Otsus

OTSUS

04.02.2025 nr 7-10/2025-004

Elering AS elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade muudatuste

kooskõlastamise kohta

1. Haldusmenetluse alustamine

1.1 Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade muudatuste

kooskõlastamist puudutavad õiguslikud alused

Elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) § 93 lõige 6 punkti 1 kohaselt kontrollib Konkurentsiamet

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning selle alusel kehtestatud

komisjoni määrustes sätestatud tingimuste täitmist.

ELTS § 39 lõige 1 punkti 31 kohaselt süsteemihaldur koostab ja pärast Konkurentsiametiga

kooskõlastamist avaldab oma veebilehel süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted,

piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning komisjoni määruses (EL) 2015/1222

sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetest.

ELTS § 38 lõike 2 kohaselt on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja. Eesti Vabariigi

territooriumil on põhivõrguettevõtjaks Elering AS.

ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 kohaselt Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul

kooskõlastamise otsuseid.

1.2 Tasakaalustamisenergia vahetamise Euroopa keskkonna loomise raamistiku

ettepaneku kooskõlastamist puudutavad õiguslikud alused

Euroopa Komisjoni Määrusega (EL) 2017/2195 kehtestati elektrisüsteemi tasakaalustamise

eeskiri (edaspidi ka EBGL või EBGL määrus)1.

EBGL artikkel 25 sätestab nõuded Euroopa keskkonnas kasutatavate tasakaalustamisenergia

standardtoodete kohta.

EBGL artikkel 25 lõike 1 kohaselt töötatakse tasakaalustamisenergia standardtooted välja osana

Euroopa keskkonna rakendamisraamistike ettepanekust vastavalt artiklitele 19–21. Pärast iga

rakendusraamistiku heakskiitmist ja hiljemalt siis, kui põhivõrguettevõtja kasutab vastavat

Euroopa keskkonda, peab põhivõrguettevõtja kasutama üksnes tasakaalustamisenergia

standardtooteid või põhjendatud juhtudel eritooteid, et säilitada süsteemi tasakaal kooskõlas

määruse (EL) 2017/1485 artiklitega 127, 157 ja 160.

EBGL artikkel 20 sätestab nõuded käsitsi käivitamisega sageduse taastamise reservidest (ingl

1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02017R2195-20220619

2 (9)

manual frequency restoration reserves ehk mFRR) pärineva tasakaalustamisenergia vahetamise

Euroopa keskkonna (MARI) rakendamisraamistiku (sh rakendamisraamistikus määratletava

standardtoote) kohta.

EBGL artikkel 21 sätestab nõuded automaatse käivitamisega sageduse taastamise reservidest

(ingl automatic frequency restoration reserves ehk aFRR) pärineva tasakaalustamisenergia

vahetamise Euroopa keskkonna (PICASSO) rakendamisraamistiku (sh rakendamisraamistikus

määratletava standardtoote) kohta.

EBGL artikkel 5 lõige 2 punkti a kohaselt peab Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste

Koostööamet (ACER) heaks kiitma ettepanekud EBGL artikkel 20 lõike 2 ja artikkel 21 lõike

1 kohaste Euroopa keskkonna loomise raamistike (sh rakendamisraamistikus määratletud

standardtooted) osas.

ACER on otsusega 14-20222 heaks kiitnud kõikide põhivõrguettevõtjate ettepaneku sageduse

taastamise reservidest käsitsi käivitamise teel saadava tasakaalustamisenergia vahetamise

Euroopa keskkonna rakendamisraamistiku (mFRR rakendusraamistik)3, mille artikkel 7

sisaldab määratlust mFRR energia standardtoote kohta.

ACER on otsusega 15-20224 heaks kiitnud kõikide põhivõrguettevõtjate ettepaneku sageduse

taastamise reservidest automaatselt käivitamise teel saadava tasakaalustamisenergia vahetamise

Euroopa keskkonna rakendusraamistiku (aFRR rakendusraamistik)5, mille artikkel 7 sisaldab

määratlust aFRR energia standardtoote kohta.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse

algatamiseks haldusorganile vabas vormis avaldus (edaspidi taotlus).

2 Menetlusosaline

Elering AS, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; registrikood 11022625; e-post

[email protected].

3 Asjaolud ja menetluse käik

07.01.2025 esitas Elering AS (edaspidi Elering) Konkurentsiametile taotluse elektrisüsteemi

bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade (edaspidi Eeskirjad) muudatuste

kooskõlastamiseks.

Elering tõi taotluses välja, et Eeskirjad kajastavad muutusi, mis toimuvad elektrisüsteemi

tasakaalustamisel alates Eesti elektrisüsteemi ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga

09.02.2025. Täiendavalt on Eeskirjades muudetud Eleringile kuuluvate ressursside, Kiisa

2Kättesaadav:

https://acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions/ACER%20Decision%2014-

2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20mFRRIF.pdf 3Kättesaadav:

https://acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER%20Decision%2014-

2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20mFRRIF%20-%20Annex%20II.pdf 4Kättesaadav:

https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions/ACER%20Decision%2015-

2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20aFRRIF.pdf 5Kättesaadav:

https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER%20Decision%2

015-2022%20on%20the%20Amendment%20of%20the%20aFRRIF%20-%20Annex%20II.pdf

3 (9)

avariireservelektrijaama (edaspidi ka Kiisa AREJ) ja koormuspankade (kokkuvõtvalt ka Kiisa

kompleks) hinnastamist elektrisüsteemi tasakaalustamisel. Samuti on Eeskirjadesse lisatud

punkt, mille alusel olukorras, kus olulise ülekandeliini või seadme rikke korral tuleb

pikemaajaliselt sagedusreserve kasutada vastukaubanduseks ja piisavate reservide olemasolu

järgmise häiringu jaoks ei ole tagatud, võib Elering vajaminevat energiat osta ka päevasiseselt

turult, vabastamaks käivitatud reserve.

20.01.2025 toimus virtuaalkohtumine Konkurentsiameti ja Eleringi esindajate vahel, kus

Konkurentsiamet palus Eleringil viia Eeskirjade osas läbi avalik konsultatsioon.

20.01.2025 kuni 27.01.2025 viis Elering Eeskirjade osas läbi avaliku konsultatsiooni6.

27.01.2025 esitas Konkurentsiamet Eleringile tagasiside ja muudatusettepanekud Eeskirjade

osas.

29.01.2025 esitas Konkurentsiamet Eleringile täiendava päringu seoses Eeskirjade punktiga,

mis lubaks ülekandeliini või seadme pikemaajalise rikke korral Eleringil vajaminevat

tasakaalustamisenergiat osta päevasiseselt turult.

