Seisukoha küsimine Rakvere vallas, Taaravainu külas, Pajulille ja Oja kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohtadele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõudele
| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 7.2-3.3/657 |
| Registreeritud | 04.02.2025 |
| Sünkroonitud | 05.02.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
| Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
| Toimik | 7.2-3.3 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rakvere Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Rakvere Vallavalitsus |
| Vastutaja | Kristina Kazmin (Ida päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere,
Edastasime Teile 30.12.2024. a Rakvere vallas, Taaravainu külas, Pajulille ja Oja kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad ning keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõud arvamuse avaldamiseks. Täna selgus, et kirjad ei jõudnud
adressaatidele kohale dokumendiregistri tõrke tõttu. Palume siiralt vabandust ning loodame Teie tagasisidet esimesel võimalusel.
Heade soovidega
Sandra Schmidt
Rakvere Vallavalitsus
Keskkonnakaitsespetsialist
Kooli 2, 44201 Sõmeru
Lääne-Virumaa
Mob. +372 5193 1280
[email protected]
www.rakverevald.ee
Digiallkirjad
RAKVERE VALLAVALITSUS
_________________________________________________________________________________________________________________ Kooli 2 Telefon +372 329 5944 Registrikood 77000329 Sõmeru alevik Faks +372 329 5941 SEB Pank EE981010502009484005 44305 LÄÄNE-VIRUMAA E-post: [email protected] Swedbank EE412200221032186823 www.rakverevald.ee Luminor Pank EE431700017003152964
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Põllumajandus- ja Toiduamet
Keskkonnaamet
Transpordiamet
Päästeamet
Seisukoha küsimine Rakvere vallas, Taaravainu külas, Pajulille ja
Oja kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohtadele ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõudele
Käesolevaga edastame teile Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1
§ 33 lg 6 alusel Rakvere vallas, Taaravainu külas, Pajulille ja Oja kinnistute detailplaneeringu
lähteseisukohad, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ja Rakvere
Vallavolikogu otsuse eelnõud seisukoha saamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siiri Kohver
Abivallavanem
Vallavanema ülesannetes
Lisad:
1) Otsuse eelnõu - Pajulille ja Oja kinnistute DP algatamine ja KSH algatama
jätmine.pdf
2) Lisa 1 – Pajulille ja Oja kinnistute lähteseisukohad DP koostamiseks.pdf
3) Lisa 2 - Pajulille ja Oja kinnistute DP KSH eelhinnang.pdf
30.12.2024 nr. 7-2/68-8
Sandra Schmidt +372 5193 1280
Lisa 1 Rakvere Vallavolikogu
…………… otsusele nr …
Pajulille ja Oja kinnistute Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks
1 Lähteülesande koostamise alus
Rakvere Vallavalitsusele 30.05.2024 aastal Plannum OÜ poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek.
2 Planeeritava ala asukoht ja suurus
Planeeritav ala asub Lääne-Viru maakonnas, Rakvere vallas, Taaravainu külas Pajulille ja Oja katastriüksustel. Planeeritavad katastriüksused
Katastriüksu s
Katastriüksuse tunnus
Pindala Sihtotstarve
Pajulille 66201:001:0933 46615 m² Maatulundusmaa
Oja 66201:001:0932 105794
m² Maatulundusmaa
Σ152409 m² Planeeritava ala külgnemine järgmiste kinnistutega
Asustusüksus Katastriüksuse tunnus
Sihtotstarve
Linna 66204:002:0019 Tootmismaa 95% Transpordimaa 5%
Sooääre 66101:001:0163 Maatulundusmaa 100%
Põlula metskond 185 66201:001:0692 Kaitsealune maa 100%
Vallimäe 66204:002:0544 Maatulundusmaa 100%
5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee 66201:001:0934 Transpordimaa 100%
Asukohaplaan
2 / 7
Maa-amet geoportaal
3 Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringuga soovitakse Pajulille ja Oja kinnistutel muuta maatulundusmaa sihtotstarve 41% äri- ja/või tootmismaa juhtotstarveks, 49% maatulundusmaaks ja 10% transpordimaaks. Olemasolevad katastriüksused jagatakse 20 krundiks. Neist 18 äri- ja/või tootmismaa sihtotstarbega, 1 transpordimaa ja 1 maatulundusmaa sihtotstarbega. Detailplaneeringuga lahendatakse juurdepääs, parkimine, haljastus tehnovõrkudega varustatus ja heakord.
4 Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus
Rakvere Vallavalitsuse hinnangul ei oma eeldatavalt tegevus olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole põhjendatud, kuna:
• kavandatav tegevus ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku aladel.
• planeeringu eskiislahenduse koostamisel on arvestatud, et kavandatavate äri- ja tootmismaa kruntide ja püsielupaigas registreeritud (EELIS 20.12.2024 seisuga) käpaliste kasvukohtade vahele jääb vähemalt 100 m laiune puhverala minimeerimaks võimalikku valgus- ja veerežiimi muutust püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olevate liikide kasvukohtades. Sellise kauguspuhvriga on välistatud otsene mõju Taaravainu käpaliste püsielupaiga kaitse- eesmärkidele ja vähendatud kaudsete mõjude võimalikku esinemist. Planeeringulahenduse edasisel koostamisel on võimalik vältida olulist veerežiimi muutust püsielupaigale jäävate kasvukohtade alal;
• sademevee nõuetekohase juhtimine ning reovee kanaliseerimine ei oma eeldatavalt olulist negatiivset mõju pinnasele ja põhjaveele, kui järgitakse eelhinnangus esitatud meetmete soovitusi.
• alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele;
• planeeringu elluviimisel ei esine eeldatavalt olulist mürataseme ületamist ning häiringuid;
• kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
• oskuslike võtteid kasutades ei kaasne tegevusega õnnetuste esinemise tõenäosuse kasvu;
• puuduvad muud olulised asjaolud KSH algatamise vajaduseks, olulise keskkonnamõju vältimiseks vajalikud meetmed on võimalik välja töötada planeeringu koostamisel.
Planeeringu edasisel koostamisel on vajalik järgmiste meetmete rakendamine:
• planeeringu koostamisel tuleb kaasata maaparandusspetsialist ning töötada välja liigvee ärajuhtimislahendus, mille korral on tagatud üleujutuste vältimine nii kavandatavatel äri- ja tootmismaadel kui ka allavoolu jäävatel aladel, kuid lahendus ei tohi muuta oluliselt veerežiimi Taaravainu käpaliste püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olevate taimeliikide kasvukohtades.. Lahenduse väljatöötamisel tuleb hinnata Tobia peakraavi võimekust planeeringuala täiendavate vooluhulkade vastuvõtmiseks. Sademevee juhtimisel
3 / 7
veekogudesse tuleb vajadusel rakendada asjakohaseid leevendavaid meetmeid (settetiigid, puhastuslodu vms) reostusohu minimeerimiseks1;
• planeeringualal tuleb teostada taimestiku inventuur selgitamaks võimalikke käpaliste registreerimata kasvukohtade esinemist planeeringualal. Täiendavate esinduslike kasvukohtade leidumisel planeeringualal tuleb koostada eksperthinnang, milles nähakse ette meetmed kasvukohtade säilitamiseks või ümberasustamiseks. Vähemesinduslike kasvukohtade esinemisel võib kaaluda isendite ümberasustamist vastavalt 15.07.2004 määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“.
5 Vastavus üldplaneeringule
Detailplaneering teeb ettepaneku Rakvere valla üldplaneeringu kohase maakasutuse muutmiseks. Rakvere valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on maa-alale kavandatud 100% maatulundusmaa juhtotstarve. Detailplaneeringuga tahetakse määrata planeeringualale 41% äri- ja/või tootmismaa juhtotstarve, 49% maatulundusmaa ja 10% transpordimaa.
Käesoleva planeeringu maa-alal ei ole kehtivat detailplaneeringut. Planeeringuala lähiümbruses on kehtestatud: o Taaravainu küla, Linna kinnistu maa-ala detailplaneering (Rakvere Vallavalitsus 30.06.2016
korraldus nr 2-3/165-1); o Taaravainu küla, Mirdimäe katastriüksuse detailplaneering (Rakvere Vallavolikogu
18.08.2010 otsus nr 16);
6 Nõuded detailplaneeringu koostamiseks
Detailplaneeringu aluskaart detailplaneeringu koostamise aluskaardiks kasutada kehtivat (vanusega kuni kaks aastat, olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) geodeetilist alusplaani täpsusastmega m 1 : 500, kus on esitatud andmed koostaja kohta (firma nimi, litsentsi nr, töö nr), mõõdistamise aeg.
Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed o lähiümbruse olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud krundile, sõiduteed ja
jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad; o kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning
ehitusjoonte ülevaade; o Juurdepääs mõlemale krundile tagada olemasoleva, riigiteel asuva ristumiskoha kaudu.
Olemasoleva olukorra analüüs
Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal: o planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 m
ulatuses väljaspool planeeritavat ala); o planeeritava ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad; o planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht; o senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta; o olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.
4 / 7
Krundi ehitusõiguse määramine o krundi kasutamise sihtotstarve äri- ja tootmismaa; o hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on 40%. o hoonete suurim lubatud kõrgus- kuni 12 m; o Tootmis- ja ärimaadele planeerida haljasalad, et leevendada võimalikku
tootmistegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju (krundist 20% haljastus, millest 50% kõrghaljastus).
o äri maa-alal hoonete ümbrused tuleb kujundada heakorrastatud haljasalaks.
Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused o Kavandatavate hoonete puhul tuleb tagada parim võimalik arhitektuurne lahendus ja
keskkonda sobivus, mis vääristaks ümbritsevat linnaruumi ja looduskeskkonda. o hoonete suurim lubatud kõrgus- kuni 12 m; o katusekalded ja tüüp- määrata planeeringuga; o välisviimistluse materjalid ja värvid- määrata planeeringuga; o kohustuslik ehitusjoon- määrata planeeringuga; o +/- 0.00 sidumine- lahendada planeeringuga;
Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus o tähistada jalakäijate/jalgratturite liikumisalad; o tähistada juurdepääsude asukohad krundile, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride
osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud; o liikluskorralduse põhimõtted; o parkimiskorraldus, krundi planeeritavale kasutusotstarbele ja hoonestusele vastav
parkimiskohtade arv koos vastava arvutusega. Võtta aluseks Eesti Standardist EVS 843:2016 tulenev parkimisnormatiiv. Parkimine lahendada oma krundil;
o Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad o olemasoleva olukorra kirjeldus; o planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja
põhimõtteline lahendus (veevarustus, heitvee ja sademevee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus)
o Planeeritava ala vee- ja kanalisatsiooni lahendada vastavalt Rakvere Vesi AS poolt väljastatud tehnilistele tingimustele;
o lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel; o tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad; o tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.
Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks arvestades järgmist: o määrata planeeritav kõrg- ja madalhaljastus; o määrata kruntide piirete materjal, kõrgus, tüüp(Keelatud on läbipaistmatud piirded,
Piirdeaed ei tohi olla üldjuhul kõrgemad kui 2 meetrit. Tiheasustusalal ja kompaktse asustusega alal elamupiirkondades tänavapoolses osas ei tohi piirdeaed olla kõrgem kui 1,5 meetrit.);
5 / 7
o määrata vertikaalplaneerimise lahendus (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute absoluutkõrguste määramine, sademe vee ärajuhtimine).
Ehitistevahelised kujad
Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid. Tule leviku takistamiseks hoonete omavaheline vähim lubatud kaugus peab olema vähemalt
8m. Hoonete vaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike- või muude abimeetoditega. Hoonestusala kaugus krundi välisperimeetri piirist minimaalselt 4 m, maantee poolsel krundi piiril kaugus vastavalt Transpordiameti tingimustele.
Keskkonnatingimuste seadmine o Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnanguga ning seal toodud järeldustega. o Määrata jäätmekäitluse korraldamine ning vajadusel muud keskkonnatingimused. o Kinnistud asuvad maaparandussüsteemi maa-alal. Vajaduse korral määrab PTA
kooskõlastuse või loa kõrvaltingimused, mis tagavad kinnisasjal ja naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimise, sealhulgas kohustuse maaparandussüsteem rekonstrueerida ja rekonstrueerimise lõpetamise tähtpäeva.
o Arendustegevusel peab olema tagatud müra-, vibratsiooni- ja õhusaaste normidele vastav tase.
o Rakvere valla aladele ei ole lubatud rajada ettevõtteid, millega käitamisega kaasneb olulises mahus keskkonnasaastet.
Krundi hoonestusala piiritlemine Hoonestatavatel kruntidel määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. Kavandatavad ehitusloakohustuslikud hooned peavad paiknema planeeritaval hoonestusalal. Tule leviku takistamiseks hoonete omavaheline vähim lubatud kaugus peab olema vähemalt 8m. Hoonete vaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonete vahelise kuja laius on alla 8m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Hoonestusala kaugus krundi välisperimeetri piirist minimaalselt 4 m, maantee poolsel krundi piiril kaugus vastavalt Transpordiameti tingimustele.
Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende
ulatus
Pajulille katastriükuse kitsendused ja mõjualad: o Elektrilevi OÜ-le kuulub elektriõhuliin 1-20kV (keskpingeliin). Kaitsevööndi koridori laius
20 m. o Ala läbib Tobia peakraavi veekaitsevöönd, ulatusega 10 m. o Kaitsmata põhjaveega ala o Nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala). o Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee).
6 / 7
o Rakvere vald on kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus, seega detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada võimaliku radooniohuga ning seetõttu tuleb enne hoonete projekteerimist läbi viia pinnaseõhu radooniuuring ning vajadusel rakendada radoonitõkke meetmeid.
Oja katastriükuse kitsendused ja mõjualad: o Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektriõhuliin 35-110kV (kõrgepingeliin). Kaitsevööndi koridori
ulatus 50 m. o Ala läbib Tobia peakraavi veekaitsevöönd, ulatusega 10 m. o Alale ulatub maaparandussüsteemi maa-ala. o Nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala) o III kategooria kaitsealused liigid: o Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) o Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) o Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) o Orchis militaris (hall käpp) o Listera ovata (suur käopõll) o Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) o Ophrys insectifera (kärbesõis)
Servituutide vajaduse määramine
Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis vältida servituutide määramise vajadusest.
