Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet

[email protected]

Teie 02.01.2024 nr 16-6/20-07294-045

Meie 01.02.2024 nr 9.3-4/24/24-4

Rail Balticu raudteetrassi lõigu

„Soodevahe - Muuga“ ehitusprojekti

KMH aruande eelnõu seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemide

seaduse § 20¹ ja § 15¹-le tuginedes Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe - Muuga“

ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande eelnõu seisukoha andmiseks.

Amet on varasemalt käesolevale projektile seisukoha esitanud 08.07.2020 kirjaga nr 9.1-

1/20/5822-2.

Rail Balticu kaheksale raudteelõigule algatati ehitusprojekti KMH. KMH-d viiakse läbi

ehitusprojektide koostamise käigus ning KMH eesmärk on minimeerida raudtee rajamise ja

kasutamise mõju keskkonnale. Käesolev KMH viiakse läbi ca 12 kilomeetri pikkusele Harju

maakonnas asuvale trassilõigule Soodevahelt Muugani ja eelprojekti staadiumis Soodevahe

sõlmjaamale. KMH-s käsitletav raudteelõik on mõeldud ainult kaubaveoks kiirusega kuni 120

km/h ning kulgeb osaliselt olemasoleva raudtee koridoris. Raudteelõik kulgeb Maardu linna,

Jõelähtme ja Rae valla territooriumil, läbides Liivamäe ja Iru küla, kulgedes Loo aleviku ning

Nehatu küla piirialal ning jätkudes Veneküla ning Soodevahe küla territooriumil.

KMH aruande eelnõu materjalid sisaldavad keskkonnamüra hinnangut „Soodevahe

kuivsadama ja infrastruktuuri eelprojekti keskkonnamüra mõju ehituse ja kasutamise

ajal“ (Obermeyer, veebruar 2023). Mürauuringu eesmärk on hinnata projekti müraolukorda

ehitus- ja kasutusetapis. Projekt hõlmab kaubaterminali rajamist Soodevahe piirkonda, mis

hakkab toimima infrastruktuuri hooldusrajatisena ja kuivsadamana. Kuivasadama kontseptsioon

võimaldab teostada ühendvedusid, ühendades meresadama raudteeühenduse abil sisemaal asuva

ühendveoterminaliga. Lisaks pakuvad kuivsadamad ka teenuseid, mida tavaliselt pakutakse

meresadama piirkonnas, nagu depoopunkt, konsolideerimine, ladustamine, toll ja hooldus ning

muud teenused, mis on seotud ühendveoüksuste laadimisüksustega. Rail Baltica peamise trassi

(Soodevahe-Muuga lõik) keskkonnamüra hindamise raames teostati olemasoleva olukorra

mürataseme mõõtmised. Müraallikad (ehitusmüra, masinate töö, raudtee- ja maanteeliikluse

müra) sisestatakse mudelisse ehitustööde ja käitamise ajal prognoositava liikluse alusel.

Infrastruktuuri hooldusrajatise käitamise ajal tekitab müra peamiselt rongide manööverdamine

ning mürarikkad hooldus-, remondi- ja laadimistööd. Tüüpilised depoo tegevused hõlmavad

kõigi vedurite ja kaubavagunite tüüpide kapitaalremondi ja moderniseerimistöid kasutusaja

pikendamiseks (rattapaaride remont, uute rattapaaride valmistamine ja moodustamine,

värvimine, hüdraulikakatsed, elektrimasinate ja elektriseadmete remont, sisepõlemismootorite

ja kütuseseadmete remont, erinevate konstruktsioonide mehaanilised kere- ja keevitustööd jne).

Suurem osa töödest teostatakse töökodades. Projektist tulenevat raudteemüra on arvestatud kuni

Rail Baltica raudteekoridori ristumiskohani. Hooldusrajatise raudteeliiklust peetakse

2(5)

tähtsusetuks, kuna nädalas on väga väike liiklus. Rongiliiklusest tulenev müra on lisatud

tööstuspiirkonna müraallikasse ja selle helivõimsuse tase on määratud sarnases depoos tehtud

mõõtmiste põhjal; seega võeti arvesse kõiki müraallikaid (tööstus- ja raudteemüra).

