Saarde valla tuulepargi edasiarenduse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku kirjalikud arvamused ja avaliku väljapaneku tulemuste arutelu

1

Saarde valla tuulepargi ja tuulepargi toimimiseks vajaliku taristu kavandamise kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku kestel laekunud arvamused ja

seisukohad nende kohta

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud seisukoht

arvamuse kohta

Maa-amet,

05.12.2024 nr 6-

3/24/11139-6

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 99 lõike 1 kohaselt tehakse kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas

olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. PlanS § 105 lõike 1

kohaselt esitatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse

eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega

kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 nimetatud asutustele.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal

asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse planeering PlanS sätestatud korras

Kliimaministeeriumi või Vabariigi Valitsuse volitatud asutusega. Vabariigi Valitsus on

korraldusega 03.07.2023 nr 182 „Volitus Maa-ametile maapõue seisundit ja

kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“

andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS §-des 14 ja 15 nimetatud maapõue

seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks.

MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud

asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui

kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või

maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara

kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda,

kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise

või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole

mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses

taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu

ehitamisega.

Võtame teadmiseks.

2

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud seisukoht

arvamuse kohta

Seisuga 03.12.2024 asub planeeringu territooriumil maavarade registris arvel olev

Napsi turbamaardla (registrikaart nr 144). Kehtivaid kaevandamislubasid ega

Keskkonnaametis menetluses olevaid kaevandamisloa taotlusi planeeringualal hetkel

ei ole. Planeeringuala kattumine maardlatega on lähteseisukohtades kajastatud.

1. Lähteseisukohtade ja KSH programmi tabelis Tabel 2-3. Eriplaneeringuga

kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, selle olulisus, mõju

hindamismeetodid ja vajalikud uuringud on „geoloogia, pinnas ja maardlad“

valdkonna juurde mõju olulisusena ja selle käsitluse osas KSH aruandes märgitud

(tsiteerin): „EP alal ei ole maardlaid ega mäeeraldisi. Põhjavesi on keskmiselt

kaitstud“. Palume sarnaselt peatükis 2.6.7. Geoloogia ja maardlad tooduga märkida,

et planeeringuala põhjaosa kattub väikeses osas Napsi turbamaardla 5. plokiga.

Parandus sisse viidud.

2. Lähteseisukohtade ja KSH programmi tabelis Tabel 3-2. Huvitatud asutuste ja

isikute loetelu on koostöö tegijana märgitud Maa-amet ja menetlusse kaasamise

põhjendusena toodud (tsiteerin): „Kooskõlastab eriplaneeringuid, kui planeeritav maa-

ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal“.

Täpsustame, et keskkonnaregistri asemel peetakse maavarade arvestust nüüdseks

maavarade registris. Maardlatega seoses palume edastada planeering

kooskõlastamiseks MaaPSus märgitud asutusele. Teadaolevalt annab MaaPS alusel

kooskõlastusi alates 01.01.2025 Eesti Geoloogiateenistus.

Võtame teadmiseks, parandus sisse

viidud.

Palume planeeringu jooniste koostamisel kasutada maavarade registris arvel olevate

maardlate ja mäeeraldiste teenindusmaade piire. Ajakohaste andmete saamiseks on

võimalus 2024. a kasutada WFS-teenust aadressil

https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=

WFS&version=1.1.0&request=GetCapabilities või laadida andmed alla aadressilt

Maavarade registri andmete allalaadimine | Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee).

Võtame teadmiseks ja arvestame

edasises planeerimismenetluses.

Parandus joonistel/joonise pealkirjades

sisse viidud.

3

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud seisukoht

arvamuse kohta

Joonistele palume lisada info, mis kuupäeva seisuga maardlate ja mäeeraldiste

andmeid on kasutatud.

Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada

planeering kooskõlastamiseks MaaPSus märgitud asutusele.

Võtame teadmiseks ja arvestame sellega

edasises planeerimismenetluses.

Transpordiamet,

12.12.2024 nr 7.2-

2/24/19496-2

Võttes arvesse, et kõnealune eriplaneering on olemasoleva tuulepargi edasiarendus,

palume arvestada järgnevaga:

1. Kui edasiarendusega soovitakse rajada tuulikuid, mis on olemasolevatest

kõrgemad, siis tuleb eraldi hinnata nende mõju

instrumentaallennuprotseduuridele. Täpsema hinnangu saab anda, kui on

teada kavandatavate tuulikute asukoht ning täpne kõrgus.

Võtame teadmiseks. Vajadusel arvestame

edasise töö käigus.

2. Planeeringu asukoha eelvaliku tegemisel arvestada, et elektrituulikute

minimaalne kaugus infrastruktuuri suurtest elementidest (kõrgepingeliinid,

riigimaanteed, raudtee, gaasitrass, telekommunikatsiooni mastid) peab olema

võrdne elektrituuliku kogukõrgusega (torn+tiiva pikkus).

Võtame teadmiseks ja arvestame

edasises planeerimisprotsessis.

3. Ehitusfaasis kavandatud tegevuste kirjelduses on sobilik käsitleda riigiteede

(ajutise) liikluskorralduse ja ümberehituse vajadust seoses ehitusaegse

transpordiga, sh eriveostega.

Võtame teadmiseks ja arvestame

edasises planeerimisprotsessis.

Transpordiamet,

06.09.2021 nr 7.1-

2/21/18683-2

Eriplaneeringu koostamisel arvestada, et 290 meetri kõrgused tuulikud võivad

mõjutada Pärnu lennuvälja instrumentaalprotseduure. Strateegilise mõju hindamiseks

palume teha täiendavalt koostööd Transpordiameti lennuliiklusteeninduse ja

lennuväljade üksusega.

Võtame teadmiseks ja arvestame

koostöö vajadusega järgnevad

planeerimisprotsessis.

Lisaks teeme ettepaneku määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajadus

seoses eriveostega.

Võtame teadmiseks. Vajadusel arvestame

edasise töö käigus.

4

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud seisukoht

arvamuse kohta

Muinsuskaitseamet,

19.12.2024 nr 5.1-

17.5/1806-6

Muinsuskaitseamet on oma varasemas, 06.10.2024 edastatud kirjas (nr 1.1-7/2330-2)

andnud seisukohad esialgsele tuulepargi eriplaneeringule, mis kattis käesolevaga

võrreldes väiksemat maa-ala (vt lisa 1). Varasemale planeeringualale ei jäänud

riikliku kaitse all olevaid mälestisi, arvel olevaid mälestisi, TÜ arheoloogiateadete

andmebaasis registreeritud muistiseid, teada olevaid looduslikke pühapaiku ega

võimalikke arheoloogiatundlikke alasid. Siiski rõhutati, et piirkonnas võib esineda

mereliste setete alla mattunud kiviaja asulakoha kultuurkihti, mille osas tuleb

kaevetöödel tähelepanelik olla. Nimetatud seisukohtadega tuleb arvestada ka

käesolevas eriplaneeringus.

Teadmiseks võetud. KSH programmi on

täpsustatud.

Käesoleva lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi lk 30 on välja toodud,

et planeeringualale jääb üks arheoloogiamälestis, Sootee. Märgitud on, et planeeringu

koostamisel tuleb ehitiste asukohana välistada kultuurimälestis Sootee ning KSH

aruandes tuleb hinnata mõju maastikule eelkõige visuaalse mõju kontekstis. Võtame teadmiseks ja ettepanekuga

arvestatakse Esitame KSH programmile järgnevad täiendused:

1. Hinnata keskkonnamõju hindamise käigus lisaks visuaalsele mõjule ka mõju

arheoloogiapärandile.

2. Lisaks riikliku kaitse all olevatele mälestistele paikneb planeeringu alal

arheoloogiatundlik ala Kamali asulast idas ja kirdes (vt lisa 2). Info koos kaardikihtide

ning seletuskirjaga edastatakse käesoleva vastuse lisana.

Teadmiseks võetud ja KSH programmi

on täiendatud.

3. Muinsuskaitseamet soovitab tungivalt arheoloogiatundlikule alale ehitamist vältida,

kuna seal on suur tõenäosus arheoloogilise kultuurkihi esinemiseks. Juhul, kui

ehitustegevust (mh toimimiseks vajalik taristu) alale siiski kavandatakse, tuleb seal

planeerimise faasis teostada arheoloogiline uuring (meetod: eeluuring koos

detektoriuuringu ning prooviaukude kaevamisega). Eeluuringu tulemusel peab olema

võimalik kujundada seisukoht, kas ja millises ulatuses on planeeringu alal

arheoloogiline kultuurkiht säilinud. Selle põhjal saab hinnata tegevuse mõju

Võtame teadmiseks. Vajadusel arvestame

edasise töö käigus.

5

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud seisukoht

arvamuse kohta

arheoloogiapärandile ning meetmeid selle vähendamiseks (sh edasiste uuringute

vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning seda, kuhu oleks mõistlik

eriplaneeringus ette nähtud tuulikud ning kaasnev taristu kavandada).

4. Ehitustegevuse negatiivse mõju minimeerimiseks tuleb arvestada sellega, et

kaevetöödel aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda arheoloogiline

kultuurkiht a, tuleb tagada arheoloogiline uuring (meetod: arheoloogiline jälgimine, in

situ kultuurkihi ilmnemisel arheoloogiline kaevamine).

Teadmiseks võetud.

5. Lisada arheoloogiamälestise viitele ka reg-nr 11804. Parandus sisse viidud.

Muinsuskaitseamet,

06.10.2021 nr 1.1-

7/2330-2

Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on

leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama

sellest Muinsuskaitseametile.

Teadmiseks võetud

Antud aladel toimuvatel pinnasetöödel tuleb mereliste setete (liivade) alla mattunud

kiviaegsete asulakohtade esinemise võimaluse tõttu tähelepanu pöörata selgetele

pinnase värvuse (tume pinnaseviirg heledamate liivade vahel) muutustele kõigis

sügavustes 1 meetrist sügavamal (võib olla ka näiteks 5 või 7 m) liivases pinnases.

Antud tähelepanekutes anda Muinsuskaitseameti arheoloogianõunikule koheselt

teada.

Teadmiseks võetud.

Keskkonnaamet,

19.12.2024 nr 6-

5/24/23253-2

1. Ptk 1, lk 6-7 on kirjeldatud eriplaneeringu võimalikke koostamis- ja

menetlusvõimalusi. Paraku ei ole dokumendist võimalik leida, millist suunda

soovitakse eelkõige valida – kas kehtestada planeering eelvaliku etapi järel ja jätkata

projekteerimistingimuste menetlusega või koostada kahe-etapiline eriplaneering. Meie

hinnangul on suuna valiku põhimõtteline selgitamine oluline juba planeeringu

praeguses etapis, kuna sellest sõltub planeeringu ja KSH (ning KSH aluseks olevate

uuringute) täpsusaste. Eelnevaga seoses soovitame pidada silmas ka direktiivi (EL)

2023/24131 ülevõtmisega kaasnevaid perspektiivseid arenguid tuuleparkide

Eesmärk on kehtestada planeering

eelvaliku etapi järel, kuid näeme et

looduskaitselistest uuringutest tulenevalt

on vajadus teatud alade osas jätkata

kahe-etapilise menetlusega.

6

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud seisukoht

arvamuse kohta

planeerimise ja loamenetluse põhimõtetes (eelkõige atmosfääriõhu kaitse seaduse jt

teiste seaduste muutmise seadusega kavandatavat eelisarendusalade määratlust).

2. Alaptk 2.6.6, lk 26 on Natura eelhindamisel järeldatud, et mõju Kikepera linnualale

on välistatud. Hinnangus on tuginetud eelkõige linnuala kaitse-eesmärgiks olevate

linnuliikidega seonduva analüüsi „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“

(maismaalinnustiku analüüs) tsoon 1 ja 2 aladele. Mainitud lähenemisega ei saa

nõustuda. Meie hinnangul peegeldavad maismaalinnustiku analüüsi tsoonid 1 ja 2

reeglina olulise mõju esinemist, tsoon 3 aga olulise mõju esinemise võimalust.

Maismaalinnustiku analüüsi kohaselt on tsoon 3 tähelepanu vajav ala, kuhu tuulikute

planeerimisel tuleb (eel)uuringuga selgitada sihtliigi esinemist alal või sihtliigi

elupaigakasutust või hinnata hukkumisriski vms. Seega ei saa ettevaatusprintsiipi

arvestades Natura eelhindamisel piirduda vaid tsoonide 1 ja 2 ulatusega, vaid on vaja

ka kontrollida, kas maismaalinnustiku analüüsi tsoon 3 ulatuses arendamisel võivad

kaasneda niivõrd olulised mõjud, mis ohustaksid linnuala terviklikkust.

KSH programmi on vastav parandus

sisse viidud ja lisatud, et pärast

linnustiku uuringu valmimist, antakse

täiendav hinnang Kikepera linnualale

Natura eelhinnanguga ja vajadusel

jätkatakse Natura asjakohase

hindamisega.

3. Alaptk 2.6.1, lk 20 Olemasolevas Saarde tuulepargis teostatava seire tulemusi

kasutatakse käesoleva KSH aruande koostamisel. Lisaks valmib 2024. aasta lõpuks EP

ala linnustiku uuring. KSH aruande koostamisel lähtutakse täiendava uuringu ja seire

tulemustest. Kas täiendava uuringu all on mõeldud 2024. aasta lõpuks valmivat

linnustiku-uuringut või veel lisanduvat uuringut?

Täiendava uuringu all on silmas peetud

2024 (2025 ) valmivat linnustiku

uuringut. Täiendavana on ette nähtud

musta-toonekure uuring seoses

toitumisaladega.

4. KSH programmist selgub, et linnustiku ja nahkhiirte uuringud on juba teostatud

ning uuringud valmivad käesoleva aasta lõpuks. KSH programmis puudub täpsem

ülevaade teostatud või teostamisel olevate uuringute mahust (nt uuringute ajaline

kestvus) ja metoodikast, et oleks tagatud kindlus, et uuringud on teostatud piisava

põhjalikkusega. Samuti puudub selgus, kas uuringutena on mõeldud nö eeluuringut,

mis peaks andma suunad edasiseks või lõpliku uuringuga, mille käigus hinnatakse

konkreetse planeeringulahenduse mõjud. Meie hinnangul on tegemist olulise

puudujäägiga, arvestades ka meie kirja p 1 märgitut ning KSH programmi lk 16

Meile teadaolevalt on Keskkonnaamet

linnustiku uuringuga tutvunud ja

haudelinnustiku inventuuri

uuringu metoodika kooskõlastanud

04.03.2024 kirjaga nr 7-9/23/21472-6.

7

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud seisukoht

arvamuse kohta

kirjutatut: Juhul, kui KSH käigus lisanduva info alusel osutuvad vajalikuks täiendavad

uuringuid või analüüse, kaalutakse nende läbiviimist KSH raames või määratakse

nende elluviimise vajalikkus järgnevatesse planeerimis- ja projekteerimisetappidesse.