31.01.2025 esitas Elering Konkurentsiametile uue taotluse Eeskirjade muudatuste

kooskõlastamiseks, sh vastuse Konkurentsiameti päringutele ja muudatusettepanekutele.

Lisaks esitas Elering ametile koos Eeskirjade muudatuste kooskõlastamise taotlusega ka

avaliku konsultatsiooni raames laekunud ettepanekud ning Eleringi poolt koostatud vastused

turuosaliste käest laekunud tagasisidele.

4 Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud Eeskirjade muudatuste osas

Konkurentsiamet töötas Eleringi poolt esitatud taotluse Eeskirjade muudatuste osas läbi ning

leiab, et see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Alljärgnevalt on välja toodud olulisemad

ning konsultatsiooni käigus diskussiooni tekitanud Eeskirjade muudatused:

1. Elering tegi ettepaneku täiendada Eeskirjade punkti 2 järgmise sõnastusega:

2. Bilansi tagamise üldpõhimõtted

Käesolevad elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad on koostatud

lähtuvalt eeldusest, et Eesti elektrisüsteem toimib osana Mandri-Euroopa sagedusalast ning

elektrisüsteemi bilansi tagamine toimub vastavalt SAFA´le. Eesti elektrisüsteemi sageduse

hoidmise ja bilansi tagamise eest vastutab Eesti süsteemihaldur koostöös teiste CE SA

süsteemihalduritega vastavalt SOGL metoodikatele. Struktuuriliselt on Eesti elektrisüsteem

omaette Eesti LFC alana osa Balti LFC blokist , mis on omakorda osa CE SA sünkroonalast.

6 https://elering.ee/node/2262

4 (9)

Joonis 1. CE SA sageduse juhtimise struktuur

Alates 09.10.2024 rakendas Elering mFRR juhtimise üleeuroopalise mFRR platvormiga MARI,

mis koondab kõigi liitunud bilansipiirkondade mFRR energiapakkumised ühisesse pakkumiste

nimekirja ning teeb mFRR aktiveerimise nõudluste optimeerimise arvestades vabasid

ülekandevõimsusi liitunud koormuse-sageduse LFC alade vahel. MARI platvormis on iga Balti

elektrisüsteem eraldi LFC ala ning iga süsteemihaldur juhib oma LFC ala. Elering esitab Eesti

elektrisüsteemi tasakaalustamiseks Eesti LFC ala nõudluse MARI platvormi, mis leiab

optimaalsed pakkumised, mida aktiveerida Eesti LFC ala tasakaalustamiseks. Elering kasutab

bilansijuhtimisel mFRR pikemaajalise ebabilansi tasakaalustamiseks ning aFRR

vabastamiseks.

Elering võtab alates ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga kasutusele aFRR

reguleerimistoote, mida kasutatakse süsteemi ebabilansi automaatseks nulli juhtimiseks. aFRR

juhtimissüsteem monitoorib süsteemi sagedust ja ebabilanssi püsivalt ligi reaalajas, mille

alusel leitakse süsteemi tasakaalustamiseks vajalik aFRR kogus. See tähendab, et süsteemi

ebabilanss juhitakse nulli reaalajas tunnise ebabilansienergia nulli juhtimise asemel. mFRR

võimsusi aktiveeritakse aFRR vabastamiseks või pikemaajaliste ebabilansside katmiseks

(näiteks elektrijaama rike).

2025. aastal peale ühinemist Mandri-Euroopa sagedusalaga rakendab Elering aFRR

juhtimises üleeuroopalise aFRR platvormi PICASSO, mis koondab kõigi bilansipiirkondade

aFRR energiapakkumised ühisesse pakkumiste nimekirja ning teeb aFRR aktiveerimiste

nõudluste optimeerimise arvestades vabasid ülekandevõimsusi liitunud bilansipiirkondade

vahel.

Elering võtab alates ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga kasutusele FCR. Antud

reservitüübi eesmärgiks on esmane reageerimine sünkroonalaülestele ebabilanssidele. FCR on

täielikult automaatne ning selle käivitamine toimub vastavalt sagedushälbele.

Konkurentsiamet on seisukohal, et punkti 2 muutmine Eeskirjades on põhjendatud ja vajalik,

ajakohastamaks Eeskirjades bilansi tagamisega ja sageduse juhtimisega seotud printsiipe

5 (9)

Mandri-Euroopa sünkroonalas talitlemiseks.

2. Elering tegi ettepaneku eemaldada Eeskirjade punktist 3 mFRR ja aFRR pakkumiste

tingimused ja standardtoodete kirjeldused ning muuta vastavat punkti järgmise pealkirja

ja sõnastusega:

3. Reguleerimisvõimsuse varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks

Vastavalt SAFA nõuetele tuleb tagada ette nähtud mahus sageduse hoidmise reservide

olemasolu ning minimaalne sageduse taastamise reservide maht. Selle tagamiseks korraldab

Elering koostöös teiste Balti süsteemihalduritega alates ühinemisest Mandri-Euroopa

sagedusalaga reguleerimisvõimsuse turgu.

Balti süsteemihaldurid maksavad reguleerimisvõimsuse turul edukatele pakkujatele selle eest,

et nad reserveerivad oma varasid reguleerimisenergia pakkumiseks. Reguleerimisvõimsuse

turg toimub üks päev enne elektrienergia päev-ette turgu. FCR reguleerimisteenusel ei järgne

võimsusturule energiaturgu ning edukas FCR reguleerimisteenust pakkuja peab FCR teenust

pakkuma vastavalt oksjoni tulemustele. FRR hankimise korral järgneb reguleerimisvõimsuste

turule reguleerimisenergia turg, millel osalemine on edukate FRR reguleerimisvõimsuse

pakkujate jaoks kohustuslik.

Eesti reguleerimisteenuse pakkujate poolt tehtud reguleerimisenergia pakkumised kogutakse

Eleringi poolt kokku pakkumiste üldnimekirja, mis edastatakse MARI ja PICASSO

platvormidele, kus koostatakse ühine pakkumiste üldnimekiri. Reguleerimisenergia pakkumisi

saab teha nii üles- kui ka allareguleerimiseks. Lisaks võib Elering Eesti pakkumiste nimekirjas

olevaid reguleerimisenergia pakkumisi ka enne Põhjamaade MARI platvormiga liitumisele

vahendada Soome elektrisüsteemi süsteemihaldurile ning Soome süsteemihaldur vahendab

oma vastutuspiirkonnast tulnud reguleerimisenergia pakkumisi Eleringile. Seda eeldusel, et

vahendamine ei kujuta ohtu reserve edastavale elektrisüsteemile ning reserve saaval

süsteemihalduril pole ligipääsu piisaval hulgal kohalikele reservidele või ülepiirilistele

reservidele läbi reguleerimisplatvormide.