Keskkonnaministri määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) kohaselt on

ehitustegevusega seotud müra ekvivalentsed piirtasemed normeeritud vaid õhtusel ja öisel ajal

(ajavahemikul 21.00-7.00). Ehitusmürale rakendatakse kella 21.00-7.00 piirväärtusena

asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Päevasel ajal (7.00-21.00) ehitustöödest

tulenevale mürale normtasemeid kehtestatud ei ole.

 Eeltoodust tulenevalt amet ehitustegevusest tingitud müra päevasel perioodil ei

analüüsi. Ameti hinnangul on oluline teavitada mõjutatud elanikke häiringuid

põhjustavate tööde kestusest.

Öise ehitusmüra puhul rakendatakse tööstusmüra piirväärtust, mis II kategooria maa-alal

(haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad,

maatulundusmaa õuealad, rohealad) on 45 dB. Mürahinnangu mürakaartide järgi levib

elamumaa-alani ehitusmüra öisel ajal 55 dB.

 Eeltoodust tulenevalt ületab eluhooneteni leviv ehitusmüra tase öisel ajal KeM

määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Amet soovitab planeerida ehitustegevust

selliselt, et öösel teostatakse töid, millega suudetakse tagada öised ehitusmüra

tasemed.

Tööstusmüra norm II kategooria maa-alal on päevasel ajal 60 dB ning öisel ajal 45 dB.

Maksimaalne müratase ei tohi ületada tööstusmüra korral vastava mürakategooriaga alal müra

liigile kehtestatud normtaset rohkem kui 10 dBA. Projekti kasutuse ajal levib mürakaartide järgi

tööstusmüra müratundlike hooneteni päevasel ajal 55 dB ning öisel ajal kuni 50 dB.

 Eeltoodust tulenevalt ületab projekti alalt tulenev tööstusmüra tase öisel ajal

müratundlike hoonetega aladel KeM määrus nr 71 toodud normtaset.

Maksimaalseid müratasemeid ei ole eeltoodud mürauuringus hinnatud.

KMH aruandes on lk 222 kirjutatud: „Lähtuvalt mürahinnangu järeldustest ei ole peetud

vajalikuks täiendavate müraleevendusmeetmete rakendamist.“

 Amet ei nõustu kirjutatuga. Mürakaardid näitavad, et elamumaa-alani võib levida

norme ületav müratase öisel ajaperioodil nii ehitus- (mürakaardil > 45-50), kui ka

kasutusetapis (mürakaardil > 40-45). Seega on vajalik rakendada müra

leevendavaid meetmeid. Ameti hinnangul võib mürakaardil märget „>“ tõlgendada

erinevatel viisidel ning tuleks täpsustada, kas müra on suurem kui kõrval esitatud

vahemik või jääb müra kõrval esitatud vahemiku piiresse. Juhul, kui mürakaardil

on märge „ > “ ekslikult lisatud, siis vastavalt mürakaarte muuta.

Lisaks on lk 222 kirjutatud: „Käesoleva KMH koostamise ajal ei ole teada millised

operaatorfirmad ja milliseid tegevusi tulevikus Soodevahe sõlmjaamas tegema hakkavad ning

kas ja milliseid müraallikaid selle tõttu alale lisandub. Käitiste rajamine toimub ehitusloa ning

tegevus keskkonnalubade alusel. Keskkonnaohu vältimise ja keskkonnariski vähendamise

meetmed ning nende rakendamise tähtajad ja vajalikud meetmed seatakse nende

tegevuslubadega.“

 Amet peab vajalikuks, kuivsadama valmimise järgselt, müraolukorda lähimate

elumaa-aladeni täiendavalt hinnata, kontrollimaks valitud müraleevendavate

meetmete piisavust. Ameti hinnangul tuleks hinnata ka projekti alalt tulenevaid

maksimaalseid müratasemeid ja nende vastavust normile.