4.1. Keskkonnaameti poolt on koostatud tuulearenduste elustiku-uuringute

miinimumnõuete juhis, mis täpsustab 2022. aastal valminud maismaalinnustiku

analüüsi metoodikat, mida on linnustikku puudutavates küsimustes osaliselt juba

arvestatud (lk 13–14 Tuuleparkide rajamiseks on määratud tuuleenergeetika alad

(ORME alad), mille väljaselgitamisel on arvestatud ruumianalüüsi (sobivusanalüüsi)

tulemusi, analüüsi „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ (Eesti

Ornitoloogiaühingu, Kotkaklubi, 2022) tulemusi ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise, sh Natura asjakohase hindamise tulemusi.). Metoodikast hälbimine on

lubatud, kui see on eelnevalt meiega kooskõlastatud või esitatakse põhjendused ja

tõendid, miks oli vaja metoodikat muuta.

4.2. Uuringu alade piirid ning uuringute tulemused (uuritud alad, kuupäevad,

loendustulemused jne), mis esitatakse koos eriplaneeringu ja KSH aruandega, palume

esitada ka digitaalsete kihtidena.

Teadmiseks võetud. Ettepanekuga

arvestatakse.

5. Alaptk 2.7, lk 40-42 on loetletud Saarde vallaga seotud menetluses olevaid

tuulepargi eriplaneeringuid, kuid käsitlemata on nendest lähedamal arendatav Lode

tuulepark Läti Vabariigis, millel on eeldatav mõju Saarde valla väike-konnakotkastele.

Seega tuleb koosmõjusid hinnata ka Lode tuulepargi arendusalaga arvestavalt.

Teadmiseks võetud. KSH programmi on

vastav parandus sisse viidud.

Kumulatiivsete mõjude hindamisel

arvestatakse Lode tuulepargi avalikult

kättesaadavate andmetega, mis on KSH

aruande koostamise ajahetkel

avalikustatud.

6. Alaptk 3.3, tabel 3-3. KSH programmis on lk 20 kinnitatud, et kõik varasemad

uuringud viitavad eriplaneeringu piirkonna olulisust eelkõige must-toonekure ja

väike-konnakotka toitumisalana. Linnustiku eksperdina on kavas kaasata Xenus OÜ

eksperte. Meie hinnangul tuleb ekspertgruppi kaasata mainitud kahe liigi uurimise ja

Linnustiku seire teostamisse on lisaks

kaasatud Urmas Sellis, kes teostab

olemasolevate tuulikute puhul seiret

väike-konnakotkale. Täiendavalt on

8

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud seisukoht

arvamuse kohta

seirega pikaajalist kogemust omavaid liigieksperte, eriti juhul kui kavandatakse

eriplaneeringu kehtestamist asukoha eelvaliku etapi järgselt.

Urmas Sellisel koostamisel musta-

toonekure uuring seoses lähedal

paiknevate toitumisaladega.

Põllumajandus- ja

Toiduamet,

30.12.2024 nr 6.2-

1/8540-1

Eriplaneeringus käsitletav ala kattub 993,7 ha ulatuses maaparandusehitiste alaga

ning sellel asub 11,42 km eesvoole ning 5,63 km riigi hoolduses olevaid ühiseesvoole.

Kuivendatud maa-aladele ehitamisel on oluline tagada maaparandussüsteemide

jätkusuutlik funktsioneerimine vältimaks veerežiimi muutusi. Veerežiimi muutused

mõjutavad maad kui maaomanike vara. Mida vähem maaparandussüsteemi alasid,

eelkõige maaparandussüsteemi toimimist tagavaid rajatisi (drenaaž, kollektorid,

eesvoolud, kuivenduskraavid jms) tuulikute ja taristu rajamine puudutab, seda

kuluefektiivsem tuulikupargi rajamine maaparanduslikust aspektist on. Võtame teadmiseks ja arvestame

edasises planeerimisprotsessis. KSH

programmi on vastav parandus sisse

viidud. Eriplaneeringu koostamisel tuleb käsitleda võimalikku mõju

maaparandussüsteemidele ja maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-aladele ja

seada nõuded nende säilitamiseks või rekonstrueerimiseks. Eriplaneeringu edasistes

etappides tuleb anda selge kirjeldus, kuidas ning millises mahus

maaparandussüsteemid toimima jäävad ning milliseid meetmeid kasutatakse selleks,

et maaparandussüsteemid nende kasutamise kestel vastaks maaparandusseaduse § 5

lõigetes 1-8 esitatud maaparandussüsteemi nõuetele ja et oleks tagatud

maaparandussüsteemi ehitiste ja rajatiste korrashoid ning toimimisvõime.

Kaitseministeerium,

06.01.2025 nr 12-

1/24/449-3

Kaitseministeerium tugineb oma seisukoha kujundamisel kaitseministri 26.06.2015

määrusele nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline

ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“, mille § 6

kohaselt ei tohi ehitise püstitamine vähendada raadioseadmete töövõimet.

Kaitseministeeriumi hinnangul asub edasiarenduse eriplaneeringu ala osaliselt

Kaitseväe strateegilise sidevõrgu raadiosidelinkide piiranguvööndis ning sinna

planeeritud elektrituulikud võivad vähendada olulises ulatuses riigikaitseliste ehitiste

töövõimet. Nimetatud eriplaneeringu asukoha eelvaliku alas tuleb

Teadmiseks võetud. Arvestatakse

koostöö ja kooskõlastamise vajadusega

järgnevates planeerimisprotsessides.

9

Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu Valla põhjendatud seisukoht

arvamuse kohta

Kaitseministeeriumiga kooskõlastada iga üksiku tuuliku täpsed geograafilised

koordinaadid sõltumata planeeritavate tuulikute kõrgusest ning see tingimus kehtib

ka peale Mandri-Eesti kompensatsioonimeetmete rakendamist.

10

Kliimaministeerium,

16.01.2025 nr 7-

15/24/4254-4

1. Alates 01.01.2025 on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks volitatud Eesti Geoloogiateenistus. Palume kaasata Eesti Geoloogiateenistus planeeringu menetlusse.

Teadmiseks võetud

2. Palume KSH aruandes hinnata ka kliimamuutuste mõju kavandatavale tegevusele ning kliimariskide maandamise võimalusi.

Kliimakindluse tagamine on oluline

arendustegevuse kavandamisel.

Tehnilisi lahendusi projekteerides on

loomulik ja arendaja huvides arvestada

parima võimaliku teadmisega

võimalike ekstreemsete

ilmastikutingimuste osas. Riske

maandavate meetmete kavandamine

on tehniliste lahenduse väljatöötamise

osaks, seega ei tegeleta sellega KSH

käigus.

Lisaks märgime, et tulenevalt asjaolust, et planeeritav tuulepargi edasiarendus paikneb Eesti-Läti piirist ligikaudu 7 km kaugusel, teavitas Kliimaministeerium 08.01.2025 kirjaga nr 7-15/24/4254-3 projektist Läti Vabariiki.

Teadmiseks võetud, arvestame sellega

edasises planeerimismenetluses.

Kaasatav asutus või isik

A.T, e-kiri:

13.12.2024

Rõõm kuulda :) Palun, kas sa oskad öelda, mida see tähendab Kamali külas, Tanieli

talule? Minu õde elab seal koos abikaasaga ja mul oleks väga oluline neile teada anda

muutustest või piirangutest/kitsendustest või talumistasust jne. Kahjuks õel ei ole e-

posti :(

Teiega seotud kinnistu jääb

eriplaneeringu eelvaliku alade hulka.

Planeerimismenetlus on alles

algusjärgus. EP ja koostatav KSH annab

vastused kas ja millises ulatuses on

võimalik ala arendada. Juhul kui

planeeringuga kavandatava detailse

lahendusega rajatakse tuulik kinnistule

71101:004:0155 on võimalus tulevikus

11

antud talukompleksil talumistasu

saada.

R.R, e-kiri:

14.11.2024 Tere jah tehke, kedagi ei sega on minu arvamus. Allkirjastasin digitaalselt. Seisukoht teadmiseks võetud.

T.K, e-kiri:

14.11.2024

Ma soovin lisada tuuleparkide arendamise alasse ka kinnistud: 71101:004:0169 ja

71101:004:0160.

Antud kinnistud jäävad eeldatavalt

kaitseministeeriumi

raadioluurepiirangute tsooni ja neile

aladele ei ole võimalik tuulikuid

kavandada.

E.N, e-kiri:

04.12.2024

ilus ja tore pikk jutt, aga mitte kusagil ei ole kirjas seda, mis KASU hakkavad

konkreetselt inimesed saama. eriti need kes on nende tuulikute lähedal. kui esimeses

etapis oli pikk ja lohisev kirjavahetus, et paneks siis investeeringute käigus neti ära, siis

tuli sealt ainult ilus ümmargune jutt. miks peab üks inimene saama 100, ja100 inimest

ei saa mitte ühtegi? igaljuhul tuleb vallarahvas tagajalgadele ajada, et see arendus ei

areneks edasi. tuleb mingi onku, riisub rammusa koore ja kohalikele jääb vaid pealt

vaadata, ei ole ikka päris nii lootus on, et sõja korral on need head märklauad.

Tuuleparkide rajamine on kulutõhus

viis toota Eestis taastuvelektrit ning

muuta elektritootmist

tulevikukindlamaks ning

keskkonnasäästlikumaks.

Tuuleparkide rajamise sisulist vajadust

selgitab KSH lähteseisukohtade

peatükk 1.3. Need majapidamised, mis

jäävad lähemale kui 2 km, hakkavad

saama seadusega ette nähtud

talumistasu.

12

A.M, e-kiri:

30.12.2024

1. Kohaldatavate müranormide ebapiisavus rahvatervise kaitsmisel

a) Riikides, kus on palju tuulikuid, nagu Taani ja Saksamaa, on tuulikute tekitatava

kuuldava müra lubatud piirväärtused madalamad kui Eestis:

https://epanet.eea.europa.eu/reports-letters/reports-and-letters/

ig-noise_critical-noise-values-in-eu.pdf/@@download/file/

IG%20Noise_Critical%20noise%20values%20in%20EU.pdf

„Tuuleparkide müra häirivuse lävendina on erinevate uuringute analüüsi tulemusena

välja pakutud 35 dB (Schmidt et al, 2014).“

Sama väärtus 35 dB kehtib ka Saksamaal (Taanis vastavalt 37 dB).

Ometigi lähtutakse Saarde vallas öise kuuldava tööstusmüra puhul sihtväärtusest 40

dB. Samuti on Eestis kehtivad müranormid keskmisepõhised, mis tähendab, et müra

tipptase võib öisel ajal lugematu arv kordi ületada nimetatud 40 dB, peaasi, et öise aja

(23.00 kuni 7.00) keskmine jääb 40 dB piiresse. See tähendab, et inimese ööuni võib öö

jooksul olla selle normi järgimisel palju kordi häiritud (inimene ärkab), mistõttu on

Eestis aastaajast tulenevalt (eeskätt kevadisel ja sügisesel tuulterikkal perioodil)

võimalik, et tuulepargi läheduses ei saa kroonilise unepuuduse tõttu elada juba

ainuüksi kuuldavast mürast tingitud häiringu tõttu.

b) KSHs viidatakse dokumendile: „Keskkonnaministeerium, 2021. Müraga arvestamine

tuulikute planeerimisel. https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/mura“

Nimetatud dokumendis väidetakse vääralt, et madalsageduslik ja infraheli pole

tuulikute puhul olulised, samuti väidetakse vääralt järgmist: „Müra varjestavad mingil

määral puud ja muu lehestik. See on toimiv eriti väikese tuulekiiruse puhul, samuti

„peidab“ väiksema tuulekiirusega kaasnev müra madalama sagedusega müra.“

Füüsikareeglitest ning helilainete levimise seaduspärast tulenevalt ei peida tuulemüra

madalama sagedusega müra. Madalsageduslikud helilained ei kao tuule olemasolul

kuhugi, vaid kanduvad endiselt edasi. Sõltuvalt tuule kiirusest võib vähesel määral

pikeneda lainepikkus ning muutuda helisagedus (Hz). Mitmest tuulikust lähtuvate

helilainete ristumisel need võngete samaaegsuse korral ühtivad, mille tulemusel nende

KSH programm näeb ette müra

modelleerimist ja selle mõju hindamist

vastavalt Eestis kehtivatele määrustele

ja normidele pädevate ekspertide

poolt. Mõju hindamine annab vastused

ka Teie poolt tõstatatud küsimustele.

Kliimaministeeriumi tellimusel on

koostamisel töö Tuuleparkide mõju

võrdlev analüüs ja juhend

mõjuhindajatele. See sisaldab

võrdlevat analüüsi välisriikide (nende

seas vähemalt Soome, Taani ja

Saksamaa) mere- ja

maismaatuuleparkide rajamise ja

kasutamise keskkonnamõju hindamist

(KMH ja KSH) puudutavatest

regulatsioonidest, normidest,

metoodikatest, juhenditest ja

praktikatest, keskendudes mõjudele

nagu välisõhus leviv müra,

madalsageduslik müra ehk infraheli,

vibratsioon ja varjutamine.

Analüüsi tulemustele tuginedes

pakutakse välja konkreetsed

ettepanekud välisõhus leviva müra,

madalsagedusliku müra (infraheli),

vibratsiooni ja varjutamise

efektiivsemaks hindamiseks,

prognoosimiseks ja reguleerimiseks

ning antud häiringute ennetamiseks,

vältimiseks ja leevendamiseks ning

13

amplituud suureneb, helilained võimenduvad ja muutuvad intensiivsemaks. See on

tuulepargi kumulatiivse mõju puhul kõige ebasoodsam olukord.

c) Väidetakse: „Lisaks üle 8 m/s tuule korral hakkab looduslik tuulemüha varjestama

tuulikute müra.“

Samas ei olene kuuldava tuulemüra tugevusest tuulikumüra levimine. Tuul, olenemata

oma kiirusest, kannab tuuliku helilained edasi ning tegelikult tekib hoopis tuulemüra ja

tuulikumüra koosmõju. See on väga oluline tegur, kui helilained jõuavad tahke objektini

(nt eluhoone) ning põhjustavad selle (nt vundament, seinad, katus) vibreerimist.

d) KSH müra modelleerimisel kasutatud standard ei ole adekvaatne:

„Arvestades aga teadusuuringutest tulenevaid järeldusi, et tuulikute müra on oma

iseloomult häirivam kui nt liiklusmüra ning asjaolu, et ISO 9613-2 ei ole otseselt

mõeldud suurtel kaugustel müra hindamiseks, siis on õigustatud tuuleparkide

mürahinnangutes konservatiivse lähenemise kasutamine.“

KSH koostajad ise tunnistavad, et standard, mida nad kasutavad, ei ole tuulikumüra

hindamiseks adekvaatne.

e) KSH nenditakse: „Madalsageduslikule mürale kehtivad tasemed on toodud

sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ lisas

(tabel 11). Määruse lisa kohased helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse

hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides ning nendega võrdsustatud

ruumides öisel ajal on toodud järgnevas tabelis. Tegu ei ole seega välisterritooriumil

kehtivate normidega, vaid hoonetes sees kehtivate normtasemetega.“

KSH esitatud madalsagedusliku heli väärtused eluruumides on kordades kõrgemad kui

Taanis kehtivad analoogsed normid. Taanis on vahemikus 10–160 Hz tuuliku müra

piirväärtus eluruumides 20 dB kogu sagedusvahemiku ulatuses. Eestis on aga need

normtasemed sama sagedusvahemiku puhul 34–95 dB (erinevus sõltuvalt sagedusest

1,7 kuni 4,75 korda).

vajadusel vastavate õigusaktide

muutmiseks.

Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib

2025. aasta esimesel poolel. Seega,

KSH aruande koostamise ajal on

mõjuhindajatel kasutada parim

võimalik kogemus ja riiklikult

kokkulepitud metoodikad müra

käsitluseks ja hindamiseks.

Täpsem müra hindamine teostatakse

KSH aruande raames.

14

Siinjuures tuleb silmas pidada, et Taani suurim maismaatuulepark koosneb 22 tuulikust

igaüks võimsusega 3,3 MW ja tiiviku läbimõõduga 112 meetrit ning kõigi Taanis

asuvate maismaatuulikute keskmine võimsus on vaid ligikaudu 1,2 MW. Eestis

paigaldatakse aga meretuulikutega võrdväärseid tuulikuid maismaale, tiiviku

läbimõõduga 160-180 meetrit. Mida suurem on tiiviku läbimõõt, seda pikem, laiem ja

raskem laba, seda suurem laba tipu joonkiirus ning seda tugevam ka lööklaine, mis

tekib laba möödumisel tuuliku mastist. 180-meetrise tiiviku puhul on

pöörlemissagedusel 20 p/min laba tipu joonkiirus 678 km/h, mis on võrreldav

reisilennuki lennukiirusega.

Eestis kehtivad tööstusmüra sihtväärtused, samuti madalsagedusliku heli soovituslikud

väärtused ei ole maismaal asuvate meretuulikute puhul adekvaatsed ega kaitse

rahvatervist vajalikul määral.

f) KSH müra, infraheli ja vibratsiooni uuringud on omakasupüüdlikult ühekülgsed

ega kajasta maailmas tehtud väliuuringute tegelikke läbilõikelisi tulemusi.

Näiteks, 2012. aasta detsembris avaldati USAs nelja uuringufirma koostatud ühisraport

(Shirley Report) Shirley tuulepargi ja tuulikutest lähtuva madalsagedusliku müra kohta,

milles leiti, et tuulegeneraatorid (Nordexi tuulikud 2,5 MW, kõrgus ca 150 m) kujutavad

endast tõsist ohtu inimtervisele.

Saarde tuulepargi näitel on lähimast tuulikust 2-2,5 km kaugusel elavad inimesed

esitanud Saarde vallavalitsusele kaebuseid müra ja infraheli, samuti ööund häiriva

vibratsiooni kohta.

Tuulikutest lähtuvat helilained levivadläbi õhu ning põhjustavad hoone tarindini

(seinad, vundament) jõudmisel selle vibreerimist. Inimkehale avalduv tajutav

vibratsioon kandub edasi kogu hoones.

Lisaks on mitmetel sealsetel elanikel pärast tuulepargi käivitumist tekkinud südametöö

häired. Saarde tuulepargiga seotud dokumenteeritud kaebused on jõudnud

Terviseametini.

/…esitatud kaks allikat, mis on leitavad tervikkirjas lk 3…/

15

ETTEPANEK: Kuna Eestis kehtivad müranormid on tehnoloogia arengu ning

maismaale paigaldatavate tuulegeneraatorite suuruse ja nimivõimsuse

eksponentsiaalse kasvu tõttu vananenud ja ebaadekvaatsed, lähtub Saarde vald

ettevaatusprintsiibist ning oma elanike tervise kaitseks rakendab tuulikumüra suhtes

Taanis ja Saksamaal kehtivatega samaväärseid norme, seda eeskätt madalsagedusliku

müra suhtes.

16

2. Lokaalsed kliimamuutused

KSH aruandes on täielikult käsitlemata seesugune nähtus, nagu tuuleparkidest tingitud

lokaalsed kliimamuutused (tuulekiirus, sademed, temperatuur, pilvkate jne).

Arvukate teadusuuringute ning Euroopa Kosmoseagentuuri teostatud aastakümnete

pikkuste satelliitvaatluste tulemusena ei ole vaidlust tõsiasjas, et tuuleparkide ümbruses

tekivad lokaalsed kliimamuutused, muu hulgas maapinna temperatuuri oluline tõus.

Samuti väheneb tuulekiirus tuulepargist allatuult. Näiteks, meretuuleparkide puhul

ulatuvad sellised tuulevaiksed „laigud“ („wind wakes“) kuni 40 kilomeetri kaugusele.

Maismaal tähendavad maapinna temperatuuri tõus ja tuulekiiruse vähenemine olulist

negatiivset mõju tuulepargist allatuult paiknevate kinnistute omanikele. Eeskätt

kahjustab see põllumajanduses saagikust, kuid mõjub samamoodi nii tihe- kui ka

hajaasustuses aiapidajatele. Täiendavalt tähendab pinnatemperatuuri tõus, mille mõju

avaldub kõige tugevamalt öisel ajal, vajadust kulutada soojal aastaajal rohkem energiat

allatuult paiknevate hoonete jahutamisele, samuti põllu- ja aiakultuuride täiendavale

kastmisele.

Lisaks suureneb madal pilvkate tuulepargi suhtes pealttuult ning väheneb allatuult,

tingides sademete ebaühtlase jaotumise. See omakorda võimendab allatuult ilmnevat

temperatuuritõusu väiksema sademete hulga kaudu, mistõttu allatuult tekivad

mitmekümne kilomeetri suurused vihmavaesed ja tuulevaiksed soojussaared.

Tuulepargi suhtes pealttuult ehk siis tuulepargi ette tekivad sademerohked ja tuulised

alad, sest sinna tekib tiivikute pöörlemise mõjul tuulekanal („suction effect“).

/…esitatud neli allikat, mis on leitavad tervikkirjas lk 4…/

ETTEPANEK: Saarde vald lähtub ettevaatusprintsiibist ja uurimiskohustuse printsiibist

ning peatab valla elanike tervise ja majanduslike huvide kaitseks tuuleenergeetika

eriplaneeringu edasise menetlemise kõnesolevate mõjude adekvaatse hindamise ja

kaardistamise lõpulejõudmiseni. Samuti näeb vald tuuleparkide arendajatele ette

kohase ja proportsionaalse kohustuse hüvitada kinnistuomanikele kogu kahju, mille

EP lähteseisukohtade ja KSH

programmi dokumendi tabelis 2.3 on

teema kajastatud ja välja toodud, et

hinnatakse kavandatava tegevuse mõju

kliimamuutustele.

17

tuuleparkide käitamine tekitab kõnesoleva lokaalse kliimamuutuse mõjualasse jäävate

kinnistute omanikele.

3. Öine valgusreostus

Tuulikutest lähtub öine valgusreostus, mis muudab maapiirkonna visuaalselt linnaliseks

tööstuspiirkonnaks. Suurte tuulikute puhul kinnitatakse lennuohutuse tagamiseks masti

külge eri kõrgustele, samuti gondli külge punased signaallaternad, mille vilkumine

paistab mitmekümne kilomeetri kaugusele. Kõnealune valgusreostus kujutab endast

keskkonnahäiringut, mis on muu hulgas ohtlik epileptikutele.

Samuti ei ole teada, et Eestis oleks kehtestatud regulatiivsed normid öisele

valgusreostusele. Samal ajal, kui Eesti pealinnas tegeletakse valgusreostuse probleemi

lahendamisega (https://www.tallinn.ee/et/uudis/tallinn-vottis-sihikule-valgusreostuse-

probleemi), tekitatakse tuuleenergia arendamisega sihilik valgusreostus pea kõikjal Eesti

maapiirkondades.

Korduva, sihiliku ja häiriva valgusreostuse talumist ei saa asjaõigusseadusest (§ 143)

tulenevalt nõuda.

ETTEPANEK: Saarde vald keelab oma elanike tervise kaitsmiseks kõnesoleva korduva,

sihiliku ja häiriva valgusreostuse tekitamise oma territooriumil ning kohustab

tuuleparkide arendajaid leidma alternatiivseid lahendusi lennuohutuse tagamiseks.

KSH aruandes kirjeldatakse tuulikute

öist valgustamist. Tuulikute

märgistustulede vajadus tuleneb

lennuohutuse nõuetest ning juhul kui

tuulikud jäävad elamu akendest

nähtavaks jäävad märgistustuled

nähtavaks selgetes ilmastikuoludes ka

öisel ajal. Eraldi öise aja

visualiseeringuid mõju hindamise

raames ei koostata.

4. Häiriv varjutus

Tuulikud tekitavad keskkonnahäiringuid muu hulgas ebaloomuliku varjutuse tõttu.

Seega eeldab eriplaneeringu koostaja igasuguse õigusliku aluseta, et tuulepargi

mõjualas elavad inimesed peavad taluma kalendriaasta jooksul teoreetilist varjutust

vähemalt 30 tunni ulatuses.

Antud teemade puhul on võimalik rääkida häiringust ning häiringute suhtes ei

kehtestata nulltolerantsi põhimõtet.“

On teada, et regulatiivsed normid Eestis varjutusele puuduvad, mis tähendab, et

korduva, sihiliku ja häiriva varjutuse talumist ei saa asjaõigusseadusest (§ 143)

tulenevalt nõuda.

KSH programm näeb ette varjutuse

modelleerimist ja selle mõju hindamist

KSH aruande mahus. Varjutuse

esinemist hinnatakse kõigil

elamualadel, mis jäävad lähemale kui 2

km kavandatavate tuulikute

võimalikest asukohtadest.

Kliimaministeeriumi tellimusel on

koostamisel töö Tuuleparkide mõju

võrdlev analüüs ja juhend

mõjuhindajatele. See sisaldab

18

ETTEPANEK: Saarde vald keelab oma elanike tervise ja heaolu kaitsmiseks kõnesoleva

korduva, sihiliku ja häiriva varjutuse tekitamise oma territooriumil ning kohustab

tuuleparkide arendajaid rakendama lahendusi seesuguse varjutuse täielikuks

vältimiseks.

võrdlevat analüüsi välisriikide (nende

seas vähemalt Soome, Taani ja

Saksamaa) mere- ja

maismaatuuleparkide rajamise ja

kasutamise keskkonnamõju hindamist

(KMH ja KSH) puudutavatest

regulatsioonidest, normidest,

metoodikatest, juhenditest ja

praktikatest, keskendudes mõjudele

nagu välisõhus leviv müra,

madalsageduslik müra ehk infraheli,

vibratsioon ja mh varjutamine.

Analüüsi tulemustele tuginedes

pakutakse välja konkreetsed

ettepanekud välisõhus leviva müra,

madalsagedusliku müra (infraheli),

vibratsiooni ja varjutamise

efektiivsemaks hindamiseks,

prognoosimiseks ja reguleerimiseks

ning antud häiringute ennetamiseks,

vältimiseks ja leevendamiseks ning

vajadusel vastavate õigusaktide

muutmiseks.

Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib

2025. aasta esimesel poolel. Seega,

KSH aruande koostamise ajal on

mõjuhindajatel kasutada parim

võimalik kogemus ja riiklikult

kokkulepitud metoodikad tuulikutest

tuleva varjutuse täpsemaks käsitluseks

ja hindamiseks.

19

5. Elamu omaniku nõusoleku korral tuulik elamule lähemal kui 1 km

Tuulegeneraatori paigaldamine elamule lähemale kui 1 km peaks olema rangelt

keelatud, isegi kui elamuomanik annab oma nõusoleku. See põhimõte tuleneb

samasugustest juhtumitest, kus isik teadvustab oma terviseriske, näiteks alkoholism, ja

seejärel eeldab, et ühiskond katab tema ravikulud.

Tegemist on olukorraga, kus üksikisik võib saada rahalist kasu oma tervise

kahjustamisest, samas kui kõik teised ühiskonnaliikmed peavad kandma tema

ravikulusid. Selline praktika ei ole kooskõlas solidaarse ravikindlustuse eesmärgiga, mis

seisneb üksteise toetamises ja tervise tagamise süsteemi tugevdamises. Seetõttu on

äärmiselt oluline, et kehtestatakse ranged piirangud tuulegeneraatorite paigutamisele

elamute lähedusse.

ETTEPANEK: Saarde vald keelab oma elanike tervise ja heaolu kaitsmiseks ning

põhjendamatu ravikoormuse ärahoidmiseks tulliku paigutamise elamule lähemale kui 1

kilomeeter, sõltumata elamu omaniku tahtest.

Tuulepargi ala eelvalikul sh asjakohasel

hindamisel ja KSH-s arvestatakse

järgmiste kvantitatiivsete (puhveralad)

ja kvalitatiivsete (sisuline

põhjendamine) kriteeriumitega alade

või objektidena, mille hulgas on

„Asustus, tiheasustusalad, olemasolevad

ja üldplaneeringutega määratud

elamualad. Esialgses sobivusanalüüsis

on aluseks võetud 1000 m puhver elu-

ja ühiskondlikest hoonetest“.

Kokkuleppel maaomanikuga on

võimalik lubada tuulikute paigutamist

elamutele lähemale, kuni 750 m

kaugusele hoonest, kui hoone aluse

maa omanikuga on saavutatud

kokkulepe ning kõik keskkonnanõuded

on täidetud, sh arvestades

kumulatiivset mõju ja tuuleparkide

rajamist välistavaid kriteeriumeid.

6. Müra, sh kumulatiivne müra:

“Tuulikute müra modelleerimisel lähtutakse sellest, mis müra tekitab tuuliku

generaator, mis asub tuuliku masti otsas. Tiiviku poolt tekitatud müra häiring on

oluliselt väiksem sellest mürast, mida tekitab tuuliku generaator. Samuti on vajalik

täheldada, et müra modelleerimisprogrammis ei ole võimalik arvesse võtta tuuliku

tiiviku poolt tekitatud müra. See on üks põhjustest, miks müra modelleerimisel

KSH programm näeb ette müra

modelleerimist ja selle mõju hindamist

järgnevas KSH aruandes koosseisus

vastavalt Eestis kehtivatele määrustele

ja normidele pädevate ekspertide

20

lähtutakse ebasoodsatest olukordadest, et mitte tuuliku poolt tekitatud müra

alahinnata, nt lähtutakse kõrgemast tuuliku müra emissioonist (106 dB asemel 108 dB)

ning ei arvestata müra takistavate objektidega jne.“

Seetõttu leian, et müra, sh kumulatiivset müra, samuti madalsageduslikku müra ei ole

KSH-s hinnatud adekvaatselt. Seda enam, eriplaneeringu koostaja on müra

modelleerimisel tuginenud pelgalt hüpoteesidele.

Jään oma õiguste kaitsel seoses müraga kindlaks juba varem viidatud Riigikohtu

lahenditele.

/…esitatud väljavõtteid erinevatest Riigikohtu lahenditest, mis on leitavad tervikkirjas

lk 6-7…/

ETTEPANEK: Kuna eriplaneeringu koostamisel on kasutatud ebaadekvaatset

müramõõtestandardit ning puudulikke sisendandmeid, lähtub Saarde vald

ettevaatusprintsiibist ja ennetusprintsiibist ning oma elanike tervise kaitseks nõuab

tuulikumüra terviklikku ja adekvaatset modelleerimist, sealhulgas madalsagedusliku

müra modelleerimist.

poolt. Mõju hindamine annab vastused

ka Teie poolt tõstatatud küsimustele.