Reguleerimisenergia pakkumiste tegemine on turuosalistele vabatahtlik, v.a. juhul kui pakkuja

on olnud vastava tootega edukas reguleerimisvõimsuse turul. Eesti turuosaliste poolsete

pakkumiste tegemise eelduseks on Eleringiga kahepoolse lepingu sõlmimine, kus on kindlaks

määratud pakkumiste tegemise protseduur ja tingimused.

Konkurentsiamet on seisukohal, et punkti 3 muutmine Eeskirjades on põhjendatud ja vajalik,

et Eeskirjades kirjeldatud reguleerimisvõimsuse ja bilansi tagamisega seotud põhimõtted

oleksid vastavuses Mandri-Euroopa sünkroonalal talitlemise nõuetega ning lisaks võimaldaksid

Eleringil täita funktsioone seoses PICASSO keskkonnaga. Lisaks on Konkurentsiamet

seisukohal, et mFRR ja aFRR standardtoodete kirjelduste eemaldamine Eeskirjadest on

põhjendatud, kuna nimetatud standardtooted on sätestatud ACER-i poolt heaks kiidetud mFRR

ja aFRR rakendusraamistikes.

3. Elering tegi ettepaneku muuta Eeskirjade punkti 5 järgmise sõnastusega ja punkti

numbriga:

4. Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest

Kiisa kompleksi moodustavad Kiisa AREJ 1 (võimsusega 110 MW), Kiisa AREJ 2 (võimsusega

140 MW) ja Kiisa koormuspangad (võimsusega 40 MW). Kiisa AREJ-d pakuvad mFRR

reguleerimisvõimsust ülesse ja Kiisa koormuspangad mFRR reguleerimisvõimsust alla.

Kiisa kompleksi käivitamisel bilansi tagamiseks arvestatakse Eleringi poolt järgnevate

6 (9)

asjaoludega:

 Kiisa kompleksi, kui süsteemihalduri omanduses olevaid seadmeid, käivitatakse mFRR

energiaturul ühise pakkumiste üldnimekirjas vastavalt hinnale;

 Kiisa kompleksi seadmete, kui süsteemihalduri omanduses olevate seadmete,

energiahind reguleerimisturul peab andma selge signaali, et tegemist on

reservvõimsustega, mida käivitatakse reeglina viimases järjekorras;

 Kiisa avariielektrijaamad osalevad Balti-ülesel võimsusturul süsteemihalduri nõudlust

vähendava ressursina ehk sellest lähtuvalt peavad järgima võimsusturu reegleid.

Kiisa kompleksi reservvõimsuste aktiveerimine toimub hinnaastmete kaupa.

Kiisa AREJ-de hinnaastmed ülesse reguleerimisel:

Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW

1 1000 50

2 2000 50

3 3000 50

4 4000 50

5 5000 50

Kiisa AREJ-de hinnaastmed alla reguleerimisel:

Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW

2 - 2000 10

3 - 3000 10

4 - 4000 10

5 - 5000 10

Konkurentsiamet märgib, et Kiisa AREJ ja koormuspangad on Eleringile kuuluvad ressursid.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 (edaspidi Direktiiv)7 artikkel 66 lõige

6 sätestab järgneva erandi:

Erandina artikli 40 lõikest 4 võivad Eesti, Läti ja Leedu põhivõrguettevõtjad tugineda

tasakaalustamisteenustele, mida osutavad riigisisesed elektrisalvestite pakkujad,

põhivõrguettevõtjatega seotud ettevõtjad ja muud põhivõrguettevõtjatele kuuluvad üksused.

Erandina artikli 54 lõikest 2 võivad Eesti, Läti ja Leedu lubada oma põhivõrguettevõtjatel ja

põhivõrguettevõtjatega seotud ettevõtjatel omada, arendada, hallata ja käitada

energiasalvestusüksusi ilma avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluseta

ning lubada sellistel energiasalvestusüksustel osta või müüa elektrienergiat

7 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02019L0944-20240716

7 (9)

tasakaalustamisturgudel.

Esimeses ja teises lõigus osutatud erandeid kohaldatakse kuni kolm aastat pärast Eesti, Läti ja

Leedu ühinemist Mandri-Euroopa sünkroonalaga. Kui see on vajalik varustuskindluse

säilitamiseks, võib komisjon esialgset kolmeaastast perioodi pikendada kuni viie aasta võrra.

Elering on põhjendanud Kiisa AREJ hinnastamispõhimõtete muudatusi Eeskirjades järgnevalt:

Kiisa AREJ eelnev hinnastamise põhimõte oli seotud asjaoluga, et Kiisa AREJ mFRR

pakkumised oleks suunatud MARI platvormil ainult otsekäivituse reservina ehk alles siis, kui

planeeritud käivituse käigus ei olnud turul piisavalt reserve. Otsekäivituse käigus rakendub

otsekäivituse hind ainult otsekäivituse mahule ehk Kiisa käivitamine ei mõjutanud planeeritud

käivituse käigus kasutatud reservide eest makstavat hinda.

Veebruarist 2025 rakenduvate Balti võimsusturu reeglite kohaselt on kõigil võimsusturul

edukaks osutunud pakkujatel (sh Kiisa AREJ) kohustus teha nii planeeritud ja otsekäivituse

pakkumine MARI mFRR platvormile. See tähendab, et Kiisa AREJ pakkumised on ka

planeeritud käivituse pakkumiste nimekirjas ning Kiisa käivitamisel viimasena rakendub Kiisa

hind kogu vastavas turuajaühikus käivitatud mFRR mahule (mitte ainult Kiisa mahule). Elering

näeb siin riski, säilitades varasemad Kiisa AREJ hinnatasemed, siis Kiisa planeeritud käivituse

raames tekib mFRR energiale põhjendamatult kõrge hind, mis ei pruugi väljendada reservide

puudujääki ja samas tooks kaasa ebavajaliku kulu ühiskonnale.

Eleringi poolt välja pakutud Kiisa AREJ mFRR energia hinnastamise metoodika väikseima

maksumusega aste nii üles kui alla suunas on kõrgema hinnaga, kui senini Baltikumis MARI

platvormile esitatud pakkumus. (Erandiks on Balti piirkonna MARI platvormi ajaloo kõige

esimene turuühik, kus tehnilistel põhjustel jõudis platvormile mõlemas suunas üks kallim

pakkumus hinnaga 3000€/MWh üles ja -3000€/MWh alla suunas). Uus hinnastamise põhimõte

on vastavuses päev-ette energiaturu maksimaalse hinnaga. Sellest lähtuvalt on Kiisa AREJ

viimane aste hinnaga 5000 EUR/MWh mõistlikul määral kõrgem kui päev-ette turu

maksimaalne hind (4000 EUR/MWh).