KMH aruande eelnõu materjalid sisaldavad Rail Baltic Muuga multimodaalse

Kaubaterminali mürauuringut (ELLE OÜ, töö nr 20/SL/71, juuni 2022) eesmärgiga hinnata

perspektiivse Rail Baltic Muuga multimodaalse kaubaterminali ja sellega seotud taristu

(mitmetasandiline Muuga ristmik) rajamisest tulenevat liikluse (auto ja raudtee) ja

manöövertööde mürataset Muuga Sadamas ja sadama lähipiirkonnas. Hindamaks

planeeringuala sobivust ning vastavust KeM määrus nr 71-le, teostati mürauuring (müra

hajumise modelleerimine), mis kirjeldab liiklusmüra olukorda planeeritaval mitmetasandilisel

ristmikul perspektiivse liikluskorralduse ja -koormuse korral. Lisaks viidi läbi eksperdihinnang

3(5)

Muuga sadama raudteeterminali tekitatava mürataseme kohta, lähtudes Muuga Sadamas

varasemalt teostatud mürauuringutest.

Kehtivate Maardu linna üldplaneeringu ja Viimsi Valla üldplaneeringu kohaselt on

perspektiivsest mitmetasandilisest ristmikust lääne suunda jäävad alad peamiselt olemasolevad

elamumaad ning ida suunda jäävad alad peamiselt äri- ja tootmismaad.

Autoliikluse sisendandmetena kasutati ERC Konsultatsiooni OÜ (ERC) poolt koostatud

liiklusuuringu perspektiivseid (2043. aasta autoliikluse) andmeid ning liikluse ööpäevase

jaotusena kasutati ERC poolt teostatud liiklusloenduste andmeid. Autode kiirusena kasutati

kiiruspiirangut 50 km/h. Raudteede liikluse puhul arvutati (Sweco Projekt AS poolt) Rail Balticu

trassi perspektiivsete (2055 perspektiiv) ja Eesti Raudtee olemasolevate (prognoos aastani

20256) raudteemahtude põhjal rongide liiklussagedused ja ajalised jaotused. Võttes arvesse, et

antud lõigus asub kurv ning rongid sisenevad Muuga sadama terminali, on modelleeritud lõigus

arvestatud rongide reaalse kiirusena 40 km/h.

Elamumaa-alale rakenduvad KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud II mürakategooria liiklusmüra

piirväärtused, mis päeval 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 65 dB), öösel 55 dB

(müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB). Mürakaartidelt selgub, et raudtee- ja

autoliiklusest tingitud hinnatud müratase elamumaa-aladeni ulatub päevasel ajaperioodil kuni

64 dB. Lähimate elamute fassaadidel ulatub müratase päeval kuni 61,2 dB (müratundliku hoone

teepoolsel küljel kuni 63,4 dB (Taganõmme 37 kinnistu, joonis 4). Öisel ajal levib elamumaa-

aladeni hinnatud müratase kuni 59 dB. Lähimate elamute fassaadidel ulatub müratase öisel ajal

kuni 53,1 dB (müratundliku hoone teepoolne külg 55 dB).

 Eeltoodust tulenevalt ületavad liiklusmüra tasemed elamumaa-aladel nii päevasel

kui ka öisel ajal KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud piirväärtuseid. Fassaadile levivad

müratasemed on ületatud päevasel ajal.

Muuga sadamasse toimub kaupade transport peamiselt laevade, rongide ja veoautodega. Sadama

peamised müraallikad on kaubarongide ja vedurite manöövertööd sadama territooriumil,

vedurite sireenid, laevade laadimistööd ning Lasti ja Nuudi teel toimuv kauba transport. Muuga

sadama raudteeterminali ja lähiümbruse kohta on aastate jooksul teostatud mitmeid

mürauuringuid (Akukon OY Eesti filiaal. 2016. a „Muuga sadam. Mürauuring.