Kliimaministeeriumi tellimusel on

koostamisel töö Tuuleparkide mõju

võrdlev analüüs ja juhend

mõjuhindajatele. See sisaldab

võrdlevat analüüsi välisriikide (nende

seas vähemalt Soome, Taani ja

Saksamaa) mere- ja

maismaatuuleparkide rajamise ja

kasutamise keskkonnamõju hindamist

(KMH ja KSH) puudutavatest

regulatsioonidest, normidest,

metoodikatest, juhenditest ja

praktikatest, keskendudes mõjudele

nagu välisõhus leviv müra,

madalsageduslik müra ehk infraheli,

vibratsioon ja varjutamine.

Analüüsi tulemustele tuginedes

pakutakse välja konkreetsed

ettepanekud välisõhus leviva müra,

madalsagedusliku müra (infraheli),

vibratsiooni ja varjutamise

efektiivsemaks hindamiseks,

prognoosimiseks ja reguleerimiseks

ning antud häiringute ennetamiseks,

vältimiseks ja leevendamiseks ning

vajadusel vastavate õigusaktide

muutmiseks.

Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib

2025. aasta esimesel poolel. Seega,

21

KSH aruande koostamise ajal on

mõjuhindajatel kasutada parim

võimalik kogemus ja riiklikult

kokkulepitud metoodikad müra

käsitluseks ja hindamiseks.

7. Kohalike omavalitsuste algatatud tuuleenergeetika planeeringud (nii

detail- kui ka eriplaneeringud) ei ole Euroopa Liidu ega ka Eesti

taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalikud

Muu hulgas tuleb tähelepanu juhtida 30. augustil 2024 Keskkonnaagentuuri avaldatud

aruandele „Tuulenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“

(allalaaditav lehelt https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-arendamiseks-

taiendavate-alade-kaardistamine). Samal lehel on saadaval ka avalikud SHP-

kaardikihid, millelt nähtub riiklikult kaardistatud tuulealade paigutus.

Nimetatud aruandes kasutati kaardistamisel kriteeriume (aruande lk 14), mille kohaselt

peab iga ala mahutama vähemalt 10 tuulikut ja olema vähemalt 10 km2 pindalaga.

Väiksemad alad jäeti kõrvale, sest pindala ei võimalda tõhusat ja majanduslikult

tasuvat tuuleenergia toomist.

Seega on riik leidnud, et alla 10 tuulikuga maismaaparke pole mõtet rajada. KOVides

toimub sellest loogikast lähtuvalt majanduslikult kahjumlike parkide planeerimine.

Suhtluse käigus mitmete kõnealuse aruande autoritega erinevatest riigiasutustest tuli

ilmsiks, et Keskkonnaagentuur selgitas riikliku tellimuse käigus välja kõik

tuuleparkideks sobivad alad, mis on minimaalse keskkonnamõjuga. Ühtekokku kuni

1000 MW kogutootmisvõimsuse jaoks.

Veelgi enam, minimaalse mõjuga alad, millega tagatakse Eestis vajalik tuuleenergia

tootmise võimsus, on riiklikult välja pakutud. Kõik need planeeringud, mida Saarde vald

ise menetleb, on puhtalt ettevõtlus ja äri. Tegelikult ei saa väita, et KOVid tagavad

riiklike taastuvenergiavajaduste täitmist. Riik ei kohusta näiteks Saarde valda mingil

Viidatud Keskkonnaagentuuri uuringus

käsitleti eelkõige riigimaad st eelvaliku

üheks kriteeriumiks oli riigimaa

osatähtsus. Saarde tuulepark, nagu ka

valdav osa algatatud KOV

eriplaneeringutest on aga eramaal. Ka

riigimaal ei hakka riik ise tuuleparke

arendama, vaid korraldab seal

hoonestusõiguse oksjonid tuuleenergia

arendajatele. Ka Keskkonnaagentuuri

poolt väljaselgitatud eelisarendusalade

kasutuselevõtt saab toimuda vaid läbi

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu.

Saarde vald on algatanud olemasoleva

tuulepargi laienduse eriplaneeringu

selleks, et kaaluda tasakaalustatult

kavandatava tegevuse sotsiaalseid,

majanduslikke, kultuurilisi ja

keskkonnakaitselisi mõjusid. Hetkel

toimub eriplaneeringu

lähteseisukohtade ja KSH programmi

koostamine ja menetlemine.

Lähteseisukohtade ja KSH programmi

22

viisil rajama tuuleparke käimasoleva eriplaneeringu ja maakonnaplaneeringul

põhineva detailplaneeringu raames.

KOVid viitavad sageli taastuvenergia direktiivile, kus märgitakse, et riigid peavad

tagama tuuleparkide rajamisel lihtsustatud menetluskorra. Tegelikult puudutab see

otseselt neid alasid, mis on riiklikult määratud. Direktiivi eesmärk ja mõte on, et

riiklikult valitud aladel saab loobuda täiemahulisest keskkonnamõju hindamisest (KMH)

ning teostada pelgalt keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH).

Tuleb veel kord rõhutada, et käimasolev Saarde tuuleenergeetika eriplaneering teenib

pelgalt ärihuve ning sellel ei ole mingisugust seost riigi taastuvenergia eesmärkide

saavutamisega. Samuti puudub igasugune riiklik surve või sund kõnealuse

eriplaneeringu suhtes.

ETTEPANEK: Saarde vald kaalub tasakaalustatult sotsiaalseid, majanduslikke,

kultuurilisi ja keskkonnakaitselisi huve ning sellest lähtuvalt otsustab, kas pelgalt

arendajate ärilised eesmärgid kaaluvad üles kohaliku elanikkonna sotsiaalsed,

majanduslikud ja kultuurilised huvid, samuti üleriigilised keskkonnakaitselised huvid.

ning valmivate uuringuaruannete

alusel koostatakse

planeeringulahendus koos

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruandega. Peale kogu

planeeringudokumentatsiooni

menetlemist sh kooskõlastamist,

avalikku väljapanekut ja arutelu ning

täiendamist esitatakse eriplaneering

heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile

ning alles peale heakskiitmist saab

toimuda selle kehtestamine Saarde

Vallavolikogu poolt.

E.R (Tõlla-Kamali

külaelanike

esindaja), e-kiri:

05.01.2025

/…esitatud selgitused ühispöördumise põhjenduse osas, mis on leitavad tervikkirjas lk

1…/

Ühispöördumistele alla kirjutanud Saarde valla elanikud leiavad, et eriplaneeringa

toimub pikaajalise mõjuga arendustegevus, mis hakkab igakülgselt mõjutama eriti

lähedalt just Tõlla-Kamali piirkonna elu- ja looduskeskkonda, kuid tegemist ei ole

enam pelgalt selle piirkonna probleemiga, vaid kogu valla ja Mulgi valla piiriülese

murega, kuna erinevad uuringud on näidanud, et tuuleparkide mõju ulatub kuni 60

km kaugusele seetõttu tuleb ja peab arendustegevust käsitlema ülevallaliselt, valla

juhtide ning kohalike elanike ja Mulgi valla esindajate koostööprojektina.

Planeerimisseadus § 8. kohaselt kohaldub planeerimisseadus elukeskkonna

parendamise põhimõttel. Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku

ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri

olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid

väärtusi.

Arvamus on registreeritud.

23

/…punktides 1 – 10 on esitatud väljavõtteid dokumentidest „Eesti Keskkonnastrateegia

aastani 2030“, „Pärnu maakonna arengustrateegia 2035+“, „Pärnu

maakonnaplaneering“, mis on leitavad tervikkirjas lk 1-3…/

Arvamus on registreeritud.

11. Tuuleenergeetika teemaplaneeringu p. 11, kirjeldab, et muuhulgas on edasiste

täpsemate planeeringute käigus (detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika

teemaplaneering, üldplaneering) on vajalik uurida põhjalikumalt tuulepargist

lähtuva müra ja varjutuse ulatust. Edasiste planeeringute koosseisus (või

planeeringutega koos teostatava keskkonnamõju hindamise koosseisus) tuleb

kohustuslikuna teostada müra ja varjutuse modelleerimine esitades müratasemete

ja varjutuse ajaline kestvus kartograafiliselt ning tekstiline eksperthinnang.

KSH programm näeb ette varjutuse ja

müra modelleerimist ja selle mõju

hindamist.

12. Teemaplaneeringust (lk 4) tuleb lähtuda ka juhul, kui soovitakse rajada vähemalt

kahest, alates 500 kW võimsusega, elektrituulikust koosnevat elektrivõrku ühendatavat

tuuleparki, milles kasutatakse elektrituulikuid, mille torn on maksimaalselt 175 m

kõrge, rootori labade diameeter kuni 150 m ja elektrituuliku maksimaalne kogukõrgus

(koos labadega) 250 m ning ühe elektrituuliku emiteeritav müratase ei ole tugevam kui

110 db. Kõrgemate kui 250 m (kogukõrgus koos labadega) tuulikute

kavandamisel tuleb koostada asjakohane üldplaneering või

maakonnaplaneering.

Nimetatud teemaplaneeringu

koostamise ajal ei sisaldanud PlanS

KOV EP koostamise võimalust. KOV EP

näol on tegemist ÜP tasandi

planeeringuga, mille ülesandeks on

olulise ruumilise mõjuga ehitiste

planeerimine, kui sellise ehitise asukoht

ei ole üldplaneeringus määratud.

Vastuolu teemaplaneeringuga ei ole.

13. Tuuleenergeetika teemaplaneeringu p. 18. Elektrituulikute paigutamine oleks

erandina ning põhjendatud juhul võimalik elamule ka lähemale kui 1000 m järgmiste

eelduste täitmisel: 1) tuulikupargi rajamise aluseks on üldplaneering, üldplaneeringu

teemaplaneering või detailplaneering, 2) tuulikupargi rajamise aluseks oleva

planeeringu koostamise käigus on läbi viidud müra ning visuaalsete mõjude hinnang

ning ette on nähtud meetmed müra normtaseme tagamiseks ning teiste negatiivse

mõjude, sh visuaalsete mõjude leevendamiseks, 3) tuulikupargi rajamiseks on

andnud kirjaliku nõusoleku kõik puhveralasse jäävate elamumaade omanikud.

Selleks, et oleksid kaitstud ka need isikud, kes soovivad oma kinnistuid tulevikus

hoonestada, tuleb nõusoleku küsimist laiendada ka neile isikutele, kellele kuuluvad

Tuulikute tegelik kaugus

elamumaadest ja õuealadest selgub

modelleerimise tulemusena. Hindamise

aluseks on seatud kriteerium, et ükski

elamu ei saa paikneda tuulepargile

lähemal kui 1000 m.

24

kinnistud on hetkel hoonestamata, kuid kellel selleks on seaduse järgi tulevikus

võimalus.

/…punktides 14 - 19 on esitatud väljavõtteid dokumentidest: „Saarde valla arengukava

ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2028“, „Pärnumaa kliimakava 2030“, mis on

leitavad tervikkirjas lk 3-4…/

Arvamus on registreeritud.

20. Kliimakava kirjeldab ühe võimaiku ohuna, et Pärnu lahe rannikualadel on oluliseks

probleemiks tugevatest edela- ja läänetormidest põhjustatud veetõusud ehk

tormiajud, mis tekivad järsult ja kestavad suhteliselt lühiajaliselt − 1-2 ööpäeva.

Tulevikukliimas sagenevad talvised valdavalt läänekaare tormid. Eelnev omab tähtsust,

kuna edela-lääne tuultega kandub tuulikute häiring Mulgi valda ja seetõttu tuulikute

arendus eeldaks koostööd Mulgi vallaga. Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia

Lisa 4 „KOV kliimamõõdikute“ kohaselt aga Saarde vald ei pea vajalikuks koostööd

naabervallaga, mis on selges vastuolus eelmises punktis kirjeldatuga.

/…esitatud väljavõte dokumendist, mis on leitav tervikkirjas lk 5…/

KSH programmis on ette nähtud

koostöö Mulgi vallaga, vt ptk 3.1.

Planeeringu ja KSH osapooled.

/…punktides 21 – 24 on esitatud väljavõtteid dokumentidest: „Pärnumaa kliimakava

2030“, „Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia Lisa 4“, mis on leitavad tervikkirjas

lk 5…/

Arvamus on registreeritud.

25. Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia Lisa 4 KOV kliimamõõdikute kohaselt

Saarde vald ei pea vajalikuks hinnata kliimamuutusest tingitud mõjude hindamist

kohalikele elanikele, mis tekitab küsimuse, kelle jaoks vald on? Kas valla juhtimine

tähendab, et juhtimise käigus kujundatakse valla elanikele soodne elukeskkond või

valla juhtimisel on seatud üksnes isiklik eesmärk saada iga kuu kindlal kuupäeval raha

isiklikule pangakontole, arvestamata piirkonna elanike huvidega?

Märkus ei ole seotud EP LS ja KSH

programmiga.

/…punktides 26 – 36 on esitatud väljavõtteid dokumentidest: „Pärnumaa kliimakava

2030“, „Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia Lisa 4“, „15.11.2023 Euroopa

Parlamendi resolutsioon“, „Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline

hindamine, sh metoodika väljatöötamine“, mis on leitavad tervikkirjas lk 6-9…/

Arvamus on registreeritud.

25

/…punktides 37 – 45 on toodud arvamusi ja põhjendusi EP ja KSH kohta, mis on

leitavad tervikkirjas lk 9-12…/ Arvamus on registreeritud.

46. Saardes viidi läbi madalsageduslikud müra mõõtmised, mille käigus ilmnesid

järgmised probleemid: 1) Terviseameti füüsikalaboril puudub selliste mõõtmiste

läbiviimiseks akrediteering (ISO7196), 2) mõõtmisi viidi läbi seadmega millel puudus

kalibreerimine. Mis puudutab mõjude hindamist inimtervisele, siis ei ole Eestis

tervikuna, samuti Pärnumaal Põhja-Pärnumaal Tootsi –Sopi tuulepargi KSH's

arvesatud tuugenitest lähtuva elektromagnetkiirguse ega ka infraheli mõjuga

inimtervisele. Samuti puudub nimetatud mõjude koosmõju hindamine.

Elektromagnetkiirgust on mainitud Põhja-Pärnumaa valla KSH's ainult raadioside

häiringute raames. Samuti on jäetud tähelepanuta tuugeni vastavussertifikaat. See

puudutab nii tuugeni kondlit kui ka tuugeni rootori labasid. Ei ole kirjeldatud, kuidas ja

mil moel on kindlaks tehtud, et nimetatud osised vastavad euroopas kehtestatud

ohutusnõuetele. Nendele nõuetele vastavuse korral väljastatakse seadmetele CE märgis.

Samasisulist teavet, et puudus vastav akrediteering kinnitab Saarde vald enda

veebilehel.

Märkus ei ole seotud EP LS ja KSH

programmiga.

EP ja KSH protsessis ei ole

alusuuringuna müra uuringut ette

nähtud. EP LS ja KSH programm näeb

ette müra modelleerimist ja selle mõju

hindamist KSH aruande koosseisus, mh

leiab käsitlust madalsageduslik müra.