Lähtudes eeltoodust, Eeskirjade punkt 4 sätestab Kiisa AREJ ja koormuspankade hinnatasemed

üles- ja alla reguleerimisel ning sealhulgas, et ülesreguleerimisel käivitatakse Kiisa AREJ puhul

esimesed 50 MW hinna 1000 €/MWh juures ning koormatakse üles täiendavalt vastavalt

Eeskirjade punktis 4 ja ülaltoodud tabelite astmetele ja hinnatasemetele. Allareguleerimisel

käivitatakse Kiisa koormuspanga esimesed 10 MW hinna -2000 €/MWh juures ning tõstetakse

tarbimisvõimsust täiendavalt vastavale Eeskirjade punktis 4 ja ülaltoodud tabelite astmetele ja

hinnatasemetele. Eeskirjade muudatused seoses Kiisa AREJ-de hinnastamisega näevad ette

järgmised muudatused:

a. Kiisa AREJ ülesreguleerimisel on astme nr 4 hinnaks 4000 €/MWh, varasema 5000

€/MWh asemel ning astme nr 5 hinnaks 5000 €/MWh, varasema 15 000 €/MWh asemel.

b. Kiisa AREJ allareguleerimisel on astme nr 4 hinnaks -4000 €/MWh, varasema -5000

€/MWh asemel ning astme nr 5 hinnaks -5000 €/MWh, varasema -15 000 €/MWh

asemel.

Konkurentsiamet on analüüsinud Balti tasakaalustamisturu ajaloolisi hindasid enne MARI

keskkonnaga ühinemist perioodil 01.01.2021 kuni 30.09.2024. Analüüsi tulemuste põhjal on

eelnimetatud perioodil ülesreguleerimisel turuhinna esinemine üle 1000 €/MWh kohta olnud

erakordselt harv, vaid 0,24% kogu vastava perioodi tundidest, sealjuures maksimaalne hind on

olnud 3250,50 €/MWh kohta. Allareguleerimisel ei ole vastaval perioodil hind

langenud -2000 €/MWh-ni ning minimaalne hind on olnud -321,00 €/MWh kohta.

Pärast MARI keskkonnaga ühinemist, perioodil 09.10.2024 kuni 03.02.2025 on

8 (9)

tasakaalustamisturul ülesreguleerimise ja allareguleerimise maksimaalne hind olnud 853,07

€/MWh kohta ja minimaalne hind -299 €/MWh kohta ning vastaval perioodil ei ole Kiisa

AREJ-d bilansi tagamiseks kasutatud.8

Vastavalt Eleringi andmetele on Kiisa AREJ-d viimase viie aasta jooksul käivitatud järgmiselt:

- 2020. aastal 81 tundi;

- 2021. aastal 29 tundi;

- 2022. aastal 14 tundi;

- 2023. aastal 22 tundi;

- 2024. aastal 0 tundi.

Toodud andmed on kahe Kiisa AREJ summeeritud töötamise tunnid. Käivituse põhjused on kas

vastukaubandus või naabersüsteemihaldurite vajadus. Bilansi tagamiseks on Kiisa AREJ-d

viimati käivitatud 2020. aastal kokku ca 2,5 tundi.

Lähtudes eeltoodust, on Konkurentsiamet seisukohal, et Kiisa kompleksi (Kiisa AREJ ja Kiisa

koormuspangad) reservvõimsuste kasutamine ei ole vastuolus Direktiivi artikkel 66 lõikega 6,

mis võimaldab erandina Balti riikide põhivõrguettevõtjatel tugineda tasakaalustamisteenustele,

mida osutavad põhivõrguettevõtjatele kuuluvad üksused. Lisaks, Eeskirjades sätestatud

hinnatasemed pakuvad tasakaalu reservide pakkumiste ning võimaliku kõrge

tasakaalustamishinna vahel, mis võib avaldada mõju bilansihalduritele. Hinna 1000 €/MWh

puhul võib eeltoodud statistika põhjal harval juhul juhtuda, et esimesed 50 MW Kiisa

reservvõimsuste kompleksist käivitatakse enne kui viimane turuosaliste poolt tehtud

pakkumine, aga selliseks hetkeks on välja kujunenud olukord, kus reservide pakkumised on

suures osas ära kasutatud ja vajadus tasakaalustamise energia järele on suur. Võttes arvesse, et

maksimaalne võimalik hind MARI platvormil on 15 000 €/MWh kohta9, tagab Kiisa kompleksi

reservvõimsuste aktiveerimine Eeskirjades sätestatud hinnastamismehhanismi alusel (sh

hinnatasemete 4 ja 5 muutmine) Balti turuosalistele teatud osas kaitse potentsiaalsete ülikõrgete

energia tasakaalustamisturu hindade eest, andes sealjuures turule signaali, et tegemist on

reservvõimsustega, mida käivitatakse tasakaalustamisturul reeglina reservvõimsuste nappuse

olukorras.

5. Kokkuvõte

Konkurentsiamet töötas läbi Eleringi poolt 31.01.2025 kooskõlastamiseks esitatud Eeskirjade

muudatused ning on seisukohal, et nimetatud dokument arvestab kehtivast seadusandlusest

tulenevate alustega, sh ELTS § 39 lõige 1 punktiga 31, ning ei ole vastuolus Direktiivist ja

EBGL-ist tulenevate alustega.

ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 kohaselt Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul

kooskõlastamise otsuseid.

Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 39 lõige 1 punktile 31 ja § 93 lõige 6 punktile 6

8https://transparency.entsoe.eu/balancing/r3/pricesOfActivatedBalancingEnergy/show 9Artikkel 4 lõige 3:

https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER_Decision_09-

2024_Pricing-Annex_I.pdf

9 (9)

otsustan:

kooskõlastada Elering AS poolt 31.01.2025 Konkurentsiametile esitatud Elering AS

elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade muudatused täies ulatuses

vastavalt käesoleva otsuse lisale

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30

päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus

Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisa: Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 1

Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad

Bilansi tagamise ehk tasakaalustamise eeskirjad on koostatud ElTS §3 9 lg (1) 31 alusel, mis

sätestavad muuhulgas süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtteid.

