Eelnõu kooskõlastamine

1

EELNÕU

20.11.2024

Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadus

§ 1. Ehitusseadustiku muutmine

Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Käesoleva seadustiku eesmärk on soodustada kestliku ja kvaliteetse ehitatud keskkonna arengut

ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus.“;

2) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 4 lõike 3 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise välisilmet või

muid omadusi;“;

4) paragrahvi 4 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „taastatakse“ tekstiosaga „olemuslikult

sarnasena“;

5) paragrahvi 4 lõike 4 neljandat lauset täiendatakse pärast tekstiosa „ei muutu“ tekstiosaga „või

muutub väga vähesel määral“;

6) paragrahvi 5 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud terviklik teabekogum, mis võimaldab hinnata

ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust. Asjakohasel juhul kajastab ehitusprojekt ka ehitise

kasutamiseks ja korrashoiuks vajalikku teavet.“;

7) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peab olema võimalikult keskkonnasäästlik, seejuures

tuleb eelistada ehitise ajakohastamist ning ehitamisel säästlikult kasutada loodusvarasid.

Projekteerimisel tuleb arvestada kliimamuutuste mõjuga.

(2) Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peab soodustama vastutustundlikku maakasutust,

säästvaid liikumisviise ning taaskasutust.“;

8) seadust täiendatakse §-ga 91 järgmises sõnastuses:

„§ 91. Kestliku ja kvaliteetse ehitatud keskkonna põhimõte

(1) Kestliku ja kvaliteetse ehitatud keskkonna projekteerimisel, ehitamisel ning kasutamisel

arvestatakse asukoha eripära ja konteksti, ehitise kohandatavust, mitmekesisust ning esteetilist

sobivust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhimõtteid rakendatakse juhul ja mahus, mida

võimaldab ehitise olemus.“;

2

9) paragrahvi 11 lõike 2 punktid 1–7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ehitise struktuuri terviklikkust, sealhulgas vastupidavust, konstruktsioonilist tugevust,

kasutatavust ja stabiilsust;

2) ehitise tuleohutust, sealhulgas evakuatsiooni ja pääste vajadusi;

3) kaitset tervist ja hügieenitingimusi kahjustava mõju eest;

4) ehitise kasutamise ohutust ja ligipääsetavust;

5) ehitise heliläbilaskvust ja akustilisi omadusi;

6) energiatõhusust ja soojuskasutust;

7) loodusvarade säästvat kasutamist ehitises;“;

10) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:

„81) heitmete sattumist ehitisest väliskeskkonda;“;

12) paragrahvi 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ehitisele esitatavate nõuete sisustamisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2024/3110, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustusreeglid ja tunnistatakse

kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011 (ELT L, 2024/3110, 18.12.2024), I lisas sätestatud olulisi

nõudeid.“;

13) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Pädev asutus võib põhjendatud juhul lubada ajutiste ehitiste ehitamist kinnisasjale, mille

üldplaneeringu järgne juhtotstarve, detailplaneeringu järgne krundi kasutamise sihtotstarve või

katastriüksuse sihtotstarve ei vasta ajutise ehitise kasutusotstarbele tingimusel, et üldplaneeringust

tulenev maa-ala juhtotstarve jääb valdavaks ning detailplaneeringu olemasolul on tagatud

detailplaneeringu terviklahenduse elluviidavus.“;

14) paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega ehitusprojekti esitamise, selle sisu ja

vormi ning koostamise nõuded.“;

15) paragrahvi 14 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „asjakohaseid“ tekstiosaga

„ehitusuuringuid ning“;

16) paragrahvi 14 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ehitusuuringu tulemused tuleb esitada õigusaktis sätestatud andmekogule või pädevale

asutusele.“;

17) paragrahvi 14 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ehitusprojekti ekspertiisile“

tekstiosaga „selle esitamisele ja säilitamisele“;

18) paragrahvi 14 lõike 4 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „sealhulgas uuringu“ sõnaga

„andmekoosseisule,“;

19) paragrahvi 15 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „teostusjoonised“ tekstiosaga „või -

andmed“;

3

20) paragrahvi 15 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete või tehnosüsteemi

seadistus- ja katseprotokollid ning paigaldusjuhendid.“;

21) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Ehitusdokumendid tuleb esitada ehitisregistri kaudu õigusaktiga määratud pädevale

asutusele.“;

22) paragrahvi 15 lõike 5 punkti 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ehitamise dokumenteerimisele“

tekstiosaga „ja ehitusdokumentidele“;

23) paragrahvi 16 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Ehitise kasutamise ja korrashoiu nõuded tulenevad heast tavast, õigusaktist või ehitise kohta

koostatud hooldusjuhendist.“;

24) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Hooldusjuhend sisaldab ehitisse paigutatud tehnosüsteemi, seadme, toote või erihooldust

vajava materjali tootja määratud korrashoiunõudeid, arvestades ehitise kasutamise eripära.

Hooldusjuhend võib sisaldada ka teavet ehitise auditi kohustuslikkuse kohta ja ehitise korrashoiuks

vajalikku muud teavet.“;

25) paragrahvi 17 lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Hooldusjuhend tuleb õigusaktis sätestatud juhul esitada ehitisregistri kaudu õigusaktis

sätestatud pädevale asutusele.

(5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõuded hooldusjuhendi

koostamise, hoidmise, esitamise ja ajakohastamise kohta, samuti määrata juhud, millal nõutakse

hooldusjuhendit.“;

26) paragrahvi 18 lõiget 5 täiendatakse pärast tekstiosa „Ehitise auditile“ tekstiosaga „, selle

üleandmisele ja säilitamisele“;

27) paragrahvi 19 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Kui omanik koostab ehitusprojekti, ehitab või teeb omanikujärelevalvet või muid käesoleva

seadustikuga reguleeritud töid ise, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja tagama töö

nõuetele vastavuse, sealhulgas asjakohasel juhul ehitamist dokumenteerima.“;

28) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Kui juriidilisest isikust omanik teeb ise käesoleva seadustiku § 24 lõike 2 punktides 1 ja 2

nimetatud töid, kohalduvad talle samad nõuded nagu majandustegevuse korras tegutsevale isikule,

sealhulgas peab tema kvalifikatsioon olema § 24 lõike 1 kohaselt tõendatud.“;

29) paragrahvi 20 lõiked 1–2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Omanikul on kohustus tagada ehitise ehitamise üle asjatundlik järelevalve (edaspidi

omanikujärelevalve).

(2) Majandustegevuse raames ei või omanikujärelevalve tegija olla sama ehitise projekteerija,

ehitaja ega olla seotud isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb.“;

4

30) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 11 nimetatud liiklusohutuse auditi tegevusalal

tegutsemisel on pädeva isiku tõendatud kvalifikatsiooni eeldus käesoleva seadustiku § 102 lõike 2

punktis 5 nimetatud õppekava läbimine ning õppekava korduv läbimine iga seitsme aasta tagant.“;

31) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või ehitusloakohustusliku

olulise avaliku huviga rajatise (edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis) ehitusprojekti

koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus või kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.“;

32) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Pädev asutus võib isiku taotluse alusel anda projekteerimistingimused ka käesoleva

paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetamata juhul.“;

33) paragrahvi 26 lõike 3 punktis 3, § 27 lõike 2 punktis 3 ja § 32 punktis 2 asendatakse sõna

„üldplaneeringus“ sõnaga „planeeringus“ vastavas käändes;

34) paragrahvi 26 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) planeerimisseaduse §-des 8, 10 ja 12 sätestatud põhimõtteid.“;

35) paragrahvi 27 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Detailplaneeringu olemasolu korral võib pädev asutus põhjendatud juhul anda

detailplaneeringus käsitletud ehitise ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimusi, kui:“;

36) paragrahvi 27 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid või on toimunud

oluline muudatus planeeringualal või selle mõjualal, mille tõttu ei ole enam võimalik

detailplaneeringut täielikult ellu viia, või“;

37) paragrahvi 27 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel ei anta projekteerimistingimusi detailplaneeringus

kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks, üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu täpsustamiseks üldplaneeringut muutvas osas, avalikku veekogusse kaldaga

püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitistele lisatingimuste andmiseks ega riigi

või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu täiendamiseks.“;

38) paragrahvi 27 lõike 4 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja tekstiosa „hoone või olulise

rajatise“;

39) paragrahvi 27 lõike 4 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui need sihtotstarbed on sellele krundile

detailplaneeringus kindlaks määratud;

2) hoonestusala, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi või 10 kraadi ulatuses esialgsest lahendusest,

näiteks suurendamise, vähendamise, keeramise või nihutamise teel;“;

5

40) paragrahvi 27 lõike 4 punkti 5 täiendatakse pärast tekstiosa „võimalikku asukohta“ tekstiosaga

„ja rajatise liiki“;

41) paragrahvi 27 lõike 4 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„8) planeeringuala krundijaotust tingimusel, et planeeringualale esialgu antud ehitusõigus ei

muutu.“;

42) paragrahvi 29 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) projekteerimistingimuste taotlemise eesmärk, sealhulgas kavandatava ehitise kirjeldus või

sellega seotud ehitamise liik ja võimalik asukoht kinnisasjal;“;

43) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Ehitusteatis esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kui ehitise ehitamise

aluseks on riigi eriplaneering või ehitise ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise

ehitamisega.“;

44) paragrahvi 35 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kui ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille ehitamisest peab

teavitama, asendab ehitusloa taotluse esitamine ehitusteatise esitamist.“;

45) paragrahvi 37 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada nelja aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate

nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates.“;

46) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „riigi eriplaneering“ tekstiosaga „või ehitise

ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega“;

47) paragrahvi 42 lõigetes 7–9, § 44 lõike 1 punktis 6, § 54 lõigetes 7–8, § 55 lõike 1 punktis 8 ja

§ 120 lõikes 3 asendatakse sõna „eelnõu“ sõnaga „taotlus“ vastavas käändes;

48) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ehitusluba kehtib viis aastat. Kui ehitamisega on alustatud, kehtib ehitusluba seitse aastat

ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema

tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust õigusaktides sätestatud korras.“;

49) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kasutusteatis esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kui ehitamise aluseks

on riigi eriplaneering või ehitise ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise

ehitamisega.“;

50) paragrahvi 47 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui kasutusloakohustusliku ehitise ehitusprojekt sisaldab ehitist, mille kasutamisest peab

teavitama, siis asendab kasutusloa taotluse esitamine kasutusteatise esitamist.“;

51) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Ehitusprojekti ja ehitusdokumente ei pea esitama, kui kasutusteatis esitatakse ainult ehitise

kasutusotstarbe muutmiseks.“;

6

52) paragrahvi 50 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

53) paragrahvi 51 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „riigi eriplaneering“ tekstiosaga „või

vastava ehitise ehitamine on seotud riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega“;

54) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kui pärast ehitusloa andmist on ehitusprojekti nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehtud

ekspertiis, esitatakse koos kasutusloa taotlusega ekspertiisiakt.“;

55) paragrahvi 53 teksti täiendatakse pärast tekstiosa „ehitusloa olemasolu“ tekstiosaga „ja see

puudub“;

56) paragrahvi 54 lõike 6 sissejuhatavast lauseosast jäetakse välja sõna „eelnõu“;

57) paragrahvi 60 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Funktsionaalselt koos toimivaid ehitisi võib käsitleda samas käesolevas seadustikus

sätestatud teatise- ja loamenetlustes, kuid ehitisregistrisse kantakse iga ehitis eraldi.“;

58) paragrahvi 71 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „kaitsevöönd on“ tekstiosaga „teealune ja“;

59) paragrahvi 71 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Käesoleva seadustiku § 92 lõikes 9 nimetatud üleeuroopalisse teedevõrku kuuluva maantee

kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 50 meetrit. Muu maantee

kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 meetrit.

(3) Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast 10 meetrit. Kaitsevööndit

võib laiendada 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus.“;

60) paragrahvi 71 täiendatakse lõigetega 4–5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kõnnitee, jalgtee, jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee kaitsevööndi laius on tee välimisest

servast 15 meetrit, kui kaitsevöönd on ette nähtud üld- või detailplaneeringus.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud kaitsevööndi laiust võib tee omanik põhjendatud

juhul vähendada.“;

61) paragrahvi 72 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit, kui see ei vasta õigusaktides

sätestatud nõuetele;“;

62) paragrahvi 72 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) ladustada metsamaterjale ja töödelda puitu;“;

63) paragrahvi 72 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna „maaparandustööd“ sõnaga „tööd“;

64) paragrahvi 72 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) püstitada müügipunkti või muud teeninduskohta, kui tegemist on käesoleva seadustiku § 92

lõikes 9 nimetatud üleeuroopalisse teedevõrku kuuluva maanteega.“;

7

65) paragrahvi 72 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava ja

liiklusele ohtliku taimestiku, objekti või ehitise.“;

66) paragrahvi 73 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Raudtee kaitsevööndis on keelatud:

„1) ohustada liiklust ja takistada nähtavust raudteel;

2) rajada maaparandussüsteeme, kaevandada maavara, teha kaevetöid;

3) teha uuendusraiet ja muud looduskeskkonda muutvat tööd;

4) toota ja ladustada kergestisüttivaid aineid ja lõhkematerjali;

5) ladustada ja paigaldada seadmeid ja materjale, kui see seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis;

6) ehitada ehitisi.“;

67) paragrahvi 73 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

68) paragrahvi 73 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Enne käesoleva seadustiku § 70 lõikes 3 nimetatud nõusoleku andmist on raudtee omanikul

õigus põhjendatud juhul nõuda nõusoleku taotlejalt riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi

koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele.“;

69) paragrahvi 80 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) ehitisse püsivalt paigaldatud, eri tasapindade vahel liikuv tõsteseade, mille tõstekõrgus on üle

2,5 m ja mis on ette nähtud kas ainult inimese veoks, inimese ja asja veoks või ainult asja veoks,

kui inimene pääseb kandurile takistuseta ja juhtimisseadmed on kanduris või kanduril oleva

inimese käeulatuses;“;

70) paragrahvi 83 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Projekteerimistingimusi ei anta, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitise ehitamise

näeb ette detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering.“;

71) paragrahvi 85 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

72) paragrahvi 91 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesolevas peatükis käsitletud nõuetest kohalduvad metsateele vaid §-s 93 sätestatud nõuded.“;

73) paragrahv 91 lõikes 2 asendatakse tekstiosa "ei kohaldata" tekstiosaga "võib kohaldada";

74) paragrahvi 92 lõiked 6–7 tunnistatakse kehtetuks;

75) paragrahvi 92 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Üleeuroopalise teedevõrgu teena käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

nr 2024/1679, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta

ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1315/2013 (ELT L, 2024/1679, 28.6.2024) märgitud Eesti territooriumil asuvaid

teid.

8

76) paragrahvi 92 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tee ehitamise ja korrashoiu terminid,

teede liigid ja üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluvate teede asukohad Eesti territooriumil.“;

77) seadustikku täiendatakse §-dega 921–922 järgmises sõnastuses:

㤠921. Riigitee

(1) Riigitee on riigiteede nimekirja kantud riigile kuuluv tee või riigi poolt avalikuks kasutamiseks

määratud eratee. Riigiteel täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet.

(2) Tee kantakse riigiteede nimekirja, kui tee vastab riigitee põhitunnustele, mis on eelkõige

rahvusvahelise liikluse teenindamine, riigi eri piirkondade ja laiema avaliku huvi või

majandusmõjuga sihtpunktide vahelise ühenduse tagamine, arvestades tee ehitus-tehnilist

lahendust, teenindatava liikluse iseloomu ning riigiteede ühtse liikluse ja teehoiu korralduse

tagamise üldpõhimõtet.

(3) Riigiteede nimekirja tee liikide kaupa kehtestab Transpordiamet peadirektori käskkirjaga.

§ 922. Kohalik tee

Kohalik tee on kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv ja kohaliku liikluse korraldamiseks või

muuks kohaliku omavalitsuse üksuse tuumikülesande täitmiseks vajalik või tema poolt avalikuks

kasutamiseks määratud eratee. Kohalik tee määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktiga.

Kohalikul teel täidab omaniku ülesandeid kohaliku omavalitsuse üksus.“;

78) paragrahvi 96 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „teedevõrgus“ tekstiosaga „(OJ L 167,

30/04/2004, lk 39–91)“;

79) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Riigitee põhitunnustele mittevastava tee osaks oleva silla või viadukti, kui see on rajatud

rööpmelaiusega 1435 mm avaliku raudtee ületamiseks, omaniku ülesandeid täidab

Transpordiamet. Esimeses lauses nimetatud tee osal tagab tee seisundinõuetele vastavuse kohaliku

omavalitsuse üksus, kui Transpordiameti ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel sõlmitava

kokkuleppe alusel ei ole tee osa seisundinõuetele vastavuse tagamise kohustused poolte vahel

jaotatud.“;

80) paragrahvi 99 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Projekteerimistingimused on nõutavad käesoleva seadustiku lisas 1 nimetatud

ehitusloakohustusliku tee rajamise ja laiendamise ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga

ei ole tee asukoht kinnistu täpsusega määratud.“;

81) paragrahvi 99 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui projekteerimistingimused antakse ehitisele, mille kohta on projekteerimistingimuste

andmine Transpordiameti ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, siis annab

projekteerimistingimused peamise ehitise loa menetleja kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega

2.“;

9

82) paragrahvi 99 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) asukohale, kui see ei ole määratud planeeringu või projekteerimistingimustega.“;

83) paragrahvi 101 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „Riigitee“ tekstiosaga „või planeeringutes

kavandatud riigitee“;

84) paragrahvi 101 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui riigi eriplaneering on koostatud riigitee ehitamiseks, annab riigiteele või selle teega

seotud ehitiste ehitamiseks ehitusloa Transpordiamet või tuleb esitada ehitusteatis

Transpordiametile.

(22) Kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitusloa

andmine Transpordiameti ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, annab ehitusloa peamise

ehitise loa menetleja kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 1 ja 2.“;

85) seadustikku täiendatakse §-ga 1011 järgmises sõnastuses:

㤠1011. Kasutusteatis ja kasutusluba

(1) Tee kasutamiseks esitatakse kasutusteatis kohaliku omavalitsuse üksusele või annab kohaliku

omavalitsuse üksus kasutusloa.

(2) Riigitee kasutamiseks esitatakse kasutusteatis Transpordiametile või annab Transpordiamet

kasutusloa.

(3) Kui riigi eriplaneering on koostatud peamiselt riigitee ehitamiseks, annab riigiteele või selle

teega seotud ehitiste kasutamiseks kasutusloa Transpordiamet või tuleb esitada kasutusteatis

Transpordiametile.

(4) Kui kasutusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kohta on kasutusloa

andmine Transpordiameti ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, annab kasutusloa peamise

ehitise loa menetleja kooskõlas käesoleva paragrahvi lõigetega 1 ja 2.“;

86) paragrahvi 103 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Teeregistri asutab ja selle põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“;

87) paragrahvi 103 lõiget 4 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) tee ruumiandmed.“;

88) paragrahvi 103 lõike 5 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) riigiteede andmetest;

2) kohalike teede andmetest;

3) tee omaniku soovil muude teede andmetest.“;

89) paragrahvi 1136 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Hoonestusloa taotlusele ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut, kui taotlus

on esitatud avaliku veekogu koormamiseks veekaabelliini, torujuhtme või muu samaväärse kaldaga

ühendatud tehnovõrgu või -rajatisega.“;

10

90) paragrahvi 11310 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Konkursi nurjunuks tunnistamise korral võib pädev asutus korraldada 30 päeva jooksul

pakkumiste avamise päevast arvates uue konkursi. Uue konkursi nurjumisel lõpeb konkurss

tulemusteta.“;

91) paragrahvi 11311 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) käesoleva seadustiku § 11310 alusel korraldatud konkurss on lõppenud tulemuseta.“;

92) paragrahvi 11312 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Hoonestusloa menetluses, kus keskkonnamõju ei hinnata ega tehta uuringuid, on käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud muudatuste tegemine lubatud muul põhjendatud juhul.“;

93) paragrahvi 120 lõige 1 teise lause sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ehitise püstitamiseks või laiendamiseks või käesoleva lõike punktis 11 ja käesoleva paragrahvi

lõike 2 punktis 1 nimetatud juhul ehitise ümberehitamiseks antavad projekteerimistingimused või

nende andmise kohustuse puudumise korral esitatakse hoonestusloa eelnõu, ehitusloa taotlus või

ehitusteatis kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri

volitatud valitsusasutusele, kui:“;

94) paragrahv 124 tunnistatakse kehtetuks;

95) paragrahvi 126 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

96) paragrahvi 126 lõike 6 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „puurkaevu või -augu asukoha

kooskõlastamise,“;

97) paragrahvi 128 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

98) paragrahvi 129 tekstist jäetakse välja tekstiosa „ja kohaliku omavalitsuse üksust“;

99) paragrahvi 130 lõike 2 punkti 6 täiendatakse pärast tekstiosa „ja kaitsmise“ tekstiosaga „ning

kohaliku tee kaitsevööndi“;

100) paragrahvi 130 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „kasutusjärgse“ tekstiosaga „kasutusele

võtmise järgse“;

101) paragrahvi 130 lõike 3 punktis 5 asendatakse sõna „seaduse“ sõnaga „seadustiku“;

102) paragrahvi 130 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) kasutuses oleva ehitise või selle osa ligipääsetavuse nõuetele vastavuse kontrollimine;“;

103) paragrahvi 132 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) ehitise lammutamisele kehtestatud tähtaeg on saabunud ning uut tähtaega ei määrata;“;

104) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Korrakaitseorganil on õigus korrarikkumise väljaselgitamiseks peatada ehitise ehitamine või

selle kasutamine ka ohukahtluse korral.“;

11

105) paragrahvi 139 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kasutusloata kasutamise eest, kui kasutusluba oli nõutav, –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“;

106) seadustiku normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiv 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide

ühtlustamise kohta (ELT L 96, 29.03.2014, lk 251–308)“;

107) seadustiku lisad 1 ja 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 teksti täiendatakse teise lausega järgmiselt:

„Kui ehitisregistrisse kantud andmete aluseks olev mahu arvutusmetoodika erineb kehtivast

arvutusmetoodikast, hinnatakse ehitise mahtu kehtiva arvutusmetoodika kohaselt.“;

2) paragrahvi 25 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ehitusseadustiku § 11312 lõikeid 3 ja 4 ning § 11313 lõike 1 punkte 5 ja 7 kohaldatakse ka enne

käesoleva seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotlusele.“;

3) paragrahvi 251 lõikest 5 asendatakse tekstiosa „ning lõike 4 alusel kehtestatud määruses

sätestatud tingimuste ja korra järgi“ sõnaga „kohaselt“;

4) paragrahvi 28 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 28. Enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitis“;

5) paragrahvi 28 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „2003. aasta 1. jaanuari“ tekstiosaga „2015. aasta

1. juulit“;

6) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Enne 1995. aasta 22. juulit ehitatud ehitise õiguslikku alust eeldatakse, välja arvatud

kinnistusraamatusse kandmata maal asuva ehitise puhul.“;

7) paragrahvi 28 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 1“ tekstiosaga „ lõigetes 1–11“;

8) paragrahvi 28 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „või kasutamiseks“ tekstiosaga „või selle

õiguslikku alust eeldatakse käesoleva paragrahvi lõike 11 kohaselt“;

9) paragrahvi 28 lõike 5 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „nõuete kohaselt“ tekstiosaga „,

välja arvatud juhul, kui ehitise ehitamise ajal kehtinud nõuded on rangemad kui kehtivad nõuded“;

10) paragrahvi 28 lõike 6 kolmandat lauset muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Ehitise audit asendab loa- või teavitamismenetluses ehitusprojekti ja ehitusdokumente.“;

11) paragrahv 29 tunnistatakse kehtetuks.

12

§ 3. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3311 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Elamu ja seda teenindava ehitise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150

eurot. Elamu ja seda teenindava ehitise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise

eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.“;

2) paragrahvi 3313 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Elamu ja seda teenindava ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30

eurot.“;

3) paragrahv 3316 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 55 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kui hoone, korteri või muu hooneosa kohta dokumendi menetlemine ehitisregistris kuulub

ehitusseadustiku alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusse, määrab või

muudab vastava objekti koha-aadressi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet selle menetluse

käigus, küsides selleks linna- või vallavalitsuse arvamust. Kui linna- või vallavalitsus ei ole kümne

päeva jooksul arvamuse küsimisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja

pikendamist, loetakse, et arvamuse andja on vaikimisi kooskõlastanud esitatud muudatuse, või

eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi arvamust avaldada.“;

2) paragrahvi 55 täiendatakse lõigetega 6–7 järgmises sõnastuses:

„(6) Kui linna- või vallavalitsus ei määra avalikest huvidest lähtuva riigi korraldatava

maakorraldustoimingu käigus tekkivale maaüksusele koha-aadressi 30 päeva jooksul asjakohase

kirjaliku ettepanekust saamisest arvates, määrab maaüksuse koha-aadressi ADS-i infosüsteemi

vastutav töötleja.

(7) Riigi maakorralduse käigus tekkivale maaüksusele määrab koha-aadressi ADS-i infosüsteemi

vastutav töötleja, küsides selleks linna- või vallavalitsuse arvamust. Kui linna- või vallavalitsus ei

vasta kümne päeva jooksul arvamuse küsimisest arvates, määrab ADS-i infosüsteemi vastutav

töötleja koha-aadressi linna- või vallavalitsuse arvamuseta.“.

§ 7. Seaduse jõustumine.

Käesoleva seaduse § 1 punktid 76, 86 ja 102 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.

13

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn „…“ ……… 2025

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ …….. 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

20.11.2024

Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Ehitusseadustik (EhS) jõustus samal ajal planeerimisseadusega (PlanS) 2015. aasta 1. juulil. EhS-

i jõustumisest on möödunud ligi kümme aastat ning seaduse rakendamisel on esile kerkinud mitu

rakenduslikku küsimust. Oluliselt on edasi arenenud ehitisregistri tehniline võimekus, mis

võimaldab parandada andmevahetust, muuta menetluse läbipaistvamaks ja kiiremaks ning loob

eeldused järgmise sammu astumiseks ehitusvaldkonna digiteerimisel.

Ehitusõiguse võimalike kitsaskohtade selgitamiseks ning ehitusvaldkonna digiteerimisega seotud

küsimuste selgitamiseks tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ehitusõiguse analüüsi

„Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine“1 (edaspidi ka uuring), mille

eesmärgiks oli selgitada välja valdkonna kitsaskohad ning teha ettepanekud probleemide

lahendamiseks ja reeglite ajakohastamiseks.

Ehitussektori osalised on 09. juunil 2021 allkirjastanud visioonidokumendi „Ehituse pikk vaade

2035“2. Visioonidokumendi peamised eesmärgid on vähendada bürokraatiat ja halduskoormust

ning uuendada planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku järelhindamise tulemusel planeerimisseadus

ja ehitusseadustik.

Eelnõuga kavandatavad muudatused ehitusvaldkonna õigusaktide uuendamiseks põhinevad

enamjaolt uuringule tuginevas ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsusel (edaspidi ka VTK)3.

Lisaks on muudatusettepanekute lähtealus ministeeriumite loodud ruumiloome ekspertrühma töö

tulemusena valminud dokumendis kirjeldatud 12 peamist põhimõtet säästva ja tervikliku

elukeskkonna kavandamiseks. Advokaadibüroo Sorainen koostas 2024. aastal õigusanalüüsi

„Ruumiloome kvaliteedikriteeriumite sisseviimine ehitusseadustikku teiste riikide näitel“4, mille

tulemusel esitati ettepanekud EhS-i täiendamiseks, et kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted oleksid

seadustikus selgemini kajastatud. Uuringu ettepanekud on eelnõu koostamisel arvesse võetud.

Ehitusõiguse sihtrühm on väga lai – kogu ehitussektor, ning puudutab hoonestatud kinnisvara

omanikke ja kasutajaid, kinnisvaraarendajaid, projekteerimis- ja ehitusettevõtjaid,

korrashoiuteenuste osutajaid, võrgurajatiste kaudu teenuste osutajaid. Spetsiifilisemalt mõjutavad

1 Sorainen ja Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE 2020. Ehitise elukaare

digitaliseerimiseks kohaldamine II ja III etapp. 2 Kokkulepe ehitusvaldkonna seitsme suure sammu astumiseks. https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2022-

03/Kokkulepe%20ehitusvaldkonna%20seitsme%20suure%20sammu%20astumiseks.pdf 3 Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus. Juuni

2021. 4 Sorainen 2024. Õigusanalüüs: ruumiloome kvaliteedikriteeriumite sisseviimine ehitusseadustikku teiste riikide

näitel.

2

eelnõus välja pakutud muudatused haldusmenetlust läbiviivaid ning järelevalvet tegevaid pädevaid

asutusi. Kavandatavate muudatuste eesmärk on eeskätt rakenduspraktika käigus ilmnenud

probleemide lahendamine, ehitusvaldkonna praktika ühtlustamine ning seeläbi bürokraatia

vähendamine ning õigusselguse suurendamine.

Eelnõu ei käsitle ehitusseadustiku 6. peatükiga „Ehitisregister“ seotud muudatusi. Kuivõrd

ehitisregistri regulatsioon vajab põhjalikumat analüüsi nii ehitusseadustiku kui ka põhimääruse

tasemel ning kavandatavad muudatused on seotud mitme muu ehitusseadustiku alusel antud

määrusega, käsitletakse seda praegusest erinevas töövoos.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ettevalmistamist juhtis Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna

ehitustegevuse valdkonnajuht Liisi Pajuste ([email protected], +372

5885 1149). Eelnõu seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna

õigusnõunik Madis Kaasik ([email protected], +372 627 2735) ning

koostamisel osales Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna peaspetsialist Ülle

Reidi ([email protected], +372 625 6457).

Kvaliteetse ruumi kriteeriumite sätteid aitas ette valmistada Kliimaministeeriumi ehituse ja

elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae ([email protected]; +372 625 6351) ning

sama osakonna digitaalehituse ekspert Jüri Rass ([email protected];

+372 715 3409).

Ehitusseadustiku 9. peatüki (paigaldis ja sideehitis) muudatuste ettevalmistamisel osalesid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas

([email protected], +372 625 6441) ning ettevõtluse osakonna tööstusohutuse nõunik Merike

Ring ([email protected]; +372 625 6472).

Ehitusseadustiku 11. peatüki (tee) muudatuste ettevalmistamisel on osalenud Kliimaministeeriumi

teede- ja raudteeosakonna teede valdkonnajuht Julia Bergstein

([email protected], +372 511 9431) ning peaspetsialist Eduard Kärstna

([email protected], +372 639 7643).

Ehitusseadustiku 14. peatüki muudatuste ettevalmistamisel on osalenud Kliimaministeeriumi

veeosakonna peaspetsialist Hendrik Põldoja ([email protected], +372

626 2861) ning nõunikud Agne Aruväli ([email protected], +372 626 2968) ja

Kersti Türk ([email protected], +372 626 2809).

Ruumiandmete seaduse muudatused valmistas ette Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti

ehituse tegevusõiguse talitluse peaspetsialist Maarja Allmaa ([email protected],

+372 667 2172).

Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kristina

Parnaul-Ollik ([email protected], +372 626 2870).

Eelnõu toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse

keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

3

1.3. Märkused

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsuse koostamine. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva

eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ja puudutab Vabariigi

Valitsuse tööplaani punkti 5.4.4. Eelnõu muutmiskäsud on koostatud riigi koosloomekeskkonnas.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:

1) ehitusseadustik (RT I, 04.12.2024, 4);

2) ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I, 30.12.2024, 7);

3) riigilõivuseadus (RT I, 31.12.2024, 19);

4) ruumiandmete seadus (RT I, 30.12.2024, 17).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Ehitusseadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise eesmärk on valdkonna regulatsiooni

tõhustamiseks ajakohastada ehitusõigus, kõrvaldada seadustiku rakendamisel ilmnenud lüngad ja

vastuolud, luua digiteerimiseks paremad eeldused, samuti rakendada kvaliteetse ruumi

kriteeriumeid ehitusvaldkonnas. Haldusmenetluses tehtud otsuste õiguspärasuse tagamiseks on

oluline täpsemalt määrata kaalutlusruum ja väärtused, mis tähendab, et ehitusõigust kohaldatakse

kogu riigis ühetaoliselt, kuid samas võimaldades ka paindlikkust kohalike kultuuriliste ja

sotsiaalmajanduslike olude arvestamisel. Eelnõuga kavandatud ehitusseadustiku muudatused on

pigem evolutsioonilised kehtiva õiguse edasiarendused, st valdavas osas jäädakse seadustikus

sätestatud põhimõtete ja lahenduste juurde. Ehitusseadustiku 6. peatükiga „Ehitisregister“,

ehitisregistri põhimääruse ning nendega seotud määruste ajakohastamisega tegeletakse mahukuse

tõttu eraldi töövoos. Üldistatult on kavandatavate muudatuste eesmärgid järgmised:

2.1 täpsustada ehitusseadustiku üldmõisted ning ajakohastada üldnõuded, lähtudes

ehitusvaldkonna digiteerimise vajadusest;

2.2 täpsustada ja ajakohastada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted ehitusseadustikus;

2.3 luua õigusselgus omanikujärelevalve reeglites;

2.4 täpsustada ja muuta paindlikumaks projekteerimistingimuste andmise kord;

2.5 reguleerida täpsemini ja ajakohastada loamenetluse regulatsioon ning kõrvaldada ebakõlad,

lähtudes ehitisregistri tehnilistest lahendustest;

2.6 täpsustada tee peatüki mõisted ja ühtlustada selle sisu teiste teevaldkonna õigusaktidega;

2.7. jätta puurkaevu ja puuraugu ning salvkaevu peatükist välja ebavajalikud menetlusetapid

ning andmete topelt esitamise kohustus;

2.8 täpsustada riikliku järelevalve erimeetmeid ohukahtluse olukorras tegutsemisel;

2.9 ühtlustada õigusliku aluseta ehitatud ehitiste seadustamise kord;

2.10 täiendada ehitusseadustiku lisasid valdkondade vajaduste põhjal.

Seega võib üldistada, et kavandatavate muudatuste eesmärk on tõhustada õigusliku regulatsiooni

toimivus ja tagada õigusselgus.

4

Ehitusseadustiku rakendamisel on ilmnenud mitu kitsaskohta, mida on võimalik sätete muutmise

või täpsustamise teel ületada. VTK-s esitatud ettepanekute põhjal on aluseks võetud põhimõte,

mille kohaselt kehtiva korra muutmisele on eelistatud lähenemine, et paljud mitteolulised lüngad

on võimalik ületada tõlgendamise ja juhendmaterjali koostamise teel. Valdkonna digiteerimise ja

ehitisregistri (edaspidi ka EHR) tehniliste lahenduste kasutusele võtmisega on samuti võimalik

ületada mitu praktilist probleemi. Ehitusseadustiku regulatsioon peab säilitama abstraktsuse ja

normi kohaldatavuse väga erinevatele ehitistele ja ehitustöödele, seega on eesmärk vältida

valdkonnaspetsiifilist detailset ülereguleerimist.

Eelnõu koostamisele eelnes ehitusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamise kavatsuse koostamine. VTK põhineb AB Soraineni ja Tartu Ülikooli

sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE tehtud ehitusõiguse uuringul. Uuringu

tegemiseks tehti intervjuud, mille kaudu selgitati välja praktilised probleemid ning määrati

kindlaks nende edasise analüüsimise vajadus. Uuringu koostamiseks tehtud intervjuude sihtrühma

kuulusid menetlejad, kooskõlastajad, järelevalveasutused, erialaliidud jt ühendused, väliseksperdid

ning Eesti ehitusektoris tegutsevad praktikud (arendajad, projekteerijad, peatöövõtjad,

alltöövõtjad, omanikujärelevalve tegijad jt).

Menetlejatest kaasati uuringusse 12 erineva suurusega kohalikku omavalitsust, mille esindajaid

intervjueeriti. Lisaks anti kohalikele omavalitsustele võimalus kirjalikult vastata intervjuude

aluseks olevatele küsimustele.

Kooskõlastajatest ja järelevalveasutustest intervjueeriti uuringus Päästeametit, Keskkonnaametit,

Keskkonnainspektsiooni, Muinsuskaitseametit ja Kultuuriministeeriumi, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametit ning Transpordiametit.

Valdkondlikest erialaliitudest kaasati Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti

Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit ja Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liit. Ehitussektoris tegutsevatest praktikutest kaasati veel digitaalehituse

klastri liikmeid ja teisi ehitussektoris tegutsevaid arendajaid, projekteerijaid, ehitusettevõtjaid jne.

Põhiseaduslikest institutsioonidest kaasati uuringusse Õiguskantsleri Kantselei.

Lisaks eelviidatud uuringule on mitu lahendamist vajavat probleemi selgunud koolituste ja

seminaride käigus ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kui valdkonna eest

vastutanud ministeeriumile (praegune vastutaja on Kliimaministeerium) esitatud kirjalikest

pöördumistest.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-ga 1 täiendatakse ehitusseadustikku.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse EhS-i § 1.

Uuringu läbiviimisel korraldatud erialaliitude fookusrühmades toodi välja, et EhS-i normid

keskenduvad üleliia ohutusele ega võimalda tagada ruumi kvaliteeti. Samas on kvaliteetse elu- ja

ehitatud keskkonna arengu soodustamist käsitletud PlanS-i eesmärgina. Selleks, et ühtlustada

õigusharude eesmärke ning suunata osapooli mõtlema ruumikvaliteedi parandamise eesmärgile,

täiendatakse EhS-i eesmärki. Oluline on, et seadustiku normid soodustavad ruumikvaliteedi

teemaga tegelemist, kuid jäävad siiski piisavalt üldiseks, et kohanduda seadustiku laia

5

kohaldamisalaga, kuhu kuulub eriosadena rajatisi, näiteks riigikaitselisi harjutusväljakuid vms

erivorme. EhS-i seletuskirjas5 on ruumi kvaliteedi kriteeriumid osaliselt käsitletud jätkusuutliku

arengu soodustamise juures.

EhS-i seletuskirjas6 selgitatakse, et ehitis peab vastama nii kasutaja ja ühiskonna vajadustele kui

ka sellele, et juba ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvesse võtta ehitisega seotud muid

aspekte, seejuures on ajaliseks perspektiiviks kogu ehitise elukaar. Arvestada tuleb ehitise

ehitamise ja kasutamise ajal kehtivate nõuetega ja seotud kuludega, aga ka võimalusega ehitist

hiljem muul otstarbel kasutada või ülemääraste kuludeta ümber ehitada või lammutada ja

lammutusjäätmeid taaskasutada. Seadustiku eesmärgi sõnastus ei pea andma vastust kõigile

küsimustele, näiteks kuidas eesmärgid realiseeritakse, milline on ühe või teise alameesmärgi

tähtsus võrreldes teiste alameesmärkidega.

Ehitatud keskkonna toimivus on samuti üks jätkusuutliku arengu alameesmärke. Tegemist on

mõnevõrra subjektiivse eesmärgiga, mida omakorda saab sisustada nõuetega, nagu ehitise sobivus

ümbritsevasse keskkonda ja sotsiaalne toimivus. Ehitis võib olla nii ohutu kui ka eesmärgipäraselt

kasutatav, kuid kui kasutajad seda omaks ei võta, siis on tegemist halvasti toimiva lahendusega.

Ehitatud keskkonna toimivust tagab hästi koostatud ruumiline planeering, samas ehitusõiguse

kontekstis puuduvad ehitatud keskkonna toimivuse eesmärgi saavutamiseks head regulatiivsed

mehhanismid. Planeering ei sisalda kõiki detailseid lahendusi, planeering viiakse ellu

asjatundlikult koostatud ehitusprojekti kohase ehitamise kaudu. Suunata ja kontrollida saab

projekteerimist ehitusloa ja teatud juhtudel ka projekteerimistingimuste menetluse kaudu.

Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks EhS-i § 3 lõige 3.

Ehitusseadustiku VTK kohaselt on mõiste ehitise kompleks kaotanud oma tähenduse ja tekitab

loamenetluses pigem arusaamatusi7. VTK ettepaneku kohaselt tuleks ehitusliku kompleksi

reguleerimisest loobuda. Eelnõuga loobutakse praktikas arusaamatusi tekitanud ehitusliku

kompleksi mõiste kasutamisest, kuid säilitatakse võimalus funktsionaalselt koostoimivaid ehitisi

menetleda ühe teatise või loaga. Seega tunnistatakse EhS-i § 3 lõige 3 kehtetuks ning alles jääv

põhimõte kehtestatakse § 60 lõikes 11. Selgitusteks vaata täpsemalt § 60 lõike 11 selgitust.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse EhS-i § 4 lõike 3 punkti 3.

Punkti 3 sõnastust muudetakse, sest sätet on tõlgendatud seadusandja kavandatust erinevalt.

Levinud tõlgenduse kohaselt saab ümberehitamine toimuda vaid juhul, kui ehitise omaduste

muutmisega muutub ka ehitise välisilme. Tähelepanuta on jäetud, et tegelikkuses on hoone

välisilme üks hoone omadustest, kuid ümberehitamise kontekstis ei pea hoone välisilme muutus

esinema samal ajal muude omaduste muutumisega. Seega võib ehitise oluliste omaduste muutus

aset leida ka ilma välisilme muutuseta, näiteks ühe kütteliigi asendamisel teisega (nt ahjukütte

asendamisel maaküttega). Ehitise omaduste oluline muutus ongi ehitise ümberehitamise tunnus.

5 Seletuskiri ehitusseadustiku eelnõu nr SE 555 juurde. 6 Ibid. 7 Ehitusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Juuni 2021, lk

10.

6

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse EhS-i § 4 lõike 3 punkti 6.

Taastamise mõistet kui ühte ümberehitamise liiki on õigusselguse huvides vaja täpsustada8.

Punkti 6 lisatakse, et osaliselt või täielikult hävinud ehitise taastamiseks tuleb see taastada

olemuslikult sarnasena. Ka sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib taastamisena käsitada ehitamist,

kui ehitise lammutamise eesmärk on ehitada samale kohale olemuslikult sarnane ehitis. Seega

kannab punkti 6 muudatus edasi ka sama paragrahvi lõikes 4 väljendatud põhimõtet. Vastasel juhul

võib jõuda tõlgendamise teel järeldusele, et tormikahjude tõttu hävinud ehitist ei pea taastama

olemuslikult sarnasena, kuid inimkäega lammutatud ehitise peab. Kui tormikahju tõttu taastatakse

osaliselt hävinud ehitis esialgsest mõnevõrra erinevana, siis kohalduvad ehitamisele teised

ümberehitamise liigid (nt lõike 3 punktid 1 ja 2) või laiendamise korral hoopis laiendamise

ehitistegevuse liik.

Näiteks olukorras, kus osaliselt või täielikult hävinud ehitise asemele ehitatakse teistsuguse

välisilme ja mahuga hoone, on tegu uue ehitise püstitamisega. Kuigi olemasoleva ehitise

laiendamine kuni 33% on lubatud tegevus, siis ei ole EhS-i ja PlanS-i mõttega kooskõlas selline

tegevus, mis võimaldab ehitada olemuslikult uue asja detailplaneeringu koostamise kohustust

järgimata. Selgitamist vajab ka lammutamise järel taastamise eesmärk ja tähendus. Taastamise

eesmärk on võimaldada õnnetuse või lagunemise tagajärjel taastada hävinud hoone

detailplaneeringut koostamata. Taastamise eesmärk ei ole võimaldada muuta hoone ehituslikke või

arhitektuurilisi tingimusi, mis muul juhul vajaksid detailplaneeringu menetlust. Taastamisena võib

käsitada täieliku lammutamise olukorda, kus hoonel on teatud tehnilised puudused või muud

probleemid, mistõttu ei ole mõistlik olemasolevat hoonet ümber ehitada. Näiteks juhul, kui hoones

on hallitus või vamm, äärmisel juhul ka siis, kui ehitise eluiga on saanud läbi. Ka sellisel juhul

tuleb järgida sarnase välisilme taastamise kohustust.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse EhS-i § 4 lõiget 4.

Ehitise taastamisel ehk olemuslikult sarnase ehitise ehitamisel võib olla problemaatiline

tänapäevaste tehnosüsteemide integreerimine ehitisse ning eluruumi nõuetele vastavuse tagamine.

Näiteks võib probleemne olla olukord, kus soovitakse mahutada hoone katusealusesse ruumi

soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi vms. Kitsastes oludes tänapäevaste ja energiatõhusate

tehniliste lahenduste integreerimisel vanematesse hoonetesse või eluruumi võib nõuetele vastavuse

tagamine nõuda kulukaid erilahendusi või olla võimatu. Seega on mõistlik lubada väikest

arhitektuurilise lahenduse või mahu muudatust, et oleks võimalik tagada vanemate ehitiste

vastavus tänapäevastele nõuetele. Seetõttu nähakse eelnõuga ette pädevatele asutustele väikene

kaalutlusruum olemuslikult sarnase ehitise mõiste sisustamisel. Siiski ei näe lõige 4 ette võimalust

minna mööda muudest nõuetest, näiteks planeeringu nõuetest. Mahu muutuse all ei peeta silmas

ehitise laiendamist, vaid mõeldakse mahu muutust olemasoleva hoone piires (nt tarindite muutmise

tõttu muutunud maht).

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse EhS-i § 5.

Ehitise elukaare digiteerimise korral kasutatakse ehitusprojektide koostamisel üha enam

informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid. Ka seadusandja huvi on ehitise infomudelil

(BIM) põhinevate menetluste soodustamine ning BIM-põhistele menetlustele järkjärguline

üleminek. Seetõttu ei ole ehitusprojekt enam lihtsalt dokumentide hulk, vaid ehitusprojekti

käsitatakse kui teabekogumit, mis on vajalik ehitise ehitamiseks ja asjakohasel juhul ka ehitise

kasutamiseks või korrashoiuks. Seetõttu on vaja ajakohastada mõiste kasutus ehitusseadustikus, et

8 Sorainen ja Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE 2020. Ehitise elukaare

digitaliseerimiseks kohaldamine II ja III etapp.

7

tagada võimalus ka BIM-vormis ehitamisteabe esitamiseks. Vastasel juhul peaks pädev asutus

dokumentide esitamise nõude täidetuks lugemiseks nõudma taotlejalt BIM-ist alla laaditud

dokumentide esitamist.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse EhS-i § 9.

Keskkonnasäästlikkuse põhimõtte ajakohastamisel on aluseks võetud ka Davosi kaheksa

kvaliteetse ruumi aluspõhimõtet9, mis sätestavad muuhulgas keskkonnakriteeriumid. Nende

kohaselt on kvaliteetne ehituskultuur kliima- ja keskkonnasõbralik, kaitseb, säilitab ning arendab

loodusvarasid, maastikke ja elurikkust. Ruumilahendus on läbimõeldud materjalikasutuse ja

renoveerimistsükliga ning olude muutumisel ümber kohandatav.

Kvaliteetse ehituskultuuri osa on vastutustundlik maakasutus ja sobiv tihedus. Välditakse inimeste

sundliikumise põhjustamist ja eelistatakse säästvaid liikumisviise. Eelistatud on taaskasutus,

energia efektiivsus, vastupidavad ehitusmaterjalid ja protsessid. Vajalikud keskkonnauuringud on

tehtud ja need saavad protsessi kujundada.

Need põhimõtted on Eesti õiguses seni vaid osaliselt kajastatud nii PlanS-is kui ka EhS-is. Davosi

keskkonna ning New European Bauhaus (NEB) kestlikkuse kriteerium toovad välja vajaduse

kohaneda kliimamuutustega ja viitavad üldisemale suundumusele jätkusuutliku arengu,

taaskasutuse jms-ga. PlanS-i ja EhS-i asjakohased põhimõtted vajavad nende üldiste suundumuste

alusel ajakohastamist. Põhimõtted tuleb ajakohastada ulatuses, mis veel ei nähtu asjakohastest

seadustest, arvestades, et planeeringutes tehakse esmased ruumiotsused, kuid näiteks

vastutustundliku maakasutuse soodustamise põhimõtte lisamine EhS-i aitaks hoida fookust ka

ehitusprojekti koostamisel.