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti standard EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.
Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Kahju hüvitab igakordne krundi omanik.
Lähteseisukohtade muutmine
Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning Rakvere Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele.
7 Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised
o Situatsiooniskeem, M 1:10000; o Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000 või 1:5000; o Olemasolev olukord M 1:500 või 1:1000; o Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:500 või 1:1000; o Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis.
8 Koostöö detailplaneeringu koostamisel
7 / 7
Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ning olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb planeeringus fikseerida.
9 Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks
Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude lahenduse läbivaatamiseks ning lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Rakvere Vallavalitsusele. Detailplaneering tuleb kooskõlastada: o Päästeametiga; o Regionaal- ja Põllumajandusministeerium o Transpordiametiga; o Põllumajandus- ja Toiduametiga; o Keskkonnaamet o Tehnovõrkude valdajatega; o Isikud, kelle õigusi planeering puudutab, sh naaberkinnistute omanikud, sh üle tee
paiknevad naaberkinnistute omanikud.
Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte, kus näidata kooskõlastatav instants, kooskõlastuse asukoht, kooskõlastuse kuupäev, kooskõlastaja nimi ja ametinimi ning märkused.
10 Detailplaneeringu esitamine o Detailplaneering esitada Rakvere Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks digitaalsel
kujul bdoc (joonised pdf ja dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) ning ühes eksemplaris paberkandjal.
o Planeeringu kaardikihid ja tärkandmed esitada vastavalt Riigihaldusministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (vt ptk 1.1.), st need peavad olema valmis esitamiseks Maa-ametile ja planeeringute andmekogusse PLANK
Koostas: Madis Akel, Planeerimise ja ehitusnõunik, Rakvere Vallavalitsus.
Rakvere valla, Taaravainu küla, Pajulille ja
Oja kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Aruanne
Koostaja: Sandra Schmidt
Rakvere Vallavalitsus,
Keskkonnaspetsialist
Rakvere vald, 2024
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3
1 Asukoht ja detailplaneeringuga kavandatava tegevuse lühikirjeldus ......................... 5
2 Tegevuse seotus teiste planeerimisdokumentidega ........................................................ 6
3 Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus .......................................... 7
3.1 Maakasutus ............................................................................................................................ 7
3.2 Kaitstavad üksikobjektid, alad ja Natura 2000 alad ............................................................... 8
3.3 Kaitstavad liigid ...................................................................................................................... 9
3.4 Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted ......................................................................... 9
3.5 Põhjavesi, sh nitraaditundlik ala ............................................................................................ 9
4 Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KSH algatamise vajaduse
määramine ................................................................................................................................. 9
4.1 Mõju maakasutusele .............................................................................................................. 9
4.2 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele .................................................................................. 10
4.3 Müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ......................................................................... 11
4.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ................................................................................. 12
4.5 Mõju kultuuriväärtusele ...................................................................................................... 13
4.6 Mõju õhu kvaliteedile .......................................................................................................... 13
4.7 Jäätmekäitlus ....................................................................................................................... 13
4.8 Mõju inimeste tervisele ja heaolule .................................................................................... 14
4.9 Õnnetuste esinemise võimalikkus ....................................................................................... 14
4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju ........................................................................................... 14
5 KSH eelhinnangu järeldus ............................................................................................. 14
Sissejuhatus
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhindamine on koostatud
veel algatamata Rakvere vallas Taaravainu külas asuvatele Pajulille ja Oja kinnistu
detailplaneeringule. Hetkel kehtivast Rakvere valla üldplaneeringu kohaselt on maa-alale
kavandatud maatulundusmaa juhtotstarve.
Joonis 1. Väljavõte kehtiva üldplaneeringu maakasutuse kaardilt. Planeeritav ala on tähistatud
roosa kriips-punkt joonega
Koostamisel oleva Rakvere valla üldplaneeringu kohaselt on maa-alale kavandatud äri- ja
tootmise juhtotstarve.
Joonis 2. Väljavõte koostamisel olevast üldplaneeringu maakasutuse kaardilt. Planeeritav ala
on tähistatud roosa kriips-punkt joonega
Koostatud detailplaneeringu eskiis sisaldab hetkel kehtiva Rakvere valla üldplaneeringu
muutmise ettepanekut muuta maatulundusmaa sihtotstarve muuta 18 äri- ja/või tootmismaa
sihtotstarbeks, 1 transpordimaa ja 1 maatulundusmaa sihtotstarbeks. Anda ehitusõigus 18
põhihoone ehitamiseks, mille ehitusalune pind on kuni 40% krundi pinnast ja suurim lubatud
kõrgus 12 m. Lahendada kruntide juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine.
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju
hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) ja KSH eelhinnangu juhendist (juhend)
(R.Kutsar, täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt).
PlanS § 2 lõike 3 järgi kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale
keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt
PlanS § 142 lõike 1 punktile 1 on detailplaneering üldplaneeringut muutev, kui taotletakse
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmist. PlanS § 142 lõike 6
kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu
koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist lähtudes KeHJS
§ 33 lõigetest 4 ja 5 sätestatust ja § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Juhendi kohaselt on eelhindamise eesmärk välistada põhjendamatud KSH-d ja eelhindamine ei
eelda täiendavate uuringute läbiviimist.
Töö tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH
algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus lähtudes asjaomaste asutuste
seisukohtadest. Keskkonnaamet edastas KSH eelhinnangu kohta oma parandusettepanekud
12.09.2024 kirjaga nr 6-5/24/17048-2. Peale Keskkonnaameti seisukoha esitamist on
detailplaneeringu algatamise taotlust muudetud, vähendatud on kavandatavate äri-ja
tootmismaa kruntide arvu ning suurendatud kavandatavate äri- ja tootmismaa kruntide
vahemaad Taaravainu käpaliste püsielupaigaga (KLO3101454). Võrreldes esialgse taotlusega
ei nähta ette Tobia peakraavi asukoha muutmist. Rakvere Vallavalitsus on eelhinnangut
täiendanud ja korrigeerinud arvestades Keskkonnaameti poolt edastatud
parandusettepanekutega ning muutunud planeeritava tegevuse lahendusega.
1 Asukoht ja detailplaneeringuga kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Planeeritav ala asub Lääne-Viru maakonnas, Rakvere vallas, Taaravainu külas Pajulille
(66201:001:0933) ja Oja (66201:001:0932) katastriüksustel. Planeeringuala suurus kokku on
15,24 ha. Olemasolevad katastriüksused on hoonestamata.
Joonis 3: Maa-ameti kaardirakendus, kitsenduste kaart
21.04.2010 määrusega nr 4 kehtestatud Rakvere valla üldplaneeringu kohaselt on maa-alale
kavandatud maatulundusmaa juhtotstarve. Rakvere Vallavolikogu algatas 17.10.2018 otsusega
nr 59 Rakvere valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Uue
üldplaneeringu kohaselt on alale ette nähtud äri- ja tootmismaa, mistõttu on koostamisel oleva
üldplaneeringuga planeeringus kavandatav kooskõlas. Arvestades asjaoluga, et uus
üldplaneering ei ole kehtestatud, siis tuleb anda tegevusele eelhinnang võttes arvesse kehtivat
üldplaneeringut.
Eesmärk on moodustada 20 krunti, neist 18 äri- ja/või tootmismaa sihtotstarbega, 1
transpordimaa ja 1 maatulundusmaa sihtotstarbega. Anda ehitusõigus 18 põhihoone
ehitamiseks, mille ehitusalune pind on kuni 40% krundi pinnast ja suurim lubatud kõrgus 12 m.
Lahendada kruntide juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine.
Moodustatavate kruntide ligikaudne suurus on 2200 m² kuni ~6800 m² äri- ja tootmismaa
kruntidel, ~ 75000 m² maatulundusmaa krunt ja ~ 15000 m² transpordimaa krunt. Igale äri-
ja/või tootmismaa krundile on kavandatud 1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet. Põhihoone kõrgus
kuni 12 m ja korruseid kuni 3.
Arhitektuursed tingimused (katuse harjajoon ja -kalle, välisviimistluse materjalid, piirete
tüübid, ehitusjoon jne) lahendatakse planeeringu käigus.
Võimalikku keskkonnaohtu kujutavat rajatist alale ei kavandata.
Tehnovõrkudest planeeritakse alale veevarustus (ühisveevärk), kanalisatsioon
(ühiskanalisatsioon), soojusvarustus, side ning elekter. Servituutide vajadus piirinaabritega
selgub planeeringu koostamise käigus.
Planeeringuga kavandatakse kokku ca 480 parkimiskohta. Juurdepääs planeeritavale alale on
ette nähtud katastriüksuselt 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee, planeeritavale alale nähakse ette
transpordimaa sihtotstarbega krunt, millelt on kavandatud ligipääsud planeeritavatele
kruntidele.
Planeeritavate hoonete, tehnovõrkude, teede ja planeeritava parkla alalt tuleb eemaldada
kõrghaljastus
2 Tegevuse seotus teiste planeerimisdokumentidega
Koostamisel on uus Rakvere valla üldplaneering, milles on ette nähtud planeeritavale alale äri-
ja tootmismaa juhtotstarve. Seni kuni koostatav üldplaneering ei ole veel kehtestatud tuleb
arvestada maakonnaplaneeringus välja toodud arengusuundi. Lääne-Viru
maakonnaplaneeringuga käsitletakse Rakvere linna lähivööndis veel lisaks nö vahevööndit,
mille osa on ka Taaravainu küla. Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga võetakse eesmärgiks
eelkõige vahevööndi tihendamine. Seega aastaks 2030+ on Rakvere linna vahevöönd
kompaktsem ja tihedam kui seda on tänase käsitluse järgi linna lähivöönd. Linna lähivööndi ja
selle vahevööndi arengu põhimõtteks on linnalise struktuuri tihendamine ning elukeskkonna
kvaliteedi parendamine. Üleriigilise planeeringu kohaselt tuleb linnade ja teiste suuremate
asulate planeerimisel säilitada nende kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele
seni kõrvale jäänud maid. Oja ja Pajulille katastriüksused on oma paiknemiselt sobivad äri- ja
tootmismaa kavandamiseks, sest paikneb hästi ligipääsetavas kohas ja külgnevale alale on
kehtivas üldplaneeringus ette nähtud perspektiivne ärimaa, kuhu hetkel koostatakse Linna ja
Ringtee 4 kinnistute detailplaneeringut, mis näeb ette samuti tootmis- ja ärimaa.
Lääne-Virumaa oma asukohaga on Eesti suurimate majandus- ja ettevõtluspiirkondade vahetus
läheduses omab võimalust ja potentsiaali ettevõtlusalade arendamiseks, seega on planeeritav
lahendus kooskõlas piirkonna üldiste arengusuundadega.
3 Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus
Maa-ala külgneb põhjakirdest Linna (katastritunnus 66204:002:0019; Tootmismaa 95%,
Transpordimaa 5%), põhjaloodest Sooääre (katastritunnus 66101:001:0163; Maatulundusmaa
100%) läänest Põlula metskond 185 (katastritunnus 66201:001:0692; Kaitsealune maa 100%),
lõunakagust Vallimäe (katastritunnus 66204:002:0544; Maatulundusmaa 100%) ja idast
5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee (katastritunnus 66201:001:0934; Transpordimaa 100%)
3.1 Maakasutus
Planeeringuala on käesoleval ajal hoonestamata. Tegu on valdavalt metsamaaga, milles paikneb
rohumaa häilusid. Metsa takseerandmed on Metsaportaali kohaselt olemas Oja maaüksuse
kohta. Tegu on valdavalt keskealise kase ja lepa enamusega puistuga, kasvukohatüüp alal on
varieeruv. Ala läbivad elektriliini kaitsevööndid.
Hoonestamata Pajulille ja Oja kinnistutele on plaanis rajada äri- ja tootmismaa krundid, millest
tulenevalt on vaja muuta maakasutuse sihtotstarvet (maatulundusmaa sihtotstarve muudetakse
äri- ja tootmismaa, transpordimaa ja maatulundusmaa sihtotstarbeks). Alale kavandatakse
kokku 20 uut krunti. Alale on plaanis rajada kuni 18 põhihoonet ning igale äri- ja tootmismaa
krundile lisaks kuni 2 abihoonet. Põhihoonete kõrgus kuni 12 meetrit. Ala ümbritsevatel
kinnistutel hoonestus puudub. Läänest külgneb ala riigiomandis oleva transpordimaaga (5
Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee). Alale planeeritakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning
soojavarustus, side ja elekter.
3.2. Pinnavesi
Planeeringuala läbib Pajulille ja Oja maaüksuste piiril Tobia peakraav (VEE1075400).
Peakraavi valgala pindala 18.4 km² ja pikkus 6.9 km. Tegu ei ole avaliku ega avalikult
kasutatava veekoguga.
Oja kinnistu paikneb vähesel määral loodeosas maaparandussüsteemi Tobia mk (MS
1107540010010001) maa-alal, mille omanik/tellija vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele on
Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA).
Maaparandussüsteemi maa-alale äri- ja tootmishoonete rajamist muu ehitise ehitamisena
(MaaParS § 50) mis tuleb ehitusloa või muu loa (nt keskkonnaluba) andja poolt PTA-ga
kooskõlastada. PTA kooskõlastab või annab loa tegevuseks, kui sellega ei kahjustata
maaparandussüsteemide nõuetekohast toimimist. Vajaduse korral määrab PTA
kooskõlastuse või loa kõrvaltingimused, mis tagavad kinnisasjal ja naaberkinnisasjal paikneva
maaparandussüsteemi toimimise, sealhulgas kohustuse maaparandussüsteem rekonstrueerida ja
rekonstrueerimise lõpetamise tähtpäeva. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise vajadus
sõltub planeeritud tegevuste mastaabist. Rekonstrueerimise korral võib
projekteerimistingimuste taotluse esitada ning uurimistööd ja vajadusel rekonstrueerimistööd
võib teha enne muu ehitise ehitusloa taotlemist, selle ajal või pärast seda, aga tuleb arvestada,
et muu ehitise ehitamisega võib alustada alles peale rekonstrueeritud maaparandusehitistele
PTA poolt kasutusloa väljastamist ning detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala
maaparandussüsteemi maa-alalt välja arvamist (MaaParS § 31 lg 1, § 54).
