Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude aruanded

PÕLVA MAAKONNA

RAHVARAAMATUKOGUDE

2023. AASTA TEGEVUSE ARUANNE

Põlva 2024

2

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Põhilised tegevussuunad ........................................................................................................ 4

2. Juhtimine ................................................................................................................................ 7

2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud: ................................................................ 7

2.2 Eelarve .............................................................................................................................. 7

2.3 Projektid ........................................................................................................................... 8

2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng ............................................................................. 9

2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest .................................................................................. 10

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused ...................................................... 10

2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised ........................................................... 11

2.4.4 Erialahariduse omandamine .................................................................................... 11

2.4.5 Töötajate tunnustamine ........................................................................................... 12

2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine ....................................................................................... 12

2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele ................................................................... 13

2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas ....................................... 13

3. Kogud, komplekteerimine ja töötlemine .............................................................................. 14

3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused ................................................................. 14

3.1.1 Raamatute komplekteerimine .................................................................................. 14

3.1.2 Perioodika komplekteerimine ................................................................................. 15

3.1.3 Auviste komplekteerimine ...................................................................................... 15

3.2 Inventuurid, mahakandmised ......................................................................................... 15

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused ............................................................................ 15

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine ......................................................................... 16

4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused ............................................................................ 16

4.3 RVL-teenindus ............................................................................................................... 18

4.4 Laste- ja noorteteenindus ............................................................................................... 19

4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine .......................................................... 19

4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine ................................................................ 19

4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine ...... 19

4.4.4 Laste- ja noorteüritused ........................................................................................... 20

4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused ............................................................................ 22

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja vabaaja

võimalusi pakkuv kultuurikeskkond .................................................................................... 23

3

4.6.1 kohalikul tasandil .................................................................................................... 23

4.6.2 riiklikul tasandil ....................................................................................................... 24

4.6.3 rahvusvahelisel tasandil ........................................................................................... 24

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele ............................................................... 31

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded................................................................. 31

4.9 Andmebaasid .................................................................................................................. 32

5. 2024. aasta tegevused ........................................................................................................... 32

LISA 1. Personali koolitus ....................................................................................................... 34

LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised............................................................... 36

LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid ............................................... 37

LISA 4. Laste ja noorteüritused ............................................................................................... 38

LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete täitmine ............ 45

4

Sissejuhatus

Tabel 1

Maakonna

/linna nimi

Elanike arv

(01.12.22)

KOV-de

arv maa-

konnas

Üldkasutata-

vate raamatu-

kogude arv

Harukogu-

de arv

Teenindus-

punktide arv

Kokku

Põlvamaa 24 158 3 10 19 1 30

1. Põhilised tegevussuunad

Maakonna raamatukogudes oli sisukas ja tihe, kuigi vaadates raamatukogunduses laiemalt

toimuvat, ka keeruline aasta. Erakordne oli kahe uue raamatukogu-külakeskuse avamine.

Raamatukogusid (eriti maaraamatukogusid) väärtustavad olid Eesti Vabariigi Presidendi Alar

Karise külaskäigud. Raamatukogude külastatavus suurenes, huvilised said osa paljudest

sisukatest üritustest ja näitustest. Suursündmusteks kujunesid uute majade pidulikud ja

mitmekesised, kogukondi tervikuna haaravad avatseremooniad. Esmakordselt tähistati eesti

kirjanduse päeva, millele pühendati ilusaid ettevõtmisi.

Eelmisel aastal püstitatud eesmärgid said täidetud (Põlva Keskraamatukogu uue kodulehe

avamine, üle-eestilise maaraamatukoguhoidja päeva läbiviimine jne).

Tähtsündmusi

• Leevaku ja Valgjärve raamatukogu uue hoone avamine vastavalt 4. juunil ja 23.

septembril

• Eesti Vabariigi Presidendi Alar Karise külaskäigud Leevaku ja Kiidjärve

raamatukokku

• 23. üle-eestiline maaraamatukoguhoidja päev Valgjärvel 30. oktoobril

• Kogumiku „Kultuurist väläh om hää olla. Võromaiseid lugusid ja luuletusi“

esmaesitlus maakonnaraamatukogus

• Põlva Keskraamatukogu uue kodulehe avamine

Hinnang raamatukogude tegevusele, positsioonile ja koosvõimele maakonnas

• Raamatukogude võrgustik toimis ühtsena ja koostöövõimelisena (maakonna-

tasandil komplekteerimine, koolitused, RVL jne)

• Raamatukogudes korraldati palju kultuurisündmusi tipptegijate osavõtul

• Raamatukogud olid headeks koostööpartneriteks vallavalitsustele, haridus-

asutustele, teistele kultuuriasutustele, MTÜ-dele jne

• Raamatukogud olid abiks teavituskampaaniate ja kogumisaktsioonide korralda-

misel (sõeluuringud, kudumid kultuuripealinna külalistele jne)

Raamatukogu tegevused liikumis- ja sauna-aastal

Liikumisaasta tegevustest oli kõige suurem osakaal matkadel ja tervisekõnnil, sageli seotud

lugemise ja raamatukogudega. Üritused said teoks väga heas koostöös spordi- ja

5

liikumisentusiastidega. Siinkohal väärivad äramärkimist Ingrid Muuga (Põlva Maakonna

Spordiliit), Eve Reitalu (võimlemistreener), Nikolai Järveoja, Kalle Ojasoo ja Madli-Johanna

Maidla (OK Põlva Kobras), Kaarel Hendrik Zernant (Tartu OK Ilves), Anne Vasarik (Põlva

Laskespordiklubi), Meelis Maidla (Põlva Matkaklubi), Kurmet Karsna (Räpina Spordiklubi),

Reet Külaots (Põlva Kool), Kersti Kõrge ja Aike Meekler (Naiskodukaitse Kanepi jaoskond).

Maakonnaraamatukogu (Põlva)

• Siseorienteerumisvõistlused (kaks etappi). Tegu oli uudse rahvarohke spordi-

sündmusega, kus võistlesid nii meistrid kui ka algajad. Maakonnaraamatukogu sopiline

hoone sobib orienteerumiseks suurepäraselt. Mõlemal korral oli kohal ka press

(vastavalt Meelis Käo Marta Raadiost ja Mati Määrits Lõuna-Eesti Postimehest).

• Keha heaolu võimlemine lugemissaalis (4). Juhendaja andis võimlejatele kaasa ka

omakoostatud metoodilise materjali

• Raamatukogude-aastal alguse saanud pühapäevamatk „Raamatukogust raamatukokku“,

seekord Kauksist Vanakülla.

• Linnamatkamäng koostöös kodutütarde ja noorkotkastega

• Näitus „Tervise ja reipa meeleolu heaks“. Raamatunäituse rikastamiseks toodi palju

põnevat spordiinventari (stardipakk, spordijalatsid, suusad, vimplid, märgid jpm).

Näitus avatigi pidulikult koos spordirahvaga.

• Teeneka sporditegelase Anne Vasariku koostatud mahukas stendinäitus „Põlva

Spordihoone 50“

• Raamatunäitus „Mõtlemisest ja tervisespordist“

• Loterii-allegri (viktoriin) „Liikumine nii ja teisiti“

Maaraamatukogud

• Kanepi valla kõnnisarja „Käime läbi külade“ lõpuüritus (Erastvere)

• Laste spordipäev (Himmaste)

• Seikluslik raamatukõnd (Kanepi; 4)

• Kirjanduslik orienteerumismäng (Krootuse)

• Tantsulised pärastlõunad (Peri; 8)

• Lugemiskõnd (Põlgaste)

• Matkad Valgesoos ja Järvseljal (Rasina)

• Jürikuu sinilillejooks (Ruusa)

• Laste liikumispäev „Rõõmsalt sügisesse” (Ruusa)

• Raamatujooga lastega (Tilsi)

• Jalgrattamatk Jaan Vahtra sünnikohta Kaaru külas (Vanaküla)

• Liikumismäng kooliaasta lõpuüritusel raamatukogus, koolimajas ja õues kirjanduslikke

ülesandeid lahendades (Vastse-Kuuste)

• Sportlik üllatus: harjutused raamatutega täidetud ämbriga (Veriora)

• Balti Keti velotuuri vahefiniš (Ahja)

Saunateema on küll pisut vastuoluline seetõttu, et saun on maainimeste jaoks väga harilik asi,

aga teisalt oli huvitavaid ettevõtmisi. Saun kui meie kultuuris väga oluline nähtus on tänuväärne

aines ka näituste korraldamiseks ja pea kõikides raamatukogudes need väljas olidki. Paari

raamatukokku ehitati koguni lava, rääkimata muudest tarvikutest (vihad, nuustikud, käterätikud

jne). Mõnes raamatukogus tarvikuid ka müüdi (ja müüakse edaspidigi). Kahes raamatukogus

pandi näitus välja ehtsasse sauna. Tilsi raamatukogu kõrval asuvas endises lastekodu saunas

6

filmiti „Naerata ometi“ meeldejääv saunastseen. Saun oli ka Valgjärve raamatukogu asendus-

pinnal (korteris). Maakonnaraamatukogu edastas sauna-aasta korraldajate palvel ka oma

videotervituse. Kirjanik Rainer Rahasepp luges katkendeid Agu Takise raamatust „Sauna!“ ja

luges oma setukeelse saunaluuletuse. Põlvamaa foto- ja filmimees Indrek Illus kujundas

tervitusest ilusa väikese filmi (vt YouTube´is).

Üritusi ja näitusi

• Risto Järve loeng „Vaeslaps saunas: saunast rahvapärimuses ja muinasjuttudes“ (Põlva)

• Saunajuttude vestmine (Leevi)

• Saunale pühendatud „Lugemisisu“ programmi teematunnid (Tilsi)

• Minimoto Põlgaste MTÜ saunamaratoni finiš (Peri, koostöös Peri Külaseltsiga)

• Kirjandushommik „Eesti saun koos eesti pokudega“ lasteaialastele (Põlva)

• Seebivalmistamise töötuba (Karilatsi)

• Kohtumine Vana Jüri Seebikoja meistritega (Võõpsu)

• Saunaviha valmistamise õpituba (Taevaskoja)

• Fotonäitus „Kus saun, seal eestlased“ Vastse-Kuuste kogukonnalt. Üleskutse esitas ja

näituse pani kokku sealse raamatukogu juht Mall Kõpp, aasta jooksul ringles näitus

mitmes raamatukogus

• Näitus „Hüva leili!“ (sisaldas ka ülevaate Epp Margna ja Toomas Kalve tegevusest

suitsusauna propageerimisel) (Kanepi)

• Saunalaulude ja -kommete väljapanek, saunatarvikud ja külaseltsi abiga valminud

saunalava (Peri)

• Noorte kujundatud saunanäitus (Põlgaste)

• Vitriininäitus „Kui keris paugub“, lisaks raamatutele tarvikuid raamatukoguhoidjatelt ja

puutöömeister Meelis Kihulaselt ning tema õpilastelt, samuti tušijoonistused Voldemar

Ansilt (Põlva, Vanaküla)

• Saunalava-müügipunkt – näitusel ja osaliselt ka müügiks välja pandud tarvikud (Vastse-

Kuuste)

• Seebinäitus Piret Vesi ja Aale Katteli erakogudest (Taevaskoja)

Kahes vallas võeti vastu uus arengukava.

Räpina valla arengukava kuni 2035 sätestab raamatukogude kohta:

„Raamatukogude võrgustiku ja funktsionaalsuse tõhustamine ning arendamine multi-

funktsionaalseteks kogukonnakeskusteks (sh korraldades temaatilisi üritusi, toetades üldist

rahvaharidust (sh IT-oskused), pakkudes AIP-i, printimise jms klassikalisi teenuseid).“

Kanepi valla arengukava 2023-2030 üks strateegilistest eesmärkidest:

„Kanepi raamatukogud ja kultuuriasutused on valla kogukonnakeskused, mis hoiavad ja

arendavad kohalikke traditsioone ning kogukondasid, kujundavad inimeste lugemisharjumusi,

toetavad elukestvat õpet ja võimaldavad ligipääsu informatsioonile, teadmistele ja kultuurile.

Rõhku tuleb panna ka eraldi kohalike kogukondade arendamisele, et selle tulemusena tõuseks

elanike sotsiaalne kaasatus, loodaks uusi kogukonnavajadustel põhinevaid teenuseid ning

väärtustataks ajalugu ja piirkondlikku eripära.“

Eesmärgi juurde kuuluvast tegevuste tabelist puudutab otseselt raamatukogusid lause

„Kaugtöölaudade kasutamise võimaluste loomine, olemasolevate privaatsemaks muutmine.“

Mõlemas vallas avatud uus raamatukogu-külakeskuse hoone näitab, et ollakse valitud kursil.

Väga oluliseks peetakse kogukonnakeskset lähenemist.

7

2. Juhtimine

2.1 Raamatukogude võrgu struktuur ja nõukogud:

Raamatukogude võrgus muudatusi ei toimunud. Suleti küll kaks teeninduspunkti (Põlva

vallas), kuid seal polnud statsionaarset kogu ja raamatukogude võrku see ei mõjuta. Moodustati

Valgjärve raamatukogu-külakeskus ja senisele raamatukogu direktorile lisandus palju (uue

ametijuhendi järgseid) kohustusi. Kõigega toime tulemiseks vähendati raamatukogu

lahtiolekuaega viielt päevalt nädalas kolmele.

Nõukogud tegutsevad endiselt keskraamatukogudes. Räpina valla Keskraamatukogu nõukogu

kogunes kahel korral töökorraldusküsimusi arutama. Põlva Keskraamatukogu nõukogu liikmed

kinnitasid meilitsi suvised lahtiolekuajad.

2.2 Eelarve

Tabel 2 (summad tuhandetes)

Põhieelarve Seisuga

31.12.22 €

Seisuga

31.12.23 €

Muutus %

Eelarve kokku 1264,385 1405,751 +11,2

sh keskraamatukogu 688,676 755,927 +9,8

Personalikulu 745,456 803,873 +7,8

sh keskraamatukogu 435,469 480,597 +10,4

Komplekteerimiskulu 204,031 214,571 +5,2

sh KOV-lt 157,285 165,154 +5,0

sh riigilt 46,746 49,417 +5,7

sh keskraamatukogu 96,856 99,484 +2,7

sh KOV-lt 71,098 72,240 +1,6

sh riigilt 25,758 27,244 +5,8

Infotehnoloogiakulu 32,223 31,991 –0,7

sh keskraamatukogu 23,522 21,035 –10,6

Eelarve on kasvanud, va. infotehnoloogiakulu. Kuna viimastel aastatel on päris palju arvuteid

uuemate vastu välja vahetatud, pole kindlasti tegu suure puudujäänud summaga.

Riigi komplekteerimissumma, mis aastate 2021–2022 võrdluses oli miinuses, on õnneks

kasvanud.

8

2.3 Projektid

Tabel 3 (summad tuhandetes)

Projektid, toetused (Kellelt saadud?) Periood* Eraldatud

summa

Projekti

üldmaksumus

Kultuuriministeeriumi

rahvaraamatukogude kiirendi

Maakonnaraamatukogu

Kauksi raamatukogu kaugtööruumi

loomine koos abiruumi remondiga

(innovatsioon)

26.06–29.12.2023 10,160 20,320

Raamatukogude turundamine ja nähta-

vaks tegemine erinevates meedia-

kanalites (koolitustegevus)

20.09–31.12.2023 1,557 1,857

Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa

ekspertgrupp

Räpina valla Keskraamatukogu

Võõpsu

Võõpsu raamatukogu 100 01.10.2023 0,250 0,610

Räpina

Kohtumine Indrek Harglaga 16.10.2023 0,200 0,250

Põlva Keskraamatukogu

Kiidjärve

Muusikaline luuleetendus „Mari

Vallisoo – kõneles ja lendas”

30.11.2023 0,250 0,310

Peri

Peri raamatukogu 100 01.05–01.06.2023 0,300 0,478

Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK)

meeskvarteti ja Põlva Muusikakooli

kontsert-salongiõhtu

31.01.2024 0,300 0,954

Vastse-Kuuste

Lugemisisu programmi 2022/2023. aasta

hooaja tunnustusüritus

03.04–15.09.2023 0,150 0,295

Kohtumine Epp Petronega 01.08–30.11.2023 0,200 0,246

Kohtumine Anti Saarega 15.03–30.09.2023 0,120 0,160

Karilatsi muuseumi muinasjutukohver 25.05–25.09.2023 0,170 0,210

Kohtumine Lilli Luugiga 10.04–30.09.2023 0,100 0,130

Hingedekuu jutustamisõhtu: Ena Mets

„Inimhetked ja kohtumisretked“

30.12.2023 0,200 0,230

Kohtumine Marja-Liisa Platsiga 20.12.2023 0,200 0,231

Raamatukogupäevade üritused 30.11.2023 0,200 0,263

Põlva

Kohtumine Krista Kumbergiga 29.03–31.10.2023 0,200 0,311

Anu Tauli kontsert 25.05–30.09.2023 0,300 0,415

Siseorienteerumisvõistlused 20.03–30.11.2023 0,300 0,343

9

Timur Mazitovi kontserdid (Võõpsu,

Peri, Põlva hooldekodu)

30.03–30.11.2023 0,300 0,610

Maakonna raamatukoguhoidjate õppe-

reis Lätti

30.11.2023 0,640 1,090

Suvelugemise tunnustusüritus 30.11.2023 0,400 0,572

Kohtumised Kristel Vilbastega (Him-

maste, Taevaskoja)

30.11.2023 0,300 0,416

Kokku 17,297 33,925

*KULKA tarkvarasüsteem ei kuva alates 2023. aasta kolmandast taotlusvoorust enam toetuse

kasutamise perioodi, vaid näitab teostumise lõpptähtaja ja aruande esitamise tähtaja. Seetõttu

ongi osades lahtrites märgitud teostumise lõpptähtaeg.