1 Mõisted ............................................................................................................................................ 1

2 Bilansi tagamise üldpõhimõtted ...................................................................................................... 3

3 Reguleerimisvõimsuse varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks ........................................... 5

3.1 Reguleerimisenergia nõudluse hindamine ja aktiveerimine................................................... 5

3.1.1 mFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine..................................................................... 5

3.1.2 aFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine ...................................................................... 6

4 Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest ............................................................................... 6

5 Piiriülene reguleerimisteenuse kasutamine ..................................................................................... 7

6 Reguleerimisvõimsuse varu tagamine ............................................................................................. 8

7 Reguleerimisvõimsuse ja bilansi tagamiseks kasutatud energia eest tasumine ............................... 8

8 Bilansienergia (ebabilansi) hindade arvutamise metoodika ............................................................ 8

9 Sagedusreservide pakkumiste selgitamine ...................................................................................... 8

1 Mõisted

 aFRR (Automatically Activated Frequency Restoration Reserve) – Automaatselt käivitatav

sageduse taastamise reserv.

 Agregaator (Aggregator) – juriidiline isik, kes korraldab süsteemihaldurile

reguleerimisteenuse pakkumise tegemist tarbimise või tootmisvõimsuste koondamise teel;

 Allareguleerimine (Down-regulation) – süsteemihalduri poolt täiendava elektrienergia

koguse müümine, mis on tingitud prognoositust väiksemast energia tarbimisest või

suuremast energia tootmisest süsteemis, vajadusest teostada vastukaubandust või kui on

ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus;

 Avariireservvõimsus (Fast Disturbance or Emergency Reserve) – süsteemihalduri poolt

hoitav või ette tellitud võimsusreserv elektrisüsteemis juhtuda võivate avariiliste

olukordadega toimetulekuks;

 Bilansihaldur (Balance Responsible Party) – juriidiline isik, kes on oma bilansiportfelli

tagamiseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu EITS-i (Elektrituruseadus) ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras;

 Bilansienergia (Imbalance) – ebabilansi elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil

ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel;

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 2

 Bilansi tagamine (Tasakaalustamine) (Balancing) – kõik tegevused või protsessid,

millede kaudu süsteemihaldur tagab pidevalt erinevatel ajahorisontidel elektrisüsteemi

sageduse kindlaks määratud stabiilsetes piirides;

 CE SA – Mandri-Euroopa sagedusala;

 FCR (Frequency Containment Reserve) – sageduse hoidmise reserv;

 FRR (Frequency Restoration Reserve) – sageduse taastamise reserv (sh aFRR ja mFRR);

 LFC blokk (Load Frequency Block) – sageduse juhtimise blokk;

 LFC ala (Load Frequency Area) – sageduse juhtimise ala;

 MARI (Manually Activated Reserves Initiative) – üle-Euroopaline käsitsi käivitatavate

sageduse taastamise reservide platvorm mFRR standardtoodete vahetamiseks;

 mFRR (Manually Activated Frequency Restoration Reserve) - käsitsi käivitatav sageduse

taastamise reserv;

 Operatiivtund – reaalajaline tund, mille ajal süsteemihaldur juhib süsteemi. Tund algab ja

lõppeb täistunnil. Alates sünkroniseerimisest Mandri-Euroopa sagedusalagajuhib

süsteemihaldur süsteemi 15 minuti perioodidena;

 Operatiiv veerandtund – reaalajaline veerandtund (15 minutit), mille ajal süsteemihaldur

juhib süsteemi eesmärgiga tagada et operatiivtunni lõpuks oleks Eesti elektrisüsteemi

vahelduvvoolu saldo kõrvalekalle võimalikult lähedal nullile. Igas reaalajalises tunnis on

neli veerandtundi. Esimene veerandtund algab täistunnil ja viimane veerandtund lõpeb uuel

täistunnil. Alates sünkroniseerimisest Mandri-Euroopa sagedusalaga juhib süsteemihaldur

süsteemi 15 minuti perioodidena;

 Pakkumiste üldnimekiri (Merit Order List) – ühe juhtimispiirkonna reguleerimisteenuse

pakkumiste nimekiri toote kaupa, mis on järjestatud vastavalt pakkumiste hindadele ja mida

kasutatakse nimekirjas toodud pakkumiste aktiveerimisel;

 PICASSO (Platform for the International Coordination of Automated Frequency

Restoration and Stable System Operation) – üle-Euroopaline automaatselt käivitatavate

sageduse taastamise reservide platvorm aFRR standardtoodete vahetamiseks ning

käivitamiste optimeerimiseks;

 Reguleerimisenergia (Balancing Energy) – süsteemihalduri poolt bilansi tagamiseks

aktiveeritud reguleerimisenergia või avariireservvõimsuse pakkumise energia, mida

süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks

vastavuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud

lepingutega;

 Reguleerimisvõimsus (Balancing Capacity) – süsteemihalduri poolt piisava koguse

reguleerimisenergia pakkumise koguse tagamiseks hangitud teenus;

 Reguleerimisteenuse pakkumine (Balancing Bid) – reguleerimisteenuse pakkuja poolt

süsteemihaldurile tehtud reguleerimisenergia või reguleerimisvõimsuse pakkumine, mis

vastab süsteemihalduri poolt kindlaks määratud nõuetele;

 Reguleerimistarne bilansiaruandes (Imbalance Adjustment) – süsteemihalduri poolt

bilansihalduri bilansipiirkonnas aktiveeritud reguleerimisenergia kogus, mis kajastatakse

selgitusperioodide lõikes ja reguleerimisenergia suunda arvestades bilansihalduri

bilansiaruandes;

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 3

 Reguleerimisteenuse pakkuja (Balancing Service Provider) – tootja, tarbija, bilansihaldur

või agregaator, kes pakub süsteemihaldurile reguleerimisteenust;

 SAFA (Synchronous Area Framework Agreement) – Mandri-Euroopa sagedusala

süsteemihaldurite poolt kokku lepitud raamistik, mille alusel toimub sagedusala talitluse

juhtimine ja töö korraldamine;Selgitusperiood – Turuperiood, mille kohta ebabilanss on

arvutatud vastavalt bilansiselgituse esitamise ajatsoonile;

 SOGL – määrus 2017/1485, 2. august 2017, millega kehtestatakse elektri ülekandesüsteemi

käidueeskiri;

 Vastukaubandus (Countertrading) – elektrienergia vahetus erinevate turupiirkondade

vahel, mis on initsieeritud ühe või mitme süsteemihalduri poolt eesmärgiga viia

elektrisüsteemi füüsilised parameetrid (näiteks piiriülesed võimsusvood) lubatud piiridesse

ja tagada juba toimunud elektrienergiakaubanduse tehingud;

 Ühine pakkumiste üldnimekiri (Common Merit Order List) – reguleerimisteenuse

pakkumiste nimekiri toote kaupa, mis on järjestatud vastavalt pakkumiste hindadele ja mida

kasutatakse nimekirjas toodud pakkumiste aktiveerimisel;

 Ülesreguleerimine (Up-regulation) – süsteemihalduri poolt täiendava energiakoguse

ostmine, mis on tingitud prognoositust suuremast energia tarbimisest või väiksemast

energia tootmisest süsteemis, tootmisvõimsuse ootamatust väljalülitumisest, vajadusest

teostada vastukaubandust või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus.