EhS-i § 9 täiendatakse lõikega 2. Vastutustundlik maakasutus tähendab EhS-i mõistes ette antud

ehitus- ja maakasutustingimuste elluviimist sellisel viisil, et valitakse otstarbekad, mõistlikud ja

säästlikud ehituslikud lahendused. Näiteks võib see olla kompaktse roheala loomine, kui planeering

annab ulatuse ette üksnes protsentides, ka hoonetevahelise ruumi säästev kavandamine, samuti

maakasutusfunktsioonide ühitamine ruumikvaliteedi nõudeid silmas pidades. Põhimõte kohaldub

ka projekteerimistingimuste andmisele, kui nende andmise aluseks on üksnes üldplaneering.

Asustuse planeerimise puhul ei ole seaduses viidatud säästvate liikumisviiside kavandamisele, kuid

näiteks on see oluline tee eriosa ja selle alamaktide rakendamisel. Kuigi PlanS-i § 1 annab seaduse

eesmärgina suunise tagada üleüldine jätkusuutlik areng ning kvaliteetne elu- ja ehitatud keskkond,

ei ole selle raames pööratud tähelepanu keskkonnas liikumisele. Seega saab asustuse kavandamisel

põhimõtte tasemel suunata säästvamate liikumisviiside soodustamisele.

Keskkonnasäästlikkuse põhimõtte täiendamine kliimakindluse, keskkonnasõbralikkuse,

vastutustundliku maakasutuse, säästvate liikumisviiside ning taaskasutuse soodustamise

põhimõttega annab võimaluse nende teemadega tegeleda ehitusvaldkonnas mitmesuguste ehitiste

või ehitustegevuse kavandamisel. Põhimõtet tuleb rakendada koosmõjus keskkonnaõiguse

normidega.

9 Davos Baukultur Quality System. https://www.bak.admin.ch/bak/en/home/baukultur/qualitaet/davos-

qualitaetssystem-baukultur.html

8

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse EhS §-ga 91.

EhS-i VTK kohaselt ei sisusta kehtiv EhS piisavalt kvaliteetse ruumi põhimõtteid, seejuures ei taga

ka ligipääsetavuse nõude kohaldamist ehitusvaldkonnas. Riiklikul tasandil on ligipääsetavus

õigusaktides reguleeritud kitsalt puudega inimeste erivajadustest lähtudes. Ehitusõiguse puhul

tekib avaliku ruumi kvaliteedi küsimus eelkõige, kui ehitatakse planeeringuta või kui planeering ei

ole piisavalt detailne ega määra kõiki olulisi asjaolusid. Ehitusõiguse rakendamisel tuleb tagada,

et kõikides kohalikes omavalitsustes kohaldatakse ühtseid kvaliteetse ruumi tagamise põhimõtteid,

seejuures toimuks ehitusprojektide menetlus ja järelevalve samadel põhimõtetel ja süsteemselt.10

Avaliku ruumi kvaliteeti tagavad ruumilahendused peavad olema võimaluse korral loodud

kasutajate potentsiaalile (nt arvule või koosseisule) vastavana, esteetiliselt nauditavad, st mitte

avalikku ruumi ja ehitatud keskkonda risustavad, ning sobituma ümbritseva keskkonnaga,

arvestavad ümbritsevate hoonetega ja olemasolevate ruumiväärtustega, sh ajaloo- ja

kultuuripärandiga. Vältida tuleks ülemäära monofunktsionaalsete piirkondade ja ruumide

kujunemist. Ehitise ehitamine peab olema kaalutletult vajalik ning vajadused ei ole muud moodi

lahendatavad (nt ümber kohandamise kaudu), ehitised on oma otstarbe ja eesmärgi järgi

ökonoomsed kasutada ja hooldada. Protsessi on kaastatud puudutatud ja huvitatud isikuid või

nende ettepanekuid ja arvamusi sisuliselt kaalutledes.

VTK muudatusettepaneku kohaselt tuleks tuua analoogselt PlanS-i §-le 8 ka EhS-i

üldpõhimõtetesse kvaliteetse ruumi kujundamise põhimõtted, millega tuleb ehitiste kavandamisel

arvestada.11 Kvaliteetse ruumi kriteeriumite lisamiseks ehitusseadustikku tehti õigusanalüüs

„Ruumiloome kvaliteedikriteeriumite sisseviimine ehitusseadustikku teiste riikide näitel“.12

Analüüsi lähtekohaks võeti Davosi kaheksa kvaliteetse ruumi kriteeriumit: juhtimine/valitsetus,

funktsionaalsus, keskkond, majandus, mitmekesisus, kontekst, kohatunnetus ja ilu. Analüüsi

tulemusena selgus, et enamik Davosi kvaliteetse ruumi kriteeriumeid on nii planeerimisseaduses

kui ka ehitusseadustikus esindatud. Need on aga vaja ajakohastada ning lisada puuduolevad

põhimõtted seadustikku.

Kvaliteetse ruumi kriteeriumite puhul on oluline nende terviklik ja ühetaoline kohaldamine, mille

muudab probleemseks asjaolu, et osa põhimõtetest on sätestatud seaduse eri sätetes. Kõikide

kvaliteetse ruumi kriteeriumite koondamine ühte paragrahvi ei oleks aga otstarbekas. Esiteks ei ole

mõistlik osaliselt kattuvaid mõisteid mitmes sättes korrata ning teiseks võivad kvaliteetse ruumi

kriteeriumitega kattuvad põhimõtted olla mõistemahult laiemad kui kvaliteetse ruumi kriteeriumid.

Näiteks ei ole kvaliteetse ruumi kriteeriumid kohaldatavad enamikele rajatistele (vt ka käesoleva

paragrahvi lg 2 seletuskiri), kuid keskkonnasäästlikkuse põhimõtet tuleb kohaldada alati. Samuti

ei ole võimalik sedavõrd olulise põhimõtte nagu keskkonnasäästlikkuse sidumine muude

kvaliteetse ruumi kriteeriumitega, kuna keskkonnateemad on Euroopa Liidu prioriteet ning sellega

on seotud Eesti kohustused Euroopa Liidu ees. Piltlikult öeldes tähendaks kõikide kvaliteetse ruumi

kriteeriumite koondamine ühte lõikesse nende kriteeriumite tähtsuse pisendamist.

Paragrahvi 91 lisamine seadustikku aitab kvaliteetse ruumi kriteeriumeid kohaldada terviklikumalt

ning ühetaoliselt. Tähele tuleb panna, et selles paragrahvis sisalduvatest põhimõtetest tuleb lähtuda

10 Ehitusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Juuni 2021, lk

18. 11 Ibid, lk 19. 12 Sorainen 2024. Õigusanalüüs: ruumiloome kvaliteedikriteeriumite sisseviimine ehitusseadustikku teiste riikide

näitel.

9

ka ehitusprojekti koostamisel ehitise sobivuse hindamisel (vt EhS § 13 lg 1). Järgmisena avatakse

kvaliteetse ruumi kriteeriumite sisu ning selgitatakse, millised kvaliteetse ruumi kriteeriumid on

kehtivas seadustikus juba olemas.

1. Davosi13 esimene kriteerium on juhtimine/valitsetus. Kaasaval demokraatial põhinev

ruumikriteerium juhtimine/valitsetus tähendab, et olemas on avaliku sektori seatud õiguslik

raamistik ja tulevikuvisioon, mille hulka kuuluvad ka standardid ja poliitikadokumendid.

Protsessides osalejad (planeeringute ja projektide koostajad, menetlejad, ametnikud, tellijad)

teevad teadlikke ruumiotsuseid. Teadlike ruumiotsuste eeldused on asjatundlikkus ja

vastutusvõime ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja elluviimisel. Ruumiotsuse puhul

jälgitakse, et nende põhimõtted oleksid elluviimisel ajakohased ja nende ruumilahendused

tulevikuvaates kohandatavad, kuna nende mõju ehitatud keskkonna arengule on ajaliselt pikk.

Kõik asjassepuutuvate valdkondade spetsialistid töötavad ühtse meeskonnana. Protsessid on

juhitud. Kõik asjassepuutuvad osalised on kaasatud. Protsessid on läbipaistvad.

EhS-i kontekstis (§ 10, § 23, § 24) on juhtimine ja valitsetus reguleeritud asjatundlikkuse põhimõtte

kaudu ning isikute kaasamise võimalusega kas kooskõlastajatena (pädevad asutused) või arvamuse

avaldajatena (puudutatud isikud). Ka haldusmenetluse seadus näeb ette kaasamise kohustuse.

Lisaks kaasatakse laiem avalikkus detailplaneeringute ja projekteerimistingimuste menetlustes,

mis enamasti on avalikud. Seega puudub nimetatud kvaliteedikriteeriumi täpsustamiseks normi

tasemel vajadus.

2. Davosi teine kriteerium on funktsionaalsus, mis tähendab, et loodav koht sobib selleks, milleks

seda kavandatakse, sh on otstarbekohane. Lahendus peab olema funktsionaalne, st see peab

arvestama kavandatava kasutusega ning seda peab olema võimalik tulevikus kohandada võimalike

kasutusfunktsioonidega. Hea ehituskultuuriga kohad on kavandatud ja ehitatud nii, et olemas on

head ühendused ja ligipääsud säästvate liikumisviisidega vajalikele teenustele, sh kaubandus- ja

kultuuriteenused. Kohad on kavandatud ja ehitatud erinevate rahvastikurühmade vajadusi

arvestades. Märksõnad on tervis, mugavus, turvalisus ja ligipääsetavus.

EHS-i kontekstis (§-d 1 ja, § 12 lg 2) on funktsionaalsus reguleeritud seadustiku eesmärgi ning

ehitiste kohta esitatavate nõuete ja planeeringule vastavuse kriteeriumi kaudu. Planeeringutes

lepitakse kokku maa sihtotstarbed, mis määravad ehitise kasutamise võimalused, ning neid

kontrollitakse ehitise loamenetluses. Sellised tingimused on näiteks kohustus näha tänava

tasapinnale ette äripinnad või ligipääsu tagamine jalakäijatele (nt ühelt tänavalt teisele jms).

Ehitusseadustikus ei ole reguleeritud nõuet, et ehitis peab olema kavandatud kasutajate

potentsiaalist lähtudes ning võimalikele tuleviku kasutusfunktsioonidele või kasutajate hulgale

kergesti kohandatav. Selle eesmärgi täitmiseks lisatakse seadustikku kohandatavuse põhimõte.

Näiteks on post-tala betoonkarkassil kontori- või ärihoone võimalik lihtsalt kohandada

kortermajaks.

3. Davosi kolmas kriteerium on keskkond. Põhimõte sisaldub Eesti õiguses, aga on osaliselt

aegunud ja seetõttu täiendatakse ja ajakohastatakse seadustiku § 9. Keskkonnapõhimõtte eraldi

hoidmine on oluline riigi vaates rahvusvaheliste kohustuste pärast ning on olemuselt laiem kui

Davosi käsitluses. Seega lisatavas sättes keskkonnasäästlikkust ei käsitleta. Täpsemalt vaata

keskkonnasäästlikkuse põhimõtte täiendamise kohta selgitusi seadustiku § 9 muudatuse selgitusest.

13 Davos Baukultur Quality System. https://www.bak.admin.ch/bak/en/home/baukultur/qualitaet/davos-

qualitaetssystem-baukultur.html

10

4. Davosi neljas kriteerium on majandus. Ruum peab olema majanduslikult elujõuline, ehitised

ehituslikult ökonoomsed ja hoone elukaart arvesse võttes minimaalsete hoolduskuludega (soodsad

ülal pidada). Selle täitmine saavutatakse ressursside parima kasutamise ja ehitiste järjepideva

hooldamisega. Ehitus- ja kasutushindade madalal hoidmine suurendab kättesaadavust ja on

positiivse sotsiaalse efektiga. Loodusmaastikud, kultuuripärandi objektid ja kvaliteetne arhitektuur

mõjutavad positiivselt koha majandust, muudavad ehitised majanduslikult atraktiivseteks

investeeringuteks ja majanduspiirkonnad elujõuliseks. Hea kvaliteediga kohad peavad olema

kättesaadavad kõikidele ühiskonnarühmadele. Kvaliteetsed kohad peavad säilitama atraktiivsuse

ja olema kasutatavad pikka aega.

Ehitusseadustiku kontekstis (§ 9, § 11 lg 2 p 7, § 13 lg 1) saavutatakse see kriteerium ressursside

säästva kasutamise, samuti keskkonnasõbralike tehnoloogiate kasutamisega, sh energiasäästlike

ehitiste ehitamise ja olemasolevate ehitiste rekonstrueerimisega. Ruumiotsused tuleb objekti

majandusliku otstarbekuse seisukohast teha planeerimise käigus, näiteks halb tänavaruum ei soosi

jätkusuutlikku äritegevust (puudub ligipääs ning jala või liiklusvahendiga liikumine ei ole

soositud). Samuti on kultuuripärandi objektid muinsuskaitseseaduse reguleerimisalas või

kaitstavad teemaplaneeringuga. Seadustikus majanduskriteeriumit täpsemalt ei avata.

5. Davosi viies kriteerium on mitmekesisus, mis tähendab, et ehitised ja nende ruumilahendused

ühendavad inimesi ning tugevdavad sotsiaalseid sidemeid ja ühiskonna ühtekuuluvustunnet. Elu-,

töö- ja vaba aja veetmise kohti tuleb arendada ja struktureerida nii, et need võimaldaksid inimeste

sotsiaalset ja majanduslikku segunemist ning integratsiooni. Lihtsalt ligipääsetav, turvalise

ruumilahendusega avalik ruum soodustab sagedast suhtlemist sotsiaalsete rühmade vahel, hoides

piirkonna elujõulisena igal ajal. See eeldab mitmekesist planeeringut ja kujundust. Arvestatakse

universaaldisaini põhimõtteid, luuakse sise- ning välisruumi selliselt, et seda saaksid võimalikult

suures ulatuses kasutada kõik inimesed (igas vanuses) ja mitmesugusteks tegevusteks. Lisaks

avalikele kohtadele saab mitmekesisust rakendada ka eluhoonete kavandamisel. Ühte hoonesse

saab kavandada erineva suuruse ja plaanilahendustega kortereid, võttes arvesse leibkondade

vajadusi (suuremad pered, üksikisikud, noored, eakad jt). Hea ruumilahendus ei täida üksnes

funktsionaalseid, tehnilisi ja majanduslikke nõudeid, vaid seob ka inimesi ja suurendab lävimist.

Hea ruumilahendus toetab naabruskondi ning aitab vältida segregatsiooni. Mitmekesisus tähendab

ka erinevate otstarbega hoonete majanduslikku kättesaadavust.

Ehitusseadustiku kontekstis on võimalik ehitusprojekti koostamisel näiteks võtta arvesse, et elu-,

töö- ja vaba aja veetmise kohad ning ühisalad peavad olema kõikidele hoone kasutajatele mugavalt

ligipääsetavad ja kasutatavad. Mitmekesisuse kriteerium lisatakse seadustikku.

6. Davosi kuues kriteerium on kontekst. Konteksti sobiv ehitis on ümbritsevaga kooskõlas, hästi

integreeritud ja piirkondlikku eripära arvestav. Ühised eesmärgid ja strateegiad on seatud

suurematele piirkondadele ja valdkondadele. Koostöö käigus võetakse planeerimise ja ehitamise

kõrval arvesse ka teiste sektorite poliitikat. Kvaliteetne ruumilahendus arvestab olemasolevat

konteksti (ajalooline, ehituslik, kultuuriline, majanduslik). Ruumiotsuste eelduseks on olemasoleva

konteksti piisav uurimine ja tundmine. Disain, mis põhineb olemasolevatel proportsioonidel,

mõõtkaval, materjalil ja värvil, võib olla parim lähenemisviis. Samas võib ka selge, uus rõhuasetus

õiges kohas piisavate vahenditega olemasolevat asustusmustrit tugevdada ja rõhutada selle

konteksti kvaliteeti või luua uue kvaliteedi.

11

Ehitusseadustiku kohaselt on see põhimõte rakendatav § 13 lõike 1 (sobivus) kaudu. Ehitusprojekti

koostamisel on võimalik näiteks ette näha, et esinduslik hoone või hoone esinduslikud detailid

tuuakse esile, et ehitis oleks teistest eristuv. Muul juhul tagatakse ühtne ehitusmaastik. Hea

lahendus arvestab ajaloolise ja kultuuri ainelise ja vaimse kontekstiga ning kasutab neid olulise

ressursi ja tööriistana. Konteksti arvestav ehitis kasutab näiteks piirkonnas levinud materjale (nt

puitasumis puitfassaadi) või piirkonda sobivaid avatäidete või hoone osade proportsioone, detaile.

Vastasel juhul muutub ehitatud keskkond ruumina sobimatuks ja see võib hakata seal viibijaid

häirima. Ka kontekstikriteerium lisatakse seadustikku.

7. Davosi seitsmes kriteerium on kohatunnetus, mis tähendab, et kvaliteetsel ehituskultuuril on

omadused, mis soodustavad inimeste positiivset emotsionaalset reaktsiooni ja positiivse suhte

loomist sellega. Seotus kohaga suureneb koha tugeva identiteedi ja eripära kaudu, aidates seeläbi

kaasa sotsiaalsete, psühholoogiliste ja kultuuriliste vajaduste rahuldamisele. Koht eristub, see on

autentne, mis võib tuleneda looduslikest elementidest, kohalikest väärtustest ja ajaloost. Koht

soodustab sotsiaalset siduvust ja annab võimaluse sotsiaalseks suhtluseks.

Ehitusseadustiku kontekstis (§ 13) tähendab kohatunnetus seda, et asukohta võetakse arvesse või

see tuuakse võimaluse korral esile. Lihtsustatud näitena võib mere ääres asuv mänguväljak olla

laevakujuline, kujunduses võidakse kasutada köisi või muid mereteemalisi elemente. Kohatunnetus

on oluline ka märgiliste ehitiste puhul, näiteks laululava, pühakoda, monument vms ehitis, mis loob

piirkonda olulise pidepunkti. Seadustikku lisatava kohatunnetuse kriteeriumit käsitletakse kui

asukoha eripära.

8. Davosi kaheksas kriteerium on ilu. Selle kohaselt võtab kvaliteetne ehituskultuur arvesse

sensoorset tajumist ja suhte mõistmist objektide, ruumide ja inimeste vahel, suurendades inimeste

eluga rahulolu ja elukvaliteeti. Märksõnad on esteetika, atmosfäär, maastikuline mõju. Hea

ruumilahendus pakub valdavale osale kasutajatest ilu, inspiratsiooni, naudingut ja rahulolu.

Esteetika saavutatakse tundliku kavandamise ja asjatundliku ehitamise abil.

Ehitusseadustiku kontekstis ei saa ilu all mõelda niivõrd vaid värvi, kuju või suurust, vaid tuleb

mõelda ehitise lahenduse terviklikkusele ehk ehitise lahendus peab olema harmooniline.

Harmooniliseks ei saa pidada lahendust, mis on häirivalt eklektiline või ebameeldiva mahu või

disainiga. Ilukriteerium on kõige subjektiivsem ja seda kajastatakse seadustikus eelnõu kohaselt

esteetilise sobivuse kaudu.

Lisatava §-i 91 lõike 2 järgi tuleb lõikes 1 sätestatud kestliku ja kvaliteetse ehitatud keskkonna

põhimõtete kohaldamisel arvestada ehitise olemust, sh põhimõtete kohaldamise proportsionaalsust

ja eesmärgipärasust. Näiteks ei saa nimetatud põhimõtteid iga ehitise puhul tervikuna kohaldada,

olgu tegu erinevate rajatistega, näiteks maa all paiknevate võrkudega (torud jms).

Proportsionaalsuse all tuleb mõista ka seda, et kvaliteetse ruumi kriteeriumite kohaldamine ei tohi

muuta ehitatud keskkonda inimestele majanduslikult kättesaamatuks.

Kvaliteetse ruumi kriteeriumite kohaldamisel tuleb arvestada, et mida üldisem on õigusnormi

sõnastus, seda intensiivsem põhjendamiskohustus on nõude seadmisel pädeval asutusel. Näiteks

on õiguskantsler linnakeskkonda sobivuse kohta märkinud, et kuna tegemist on subjektiivse

hinnanguga, peab pädev asutus nõudeid eriti hoolikalt põhjendama. Kui pädev asutus leiab, et

pakutav lahendus ei ole sobiv või puudub hea arhitektuurne tervik, tuleb neile etteheidetele anda

arusaadav sisu. Pädev asutus peab kõiki esitatud nõudmisi arusaadavalt ja piisavalt põhjendama, et

12

isik teaks, milliseid muudatusi temalt oodatakse ja miks on vaja üht või teist muudatust teha. See

võimaldab isikul ühtlasi kontrollida ja veenduda, kas pädeva asutuse nõudmine on õigustatud ja

kas pole eksitud kaalutlusõiguse kohaldamisel. Nii saaks isik vältida asjatuid kulutusi ning pakkuda

sellise arhitektuurse lahenduse, mis sobiks pädeva asutuse esindajatele. Põhjendamiskohustuse

täitmine soodustab pädeva asutuse enesekontrolli ja aitab vältida pealiskaudsust, kiirustamisest

tulenevaid eksimusi. See võimaldab nõude esitajal endal veenduda, kas kõik nõuded on

proportsionaalsed.14

Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse EhS-i § 11 punkte 1–7.

18.12.2024 avaldati Euroopa Liidu Teatajas uus ehitustoodete määrus (CPR)15. Uus määrus

keskendub võrreldes varasema määrusega enam rohe- ja digipöörde eesmärkide saavutamisele,

ennetades ja vähendades ehitustoodete mõju keskkonnale ning inimeste tervisele ja ohutusele.

Viidatud määrus sisaldub Euroopa rohelise kokkuleppe paketis, mille eesmärk on muuta peaaegu

kõik EL-i turul olevad füüsilised kaubad keskkonnasäästlikumaks, ringluspõhiseks ja

energiatõhusaks kogu nende olelusringi jooksul alates tootedisainist kuni igapäevase kasutamise,

kasutusotstarbe muutmise ja olelusringi lõppu jõudmiseni.

Paragrahvi 11 lõike 2 sõnastus vastab ehitustoodete määruse lisale 1, kus on sätestatud nõuded

ehitisele. Sisu poolest on tegemist näitliku nõuete kataloogiga. Selle kataloogi esitamine seaduse

tasemel annab seaduse järgijatele märku, milliseid nõudeid seadus üldse sisaldab.16 Lõikes 2

nimetatud üldnõuete sisustamisel tuleb järgida sama paragrahvi lõike 3 järgi ehitustoodete määruse

lisas 1 sätestatud täpsemaid kirjeldusi. Eelnõu punktiga 11 ajakohastatakse nõudeid CPR-i

uusversiooni järgi.

Ehitise struktuuri terviklikkuse põhimõtte all mõeldakse, et ehitised ja kõik nende asjakohased osad

projekteeritakse, konstrueeritakse ning demonteeritakse või lammutatakse ning neid kasutatakse ja

hooldatakse nii, et kõigi asjaomaste koormuste ja koormuskombinatsioonide püsiv mõju ja

ülekandumine pinnasele on ohutu ega põhjusta ehitise ühegi osa läbipainet ega deformatsiooni ega

pinnase liikumist, mis võib kahjustada ehitiste vastupidavust, konstruktsioonilist tugevust,

kasutatavust ja stabiilsust.

Ehitise tuleohutuse põhimõtte all mõeldakse, et ehitised ja nende asjakohased osad

projekteeritakse, konstrueeritakse, demonteeritakse või lammutatakse ning neid kasutatakse ja

hooldatakse nõuete kohaselt, et tulekahju puhkemine oleks välditud, sh piisavate tajurite ja

häireseadmete kasutamise abil. Tule ja suitsu teke ning levik ehitises peab olema kontrollitud ja

piiratud ning kasutajad peavad olema tule ja suitsu eest kaitstud. Kehtestatud peab olema

nõuetekohane kord, et tagada kõigi kasutajate ohutu väljapääs ja evakueerimine ehitisest.

Tervise ja hügieenitingimuste kahjustava mõju kaitse põhimõte tähendab, et ehitised ja kõik nende

osad projekteeritakse, konstrueeritakse, demonteeritakse või lammutatakse ning neid kasutatakse

ja hooldatakse nii, et need ei kahjustaks oma olelusringi jooksul ehitustööliste, kasutajate,

külastajate ega naabrite hügieeni, tervist ega ohutust.

14 Õiguskantsleri 17.10.2022 seisukoht nr 7-5/221292/2205374 „Ehitusteatise menetlus“. 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/3110, 27. november 2024, millega sätestatakse ehitustoodete

ühtlustatud turustusreeglid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011 (OJ L, 2024/3110, 18.12.2024). 16 Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus. Juuni

2021, lk 25.

13

Ehitise kasutamise ohutuse ja ligipääsetavuse põhimõttega mõeldakse, et ehitised ja kõik nende

osad projekteeritakse, konstrueeritakse ja demonteeritakse või lammutatakse ning neid kasutatakse

ja hooldatakse nii, et nende olelusringi jooksul ei esine kasutamisel ega käitamisel õnnetuste või

kahjustuste riske, milleks on muu hulgas libisemine, kukkumine, kokkupõrge, põletus, elektrilöök

ning välistegurite, näiteks äärmuslike ilmastikutingimuste või plahvatuste tõttu kukkuvatest või

purunevatest esemetest põhjustatud vigastused.

Eelkõige peavad ehitised olema projekteeritud ja ehitatud nii, et on võetud arvesse puuetega isikute

ning piiratud liikumis- või orienteerumisvõimega isikute ligipääsu ehitistele, sh ehitiste kasutamist.

Siiski tuleb rõhutada, et ehitusseadustik käsitleb ligipääsetavust laiemalt: eesmärk on tagada kogu

elanikkonnale võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks ja iseseisvaks eneseteostuseks

inimese elukaare vältel.

Ehitiste heliläbilaskvuse ja akustiliste omaduste põhimõtte all mõeldakse, et ehitised ja kõik nende

osad projekteeritakse, konstrueeritakse, demonteeritakse või lammutatakse ning neid kasutatakse

ja hooldatakse nii, et kogu nende olelusringi jooksul on tagatud piisav kaitse mürakoormuse eest,

mida tekitab õhumüra või sama ehitise muudes osades kasutatud materjalide kaudu leviv või

konstruktsioonivälistest allikatest tulev müra.

Ehitise energiatõhususe ja soojuskasutuse põhimõtte all mõeldakse, et ehitised, sh neis toimuvad

automatiseeritud protsessid, ning nende kütte-, jahutus-, valgustus- ja ventilatsiooniseadmed

projekteeritakse ja konstrueeritakse ning neid hooldatakse nii, et nende kasutusetapil vajaminev

energiakogus on väike.

Ehitised ja kõik nende osad projekteeritakse, konstrueeritakse ja demonteeritakse või lammutatakse

ning neid kasutatakse ja hooldatakse nii, et nende olelusringi jooksul kasutatakse loodusvarasid

säästvalt.

Eelnõu § 1 punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks EhS-i § 11 lõike 2 punkt 8.

Punkt 8 tunnistatakse kehtetuks, kuna ligipääsetavusega seotud nõuded on sama lõike punktis 4.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse EhS-i §-i 11 lõiget 2 punktiga 81.

Sellega sätestatakse CPR-i lisast 1 tulenev uus põhimõte, mis käsitleb heitmete sattumist ehitisest

väliskeskkonda. Ehitised ja kõik nende osad projekteeritakse, konstrueeritakse ning

demonteeritakse või lammutatakse ning neid kasutatakse ja hooldatakse nii, et oma olelusringi

jooksul ei tekita need riski väliskeskkonnale, sh ohtlike ainete, mikroplasti või kiirguse

eraldumisega õhku, põhjavette, merevette, pinnavette või pinnasesse; reovee puuduliku

ärajuhtimise, suitsugaaside eraldumise või tahkete või vedelate jäätmete puuduliku kõrvaldamise

tõttu väliskeskkonda; ehitise kahjustuste, sh kahjustuste kaudu, mis on põhjustatud veega levivate

saasteainete sattumisest ehitise vundamendi kaudu väliskeskkonda; kasvuhoonegaaside heite

eraldumisest atmosfääri.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse EhS-i § 11 lõiget 3.

Lõikes 3 asendatakse olemasolev viide viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL)

2024/3110, 27. november 2024, millega sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustusreeglid ja

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011 (ELT L, 2024/3110, 18.12.2024). Tegemist on

viite ajakohastamisega.

14

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse EhS-i § 12 lõikega 21.

Eelnõuga nähakse ette võimalus ajutise ehitise püstitamiseks ka juhul, kui ajutise ehitise

kasutusotstarve ei vasta üldplaneeringu juhtotstarbele, detailplaneeringuga määratud krundi

kasutamise sihtotstarbele või katastriüksuse sihtotstarbele ning tagatud on planeeringu

terviklahenduse elluviidavas ning see ei mõjuta üldplaneeringust tulenevat valdavat juhtotstarvet.

Kuigi ajutise ehitise püstitamiseks ei nõuta detailplaneeringu koostamist, eeldab EhS § 12 lõige 2,

et kõik ehitatavad ehitised, asjakohasel juhul ka ehitamine, peavad olema kooskõlas ehitise

asukohaga seotud kitsenduste ja planeeringuga. Detailplaneeringu puudumise korral peab ehitatav

ehitis olema kooskõlas üldplaneeringuga. Kehtivad õigusaktid ei näe ette erandit, et ajutine ehitis

võiks ka mitte olla kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Siiski võib juhtuda, et tühjaks jäänud

kinnistu soovitakse mingil otstarbel kasutusele võtta lühikeseks ajaks konkreetse sündmuse

korraldamiseks või näiteks ajal, mil detailplaneering puudub ning kavandatavate ehitiste

planeeringuid alles koostatakse. Praktilist vajadust ajutiste ehitiste tarbeks erandi kehtestamiseks

ilmestab see, et kohalikud omavalitsused on sellesisulisi akte kehtestanud.17

Planeerimisseaduses sätestatud definitsiooni kohaselt on krunt detailplaneeringuga määratud maa-

ala, millele on antud ehitusõigus. Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib

krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab

linna- või vallavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Krundile võib

määrata mitu kasutamise sihtotstarvet. Detailplaneeringus krundile kasutamise sihtotstarbe

määramisel tuleb lähtuda ka üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbest. Maakasutuse juhtotstarve

on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud

piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad.18

Riigikohus on leidnud19, et üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbe, mis annab kogu

määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Üldplaneeringu-järgne maakasutuse

juhtotstarve võimaldab ka mõningaid kõrvalekaldeid üldplaneeringuga sätestatud maakasutusest

eeldusel, et juhtotstarbele vastav kasutus on valdav ja see ei mõjuta oluliselt planeeringu

põhilahendust. Järelikult saab viidatud Riigikohtu lahendi valguses järeldada, et võimalik peaks

olema ka sellise ajutiste ehitiste püstitamine, mille kasutusotstarve ei vasta täielikult planeeringust

tulenevale maa kasutamise sihtotstarbele, kuid seda eeldusel, et planeeritav ajutine ehitis ei mõjuta

maa-ala valdavat juhtotstarvet ega planeeringu põhilahendust.

Eelnõuga kavandatud planeeringutele mittevastava ajutise ehitise püstitamise lubatavuse kohta

teeb pädev asutus kaalutlusotsuse. Kuna planeeringute eesmärk on avalike huvide ning

subjektiivsete õiguste kaitse, võib planeeringutele mittevastava ajutise ehitise püstitada eeskätt

tingimusel, et ehitis vastab muus osas sellele esitatavatele nõuetele, ei mõjuta detailplaneeringu

põhilahenduse elluviidavust, on ohutu ega põhjusta ümbritsevate kinnisasjade omanikele

negatiivset mõju. Lisaks tuleb meeles pidada, et kõnealune säte ei võimalda kõrvale kalduda

muudest planeeringus sätestatud tingimustest, näiteks ehitisealune pind, ehitise maht või

haljastusprotsent.

Ajutise ehitise kasutamise tähtaja lõppemisel tuleb ajutine ehitis lammutada. Kehtib põhimõte, et

tähtaja saabumise ajaks peab olema ajutine ehitis lammutatud või teisaldatud, sest pärast tähtaja

17 Tallinna linna töökorraldus ehitusvaldkonnas, RT IV, 17.06.2021, 12; RT IV, 06.07.2022, 44, § 5. 18 Planeerimisseadus, RT I, 26.02.2015, 3; RT I, 11.06.2024, 12 § 6 lg 1 p 9. 19 RKHKo 3-3-1-31-16, 18.10.2016, p 16 jj.

15

saabumist langeb ära konkreetsel kinnisasjal ehitise olemasolu õiguslik alus.20 Ajutist ehitist ja

lammutamistähtaega sisaldavate ehituslubade alusel püstitatavad ehitised võivad

lammutamistähtaja saabudes olla endiselt muudele nõuetele vastavad ega pruugi olla ohtlikud.

Seega tekib olukord, kus ehitise kasutamise tähtaja lõpp on saabunud ja pädeval asutusel on vaja

rakendada lammutamise sundimiseks aluseid, mida kas sisustada või tõestada ei ole võimalik või

on ebamõistlikult koormav. Seega on ehitiste lammutamise alus ette nähtud ka sellise olukorra

tarbeks, kus ehitised vastavad nõuetele, aga nende ehitamist on lubatud vaid tingimusel, et need ei

ole seal tähtajatult.21 Seetõttu on seadusandja ette näinud ehitise kasutusaja lõppemise ühe

lammutamise alusena EhS-i § 132 lõike 3 punkti 3, mis on lähtudes eesmärgist oluliselt väiksema

põhjendamise koormusega, kui on sama lõike punktides 1 ja 2 sätestatud alused.

Ajutise ehitise püstitamine ei tohiks ühelgi juhul võimaldada isikutel kõrvale kalduda tavapärastest

PlanS-ist ja EhS-ist tulenevatest nõuetest, näiteks ei saa jätta täitmata tuleohutusenõuded või ehitis

ei muutu alaliseks vaid aja möödumisega. Ajutise ehitise alaliseks muutmiseks ei nähta ette näha

erikorda, kuna erikorra loomine võimaldaks mööda minna tavapärastest planeerimis- ja

ehitamisnõuetest. Kui esineb võimalus ajutise ehitise alaliseks muutmiseks, peab ehitise alaliseks

muutmise protsess (planeerimis- ja loamenetlus) olema lõppenud enne ajutise ehitise kasutamise

tähtaja lõppu.

Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetaks EhS-i § 13 lõiget 3.

Eelnõuga täpsustatakse selguse huvides EhS-i § 13 lõikes 3 sätestatud volitusnormi, kuna hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 11 lõigete 1 ja 3 kohaselt peab määruse

andmiseks seaduse volitusnormis olema volituse selge sisu ja ulatus. Eelnõu koostamise ajal

kehtiva volitusnormi alusel antud määrus aga sisaldab lisaks ehitusprojekti üldistele nõuetele ka

nõudeid selle esitamise, sisu ja vormi kohta, seega viiakse volitusnorm vastavusse HÕNTE

nõuetega.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse EhS-i § 14 lõike 1 punkti 2.

Praktikas on ehitusuuringute mõistet käsitletud kitsendavalt, lähtudes sageli nendest uuringutest,

millele on valdkonna eest vastutav minister kehtestanud täiendavad nõuded. Uuringutest rääkides

kasutatakse üldmõistet ehitusuuringud, need võivad sisaldada aga märksa laiemaid

uuringuteemasid, kui seda on ainult ehitusgeodeetilised ja -geoloogilised uuringud.

Projekteerimiseks võib olla vaja teha ka muid uuringuid22, näiteks liikluskoormuse, müra,

õhusaaste või ka kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete järgimise, insolatsiooni või radooni uuringuid

ja analüüse.

Näiteks on kohtupraktikas välja toodud, et projekteerimistingimused määravad üksnes lähtealused

ehitusprojekti koostamiseks (EhS § 14 lg 1 ja § 44 p 1), mitte ei sätesta kavandatava ehitise tehnilisi

üksikasju, ning projekteerimistingimuste ülesanne on küll määrata ehitusuuringu tegemise vajadus,

kuid uuringu lõplik ulatus oleneb projekteeritava ehitise konkreetsetest parameetritest ja valitud

lahendustest. Seejuures on oluline rõhutada, et ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peab alati

olema ohutu (EhS § 8, § 11 lg 1, § 19 lg 1 p 4) ning EhS-i § 14 lõike 2 kohaselt tuleb ehitusprojekti

koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete (sh teistele ehitistele kaasneva mõju)

20 Ehitusseadustiku ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus. Juuni 2021, lk

13. 21 Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri. 22 Seletuskiri ehitusseadustiku eelnõu nr SE 555 juurde, lk 30-31.

16

väljaselgitamiseks vajaduse korral teha ehitusuuring sõltumata sellest, kas ehitusuuringu tegemise

nõue on projekteerimistingimustes eraldi sätestatud või mitte.23

Kui ehitusuuring on koostatud, tuleb ehitusuuringu tulemusi ehitusprojekti koostamisel arvesse

võtta. Seega täiendatakse EhS-i § 14 lõikes 1 loetelu sõnaga ehitusuuring.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse EhS-i § 14 lõiget 2.

Lõikest 2 jäetakse välja kohustus esitada ehitusuuringu tulemused mitmele registrile, andmekogule

või haldusasutusele. Ehitusuuringute, sh uuringu andmekoosseisu, tulemuste vormistamise ja

nende üleandmise nõuded sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri määruses. Muudatuse

tegemisel on lähtutud ühekordse küsimise põhimõttest24, mille kohaselt esitatakse info

haldustoimingutes vaid ühe korra. See põhimõte ühtib ka haldusmenetluse seaduse §-s 5 sätestatud

vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõttega, mille kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiiresti, vältides üleliigseid kulutusi

ja ebameeldivusi isikutele.

Eelnõu § 1 punktidega 17 ja 18 täiendatakse EhS-i § 14 lõike 4 punkte 1 ja 2.

Eelnõuga täpsustatakse selguse huvides EhS-i § 14 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud volitusnorme,

kuna volitusnormi alusel antud ja eelnõu koostamise ajal kehtivad määrused sisaldavad lisaks

vorminõuetele ka esitamise nõudeid. Lisaks laiendatakse ehitusuuringute volitusnormi, et oleks

võimalik sätestada täpsemad andmekoosseisud, et määrata, millised uuringu sisuks olevad andmed

on vaja riigi vaatest pädevale asutusele esitada.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse EhS-i § 15 lõike 3 punkti 1.

Ehitise elukaare digiteerimise tõttu kasutatakse ehitusprojektide koostamisel üha enam IKT-

tehnoloogiaid. Ka seadusandja huvi on ehitise infomudelil (BIM) põhinevate menetluste

soodustamine ning BIM-põhistele menetlustele järkjärguline üleminek. Seetõttu ei ole

ehitusprojekt enam lihtsalt dokumentide hulk, vaid ehitusprojekti käsitatakse kui andmekogumit,

mis on vajalik ehitise ehitamiseks ja asjakohasel juhul ka ehitise kasutamiseks või korrashoiuks.

Seetõttu ei saa ehitusdokumentide kontekstis käsitleda üksnes teostusjooniseid, vaid see peab

sisaldama andmetena ka infomudelit. Vastasel juhul tuleks lisaks BIM-formaadis projektile esitada

ka BIM-ist alla laetud joonised, mis tekitaks ebamõistlikku halduskoormust.

Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse EhS-i § 15 lõike 3 punkti 5.

EhS-i § 4 lõike 5 kohaselt on tehnosüsteem ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse

tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või kommunikatsioonide kogum koos vajalike

konstruktsioonielementidega. Kuna seade võib olla ka tehnosüsteemi osa, on EhS § 15 lõike 3

punktis 5 asjakohane viidata tehnosüsteemi mõistele. Hooldus- ja kasutusjuhendit ei saa pidada

selle paragrahvi kontekstis ehitudokumentideks, mistõttu jäetakse need mõisted viidatud lõike

punktist 5 välja. Seadmete all tuleb mõista ennekõike seadmeid seadme ohutuse seaduse mõistes,

st koduelektroonikaga seotud teabe esitamine pädevale asutusele ei ole asjakohane.

23 TlnRnKo 3-19-675, 06.02.2020, p 16. 24 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1724, 2. oktoober 2018, millega luuakse ühtne

digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega

muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (OJ L 295, 21/11/2018, lk 1—38).

17

Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse EhS-i § 15 lõiget 4.

EhS-i § 15 lõikest 4 jäetakse välja kohustus esitada ehitusdokumendid mitmele registrile,

andmekogule või haldusasutusele. Muudatuse puhul on lähtutud ühekordse küsimise põhimõttest25,

mille kohaselt esitatakse info haldustoimingutes vaid ühe korra. Nimetatud põhimõte ühtib ka

haldusmenetluse seaduse §-s 5 sätestatud vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõttega, mille

kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja

kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse EhS-i § 15 lõike 5 punkti 1.

Eelnõuga täpsustatakse HÕNTE nõuetest tulenevalt EhS § 15 lõike 5 punktis 1 sätestatud

volitusnormi, ja lisatakse sinna sõnad „ja ehitusdokumentidele“, kuna volitusnormi alusel antud ja

eelnõu koostamise ajal kehtiv määrus sisaldab lisaks vorminõuetele ka sisulisi nõudeid

ehitusdokumentidele.

Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse EhS-i § 16 lõiget 3.

Eelnõuga nähakse ette, et edaspidi reguleeritakse seadustikus vaid hooldusjuhendit.

Kasutusjuhendil on tähendus peamiselt eraõiguslikes suhetes (nt asja kokkulepitud omaduste

vastavuse hindamisel, eelkõige suhetes tarbijaga). Olukorras, kus vajadust kasutusjuhendi ja

hooldusjuhendi tegelikuks eristamiseks seaduse tasandil oluliseks peetud ei ole (st ei ole sätestatud

erinõudeid eraldiseisvalt kasutusjuhendile ja hooldusjuhendile), ei peeta vajalikuks jätta alles eraldi

kasutusjuhendi mõistet ega reguleerida selle nõudeid seaduse tasemel.

Eelnõu § 1 punktiga 24 muudetakse EhS-i § 17 lõiget 1.

Hooldusjuhend võimaldab ehitise omanikul ehitise erinõuetest teada saada ja seega loob võimaluse

asjatundliku korrashoiu tagamiseks. Juhendist saab ehitise omanik teada, millised on konkreetse

ehitise korrashoiuks vajalikud toimingud ning millal ja kuidas neid teha tuleb.26

Eelnõuga täpsustatakse lõikes 1 sisalduvaid mõisteid. EhS-i § 4 lõike 5 järgi on tehnosüsteem

ehitise toimimiseks, kasutamiseks või ohutuse tagamiseks vajalike seadmete, paigaldiste või

kommunikatsioonide kogum. Seetõttu on oluline, et ehitise omanik oleks teadlik ka tehnosüsteemi

kui terviku korrashoiuks vajalikest nõuetest. Üksiku seadme teave peab hooldusjuhendis sisalduma

asjakohastel, eeskätt õigusaktides sätestatud juhtudel või tootja poolt seadmele ette nähtud

korrashoiunõuete olemasolul. Ka ehitises kasutatud materjali korrashoiunõuete kajastamine

hooldusjuhendis on asjakohane siis, kui konkreetse materjali hooldamise kohta on tootja ette

näinud erinõuded. Seega ei saa asjakohaseks pidada juhendeid, mis koostatakse laialt levinud ja

keskmise mõistiku inimese jaoks arusaadava hoolduskohustusega materjalidele, näiteks vannitoa

plaatidele võib teha märgpuhastust. Seadmetena tuleb mõista ennekõike seadmeid seadme ohutuse

seaduse mõistes.

Eelnõu § 1 punktiga 25 muudetakse EhS-i § 17 lõikeid 4 ja 5.

Lõikest 4 jäetakse välja kohustus esitada ehitusdokumendid mitmele registrile, andmekogule või

haldusasutusele. Muudatuse puhul on lähtutud ühekordse küsimise põhimõttest27, mille kohaselt

esitatakse info haldustoimingutes vaid ühe korra. Nimetatud põhimõte ühtib ka haldusmenetluse

25 Ibid. 26 Seletuskiri ehitusseadustiku eelnõu nr SE 555 juurde, lk 34. 27 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1724, 2. oktoober 2018, millega luuakse ühtne

digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele juurdepääsu pakkumiseks ning millega

muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012.

18

seaduse §-s 5 sätestatud vormivabaduse ja eesmärgipärasuse põhimõttega, mille kohaselt viiakse

haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides

üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Lõike 5 volitusnormi on vaja laiendada, et määruse koostamisel oleks võimalik näha ette ka reeglid

hooldusjuhendi ajakohastamise kohta. Praegu on hooldusjuhendi nõuded kajastatud määrustes

„Nõuded ehitusprojektile“ ning „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele

ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele

esitatavad nõuded“. Eraldi määruse koostamise vajadust ministeerium analüüsib. Samas on juba

teada, et hooldusjuhendite koostamise kohustuse korral on vaja tagada ka nende ajakohastamise

võimalus.

Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse EhS-i § 18 lõiget 5.

Lõikes 5 sätestatud volitusnormi täpsustatakse selguse huvides ja viiakse see vastavusse HÕNTE

nõuetega, kuna selle alusel antud ja eelnõu koostamise ajal kehtiv määrus sisaldab lisaks sisulistele

nõuetele ka nõudeid auditi üleandmise ning säilitamise kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 27 muudetakse EhS-i § 19 lõiget 2.

Omanik võib väljaspool majandus- ja kutsetegevust ise ehitada, projekteerida, teha

omanikujärelevalvet ja muid seadustikus reguleeritud ehitustöid pädevust tõendamata, kuid

järgides sealjuures asjatundlikkuse põhimõtet. Omanikujärelevalve tegemise kehtiv kord on olnud

mitmeti mõistetav. Küsimuses, kas ehitusloakohustusliku hoone ehitamisel peab isik kindlasti

palkama EhS-i §-s 24 sätestatud nõuetele vastava omanikujärelevalve tegija, võimaldab seadus

erinevaid tõlgendusi ja tegelikult mõistetaksegi omanikujärelevalve kohustuse sisu erinevalt.

Seda küsimust on arutanud ka õiguskantsler28, analüüsides, kas isikul on enda tarbeks

ehitusloakohustuslikku hoonet ehitades (sh laiendades) kohustus kasutada professionaalset,

erialase kvalifikatsiooniga omanikujärelevalve tegijat. Õiguskantsler leidis, et sellist kohustust

enda tarbeks ehitamisel ei ole, mistõttu võivad omanikud endale ehitades omanikujärelevalvet ise

teha. Õiguskantsler tugines seejuures Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

seisukohale29, mille kohaselt tähendab termin „kutsekvalifikatsiooninõuetele vastav isik“ isikut,

kellel on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused. Kutse- või pädevustunnistusega tuleb

kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendada üksnes juhul, kui isik tegutseb majandustegevuses.

Kuna seadustikus väljaspool majandustegevust kvalifikatsiooninõudeid seatud ei ole, siis iseendale

ehitamise korral tuleb isikul endal hinnata kvalifikatsiooni piisavust (EhS § 23 lg 6)30.

Põhiseaduse kohaselt peavad õigusnormid olema nii selged, et isikutel on võimalik mõista,

milliseid kohustusi seadus neile paneb, ning oma käitumist seaduse järgi reguleerida. Seega tuleb

ehitusseadustiku sõnastust täpsustada, et oleks selge, et omanik võib ka ise oma maja ehitades teha

omanikujärelevalvet.