Projekte oli eelmisest aastast vähem (23 ja 29). Projektiraha laekus eelarvesse 47,8% rohkem

(2022 – 11,700) rahvaraamatukogude kiirendi innovatsiooniprojekti arvel. Taotlusi esitati

kiirendi mõlemasse taotlusvooru, kuid kuna teise vooru tulemused selgusid 2024. aasta algul,

pole neid käesolevasse tabelisse märgitud. Projektid toetasid arendus- ja koolitustegevust ning

sündmuste korraldamist. Kiirendist saadud toetuse abil loodi Kauksis kaugtööteenus.

Maakonnaraamatukogu koolitusele kulunud summast moodustab projektidest saadu suure osa

(47,5%). KULKA Põlvamaa ekspertgrupi toetused aitasid sündmusi korraldada mitmes

raamatukogus (Võõpsu, Räpina, Peri, Himmaste, Kiidjärve, Taevaskoja, Vastse-Kuuste,

Põlva). Endiselt jagas ekspertgrupp juubelitoetusi. Raamatukogudega käsikäes töötavad MTÜ-

d koostavad samuti taotlusi. Väga hea näide on Erastverest, kus Päri Selts taotles raamatukogu-

külakeskuse maja 130. sünnipäeva tähistamiseks raha KULKAlt, parkla laiendamiseks PRIA-

lt ja madalseiklusraja loomiseks KOP-ilt (Kohaliku Omaalgatuse Programm). Raamatukogu-

hoidjad koostavad omakorda taotlusi MTÜ-dele, mille eestvedajateks nad on (Taevaskoja,

Vastse-Kuuste, Peri).

2.4 Personali koosseis, juhtimine ja areng

Raamatukogudes töötas 2023. aasta lõpu seisuga 56 inimest ehk sama palju kui 2022. aastal.

Esmakordselt jagab üks töötaja end kahe raamatukogu vahel. Statistiliselt loetakse ta

raamatukoguhoidjate hulka, aga koosseis jaguneb raamatukoguhoidja ja abipersonali vahel

vastavalt 0,7 ja 0,3. Raamatukoguhoidjate arv (46) on sama, kuid muudatusi töötajaskonnas

oli paljude aastate praktikast rohkem. Pensionile jäi kolm staažikat raamatukoguhoidjat, neist

üks Põlvas. Vahetus Räpina valla Keskraamatukogu direktor. Üks maaraamatukoguhoidja

koondati varakevadel, kuid hilissügisel koht taastati (küll väiksema koosseisuga – 0,30 senise

0,75 asemel). Koosseis muutus kokku 0,9 võrra (40,825 ja 41,725). Maaraamatukogudes (2)

vähenes koosseis kokku 0,75 (0,30 ja 0,45). Põlvas langes ajutiselt 0,25 (uus töötaja asub

edaspidi tööle täiskohaga). Ühes maaraamatukogus suurendati koosseisu 0,1 (0,65-lt 0,75-le).

Abipersonali arv ja koosseis (10 ja 8,3) jäid statistiliselt samaks, kuid siingi oli muudatusi.

(Tegelikult töötas 11 inimest, vt alapeatüki algus.) Ühes maaraamatukogus taastati mullu

kaotatud ametikoht (0,3 varasema täiskoha asemel). Teises maaraamatukogus vähenes koormus

0,3 (täiskohalt 0,7-le).

Lahtiolekuaeg muutus seoses muudatustega koosseisus kolmes, töötajate vahetuse tõttu kahes

ja reorganiseerimisest tingituna ühes raamatukogus.

Räpina valla Keskraamatukogus kehtestati 35-päevane põhipuhkus. Sama raamatukogu

töökorralduse reeglitesse lisati punkt sisetööpäeva korraldamise kohta. Sisetööpäeva võib

10

korraldada kooskõlastatult direktoriga ja mõistliku aja jooksul lugejaid teavitades. Muudatuse

tingis iganädalase sisetööpäeva järk-järguline kaotamine aastate jooksul (aruandeaastal ühes

raamatukogus; kahes raamatukogus jäi alles), aga elu näitab, et aeg-ajalt on sisetööpäeva väga

vaja.

2.4.1 Ülevaade täienduskoolitusest

Koolitusi (väljaspool maakonnaraamatukogu) oli mullusest rohkem (134 ja 76) eelkõige

programmi „Raamatukogu digiriigi nõustajana“ lühiseminaride tõttu, mida saab käsitleda eraldi

koolitustena. Ka tunde oli seetõttu rohkem (850 ja 741). Koolitustest võttis osa 22 raamatukogu-

hoidjat, mis on peaaegu sama (23). (Maakonnaraamatukogu koolitustel osalesid kõik

raamatukoguhoidjad.) Kõige rohkem võeti osa digipädevuse ja lastetöö koolitusest. (Kahjuks

jäi toimumata lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia.) Uudne ja huvitav teema on kodaniku-

teadus. Väga häid koolitusi korraldasid Tartu Ülikool, ERÜ, Creativity Lab Academy ja Eesti

Lastekirjanduse Keskus (ELK).

Olulisemad koolitused

• Teenusedisain (osa koolitusprogrammist „Raamatukogu digiriigi nõustajana“;

kontaktselt ja veebis; osales 4 raamatukoguhoidjat) – Trinidad Wiseman OÜ

• Eelnimetatud koolitusprogrammi lühiseminarid (3; veebis)

• ERÜ maaraamatukogude suveseminar (4)

• ERÜ maaraamatukogude sektsiooni teabepäev (3)

• Koolitusprogramm „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus“ (1) – ERÜ

• Strateegiline raamatukogu (1) – Creativity Lab Academy ja ERÜ, toimus Tallinna

Keskraamatukogus

• Strateegiline kommunikatsioon (1) – ERÜ ja Creativity Lab Academy, toimus Tallinna

Keskraamatukogus

• Raamatukogunduse suveakadeemia (1) – Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut

• Seminar kodanikuteadusest (1) – Tartu Ülikooli raamatukogu

• Infopädevuse e-kursus (1) – Tartu Ülikooli raamatukogu

• Google Drive keskkonna kasutamine kontoritöös (1) – Haridus- ja Teadusministeerium,

toimus Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskuses

• Algupärase lastekirjanduse päev „Peegeldav ja peegelduv laste- ja noortekirjandus“ (5)

– Tartu Linnaraamatukogu

• „Lugemisisu“ programmi stardikoolitus (5; veebis) – ELK

• Lasteraamatukoguhoidjate õpipäev „Tere! Hello! Moi! Привіт!” (3; veebis) – ELK

• Seminar „Laps kirjanduses 11. Raamatukogu toob kokku“ (5; üks osaleja kontaktselt,

teised veebis) – ELK

• Lastekirjanduse aastakoosolek (12; veebis) – ELK

2.4.2 Maakonnaraamatukogu korraldatud koolitused

Tabel 4

Kooli-

tuse

aeg

Koolituse

teema

Koolitaja Koolituse

maht/

kestus

Raamatukogu-

hoidjate arv/

KOV-de arv

Eelarve/koolitu-

seks kulutatud

summa

08.02 Pärimus

Kirjandus

Info

Risto Järv

Rainer

Rahasepp

4,5 32/3 0,338

29.03 Kirjandus Krista Kumberg 4,5 32/3 0,131

11

Info

11.05 Väärtushoiakud

Raamatu-

kogundus

Triinu Laan

Külli Ots

4 22/3 0,099

22.08 Õppereis Ogre ja Ulbroka

raamatukogu-

hoidjad

Eramuuseumi

Krivu Klets

omanikud

8 28/3 1,090

20.09 Sotsiaalmeedia

Turundus

Brit Mesipuu 7 27/3 1,857

23.11 IT Brit

Mesipuu

3 13/3 0,294

20.12 Aruandlus

Info

Raamatu-

kogundus

Jõulude

tähistamine

Kati Maidla

Külli Ots

4,5 29/3 0,820

Kokku 35,5 183 4,629

Korraldati seitse koolituspäeva (kõik kontaktsed). Mõtteliselt kuulub tabelisse ka üle-eestiline

maaraamatukoguhoidja päev maakonnaraamatukogu peakorraldusel 30. oktoobril, millest

võttis osa 23 Põlvamaa raamatukoguhoidjat. Raamatukoguhoidjad jäid koolitustega rahule.

Väga heal tasemel oli nagu ikka Krista Kumbergi loeng uuemast laste- ja noortekirjandusest.

Triinu Laan oskas raamatukoguhoidjaid üksmeelselt tegutsema panna. Brit Mesipuu andis häid

nõuandeid sotsiaalmeedia ja Canva kasutamiseks. Ta tutvustas ka AI-d ja andis mõlemal

koolitusel kaasa mahuka materjali. Väga kõrgelt hinnati külaskäiku Läti uutesse innova-

tiivsetesse raamatukogudesse. Aasta jooksul kuulati-vaadati ülevaateid välismaa raamatu-

kogudest (Norra, Läti, Leedu, Poola). Maaraamatukoguhoidja päeval köitis osalejaid Kristiina

Praakli (teemadeks kodulugu ja keeleline olukord Eestis) ja Viibeke Turba (teeninduskultuur)

heatasemeline esinemine. Koolitustel arendati digi- ja kirjandusalast pädevust ning laiendati

erialast ja üldist silmaringi.

2.4.3 Raamatukogutöötajate avalikud esinemised

Teemadeks olid eeskätt ajalooülevaated raamatukogujuubelitel ja giiditöö. Heal tasemel

jätkasid Külli Vardja (Ahja), Krista Pikk (Kiidjärve), Karmen Pedosk (Leevaku; palju gruppe

seoses uue maja avamise ja teatrietendusega) ja Anne Konsap (Mehikoorma).

Kõige suurema auditooriumi ees esines Kiidjärve raamatukoguhoidja Krista Pikk, kes pälvi-

nuna kutse Eesti Vabariigi Presidendi vastuvõtule andis ka intervjuu ETV-le. Krista Pikk

esindas kogu Eesti raamatukoguhoidjaid väärikalt. Lisaks valmis temast saatelõik ETV „Maa-

hommikus“ (autor Heleri All). Karmen Pedosk andis intervjuu ETV-le uue maja ehituse ajal.

Raamatukoguhoidjad andsid ka raadiointervjuusid. Siinkohal suur tänu Läänemaa kolleegile

Krista Kumbergile, kellega Meelis Käo (Marta Raadio) salvestas 45-minutilise särava saate!

Vt LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised

2.4.4 Erialahariduse omandamine

Erialaharidust keegi praegu ei omanda.

12

2.4.5 Töötajate tunnustamine

Põlvamaa aasta maaraamatukoguhoidja, ühtlasi ERÜ auhinna aasta maaraamatukoguhoidja

nominent, kaasnevad ERÜ ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu (POL) tänukirjad: Aili Jürmann

(Võõpsu)

ERÜ teenetepreemia nominent: Tiina Hoop (Saverna)

Kultuuriministeeriumi tänukiri: Tiina Hoop, Mall Kõpp (Vastse-Kuuste), Tiiu Ziugmann

(Erastvere), Sirve Valdmaa ja Ene Jaamaste (Põlva)

Põlvamaa teenetemärgi nominent (POL): Tiina Hoop

POL-i aukiri: Tiina Hoop (Saverna), Külli Ots (Põlva)

POL-i tänukiri: Tiiu Ziugmann, Ene Jaamaste (Põlva), Võõpsu raamatukogu

Räpina valla kultuuripreemia: Aili Jürmann

Põlva valla aukiri: Mall Kõpp

Kanepi valla tänukiri: Tiina Hoop, Tiiu Ziugmann, Heli Adamson (Kanepi)

Kanepi valla aukodaniku tiitli nominent: Tiina Hoop

Kanepi valla tunnustuse kultuurielu edendaja nominent: Tiina Hoop

KULKA Põlvamaa ekspertgrupi juubelitoetus: Tiiu Ziugmann (Erastvere), Karmen Pedosk

(Leevaku), Elsa Raadla (Põlva)

Ekspertgrupi elutööpreemia nominent: Tiina Hoop

Tiina Hoop korraldas oma lugejatele ja koostööpartneritele ilusa tänuürituse ja kinkis kõige

tublimatele kunstiõpetaja Krista Varuli loodud savist seinakella.

Tavapärast tunnustusüritust – Põlvamaa maaraamatukoguhoidja päeva – asendas seekord üle-

eestiline maaraamatukoguhoidja päev. Tööjuubilare tänati aastalõpu kokkusaamisel.

2.5 Raamatukogu haldusjuhtimine

Kõige märkimisväärsem on kahe uusehituse valmimine heitlikes majandusoludes. Mõlemal

juhul on tegu soodsas kohas asuva kogukonnakeskusega, kus lisaks raamatukogu külastamisele

on võimalik pidada koosolekuid, tegelda huvitegevuse ja spordiga, nautida kontserte ja

teatrietendusi, käia saunas jne. Leevakul ehitati uus maja senise asemele, Valgjärve raamatu-

kogu toodi piirkonna keskusesse – Valgjärvele. Leevaku maja projekteeris arhitektuuribüroo

TEMPT (peaarhitekt Mihkel Urmet) ja ehitas RIS Ehitus AS. Valgjärve hoone projekteeris

Juhan Kutti OÜ ja ehitas Amark Ehitus OÜ. Majad on arhitektuuriliselt ilusad ja põnevad,

näiteks Valgjärve oma näib esmapilgul ühekorruselisena, kuid on kahekorruseline. Kuna

mõlemad raamatukogud asusid viletsates tingimustes, on uute majade üle eriti hea meel. Väga

tervitatav on Räpina vallavalitsuse aasta jooksul antud panus Võõpsu raamatukogu

ruumiprobleemi lahendamisele. Valmis sai renoveerimisprojekt ja esitati ka taotlus rahva-

raamatukogude kiirendile. See projekt paraku rahastust ei saanud, kuid kiirendi teise vooru

projekt "Võõpsu raamatukogu visiooni kujundamine" oli edukas (realiseerub 2024). Kui ruttu

õnnestub maja renoveerida, pole praegu teada. Peri raamatukogu uue asukoha ja Vastse-Kuuste

13

raamatukogu laiendamise asjus veel otsust ei langetatud. Mitu edasilükkunud remonti õnnestus

ära teha: tuletõkkesektsiooni rajamine (Põlvas) ja WC remont Kauksis. Märkimisväärne on

kaugtöötoa rajamine Kauksis. Juba mitu aastat tehakse järjekindlalt remonti Ahjal ja Erastveres.

Ahjal jõudis lõpule maja teisel korrusel asuva Tuglase muuseumi remont. Senikasutamata toast

on saanud mitmeotstarbeline ruum, mis sobib kaugtööks, koolitusteks, käsitöö viljelemiseks

jne. Ahjal tehti veel palju tööd nii majas kui ka välialal. Erastveres on heaks abiliseks MTÜ

Päri Selts. Välja vahetati külakeskuse saali põrand ja laiendati parklat. Loodetavasti viiakse

tulevikus sisse põrandaküte. Remonti koos otstarbekama ruumilahendusega vajab kindlasti ka

raamatukogu.