2 Bilansi tagamise üldpõhimõtted

Käesolevad elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad on koostatud

lähtuvalt eeldusest, et Eesti elektrisüsteem toimib osana Mandri-Euroopa sagedusalast ning

elektrisüsteemi bilansi tagamine toimub vastavalt SAFA´le. Eesti elektrisüsteemi sageduse

hoidmise ja bilansi tagamise eest vastutab Eesti süsteemihaldur koostöös teiste CE SA

süsteemihalduritega vastavalt SOGL metoodikatele. Struktuuriliselt on Eesti elektrisüsteem

omaette Eesti LFC alana osa Balti LFC blokist , mis on omakorda osa CE SA sünkroonalast.

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 4

Joonis 1. CE SA sageduse juhtimise struktuur

Alates 09.10.2024 rakendas Elering mFRR juhtimise üleeuroopalise mFRR platvormiga

MARI, mis koondab kõigi liitunud bilansipiirkondade mFRR energiapakkumised ühisesse

pakkumiste nimekirja ning teeb mFRR aktiveerimise nõudluste optimeerimise arvestades

vabasid ülekandevõimsusi liitunud koormuse-sageduse LFC alade vahel. MARI platvormis on

iga Balti elektrisüsteem eraldi LFC ala ning iga süsteemihaldur juhib oma LFC ala. Elering

esitab Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamiseks Eesti LFC ala nõudluse MARI platvormi, mis

leiab optimaalsed pakkumised, mida aktiveerida Eesti LFC ala tasakaalustamiseks. Elering

kasutab bilansijuhtimisel mFRR pikemaajalise ebabilansi tasakaalustamiseks ning aFRR

vabastamiseks.

Elering võtab alates ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga kasutusele aFRR

reguleerimistoote, mida kasutatakse süsteemi ebabilansi automaatseks nulli juhtimiseks. aFRR

juhtimissüsteem monitoorib süsteemi sagedust ja ebabilanssi püsivalt ligi reaalajas, mille alusel

leitakse süsteemi tasakaalustamiseks vajalik aFRR kogus. See tähendab, et süsteemi ebabilanss

juhitakse nulli reaalajas tunnise ebabilansienergia nulli juhtimise asemel. mFRR võimsusi

aktiveeritakse aFRR vabastamiseks või pikemaajaliste ebabilansside katmiseks (näiteks

elektrijaama rike).

2025. aastal peale ühinemist Mandri-Euroopa sagedusalaga rakendab Elering aFRR juhtimises

üleeuroopalise aFRR platvormi PICASSO, mis koondab kõigi bilansipiirkondade aFRR

energiapakkumised ühisesse pakkumiste nimekirja ning teeb aFRR aktiveerimiste nõudluste

optimeerimise arvestades vabasid ülekandevõimsusi liitunud bilansipiirkondade vahel.

Elering võtab alates ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga kasutusele FCR. Antud

reservitüübi eesmärgiks on esmane reageerimine sünkroonalaülestele ebabilanssidele. FCR on

täielikult automaatne ning selle käivitamine toimub vastavalt sagedushälbele.

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 5

3 Reguleerimisvõimsuse varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks

Vastavalt SAFA nõuetele tuleb tagada ette nähtud mahus sageduse hoidmise reservide

olemasolu ning minimaalne sageduse taastamise reservide maht. Selle tagamiseks korraldab

Elering koostöös teiste Balti süsteemihalduritega alates ühinemisest Mandri-Euroopa

sagedusalaga reguleerimisvõimsuse turgu.

Balti süsteemihaldurid maksavad reguleerimisvõimsuse turul edukatele pakkujatele selle eest,

et nad reserveerivad oma varasid reguleerimisenergia pakkumiseks. Reguleerimisvõimsuse turg

toimub üks päev enne elektrienergia päev-ette turgu. FCR reguleerimisteenusel ei järgne

võimsusturule energiaturgu ning edukas FCR reguleerimisteenust pakkuja peab FCR teenust

pakkuma vastavalt oksjoni tulemustele. FRR hankimise korral järgneb reguleerimisvõimsuste

turule reguleerimisenergia turg, millel osalemine on edukate FRR reguleerimisvõimsuse

pakkujate jaoks kohustuslik.

Eesti reguleerimisteenuse pakkujate poolt tehtud reguleerimisenergia pakkumised kogutakse

Eleringi poolt kokku pakkumiste üldnimekirja, mis edastatakse MARI ja PICASSO

platvormidele, kus koostatakse ühine pakkumiste üldnimekiri. Reguleerimisenergia pakkumisi

saab teha nii üles- kui ka allareguleerimiseks. Lisaks võib Elering Eesti pakkumiste nimekirjas

olevaid reguleerimisenergia pakkumisi ka enne Põhjamaade MARI platvormiga liitumisele

vahendada Soome elektrisüsteemi süsteemihaldurile ning Soome süsteemihaldur vahendab

oma vastutuspiirkonnast tulnud reguleerimisenergia pakkumisi Eleringile. Seda eeldusel, et

vahendamine ei kujuta ohtu reserve edastavale elektrisüsteemile ning reserve saaval

süsteemihalduril pole ligipääsu piisaval hulgal kohalikele reservidele või ülepiirilistele

reservidele läbi reguleerimisplatvormide.

Reguleerimisenergia pakkumiste tegemine on turuosalistele vabatahtlik, v.a. juhul kui pakkuja

on olnud vastava tootega edukas reguleerimisvõimsuse turul. Eesti turuosaliste poolsete

pakkumiste tegemise eelduseks on Eleringiga kahepoolse lepingu sõlmimine, kus on kindlaks

määratud pakkumiste tegemise protseduur ja tingimused.

3.1 Reguleerimisenergia nõudluse hindamine ja aktiveerimine

3.1.1 mFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine

mFRR teenust kasutatakse süsteemi pikaajaliste ebabilansside katmiseks või kiiremate

reservide vabastamiseks. mFRR teenuse kogust hinnatakse arvestades ebabilansi muutumise

trendi ja juba varasemalt aktiveeritud kiiremate reservide koguse pealt. Elering hindab mFRR

vajadust igaks turuperioodiks eraldi ning esitab mFRR nõudluse, et tagada süsteemi

võimsusbilansi tasakaal.