Omanik ise tööde tegijana või tööde tellijana vastutab selle eest, et valminud ehitis on ohutu ja

vastab nõuetele. EhS-i § 19 lõige 2 reguleerib iseendale ehitamist ning kehtestab nõude, et seaduses

28 Õiguskantsleri 05.11.2015 seisukoht nr 6-1/151081/1504928 “Omanikujärelevalve kohustusest”. 29 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 27.10.2015 vastus teabenõudele. Arvutivõrgus:

https://adr.rik.ee/okk/dokument/4513327. 30 Sorainen ja Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE 2020. Ehitise elukaare

digitaliseerimiseks kohaldamine II ja III etapp, lk 74.

19

reguleeritud töid ise tehes tuleb järgida asjatundlikkuse põhimõtet ja tagada töö nõuetele vastavus,

sh asjakohasel juhul ehitamine dokumenteerida. Asjatundlikkuse eelduseks on töö eripärale

vastavad teadmised ja oskused ehk ehitajal peab olema töö iseloomule vastav kvalifikatsioon.

Meeles tuleb pidada, et majandus- või kutsetegevuses tegutsemise korral ise ehitamise reeglid ei

kohaldu (EhS § 24). Töö tulemus (nt ehitis või projekt) peab olema igal juhul nõuetekohane.

Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse EhS-i § 19 lõikega 3.

Uuringu käigus tehtud intervjuudes toodi korduvalt välja, et EhS-i § 19 lõikes 2 sätestatud

võimalust endale ehitamiseks kasutatakse ebaõigetel eesmärkidel peaasjalikult selleks, et vältida

lisakohustusi, mis kaasnevad majandus- ja kutsetegevuses tegutsemisega.

Iseendale ehitamise juures tekitab aga probleeme asjaolu, et see ei ole seadustikus üheselt ja selgelt

reguleeritud. Muudatusi koostades on jõutud järelduseni, et endale ehitamise mõiste sisustamine

võib tuua praktikas veel enam küsimusi ja probleeme kaasa, näiteks kui kaua peab olema omanik,

et saaks väita, et oli iseendale ehitatud, või mis saab olukorras, kus pärast valmis ehitamist on vaja

elulistel põhjustel ehitis siiski müüa.

Samuti on korduvalt tekkinud küsimus, kas iseendale on võimalik ehitada üksnes füüsilistel isikutel

või ka juriidilistel isikutel. Ehitusseadustikus käsitletud mõiste „isik“ tähendab nii füüsilisi kui ka

juriidilisi isikuid, st seadustik ei erista iseendale ehitamist füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul.

Seega puudub selgus, kas iseendale ehitamine on võimalik ainult füüsilise isiku puhul või laieneb

see ka juriidilistele isikutele, sest juriidiline isik on tavaliselt ettevõtja, kes pakub oma nimel tasu

eest kaupu või teenuseid. Majandus- või kutsetegevuses tegutsemisel ise ehitamise reeglid

enamasti ei kohaldu. See tähendab, et ettevõtluse kontekstis ehitatakse tihti ehitis

majandustegevuse eesmärgil ning on keeruline väita, et tegu on iseendale ehitamisega. Samas on

juriidilisi isikuid, näiteks mittetulundusühinguid või sihtasutusi, mis soovivad enda tarbeks

ehitada.31 Tavaliselt kasutavad neid ehitisi siiski piiramatu hulk teisi inimesi, kes tarbivad ehitistes

osutatavaid teenuseid või müüdavaid tooteid.

Eelnõuga piiratakse ehitusseadustikus iseendale ehitusloakohustusliku ehitise projekteerimise ja

ehitamise võimalusi juriidilistele isikutele. Muudatuse tulemusel peab juriidiline isik iseendale

ehitamisel järgima lisanõudeid ehk ehitusloa kohustusliku ehitise projekteerimisel või ehitamisel

peavad majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku nõuded olema täidetud ka juhul, kui tegevus

toimub väljaspool tavapärast majandus- ja kutsetegevust. Juriidiliste isikute iseendale ehitatud

ehitistes pakutakse üldjoontest teenust ja seega kasutavad neid ehitisi erinevad isikud (nii töötajad

kui ka tarbijad), kes ei saa valida ehitise ehitamises osalenud isikuid ega kontrollida nende

pädevust. EhS-i loakohustuse koormus on jaotatud põhimõttel, et ohtlikumateks ja suurema

mahuga ehitustöödeks on vaja taotleda ehitusluba ning kergema ja väiksema mõjuga ehitustöödeks

on vaja esitada ehitusteatis. Seega on põhjendatud nõuda juriidilistelt isikutelt ehitusloaga seotud

ehitamisel või ehitusprojekti koostamisel pädevuse tõendamist kutsega või muul õigusaktis

sätestatud viisil, sest ehitisest puudutatud isikute ring on enamasti laiem juriidilisest isikust.

Eelnõu koostamisel säilitatakse juriidilistele isikutele iseendale ehitamise võimalus kutset

nõudmata, kuid seda üksnes lihtsamate tegevuste korral. EhS-i § 19 lõige 2 ja § 21 võimaldavad

omanikul teha mitut ehitusseadustikuga reguleeritud tegevust ise, kuid ka sellisel juhul tuleb

järgida asjatundlikkuse põhimõtet, tagada tuleb töö nõuetele vastavus ning õigusaktides sätestatud

31 Sorainen ja Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE 2020. Ehitise elukaare

digitaliseerimiseks kohaldamine II ja III etapp, lk 73.

20

juhtudel tuleb ehitamine dokumenteerida. See tähendab, et endale ehitamise korral vastutab omanik

ehitustööde ja valminud ehitise ohutuse ja nõuetele vastavuse eest. Kehtima jäävad endiselt §-s 24

sätestatud põhimõtted olukorras, kus isik pakub majandustegevuse korral oma teenust.

Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse EhS-i § 20 lõiked 1–2.

Muudetakse lõike 1 esimest lauset ja jäetakse välja teine lause, mis tekitab ebaselgust. Endistviisi

tuleb iga ehitustegevuse korral tagada omanikujärelevalve. Seda saab teha omanik ise või palgata

selleks spetsialisti. Omanik ise tööde tegijana või tellijana vastutab selle eest, et valminud ehitis on

ohutu ja vastab nõuetele. EhS-i § 19 lõige 2 reguleerib iseendale ehitamist ning kehtestab nõude,

et kui omanik ehitab või koostab ehitusprojekti ise, peab ta järgima asjatundlikkuse põhimõtet ja

tagama töö nõuetele vastavuse, asjakohasel juhul ka ehitamise dokumenteerima. Asjatundlikkuse

eelduseks on töö eripärale vastavad teadmised ja oskused ehk ehitustöö tegijal peab olema töö

iseloomule vastav kvalifikatsioon. Seega võimaldab EhS-i § 19 lõige 2 omanikul väljaspool

majandus- ja kutsetegevust tegutsemisel projekti koostada, ehitada ja ka omanikujärelevalvet teha.

Sellest hoolimata tuleks selliste toimingute tegemiseks, milleks omanikul endal vajalikud oskused

ja teadmised puuduvad, kaasata asjakohase pädevusega isikuid. EhS-i § 19 lõike 1 punkt 3 sätestab,

et omanik peab tagama, et vahetult tema korraldusel tehtavat ja seadustikuga reguleeritud tööd teeb

töö eripärale vastavate ning piisavate teadmiste ja oskustega ehk piisava kvalifikatsiooniga isik.

Kui omanik palkab omanikujärelevalve tegija, siis lähtudes EhS-i § 24 lõikest 2 peab spetsialist

tõendama oma kvalifikatsiooni kutse- või muu õigusakti kohase pädevustunnistusega.

Kui isik ise endale ei ehita, on tal siiski kohustus tagada ehitamise üle asjatundlik järelevalve, tehes

ehitusjärelevalvet ise või kaasates selleks pädeva isiku.

Lõike 2 muudatuse eesmärk on reguleerida, et majandustegevuse käigus ehitamisel (nt pakkudes

oma teenust tasu eest) peab omanikujärelevalvet tegema võimalikult sõltumatult. Eesmärk on

tagada järelevalve tegija sõltumatus juhul, kui omanik on omanikujärelevalve tegemise andnud üle

kolmandale isikule. Omaniku huvide kaitseks ei tohi selline kolmandast isikust järelevalve tegija

olla seotud ehitajaga vm isikutega, kelle tegevuse üle ta järelevalvet teeb.

Omanikujärelevalve tegemise korra kohaselt peab omanikujärelevalve tegija kontrollima ka

ehitusprojekti nõuetele vastavust. Selle käigus tehakse kindlaks ehitusprojekti terviklikkus ning kas

ehitusprojekti järgi on võimalik ehitise nõuetekohasust hinnata ja ehitist ehitada.

Omanikujärelevalvet võib teha põhimõtteliselt ka projekteerija, kui tal on sellekohane pädevus,

kuid mitte enda koostatud või kontrollitud projekti kohase ehituse puhul. Kui ehitusprojekti

koostaja kontrolliks omanikujärelevalve käigus enda koostatud projekti nõuetele vastavust, ei oleks

järelevalvaja sõltumatu ja tellija huvide kaitse jääks tagamata. Seetõttu on õigusselguse huvides

täiendatud ka seadust.

Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse EhS-i § 24 lõikega 21.

Tegemist direktiivist32 tuleneva nõudega, mis on võetud üle määruse nr 61 „Kvalifikatsiooni

tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine“ § 7 lõikega 2. Määruse nõue

tuuakse seaduse tasemele, sest volitusnorm ei võimalda määrusega korduvkoolituse kohustust

seada. Lisaks asendatakse viie aasta nõue seitsme aasta nõudega, mis vastab kutsetunnistuste

kehtivusajale.

32 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/96, 19.11.2008, teetaristu ohutuse korraldamise

kohta.

21

Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse EhS-i § 26 lõiget 1.

Lõike 1 seni kehtinud sõnastus on põhjustanud suurel hulgal vaidlusi. Selle kohaselt on

projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise

püstitamiseks. Sätte sõnastusest ei selgu, kas tingimus „ehitusloakohustuslik“ kehtib ainult hoonete

või ka olulise avaliku huviga rajatise kohta. Seaduse esialgset mõtet aitab avada EhS-i seletuskiri,

mille kohaselt peab isik, kes soovib ehitada, EhS-i lisa 1 tabelist kontrollima järgmist: „kas tegu

on loakohustuse või teatise esitamise kohustusega. Kui tegu on ehitusloakohustusliku ehitisega,

peab isik tegema selgeks, kas tegu on selle paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusega. Lõikes 2

loetletud tegevused on püstitamine ja laiendamine üle 33% esialgselt kavandatud mahust. Seega

peab kontrollima seadustiku lisa 1 hoonete ja rajatiste osa ning tegema kindlaks, kas tegu on

ülalnimetatud tegevustega ja kas see tegevus on ehitusloakohustuslik“.33

Seega on ehitusloakohustuslikkus projekteerimistingimuste koostamise kohustuse tekkimise

eelduseks. Selguse huvidest tuleb seda seaduses ka täpsustada.

EhS-i § 26 lõike 1, § 83 lõike 1 punkti 1 ja lisa 1 vahel on põhimõtteline vastuolu. EhS-i lisa 1

kohaselt on liinirajatised (v.a mastid) ehitusteatise kohustusega, kuid § 83 lõike 1 punkti 1 kohaselt

on projekteerimistingimusi vaja sideehitise puhul uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks.

Kohtumisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna ja Eesti Infotehnoloogia

ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) vahel ei peetud vajalikuks ja mõistlikuks lisas 1 nimetatud

liinirajatiste osas menetlusliiki teatisekohustuslikust loakohustuseks muuta, kuid sealjuures

rõhutati, et projekteerimistingimuste koostamine on hädavajalik. Projekteerimistingimused on

ennekõike vajalikud selleks, et maa valdajad või omanikud esitavad rajatiste asukoha kohta

lisatingimusi. Seega on halduskoormuse mõistes tunduvalt soodsam määrata rajatiste asukoht

projekteerimistingimustes kui saada rajatiste asukoha sobivuse kohta tagasisidet alles ehitusteatise

menetluses. Seetõttu nähakse eelnõuga ette võimalus anda projekteerimistingimusi ka muudel

seaduses sätestatud juhtudel, mitte üksnes ehitusloakohustuslike hoonete ja olulise avaliku huviga

rajatiste ehitamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse EhS-i § 26 lõikega 21.

Kehtiva seadustiku kohaselt antakse projekteerimistingimused § 26 alusel ehitusloakohustusliku

hoone ning olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks ja laiendamiseks üle 33%, kui puudub

detailplaneeringu koostamise kohustus. Lõikega 21 lisatakse võimalus pädeval asutusel anda isiku

taotlusel projekteerimistingimused ka § 26 lõigetes 1 ja 2 nimetamata juhul.

EhS-i eri osades on erialused, kus näiteks raudtee ja teede ehitamise puhul on

projekteerimistingimuste andmine seotud ehitusloakohustuslike ehitistega. EhS-i VTK raames

koostatud uuringu käigus selgus, et linnalises keskkonnas peetakse vajalikuks anda

projekteerimistingimused rohkematel juhtudel, näiteks kortermajade ümberehitamisel

miljööaladel. Hajaasustuses tekitavad projekteerimistingimused isiku seisukohast aga

halduskoormust juurde ning on tihtipeale ebavajalikud. Samas on projekteerimistingimustega

võimalus saada teada asukohas kehtivatest piirangutest ehitusprojekti koostamata, mis võimaldab

taotlejal hoida kokku kulutusi. Kuna projekteerimistingimused peavad lähtuma üldplaneeringust

(vt ka selgitust EhS-i § 26 lg 3 p 3 kohta), mille sisuline tõlgendamine toimub iga kord kohaliku

33 Seletuskiri ehitusseadustiku eelnõu nr SE 555 juurde, lk 46.

22

omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel, siis on projekteerimistingimustega võimalik asjakohased

kaalutlused esitada ning neid ka hiljem ehitusprojekti koostamisel arvestada.34

Lisaks nimetati probleemseks olukorda, kus projekteerimistingimuste andmine detailplaneeringu

koostamise kohustuse puudumise korral ei võimalda anda projekteerimistingimusi vajaduse põhjal

(saab anda üksnes loakohustuslikele ehitistele vähestel juhtudel).35 VTK muudatusettepaneku36

kohaselt tuleks EhS-i § 26 täiendada lõikega 21, kus sätestatakse analoogselt EhS-i § 35 lõikega 4

ja § 38 lõikega 3 võimalus anda projekteerimistingimusi juhtudel, mis ei ole seaduses määratud.

Eelnõus arvestatakse muudatusettepanekut osaliselt. Eeskätt saaks pädev asutus vajaduspõhiste

projekteerimistingimuste andmise vajaduse iseseisvalt tuvastada alles ehitusteatise või ehitusloa

taotlusega esitatud andmete pinnalt. Selleks hetkeks on taotleja ehitusprojekti nõutud juhtudel juba

koostanud. Kuna projekteerimistingimustega määratakse hoone või olulise rajatise ehitamise

üldtingimused, mis on ehitusprojekti koostamise aluseks, oleks eelkirjeldatud olukorras

projekteerimistingimuste nõudmine põhjendamatult koormav ning vastuolus haldusmenetluse

üldpõhimõtetega, sh eesmärgipärasuse põhimõttega.

Küll aga esineb olukordi, kus ehitisest või selle asukohast tulenevate nõuete keerukusest soovib

isik kavandatavate ehitustööde kohta pädevalt asutuselt n-ö eelhinnangut. Sageli küsitakse selliseid

hinnanguid menetlusväliselt, mis mõningatel juhtudel võib tõstatada küsimuse pädeva asutuse

antud hinnangu õiguslikust siduvusest. Seetõttu nähakse eelnõuga pädevale asutusele ette võimalus

anda projekteerimistingimusi isiku taotluse alusel ka EhS-i § 26 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestamata

juhtudel, näiteks kui tegu on miljööala väärtushinnangute kohaselt väärtusliku või väga väärtusliku

hoonega või muude kaalukate aluste esinemisel, nagu ehitise ohtlikkus, mõju avalikule ruumile või

isikute õigustele. Vajaduse põhjal projekteerimistingimuste andmine isikute taotluse alusel välistab

ka pädeva asutuse suvaotsuste tegemise võimaluse olukorras, kus projekteerimistingimuste

nõudmine oleks pädeva asutuse otsustada. See tähendab, et pädev asutus ei saa ise valida, millal

konkreetse ehitise projekteerimistingimused on nõutavad. Küll on pädeval asutusel kaalutlusõigus

otsustada, kas anda projekteerimistingimused juba esitatud taotluse alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 33 muudetakse EhS-i § 26 lõike 3 punkti 3, § 27 lõike 2 punkti 3 ja § 32

punkti 2.

Viidatud sätetest jäetakse välja viide üldplaneeringule ning sätestatakse, et

projekteerimistingimused peavad vastama planeeringule. Kuigi kehtiv EhS toob välja üksnes

projekteerimistingimuste vastavuse üldplaneeringule, kontrollitakse ehitise kavandamise käigus

vastavust näiteks ka maakonnaplaneeringule (vana PlanS-i alusel ka joonehitise või olulise

ruumilise mõjuga objekti planeeringule)37. Seega peavad projekteerimistingimused olema

vastavuses erineva tasandi planeeringutega, mitte ainult üldplaneeringuga. Kui üldplaneering

puudub või maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei kajasta

maakonnaplaneeringus sätestatut, arvestatakse projekteerimistingimuste väljaandmisel

maakonnaplaneeringus sätestatuga. See annab võimaluse paindlikumalt rakendada riigi taseme

planeeringuid, sh koostatavast ÜRP-st tulevaid suuniseid ruumi kvaliteedi kriteeriumite

rakendamiseks. Ühtlasi haakub muudatus EhS-i eriosadega, kus rajatisi (teed, paigaldised,

34 Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus. Juuni

2021, lk 36. 35 Ibid. 36 Ibid, lk 38. 37 Ibid, lk 39.

23

riigikaitserajatised) ehitatakse ka maakonnaplaneeringute alusel. Rajatiste ehitamiseks antavad

projekteerimistingimused peavad samuti vastama planeeringutele.

Kehtima jääb põhimõte, et ehitis peab vastama kõige detailsemale selle ehitise kohta kehtestatud

planeeringule. Milline planeeringuliik on konkreetsel juhul asjakohane, tuleb iga kord hinnata.

Üldine reegel on, et ehitamise vastavust tuleb hinnata liigilt kõige detailsemale olemasolevale

planeeringule ja arvestada tuleb ka planeeringute hierarhiat.

Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse EhS- § 26 lõiget 3 punktiga 5.

Punkti 5 lisamisega luuakse parem seos ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse põhimõtete vahel

projekteerimistingimuste andmisel. Ka projekteerimistingimuste andmisel on oluline lähtuda

kindlatest planeerimise põhimõtetest.

Eelnõu § 1 punktiga 35 muudetakse EhS-i § 27 lõiget 1.

EhS-i § 27 lõike 1 muudatusega luuakse detailplaneeringu olemasolu korral võimalus anda

projekteerimistingimusi nii ehitusloakohustusliku kui ka ehitusteatise kohustusega hoone või

rajatise (mitte ainult olulise rajatise) ehitusprojekti koostamiseks.

Detailplaneeringu ülesanded on muuhulgas detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste

toimimiseks vajalike ehitiste, sh tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede

võimaliku asukoha määramine ning põhjendatud juhul tingimuste seadmine nendele ehitistele,

mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.38

Praktikas on tekitanud probleeme see, et EhS-i § 27 lõike 1 kohaselt saab detailplaneeringuga

täpsustada üksnes ehitusloakohustuslike ehitiste tingimusi. Sätte sõnastus on loonud olukorra, kus

näiteks ehitusteatise kohustuslike või vaba ehitustegevust käsitlevate tingimuste täpsustamine ei

ole võimalik, kuigi detailplaneeringus võivad olla näiteks seatud tingimused elamut teenindavatele

abihoonetele (ka alla 20 m2) või rajatistele. Tihtipeale ongi tegu ehitist teenindavate ehitistega,

mistõttu peab olema võimalus põhjendatud juhul täpsustada kõiki detailplaneeringus käsitletud

lahendusi, kui see ei muuda detailplaneeringu põhilahendust, tegu ei ole olemusliku muudatusega

ning tagatud on detailplaneeringu terviklahenduse elluviimine. Oluline on ka see, et muuta ega

seada ei saa tingimusi ehitisele, mida ei ole detailplaneeringud käsitletud.

Näiteks on EhS-i § 27 lõike 4 punkti 5 kohaselt lubatud muuta maa-alal asuva ehitise

teenindamiseks vajaliku ehitise võimalikku asukohta. Seega on reaalne olukord, kus hoonestusala

nihutamisel või keeramisel muutub ehitusloakohustusliku hoone asukoht, samas kinnistu veevärgi-

ja kanalisatsioonitorustiku asukohta muuta ei tohi, kuna tegemist on ehitusteatise kohustusliku

ehitisega.39 Muudatusega eeltoodud probleemid lahenevad.

Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse EhS-i § 27 lõike 1 punkti 2.

Kehtiva punkti 2 sõnastus on mitmeti mõistetav. Kehtiva sõnastuse kohaselt on võimalik asuda

seisukohale, et projekteerimistingimusi on detailplaneeringu olemasolul võimalik anda ka juhul,

kui planeeringuala on oluliselt muutunud. Muudatuse eesmärk on reguleerida olukorda, milles

projekteerimistingimuste andmise vajaduse võib tingida planeeringu kehtestamise ajal esinenud

38 Planeerimisseadus, RT I, 26.02.2015, 3; RT I, 11.06.2024, § 126 p-d 4, 21. 39 Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus. Juuni

2021, lk 40.

24

asjaolude muutumine planeeringuala sees või planeeringu mõjualal, sealjuures planeeringuga

hõlmatud ala ise jääb muutumatuks. Muudatus tagab normi selguse.

Eelnõu § 1 punktiga 37 muudetakse EhS-i § 27 lõiget 3.

Kehtiva lõike 3 kohaselt ei ole võimalik üldplaneeringut muutva detailplaneeringu täpsustamiseks

projekteerimistingimusi anda. Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada

kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Seega võib üldplaneeringut

muutev detailplaneering lisaks üldplaneeringut muutvale osale sisaldada ka muid, üldplaneeringut

mitte muutvaid, ehitise kavandamiseks vajalikke tingimusi. Selliste tingimuste täpsustamine peab

seaduses sätestatud alustel ja ulatuses siiski projekteerimistingimustega võimalik olema.

Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse EhS-i § 27 lõiget 4.

Detailplaneeringus saab täpsustada praegu üksnes hoone või olulise rajatise tingimusi. Sätte

sõnastus on loonud olukorra, kus näiteks hoonet teenindavate rajatiste tingimuste täpsustamine ei

pruugi olla võimalik, kuigi detailplaneeringus võivad olla näiteks seatud tingimused elamut

teenindavatele rajatistele. Seetõttu peab olema võimalus põhjendatud juhul täpsustada kõiki

detailplaneeringus käsitletud lahendusi, kui see ei muuda detailplaneeringu põhilahendust, tegu ei

ole olemusliku muudatusega ning tagatud on detailplaneeringu terviklahenduse elluviimine.

Oluline on ka see, et muuta ega seada ei saa tingimusi ehitisele, mida ei ole detailplaneeringus

käsitletud (vt täpsemalt järgmist, § 27 lg 4 muudatuse selgitust).

Eelnõu § 1 punktiga 39 muudetakse EhS-i § 27 lõike 4 punkte 1 ja 2.

Seni kehtinud punkti 1 sõnastus nägi ette, et projekteerimistingimustega saab täpsustada hoone või

olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud kasutamise otstarvet, sealhulgas võib täpsustada elamu

või büroohoone kasutusotstarbe aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui

mõlemad sihtotstarbed on varem detailplaneeringus ette nähtud. Säte ei ole üheselt mõistetav, kuna

detailplaneeringus ei määrata ehitise kasutusotstarvet. Küll määratakse detailplaneeringus ka

elamu või büroohoone alusele krundile kasutamise sihtotstarve, mis hiljem on aluseks

katastriüksuste sihtotstarvete määramisel, millest omakorda tuleneb, millise kasutusotstarbega

hooneid saab maa-alale ehitada. Juhindudes katastriüksuse sihtotstarbest või sihtotstarvetest on

võimalik muuta olemasoleva hoone kasutusotstarvet kasutusteatise esitamise kaudu. Lisaks sellele

ei ole üheselt selge, kas võib täpsustada üksnes elamu või büroohoone kasutusotstarvet või ükskõik

milliseid kasutusotstarbeid, nagu sõnast „sealhulgas“ saab järeldada. Riigikohus on toonud välja,

et krundile määratud mitme sihtotstarbe omavaheliste proportsioonide muutmine

planeerimismenetluse käigus ei ole konkreetse planeeringu põhilahenduse muutmine.40

PlanS § 75 lõike 4 kohaselt on maakasutamise juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala

kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse

põhisuunad. Detailplaneeringuga krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarvete määramisel

peab lähtuma üldplaneeringuga kehtestatud maakasutamise juhtotstarbest. PlanS § 126 lõike 5

kohaselt määratakse krundi kasutamise sihtotstarve, mis otstarbel võib krunti pärast planeeringu

kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel moodustatakse katastriüksus ja

määratakse vastav sihtotstarve. Selle sihtotstarbe järgi määrab kohalik omavalitsus ehitise

kasutamisotstarbe. Krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet.

40 Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus. Juuni

2021, lk 41

25

Ehitise kasutamisotstarve on eelkõige EhS-is kasutatav termin. Ehitise kasutamise otstarvete

loetelu annab loeteluna ehitiste liigituse. Ehitiste kasutamise otstarbe põhjal võivad ehitisele

kehtida erinõuded teistest õigusaktidest.41

Eelnõukohase muudatusega seotakse detailplaneeringus määratud krundi sihtostarvete

täpsustamine projekteerimistingimustega lahti ehitise kasutusotstarbest. Muudatus tagab

õigusselguse, et detailplaneeringuga saab krundi määratud sihtostarvete osakaalu

projekteerimistingimustega täpsustada. Kuna kehtivad üldplaneeringud, millest tuleb

projekteerimistingimuste andmisel lähtuda, on sageli väga üldsõnalised, nähakse eelnõuga ette, et

krundi sihtotstarvete osakaalu on võimalik muuta. Muudatuse ulatusele lõikes 1 piire ei seata, sest

see on piiritletud juba EhS-i § 27 lõikes 3, mille kohaselt ei ole lubatud projekteerimistingimusi

anda detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks, sh on planeeringust mõjutatud isikutel

õiguspärane ootus, et kehtestatud planeeringu põhilahendust projekteerimistingimustega

olemuslikult ei muudetaks.

Kehtiva punkti 2 seletuskirja kohaselt võib hoonestusala 10% ulatuses nihutada või keerata.

Nihutamine, keeramine ja suurendamine samal ajal võib olla lubatav, kui järgitakse põhimõtet, et

muudatus ei ületaks 10% piiri. Kui hoonestusala kattub ehitusaluse pindalaga, on selle sätte järgi

samuti lubatud 10-protsendiline muudatus esialgsest pindalast. Muudatus võib olla põhjendatud

näiteks energiatõhusate lahenduste rakendamise korral, kus hoonestusala keeramisel on võimalik

saada päikesevalgusest rohkem energiat, aknad on võimalik paigutada lõunasuunas jne.42

Eeltoodust saab järeldada, et kehtiva õiguse kohaselt lubatud 10% piiri hindamise aluseks tuleb

võtta hoonestusala pindala. See on aga rakendamisel põhjustanud probleeme. Nimelt võimaldab

hoonestusala keeramine 10% ulatuses, lähtudes esialgsest hoonestusala pindalast, tegelikkuses vaid

hoonestusala mõnekraadist pööret, mis ei täida sätte esialgset eesmärki saavutada hoone

paigutamise teel energiatõhusam või valgusküllasem lahendus.

Seega jäetakse hoonestusala täpsustamise viiside loetelu endiselt lahtiseks, kuid täpsustatakse, et

hoonestusala ei tohi võrreldes esialgsete näitajatega muutuda rohkem kui 10 protsendi või 10 kraadi

ulatuses. Muudatus tagab õigusselguse ning annab pädevale asutusele rohkem kaalutlusruumi, mil

viisil ettenähtud raamides hoonestusala täpsustamist lubada.

Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse EhS-i § 27 lõike 4 punkti 5.

EhS-i uuringu43 läbiviimisel tehtud intervjuude käigus selgus, et lõikes 4 sätestatud tingimused,

mida võib projekteerimistingimustega täpsustada, on osutunud kohati liiga kitsaks. Probleem

seisneb selles, et mõningates vanemates detailplaneeringutes on väga täpselt sätestatud, millist liiki

rajatist elamu teenindamiseks ehitada võib. Olude ja tehnoloogia muutumisel ei ole sellise rajatise

ehitamine enam otstarbekas või võimalik: näiteks on planeeringutes nimetatud kaugkütet või

ühisveevärki, kuid kui selliseid tehnovõrke enam ei kavandata ning maakütte või puurkaevu

ehitamiseks tuleks tunnistada detailplaneering osaliselt kehtetuks. Sama probleem on olnud

salvkaevu asendamisel puurkaevuga.

41 Seletuskiri planeerimisseaduse eelnõu 571 SE juurde, lk 34. 42 Seletuskiri ehitusseadustiku eelnõu nr SE 555 juurde, lk 55. 43 Sorainen ja Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE 2020. Ehitise elukaare

digitaliseerimiseks kohaldamine II ja III etapp.

26

Seega nähakse eelnõuga ette võimalus detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimustega

muuta vajaduse korral ka maa-alal asuva ehitise teenindamiseks vajaliku rajatise liiki. Rajatis peab

olema mõeldud mingi konkreetse ehitise teenindamiseks, seega ei ole võimalik muuta hoonete

kasutusotstarvet (nt kavandatud elamut teenindavat abihoonet elamuks või eluhoonet

mitteelamuks). Siiski peab pädev isik detailplaneeringut täpsustavate projekteerimistingimuste

andmisel tagama, et ei rikutaks puudutatud isikute omandi- või muid õigusi, sh olulisi

menetluslikke õigusi ega muudetaks detailplaneeringut olemuslikult.

Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse EhS-i § 27 lõike 4 punkti 8.

Planeerimisseaduse § 6 lõike 1 punkti 4 kohaselt on hoonestuslaad piirkonna hoonestusele

iseloomulike tunnuste kogum, mis võib seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete

paiknemises üksteise suhtes või krundil.

Samas on analoogsed tingimused, mille puhul on võimalik detailplaneeringut

projekteerimistingimustega täpsustada, loetletud EhS-i § 27 lõike 4 punktides 1–7. Viidatud

punktides loetletud tingimused on muuhulgas hoonestusala, ehitise kõrguse ja sügavuse,

arhitektuuriliste, ehituslike või kujunduslike tingimuste, ehitist teenindavate ehitise asukoha jms

tingimuste täpsustamine. Lisaks on nähtud ette kriteeriumid, millises ulatuses on võimalik

detailplaneeringut täpsustada, näiteks ei tohi mitmed tingimused muutuda võrreldes esialgse

lahendusega enam kui 10%.

Seetõttu ei ole põhjendatud, et EhS-i § 27 lõike 4 punkt 8 võimaldab täpsustada planeeringuala

hoonestuslaadi, kuna planeerimisseaduses sätestatud hoonestuslaadi legaaldefinitsioon kätkeb

tingimusi, mis sisalduvad sama lõike teistes punktides. Seega jäetakse õigusselguse tagamiseks

EhS-i § 27 lõike 4 punktist 8 välja viide hoonestuslaadile ning sätestatakse üksnes krundijaotuse

täpsustamise võimalus, tingimusel, et ei muutu planeeringualale esialgu antud ehitusõigus.

Krundijaotuse muutmise täpsustamise võimaluse loomine on vajalik sellepärast, et enne

ümberkruntimise toimingut on vaja tagada krundijaotuse vastavus detailplaneeringule. Sellised

projekteerimistingimused annavad aluse maakorraldustoimingule. Projekteerimistingimused

krundijaotuse muudatuseks ei asenda ümberkruntimise taotlust maakorraldamise seaduse mõistes,

st maakorralduslikud toimingud on vaja teha lisaks.

Lisaks seotakse punktis 8 sätestatud detailplaneeringu täpsustamise tingimus lahti ehitusliku

kompleksi mõistest, kuna ehitusliku kompleksi mõiste kasutamisest loobutakse (vt lisaks EhS § 3

lg 3 ja § 60 lg 11 selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 42 muudetakse EhS-i § 29 lõike 2 punkti 4.

Kuivõrd detailplaneeringu täpsustamise võimalus projekteerimistingimustega seotakse lahti

ehitusloakohustusliku hoone ja olulise avaliku huviga rajatise mõistest, on oluline, et punktiga 4

oleks kaetud nii EhS-i §-d 26 ja 27 kui ka muudel seadustikus ettenähtud alustel taotletavad

projekteerimistingimused. Seega viide hoonele ja olulise avaliku huviga rajatisele asendatakse

viitega ehitise mõistele.

Eelnõu § 1 punktiga 43 täiendatakse EhS-i § 35 lõikega 21.

Lõikega 21 antakse TTJA-le pädevus menetleda riigi eriplaneeringu aladel ka ehitusteatise

kohustusega ehitisi. Pädevuse andmine on vajalik, sest vahel tingib riigi eriplaneeringu kohase

ehitise ehitamine näiteks ehitusteatise kohustusega ehitiste püstitamise või ümberehitamise. Sama

paragrahvi lõikes 5 sätestatud erand ei kata kõiki selliseid olukordi, sest vahel selgub mõne ehitise

27

püstitamise või ümberehitamise vajadus alles riigi eriplaneeringu kohase ehitise loamenetluse

käigus ja selleks esitatakse ehitusteatis eraldi. Halduskoormuse seisukohast on taotlejal mõistlikum

suhelda ühe asutusega ning pädeval asutusel on mõistlikum menetleda kõiki riigi eriplaneeringu

kohase ehitise ehitamisega seotud taotlusi. Riigi eriplaneeringu ehitist ja selle ehitamise tõttu teiste

ehitiste ehitamist võiks vaadata kui tervikprojekti ja seega on mõistlik koondada kõik võimalikud

menetlused ühe asutuse pädevusse.

Eelnõu § 1 punktiga 44 muudetakse EhS-i § 35 lõiget 5.

Kehtiva EhS-i seletuskirja kohaselt võib ehitusprojekt sisaldada mitmesuguseid ehitisi – nii

hooneid kui ka rajatisi –, mis võivad olla nii teatise- kui ka ehitusloakohustuslikud. Kui ehitusloa

taotlus sisaldab teatisekohustuslikke ehitisi, loetakse ehitusloa taotluse esitamisega täidetuks

teatise esitamise kohustus.44 Küll aga kantakse ehitusloa taotlusele kantud ehitised ehitisregistrisse

eraldi, lähtudes EhS-i § 60 lõikest 11.

Kehtiva lõike 5 sõnastus on ebaselge ega ole kooskõlas seaduse esialgse mõttega. Ehitusteatise

menetluses peab pädev asutus andma kümne päeva jooksul teada, kas ta soovib alustada

teatisekohustuslike ehitiste täiendavat kontrolli. Kui lisanõudeid esitada ei soovita, kantakse

teatisekohustuslikud ehitised ehitisregistrisse ning ehitusloakohustusliku ehitise puhul jätkatakse

menetlusega.

Kuivõrd ehitusloa taotluses sisalduvate teatisekohustuslike ehitiste korral ei pruugita iga kord uut

kontrolli alustada, ei saa teavituskohustust lugeda täidetuks ehitusloa andmisega, sest see viiks

ehitusteatise kohustusega ehitiste menetluse automaatselt üle ehitusloa menetluse sätetele. Seega

muudetakse sätte sõnastust, et täpsustada õigusselguse huvides sätte esialgset eesmärki, milleks on

võimalus ehitusloa taotlusega esitamisega täita ka ehitusteatise esitamise kohustus. Menetluslikud

reeglid jäävad endiselt mõlemale ehitisele erinevad.

Eelnõu § 1 punktiga 45 muudetakse EhS-i § 37.

Eelnõuga nähakse ette ehitusteatise alusel saadud ehitusõiguse kehtivusaja pikendamine neljale

aastale. Kehtiva § 37 kohaselt võib ehitusteatise alusel teha ehitustöid kahe aasta jooksul

ehitisteatise esitamisest või teatise heakskiitmisest arvates. Kui ehitustöödega alustamine ehitise

omanikust sõltumatutel põhjustel viibib, ei pruugi tööd kavandatud ajaga valmida, mis tähendab,

et teavitamisprotsess tuleb uuesti läbida.45 Praktikas on ilmnenud, et kaks aastat ehitamiseks ei

pruugi olla piisav aeg, eriti kui tegemist on mitme omanikuga ja tekkinud on tsiviilõiguslik vaidlus

või tekib olukord, kus ehitusteatise kohustusega on ehitised, mis ehitatakse valmis viimasena pärast

peamise ehitise valmimist, näiteks piirdeaiad.

Ehitusteatise kehtivuse ajaline piiritlemine on aga vajalik, sest ehitise asukohast tingitud avalik-

õiguslikud piirangud võivad muutuda, mistõttu ehitise ehitamine kavandatud kujul ei pruugi enam

olla lubatud.

Eelnõu § 1 punktiga 46 täiendatakse EhS-i § 39 lõiget 2.

Riigi eriplaneeringu alusel ehitatavat ehitist ja selle ehitamise tõttu teiste ehitiste ehitamist võiks

vaadata kui tervikprojekti ja seega on mõistlik koondada kõik võimalikud loa andmise pädevused

ühe asutuse kätte. Pädevust on vaja laiendada, sest võib ilmneda olukord, milles kohalik

44 Seletuskiri ehitusseadustiku eelnõu nr SE 555 juurde, lk 68 45 Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus. Juuni

2021, lk 30.

28

omavalitsus ja riigiasutus annavad ehitiste kohta erineva tõlgenduse, mis võib seada ohtu riigi

eriplaneeringus käsitletud ehitise ehitamise võimalikkuse. Halduskoormuse seisukohast on

taotlejal mõistlikum suhelda ühe asutusega ning pädeval asutusel on otstarbekam menetleda kõiki

riigi eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega seotud taotlusi. Kui menetletavate ehitiste hulka

satub tavapärases olukorras teise asutuse pädevusse kuuluv ehitis, tuleb see asutus kaasata. Näiteks

kui riigi eriplaneeringu alal on vaja ehitada raudtee rajamise tõttu ümber riigitee, tuleb menetlusse

kaasata Transpordiamet.

Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse EhS-i § 42 lõikeid 7–9, § 44 lõike 1 punkti 6, § 54 lõikeid

7 ja 8, § 55 lõike 1 punkti 8 ja § 120 lõiget 3.

Eeltoodud sätetes asendatakse muudatusega sõna „eelnõu“ sõnaga „taotlus“. Praktikas ei ole

üheselt selge, mida tuleb mõista ehitus- või kasutusloa eelnõu all. EhS-i § 42 lõige 7 sätestab

võimaluse esitada vajaduse korral ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks,

ehitusseadustiku § 54 lõige 6 sätestab võimaluse esitada vajaduse korral kasutusloa taotluse eelnõu

kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ning ehitusseadustiku § 126 lõige 1 sätestab

kohustuse kooskõlastada ehitusloa taotlus. Üksikutel juhtudel on ebaselgus põhjustanud ka

olukordi, milles kooskõlastav asutus on keeldunud ehitus- või kasutusloa taotluse

kooskõlastamisest põhjendusel, et kooskõlastamiseks ei esitanud kavandatava loa eelnõu.

Ehitusseadustiku seletuskirja kohaselt on „eelnõu kooskõlastamise all on mõeldud, et pädev asutus

teeb enne kooskõlastusringi alustamist ära eeltöö. Pädeval asutusel peab endal olema eelnevalt

visioon, kas ehitusluba on üldse võimalik anda. Endapoolne nägemus (eelnõu) võimalikust loast

esitatakse kooskõlastusringile. Esialgses eelnõus peab olema selge, kas ehitis on eelkõige

kooskõlas planeeringuliste nõuetega. Samuti saab pädev asutus anda esialgse hinnangu, kas teisi

õigusaktidest tulenevaid nõudeid on järgitud. Kooskõlastamise mõte ei ole pädeva asutuse eest töö

tegemine, vaid tehtud otsuse eelnõu kontrollimine ja selle heakskiitmine.“.46

Seaduse tasandil ei eristata ehitus- ja kasutusloa menetluses taotluse formaal- ja materiaalõiguslike

nõuete kontrolli. Loa taotluse saamisel hindab pädev asutus, kas täidetud on loataotluse

formaalõiguslikud nõuded, sh kas esinevad taotluse läbi vaatamata tagastamise alused. Kui

loataotluse formaalõiguslikud nõuded on täidetud, algab loataotluse sisuline läbivaatamine.

Loataotluse sisulise läbivaatamise etapis kaasatakse menetlusse asjakohased isikud või asutused.

Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja

efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi

isikutele. See tähendab, et loataotluse sisulisel läbivaatamisel peab pädev asutus tuvastama

loataotluses esinevad puudused ja esitama need taotlejale lahendamiseks korraga. Kui selliste

puuduste kohta, mille tuvastamine oleks olnud võimalik juba loataotluse esmasel sisulisel

läbivaatamisel, esitatakse märkused alles hilisemas menetlusstaadiumis, põhjustab see

ebamõistlikku koormust nii taotlejale kui ka pädevale asutusele ning tagatud ei ole haldusmenetluse

seaduse kohase eesmärgipärasuse põhimõtte järgimine. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et

menetluse sujuvuse ja proportsionaalsuse tagamine on haldusmenetluse läbiviija üks põhikohustusi

(HMS § 3 lg 2 ja § 5 lg 2). Haldusasutus peab võimalikult aegsasti otsustama, milliseid dokumente

ja tõendeid taotlejal menetluse tõrgeteta kulgemiseks esitada tuleb (HMS § 36 lg 1 p 3).47

Ehitusseadustikus sätestatud loa- ja teatisemenetlustes eelnõu koostamine seda põhikohustuse

täitmist ei soosi.

46 Seletuskiri ehitusseadustiku eelnõu nr SE 555 juurde, lk 81. 47 RKHKo, 07.10.2015, 3-3-1-11-15, p 29.

29

Seetõttu on mõistlik, et asjakohased isikud ning asutused kaasatakse loataotluse menetluse sisulisse

läbivaatamisse võimalikult varases staadiumis. Kui loataotluses on vaja kaasatud isikute

märkustest lähtudes teha põhimõttelisi muudatusi, on see varases menetlusstaadiumis oluliselt

vähem koormav kui hilisem loataotluse muutmine, mille kohta on pädev asutus on juba sisulise

otsuse teinud ja eelnõu koostanud. Ehitusloa ning kasutusloa taotlusega esitatakse ka ehitusprojekt.

Väljakujunenud praktika kohaselt vaatab kaasatud isik loataotlusest ja sellega esitatud teabest vaid

osa, mis on vajalik kaasatud isiku pädevusse jäävate asjaolude hindamiseks. Näiteks vaatab

arvamuse avaldamiseks kaasatud naabrimees tõenäoliselt peaasjalikult asendiplaani ja kavandatava

ehitise vaateid, seevastu kooskõlastajana kaasatud Päästeamet vaatab loataotlusega esitatud

ehitusprojekti üksnes tuleohutust puudutavat osa. Seega saab asuda seisukohale, et

ehitusseadustiku väljakujunenud rakenduspraktika on nii pädevatele asutustele kui ka taotlejatele

soodsam, kui kehtivad sätted ette on näinud. Ühtlasi puudub ehitisregistris võimalus loataotluse

eelnõu koostamiseks.

Seega nähakse eelnõuga ette asendada ehitusseadustiku § 42 lõigetes 7–9, § 44 lõike 1 punktis 6,

§ 54 lõigetes 7 ja 8, § 55 lõike 1 punktis 8 sõna „eelnõu“ sõnaga „taotlus“. Kuivõrd muudatus järgib

väljakujunenud praktikat, ei kaasne selle elluviimisega olulist muudatust pädevate asutuste või

kooskõlastajana kaastatud isikute töös.

Eelnõu § 1 punktiga 48 muudetakse EhS-i § 45 lõiget 1.

Lõike 1 sõnastust muudetakse õigusselguse tagamise huvides. Lõike 1 teises lause sõna „kuni“

võib olla eksitav. Esiteks pikeneb ehitusloa kehtivus automaatselt seitsme aastani, kui ehitamisega

on alustatud viie aasta jooksul ehitusloa andmisest arvates. See tähendab, et nimetatud tingimuse

täitmisel ei ole üldjuhul võimalik, et ehitusloa kehtivus pikeneks vähem kui kahe aasta võrra, nagu

sõna „kuni“ viitab. Ehitustöödega alustamise alguseks loetakse hetke, mil alustatakse ehitamisega

EhS-i § 4 lõike 1 mõistes. Sellisteks töödeks ei loeta ehitise mahamärkimist, puude raiet vm

sarnaseid ehitamisele eelnevaid ettevalmistustöid.

Ebaselgeks on jäänud ka EHS-i § 42 lõike 2 punkti 3 ning § 45 teise lause omavaheline koosmõju.

Ehitusseadustiku seletuskirja kohaselt on § 42 lõike 2 punktis 3 sätestatud, et haldusasutus saab

haldusaktis näha ette võimaluse hiljem antud luba muuta, näiteks kui ühele kinnisasjale antakse

mitu ehitusluba, mille reguleerimisalad võivad kattuda. HMS-i kohaselt on tegu muutmisvõimaluse

reserveerimisega haldusaktis.48 Muutmisvõimaluse reserveerimisega ei ole haldusakti hilisem

muutmine sedavõrd koormav. Nimelt piiravad HMS-i §-d 64–70 olulisel määral asutuse võimalusi

muuta või tunnistada kehtestuks juba jõustunud haldusakte. Kui aga loas või muus haldusaktis on

tehtud reservatsioon hilisema muumise kohta, siis ei teki isikutel selleks õiguspärast ootust ning

HMS-i §-des 64–70 kehtestatud piirangud ei rakendu. 49

Vastupidi eeltoodule viitab EhS-i § 45 lõike 1 teine lause haldusakti muutmise võimalusele,

järgides selleks õigusaktides sätestatud korda. Haldusakti kehtetuks tunnistamisele ja muutmisele

kohaldatakse ennekõike haldusmenetluse seaduse §-e 64–70 ning nendele sätetele tuginedes saab

haldusakti kehtetuks tunnistada või muuta sõltumata sellest, kas haldusaktis (ehitusloas) on tehtud

reservatsioon hilisema muumise kohta EHS-i § 42 lõike 2 punkti 3 kohaselt.

48 Seletuskiri ehitusseadustiku eelnõu nr SE 555 juurde, lk 79. 49 Aedmaa, A. Lopman, E. Parrest, N. Pilving, I. Vene, E. Haldusmenetluse käsiraamart. Tartu 2004, lk 270-271.

30

Eelnõu § 1 punktiga 49 täiendatakse EhS-i § 47 lõikega 31.

Muudatusega nähakse ette, et kasutusteatis esitatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametile, kui ehitamise aluseks on riigi eriplaneering või ehitise ehitamine on seotud riigi

eriplaneeringu kohase ehitise ehitamisega. Lisatav säte on analoogne eelnõuga lisatava § 35 lõikega

21 ning täpsemad selgitused on viidatud paragrahvi muudatuse juures.

Eelnõu § 1 punktiga 50 muudetakse EhS-i § 47 lõiget 6.