Pajulille maaüksusel paiknevad metsakuivenduskraavid, mis ei ole ametlikult
maaparandussüsteemi osa.
3.2 Kaitstavad üksikobjektid, alad ja Natura 2000 alad
Planeeringualale (Oja kinnistule, läänesuunal) jääb Taaravainu käpaliste püsielupaiga
(KLO3001242) sihtkaitsevöönd (KLO3101454), mille eesmärk on kauni kuldkinga
(Cypripedium calceolus) ja kärbesõie (Ophrys insectifera) kaitse, kuid lisaks ka
kõrvaleesmärgina teiste kaitsealuste liikide kaitse.Planeeringu algatamistaotluse kohases
eskiisis on äri- ja tootmismaa krundid kavandatud vähemalt 100 m kaugusele püsielupaigas
registreeritud käpaliste kasvukohtadest. Linnulennult ca 520 meetri kaugusele jääb Rakvere
tammiku maastikukaitseala (KLO1000102) ja ca 620 meetri kaugusele jääb Rakvere Rahvapark
ehk Rakvere mõisa park (KLO1200166).
Lähimad Natura 2000 alad jäävad planeeringualast linnulennult ca 4,18 km (Mädapea
loodusala; RAH0000366), ca 7,75 km (Vinni-Pajusti loodusala; RAH0000369), ca 7,87 km
(Mõdriku-Roela loodusala; RAH0000370), ca 11,05 km (Neeruti loodusala; RAH0000359) ja
11,32 km (Porkuni loodusala; RAH0000374) kaugusele. Ohepalu linnuala (RAH000088) jääb
planeeringualast linnulennult ca 19,6 km kaugusele.
3.3 Kaitstavad liigid
Planeeringualale jäävad II kategooria kaitsealused liigid: Cypripedium calceolus (kaunis
kuldking; KLO9315858, KLO9322980 ja KLO9322381)
Planeeringualale jäävad III kategooria kaitsealused liigid: Orchis militaris (hall käpp;
KLO9322394), Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat; KLO9322385, KLO9322384),
Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur; KLO9322347), Platanthera bifolia (kahelehine
käokeel; KLO9322378); Listera ovata (suur käopõll; KLO9342806, KLO9322375),
3.4 Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Planeeringuala jääb ca 845 meetri kaugusele Pariisi tuled OÜ (C-kategooria, ohuala raadius 25
meetrit) ja ca 1,16 ja 1,82 km kaugusele Olerex AS Rakvere teenindusjaam-tanklad (C-
kategooria, ohuala meetrit 436 m). AS Maag Eesti Rakvere tootmisüksus jääb planeeringualast
linnulennult ca 4,1 km kaugusele (C-kategooria, ohuala raadius 1000 meetrit).
3.5 Põhjavesi, sh nitraaditundlik ala
Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (LTA1000001 ja
LTA1000072). Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal on kaitse-eeskirjaga
kehtestatud kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveega
aladel. Oja ja Pajulille katastriüksused asuvad Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi
andmete alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
4 Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KSH algatamise vajaduse
määramine
4.1 Mõju maakasutusele
Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt on tegemist 100 % maatulundusmaaga. Planeeringu
elluviimisel planeeringuala idaosa metsamaa asendub hoonestatud alaga. Kuna tegemist ei ole
haritava põllumaaga ega majandatava metsamaaga, siis maakasutusele oluline mõju puudub.
Planeeringuala ökoloogiliselt väärtuslikuma piirkonna, st kaitsealuste liikide kasvukohtade
kaitseks on planeeritud alale osaliselt jätta maatulundusmaa sihtotstarve ja säilitada kaitsealuste
liikide kasvukohad vähemalt 100 m puhveralaga looduslikus seisundis.
Arvestades, et planeeringuala asub Tobia mk (MS 1107540010010001) maaparandussüsteemi
maa-alal, siis ehitusloa andja kohustus on see enne väljaandmist PTA-ga kooskõlastada (vt. p
3.2.). Esialgse eskiisi kohaselt maaparandussüsteemi alale ehitustegevust ei kavandata. PTA
poolt määratud tingimuste täitmisel ei oma detailplaneeringu kehtestamine eeldatavalt olulist
negatiivset mõju maakasutusele.
4.2 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele
Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (LTA1000001 ja
LTA1000072) ja nõrgalt kaitstud ja osaliselt kaitsmata põhjaveega alal. Alale ei planeerita
teadaolevalt keskkonnaohtlike objekte. Samuti on alal ebatõenäoline jääkreostuse esinemine.
Kui planeeringu elluviimisel ehitustegevuse käigus selgub, et alal on jääkreostust, tuleb
ehitustegevus peatada ning reostus likvideerida vastavalt nõuetele enne ehitustööde jätkamist.
Ala on võimalik ühendada ühiskanalisatsiooniga, lokaalse reovee puhastamise ja heitvee
immutamise või suublasse juhtimise järele vajadus puudub, mis vähendab pinnase, põhja- ja
pinnavee reostusohtu.
Planeeringu koostamisel ei ole teada alal tegutsema hakkavate ettevõtete iseloomu, seega ei ole
võimalik planeeringu etapis hinnata nende reostusriski. Antud ala puhul tuleb edasisel
arendustegevusel arvestada põhjavee kõrgendatud reostusriski, mis tähendab, et planeeringu
koostamisel tuleb seada asjakohased tingimused põhjavee reostusriski minimeerimiseks
(sademevee immutamisel ette näha eelpuhastus jms).
Ehitustööde korraldamisel tuleb töökorralduslike võtetega minimeeriga pinnase, pinna- ja
põhjavee reostusriski. Ehitustööde käigus tekkinud ohtlike ainetega saastunud pinnas või
absorbent tuleb koheselt likvideerida ning üle anda vastavat keskkonnaluba või
keskkonnakompleksluba omavale ettevõtjale.
Pinnase, pinna -ja põhjavee reostusoht kavandatava tegevuse tagajärjel on eelpool kirjeldatud
tingimusi järgides vähene.
Planeeringuala läbib Tobia peakraav, millel on 10 m laiune veekaitsevöönd. Veekaitsevööndis
tuleb planeeringu koostamisel järgida Veeseaduse (VeeS) kohaseid kitsendusi. Arvestama
peab, ka et Tobia peakraavi mõlemalt poolt kaldast 10 meetrit (VeeS § 118 lg 2 p 2) tuleb puu-
ja põõsasrinde raie kooskõlastada Keskkonnaametiga (VeeS § 121 lg 1). Veekaitsevööndi
ulatuses on vajalik taimkatte (sh ka puude gruppide) säilitamine tagamaks veekaitselise
puhverriba toimivust. Puhverribad seovad saasteaineid ja taimetoitaineid enne kuivendusvõrku
või veekokku jõudmist. Veekaitsevööndis kehtivate kitsenduste arvestamisel ei ole oodata
olulist ebasoodsat mõju Tobia peakraavile.
Planeeringuala puhul on tegu liigniiske alaga. Pajulille maaüksus jääb mullastiku kaardi alusel
madalsoomuldade levialale. Põhikaardi alusel on alale rajatud kuivenduskraave. Planeeringu
elluviimiseks on vaja ala kuivendamine, sealjuures liigvee ärajuhtimine. Planeeringu
koostamisel tuleb kaasata maaparandusspetsialist ning töötada välja liigvee
ärajuhtimislahendus, mille korral on tagatud üleujutuste vältimine nii kavandatavatel
äri- ja tootmismaadel kui ka allavoolu jäävatel aladel, kuid lahendus ei tohi muuta
oluliselt veerežiimi Taaravainu käpaliste püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olevate
taimeliikide kasvukohtades.. Lahenduse väljatöötamisel tuleb hinnata Tobia peakraavi
võimekust planeeringuala täiendavate vooluhulkade vastuvõtmiseks.
Sademevee käitlemisel tuleb vältida selle reostumist ning eelistada lahendust, mis võimaldab
sademeveest vabaneda selle tekkekohas. Tuleb kasutada looduslähedasi lahendusi (VeeS § 129
lg 1 ja lg 3). Arvestades, et tegu on liigniiske alaga, siis ulatuslik immutamine alal ei ole
tõenäoliselt võimalik. Seega tuleb võimalusel leida võimalusi sademevee kogumiseks
taaskasutamiseks. Sademevee ärajuhtimisel tuleb lähtuda Keskkonnaministri 08.11.2019
määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja
jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“. Sademevee juhtimisel veekogudesse tuleb vajadusel
rakendada asjakohaseid leevendavaid meetmeid (settetiigid, puhastuslodu vms) reostusohu
minimeerimiseks1.
Eelpool kirjeldatud tingimuste arvestamisel ei ole oodata planeeringu elluviimisel olulist
ebasoodsat mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele.
4.3 Müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus
Hoonete küttelahenduse süsteemi täpsem valik selgub edasise planeerimise ja projekteerimise
käigus. Ehitustööde käigus võib esineda müra, mille mõju ei ole oluline, kuna töid teostatakse
päevasel ajal, eeldatavalt 8 tundi päevas. Häiringute ärahoidmiseks tuleb lähtuda
sotsiaalministri 04.03.2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Häiringute ilmnemisel tuleb
kasutusele võtta müra vähendavad meetmed.
Vibratsioon võib esineda ehitustööde käigus, kuid see on lühiajaline.
Praeguseks ei ole teada täpne inimeste hulk, transpordivoogude suurus ega muud asjaolud,
millest oleneb tekkivate saasteainete nomenklatuur ja hulk. Planeeringualale kavandatakse
1 Rannap, R., Vaikre, M., Soomets-Alver, E., Vellak, K., Remm, L., Lõhmus, P. 2023. Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis täiendatud versioon
eeldatavalt tänavavalgustus. Tänavavalgustus on inimese ohutuse tagamiseks planeeringualal
oluline.
Kiirgust planeeringualal ega planeeringu elluviimisel ette näha ei ole. Lõhnahäiring võib
kaasneda ehitustööde teostamisel masinate töötamisel või kütuse laadimisel, mis on lühiajaline.
Olulist lõhnahäiringut tegevusega ei kaasne.
4.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeringualale ja selle vahetusse lähedusse jäävad II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide
kasvukohad, mis on kaitse all Taaravainu käpaliste püsielupaigana (kaitseala valitseja on
Keskkonnaamet). Tegemist on sihtkaitsevööndiga, kus kehtivad looduskaitseseaduse § 30
nõuded keskkonnaministri 03.02.2011 määruses nr 10 „I ja II kaitsekategooria käpaliste
püsielupaikade kaitse alla võtmine ja selle eeskiri“ sätestatud erisustega. Püsielupaigas on
majandustegevus keelatud. Detailplaneeringus tuleb püsielupaiga esinemist arvestada ja
detailplaneeringus määrata looduskaitseliste piirangutega alaks, kus tegevustes tuleb lähtuda
ala kaitsekorrast. Planeeringu eskiisi kohaselt Taaravainu käpaliste püsielupaika ei planeerita
ehitisi ega rajatisi, ala jääb maatulundusmaa sihtotstarbega. Planeeringu eskiislahenduse
koostamisel on arvestatud, et kavandatavate äri- ja tootmismaa kruntide ja püsielupaigas
registreeritud (EELIS 20.12.2024 seisuga) käpaliste kasvukohtade vahele jääb vähemalt 100
m laiune puhverala minimeerimaks võimalikku valgus- ja veerežiimi muutust püsielupaiga
kaitse-eesmärgiks olevate liikide kasvukohtades. Selline puhvri ulatus välistab otsese
ehitustegevuse (tallumine, pinnasetööd jms) mõju püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olevate
taimede kasvukohtadele, samuti välistab see valgustingimuste muutuse ja tuuleheite ohu
suurenemise kasvukohtades. 100 m kauguspuhvri puhul ei saa välistada veerežiimi muutuse
mõju, sest see sõltub suuresti planeeringulahenduse tehnovõrkude (sh kuivenduskraavid ja
drenaažid) lahendusest, mis planeeringu algatamisel ei ole teada. Turvasmuldadel võib
kuivenduse mõju ulatuda ka 100 m kaugemale2, kuid ehituslike võtetega on võimalik mõjuala
minimeerida. Planeeringu koostamisel tuleb vältida püsielupaigas esinevate kaitse-eesmärgiks
olevate taimeliikide kasvukohtades olulist veerežiimi muutust. Planeeringu koostamisel tuleb
kaasata maaparandusspetsialist ning töötada välja liigvee ärajuhtimislahendus, mille
korral on tagatud veerežiimi säilimine Taaravainu käpaliste püsielupaiga kaitse-
2 Paal, J., Jürjendal, I., Suija, A., Kull, A. 2016. The impact of drainage on vegetation of transitional mires in Estonia. Mires and Peat 18: 02.
eesmärgiks olevate taimeliikide kasvukohtades. Tingimuse järgimisel ei ole oodata olulist
ebasoodsat mõju Taaravainu käpaliste püsielupaiga kaitse-eesmärkidele.
4.5 Mõju kultuuriväärtusele
Planeeringualal ega selle ümbruses ei ole kultuurimälestisi, arheoloogiatundlikke alasid või
pärandkultuuri objekte, mida planeeringulahenduse elluviimine võiks mõjutada.
4.6 Mõju õhu kvaliteedile
Mõju õhukvaliteedile saab avalduda ehitustööde käigus masinate töötamisel (kütuse
põletamisel) ning kütuse laadimisel, kuna tegevusega kaasneb vähesel määral saasteainete
paiskumist välisõhku. Lisaks võib kütuse laadimisel esineda lõhnahäiringuid, mis on
lühiajalised ning mis ei avalda keskkonnale ega inimese tervisele olulist mõju. Ehitustööde
käigus võib esineda ka tolmu levikut (k.a. peenosakesed). Tolmu leviku tõkestamiseks tuleb
tolmavat ala vajadusel kasta. Kaevetööde käigus saadud pinnase ladustamisel tuleks võimalusel
vältida ladustamist väga tuulise ilmaga. Enne tööde alustamist tuleb veenduda, et tehnika oleks
läbinud tehnilise ülevaatuse. Alale ei planeerita keskkonnaohtliku ehitisi või rajatisi kus
toimuks põletamist või selliste kemikaalide kasutamist, mis oma omaduselt mõjutaks
atmosfääriõhku.