Põlvas on 2024. aastal kindlasti kavas hakata tegema ettevalmistusi uue sisekujunduse

loomiseks.

Vt LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid

2.5.1 Juurdepääs liikumispuudega inimesele

Edasiminek mullusega võrreldes on olemas. Uutes majades (Leevaku, Valgjärve) on inva-

sõbralikud tingimused (tasapinnaline sissepääs, invatualett). Taevaskojas paigaldati kaldtee

koos käsipuuga.

Tabel 5

Juurdepääs võimalik (10) Ahja, Himmaste, Kiidjärve, Leevaku, Leevi, Linte, Ruusa,

Taevaskoja, Veriora, Valgjärve

Juurdepääs võimalik osaliselt

(9)

Kanepi, Krootuse, Mehikoorma, Peri, Põlgaste, Põlva,

Rasina, Räpina, Vastse-Kuuste

Juurdepääs puudub (10) Erastvere, Karilatsi, Kauksi, Kiuma, Maaritsa, Mooste,

Saverna, Tilsi, Vanaküla, Võõpsu

2.6 Raamatukogu arendustegevused infotehnoloogia valdkonnas

Maakonnaraamatukogus (koos harukogudega) hoiab IT-spetsialist arvutipargi heas korras.

Seadmeid aasta jooksul välja ei vahetatud. Kindlasti on vaja viimase miili ühendust, sest mitmes

raamatukogus on internetiühendus katkendlik.

Wi-Fi leviala on nüüdsest kõikides raamatukogudes (aruandeaastal loodi viimane). Linte

raamatukogu Wi-Fi leviala laiendati (katab nüüdsest kogu suure ruumi).

Arvuteid uuendati Räpina vallas. Räpinas ja Ruusal vahetati välja osa kasutajaarvuteid,

Leevakul raamatukoguhoidja arvuti. Leevaku uues majas on internetiühendus varasemast palju

kiirem ja katkestusteta.

Kanepi raamatukogu sai uue kontorikombaini.

14

3. Kogud, komplekteerimine ja töötlemine

3.1 Komplekteerimise põhimõtted ja uuendused

Kõik maakonna raamatukogud komplekteerisid jätkuvalt maakonnaraamatukogu kaudu,

raamatukoguhoidjad on praegu toimiva süsteemiga väga rahul ja tunnevad ärevust võimalike

muudatuste pärast. Kõik raamatukoguhoidjad saatsid oma soovid Rahva Raamatu tellimis-

keskkonda, mille järgi maakonnaraamatukogu otsustas hindade võrdlemise teel, millistelt

tarnijatelt ostud teha. Püüti komplekteerida võimalikult soodsalt. Varraku, Erseni ning

Ühinenud Ajakirjade Kirjastuse raamatuid ostetakse otse. Kahe suure hulgimüüja vahel valiku

tegemisel (Rahva Raamat 71% ja Apollo 4,2% ostudest) sai otsustavaks odavam hind, aga ka

kasutusmugavus. Probleeme tekitas endiselt Apollo olematu kullerteenus. (Kuna probleem on

nüüdseks lahendatud, võib oodata Apollo osakaalu tõusu.)

2023. aastaks eraldati Põlvamaa rahvaraamatukogudele teavikute komplekteerimiseks

166 437 eurot, sellest riigi toetus 49 417 (5,7% rohkem kui eelmisel aastal) ja omavalitsustelt

117 020 eurot (kasv 5,9%). Perioodikaväljaannete tellimiseks eraldasid Põlva maakonna kolm

valda kokku 48 000 eurot (kasv 2,5%). Maakonna raamatukogudesse osteti 11 213 eksemplari

teavikuid, neist 11 201 olid raamatud.

3.1.1 Raamatute komplekteerimine

2023. aastal osteti maakonda 11 201 raamatut (mullu 11 711). Ostetud raamatu keskmine hind

oli 14,72 eurot. Kuigi komplekteerimissumma on mullusega võrreldes kasvanud, on ostetud

raamatute arv langenud 510 eksemplari võrra (4,4%). Tänu kesisele komplekteerimissummale

on eksemplaarsus enamiku nimetuste puhul 1. Väga harva ostetakse ühte nimetust mitu

eksemplari, need on lugejate seas väga populaarseks osutunud üksikud (enamasti eesti autorite)

teosed või enamloetav lastekirjandus.

Annetustena saadi juurde 743 eksemplari raamatuid (mullu 975). Maakonnaraamatukogule

(ilma harukogudeta) annetati 108 raamatut. Suurimad annetajad olid eraisikud. Nii näiteks

annetas Ere Kürsa kõigile maakonna raamatukogudele (30 eksemplari) oma esimest luulekogu

„Taivast ja tuulõst“. Eraisikud annetasid ka vene- ja ingliskeelseid raamatuid. Annetasid ka

asutused ja organisatsioonid: Võru Instituut, Tervise Arengu Instituut, Swedbank,

Riigikantselei, Eesti Inimõiguste Keskus, Eesti Kodukaunistamise Ühendus jt.

117020

49417 48000

TEAVIKUTELE VALDADELT

TEAVIKUTELE RIIGILT PERIOODIKARAHAD VALDADELT

Komplekteerimisrahad

15

Vahva üllatusena sai maakonnaraamatukogu lasteteenindus detsembris annetuseks 10

eksemplari Grethe Rõõmu noorteromaani „Kaarnapuu“. Raamatud kohalikule keskraamatu-

kogule ja kohtumine kirjanikuga oli Grethe Rõõmu ja kirjastuse Varrak koostöös jõuluse

loosimängu auhind, mille võitis Põlva Kooli emakeeleõpetaja.

3.1.2 Perioodika komplekteerimine

Kogu maakonna peale said raamatukogud 2023. aastal kogusid täiendada 714 aastakäigu

ajakirjadega, neist osteti 600 ja annetuseks saadi 114 aastakäiku (mullu vastavalt 676 ja 132).

Raamatukoguhoidjad kurdavad, et rahapuuduse tõttu tuleb perioodika tellimist piirata, mida

kinnitavad ka arvud (ostude vähenemine 11,2%). Ajalehti osteti 208 ja annetustena saadi 66

aastakäiku.

Annetati ajakirju Eesti Jahimees, Eesti Loodus, Eesti Mets, Eesti Õde, Kaitse Kodu, Liikumine

ja Sport, Pääste Elu, Sotsiaaltöö, Sõdur; ajalehtedest Uma Lehte, Rahvuslikku Teatajat ning

kohalike omavalitsuste häälekandjaid (Põlva Teataja, Kanepi Teataja, Räpina Rahvaleht).

3.1.3 Auviste komplekteerimine

Auviseid komplekteeriti väga tagasihoidlikult. Juurde tuli 3 ostetud ja 1 annetatud auvis.

Muud teavikud – kokku 14 lauamängu (oste 10, annetusi 4). Osteti valdavalt keeleõppealaseid

lauamänge (silbimäng, vastandsõna-omadussõnad, ABC-rong, LCD-tahvel joonistamis- ja

kirjutamisülesannetega jms).

3.2 Inventuurid, mahakandmised

2023. aastal viidi maakonnas läbi viis inventuuri: Mooste, Rasina, Taevaskoja, Leevaku ja Linte

raamatukogus. Inventuure on viimastel aastatel korraldatud järjepidevalt ja kavas on nende

läbiviimist jätkata.

Raamatukogudes kokku kustutati 15 035 raamatut (mullu 21 264). Kustutusakte koostati 23

raamatukogus, mis on mullusega täpselt sama. Kogude ringluse vähenemisel (0,6 ja 0,7)

mängib aga kolmandiku võrra langenud kustutuste arv kindlasti rolli. Suurema ringlusega (1,2)

paistsid taas silma Valgjärve ja maakonnaraamatukogu (ilma harukogudeta).

4. Lugejateenindus ja raamatukoguteenused

Hüpe oli kaugtööteenuse arendamisel. Leevakul rajati kaugtööruum ehituse käigus. Kauksis

remonditi selleks külakeskuses kasutuseta jäänud tuba, mis asub sobivalt köögi kõrval. Ahjal

oli küll hea võimalus kaugtööks olemas, kuid senikasutamata ruumi remontimine lõi veel

paremad tingimused. Põlvas 2022. aasta algul avatud kaugtööruum on olnud tihedas kasutuses.

Kaugtöötoad sobivad hästi ka väikese osavõtjate arvuga koolituste ja koosolekute korralda-

miseks ning käsitöö viljelemiseks. Ahjal, kus on suur väliala, avati kuuris hubane väli-

raamatukogu, mis sisustati kogust kustutatud raamatutega. Esimeseks suuremaks ettevõtmiseks

oli raamatulaat „Hea leid“. Toas sai alguse ka lasteürituste sari „Päevaratas“. Vastse-Kuustes

on pandeemia-ajast saadik avatud suvine välilugemissaal. Põlvas soetati lugemissaali diivan ja

vahetati nii seal kui ka AIP-is välja toolid. Lasteteeninduses sisustati hoidlatuppa mõnus

nurgake diivani ja kott-toolidega. Riiuleid paigutati parema keskkonna loomiseks ümber

Kanepis ja Võõpsus. Tagastuskast paigaldati Kiumas ja Valgjärvel.

16

4.1 Avaliku teabe kättesaadavaks tegemine

Kasutajaarvuteid (47) on peaaegu sama palju (–1) ja nende hulk on optimaalne. Kasutamise

dünaamika raamatukoguti muidugi erineb. Põlvas on AIP-i kasutus aastaga 3,4% kasvanud

(2010 ja 1943). Kasutaja jaoks loodi senisest mugavam võimalus lugemissaalis asuva värvi-

printeri kasutamiseks ehk printeri saab valida AIP-arvutist. (Must-valge printer on AIP-is

olemas.) Palju mugavamad on ka uued toolid. Taas saab nentida, et arvutikasutuse sisuline pool

kattub raamatukogudes suurel määral individuaalkoolituse temaatikaga. Raamatukogude

võimalustele juhtis avalikkuse tähelepanu president Alar Karis, andes Riigikogu valimiste

e-hääle Kiidjärve raamatukogus.

4.2 Raamatukogu kasutamine ja teenused

Tabel 6

Raamatukogu Lugejad 2022 Lugejad 2023 Muutus (+-)

Rahvark

mk-s kokku

8879 9015 +136

MKR kokku* 5340 5335 –5

*Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku

Lugejate arv on maakonnas tervikuna kasvanud 1,5%. Maakonnaraamatukogus koos haru-

kogudega on väga väike langus (0,1%), ilma harukogudeta (Põlvas) aga tõus (2,1%; 2339 ja

2291). Lugejate arv on kasvanud 16 raamatukogus.

Tabel 7

Raamatu-

Kogu

Külastused

2022

Külastused

2023

Muutus

(+-)

Virtuaal-

külast.

2022

Virtuaal-

külast.

2023

Muutus

(+-)

Rahvark

mk-s kokku

149 090 151 115 +2025 516 408 -108

MKR kokku 84 879 86 655 +1776 – – –

Külastuste arv on tõusnud 1,4%, maakonnaraamatukogus koos harukogudega 2,1%, Põlvas

2,7% (40 558 ja 39 485). Kokku tõusis külastuste arv 18 raamatukogus.

Tabel 8

Raamatu-

kogu

Laenut-d

2022

Laenut-d

2023

Muutus

(+-)

Päringud***

2022

Päringud***

2023

Muutus

(+-)

Rahvark

mk-s kokku

345 178 338 620 -6558 7149 7305 +156

MKR kokku 199 037 198 730 -307 4826 4953 +127

17

Laenutuste puhul on tegemist küll langusega, kuid see pole suur (1,9%), maakonnaraamatu-

kogus koos harukogudega 0,1%. Põlvas on väike tõus (0,5%; 96 653 ja 96 154). Vähenemine

on kojulaenutuste arvelt, sest kohalkasutus on 3,0% võrra tõusnud (hoolimata sellest, et suured

päevalehed enam esmaspäeviti ei ilmu). Laenutused kasvasid 15 raamatukogus.

Kõik arvnäitajad on kasvanud Leevil, Mehikoormas, Põlvas, Rasinal, Valgjärvel ja Võõpsus.

Arvnäitajatega võib rahule jääda, iseloomustavaks sõnaks on stabiilsus.

Infopäringud

Päringute arv on kasvanud (2,2%). Maakonnaraamatukogus (ilma harukogudeta) on kasv 0,7%

(1563 ja 1552), sealjuures on rohkem kasvanud lasteteeninduses lahendatud päringute arv (255

ja 225).

Aruandeaastal oli maakonnaraamatukogus nagu ikka koduloopäringuid, millesse sai rohkem

energiat panustatud: Põlva Maarja kiriku altarimaal ja selle looja kunstnik Friedrich Ludwig

Maydelli elukäik, Põlva lasteaia Lepatriinu ehitamise lugu, maleturniirid Põlvas 1995-1999,

Põlva joogivee kvaliteet, maakonna spordiajalugu, Taevaskoja esmamainimine Christian

Kelchi kroonikas, Taevaskoda luules, Uku Masing ja Taevaskoda, Taevaskoja asunduse

haldusajalugu. Täpsustati ka ühe foto leidumus raamatu „Setomaa kuld“ tarvis. Setomaa

Muuseumi abiga jõudis pilt raamatusse. Abi küsiti näiteks ka Valga Keskraamatukogust, et

saada rohkem materjali ühe sealse koolidirektori kohta.

Igapäevaselt esitati praktilise eluga seotud päringuid: silla ehitamine üle oja, korvi heegelda-

mine, nukkude kudumine, pensionide arvutamine, kalanhoe mõju tervisele, ehitamine

(terrassid, saunad, aiamajad jm) jne.

Endiselt aidati õpilasi loovtööde tegemisel, tutvustades ISE andmebaasi, mis on endiselt vajalik,

sest Digarist sobivat materjali leida on ka raamatukoguhoidjale paras katsumus.

Üliõpilaste ja enesetäiendajate teemad olid muidugi keerulisemad: hooldustoimingud, töö

eakatega, arendusuuringud, kaassõltuvus igapäevaelu mõjutajana, motivatsiooniteooriad,

töötaja varaline vastutus jne.

Päringute lahendamisel kasutati kõikvõimalikke vahendeid alates veebilehekülgedest ja andme-

baasidest ning lõpetades kodulookartoteegi ja Artiklite ja Retsensioonide Kroonikatega.

Jätkuvalt täiendati väljalõigetega koduloolisi mappe, sest Põlvamaa kohta pole koguteoseid ja

iga artikkel võib pakkuda kodu-uurijatele uudset materjali (seda enam, et Digaris on Postimees,

Õhtuleht jt ajalehed välisvõrgust kättesaamatud). Väga hea on anda lugejale mapp kodukoha

kirjaniku, asutuse, valla jne kohta, et ta saaks teemaga tutvuda.

Maaraamatukogudes oli samuti väga erinevaid päringuid, millest küllalt suur osa puudutab

toimetulekut: töökuulutused, maksumuudatused, sealhulgas automaksu võimalik kehtestamine,

muudatused jäätmemajanduses, pensionitõus, elektripaketid, KOV-ide dokumendid, MTÜ

asutamine, ajakirjanduse tellimishinnad, teisest pensionisambast väljumine, e-kaubandus,

bussigraafikud jne. Veel näiteid: lapse käitumine (jonn, armukadedus), lasteriiete kudumine,

tikkimine, kalendrite ajalugu, koduloolised päringud mõne paiga kohta, ilmaennustuste andme-

baasid, (täpsed) joonised puittaimedest, istikute ost puukoolist, kanakasvatus, viinamarja-

kasvatus, aasta lind, loom jne, teatripiletite ost, Louise XIV, tasakaalupadi, söödavad kingitu-

sed, luuletus juubilarile, mille ta võiks ise ette kanda jne. Ühel raamatukoguhoidjal oli hea meel

tutvustada keskkonnakaitsjaks õppijale Rein Marani loodusfilme (ERR-i arhiivis).