Võimalusel arvestatakse Saarde vallas

läbi viidud uuringute tulemustega.

/…punktides 47-49 on toodud väljavõtteid Riigikohtu lahenditest, mis on leitavad

tervikkirjas lk 12-13…/

Väljatoodud kohtulahendid käsitlevad

konkreetseid kaasuseid konkreetsetel

juhtudel, mida ei ole asjakohane

siduda alles LS ja KSH etapis oleva

planeeringuga.

Kokkuvõtlikult

50. Tõlla- Kamali piirkonna inimesed leiavad, et lähtuvalt kõigist varem nimetud

õigusaktidest on valla juhtide tegevuse eesmärk teenida oma valla rahvast, esindades

kohalike elanike huve, inimeste heaolu silmas pidades. Järjekindla visadusega liigutakse

suunas, et inimestel oleks järjest ebamugavam oma kodus elada või siia oma pere

luua. Praegusel juhul valla juhid eiravad kalgi enesekindlusega ja võhiklikusega kõiki

õigusakte. Oleme sellisesse olukorda jõudnud vallajuhtide ebaõigeid võtted kasutades,

eluvõõraste ja ebakompententsete otsuste tulemusel. Saarde valla rahvas väheneb iga

KSH aruanne, mis koostatakse

planeeringu järgmises etapis, sisaldab

muu hulgas mõju inimese tervisele,

sotsiaalsete vajaduste ja vara käsitlust

vastavalt KSH programmi tabelis

kirjeldatule. KSH programmi tabelis 2-3

on teema käsitletud.

26

aastaga umbes saja inimese võrra. Tehtud otsusega väheneb Saarde valla kodanike

hulk veelgi kiiremas tempos.

51. Tõlla-Kamali piirkonna inimesed leiavad ühiselt, et avaliku huvi seisukohast

vajalikuks peetud tuulegeneraatorite koguvõimsus on Saarde vallas 87 % osas juba

saavutatud. Tõlla-Kamali piirkonna elanikud on juba pragu häiritud soovimatust

infrahelist, mida tekitavad töötavad tuulikud, infraheli mõjutab selle piirkonna inimese

tervist ja psühholoogilist heaolu. Eriplaneeringus kavandatud Saarde valla

koguvõimsust ületavate tuulegeneraatorite lisandumine elamute lähedusse suurendab

kõiki tuulikutega kaasnevaid s.h müra ja infraheli häiringuid.

KSH programm näeb ette müra

modelleerimist ja selle mõju hindamist

KSH järgmises etapis ehk KSH aruande

koosseisus.

/…punktides 52-53 esitatud seisukohad on leitavad tervikkirjas lk 14-15…/ Arvamus on registreeritud.

Ettepanekud

LÕPETADA KOHALIKU OMAVALITSUSE ERIPLANEERING

1. Keskkonnastrateegia aastani 2030 kirjeldab, et mitmel juhul on oluline rakendada

ettevaatusprintsiipi, tagades inimestele parema tervisliku seisundi ja haigestumise riski

vähenemise. Saarde valla põliselanikel on väga selge seisukoht, me ei kiida heaks

tuuleenergia arendamist Saarde vallas.

Seisukoht teadmiseks võetud.

2. Kui KSH hindab mõju looduskeskkonnale, siis tuulikute mõju suhtes inimesele

annavad hinnangu ja teevad otsuse volikogu liikmed. Pöördumisele allakirjutanud

Saarde valla põliselanikud on veendunud, et viimane asi, millega eksperimenteerida on

kliima ja kogu Maa süsteem. Mistahes eksperimenteerimine meie elukeskkonnaga

on vastuolus meie maailmavaatega, me kutsume otsustajaid üles meid

ümbritsevat loodust austama. Seetõttu palume arusaadavalt meile selgitada, kes

otsustab ja kes vastutab, kui otsustatakse kliima eksperimendiga Saarde vallas edasi

liikuda.

a) kas otsustavad inimesed, kes Saarde vallas elavad,

Planeeringu kehtestamise sh kõik

tingimused tuulepargi rajamiseks

otsustab Saarde Vallavolikogu.

27

b) kas otsustajateks on 8 volikogu liiget: Eiko Tammist, Kadri-Aija Viik, Jaanus

Männik, Väino Lensment, Aleks Lind, Kerli Tori, Talvi Saar ja Andro Lemmik kes

isegi volikogu materjale läbi ei loe,

c) kas otsustavad globaalsed arendajad, kes sellest kõige rohkem kasu saavad?

3. Vastavalt COP 28 p. 59, peab kohalik omavalitsus kliimaeesmärkide täitmisel

arvestama, toetama ja kaitsma kohalike põlisrahvaste, keskkonnakaitsjate ja elanike

õigusi, huve. Kliimameetmete rakendamisel tuleb arvestada kohalike kogukondade

vabatahtlikkusega. Dokumendis eeldatakse, et kogukond võtab ühiselt kogukondliku

vastutuse mis saab ametlikuks läbi KOV otsustusautonoomia. COP 28-s on välja

toodud, et vastutus uue eesmärgi saavutamise eest peab hõlmama laia rahastajate

baasi, kes on võimelised panustama, s.h nähakse ette ka erasektori vahendeid. Kui

Saarde vallavolikogu ja vallavalitsus jätavad arvestamata ettevaatuspõhimõttega ega

arvesta kohalike elanike arvamusega palume vallavalitsusel ettevalmistada lepingud,

kus otsustajad Eiko Tammist, Kadri-Aija Viik, Jaanus Männik, Väino Lensment,

Aleks Lind, Kerli Tori, Talvi Saar ja Andro Lemmik võtavad isikliku vastutuse

Saarde valla tuulikute piirkonnas elavate vallakodanike tervise ja vara eest.

Planeeringu kehtestamise sh kõik

tingimused tuulepargi rajamiseks

otsustab Saarde Vallavolikogu.

Ettepanek ei puuduta praegu EP LS ja

KSH programmi etappi.

/…punktis 4 esitatud seisukohad on leitavad tervikkirjas lk 16…/ Arvamus on registreeritud.

5. Saarde vald loodi oma praegusel kujul haldusreformi käigus endiste Saarde ja Surju

valdade liitmisel. Saarde valla uus üldplaneering on hetkel koostamisel, mis tähendab,

et hetkel kehtivad üldplaneeringud on Saarde valla üldplaneering (kehtestanud Saarde

Vallavolikogu 30.01.2008 otsusega 2) ja Surju valla üldplaneering (kehtestanud Surju

Vallavolikogu 30.01.2003 otsusega 1). Hetkel saab Saarde vald planeerimisel aluseks

võtta Pärnu Maakonnaplaneeringu ja Saarde valla üldplaneeringu. Saarde

Vallavolikogu saab otsuseid vastu võtta kehtivas õigusraamistikus. Kehtiv Saarde

valla üldplaneering seab muuhulgas esile mitmekesise ja puhta looduskeskkonna.

Seega Saarde valla üldised arengupõhimõtted ei toeta elukeskkonna halvendamist läbi

tuuleenergeetika jätkuva arendustegevuse.

EP-s tuleb arvesse võtta, et Pärnu maakonnaplaneeringu lisa - Tuuleenergeetika

teemaplaneeringu kohaselt on Tõlla- Kamali piirkonnale seatud taluvuspiir ,

Seoseid Pärnu

maakonnaplaneeringuga on käsitletud

LS ja KSHP pt 1.3. Maakonnaplaneering

ei määra taluvuspiire, vaid annab kogu

Pärnu maakonna territooriumi ulatuses

informatsiooni ruumipunktide

tõenäolise sobilikkuse või

mittesobilikkuse kohta elektrituulikute

püstitamiseks (nn sobivusanalüüs ehk

tsoneering). Informatsioon on

teemaplaneeringu koostamise

aegsetest andmebaasidest ning lähtub

28

mida tuleb avaliku huvi tõttu taluda täidetud. Pärnumaa maakonnaplaneering ei

sea inimestele kohustust taluda tuulikute eriplaneeringu käigus tekkivat praegusest veel

suuremat elektromagnetkiirgust ja infraheli, millega kaasneb oluline mõju inimeste

tervisele. Pärnumaa arengueesmärgiks on seatud, et Pärnumaa inimesed tunneksid

aasta-aastalt elukvaliteedi pidevat paranemist, mitte vastupidi.

maakonnaplaneeringu

teemaplaneeringu üldistusastmest.

6. Kui Saarde Vallavolikogu arutas olulist küsimust, nagu tuuleparkide rajamine, mille

käigus on komisjon ja volikogu ära kuulanud arendajate ettekanded, kuid

ärakuulatatud ega arvestatud ei ole kohalike elanikega. Mõlema osapoole

ärakuulamine on antud olukorras oluline, seega on arutelu toimud ainult ühes suunas,

eelkõige eelistades arendaja huve. Saarde valla otsustusprotsessides ei ole

vastavalt Euroopa Liidu aluspõhimõtetele rakendatud demokraatiat ega

ettevaatusprintsiipi.

Saarde vald on algatanud olemasoleva

tuulepargi laienduse eriplaneeringu,

mida menetleb vastavalt

planeerimisseaduses sätestatud

menetluskorrale. Planeeringute

koostamine (sh KOV eriplaneering) on

üks haldusmenetlusi, mida kohalik

omavalitsus viib läbi selleks, et leida

parim võimalik lahendus kavandatavale

ja anda kõigile huvitatutele võimalus

ruumi kujundamise reeglite seadmisel

kaasa rääkida. Hetkel toimub

eriplaneeringu lähteseisukohtade ja

KSH programmi koostamine ja

menetlemine ehk praegu ongi käes üks

oluline etapp, kus kõigil on võimalik

kaasa rääkida ja arvamust avaldada.

Laekunud arvamuste analüüsimise ja

kaalumise järel otsustab KOV kas on

vajadus LS ja KSH programmi

täiendada . Põhjendatud ettepanekute

alusel EP LS ja KSH programmi

dokumenti täiendatakse.

Seejärel toimub eriplaneeringu

asukohavaliku ja KSH aruande eelnõu

koostamine. Vallavalitsus korraldab

29

eelnõule avaliku väljapaneku, mille

jooksul oodatakse arvamusi ja

ettepanekuid, millele vastatakse

kirjalikult ning peale väljapaneku lõppu

toimub ka avalik arutelu. Arvamuse p.6

esitatud väide, mille kohaselt “Saarde

valla otsustusprotsessides ei ole

vastavalt Euroopa Liidu

aluspõhimõtetele rakendatud

demokraatiat ega

ettevaatusprintsiipi.” on ekslik.

7. Saarde vallas on hetkel tuulikute arendamise osas korraga sama piirkonda

puudutavalt käimas valla eriplaneering ja valla üldplaneering, kuid Saarde

Vallavolikogu ega Saarde Vallavalitsus ei ole seni arvestanud kohalike elanike

pöördumistega 15.10.2024. nr. 1-8/1238; 21.11 2024; 12.12.2024 vaie nr 1-8/1480.

Saarde valla, Tõlla-Kamali piirkonna elanikud leiavad, et planeeringutega kehtestatakse

pikaajalise mõjuga arendustegevused Saarde vallas. Tuuleenergeetika arendus hakkab

igakülgselt mõjutama eelkõige Tõlla- Kamali piirkonna, kuid ka Saarde ja Mulgi valla

elu- ja looduskeskkonda, mistõttu peab ja tuleb mistahes arendustegevusi käsitlema

valla juhtide ja kohalike elanike koostööprojektina, mida praegu tehtud ei ole.

/…punktis 7 on esitatud väljavõte Riigikohtu Halduskolleegium kohtuotsusest 3-3-1-39-

07, mis on leitav tervikkirjas lk 17…/

COP 28; PlanS § 4 lg 2 p 2; Pärnumaa kliimakava; Saarde valla arengukava ja

eelarvestrateegia aastateks 2018-2028 kohaselt tuleb mistahes planeeringute

koostamisel tagada avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide

tasakaalustatud arvestamine. Seejuures ei tule lähtuda üksnes õigusnormidega

seatud piiridest, vaid tuleb leida optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute huvide

vahel.

Arvamus on registreeritud.

Vt eelmist vastust.

30

8. Saarde valla eriplaneering lähteandmetes on välja toodud, et tuulepargi

kasutusaegne müra võib selle lähiümbruses olla olulise mõjuga, mistõttu tuleb läbi viia

müra mõju hindamine (sh madalsageduslik müra mõju käsitlus) ning mõjude

hindamisel käsitletakse ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid mõjusid

nt mõju inimese heaolule.

Pärnu Maakonna planeeringu lisa- Tuuleenergeetika teemaplaneeringu p. 11,

kirjeldab, et edasiste täpsemate planeeringute käigus tuleb kohustuslikuna

teostada müra ja varjutuse modelleerimine esitades müratasemete ja varjutuse

ajaline kestvus kartograafiliselt ning tekstiline eksperthinnang.

17.12.24 avalikul ENMAK KSH arutelul, KSH juhtekspert Karl Kupits selgitas, et “Eestis

tervise mõjude hindamist tuulikute seisukohast tehtud ei ole ning mõju

hindamist inimese tervise konstektis selle programmi alusel ka läbi ei viida. Et

mõju hindamise käsitlus inimese tervisele oleks usaldusväärne ja teaduspõhine, võtab

sellise mahuka uuringu läbiviimine aega ja vajab inimeste tervisendmeid, see on hoopis

teine teema. Siin KSH –s saab anda vaid soovitusi edaspidiseks tegevuseks”.

Täiendavalt selgitati, et Kliimaministeerium käsitleb praegu teemat: “Müra

mõju hindamine inimeste tervisele”, koostades hindamise aruannet teiste

riiklide baasil ning see valmib jaanuaris.

Saarde valla veebilehelt on leitav selgitus: Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre

Kaas: „Rõhutame veel kord, et Terviseamet seisab Eesti inimeste tervise eest ning labori

eksperdid viivad mõõtmisi läbi erapooletult ja professionaalselt. Kuigi mõned mõõtmise

aspektid ei ole akrediteeritud, ei tähenda see, et need oleksid ebausalduväärsed.

Terviseamet kasutab kõiki vajalikke meetodeid ja vahendeid, et tagada täpsed ja

usaldusväärsed tulemused."

Eriplaneeringu KSH käigus teostas uuringuid Terviseameti füüsikalabor, kellel puudus

selliste mõõtmiste läbiviimiseks akrediteering (ISO7196) ning mõõtmisi viidi läbi

kalibrireerimata seadmega, kuid Saarde Vallavalitsusel tuleb planeerimiseaduse § 102.

lg 2 alusel KSH sisse viia avaliku arutelu käigus kogutud ja hinnatud mõjud, kuid

tänasel päeval teadaolevalt Saarde vallavalitsusel puudub vajalik infraheli ja

elektromagnetkiirguse mõju uuring ja hinnang, samuti nende häiringute koosmõju

KSH programm näeb ette varjutuse ja

müra modelleerimist ja selle mõju

hindamist.

KSH raames ei ole täiendavaid müra

uuringuid läbi viidud. Saarde vallas

teostatud müra uuringu tulemustega

võimalusel arvestatakse.