Ehitustööde lõppedes ning planeeringuala hilisemal kasutamisel olulist keskkonna ohtu näha ei
ole.
4.7 Jäätmekäitlus
Tavapärasest suurem jäätmete teke on seotud ehitustöödega. Ehitusjäätmete valdaja (tööde
teostaja) peab rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas,
korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat
keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. Jäätmete käitlemise (sh
kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Rakvere Vallavolikogu poolt
kehtestatud „Rakvere valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest. Planeeringuala elluviimisel tuleb
alal koguda liigiti vähemalt segaolmejäätmed, paber ja papp, pakendjäätmed ning biolagunevad
jäätmed.
4.8 Mõju inimeste tervisele ja heaolule
Inimese tervise kaitsmiseks on kehtestatud nõuded nii müra, õhusaaste kui veesaaste tasemetel.
Kui kehtivaid nõudeid on täidetud, siis inimese tervist mõjutavat keskkonnamõju ette näha ei
ole.
Vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu ja täpsustatud
nõuded“ tuleb hinnata vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna mõjusid ümbruskonnale.
Ehitustöödel võib esineda müra ja vibratsiooni, kuid see on lühiajaliselt päevasel ajal.
Valgusreostus tekib valgustusest, kuid olulist negatiivset mõju ümbruskonnale ette näha ei ole.
Tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist soojuse, kiirguse ega lõhna häiringuid.
Heakorra põhimõtted tuleb täpsustada edasise planeerimise käigus järgides Rakvere valla
heakorraeeskirja ning jäätmehoolduseeskirja.
4.9 Õnnetuste esinemise võimalikkus
Oskuslike võtteid kasutades ei ole olulist õnnetuste esinemist planeeringu elluviimisel ette
näha.
4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju
Oluline kumulatiivne ja piiriülene mõju puudub.
5 KSH eelhinnangu järeldus
Rakvere Vallavalitsuse hinnangul ei oma eeldatavalt tegevus olulist keskkonnamõju ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole põhjendatud, kuna:
• kavandatav tegevus ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku aladel.
• planeeringu eskiislahenduse koostamisel on arvestatud, et kavandatavate äri- ja
tootmismaa kruntide ja püsielupaigas registreeritud (EELIS 20.12.2024 seisuga)
käpaliste kasvukohtade vahele jääb vähemalt 100 m laiune puhverala minimeerimaks
võimalikku valgus- ja veerežiimi muutust püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olevate
liikide kasvukohtades. Sellise kauguspuhvriga on välistatud otsene mõju Taaravainu
käpaliste püsielupaiga kaitse-eesmärkidele ja vähendatud kaudsete mõjude võimalikku
esinemist. Planeeringulahenduse edasisel koostamisel on võimalik vältida olulist veerežiimi
muutust püsielupaigale jäävate kasvukohtade alal;
• sademevee nõuetekohase juhtimine ning reovee kanaliseerimine ei oma eeldatavalt olulist
negatiivset mõju pinnasele ja põhjaveele, kui järgitakse eelhinnangus esitatud meetmete
soovitusi.
• alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada
olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele;
• planeeringu elluviimisel ei esine eeldatavalt olulist mürataseme ületamist ning häiringuid;
• kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega inimese lõhnataju
ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
• oskuslike võtteid kasutades ei kaasne tegevusega õnnetuste esinemise tõenäosuse kasvu;
• puuduvad muud olulised asjaolud KSH algatamise vajaduseks, olulise keskkonnamõju
vältimiseks vajalikud meetmed on võimalik välja töötada planeeringu koostamisel.
Planeeringu edasisel koostamisel on vajalik järgmiste meetmete rakendamine:
• planeeringu koostamisel tuleb kaasata maaparandusspetsialist ning töötada välja liigvee
ärajuhtimislahendus, mille korral on tagatud üleujutuste vältimine nii kavandatavatel
äri- ja tootmismaadel kui ka allavoolu jäävatel aladel, kuid lahendus ei tohi muuta
oluliselt veerežiimi Taaravainu käpaliste püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olevate
taimeliikide kasvukohtades.. Lahenduse väljatöötamisel tuleb hinnata Tobia peakraavi
võimekust planeeringuala täiendavate vooluhulkade vastuvõtmiseks. Sademevee
juhtimisel veekogudesse tuleb vajadusel rakendada asjakohaseid leevendavaid
meetmeid (settetiigid, puhastuslodu vms) reostusohu minimeerimiseks3;
• planeeringualal tuleb teostada taimestiku inventuur selgitamaks võimalikke käpaliste
registreerimata kasvukohtade esinemist planeeringualal. Täiendavate esinduslike
kasvukohtade leidumisel planeeringualal tuleb koostada eksperthinnang, milles nähakse
ette meetmed kasvukohtade säilitamiseks või ümberasustamiseks. Vähemesinduslike
kasvukohtade esinemisel võib kaaluda isendite ümberasustamist vastavalt 15.07.2004
määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“.
3 Rannap, R., Vaikre, M., Soomets-Alver, E., Vellak, K., Remm, L., Lõhmus, P. 2023. Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis täiendatud versioon
EELNÕU
O T S U S
Sõmeru …………….. 2025 nr…
Taaravainu külas Pajulille ja Oja kinnistute
detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
Plannum OÜ (registrikood: 16875924) on Rakvere Vallavalitsusele 30.05.2024 esitanud
detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. Detailplaneering soovitakse koostada
Rakvere vallas Taaravainu külas asuvale Pajulille ja Oja kinnistutele (katastriüksus:
66201:001:0933 ja katastriüksus: 66201:001:0932).
Planeeringu koostamise Eesmärk on moodustada 20 krunti, neist 18 äri- ja/või tootmismaa
sihtotstarbega, 1 transpordimaa ja 1 maatulundusmaa sihtotstarbega. Anda ehitusõigus 18
põhihoone ehitamiseks, mille ehitusalune pind on kuni 40% krundi pinnast ja suurim lubatud
kõrgus 12 m. Lahendada kruntide juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine. Algatamise
taotluse kohaselt on detailplaneeringu ala suuruseks 15,24 ha.
Detailplaneering teeb ettepaneku Rakvere valla üldplaneeringu kohase maakasutuse
muutmiseks. Rakvere valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on maa-alale kavandatud 100%
maatulundusmaa juhtotstarve. Detailplaneeringuga tahetakse määrata planeeringualale 41%
äri- ja/või tootmismaa juhtotstarve, 49% maatulundusmaa ja 10% transpordimaa.
Vastavalt PlanS § 142 lõike 1 punktile 1 on detailplaneering üldplaneeringut muutev, kui
taotletakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmist. PlanS §
142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist
hindamist lähtudes KeHJS § 33 lõigetest 4 ja 5 sätestatust ja § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste
asutuste seisukohtadest. Asjaomased asutused andsid oma seisukohad (dokumendiregistris
registreeritud kirjad nr ……………………………………………………………………..)
milles ollakse seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne/kaasneb eeldatavalt oluline
keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
ei ole/on eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik
planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.
Koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne kavandatud detailplaneeringu
elluviimisel olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja vara.
Kavandatava tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju. Eelhinnangu
tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei ole vajalik
algatada. Detailplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik
planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktile12
Planeeringu koostamisel tuleb kaasata maaparandusspetsialist ning töötada välja liigvee
ärajuhtimislahendus, mille korral on tagatud veerežiimi säilimine Taaravainu käpaliste
püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olevate taimeliikide kasvukohtades. Lisaks tuleb
planeeringualal teostada taimestiku inventuur selgitamaks võimalikke käpaliste registreerimata
kasvukohtade esinemist planeeringualal (Lisa 2).
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 124
lõiked 1, 2 ja 10, § 125 lõike 2, § 77 lõike 1 ja 2, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 3, § 35 lõiked 3 ja 5, Rakvere
Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Rakvere vallas, Taaravainu külas Pajulille ja Oja
kinnistutele (katastriüksused: 66201:001:0933 ja 66201:001:0932), millega määratakse
ehitusõigus äri- ja tootmishoonete ning neid teenindavate rajatiste ehitamiseks, samuti
tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine kruntidel ning servituutide
seadmise vajaduste ja kitsenduste määramine.
2. Kinnitada Taaravainu külas Pajulille ja Oja kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad
vastavalt lisale (Lisa 1).
3. Jätta algatamata Rakvere vallas, Taaravainu külas Pajulille ja Oja kinnistute
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine (Lisa 2).
4. Detailplaneeringust huvitatud isik on Villa Cartelloni OÜ (registrikood: 12321318; aadress
Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Valguse tee 4).
5. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rakvere Vallavalitsus (aadress Kooli 2,
Sõmeru, e-post [email protected]), koostaja Plannum OÜ (Küüni tn 6, Kose-
Uuemõisa alevik, Kose vald e-post: [email protected]) algataja ja kehtestaja on Rakvere
Vallavolikogu (aadress Kooli 2, Sõmeru, e-post [email protected]).
6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda
tööpäevadel Rakvere Vallavalitsuses, Kooli 2, Sõmeru alevik.
7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Peep Vassiljev
Volikogu esimees
13 ,9
Orchis militaris (hall käpp)
Orchis militaris (hall käpp)
Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur)
Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)
Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)
Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)
Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)
Listera ovata (suur käopõll)
Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat)
Orobanche bartlingii (põdrajuure-soomukas)
Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat)
30,2
100,0
100,0
14,0
10 ,0
10,0
10,0
14,0
15,4
3806 m2
2672 m2
2847 m2
2253 m2
3911 m2
2839 m2
2914 m2
3129 m2
2730 m2
2873 m2
2796 m2
3040 m2
3237 m2
4023 m2
4734 m2
4125 m2
4091 m2
6756 m2
74780 m2
14853 m2
1
2
3 4
5
6
7 8
9 10
11 12
15
14
17
16
18
13
19 20
Rakvere vald Oja ja Pajulille katastriüksuste detailplaneeringu lahendusskeem. M 1:1000
LAHENDUSSKEEM
Juurdepääs krundile
1 Pos. number
Leppemärgid
Planeeringuala piir
Kraavi veekaitsevöönd
Planeeritud krundipiir
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud haljasala
Planeeritud kõrghaljastuse
Tehnovõrgu kaitsevöönd
Planeeritud autoliikluse ala
Katastriüksuse piir
Katastriüksuse nimetus
Katastriüksuse tunnus
Katastriüksuse sihtotstarve
Maaparandussüsteemi maa-ala piir
Planeeritud tulemüür
66201:001:0933 Pajulille
Maatulundusmaa 100%
Teekaitsevöönd
Märkused: Alusena on kasutatud Guvana Disain OÜ poolt koostatud geodeetilist alusplaani, töö nr: G_866_24, aprill 2024.
1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, EH2000 Euroopa kõrgussüsteem. 2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga aprill 2024 a. ja on informatiivsed; 3. Lähtepunktid rajatud Trimble GNSS R8-ga mõõdistatud Trimble S5-ga.
SIHTOTSTARVE % KAT.ÜKSUSE LIIKIDES
MAAPEALNE HOONETE EHITISE-
ALUNE PINDALAMEETRITES KÕRGUS
KORRUSELISUS SUURIM
KRUNDI SUURUS n
ARV KRUNDIL HOONETE
n MAA-ALUNE
HOONETE EHITISE- ALUNE PINDALA
Krundi ehitusõigus
Plan. parkimiskohtade arv õues
Plan. parkimiskohtade arv hoones
Maatulundusmaa
Äri- ja/või tootmismaa
Maakasutuse sihtotstarve:
III kategooria kaitsealune liik
Juurdepääsu servituudi vajadusega ala
illustreeriv asukoht
100 m puhver kaitsealusest taimest
Orienteeruv keskpingekaabli asukoht, täpsustub edasistes etappides
m²
1 Ä ja/või T 0-100%
12 m 3
1522 1+2
3806 29
m²
2 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1252 1+2
3000 24
m²
3 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1069 1+2
3000 20
m²
4 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1166 1+2
2914 22
m²
5 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1139 1+2
2847 22
m²
6 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1136 1+2
2839 22
m²
7 Ä ja/või T 100%
12 m 3
901 1+2
2253 17
m²
8 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1564 1+2
3911 30
m²
9 Ä ja/või T 100%
12 m 3
2702 1+2
6756 52
m²
20 M100%
- -
- -
-
74780 - -
m²
10 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1636 1+2
4091 31
m²
11 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1259 1+2
3237 25
m²
17 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1149 1+2
2873 22
m²
18 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1092 1+2
2730 21
m²
16 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1609 1+2
4023 31
m²
15 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1118 1+2
2796 21
m²
14 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1894 1+2
4734 36
m²
13 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1216 1+2
3040 23
m²
12 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1650 1+2
4125 32
m²
19 L 100%
- -
- -
-
14853 - -
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 04.02.2025 11:24
Adressaat: Päästeamet <[email protected]>
Teema: 7-2/68-8 Seisukoha küsimine Rakvere vallas, Taaravainu külas, Pajulille ja Oja
kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohtadele ning keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnangu ja otsuse eelnõudele
Manused: Kaaskiri.asice; lahendusskeem 251024.pdf
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!
Tere,
Edastasime Teile 30.12.2024. a Rakvere vallas, Taaravainu külas, Pajulille ja Oja kinnistute
detailplaneeringu lähteseisukohad ning keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ja
otsuse eelnõud arvamuse avaldamiseks. Täna selgus, et kirjad ei jõudnud adressaatidele
kohale dokumendiregistri tõrke tõttu. Palume siiralt vabandust ning loodame Teie tagasisidet
esimesel võimalusel.
