Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 04.02.2025, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 24267050667

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (XXX)

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud kahtlustus

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema XXX

X-X, XXX külas, XXX vallas, Pärnumaal:

- lõi jalatsiga 2024 aasta suvel, eeluurimisega täpsel tuvastamata ajal ja kellaajal ühel korral

enda alaealist kasupoega XXX pea piirkonda, tekitades löömisega XXX füüsilist valu;

- lõi XXX 29.09.2024 eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal kahel korral rusikaga

paremale poole oimu piirkonda, tekitades löömisega XXX füüsilist valu ja 2-3 cm turse

paremal oimupiirkonnal.

KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui

selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei

ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse

kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda

nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks

menetluskulude tasumisele ja tekitatud kahju hüvitamine kindla summa maksmine riigituludesse või

sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile

allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise

keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sotsiaalprogrammis osalemine või

muu asjakohase kohustuse täitmine.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema

käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et käesolevas

kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik kahtlustatava suhtes KrMS § 202 alusel lõpetada ja

seda järgmistel motiividel.

Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on oma elukaaslase alaealise

poja suhtes, kellega elab ühises elukohas ning kelle kasvatamises osaleb, tahtlikult toime pannud

korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3 vastava kuriteo. KarS § 121

lg 2 p 2, 3 näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette

rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest

karistusena ette vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest

nähtub, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks,

sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul kahtlustatava

XXX süü ei ole suur, kuivõrd ta on kannatanule tekitanud kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse

tagajärjena füüsilist valu ja kergemat laadi tervisekahjustuse.

XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi puudub

üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse

jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX on varasemalt

kriminaalkorras karistamata isik, samuti ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust varem lõpetatud

KrMS §-st 202 või 2031 juhindudes, mistõttu pärast kriminaaltoimikuga tutvumist on prokurör

jõudnud seisukohale, et kuigi füüsilise vägivalla kasutamine oma elukaaslase alaealise lapse suhtes

on äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav käitumisviis, ei peaks antud juhul kahtlustatava

poolt toimepandu vältimatult päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega.

Kuigi jätkuva perevägivalla puhul on avalik menetlushuvi üldjuhul olemas, on prokuratuuri

hinnangul XXX edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest tõhusam

meede isiku suunamine vägivallast loobumise toetamise nõustamisele, mille käigus õppida, kuidas

edaspidi kasutada oma elukaaslase lapse suhtes vägivallavabasid kasvatusmeetodeid. Samuti tuleb

XXX tasuda kriminaalmenetluse kulud.

Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike meetmete

rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega

oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest ei ole XXX

kriminaalkorras karistamine antud juhul vältimatult vajalik.

Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud

kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS

§ 202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24267050667 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

• tasuda kriminaalmenetluse kulud – riigi õigusabi korras kannatanule määratud esindaja tasust

109,80 eurot. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 31.03.2025;

• läbida vägivallast loobumise toetamise nõustamine. XXX kohustub pöörduma 5 tööpäeva

jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o

hiljemalt 11.02.2025, Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise

toetamine) saamiseks. Nõustajaks on Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise

toetamise nõustaja Ege Ollino, kellega tuleb võtta ühendust telefonil 53668617 või e-posti

teel [email protected]. Kahtlustatav kohustub teavitama Lääne

Ringkonnaprokuratuuri e-posti aadressile [email protected] hiljemalt

11.02.2025 nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt 04.04.2025 esimese nõustamiskorra

läbimise ajast. Kahtlustatav kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul

kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaks

määratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 04.07.2025. Nõustamine

lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud.

3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

6. Kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi korras kannatanule määratud esindaja tasust 109,80 eurot

kohustub tasuma XXX.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kannatanule XXX määratud esindajale vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, Tervisekassale,

kahtlustatavale XXX.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

__________________

Maarja Gustavson

abiprokurör

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: _____________________

XXX