18

Tabel 9

Raamatu-

kogu

Virtuaalürituste arv Virtuaalüritustel

osalejate arv

Virtuaalürituste

järelevaatajate arv

2022 2023 2022 2023 2022 2023

Rahvark

mk-s

kokku*

18 2 41 7 1211 0

MKR

kokku**

14 0 34 0 998 0

Tabel 10

Raamatu-

kogu

Virtuaalkoolituste arv Virtuaalkoolitustel

osalejate arv

Virtuaalkoolituste

järelvaatajate

2022 2023 2022 2023 2022 2023

Rahvark

mk-s

kokku*

0 0 0 0 0 0

MKR

kokku**

0 0 0 0 0 0

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

Tabel 11

Raamatu-

kogu

Virtuaalnäituste

arv 2022

Virtuaalnäituste

arv 2023

Virtuaalnäituste

külastajate arv

2022

Virtuaalnäituste

külastajate arv

2023

Rahvark

mk-s

kokku*

3 0 209 0

MKR

kokku**

3 0 209 0

Virtuaalüritusi, -koolitusi ja -näitusi peaaegu ei korraldatud. Tabelis kajastuvad viktoriinid

Mehikoorma ja Võõpsu raamatukogus. Viimase puhul pole osavõtjate arv teada (viktoriin

Genially’s). Olude sunnil kohtusid kolm esinejat maakonnaraamatukogu üritustel osalejatega

küll Zoomi vahendusel, kuid tervikuna ei olnud tegu virtuaalüritustega ja tabelis need ei kajastu.

Raamatukogu on eelkõige kontaktürituste koht.

4.3 RVL-teenindus

RVL-teenindus oli intensiivsem kui 2022. aastal. Lugejate jaoks väga tänuväärse teenusega

tegelesid kõik raamatukogud (nii tellides kui ka tellimusi täites). Telliti 13,6% (4658 ja 4099)

ja täideti tellimusi 15,2% (4859 ja 4217) enam. Ka maakonnaraamatukogu (ilma harukogudeta)

täitis tellimusi rohkem (6,4%; 1534 ja 1441). Uuele tasemel jõuti Räpina valla Kesk-

raamatukogus, kus telliti koguni 135,8% (1627 ja 690) ja täideti tellimusi 43,3% (1237 ja 863)

rohkem. Väga head tööd tegi Ilona Oeselg-Tigasing (Veriora).

19

4.4 Laste- ja noorteteenindus

4.4.1 Laste-ja noortekirjanduse komplekteerimine

Laste- ja noortekirjanduse juurdetuleku kohta eraldi arvestust ei peeta. Maakonnaraamatukogu

lasteteenindus, kus on kõige täielikum lastekirjanduse kogu maakonnas, sai juurde 530

eksemplari, mis on peaaegu võrdne 2021. aastaga (526), kuid mullusega võrreldes väiksem

(573). Laste- ja noortekirjanduse komplekteerimisse suhtutakse tõsiselt, aga soetussumma ei

ole kahjuks piiritu. Väike mänguruum on siiski olemas. Väga heaks komplekteerimise tõhusta-

jaks on ELK ja Lastekaitse Liidu soovitused (plakatid on kevadeti väga oodatud). Huviga

jälgitakse ELK kuu raamatu rubriiki. Samuti on ilmuvaga kursis püsimiseks olulised teema-

kohased ülevaated üle-eestilisel (ELK lastekirjanduse aastakoosolek jne) ja maakonnatasandil

(maakonnaraamatukogus – aruandeaastal Krista Kumberg). Raamatukoguhoidjad, kes käivad

lastaialastele järjekindlalt ette lugemas, pööravad ka tellimisel tähelepanu väiksematele lastele.

Raamatukoguhoidjad jälgivad demograafilist olukorda teeninduspiirkonnas. Kui teismelisi on

vähe, aga lapsi peale kasvamas palju, soetatakse rohkem väiksematele sobivat kirjandust.

Piirkonnas, kus on kool, tuleb kindlasti hästi kursis olla soovitatava kirjandusega. Hea näide on

maaraamatukogust, kus vaadati komplekteerimise proportsioonid üle ja suurendati laste-

kirjanduse tellimist. Kombinatsioonis järjepidevalt toimuvate üritustega on laste lugemishuvi

tõusnud.

4.4.2 Laste-ja noorte raamatukogu kasutamine

Tabel 12 Rmtk Lug-d

2022

Lug-d

2023

Muutus

(+-)

Külast-

d 2022

Külast-

d 2023

Muutus

(+-)

Laenut

2022

Laenut

2023

Muutus

(+/-)

Rahvark

mk-s

kokku*

2282 2151 –131 37 531 39 709 +2178 30 899 30 517 –382

MKR

kokku**

1324 1177 –147 21 045 22 151 +1106 17 373 17 033 –340

*Rahvaraamatukogud maakonnas kokku

**Maakonnaraamatukogu koos oma haruraamatukogudega kokku

Lastetöö näitajad jäävad üldistele arvnäitajatele veidi alla, lugejate ja laenutuste arv on vähene-

nud (vastavalt 5,7 ja 1,2%), külastajate arv on tõusnud (5,8%). Esimesed näitajad laste

raamatukogukasutust objektiivselt ei näitagi, sest lapsevanem ei pruugi last lugejaks vormistada

ja lastekirjanduse laenutused lähevad kirja laenutustena täiskasvanutele. See on süvenev

tendents.

4.4.3 Laste-ja noorteteenindus, s.h lugemisharjumuste kujundamine ja arendamine

Lugemisharjumuste kujundamine käib individuaalse ja kollektiivse lähenemise abil, head

näited on „Lugemisisu“ programm ja suvelugemine. „Lugemisisu“ raames viidi toredaid

tegevusi läbi Põlgastes, Räpinas, Savernas, Tilsis, Vastse-Kuustes, Verioral ja Vastse-Kuustes.

Kindlasti toob programmi värskust kooliraamatukogude kaasamine, ka Põlvamaal on liitujaid.

Suvelugemine oli teist aastat ülemaakonnaline, osales 160 last (põhiliselt 7-8-aastased, aga oli

ka lasteaiaealisi ja teismelisedki ei jäänud kõrvale) 10 raamatukogust: Ahja, Kiidjärve, Vastse-

Kuuste, Kanepi, Leevi, Mehikoorma, Tilsi, Vastse-Kuuste, Veriora, Põlva. Esimeses kolmes

tegid kaasa ka täiskasvanud. Taas oli aluseks maakonnaraamatukogu lasteteeninduses välja

töötatud lugemisbingo vorm koos lugemise väljakutsetega, kuid ka teistsugused vormid olid

oodatud, sest lapsi ei panda pingeritta. Kanepis täiendati koos noorsootöötaja Helena

20

Rajatammega lugemisvihikut. Suvelugemine lõppes mitmel pool oma tunnustusüritusega, aga

lapsed ja vanemad hindasid kõrgelt ka kutset üritusele Põlvas, mille peaesineja ja mängude

läbiviija oli kirjanik Rainer Rahasepp. Individuaalseks lähenemiseks mõlema programmi puhul

on raamatukoguhoidja soovitused, loetu üle vestlemine jm. Hea koostöö on lasteaedadega (ka

„Lugemisisu“ raames). Räpinas käis üks lasteaiarühm kord kuus raamatukogus üritustel,

Põlgastes luges raamatukoguhoidja ette lasteaias, Kanepis raamatukogus, Moostes ja Rasinal

tutvustasid raamatukoguhoidjad lasteaias raamatuid teatraliseeritud vormis (kostümeerituna),

Verioral jätkus sari „Raamat kohvris“ jne. Himmastes peetakse juba aastaid lugemis- ja Vastse-

Kuustes lugemis- ja meisterdamistunde. Mitmesugused käelised tegevused toovad lapsi samuti

raamatukokku (vt allpool). Raamatukoguhoidjad leiavad ikka toredaid ülesandeid lastele

lahendamiseks. Eriti tore, kui nad ise neid välja mõtlevad. Heli Adamson (Kanepi) lõi

emotikonimängu (lastele ja täiskasvanutele) raamatupealkirjadest. Ilona Oeselg-Tigasing

(Veriora) palus tehisarul luua pilte raamatutegelastest, mis lastel tuli pealkirjadega kokku viia.

4.4.4 Laste- ja noorteüritused

Üle-eestilised ettevõtmised

3.–4. klasside kirjandusmängu „Hea lasteraamat“ maakonnavooru võitis Tilsi Põhikooli

võistkond koosseisus Karoliine Lutsar, Anni Laan ja Taaniel Deedin, juhendajad Astrid Lind

ja Mariliis Mandel. Nemad esindasid Põlvamaad ka võistluse finaalis ELK-is.

Ettelugemisvõistluse „Padakonna vada“ maakonnavooru parimaks tunnistati Karoliine

Lutsar (Tilsi Põhikool), juhendaja Astrid Lind. Karoliine esindas Põlvamaad võistluse finaalis

ELK-is.

Lugemistund (8. septembril) leidis laiema kõlapinna raamatukogude aastal ja seda korraldati

ka 2023. aastal päris paljudes raamatukogudes. Väga leidlikult oli Lugemistund lahendatud

Vastse-Kuustes, kus loeti Markus Saksatamme loomingut. 1.–3. klass luges raamatukogus,

seejärel hakkas klassist klassi ringlema suur järjehoidja ja koos sellega lugemisjärg. Järjehoidja

jõudis lõpuks raamatukokku tagasi.

Raamatukogude aastal kõige populaarsemaks ürituseks osutunud pannkoogipäeva peeti

seekord vähestes raamatukogudes (Mehikoorma, Leevaku, Leevi).

Kogukonnaüritustele kaasatakse raamatukoguhoidjaid hea meelega. Lasteteenindus osales

töötoaga lastekaitsepäeval Põlva keskväljakul. Veriora raamatukogu võttis osa kogupere-

päevast ja sündmusest „Reipalt koolipinki“. Vastse-Kuustes kooliaasta lõpuüritusel jätkus

lastele tegevust koolimajas, raamatukogus ja õues. Kohal oli ka Karilatsi Vabaõhumuuseumi

muinasjutukohver (üritustesari „Muuseum kohvris“) koos Fr. Kreutzwaldi muinasjuttude, võru-

keelse memoriini ja kirjandusliku otsimismänguga. Alati on muusemikohvris huvitavaid vanu

esemeid. Mitu suuremat koostööüritust toimus Ruusal (kogukonna vastlapäev, laste- ja

noortepäev jm). Kanepis oli perepäev. Lasteteenindus osales „Lahke päkapiku orienteerumis-

mängus“ (peakorraldaja lionsklubi Põlva Gloria), mille käigus tuli Põlva peatänavalt kokku

korjata 11 tähte ja neist sõnad moodustada.

Kohtumisi kirjanikega oli kõige rohkem Räpinas (seitse kirjanikku), kus juhtus ka kurioosne

lugu. Andrus Kivirähki kohtumine õpilastega jäi kooli tabanud pommiähvarduse tõttu ära ja

kirjanikul jäi üle kohtuda täiskasvanutega, kes kiiresti kohale tulid. Järjepidevalt korraldab

kohtumisi kirjanikega Vastse-Kuuste raamatukogu. Kohtumised toimusid eraldi üritustena, aga

ka teiste sündmuste raames (nt „Lugemisisu“ hooaja lõpetamine). Autorid esitlesid kohtumistel

ka oma uusi raamatuid: Eva Roos „Ema võttis kassi“, Rainer Rahasepp „Mesilane Jako“ (seto-

keelne väljaanne „Miitsirk Jako“) ja „Papa jutustused = Papa jutusõ´“, Florika Kolbakova

„Õpsid hoos ehk mõned lood minu maailmast“.

Kirjanikud: Andrus Kivirähk (Kanepi, Saverna), Epp Petrone (Kanepi, Räpina), Heiki Vilep

(Räpina), Grethe Rõõm (Räpina), Ilmar Tomusk (Räpina), Kauksi Ülle (Räpina), Contra

21

(Räpina), Aapo Ilves (Räpina), Ene Sepp (Vastse-Kuuste), Anti Saar (Vastse-Kuuste), Florika

Kolbakova (Vastse-Kuuste), Kristina Ruder (Vastse-Kuuste), Eva Roos (Võõpsu), Rainer

Rahasepp (Ahja, Saverna, Põlva), Krista Kumberg (Põlva).

Toredaid kohtumisi oli ka illustraatoritega: Urmas Nemvalts (Kanepi), Epp Metsaluik

(Vastse-Kuuste), Marja-Liisa Plats (Räpina, Vastse-Kuuste).

Käeline tegevus on heal järjel paljudes raamatukogudes. Lapsi juhendavad raamatukogu-

hoidjad ise, aga neil on ka häid abilisi – kunstnikke, kunstiõpetajaid ja käsitööviljelejaid. Tublid

juhendajad on Karin Pikk (Kiidjärve), Anna Maquet (Maaritsa), Lea Saan (Himmaste), Epp

Metsaluik (Taevaskoja). Kiidjärvel oli lastel aasta jooksul palju tegemist (kunstipooltunnid,

kogupere tegelustelauake, koolivaheaja tegevused jm). Muu tegevuse hulgast jäi silma piltide

värvimine, mida tegid nii lapsed kui ka täiskasvanud. Kunstipärased pildid rõõmustasid silma

ka näitusel. Ühtlasi olid lapsed ka tublid lugejad. Lintes said lapsed proovida Saori loov-

kudumist ning tegutsesid ka käsitöö- ja kokandusringis. Toiduvalmistamist oli veel mitmes

raamatukogus. Näitused laste töödest on raamatukogus igapäevased. Ahjal eksponeeriti

lasteaialaste näitust „Kevadekuulutajad“, Tilsis laste joonistatud saunapilte, Vanakülas pilte

looduslikest materjalidest jne. Tähelepanuväärne oli Hiie Lee Posti (8. kl) maalinäitus

„Mälupilt“ Mehikoormas. Tore oli uudistada kuueaastase Gregor Kolpakovi pilte, kes esines

maalinäitusel „Elus on värve“ koos oma ema Ulla Preedeniga (Võõpsu, Vastse-Kuuste). Noor

kunstnik oli ka vaatajatega kohtumas. Lastele meeldis väga Tartu Mänguasjamuuseumi

interaktiivne näitus „Eesti rahvuslikud mänguasjad“ Ahjal. Kokkuvõtteks: eriti hea, kui käeline

tegevus seotakse lugemisega (nt Räpinas Tähekese ettelugemine ja paberitest südamete ringi

valmistamine jne).

Pärimus- ja kodulugu on olulised teemad. Karilatsi muinasjutukohver jõudis esmakordselt

Põlvasse, hõivates kogu raamatukogumaja muinasjuttude, rahvamustrimängude ja peidetud

küsimustega. Tutvustatakse rahvakalendri tähtpäevi. Ahjal sai alguse sari „Päevaratas“, mis

käsitleb tähtpäevi kuude kaupa. Räpinas oli külas setu kultuuri eestvedaja Maria Rahasepp, kes

õpetas lastele selgeks laulumängu. Võru keele nädalal kohtus Räpinas õpilastega Kauksi Ülle.

Koguni kahes raamatukogus (Linte ja Peri) korraldati loomka ehk värvitud lihavõttemunade

veeretamine. Jutuvestjadki on raamatukokku alati oodatud. Seekordne külaline oli Ena Mets

Vastse-Kuustes. Samas tutvustas oma imelist rahvusliku puutöö näitust õpilastele Harri

Lumiste. Põlvas viidi läbi linnamatkamäng.

Järjest enam koguvad populaarsust lauamängud. Marika Novoseltsev (Brain Games OÜ) oli

mängijaid lasteteeninduses rõõmustamas esimest korda, mitmes raamatukogus on ta aga juba

käinud. Kiidjärvel viidi läbi lauamängude, ristsõnade ja origami komapäevi. Ruusal oli väga

tihe koostöö Arvo Sadulsepaga, kes lisaks teada-tuntud mängudele (kabe, male) õpetas ka

selliseid mänge nagu Gomolu, Othello ja Kamisado. Lauamänge mängiti veel paljudes raamatu-

kogudes (nt Tilsis 35 korda). Põlvas oli lauamängudele ja ristsõnadele pühendatud sügisene

koolivaheaeg.

Võistlusi (viktoriine, otsimismänge) ei olnud palju. Silma paistsid taas Vastse-Kuuste ja

Võõpsu raamatukogu. Esimeses korraldati Eesti kirjanike otsimismäng (osales kogu koolipere),

sõbra- ja emakeelpäeva lugejamäng. Võõpsus koostas raamatukoguhoidja koostöös õpetajaga

keeleviktoriini „Mida need sõnad tähendavad?“ Raamatukoguhoidja valis välja sõnad, mille

kohta õpetaja viis laste hulgas läbi küsitluse. Vastustest lähtuvalt valmis Geniallys viktoriin,

mis pandi üles raamatukogu FB-lehele. Põlvas jätkati loterii-allegriga.