Müraemissioonide mõõtmised“ ; ELLE OÜ. 2016. a „Muuga sadama piirkonna mürauuring“ ;

Akukon OY Eesti filiaal. 2006. a „Muuga sadama lääneosa müramõõtmised“ ; Akukon OY Eesti

filiaal. 2006. a „Muuga sadama idaosa ja Muuga raudteejaama laienduse KMH. Muuga

raudteejaamas tekkiva müra hindamine ja müra kaardistamine“ ).

Rail Baltic Muuga multimodaalse Kaubaterminali mürauuring (ametile esitatud töö nr töö nr

20/SL/71) lk 25 kirjutatud: „Kuna käesoleva mürauuringu koostajale ja Tellijale pole teada

täpset Rail Balticu multimodaalse kaubaterminaliga kaasnevate manöövertööde arvu, on

hinnatud perspektiivset müraolukorda olemasolevate mürauuringute põhjal.“ ning lk 26:

„Muuga sadamas ja lähiümbruses teostatud mürauuringud jõuavad tulemuseni, kus päevasel

ajal pole lähimatel elamualadel nii liiklusmüra kui tööstusmüra piirväärtuseid ületatud, kuid

probleeme on öisel ajal eelkõige tööstusmüra üsna madala öise piirväärtusega (45 dB). Nii on

tööstusmüra öine piirväärtus uuringute põhjal ületatud sadama lääneosa pool näiteks Ojakääru

teel, Kallasmaa teel ja Randoja teel, sadama idaosa pool vahetult raudteeterminali lähedal

Uusküla elamute juures. Lisaks Lasti teele lähimatel elamualadel mõjutab öist mürataset

oluliselt ka seal toimuv kauba transport, seega pole näiteks Ojakääru, Kallasmaa ja Randoja

tee kõrge öine müratase puhtalt tööstusmüra tekitatud, liiklusmüra öine piirväärtus (60 dB

müratundliku hoone teepoolsel küljel) sellisel juhul ületatud ei ole.“

 Eelnimetatud mürauuringuid (millel põhineb käesolev hinnang) amet projekti lisades ei

leidnud. Mürahinnangus on toodud väljavõtted varasemate mõõtmiste mürakaartidelt,

mis ameti jaoks ei ole piisav müraolukorra analüüsimiseks. Mürauuringud, millele

viidatakse, on teostatud 2006. ning 2016. aastal. Amet soovitab täpsema olukorra

hindamiseks läbi viia uus müra modelleerimine, mis näitaks olemasolevat

olukorda. KMH aruandes on lk 221 välja toodud: „Lisaks tuleb arvesse võtta, et juba olemasolevas

olukorras on lähimatel elamualadel öisel ajal leitud müra normtasemete ületusi ning

4(5)

leevendusmeetmete vajadust, mida uuringu koostajale teadaolevalt pole rakendatud. Seega ei

saa täiendavate leevendusmeetmete rakendamine olla ainult Rail Balticu uue trassi ja

multimodaalse kaubaterminali rajajal.“

 Amet nõustub, et kui varasemalt on pandud kohustus müra leevendavad meetmeid

antud piirkonnas rakendada, siis tuleks alustada sellest, enne kui projektiga uut

müraallikat juurde lubada. Müraallika lisamine ei ole sobilik enne, kui

müratasemete ületusele on leitud püsiv ja mõõtmisega tõendatava lahendus. KMH aruande lk 221 on kirjutatud: „Multimodaalse kaubaterminali rajamise järgselt, kui on

täpsemalt teada rongide kaubamahud ja täpsemad manöövertööde sagedused, on asjakohane

teostada täpsem mürauuring (soovituslikult keskkonnamüra mõõtmine ja modelleerimine).“