Heade soovidega
Sandra Schmidt
Rakvere Vallavalitsus
Keskkonnakaitsespetsialist
Kooli 2, 44201 Sõmeru
Lääne-Virumaa
Mob. +372 5193 1280
www.rakverevald.ee
Digiallkirjad
RAKVERE VALLAVALITSUS
_________________________________________________________________________________________________________________ Kooli 2 Telefon +372 329 5944 Registrikood 77000329 Sõmeru alevik Faks +372 329 5941 SEB Pank EE981010502009484005 44305 LÄÄNE-VIRUMAA E-post: [email protected] Swedbank EE412200221032186823 www.rakverevald.ee Luminor Pank EE431700017003152964
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Põllumajandus- ja Toiduamet
Keskkonnaamet
Transpordiamet
Päästeamet
Seisukoha küsimine Rakvere vallas, Taaravainu külas, Pajulille ja
Oja kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohtadele ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõudele
Käesolevaga edastame teile Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1
§ 33 lg 6 alusel Rakvere vallas, Taaravainu külas, Pajulille ja Oja kinnistute detailplaneeringu
lähteseisukohad, keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ja Rakvere
Vallavolikogu otsuse eelnõud seisukoha saamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siiri Kohver
Abivallavanem
Vallavanema ülesannetes
Lisad:
1) Otsuse eelnõu - Pajulille ja Oja kinnistute DP algatamine ja KSH algatama
jätmine.pdf
2) Lisa 1 – Pajulille ja Oja kinnistute lähteseisukohad DP koostamiseks.pdf
3) Lisa 2 - Pajulille ja Oja kinnistute DP KSH eelhinnang.pdf
30.12.2024 nr. 7-2/68-8
Sandra Schmidt +372 5193 1280
Lisa 1 Rakvere Vallavolikogu
…………… otsusele nr …
Pajulille ja Oja kinnistute Lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks
1 Lähteülesande koostamise alus
Rakvere Vallavalitsusele 30.05.2024 aastal Plannum OÜ poolt esitatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek.
2 Planeeritava ala asukoht ja suurus
Planeeritav ala asub Lääne-Viru maakonnas, Rakvere vallas, Taaravainu külas Pajulille ja Oja katastriüksustel. Planeeritavad katastriüksused
Katastriüksu s
Katastriüksuse tunnus
Pindala Sihtotstarve
Pajulille 66201:001:0933 46615 m² Maatulundusmaa
Oja 66201:001:0932 105794
m² Maatulundusmaa
Σ152409 m² Planeeritava ala külgnemine järgmiste kinnistutega
Asustusüksus Katastriüksuse tunnus
Sihtotstarve
Linna 66204:002:0019 Tootmismaa 95% Transpordimaa 5%
Sooääre 66101:001:0163 Maatulundusmaa 100%
Põlula metskond 185 66201:001:0692 Kaitsealune maa 100%
Vallimäe 66204:002:0544 Maatulundusmaa 100%
5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee 66201:001:0934 Transpordimaa 100%
Asukohaplaan
2 / 7
Maa-amet geoportaal
3 Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringuga soovitakse Pajulille ja Oja kinnistutel muuta maatulundusmaa sihtotstarve 41% äri- ja/või tootmismaa juhtotstarveks, 49% maatulundusmaaks ja 10% transpordimaaks. Olemasolevad katastriüksused jagatakse 20 krundiks. Neist 18 äri- ja/või tootmismaa sihtotstarbega, 1 transpordimaa ja 1 maatulundusmaa sihtotstarbega. Detailplaneeringuga lahendatakse juurdepääs, parkimine, haljastus tehnovõrkudega varustatus ja heakord.
4 Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajadus
Rakvere Vallavalitsuse hinnangul ei oma eeldatavalt tegevus olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole põhjendatud, kuna:
• kavandatav tegevus ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku aladel.
• planeeringu eskiislahenduse koostamisel on arvestatud, et kavandatavate äri- ja tootmismaa kruntide ja püsielupaigas registreeritud (EELIS 20.12.2024 seisuga) käpaliste kasvukohtade vahele jääb vähemalt 100 m laiune puhverala minimeerimaks võimalikku valgus- ja veerežiimi muutust püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olevate liikide kasvukohtades. Sellise kauguspuhvriga on välistatud otsene mõju Taaravainu käpaliste püsielupaiga kaitse- eesmärkidele ja vähendatud kaudsete mõjude võimalikku esinemist. Planeeringulahenduse edasisel koostamisel on võimalik vältida olulist veerežiimi muutust püsielupaigale jäävate kasvukohtade alal;
• sademevee nõuetekohase juhtimine ning reovee kanaliseerimine ei oma eeldatavalt olulist negatiivset mõju pinnasele ja põhjaveele, kui järgitakse eelhinnangus esitatud meetmete soovitusi.
• alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele;
• planeeringu elluviimisel ei esine eeldatavalt olulist mürataseme ületamist ning häiringuid;
• kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
• oskuslike võtteid kasutades ei kaasne tegevusega õnnetuste esinemise tõenäosuse kasvu;
• puuduvad muud olulised asjaolud KSH algatamise vajaduseks, olulise keskkonnamõju vältimiseks vajalikud meetmed on võimalik välja töötada planeeringu koostamisel.
Planeeringu edasisel koostamisel on vajalik järgmiste meetmete rakendamine:
• planeeringu koostamisel tuleb kaasata maaparandusspetsialist ning töötada välja liigvee ärajuhtimislahendus, mille korral on tagatud üleujutuste vältimine nii kavandatavatel äri- ja tootmismaadel kui ka allavoolu jäävatel aladel, kuid lahendus ei tohi muuta oluliselt veerežiimi Taaravainu käpaliste püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olevate taimeliikide kasvukohtades.. Lahenduse väljatöötamisel tuleb hinnata Tobia peakraavi võimekust planeeringuala täiendavate vooluhulkade vastuvõtmiseks. Sademevee juhtimisel
3 / 7
veekogudesse tuleb vajadusel rakendada asjakohaseid leevendavaid meetmeid (settetiigid, puhastuslodu vms) reostusohu minimeerimiseks1;
• planeeringualal tuleb teostada taimestiku inventuur selgitamaks võimalikke käpaliste registreerimata kasvukohtade esinemist planeeringualal. Täiendavate esinduslike kasvukohtade leidumisel planeeringualal tuleb koostada eksperthinnang, milles nähakse ette meetmed kasvukohtade säilitamiseks või ümberasustamiseks. Vähemesinduslike kasvukohtade esinemisel võib kaaluda isendite ümberasustamist vastavalt 15.07.2004 määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“.
5 Vastavus üldplaneeringule
Detailplaneering teeb ettepaneku Rakvere valla üldplaneeringu kohase maakasutuse muutmiseks. Rakvere valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on maa-alale kavandatud 100% maatulundusmaa juhtotstarve. Detailplaneeringuga tahetakse määrata planeeringualale 41% äri- ja/või tootmismaa juhtotstarve, 49% maatulundusmaa ja 10% transpordimaa.
Käesoleva planeeringu maa-alal ei ole kehtivat detailplaneeringut. Planeeringuala lähiümbruses on kehtestatud: o Taaravainu küla, Linna kinnistu maa-ala detailplaneering (Rakvere Vallavalitsus 30.06.2016
korraldus nr 2-3/165-1); o Taaravainu küla, Mirdimäe katastriüksuse detailplaneering (Rakvere Vallavolikogu
18.08.2010 otsus nr 16);
6 Nõuded detailplaneeringu koostamiseks
Detailplaneeringu aluskaart detailplaneeringu koostamise aluskaardiks kasutada kehtivat (vanusega kuni kaks aastat, olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) geodeetilist alusplaani täpsusastmega m 1 : 500, kus on esitatud andmed koostaja kohta (firma nimi, litsentsi nr, töö nr), mõõdistamise aeg.
Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed o lähiümbruse olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud krundile, sõiduteed ja
jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad; o kontaktvööndi kinnistute struktuur, hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning
ehitusjoonte ülevaade; o Juurdepääs mõlemale krundile tagada olemasoleva, riigiteel asuva ristumiskoha kaudu.
Olemasoleva olukorra analüüs
Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal: o planeeritava ala piir ja maaüksuste piirid (sh naabermaaüksuste piirid vähemalt 20 m
ulatuses väljaspool planeeritavat ala); o planeeritava ja naabermaaüksuste sihtotstarbed ning pindalad; o planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste asukoht; o senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste kohta; o olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.
4 / 7
Krundi ehitusõiguse määramine o krundi kasutamise sihtotstarve äri- ja tootmismaa; o hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on 40%. o hoonete suurim lubatud kõrgus- kuni 12 m; o Tootmis- ja ärimaadele planeerida haljasalad, et leevendada võimalikku
tootmistegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju (krundist 20% haljastus, millest 50% kõrghaljastus).
o äri maa-alal hoonete ümbrused tuleb kujundada heakorrastatud haljasalaks.
Ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused o Kavandatavate hoonete puhul tuleb tagada parim võimalik arhitektuurne lahendus ja
keskkonda sobivus, mis vääristaks ümbritsevat linnaruumi ja looduskeskkonda. o hoonete suurim lubatud kõrgus- kuni 12 m; o katusekalded ja tüüp- määrata planeeringuga; o välisviimistluse materjalid ja värvid- määrata planeeringuga; o kohustuslik ehitusjoon- määrata planeeringuga; o +/- 0.00 sidumine- lahendada planeeringuga;
Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus o tähistada jalakäijate/jalgratturite liikumisalad; o tähistada juurdepääsude asukohad krundile, lubatavad pöörded teealalt või krundipiiride
osad, kust väljasõitude rajamine on keelatud; o liikluskorralduse põhimõtted; o parkimiskorraldus, krundi planeeritavale kasutusotstarbele ja hoonestusele vastav
parkimiskohtade arv koos vastava arvutusega. Võtta aluseks Eesti Standardist EVS 843:2016 tulenev parkimisnormatiiv. Parkimine lahendada oma krundil;
o Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad o olemasoleva olukorra kirjeldus; o planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse arvestuslikud põhinäitajad ja
põhimõtteline lahendus (veevarustus, heitvee ja sademevee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus)
o Planeeritava ala vee- ja kanalisatsiooni lahendada vastavalt Rakvere Vesi AS poolt väljastatud tehnilistele tingimustele;
o lubatud või keelatud lahendused hoonete ja rajatiste tehnovarustuse tagamisel; o tehnovõrkudele ja –rajatistele reserveeritud maa-alad; o tuletõrje veevõtukohtade paiknemine.
Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks arvestades järgmist: o määrata planeeritav kõrg- ja madalhaljastus; o määrata kruntide piirete materjal, kõrgus, tüüp(Keelatud on läbipaistmatud piirded,
Piirdeaed ei tohi olla üldjuhul kõrgemad kui 2 meetrit. Tiheasustusalal ja kompaktse asustusega alal elamupiirkondades tänavapoolses osas ei tohi piirdeaed olla kõrgem kui 1,5 meetrit.);
5 / 7
o määrata vertikaalplaneerimise lahendus (maapinna kõrguse muutmine, vajadusel uute absoluutkõrguste määramine, sademe vee ärajuhtimine).
Ehitistevahelised kujad
Hoonestusalade ja muude objektide asukoha määramisel tuleb arvestada kehtivaid kujasid. Tule leviku takistamiseks hoonete omavaheline vähim lubatud kaugus peab olema vähemalt
8m. Hoonete vaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike- või muude abimeetoditega. Hoonestusala kaugus krundi välisperimeetri piirist minimaalselt 4 m, maantee poolsel krundi piiril kaugus vastavalt Transpordiameti tingimustele.
Keskkonnatingimuste seadmine o Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnanguga ning seal toodud järeldustega. o Määrata jäätmekäitluse korraldamine ning vajadusel muud keskkonnatingimused. o Kinnistud asuvad maaparandussüsteemi maa-alal. Vajaduse korral määrab PTA
kooskõlastuse või loa kõrvaltingimused, mis tagavad kinnisasjal ja naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimise, sealhulgas kohustuse maaparandussüsteem rekonstrueerida ja rekonstrueerimise lõpetamise tähtpäeva.
o Arendustegevusel peab olema tagatud müra-, vibratsiooni- ja õhusaaste normidele vastav tase.
o Rakvere valla aladele ei ole lubatud rajada ettevõtteid, millega käitamisega kaasneb olulises mahus keskkonnasaastet.
Krundi hoonestusala piiritlemine Hoonestatavatel kruntidel määrata detailplaneeringuga ära krundi hoonestusala so ala, mille piires võib rajada krundi ehitusõigusega määratud hooneid. Hoonestusalad siduda krundi piiridega. Kavandatavad ehitusloakohustuslikud hooned peavad paiknema planeeritaval hoonestusalal. Tule leviku takistamiseks hoonete omavaheline vähim lubatud kaugus peab olema vähemalt 8m. Hoonete vaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonete vahelise kuja laius on alla 8m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Hoonestusala kaugus krundi välisperimeetri piirist minimaalselt 4 m, maantee poolsel krundi piiril kaugus vastavalt Transpordiameti tingimustele.
Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende
ulatus
Pajulille katastriükuse kitsendused ja mõjualad: o Elektrilevi OÜ-le kuulub elektriõhuliin 1-20kV (keskpingeliin). Kaitsevööndi koridori laius
20 m. o Ala läbib Tobia peakraavi veekaitsevöönd, ulatusega 10 m. o Kaitsmata põhjaveega ala o Nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala). o Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee).
6 / 7
o Rakvere vald on kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus, seega detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada võimaliku radooniohuga ning seetõttu tuleb enne hoonete projekteerimist läbi viia pinnaseõhu radooniuuring ning vajadusel rakendada radoonitõkke meetmeid.
Oja katastriükuse kitsendused ja mõjualad: o Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektriõhuliin 35-110kV (kõrgepingeliin). Kaitsevööndi koridori
ulatus 50 m. o Ala läbib Tobia peakraavi veekaitsevöönd, ulatusega 10 m. o Alale ulatub maaparandussüsteemi maa-ala. o Nitraaditundlik ala (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala) o III kategooria kaitsealused liigid: o Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) o Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat) o Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) o Orchis militaris (hall käpp) o Listera ovata (suur käopõll) o Cypripedium calceolus (kaunis kuldking) o Ophrys insectifera (kärbesõis)
Servituutide vajaduse määramine
Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel servituutide seadmise vajadus. Üldprintsiibis vältida servituutide määramise vajadusest.
Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti standard EVS 809- 1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.
Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringusse sätestada tingimus, et planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Kahju hüvitab igakordne krundi omanik.
Lähteseisukohtade muutmine
Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning Rakvere Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele.
7 Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised
o Situatsiooniskeem, M 1:10000; o Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:2000 või 1:5000; o Olemasolev olukord M 1:500 või 1:1000; o Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega M 1:500 või 1:1000; o Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis.