EhS-i seletuskirja kohaselt ei pea kasutusteatist esitama, kui kasutusloa kohustusliku ehitise

kasutusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille kasutamisest peab teavitama. Säte sisaldab

kontsentratsioonipõhimõtet, mille järgi isikul ei ole kohustust esitada nii teatist kui ka kasutusluba

samal ajal, vaid kasutusloa taotluse esitamisega on nimetatud kohustus täidetud. 50 Kuna kasutusloa

taotluses sisalduvate teatisekohustuslike ehitiste osa ei pruugita iga kord uuesti kontrollida, tuleb

teavituskohustuse esitamine lugeda täidetuks mitte kasutusloa andmisel, vaid kasutusloa taotluse

esitamisel. Vastasel juhul rakendatakse kasutusteatise kohustusega ehitistele automaatselt ehitusloa

menetluse sätteid.

Analoogselt teatise menetlusega tuleb pädeval asutusel anda kümne päeva jooksul teada, kas ta

soovib esitada teatisekohustuslike ehitiste kohta lisanõudeid. Kui lisanõudeid esitada ei soovita,

võib teatisekohustusliku ehitise kasutamisega alustada ning kasutusloakohustusliku ehitise puhul

jätkatakse menetlusega.

Eelnõu § 1 punktiga 51 täiendatakse EhS-i § 48 lõikega 41.

Muudatusega sätestatakse, et ehitusprojekti ja ehitusdokumente ei pea esitama, kui kasutusteatis

esitatakse ainult ehitise kasutusotstarbe muutmiseks. Lõige 41 lisatakse selguse huvides

kasutusteatise sätetele analoogselt kasutusloaga, kuna hoone kasutusotstarvet muudetakse praegu

EHS-i lisa 2 järgi üksnes ehitusteatise esitamise kaudu, eeldusel, et ehitise nõuetele vastavuse

tagamiseks ei ole vaja teha ehitustöid, mis on loa- või teatisekohustuslikud.

Eelnõu § 1 punktiga 52 tunnistatakse EhS-i § 50 lõige 6 kehtetuks.

Ehitusseadustiku seletuskirja kohaselt on §-s 50 sätestatud erinevus ehitusloa menetlusest, kus

ehitusluba antakse ehitisele või ehitistele, seejuures ei ole oluline, mitut ehitist ehitusloa taotlus

sisaldab. Erandi loomise kohta selgitab EhS-i seletuskiri, et kuna igal ehitisel võib olla erinev

kasutusotstarve, näiteks elamu, abihoone jne, ning nende kasutamise nõuded on erinevad, tuleb

kasutusluba anda iga ehitise kohta eraldi.51

Tänapäeval ei ole nimetatud erisuse sätestamine tänu ehitisregistri tehnilistele lahendustele enam

põhjendatud ning võib enamikel juhtudel tekitada juurde halduskoormust. Ehitisregistri tehnilised

lahendused võimaldavad korraga käsitleda mitut ehitist samal kasutusloal ka juhul, kui neil ehitistel

on erinev kasutusotstarve ja vajavad seetõttu erinevaid nõudeid ja tingimusi. Nii ei ole vaja igale

ehitisele eraldi kasutusluba anda. Väga mahukate, mitmekümneid ehitisi hõlmavate menetluste

puhul on eraldi kasutuslubade väljaandmine koormav. Eriti ilmekalt avaldub see joonrajatiste

ehitamisel, näiteks raudteelõigu ehitamiseks antud ehitusluba võib sisaldada üle saja ehitise. Ka ei

ole väikesemate menetluste korral alati tarvis eraldi lisanõudeid ehitistele määrata, mistõttu antakse

praegu samasisuliste nõuetega erinevad kasutusload vaid seetõttu, et ehitistele ei saa anda välja

ühte luba. Praegu on ehitisregistris ehitusluba võimalik anda kõikide menetluses osalevate ehitiste

kohta korraga või eraldi. Ka ehitusloaga võib olla vaja kehtestada ehitistele erinevaid nõudeid (nt

50 Seletuskiri ehitusseadustiku eelnõu nr SE 555 juurde, lk 91. 51 Ibid., lk 96.

31

tingimused ehitamisele, uuringutele vm). Need ehitised kantakse kõik eraldi registrisse ja nende

ehitiste ehitusloale on juurdepääs sõltumata sellest, kas ehitised on loal eraldi või koos. Kui mahuka

menetluse jooksul on siiski vajadus anda kasutuslube eri aegadel erinevatele ehitistele, on see

tehniliselt EHR-is võimalik, analoogselt ehituslubadega. Muudatusettepanek juhindub ka EHS-i

§ 60 lõike 11 muudatusettepanekust, mille kohasel võib funktsionaalselt koos toimivaid ehitisi

käsitleda ühes EhS-is sätestatud teatise- ja loamenetluses, kuid ehitisregistrisse kantakse iga ehitis

eraldi.

Muudatus ei kohusta pädevaid asutusi funktsionaalselt koostoimivaid ehitisi ühes teatise- ja

loamenetluses menetlema, vaid loob selleks võimaluse, nagu sõnast „võib“ saab järeldada.

Eelnõu § 1 punktiga 53 täiendatakse EhS-i § 51 lõiget 2.

Muudatused lõikes 2 on analoogsed eelnõuga lisatava kasutusteatise sättega – § 47 lõikega 31.

Täpsemaid selgitusi saab vaadata viidatud paragrahvi muudatuse juurest.

Eelnõu § 1 punktiga 54 täiendatakse EhS-i § 52 lõikega 31.

Lisaks õigusaktides sätestatud kohustuslikele ehitusprojekti ekspertiisi koostamise juhtudele võib

ehitusprojekti ekspertiisi koostamise kohustus tuleneda ka ehitusloa kõrvaltingimusest. Kui

ehitusprojekti ekspertiis on koostatud pärast ehitusloa andmist, tuleb ehitusprojekti ekspertiis

esitada koos kasutusloa taotlusega.

Eelnõu § 1 punktiga 55 täiendatakse EhS-i § 53.

EhS-i § 53 lõike 1 viimast lauset täiendatakse õigusselguse huvides sõnadega „ja see puudub“.

Kehtiv sõnastus võimaldab viidatud lauset tõlgendada selliselt, et pädeval asutusel on õigus taotlus

läbi vaatamata tagastada juhul, kui ehitusloa olemasolu oli nõutav, kuid sealjuures pole isegi

oluline, kas ehitusluba tegelikkuses anti või mitte, vaid oluline on ainult see, kas EhS-i lisa 1

sisaldab ehitusloa nõuet. Seetõttu täpsustatakse sättes, et kasutusloa andmine on ennekõike

võimatu, kui ehitise ehitamiseks oli nõutav teatise või loa olemasolu ning see puudub.

Eelnõu § 1 punktiga 56 muudetakse EhS-i § 56 lõiget 6.

Lõikest 6 jäetakse välja sõna „eelnõu“. Vaata muudatuse selgitust § 42 lõike 7 muudatuse seletuse

juurest.

Eelnõu § 1 punktiga 57 täiendatakse EhS-i § 60 lõikega 11.

Eelnõukohase muudatusega sätestatakse, et funktsionaalselt koos toimivaid ehitisi võib käsitleda

samas käesolevas seadustikus sätestatud teatise- ja loamenetlustes, kuid ehitisregistrisse kantakse

iga ehitis eraldi. Ehitusseadustiku VTK kohaselt on ehitise kompleksi reeglid kaotanud oma

tähenduse ja tekitavad loamenetluses pigem arusaamatusi.52 VTK ettepaneku kohaselt tuleks

ehitusliku kompleksi reguleerimisest loobuda. Eelnõu võtab ettepanekut arvesse osaliselt.

Eelnõuga loobutakse praktikas arusaamatusi tekitanud ehitusliku kompleksi mõiste kasutamisest,

kuid säilitatakse võimalus funktsionaalselt koostoimivaid ehitisi menetleda ühe teatise või loaga.

Funktsionaalselt koos toimivate ehitistena saab mõista ennekõike ehitisi, mis teenivad koos ühte

eesmärki, näiteks nn põhiehitis (nt elamu või ärihoone) ja seda teenindavad ehitised

(kommunikatsioonid, ligipääsutee jms) või joonrajatised oma toimimiseks vajaliku taristuga.

Funktsionaalselt koos toimivateks ehitisteks ei saa aga pidada kõiki planeeringualale kavandatud

52 Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus. Juuni

2021, lk 10

32

ehitisi, mis võivad hoonestuslaadilt moodustada küll tervikliku lahenduse, kuid tavaliselt ei

moodusta funktsionaalselt koos toimivaid ehitisi, mis oleksid üksteisest sõltuvad. Näiteks

elamualal on iga elamu kavandatud omaette kinnistule iseseisvalt funktsioneerimiseks, need on

kavandatud rajada sõltumatult teistest elamutest ning seega ei ole tegemist funktsionaalselt

koostoimivate ehitistega.

Ehitusliku kompleksi mõistel on tähendus üksnes loamenetluste juures.53 Seega on tegemist

formaalõigusliku sättega, mis lihtsustab teatise või loa menetlemist olukorras, milles ehitise

toimivuse tagamiseks ehitatakse mitu ehitist, mis iseseisvalt nõuaksid teatise või loa taotluse

esitamist, näiteks elektri-, vee- või gaasivarustus hoonele. Kuna selline lahendus ei ole

halduskoormuse seisukohast mõistlik, võib kõiki ühe projekti alusel ehitatavaid ja funktsionaalselt

koos toimivaid ehitisi käsitleda koos ühes teatises või loas.

Eeltoodust hoolimata antakse kõikidele projektis sisalduvatele eraldiseisvatele ehitistele ülevaate

saamiseks ehitisregistris (EHR) unikaalne identifikaator. Teatise või loataotluse esitamisel tuleb

eraldi sisestada kõik teavitus- ja loakohustuslikud ehitised, mis kantakse EHR-i eraldi ehitistena.

EHR-i tehnilised lahendused võimaldavad korraga mitut ehitist sisaldava teatise heaks kiita või

anda loa kõikidele projektis sisalduvatele ehitistele ja need registrisse kanda.

Ühes teatises või loas menetletavate ehitiste eraldi ehitisregistrisse kandmine on lisaks oluline

tulevikuvaates, kui esineb vajadus ehitis ümber ehitada või lammutada funktsionaalselt koos

toimivatest ehitistest vaid mõned. Kui funktsionaalselt koos toimivad ehitised oleksid seotud ühe

ehitisena, võib see hiljem kaasa tuua peamise ehitise kohase menetluse, mis võib olla rangem (nt

ehitusteatise asemel ehitusluba), kui ehitisele iseseisvalt nõutud oleks. Näitena tuleb konkreetse

ehitise edasisel ümberehitamisel, laiendamisel või osa asendamisel vaadata juba konkreetse ehitise

kohta käivat menetlemise liiki (nt reoveepuhasti osa asendamisel samaväärsega tuleb esitada

ehitusteatis).

Eelnõu § 1 punktiga 58 täiendatakse EhS § 71 lõiget 1.

Eelnõuga täpsustakse avalikult kasutatava tee kaitsevööndi ulatust. Avalikult kasutatavale teele

kohalduvad EhS §-s 70 sätestatud ehitise kaitsevööndi üldsätted ning §-des 71 ja 72 tuuakse välja

avalikult kasutatava tee kaitsevööndi lisatingimused. Avalikult kasutatava tee kaitsevööndi ulatust

laiendatakse ka tee alla. Sellega ühtlustatakse kaitsevööndi ulatus sarnaselt teiste ehitistega (§ 70

lg 1). Teealuse maa-ala kaitse tagab tee püsivuse ja ohutuse.

Eelnõu § 1 punktiga 59 muudetakse EhS-i § 71 lõikeid 2 ja 3.

Lõigetest 2 ja 3 sõnastust täpsustatakse ja jäetakse välja sõna „kuni“, kuna rakendamisel on see

sõna tekitanud segadust. Lõigetes sätestatud kaitsevööndi ulatus on vaikimisi kehtiv kaitsevöönd,

mida on võimalik kooskõlas lõigetes esitatud nõuetega suurendada või vähendada. Sõna „kuni“

viitab sellele, et kaitsevöönd vajab teeomaniku igakordset kaalutlemist ja põhjendamist, kuigi see

ei ole vajalik.

Lisaks jäetakse lõikest 2 välja ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu nimetatud maantee ning

asendatakse see § 92 lõikes 9 nimetatud üleeuroopalisse teedevõrku kuuluva teega, mis on Euroopa

53 Sorainen ja Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE 2020. Ehitise elukaare

digitaliseerimiseks kohaldamine II ja III etapp, lk 59.

33

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2024/1679 nimetatud Eesti territooriumil asuv tee.

Muudatusega luuakse vajalik õigusselgus.

Eelnõu § 1 punktiga 60 täiendatakse EhS-i § 71 lõigetega 4 ja 5.

Lõikega 4 sätestatakse kõnnitee, jalgtee, jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee (edaspidi

kergliiklustee) kaitsevööndi laius, kui kaitsevöönd on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Seni

oli see seadusega sisuliselt reguleerimata. Tee kaitsevöönd on avalikult kasutataval teel (lg 1), kuid

seda arvestatakse äärmise sõiduraja servast (lg-d 2 ja 3). Kuna kergliiklusteel puuduvad sõidurajad

ja sõidutee, seega puudub ka selgus, kas kergliiklusteel on kaitsevöönd ja mis on selle ulatus.

Arutelude käigus on leitud, et kergliiklusteele ei ole otstarbekas kehtestada kaitsevööndit, kuna

tavaliselt asub kergliiklustee maantee või tänava sõidutee kaitsevööndis ning sellega on tee kaitse

tagatud. Samas järjest enam eelistatakse säästlikumaid liikumisviise ning kergliiklusteede

kasutajate arv on suurenemas, mistõttu planeeritakse ja rajatakse üha enam kergliiklusteid

piirkondadesse, kus sõidutee puudub. Seega tuleb kaitsevööndi vajadus näha ette planeeringute

etapis ning säte lisada ka kergliiklusteele (lg 4), sest see on ohutust silmas pidades vajalik näiteks

nähtavuskolmnurga nõuete tagamiseks eri teede lõikumisel (määruse nr 71 „Tee projekteerimise

normid“ § 50), erinevate liiklejate gabariitide arvestamiseks (nt nn kastirattad, jalgrataste

järelkärud jms), valgustuspostide ja nende tehnovõrkude rajamiseks ning korrashoiu korraldamise

tagamiseks.

Üld- või detailplaneeringuga saab kergliiklustee kaitsevööndi laiuseks kehtestada 15 meetrit.

Mõiste „kergliiklustee“ sisustatakse liiklusseaduses defineeritud mõistetega, s.o kõnnitee, jalgtee,

jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee.

Lisaks on rakenduspraktikas probleemseks osutunud tänava kaitsevööndi vähendamise

võimalused. Kui lõike 2 kolmas lause lubab maantee kaitsevööndi laiust vähendada, siis tänavate

(asulasiseste teede) korral lõikes 3 seda ei mainita. Samas on teeomanikud teatud juhtudel soovinud

vähendada tänava (asulasisese tee) kaitsevööndit, leevendades sellega tee kaitsevööndiga

kaasnevaid piiranguid. Olukorras, kus tee kaitsevööndi vähendamine on kaitsevööndi eesmärki

arvestades võimalik ja otstarbekas, tuleb tekitada selleks vajalik seaduslik alus ja vähendada tee

kaitsevööndist tingitud ebasoovitud mõju. Seega tagatakse lõikega 5 tee omanikule ka õigus

planeeringu koostamise käigus teede kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada näiteks

olemasoleva asustuse, maa kasutusotstarbe jms põhjal.

Eelnõu § 1 punktiga 61 muudetakse EhS-i § 72 lõike 1 punkti 1.

Eelnõuga täiendatakse ja täpsustatakse avalikult kasutatava tee kaitsevööndis teeomaniku

nõusolekuta (üldsäte § 70 lõige 3) tehtavaid töid. Tee kaitsevööndis on kehtiva § 72 lõike 1 punkti

1 kohaselt keelatud paigaldada liiklejat häirivat valgusseadet või teabe- ja reklaamivahendit tee

kaitsevööndi alale. Reklaamivahendi paigaldamine tee kaitsevööndisse on reguleeritud

liiklusseaduse (LS) §-s 53. Kui EhS sisaldab üldist piirangut tee kaitsevööndi alale reklaami

paigaldamisel ning annab teeomanikule suure kaalutlusõiguse, siis LS-is on sätestatud oluliselt

üksikasjalikumad ja seega praktilisemad nõuded reklaami paigaldamiseks (nt on reguleeritud

reklaami paigaldamise eeldused ja reklaami paigutamise nõuded tee suhtes). Seega oleks

otstarbekas lisada EhS-i § 72 lõike 1 punkti 1 viide muudele õigusaktidele (eelkõige LS-i §-le 53),

mis tagab normi terviklikkuse ja selguse ning piiritleb teeomaniku kaalutlusõigust. Lisaks

võimaldab see pädeval asutusel teha nende nõuete üle riiklikku järelevalvet EhS-i § 130 alusel

(kaitsevööndi nõuete täitmise kontrollimine).

34

Eelnõu § 1 punktiga 62 muudetakse EhS-i § 72 lõike 1 punkti 4.

Seni on keelatud olnud tee kaitsevööndis lageraie tegemine, mis oli varem seotud vajadusega

tagada loodulikud tuisutõkked. Praegu on olemas ajakohasemad tehnoloogiad tuisuvaalude

tekkimise vältimiseks ja lume tõrjumiseks ning seetõttu ei ole lageraiet vaja teekaitsevööndis

keelata. Lisaks, kui muul osal kinnistust on tehtud lageraie ja kaitsevööndisse jäävad tuultele

avatud üksikud puud, võivad need kujutada liiklusele suurt ohtu. Küll aga on liiklusele ohtlik

metsamaterjali ladustamine ja töötlemine teekaitsevööndis, mistõttu tehakse punktis 4 asjakohane

muudatus.

Eelnõu § 1 punktiga 63 muudetakse EhS-i § 72 lõike 1 punkti 5.

Punktis 5 täpsustakse, et keelatud on kõik veerežiimi muutust põhjustavad tööd, mitte ainult

maaparandustööd. Sagenenud on olukorrad, kus tee kaitsevööndis või selle piiril on kavandatud

kinnisvaraarendusi, mille rajamisel juhitakse vesi (nt torud, kraavid, kalded jms) teekraavidesse ja

mille hulk mõjutab oluliselt tee püsivust, kandevõimet ja seisukorda. Sätte eesmärk on tagada, et

teeomaniku nõusolekuta ei kavandataks ega ka suunataks vett juurde teeäärsetesse kraavidesse, mis

on projekteeritud kindla hulga vee vastuvõtmiseks ja ärajuhtimiseks. Teeomaniku nõusoleku

saamise kohustus võimaldab hinnata teekraavide ja -truupide vee vastuvõtuvõimet ning vajaduse

korral rajada kinnisvaraarendustele juurde vee ärajuhtimissüsteeme.

Eelnõu § 1 punktiga 64 täiendatakse EhS-i § 72 lõiget 1 punktiga 6.

Punktiga 6 sätestatakse, et rahvusvaheliste teede teekaitsevööndisse on keelatud paigaldada

müügipunkte ja muid ajutisi teeninduskohti. Täiendus on vajalik, kuna probleemiks on osutunud

teele ja ümbritsevale alale teeomanikuga kooskõlastamata ajutiselt püstitatavad müügipunktid,

mille asukoha valik ja liiklusohutuse tagamiseks vajalikud meetmed on samuti teeomanikuga

kooskõlastamata. Tavaliselt häirivad sellised müügipunktid liiklust (eriti suurtel rahvusvahelise

liiklusega maanteedel) ning tihtipeale kujutavad otsest ohtu, kuna pole tagatud peatus- ja

parkimiskohad, nende eelnev nähtavus, puuduvad vajalikud liiklusmärgid ning ohutu võimalus

manööverdamiseks. Kui sellised müügipunktid paigutatakse otse transpordimaale, on teeomanikul

kui maa valitsejal olemas võimalus sekkuda ja vajaduse korral ohtu tõrjuda. Kui selliseid punktid

asuvad väljaspool transpordimaad, siis teeomanikul puudub seaduslik alus sekkumiseks.

Leevendamaks seda probleemi täiendatakse loetelu uue punktiga selliselt, et rahvusvaheliste teede

teekaitsevööndisse on keelatud paigaldada müügipunkte ja muid ajutisi teeninduskohti, mis

ohustavad liiklust.

Eelnõu § 1 punktiga 65 muudetakse EhS-i § 72 lõiget 2.

Sätte esimese lause sõnastust täpsustatakse, sätestades istandiku, puu ja põõsa kohta ühise nimetaja

„taimestik“ ja lisatakse objekt (nt pargitud veok, ladustatud materjal vms). Sõna „rajatis“

asendatakse sõnaga ehitis, mis on laiem mõiste. Muudatus on vajalik, sest esinenud on olukordi,

kus tee kaitsevööndisse on püstitud ehitusloa ja ehitusteatise kohustuseta ehitisi, näiteks

kasvuhoone, puukuur, piirdeaed, mis piiravad teel liiklemisel nähtavust või takistavad tee

korrashoiutöid. Tee korrashoiutööde ja seire käigus tuvastatud nähtavust piirav ja liiklust ohustav

taimestik, objekt või kaitsevööndisse ehitatud kasvuhoone, puukuur, aed või mõni muu

planeeringule mittevastav või teeomaniku nõusolekuta püstitatud ehitis palutakse kinnisasja

omanikul eemaldada. Kui kinnisasja omanik sellest keeldub või kinnisasja omanik ei asu püsivalt

Eestis või ei vasta teavitustele, on tee omanikul õigus nähtavust piirav ja liiklusele ohtlik taimestik,

objekt või ehitis kõrvaldada.

35

Eelnõu § 1 punktiga 66 muudetakse EhS-i § 73 lõiget 2.

Lõikes 2 täpsustatakse ja täiendatakse tegevuste loetelu, mis on raudtee kaitsevööndis keelatud.

EhS-i § 70 lõike 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda

kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Raudtee

kaitsevööndis tuleb ohutuse huvides keelata rohkem tegevusi, kui on EhS-i § 70 lõikes 2 nimetatud.

Praegu on nendeks tegevusteks vaja lisaks omaniku nõusolekule ka Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) nõusolekut. Selline topelt nõusoleku süsteem tekitab praktikas

segadust, sest tänu sõnastusele on levinud arvamus, et vaid raudtee rajatiste kaitsevööndis saab

kaitsevööndiga ehitise omanik lubada teatud keelatud tegevusi. Tegelikkuses aga kohaldub

üldnorm siiski kõigile kaitsevööndiga rajatistele.

Eelnõu § 1 punktiga 67 tunnistatakse EhS-i § 73 lõige 3 kehtetuks.

Üldjoontes nõusolekud kattuvad ja esmajärjekorras teab siiski kaitsevööndiga ehitise omanik,

millised tegevused, kus ja millal seda ehitist ohustada võivad. Seetõttu on loobutud raudtee rajatise

kaitsevööndi korral veel ka TTJA-lt nõusoleku küsimisest ja piisab vaid üldosas sätestatud

kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekust.

Eelnõu § 1 punktiga 68 muudetakse EhS-i § 73 lõiget 4.

Muudatusega sätestatakse, et enne § 70 lõikes 3 nimetatud nõusoleku andmist on raudtee omanikul

õigus põhjendatud juhul nõuda nõusoleku taotlejalt riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi

koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele.

Muudatus on tingitud topelt nõusoleku kohustuse kaotamisest.

Eelnõu § 1 punktiga 69 muudetakse EhS-i § 80 lõike 3 punkti 1.

EhS-is kasutatav lifti termin ei ole üheselt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis

2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(OJ L 96, 29/03/2014, lk 251—308; edaspidi liftidirektiiv) esitatud terminiga. EhS-is kasutatav

termin pärineb varem kehtinud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 95/16/EÜ lifte

käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mille kohaselt lift on seade, mis

teenindab kindlaid korruste tasapindu ja millel on piki jäiku, horisontaali suhtes üle 15-kraadise

kaldega juhikuid liikuv liftikabiin ning mis on mõeldud inimeste, kaupade ning ainult kaupade, kui

kabiin on ligipääsetav (st inimene saab sellesse siseneda ilma raskusteta) ja varustatud liftikabiinis

paiknevate või kabiinis oleva inimese haardeulatuses olevate juhtimispidemetega transportimiseks.

Liftidirektiivi kohaselt on lift aga tõstevahend, mis liigub kindlate tasapindade vahel ja millel on

piki jäiku, horisontaali suhtes üle 15-kraadise kaldega juhikuid liikuv kandur, või tõstevahend, mis

liigub kindlal suunal ka siis, kui see ei liigu piki jäiku juhikuid. Iseenesest ei ole liftil võimalik

liikuda teisiti, kui vertikaalselt või üle 15-kraadise kaldega nurga all.

Lifti kasutamisel on lifti kaldenurgast olulisem lifti tõstekõrgus, millega on seotud auditikohustus.

Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 2

lõike 1 punkti 3 kohaselt peab üldjuhul eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa kõrgus olema

vähemalt 2,5 m, ühe korteriga elamu puhul vähemalt 2,3 m.

Võttes arvesse eeltoodut ja seda, et liftide hulka kuuluvad ka eritüüpi liftid, nagu invaliftid, teeme

õigusselguse huvides ettepaneku asendada nõue lifti üle 15-kraadine kaldenurk, mis on iseenesest

mõistetav, lifti tõstekõrgusega 2,5 m. Tõstekõrgus 2,5 m on kooskõlas ka auditikohustuse nõudega

ja ei lähe vastuollu eluruumi kõrgusega.

36

Eelnõu § 1 punktiga 70 muudetakse EhS-i § 83 lõiget 2.

EhS § 83 lõikes 2 sätestatakse, et projekteerimistingimusi ei anta, kui § 83 lõikes 1 nimetatud

ehitise ehitamise näeb ette detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Nii

eriplaneering, detailplaneering kui ka projekteerimistingimused näevad ette põhimõttelised

tingimused ehitise kavandamiseks. Kui ehitamise tingimused sisalduvad planeeringus, on

põhjendamatu nõuda sama ehitise ehitusprojekti koostamiseks ka projekteerimistingimusi.

Eeldusel, et planeeringumenetluses on osalised kaasatud korrektselt, ei ole selline dubleeriv

menetlus halduskoormuse seisukohast mõistlik ega ka vajalik.

Ka Riigikohus on leidnud, et sätte sõnastuses on ilmselge viga. Sellise sõnastuse korral satub sätte

esimene alternatiiv vastuollu sama paragrahvi esimese lõike punktidega 1 ja 2 ning muudab

mõttetuks sätte teise alternatiivi. Sestap tuleb EhS § 83 lg-t 2 tõlgendada nii, et

projekteerimistingimused ei ole nõutavad liini ja elektripaigaldise ehitamiseks juhul, kui nende

ehitamise näeb ette detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Sellist

järeldust toetab nii EhS § 83 lg 1 p 2 ja lg 2 süstemaatiline kui ka tekkelooline (vt ehitusseadustiku

eelnõu seletuskiri 555 SE, lk-d 123-124) tõlgendus.54

Seetõttu nähakse eelnõuga ette, et juhul, kui ehitamist on planeeringus käsitletud, ei ole

projekteerimistingimusi tarvis koostada.

Eelnõu § 1 punktiga 71 tunnistatakse EhS-i § 85 lõige 2 kehtetuks.

Muudatusega tunnistatakse kehtetuks säte, mis nägi ette, et lifti kasutusele võtmisele eelnevat

auditit asendab toote nõuetele vastavuse seaduse kohane vastavushindamine ning § 85 lõikes 1

nimetatud kasutuseelse auditi järeldusotsust asendab vastavushindamise alusel koostatud lifti tootja

vastavusdeklaratsioon. Säte tunnistatakse kehtetuks, sest seadme ohutuse seadus (SeOS § 9) nõuab

tõsteseadmetele enne kasutusele võttu auditit. Vastavushindamine ja vastavusdeklaratsioon

kinnitavad toote nõuetele vastavust, mitte toote, siin lifti, kasutusele võtmise nõuetele vastavust ja

sobivust konkreetses hoones. Seega ei saa anda hoonele või rajatisele kasutusluba, kui osa sellest

ehitisest vajab täiendavat kontrolli ja sellekohast dokumenti (auditit).

Eelnõu § 1 punktiga 72 täiendatakse EhS-i § 91 lõiget 1.

Lõiget 1 täiendatakse ja täpsustatakse, et 11. peatükis käsitletud nõuetest kohalduvad metsateele

vaid EhS §-s 93 sätestatud nõuded, kuna peatükk käsitleb ka metsateid, mis võivad olla küll

avalikult kasutatavad teed, kuid millele avalikult kasutatavale või avalikkusele ligipääsetavale

erateele kehtestatud nõuded ei kohaldu.

Eelnõu § 1 punktiga 73 muudetakse EhS-i § 91 lõiget 2.

Lõige 2 muudatuse kohaselt võib tee ehitamisel, projekteerimisel, korrashoiul ja nendega seotud

tegevuste puhul kohaldada ehitisregistri kohta sätestatut. Seni kehtinud lõike 2 sõnastus seda ei

võimaldanud ning tuleb teedevaldkonnas tuli loamenetlus teha teeomaniku enda haldussüsteemis

ning haldusaktid avaldada dokumendiregistris. Muudatusega võimaldatakse edaspidi

teedevaldkonnas valmistuda loamenetluseks ehitisregistri keskkonna kaudu, kuid see ei ole

kohustus. Muudatusega tehakse ehitisregistri kasutamine vabatahtlikuks, st iga teeomanik saab

otsustada, mis keskkonnas ja mil viisil lube menetleda. Lähitulevikus kaalutakse korra muutmist

54 RKHKo 3-20-2291, 30.12.2024, p 16

37

selliselt, et ehitisregister oleks teedevaldkonnas ainuke menetluskeskkond sarnaselt muu

ehitusvaldkonnaga. Ehitisregistri keskkond tagab teeomanikule mugavuse, funktsionaalsuse ning

läbipaistvuse loamenetluses ning paljud teeomanikud on seetõttu väljendanud soovi seda

igapäevategevuses kasutusele võtta. Ehitisregistril on olemas vajalik võimekus ja funktsioon, kuid

muudatus eeldab ehitisregistri mõningast arendust. Registri kasutusele võttu ei tehta kohe

kohustuslikuks, sest kõigepealt on tarvis testida teede menetlemist registris.

Eelnõu § 1 punktiga 74 tunnistatakse kehtetuks EhS-i § 92 lõiked 6 ja 7.

Lõige 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna eelnõus täpsustatakse riigitee mõistet ning kehtestatakse

riigitee põhitunnused. Lõige 7 tunnistatakse kehtetuks, kuna eelnõus täpsustatakse kohaliku tee

mõistet. Seetõttu lisatakse seadustikku §-d 921 ja 922.

Eelnõu § 1 punktiga 75 muudetakse EhS-i § 92 lõiget 9.

Lõikes 9 ajakohastatakse viidet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele55, kuna määrust, milles

käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta, muudeti ning

tunnistati kehtetuks senine määrus (EL) nr 1315/2013.

Eelnõu § 1 punktiga 76 muudetakse EhS-i § 92 lõiget 10.

Lõikest 10 jäetakse välja volitusnorm tee koosseisu kuuluvate rajatiste loetelu ja riigiteede

nimekirja kehtestamiseks, kuna riigiteede nimekirja ja tee koosseisu kuuluvate rajatiste loetelu

kehtestamine volitatakse Transpordiametile (vt § 921 selgitust).

Määrusega (EÜ) nr 2024/1679 on üleeuroopalise teedevõrgu teed esitatud linnade ja sihtpunktide

täpsusega ning ei käsitle marsruutide paiknemist linnade ja asulate sees. Seega on üleeuroopalise

teedevõrgu teede asukohad asulates õigusakti või muu õigusi ja kohustusi kehtestava dokumendiga

määramata. Arvestama peab, et üleeuroopalise teedevõrgu teed on tavaliselt suure liikluskoormuse

ja funktsionaalse tähtsusega maanteed või magistraaltänavad, millele on kehtestatud erinõuded (nt

EhS-i §-s 102 on kehtestatud täiendavad liiklusohutusmeetmed üleeuroopalisel teedevõrgul).

Üleeuroopalise teedevõrgu teede arendamisel on võimalik kasutada ka Euroopa Liidu erinevaid

rahastamisallikaid. Kuna tegemist on üleeuroopalise teedevõrgu teedega, siis nende asukohad ja

nende kohta kättesaadava teabe olemasolu on väga oluline rahvusvahelisele liiklusele ning samuti

ka muudele liiklejatele. Seetõttu on nende teede asukohtade kindlaksmääramine ja selleks vajaliku

õigusselguse tagamine väga oluline. Üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohti on üritatud asulates

määrata „Transpordi Arengukavas“, kuid valdkonna arengut suunav strateegiline dokument ei ole

õigusnorm ega ole võimeline tagama vajalikku läbipaistvat menetlusprotseduuri.

Eelnõu § 1 punktiga 77 täiendatakse EhS-i §-dega 921 ja 922 .

Seadustikku täiendatakse uute paragrahvidega, millega täpsustatakse riigitee ja kohaliku tee

mõisteid ning sätestatakse riigitee põhitunnused.

Riigitee mõiste täpsustamine on vajalik, kuna riigitee mõiste on kaotanud seose riigiteede

nimekirjaga, mistõttu on võimalik asuda seisukohale, et riigitee on igasugune riigimaal paiknev tee

ja teeomaniku ülesandeid täidab nendel teedel Transpordiamet. Seadustikus kasutatud mõiste

„riigitee“ peab sisaldama vaid neid riigiteid, mille riik on määranud avalikuks kasutamiseks (st

kantud riigiteede nimekirja) ja mis on üle antud Transpordiameti valdusesse. Kõik muud riigile

55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2024/1679, milles käsitletakse liidu suuniseid üleeuroopalise

transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi (EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ja

tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 (ELT L, 2024/1679, 28.6.2024)

38

kuuluvad teed ei ole riigiteed ega avalikult kasutatavad teed ehitusseadustiku tähenduses. Selliseid

teid käsitatakse riigile kuuluvate erateedena ja neile kohalduvad vaid ehitusseadustiku üldosa

nõuded.

Riigiteena ei käsitata iga teed, mis asub riigimaal. Praegu kehtivat seaduse sätet on ekslikult

tõlgendatud ka nii, et riigitee on iga tee, mis asub riigile kuuluval kinnistul, ja sellest lähtudes

eeldatakse, et Transpordiamet täidab selle tee suhtes omaniku ülesandeid. Eri riigiasutuste ja

organisatsioonidele kuuluvatel kinnistutel asuvad teed aga ei täida transpordiühenduste tähenduses

riigitee ülesannet ega kuulu avalikult kasutatavate teede hulka. Näiteks, Kaitseministeeriumi,

Põllumajandus-ja Regionaalministeeriumi või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisala kinnistutel asuvad ligipääsuteed. Sellised teed kuuluvad küll riigile, ent neil puudub

avalikult kasutatava riigitee funktsioon. Selliste teede omaniku ülesandeid täidab konkreetne

riigivara valitsejaks määratud institutsioon, kui omanikukohustusi ei ole seatud kolmandale

poolele. Riigitee mõiste täpsustamisel puudub nii halduslik kui ka rahaline mõju, kuid see tagab

õigusselguse ja hoiab ära väärtõlgendused.

Lõikes 2 sätestatakse, et riigiteeks määramise aluseks on riigi teedevõrgu terviklik toimimine ja

teehoiu korraldamine. Tuginedes halduspraktikale (Tallinna Ringkonnakohus haldusasja nr 3-15-

1425 p 18), sätestatakse riigiteeks määramise põhitunnused.

Riigitee kulgeb optimaalsel marsruudil, st riigitee funktsiooni ühenduste tagamisel ei dubleerita

mööda mitmeid marsruute. Samuti ei arvestata riigitee tunnuste kindlaksmääramisel ajutiselt

esineda võivaid olukordi. Riigitee teenindab olulises osas transiitliiklust. Riigile võib kuuluda

vähese transiitliiklusega tee, kui teel on selge ja ülekaalukas riigitee funktsioon ühenduse tagamisel

ning tee paikneb hajaasustusega alas.

Riigitee on valdavalt asulaväline tee. Riigile võib erandina kuuluda tiheasustusalas paiknev tee, kui

tee täidab olulist riigitee funktsiooni ühenduse tagamisel, teel on olulises osas transiitliiklust ning

riigitee ei riiva ebaproportsionaalselt omavalitsuse autonoomiat.

Arvestades konkreetseid erijuhtumeid, tuleb vajaduse korral arvesse võtta ka tee ehitus-tehnilised

lahendused (sh tehnovõrkudega kaasnevad mõjud), maa-ala käsitlevad planeeringud ja

arengukavad (eelkõige omavalitsuste koostatud) ning otstarbeka teehoiu ja liikluse korraldamise

võimalused.

Normis sisalduvas loetelus on kasutatud sõna „eelkõige“, sest nimetatud on põhilised kriteeriumid.

Teel võib esineda ka teisi kriteeriume, et määrata tee riigiteeks avalikes huvides.

Lõikes 3 sätestatakse, et riigiteede nimekirja tee liikide kaupa kehtestab Transpordiamet

peadirektori käskkirjaga. EhS-i § 92 lõige 10 nägi ette volitusnormi ministri määruse vormis

riigiteede nimekirja kehtestamiseks. Määruse eesmärk on määrata avalikult kasutatavad riigiteed

ning eristada need muudest riigile kuuluvatest teedest. Riigiteede koosseisu on vaja aasta jooksul

korduvalt muuta tee omandi muutumise tõttu, näiteks riigiteede üleandmisega kohalikuks teeks ja

vastupidi, või siis, kui teehoiutööde tegemisel on ehitatud uusi teelõike, või juhul, kui teelõik

likvideeritakse. Riigiteede koosseisu muutmine eeldab praegu iga kord majandus ja taristuministri

25. juuni 2015. a määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ muutmist enne tee omandi

kande tegemist teeregistrisse.

39

Vältimaks tarbetut bürokraatiat sätestatakse, et edaspidi kehtestab Transpordiamet peadirektori

käskkirjaga riigiteede nimekirja teeliikide kaupa. Haldusakt antakse eeldusel, et tee vastab riigitee

tunnustele ja teealune maa või selle kasutusõigus on Transpordiameti valduses.

Lisatavas §-s 922 defineeritakse kohaliku tee mõiste. Kohalik tee on nii kohaliku omavalitsuse

üksusele kuuluv kui ka kohaliku omavalitsuse üksuse avalikuks kasutamiseks määratud eratee

(EhS § 94), mis on vajalik kohaliku liikluse korraldamiseks, aga ka KOKS-is sätestatud kohaliku

omavalitsuse üksuse tuumikülesande täitmiseks. Kohalik tee määratakse kohaliku omavalitsuse

üksuse haldusaktiga. Haldusakt võib olla otsus, korraldus või muu haldusakt, millega kohaliku

omavalitsuse üksuse pädev asutus (linna- või vallavolikogu) määrab teed avalikuks kasutamiseks.

Kohaliku teena ei käsitata iga teed, mis asub kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluval maal.

Sellised teed kuuluvad küll kohaliku omavalitsuse üksusele, ent neil puudub avalikult kasutatava

tee funktsioon ega ole need avalikult kasutatavad teed ehitusseadustiku tähenduses. Sellised teed

on käsitatavad kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluvate erateedena ja neile kohalduvad vaid

ehitusseadustiku üldosa nõuded.

Kohaliku tee mõiste täpsustamisel puudub nii halduslik kui ka rahaline mõju, kuid see tagab

õigusselguse ja hoiab ära väärtõlgendused.

Eelnõu § 1 punktiga 78 täiendatakse EhS-i § 96 lõiget 1.

EhS-i § 96 lg 1 täiendatakse pärast sõna „teedevõrgus“ tekstiosaga „(OJ L 167, 30/04/2004, lk 39–

91). Tegemist on tehnilise täpsustusega, millega lisatakse Euroopa Liidu direktiivile56 esmakordse

avaldamise andmed.

Eelnõu § 1 punktiga 79 täiendatakse EhS-i § 97 lõikega 31.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 31. Säte on seotud Rail Balticu raudteetrassi rajamisega. Sätte

kohaselt korraldavad Rail Balticu raudteed ületavate riigitee põhitunnustele mittevastavate teede

osadel, st viaduktidel ja sildadel, teehoidu kohaliku omavalitsuse üksus ja Transpordiamet ühiselt.

Raudteetrassi ületava viadukti ja silla kandekonstruktsiooni omaniku kohustused antakse üle

Transpordiametile, kuid liiklusohutust tagava tee seisundinõuetele vastav hooldus jääb kohaliku

omavalitsuse üksuse kanda. Kohaliku omavalitsuse üksus ja Transpordiamet võivad sõlmida

kokkuleppe, milles sätestatakse üksikasjalikumalt, kuidas jaotuvad majandus- ja taristuministri

14.07.2015 määrusega nr 92 „Tee seisundinõuded“ sätestatud nõuete täitmise kohustused Rail

Balticu raudteed ületatavatel sildadel ja viaduktidel.

Säte on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31.03.2022 kabinetinõupidamise päevakorrapunkti 5.3

otsusele:

„3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil töötada välja õiguslikud lahendused, mille

kohaselt antakse Rail Balticu raudtee ristumiskohtadesse rajatavad kohalike teede viaduktid

ehituse valmimise järel üle Transpordiametile koos perioodilise remondiinvesteeringu

kohustusega, jättes rutiinse (sh talvise) tee korrashoiu kohustuse viadukti ühendava tee omanikule.

Rail Balticu projekti raames ehitatavad kohaliku teedevõrguga seotud juurdepääsuteed anda üle

kohaliku omavalitsuse üksustele, kui neil teedel ei esine riigiteeks määramise tunnuseid.“

56 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/54/EÜ, tunnelite miinimumohutusnõuete kohta üleeuroopalises

teedevõrgus

40

Eelnõus käsitletud lahendus võib mõningal määral lisada KOV-ile kohustusi, kuid on kooskõlas

teehoiu korraldamise seniste aluspõhimõtetega, sest ka varem pidi samas asukohas ja ulatuses teed

hooldama KOV. Transpordiameti kohustused ja kulud seevastu suurenevad oluliselt, kuna

Transpordiameti hooldada ja remontida jäävad ka riigitee tunnustele mittevastavate teedel Rail

Balticu raudteetrassi ületavad sillad ja viaduktid. Transpordiamet täidab omaniku kohustusi ning

korraldab täies mahus teehoidu vaid riigitee tunnustele vastavatel ja riigiteede nimekirja kantud

teedel.

Rail Balticu raudteetrassi rajamisega puudutatud kohaliku omavalitsuse üksuste ja Transpordiameti

lisanduvate kohustuste ulatust ei ole eelnõu koostamise ajal võimalik täpselt hinnata, kuna Rail

Balticu planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustööd on käimas.

Eelnõu § 1 punktiga 80 muudetakse EhS-i § 99 lõiget 1.

Täpsustatud on, millal on projekteerimistingimused tee ehitamisel nõutavad. Praktikas on kohalikel

omavalitsustel tekkinud küsimusi, millistel puhkudel on siiski vaja väljastada tee ehitamiseks

projekteerimistingimused. Seetõttu täiendatakse sätet, et projekteerimistingimused on nõutavad

vaid ehitusloakohustusliku tee rajamisel ning laiendamisel, kui planeeringuga ei ole tee asukoht

kinnistu täpsusega määratud. Kui tee asukoht ei ole kinnistu täpsusega määratud, on uue tee

rajamisel või olemasoleva tee laiendamisel vaja projekteerimistingimused anda ka naaberkinnistute

omanike huvide väljaselgitamiseks (kaasamine).

Seega ei ole ehitusloakohustusliku tee ümberehitamisel projekteerimistingimuste koostamine

kohustuslik. Tee ümberehitamiseks saab pidada enamjaolt kõiki töid olemasoleva tee koridoris, sh

ohutussaare rajamine, kõnnitee laiendamine sõidutee arvelt, piirete paigaldamine jms.

Tähele tuleb panna, et ümberehitamise mõiste sisustab EhS-i § 4 lõige 3, mille kohaselt on ehitise

ümberehitamine ehitamine, mille käigus selle olulised omadused muutuvad oluliselt. Seega mitte

iga ümberehitustöö ei pruugi olla seotud selle oluliste omaduste olulise muutumisega, st teatud

tööd võivad olla loakohustuseta ehk kuuluda nn vabaehituse alla. Näiteks võib selliseks vähese

mõjuga tööks olla kõnniteele haljastuse lisamine, ilma et see piiraks sõidukijuhtide või jalakäijate

nähtavust või nende ohutust. Ilmselt ei muutu tee omadused märkimisväärselt ka siis, kui selle

äärekive ehitatakse vähesel määral kõrgemaks või madalamaks ning sellega ei muudeta senist

liikluskorda. On ka kaheldav, kas kõnniteel asfaltkatte asendamisel tänavakiviga on tee omadustele

oluline mõju. Seega on pädeval asutusel väiksemate tööde korral võimalus iga kord kaaluda, kas

tegu on ümberehitamisega ehitusseadustiku mõistes (EhS § 4 lg 3), mis nõuab lisa 1 kohaselt

ehitusoa olemasolu, või mitte.

Ümberehitamise ja nn vabaehituse kontekstis tuleb lisaks mõista ehitise osa asendamise korda.

Nimetatud põhimõte tuleneb niisamuti EhS-i § 4 lõikest 3, mille kohaselt ümberehitamisena ei

käsitata olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Üldnormis on selle all

mõeldud ehitise üksiku osa asendamist samaväärsete omadustega materjaliga, näiteks hoonete

puhul puidust fassaadiosa asendamist uue puitfassaadiga või pehkinud sarika vahetamist uue

samaväärse sarika vastu. Teede puhul saab asendamisega samaväärsena pidada näiteks asfaltkatte

uuendamist (pindamine, asfaldikihi eemaldamine ja ülekatte tegemine jms). Näidisloetelu osa

asendamisest samaväärsega teede kontekstis sisaldab ka majandus- ja taristuministri 03.08.2015

määruse nr 102 „Tee ehitamise ja korrashoiu terminid“ § 6. Põhimõtteliselt kuuluvad nimetatud

tegevused osa samaväärsega asendamise hulka, kuid hoiduda tuleks nimetatud sätte liiga laiast

41

tõlgendusest ning sätte sisu avamisel lähtuda EhS-i § 4 lõike 3 mõttest, kuna määrusega ei ole

võimalik seaduse kohaldamisala laiendada.

Eelnõu § 1 punktiga 81 täiendatakse EhS-i § 99 lõikega 21.

Lõikega 21 sätestatakse, et kui projekteerimistingimused antakse ehitisele, mille kohta on

projekteerimistingimuste andmine Transpordiameti ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses,

siis annab projekteerimistingimused peamise ehitise loa menetleja kooskõlas lõikega 2. EhS-i § 39

lõige 3 (ehitusseadustiku üldosa) sätestab, et kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab

ehitisi, mille kohta on ehitusloa andmine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses, annab

ehitusloa TTJA. Ehitusseadustiku teede eriosas (11. peatükk) puudub jagatud pädevuse erinorm,

mis tähendab, et selliste juhtumite tekkimisel menetleb kehtiva õiguse kohaselt teedevaldkonnas

ehitusluba samuti TTJA.

Seaduse koostamisel oli nimetatud norm suunatud ennekõike pädevusnormi lahendamiseks

üldehituses ja raudteevaldkonnas, kus TTJA-l on pikaajalised kogemused, kuid ei ole sisulist

pädevust tegeleda kompleksse loataotlusega teedevaldkonnas. Kuna teedevaldkonnas on senini

olnud pädevus lubade menetlemisel avalikult kasutatavate teede omanikel (KOV-id, TRAM), oleks

otstarbekas sellised pädevused jagada teede omanike vahel.

Projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa puhul täiendatakse seadustikku

kompleksmenetluse sätetega, juhindudes põhimõttest, et menetluspädevus (juhtiv roll) oleks

asutusel, kelle pädevuses on ehitusprojektis kavandatud peamise ehitise loa menetlemine. Näiteks

kui KOV soovib ehitada kergliiklusteed riigitee äärde koos teeületuskohtadega (st riigitee osalise

ümberehitamisega), siis projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa puhul oleks

menetluspädevus KOV-il. Sellise pädevuse kehtestamine ei tähenda, et toodud näite puhul tekib

KOV-il pädevus otsustada riigitee kasutamist ja ümberehitamist – teisele asutusele (toodud näite

puhul TRAM kui riigitee seaduslik omanik) jääb kooskõlastuse andmise võimalus ja seega ka

sisuline pädevus talle kuuluva tee kasutamise otsustamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 82 täiendatakse EhS-i § 99 lõiget 3 punktiga 5.

EhS-i § 99 lõige 3 sätestab, et olemasoleva teega ühendamisel või tehnovõrkude rajamisel tee

piirides tuleb ehitusprojekt kooskõlastada tee omanikuga, kes võib määrata eelkõige nõuded

materjalide, mõõtude, konstruktsiooni ja tehnoloogia kohta. Normi praktiline väärtus seisneb

teeomaniku õiguses määrata tingimused, kui füüsiline või juriidiline isik soovib saada juurdepääsu

olemasolevalt teelt või ehitada transpordimaale tehnovõrke. Kuigi viidatud normi puhul on

tegemist lahtise loeteluga, on rakenduspraktikas probleemiks muutunud ja vaidlusi tekitanud

asjaolu, et säte ei sisalda võimalust määrata tehnovõrgu või liitumiskoha asukohta. Samas on

asukoht tihtipeale põhimõttelise ja määrava tähtsusega (nt liituva tee, ristmiku või uue mahasõidu

asukoht), kuna arvesse peab võtma kõik kohapealsed olud (sõidukiirus, liikluse iseloom, nähtavus

jt) ning tagama kokkuvõttes liiklusohutuse kõigile liiklejatele. Seega loetellu lisatakse uus punkt,

mis võimaldab teeomanikul kaasa rääkida liitumiskoha või rajatise asukoha määramisel ning

tagada vajalik liiklusohutus.

Eelnõu § 1 punktiga 83 täiendatakse EhS-i § 101 lõiget 2.

Riigitee on riigile kuuluv ja riigiteede nimekirja kantud tee. Kui rajatakse uus riigitee, siis see ei

ole enne ehitusloa menetlust riigiteede nimekirja kantud. Seetõttu on vaja muuta ka lõiget 2 ja

lisada, et juhul kui planeeringutega kavandatakse uut avalikult kasutatavat riigiteed, siis ka sellise

tee ehitusloa menetlus on Transpordiameti pädevuses.

42

Eelnõu § 1 punktiga 84 täiendatakse EhS-i § 101 lõigetega 21 ja 22.

Ehitusseadustiku üldosa § 39 lõige 2 sätestab, et kui kehtestatud on riigi eriplaneering, siis selle

alusel ehitatava ehitise ehitusteatise heakskiitmisel või ehitusloa andmisel on pädev asutus TTJA.

Lisatav lõige on erinorm üldosast ja sätestab erisuse juhul, kui riigi eriplaneering on koostatud

peamiselt riigitee ehitamiseks. Kuna riigi eriplaneeringus võib olla kajastatud juba ka mõne mu

ehitise ümberehitamine, on õigusselguse huvides kasutatud normis sõna „peamiselt“. Riigi

eriplaneeringu ehitist ja selle ehitise ehitamise tõttu teiste ehitiste ümberehitamist võiks vaadata

kui tervikprojekti ja seega on mõistlik koondada kõigi võimalike lubade andmise pädevuse ühe

asutuse kätte.

Pädevuse laiendamine on vajalik, sest võib ilmneda olukord, milles kohalik omavalitsus ja

riigiasutus annab osa ehitiste kohta erineva tõlgenduse, mis võib seada ohtu riigi eriplaneeringus

käsitletud ehitise ehitamise võimalikkuse. Halduskoormuse seisukohast on taotlejal mõistlikum

suhelda ühe asutusega ning pädeval asutusel on mõistlikum menetleda kõiki riigi eriplaneeringu

kohase ehitise ehitamisega seotud taotlusi. Kui menetletavate ehitiste hulka satub tavapärases

olukorras teise asutuse pädevusse kuuluv ehitis, on kohustus see asutus kaasata. Näiteks kui riigi

eriplaneeringu alal on vaja ehitada riigitee rajamise tõttu ümber raudtee, tuleb menetlusse kaasata

TTJA.

Lisatava lõike 22 kohta vaata § 99 lõike 21 selgitusi. Muudatus on erand üldosas sätestatud

pädevuste jaotusest (§ 39 lõikes 3).

Eelnõu § 1 punktiga 85 täiendatakse EhS-i §-ga 1011.

Sättega kehtestatakse tee kasutusteatise ja tee kasutusloa andmise pädevuse erinormid, mis

kehtivas seadustikus seni puuduvad. Erinormi lisamine on vajalik, kuna EhS-i lisa 2 näeb sildade,

viaduktide ja tunnelite puhul ette kasutusloa taotlemise kohustuse. Seejuures kasutusloa andmise

pädevus on erinormi puudumise tõttu kõikide ehitiste puhul kohalikul omavalitsusel (§ 51 lg 1).

See tähendab, et ka riigiteedele peab kasutusloa andma kohalik omavalitsus. Samas valitseb

ehitusseadustikus põhimõte, et nii ehitusloa kui ka kasutusloa annab avalikult kasutatava tee puhul

selle omanik, st Transpordiamet või kohalik omavalitsus. Lisaks ei pruugi olla kohalikul

omavalitsusel sisulist pädevust ega sisulist vajadust menetleda riigiteede kasutuslube. Analoogne

probleem esineb ka sildade, viaduktide ja tunnelite puhul kehtestatud kasutusteatise nõudega.

Paragrahvi sätted on erandid § 51 lõikes 1 sätestatud pädevusest.

Ehitusseadustiku üldosa § 47 lõige 3 ja § 51 lõige 2 sätestavad, et kui kehtestatud on riigi

eriplaneering, siis on riigi eriplaneeringu alusel ehitatava ehitise kasutusteatise heakskiitmisel või

kasutusloa andmisel päev asutus TTJA. Lisatav lõige 3 on erinorm üldosast ja teeb erandi juhul,

kui riigi eriplaneering on koostatud peamiselt riigitee ehitamiseks. Kuna riigi eriplaneeringus võib

olla kajastatud juba ka mõne mu ehitise ümberehitamine, on õigusselguse huvides kasutatud normis

sõna „peamiselt“. Riigi eriplaneeringu ehitist ja selle ehitise ehitamise tõttu teiste ehitiste

ümberehitamist võiks vaadata kui tervikprojekti ja seega on mõistlik koondada seonduvad loa

andmise pädevused ühe asutuse kätte. Pädevuse laiendamine on eeskätt vajalik, sest praktikas võib

ilmneda olukord, milles kohalik omavalitsus ja riigiasutus annab osa ehitiste kohta erineva

tõlgenduse, mis võib seada ohtu riigi eriplaneeringus käsitletud ehitise ehitamise võimalikkuse.

Halduskoormuse seisukohast on taotlejal mõistlikum suhelda ühe asutusega ning pädeval asutusel

on mõistlikum menetleda kõiki riigi eriplaneeringust tuleneva ehitise ehitamisega seotud taotlusi.

43

Kui menetletavate ehitiste hulka satub tavapärases olukorras teise asutuse pädevusse kuuluv ehitis,

siis on kohustus see asutus kaasata.

Näiteks kui riigi eriplaneeringu alal on vaja ehitada riigitee rajamise tõttu ümber raudtee, tuleb

menetlusse kaasata TTJA.

Lõike 4 kohta vaata § 99 lõike 21 selgitusi. Muudatus on erand üldosas sätestatud pädevuste

jaotusest (§ 51 lõikes 3).

Eelnõu § 1 punktiga 86 muudetakse EhS-i § 103 lõiget 2.

Valitsuse halduskoormuse vähendamiseks ja arvestades asjaolu, et tegemist on

valdkonnaspetsiifilise küsimusega, tuuakse teeregistri põhimääruse kehtestamine valdkonna eest

vastutava ministri tasemele. Valdkonna eest vastutav minister on taristuminister.

Eelnõu § 1 punktiga 87 täiendatakse EhS-i § 103 lõiget 4 punktiga 3.

Teeregistri andmeid täiendatakse tee ruumiandmetega. Tee ruumiandmed on tee ruumikujud, mis

on tekitatud teerajatise teljele. Tee ruumikujud koosnevad käänupunktidest (x- ja y-koordinaadid),

mis omavahel ühendatuna moodustvad tee ruumikuju. Teeregistrisse kantud ruumiandmed

kuvatakse ka Maa-ameti kaardirakenduses. Tee ruumiandmete alusel luuakse teede aadress-

süsteem (asukohad ja pikkused erinevates mõõtühikutes, km ja m).

Eelnõu § 1 punktiga 88 muudetakse EhS-i § 103 lõike 5 punkte 1–3.

Lisaks muudetakse lõikes 5 teeregistrisse kantavate teede loetelu. Kui tee on määranud avalikuks

kasutamiseks kas riik või kohaliku omavalitsuse üksus § 94 järgi, liigituvad need avalikult

kasutatavateks teedeks – vastavalt riigi või kohalikeks teedeks. Lõikes 3 antakse erinevatele

teeomanikele võimalus kanda registrisse ka need teed, mis ei ole avalikuks kasutamiseks, kuid

võivad kuuluda kas era-, riigi või kohaliku omavalitsuse omandisse, mis muuhulgas annab

võimaluse teede tervikliku võrgustiku moodustamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 89 täiendatakse EhS-i § 1136 lõikega 4.

Lisatava lõikega 4 sätestatakse, et hoonestusloa taotlusele ei kohaldata § 1136 lõigetes 1 ja 2

sätestatut, kui taotlus on esitatud avaliku veekogu koormamiseks veekaabelliini, torujuhtme või

muu samaväärse kaldaga ühendatud tehnovõrgu või -rajatisega. Selleks, et saavutada Eesti

taastuvenergia eesmärgid aastaks 2030, peab meretuuleparkide kaablite hoonestuslubade menetlus

olema tavapärasest lihtsam. Kaablid kuuluvad konkreetse ehitise juurde ja seega ei ole mõistlik

anda nende ehitamise võimalust teisele arendajale. Eelnõu koostades peeti mõistlikuks samalaadne

võimalus anda ka teistele veekaabelliinide või torujuhtmete rajajatele, sest need on üldiselt seotud

alg- või lõpp-punktis asuvate ehitistega ning nende läbimõõdud on väikesed. Sellega tagatakse

erinevate ehitiste rajajate võrdne kohtlemine. Erisuse saavad eelkõige tehnorajatised, nagu side,

elekter, vesi, gaas vms joonehitis. Eelnõus ei peeta silmas ehitisi, millega veekaabelliin või torujuhe

vms ühendatakse, näiteks tuulepark.

Muudatus on vajalik, et anda TTJA-le kaalutlusõigus uue konkursi korraldamise üle otsustamisel,

kuna ette võib tulla olukordi, kus uue konkursi korraldamine ei ole otstarbekas. Vaatamata sellele,

et TTJA-le antakse kaalutlusõigus uue konkursi korraldamiseks, on teise lause lisamine lõikesse

vajalik, et välistada konkursi lõputu kordumine, kuna konkursil osalejad ei pruugi TTJA

kaalutlustega nõustuda.

44

Eelnõu § 1 punktiga 90 muudetakse EhS-i § 11310 lõiget 8.

Muudatus on vajalik, et anda TTJA-le kaalutlusõigus uue konkursi korraldamise üle otsustamisel,

kuna ette võib tulla olukordi, kus uue konkursi korraldamine ei ole otstarbekas. Vaatamata sellele,

et TTJA-le antakse kaalutlusõigus uue konkursi korraldamiseks, on teise lause lisamine lõikesse

vajalik, et välistada konkursi lõputu kordumine, kuna konkursil osalejad ei pruugi TTJA

kaalutlustega nõustuda.

Eelnõu § 1 punktiga 91 täiendatakse EhS-i § 11311 lõiget 2 punktiga 8.

Muudatus on vajalik, et reguleerida olukorda, kus konkurss lõpeb tulemuseta, st ei ole selgunud

taotleja, kelle suhtes tuleb hoonestusloa menetlus algatada. Kuna konkursi korras ei ole võimalik

hoonestusloa menetlust algatada, siis on põhjendatud keelduda kõigi konkursil osalejate

hoonestusloa menetluse algatamisest. Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine ei välista

sama taotluse uuesti esitamist pädevale asutusele. Sellisel juhul algab protsess otsast peale ja

konkureeriva taotluse võib esitada keegi, kes eelmisel konkursil ei saanud osaleda.

Eelnõu § 1 punktiga 92 täiendatakse EhS-i § 11312 lõikega 31.

Lõikes 31 nähakse ette, et hoonestusloa menetluses, kus keskkonnamõju ei hinnata ega tehta

uuringuid, on § 11312 lõikes 3 sätestatud muudatuste tegemine lubatud muul põhjendatud juhul.

Paragrahvi 1138 lõige 2 sätestab, et hoonestusloa taotluses esitatud avaliku veekogu koormatavat

ala võib põhjendatud juhul muuta pärast § 1136 kohaselt teate avaldamist ja § 1139 kohast

menetlust. Paragrahvi 1139 kohane menetlus lõpeb hoonestusloa menetluse algatamise või sellest

keeldumise otsusega. Samas võib § 11312 lõike 3 kohaselt hoonestusloa menetlemisel avaliku

veekogu koormatavat ala võrreldes hoonestusloa menetluse algatamise otsuses määratud

koormatava alaga nihutada või suurendada kuni 33 protsenti vaid keskkonnamõju hindamise ja

uuringute tulemustele tuginedes. Paljudes hoonestusloa menetlustes ei ole keskkonnamõju

hindamist aga algatatud ega täiendavaid uuringuid hoonestusloa menetluse etapis ette nähtud.

Selliselt juhtudel on § 11312 lõige 3 vastuoluline, kuna võib esineda muu põhjendatud alus

koormatava ala laiendamiseks (merekaablite randumiskoha muutmine maismaa planeeringute

tulemuste põhjal, meresõiduohutuse tagamiseks vajalikud väiksemad muudatused jne). Erandid on

meretorud, kaablid, kuivhüdrandid, lainemurdjad jne. Meretuuleparkidele see ei erisus ei kehtiks,

sest nende ehitamiseks on alati vaja algatada keskkonnamõjude hindamine.

Eelnõu § 1 punktiga 93 muudetakse EhS-i § 120 lõiget 1.

Vaata selgitust § 42 lõike 7 muudatuse juures.

Eelnõu § 1 punktiga 94 tunnistatakse EhS-i § 124 kehtetuks.

Puurkaevu ja -augu asukoha kooskõlastamise kohustus või kooskõlastamise vabatahtlikuks

muutmine ei loo puurkaevude rajamise kontekstis lisaväärtust, vaid üksnes suurendab bürokraatiat

ja halduskoormust. Puurkaevu ja -augu asukoha kooskõlastamisel ei saa kohalik omavalitsus

näiteks seada piiranguid puurkaevu sügavusele, konstruktsioonile ega kasutatavale veekihile ning

nõudeid võetava vee kvaliteedile. Enne konkreetse puuraugu või -kaevu ehitusprojekti koostamist

on see võimatu. Projekteerija kui pädev isik, kellel on hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba kas

puurkaevude või maasoojuspuuraukude projekteerimise valdkonnas, määrab ehitusprojektis

geoloogilistele ja hüdrogeoloogilistele andmetele, uuringutele ja kaartidele tuginedes sügavuse,

veekihi ja konstruktsiooni soovitava vee kvaliteedile ja koguse järgi.

45

Ka õiguskantsler on kirjas57 asunud järgmisele seisukohale: „Detailplaneeringus esitatud nõuet

saab järgida ka ilma, et vald sellele eraldi menetluses tähelepanu juhiks. Taotleja peab olema

kursis kõigi asjakohaste nõuetega, sh kindlasti tema kinnisasja kohta kehtiva planeeringuga. Seega

on mõeldav, et taotleja esitab puuraugu rajamiseks ehitusloa taotluse, ühes vajalike uuringute ja

nõuetekohase ehitusprojektiga, ilma et oleks eelnevalt EhS § 3 124 järgi puuraugu asukoha

kooskõlastanud. Sellisel juhul saab vald anda ka ehitusloa menetluses hinnangu, mida temalt

eeldatakse EhS § 124 lõike 2 alusel. Seda arvestades on EhS §-s 124 ettenähtud menetlus iseenesest

üleliigne“.

Seega tunnistatakse eelnõuga EhS-i § 124 kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 95 tunnistatakse EhS-i § 126 lõike 2 punkt 1 kehtetuks.

Punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on seotud EhS §-i 124 kehtetuks tunnistamisega.

Eelnõu § 1 punktiga 96 muudetakse EhS-i § 126 lõike 6 punkti 4.

Tekstiosa „puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise“ jäetakse sättest välja, kuna EhS § 124

tunnistatakse kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 97 tunnistatakse kehtetuks EhS-i § 128 lõige 4.

Ehitise täieliku lammutamise teatis esitatakse EhS-i § 43 alusel pädevale asutusele, tavaliselt

kohaliku omavalitsuse üksusele. Seetõttu ei ole puurkaevu täieliku lammutamise teatise esitamist

vaja eraldi reguleerida. Kõik puurkaevude ehitamisega seotud tegevused, sh ehitise täieliku

lammutamise teatise esitamine, tehakse ehitisregistri kaudu. Andmete topeltesitamine ei ole

mõistlik ega ka vajalik, mistõttu tunnistatakse EhS-i § 128 lõige 4 kehtetuks. Ehitisregistris tuleb

arendada funktsioon, mis teavitaks puuraukude ja -kaevude täieliku lammutamise teatise

esitamisest ka Keskkonnaametit.

Eelnõu § 1 punktiga 98 muudetakse EhS-i § 129.

On piisav, kui puurkaevu omanik teavitab puurkaevu konserveerimisest Keskkonnaametit, kes

kannab teabe Eesti looduse infosüsteemi (EELIS). Seega jäetakse §-st 129 välja kohaliku

omavalitsuse üksuse eraldi teavitamine.

Eelnõu § 1 punktiga 99 täiendatakse EhS-i § 130 lõike 2 punkti 6.

EhS reguleerib muuhulgas tee kaitsevööndi ulatust (§ 71) ning selles kehtivaid piiranguid (§ 72).

EhS-i § 130 sisaldab riikliku järelevalve pädevusnormi kaitsevööndi nõuete kontrollimiseks.

Samuti on EhS-i §-ga 140 ette nähtud väärteokoosseis, mis näeb ette rahalise karistuse nõuetele

mittevastava tegevuse korral ehitise kaitsevööndis, kui sellega kaasneb oht inimese elule, tervisele,

varale või keskkonnale. Kehtiva seadustiku lüngaks on asjaolu, et KOV-ile, mis täidab kohaliku

tee (kaitsevööndiga avalikult kasutatav tee) omaniku ülesandeid, ei ole seadustikuga antud õigust

teha riiklikku järelevalvet nõuete täitmise üle kohaliku tee kaitsevööndis. Samas on selline õigus

antud muudele pädevatele asutustele ja taristuomanikele – EhS-i § 130 lõike 3 punkti 4 alusel

TTJA-le ning § 130 lõike 6 punkti 1 alusel Transpordiametile. Riikliku järelevalve pädevuse

puudumine piirab KOV-i võimalusi reageerida õigusrikkumistele ning tõrjuda ohtu kohaliku tee

kaitsevööndis. Samuti raskendab see teeomaniku olulise kohustuse – liiklusohutuse tagamine –

täitmist. Seega tuleb anda järelevalve pädevus kohaliku tee kaitsevööndis nõuete kontrollimiseks

KOV-ile analoogselt riigitee kaitsevööndi nõuete kontrollimisega, mida teeb Transpordiamet.

57 Õiguskantsleri 28.12.2022 seisukoht nr 7-5/221669/2206805 „Puuraugu asukoha kooskõlastamine“.

46

Eelnõu § 1 punktiga 100 muudetakse EhS-i § 130 lõike 3 punkti 2.

Paragrahvi 130 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „kasutusjärgse“ väljendiga „kasutusele võtmise

järgse“. Muudatus on vajalik, et välistada väljakujunenud arusaama, mille kohaselt ehitise

kasutusjärgne ohutus tähendab ohutust ehitise puhul, mida enam ei kasutata.

Seadusandja tahte kohaselt mõeldakse ehitise kasutusjärgse seisundina olukorda, milles ehitist

kasutatakse õiguslikul alusel. Kuna on esinenud vaidlusi TTJA pädevuse üle kasutusel olevate

ehitiste ohutuse kontrollimisel, sest sõna „kasutusjärgne“ tõttu tõlgendatakse TTJA pädevust

selliselt, et TTJA ülesanne on kontrollida ehitisi, mis on kasutusest välja langenud. Muudatus tagab

õigusselguse, et kasutusel oleva ja ka kasutusest väljas oleva ehitise ohutust kontrollib üldjuhul

TTJA.

Eelnõu § 1 punktiga 101 muudetakse EhS-i § 130 lõike 3 punkti 5.

Tegemist on veaparandusega, millega asendatakse viide seadusele viitega seadustikule.

Eelnõu § 1 punktiga 102 muudetakse EhS-i § 130 lõike 3 punkti 7.

Punktis 7 täpsustatakse ligipääsetavuse mõistet, lähtudes riiklikest arengusuundadest.

Ligipääsetavusena mõistetakse kogu elanikkonna kaasatust elu- ja infokeskkonda, mis tähendab,

et kõikidele inimestele olenemata nende vanusest või tervislikust seisundist tagatakse võrdsed

võimalused ühiskonnaelust osa võtta (vt täpsemalt EhS § 11 lg 2 p 8 selgitust).

Eelnõu koostamise ajal on EhS-i § 11 lõike 4 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri

29.05.2015 määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“

uuendamisel. Uue määruse kehtestamisel loobutakse elukeskkonna kavandamisel puudega

inimeste erivajaduste kesksest käsitlusest ning liigutakse kvaliteetse ruumi põhimõtete

kohaldamise suunas, millest väga olulise osa moodustab elukeskkonna ligipääsetavus kõikidele

ühiskonnarühmadele kogu inimese elukaare vältel. See tähendab, et kaasav elukeskkond peab

arvestama nii puuetega inimeste vajadusi kui ka inimese vanuse, terviseseisundi või muude

elanikkonna kaasatust pärssivate asjaoludega.

Ligipääsetavuse nõuete täitmise üle jääb järelevalve pädevus nagu ka puudega inimeste

erivajadustest tulenevate nõuete puhul vastavuse kontroll Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve

Ametile.

Eelnõu punktiga 103 muudetakse EhS-i § 132 lõike 3 punkti 3.

Kehtiv sätte sõnastus seob ehitise lammutamise aluse esinemise üksnes formaalse

õigusvastasusega. Seega täpsustatakse sätet nii, et olukorras, kus ehitise kehtivusele määratud

tähtaeg on saabunud, võib otsustada ehitise lammutamise juhul, kui uut tähtaega ei määrata.

Lammutamine on ehitusvaldkonnas järelevalve kõige rangem meede, sest selle tulemusel lakkab

ehitis eksisteerimast. Kehtivad alused lammutusettekirjutuse koostamiseks on väga suure

põhjendamise koormusega ja ehitisest peavad tulenema olulised häiringud, mida ei saa muuta.

Ajutiste ehitiste ja lammutamistähtaega sisaldavate ehituslubade alusel püstitatavad ehitised võivad

lammutamistähtaja saabudes olla endiselt muudele nõuetele vastavad ega pruugi ohtlikud

(lammutamise aluste lõike 1 mõistes). Seega tekib olukord, kus tähtaeg on saabunud ja pädeval

asutusel on vaja rakendada lammutamise sundimiseks kehtivaid aluseid, mida kas sisustada või

tõestada ei ole võimalik või on ebamõistlikult raske. Seega on vaja ehitiste lammutamine

47

reguleerida sellise olukorra tarbeks, kus ehitised vastavad nõuetele, aga nende ehitamist on lubatud

vaid tingimusel, et need ei ole seal tähtajatult. Ehitusloa ja kasutusloa menetlustes (või

planeeringus) kõrvaltingimustena tähtaja määramise alused ja põhjendused tulevad juba tähtaja

määramise menetluse käigus antavalt loalt, seega ehitise lammutamise kuupäeva saabumine peaks

olema käsitletav ühe lammutamise alusena EhS-i § 132 lõike 3 tähenduses. Seega ei peaks pädev

asutus enam hakkama eraldi hindama ehitise ohtlikkust või mõju avalikule ruumile, sest ehitise

eksisteerimise õigus tekkis vaid tingimusel, et ehitis mingil ajahetkel lammutatakse. Kui ehitise

kasutusaeg, mida on kaalutud juba varasemas menetluses, on lõppenud ja lammutamise kuupäev

saabunud, siis tuleb see ehitis lammutada või uue tähtaja seadmiseks läbida kogu asjakohane

menetlus – nii planeerimis- kui ka loamenetlus –, sest üldsus on arvestanud lammutamise kuupäeva

saabumisel olukorraga, kus seda ehitist enam ei eksisteeri.

Kuna lammutamine on viimane meede, mida saab pädev asutus kasutada, siis on sättes ka

kaalutlusruum ehk pädev asutus peab kaaluma kas tähtaega on võimalik muuta. Tähtaja muutmise

all peetakse siin silmas olukorda, kus on võimalik varasemal kehtival haldusaktil muuta

kõrvaltingimust (tähtaega) või on võimalik väljastada uus haldusakt koos uue kõrvaltingimusega

(uue tähtajaga). Tähtaja määramine ei ole võimalik näiteks juhul, kui tähtaja pikendamist või uut

tähtaega ei taotleta või taotlust ei rahuldata. Käesolevat sätet ei saa kohaldada kui ehitise

lammutamine on otsustanud sama sätte lõigete 1 või 2 alusel. Esiteks ei ole see otstarbekas

otsustada korrakaitse organil lammutamine kui juba lammutamine on otsustatud lõigete 1 või 2

alusel ning täiendavalt on ettekirjutuste tähtaeg määratud ja seotud eelnevate lõigete aluseks olnud

asjaoludega ning võib olla alati muudetav seoses subjektiivsete asjaoludega.

Eelnõu § 1 punktiga 104 täiendatakse EhS-i § 132 lõikega 4.

Ehitusseadustiku VTK-s58 tehti ettepanek sätestada ehitusseadustikus järelevalvetoimingute hulgas

ehitustegevuse peatamise meede ning lisada alus ehitise kasutamise peatamiseks.59 Lisaks on

tekkinud küsimus, kas ehitise ehitamise või kasutamise peatamine on õigustatud ka ohukahtluse

korral. Küsimustele vastamiseks käsitleme järgmisena kehtivates õigusaktides sätestatud võimalusi

riikliku järelevalve menetluse käigus ehitise ehitamise ja kasutamise peatamiseks.

Eelnõu kontekstis on ehitise ehitamise või kasutamise peatamine ajutine meede, millele üldjuhul

järgnevad juhised edasise tegevuse jätkamiseks. Ka on asutud seisukohale, et ehitamise peatamisel

võib teatud juhtudel olla samaväärne mõju haldusakti kehtetuks tunnistamisega. Riigikohus on

varem asunud seisukohale, et ehitusloa kehtetuks tunnistamine on äärmiselt range mõjutusvahend,

mille kohaldamisel peavad puuduma või olema ammendatud leebemad võimalused rikkumise

kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks (sh peatamine, muutmine,

ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks jms). Seega ei pruugi peatamise meede ilmtingimata isikutele

haldusakti kehtetuks tunnistamisega sama intensiivset mõju kaasa tuua ning mõju ulatus sõltub

ennekõike isiku enda tegevusest. Tuleb tähele panna, et ehitamise või kasutamise peatamise puhul

ei saa rääkida vaid haldusakti kehtivuse peatamisest, st peatamine kui meede võib olla asjakohane

ka juhul, kui haldusakti üldse ei eksisteeri (nn vabaehitus, kasutusloata kasutamine jms). Ka

seetõttu tuleb küsimust käsitleda laiemalt kui üksnes haldusakti kehtivuse peatamise kontekstis.

Ehitusõigus on kohaliku omavalitsuse nõusolek ehitusteatises kirjeldatud või ehitusloaga

kinnitatud ehitusprojektis näidatud ehitise ehitamiseks. Ehitusõiguseta ehitamise korral ei ole

58 Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus. Juuni

2021, lk 57. 59 Ibid.

48

kohalik omavalitsus kontrollinud kavandatava ehitise ja ehitustööde vastavust ehitusnormidele, sh

planeeringutele, tervisekaitse-, tuleohutus- ja keskkonnanõuetele. Lisaks pole selge tulevase

ehitisega külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse. Õigusliku aluseta ehitamise korral ei saa

ehitise omanikul tekkida õiguspärast ootust, et pädev asutus annab õigusliku aluseta ehitatavale

ehitisele ehitusõiguse ning ehitise valmimisel kasutusõiguse. Kui ehitus- või kasutusõiguse

andmisel (või järelevalvemenetluse käigus) ilmneb, et õigusliku aluseta ehitustöid ei ole võimalik

seadustada ning ehitis tuleb osaliselt või tervikuna ümber ehitada või äärmistel juhtudel

lammutada, on ehituse peatamine varases staadiumis ettekirjutuse adressaatidele tunduvalt vähem

koormav meede kui hilisem, omavoliliselt juba valmis ehitatud ehitise ümberehitamine või

lammutamine. Kokkuvõtlikult tehakse ehitusõiguse andmisel kindlaks kavandatava ehitise

vastavus õigusnormidele. Seega on ehitusõiguseta ehitamise korral eeltoodud asjaolude

väljaselgitamiseks ehitustegevuse peatamine põhjendatud. Ehitamisega jätkamine pole enne

ehitusõiguse saamist lubatud. Asjakohasel juhul tuleb enne ehitusõiguse saamist taotleda

projekteerimistingimused või koostada planeering.

Ehitise ehitamise või kasutamise peatamine ei ole riikliku järelevalve meetmena uus. Õigusliku

aluseta ehitise ehitamise või kasutamise peatamise alus on tuletatav korrakaitseseadusest, mille

kohaselt on korrakaitseorganil õigus riikliku järelevalve ülesannete täitmisel kohaldada riikliku

järelevalve meetmeid.60 Korrakaitseseaduse § 28 lõike 1 kohaselt on pädeval asutusel ohu või

korrarikkumise korral õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu

tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda korrakaitseseaduse § 28

lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust

hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Ehitusseadustikus on riikliku järelevalve menetluse alus ja

ulatus sätestatud §-s 130. Näiteks kuulub kohaliku omavalitsuse üksuse ülesannete hulka ka ehitus-

ning kasutusteatise ja ehitus- ning kasutusloa olemasolu kontrollimine, kasutamise nõuetele

vastavuse kontrollimine jpm. Riikliku järelevalve meetmena on ehitustööde peatamist aastate

jooksul kasutatud arvukalt. Ehitise kasutamise peatamine on riikliku järelevalve meetmena vähe

kasutust leidnud, kuna sisaldab väga intensiivset isiku õiguste riivet.

Ehitustööd peatatakse tihti viivitamatu tegutsemisvajaduse tõttu menetlusosalise arvamust ja

vastuväiteid ära kuulamata (HMS § 40 lg 3). Ennekõike on ehitustööde peatamine põhjendatud,

kui korrakaitseorgan tuvastab õigusliku aluseta ehitamise fakti, sh tuleb faktiliste asjaolude

esinemist ettekirjutuses kajastada (millised tööd nõuaksid eraldi luba või teatist või millises osas ei

vasta ehitustööd pädeva asutuse kinnitatud ehitusprojektile). Lisaks tuleb ehitustööde peatamisel

lähtuda haldusmenetluse üldpõhimõtetest, sh eesmärgipärasuse põhimõttest, mille kohaselt tuleb

haldusmenetlus läbi viia lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Kaalutlusest peab järelduma ka see, kas peatatakse ehitustööd osaliselt või tervikuna. Ehitustööde

peatamise kestus sõltub asjaolude keerukusest ning suurel määral ka ettekirjutuse adressaadi

valmisolekust teha koostööd. Mida pikemalt on ehitustööd peatatud, seda intensiivsem on

ettekirjutuse adressaadi õiguste riive. Seetõttu on oluline, et järelevalveks pädev asutus annaks

ehitustööde peatamise korral omanikule juhised edasise tegevuse jätkamiseks esimesel võimalusel.

Riikliku järelevalve käigus tuvastatud asjaoludest võib ilmneda, et ehitustööde jätkuv peatamine ei

olegi vajalik. Näiteks ei ole ehitustööde edasine peatamine põhjendatud, kui riikliku järelevalve

menetluse käigus tuvastatud asjaoludest nähtub, et ehitusprojektile mittevastavaid ehitustöid on

võimalik seadustada, esitades näiteks ehitusprojekti muudatuse koos kasutusteatise või -loaga või

vahepeal on pädev asutus andnud töödeks ehitusõiguse.

60 Korrakaitseseadus. RT I, 22.03.2011, 4; RT I, 14.03.2023, 29, 3. peatükk.

49

Teisalt on tekkinud küsimus, kas ehitise kasutamist saab peatada ka juhul, kui selle kasutamisest

tekib oht ümbritsevale, see mõjutab isikute õigusi või võib kaasa tuua konkreetse ohu teistele

ehitistele.61 Kasutusluba on avalik-õiguslik konstateering, et ehitis vastab nõuetele ja seda võib

hakata kasutama selleks ette nähtud eesmärgil. Tuginedes kehtivatele õigusaktidele (sh KorS, EhS)

saab eeltoodud küsimusele vastata jaatavalt. See tähendab, et kui riikliku järelevalve menetluse

käigus tuvastatakse korrarikkumine, mille likvideerimine eeldab ühe meetmena ettekirjutuse alusel

ehitise kasutamise peatamist, on see kehtivate õigusaktide kohaselt võimalik.

Kehtiva õiguse alusel võib ehitise kasutamise peatamine olla õigustatud näiteks olukorras, milles

ehitise kasutamise peatamata jätmisel ei ole välistatud oluliste õigushüvede kahjustumine

sõltumata ehitise teatise- või loakohustuslikkusest. Näiteks võib ehitise kasutamise peatamine olla

põhjendatud juhul, kui ehitusprojekti ekspertiisi kohustusega ehitist asutakse kasutama ilma

kasutusloata ning pädev asutus ei ole ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollinud (ohu

esinemist saab eeldada). Teatud juhtudel olla õigustatud ka vabaehituse käigus püstitatud ehitise

kasutamise peatamine. Lisaks võib ehitise kasutamise peatamine olla põhjendatud ka juhul, kui

ehitist kasutatakse kasutusõiguseta ning isik ei ole vaatamata korrakaitseorgani nõudele esitada

kasutusloa taotlus või kasutusteatis seda teinud (või on esitanud, aga ei ole täitnud menetleja

esitatud märkuseid). Kasutusõiguseta ehitise kasutamisel ei ole pädev asutus ehitise ja ehitamise

nõuetele vastavust kontrollinud, mistõttu võib nõuetele mittevastava ehitise kasutamisega kaasneva

võimaliku ohu realiseerumise tõenäosus ajapikku suureneda. Samadel kaalutlustel võib olla ehitise

kasutamise peatamine põhjendatud ka otstarbevastase kasutamise korral.

Esinenud on juhtumeid, kus õigusrikkumine ei ole veel järelevalve menetluse algatamisel teada.

Näiteks, kui ehitamisega alustamisel on hoone plaatvundament valatud 20 m2 suuremaks, kui

ehitusprojekt ette nägi, ei ole pädeval asutusel võimalik kohe hinnata, kas lisapind on planeeritud

terrassina või kavatsetakse suurendada nimetatud pinna ulatuses hoone mahtu (seega esineb

pädeval asutusel korrarikkumise kahtlus). Ehitustööde peatamisel on pädeval asutusel võimalik

ettekirjutuse adressaadilt välja nõuda ehitamise aluseks olev ehitusprojekt ning selle pinnalt hinnata

kavandatud muudatuste (sh õigusrikkumise olemasolu) olulisust.

Kokkuvõtteks oli kehtiva korrakaitseseaduse eesmärk luua nüüdisaegne, ühtne ja õigusriiklik alus

avaliku korra kaitse süsteemile Eestis. Korrakaitseseadus on üles ehitatud selliselt, et kõik

korrakaitseorganid võivad kohaldada riikliku järelevalve üldmeedet ning seda erimeedet, mille

kohaldamine on kõigile korrakaitseorganitele sõnaselgelt eriseadustes (nt EhS § 131) ette nähtud.

Seetõttu on korrakaitseorganil korrarikkumise tuvastamisel õigus ettekirjutusega korrarikkumise

kõrvaldamist nõuda kehtivate õigusaktide alusel, mistõttu võtab eelnõu VTK ettepanekuid arvesse

osaliselt. VTK-s ettepandud viisil ehitamise ja kasutamise peatamise aluste sätestamine hälbiks

korrakaitseseaduse kui valdkonnaülese üldnormi loomise põhimõttest.

Peatamise meetme vajaduse ohukahtluse olukorras tingib tavaliselt mingi asjaolu, näiteks kui

pädev asutus ei ole veendunud, kas ehitatav ehitis vastab kinnitatud ehitusprojektile või esineb

ehitise kasutamisega oht inimese elule või tervisele.

Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et ehitusseadustikust võib puudu olla ehitustegevuse

peatamise meede ohukahtluse olukorras. Kolleegium juhtis seadusandja tähelepanu sellele, et

seaduses tuleks selgemini sätestada õiguslik alus, millele toetudes saaks järelevalveasutus teha

61 Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus. Juuni

2021, lk 56.

50

ehitamise peatamise ettekirjutuse ohukahtluse olukorras. Ehitamise peatamata jätmisel ei ole

ohukahtluse puhul välistatud oluliste õigushüvede kahjustamine.62

Ehitise ehitamise või kasutamise peatamine on üldjuhul ajutine meede, et vältida esineva

ohuolukorra suurenemist ning võimaldada pädeval asutusel kaaluda edasiste meetmete võtmise

vajadust.63 Eeltoodu põhjal nähakse eelnõuga korrakaitseorganile ette võimalus peatada ehitise

ehitamine ja kasutamine ka ohukahtluse olukorras.

Eelnõu § 1 punktiga 105 muudetakse EhS-i § 139 lõiget 1.

Lõikes 1 parandatakse ilmne ebatäpsus.

Eelnõu § 1 punktiga 106 muudetakse seadustiku normitehnilist märkust.

Muudatusega jäetakse normitehnilisest märkusest välja viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivile 2014/33/EL lifte ja lifti ohutusseadiseid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide

ühtlustamise kohta. See aga ei tähenda, et lift ei pea vastama liftidirektiivi nõuetele ja seos

liftidirektiiviga kaob. EhS-i § 81 lõike 1 kohaselt peavad lift ja selle ohutusseadised vastama toote

nõuetele vastavuse seaduses (edaspidi ka TNVS) ja selle alusel kehtestatud nõuetele ning nende

nõuetele vastavus peab enne nende turule laskmist ja kasutusele võtmist olema ettenähtud korras

tõendatud. Toote nõuetele vastavuse seaduse alusel on kehtestatud majandus- ja taristuministri 27.

veebruari 2015. a määrus nr 17 „Liftile ja selle ohutusseadisele ning nende vastavushindamisele

esitatavad nõuded“, mille kohaselt peavad lift ja selle ohutusseadis vastama direktiivi 2014/33/EL

nõuetele. Masin-lifti nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/42/EÜ

(edaspidi direktiiv 2006/42/EÜ), mis käsitleb masinaid ja millega muudetakse direktiivi 95/16/EÜ.

Direktiiv 2006/42/EÜ on Eesti õigusesse üle võetud TNVS-i alusel kehtestatud majandus- ja

kommunikatsiooniministri 23. märtsi 2012. a määrusega nr 23 „Nõuded masinale ja osaliselt

komplekteeritud masinale, ohutusseadisele ja masinaga kaasnevale teabele ning masina ja osaliselt

komplekteeritud masina vastavushindamise kord“. Alates 2027. aasta jaanuarist tunnistatakse

direktiivi 2006/42/EÜ kehtetuks ning seda asendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

2023/1230(EL), mis käsitleb masinaid.

Eelnõu punktiga 107 kehtestatakse EhS-i lisad 1 ja 2 uues sõnastuses.

Ehitusseadustiku lisasid ajakohastatakse valdkonna vajaduste põhjal.

Hooned

Edaspidi peab suurematele hoonetele korruse lisamisel taotlema ehitusloa ka juhul, kui laienduse

suurus jääb alla 33% hoone pindalast. Muudatus on vajalik, et tagada suuremate hoonete, näiteks

kortermajade laiendamisel hoone kasutajate ohutus.

Käesoleva eelnõuga ei muudeta menetluses oleva atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine) eelnõuga64 EhS lisades

kavandatud muudatusi. Kuivõrd käesoleva eelnõuga kehtestatakse EhS lisad uues sõnastuses, tuleb

arvestada ka viidatud eelnõu muudatustega, mille kohaselt viiakse kõik alla

päikeseenergiaseadmete paigaldamise menetlused (hoonete ümberehitamine uue tehnosüsteemi

paigaldamise korral või uue tehnorajatise püstitamine) üle ehitusteatise menetlusele. Kuna

62 RKHKo 13.12.2018, 3-16-1050/68, p 21. 63 Sorainen ja Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE 2020. Ehitise elukaare

digitaliseerimiseks kohaldamine II ja III etapp, lk 155 64 Eelnõu toimiku number: 24-1072

51

„ümberehitamine“ ja „laiendamine kuni 33%“ on samade menetlusliikidega, siis nihutakse

„ümberehitamise“ menetlusliik „laiendamine kuni 33%“ samasse tulpa. Samuti muudetakse

rajatiste osas (kuni 100 kW) elektritootmisrajatiste püstitamise ja ümberehitamise menetluseliiki.

Niisutus- ja kuivendusrajatised

Lisadest jäetakse välja niisutus- ja kuivendusrajatised. Niisutusrajatised ei ole EhS-i vaates

sedavõrd olulise mõjuga rajatised, et nendele peaks kohaldama EhS-i kontekstis loa või teavitamise

kohustust. Tuleb aga arvestada, et teatud juhtudel võib niisutusrajatise rajamisel olla vaja taotleda

veeluba veeseaduse alusel. Kuna EhS-i lisades loobutakse kuivendusrajatise mõiste kasutamisest,

lisatakse lisadesse sadeveesüsteemid. Paduvihmade ja lume sulamise tagajärjel tekkivad uputused

on üha sagenev vaatepilt tihedamates asulates ja piirkondades, kus reljeef ei võimalda tekkiva vee

kiiret äravoolamist. Linnastumisest ning laienevast ehitustegevusest tulenev vett mitteläbilaskvate

pindade lisandumine ja rohealade vähenemine linnalistes asulates põhjustab rohkem üleujutusi.

Arendamine toob kaasa tagajärjed, mis vähendavad sademevee pinnasesse imbumist, katkestades

seeläbi loodusliku veeringe toimimise. Suuremate vihmade korral tekivad tehiskattega keskkonnas

probleemid, näiteks restkaevud ja sademeveekanalisatsioon ei suuda piisavas koguses vett vastu

võtta. Tulemuseks on üleujutused ning sellega kaasnev reostusoht. Kliimateadlased prognoosivad

sademete hulga ja valingvihmade sageduse jätkuvat kasvu, mis tähendab, et tulvasid ja uputusi

esineb järgnevate aastate jooksul rohkem. Et tagada vastupidavus muutuva kliima tingimustes, on

sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks vaja

kanalisatsioonisüsteemi koosseisus rajada ka looduslähedasi lahendusi (sh imbkraavid ja

viibetiigid). Nende süsteemide rajamiseks tuleb need projekteerida ja planeerida. Üleujutuste

leevendamiseks peab selliste lahenduste rajamisel ja projekteerimisel arvestama seniste

veejuhtmete ja kanalisatsiooni asukohtadega ja nende sademeveevastuvõtu mahtudega, valgala

voolhulkadega, planeeringualal asuvate veekogude ja nende veetasemete ja vooluhulkadega,

valgala reljeefiga jne. Sademevee probleemide lahendamiseks on vaja vaadata kõiki neid süsteeme

ühtse tervikliku süsteemina. Olulisena tuleb tähele panna, et loakohustuse määramisel ei ole

oluline, kas rajatis on ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemi osa või mitte, loakohustuse

määramisel tuleb lähtuda ehitise funktsioonist.

Kanalisatsiooniehitised

Ehitusseadustiku lisade kanalisatsiooniehitise alajaotusest jäetakse välja viide isikliku

majapidamise reoveepuhastile. Kehtiva õiguse järgi esitatakse isikliku majapidamise reoveepuhasti

püstitamisel, rajamisel ja paigaldamisel, ümberehitamisel ning laiendamisel vaid ehitusteatis.

Ehitusprojekti esitamist ei ole nõutud. Kuid oluline on ka isikliku majapidamise reoveepuhasti

püstitamisel, rajamisel ja paigaldamisel, ümberehitamisel ning laiendamisel nõuda lisaks

ehitusteatisele ka ehitusprojekti koostamist (nagu nõutakse teiste omapuhastite puhul), et tagada ka

isikliku majapidamise reoveepuhasti kasutamisel vastavus veeseaduses ja ehitusseadustikus

sätestatud nõuetele. Reovee kogumismahutisse kogutav reovesi purgitakse piirkondlikku

suuremasse reoveepuhastisse, kus reovesi puhastatakse veeseaduse nõuetele vastavaks

(puhastusprotsess toimub kontrollitumates tingimustes ka seetõttu, et reoveepuhastust

reguleeritakse vee-ettevõtja keskkonnakaitseloas). Isikliku majapidamise reoveepuhasti puhul

valitud tehnilise lahenduse ja selles toimuva puhastusprotsessi toimivuse nõuetekohasuse kohta on

info saamine keerulisem. Kuigi isiklike majapidamiste reoveepuhastite nõuetele vastavust on

võimalik hinnata ka kohalike omavalitsuste kehtestatud reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja

alusel (nagu ka teiste omapuhastite puhul), on oluline teada, milline puhasti konkreetne

majapidamine on valinud. Projekt on abiks ka puhasti toimivuse kontrollimisel. Piltlikult öeldes

asub puhastussüsteem maa all ja seetõttu pole võimalik ainult visuaalsel vaatlusel hinnata puhasti

52

nõuetekohasust. Lisaks Keskkonnaametile teeb reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirja nõuete

täitmise üle järelevalvet ka kohaliku omavalitsuse üksus. Seetõttu peavad kohaliku omavalitsuse

üksused ehitusprojekti nõude kehtestamist ehitusseadustikus oluliseks. Seetõttu tuleb

eelnõukohase seaduse järgi ka isiklike majapidamiste reoveepuhastite püstitamisel, rajamisel ja

paigaldamisel, ümberehitamisel või laiendamisel lisaks ehitusteatisele esitada ka ehitusprojekt.

Ehitusseadustiku lisa 2 „Tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta“

kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb reoveepuhasti jõudlusega kuni 50 inimekvivalenti püstitamisel,

rajamisel ja paigaldamisel, ümberehitamisel ning laiendamisel kasutusse võtmise korral taotleda

kasutusluba. Kuna lisa 1 kohaselt nõutakse sellise puhasti püstitamiseks, rajamiseks ja

paigaldamiseks, ümberehitamiseks või laiendamiseks ehitusteatist ja ehitusprojekti (st ehitusluba

ei ole vaja), siis on puhasti kasutusse võtmise korral mõistlik nõuda samamoodi kasutusteatise

esitamist, mitte kasutusluba. Ka sellisel juhul saab kohaliku omavalitsuse üksus teatist vajaduse

korral menetleda ja kui on vaja kehtestada lisatingimusi, saab seda teha ka kasutusteatise

menetluses. Kasutusloa nõude asendamine kasutusteatise nõudega vähendab halduskoormust.