Kliimaministeeriumi tellimusel on

koostamisel töö Tuuleparkide mõju

võrdlev analüüs ja juhend

mõjuhindajatele. See sisaldab

võrdlevat analüüsi välisriikide (nende

seas vähemalt Soome, Taani ja

Saksamaa) mere- ja

maismaatuuleparkide rajamise ja

kasutamise keskkonnamõju hindamist

(KMH ja KSH) puudutavatest

regulatsioonidest, normidest,

metoodikatest, juhenditest ja

praktikatest, keskendudes mõjudele

nagu välisõhus leviv müra,

madalsageduslik müra ehk infraheli,

vibratsioon ja varjutamine.

Analüüsi tulemustele tuginedes

pakutakse välja konkreetsed

ettepanekud välisõhus leviva müra,

madalsagedusliku müra (infraheli),

vibratsiooni ja varjutamise

efektiivsemaks hindamiseks,

prognoosimiseks ja reguleerimiseks

ning antud häiringute ennetamiseks,

31

hinnang inimese tervisele. Ebaõigeid mõjuhinnanguid ei saa arvesse võtta.

Alternatiivselt, kui Saarde vallavalitsus kavatseb terviseameti labori

mõõtmistulemused õiguspäraseks tunnistada, siis palume selgitada, mis

kaalutlustel, millistele asjaoludele ja näitajatele tuginedes kiideti heaks väga

suure ja olulise mõjuga avaliku ruumi planeerimisega seonduvaid uuringuid, kui

uuringu läbiviival asutusel puudub akrediteering (puudub vastav pädevus) ja

seadmed on kalibreerimata.

vältimiseks ja leevendamiseks ning

vajadusel vastavate õigusaktide

muutmiseks.

Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib

2025. aasta esimesel poolel. Seega,

KSH aruande koostamise ajal on

mõjuhindajatel kasutada parim

võimalik kogemus ja riiklikult

kokkulepitud metoodikad müra

käsitluseks ja hindamiseks.

Täpsem müra hindamine teostatakse

KSH aruande raames.

9. Kuna uutel arendusetel soovitakse paigaldada juba 300 m. kõrguseid tuulikud, siis

soovime osutada tähelepanu, et Pärnu maakonna planeeringu lisa - Tuulepargi

teemaplaneeringu kohaselt puudub selleks õiguslik alus. Kui soovitakse rajada

vähemalt kahest, alates 500 kW võimsusega, elektrituulikust koosnevat elektrivõrku

ühendatavat tuuleparki, milles kasutatakse elektrituulikuid, mille torn on maksimaalselt

175 m kõrge, rootori labade diameeter kuni 150 m ja elektrituuliku maksimaalne

kogukõrgus (koos labadega) 250 m ning ühe elektrituuliku emiteeritav müratase ei ole

tugevam kui 110 db. Kõrgemate kui 250 m (kogukõrgus koos labadega) tuulikute

kavandamisel tuleb koostada asjakohane üldplaneering või maakonnaplaneering.

Nimetatud teemaplaneeringu

koostamise ajal ei sisaldanud

planeerimisseadus KOV EP koostamise

võimalust. KOV EP näol on tegemist ÜP

tasandi planeeringuga, mille

ülesandeks on olulise ruumilise mõjuga

ehitiste planeerimine, kui sellise ehitise

asukoht ei ole üldplaneeringus

määratud. Vastuolu

teemaplaneeringuga ei ole.

10. Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia Lisa 4 KOV kliimamõõdikute kohaselt

Saarde vald ei pea vajalikuks hinnata kliimamuutusest tingitud mõjude hindamist

kohalikele elanikele, mis tekitab küsimuse, kelle jaoks vald on? Palume selgitada, kas

valla juhtimine tähendab, et juhtimise käigus kujundatakse valla elanikele

soodne elukeskkond või valla juhtimisel on seatud üksnes isiklik eesmärk saada

iga kuu kindlal kuupäeval raha isiklikule pangakontole, arvestamata piirkonna

elanike huvidega?

Ettepanek ei puuduta EP LS ja KSH

programmi.

32

11. Tunneme muret oma kinnisvara väärtuse üle Saarde vallas, eelkõige tuulepargi

mõjualas. Inimesed on investeerinud oma kodudesse, mis sageli on juba nende

esivanemate kodukohad. Pärnumaa kliimakavas on viidatud, et KOV-i ala

kinnisvaraomanikud on teadlikud neid mõjutatavatest kliimariskidest. Asjakohaste

kliimariskide alane info on vabalt kättesaadav. Tegelikult see nii ei ole, sama kinnitab

ka Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia Lisa 4 KOV kliimamõõdikud, mille

kohaselt Saarde vald ei pea vajalikuks hinnata ega teavitada kliimamuutusest tingitud

mõjude hindamist kohalikele elanikele. Kuid veebist on leitavad erinevate riikide

uuringuid, mis kinnitavad kinnisvara hinnalangust tuuleparkide mõjualas. Tuginedes

Pärnumaa kliimakavale, palun selgitada, kust leiavad kinnisvaraomanikud

kliimariske puudutava avaliku info ja kes vastutab ja rahastab COP 28 –s välja

toodud kliimaeesmärkide täitmisest tuleneva kohalike elanike

sundümberasustamise kui kohalikud inimesed ei ole kaasatud

otsustusprotsessidesse?

Ettepanek ei puuduta EP LS ja KSH

programmi.

12. EP lähteandmetes on välja toodud, et lisaks valmib 2024. aasta lõpuks EP ala

linnustiku uuring ja täiendav nahkhiirte uuring. KSH aruande koostamisel lähtutakse

täiendava uuringu tulemustest. Meie kandis on tihe külaline õhtuhämaruses - nahkhiir.

Eestis on mitmed nahkhiireliigid kaitse all, kuna need on sageli haavatavad ja nende

arvukus on langenud. Looduskaitse all olevate nahkhiirte ja tuuleparkide omavaheline

mõju on olnud teadusuuringute ja arutelude teema, kuna tuuleparkide rajamine võib

mõjutada nahkhiirte populatsioone: kokkupõrked tuulegeneraatoritega, elupaikade

kadumine, rändeteed ja söögikohtade häirimine. Eestis toimub nahkhiirte talveunne

jäämine põhiliselt oktoobris, sest siis jääb vähemaks lendavaid putukaid. Talveuni

kestab keskmiselt kuus kuud. Palun selgitada, knnas ajaliselt ja kuidas selgitati

KSH käigus välja nahkhiirte populatsiooni säilimine EP piirkonnas?

Nahkhiirte uuring viidi läbi 2024 aasta

jooksul, uuringu aruanne valmib

hiljemalt 2025 esimeses pooles. KSH

alusuuringuga läbiviidava nahkhiirte

uuringu tulemused avaldataks hiljemalt

KSH aruande koosseisus.

13. Ametniku eetikakoodeks kehtib avaliku teenistuse seaduse järgi ametnikele.

Eetikakoodeksi kohaselt võetakseEestis avalikku teenistusse isik, kellel on ametikoha

ülesannete täitmiseks parimad teadmised, oskused ja kogemused. Ametnik peab oma

töös arvestama konkreetse tegevuse mõjuga riigile ja ühiskonnale laiemalt. Kui

allakirjutaja kohtus Saarde Vallavalitsuses vallavanemaga, jagas vallavanem

selgitusi, et Saarde Vallavalitsuse taastuvenergiaspetsialistil puuduvad sellele

Ettepanek ei puuduta EP LS ja KSH

programmi.

33

ametikohale eeltatavad kompententsid. Ebakompetentsusega võib kaasneda

võhiklikkuse probleem, et tööülesndeid asutakse käsitlema ühekülgselt või ühe

sihtrühma põhiselt, mis ongi käesoleva eroplaneeringu käigus juhtnud. Palun

selgitada, kuidas Saarde vallavalitsus kavatseb tagada ebakomententsete

ametnikega profesionaalse teemakäsitluse.

14. Kokkuvõtlikult Saarde valla EP on vastuolus Pärnumaa ja Saarde valla

arendustegevust läbivate sihtidega. EP on pikaajalised tagajärjed, mis ei ole

põhjendatud Saarde vallale ega Pärnumaale, kuna nõutavas määras on juba

kliimaneutraalsus täidetud.

Arvamus on registreeritud.

M.L e-kiri:

06.01.25

1. Eriplaneeringu lähteseisukohtades on kirjas:

“Asukoha eelvaliku teostamisel lähtutakse keskkonnatingimustest ja piirangutest

ning kavandatava tegevuse keskkonnamõjust, asustuse paiknemisest,

sotsiaalsetest aspektidest, kohalikest huvidest ja väärtustest, tuulepargi

püstitamise tehnilistest ja majanduslikest eeldustest ning teistest asjakohastest

kriteeriumidest, mida tuleb arvesse võtta tuuleparkide püstitamiseks sobivate alade

valikul”.

Minu arvates tekib juba siin vastuolu- kui kohalikud Tõlla ja Kamali küla elanikud

andsid allkirja, et nad pole huvitatud tuulepargi laienemisest kuna juba olemasolevate

töötavate tuulikutega on erinevaid häiringuid, siis vald pole seda ju senini arvestanud.

Tuulikute rajamise võimalikkus

selgitatakse välja KOV EP ja KSH

käigus.

2. Samuti läheb Saarde tuulepargi lainedamine minu arvates vastuollu Saarde valla

visiooni ja missiooniga Kehtivas Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks

2018-2028 on kirjas:

Visioon:

Saarde vallas on kõik võimalused õnnelikuks eluks. Koos tegutsedes on loodud elanike

eneseteostust võimaldav majanduskeskkond, arengut toetav haridusruum ja tervist

tugevdav elukeskkond.

KSH programm näeb ette müra

modelleerimist ja selle mõju hindamist,

samuti teostakse varjutuse

modelleerimine, koostatakse

visualiseeringud ja hinnatakse

visuaalset mõju. KSH aruandes

esitatakse täpsemad mõju hindamise

tulemused.

34

Arengukava toob välja Saarde valla arendustegevuse peamised eesmärgid ning

vajalikud tegevused eesmärkide saavutamiseks.

Eesmärgid:

1. Inimest väärtustava elukeskkonna arendamine.

2. Elu- ja majanduskeskkonda toetava taristu kaasajastamine

3. Looduskeskkonna väärtustamine

Oma aias toimetades, rabas jõhvikal või metsas seenel käies saab juba praegu sõltuvalt

tuulesuunast peavalu pideva müra tõttu. Tuulepargi laienedes mürafaktor ju suureneb

veelgi. Iga lisatav tuugen (praegused 9 + X uut) suurendab häiringuid inimestele ja

loomadele veelgi enam. Nõustun igati mõttega, et vaikus on meie loodusvara (Fred

Jüssi). Kahjuks ei saa paljud sellest aru, eriti need, kes ise tuulikute lähedal ei ela. Lisaks

mürale on veel ka visuaalne ja valgusreostus. Isiklikest kogemustest lähtuvalt (lähimad

saarde valla tuulikud kahelt poolt -Kurmi ja Lauri- asuvad minu kodust 2,5 km

kaugusel) saan väita, et minu arvates on valla üldplaneeringus seatud tuulikute

minimaalne kaugus, 1km, elamutest väga ebapiisav ja ausalt öeldes ka himutav. Eriti

kuna maaomanike nõusolekul võib see vahemaa kahaneda vaid 750 meetrini. Tegemist

on ju ikkagi meretuulikute kõrguste tuugenitega!

Minu lapsepõlv möödus Kamali külas ja vahepeal küll ära olnuna olen juurte juurde

tagasi tulnud ja soovin maal elades kuulata vaikust ning et ka mu lastelastele säiliks

väärtuslik elu-ja looduskeskond. Väärtustan väga kodukoha looduskeskkonda ja

liigirikkust - linnustik, loomastik, taimestik.

Tuugenite taristu (juurdepääsuteed, alused) rajamiseks vajaliku kruusa tõttu lainevad

ilmselt Kamali ja Kanaküla karjäärid ja seda metsa- ning põllumaa arvelt.

Olemasolevate tuulikute ehituse ajal juba kannatasid Kamali küla elankud väga

tolmava kruusatee tõttu nii, et õues oli pea võimatu viibida. Ei saanud aknaid avatuna

hoida ega õues pesu kuivatada jne, jne. Tolmutõket küll pandi aga suure teekasutuse

koormuse tõttu kadus see väga kiiresti. Samuti muutusid teeolud selliste vedude mahu

tõttu väga kehvaks. Mõjualasse jäävatele majapidamistele makstakse

35

keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, mis nagu nimetuski ütleb on häringute

hüvitamiseks, mida peab taluma mitte boonus. Minu loogiline järeldus on, et kinnisvara

väärtus keset tuulikuparki pigem kahaneb. Tähelepanek: Otsene oht lindudele ju kasvab

9 vs X tuugenit (juba praeguses tuulepargis on ette tulnud hukkunud linde sh ka

meediakajastust leidnud kotka hukkumine).

3. Saarde Vallavolikogu 15.08.2024 otsusega nr 148 algatati tuuleparkide eriplaneering.

Utilitas Wind OÜ esitas vallale EP taotluse 9.05.2024. Postkasti saabunud valla poolt

saadetud infolehel on kirjas: “ EP alal on läbi viimisel nii linnustiku, nahkhiirte kui ka

taimestiku uuringud, mille tulemused selguvad 2024 aasta lõpuks.” Kas tõesti on

võimalik teostada selliseid uuringudid sügistalvisel perioodil augusti lõpp - detsember?

Kõike eelnevat arvesse võttes ei tunne ma kahjuks, et Saarde vallavalitsus oleks seoses

Saarde tuulepargi laiendmise plaanidega oma rahva tervise heaolust hooliv ja

looduskeskkonda väärtustav. Ei tunne, et võetakse kuulda või proovitaks mõista...

Linnustiku ja nahkhiirte lepingud

sõlmitud ekspertidega 2023. aastal.

Töid teostati 2024. aastal. Täiendavalt

tehakse olemasolevas Saarde

tuulepargis järelseiret.

Küsimused:

1. Millistest kohalikest huvidest ja väärtustest lähtuti EP asukoha eelvalikul?

EP asukoha eelvaliku põhimõtted on

kirjaldatud LS dokumendis ptk 1.2.

2.Kuidas tuulepargi laiendamine toetab tervist tugevdavat elukeskkonda?

Kuidas on tuulepargi laiendus inimest väärtustava elukeskkonna arendamine ning

looduskeskkonna väärtustamine?

Kas vallajuhid ise oleks nõus elama 250 m kõrgusest tuulikust 750m kaugusel?

Tuulikute rajamise võimalikkus ja täpne

paigustus selgitatakse välja KOV EP ja

KSH käigus. Hindamisel lähtutakse

Eesti Vabariigis kehtivatest

õigusnormidest, mh mis on sätestatud

inimese tervise kaitseks.

3. Millal viidi EP alal läbi nii linnustiku, nahkhiirte kui ka taimestiku uuringud?

Kui alustati peale 15.08.24 vastu võetud otsust, siis kas sügistalvisel perioodil ja nii

lühikese aja jooksul on võimalik vastavaid uuringuid teostada?

Juhul kui alustati juba peale 9.05.24 tehtud Utilitase taotlust ja enne valla volikogu

otsust, siis kelle ajendil ja kes kandis kulud?