8 Koostöö detailplaneeringu koostamisel
7 / 7
Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ning olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad. Koostöö toimumine tuleb planeeringus fikseerida.
9 Nõuded detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks
Detailplaneering esitada enne kooskõlastamist põhilahenduse ja tehnovõrkude lahenduse läbivaatamiseks ning lähteülesandele vastavuse kontrollimiseks Rakvere Vallavalitsusele. Detailplaneering tuleb kooskõlastada: o Päästeametiga; o Regionaal- ja Põllumajandusministeerium o Transpordiametiga; o Põllumajandus- ja Toiduametiga; o Keskkonnaamet o Tehnovõrkude valdajatega; o Isikud, kelle õigusi planeering puudutab, sh naaberkinnistute omanikud, sh üle tee
paiknevad naaberkinnistute omanikud.
Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte, kus näidata kooskõlastatav instants, kooskõlastuse asukoht, kooskõlastuse kuupäev, kooskõlastaja nimi ja ametinimi ning märkused.
10 Detailplaneeringu esitamine o Detailplaneering esitada Rakvere Vallavalitsusele kehtestamise korraldamiseks digitaalsel
kujul bdoc (joonised pdf ja dwg failina, tekstiline materjal doc ja pdf failina) ning ühes eksemplaris paberkandjal.
o Planeeringu kaardikihid ja tärkandmed esitada vastavalt Riigihaldusministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ (vt ptk 1.1.), st need peavad olema valmis esitamiseks Maa-ametile ja planeeringute andmekogusse PLANK
Koostas: Madis Akel, Planeerimise ja ehitusnõunik, Rakvere Vallavalitsus.
Rakvere valla, Taaravainu küla, Pajulille ja
Oja kinnistute detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
eelhinnang
Aruanne
Koostaja: Sandra Schmidt
Rakvere Vallavalitsus,
Keskkonnaspetsialist
Rakvere vald, 2024
Sisukord
Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3
1 Asukoht ja detailplaneeringuga kavandatava tegevuse lühikirjeldus ......................... 5
2 Tegevuse seotus teiste planeerimisdokumentidega ........................................................ 6
3 Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus .......................................... 7
3.1 Maakasutus ............................................................................................................................ 7
3.2 Kaitstavad üksikobjektid, alad ja Natura 2000 alad ............................................................... 8
3.3 Kaitstavad liigid ...................................................................................................................... 9
3.4 Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted ......................................................................... 9
3.5 Põhjavesi, sh nitraaditundlik ala ............................................................................................ 9
4 Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KSH algatamise vajaduse
määramine ................................................................................................................................. 9
4.1 Mõju maakasutusele .............................................................................................................. 9
4.2 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele .................................................................................. 10
4.3 Müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus ......................................................................... 11
4.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ................................................................................. 12
4.5 Mõju kultuuriväärtusele ...................................................................................................... 13
4.6 Mõju õhu kvaliteedile .......................................................................................................... 13
4.7 Jäätmekäitlus ....................................................................................................................... 13
4.8 Mõju inimeste tervisele ja heaolule .................................................................................... 14
4.9 Õnnetuste esinemise võimalikkus ....................................................................................... 14
4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju ........................................................................................... 14
5 KSH eelhinnangu järeldus ............................................................................................. 14
Sissejuhatus
Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhindamine on koostatud
veel algatamata Rakvere vallas Taaravainu külas asuvatele Pajulille ja Oja kinnistu
detailplaneeringule. Hetkel kehtivast Rakvere valla üldplaneeringu kohaselt on maa-alale
kavandatud maatulundusmaa juhtotstarve.
Joonis 1. Väljavõte kehtiva üldplaneeringu maakasutuse kaardilt. Planeeritav ala on tähistatud
roosa kriips-punkt joonega
Koostamisel oleva Rakvere valla üldplaneeringu kohaselt on maa-alale kavandatud äri- ja
tootmise juhtotstarve.
Joonis 2. Väljavõte koostamisel olevast üldplaneeringu maakasutuse kaardilt. Planeeritav ala
on tähistatud roosa kriips-punkt joonega
Koostatud detailplaneeringu eskiis sisaldab hetkel kehtiva Rakvere valla üldplaneeringu
muutmise ettepanekut muuta maatulundusmaa sihtotstarve muuta 18 äri- ja/või tootmismaa
sihtotstarbeks, 1 transpordimaa ja 1 maatulundusmaa sihtotstarbeks. Anda ehitusõigus 18
põhihoone ehitamiseks, mille ehitusalune pind on kuni 40% krundi pinnast ja suurim lubatud
kõrgus 12 m. Lahendada kruntide juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine.
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju
hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) ja KSH eelhinnangu juhendist (juhend)
(R.Kutsar, täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt).
PlanS § 2 lõike 3 järgi kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale
keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid. Vastavalt
PlanS § 142 lõike 1 punktile 1 on detailplaneering üldplaneeringut muutev, kui taotletakse
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmist. PlanS § 142 lõike 6
kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu
koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist lähtudes KeHJS
§ 33 lõigetest 4 ja 5 sätestatust ja § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Juhendi kohaselt on eelhindamise eesmärk välistada põhjendamatud KSH-d ja eelhindamine ei
eelda täiendavate uuringute läbiviimist.
Töö tulemusena selgitatakse välja, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH
algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus lähtudes asjaomaste asutuste
seisukohtadest. Keskkonnaamet edastas KSH eelhinnangu kohta oma parandusettepanekud
12.09.2024 kirjaga nr 6-5/24/17048-2. Peale Keskkonnaameti seisukoha esitamist on
detailplaneeringu algatamise taotlust muudetud, vähendatud on kavandatavate äri-ja
tootmismaa kruntide arvu ning suurendatud kavandatavate äri- ja tootmismaa kruntide
vahemaad Taaravainu käpaliste püsielupaigaga (KLO3101454). Võrreldes esialgse taotlusega
ei nähta ette Tobia peakraavi asukoha muutmist. Rakvere Vallavalitsus on eelhinnangut
täiendanud ja korrigeerinud arvestades Keskkonnaameti poolt edastatud
parandusettepanekutega ning muutunud planeeritava tegevuse lahendusega.
1 Asukoht ja detailplaneeringuga kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Planeeritav ala asub Lääne-Viru maakonnas, Rakvere vallas, Taaravainu külas Pajulille
(66201:001:0933) ja Oja (66201:001:0932) katastriüksustel. Planeeringuala suurus kokku on
15,24 ha. Olemasolevad katastriüksused on hoonestamata.
Joonis 3: Maa-ameti kaardirakendus, kitsenduste kaart
21.04.2010 määrusega nr 4 kehtestatud Rakvere valla üldplaneeringu kohaselt on maa-alale
kavandatud maatulundusmaa juhtotstarve. Rakvere Vallavolikogu algatas 17.10.2018 otsusega
nr 59 Rakvere valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Uue
üldplaneeringu kohaselt on alale ette nähtud äri- ja tootmismaa, mistõttu on koostamisel oleva
üldplaneeringuga planeeringus kavandatav kooskõlas. Arvestades asjaoluga, et uus
üldplaneering ei ole kehtestatud, siis tuleb anda tegevusele eelhinnang võttes arvesse kehtivat
üldplaneeringut.
Eesmärk on moodustada 20 krunti, neist 18 äri- ja/või tootmismaa sihtotstarbega, 1
transpordimaa ja 1 maatulundusmaa sihtotstarbega. Anda ehitusõigus 18 põhihoone
ehitamiseks, mille ehitusalune pind on kuni 40% krundi pinnast ja suurim lubatud kõrgus 12 m.
Lahendada kruntide juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine.
Moodustatavate kruntide ligikaudne suurus on 2200 m² kuni ~6800 m² äri- ja tootmismaa
kruntidel, ~ 75000 m² maatulundusmaa krunt ja ~ 15000 m² transpordimaa krunt. Igale äri-
ja/või tootmismaa krundile on kavandatud 1 põhihoone ja kuni 2 abihoonet. Põhihoone kõrgus
kuni 12 m ja korruseid kuni 3.
Arhitektuursed tingimused (katuse harjajoon ja -kalle, välisviimistluse materjalid, piirete
tüübid, ehitusjoon jne) lahendatakse planeeringu käigus.
Võimalikku keskkonnaohtu kujutavat rajatist alale ei kavandata.
Tehnovõrkudest planeeritakse alale veevarustus (ühisveevärk), kanalisatsioon
(ühiskanalisatsioon), soojusvarustus, side ning elekter. Servituutide vajadus piirinaabritega
selgub planeeringu koostamise käigus.
Planeeringuga kavandatakse kokku ca 480 parkimiskohta. Juurdepääs planeeritavale alale on
ette nähtud katastriüksuselt 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee, planeeritavale alale nähakse ette
transpordimaa sihtotstarbega krunt, millelt on kavandatud ligipääsud planeeritavatele
kruntidele.
Planeeritavate hoonete, tehnovõrkude, teede ja planeeritava parkla alalt tuleb eemaldada
kõrghaljastus
2 Tegevuse seotus teiste planeerimisdokumentidega
Koostamisel on uus Rakvere valla üldplaneering, milles on ette nähtud planeeritavale alale äri-
ja tootmismaa juhtotstarve. Seni kuni koostatav üldplaneering ei ole veel kehtestatud tuleb
arvestada maakonnaplaneeringus välja toodud arengusuundi. Lääne-Viru
maakonnaplaneeringuga käsitletakse Rakvere linna lähivööndis veel lisaks nö vahevööndit,
mille osa on ka Taaravainu küla. Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga võetakse eesmärgiks
eelkõige vahevööndi tihendamine. Seega aastaks 2030+ on Rakvere linna vahevöönd
kompaktsem ja tihedam kui seda on tänase käsitluse järgi linna lähivöönd. Linna lähivööndi ja
selle vahevööndi arengu põhimõtteks on linnalise struktuuri tihendamine ning elukeskkonna
kvaliteedi parendamine. Üleriigilise planeeringu kohaselt tuleb linnade ja teiste suuremate
asulate planeerimisel säilitada nende kompaktsus, tihendada sisestruktuuri, võtta taaskasutusele
seni kõrvale jäänud maid. Oja ja Pajulille katastriüksused on oma paiknemiselt sobivad äri- ja
tootmismaa kavandamiseks, sest paikneb hästi ligipääsetavas kohas ja külgnevale alale on
kehtivas üldplaneeringus ette nähtud perspektiivne ärimaa, kuhu hetkel koostatakse Linna ja
Ringtee 4 kinnistute detailplaneeringut, mis näeb ette samuti tootmis- ja ärimaa.
Lääne-Virumaa oma asukohaga on Eesti suurimate majandus- ja ettevõtluspiirkondade vahetus
läheduses omab võimalust ja potentsiaali ettevõtlusalade arendamiseks, seega on planeeritav
lahendus kooskõlas piirkonna üldiste arengusuundadega.
3 Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra kirjeldus
Maa-ala külgneb põhjakirdest Linna (katastritunnus 66204:002:0019; Tootmismaa 95%,
Transpordimaa 5%), põhjaloodest Sooääre (katastritunnus 66101:001:0163; Maatulundusmaa
100%) läänest Põlula metskond 185 (katastritunnus 66201:001:0692; Kaitsealune maa 100%),
lõunakagust Vallimäe (katastritunnus 66204:002:0544; Maatulundusmaa 100%) ja idast
5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee (katastritunnus 66201:001:0934; Transpordimaa 100%)
3.1 Maakasutus
Planeeringuala on käesoleval ajal hoonestamata. Tegu on valdavalt metsamaaga, milles paikneb
rohumaa häilusid. Metsa takseerandmed on Metsaportaali kohaselt olemas Oja maaüksuse
kohta. Tegu on valdavalt keskealise kase ja lepa enamusega puistuga, kasvukohatüüp alal on
varieeruv. Ala läbivad elektriliini kaitsevööndid.
Hoonestamata Pajulille ja Oja kinnistutele on plaanis rajada äri- ja tootmismaa krundid, millest
tulenevalt on vaja muuta maakasutuse sihtotstarvet (maatulundusmaa sihtotstarve muudetakse
äri- ja tootmismaa, transpordimaa ja maatulundusmaa sihtotstarbeks). Alale kavandatakse
kokku 20 uut krunti. Alale on plaanis rajada kuni 18 põhihoonet ning igale äri- ja tootmismaa
krundile lisaks kuni 2 abihoonet. Põhihoonete kõrgus kuni 12 meetrit. Ala ümbritsevatel
kinnistutel hoonestus puudub. Läänest külgneb ala riigiomandis oleva transpordimaaga (5
Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee). Alale planeeritakse ühisveevärk ja -kanalisatsioon ning
soojavarustus, side ja elekter.
3.2. Pinnavesi
Planeeringuala läbib Pajulille ja Oja maaüksuste piiril Tobia peakraav (VEE1075400).
Peakraavi valgala pindala 18.4 km² ja pikkus 6.9 km. Tegu ei ole avaliku ega avalikult
kasutatava veekoguga.
Oja kinnistu paikneb vähesel määral loodeosas maaparandussüsteemi Tobia mk (MS
1107540010010001) maa-alal, mille omanik/tellija vastavalt Maa-ameti kaardirakendusele on
Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA).
Maaparandussüsteemi maa-alale äri- ja tootmishoonete rajamist muu ehitise ehitamisena
(MaaParS § 50) mis tuleb ehitusloa või muu loa (nt keskkonnaluba) andja poolt PTA-ga
kooskõlastada. PTA kooskõlastab või annab loa tegevuseks, kui sellega ei kahjustata
maaparandussüsteemide nõuetekohast toimimist. Vajaduse korral määrab PTA
kooskõlastuse või loa kõrvaltingimused, mis tagavad kinnisasjal ja naaberkinnisasjal paikneva
maaparandussüsteemi toimimise, sealhulgas kohustuse maaparandussüsteem rekonstrueerida ja
rekonstrueerimise lõpetamise tähtpäeva. Maaparandussüsteemi rekonstrueerimise vajadus
sõltub planeeritud tegevuste mastaabist. Rekonstrueerimise korral võib
projekteerimistingimuste taotluse esitada ning uurimistööd ja vajadusel rekonstrueerimistööd
võib teha enne muu ehitise ehitusloa taotlemist, selle ajal või pärast seda, aga tuleb arvestada,
et muu ehitise ehitamisega võib alustada alles peale rekonstrueeritud maaparandusehitistele
PTA poolt kasutusloa väljastamist ning detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala
maaparandussüsteemi maa-alalt välja arvamist (MaaParS § 31 lg 1, § 54).