Teatraliseeritud vormi kasutamisele raamatute tutvustamisele on juba viidatud. Eesti

kirjanduse päeva puhul tõlgendati Mehikoormas Oskar Lutsu „Kevadet“ pisut isemoodi –

valmis lavastus „Kevade klassiruumis“ ja vaadati katkendit Endla teatri samanimelisest lavastu-

sest. Himmastes etendus Rosma Johannese Kooli- ja Lasteaia „Miikaelimäng“. Mitmekülgselt

rakendati teatrivormi Rasinal, kus raamatukoguhoidja tutvustas Lõvi Lõrrina raamatuid, andis

käpiknukuetenduse ja pani lapsedki mängima.

22

Väga vahvaks kujunes esimese advendi filmiõhtu Himmastes, kus kõigi reeglite kohaselt

(popcorn jms) näidati filmi „Eia jõulud Tondikakul“. Ettepaneku filmiõhtuks tegid lapsed ise,

vanemad olid muidugi abiks. Ruum sai kenasti dekoreeritud ja plakat oli meistriklassist.

Kaugeltki kõik filmiseansid ei saa uhkustada 53 vaatajaga! Mehikoormas vaatasid lapsed

„Kevadet“, Kiidjärvel „Suurt maalritööd“.

Raamatukoguhoidjad otsivad kindlasti ka uusi formaate. Vahel on tegu suure õnnestumisega,

mis püsib värske juba mitmendat aastat. Nii on näiteks Kanepi raamatukõnniga (koostöös

noortekeskusega) Actionboundi abil, mida seekord võimendas liikumisaasta.

Peri raamatukogus hakati korraldama laste õhtukooli, mille teemad on väga huvitavad ja

erinevaid võimalusi pakkuvad (nt mitmekülgne mesilasi tutvustav õhtu).

Lapsed said osa paljudest huvitavatest ettevõtmistest. Vt LISA 4. Laste ja noorteüritused ja

Raamatukogu tegevused liikumis- ja sauna-aastal

4.5 Erivajadustega sihtrühmade teenused

Tabel 13

Kordade arv Teenuste arv Kasutajate arv

Koduteenindus 1221 1332 99

Kordade ja teenuste arv on kasvanud (vastavalt 16,1 ja 9,3%). Kasvanud on ka koduteenindust

pakkuvate raamatukogude arv (25 ja 21). Kasutajate arv on jäänud väiksemaks (13,9%; 2022 -

115). Teenusteks on lisaks laenutamisele abi dokumentide täitmisel (ID-kaardi, toimetuleku-,

puude- ja prillitoetuse taotlemine jne), abi maksete sooritamisel, küttepuude tuppa kandmine ja

kuuris riita ladumine, arvuti- ja mobiiltelefoni kasutamise koolitus, infootsing (nt arstiajad),

toidupoes ja apteegis käimine, ettelugemine. Mitut teenust osutasid Ahja, Erastvere, Karilatsi,

Kauksi, Rasina, Taevaskoja ja Vastse-Kuuste raamatukogu (viimases taas väga palju: 215

korda, 291 teenust). Puuetega inimestele viivad kirjavara koju ka sugulased, tuttavad ja sotsiaal-

töötajad, kellega raamatukoguhoidjatel on hea koostöö.

Hea näide on tuua nägemispuudega inimese teenindamisest. Lugeja soovi kuulata audio-

raamatuid sai maaraamatukoguhoidja täita maakonnaraamatukogu fondi põhjal.

Tabel 14

Teenused teistele asutustele Ürituste arv Osavõtjate arv

Hea tuju raamatute ja tegevuste

tutvustamine Maarja Küla

töötajatele – Kiidjärve

1 14

Timur Mazitovi kontsert Põlva

Valla Hooldekodus

1 37

Maarja Küla kunstnike näituse

„Oma näoline maailm“ avamine

– Põlva, Tilsi

2 35+17

Maarja Küla gruppide

raamatukogukülastused – Põlva

2 16

23

AS Hoolekande Teenused

gruppide raamatukogukülastused

– Põlva

2 8

Ettelugemine Põlgaste

Pansionaadis – Põlgaste

14 130

Raamatukogudel oli hea koostöö Maarja Külaga (sealsed käsitöömeistrid toovad juba aastaid

oma töid ka Vastse-Kuuste raamatukogu näitusmüükidele). Põlvas sai alguse koostöö laienenud

hooldekoduga ja AS-iga Hoolekande Teenused. Saverna Hooldekodus on endiselt raamatukogu

laenutuspunkt.

4.6 Raamatukogu kui kohalikku pärandit jäädvustav, elukestvat õpet toetav ja

vabaaja võimalusi pakkuv kultuurikeskkond

4.6.1 kohalikul tasandil

POL eraldas taas maakonnaraamatukogule tegevustoetust, tunnustas raamatukoguhoidjaid ja

toetas üle-eestilist maaraamatukoguhoidja päeva.

Põlvamaa Arenduskeskus toetas traditsiooniliselt üle-eestiliste õpilasürituste (3.-4. klasside

kirjandusmäng ja 4. klasside ettelugemisvõistlus) maakonnavoorude auhinnafondi ja osavõttu

finaalidest.

Koostööst vallavalitsustega väärib kindlasti märkimist Räpina vallas jätkunud kommipakkide

jagamine pensionäridele. Tegemist on omamoodi turundusega, sest raamatukogud said lugejaid

juurde. Räpina valla raamatukogudes oli võimalik vastata valla uut arengukava puudutavale

küsimustikule. Saverna raamatukogus viidi läbi Kanepi valla uue arengukava arutelu.

Koostöös maakonna kooliraamatukogude ainesektsiooniga sai teoks õppereis Mulgimaale

(Tõrva raamatukogud, Mulgi Elamuskeskus). Koolidega on aastatepikkune väga hea koostöö

(koolimajades asuvate) Vastse-Kuuste ja Mehikoorma raamatukogus. Veriora raamatukogu

kaasati väliüritustele. Palve noortekeskuselt (koguperepäev) tõi omakorda kaasa kutse noor-

kotkastelt (üritus „Reipalt koolipinki!“). Mitmekülgne koostöö noortekeskusega jätkus

Kanepis (raamatukõnd, suvelugemine jne). Õpilasmalevlased tegutsesid taas Taevaskojas

(puude riita ladumine), Vastse-Kuustes (kogu korrastamine) ja Põlvas (raamatulaat). Põlgastes

valmis koostöös noortetoaga saunanäituse kujundus. Koostöö Naiskodukaitse ja Kaitseliidu

noorteorganisatsioonidega sai hoogu juurde Ruusal, Põlvas ja Verioral. Kultuurimajadega

oli tihe koostöö Maaritsas – jõuluteemalised meisterdamistoad osutusid populaarseks.

Võimalusi koostööks pakub ka uus kampaania Eestimaa rahvamajade nädal, mille raames

korraldati Ruusal kultuurimajas kohtumine kirjanikuga ja raamatukogus pandi välja näitus.

Ruusa koostööüritustel olid partneriteks ka Räpina Spordiklubi, Ruusa Kultuuri- ja

Noorteühing, Ruusa noorkotkaste rühm ja MTÜ Avang. Maakonnaraamatukogu oli Anu Tauli

kontserdiga oodatud osaline Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse peakorraldatud festivalil Ööpäev

Põlvas. Võõpsu raamatukogu sai aasta jooksul laialdast toetust eraisikutelt ja firmadelt: Ulla

Preeden, Igor Taro, Metsakolli Talu, Fiontec Service OÜ, Toosikatsi ja Võõpsu kauplus,

Zinaida Ilves ja Mosolem OÜ, Vana Jüri Seebikoda. Raamatukogule kingiti juubeli puhul

külmkapp ja mikrolaineahi. Sponsorite abiga oli lihtne katta (rikkalik!) sünnipäevalaud. Vastse-

Kuuste raamatukogu tegevust toetas OÜ Lamikaluste. Aasta jooksul toimus mitu kogukonna-

koosolekut, kus arutati keerulisi probleeme (raamatukogu töökorraldus, joogivee kvaliteet,

keskkonnakaitsjad versus kohalik kogukond). Kinnitust leidis, et tihe infovahetus kogukonna,

24

vallavalitsuse ja raamatukogude vahel ning üksteise ärakuulamine on väga olulised. Suur tänu

Triinu Rätseppale, kes modereeris üht raamatukogu-teemalist arutelu!

Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupi uude koosseisu valiti Enna Prükk (Kauksi).

Põlvamaa Arenduskeskuse juurde loodud Põlvamaa koostöökokku kuulub raamatukogude

esindajana Margit Õkva (Peri). Raamatukoguhoidjate omavahelise koostöö eredaimaks

näiteks on kahe raamatukogu (Leevaku ja Valgjärve) talgukorras kolimine.

4.6.2 riiklikul tasandil

23. üle-eestiline maaraamatukoguhoidja päev Valgjärvel õnnestus sealse raamatukogu-

külakeskuse, ERÜ, Kanepi vallavalitsuse ja maakonnaraamatukogu koostöös väga hästi. Väga

suur tänu Ilse Aigrole, Reet Olevsoole, Kerli Koorile ja Mikk Järvele! Päeva sisustasid ette-

kannetega Kristiina Praakli ja Viibeke Turba, muusikalist külakosti pakkusid Valgjärve

naisansambel Sügiskuld ja Heino Tartes koos oma õpilastega. Päeva juhtis lõõtsamees ja

harrastusnäitleja Ants Järv. Rahaliselt toetasid Kultuuriministeerium, KULKA Põlvamaa

ekspertgrupp ja POL. Osavõtjaid toitlustas kohalik ettevõte Buffik.

Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm kohtus Räpinas valla

raamatukoguhoidjate, vallavalitsuse- ja volikogu ning raamatukogu nõukogu esindajatega.

Rahvaraamatukogu nõukogu tegevuses osales Kati Maidla.

Rahvusraamatukogust oli väga hea koostöö Margit Jõgi (MIRKO), Riin Oloneni (MIRKO,

statistika) ja René Virksiga (vt järgmine punkt).

Kultuuriministeeriumi ja Rahvusraamatukogu esindajate diskussiooni esilekutsuvad

kohtumised raamatukoguhoidjatega (e-keskkonnas) olid kindlasti vajalikud.

4.6.3 rahvusvahelisel tasandil

Kati Maidla osales keskraamatukogude direktorite õppereisil Norras ja Külli Ots Tartu- ja

Tartumaa raamatukoguhoidjate õppereisil Poolas (lisaks Ogre ja Kaunas). Suur tänu

võtmeisikutele René Virksile (Rahvusraamatukogu) ja Mai Põldaasale (Tartu Linnaraamatu-

kogu)!

Mitu kokkupuudet oli rahvusvaheliste projektidega. Põlvamaad külastasid Nordplus Adult

mobiilsusprojekti „Mitteformaalne haridus raamatukogust – võimalus kõigile“ raames Läti

Gulbene ja Leedu Ignalina rajooni raamatukoguhoidjad. Projekti partner Eestist on Tartu

Linnaraamatukogu ja taas tänu arendusjuhile Mai Põldaasale! Külastati Kiidjärve, Taevaskoja,

Vastse-Kuuste ja Põlva raamatukogu, Maarja Küla ja Vastse-Kuuste kogukonnakeskust, mis

töötab käsikäes raamatukoguga. Külalised jäid nähtuga väga rahule.

Maarja Küla näituse „Oma näoline kunst“ avamisel Põlvas tehti vahekokkuvõte Nordplusi

projektist „Väärtust lisav loovus“, mille eesmärgiks on edendada erivajadustega inimeste

oskusi. Kohal olid Maarja Küla projektipartnerid Lätist ja Leedust. Eesti pool panustas

(kunsti)projekti vahvate maskidega. Mall Kõpp tutvustas Vastse-Kuuste raamatukogu Erasmu-

se projekti käigus kohalikku kooli külastanud õpilastele ja õpilastele.

Kohaliku pärandi jäädvustamine. Raamatukogudesse laekus uusi materjale ja koostati

jätkuvalt mappe paikkonda käsitlevatest artiklitest. Kauksi kooli kroonika asub kooli sulgemise

järel Kauksi raamatukogus ja on pälvinud suurt huvi. Valgjärve tubli meistrimees valmistas ja

kinkis Valgjärve raamatukogule ilusa kodulooriiuli, millele raamatukoguhoidja pani välja

koduloolised raamatud ja aastakümnete jooksul kogutud käsikirjalised materjalid. Kanepi

raamatukogus leiduvad materjalid olid abiks rahvamajas peetud Kanepi seminari (pühendatud

Kanepi nime kujunemisloole ja kogukondlikkusele) ettevalmistamisel. Mäluasutustest oli

25

tavapäraselt kõige suurem partner Karilatsi Vabaõhumuuseum. Muinasjutukohvri sisuks olid

seekord Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutud, millega jõuti Vastse-Kuuste raamatukokku ja Põlvas-

se. Viimases on seni tehtud koostöönäitusi, nn suulised üritused olid esmakordsed. Ahjal pandi

koostöös muuseumiga välja ilus näitus „Näpunäiteid naistele“ kodutarvikutest. Ahjal oli ka

interaktiivne ja lastele väga meeldinud Tartu Mänguasjamuuseumi näitus „Eesti rahvuslikud

mänguasjad“, mida rikastasid Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tudengite tööd. Väga

hea on muusemi ja raamatukogu koostöö Karilatsis, kus muuseumikülastajad heal meelel ka

raamatukogust läbi astuvad. Koostöös Jakob Hurda Seltsi ja Võru Instituudiga korraldati

raamatuesitlus (vt allpool). Seltsi peakorraldusel toimunud Jakob Hurda rahvustoidu festivalil

oli maakonnaraamatukogu kohal telgiga. Väljas oli teemakohane kirjandus ja toimus menukas

loosiviktoriin Jakob Hurda kohta. Koostöös seltsiga korraldati Põlvas veel Jakob Hurda

mälestuspäev ja kodulooõhtu.

Võru Instituut pidas Põlvas „Iluõdakut“, kus lisaks direktor Rainer Kuubale rääkisid võru keele

eestkõnelejad, musitseerisid Toomas Ojasaar, Kaido Kaha ja Joonas Tuuling ning avatud oli

pop-up kohvik Maiasmaa. Raamatukogudes olid väljas koduloolised tähtpäevanäitused (Erast-

vere, Kanepi, Saverna jt).

Lõimumistegevusest on tuua väikesi näiteid. Ukraina lapsed osalevad raamatukoguüritustel

koos oma lasteaiarühma või klassiga. Väga sümpaatne oli kirjanik Rainer Rahasepa pöördu-

mine Ukraina laste poole kohtumise algul. Tilsis kaasas raamatukoguhoidja ettelugemispäeval

luuletuste lugemisse Ukraina poisi – sama luuletus kõlas eesti ja ukraina keeles.

Ürituste arvu kasvus (5,6%; 923 ja 874) on küllap raamatukogude aasta hoogu, aga ikkagi on

see veidi üllatuslik, sest eeldatav oli pigem aja mahavõtmine. Esimest emakeelepäeva tähistati

ilusate ettevõtmistega: ühine pidulik lipuheiskamine (Ruusa), eesti kirjanike otsimismäng

(Vastse-Kuuste), eesti kirjanduse viktoriin, (Põlva), raamatukogukohvik (Vanaküla). Aasta

jooksul oli palju sisukaid kohtumisi inimestega erinevatelt elualadelt. Heal tasemel oli

muusikaelu. Tegutsesid klubid ja siin oli ka väikesi muudatusi. Linte klubi tuli koos

raamatukoguhoidjaga üle Räpinasse, Savernas lugemisklubi loodi. Loenguid pidasid oma ala

asjatundjad. Käeline tegevus oli samuti hinnas. Huvitava ja mitmekülgse programmiga peeti

kolme raamatukogu 100. sünnipäeva. Veriora raamatukogu tähistas 103. sünnipäeva. Teatri-

etendustest sobivad siseruumidesse reeglina väiksemad lavastused, aga raamatukogude tuntust

suurendavad kindlasti suured vabaõhulavastused raamatukogu vahetus läheduses. Hea näide on

Piret Saul-Gordilovi tekstile lavastatud kodulooline „Leevaku kullakaevur“, mille vaatajad

tundsid elavat huvi ka uue maja vastu. Kasvanud on filmide näitamine (kooskõlastatult

tootjatega). Võistlusi oli ka sel aastal vähe, mis osaliselt on seotud langenud huviga

virtuaalürituste vastu.