Lisaks käesolevale EP-le on koostamisel

uus Saarde valla üldplaneering mis on

algatatud Saarde Vallavolikogu

17.10.2018 otsusega nr 41.Saarde valla

üldplaneeringuga püütakse muu

hulgas leida sobivaid asukohti

tuuleparkidele kui olulise ruumilise

mõjuga ehitistele. Tuuleparkide

36

Millal saab uuringute tulemustega tutvuda?

Milline mõju on linnustikule, nahkhiirtele, taimestikule pikas perspektiivis arvestades, et

saarde tuulepargis on 250 m kõrgused tuulikud?

Kas on plaanis uurida ka mõju loomastikule?

rajamiseks on määratud

tuuleenergeetika alad (ORME alad)

Tuuleparkide rajamiseks sobiv piirkond

jääb Saarde valla idaossa. Käesoleva EP

ala jääb osaliselt välja

üldplaneeringuga määratud

tuuleenergeetika aladest hõlmates mh

taristuga soetud alasid (k.a ühendus

liitumispunktiga), tee ja kaabli

servituudid jms.

Linnustiku ja nahkhiirte lepingud

sõlmitud ekspertidega 2023. aastal.

Töid teostati 2024. aastal. Lõplikud

uuringu aruanded valmivad praeguse

ajakava kohaselt 2025 esimeses pooles.

Täiendavalt tehakse olemasolevas

Saarde tuulepargis järelseiret.

Uuringu tulemustega on võimalik

tutvuda hiljemalt KSH aruande

avalikustamise protsessis.

KSH aruandes käsitletavad teemad on

kajastatud KSH programmis tabel 2-3.

4. Mida konkreetselt on saanud Kamali ja Tõlla külade elanikud (peale mõjualasse

jäävate elanike taluvustasude) ja kogukond valla eelarvesse lisandunud Utilitaselt

saadud hüvitise eest?

Kas ja mitu ning millised töökohad on Saarde valda juurde tulnud senise tuulepargiga?

Märkus ei puuduta käesolevat EP LS ja

KSH programmi.

37

(Äripäeva artikkel 30.08.2022: “Saarde vallavanem Külli Karu kommenteeris küsimust

loodavate uute töökohtade kohta vallas, et pärast tuulepargi valmimist tuleb

eeldatavasti vähemalt 5-7 otsest ja kaudset pikaajalist töökohta, mis on seotud

tuulepargi opereerimisega.)

Ettepanekud:

1. Palun Saarde vallal reaalselt järgida 2018-2028 arengukavas kinnitatud visiooni

“tervist tugevdav elukeskkond” ja eesmärke “ Inimest väärtustava elukeskkonna

arendamine” ja “Looduskeskkonna väärtustamine” igas valla piirkonnas !

Märkus ei puuduta käesolevat EP LS ja

KSH programmi.

2. Ootan, et Saarde vald kuulaks, mõistaks ja arvestaks kohalike elanike poolt välja

toodud murekohti tervisele, loodusele, keskkonnale. Mitte ei naeruvääristaks neid

elanikke, kes pole sinisilmselt kahe käega poolt tuulepargi arenduse laienemisele.

Kõiki asjakohaseid ettepanekuid

kaalutakse ja võimalusel arvestatakse.

3. Uusi võimalikke tuulikuid ei plaanita püstitada elamutele kindlasti lähemale kui 2,5

km

Tuulikute tegelik kaugus

elamumaadest ja õuealadest selgub

planeeringu ja KSH protsessi jooksul.

KSH koosseisus viiakse mh läbi müra

modelleerimine. Hindamise aluseks on

seatud kriteerium, et ükski elamu ei saa

paikneda tuulepargile lähemal kui

1000 m.

S. ja T. S e-kiri:

06.01.25

1. Esiteks on juba praegu Kamalis kodukandi metsades ringi liikudes kõrvus pidev

vuhin. Olen harjunud palju looduses aega veetma ja kui tavapäraselt käisin metsades

end laadimas ja palju loodust pildistamas (siinkandis 15 aastat), siis pärast tuulikute

töölehakkamist tulen mitmetunnistelt metsatiirudelt kohati pigem peavaluga koju

tagasi, sest ma ei kannata tundide kaupa konstantset tuulikute müra. Eriti kuna mina

olen harjunud looduses vaikselt ringi käima. Kahjuks on Kamali küla Lipsu rabast tänu

Kurmil asuvale kolmele tuugenile kohalik rabavaikus järgmisteks aastakümneteks

igatahes ära võetud. Lemmikuimate kalapüügi kohtadeni Halliste jõel ulatuvad samuti

tuulikute mürahäiringud. Suuresti kõik, millega Kamali küla ümbruses lapsepõlvest

saati harjunud olin, on praegu kodust 3km raadiuses oleva 5 tuuliku pärast juba

Kõiki asjakohaseid ettepanekuid

kaalutakse ja võimalusel nendega

arvestatakse. Võimalik tuulepargi

suurus ja lahendus selgub jätkuva

planeeringu menetluse käigus lähtuvalt

KSH tulemustest.

38

muutunud (lähimad tuulikud 2,5km). On siililegi selge, et iga lisatava tuulikuga need

häiringud siin piirkonnas nii inimesele kui loodusele ainult kasvavad. Vastupidiselt

Saarde valla visioonile, mille märksõnadeks on inimest väärtustav ja tervist tugevdav

elukeskkond ning looduskeskkonna väärtustamine, paistab, et kõikide valla

piirkondadega selles visioonis arvestatud pole. Paberi peal oleks justkui kogukonda

väga kaasatud, kuid paratamatult on jäänud tunne, et paljude Kamali ja Tõlla elanike

arvamus ja mured tuulepargi osas pole vallajuhtide teadvusse senimaani kuidagi

jõudnud. Samuti on eredalt jäänud meelde 18.09.2024 Tihemetsas toimunud tuulepargi

arutelul Utilitas Windi juhatuse liikme Andrus Zavadskise poolt öeldu, et tuulikutest

tingitud elukeskkonna häiringud on kohalikel elanikel peas kinni. Selline suhtlusstiil ei

kõlba kuskile.

Ettepanek: Teen ettepaneku kuulata kohalikke elanikke ja reaalselt arvestada

otsuste tegemisel nende inimeste seisukohtadega ning edaspidi palun oma

muredest rääkivaid inimesi mitte naeruvääristada.

2. Tutvudes eriplaneeringu ja KSH ajakava ning valladokumentidega, siis mind ajas

asjade käik siin veidi segadusse ja tekitas mitmeid küsimusi.

Saarde vallavolikogu algatas eriplaneeringu 15.08.2024 otsusega nr 1- 3/148.

https://saarde.ee/documents/119303/39310460/

SaardeVV_15082024_o148.pdf/e23bce83-789e-47e2-b147-cbe80c2a2e24

Otsustati muuhulgas: “Volitada Saarde vallavanemat sõlmima eriplaneeringu

koostamisest huvitatud isikuga OÜ Utilitas Wind leping planeeringu koostamisega ja

keskkonnamõju strateegilise hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks.” “Saarde

Vallavalitsusel viia läbi vajalikud hankemenetlused kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu koostaja ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija leidmiseks.”

Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi dokumendis, mis avalikule

väljapanekule jõudis 03.12.2024, on öeldud: “Linnustiku, nahkhiirte ja taimestiku

uuringu läbi viimine - hiljemalt detsember 2024”

Lisaks käesolevale EP-le on koostamisel

uue Saarde valla üldplaneeringu, mis

on algatatud Saarde Vallavolikogu

17.10.2018 otsusega nr 41.Saarde valla

üldplaneeringuga püütakse muu

hulgas leida sobivaid asukohti

tuuleparkidele kui olulise ruumilise

mõjuga ehitistele. Tuuleparkide

rajamiseks on määratud

tuuleenergeetika alad (ORME alad)

Tuuleparkide rajamiseks sobiv piirkond

jääb Saarde valla idaossa. Käesoleva EP

ala jääb osaliselt välja

üldplaneeringuga määratud

tuuleenergeetika aladest hõlmates mh

taristuga soetud alasid (k.a ühendus

39

https://saarde.ee/documents/119303/41461946/2024_10_31_Saarde_KOV_EP_LS_KSHP.

pdf/7136435a-af75-4544-abdc-de0b6013f7de

Saarde valla tuulepargi eriplaneeringu detsembrikuises infokirjas on öeldud: “EP alal on

läbi viimisel nii linnustiku, nahkhiirte kui taimestiku uuringud. Uuringute tulemused

selguvad 2024. aasta lõpuks.”

https://saarde.ee/documents/119303/41461946/Infokiri.dets.24.pdf/d00a1df0-9674-

42da-8408-7059f453f8ad

Saarde vald avaldas tuulepargi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimise hanke 12.09.2024. Leping töövõtjate Plannum OÜ ja OÜ

Roheplaaniga sõlmiti 04.10.2024. Hanke tehnilise kirjelduse p 7.3.3 ütleb: “Vajadusel

teostatakse detailne lahendus, mis peab tagama planeeringu lõppedes: kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise kohaliku omavalitsuse

poolt.”

https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7805004/general-info

Küsimus: Millal alustati käesoleva eriplaneeringu alal linnustiku, nahkhiirte ja

taimestiku uuringuga kui EP algatati ametlikult alles 15.08.2024? Juhul kui

uuringutega alustati enne vallavolikogu otsust, siis kelle ajendil, kelle kuludega

ja kes antud uuringuid teostas? Kas on tavapärane, et arendajad teevad enne EP

taotlemist/algatamist aladel juba erinevaid keskkonnauuringuid?

Detsembrikuise infokirja alusel oli alal läbi viimisel linnustiku, nahkhiirte ja

taimestiku uuringud - milliseid liike detsembrikuus veel uuriti? Milliste

vahenditega saab KSH läbiviija tagada EP vastuvõtmise ja kehtestamise KOV

poolt?

liitumispunktiga), tee ja kaabli

servituudid jms.

Linnustiku ja nahkhiirte lepingud

sõlmitud ekspertidega 2023. aastal.

Töid teostati 2024. aastal. Lõplikud

uuringu aruanded valmivad praeguse

ajakava kohaselt 2025 esimeses pooles.

Täiendavalt tehakse olemasolevas

Saarde tuulepargis järelseiret.

KSH aruandes käsitletavad teemad on

kajastatud KSH programmis.

Planeeringu vastuvõtmise ja

kehtestamise sh kõik tingimused

tuulepargi rajamiseks otsustab Saarde

Vallavolikogu.

3. Soome Loodusvarade Instituut (Luke) kogus kokku 84 erinevat uuringut 22 riigist

ning täheldas, et 63% uuritud lindudest, 72% nahkhiirtest ja 67% imetajatest liikusid

tuuleparkide vahetust lähedusest eemale. Tuuleparkide läheduses vähenesid liikide

populatsioonide arvud, muutusid lindude paaritumiskäitumised ning järglaste surmade

arv kasvas. Tugineti uuringutele mis olid tehtud aastatel 1993-2023. Enamasti olid

uuritud tuulikute kõrguseks 50-99m, ainult neljas uuringus oli tuulikute kõrgus üle 150

Teie poolt edastatud info teadmiseks

võetud. KSH programmis tabelis 2-3 on

kirjeldatud hinnatavaid teemakäsitlusi.

Täpsem mõju hindamise analüüs

viiakse läbi KSH aruande koostamisel.

Võimalik seire kohustus määratakse

40

meetri ja ühel juhul oli uuritud ka üle 200m kõrguse tuuliku mõju. Uuring näitas, et

tuulikute arv, kõrgus ja labade pikkus mõjutas lindude arvu ja liigirohkust. Tuulikutest

hoiavad distantsi nt rebased, metskitsed kui halljänesed.

https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0006320723004834#s0055

Soomes alustati 2023. aastal viis aastat kestva projektiga, kus uuritakse muuhulgas

tuuleparkide otsest mõju huntidele.

https://www.luke.fi/en/projects/tuuliriista

2024. aasta lõpus öeldi vallaametniku kirjas mulle, et tuuleenergeetika aladeks on

Saarde vallas valitud madala ökoloogilise väärtusega ala. Samas isiklikust kogemusest

tahaks öelda, et meil on väga liigirikas piirkond. Ainuüksi Kamali küla piirides olen

kohanud silmast-silma või näinud paljude loomade tegutsemisjälgi: karu, hunt, ilves,

põder, punahirv, metskits, metssiga, halljänes, rebane, kährik, mäger, metsnugis, tuhkur,

orav, kobras jpt. Lindudest näiteks: väike-konnakotkas (I kat), kanakull (II kat), metsis (II

kat), jäälind (II kat), laululuik (II kat), valgeselg-kirjurähn (II kat), musträhn (III kat),

hallpea-rähn (III kat), tamme-kirjurähn (III kat), väänkael (III kat), teder (III kat),

laanepüü (III kat), hiireviu (III kat), händkakk (III kat), värbkakk (III kat), sookurg (III kat),

väiketüll (III kat), sabatihane, tutt-tihane, pöialpoiss, puukoristaja ja paljud-paljud

teised. Roomajatest on esindatud rästik (III kat), nastik (III kat), vaskuss (III kat),

arusisalik (III kat). Samuti on see väga liigirikas piirkond nii marjulise kui seenelise

jaoks.

2019. aastal tuulikute arutelul ütles praeguse KSH juhtekspert Riin Kutsar mulle

(väljavõte arutelu protokollist): “Praktikas hinnatakse loomade müratundlikkus

sarnaseks inimeste omale. Häiring on kindlasti tuulikute lähedal, aga antud kontekstis

ei hinda me seda oluliseks.”

https://saarde.ee/documents/119303/24917646/KSHA+avaliku+arutelu+protokoll_18.0

6.2019.pdf/c3dd28ce-3dba-47e4-9adc-5626e5454c7b

Samas Soomes näitel hinnatakse mõjusid loomadele oluliseks, sest vastasel juhul ei

hakkaks keegi tegema 5 aastat kestvaid uuringuid.

KSH aruande tulemustele tuginedes.

KSH aruande valmimisel toimub KSH

aruande avalikustamine, kus on

võimalik mõju hindamiste tulemustega

tutvuda ja põhjendatud ettepankuid-

tagasisidet anda.

41

Küsimus: Mis teeb ühest piirkonnast ökoloogiliselt väärtusliku või

mitteväärtusliku ala? On selleks indikaatoriks mõni kindel liik või üldine

liigirikkus? Kas 6 aastaga on praktikas loomade müratundlikkuse osas midagi

muutunud või arvatakse endiselt, et loomade ja inimeste müratundlikkus on

sarnane? Kust maalt alates muutuvad häiringud loomadele oluliseks? Kas

ainuüksi loomajälg tuuliku läheduses saab olla tõestus, et tegelikult on nendega

kõik hästi ning mõjusid suur- ja väikeimetajatele pole (elupaigad, käitumine,

poegimine)?

Ettepanek: Tuginedes viidatud uurimistööle ja seal väljatoodud imetajatele

avaldunud mõjudele, siis teen ettepaneku viia Saarde valla tuuleenergeetika

aladel läbi loomastiku-uuringud ja -seire ning arvestada tuulepargi

planeerimisel ka suur- ja väikeimetajatele avalduvate mõjudega. Samuti

hinnata tuulikute rajamise ja ümbruskonnas toimuvate metsaraiete

kumulatiivset mõju elupaikadele ning liigirikkusele.