Elering tellib mFRR käivitamist tavaolukorras läbi MARI platvormi planeeritud

käivitustüübiga nõudlust kasutades. Kuna planeeritud käivituste optimeerimine toimub

kindlatel ajahetkedel, siis võimaldab see süsteemihaldurite vastassuunaliste nõudluste

saldeerimist, mis otsekäivituste korral sisuliselt ei ole võimalik. Samuti võimaldab see ligipääsu

suurimale hulgale pakkumustest, kuna kõik reguleerimisteenuse pakkuja poolt esitatud mFRR

pakkumused peavad olema vähemalt planeeritud käivitust võimaldavad.

mFRR nõudluse katmisel võetakse arvesse vabu ülekandevõimsusi ning valitakse soodsaimad

mFRR energiapakkumised, mida aktiveerida. Eleringi alale edastatud mFRR

aktiveerimiskorraldused edastatakse Eestis paiknevatele mFRR energia pakkujatele.

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 6

Juhul kui MARI platvorm ei ole kätte saadav, siis esimese võimalusena tellib Elering mFRR

käivitusi kohalikust pakkumuste nimekirjast. Kui kohalike reguleerimisteenuse pakkujate

pakkumustest jääb väheseks, siis kasutab Elering tasakaalustamiseks ka Soome või Läti

süsteemihalduritele kättesaadavaid pakkumusi.

3.1.2 aFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine

aFRR teenuse nõudlust hindab Eleringi juhtimissüsteemis olev aFRR kontroller, mis hindab

Eleringi juhtimisala jaoks vajalikku aFRR nõudlust iga 4 sekundi tagant. Elering tellib aFRR

reservide käivitamist tavaolukorras läbi PICASSO platvormi, mis võimaldab kasutada ka

ülepiirilisi reserve ning kohalikke reserve teistele platvormi kasutavatele süsteemihalduritele

edastada käivitamaks kõige odavamad pakkumused. Samuti võimaldab platvormi kasutamine

süsteemihaldurite vajadusi saldeerida (demand netting), mis vähendab käivitatavate reservide

mahtu. Eleringi alale koondvaates edastatud aFRR aktiveerimiskogused edastatakse Eestis

paiknevatele aFRR energia pakkujatele.

Kui PICASSO platvorm ei ole kätte saadav, käivitatakse automaatselt ainult kohalikke aFRR

pakkumusi. Lisaks on rakendamisel protseduurid Balti-siseselt tagamaks saldeerimist ning

võimaldamaks ligipääsu teistes Balti riikides paiknevatele aFRR ka olukorras, kus PICASSO

ei ole kasutatav.

4 Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest

Kiisa kompleksi moodustavad Kiisa AREJ 1 (võimsusega 110 MW), Kiisa AREJ 2

(võimsusega 140 MW) ja Kiisa koormuspangad (võimsusega 40 MW). Kiisa AREJ-d pakuvad

mFRR reguleerimisvõimsust ülesse ja Kiisa koormuspangad mFRR reguleerimisvõimsust alla.

Kiisa kompleksi käivitamisel bilansi tagamiseks arvestatakse Eleringi poolt järgnevate

asjaoludega:

 Kiisa kompleksi, kui süsteemihalduri omanduses olevaid seadmeid, käivitatakse mFRR

energiaturul ühise pakkumiste üldnimekirjas vastavalt hinnale;

 Kiisa kompleksi seadmete, kui süsteemihalduri omanduses olevate seadmete,

energiahind reguleerimisturul peab andma selge signaali, et tegemist on

reservvõimsustega, mida käivitatakse reeglina viimases järjekorras;

 Kiisa avariielektrijaamad osalevad Balti-ülesel võimsusturul süsteemihalduri nõudlust

vähendava ressursina ehk sellest lähtuvalt peavad järgima võimsusturu reegleid.

Kiisa kompleksi reservvõimsuste aktiveerimine toimub hinnaastmete kaupa.

Kiisa AREJ-de hinnaastmed ülesse reguleerimisel:

Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW

1 1000 50

2 2000 50

3 3000 50

4 4000 50

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 7

5 5000 50

Kiisa AREJ-de hinnaastmed alla reguleerimisel:

Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW

2 - 2000 10

3 - 3000 10

4 - 4000 10

5 - 5000 10

5 Piiriülene reguleerimisteenuse kasutamine

Eestis paikneva mFRR võimsuse aktiveerimiseks antakse korraldus vajaliku koguse

reguleerimisenergia aktiveerimiseks reguleerimisenergia pakkuja poolt määratud IT süsteemi

Eleringi juhtimiskeskuse poolt. Korraldus Kiisa avariireservelektrijaamade käivitamiseks

antakse SCADA süsteemi kaudu.

Väljaspool Eestit paikneva reservvõimsuse piiriüleseks aktiveerimiseks koordineeritakse

naaberelektrisüsteemihalduri juhtimiskeskusega, tavaolukorras läbi MARI või PICASSO, kes

korraldab reguleerimisenergia aktiveerimise oma vastutuspiirkonnas. Eestis paikneva

reguleerimisenergia aktiveerimine naabersüsteemihalduri jaoks toimub ainult läbi Eleringi

juhtimiskeskuse.

Piiriülesel reservvõimsuste aktiveerimisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:

 Reguleerimisenergia aktiveerimisel tuleb eelistada soodsama hinnaga pakkumisi kui see

on tehniliselt võimalik.

 Piiriülene reguleerimisenergia aktiveerimine saab toimuda ainult juhul, kui peale

elektrienergiaturul toimunud päev-ette ja päevasisest kaubandust on selleks jäänud vaba

piiriülest ülekandevõimsust v.a juhul kui tegemist on vastukaubandusega.

Eleringi poolt teostatakse piiriülest vastukaubandust põhiliselt seoses järgmiste vajadustega:

 viia piiriülestel või elektrisüsteemi sisestel vahelduvvoolu liinidel aktiivvõimsusvood

lubatud piiridesse;

 kompenseerida alalisvooluühenduse rikkest või väljalülitumisest tingitud

aktiivvõimsuse puudu- või ülejääk.

Vastukaubandus ei mõjuta turuosaliste vahel vastavalt kokkulepitud jaotusmehhanismile

teostatud piiriüleseid elektrienergia tarneid. Kõik piiriülesed elektrienergia tarned tagatakse

süsteemihaldurite poolt.

Vastukaubanduse teostamiseks suurendatakse genereerimist piirkonnas, kuhu

aktiivvõimsusvoog siseneb (sisenes) ja vähendatakse genereerimist piirkonnas, kust

aktiivvõimsusvoog väljub (väljus). Tagamaks elektrisüsteemide võimsusbilansside jäämise

tasakaalu peab genereerimise suurendamine ja vähendamine olema samas ulatuses.