Alljärgnevad loetelud on valikulised. (Lasteürituste loetelu LISA 4. Laste ja noorteüritused)

Raamatuesitlused

• Jaan Kaplinski kogumik „Kultuurist väläh om hää olla. Võromaiseid lugusid ja

luuletusi“ Põlvas. Esitlust juhtis Tiia Allas (koostaja), kõnelesid Tiia Toomet ja Valdur

Mikita, musitseeris Jan Rahman. Sündmus leidis kajastamist ka ERR-is.

• Ere Kürsa luulekogu „Taivast ja tuulõst“. Põlva notarilt ilmunud kaaluka luulekogu

esitlus oli läbini võrukeelne ja ülimalt muhe.

• Milvi Hirvlaane „Jõksi raamat“ Põlvas koostöös Jakob Hurda Seltsiga. Teeneka

ajaloolase ja kodu-uurija raamat käsitleb paljusid Kanepi ümbruse külasid.

• Florika Kolbakova „Õpsid hoos ehk mõned lood minu maailmast“ Vastse-Kuustes.

Reisiraamatu autor on Põlva Gümnaasiumi õppejuht.

26

• Tõnu Runnel „Eesti. Fotolugusid kodumaalt“ Võõpsus

• Ingrit Kala „Seto rahvarõivad“ Võõpsus

• Väike Myy „Vanaema hoidised“ Võõpsus

• Toivo Niiberg „Toorsalatid“ Võõpsus

Kohtumisi autoritega (toimusid eraldi ja teiste ürituste raames)

Indrek Hargla (Räpina), Andrus Kivirähk (Räpina), Ilmar Vananurm (Kanepi, Ruusa), Ere

Kürsa (Kauksi, Vanaküla, Vastse-Kuuste), Elo Selirand (Kauksi, Vastse-Kuuste), Sirje

Tooding (Kauksi, Kiidjärve, Leevaku), Piret Saul-Gordilov (Leevaku), Heli Künnapas (Leevi,

Veriora), Kristel Vilbaste (Peri, Himmaste, Taevaskoja), Tiia Toomet (Saverna), Märt Treier

(Põlgaste, Räpina, Saverna, Valgjärve, Veriora), Contra (Veriora), Väike Myy (Leevi), Ain

Kütt (Võõpsu), Carolina Pihelgas (Võõpsu), Mart Juur (Võõpsu), Kai Aareleid (Linte, Vastse-

Kuuste), Triin Muiste (Linte), Lauri Räpp (Saverna), Urmas Roht (Leevi), Lilli Luuk (Vastse-

Kuuste), Epp Petrone (Vastse-Kuuste), Maarja Undusk (Põlva), Erkki Koort (Leevaku, Põlva)

Kohtumisi erinevate elualade esindajatega (kultuurivedurid, poliitikud, vallavanemad ja -

ametnikud jne)

Igor Taro (Leevaku, Põlgaste, Räpina, Taevaskoja, Võõpsu), Madis Kallas (Taevaskoja), Peep

Tobreluts (Leevi), Alar Sikk, Ivari Padar, Peeter Volkonski (kõik Saverna), Leevi Lillemäe,

Ulla Preeden, Enel Liin, Piret Rammo, Evelin Leima ja Kaupo Konsa (Võõpsu), Martti Rõigas,

Andres Vijar (mõlemad Himmaste)

Raamatukogujuubelid (100)

• Peri – oskuslikult pühendatud taimeteemale. Külas Kristel Vilbaste, muusika Põlva

noortelt keelpillimängijatelt.

• Võõpsu – hea koostöö filmiajakirjaniku Jaak Lõhmusega, kes tõi (õdusas pritsikuuris)

vaatamiseks Soome filmi „Niskamäe naised“ (1938). Raamatukogu õunaaias kohtuti

Mart Juurega.

• Saverna – hea koostöö kooliga, õpilased lugesid tekste raamatukogu ja lugemise kohta.

Täiskasvanud lugejatega kohtus Lauri Räpp.

Kontserdid, jutu- ja luuleõhtud

• Urmas Nageli luule- ja lauluõhtu „Emajõkke kirjutatud meri“ – Leevaku, Põlva

• Külas lõõtsamees Ants Järv – Himmaste, Kauksi

• Eesti Filharmoonia Kammerkoori meeskvarteti ja Põlva Muusikakooli keelpilliõpilaste

kontsert Tiina-Mai Arundi juhendamisel – Himmastes, Peri ja Himmaste raamatukogu

koostöös

• Kätlin Vaheri kontsert – Kauksi

• Minna Emilia Vürsti kontsert – Kauksi

• Muusikaline luuleetendus „Mari Vallisoo – kõneles ja lendas“, esitajad Anne-Mai

Tevahi (sõna, kujundus), Janno Puusepp (vahetekstid), Lauri Rahusoo (kitarr) –

Kiidjärve

• Loengkontsert „Salongikuningas valss“, Alo Põldmäe (sõna), Andre Hinn (kitarr) –

Kiidjärve

• Kevadõhtu lauluga: Põlva naiskoor Mai – Kiidjärve

• Talve- ja jõululaulud duetilt Õed – Kiidjärve

• Mariann Satya Yukti luule- ja vestlusõhtu „Armastuse alkeemia“ – Kiidjärve

• Anu Tauli kontsert – Põlva

27

• Naiskoori Mai ja segakoori Kevadised Hetked jõulukontsert, dirigent Saidi Tammeorg,

kontsertmeister Raina Urb – Peri

• Naiskoori Mai jõulukontsert – Põlva

• Lauri Räpi ja Anne-Mai Tevahi luulekava – Leevaku

• Kohtumisõhtu „Lood ja laulud elust enesest“, Margit Õkva, Bibi Perlov – Himmastes,

Peri raamatukogu ja Vana-Koiola rahvamaja koostöös

• Timur Mazitovi kontsert – Peri, Võõpsu, Põlva hooldekodu

• Ena Metsa jutuõhtu – Põlgaste, Vastse-Kuuste

• Muusikalis-sõnaline kava „Kollane purskkaev“ Heljo Männi elu ja loomingu põhjal,

Külli Volmer (sõna), Riina Velmet (muusika) – Vastse-Kuuste

• Andre Laine tantsulaste esinemine – Himmaste

Loengud, koolitused, õpitoad (v.a kasutajakoolitus)

• Risto Järve loeng „Vaeslaps saunas: saunast rahvapärimustes ja muinasjuttudes“ –

Põlva

• Ilmar Anvelti loeng Oleg Mutist ja Kiidjärve mõisast – Kiidjärve

• Tiia Allase loeng „Võrumaal sündinud Häniläne ja Juhan Jaik“ – Põlva

• Tiina Ann Kirsi loeng „Carl Robert Jakobson ja Jakob Hurt sõprade ja vastandujatena

ärkamisaja keerises“ (Zoomi vahendusel) – Põlva

• Vestlusring sõeluuringute teemal koostöös Tervisekassaga – Põlva

• Irina Tamme loeng „Miks, mida, millal, kuidas ja kui palju süüa“ – Saverna

• Heli Tennosaare terviseloengud (11) – Himmaste

• Evar Saare loeng „Leevi kandi kohanimedest (kotussõnimmist)“ – Leevi

• Käsitöötoad (12; betoonist lillepoti, käsitööseebi, kirjutusvahendi valmistamine jpm) –

Ahja

• Jõulupärja valmistamise õpituba – Võõpsu

• Krista Nageli keraamika õpituba – Vanaküla

• Looduslikest materjalidest piltide valmistamine – Vanaküla

• Seebi valmistamise koolitus – Karilatsi

• Meisterdamise töötoad (2; jõulud) – Maaritsa

• Loodusvaatlused Peri pargis (3) – Peri

• Jõulutöötoad (3) – Peri

• Heini Soobiku nahakunsti õpituba – Karilatsi

• Tiiu Viljalo reisimuljed Aasiast – Kauksi

Teatrietendused

• Sulbi külateater „Kõik müügiks“ – Himmaste, Linte

• Marju Marga „Lootvina naiste lood“ – Himmaste

Klubid, ringid

• Lugemis- või kirjandusklubi – Kauksi, Kiuma, Linte, Räpina, Saverna, Tilsi, Võõpsu

• Kolmapäevaste kohtumiste klubi – Saverna

• Aroomiklubi – Veriora

• Käsitööring – Himmaste, Taevaskoja

28

• Naisteklubi – Peri

• Linetants – Himmaste

Võistlused

• Vastamismäng eesti kirjandusest – Põlva

• Kanepi valla mälumänguturniir (5 etappi) – Saverna

• Eesti kirjanike otsimismäng – Vastse-Kuuste

Kohvikud

• Raamatukogukohvik – Vanaküla

• Raamatukogu lugemispesa naisteklubi Kolmapäev kohvikus Põlva valla kohvikute

päeval – Vastse-Kuuste

Laadad

• Raamatulaat „Hea leid“, seotud kampaaniaga „Tund enne und mobla peost, naudi

teost!“ – Ahja

• Kevadine taimeturg – Ahja

• Kevadlaat – Vastse-Kuuste

• Raamatulaat „Teisel ringil“ – Põlva

• Jõululaat – Peri

RaamatukoguÖÖ

• Kauksi – Arhanna Sandra Arbma kontsert, mängufilm „Suvitajad“, mäng „Eesti rahva

sada valikut“

• Kiidjärve – unenäopüüdja valmistamine, hea tuju tegevused, animafilm „Suur maalri-

töö“, muusika Mooste Pilliklubilt jne

• Põlva – dokumentaalfilm „Päikeseaeg“ ja kohtumine režissöör Liis Nimikuga (Zoomi

teel), lastele salapärased lood ja soovipuu meisterdamine

Raamatukogu ratastel

• Kevadlaadal ja lugemispesas – Vastse-Kuuste

• Lättekoja kohvikus – Kiidjärve

Varia

• Avatud talude päev – Erastvere

• Perepäev – Kanepi

• Talgud – Erastvere, Himmaste, Kauksi

• Vanavanemate tund – Kauksi

• Teemaõhtu taaskasutusest „Vanast saab uus“ – Leevi

• Pimekohting raamatuga – Veriora

• Jõulusalmiloos – Veriora

• Põlvamaa 13. suvemängud – Rasina

29

Näitusetegevus

Näituste-väljapanekute arv oli mullusega võrreldes väikese tõusuga (3,2%¸413 ja 400).

Eksponeeriti nii lasteaialaste kui ka tippkunstnike töid. Ühtlasi oli näitustega seotud toredaid

üritusi (loetelus märgitud).

Suuremaid raamatunäitusi

• „25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2022“ – Põlva. Suur

tänu Rahvusraamatukogule raamatukogude aasta algatuse – rändnäituse – jätkamise

eest!

• „25 kauneimat Eesti raamatut ja 5 kauneimat Eesti lasteraamatut 2022“ – Vastse-Kuuste

(koostöös maakonnaraamatukoguga)

• „Ta andis meile Vargamäe. A. H. Tammsaare 140“ – Põlva

• „Hele meel ja tume meel. Tunded ja emotsioonid“ – Põlva

Kunstinäitusi (maal, graafika, akvarell, originaalillustratsioonid jm)

• Regina Lukk-Toompere illustratsioonid Toon Tellegreni raamatule „Kõik on olemas“ –

Põlva

• Laura Tuule õlimaalinäitus „Näod tuules“ koos avamisega, musitseeris Maria Viese

(viiul) koos kontsertmeister Jana Ojalaga – Põlva

• Anne Prangeli õlimaalinäitus „Vahelduv pilvisus“ – Põlva

• Maarja Küla kunstnike loomingu näitus „Oma näoline maailm“ (maalid ja kunstnikke

tutvustavate QR-koodiga varustatud maskid), juhendajad Linda Luhse ja Anna Maquet

– Põlva (häppening) ja Tilsi (kohtumine kunstnikega)

• Toomas Kuusingu linoollõikes illustratsioonid Merca jutukogule „Ollipanõhõpõpääle“

– Linte, Mehikoorma, Vastse-Kuuste, Põlva

• Li Jürgensoni maalinäitus „Ruum Ruumis“ – Ahja

• Jaanika Bahvali savimaalide näitus „Savigalaktikad“ – Ahja

• Kaja Hommiku maalinäitus „Aja hääled“ – Ahja

• Ulla Preedeni ja Gregor Kolpakovi maalinäitus „Elus on värve“ koos kohtumistega –

Vastse-Kuuste, Võõpsu

• Epp Metsaluige akvarellid – Ahja, Vastse-Kuuste

• Epp Metsaluige originaalillustratsioonid Rainer Rahasepa raamatule „Mamma

jutustused“ – Ahja, Saverna, Taevaskoja, Tilsi, Põlva

• Jana Valge originaalillustratsioonid Rainer Rahasepa raamatule „Mesilane Jako“ –

Ahja, Taevaskoja, Saverna, Tilsi, Põlva

• Made Balbati illustratsioonid raamatule „Alice Imedemaal“ koos kohtumisega –

Võõpsu

• Evi Tuvikese maalinäitus „Kohtumised juurtega“ – Võõpsu

• Liis Luki pildid – Võõpsu

• Made Kulbergi maalid – Krootuse, Linte, Taevaskoja, Veriora, Vanaküla, Mehikoorma

• Anne Sirgu akvarellid – Vanaküla

• Helin Mosona maalid – Räpina

• Hiie Lee Posti maalinäitus „Mälupilt“ – Mehikoorma

• Sirje Toodingu illustratsioonid raamatule „Kiiksuga puuviljandus“ – Linte

30

Fotonäitusi

• Kus saun, seal eestlased!“ – Vastse-Kuuste, Vanaküla, Erastvere, Kanepi, Taevaskoja,

Tilsi

• Ain Piiri „Liblikad“ koos kohtumisega – Tilsi

• Aasa Liivi „Leevi kuldne sügis 2014“ – Leevi

• „Talve võlumaa Leevil“ koos avamisega – Leevi

• „Fotomeenutusi Leevi vastlasõitudest“ – Leevi

• Külli Kolina „Põlvamaa rohujuure tasandil“ – Erastvere, Kanepi, Peri, Räpina, Tilsi,

Vanaküla

• „Naiskodukaitse Põlva ringkond 25“ – Erastvere, Kanepi, Põlgaste

• „Meie maja 130“ – Erastvere

• Anar Sillakivi loodusfotonäitus „Seitse aastat kuhugi joostes“ – Ahja

• „Kanepi raamatukogu 140“ – Kanepi

• Lidia Rõbakova „Loodus täis põnevaid hetki“ – Põlva

Tarbekunst, käsitöö

• Keraamikastuudio Tuhat ja Tuline täiskasvanute kursuse tööde näitus, juhendaja Krista

Nagel (Põlva)

• Vanaküla huviliste stuudios Tuhat ja Tuline valminud tööd – Vanaküla

• Looduslikest materjalidest pildid – Vanaküla

• Harri Lumiste rahvusliku puutöö näitus koos kohtumisega – Vastse-Kuuste

• Thea Kull „Traditsiooniline puutöö“ – Erastvere, Põlgaste

• Maris Tauli „Taimedega värvitud tekstiil“ – Taevaskoja

• „Näpunäiteid naistele: köögitarbed ja ilurätikud“ – Ahja

• „Eesti rahvuslikud mänguasjad“ – Ahja

• Taevaskoja seltsingu Vesipapp näitus „Käte puudutus“ – Ahja

• Seltsingu Nobedad Näpud näitused (2) – Himmaste

• Laine Trääli nukuriiete näitus „Ilus nagu pupe“ – Peri, Saverna

• Marika Mikkori looduslikud punutised – Põlva

• Põlva Käsitööklubi 30. sünnipäevale pühendatud näitus „Hingekosutav: südamele

rõõmu ja vaheldust argipäeva“ – Põlva

Erakogud, kodulugu

• Rändnäitus „Igal paigal oma lugu“ Räpina kihelkonna ajaloost – Erastvere, Kanepi,

Vastse-Kuuste, Põlva

• Margi- ja postkaardinäitus (kultuuriasutused, rahvarõivad) rahvamajade nädala raames,

koostaja Estra Kink – Ruusa

• Inglid Helje Põvvati kogust – Ahja

• Vanaaegsed jõulu- ja uusaastakaardid ja retrohõngulised kuuseehted – Maaritsa

31

Varia

• Räpina Mälumängu Seltsi „Räpina mälumäng 25“ (diplomid, karikad, fotod) koos

avamisega – Räpina

• Põllumajandus- ja Toiduameti rändnäitus „Taimetervis“ – Peri

4.7 Raamatukogu koolituskeskusena kasutajatele

Rühmakoolitusi oli mullusest küll vähem (11,2%; 118 ja 133), aga osavõtjate arv kasvas

(9,9%; 1393 ja 1267). Suurema osa koolitustest moodustavad raamatukogutunnid, mille arv

ongi kõikuv. Laste puhul on teinekord raske koolitusel ja üritusel vahet teha. Selgeks sai vaiel-

dud „Lugemisisu“ programmi teematundide statistiline kuuluvus (koolitus). Raamatukogu-

tunde korraldati rohkem Vastse-Kuustes (30), Räpinas (17; kaasati ka hariduslike eri-

vajadustega õpilasi), Mehikoormas (15), Savernas (10), Tilsis (10), Põlvas (7). Teemad:

lasteaia- ja koolilaste tutvumiskäigud, kogude paigutus, raamatukoguteenused, infootsing,

teatmekirjandus, kirjandusžanrid (noorte- ja krimikirjandus, luule) jne. „Lugemisisu“ teema-

tundide järjekindla korraldamisega paistsid silma Vastse-Kuuste, Tilsi ja Saverna raamatukogu.