ning „Eelnevad uuringud on leidnud, et juba olemasoleva sadama müraolukorra

leevendamiseks, oleks vajalik Sadama idaosas asuva piirdeaia kohale rajada müratõkkesein,

kõrgusega 6 m, lisaks piirdeaeda müratõkkeseinaga pikendada kirde suunas ca 25 m ning

kirdeosas raudteejaama hoone läheduses muuta sissepääsuvärav müratõkkeseinaga ühtselt

kinniseks. Lisaks on soovitatud ühendada Muuga raudteejaama hoone ja kaks läheduses asuvat

väiksemat hoonet omavahel müratõkkeseinaga. Antud müraleevendusmeetmetega tagataks

Muuga raudteejaama vahetus läheduses olevate elamualadel tööstusmüra normtasemed.“

Lõplik lahendus peab tagama, et kehtestatud keskkonnamüra nõuded tagatakse. Sellest

tulenevalt on soovitatav projektlahenduses reserveerida maa-ala võimalike leevendusmeetmete

rajamiseks“

 Amet on seisukohal, et varasemalt plaanitud leevendusmeetmed tuleks ellu viia.

Amet nõustub, et kaubaterminali valmimise järgselt tuleks teostada uus

mürauuring, veendumaks, et müraleevendavad meetmed on piisavad.

KMH aruande eelnõu materjalid sisaldavad dokumenti „Väärtustehnoloogia projekti

prioriteetne lõik 3 Muuga-Soodevahe müratõkked“ (töö RBDTD-EE-DS2-

DPS3_IDO_ZZZZ-ZZ_ZZZZ_RP_ENV-AK_VE_00001_003; 17.10.2023), mille eesmärgiks

on määratleda valitud alternatiivi puhul kasutatavad tehnilised lahendused, et täita projekti

prioriteetses lõigus müranõudeid ja hinnata nende majanduslikku mõju. Käesolevas dokumendis

olid toodud Muuge-Soodevahe raudteetrassi mürakaardid päevase ja öise müra kohta nii ilma-,

kui koos müratõkkevallidega. Amet analüüsis mürakaarte (kaart nr 2-1_3 ning kaart nr 2-1_4),

kus on hinnatud nii autoliiklusest kui olemasoleval raudteel, kui ka Rail Balticul toimuvast

raudteeliiklusest põhjustatud kogumüratasemeid koos rajatavate müratõkkeseintega

(perspektiivses olukorras 2040+ aasta). Kavandatava raudteelõigu ümbrusesse jäävad

müratundlike hoonetega alad, millele enamasti rakenduvad KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud II

mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis päeval 60 dB (müratundliku hoone teepoolsel

küljel 65 dB), öösel 55 dB (müratundliku hoone teepoolsel küljel 60 dB).

Mürakaartidelt selgub, et koos leevendusmeetmetega ületavad elu- ja ühiskondlike hoonetega

aladeni leviv raudtee- ja autoliiklusest tingitud müratase päevasel ajal järgnevatel lõikudel:

- RB lõigul -0+700 – 0+00 lääne pool (müratase maa-alal kuni 64 dB)

- RB lõigul 3+200- 3+300 põhja pool (müratase maa-alal kuni 69 dB)

- RB lõigul 3+200- 3+300 lõuna pool (müratase maa-alal kuni 64 dB)

- RB lõigul 4+700- 4+600 põhja pool (müratase maa-alal kuni 69 dB)

- RB lõigul 11+300- 11+400 lääne pool (müratase maa-alal kuni 64 dB)

Mürakaartidelt selgub, et koos leevendusmeetmetega ületavad elu- ja ühiskondlike hoonetega

aladeni leviv raudtee- ja autoliiklusest tingitud müratase öisel ajal järgnevatel lõikudel:

- RB lõigul -0+700 – 0+100 lääne pool (müratase maa-alal kuni 59 dB)

- RB lõigul 3+200- 3+300 põhja pool (müratase maa-alal kuni 59 dB)

- RB lõigul 4+700- 4+600 põhja pool (müratase maa-alal kuni 69 dB)

 Müratundlike hoonetega maa-aladel, kui normtasemed on ületatud on vajalik

kasutada müraleevendavaid meetmeid.