Teise muudatusena jäetakse reovee kogumismahutit käsitlevas veerus ära viide isikliku

majapidamise reoveepuhastile. Järgmises reas olev reoveepuhasti jõudlusega kuni 50

inimekvivalenti katab ka isikliku majapidamise reoveepuhasti.

Kalapääsud

Lisades sätestatakse kalapääsud. Kalapääsude rajamist on seni reguleeritud erineval moel: neid on

nimetatud nii ehitiseks kui ka mitteehitiseks. Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja

aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis

või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning

ehitamisega seotud muu tegevus peab olema ohutu. Kalapääs kuulub ka paisu kui ehitise juurde,

sest eesmärk on nende ehitiste kaudu tagada läbipääs kaladele, kes paisu tõttu liikuda ei saa.

Kalapääsud (nt kamberkalapääs, möödaviikpääse, tiikide kaskaad, kalalift, tõkiskalapääs) on

ehitise tunnustega ja nende töös hoidiseks ja eesmärgi täitmiseks on vaja neid hooldada ning järgida

on vaja ka ohutuse põhimõtet. Ainus, millel selgeid ehitisi tunnuseid ei ole, on vooluveekogu sängi

rajatav tehiskärestik, mille eesmärk on taastada paisutatud ehk muudetud veekogu algset olukorda

ja/või parandada kalade liikuvust.

Vesiviljelusrajatised

Lisades sätestatakse vesiviljelusrajatised. Vesiviljelus ehk akvakultuur on veeorganismide

kasvatamine inimese selleks loodud tingimustes, kus toodang ületab veekogu loodusliku

produktsiooni. Vesiviljeluskasvandus on ehitis, mis on mõeldud vesiviljelusest toodangu

saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused sama

ruumala kohta. Sätestatakse, et kala- ja vähikasvatustiigi, võrgust kotiga kalasumba, karbi- ja

vetikavõrgu, karbi- ja vetikaliini ning vetikasumba puhul ei ole ehitustegevuseks ehitusteatist,

-luba ega -projekti vaja. Viimast põhjusel, et vesiviljeluseks antakse VeeS-i § 187 punkti 15

kohaselt keskkonnaluba ning väiksemamahulise vesiviljeluse puhul § 196 kohaselt registreering,

kus sisaldub rajatiste info. Näiteks keskkonnaloas sätestatakse ka kasvanduse rajatise liik, kogus,

ruumala, pindala ja pikkus (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1060/6202/3005/Lisa_3.pdf#).

Lisaks peab vesiviljelusrajatise käitaja pidama käitamispäevikut, kus kajastub kasvanduses olevate

tiikide, basseinide või sumpade arv, nende ruumala ja pindala; karbi- ja vetikaliinide arv, pikkus ja

pindala või muu sarnase rajatise iseloomustus; sumpade, karbi- ja vetikaliinide paigaldamise ja

äraviimise aeg (https://www.riigiteataja.ee/akt/103042020021). Hoonestusloas sisaldub ka info

53

ehitise maksimaalse kõrguse, sügavuse, muude tehniliste andmete kohta, samuti ehitiste arv jms.

Need vesiviljelusrajatised tõenäoliselt aja jookuls muutuvad, sest näiteks sumpade puhul

eemaldatakse need igal aastal veekogust, et nende võrgust kotte pealiskasvust puhastada,

parandada jms, samuti on tõenäoline sumbakottide mahu muutmine, karbi- ja vetikakasvatus on

Eestis veel arendusjärgus: katsetatakse eri rajatistega, et leida meie tingimustesse kõige sobivamad

rajatised. Seega ei ole vesiviljelusrajatiste puhul nende muutuva iseloomu tõttu otstarbekas nõuda

ehitusteatist, -luba ega -projekti, pealegi on neil juba keskkonnaluba ja hoonestusluba. Lisanõuete

kehtestamine suurendab ettevõtte halduskoormust, samuti pädevate asutuste töökoormust.

Vesiviljelusbasseinide, mille ehitisalune pind on üle 20 m2, ja nendega funktsionaalselt seotud

rajatiste puhul peetakse nende ehitamisel ja laiendamisel oluliseks ehitusloa nõuet, sest näiteks

betoonist basseinide ehitustegevuse käigus paigaldatakse armatuurvõrku, valatakse betooni,

kaevatakse kanaleid jms, ehitatakse püsivad rajatised. Selliste rajatiste ümberehitamisel ja

lammutamisel peab esitama teatise ning selle osade asendamisel samaväärsega ei pea ehitusteatist,

ega -luba taotlema.

Ka veehoidla mõiste on tekitanud segadust. Veehoidla all mõeldakse vooluvee tõkestamise või

paisutamisega, vee pumpamisega või muul viisil maapinna nõkku, kaevandatud süvendisse või

tammide vahele rajatud tehisveekogu, mis moodustab tervikliku funktsionaalselt koos toimiva

ehituslikku süsteemi ja kompleksi. Seega ei mõelda veehoidlana ehituslike elementideta veega

täitunud süvendeid.

Bassein

Palju vaidlusi on põhjustanud tiigi mõiste. Pelgalt maasse kaevatud ja veega täitunud süvend ei ole

ehitis EhS-i kohaselt. Küll aga täiendatakse EhS-i lisasid basseini kui rajatisega. EhS-i kohaselt on

ehitis inimtekkeline asi TsÜS-i mõistes või pinnase ja katendi ümberpaigutamine, kui sellega

kaasneb oluline keskkonnamõju ja sellel on funktsionaalne seos ehitise ehk asjaga. Tiigil puudub

klassikalises mõttes funktsionaalne seos ehitisega. Basseinina peetakse silmas klassikalises mõttes

basseini, mis ei ole lihtsalt maa sisse kaevatud auk, vaid ehituslikke elemente sisaldav süvend,

mille eesmärk on kinni hoida vett (nt betoneeritud seinad vms).

Asfalditehas

EhS-i lisasid täiendatakse asfalditehase rajatisega. Asfalditehastes toodetakse asfaltsegusid, mis on

temperatuuritundlikud tooted. See tähendab, et paigaldamiseks peab asfaltsegu teatud aja jooksul

säilitama tootmistemperatuuri lähedase temperatuuri ning pikki vahemaid asfaltsegu vedada ei saa.

Temperatuuri tagamiseks kasutatakse seadmetena mobiilseid asfalditehaseid, mida on võimalik

piisavalt kiiresti ümber paigutada ja nendega objekti läheduses asfaltsegu toota. Asfaltsegu

tootmine objekti läheduses on ka keskkonnasäästlikum, sest vähenevad veomaad ning segude

tootmisel saab täitematerjalidena ära kasutada saadavaid kohaliku päritoluga materjale. Vajadus

asfalditehast operatiivselt ümber paigutada võib asfaldisegu tootjal tekkida väga kiiresti, näiteks

juhul, kui ettevõtja osutub riigihankel edukaks ja tuleb hakata täitma hanke esemeks olevat

lepingut, kus näiteks on vaja asfaltsegu toota mobiilse asfalditehasega. Vahel võib aeg lepingu

sõlmimise ja lepingu täitmise alustamise vahel olla vaid mõned nädalad. Lisaks on ettevõtjad

hankinud endale mobiilsed asfalditehased, eeldusel et see kallis ressurss oleks võimalikult

efektiivselt kasutatud. See tähendab, et eelduslikult kasutatakse mobiilset asfalditehast ühel hooajal

mitmel objektil ning nende objektide jaoks planeeritakse töid selliselt, et mobiilne asfalditehas

oleks maksimaalselt hõivatud. Mobiilse asfalditehase demonteerimiseks, transpordiks ja uuesti

monteerimiseks võib kuluda viis kuni kümme päeva, misjärel on ettevõtja valmis alustama tootmist

54

uues asukohas. Arvestama peab ka sellega, et ettevõtjal ei pruugi olla pikaajalist eelteadmist

mobiilse asfalditehase järgmisest asfaldisegu tootmise asukohast. Kuna asfalditehased on n-ö

reguleerimata, võib KOV otsustada, kas nõuda nende kohta ehitusloa taotluse või ehitusteatise

esitamist või jätta need n-ö vaba ehitustegevuse alla. Riigi hinnangul on ehitusloa nõue liialt

koormav, sest neid tehaseid on vaja hooajal tihti liigutada. Samas võib nende tehaste asukoht

mõjutada ümbruskonda (nt lõhn), seetõttu on eelnõu autorite hinnangul piisav ehitusteatise

menetlus, kus isikud saavad vajaduse korral rääkida selle tehase paigaldamise asukohas kaasa.

Põllumajandusrajatised

Juurde on lisatud ka põllumajandusrajatised (kuivatid ja sõnniku/silohoidlad), mis võivad olla kas

väga suure ruumilise mõjuga või valesti ehitamisel väga ohtlikud keskkonnale. Tähele tuleb panna,

et kuivatite ja punkerhoidlate puhul ei ole reguleeritud nende mobiilsed versioonid, mis on

väiksemad ja võetakse kasutusele vaid hooajaliselt.

Ka mitut kinnistut läbivad liinid on eelnõu kohaselt taas ehitusteatise esitamise kohustusega. Neid

ehitisi ei ole võimalik silmaga maa pealt näha ja seetõttu puuduvad nende andmed ning nende

ohustamise tõenäosus on suur. Lisaks kehtivad nendele ehitistele ka kaitsevööndid, mis võivad

piirata teiste isikute omandi kasutamist.

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse EhSRS-i § 17.

Ehitise maht on oluline eelkõige planeeringutele vastavuse hindamisel ning ehitise laiendamise

kontekstis. EhS-i seletuskirja kohaselt võib hoonet üks kord kuni 33% hoone esialgsest mahust

laiendada.65 Seaduse rakendajal puudub praegu selgus, millisest mahust tuleb 33% arvutada.

EhSRS-i § 17 sätestab, et enne EhSRS-i jõustumist olemasoleva ehitise mahu arvutamisel võetakse

aluseks pärast ehitusseaduse jõustumist (st pärast 01.01.2003) EHR-i kantud andmed.

Praktiline probleem on, et ehitise mahu arvutamisel on ajas lähtutud erinevatest alustest

(arvutamise alused on muutunud), mistõttu võib kahe samasuguse hoone maht erineda registris

lausa kolmandiku võrra. Kui EHR-is kuvatava ehitise mahu andmete aluseks olev metoodika erineb

kehtivast korrast, tuleb võimaldada arvutada maht ümber kehtiva metoodika järgi, et saada näiteks

adekvaatne hinnang ehitise laiendamiseks. Säte ei tähenda, et kohalikud omavalitsused peaksid

alustama EHR-is kõikide ehitiste revisjoni ja muutma juba kantud ehitiste andmeid. Säte on oluline,

kui on vaja tuvastada menetlusliik, näiteks laiendamine üle või alla 33%.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse EhSRS-i § 25 lõiget 1.

Enne eelnõukohase seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotlus menetletakse lõpuni taotluse

esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. Veeseaduse § 222 lõiget 4 ja § 223 lõike 1 punkte 5

ja 8, ehitusseadustiku § 11312 lõikeid 3 ja 4 ning § 11313 lõike 1 punkte 5 ja 7 kohaldatakse ka enne

seaduse jõustumist esitatud hoonestusloa taotlustele.

Kehtiv rakendussäte viitab veeseaduse sätetele, mis alates 07.05.2022 on kehtetud. Kuna samad

sätted on 07.05.2022 üle võetud ehitusseadustikku, siis arusaamatuste vältimiseks tuleb viited

parandada ja asendada kehtivate sätetega. Tagasiulatuv mõju saab olla ainult kehtivatel sätetel.

65 Seletuskiri ehitusseadustiku eelnõu nr SE 555 juurde, lk 46.

55

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse EhSRS-i § 251 lõiget 5.

Kehtiv rakendussäte viitab ehitusseadustiku § 1139 lõikele 4, mis alates 17.03.2023 on kehtetu.

Kuna säte on kehtetu, siis pole võimalik kehtestada määrust, mille tingimustest ja korrast lähtuda

tuleks. Seega eemaldaks viide kehtetule sättele.

Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse EhSRS-i § 28 pealkirja.

Paragrahvi pealkiri ajakohastatakse selle sisus tehtavate muudatuste järgi.

Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse EhSRS-i § 28 lõiget 1.

Eelnõuga kavandatud ehitusseadustiku ja sellega seotud seaduste muudatuste eeldatav

jõustumisaeg on 2025. aasta teises pooles. Selleks hetkeks on planeerimis- ja ehitusseaduse

kehtivuse lõppemisest ning ehitusseadustiku jõustumisest möödunud enam kui 20 aastat ning

ehitusseadustiku jõustumisest üle kümne aasta.

VTK kohaselt on EhSRS-i rakendamine tekitanud küsimuse, millises ajavahemikus ehitatud

ehitiste nõuetele vastavust tuleb kontrollida (EhSRS §-des 27–29 ette nähtud menetlused) ning

millised ehitised tuleks kanda EHR-i täiendava kontrollita. EhSRS-i jõustumisest alates on olnud

probleemküsimus, et rakendusseadus ei sätesta täpset aega, millal peab seadustamise menetlust

kohaldama. Samas on antud tõlgendus, et lisanõuetele vastavust on vaja kontrollida eelkõige pärast

planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) jõustumist ehitatud ehitiste puhul. Varem ehitatud, s.o enne

22.07.1995 ehitatud ehitiste puhul tuleks korrastada ainult registriandmed.66

Kehtiva õiguse kohaselt hinnatakse enne 01.01.2003 püstitatud ehitiste seadustamisel ehitise

ohutust, lähtudes ehitamise ajal kehtinud nõuetest. Ajavahemikul 01.01.2003 kuni 30.06.2015

püstitatud ehitiste seadustamisel hinnatakse ehitise vastavust ehitusseadustiku § 11 lõikes 2 ja §-s

12 sätestatud nõuetele.

EhS-i § 11 lõikes 2 on esitatud ehitisele esitatavate nõuete kataloog. Tegemist on näitliku nõuete

kataloogiga. Selle kataloogi esitamine seaduse tasemel annab seaduse järgijatele teavet sellest,

milliseid nõudeid seadus üldse sisaldab. Seaduses on sätestatud üksnes objektiivsed ja objektiivselt

hinnatavad nõuded. Viidatud lõikes nimetatud nõuete hulgast jäävad välja subjektiivseid

hinnanguid eeldavad nõuded, nagu nõuded esteetikale, kasutajate personaalsetest eelistustest

lähtuvad nõuded jmt.67 EhS-i §-ga 12 seotakse ehitustegevuse eri etapid kontrollimisele suunatud

protsessielementidega: planeering, ehitusprojekt, projekteerimistingimused, ehitusluba,

ehitusteatis jne.68

PS-i §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõtte lähtekoht on valitseja seotus seadustega ja seega avaliku

võimu teostamine seaduslikkuse põhimõtet järgides. Selle sisu on aga tänapäeval (võrreldes nt 19.

sajandi vormiliste käsitlustega) märksa laiem, tähendades lisaks seadusliku aluse põhimõttele

sisulisi nõudeid, nagu õiguskindlus, avaliku võimu väärkasutuse ja suva keeld, võrdsus seaduse ees

ja diskrimineerimise keeld ning juurdepääs ausale õigusemõistmisele (RKÜKo 08.06.2009, 3-4-1-

7-08, p 26; RKÜKm 26.06.2014, 3-2-1-153-13, p 73; RKPJKm 05.02.2008, 3-4-1-1-08, p 3).

66 Sorainen ja Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE 2020. Ehitise elukaare

digitaliseerimiseks kohaldamine II ja III etapp, lk 168. 67 Seletuskiri ehitusseadustiku eelnõu nr SE 555 juurde, lk 24. 68 Ibid, lk 27.

56

Õiguskindluse põhimõte on mitmetahuline, sisaldades õiguse avalikkuse ja arusaadavuse nõudeid,

tagasiulatuva mõju keeldu ja õiguspärase ootuse ning usalduse kaitse põhimõtteid.69

Seaduse rakendamisel on tekkinud küsimus, millises ulatuses tuleks enne ehitusseadustiku

jõustunud ehitiste puhul EhS-i § 11 lõikes 2 ja §-s 12 sisalduvate nõuete täitmist kontrollida.

Näiteks ei ole varem püstitatud ehitisele võimalik üldjuhul kohaldada pärast ehitamist kehtestatud

planeeringutest tulenevaid nõudeid või muid hiljem kehtestatud seaduse redaktsioonidest

tulenevaid rangemaid nõudeid. Eeltoodu kehtib olukorras, mil varem ehitatud ehitist ei ole hiljem

ümber ehitatud, st ka hiljem tehtud ümberehitustööd peavad vastama ümberehitustööde tegemise

ajal kehtinud nõuetele.

Seega taandub nõue hinnata ehitise nõuetele vastavust ehitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt

õiguse üldpõhimõttele ning EhSRS-i § 29 lõikes 3 sisalduv viide EhS-i § 11 lõikele 2 ja §-le 12 ei

ole praktikas ennast õigustanud. Näitena tuleks PES-i ajal ehitatud ehitise nõuetele vastavust

hinnata PES-i kohaselt, ehitusseaduse ajal ehitatud ehitise nõuetele vastavust hinnata ehitusseaduse

kohaselt ning EhS-i kehtivuse ajal ehitatud ehitise nõuetele vastavust EhS-i nõuete kohaselt, välja

arvatud juhul, kui õigusnorm on võrreldes varem kehtinud normiga muutunud leebemaks.

Lisaks tuleb täheldada, et mida kauem on ehitis looduses eksisteerinud, seda keerulisem on ehitise

püstitamise tegelikku aega ning muid ehitamisega seotud asjaolusid riikliku järelevalve menetluses

tuvastada. Kui varem püstitatud ehitiste täpse püstitamisaja tuvastamine võib olla problemaatiline,

siis möödunud kümnendil püstitatud ehitistega seotut on üsna hõlpsasti võimalik tuvastada Maa-

ameti orto- ja kaldaerofotodelt, kuivõrd nende kvaliteet on ajapikku muutunud sedavõrd heaks.

Seega nähakse eelnõuga ette õigusliku aluseta ehitatud ehitiste nõuete ühtlustamine, juhindudes

EhSRS-i §-st 28. Reegleid muudetakse isikute jaoks soodsamaks, seega on rakendussätte

muutmine õiguslikult lubatav.

Ehitisele kasutusõiguse andmisel vaid ehitise ohutust hinnates võib tekkida küsimus avalike huvide

kaitse kontekstis. Avalike huvide kaitse kontekstis saab eelkõige rääkida ehitiste vastavusest

planeeringutele. Üldjuhul planeeringutele tagasiulatuvat jõudu anda ei saa,70 st hiljem kehtestatud

planeeringunõudeid ei saa kohaldada enne planeeringu kehtestamist püstitatud ehitisele, eeldusel

et ehitisel ei ole pärast planeeringu kehtestamist tehtud ümberehitustöid. Ka ei välista

väljakujunenud kohtupraktika igal juhul kasutusloa andmist ehitisele, mis oli püstitatud

õigusvastase ehitusloa alusel,71 st kohus möönas, et väheoluline kõrvalekalle planeeringust ei

pruugi ilmtingimata tähendada, et ehitisele ei ole võimalik kasutusluba anda. Lisaks on kohus

asunud seisukohale, et detailplaneering ei ole lõplik avalik-õiguslik kinnitus, et arendusprojekti

elluviimine vastab kõigile nõuetele, sh keskkonnanõuetele. Mida enam möödub aega

detailplaneeringu kehtestamisest, seda suurem on risk, et uued asjaolud võivad planeeringu

elluviimise välistada.72 Ka seadusandja on ette näinud, et pädev asutus võib tunnistada

detailplaneeringu kehtetuks juhul, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt

viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima.73 See kinnitab omakorda põhimõtet, et

detailplaneering on vaid lähiaastate ehitustegevuse alus.74 Kuigi tegelikult realiseeritakse ka 90-

69 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 10. 70 RKHKo, 19.06.2020, 3-17-2766/33, p 21. 71 RKHKo, 05.03.2019, 3-13-385/90, p 14. 72 RKHKo, 05.03.2021, 3-16-245/91, p 24. 73 Planeerimisseadus, RT I, 26.02.2015, 3; RT I, 11.06.2024, 12, § 140 lg 1. 74 Ibid, § 124 lg 2.

57

ndatel kehtestatud planeeringuid, on eelnõu koostaja seisukohal, et mida kauem on hoone looduses

eksisteerinud ja mida vanem on planeering, seda ebatõenäolisem on planeeringu nõuete järgi

kujundada isiku suhtes õigusliku aluseta ehitamisest äärmiselt koormavaid meetmeid, nagu

ümberehitamise või lammutamise nõue.

Seega on riikliku järelevalve menetluse kontekstis problemaatiline pikalt looduses eksisteerinud

hoonetele nõuete esitamine ja nende proportsionaalsus. Ka riigikohus asunud seisukohale, et juhul,

kui lammutusettekirjutusega ehitised ei ole ohtlikud ning nendest ei lähtu piirnevate kinnisasjade

omanikele püsivat negatiivset mõju, ei saa lammutusettekirjutust EhS-i § 132 lõike 3 punktides 1

ja 2 sätestatud alustel teha. Lammutamine võib olla planeeringule mittevastavuse tõttu õigustatud

juhul, kui läbi on kaalutud kõik planeeringu muutmise võimalused.75 Mida kauem on ehitis

looduses eksisteerinud, seda intensiivsem peab olema riive, et põhjendatud oleks ehitise

ümberehitamise või lammutamise nõue. Kui ehitis on aastaid looduses eksisteerinud ja sellele ei

ole reageeritud, siis ei saa eelduslikult esineda sedavõrd intensiivset avaliku huvi või isikute õiguste

negatiivset riivet, mis õigustaks ehitise ümberehitamise või lammutamise nõude esitamist. Näites

on Tartu Linnavalitsus asunud seisukohale, mille kohaselt üle 15 aasta looduses eksisteerinud

kuuriosa seadustamisega ei kaasne negatiivset mõju, mis oleks ülemääraselt koormav ja mida ei

ole võimalik vähendada ega leevendada ka olukorras, kus kuur asus kinnistu piirist 0,9 m kaugusel.

Kuuri paiknemisest põhjustatud negatiivset mõju on ehituslike meetmetega võimalik leevendada

(tuleohutuse küsimused).76 Eraldi küsimus võib tekkida miljööaladel paiknevatel või

muinsuskaitselistel ehitistel õigusliku aluseta tehtud ehitustööde seadustamisel. Ka juhul kui enne

01.07.2015 õigusliku aluseta tehtud ümberehitustööd ei vasta ehitamise ajal kehtinud piirangutele,

ei tähenda ehitisele kasutusteatise või kasutusloa andmine seda, et pädev asutus peab igavesti

varasemat ümberehitatud olukorda aktsepteerima. Kasutusõiguse andmisel on võimalik

kõrvaltingimustena seada nõudeid, mille kohaselt tuleb ehitise või selle osa amortiseerumisel viia

ehitis või selle osa miljöönõuetega vastavusse, mis võib tähendada ka osa samaväärsega

asendamise keeldu, kui varasemad detailid ei lähe kokku piirkonnas kehtivate nõuetega. Sõltumata

kõrvaltingimuste seadmisest tuleb ehitise hilisemal ümberehitamisel lähtuda kehtivatest

piirangutest. Näiteks kui 2005. aastal rekonstrueeriti miljööväärtuslik korterelamu miljöönõuetele

mittevastavalt (sõltumata kasutusõiguse olemasolust), tuleb korterelamu uuel rekonstrueerimisel

lähtuda ikkagi kehtivatest miljöönõuetest ning tagada ehitamise tulemusena vastavus nendele

nõuetele.

Vahemikus 01.01.2003 kuni 01.07.2015 õigusliku aluseta ehitatud ehitiste seadustamisel

kaasnevad planeeringu nõuetele vastavuse hindamisega enamasti formaalsed menetlused. Selliseid

menetlusi nimetatakse ka nn fiktiivseteks menetlusteks, mis on vaja läbida seadusest tulenevate

nõuete täitmiseks, kuid mis lõpptulemusena muudatust kaasa ei too. Ka Riigikohus on varem

asunud seisukohale, et vaatamata normi näiliselt imperatiivsele sõnastusele ei ole haldusasutus

kohustatud rakendama põhjendamatult koormavaid meetmeid või menetlusi, mis ei ole sisuliselt

vajalikud.77 Nagu eespool kirjeldatud, on viidatud vahemikus õigusliku aluseta ehitatud ehitiste

puhul sageli planeeringutele mittevastavus marginaalne või ei too endaga kaasa olulist avalike

huvide või isikute õiguste negatiivset riivet. Siiski ei ole võimalik nimetatud ehitisele kasutusõigust

anda isegi siis, kui ehitis on ohutu, sest ehitis ei vasta planeeringu nõuetele. Seega koostatakse enne

ehitamise seadustamist detailplaneering, projekteerimistingimused või detailplaneeringut muutvad

projekteerimistingimused, mis ei näe enamasti ette juba looduses eksisteeriva ehitise lahenduse

75 RKHKo, 3-19-2398, 21.11.2022, p 17. 76 Tartu Linnavalitsuse 26.06.18 korraldus nr 695. 77 RKHKo, 3-3-1-23-06, 29.05.2006. p 13.

58

muutmist, s.o ümberehitamist või lammutamist. Kui menetluse tulemusena lõpptulemus ei muutu,

on tegemist kuluka ja äärmiselt ebaproportsionaalse menetlusega nii taotleja kui ka haldusasutuse

vaates. Ettepaneku eesmärk on seega lõpetada nn fiktiivsete menetlustega seotud ebamõistlik

ressursikasutus ja kiirendada loamenetluste ja planeeringute koostamist.

Teiseks võib ehitisele kasutusõiguse andmisel vaid ehitise ohutust hinnates tekkida küsimus isikute

õiguste negatiivse riive kontekstis.

Eelnõu seadusena jõustumise hetkeks on ehitusseadustiku jõustumisest möödas enam kui kümme

aastat. Isikute õiguste negatiivse riive kontekstis tuleb hinnata ka tsiviilõiguslike nõuete esitamise

võimalikkust ja nõuete aegumise reegleid. Aegumise mõiste on sisustatud tsiviilseadustiku üldosa

seaduses. Selle kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue)

seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik

keelduda oma kohustuse täitmisest.78 Enamasti on õigusliku aluseta ehitamisega teistele isikutele

tekitatud õiguste negatiivsed riived seotud kahju õigusvastase tekitamisega. Kahju õigusvastasest

tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on üldiselt kolm aastat ajast, mil õigustatud isik

kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.79 Üldreeglist loodud

erisuse kohaselt aeguvad kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevad nõuded hiljemalt kümne aasta

möödumisel kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest80. Seega on

eelnõukohase seaduse jõustumise hetkeks enamik enne 01.07.2015 toimunud õigusliku aluseta

ehitamisest tingitud tsiviilnõuded aegunud.

Seega saab asuda seisukohale, et ehitisele kasutusõiguse andmisel olukorras, kus ehitis on üle

kümne aasta looduses eksisteerinud ning võttes arvesse tsiviilnõuete aegumist, ei saa eelduslikult

esineda sedavõrd intensiivset isiku õiguste riivet, mis ilmtingimata tingiks ehitise ümberehitamise

või lammutamise vajaduse.

Tuleb tähele panna, et alates 01.07.2015 jõustus ka praegu kehtiv planeerimisseadus. Riigikohus

on nõustunud halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleb detailplaneeringut tõlgendada selle

kehtestamise ajal kehtinud õigusnormide järgi. Sageli võib planeeringust tulenevate nõuete

sisustamine kehtinud õigusest lähtudes olla oluliselt keerulisem, kui on ehitise ohutuse

väljaselgitamine ehitamise ajal kehtinud nõuete kohaselt.81 Kui ehitise ohutusega seotud küsimused

piirnevad ennekõike ehitise konstruktsioonilise terviku, püsivuse ning tehnosüsteemide ja

seadmete nõuetele vastavusega (projekti puudumisel koostatakse ehitise erakorraline audit), tuleb

planeeringutele vastavuse hindamisel lähtuda ka hoone mahust, korruselisusest jms mõõtmetest

ning tehnilistest näitajatest. Kuna hoone mõõtude ja tehniliste näitajate määramise ning arvutamise

alused ja kord on alates 01.01.2003 korduvalt muutunud, on vanemate planeeringute tõlgendamisel

esinenud arvukalt tarbetuid vaidlusi (nt kui varem ei tulnud planeeringutes maa-aluseid korruseid

määrata, kas neid võib planeeringut tänapäeval realiseerides siiski ehitada; mahu arvutamine

laiendamise kontekstis jms). Seega teenib kavandatud muudatus praktika ühtlustamise huve ka

planeerimisvaldkonna vaates, võttes arvesse, et kehtiva planeerimisseaduse jõustumisega muutusid

ka planeeringud kvaliteetsemaks. Kehtiv kord ehitiste seadustamisel on keeruline ja keskmise

inimese arusaama kohaselt ebaselge, läbipaistmatu ja prognoosimatu ning sõltub suuresti pädeva

asutuse kaalutlustest.

78 Tsiviilseadustiku üldosa seadus, RT I 2002, 216; RT I, 06.07.2023, 98, § 142 lg 1. 79 Ibid, § 150 lg 1. 80 Ibid, § 150 lg 3. 81 RKHKo, 28.03.2012, 3-3-1-4-12, p 3.5, 21-22.

59

Seega on ajavahemikul 01.01.2003 kuni 01.07.2015 õigusliku aluseta ehitatud ehitistele

kasutusõiguse andmise üle otsustamisel eesmärgipärane lähtuda ennekõike ohutuse põhimõttest,

hinnates ehitist ehitamise ajal kehtinud ohutusnõuete kohaselt. Eelnimetatud asjaoludest tingituna

nähakse eelnõuga ette EhS-i § 29 kehtetuks tunnistamine ja eri aegadel õigusliku aluseta ehitatud

ehitiste seadustamise korra ühtlustamine, lähtudes EhSRS-i § 28 põhimõttest. Korra ühtlustamine

vähendab pädevate asutuste töökoormust ning muudab seadustamise protsessi menetlusosalistele

kiiremaks, selgemaks ning läbipaistvamaks. Küll aga ei saa eeldada, et seadusandja hakkab ehitise

seadustamise nõudeid leevendama iga teatud ajaperioodi möödudes. Eelnõus sisalduv ettepanek

menetluste ühtlustamiseks on seotud ennekõike uute ehitustegevust reguleerivate normide

jõustumisega. Pädeval asutusel on endistviisi võimalus ja kohustus teha riikliku järelevalvet ilma

loata või loast hälbivalt tehtud ehitustegevuste üle.

Eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse EhSRS-i § 28 lõikega 11.

EhS-i VTK kohaselt tuleks enne 22.07.1995 ehitatud (enne PES-i jõustumist ehitatud) ehitiste

puhul korrastada ainult registriandmed.82 Enne PES-i jõustumist puudus Eestis riiklikul tasandil

kehtestatud ehitamist reguleeriv õigusakt, sh oli kasutusluba reguleerimata. Eelnõu koostajale

teadaolevalt reguleerisid enne PES-i kohalikud omavalitsused ehitustegevust oma

haldusterritooriumil oma (ajutiste) ehitusmäärustega. Võimalik oli ka olukord, et mingil ajal ei

olnud ka kohaliku omavalitsuse territooriumil veel ehitumäärust kehtestatud. Olukorras, kus

ehitamist ei reguleerinud ükski õigusakt, ei saa ehitustegevust lugeda aga õigusliku aluseta

ehitamiseks.

Praegu on mõned kohalikud omavalitsused asunud seisukohale, et enne 22.07.1995 püstitatud

ehitiste puhul tuleb ehitise õiguslikku alust eeldada ning ehitisregistri andmed korrastatakse

andmete esitamise teatise alusel. Seda aga tingimusel, et ehitisel ei ole hiljem tehtud õigusliku

aluseta ümberehitustöid. Ka seadusandja on varem asunud nõukogude ajal püstitatud ehitiste puhul

seisukohale, et juhul, kui puudub teave nn nõukogude ajal ehitatud ehitiste ehitamist reguleerivate

õigusaktide või normide kohta, ei saa väita, et tegemist on ebaseaduslikult ehitatud ehitisega, vaid

tuleks eeldada, et selline ehitis ehitati kooskõlas tolleaegsete normidega, st ehitamine oli seaduslik.

Kui siiski kohalik omavalitsus leiab, et tegemist on ebaseadusliku ehitamisega, peab ta olema

võimeline ka oma otsust põhjendama ja viitama konkreetsetele normidele, mis nn nõukogude ajal

ehitamist reguleerisid, või konkreetsetele dokumentidele, mis näitavad ehitise ebaseaduslikkust.

Kindlasti on nn nõukogude ajal ehitatud ehitiste ehitamise õiguslike aluste tuvastamine

juhtumipõhine, kus kohalik omavalitsus saab rakendada haldusmenetluses uurimispõhimõtet. Kui

ei ole tõestatud ehitamise ebaseaduslikkust, näiteks puuduvad ehitamise ebaseaduslikkusele

viitavad dokumendid, saab ehitise kanda registrisse ning vajaduse korral märkida, puuduvad või ei

ole tuvastatud kindlaid andmed selle kohta, et ehitis on püstitatud õigusliku aluseta.

Seega nähakse eelnõuga ette, et enne 22.07.1995 püstitatud ehitiste puhul tuleb õigusliku aluse

olemasolu eeldada, välja arvatud juhul, kui õigusaktides on sätestatud teisiti. Küll aga ei puuduta

see säte kinnistusraamatusse kandmata ehitisi.

Eelnõu § 2 punktidega 7 ja 8 täiendatakse EhSRS-i § 28 lõikeid 2 ja 3.

Paragrahvi 28 lõigetele 2 ja 3 lisatakse viited eelnõuga lisatavale § 28 lõikele 11.

82 Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsus. Juuni

2021, lk 58.

60

Eelnõu § 2 punktiga 9 täiendatakse EhSRS-i § 28 lõiget 5.

PS-i §-s 10 sätestatud õigusriigi põhimõtte lähtekoht on valitseja seotus seadustega ja seega avaliku

võimu teostamine seaduslikkuse põhimõtet järgides. Selle sisu on aga tänapäeval (võrreldes nt 19.

sajandi vormiliste käsitlustega) märksa laiem, sisaldades lisaks seadusliku aluse põhimõttele

sisulisi nõudeid, nagu õiguskindlus, avaliku võimu väärkasutuse ja suva keeld, võrdsus seaduse ees

ja diskrimineerimise keeld ning juurdepääs ausale õigusemõistmisele (RKÜKo 08.06.2009, 3-4-1-

7-08, p 26; RKÜKm 26.06.2014, 3-2-1-153-13, p 73; RKPJKm 05.02.2008, 3-4-1-1-08, p 3).

Õiguskindluse põhimõte on mitmetahuline, sisaldades õiguse avalikkuse ja arusaadavuse nõudeid,

tagasiulatuva mõju keeldu ja õiguspärase ootuse ning usalduse kaitse põhimõtteid.83

Õiguskindluse põhimõttest tuleneva õigusakti tagasiulatuvast keelust lähtudes ei ole ka varem

ehitatud ehitiste puhul põhjendatud hilisemates õigusaktides kehtestatud rangemate nõuete

kohaldamine. Kui õigusnorm on muutunud võrreldes ehitise ehitamise ajaga leebemaks, tuleb

ehitise nõuetele vastavuse hindamisel kohaldada eelnevale vastupidiselt just leebemat normi.

Eelnõu § 2 punktiga 10 muudetakse EhSRS-i § 28 lõiget 6.

Õigusselguse huvides täpsustatakse normis, et ehitise ohutuse hindamiseks võetakse aluseks

ehitamise aluseks olev ehitusprojekt. See tähendab, et ehitamise ajal on ehitusprojekt jäänud nn

sahtlisse ning ehitusõigust ei asutud taotlema. Kehtiva sätte eesmärgiks ei ole ebaseaduslikult

püstitatud ehitise puhul suunata kehtivate nõuete kohase ehitusprojekti koostamisele. Kui ehitamise

aluseks olnud ehitusprojekt puudub, asendatakse see ehitise erakorralise auditiga. Ühtlasi

täpsustatakse sättes, et ehitise erakorraline audit asendab ka ehitusdokumente. Juhul, kui ehitise

erakorralise auditi tulemusena selgub ehitise ohutus ning täiendavate ehitustööde teostamine ei ole

vajalik, ehitusdokumente ei koostata.

Eelnõu § 2 punktiga 11 tunnistatakse EhSRS-i § 29 kehtetuks.

Vaata EhSRS-i § 29 kehtetuks tunnistamise põhjenduste kohta seletuskirja EhSRS-i § 28

muudatuste juures.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse riigilõivuseadust.

Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse RLS-i § 3311 lõiget 1.

Kehtiv sõnastus võimaldab tõlgendust, mille kohaselt tuleb elamut teenindava abihoone ehitusloa

taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõivu suuremas määras, kui nõutakse elamu või seda

teenindava rajatise puhul. Sellist tõlgendust ei saa pidada mõistlikuks, kuna elamut teenindava

abihoone loamenetlus ei saa olla koormavam, kui on elamu oma. Kuivõrd ehitise mõiste sisaldab

nii hooneid kui ka rajatisi, asendatakse lõikes 1 rajatise mõiste ehitise mõistega. Muudatus tagab

õigusselguse ja nõuete ühetaolise kohaldamise.

Eelnõu § 3 punktiga 2 muudetakse RLS-i § 3313 lõiget 1.

Kehtiv sõnastus võimaldab tõlgendust, mille kohaselt tuleb elamut teenindava abihoone kasutusloa

taotluse läbivaatamise eest tasuda riigilõivu suuremas määras, kui nõutakse elamu või seda

teenindava rajatise puhul. Sellist tõlgendust ei saa pidada mõistlikuks, kuna elamut teenindava

abihoone loamenetlus ei saa olla koormavam, kui on elamu oma. Kuivõrd ehitise mõiste sisaldab

nii hooneid kui ka rajatisi, asendatakse lõikes 1 rajatise mõiste ehitise mõistega. Muudatus tagab

õigusselguse ja nõuete ühetaolise kohaldamise.

83 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 10.

61

Eelnõu § 3 punktiga 3 tunnistatakse RLS-i § 3316 kehtetuks.

Arvestades ehitisregistri võimalusi, ei tohiks õigusliku aluseta ehitise ehitisregistrisse kandmine

olla tänapäeval oluliselt koormavam, kui on ehitusseadustikus sätestatud teatise või loa registrisse

kandmine. Seega ei ole enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitiste

ehitisregistrisse kandmisel 500-eurose riigilõivu nõudmine enam põhjendatud ning see nõue võib

olla ajapikku omandanud karistusliku iseloomu. Seetõttu tunnistatakse see säte kehtetuks.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse ruumiandmete seadust.

Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse RAS-i § 55 lõikega 41.

Lõige lisatakse seetõttu, et mõningatel juhtudel, näiteks riigikaitselised ja julgeolekuasutuste

objektid, väljastab ehitusloa, ehitisteatise või muu dokumendi TTJA. Kuna nendeks loa,

ehitisteatise või muu dokumendi väljastamine EHR-is on EhS-i volitusnormide alusel antud TTJA-

le ning asjakohaste dokumentide menetlemise protsessid on lahutamatult seotud ka koha-aadressi

määramisega, on otstarbekas anda nendel juhtudel ka volitusnorm kõnealustele objektidele koha-

aadresside määramiseks. Selleks küsib TTJA enne kohaliku omavalitsuse arvamust. Kui kohalik

omavalitsus kümne päeva jooksul arvamust ei avalda, saab TTJA ehitusloa või -teatise

väljastamisega edasi minna.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on volitusnormi kohaselt õigus EHR-is menetlusi läbi

viia järgmistel juhtudel:

1) riigi eriplaneeringu alusel rajatavate hoonete ehitus- ja kasutusload (EhS § 39 lg 2 ja § 51 lg 2);

2) kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitus- ja

kasutusloa andmine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses (EhS § 39 lg 3 ja § 51 lg 3);

3) kui ehitusloa taotlusega esitatav ehitusprojekt sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitusloa andmine

mitme riigiasutuse pädevuses (EhS § 39 lg 4 ja § 51 lg 4);

4) raudteerajatiste ehitusteatised ja -load ning kasutusteatised ja -load (EhS § 89 ja § 90);

5) avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste ehitusteatised ja -load ning

kasutusteatised ja -load (EhS § 106 lg 2, § 107 lg 2, § 110 lg 2, § 111 lg 2);

6) riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise ning riigipiiri taristu ehitusteatised ja -load (EhS § 118

lg 1 ja 2).

Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse RAS-i § 55 lõigetega 6 ja 7.

Paragrahvi 55 lõike 6 lisamine on tingitud vajadusest tagada avalikes huvides tehtavate

maakorraldustoimingute käigus tekkivatele maaüksustele koha-aadressid ka juhul, kui sellise

maakorraldustoimingu tegemiseks puudub kohalikul omavalitsusel huvi. Riigi avaliku huvi

teostamine ei saa sõltuda kohaliku omavalitsuse tahtest, samuti ei ole põhjendatud sellise

menetlusega viivitamine. Maa-amet on ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja ja esitab samas

infosüsteemile andmeid maakatastris toimuvate andmete muudatuste kohta. Ühtlasi esitab Maa-

amet andmeid ka maakatastris avalikes huvides tehtavate maakorraldustoimingute käigus tekkivate

maaüksuste kohta. Avalikes huvides tehtavatesse maakorraldustoimingutesse on kaasataud ka

kohalik omavalitsus. Kui kohalik omavalitsus koha-aadressi vaatamata Maa-ameti teavitusele ei

määra, teeb seda Maa-amet kui ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja ise, et tagada objekti leidmine.

Paragrahvi 55 lisatakse lõige 7 maakorraldusseaduse 4. jaos sätestatud riigi maakorralduse

eriregulatsiooni alusel. Selle eesmärk oli vabastada kohalik omavalitsus lisanduvast

töökoormusest, arvestades üksiti seda, et riigi maakorraldustoimingu puhul ei ole põhjendatud

62

menetlusse kaasata kohalikku omavalitsust üksnes koha-aadressi määramiseks. MaaKS-i § 292

lõike 2 järgi kohaldatakse Maa-ametile või tema volitatud isikule kohaliku omavalitsuse või tema

volitatud isiku kohta viidatud seaduses sätestatut. Seega teeb riigi maakorralduse menetluses Maa-

amet kõik otsused, mis MaaKS-i kohaselt on KOV-i pädevuses. Kuivõrd maakorraldustoimingu

käigus moodustatakse uutes piirides katastriüksused, siis neile saab koha-aadressi määrata ADS-i

infosüsteemi vastutav töötleja. Kohaliku omavalitsuse kaasamine riigi maakorralduse menetlusse

ainult koha-aadressi määramiseks põhjustaks liigset bürokraatiat, sest tegemist ei ole sisulise

menetlustoiminguga, vaid formaalse nõude täitmisega, mida on võimalik täita ka riigi tasandil.

Kohalikul omavalitsusel on soovi korral võimalik avaldada oma arvamust kümne päeva jooksul

alates sellest, kui ADS-i infosüsteemi vastutav töötleja arvamust küsib. Kui aga kohalik

omavalitsus arvamust ei avalda, siis see ei takista riigi maakorraldusega edasi minemast ja ADS-i

infosüsteemi vastutav töötleja saab aadressi määrata ilma kohaliku omavalitsuse arvamuseta.

Sellega tagatakse ühelt poolt kohalikule omavalitsusele võimalus seisukoha avaldamiseks, kuid

teisalt on võimalik menetlusega edasi minna, kui kohalik omavalitsus on passiivne.

Aadressitoimingud, sh koha-aadressi määramine, on RAS-i reguleerimisalas, mistõttu tuleb koha-

aadressi määramise pädevus riigi tehtavaks maakorraldustoiminguks sätestada just RAS-is, mitte

aga MaaKS-is.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu peatükk 11 „Tee“ ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, kuid sisaldab Euroopa

Liidu õigusega seotud parandusi.

EhS-i § 102 ning majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015.a määrus nr 83 „Liiklusohutuse

auditeerimise tingimused ja nõuded auditi tegemisele“ reguleerivad tee või tee koosseisu kuuluva

rajatise ehitusprojekti projektlahenduse süstemaatilist ja tehnilist kontrollimist tee kavandamisest

kuni selle kasutuselevõtmiseni. Liiklusohutuse audiitorile tunnistuse väljastamise kohustus tuleneb

direktiivist 2008/96/EÜ, mille kohaselt liikmesriigid tagavad, et liiklusohutuse audiitoritel on

pädevust tõendav tunnistus.

Eelnõu § 1 lõikega 21 tuuakse seaduse tasemele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist

2008/96/EÜ, maanteede infrastruktuuri ohutuse korraldamise koht (OJ L 319, 29/11/2008, lk 59—

67) tulenev kvalifikatsiooni tõendamise nõue, mis on võetud üle määruse nr 61 „Kvalifikatsiooni

tõendamise nõudega ehituse tegevusalade täpsem jagunemine“ § 7 lõikega 2, sest määruse

volitusnorm ei võimalda tegelikkuses seda kohustust seada. Lisaks muudetakse ka viie aasta nõue

seitsmele aastale, sest see vastab ka kutsetunnistuste kehtivusajale.

Eelnõu § 92 lõikes 10 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm ÜRO

Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud teedevõrku ja üleeuroopalise teedevõrku kuuluvate

teede asukohtade määramiseks Eesti territooriumil.

Otsekohalduva Euroopa Parlamendi nõukogu määrusega (EÜ) nr 2024/1679, milles käsitletakse

liidu suuniseid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ning millega muudetakse määrusi

(EL) 2021/1153 ja (EL) nr 913/2010 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1315/2013 (ELT L,

2024/1679, 28.6.2024), ning ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu kehtestatud rahvusvaheliste

teede marsruudid on esitatud linnade ja sihtpunktide täpsusega ning ei käsitle marsruutide

paiknemist linnade ja asulate sees. Seega on rahvusvaheliste teede asukohad linnades ja asulates

63

õigusakti või muu õigusi ja kohustusi kehtestatava dokumendiga määramata. Rahvusvahelised teed

on suure liikluskoormusega ja funktsionaalse tähtsusega maanteed või magistraaltänavad, millele

on kehtestatud erinõuded (nt EhS-i §-s 102 on täiendatud liiklusohutusmeetmed üleeuroopalisel

teedevõrgul). Üleeuroopalise teedevõrgu teede arendamisel on võimalik kasutada ka Euroopa Liidu

erinevaid rahastamisallikaid. Kuivõrd tegemist on rahvusvaheliste teedega, siis nende asukohad ja

nende kohta kättesaadava teabe olemasolu on väga oluline rahvusvahelisele liiklusele ning ka

muudele liiklejatele. Seetõttu on väga tähtis määrata kindlaks rahvusvaheliste teede asukohad ja

tagada selleks vajalik õigusselgus. Üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohti on üritatud asulates

määrata „Transpordi Arengukavas“, kuid valdkonna arengut suunav strateegiline dokument ei ole

õigusnorm ega ole võimeline tagama selleks vajalikku läbipaistvat menetlusprotseduuri.

5. Eelnõusse valitud lahenduste sihtrühm ja mõjud

Ehitustööde tellija ja ehitise omanik võib olla igaüks, kellel on sobiv krunt või olemas ehitamist

võimaldav asjaõigus ja soov ehitada. Seega on sihtrühm laiemalt kogu ehitussektor ning puudutab

samuti hoonestatud kinnisvara omanikke ja kasutajaid, kinnisvaraarendajaid, projekteerimis- ja

ehitusettevõtjaid, korrashoiuteenuste osutajaid, võrgurajatiste kaudu teenuste osutajaid.

