnavahemik, mis ei arvesta otseselt piirkonna eripärasid. Samas tuleb tõdeda, et