Pajulille maaüksusel paiknevad metsakuivenduskraavid, mis ei ole ametlikult
maaparandussüsteemi osa.
3.2 Kaitstavad üksikobjektid, alad ja Natura 2000 alad
Planeeringualale (Oja kinnistule, läänesuunal) jääb Taaravainu käpaliste püsielupaiga
(KLO3001242) sihtkaitsevöönd (KLO3101454), mille eesmärk on kauni kuldkinga
(Cypripedium calceolus) ja kärbesõie (Ophrys insectifera) kaitse, kuid lisaks ka
kõrvaleesmärgina teiste kaitsealuste liikide kaitse.Planeeringu algatamistaotluse kohases
eskiisis on äri- ja tootmismaa krundid kavandatud vähemalt 100 m kaugusele püsielupaigas
registreeritud käpaliste kasvukohtadest. Linnulennult ca 520 meetri kaugusele jääb Rakvere
tammiku maastikukaitseala (KLO1000102) ja ca 620 meetri kaugusele jääb Rakvere Rahvapark
ehk Rakvere mõisa park (KLO1200166).
Lähimad Natura 2000 alad jäävad planeeringualast linnulennult ca 4,18 km (Mädapea
loodusala; RAH0000366), ca 7,75 km (Vinni-Pajusti loodusala; RAH0000369), ca 7,87 km
(Mõdriku-Roela loodusala; RAH0000370), ca 11,05 km (Neeruti loodusala; RAH0000359) ja
11,32 km (Porkuni loodusala; RAH0000374) kaugusele. Ohepalu linnuala (RAH000088) jääb
planeeringualast linnulennult ca 19,6 km kaugusele.
3.3 Kaitstavad liigid
Planeeringualale jäävad II kategooria kaitsealused liigid: Cypripedium calceolus (kaunis
kuldking; KLO9315858, KLO9322980 ja KLO9322381)
Planeeringualale jäävad III kategooria kaitsealused liigid: Orchis militaris (hall käpp;
KLO9322394), Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat; KLO9322385, KLO9322384),
Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur; KLO9322347), Platanthera bifolia (kahelehine
käokeel; KLO9322378); Listera ovata (suur käopõll; KLO9342806, KLO9322375),
3.4 Ohtlikud ja suurõnnetuse ohuga ettevõtted
Planeeringuala jääb ca 845 meetri kaugusele Pariisi tuled OÜ (C-kategooria, ohuala raadius 25
meetrit) ja ca 1,16 ja 1,82 km kaugusele Olerex AS Rakvere teenindusjaam-tanklad (C-
kategooria, ohuala meetrit 436 m). AS Maag Eesti Rakvere tootmisüksus jääb planeeringualast
linnulennult ca 4,1 km kaugusele (C-kategooria, ohuala raadius 1000 meetrit).
3.5 Põhjavesi, sh nitraaditundlik ala
Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (LTA1000001 ja
LTA1000072). Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal on kaitse-eeskirjaga
kehtestatud kitsenduste ulatus allikate ja karstilehtrite ümbruses ning kaitsmata põhjaveega
aladel. Oja ja Pajulille katastriüksused asuvad Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi
andmete alusel nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
4 Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KSH algatamise vajaduse
määramine
4.1 Mõju maakasutusele
Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt on tegemist 100 % maatulundusmaaga. Planeeringu
elluviimisel planeeringuala idaosa metsamaa asendub hoonestatud alaga. Kuna tegemist ei ole
haritava põllumaaga ega majandatava metsamaaga, siis maakasutusele oluline mõju puudub.
Planeeringuala ökoloogiliselt väärtuslikuma piirkonna, st kaitsealuste liikide kasvukohtade
kaitseks on planeeritud alale osaliselt jätta maatulundusmaa sihtotstarve ja säilitada kaitsealuste
liikide kasvukohad vähemalt 100 m puhveralaga looduslikus seisundis.
Arvestades, et planeeringuala asub Tobia mk (MS 1107540010010001) maaparandussüsteemi
maa-alal, siis ehitusloa andja kohustus on see enne väljaandmist PTA-ga kooskõlastada (vt. p
3.2.). Esialgse eskiisi kohaselt maaparandussüsteemi alale ehitustegevust ei kavandata. PTA
poolt määratud tingimuste täitmisel ei oma detailplaneeringu kehtestamine eeldatavalt olulist
negatiivset mõju maakasutusele.
4.2 Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele
Planeeringuala asub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikul alal (LTA1000001 ja
LTA1000072) ja nõrgalt kaitstud ja osaliselt kaitsmata põhjaveega alal. Alale ei planeerita
teadaolevalt keskkonnaohtlike objekte. Samuti on alal ebatõenäoline jääkreostuse esinemine.
Kui planeeringu elluviimisel ehitustegevuse käigus selgub, et alal on jääkreostust, tuleb
ehitustegevus peatada ning reostus likvideerida vastavalt nõuetele enne ehitustööde jätkamist.
Ala on võimalik ühendada ühiskanalisatsiooniga, lokaalse reovee puhastamise ja heitvee
immutamise või suublasse juhtimise järele vajadus puudub, mis vähendab pinnase, põhja- ja
pinnavee reostusohtu.
Planeeringu koostamisel ei ole teada alal tegutsema hakkavate ettevõtete iseloomu, seega ei ole
võimalik planeeringu etapis hinnata nende reostusriski. Antud ala puhul tuleb edasisel
arendustegevusel arvestada põhjavee kõrgendatud reostusriski, mis tähendab, et planeeringu
koostamisel tuleb seada asjakohased tingimused põhjavee reostusriski minimeerimiseks
(sademevee immutamisel ette näha eelpuhastus jms).
Ehitustööde korraldamisel tuleb töökorralduslike võtetega minimeeriga pinnase, pinna- ja
põhjavee reostusriski. Ehitustööde käigus tekkinud ohtlike ainetega saastunud pinnas või
absorbent tuleb koheselt likvideerida ning üle anda vastavat keskkonnaluba või
keskkonnakompleksluba omavale ettevõtjale.
Pinnase, pinna -ja põhjavee reostusoht kavandatava tegevuse tagajärjel on eelpool kirjeldatud
tingimusi järgides vähene.
Planeeringuala läbib Tobia peakraav, millel on 10 m laiune veekaitsevöönd. Veekaitsevööndis
tuleb planeeringu koostamisel järgida Veeseaduse (VeeS) kohaseid kitsendusi. Arvestama
peab, ka et Tobia peakraavi mõlemalt poolt kaldast 10 meetrit (VeeS § 118 lg 2 p 2) tuleb puu-
ja põõsasrinde raie kooskõlastada Keskkonnaametiga (VeeS § 121 lg 1). Veekaitsevööndi
ulatuses on vajalik taimkatte (sh ka puude gruppide) säilitamine tagamaks veekaitselise
puhverriba toimivust. Puhverribad seovad saasteaineid ja taimetoitaineid enne kuivendusvõrku
või veekokku jõudmist. Veekaitsevööndis kehtivate kitsenduste arvestamisel ei ole oodata
olulist ebasoodsat mõju Tobia peakraavile.
Planeeringuala puhul on tegu liigniiske alaga. Pajulille maaüksus jääb mullastiku kaardi alusel
madalsoomuldade levialale. Põhikaardi alusel on alale rajatud kuivenduskraave. Planeeringu
elluviimiseks on vaja ala kuivendamine, sealjuures liigvee ärajuhtimine. Planeeringu
koostamisel tuleb kaasata maaparandusspetsialist ning töötada välja liigvee
ärajuhtimislahendus, mille korral on tagatud üleujutuste vältimine nii kavandatavatel
äri- ja tootmismaadel kui ka allavoolu jäävatel aladel, kuid lahendus ei tohi muuta
oluliselt veerežiimi Taaravainu käpaliste püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olevate
taimeliikide kasvukohtades.. Lahenduse väljatöötamisel tuleb hinnata Tobia peakraavi
võimekust planeeringuala täiendavate vooluhulkade vastuvõtmiseks.
Sademevee käitlemisel tuleb vältida selle reostumist ning eelistada lahendust, mis võimaldab
sademeveest vabaneda selle tekkekohas. Tuleb kasutada looduslähedasi lahendusi (VeeS § 129
lg 1 ja lg 3). Arvestades, et tegu on liigniiske alaga, siis ulatuslik immutamine alal ei ole
tõenäoliselt võimalik. Seega tuleb võimalusel leida võimalusi sademevee kogumiseks
taaskasutamiseks. Sademevee ärajuhtimisel tuleb lähtuda Keskkonnaministri 08.11.2019
määrusest nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja
jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“. Sademevee juhtimisel veekogudesse tuleb vajadusel
rakendada asjakohaseid leevendavaid meetmeid (settetiigid, puhastuslodu vms) reostusohu
minimeerimiseks1.
Eelpool kirjeldatud tingimuste arvestamisel ei ole oodata planeeringu elluviimisel olulist
ebasoodsat mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele.
4.3 Müra, vibratsioon, valgus, soojus ja kiirgus
Hoonete küttelahenduse süsteemi täpsem valik selgub edasise planeerimise ja projekteerimise
käigus. Ehitustööde käigus võib esineda müra, mille mõju ei ole oluline, kuna töid teostatakse
päevasel ajal, eeldatavalt 8 tundi päevas. Häiringute ärahoidmiseks tuleb lähtuda
sotsiaalministri 04.03.2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Häiringute ilmnemisel tuleb
kasutusele võtta müra vähendavad meetmed.
Vibratsioon võib esineda ehitustööde käigus, kuid see on lühiajaline.
Praeguseks ei ole teada täpne inimeste hulk, transpordivoogude suurus ega muud asjaolud,
millest oleneb tekkivate saasteainete nomenklatuur ja hulk. Planeeringualale kavandatakse
1 Rannap, R., Vaikre, M., Soomets-Alver, E., Vellak, K., Remm, L., Lõhmus, P. 2023. Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis täiendatud versioon
eeldatavalt tänavavalgustus. Tänavavalgustus on inimese ohutuse tagamiseks planeeringualal
oluline.
Kiirgust planeeringualal ega planeeringu elluviimisel ette näha ei ole. Lõhnahäiring võib
kaasneda ehitustööde teostamisel masinate töötamisel või kütuse laadimisel, mis on lühiajaline.
Olulist lõhnahäiringut tegevusega ei kaasne.
4.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeringualale ja selle vahetusse lähedusse jäävad II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide
kasvukohad, mis on kaitse all Taaravainu käpaliste püsielupaigana (kaitseala valitseja on
Keskkonnaamet). Tegemist on sihtkaitsevööndiga, kus kehtivad looduskaitseseaduse § 30
nõuded keskkonnaministri 03.02.2011 määruses nr 10 „I ja II kaitsekategooria käpaliste
püsielupaikade kaitse alla võtmine ja selle eeskiri“ sätestatud erisustega. Püsielupaigas on
majandustegevus keelatud. Detailplaneeringus tuleb püsielupaiga esinemist arvestada ja
detailplaneeringus määrata looduskaitseliste piirangutega alaks, kus tegevustes tuleb lähtuda
ala kaitsekorrast. Planeeringu eskiisi kohaselt Taaravainu käpaliste püsielupaika ei planeerita
ehitisi ega rajatisi, ala jääb maatulundusmaa sihtotstarbega. Planeeringu eskiislahenduse
koostamisel on arvestatud, et kavandatavate äri- ja tootmismaa kruntide ja püsielupaigas
registreeritud (EELIS 20.12.2024 seisuga) käpaliste kasvukohtade vahele jääb vähemalt 100
m laiune puhverala minimeerimaks võimalikku valgus- ja veerežiimi muutust püsielupaiga
kaitse-eesmärgiks olevate liikide kasvukohtades. Selline puhvri ulatus välistab otsese
ehitustegevuse (tallumine, pinnasetööd jms) mõju püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olevate
taimede kasvukohtadele, samuti välistab see valgustingimuste muutuse ja tuuleheite ohu
suurenemise kasvukohtades. 100 m kauguspuhvri puhul ei saa välistada veerežiimi muutuse
mõju, sest see sõltub suuresti planeeringulahenduse tehnovõrkude (sh kuivenduskraavid ja
drenaažid) lahendusest, mis planeeringu algatamisel ei ole teada. Turvasmuldadel võib
kuivenduse mõju ulatuda ka 100 m kaugemale2, kuid ehituslike võtetega on võimalik mõjuala
minimeerida. Planeeringu koostamisel tuleb vältida püsielupaigas esinevate kaitse-eesmärgiks
olevate taimeliikide kasvukohtades olulist veerežiimi muutust. Planeeringu koostamisel tuleb
kaasata maaparandusspetsialist ning töötada välja liigvee ärajuhtimislahendus, mille
korral on tagatud veerežiimi säilimine Taaravainu käpaliste püsielupaiga kaitse-
2 Paal, J., Jürjendal, I., Suija, A., Kull, A. 2016. The impact of drainage on vegetation of transitional mires in Estonia. Mires and Peat 18: 02.
eesmärgiks olevate taimeliikide kasvukohtades. Tingimuse järgimisel ei ole oodata olulist
ebasoodsat mõju Taaravainu käpaliste püsielupaiga kaitse-eesmärkidele.
4.5 Mõju kultuuriväärtusele
Planeeringualal ega selle ümbruses ei ole kultuurimälestisi, arheoloogiatundlikke alasid või
pärandkultuuri objekte, mida planeeringulahenduse elluviimine võiks mõjutada.