Spetsiifilisemalt mõjutab eelnõus välja pakutud muudatused haldusmenetlust ning järelevalvet

tegevaid pädevaid asutusi.

Sihtrühma saab üldistatult jagada kolmeks:

• eraõiguslikud juriidilised isikud (ettevõtted, mis kuuluvad ehitussektorisse või on seotud

ehitustegevusega);

• füüsilised isikud;

• avalik sektor (kohalikud omavalitsused ja riigiasutused (nt TTJA, PA, KeA, Terviseamet

jms)).

Ehitusõiguse reguleerimisala piiravad eelkõige põhiseadusest tulenevad sotsiaalse ja

demokraatliku õigusriigi põhimõte (PS-i § 10), õiguste ja vabaduste piiramise keeld (PS-i § 11),

ettevõtlusvabadus (PS-i § 31), omandipõhiõigus (PS-i § 32), keskkonna säästmise põhimõte (PS-i

§-d 5 ja 53) ning kohalike omavalitsuste universaalpädevuse põhimõte (PS-i § 154). Ehitusõiguse

ajakohastamine aitab tagada ühesuguste põhimõtete kehtivuse nii ehitiste kui ka ehitamise suhtes,

mis annab omakorda aluse ehitusseadustiku ühe olulisema eesmärgi, ohutuse tagamise täitmisele.

Kavandatavad muudatused jäävad põhiseaduse raamesse.

Võimalikke mitteregulatiivseid lahendusi on kaalututud uuringu käigus ning VTK-s esitati vaid

sellised uuringus tuvastatud probleemide käsitlused, milleks tuleb muuta kehtivat õigust. Valdavalt

on mitteregulatiivsed lahendused seotud EHR-i ja e-ehituse platvormi pideva arendamise ja uute

teenuste väljatöötamisega. Samuti on võimalik avalikkuse teavitamist parandada valdkonna

standardite ja tehniliste normide kättesaadavuse parandamisega EHR-is ja e-ehituse platvormil.

Lisaks on eelnõuga ette nähtud muudatuste põhjalikuma mõjuanalüüsiga võimalik tutvuda eelnõu

VTK-s ja uuringus.

Eelnõuga ei kavandata olulise mõjuga muudatusi.

5.1. EhS-i üldnõuded ja mõisted

5.1.1. Sihtrühm

64

Ehitusvaldkonnas tegutsevad eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilised isikud, avaliku sektori

asutused (KOV-id, riigiasutused).

5.1.2. Avalduv mõju

EhS-i üldnõuete ja mõistete täpsustamisega ei nähta ette kehtiva EhS-i redaktsiooni olemuslikku

muutmist. EhS-i üldnõuete ja mõistete täpsustamisel keskendutakse seadustiku rakendamisel

ilmnenud lünkade ja vastuolude kõrvaldamisele. Ehitistele esitatavate nõuete täpsustamisel on

lähtutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2024/3110, 27. november 2024, millega

sätestatakse ehitustoodete ühtlustatud turustusreeglid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr

305/2011. Ehitusseadustiku koostamisel võeti ehitisele esitatavate nõuete kehtestamisel aluseks

kehtinud ehitustoodete määruse lisas 1 sätestatud nõuded. Kehtinud ehitustoodete määrus esitab

nõuded ehitustoodetele lõppeesmärgi kaudu. Ehitisele esitatavatel nõuetel on otsene mõju ka

ehitises kasutatavate ehitustoodete nõuetele. Ehitises kasutatav ehitustoode peab võimaldama

ehitisel vastata nõuetele84. Kuivõrd ehitustoodete määrus on Euroopa Liidu riikidele otsekohalduv

ning ehitustoodete kaudu peavad ehitised lõpptulemusena vastama ehitustoodete määruse lisa 1

nõuetele, on õigusselguse tagamiseks otstarbekas ajakohastada EhS-i § 11 lõike 2 loetelu.

Muudatused omanikujärelevalves juhinduvad kehtivast ning valdavalt juurdunud praktikast.

Mõningad KOV-id ei rakenda ajutistele ehitistele planeeringunõuetele vastavuse nõuet (vt nt

Tallinna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas). Nimetatud

muudatuste elluviimisel suureneb õigusselgus ning ühtlustub ehitusõiguse rakendamise praktika

kogu riigis.

Üldjoontes väheneb muudatuste tulemusena nii avaliku sektori asutuste kui ka füüsiliste ja

juriidiliste isikute koormus, kiirenevad loamenetlused ning pädeval asutusel väheneb võimalus

suvaotsusteks. Töökoormus võib pädevates asutustes vähesel määral suureneda üksnes järelevalve

tegemiseks ajutiste ehitiste seadustamise muutunud korra tõttu.

Nimetatud muudatustega kaasnevate ebasoovitavate mõjude risk on üldiselt väike. Ajutiste ehitiste

seadustamise muudetud korra ebasoovitavate mõjude risk on keskmine, st võib tekkida oht, et

soovitakse püstitada detailplaneeringu sihtotstarbele mittevastava kasutusotstarbega ehitis

lootuses, et seda saab alaliselt säilitada. Selle riski maandamiseks peab KOV tegema selliste

ehitiste üle järelevalvet ja nende tegevust toetavana nähakse EHR-is ette teavitamise rakenduse

loomine, mis edaspidi annab teada kasutamisaja lõppemisest. Samas tuleb võtta arvesse, et ajutiste

hoonete mõju üldsusele saab nende hulka arvestades olla väike. Ühtlasi saab ajutise ehitise

paindlikuma regulatsiooni positiivset mõju pidada suuremaks (suureneb nn maa vahekasutuse

võimalus, mis teadliku lähenemise korral rikastab ruumi), kui on võimaliku ebasoovitavate mõjude

riski realiseerumise mõju.

5.2. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted

5.2.1. Sihtrühm

Ehitusvaldkonnas tegutsevad eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilised isikud, avaliku sektori

asutused (KOV-id, riigiasutused).

5.2.2. Mõjud

Pelgalt seadustiku eesmärgi muutmisel ei avaldu ülalnimetatud ühiskonnagruppidele suurt mõju,

kuna tegu on abstraktse normiga. Normi majanduslik mõju võib avalduda ehitusseadustiku teise

peatüki täiendamisel §-ga 91, kus konkreetsete nõuete täitmine võib nõuda lisaressursse.

84 Seletuskiri ehitusseadustiku eelnõu 555 SE juurde, lk 26.

65

Ettepanekul on positiivne mõju regionaalarengule, loodus- ja elukeskkonnale (mõju piirkondade

elanike heaolule, teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele, ettevõtluskeskkonnale, piirkonnade

kultuurilisele eripärale), kuna eelduslikult võiks ettepanek parandada erinevate piirkondade elu- ja

ehitatud keskkonna kvaliteeti ning nende elanike heaolu.

Näiteks võib keskkonnasäästlikkuse põhimõtte täiendamine mõjutada positiivselt loodus- ja

elukeskkonda, kuna eelduslikult võiks ettepanek parandada erinevate piirkondade elu- ja ehitatud

keskkonna kvaliteeti, nende elanike heaolu ning tagada keskkonnatingimustega arvestamise

ehitusvaldkonna menetlustes.

Projekteerimistingimuste täiendamisel kvaliteetse ruumi loomise eesmärkidest (viide PlanS

põhimõtetele) lähtudes on positiivne mõju regionaalarengule, loodus- ja elukeskkonnale (mõju

piirkondade elanike heaolule, teenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele, ettevõtluskeskkonnale,

piirkonnade kultuurilisele eripärale), kuna eelduslikult võiks ettepanek parandada erinevate

piirkondade elu- ja ehitatud keskkonna kvaliteeti ning nende elanike heaolu.

Ehitusseadustiku põhimõtete täiendamine kvaliteetse ruumi kriteeriumitest lähtudes võimaldab

seadustikus sisalduvaid ja täpsustatud kvaliteetse ruumi kriteeriume paremini kohaldada.

Eelnõukohase seaduse peamine eesmärk on juhtida ehitusprojekti koostaja tähelepanu seadustikus

sätestatud nn pehmetele väärtustele, mida ehitusprojekti koostamisel tuleb arvesse võtta.

Muudatused võivad tervikuna suurendada ettevõtete ning üksikisikute halduskoormust, kui nad

peavad hakkama põhjendama, kas nad on EhS-i rakendamisel asunud soodustama kvaliteetse elu-

ja ehitatud keskkonna arengut. Ettepanek võib seetõttu suurendada ka haldusasutuste töökoormust

(KOV-id, TTJA, TRAM). Ametnike töökoormus võib kasvada, sest lisandunud nõuded

suurendavad selliste kontrolli vajavate asjaolude nimekirja, mida tuleb kaalutlusõiguse alusel

hinnata.

Kvaliteetse ruumi kriteeriumite hindamisel ja rakendamisel tuleb järgida kriteeriumite elluviimise

maksumuse ja saadava kasu suhet. Vastasel juhul võib tekkida ebasoovitav mõju, kuna lisanõuded

võivad tõsta kinnisvara hinda ning vähendada selle kättesaadavust. Ebasoovitavate mõjude

esinemise tõenäosust aitaks leevendada pädevate asutuste ja sektori koolitamine kvaliteetse ruumi

kriteeriumite kohaldamises (nt MARU poolt), koostada EhS-is ja PlanS-is sisalduvate kvaliteetse

ruumi kriteeriumite rakendamise juhend, sh kaaluda PlanS-is sisalduva volitusnormi alusel

määruse andmist planeerimise põhimõtete (sh kvaliteetse ruumi põhimõtete) rakendamiseks.

5.3. Projekteerimistingimused

5.3.1. Sihtrühm

Ehitusvaldkonnas tegutsevad eraõiguslikud juriidilised isikud (peamiselt projekteerijad,

planeerijad) ja avaliku sektori asutused (KOV-id, riigiasutused).

5.3.2. Mõjud

Sarnaselt EhS-i üldnõuete ja mõistete täpsustamisele ei nähta seadusega ette ka

projekteerimistingimuste andmise korra olemuslikku muutmist. Projekteerimistingimustega

antakse seadustikus ette nähtud juhtudel ehitusprojekti koostamiseks vajalikud lähteandmed, mis

66

vormistatakse haldusaktina. Projekteerimistingimusi saab pidada ehitusloa eelhaldusaktiks, mille

õiguslik tähendus ammendub ehitusloa andmisega85.

Siiski muudetakse projekteerimistingimuste andmine paindlikumaks. Suurema ulatusega

muudatusena nähakse ette võimalus anda projekteerimistingimusi põhjendatud juhul ka EhS-i § 26

lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel. Ühtlasi nähakse ette võimalus täpsustada

projekteerimistingimustega üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut osas, millega

detailplaneering üldplaneeringut ei muuda. Lisaks luuakse võrreldes kehtiva seadustikuga

võimalus täpsustada projekteerimistingimustega kõiki detailplaneeringus käsitletud teemasid,

mitte ainult ehitusloakohustusliku ehitise või olulise avaliku huviga seotut.

Projekteerimistingimuste andmise korra paindlikumaks muutmisega halduskoormus enamjaolt

väheneb. Eeskätt väheneb halduskoormus olukorras, kus uue detailplaneeringu koostamise või

detailplaneeringu osaliselt või tervikuna kehtetuks tunnistamise asemel on võimalik

detailplaneeringut projekteerimistingimustega täpsustada. Ühtlasi loob alus anda

projekteerimistingimusi ka seaduses määratlemata juhtudel eelduse, et ehitamiseks loa saamine

lihtsustub, sh väheneb loa saamiseks kuluv aeg. Ebasoodsa mõjuna on ette näha mõningast

töökoormuse kasvu projekteerimistingimuste andmiseks pädevates asutuses, kuna nad peavad

hakkama kaalutlema seda, millistel seni seaduses nimetamata juhtudel on projekteerimistingimuste

andmine põhjendatud. Samas on pädevatel asutustel võimalik aega kokku hoida õigusliku

tähenduseta menetlusväliste toimingute pealt (nt eskiisi menetlemine) ning seada ehitamiseks

tingimused õiguspärasel viisil ehk projekteerimistingimustega. Nimetatud muudatustega

kaasnevate ebasoovitavate mõjude esinemise risk on siiski väike. Ühtlasi kaalub ehitusloa saamise

protsessi kiirenemise positiivne mõju üles mõningase ebasoodsa mõju, mis võib lisanduva

kaalutlemisvajaduse tõttu ilmneda.

Suureneda võib ka TTJA koormus kõikide ehitiste menetlemise kohustusest, kui ehitatakse riigi

eriplaneeringu alusel. Küll aga on see koormus pigem vähene, sest riigi eriplaneeringud ei ole

tavapärased ega sagedased. Samas väheneb TTJA koormus, kui menetletakse vaid riigitee riigi

eriplaneeringut. Sellisel juhul on TTJA vaid kooskõlastav asutus.

5.4. Ehitusteatis ja ehitusluba

5.4.1. Sihtrühm

Ehitusvaldkonnas tegutsevad eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilised isikud, avaliku sektori

asutused (KOV-id, riigiasutused).

5.4.2. Mõjud

Olulisemad muudatused ehitusteatise ja ehitusloa reguleerimisel on ehitusteatise kehtivuse

pikendamine kahelt aastalt nelja aastani alates ehitusteatise esitamisest või lisanõuete esitamisest

või ehitusprojekti heakskiitmisest. Teiseks loobutakse ehitusloa esitamisel arvamuse avaldamiseks

või kooskõlastamiseks eelnõu esitamise nõudest.

Ehitusteatise kehtivusaja pikendamisel on koormuse vähenemisele positiivset mõju nii taotleja kui

ka pädeva asutuse vaatest, st väheneb korduvate ehitusteatise esitamise ja andmete EHR-i esitamise

vajadus. Ebasoodsaks mõjuks ehitusteatise kehtivuse pikendamisel saab olla asjaolu, et muutunud

nõuded jõuavad praktikasse hiljem (õigusakti tagasiulatuva mõju keeld). Ebasoodsat mõju on

85 RKHKo, 20.06.23, 3-20-19/61, p 18.

67

võimalik ületada tõlgendamise teel, st reeglite muutumisel isikutele soodsamaks saab kohaldada

isikutele soodsamaid sätteid.

Teine olulisem muudatus puudutab loataotluse esitamisel eelnõu koostamise kohustuse kaotamist.

Enam ei ole vaja seda kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks esitada. Muudatus lähtub

väljakujunenud praktikast (vt täpsemalt selgitust § 42 lõike 7 juures) ning haldusmenetluse seaduse

§ 5 lõikest 2, mille kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti

võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Ka Riigikohus

on asunud seisukohale, et menetluse sujuvuse ja proportsionaalsuse tagamine on haldusmenetluse

läbiviija üks põhikohustusi (HMS § 3 lg 2 ja § 5 lg 2). Haldusasutus peab võimalikult aegsasti

otsustama, milliseid dokumente ja tõendeid taotlejal menetluse tõrgeteta kulgemiseks esitada tuleb

(HMS § 36 lg 1 p 3).86

Muudatuse positiivse mõjuna suureneb reeglite õigusselgus. Kuivõrd korra muutmine järgib

väljakujunenud praktikat, pädevate asutuste töökoormus oluliselt ei suurene. Lisaks puudub

ehitisregistris võimalus haldusakti eelnõu koostada. Isegi kui sellise funktsiooni olemasolu pidada

vajalikuks, nõuaks see arendust, mida oleks vaja Kliimaministeeriumi eelarvest rahastada. See ei

oleks aga eesmärgipärane.

Muudatusega kaasnevate ebasoovitavate mõjude risk on väike. Töökoormus võib kasvada nendes

pädevates asutuses, mis on varem keeldunud luba kooskõlastamast formaalsel põhjusel, et

kooskõlastamiseks ei esitatud haldusakti eelnõu. Ebasoovitavaid mõjusid on võimalik leevendada

teavitustööd tehes, st pädev asutus peab loa kooskõlastamisel vaatama üksnes tema

vastutusvaldkonda puudutavat osa, mitte hindama projekti kogu valdkonna põhjal (nt Päästeamet

hindab ainult ehitiste tuleohutusnõuete täitmist).

5.5. Kasutusteatis ja kasutusluba

5.5.1. Sihtrühm

Ehitusvaldkonnas tegutsevad eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilised isikud, avaliku sektori

asutused (KOV, riigiasutused).

5.5.2. Mõjud

Kasutusõiguse puhul nähakse ette kaks olulisemat muudatust. Enam ei ole vaja anda kasutusluba

kõikidele ehitistele eraldi. Nagu ehitusloa puhul kaotatakse ka kasutusloa kooskõlastamiseks või

arvamuse avaldamiseks esitamisel eelnõu koostamise kohustus.

Ehitisregistri lahendused võimaldavad käsitleda ühel kasutusloa taotlusel erinevaid ehitisi, määrata

neile erinevad tehnilised andmed ja kasutusotstarbed ning neile on võimalik ka eraldi

kõrvaltingimusi seada ning ehitisregistrisse kanda. Ehitisregister kuvab kasutusluba iga eraldi

registrisse kantud ehitise juures. Seega on nõue, et iga ehitise kohta tuleb anda eraldi kasutusluba,

ehitisregistri tehniliste võimaluste arengu tõttu aegunud.

Muudatusel on halduskoormuse vähenemise vaates positiivset mõju. Väga mahukate,

mitmekümneid ehitisi hõlmavate menetluste puhul on igale ehitisele eraldi kasutusloa andmine

koormav. Eriti ilmekalt avaldub see joonrajatiste ehitamisel, näiteks raudteelõigu ehitamiseks

antud ehitusluba võib sisaldada üle saja ehitise.

86 RKHKo, 07.10.2015, 3-3-1-11-15, p 29.

68

Ebasoodsa mõjuna võib muutuda konkreetsele ehitisele antud kasutusõigusega seotud info

leidmine keerulisemaks (ühele loale on kantud palju infot). Ebasoodsat mõju aitab leevendada juba

olemasolev tehniline lahendus, mille kohaselt kuvatakse sama kasutusluba iga ehitise, mis on

kasutusloaga hõlmatud, ehitisregistri dokumendivaates. Ühe kasutusloa andmine ei ole kohustus,

vaid see on võimalus, st vajaduse korral saab ehitistele anda kasutuslube ka eraldi.

5.6. Riikliku järelevalve erimeetmed

5.6.1. Sihtrühm

Ehitusvaldkonnas tegutsevad eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud, kellel on seos

õigusliku aluseta püstitatud ehitiste või ehitamisega, ning avaliku sektori asutused (KOV-id,

riigiasutused), kes teevad riiklikku järelevalvet.

5.6.2. Mõjud

Ehitise ehitamise ja kasutamise peatamine ei ole riikliku järelevalve meetmena uued, kuid

kohtupraktika ja VTK ettepanekute kohaselt tuleks seaduses selgemini sätestada õiguslik alus,

millele toetudes saaks järelevalveasutus teha peatamise ettekirjutuse ohukahtluse olukorras.

Ohukahtluse olukorras kasutatakse peatamise meedet juba praegu, kuid seaduses puudub selleks

selge alus. Tähele tuleb panna, et peatamise meetme kohaldamisel ei saa rääkida üksnes haldusakti

kehtivuse peatamisest, vaid peatamise meedet on võimalik kohaldada ka olukorras, kus haldusakti

ei ole või ei ole selle olemasolu nõutud (nn vabaehitus).

Riikliku järelevalve meetme adressaadi vaates on ehitise ehitamise ja kasutamise peatamise meede

intensiivne ja suure mõjuga, kuid muudatuse tulemusena puudutatud isikute ring ei muutu, sest

ehitise ehitamise ja kasutamise peatamine on võimalik ka kehtiva õiguse alusel ning valdav osa

ehitustöödest tehakse nõuetekohaselt ning ehitisi kasutatakse õiguspäraselt ja õiguslikul alusel.

Sellistel juhtudel puudub vajadus riikliku järelevalvemenetluse korras sekkumiseks.

Täpsustatakse võimalust peatada ehitise ehitamine või kasutamine ohukahtluse olukorras ning selle

kaudu tõhustub positiivse mõjuna riikliku järelevalve menetluse protsess tervikuna. Muudatuse

tulemusena on pädeval asutusel selge õiguslik alus riikliku järelevalve käigus sekkuda

probleemsetesse olukordadesse rohkem, mille tulemusena on paremini tagatud nende isikute

õigused, kes on võimalikust ebaseaduslikust tegevusest mõjutatud.

Teise positiivse mõjuna võimaldab peatamise meede ohukahtluse olukorras ära hoida olukordi,

milles isik ehitab teadlikult väga lühikese ajaga kinnitatud ehitusprojektist hälbiva ehitise. Juba

valminud ehitiste ümberehitamise või lammutamise nõude esitamine on nii pädevale asutusele kui

ka ehitise omanikule märksa koormavam. Eriti levinud on selline teguviis üksikelamute

ümberehitamisel ja laiendamisel, mille varjus olemas olnud hoone lammutatakse ja ehitatakse

asemele uus hoone, mis olemuslikult nõuaks ka projekteerimistingimuste või detailplaneeringu

koostamist.

Ebasoodsa mõjuna võib muudatuse tulemusena mõnevõrra suureneda pädevate asutuste koormus.

Teisalt tegeletakse järelevalves juba praegu korrarikkumistega, mis seisnevad ehitusõiguseta

ehitamises ning otstarbevastases või kasutusõiguseta kasutamises. Ebasoodne mõju võib avalduda

ka siis, kui ehitise ehitamine või kasutamine peatatakse liiga kergekäeliselt ning peatamise mõju

isikule on ebaproportsionaalne.

69

Peatamise meetme kohaldamine ohukahtluse olukorras tingib tavaliselt mingi asjaolu, näiteks kui

pädev asutus ei ole veendunud, kas ehitatav ehitis vastab kinnitatud ehitusprojektile või esineb

ehitise kasutamisega oht inimese elule või tervisele. Seega ei ole võimalik ehitamist peatada pelgalt

esitatud kaebuse pinnalt, vaid selleks peavad esinema mingisugused faktilised asjaolud.

Ebasoodsat mõju leevendab põhimõte, mille kohaselt on peatamine ajutine meede ning sellele

järgnevad enamasti juhised edasise tegevuse jätkamiseks. Samuti võib ohu väljaselgitamiseks

tuvastatud asjaolude pinnalt selguda, et peatamise meetme edasine kohaldamine pole asjakohane.

Lisaks on ehituse peatamine varases staadiumis ettekirjutuse adressaatidele tunduvalt vähem

koormav meede kui hilisem, omavoliliselt juba valmis ehitatud ehitise ümberehitamine või

lammutamine. Peatamise meetme kohaldamine ebamõistlikult pikaks ajaks ei ole lubatud, järgida

tuleb ka haldusmenetluse seaduse § 5 lõiget 2, mille kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi

eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja

ebameeldivusi isikutele.

5.7. Tee

5.7.1 Sihtrühm

Teetaristu ehitusvaldkonnas tegutsevad eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilised isikud, avaliku

sektori asutused (KOV-id, riigiasutused).

5.7.2. Mõjud

Muudatusega võimaldatakse teede valdkonnas kasutada loamenetluseks ehitisregistri keskkonda.

Muudatusega tehakse ehitisregistri kasutamine vabatahtlikuks, st iga teeomanik saab otsustada, mis

keskkonnas ja mis viisil lube menetleda. Lähitulevikus kaalutakse seaduse muutmist selliselt, et

ehitisregister oleks teede valdkonnas ainuke menetluskeskkond sarnaselt muu ehitusvaldkonnaga.

Ehitisregistri keskkond tagab teeomanikule mugava, otstarbeka ning läbipaistva loamenetluse ning

paljud teeomanikud on seetõttu väljendanud soovi see kasutusele võtta.

Täpsustakse riigitee mõistet ning kehtestatakse riigitee põhitunnused. Riigitee mõiste oli kaotanud

seose riigiteede nimekirjaga, mistõttu on võimalik asuda seisukohale, et riigitee on igasugune

riigimaal paiknev tee ning teeomaniku ülesandeid täidab nendel teedel Transpordiamet.

Seadustikus kasutatud mõiste „riigitee“ peab hõlmama vaid neid riigiteid, mille on riik määranud

avalikuks kasutamiseks (st on kantud riigiteede nimekirja) ja mis on üle antud Transpordiameti

valdusesse. Kõik muud riigile kuuluvad teed ei ole riigiteed ega avalikult kasutatavad teed

ehitusseadustiku tähenduses. Sellised teed on käsitatavad riigile kuuluvate erateedena ja neile

kohalduvad vaid ehitusseadustiku üldosa nõuded. Positiivse mõjuna suureneb õigusselgus.

Tarbetu bürokraatia vähendamiseks antakse Transpordiameti peadirektorile seadusega volitus

riigiteede nimekirja ja nende koosseisus olevate rajatiste loetelu kehtestamiseks käskkirjaga.

Haldusakt antakse eeldusel, et tee vastab riigitee tunnustele ja teealune maa või selle kasutusõigus

on Transpordiameti valduses.

Õigusselguse suurendamiseks lisatakse uus paragrahv, milles määratletakse uuesti kohaliku tee

mõiste. Kohalik tee on nii kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv kui ka kohaliku omavalitsuse

üksuse poolt avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Kohalik tee määratakse kohaliku

omavalitsuse üksuse haldusaktiga. Haldusakt võib olla otsus, korraldus või muu haldusakt, millega

kohaliku omavalitsuse üksuse pädev asutus (linna- või vallavolikogu) määrab teed avalikuks

kasutamiseks ning millega need kantakse kohalike teede nimekirja.

70

Kohaliku teena ei käsitata iga teed, mis asub kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluval maal.

Sellised teed kuuluvad küll kohaliku omavalitsuse üksusele, ent neil puudub avalikult kasutatava

tee funktsioon ega ole ka avalikult kasutatavad teed ehitusseadustiku tähenduses. Selliseid teid

käsitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluvate erateedena ja neile kohalduvad vaid

ehitusseadustiku üldosa nõuded.

Mõistete täpsustamisel puudub nii halduslik kui ka rahaline mõju, kuid see tagab õigusselguse ja

hoiab ära väärtõlgendused.

Paragrahvi 97 lõikega 31 nähakse Rail Balticu raudteetrassi ületaval kohaliku tee osal (viadukt vm)

ette tee korrashoiu korraldus. Selle sätte kohaselt korraldavad sellistel kohalikel teedel teehoidu

kohaliku omavalitsuse üksus ja Transpordiamet sellekohase kokkuleppe alusel, leppides kokku

teehoiu korraldamise üksikasjad ning poolte kohustused, õigused ja vastutuse teehoiu

korraldamisel. Säte on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31.03.2022 kabinetinõupidamise

päevakorrapunkti 5.3 otsusega:

„3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil töötada välja õiguslikud lahendused, mille

kohaselt antakse Rail Balticu raudtee ristumiskohtadesse rajatavad kohalike teede viaduktid

ehituse valmimise järel üle Transpordiametile koos perioodilise remondiinvesteeringu

kohustusega, jättes rutiinse (sh talvise) tee korrashoiu kohustuse viadukti ühendava tee omanikule.

Rail Balticu projekti raames ehitatavad kohaliku teedevõrguga seotud juurdepääsuteed anda üle

kohaliku omavalitsuse üksustele, kui neil teedel ei esine riigiteeks määramise tunnuseid.“

Muudatuse tulemusena võetakse Rail Balticu trassi ületavate kohalike teede viaduktid

Transpordiameti bilanssi ning nende edaspidine korrashoid ja hilisem rekonstrueerimine jääb

Transpordiameti ülesandeks. Ülesandega suurenevad Transpordiametil iga-aastased hoolduskulud

ning hiljem (ca 50 a pärast) rekonstrueerimiskulud.

Viadukti peal asuva tee rutiinse (sh talvise) tee korrashoiu tagamine majandus- ja taristuministri

määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ järgi lasub kohaliku omavalitsuse üksusel, kellele kuulub tee,

mille all viadukt asub. Kohaliku omavalitsuse üksuste kulud ei suurene, kuna viaduktidele ehitatud

kohalike teede mõõtmed võrreldes ehituseelse ajaga üldjuhul ei muutu.

Täpsustatakse, millal planeeringu olemasolul on tee ehitamisel projekteerimistingimused nõutud.

Seadustiku teede osa täiendatakse projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusteatise puhul

kompleksmenetluse sätetega, juhindudes põhimõttest, et vastav menetluspädevus (juhtiv roll) oleks

asutusel, kelle pädevuses on ehitusprojektis kavandatud peamise ehitise loa menetlemine. Näiteks

kui KOV soovib ehitada kergliiklusteed riigitee äärde koos teeületuskohtadega (st riigitee osalise

ümberehitamisega), siis projekteerimistingimuste, ehitusloa ja kasutusloa puhul oleks

menetluspädevus KOV-il. Sellise pädevuse andmine ei tähenda, et selle näite puhul tekib KOV-il

pädevus otsustada riigitee kasutamise ja ümberehitamise üle – teisele asutusele (näite puhul TRAM

kui riigitee seaduslik omanik) jääb kooskõlastuse andmise võimalus ja seega ka sisuline pädevus

talle kuuluva tee kasutamise otsustamisel.

Lisaks kehtestatakse tee kasutusteatise ja tee kasutusloa pädevuse erinormid, mis kehtivas

seadustikus seni puuduvad. Erinormi lisamine on vajalik, kuivõrd ehitusseadustiku lisa 2 näeb

sildade, viaduktide ja tunnelite korral ette kasutusloa taotlemise kohustuse. Seejuures kasutusloa

andmise pädevus on erinormi puudumise tõttu kõikide ehitiste puhul kohalikul omavalitsusel (§ 51

lg 1). See tähendab, et ka riigiteede korral peab kasutusloa andma kohalik omavalitsus. Samas

71

valitseb ehitusseadustikus põhimõte, et nii ehitusloa kui ka kasutusloa annab avalikult kasutatava

tee puhul selle omanik, st Transpordiamet või kohalik omavalitsus. Lisaks ei ole kohalikul

omavalitsusel sisulist pädevust ega sisulist vajadust menetleda riigiteede kasutuslube. Analoogne

probleem esineb ka sildade, viaduktide ja tunnelite kasutusteatise nõudega. Täpsustamine tagab

õigusselguse ning vähendab TTJA töökoormust.

Täiendatakse nõudeid, millistel puhkudel tuleb olemasoleva teega ühendamisel või tehnovõrkude

rajamisel tee piirides ehitusprojekt kooskõlastada tee omanikuga. Nõudena lisatakse asukoha

määramine, kui see ei ole määratud planeeringu või projekteerimistingimustega, mis võimaldab

teeomanikul kaasa rääkida liitumiskoha või rajatise asukoha määramisel ning tagada liiklusohutus.

Valitsuse töökoormuse vähendamiseks tuuakse teeregistri põhimääruse kehtestamine valdkonna

eest vastutava ministri tasemele. Lisaks täiendatakse ja täpsustakse teeregistri andmete koosseisu.

5.8. Puurauk ja puurkaev

5.8.1. Sihtrühm

Ehitusvaldkonnas tegutsevad ning puuraukude ja -kaevude rajamisega kokkupuutuvad

eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilised isikud, avaliku sektori asutused (KOV-id,

riigiasutused).

5.8.2. Mõjud

Kehtiva korra kohaselt on puurkaevu või -augu ehitamist kavandaval isiku selle asukoha

kooskõlastamise kohustus. Selline kohustus (menetlus) on üleliigne, kuna ehitusprojekti

koostamata ei ole võimalik puurkaevu või -augu rajamisega seotud asjaolusid hinnata ja seda on

võimalik teha ehitusõiguse andmisel. Seega tunnistatakse see kehtetuks.

Muudatuse positiivse mõjuna väheneb nii pädeva asutuse kui ka taotleja koormus puurkaevu- ja

augu ehitamiseks ehitusõiguse taotlemisel oluliselt. Vabaneva ressursi arvelt on võimalik

kiirendada teisi menetlusi.

Ebasoovitava mõjuna võib esineda olukord, kus isik koostab puurkaevu või -augu ehitamiseks

ehitusprojekti, teadmata, et valitud asukohta puurkaevu või -augu ehitamine ei ole lubatud. Näiteks

võib see olla olukorras, kus kinnistul on tegelikkuses võimalus liituda ühisveevärgiga. Ebasoodsa

mõju esinemise tõenäosus on pigem vähene ning seda saab ennetada, parandades isikute

teadlikkust. Näiteks on seadusandja kajastanud puurkaevu ja -augu rajamisega seotud kohustusi

infoportaalis „Ehitusgiid“87.

5.9. Õigusliku aluseta ehitiste seadustamine (EhSRS).

5.9.1. Sihtrühm

Ehitusvaldkonnas tegutsevad eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud, kellel on seos

õigusliku aluseta püstitatud ehitiste või ehitamisega, ja avaliku sektori asutused (KOV-id,

riigiasutused), kes teevad riiklikku järelevalvet või kelle pädevuses on ehitisele kasutusõiguse

andmine.

5.9.2. Mõjud

Muudatuse tulemusena ühtlustatakse õigusliku aluseta ehitatud ehitiste seadustamise menetlust

ning sätestatakse, et vahemikus 14.06.1995–30.06.2015 õigusliku aluseta ehitiste seadustamisel

hinnatakse vaid ehitise ohutust, nagu on seni tehtud enne 01.01.2003 püstitatud ehitiste korral.

87 Vesi, kanalisatsioon, sademevesi | Ehitusgiid

72

Enne 14.06.1995 ehitatud ehitiste puhul tuleb õiguslikku alust eeldada, kuna puudus riiklik

ehitustegevust reguleeriv õigusakt. Korda muudetakse isikute jaoks soodsamaks, seega on

rakendussätte muutmine lubatav.

Muudatuse positiivse mõjuna suureneb õigusselgus ja -kindlus nii avaliku kui ka erasektori vaates.

Muudatusel on oluline mõju halduskoormuse vähenemisele. Praktikas kaasnevad vahemikus

01.01.2003–01.07.2015 õigusliku aluseta ehitatud ehitiste seadustamisel planeeringu nõuetele

vastavuse hindamisega enamasti formaalsed menetlused. Selliseid menetlusi kutsutakse ka nn

fiktiivseteks menetlusteks, mis on vaja läbida seadusest tulenevate nõuete täitmiseks, kuid mis

lõpptulemuses muudatust kaasa ei too, st nendega ei kaasne ehitise ümberehitamist või

lammutamist.

Õigusliku aluseta ehitatud ehitiste seadustamise korra ühtlustamine võimaldab suunata suuremal

hulgal ressurssi loamenetlusele ja planeeringute koostamisele. Seega on kohane enne 01.07.2015

püstitatud ehitiste seadustamisel hinnata ennekõike ehitise ohutust.

Muudatusega kaasnev ebasoodne mõju võib seisneda avalike huvide või ehitamisest mõjutatud

isikute õiguste riives. Kuna muudatus näeb ette, et enne 01.07.2015 ehitatud ehitiste seadustamisel

hinnatakse vaid ehitise ohutust ning planeeringutele vastavust ei hinnata, võib suureneda ehitiste

hulk, millele antakse kasutusõigus, kuid mis ehitamise ajal kehtinud planeeringutele ei vasta.

Planeeringud kaitsevad nii avalikke huve kui ka planeeringust mõjutatud isikute õigusi. Ennekõike

võib planeeringule mittevastav ehitis mõjutada naaberkinnistute valgustingimusi (insolatsioon),

ehitusõigust (tuleohutuskujad) või rikkuda piiranguvööndite tingimusi (nt ranna või kalda

ehituskeeluvöönd).

Siiski tuleb arvestada, et lähtudes TsÜS-ist on kümne aasta möödumisel õigusliku aluseta ehitise

ehitamisega seotud kahju õigusvastasest tekitamisest tingitud nõuded aegunud. Lisaks on eelnõu

koostaja seisukohal, et mida kauem on hoone looduses eksisteerinud ja mida vanem on planeering,

seda ebatõenäolisem on planeeringu nõuete põhjal kujundada isiku suhtes õigusliku aluseta

ehitamisest äärmiselt koormavaid meetmeid, nagu ümberehitamise või lammutamise nõue (vt

seletuskirja EhSRS § 28 muudatuse osa). Ka juhul, kui õigusliku aluseta ehitamisel on kuja nõuet

rikutud, on üldjuhul võimalik tagada tuleohutus muude ehituslike võtetega (tulemüür,

tuletõkkevõõbad jms). Ühtlasi võib eeldada, et kui õigusliku aluseta ehitis on looduses üle kümne

aasta eksisteerinud ja pädev asutus ei ole selle kohta nõudeid esitanud, ei saa esineda sedavõrd

intensiivseid avalike huvide või isikute õiguste riiveid, mis tingiksid ehitise ümberehitamise või

lammutamise vajaduse, st avalik võim on ehitist sellisel kujul aktsepteerinud. Ka piiranguvööndeid

on võimalik asjakohasel juhul ja asjakohases menetluses vähendada.

6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

6.1. Riigilõivu seaduse muutmisega seotud kohaliku omavalitsuse üksuste tulude vähenemine

Riigilõivuseaduse § 3316 kehtetuks tunnistamisel tasutakse õigusliku aluseta ehitise

ehitisregistrisse kandmisel riigilõivu ehitus- või kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasumisele

kuuluva riigilõivu määra ulatuses. Ehitus- või kasutusteatise alusel ehitise registrisse kandmine on

riigilõivuvaba. Mõju kohaliku omavalitsuse üksuste tulude vähenemisele on väike, kuna ehitisi,

mis on rajatud õigusliku aluseta ning mis on ehitisregistrisse kandmata, on vähe. Mõju hindamisel

tuleb tähele panna, et riigilõivu nõudmine kehtiva sätte alusel on õigustatud vaid juhul, kui ehitis

73

tervikuna ehitisregistrist puudub, mitte olukorras, kus seadustatakse ehitisregistrisse kantud ehitisel

õigusliku aluseta tehtud ehitustöid88. EhSRS-i § 26 lõike 1 kohaselt oli kohalike omavalitsuste

kohustuseks korrastada ehitisregistri andmed 2020. aasta 1. jaanuariks.

7. Rakendusaktid

7.1. Olemasolevate volitusnormide täpsustamine

EhS-i § 13 lõikes 3, § 14 lõikes 4, § 15 lõikes 5, § 17 lõikes 5 ja § 18 lõikes 5 sisalduvaid

volitusnorme täpsustatakse. Seni on EhS-i volitusnormide puudusena nimetatud liialt laia

sõnastust. Seetõttu ei uuendata volitusnormide täpsustamisega nende alusel kehtestatud määruseid,

vaid täpsustatakse liiga üldiselt sõnastatud volitusnorme kehtivate määruste sisu järgi.

7.2. Uued rakendusaktid

Seadusena jõustumisel tuleb ette valmistada järgmise määruse terviktekst:

7.2.1. Teede liigid ja üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti territooriumil

Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega tee ehitamise ja korrashoiu terminid ning

teede liigid ja § 92 lõikes 9 nimetatud üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad Eesti

territooriumil.

EHS-ist jäetakse välja volitusnorm tee koosseisu kuuluvate rajatiste loetelu ja riigiteede nimekirja

kehtestamiseks, kuna riigiteede nimekirja kehtestamine volitatakse Transpordiametile (vt § 921

selgitust) ja tee koosseisu kuuluvate rajatiste loetelu volitusnorm on seni olnud sisustamata ning

selleks puudub ka vajadus, sest EHS-i § 92 lõige 1 annab ammendava loetelu tee koosseisus olevate

rajatiste kohta.

Määrusega (EÜ) nr 2024/1679 kehtestatud üleeuroopalise teedevõrgu teede marsruudid on esitatud

linnade ja sihtpunktide täpsusega ega käsitle marsruutide paiknemist linnade ja asulate sees. Seega

on üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohad asulates õigusakti või muu õigusi ja kohustusi

kehtestatava dokumendiga määramata. Arvestama peab, et üleeuroopalise teedevõrgu teed on

suure liikluskoormuse ja funktsionaalse tähtsusega maanteed või magistraaltänavad, millele on

kehtestatud erinõuded (nt EhS §-s 102). Üleeuroopalise teedevõrgu teede arendamisel on võimalik

kasutada ka Euroopa Liidu rahastamisallikaid. Seetõttu on üleeuroopalise teedevõrgu teede

asukohtade kindlaksmääramine ja selleks vajaliku õigusselguse tagamine väga oluline.

Üleeuroopalise teedevõrgu teede asukohti on üritatud asulates määrata „Transpordi Arengukavas“,

kuid valdkonna arengut suunav strateegiline dokument ei ole õigusnorm ega taga selleks vajalikku

läbipaistvat menetlusprotseduuri.

7.3. Muudetavad rakendusaktid

Seaduse jõustumisel tuleb muuta teeregistri põhimäärust.

7.4. Rakendusaktide kavandid:

Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 1.

8. Seaduse jõustumine

88 Ehitise seadustamisel riigilõivuseaduse § 3316 kohaldamine. Õiguskantsler, 06.06.2023 nr 7-5/230822/2303045.

74

Paragrahvis 7 nimetatud sätetele on määratud hilisem jõustumisaeg, et oleks piisavalt aega uute

ministri määruste vastuvõtmiseks. Muus osas jõustub seadus üldises korras.

9. Kooskõlastamine ja kaasamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Eesti

Linnade ja Valdade Liidule ([email protected]) ning arvamuse avaldamiseks Eesti Arhitektide Liidule

([email protected]), Eesti Ehitusettevõtjate Liidule ([email protected]), Eesti

Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule ([email protected]), Eesti Ehitusinseneride Liidule

([email protected]), Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule ([email protected]), Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule ([email protected]), Eesti Kaubandus-Tööstuskojale

([email protected]), Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule ([email protected]), Eesti Kinnisvarafirmade

Liidule ([email protected]), Eesti Korteriühistute Liidule ([email protected]), Eesti Maastikuarhitektide

Liidule ([email protected]), Eesti Sisearhitektide Liidule ([email protected]), Eesti

Taristuehituse Liidule ([email protected]), Eesti Omanike Keskliidule

([email protected]), Eesti Puuetega Inimeste Kojale ([email protected]), Eesti Kala- ja

Vähikasvatajate Liidule ([email protected]), Eesti Vesiviljelejate Liidule ([email protected]), Eesti

Avamere Vesiviljelejate Ühistule ([email protected]; [email protected]),

Eesti Veeinseneride Liidule ([email protected]), Eesti Veevarustuse ja

Kanalisatsiooniinseneride Seltsile ([email protected]), Eesti Vee-ettevõtete Liidule ([email protected]),

Keskkonnaametile ([email protected]), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile

([email protected]), Kutsekojale ([email protected]), Transpordiametile

([email protected]), Riigi Kinnisvara AS-ile ([email protected]), Digitaalehituse Klastrile

([email protected]), Õiguskantsleri Kantseleile ([email protected]), Tartu Ülikoolile

([email protected]), Eesti Maaülikoolile ([email protected]) ja Tallinna Tehnikaülikoolile ([email protected]).

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ministeeriumid

Eesti Linnade ja Valdade Liit

31.01.2025 nr 1-4/25/511

Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu

Austatud koostööpartner

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ehitusseadustiku ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise

tähtpäev on 28.02.2025.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisad: 1. EhS jt seaduste muutmise seaduse eelnõu;

2. Ehitusseadustiku lisa 1;

3. Ehitusseadustiku lisa 2;

4. EhS jt seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri;

5. Seletuskirja lisa 1. Määruse kavandid.

Arvamuse andmiseks: Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti

Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Ehitusinseneride Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide

Tootjate Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti

Korteriühistute Liidule, Eesti Maastikuarhitektide Liidule, Eesti Sisearhitektide Liidule, Eesti

Taristuehituse Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Kala- ja

Vähikasvatajate Liidule, Eesti Vesiviljelejate Liidule, Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistule, Eesti

Veeinseneride Liidule, Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooniinseneride Seltsile, Eesti Vee-ettevõtete

Liidule, Keskkonnaametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Ametile, Kutsekojale,

Transpordiametile, Riigi Kinnisvara ASile, Digitaalehituse Klastrile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tartu

Ülikoolile, Eesti Maaülikoolile ja Tallinna Tehnikaülikoolile.

Madis Kaasik, 627 2735

[email protected]

Tabel ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta

Ehitusseadustik

Lisa 1

Tegevus

Hoone

Püstitamine

Rajamine

Ümberehitamine

ainult

tehnosüsteemi osas

Ümberehita

mine või

laiendamine

kuni 33%

Korruse

lisandumine või

laiendamine üle

33%

Üksiku osa

asendamine

samaväärsega

Lammutamine

Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone

Ehitisealuse pinnaga

0–20 m2 ja kuni 5 m

kõrge

Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub

Ehitisealuse pinnaga

20–60 m2 ja kuni 5 m kõrge

Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Puudub Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Ehitisealuse pinnaga

0–60 m2 ja üle 5 m

kõrge

Ehitusluba Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2

Ehitusluba Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Mitteelamu

Ehitisealuse pinnaga

0–20 m2 ja kuni 5 m kõrge

Ehitusteatis Puudub Puudub Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis

Ehitisealuse pinnaga

20–60 m2 ja kuni 5 m

kõrge

Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Puudub Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Ehitisealuse pinnaga

0–60 m2 ja üle 5 m kõrge

Ehitusluba Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2

Ehitusluba Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Tegevus

Rajatis

Püstitamine

Rajamine

Paigaldamine

Ümberehitamine Laiendamine Üksiku osa

asendamine

samaväärsega

Lammutamine

Raudteerajatis

Rongiliikluse

juhtimissüsteemid, sh

elektritsentralisatsioon

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Kontaktvõrk, veoalajaam Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Rööbastee Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Raudteeületuskoht Ehitusluba Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Raudteeületuskoha

automaatne

foorisignalisatsioon

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba

(Raudtee)sild, -viadukt, -tunnel, jalakäijate tunnel, suuruluki tunnel või viadukt

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba

Truup Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Puudub Ehitusteatis

Oote- või laadimisplatvorm, estakaad

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Muud raudtee

sihtotstarbeliseks

kasutamiseks vajalikud

rajatised

Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Puudub Ehitusteatis

Tee

Avalikult kasutatav tee Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Avalikkusele ligipääsetav eratee

Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba Puudub Ehitusteatis

Sild, viadukt, tunnel, suuruluki tunnel või viadukt

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusluba

Tegevus

Rajatis

Püstitamine Rajamine Paigaldamine

Ümberehitamine Laiendamine Üksiku osa asendamine samaväärsega

Lammutamine

Õhutranspordirajatis

Lennuväli Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba

Lennuvälja stardi- ja

maandumisrada

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba

Lennuvälja teenindustee Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba

Sadama- ja avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud ehitis

Sadamakai ehitisealuse pinnaga 0–60 m2

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis Ehitusteatis

Sadamakai ehitisealuse

pinnaga üle 60 m2

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusteatis

Lainemurdja, muul ehitisealuse pinnaga 0–60 m2

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis Ehitusteatis

Lainemurdja, muul

ehitisealuse pinnaga

üle 60 m2

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusteatis

Lüüs Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusteatis

Sadama ohutus-, turva-,

side-, valgustus- ja

energia- või tehnorajatis

Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Ehitusteatis Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis

Ujuvkai Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitusteatis

Muu avalikus veekogus

kaldaga püsivalt ühendatud

ehitis ehitisealuse pinnaga

kuni 10 m2

Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis

Muu avalikus veekogus

kaldaga püsivalt ühendatud

ehitis ehitisealuse pinnaga üle 10 m2

Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba

Tegevus

Rajatis

Püstitamine Rajamine Paigaldamine

Ümberehitamine Laiendamine Üksiku osa asendamine samaväärsega

Lammutamine

Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitis, sealhulgas kaldaga funktsionaalselt seotud ehitis

Avalikus veekogus kaldaga

püsivalt ühendamata ehitis

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba

Veesõidukite teenindamiseks vajalik sadamarajatis

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba

Sadamaga funktsionaalselt seotud veeliiklusrajatis

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba

Kaldal asuva ehitise

teenindamiseks vajalik

avalikus veekogus asuv

(v.a riigipiiri ületav või

maakondadevaheline) tehnovõrk või -rajatis

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba

Supelranda teenindav

kaldaga püsivalt

ühendamata spordi- või

puhkerajatis

Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis

Tõsteseade

Köistee Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Eraldiseisev alaline kraana Ehitusluba Ehitusluba Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Puudub Ehitusluba

Surveseadmed, gaasi- ja elektripaigaldised

Auditikohustuslik

surveseade

Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusteatis Puudub Ehitusluba

Hooneväline

auditikohustuslik

gaasipaigaldis

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis

1–50 kV õhuliin, vee- või

maakaabelliin ja/või selle

juurde kuuluv alajaam

Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis

Tegevus

Rajatis

Püstitamine Rajamine

Paigaldamine

Ümberehitamine Laiendamine Üksiku osa

asendamine

samaväärsega

Lammutamine

Mitut kinnistut läbiv

kuni 1kV õhuliin, vee-,

või maakaabelliin

Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis

Tänavavalgustus Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis

50 kV ja kõrgema

pingega õhuliin, vee- või

maakaabelliin ja selle

juurde kuuluv alajaam

Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba Puudub Ehitusteatis

Elektritootmisrajatis,

üle 100 kW

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusteatis

Elektritootmisrajatis, kuni

100 kW

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis

Elektriauto laadimistaristu Ehitusteatis Puudub Puudub Puudub Ehitusteatis

Side- ja telekommunikatsiooniehitised

Liinirajatised (v.a liin ja

sidemast ning olemas-

olevatele postidele ja ehitistele

paigaldatud ja paigaldatavad

kaablid), milleks on

maakaabel, veekogu põhjas

paiknev kaabel, kaablitunnel,

kaablikanalisatsioon, õhuliin,

konteiner

Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis

Side-, raadio- või

televisioonimast

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusteatis

Tegevus

Rajatis

Püstitamine Rajamine Paigaldamine

Ümberehitamine Laiendamine Üksiku osa

asendamine samaväärsega

Lammutamine

Soojus-, veevärgi- ja kanalisatsioonitorustik

Magistraaltorustik Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba

Ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustik

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba

Tarbimiskoha veevärgi- ja

kanalisatsioonitorustik koos

abiseadmetega, sealhulgas

tarbimiskoha sademevee-

kanalisatsioon, v.a juhul, kui

selle kohta kehtib hoone või

muu rajatise ehitusluba

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis Ehitusteatis

Väljaspool tarbimiskohta

asuvad sademevee, drenaaživee

ning muu pinnase- ja pinnavee

ärajuhtimise, kogumise,

immutamise ja puhastamise

rajatised.