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 8

Olukorras, kus olulise ülekandeliini või seadme rikke korral tuleb pikemaajaliselt

reguleerimisenergiat kasutada vastukaubanduseks ja piisavate reservide olemasolu järgmise

häiringu (contingency) jaoks ei ole tagatud, võib Elering vajaminevat energiat osta ka

päevasiseselt turult vabastamaks käivitatud reserve.

6 Reguleerimisvõimsuse varu tagamine

Elering tagab koos Läti ja Leedu põhivõrguettevõtetega Balti iga süsteemihalduri jaoks vajaliku

võimsusreservide varu. Varu tagatakse läbi ühise võimsusreservide varu hankeplatvormi.

Hankeplatvormi turu reeglid on kehtestatud vastavalt Balti süsteemihaldurite metoodikale

vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 („EBGL“) artikli 33(1) sisule.

Hankeplatvormil allokeeritakse aFRR ja mFRR reguleerimisvõimsusele ülekandevõimsust

Balti riikide hinnapiirkondade vahel vastavalt Balti võimsusarvutamise ala süsteemihaldurite

metoodikale vastavalt EBGL artikli 41(1) sisule. Hankeplatvormi reeglite kujundamisel

rakendatud metoodikad on heaks kiidetud vastavate regulaatorite poolt. Varu hankimisel

lähtutakse Balti süsteemihaldurite aFRR ning mFRR reguleerimisvõimsuse dimensioneerimise

metoodikast ning Mandri-Euroopa FCR dimensioneerimise tulemustest. Reguleerimisvõimsus

ostetakse igaks ööpäevaks korraga eelneva kalendripäeva hommikul.

Reguleerimisvõimsuse pakkujad, kes on reguleerimisvõimsuse võimsusturul edukad, saavad

vastaval ajaperioodi ning mahus kohustuse pakkuda FCR reguleerimisteenust elektrisüsteemi

sageduse järgi ning kohustuse esitada süsteemihaldurile aFRR energiapakkumine või mFRR

energiapakkumine.

7 Reguleerimisvõimsuse ja bilansi tagamiseks kasutatud energia eest

tasumine

Reguleerimisvõimsuse eest tasub Elering turuosalistele vastavalt turuosalise poolt edukalt

hankeplatvormil pakutud teenuse kogusele ning reguleerimisvõimsuse hankeplatvormil

tekkinud Eesti hinnapiirkonna reguleerimisvõimsuse marginaalhinnale. Elering ja ülejäänud

Balti süsteemihaldurid teostavad tasaarveldust, et tagada iga süsteemihalduri õiglane panus

ühise reguleerimisvõimsuse varude tagamise kuludesse. Üles suunas reguleerimisenergia

aktiveerimisel tasub Elering turuosalistele toodetud energia (või vähendatud tarbimise) eest ja

alla suunas reguleerimisenergia aktiveerimisel tasuvad vastavalt turuosalised Eleringile oma

tootmise vähendamise (või tarbimise lisamise) eest (välja arvatud juhul kui tekkis negatiivne

hind). Energia hind kujuneb vastavalt tehtud pakkumisele ja kehtivale hinnastamise meetodile.

Infot sagedusreservide pakkumiste koguste ja aktiveerimisel toodetud energia hindade kohta

vahetavad süsteemihaldurid omavahel ja Elering Eesti turuosalistega vastavalt sõlmitud

lepingutele.

8 Bilansienergia (ebabilansi) hindade arvutamise metoodika

Bilansienergia ost ja müük ning tasumise korraldamine toimub õigusaktide ning bilansilepingu

tüüptingimustes sätestatud tingimustel ja korras. Süsteemihaldur avaldab veebilehel

bilansienergia hinna arvutamise metoodika ning tagab andmete avaldamise.

9 Sagedusreservide pakkumiste selgitamine

Reguleerimisenergia pakkumiste selgitamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

Ootab Konkurentsiameti kinnitust 9

 Süsteemihaldur selgitab ja arveldab reguleerimistarne koguse reguleerimisteenuse

pakkujaga vastavalt aktiveeritud sagedusreservi pakkumisele.

o mFRR pakkumise algus- ja lõppajaks loetakse aktiveeritud mFRR vastavalt

tellimuses toodud alguse ja lõpp ajale. Planeeritud käivituste korral on

aktiveerimisperiood 15 minutit. Otse käivituse korral on algus ja lõpp aeg

toodud aktiveerimiskorralduses ning varieerub vahemikus 16 kuni 29 minutit.

o mFRR planeeritud käivitustel ja otsekäivitustel võivad olla erinevad

marginaalhinnad tulenevalt MARI platvormist, mille alusel toimub aktiveeritud

mFRR energia arveldus.

o aFRR pakkumise algusajaks loetakse reservi pakkumise aktiveerimise aega

süsteemihalduri poolt ning reguleerimisvõimsus kestab kuni süsteemihaldur

edastab uue aktiveerimissignaali.

o aFRR marginaalhind tuleneb lokaalsest või PICASSO marginaalhinnast, mille

alusel toimub aktiveeritud aFRR energia arveldus.

o FCR osas energia eest arveldust ei toimu.

 Igal reguleerimisteenuse pakkujal peab olema üks bilansihaldur, kelle bilansiaruandes

sagedusreservi pakkumine kajastub.

 Süsteemihaldur võtab bilansihalduri bilansiaruandes reguleerimistarne arvesse

selgitusperioodide lõikes ning reguleerimistarne suunda arvestades.

 Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu.

o Reguleerimistarne kogus selgitatakse täpsusega 1 kWh iga selgitusperioodi

kohta..

Reguleerimisenergia selgitus periood on 1 tund kuni 01.01.2025, pärast mida on selgitus

periood 15 minutit, kus esimene 15 minutit periood algab xx:00 ning lõpeb xx:15 ja järgnevad

veerandtunnid järgivad sama põhimõtet.

Reguleerimisvõimsuse arveldamine toimub vastavalt teenuse pakkujaga vastavalt igal turu

ajaühikul reguleerimisvõimsuse hankeplatvormil tekkinud Eesti hinnapiirkonna

reguleerimisvõimsuse marginaalhinnale ning sel turuajaühikul teenusepakkuja poolt vastu

võetud teenuse mahule. Arveldamine toimub iga reguleerimisvõimsuse toote (FCR, aFRR üles

suunas, aFRR alla suunas, mFRR üles suunas, mFRR alla suunas) kohta eraldi. Turu toimimise

ning hindade kujunemise periood on võrdne hindade kujunemise perioodiga päev-ette

elektrienergia turul.