Õpetajad on andnud raamatukogutundidele head tagasisidet. Põlvas tutvus raamatukoguga neli

erivajadustega täiskasvanute gruppi. Verioral viidi raamatukogupäevade ajal täiskasvanutele

läbi õpitund „Kuidas saada infotargaks?“, mis käsitles informatsiooni kui nähtust.

Individuaalkoolituste arv on tunduvalt kasvanud (15,3%, 316 ja 274), mis võib olla seotud

kasvanud vajadusega saada abi toimetuleks. Igal juhul on hea, et inimesed oma muredega

raamatukokku tulevad. Individuaalkoolitusi oli nagu ikka konkurentsitult kõige rohkem Vastse-

Kuustes (161). Head tööd tehti ka Leevakul (23) ja Ruusal (16). Individuaalkoolituse

kogumahtu statistiline arvestus kindlasti ei näita. Sageli on tegu kombineeritud tegevusega:

lugejat juhendatakse AIP-i kasutamisel, ka päringute lahendamisel ei ole lugeja sageli

passiivsem osapool, vaid raamatukoguhoidja näitab talle otsingusuuna kätte. Teemad: e-poe

kontod, pangatoimingud, MIRKO, portaal eesti.ee, auto ostu-müügileping ja sellega seonduvad

toimingud Transpordiameti e-teeninduses, digiallkiri, e-töötukassa (erinevad toimingud),

elukohateade, kinnituskiri, teine pensionisammas (raha väljavõtmine ja väljavõtmisavalduse

tühistamine), vallavolikogu istungi ülekande jälgimine, üldkoosoleku protokoll,

ajalehekuulutused, mobiilirakendused, elektripaketid, videokõne, ühistranspordikaart,

URRAM jne. Õpetatakse raamatukogus kohapeal, telefoni teel ja vahel ka abivajaja kodus.

4.8 Raamatukoguteenuse turundus ja väljaanded

Turundus ei olnud nii suuremahuline kui raamatukogude aastal. See on küll mõistetav, kuid

siiski on kahju, et kogu Eestit hõlmavat terve aasta kestvat ühisturundust ei ole. 2022. aastal

toimis väga hästi üldiselt üksikule liikumine: üle-eestiliste pressiteadete alusel teadis kohalik

press ettevõtmisi kajastada. Kujukas näide eeltoodu illustreerimiseks elektronkataloogi

URRAM põhjal: raamatukogude aastal on kirjeldatud 98 maakonna raamatukogude tegevust

kajastavat artiklit, aruandeaastal 62 (2021 – 58). Aruandeaastal küll jätkati raamatukogude

aastal alguse või laiema kõlapinna saanud ettevõtmisi, kuid seda eeskätt kohtadel. Üle-eesti-

liselt saab välja tuua Lugemistunni, mille kohta oli ka interaktiivne kaart Soome Instituudi

kodulehel ehk tegu oli ühisturundusega. Ülemaalisel tasandil võiks kaaluda, milliseid üritusi

32

võiks veel koordineeritult korraldada (aluseks nii raamatukogude aastal toimunu kui ka uued

ideed).

Raamatukoguhoidjad peavad jätkuvalt kõige mõjukamaks ja mitmekülgsemaks turundus-

kanaliks sotsiaalmeediat ja igal aastal on lehti-kontosid juurde tulnud – mullu loodi Erastvere

FB-leht ja Instagrami konto. Kokku on kontosid 21. Postituste arv on kasvanud 36% (1668 ja

1226). Suuremaks sisuliseks muudatuseks on maakonnaraamatukogu (Põlva) lastetöö senisest

suurem nähtavus FB-s.

Lõpule jõudis Põlva Keskraamatukogu kodulehe uuendamine (www.raamat.polva.ee). Kodu-

lehe avamisele kevadel eelnes põhjalik koostöö Art Media Agency OÜ-ga. Kaasajastatud

koduleht on pälvinud kasutajatelt kiidusõnu. Tartule kui tulevasele kultuuripealinnale mõeldes

kaaluti 2022. aastal Tartu Kultuuriakna laiemat kasutuselevõtmist ka Põlvamaal. Põlva ja

Kanepi vallas jäi 2023. aastal peamiseks siiski portaal Kultuurikava. (Räpina vallas on endi-

selt oma kultuurikalender.)

Sümboolika vallas oli märkimisväärne Kati Maidla tegevus, kes valmistas raamatukogu

märgipressi abil rinnamärgid ERÜ maaraamatukogude suveseminarist osavõtjatele (Tartumaal)

ja liikumisaasta rinnamärgid (koostöös maakonna spordiliiduga). Raamatukogu juubeliks telliti

meeneid Peri raamatukogus.

Põlvas abistati ajaloolast Rein Kaldmat „Põlva kihelkonna ajaraamatu“ käsikirja koostamisel.

Koostöös Jakob Hurda Seltsiga jätkus Põlvas tähtpäevakalendri avaldamine Lõuna-Eesti

Postimehes.

4.9 Andmebaasid

Jätkati kodulooliste artiklite bibliografeerimist Uramisse Põlvas ja Räpinas, vastavalt 2108 ja

368 artiklit. Kohaliku ajaloo jäädvustamisel on bibliografeerimine oluline tegevus. Maakonna-

raamatukogu uue kodulehe loomise käigus uuendati ka andmekogu, mis hõlmab 26 andmebaasi

(FOTIS, MIRKO, BERTA, ISE jt).

5. 2024. aasta tegevused

Muudatused sõltuvad eelkõige üle-riigilistest plaanidest ehk Kultuuriministeeriumi kavandata-

vast rahvaraamatukogude reformist. Maaraamatukogude juhid on selgelt väljendanud, et

reformikava on elukauge. Maakonnatasandi nõrgendamine ei tule raamatukogundusele laiemas

plaanis kindlasti kasuks.

Hinnatav on töö ÜÜRS-i kasutuselevõtuks.

Põlvamaal on raamatukogunduses võetud suund raamatukogu ja nn kogukonnamaja ühtse

katuse alla mahutamiseks. Eelmisel aastal valminud kaks uut hoonet on just nii mõeldud –

kogukonnamaja ja raamatukogu koos.

2024. aastal on kavas:

• Põlva valla elanike seas läbi viia raamatukogude rahulolu uuring

• Korraldada koos ERÜ-ga 21. üleriigiline lasteraamatukoguhoidja päev

• Jätkata koolituste korraldamist maakonnaraamatukoguhoidjatele

• Jätkata ürituste korraldamist erinevatele eagruppidele ja sihtrühmadele

• Jätkata koostööd erinevate partneritega ja olla aldis uutele koostööpakkumistele

33

• Jätkuvalt tähelepanu pöörata raamatufondi korrastamisele ja raamatukogude sisustuse

ja viidanduse kaasajastamisele

• Maakonnaraamatukogus töötada välja sisendid uue sisekujunduse loomiseks

Koostajad:

Külli Ots

Kaie Puik

Ainika Mägi

Kati Maidla

Direktor Kati Maidla

/allkirjastatud digitaalselt/

34

LISA 1. Personali koolitus

Tabeli keskmised veerud kajastavad väljaspool maakonnaraamatukogu toimunud koolitusi.

Kuluveerus on toodud kulu kõikideks koolitusteks, sulgudes tõendiga (tunnistusega) koolituste

kulu.

Raamatukogu nimi Koolituste arv Koolitustundide arv

(koolituse maht )

Koolituseks

kulutatud

Kanepi vald

1. Erastvere 1 23 64,07

2. Kanepi 1 4 44,87

3. Karilatsi - - 31,35

4. Krootuse - - 86,07

5. Maaritsa 2 8 43,00

6. Põlgaste 23 92 334,77 (130,00)

7. Saverna 2 22 207,32 (120,00)

8. Valgjärve - - 25,17

Kokku 29 149 836,62 (250,00)

Räpina valla Keskraamatukogu

9. Leevaku 1 6 32,72

10. Leevi 1 26 28,97 (10,00)

11. Linte - - 19,72

12. Mehikoorma 3 17 66,97

13. Ruusa - - 66,97

14. Veriora 24 162 366,07 (305,00)

15. Võõpsu 18 66 0,00

16. Räpina 3 17 86,07

Kokku 50 294 667,49 (315,00)

Põlva Keskraamatukogu

17. Ahja 31,97

18. Himmaste - - 98,97

19. Kauksi - - 45,62

35

20. Kiidjärve - - 18,65

21. Kiuma - - 86,07

22. Mooste - - 81,07

23. Peri 1 24 92,77

24. Rasina 1 6 72,97

25. Taevaskoja - - 86,07

26. Tilsi 5 39 171,07 (120,00)

27. Vanaküla - - 38,17

28. Vastse-Kuuste 32 121 142,77 (20,00)

29. Põlva 16 217 3801,85 (300,00)

Kokku 55 407 4768,02 (440,00)

Maakond kokku 134 850 6272,13 (1005,00)

*Sisaldab ka maakonnakoolitusteks kulunud summa

36

LISA 2. Raamatukogutöötajate avalikud esinemised

Ilse Aigro (Valgjärve) – ülevaade raamatukogu ajaloost uue hoone avamisel

Aili Jürmann (Võõpsu), Karis Kuuseorg ja Tiina Hoop (Saverna), Margit Õkva (Peri) –

ülevaade raamatukogu ajaloost 100. sünnipäeva tähistamisel

Karmen Pedosk (Leevaku) – giiditöö Leevakul (uus raamatukogu-külakeskus, hüdroelektri-

jaam)

Külli Vardja (Ahja) – giiditöö Tuglase muuseumis ja Väikese Illimari radadel

Anne Konsap (Mehikoorma) – ülevaade lastekirjandusest ja kasvatusalasest kirjandusest kooli

lastevanemate koosolekul, kohaliku elu tutvustamine pensionäride grupile

37

LISA 3. Raamatukogude ehitamine, renoveerimine, remondid

Raamatukogu nimi Teostatud tööd (2023)

Kanepi vald

Erastvere Saali põranda vahetus

Autoparkla laiendamine

Siinide (lisa)paigaldamine näitusteks

Kanepi Koridori sanitaarremont

Siinide paigaldamine näitusteks

Saverna Remont hoidlas (pinna vähendamine seoses lasteaia

ruumivajadusega)

Valgjärve Uue maja ehitus

Räpina valla Keskraamatukogu

Leevaku Uue maja ehitus

Ruusa Laevalgustite väljavahetamine LED-torude vastu (osaliselt)

Uue välivalgusti paigaldamine

Sissesõidutee asfalteerimine

Võõpsu Õhksoojuspumba paigaldamine

Põlva Keskraamatukogu

Ahja Katuse, rõdu, vihmaveerennide, tuulekastide, välikamina ja

liivakasti parandamine

Katusealuse soojendamine (osaline)

Piirdeaia uuendamine.

Kaugtöö- ja seminariruumi rajamine muuseumis

Kööginurga remont

Himmaste Majaesise platsi ja skatepargi korrastamine

Kauksi Kaugtöötoa rajamine

WC remont

Taevaskoja Kaldtee rajamine

Trepikäsipuu paigaldamine

Vanaküla Majaesise platsi kivikatte ja haljastuse uuendamine

Lipumasti paigaldamine

Põlva Tuletõkkesektsiooni rajamine

Trepikoja ja fuajee remont

38

LISA 4. Laste ja noorteüritused

Raamatukogu

nimi

Ürituse nimi Osavõtjate

arv

Kanepi vald

Erastvere Madalseiklusraja avamine 15

Lugemistund 5

Talve võlumaa (mängud, piparkoogid, tee) 15

Kanepi Ettelugemine (31) 378

Seikluslik raamatukõnd (4) koostöös noorte-

keskusega

140

Sõbrapäeva meisterdamine (juhendaja Teele

Kosk)

15

Emakeelepäev lasteaias: Heino Seljamaa Kohver-

teater

49

Kohtumine Rainer Rahasepaga (1.–4. kl) 51

Kohtumine Epp Petronega (2; lasteaialapsed, 2.–

6. kl)

102

Kohtumine Andrus Kivirähkiga (9.–12. kl) 58

Kanepi valla perepäev: emotikonimängud ja

muinasjututegelaste äraarvamine

63

Suvelugemise lõpuüritus noortekeskuses 18

Kohtumine Urmas Nemvaltsiga (7.– 8. kl) 31

Raamatukogukülastused lasteaiale ja koolile (6) 49

Karilatsi Lauamängud 10

Krootuse Sõbrapäeva heade mõtete tahvel (mõtete ette-

lugemine)

5

Nuputamine 6

Lugemispäev 8

Lihavõttetahvel viktoriiniküsimustega 4

Emadepäev: kaardi meisterdamine, luuletuste

lugemine

9

Asfaldijoonistuste nädal 10

Lugemistund 12

Ettelugemise päev lasteaialastega: Andry Ervald

„Ole sa, kes sa oled“

6

Halloween: kõrvitsa kujundamine 13

Lehte Hainsalu luuletuste lugemine koostöös

noortekeskusega

8

Jõulunädal: jõuluraamatute lugemine, jõulukaarti-

de ja -ehete valmistamine, piparkookide kaunista-

mine

16

Maaritsa Laste kunstiateljee Anna Maquet´i juhendamisel

(3): kevadpildid, jõulukaardid, paberist jõuluehted

26

39

Põlgaste „Lugemisisu“ programmi lõpuüritus 5

Lastekirjanduse päev 12

Lugemiskõnd 4

Saverna „Lugemisisu“ üritused (6) 70

Kohtumine Andrus Kivirähkiga (2; 1.–4. ja 5.–9

kl), ühtlasi „Lugemisisu“ hooaja lõpetamine

68

Mobiiltelefoniga pildistamise õpituba 12

Kohtumine Rainer Rahasepaga (2.–5. kl) 33

Lasteaia ettelugemis- ja meisterdamishommikud

(2)

16

Teematund lasteaialastele „Ametid“ 11

Räpina valla Keskraamatukogu

Leevaku Pannkoogipidu 14

Isadepäev 19

Leevi Pannkoogipäev lastele 5

Ettelugemise päev: Eno Raud „Padakonna vada“ 3

Linte Saori loovkudumine 5

Seto munaveeretamine ehk loomka koostöös

Põlva Seto Seltsiga

25

Kokandusring (7) 51

Käsitööring (5) 33

Mehikoorma Eesti kirjanduse päev: näidend „Kevade klassi-

ruumis“ õpilastega, mängufilm „Kevade“ ja

katkend Pärnu Endla lavastusest “Kevade“

30

Emakeelepäev 18

Pannkoogipäev 25

Lugemistund 21

Mudilastund Halloweenist 9

Ettelugemispäev koos ühisjoonistamisega 7

Kuldkohakese jõulumaa külastamine 7

Ruusa Kogukonna vastlapäev (perepäev): tegutsemine

kriisiolukorras, sportlikud tegevused jne. Koos-

töös Kaitseliidu, kultuurikeskuse ja Ruusa

Kultuuri- ja Noorteühinguga

47

Emakeelepäev lasteaialastele 17

Jürikuu sinilillejooks. Koostöös kultuurikeskuse

ja spordiklubiga

54

Laste- ja noortepäev: mõttemängud, vibu-

laskmine, pailoomad, jäätiseautod jne. koostöös

kultuurikeskusega

77

Laste liikumispäev „Rõõmsalt sügisesse” 44

Mängutund Miki-Hiirega 17

Ettelugemispäev lasteaia- ja koolilastega: Eno

Raua looming (2; lasteaialapsed, 4.–5. kl).