4.6 Mõju õhu kvaliteedile
Mõju õhukvaliteedile saab avalduda ehitustööde käigus masinate töötamisel (kütuse
põletamisel) ning kütuse laadimisel, kuna tegevusega kaasneb vähesel määral saasteainete
paiskumist välisõhku. Lisaks võib kütuse laadimisel esineda lõhnahäiringuid, mis on
lühiajalised ning mis ei avalda keskkonnale ega inimese tervisele olulist mõju. Ehitustööde
käigus võib esineda ka tolmu levikut (k.a. peenosakesed). Tolmu leviku tõkestamiseks tuleb
tolmavat ala vajadusel kasta. Kaevetööde käigus saadud pinnase ladustamisel tuleks võimalusel
vältida ladustamist väga tuulise ilmaga. Enne tööde alustamist tuleb veenduda, et tehnika oleks
läbinud tehnilise ülevaatuse. Alale ei planeerita keskkonnaohtliku ehitisi või rajatisi kus
toimuks põletamist või selliste kemikaalide kasutamist, mis oma omaduselt mõjutaks
atmosfääriõhku.
Ehitustööde lõppedes ning planeeringuala hilisemal kasutamisel olulist keskkonna ohtu näha ei
ole.
4.7 Jäätmekäitlus
Tavapärasest suurem jäätmete teke on seotud ehitustöödega. Ehitusjäätmete valdaja (tööde
teostaja) peab rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas,
korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat
keskkonnaluba või keskkonnakompleksluba omavale isikule. Jäätmete käitlemise (sh
kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Rakvere Vallavolikogu poolt
kehtestatud „Rakvere valla jäätmehoolduseeskiri“ nõuetest. Planeeringuala elluviimisel tuleb
alal koguda liigiti vähemalt segaolmejäätmed, paber ja papp, pakendjäätmed ning biolagunevad
jäätmed.
4.8 Mõju inimeste tervisele ja heaolule
Inimese tervise kaitsmiseks on kehtestatud nõuded nii müra, õhusaaste kui veesaaste tasemetel.
Kui kehtivaid nõudeid on täidetud, siis inimese tervist mõjutavat keskkonnamõju ette näha ei
ole.
Vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu ja täpsustatud
nõuded“ tuleb hinnata vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna mõjusid ümbruskonnale.
Ehitustöödel võib esineda müra ja vibratsiooni, kuid see on lühiajaliselt päevasel ajal.
Valgusreostus tekib valgustusest, kuid olulist negatiivset mõju ümbruskonnale ette näha ei ole.
Tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist soojuse, kiirguse ega lõhna häiringuid.
Heakorra põhimõtted tuleb täpsustada edasise planeerimise käigus järgides Rakvere valla
heakorraeeskirja ning jäätmehoolduseeskirja.
4.9 Õnnetuste esinemise võimalikkus
Oskuslike võtteid kasutades ei ole olulist õnnetuste esinemist planeeringu elluviimisel ette
näha.
4.10 Kumulatiivne ja piiriülene mõju
Oluline kumulatiivne ja piiriülene mõju puudub.
5 KSH eelhinnangu järeldus
Rakvere Vallavalitsuse hinnangul ei oma eeldatavalt tegevus olulist keskkonnamõju ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole põhjendatud, kuna:
• kavandatav tegevus ja selle mõjuala ei asu Natura 2000 võrgustiku aladel.
• planeeringu eskiislahenduse koostamisel on arvestatud, et kavandatavate äri- ja
tootmismaa kruntide ja püsielupaigas registreeritud (EELIS 20.12.2024 seisuga)
käpaliste kasvukohtade vahele jääb vähemalt 100 m laiune puhverala minimeerimaks
võimalikku valgus- ja veerežiimi muutust püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olevate
liikide kasvukohtades. Sellise kauguspuhvriga on välistatud otsene mõju Taaravainu
käpaliste püsielupaiga kaitse-eesmärkidele ja vähendatud kaudsete mõjude võimalikku
esinemist. Planeeringulahenduse edasisel koostamisel on võimalik vältida olulist veerežiimi
muutust püsielupaigale jäävate kasvukohtade alal;
• sademevee nõuetekohase juhtimine ning reovee kanaliseerimine ei oma eeldatavalt olulist
negatiivset mõju pinnasele ja põhjaveele, kui järgitakse eelhinnangus esitatud meetmete
soovitusi.
• alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada
olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale majandustegevusele;
• planeeringu elluviimisel ei esine eeldatavalt olulist mürataseme ületamist ning häiringuid;
• kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega inimese lõhnataju
ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
• oskuslike võtteid kasutades ei kaasne tegevusega õnnetuste esinemise tõenäosuse kasvu;
• puuduvad muud olulised asjaolud KSH algatamise vajaduseks, olulise keskkonnamõju
vältimiseks vajalikud meetmed on võimalik välja töötada planeeringu koostamisel.
Planeeringu edasisel koostamisel on vajalik järgmiste meetmete rakendamine:
• planeeringu koostamisel tuleb kaasata maaparandusspetsialist ning töötada välja liigvee
ärajuhtimislahendus, mille korral on tagatud üleujutuste vältimine nii kavandatavatel
äri- ja tootmismaadel kui ka allavoolu jäävatel aladel, kuid lahendus ei tohi muuta
oluliselt veerežiimi Taaravainu käpaliste püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olevate
taimeliikide kasvukohtades.. Lahenduse väljatöötamisel tuleb hinnata Tobia peakraavi
võimekust planeeringuala täiendavate vooluhulkade vastuvõtmiseks. Sademevee
juhtimisel veekogudesse tuleb vajadusel rakendada asjakohaseid leevendavaid
meetmeid (settetiigid, puhastuslodu vms) reostusohu minimeerimiseks3;
• planeeringualal tuleb teostada taimestiku inventuur selgitamaks võimalikke käpaliste
registreerimata kasvukohtade esinemist planeeringualal. Täiendavate esinduslike
kasvukohtade leidumisel planeeringualal tuleb koostada eksperthinnang, milles nähakse
ette meetmed kasvukohtade säilitamiseks või ümberasustamiseks. Vähemesinduslike
kasvukohtade esinemisel võib kaaluda isendite ümberasustamist vastavalt 15.07.2004
määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“.
3 Rannap, R., Vaikre, M., Soomets-Alver, E., Vellak, K., Remm, L., Lõhmus, P. 2023. Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis täiendatud versioon
EELNÕU
O T S U S
Sõmeru …………….. 2025 nr…
Taaravainu külas Pajulille ja Oja kinnistute
detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
Plannum OÜ (registrikood: 16875924) on Rakvere Vallavalitsusele 30.05.2024 esitanud
detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse. Detailplaneering soovitakse koostada
Rakvere vallas Taaravainu külas asuvale Pajulille ja Oja kinnistutele (katastriüksus:
66201:001:0933 ja katastriüksus: 66201:001:0932).
Planeeringu koostamise Eesmärk on moodustada 20 krunti, neist 18 äri- ja/või tootmismaa
sihtotstarbega, 1 transpordimaa ja 1 maatulundusmaa sihtotstarbega. Anda ehitusõigus 18
põhihoone ehitamiseks, mille ehitusalune pind on kuni 40% krundi pinnast ja suurim lubatud
kõrgus 12 m. Lahendada kruntide juurdepääsud ja tehnovõrkudega varustamine. Algatamise
taotluse kohaselt on detailplaneeringu ala suuruseks 15,24 ha.
Detailplaneering teeb ettepaneku Rakvere valla üldplaneeringu kohase maakasutuse
muutmiseks. Rakvere valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt on maa-alale kavandatud 100%
maatulundusmaa juhtotstarve. Detailplaneeringuga tahetakse määrata planeeringualale 41%
äri- ja/või tootmismaa juhtotstarve, 49% maatulundusmaa ja 10% transpordimaa.
Vastavalt PlanS § 142 lõike 1 punktile 1 on detailplaneering üldplaneeringut muutev, kui
taotletakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmist. PlanS §
142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist
hindamist lähtudes KeHJS § 33 lõigetest 4 ja 5 sätestatust ja § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste
asutuste seisukohtadest. Asjaomased asutused andsid oma seisukohad (dokumendiregistris
registreeritud kirjad nr ……………………………………………………………………..)
milles ollakse seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne/kaasneb eeldatavalt oluline
keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
ei ole/on eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik
planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.
Koostatud eelhinnangu (lisa 2) kohaselt ei kaasne kavandatud detailplaneeringu
elluviimisel olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervist ja vara.
Kavandatava tegevusega ei kaasne ka kumulatiivset ega olulist piiriülest mõju. Eelhinnangu
tulemusena on jõutud järeldusele, et keskkonnamõjude strateegilist hindamist ei ole vajalik
algatada. Detailplaneeringu keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik
planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktile12
Planeeringu koostamisel tuleb kaasata maaparandusspetsialist ning töötada välja liigvee
ärajuhtimislahendus, mille korral on tagatud veerežiimi säilimine Taaravainu käpaliste
püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olevate taimeliikide kasvukohtades. Lisaks tuleb
planeeringualal teostada taimestiku inventuur selgitamaks võimalikke käpaliste registreerimata
kasvukohtade esinemist planeeringualal (Lisa 2).
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 124
lõiked 1, 2 ja 10, § 125 lõike 2, § 77 lõike 1 ja 2, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 3, § 35 lõiked 3 ja 5, Rakvere
Vallavolikogu otsustab:
1. Algatada detailplaneeringu koostamine Rakvere vallas, Taaravainu külas Pajulille ja Oja
kinnistutele (katastriüksused: 66201:001:0933 ja 66201:001:0932), millega määratakse
ehitusõigus äri- ja tootmishoonete ning neid teenindavate rajatiste ehitamiseks, samuti
tehnovõrkude ja -rajatiste võimalike asukohtade määramine kruntidel ning servituutide
seadmise vajaduste ja kitsenduste määramine.
2. Kinnitada Taaravainu külas Pajulille ja Oja kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohad
vastavalt lisale (Lisa 1).
3. Jätta algatamata Rakvere vallas, Taaravainu külas Pajulille ja Oja kinnistute
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine (Lisa 2).
4. Detailplaneeringust huvitatud isik on Villa Cartelloni OÜ (registrikood: 12321318; aadress
Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Valguse tee 4).
5. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rakvere Vallavalitsus (aadress Kooli 2,
Sõmeru, e-post [email protected]), koostaja Plannum OÜ (Küüni tn 6, Kose-
Uuemõisa alevik, Kose vald e-post: [email protected]) algataja ja kehtestaja on Rakvere
Vallavolikogu (aadress Kooli 2, Sõmeru, e-post [email protected]).
6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda
tööpäevadel Rakvere Vallavalitsuses, Kooli 2, Sõmeru alevik.
7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
Peep Vassiljev
Volikogu esimees
13 ,9
Orchis militaris (hall käpp)
Orchis militaris (hall käpp)
Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur)
Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)
Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)
Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)
Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)
Listera ovata (suur käopõll)
Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat)
Orobanche bartlingii (põdrajuure-soomukas)
Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat)
30,2
100,0
100,0
14,0
10 ,0
10,0
10,0
14,0
15,4
3806 m2
2672 m2
2847 m2
2253 m2
3911 m2
2839 m2
2914 m2
3129 m2
2730 m2
2873 m2
2796 m2
3040 m2
3237 m2
4023 m2
4734 m2
4125 m2
4091 m2
6756 m2
74780 m2
14853 m2
1
2
3 4
5
6
7 8
9 10
11 12
15
14
17
16
18
13
19 20
Rakvere vald Oja ja Pajulille katastriüksuste detailplaneeringu lahendusskeem. M 1:1000
LAHENDUSSKEEM
Juurdepääs krundile
1 Pos. number
Leppemärgid
Planeeringuala piir
Kraavi veekaitsevöönd
Planeeritud krundipiir
Planeeritud hoonestusala
Planeeritud haljasala
Planeeritud kõrghaljastuse
Tehnovõrgu kaitsevöönd
Planeeritud autoliikluse ala
Katastriüksuse piir
Katastriüksuse nimetus
Katastriüksuse tunnus
Katastriüksuse sihtotstarve
Maaparandussüsteemi maa-ala piir
Planeeritud tulemüür
66201:001:0933 Pajulille
Maatulundusmaa 100%
Teekaitsevöönd
Märkused: Alusena on kasutatud Guvana Disain OÜ poolt koostatud geodeetilist alusplaani, töö nr: G_866_24, aprill 2024.
1. Koordinaadid riiklikus L-Est'97, EH2000 Euroopa kõrgussüsteem. 2. Katastriüksuste piirid saadud Maa-ametist seisuga aprill 2024 a. ja on informatiivsed; 3. Lähtepunktid rajatud Trimble GNSS R8-ga mõõdistatud Trimble S5-ga.
SIHTOTSTARVE % KAT.ÜKSUSE LIIKIDES
MAAPEALNE HOONETE EHITISE-
ALUNE PINDALAMEETRITES KÕRGUS
KORRUSELISUS SUURIM
KRUNDI SUURUS n
ARV KRUNDIL HOONETE
n MAA-ALUNE
HOONETE EHITISE- ALUNE PINDALA
Krundi ehitusõigus
Plan. parkimiskohtade arv õues
Plan. parkimiskohtade arv hoones
Maatulundusmaa
Äri- ja/või tootmismaa
Maakasutuse sihtotstarve:
III kategooria kaitsealune liik
Juurdepääsu servituudi vajadusega ala
illustreeriv asukoht
100 m puhver kaitsealusest taimest
Orienteeruv keskpingekaabli asukoht, täpsustub edasistes etappides
m²
1 Ä ja/või T 0-100%
12 m 3
1522 1+2
3806 29
m²
2 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1252 1+2
3000 24
m²
3 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1069 1+2
3000 20
m²
4 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1166 1+2
2914 22
m²
5 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1139 1+2
2847 22
m²
6 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1136 1+2
2839 22
m²
7 Ä ja/või T 100%
12 m 3
901 1+2
2253 17
m²
8 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1564 1+2
3911 30
m²
9 Ä ja/või T 100%
12 m 3
2702 1+2
6756 52
m²
20 M100%
- -
- -
-
74780 - -
m²
10 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1636 1+2
4091 31
m²
11 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1259 1+2
3237 25
m²
17 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1149 1+2
2873 22
m²
18 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1092 1+2
2730 21
m²
16 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1609 1+2
4023 31
m²
15 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1118 1+2
2796 21
m²
14 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1894 1+2
4734 36
m²
13 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1216 1+2
3040 23
m²
12 Ä ja/või T 100%
12 m 3
1650 1+2
4125 32
m²
19 L 100%
- -
- -
-
14853 - -