KMH aruande eelnõu materjalid sisaldavad vibratsiooniuuringut (IDOM; 13.11.2023), mille

eesmärgiks on teha kindlaks raudteed ümbritsevas keskkonnas tekkiv vibratsioon ja kavandada

5(5)

vajadusel vajalikud vibratsiooni leevendusmeetmed. Hinnang on tehtud kiirrongide ja

kaubarongide kohta. Arvutused on läbi viidud tundliku hoone/piirkondade kohta, mis on

tuvastatud rööbasteest 100 m ulatuses. Hinnangus on lk 34 leitud: „Käesolevas projekti

prioriteetses lõigus on piketis -0+250 kuni piketini 10+300 tuvastatud raudtee kummastki

küljest 100 m raadiuses kaheksa peamiselt elamukasutusega tundlikku piirkonda.

Vibratsioonianalüüsi tulemused juhtisid tähelepanu sellele, et kõige rangem nõutav vibratsiooni

piirväärtus (elumajade korral) saavutatakse objekti seisukorda ja hoone ehitust arvestades 9–

15 m kaugusel, sõltuvalt pinnase tüübist. Hetkel avaldab raudteeliiklus nendele tundlikele

piirkondadele rohkem mõju, kui eeldatavast pärast käesoleva projekti rajamist. Pärast kõiki

neid järeldusi võib väita, et Eestis kehtivas määruses sätestatud vibratsioonipiirangutele

vastamiseks ei ole vaja uue raudteeliini ehitamisel marsruudil Tallinn-Rapla projekti

prioriteetse lõigu nr 3 põhiprojekti etapis paigaldada vibratsiooni kontrollimismeetmeidi .“

 Käsitletava lõigul on projekteeritavale raudteetrassile lähemal, kui 100 m 8

elamukasutusega kinnistut, millest nelja puhul on kaugus rööbaste keskpunktist on

35 m või vähem. Ameti hinnangul on peale raudteetrassi rajamist ja

kasutuselevõttu asjakohane teostada uued vibratsioonitasemete mõõtmised

eeltoodud elamutes, veendumaks normtasemetele vastavuses.

Jälgida, et ka ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri

17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning lisaks eelpool välja toodule märgib järgmist:

 Valgusreostuse kohta on KMH aruandes lk 29 kirjutatud: „Trassil avaldub

rongikoosseisu valgustuse mõju, eriti kurvides. Valgustamata aladel võib pimedal ajal

suurel kiirusel sõitva rongi valgusvihk olla ootamatu ja häiriv. Regulaarse rongiliikluse

korral harjuvad nii inimesed kui loomad siiski rongide poolt põhjustatud valgusega.

Elamualade piirkonnas on raudtee äärde projekteeritud müraseinad, mille tõttu rongide

liikumisega seotud võimalikud valgusvihud lähimate elamuteni ei ulatu.“ Amet juhib

tähelepanu, et müratõkkeseinad ei ole terve trassi ulatuses. Amet soovitab hinnata

vajadust leevendusmeetmeteks, juhul kui valgusreostus esineb elamumaa-aladel, kuhu

müratõkkesein ei ulatu.

 Amet soovitab edaspidistes mürauuringutes hinnata ka maksimaalseid müratasemeid nii

tööstus-, kui raudtee liiklusest tingitud müra puhul. Ametile laekunud kaebuste põhjal

võib öelda, et häirivad on tihti just ühekordsed mürasündmused, eriti öisel ajaperioodil.

Arvestada, et maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi

ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Korp

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

5552 5830

[email protected]