21

40

Mõttemängud (3): male, kabe, Gomoku, Othello,

Kanisamo jt loogikaülesanded), juhendaja Arvo

Sadulsepp (MTÜ Avang)

39

Mardipäev lasteaiarühmaga 13

Räpina Sõbrapäev: Tähekese ettelugemine, paberist süda-

mete ringi meisterdamine (3. kl)

20

Kohtumine Grethe Rõõmuga (2., 6. ja 8. kl) 63

Külas setu kultuuri eestvedaja Maria Rahasepp.

Lapsed esitasid laulumängu „Mitrejonilind“ (2. ja

4. kl)

32

Munapühade kaardi valmistamine, ettelugemine

(1.–3. kl)

57

Kohtumine Epp Petronega (1. ja 5. kl) 42

Liiklusviktoriin „Peatu, vaata, veendu!“ (2.–4. kl) 36

Emadepäev: „Lugemisisu“ hooaja lõpetamine ja

autasustamine. Lillekaardi valmistamine (1. ja 3.

kl)

36

Kohtumine Heiki Vilepiga (1. ja 4. kl) 41

Isadepäeva pildi valmistamine 53

Kohtumine Kauksi Üllega võru keele nädala

raames (10.–12. kl)

81

Kohtumine Contraga (3.–7. kl) 190

Kohtumine Aapo Ilvesega (7.–9. kl) 123

Külas kirjastaja Madli Zobel (lasteaiarühm) 13

Kohtumine Ilmar Tomuskiga (3. ja 4. kl) 49

Lumememme labakinda meisterdamine (1.–3. kl) 52

Jõuluhommik lasteaialastele: ettelugemine, meis-

terdamine ja mängud

14

Ettelugemine: „Pisike puu“ (hariduslike eri-

vajadustega laste klass)

5

Lugemistund (5; 1.–8. kl) 121

Veriora Sari „Raamat kohvris“ (6; lasteaiarühm) 67

Koguperepäev 20

Raamatukogu ülesandepunkt sündmusel Viluste

ja Mehikoorma õpilastele „Reipalt koolipinki“:

raamatu pealkirja ja tehisintellekti loodud pildi

kokkuviimine

60

Pannkoogipäev 5

Teematund „Raamatu teekond“ (4. kl) 9

Teematund „Nukitsamehe raamatukogu“ (1. kl) 10

Ettelugemise päev lasteaias 8

Võõpsu Virtuaalne viktoriin „Mida need sõnad tähenda-

vad?“ raamatukogu FB-lehel

Pole teada

Kohtumine Eva Roosiga 17

Põlva Keskraamatukogu

41

Ahja Suvelugejate kokkusaamine 14

Tunnine meeleoluhommik „Päevaratas“ (3):

oktoobri, novembri ja detsembri rahvakalendri

tähtpäevad

58

Jõulueelne kokkusaamine „Jõuaks, jõuaks

jõulud!“

28

Rainer Rahasepa hubased-tubased jutud kamina

ees

30

Himmaste Lugemistund (40) 335

Joonistustund (43) 352

Laste spordipäev 28

Esimese advendi filmiõhtu „Eia jõulud

Tondikakul“

53

Talvise koolivaheaja mängud ja meisterdused 14

Valmistumine munapühadeks 12

Meisterdamine emadepäevaks, juhendaja Lea

Saan

13

Vestlusring rahvakommetest (2): vastla- ja jaani-

päev

26

Lustime lastega: õuemängud ja üllatuskülaline

Miki-Hiir Helin Villa kehastuses

22

Sügispiltide meisterdamine, juhendaja Lea Saan 14

Luulepärastlõuna 9

Rosma Johannese Kooli ja Lasteaia etendus

„Miikaelimäng“

43

Lauakaunistuste valmistamine, juhendaja Lea

Saan

11

Kauksi Ettelugemine lasteaialastele 16

Kadritrall koostöös lasteaiaga 12

Leivapäev lasteaias 9

Piparkookide kaunistamine 7

Jutuhommik Põlva keskväljakul (jõuluväljakul)

koostöös maakonnaraamatukoguga. Väikese nõia

rollis raamatukoguhoidja Enna Prükk

40

Volbripäev 7

Lauamängude pärastlõuna 7

Kiidjärve Kogupere lugemise, joonistamise, meisterdamise

ja kirjandusmõistatuste lauake „Talv“

12

Lauamängude, origami ja ristsõnade kolmapäev

kõigile (5)

40

Sõbrapäevakaardi meisterdamine 4

Laste kunstipooltund (2) 10

Suve tegelustelauake (pikema perioodi vältel;

värvimine, joonistamine, laulmine, mõistatamine,

mängimine, meisterdamine, nuputamine jne)

71

42

Sügispiltide värvimine, joonistamine ja maali-

mine (2)

84

Mooste Rollimängulised lugemisunnid lasteaialastele,

rollides raamatukoguhoidja Kaie Koser (15)

150

Jäneseaasta alguse tähistamine lasteaialastega

koostöös kultuurimajaga

25

Õueretk „Kevadet kaemas” lasteaialastega 27

Maia Punak-Kangroni koguperenäidend „Kes

vajab imet?” koostöös Mooste veskiteatriga (10)

227

Jõulumemme postkontor 35

Peri Tantsulised liikumispärastlõunad (8) 36

Tõnisepäev 5

Lihavõtteüritused (2): munavärvimine salvräti-

tehnikas, ettelugemine: Ellen Niit „Suur maalri-

töö”, munaloomka

5

Volbrivembud. Ettelugemine: Kristiina Kass

„Nõianeiu Nöbinina”

5

Loodusvaatlused Peri pargis (3) 6

Laste õhtukool (3), teemad: mesilased, lilled,

kadrikombed ja maski valmistamine

12

Rasina Jäneseaasta üritus. Lapsed kehastusid jänesteks.

Teemakohased raamatud ja mängud

7

Lõvi Lõrri (raamatukoguhoidja Edda Prükk) väike

näitemäng

10

Eesti 105. Teemakohased luuletused 10

Emkeelepäev: loomamuinasjuttude lugemine 10

Ettelugemine: Anna Eespere „Öösöödik Pogi” 9

Käpiknukuetendus „Rebane õpetab hunti” (lavas-

tus ja näitlejatöö: Enna Prükk)

12

Uute raamatute tutvustus 8

Lugemistund: Ilmar Tomuski „Kullakallis kass“

arutelu

12

Karneval „Olen raamatutegelane“ 7

Mõmmikute päev. Lastel karud kaasas, karu-

juttude lugemine

12

Kadrisandid raamatukogus. Kostümeeritud lapsed

esitasud raamatukoguhoidjale mõistatusi

8

Jõulutähtede ja piparkookide valmistamine 10

Taevaskoja Käeline tegevus ja õuemängud Epp Metsaluige

juhendamisel (3)

31

Tilsi Ürituste sari: lauamängud, ettelugemine, mõtte-

mängud, täherägastikud, meisterdamine, mõista-

tused, voolimine, joonistamine (79)

208

Raamatujooga (5) 21

Kadripäev koos lasteaialastega 25

Vanaküla Lauamängude pühapäev 13

43

Kaartide meisterdamise õpituba, juhendaja Lea

Saan. Koostöös Himmaste raamatukoguga

15

Lastepühapäev. Looduslikest materjalidest piltide

valmistamine

23

Vastse-Kuuste Kohtumine Ene Sepaga (6.–9. kl) 44

Eesti kirjanduse päeva otsimismäng 90

Sõbrapäeva lugejamäng 25

Vastlapäeva viktoriin 30

Emakeelepäeva lugejamäng 21

Kohtumine Anti Saarega (2; 1.–2. kl, 3.–4. kl) 37

Harri Lumiste rahvusliku puutöö õpituba (4.–6.

kl)

31

Külas raamatukogunõid Rosaalie (3; 2 lasteaia-

rühma, 1.–2. kl). Nõiarollis Kiidjärve raamatu-

koguhoidja Krista Pikk

49

Florika Kolbakova raamatu „Õpsid hoos“ esitlus

(7.–9. kl ja kooli õpetajad)

38

Kohtumine Kristina Ruderiga, ühtlasi

„Lugemisisu“ hooaja lõpetamine (1.-4. kl)

37

Külas Karilatsi Vabaõhumuuseumi „Muinasjutu-

kohver“ (Fr. R. Kreutzwaldi loomingust) (3)

85

Lugemistund kogu koolile: Markus Saksatamme

looming

98

Raamatukogu ingliskeelne tutvustus Erasmuse

programmist osavõtvatele õpilastele (raamatu-

koguhoidja Mall Kõpp)

35

Kohtumine Marja-Liisa Platsiga (2; 1.–3., 4.–6.

kl)

55

Ettelugemine (3; 1., 2., 3. kl) 31

Külas jutuvestja Ena Mets (2; 1.–2. kl, 3.–4. kl) 40

Suvelugemise tunnustusüritus 9

Lugemispesa suvekohvikus 80

Põhjamaade kirjanduse nädal „Jõulud Põhjalas“ 24

Lugemis- ja nuputamistund (52) 603

Põlva

(lasteteenindus)

Ettelugemine (3) 39

Ettelugemine ukraina lasteaialastele eesti keeles 5

Kohtumine Rainer Rahasepaga (6) 136

Kohtumine Krista Kumbergiga 24

Kirjandushommik „Eesti saun koos eesti pokude-

ga“ lasteaialastele

18

Kirjandushommik „Loeme muinasjuttu ja räägime

eesti keelest“

19

Kirjandushommik „Lihtsad lood eesti keeles“

lasteaialastele

10

Karilatsi Vabaõhumuuseumi „Muuseum kohvris“

lasteaialastele

45

44

Lugemistund „Lugemisest mänguliselt“ (2. kl) 15

RaamatukoguÖÖ „Salapärased lood ja soovipuu“ 30

Loterii-allegri (2): „Küünlakuu veebruar“, „Liiku-

mine nii ja teisiti“

74

Sügisene koolivaheaeg raamatukogus: ristsõnad,

lauamängud

41

Jõuluvaheaeg raamatukogus: salakirjad, mõistatu-

sed, õigekirjavead jne

37

Lauamängud, juhendaja Marika Novoseltsev

(Brain Games OÜ)

26

Linnamatkamäng koostöös kodutütarde ja noor-

kotkastega

36

Lastekaitsepäeva töötuba Põlva keskväljakul 120

Jutuhommik ja jutuõhtu keskväljakul (jõulu-

väljakul)

8

Üle-eestilise 3.–4. kl kirjandusmängu „Hea laste-

raamat“ maakonnavoor

33

Põlvamaa suvelugemise 2023 lõpuüritus 35

Üle-eestilise 4. kl ettelugemisvõistluse „Pada-

konna vada“ maakonnavoor

27

45

LISA 5. Raamatukoguteeninduse maakondliku koordineerimise ülesannete

täitmine

1. Kogude komplekteerimine ja töötlemine

Tegevused jätkusid senisel operatiivsel ja koostöötihedal moel, millele viitavad kõik maa-

raamatukoguhoidjad. Maakonnaraamatukogu komplekteerib jätkuvalt kõigile maakonna

rahvaraamatukogudele. Kokku soetati 11 723 teavikut (v.a perioodika). Hästi laabub lepingute

sõlmimine Räpina ja Kanepi vallavalitsustega, mille alusel kantakse aasta soetussummad Põlva

vallavalitsuse arvele, kus samuti on väga head koostööpartnerid. Rahakasutust jälgitakse

hoolikalt nii maakonnaraamatukogus kui ka teistes raamatukogudes, kord kvartalis väljastab

maakonnaraamatukogu teatise rahalise seisu kohta kõigile maaraamatukogudele. Komplek-

teerimist käsitletakse maakonnaraamatukogu koolitustel (uute raamatute tutvustamine,

ülevaade rahalisest seisust jm). Raamatukoguhoidjatel on alati võimalus tutvuda uudis-

kirjandusega maakonnaraamatukogus kohapeal Rahva Raamatust tellitud näidiste põhjal.

Tellimused esitavad kõik Rahva Raamatu e-keskkonda, vastavalt hindadele valitakse välja

tarnija. Saadetised valmivad väga kiiresti (kord nädalas). Liimköites raamatute kiire lagunemise

vältimiseks õmmeldakse või klammerdatakse need maakonnaraamatukogu köitja poolt, kui

seda võimaldab tekstiploki asetus lehel (teksti serva ja köite selja vahel peab olema piisavalt

ruumi). Teavikud võetakse korrektselt arvele elektronkataloogis URRAM. Võimalusel

kasutatakse ESTER-is valminud kirjeid, erandiks on enamik võõrkeelseid ja mõned

koduloolised teavikud. Maakonnaraamatukogu koordineerib-nõustab inventuuride korralda-

mist ja käib raamatukogudes abiks inventeerimas.

2. Rahvaraamatukogude tegevuseks vajalike bibliograafia-, täistekst- ja muude andme-

baaside loomine ja pidamine

Elektronkataloogi URRAM täiendatakse endiselt kodulooliste analüütiliste kirjetega värskest

perioodikast ja äsjailmunud kogumikest, aga kataloogi täiendatakse ka väärtuslikumate

artiklitega kodulookartoteegist (kaartkartoteek). Maakonnaraamatukogus loodi aruandeaastal

2108 kirjet. Ühtlasi juhendab ja abistab bibliograaf kolleegi Räpina raamatukogus, kes

bibliografeerib Räpina Rahvalehte. Kirjed on väga vajalikud õpilastele, üliõpilastele ja kodu-

uurijatele. Tegu on väga olulise Põlvamaa ajalugu käsitleva kogumiga, mille koostamine peab

jätkuma.

3. Rahvaraamatukogude statistilise aruandluse korraldamine ja tegevuse analüüsimine

Maakonnaraamatukogu koostab meelespea statistilise aruande koostamiseks (kooskõlas

Rahvusraamatukogu juhendiga) ja küsimustiku nn informatsioonilise aruande koostamiseks,

mis põhineb Kultuuriministeeriumis väljatöötatud vormil. Mõlemad arutatakse maakonna

aastalõpunõupidamisel põhjalikult läbi. Aruannete täitmise protsessis (jaanuar) juhendatakse

raamatukoguhoidjaid palju individuaalselt. Pearaamatukoguhoidja vaatab läbi kõik aruanded,

võrreldes vigade vältimiseks statistilisi ja informatsioonilisi (üsna sageli juhtub näiteks, et

statistilisest arvestusest on osa üritusi välja jäänud jne). Samuti tuleb jälgida, et korrektselt saaks

tehtud vallaraamatukogude statistiline koondaruanne. Maakonnaraamatukogus pannakse

kokku Põlva maakonna rahvaraamatukogude aastaaruanne, mille aluseks on maakonna

raamatukogude aruanded (statistilised ja informatsioonilised), Rahvusraamatukogust saadud

analüütiline tabel ja maakonnaraamatukogu erinevate tegevusvaldkondade ülevaated.

4. Erialane nõustamine ja raamatukogutöötajate täienduskoolituse korraldamine

Raamatukoguhoidjatele korraldati seitse koolitust, neist üks õppekäik (Läti raamatukogudesse).

Koolituste korraldamisel olid abiks Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa

ekspertgrupp ja Juunika Koolitus. Koolitustel käsitleti olulisi teemasid (sotsiaalmeedia, laste-

ja noortekirjandus, väärtushoiakud jne). Raamatukoguhoidjad jäid koolitustega rahule. Lisaks

46

peakorraldas maakonnaraamatukogu 23. üle-eestilise maaraamatukoguhoidja päeva Valgjärvel,

mille tagasiside oli väga positiivne. Maakonnaraamatukogu vahendab pidevalt erialainfot

teistele raamatukogudele. Raamatukogude nõustamine toimub pidevalt väga laial skaalal,

ülalpool leidub juba viiteid, teemadeks on veel IT, RVL, URRAM jpm. Aruandeaastal jätkus

abi andmine kohtadel kogude puhastamiseks. Valgjärve ja Leevaku raamatukogu aidati

kolimisel. Valgjärve raamatukogule valmistati ka uued kohaviidad.

5. Teatmebibliograafilise töö korraldamine

Infopäringuid lahendati 1563, neist lasteteeninduses 255. Tööd tehakse väga heal tasemel, kasu-

tades väga palju erimevaid vahendeid (andmebaasidest teemamappideni). Täiendati Põlvamaad

hõlmava kirjanduse kogu lugemissaalis, mis leiab tihedat kasutamist. Kui aga päringut pole

võimalik lahendada raamatukogu teatmestu põhjal, pöördutakse ka asjaomaste isikute poole ja

reeglina leitakse lahendus.