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Puudub Ehitusteatis

Soojustorustik Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis

Kanalisatsiooniehitis

Reovee kogumismahuti Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitusteatis

Reoveepuhasti jõudlusega

kuni 50 inimekvivalenti

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis Ehitusteatis

Reoveepuhasti jõudlusega alates 50 inimekvivalendist

Ehitusluba Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusluba Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis

Muud vee-ehitised

Pinnaveehaare

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba

Salvkaev

Ehitusteatis Ehitusteatis Puudub Puudub Ehitusteatis

Tegevus

Rajatis

Püstitamine Rajamine Paigaldamine

Ümberehitamine Laiendamine Üksiku osa asendamine samaväärsega

Lammutamine

Puurkaev, tootlikkus

üle 10 m3 ööpäevas või üle 50 inimese

Ehitusluba Ehitusluba Puudub Puudub Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Puurkaev, tootlikkus

alla 10 m3 ööpäevas või kuni 50 inimest

Ehitusluba Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Puudub Puudub Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Puurauk Ehitusluba Ehitusluba Puudub Puudub Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Tamm ja pais

Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba

Kaldakindlustusrajatis Ehitusluba Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis Ehitusteatis

Veehoidla Ehitusluba Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Tuletõrje veevõtukoht, selle

teenindamiseks rajatav vee-

allikas (v.a ühisveevärk ja

kanalisatsioon)

Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Puudub Puudub Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Kalapääs (v.a tehiskärestik

vooluveekogu sängis)

Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Vesiviljelusbasseinid, ehitisaluse

pinnaga üle 20 m2 ja sellega

funktsionaalselt seotud rajatised

Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba Puudub Ehitusteatis

Vesiviljeluseks mõeldud kala- ja

vähikasvatustiik, võrgust kotiga

kalasump, karbi- ja vetikavõrk,

karbi- ja vetikaliin ning

vetikasump

Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub

Tegevus

Rajatis

Püstitamine Rajamine Paigaldamine

Ümberehitamine Laiendamine Üksiku osa asendamine samaväärsega

Lammutamine

Spordi- ja puhkerajatis

Avaliku kasutusega

spordi- ja puhkerajatis,

sh mänguväljak

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusteatis

Riigikaitseline ja julgeolekuasutuse rajatis

Harjutusväljal paiknev väljaõppeehitis

Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Lasketiir Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Riigipiiri taristu Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Ehitusteatis ja ehitusprojekt

Puudub Puudub

Erirajatis

Üle 5 m kõrge ja avalikkusele

suunatud monument,

skulptuur, mälestusmärk,

purskkaev ja muu selline

rajatis

Ehitusluba Ehitusteatis Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis

Üle 20 m2 ehitisealuse pinnaga

bassein (v.a

vesiviljelusbassein)

Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis

Varikatus üle 20 m2

ehitisealuse pinnaga, viidad ja

infotahvlid üle 4 m2 pindalaga

ja üle 2,5 m kõrged, lipumast üle 10 m

Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Puudub Puudub Puudub Ehitusteatis

Piirdeaed või värav, mille

ehitamisega kaasnevad

kaevetööd

Ehitusteatis ja

ehitusprojekt

Puudub Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis

Maapinnast üle 1 m kõrge terrass

Ehitusteatis Puudub Puudub Puudub Ehitusteatis

Tegevus

Rajatis

Püstitamine Rajamine Paigaldamine

Ümberehitamine Laiendamine Üksiku osa asendamine samaväärsega

Lammutamine

Prügimäerajatis Ehitusluba Puudub Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Asfalditehas

Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis

Mobiilne asfalditehas Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub

Põllumajandusrajatis

Sõnniku- ja silohoidlad kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga

Ehitusteatis Ehitusteatis Ehitusteatis Puudub Ehitusteatis

Sõnniku- ja silohoidlad üle 20 m2 ehitisealuse pinnaga

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusteatis

Kuivatid ja punkerhoidlad, v.a mobiilsed

Ehitusluba Ehitusluba Ehitusluba Puudub Ehitusluba

Tabel kasutusteatise, ehitusprojekti ja kasutusloa kohustuslikkuse kohta

Ehitusseadustik

Lisa 2

Tegevus

Hoone

Püstitamine

rajamine

Ümberehitamine

ainult

tehnosüsteemi osas

Ümberehitami

ne või

laiendamine

kuni 33%

Korruse

lisandumine või

laiendamine üle

33%

Üksiku osa

asendamine

samaväärsega

Kasutusotstarbe

muutmine

Elamu ja selle teenindamiseks vajalik hoone

Ehitisealuse pinnaga

0–20 m2 ja kuni 5 m

kõrge

Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub

Ehitisealuse pinnaga

20–60 m2 ja kuni 5 m kõrge

Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub Kasutusteatis

Ehitisealuse pinnaga

0–60 m2 ja üle 5 m

kõrge

Kasutusluba Kasutusteatis ja

ehitusprojekt

Kasutusteatis ja

ehitusprojekt

Kasutusluba Puudub Kasutusteatis

Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2

Kasutusluba Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusluba Puudub Kasutusteatis

Mitteelamu

Ehitisealuse pinnaga

0–20 m2 ja kuni 5 m kõrge

Kasutusteatis Puudub Puudub Puudub Puudub Puudub

Ehitisealuse pinnaga

20–60 m2 ja kuni 5 m

kõrge

Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub Kasutusteatis

Ehitisealuse pinnaga

0–60 m2 ja üle 5 m kõrge

Kasutusluba Kasutusteatis ja

ehitusprojekt

Kasutusteatis ja

ehitusprojekt

Kasutusluba Puudub Kasutusteatis

Ehitisealuse pinnaga üle 60 m2

Kasutusluba Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusluba Kasutusluba Puudub Kasutusteatis

Tegevus

Ehitis

Püstitamine

Rajamine

Paigaldamine

Ümberehitamine Laiendamine Üksiku osa

asendamine

samaväärsega

Raudteerajatis

Rongiliikluse

juhtimissüsteemid, sh

elektritsentralisatsioon

Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub

Kontaktvõrk, veoalajaam Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub

Rööbastee Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub

Raudteeületuskoht Kasutusluba Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusluba Puudub

Raudteeületuskoha

automaatne

foorisignalisatsioon

Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub

(Raudtee)sild, -viadukt, -tunnel, jalakäijate tunnel, suuruluki tunnel või viadukt

Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba

Truup Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Puudub

Oote- või laadimisplatvorm,

estakaad

Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub

Muud raudtee

sihtotstarbeliseks

kasutamiseks vajalikud

rajatised

Kasutusteatis ja

ehitusprojekt

Kasutusteatis ja

ehitusprojekt

Kasutusteatis ja

ehitusprojekt

Puudub

Tee

Avalikult kasutatav tee Puudub Puudub Puudub Puudub

Avalikkusele ligipääsetav

eratee

Kasutusluba Puudub Kasutusteatis Puudub

Sild, viadukt, tunnel, suuruluki tunnel või viadukt

Kasutusluba Kasutusluba Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusluba

Tegevus

Ehitis

Püstitamine Rajamine

Paigaldamine

Ümberehitamine Laiendamine Üksiku osa asendamine samaväärsega

Õhutranspordirajatis

Lennuväli Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba

Lennuvälja stardi- ja

maandumisrada

Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Kasutusteatis

Lennuvälja teenindustee Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Kasutusteatis

Sadamarajatis või avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud rajatis

Sadamakai ehitisealuse pinnaga 0–60 m2

Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub

Sadamakai ehitisealuse

pinnaga üle 60 m2

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Puudub

Lainemurdja, muul ehitisealuse pinnaga 0–60 m2

Kasutusteatis Puudub Puudub Puudub

Lainemurdja, muul

ehitisealuse pinnaga üle 60

m2

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub

Lüüs Kasutusteatis Puudub Puudub Puudub

Sadama ohutus-, turva-,

side-, valgustus- ja

energia- või

tehnorajatis

Kasutusteatis Puudub Puudub Puudub

Ujuvkai Kasutusteatis Puudub Kasutusteatis Puudub

Muu avalikus veekogus

kaldaga püsivalt

ühendatud ehitis

ehitisealuse pinnaga kuni 10 m2

Puudub Puudub Puudub Puudub

Muu avalikus veekogus

kaldaga püsivalt

ühendatud ehitis

ehitisealuse pinnaga üle

10 m2

Kasutusteatis Puudub Puudub Puudub

Tegevus

Ehitis

Püstitamine Rajamine

Paigaldamine

Ümberehitamine Laiendamine Üksiku osa asendamine

samaväärsega

Avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitis, sealhulgas kaldaga funktsionaalselt seotud ehitis

Avalikus veekogus kaldaga

püsivalt ühendamata ehitis

Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Kasutusteatis

Veesõidukite

teenindamiseks vajalik sadamarajatis

Kasutusluba Kasutusteatis Puudub Kasutusteatis

Sadamaga funktsionaalselt seotud veeliiklusrajatis

Kasutusluba Kasutusteatis Puudub Kasutusteatis

Kaldal asuva ehitise

teenindamiseks vajalik

avalikus veekogus asuv (v.a

riigipiiri ületav või

maakondadevaheline)

tehnovõrk või -rajatis

Kasutusluba Kasutusluba Kasutusteatis Kasutusluba

Supelranda teenindav

kaldaga püsivalt

ühendamata spordi- või

puhkerajatis

Kasutusteatis Puudub Puudub Puudub

Tõsteseade

Köistee Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub

Eraldiseisev alaline kraana Kasutusluba Kasutusluba Kasutusteatis Puudub

Surveseadmed, gaasi- ja elektripaigaldised

Auditikohustuslik

surveseade

Kasutusluba Kasutusteatis Puudub Puudub

Hooneväline

auditikohustuslik

gaasipaigaldis

Kasutusluba Kasutusluba Kasutusteatis Puudub

1–50 kV õhuliin, vee- või

maakaabelliin ja/või selle

juurde kuuluv alajaam

Kasutusluba Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub

Tegevus

Ehitis

Püstitamine Rajamine

Paigaldamine

Ümberehitamine Laiendamine Üksiku osa asendamine samaväärsega

Mitut kinnistut läbiv kuni 1

kV õhuliin, vee-, või

maakaabelliin

Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub

Tänavavalgustus Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub

50 kV ja kõrgema pingega

õhuliin, vee- või

maakaabelliin ja/või selle juurde kuuluv alajaam

Kasutusluba Kasutusteatis Kasutusluba Puudub

Elektritootmisrajatis,

üle 100 kW

Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub

Elektritootmisrajatis, kuni 100 kW

Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub

Elektriauto laadimistaristu Kasutusteatis Puudub Puudub Puudub

Side- ja telekommunikatsiooniehitised

Liinirajatised (v.a liin ja

sidemast ning olemas-

olevatele postidele ja

ehitistele paigaldatud ja

paigaldatavad kaablid),

milleks on maakaabel,

veekogu põhjas paiknev

kaabel, kaablitunnel,

kaablikanalisatsioon,

õhuliin, konteiner

Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub

Side-, raadio- ja

televisioonimast

Kasutusluba Kasutusteatis Kasutusluba Puudub

Tegevus

Ehitis

Püstitamine

Rajamine

Paigaldamine

Ümberehitamine Laiendamine Üksiku osa asendamine

samaväärsega

Soojus-, veevärgi- ja kanalisatsioonitorustik

Magistraaltorustik Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Kasutusteatis

Ühisveevärgi- ja

-kanalisatsioonitorustik

Kasutusluba Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusluba Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Tarbimiskoha veevärgi- ja

kanalisatsioonitorustik koos

abiseadmetega, sh

tarbimiskoha sademevee-

kanalisatsioon, v.a juhul, kui

selle kohta kehtib hoone või

muu rajatise ehitusluba

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Väljaspool tarbimiskohta

asuvad sademevee,

drenaaživee ning muu pinnase-

ja pinnavee ärajuhtimise,

kogumise, immutamise ja

puhastamise rajatised.

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusteatis Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Puudub

Soojustorustik Kasutusluba Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub

Kanalisatsiooniehitis

Reovee kogumismahuti Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis

Reoveepuhasti jõudlusega kuni 50 inimekvivalenti

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusteatis

Reoveepuhasti jõudlusega

alates 50 inimekvivalendist

Kasutusluba Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusluba Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Muud vee-ehitised

Pinnaveehaare Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Kasutusteatis

Salvkaev Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub Puudub

Tegevus

Ehitis

Püstitamine Rajamine

Paigaldamine

Ümberehitamine Laiendamine Üksiku osa asendamine samaväärsega

Puurkaev, tootlikkus üle 10 m3 ööpäevas või üle 50 inimese

Kasutusluba Kasutusluba Puudub Puudub

Puurkaev, tootlikkus

alla 10 m3 ööpäevas või kuni 50 inimest

Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub Puudub

Puurauk

Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub Puudub

Tamm ja pais Kasutusteatis ja

ehitusprojekt

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Puudub

Kaldakindlustusrajatis

Kasutusteatis Puudub Puudub Puudub

Veehoidla

Kasutusluba Kasutusteatis Kasutusluba Puudub

Tuletõrje veevõtukoht, selle teenindamiseks rajatav vee- allikas (v.a ühisveevärk ja -kanalisatsioon)

Kasutusteatis ja

ehitusprojekt

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Puudub Puudub

Kalapääs (v.a tehiskärestik vooluveekogu sängis)

Kasutusteatis ja

ehitusprojekt

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusteatis ja ehitusprojekt

Kasutusteatis

Vesiviljelusbasseinid, ehitisaluse pinnaga üle 20 m2

ja sellega funktsionaalselt seotud rajatised

Kasutusluba Kasutusteatis Kasutusluba Puudub

Vesiviljeluseks mõeldud kala- ja vähikasvatustiik, võrgust kotiga kalasump, karbi- ja vetikavõrk, karbi- ja vetikaliin ning vetikasump

Puudub Puudub Puudub Puudub

Tegevus

Ehitis

Püstitamine

Rajamine Paigaldamine

Ümberehitamine Laiendamine Üksiku osa asendamine

samaväärsega

Spordi- ja puhkerajatis

Avaliku kasutusega

spordi- ja puhkerajatis,

sh mänguväljak

Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub

Riigikaitseline ja julgeolekuasutuse rajatis

Harjutusväljal paiknev

väljaõppeehitis

Puudub Puudub Puudub Puudub

Lasketiir Puudub Puudub Puudub Puudub

Riigipiiri taristu Puudub Puudub Puudub Puudub

Erirajatis

Üle 5 m kõrge ja

avalikkusele suunatud

monument, skulptuur,

mälestusmärk, purskkaev

ja muu selline rajatis

Kasutusteatis Puudub Kasutusteatis Puudub

Üle 20 m2 ehitisealuse

pinnaga bassein (v.a

vesiviljelusbassein)

Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub

Varikatus üle 20 m2

ehitisealuse pinnaga, viidad

ja infotahvlid üle 4 m2

pindalaga ja üle 2,5 m kõrged, lipumast üle 10 m

Kasutusteatis Puudub Puudub Puudub

Piirdeaed või värav, mille

ehitamisega kaasnesid

kaevetööd

Puudub Puudub Puudub Puudub

Maapinnast üle 1 m kõrge terrass

Puudub Puudub Puudub Puudub

Tegevus

Ehitis

Püstitamine

Rajamine Paigaldamine

Ümberehitamine Laiendamine Üksiku osa asendamine samaväärsega

Prügimäerajatis Kasutusluba Puudub Kasutusluba Puudub

Asfalditehas

Kasutusteatis Puudub Kasutusteatis Puudub

Mobiilne asfalditehas Puudub Puudub Puudub Puudub

Põllumajandusrajatis

Sõnniku- ja silohoidlad kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga

Kasutusteatis Kasutusteatis Kasutusteatis Puudub

Sõnniku- ja silohoidlad üle 20 m2 ehitisealuse pinnaga

Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub

Kuivatid ja punkerhoidlad, v.a mobiilsed

Kasutusluba Kasutusluba Kasutusluba Puudub

Seletuskirja lisa 1 „Määruste kavandid“

KAVAND

Riigiteede liigid

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 92 lõike 10 alusel.

§ 1. Riigiteede liigid

(1) Riigiteed liigitakse järgmiselt:

1) põhimaantee;

2) tugimaantee;

3) kõrvalmaantee;

4) ühendustee;

5) muu riigitee.

(2) Põhimaantee ühendab pealinna teiste suurte linnadega, neid linnu omavahel ning pealinna

ja teisi suuri linnu üleeuroopalise teedevõrgu põhivõrku kuuluvate sadamate, lennujaamade,

raudteesõlmede ja piiripunktidega.

(3) Tugimaantee ühendab linnu ning põhimaanteid omavahel ja ühendab üleeuroopalise

teedevõrgu üldvõrku kuuluvaid sadamaid, lennujaamu ja raudteesõlmi põhimaanteedega.

(4) Kõrvalmaantee ühendab linnu alevite ja alevikega, aleveid ja alevikke omavahel või

küladega ning neid kõiki põhi- ja tugimaanteedega.

(5) Ühendustee on liikluse kogumiseks või liiklusvoogude kanaliseerimiseks, samuti teede

ristumisala sujuvaks ja ohutuks toimimiseks rajatud kogujatee, juurdepääsutee, ramp või muu

sarnane tee.

(6) Muu riigitee on tee, mis on kantud riigiteede nimekirja ja mis oma tunnustelt ei ole ükski

käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud teedest.

§ 2. Üleeuroopalise teedevõrgu teed

(1) Üleeuroopalise teedevõrgu tee (edaspidi TEN-T tee) on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EÜ) nr 2024/1679 lisas I üldvõrgu, laiendatud põhivõrgu ja põhivõrgu kaartidel

Eesti territooriumil märgitud üld- ja põhivõrgu maantee.

(2) TEN-T teede marsruudid avalikustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu interaktiivse

geograafilise ja tehnilise infosüsteemi kaardirakendusel TENtec.

(3) TEN-T teede nimekiri koos marsruutide asukohtade ja kirjeldusega on sätestatud

käesoleva määruse lisas 1.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

§ 4. Määruse kehtetuks tunnistamine

Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrus nr 72 „Riigiteede liigid ja nimekiri“

tunnistatakse kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Keit Kasemets

kantsler

Lisad: 1) Üleeuroopalise teedevõrgu üld- ja põhivõrgu teed Eesti territooriumil.

Taristuministri xx.xx.xxxx määruse nr xxx

„Tee liigid ja üleeuroopalise teedevõrgu

üld- ja põhivõrgu teed Eesti territooriumil“

Lisa

Üleeuroopalise teedevõrgu üld- ja põhivõrgu teed

TEN-T üldvõrgu maantee TEN-T

üldvõrgu teest

põhivõrku

kuuluv osa

TEN-T maanteede asukohad avalikult

kasutatavatel teedel

1 1 Tallinn-Narva tee

- Marsruudi algus Tallinna linnas kohalikul

teel Peterburi tee, ristmikul J. Smuuli

tänavaga (hargnemine TEN-T põhivõrgu tee

Tallinn-Pärnu-Ikla marsruudilt). Marsruut

kulgeb mööda Peterburi teed ristmikuni Väo

tänavaga, kust algab riigitee. Edasi kulgeb

marsruut mõõda põhimaanteed 1 Tallinn-

Narva tee ja Narva linnas mööda kohalikke

teid Tallinna maantee, Rahu tänav, Paul

Kerese tänav, Aleksander Puškini tänav,

Tuleviku tänav, läbib piiripunkti. Marsruudi

lõpp on riigipiiril Venemaaga, Ida-Viru

maakonnas Narva linnas põhimaanteel 1

Tallinn-Narva tee.

2 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa tee

Marsruudi

algusest kuni

Lõunakeskuse

liiklussõlmeni

Tartu linnas

Marsruudi algus Tallinna linnas kohalikul

teel Tartu maantee Ülemiste liiklussõlmes

(hargnemine TEN-T põhivõrgu tee Tallinn-

Pärnu-Ikla marsruudilt). Marsruut kulgeb

mööda kohalikku teed Tartu maantee kuni

linna lõunapiirini Mõigus. Edasi mööda riigi

põhimaanteed 2 Tallinn – Tartu – Võru -

Luhamaa tee, läbides Tartu linna kuni

ristmikuni põhimaanteega 7 Riia - Pihkva tee

(liitumine TEN-T üldvõrgu tee Riia-Pihkva

marsruudiga). Marsruudi lõpp on Võru

maakonnas Setomaa vallas Napi külas

põhimaanteel 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa tee.

3 3 Jõhvi-Tartu-Valga

tee

- Marsruudi algus Ida-Viru maakonnas Jõhvi

vallas Edise külas põhimaantee 3 Jõhvi-

Tartu-Valga tee ja põhimaantee 1 Tallinn-

Narva tee ristmikul (hargnemine TEN-T

üldvõrgu tee Tallinn-Narva marsruudilt).

Marsruut kulgeb Jõhvi linnas mööda

kohalikku teed Rakvere tänav kuni

ristmikuni Veski ja Uue tänavaga, kus algab

riigitee. Edasi mööda põhimaanteed 3 Jõhvi-

Tartu-Valga tee üle raudtee kuni

ringristmikuni Pargi ja Kaare tänavaga.

Seejärel mööda kohalikke teid Kaare tänav,

Tartu põik tänav ja Tartu maantee kuni linna

lõunapiirini. Sealt edasi mööda riigi

põhimaanteed 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee kuni

Tartu linna lähedal ristmikuni tugimanteega

39 Tartu-Jõgeva-Aravete tee. Marsruut

jätkub mööda perspektiivset Tartu

põhjapoolset ümbersõitu üle Emajõe kuni

liitumiseni põhimaanteega 2 Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa tee (liitub TEN-T põhivõrgu

tee Tallinn-Tartu marsruudiga). Sealt edasi

ühine marsruut TEN-T põhivõrgu teega kuni

Lõunakeskuse liiklussõlmeni. Edasi mööda

põhimanteed 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee,

läbides Valga linna. Marsruudi lõpp on

riigipiiril Läti Vabariigiga, Valga maakonnas

Valga linnas, põhimaanteel 3 Jõhvi-Tartu-

Valga tee.

4 4 Tallinn-Pärnu-Ikla

tee

Kogu marsruut Marsruudi algus on Tallinna linnas, Tallinn-

Helsinki regulaarseid laevaliine

teenindavates sadamates (Tallinna

Vanasadama A ja D terminalid, mis on TEN-

T põhivõrgu meresadam). Marsruut kulgeb

Tallinna linnas kohalikke teid pidi läbi

Ülemiste liiklussõlme linna läänepiirini, kust

jätkub mööda põhimaanteed 4 Tallinn-

Pärnu-Ikla tee ja läbides Pärnu* linna.

Marsruudi lõpp on riigipiiril Läti

Vabariigiga, Pärnu maakonnas Häädemeeste

vallas Ikla külas, riigiteel 4 Tallinn-Pärnu-

Ikla tee.

5 5 Pärnu-Rakvere-

Sõmeru tee

- Marsruudi algus Pärnu maakonnas Pärnu

linnas* Tammiste tänaval, ristmikul

põhimaanteega 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee

(hargnemine TEN-T põhivõrgu tee Tallinn-

Pärnu-Ikla marsruudilt). Marsruut kulgeb

mõõda põhimaanteed 5 Pärnu-Rakvere-

Sõmeru tee, läbides Türi, Paide ja Rakvere

linna kuni ristmikuni põhimanteega 1

Tallinn-Narva tee (kus liitub TEN-T

üldvõrgu tee Tallinn-Narva marsruudiga).

Marsruudi lõpp on Lääne-Viru maakonnas

Rakvere vallas Sõmeru alevikus

põhimaanteel 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee.

6 7 Riia-Pihkva tee

- Marsruudi algus on Võru maakonnas Rõuge

vallas Tsiiruli külas põhimaanteel 7 Riia-

Pihkva tee, riigipiiril Läti Vabariigiga.

Marsruut kulgeb mööda põhimaanteed 7

Riia-Pihkva tee läbi Luhamaa piiripunkti.

Marsruudi lõpp on Võru maakonnas Setomaa

vallas Lüta külas riigipiiril Venemaaga,

tervikteel 7 Riia-Pihkva tee.

7 8 Tallinn-Paldiski tee;

11174 Paldiski -Padise

tee;

11180 Paldiski

Lõunasadama tee

- Marsruudi algus Tallinna linnas A.H.

Tammsaare tänaval Pärnu mnt liiklussõlmes

(hargnemine TEN-T põhivõrgu tee Tallinn-

Pärnu-Ikla marsruudilt). Marsruut kulgeb

Tallinna linnas mööda kohalikke teid linna

läänepiirini. Edasi mööda põhimaanteed 8

Tallinn-Paldiski tee kuni Paldiski linnas

ristmikuni kõrvalmaanteega 11174

Paldiski-Padise tee, seejärel mööda seda

kõrvalmaanteed ja kõrvalmaanteed 11180

Paldiski Lõunasadama tee kuni Paldiski

Lõunasadamani (mis on TEN-T üldvõrgu

meresadam). Marsruudi lõpp Harju

maakonnas Paldiski linnas, Paldiski

Lõunasadama juures kõrvalmaanteel 11180

Paldiski Lõunasadama tee.

8 9 Ääsmäe-Haapsalu-

Rohuküla tee

- Marsruudi algus Harju maakonnas Ääsmäe

külas Ääsmäe liiklussõlmest (hargnemine

TEN-T põhivõrgu tee Tallinn-Pärnu-Ikla

marsruudilt). Marsruut kulgeb mööda

põhimaanteed 9 Ääsmäe-Haapsalu-

Rohuküla tee kuni Haapsalu linna*

(asustusüksus) idapoolse piirini, läbib linna

mööda kohalikke teid. Linna lõunapiirilt

jätkub riigi põhimaantee 9 Ääsmäe-

Haapsalu-Rohuküla tee kuni tee lõpuni

Rohuküla sadama kinnistu põhjapoolsel piiril

Rohukülas. Marsruudi lõpp Lääne

maakonnas Haapsalu linna

haldusterritooriumil Rohuküla külas

rohuküla sadama juures (mis on TEN-T

üldvõrgu meresadam) põhimaanteel 9

Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla tee.

9 10 Risti-Virtsu-

Kuivastu-Kuressaare

tee

- Marsruudi algus Lääne maakonnas Lääne-

Nigula vallas Rõuma külas ristmikult

põhimanteega 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla

tee (hargnemine TEN-T üldvõrgu tee

marsruudilt). Marsruut kulgeb mööda

põhimaanteed 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-

Kuressaare tee kuni Virtsu sadamani (mis on

TEN-T üldvõrgu meresadam). Marsruudi

lõpp on Lääne maakonnas Lääneranna vallas

Virtsu alevikus Virtsu sadama juures

põhimaanteel 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-

Kuressaare tee.

10 11 Tallinna ringtee

- Marsruudi algus Tallinna linnas Väo

liiklussõlmes (hargnemine TEN-T üldvõrgu

tee Tallinn-Narva marsruudilt). Marsruut

kulgeb mööda põhimaanteed 11 Tallinna

ringtee, ristub TEN-T põhivõrgu tee Tallinn-

Tallinn marsruudiga Jüri liiklussõlmes,

jätkub mööda põhimaanteed 11 Tallinna

ringtee kuni Keila linnani (kus liitub TEN-T

üldvõrgu tee Tallinn-Paldiski marsruudiga).

Marsruudi lõpp Harju maakonnas Harku

vallas Tutermaa külas põhimaanteel 11

Tallinna ringtee.

MÄÄRUSE KAVAND II

Teeregistri põhimäärus

Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 103 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Andmekogu nimetus

Andmekogu nimetus on teeregister.

§ 2. Teeregistri eesmärk

Teeregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on teede kohta vajalike

andmete töötlemine ja avalikustamine.

§ 3. Teeregistri vastutav töötleja

(1) Teeregistri vastutav töötleja on Transpordiamet.

(2) Teeregistri vastutav töötleja korraldab teeregistri majutamist, teenuste ja tehnoloogilise

keskkonna haldamist ning töötleb teeregistri andmeid.

§ 4. Teeregistri andmete õiguslik tähendus

Teeregistri andmetel on informatiivne tähendus.

§ 5. Nõuded andmete turvalisusele

(1) Teeregistri andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendab

vastutav töötleja asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid.

(2) Teeregistri andmete turbeaste on keskmine (M) ja turvaklass on K1T2S1.

2. peatükk

Teeregistri ülesehitus, registriandmete töötlemine ja teeregistri koosseis

§ 6. Terminid

Käesoleva määruse tähenduses:

1) kergliiklustee on sõiduteest eraldatud jalgratta- ja jalgtee, jalgtee, jalgrattatee või tee

koosseisu kuuluv kõnnitee;

2) mahasõit on tee koosseisus olev rajatis teega piirnevale maaüksusele juurdepääsu

võimaldamiseks või teeregistris registreerimata teele suundumiseks;

3) ristmik on teeregistrisse kantud samatasandiliste sõiduteedega teede lõikumise punkt;

4) liiklussõlm on eritasandiline ristmik või tüüplahendusest erineva kuju ja

liikluskorraldusega samatasandiline ristmik või ühtset tervikut moodustav ristmike kogum.

§ 7. Terviktee

(1) Teeregistrisse kantakse riigiteed, kohalikud teed ja tee omaniku soovil muud teed.

Teeregistrisse võib kanda:

1) metsatee;

2) avalikkusele ligipääsetava eratee;

3) eratee;

4) riigile kuuluv või kohalikule omavalitsusele kuuluv tee, mis ei ole määratud avalikuks

kasutamiseks.

(2) Toimiva tervikliku teedevõrgu moodustamise eesmärgil kantakse tee teeregistrisse

tervikteena.

(3) Terviktee kujundamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1) terviktee on katkematu ning algab ja lõpeb teisel tervikteel;

2) ühendustee on terviktee ning algab ja lõpeb tervikteel;

3) terviktee algab suuremast asulast või väiksema numbriga tervikteelt;

4) tupiktee on terviktee, mille algus on teisel tervikteel.

(4) Teeregistri vastutav töötleja hindab esitatud terviktee vastavust lõikes 3 toodud

põhimõtetele.

(5) Teeregistrisse kantud tervikteede andmetest moodustab teeregistri vastutav töötleja Eesti

topograafia andmekogu teelõikude ruumikujude baasil tervikteede ruumikujud, mis kuvatakse

teeregistri kaardirakenduses.

(6) Teeregistri vastutav töötleja hindab avalikku huvi lõike 1 punktides 2 ja 3 toodud tee

vastu ning võib tee teeregistrisse kandmisest keelduda, kui selle vastu puudub piisav avalik

huvi.

§ 8. Teeregistrisse kantavad terviktee andmed

(1) Teeregistrisse kantakse järgmised terviktee andmed:

1) terviktee number;

2) terviktee nimi;

3) terviktee asukoht kaardil koos alguspunktiga;

4) teeosa kood ja pikkus meetrites ning tee kood.

(2) Tee koodi võimalikud väärtused on 1 või 2. Kaks on kasutusel siis, kui sõidusuunad on

eraldatud eraldusribaga.

§ 9. Teeregistrisse kantavad tee andmed

(1) Terviktee jaotatakse ühesuguste tehniliste andmetega lõikudeks vähemalt lõike 2

punktides 1–8 toodud andmete alusel.

(2) Teeregistrisse kantakse iga terviktee kohta järgmised andmed:

1) liigitus maanteeks, tänavaks või kergliiklusteeks;

2) liigitus riigiteeks, kohalikuks teeks, metsateeks, avalikkusele ligipääsetavaks erateeks,

erateeks;

3) haldusüksuse andmed – maakonna Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatori kood

(edaspidi EHAK kood), kohaliku omavalitsuse üksuse EHAK kood, vallasisese linna, alevi või

aleviku EHAK kood, riigiteedel lisaks Transpordiameti regiooni kood;

4) andmed kattuvate tervikteede kohta – kattuva terviktee number, Euroopa teedevõrgu tee

number, üleeuroopalise teedevõrgu tee liik ja kood;

5) nõutav suvine ja talvine seisunditase riigiteel ja kohalikul teel;

6) andmed katte kohta – katte liik, katte laius, sõidutee laius, tugipeenra laius vasakul ja

paremal;

7) andmed katteta tee kohta – pealiskihi liik ja tee laius;

8) andmed kõnnitee kohta – kõnnitee asukoht sõidutee suhtes, eraldatus sõiduteest, katte või

pealiskihi liik ja kõnnitee laius;

9) andmed silla, viadukti, estakaadi või tunneli kohta – nimi, unikaalne number, tüüp, laius,

pikkus, avade arv, teljekoormuse piirang ja sõiduki massipiirang;

10) andmed truubi kohta – truubi pikkus, avade arv ja läbimõõt;

11) raudteeületuskoha tüüp;

12) teeregistrisse kande tegemise aluseks oleva õigusakti või taotluse nimetus, number ja

kuupäev;

13) eratee avalikuks kasutamiseks määramise aluseks oleva dokumendi number ja kuupäev.

(3) Lõike 2 punktides 1, 2, 6, 7, 8, 9 ja 11 toodud andmete täpsem liigitus on esitatud lisas.

(4) Teeregistrisse võib kanda terviktee lõigu kohta järgmised andmed:

1) jaotuspunkti andmed – jaotuspunkti liik ja asukoha kirjeldus;

2) maantee väljaehitamise klass ja sõiduradade arv;

3) tänava liik ja alamliik;

4) hooldaja nimi ning hooldelepingu alguse ja lõpu kuupäev;

5) andmed katte ehitamise kohta – ehitamise kuupäev, ehitamise meetod, kasutatud segu

nimetus, segu omadusi parandavate lisandite olemasolu, katselõigu olemasolu ja katte kihi

paksus;

6) andmed pindamise kohta – pindamise kuupäev, pindamise tüüp, kasutatud killustiku tüüp

ja fraktsioon ning sideaine mark;

7) lisaandmed silla, viadukti, estakaadi ja tunneli kohta – ehitusaasta, ümberehituse aasta,

normatiivne kandevõime, äärmiste paisumisvuukide vaheline kaugus, sõidutee ja kõnnitee

laius, ava tüüp, üksikute avade arvutuslikud pikkused, tugiosade tüüp, sammaste arv, samba

tüüp, samba konstruktsioon, samba ehitusmaterjal, tekiplaadi materjal, avaehituse materjal,

põrkepiirde materjal, koonusekindlustuse materjal, seisundi kontrollimise aasta ja seisundi

indeks;

8) lisaandmed truubi kohta – ehitusaasta ja ümberehitusaasta, truubi materjal ning päise või

kindlustuse olemasolu;

9) teega funktsionaalselt seotud kergliiklustee asukoht sõidutee suhtes ning kergliiklustee

liik ja unikaalne number;

10) ühistranspordi peatuse paiknemine sõidutee suhtes, suletud või avatud laienduse

olemasolu, katte liik ja ooteplatvormi olemasolu;

11) liiklussõlme unikaalne number, nimi ja tüüp;

12) ristmiku unikaalne number, tüüp, lõikuvate suundade arv, lõikuva tee number;

13) riste unikaalne number ja lõikuva tee number;

14) mahasõidu paiknemine tee suhtes, pealiskihi laius, pealiskihi materjal ja truubi

olemasolu;

15) teesse paigaldatud võrgu ja geotekstiili tüüp;

16) katendi kihid ning kihi materjal ja paksus;

17) katte defektide mõõtmise kuupäev, defektid liikide kaupa ja defektisumma;

18) tee kandevõime mõõtmise kuupäev, mõõtmissuund, kasutatud mõõtmisseadme nimetus,

katte keskmine temperatuur mõõtmisel, langeva koormuse suurus, mõõdetud läbipainde

suurused paindekausis ja kandevõime väärtus;

19) katte tasasuse mõõtmise kuupäev, tasasuse väärtus, mõõtmissuund ja kasutatud

mõõtmisseadme nimetus;

20) sõiduraja roopa sügavuse mõõtmise kuupäev, roopa sügavus, suurim roopa sügavus ja

kasutatud mõõtmisseadme nimetus;

21) aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus ja eraldi sõiduautode ja kaubikute, veoautode

ja autobusside ning autorongide liiklussagedus protsentides ja arvuna;

22) külmakerke tase ja tekkimise aasta;

23) kruusatee väljaehitamise tase;

24) teel asuva piiripunkti nimetus ja liik;

25) valgustuspostide paiknemine sõidutee suhtes ja nende omanik;

26) müratõkkeseina paiknemine sõidutee suhtes, materjal ja ehitusaasta;

27) teepiirde paiknemine sõidutee suhtes, tüüp ja ehitusaasta;

28) jalakäijate ülekäigu tüüp;

29) teeseadme nimetus, tüüp ja paigaldamise aasta;

30) liiklusloenduse püsipunkti tähis, tüüp ja liik;

31) parkla ja teeninduskoha paiknemine sõidutee suhtes ja tüüp;

32) tuisutõkke tüüp ja kõrgus;

33) tähispostide samm;

34) loomatõkkeaia paiknemine sõidutee suhtes, materjali liik ja aia kõrgus;

35) muud asjakohased andmed.

(5) Käesolevas paragrahvis sätestatud andmete esitamise § 7 lõike 1 punktides 1–3

nimetatud teede kohta otsustab tee omanik.

§ 10. Andmete joonaadressi määramine

Teeregistrisse kantavad andmed adresseeritakse. Andmete adresseerimiseks kasutatakse ühte

alljärgnevatest võimalustest ning määratakse:

1) terviktee number, tee kood ja kaugus tee algusest;

2) terviktee number, tee kood, teeosa number ja kaugus teeosa algusest;

3) terviktee ruumikuju teljel olevad koordinaadid.

§ 11. Andmete säilitamine ja arhiveerimine

(1) Teeregistri andmed arhiveeritakse digitaalselt nende aktuaalsuse kaotamise päeval.

(2) Teeregistri arhiveeritud andmeid säilitatakse kümme aastat.

(3) Teeregistrisse kantud andmete säilitamisel ja arhiveerimisel lähtutakse arhiiviseadusest,

selle alusel vastuvõetud õigusaktidest ja vastutava töötleja kehtestatud arhiveerimiskorrast.

3. peatükk

Andmete esitamine ja teeregistri pidamine

§ 12. Andmeandjad

(1) Riigitee andmeandjaks on Transpordiamet.

(2) Kohaliku tee andmeandjaks on kohaliku omavalitsuse üksus.

(3) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1–3 toodud tee andmeandjaks on tee omanik. Tee

omaniku nõusolekul võib andmeandjaks olla ka kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 13. Tee andmete teeregistrisse esitamine

(1) Andmeandja on kohustatud esitama §-s 8 ja § 9 lõikes 2 toodud andmed vastutavale

töötlejale 30 päeva jooksul tee vastuvõtmisest või kasutusloa andmisest arvates.

(2) Riigitee esmase teeregistrisse kandmise ja sealt kustutamise aluseks on ehitusseadustiku

§ 92 lõike 10 alusel kehtestatud määrus, mis sätestab terviktee unikaalse numbri ja nime.

(3) Kohaliku tee esmaseks teeregistrisse kandmiseks ja sealt kustutamiseks on andmeandjal

kohustus esitada kohaliku omavalitsuse üksuse õigusakt, mis sätestab terviktee unikaalse

numbri ja nime.

(4) Paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1–3 toodud tee esmaseks teeregistrisse kandmiseks on

andmeandjal kohustus esitada tee omaniku taotlus kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

(5) Teeregistrisse §-s 9 toodud andmete esitamise aluseks on vastuvõtuakt, kasutusluba,

kasutusteatis, tee avaliku kasutamise leping, mõõdistusakt või tee omaniku muu dokument.

§ 14. Terviktee numbri määramine

(1) Riigiteele antakse unikaalne number vahemikus 1–99999.

(2) Ülejäänud teedele antakse unikaalne number vahemikus 1000000–9999999, kus

esimesed kolm numbrit on tee alguspunkti kohaliku omavalitsuse üksuse EHAK kood.

§ 15. Andmete teeregistrisse kandmise kord

(1) Vastutav töötleja kannab pärast §-s 13 nimetatud dokumentide ja andmete saamist ning

kontrollimist tee andmed teeregistrisse 15 tööpäeva jooksul eeldusel, et andmed olid

korrektsed.

(2) Andmete teeregistrisse kandmisel seostab vastutav töötleja kaardil tee ruumikuju

maakatastri ruumiandmetega ning kontrollib, kas tee omandi ja eratee avalikuks kasutamiseks

määramise andmed on esitatud korrektselt.

§ 16. Andmete ristkasutus

Andmevahetus teiste riigi infosüsteemi andmekogudega toimub riigi infosüsteemi

andmevahetuskihi kaudu.

§ 17. Teeregistrisse esitatud andmete õigsuse tagamine

(1) Andmeandja on kohustatud tagama enda poolt teeregistrisse esitatud andmete õigsuse.

(2) Kui andmeandja avastab, et ta on esitanud teeregistrisse ebaõigeid andmeid, on ta

kohustatud viivitamata esitama teeregistrile õiged andmed.

(3) Teeregistri vastutaval töötlejal on õigus esitada andmeandjale järelepärimisi andmete

õigsuse kohta.

(4) Ebaõigete andmete avastamisel teeregistris sulgeb vastutav töötleja juurdepääsu nendele

andmetele kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni või nende parandamiseni. Vastutav

töötleja teavitab sellest andmeandjat viivitamata.

(5) Ekslike kannete avastamisel andmebaasis parandab teeregistri vastutav töötleja vead viie

tööpäeva jooksul.

(6) Vastutav töötleja võib tee omaniku nõusolekul erandina koguda ja registrisse kanda

käesoleva määruse § 9 lõike 2 punktides 1–11 sätestatud andmeid teeregistrisse kantava tee

kohta, kui see on vajalik teedevõrgu andmete ulatuslikuks ajakohastamiseks, teeregistris on

olulises osas ebaõiged või puudulikud andmed ning vastav andmete kogumine on ette nähtud

liiklusseaduse §-s 11 nimetatud teehoiukavas.

§ 18. Teeregistri toimingu kohta teabe säilitamine

Andmete teeregistrisse kandmisel, muutmisel või kustutamisel registreeritakse kande tegija

ja kande tegemise kuupäev.

4. peatükk

Finantseerimine ja teeregistri lõpetamine

§ 19. Teeregistri pidamise finantseerimine

Teeregistri hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest vastutavale

töötlejale eraldatud vahenditest.

§ 20. Teeregistri lõpetamise kord

Teeregistri lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 21. Teeregistri asutamine ja varem esitatud andmete töötlemine

(1) Teeregister on asutatud Vabariigi Valitsuse 28. juuli 2005. a määrusega nr 199 „Riikliku

teeregistri asutamine ja registri pidamise põhimäärus”.

(2) Lõikes 1 nimetatud määruse alusel esitatud andmete töötlemist jätkatakse käesoleva

määruse kohaselt.

§ 22. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

§ 23. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 07. jaanuari 2016. a määrus nr 1 „Teeregistri põhimäärus“ tunnistatakse

kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Keit Kasemets

kantsler

Lisa: Teeregistrisse kantava tee andmete täpsem liigitus

Taristuministri xx.xx.xxxx

määruse nr xx

„Teeregistri põhimäärus“

Lisa

Teeregistrisse kantava tee andmete täpsem liigitus

1. Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 1 nimetatud liigiks võib olla:

1.1. maantee;

1.2. tänav;

1.3. kergliiklustee:

1.3.1. kõnnitee;

1.3.2. jalgtee;

1.3.3. jalgrattatee;

1.3.4. jalgratta- ja jalgtee.

2. Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 2 nimetatud liigiks võib olla:

2.1. riigitee:

2.1.1. põhimaantee;

2.1.2. tugimaantee;

2.1.3. kõrvalmaantee;

2.1.4. ühendustee;

2.1.5. riigi jäätee;

2.1.6. muu riigitee;

2.2. kohalik tee;

2.3. metsatee;

2.4. avalikkusele ligipääsetav eratee;

2.5. eratee.

3. Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 6 nimetatud tee katte liik võib olla:

3.1. kattega tee (katte liik teadmata);

3.2. monoliittsementbetoon;

3.3. monteeritav raudbetoon;

3.4. tihe asfaltbetoon;

3.5. poorne asfaltbetoon;

3.6. killustikmastiksasfalt;

3.7. kuumpinnatud asfaltbetoon;

3.8. dreenasfaltbetoon;

3.9. valuasfalt;

3.10. kergasfaltbetoon;

3.11. mustkate;

3.12. bituumenmakadam;

3.13. tuhkbetoon;

3.14. stabiliseeritud kate;

3.15. freesipurust kate;

3.16. pinnatud kruusatee;

3.17. munakivitee;

3.18. kiviparkett;

2

3.19. killustikkate.

4. Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 7 nimetatud katteta tee pealiskihi liik võib olla:

4.1. kruus;

4.2. pinnas.

5. Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 8 nimetatud kõnnitee katte või pealiskihi liik võib olla:

5.1. asfaltbetoon;

5.2. plaat;

5.3. kivi;

5.4. kruus, killustik ja muu siirdekate;

5.5. muu.

6. Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 9 nimetatud tüüp võib olla:

6.1. sild;

6.2. viadukt;

6.3. estakaad;

6.4. tunnel.

7. Paragrahvi 9 lõike 2 punktis 11 nimetatud raudteeületuskoha tüüp võib olla:

7.1. ainult foor ja/või helisignaal;

7.2. pooltõkkepuu, foor ja/või helisignaal;

7.3. täistõkkepuu, foor ja/või helisignaal.