4. Keskkonnaagentuuri “Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade

kaardistamine” aruandes selgus, et Saarde–Põhja-Sakala uuringualale tuulikute

püstitamine avaldaks väga suurt mõju sealsele elustikule. Seega oleks mõistlikum antud

piirkond hüvitusalana hoopis kaitse alla võtta.

“Tekkivad mõjud on sedavõrd ulatuslikud ja olulised, et neid ei ole arenduse korral

võimalik vältida ja leevendada. Samuti ei ole mõistlik ja reaalne sellise ala puhul püüda

tekkinud mõjusid hüvitada, sest uuringualast esinduslikumaid võimalikke hüvitusalasid

leida on väga raske või võimatu. Kokkuvõttes sobib Saarde–Põhja-Sakala uuringualal

tuuleenergia arenduse asemel kasutada seda ala tuuleparkide ehitusega kaasnevate

keskkonnamõjude hüvitusalana, võtta riikliku kaitse alla ja parandada ala elupaikade

kvaliteeti veelgi. Veelgi enam, arvestades väga ulatuslikke tuuleenergeetika

arendusplaane maismaal tõstatub päevakorda nii olemasolevate kui eriti uute

tuuleparkide ebasoodsate mõjude hüvitamise vajadus vastavatele tundlikele liikidele.

Käeoleva uuringuala puhul on tegemist ühe kõige perspektiivsema piirkonnaga teiste

arendusalade tekitatud ebasoodsate mõjude hüvitamise alana kasutamiseks juhul kui

tagada soodne seisund ja selle parendamine.”

LS ja KSH programmi dokumendis on

kajastatud hindamisele tulevad

mõjuvaldkonnad. Täpsem

mõjuhindamine viiakse läbi järgmises

etapis ehk KSH aruande koostamisel.

42

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2024-

10/REPowerEU_KAURi_uuringualad_l%C3%B5pparuanne_20241009_avalik.pdf

Ettepanek: Arvestades Keskkonnaagentuuri aruandes väljatoodud uuringute ja

soovitustega teen ettepaneku Saarde vallal astuda omapoolseid konkreetseid

samme, et Saarde-Põhja-Sakala uuringuala metsad liigirikkuse ja elupaikade

säilimise nimel kaitse alla võetaks.

5. Arvestades seda, mida Saarde tuulepargi läheduses kogenud olen, siis minu meelest

on valla üldplaneeringus seatud tuulikute minimaalne kaugus, 1km, elamutest väga

ebapiisav. Loomulikult iga päev on tuugenite kõrval erinev ja müra levikut mõjutavad

paljud tegurid, kuid rohkem kui aasta jooksul pole olnud kordagi, mil ma poleks

tuulikutest lähemal kui 2km nende vuhisemist selgelt kuulnud. Kujutage nüüd ette neid

rahulikke päevi, mil inimene tahab oma aias lihtsalt puhata või teha muid toimetusi.

Võiks olla vaikus, aga taustaks kõlab ainult tuugenite vuhin. Varem või hiljem see ajab

kas hulluks või inimene harjub. Fakt on, et endist vaikust enam pole. Seni kuuldud kõige

kaugemad tuulikute helid on minuni jõudnud 3,8km pealt. Ikka ja jälle turgatavad pähe

Fred Jüssi sõnad: “Vaikus kui loodusvara.”

Kahjuks paljud ei mõista seda või saavad sellest aru alles siis kui vaikust enam

jäädavalt pole. “Tuulikut ei paigutata üldjuhul eluhoonele lähemale kui 1 km.

Kokkuleppel maaomanikuga võib detailplaneeringu koostamisel tuuliku paigutada

eluhoonele lähemale, kuni 750 m kaugusele eluhoonest.”

https://saarde.ee/documents/119303/41412915/2024-

11_Saarde_YP_Seletuskiri.pdf/d4bc7121-d8c3-4236-90ab-4a7e4518f143

Küsimus: Kas vallajuhid ja arendajad ise elavad või elaksid vabatahtlikult ning

hea tujuga tuulepargist 1-2km kaugusel?

Ettepanek: Uusi tuulikuid ei püstitata elamutele lähemale kui 2,5km.

Tuulikute tegelik kaugus

elamumaadest ja õuealadest selgub

eriplaneeringu ja KSH aruande

koostamise ja menetlemise käigus,

sealhulgas uuringuaruannete ning

modelleerimise tulemuste alusel.

Hindamise aluseks on seatud

kriteerium, et ükski elamu ei saa

paikneda tuulepargile lähemal kui 1000

m.

S.K e-kiri:

05.01.25

Saarde tuulepargi laiendus ja uute tuuleparkide rajamine tuleb välistada! Seiskohad teadmiseks võetud. KSH

programmiga on ette nähtud müra

mõju, sh madalsageduslik müra ja

43

Infraheli on Eestis täiesti uus teema, mis käib paratamatult kaasas suurte masinate

liikumisega. See on füüsikaline paratamatus. Infraheli ei tekita ainult tuulikud vaid ka

lennukid, laevad, töötavad mootorid, ventilatsioonisüsteemid jne.

Tuulikute puhul teeb infraheli eriliseks just tuugenist tulenevalt spetsiifiline signatuur.

Selleks on infraheli impulsid, mis levivad kaugele läbi õhu ja maapinna. Nende

impulsside eest pole võimalik varjuda. Infraheli jääb sagedusvahemikku 0-20Hz.

Näiteks lainepikkus 1Hz sageduse korral on 343m. Et ennast selle lainepikkuse eest

kaitsta peab hoone seina paksus olema 343m, mis on ilmselgelt võimatu. Isegi kui

kasutada moodsaid müra neelavaid materjale jääks selle lainepikkuse korral

isoleerivaks seina paksuseks ebareaalne suurus.

Infraheli levib väga suurte vahemaade taha väga väikese sumbumisega keskkonda. Me

räägime kuni 90km levialast.

Infraheli tuulikute korral tuleb juttuks just selle impulssiivse iseloomu tõttu. Need

helirõhu lained, mis levides läbistavad majade seinad ja aknad, läbistavad samuti

inimkeha varba küünest juuksekarvani.

Miks on see probleem? Kuna infraheli mõjub inimkehale stressorina, siis stressi seisund

ei kao kogu selles saastunud keskonnas viibimise aja jooksul. Stressis keha nõrgeneb

ning muutub haigustele vastuvõtlikuks.

Millised on esimesed sümptomid, mis ilmnevad infraheliga saastunud keskonnas

viibides: Surve kõrvades, vererõhu tõus, iiveldus, peavalu, seletamatud öised ärkamised,

Õpiraskused, Unehäired (need võivad ilmneda üsna kiiresti), keskendumishäired

(suuresti põhjustatud unetusest)

Millised on sümptomid, mis ilmnevad pikema aja jooksul: Südame rütmihäired,

Perikardiumi paksenemine, Südameinfarkt, Südame veresoonkonna paksenemine,

Teatud keskuste kahjustus ajus, Muutused sisekõrvas, Reaktsioonivõime vähenemine,

Epilepsia

infraheli, hindamine KSH aruandes

koosseisus.

Kliimaministeeriumi tellimusel on

koostamisel töö Tuuleparkide mõju

võrdlev analüüs ja juhend

mõjuhindajatele. See sisaldab

võrdlevat analüüsi välisriikide (nende

seas vähemalt Soome, Taani ja

Saksamaa) mere- ja

maismaatuuleparkide rajamise ja

kasutamise keskkonnamõju hindamist

(KMH ja KSH) puudutavatest

regulatsioonidest, normidest,

metoodikatest, juhenditest ja

praktikatest, keskendudes mõjudele

nagu välisõhus leviv müra,

madalsageduslik müra ehk infraheli,

vibratsioon ja varjutamine.

Analüüsi tulemustele tuginedes

pakutakse välja konkreetsed

ettepanekud välisõhus leviva müra,

madalsagedusliku müra (infraheli),

vibratsiooni ja varjutamise

efektiivsemaks hindamiseks,

prognoosimiseks ja reguleerimiseks

ning antud häiringute ennetamiseks,

vältimiseks ja leevendamiseks ning

vajadusel vastavate õigusaktide

muutmiseks.

Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib

2025. aasta esimesel poolel. Seega,

44

Inimeseti on sümptomite ilmnemine ja nende intensiivsus erinevad. Samuti sõltub see

infraheli energiast, ehk mürataseme rõhust, milles inimene on sunnitud elema ning

mida mõõdetakse detsibillides (dB).

Tuleb rõhutada, et täna Eestis ei ole madalsagedusliku heli (0-200Hz) piirnormid

kuidagi reguleeritud, suunised puuduvad. Tuuleparkide planeerimisel müra

modelleerimiseks (tarkvaraga WindPro) kasutatakse Soomlaste lähenemist. Selles

programmis valitakse seadistus Finland low frequency. Kasutatakse seda seepärast, et

Soomlastel on Eestiga sarnased madalsagedusliku müra normid.

Mida ette võtta kui selgub, et kodu jääb infraheli mõjupiirkonda?

Kõige kindlam viis end ja peret selle häiringu eest kaitsta on lahkuda sellest mõjualast.

Teadma peab, et mida kauem seda müra talutakse/kannatatakse, seda raskemaks

kujunevad tervisesümptomid. Infraheli müras ei ole võimalik kohaneda, selle müraga

saastunud keskkonnast tuleb eemalduda!

Siin tekib rida sotsiaalseid probleeme. Et kuhu siis minna, kellele müraga reostatud

elukoht müüa, et müügist saadud raha eest uus eluase soetada? Otsida ohvrit kellele

varjatud puudusega eluase maha müüa lõpeb varem või hiljem kohtus, pahaaimamatu

ostja hagiga kohtus tehing tagasi keerata.

Miks siis arstid ei löö häirekella, et sellises keskonnas ei ole võimalik elada? Põhjus on

lihtne. Täna õppeasutustes ei koolitata arste infahelist tingitud vibroakstilise tõve

sümptome ära tundma. Kui inimene arsti poole pöördub eelpool kirjeldatud

probleemidega, kirjutatakse välja ravimid sümptomite mahasurumiseks ilma

süvenemata, mis äkitsi ilmunud sümptomite juurpõhjuseks on. Edasi juhtub see, et

kannatajale kirjutatakse ajapikku järjest kangemad ravimid, et kuidagigi selles

keskonnas päev õhtusse saata.

Kui abi pole loota arstidelt, siis kelle poole pöörduda? KOV lähtub seadustest ja

kohaliku elaniku huvid mängitakse tuuleenergia ettevõtete kasuks maha. Viimaste

lobistide regulaarsed külastused KOV asutustes on teada nähtused.

KSH aruande koostamise ajal on

mõjuhindajatel kasutada parim

võimalik kogemus ja riiklikult

kokkulepitud metoodikad müra

käsitluseks ja hindamiseks.

Täpsem müra hindamine teostatakse

KSH aruande raames.

45

Mida siis ikkagi teha? Tuleb aru saada, et täna planeeritud üle Eestilise tuulikute

väljaarendamise korral muutub enamus maapiirkondi elamiskõlbmatuks just nimelt

infraheli saaste tõttu. Inimesed muutuvad selle tulemusel nõrgemaks ja haigemaks.

Kuniks ei ole selgeid madalsagedulikke müra piirnorme seadusesse kirjutatud käituvad

tuuleenerga arendajad kohalike inimestega oma suva ja südametunnistusetuse järgi.

Seega vaja on peatada tänased erinevad planeeringud kuniks on loodud seadus, kus on

selgelt kirjas, mida ja kui kaugele inimasustusest võib rajada.

Siin põrkume taas mitmetasandilise probleemiga. Nimelt, et oleks võimalik kindlaks

teha, millised peaksid olema need normid, peame mõistma, kuidas käitub

inimorganism ühel või teisel või kolmandal juhul. Kuid kuidas määrata norme,

kui tänased arstid ei oska ega tea vibroakustilisest tõvest ega vajalikest

arstlikest testidest midagi? Kas üldse on võimalik määrata norme infraheliga

saastunud elukeskkonnale, on samuti küsimus, mis vajab vastust.

Järgmine probleem tekib infraheli mõõtmistega. Olles uurinud Eestis tegutsevate

akustikaettevõtete võimekust läbi viia korrektseid ja kõrge resolutsiooniga infraheli

mõõtmisi, saan kindlalt väita, et kahjuks selline võimekus puudub eranditult neil kõigil.

Sealhulgas puudub selline võimekus ka Terviseameti füüsikalaboril, mis justkui plaanib

teha infraheli mõõtmisi, kuid kelle võimekus on heal juhul mõõta kolmandaid või

nejandaid harmoonilisi ja sedagi 1/3 oktaviribas. Baassageduse mõõtmisvõimekus neil

puudub. Eestist paraku ei leia inimest, kes oleks spetsialiseerunud infrahelile ja selle

mõõtmistele.

Kui puuduvad arstidel teadmised viia tervisehädad kokku infrahelist põhjustatuga ja

puudub võimekus mõõta infraheli impulsse korrektselt täna juba töötavate tuuleenergia

jaamade näitel, siis kuidas on võimalik luua seadus, mis reguleerib ja kaitseb

elukeskkonda infraheli saaste eest? Juhul kui seadust plaanitakse koostada mõnede

teiste riikide normide najal, siis tuleb kindlasti mõista, et need normid ei pruugi ka

mujal maailmas kehtida 6,5MW ja suuremate tuulikute korral. Viimaseid üldjuhul

paigutatakse merre mitte maismaale 1km kaugusele elamust.

46

Kui riigis puudub võimekus mõista, kuidas tuleb mõõta infraheli impulsse ja teha

kindlaks infraheli põhjustatud tervisehädad, siis ei ole ka lootust probleem kui selline

lahendada.

Jälle tekib küsimus, kuidas siis edasi?

Tänaseks on probleemi lahendamise, mis puudutab infraheli mõõtmisi ja mõõtmiste

tulemuste seostamist infraheliga saastunud keskkonnas elavate inimeste

tervisekaebustega, võtnud südameasjaks MTÜ Looduse ja Inimeste Eest. Oleme võtnud

ühendust Portugalist infraheli spetsialistiga kelle abiga suudame peagi läbi viia Eestis

kõrge resolutsiooniga infraheli mõõtmisi. Samuti pakub meie kontaktisik nõustamist,

kuidas viia läbi meditsiinilisi teste, mis aitavad tõendada infraheli mõju patsientidel, kes

elavad infraheliga saastunud keskkonnas. Seega on võimekus kõrge resolutsiooniga

infraheli mõõta peagi ühel Eestis tegutseval kodaniku algatusel loodud MTÜ’l olemas.

On ainult aja küsimus, millal saab selgeks, kui intensiivselt Saarde vallas ja Sopi-Tootsi

tuulepargis tuugenid infraheli impulsse emiteerivad. Korrektsed mõõtmised on esimene

samm peatamaks see hullumeelne tuugenite püstitamine Eesti looduskaunitesse

kohtadesse rikkudes loodust ja inimeste elukeskkonda. MTÜ’le on tänaseks teada 4

leibkonda, kes plaanivad jätta ja kes juba on jätnud kodu Saarde vallas. Põhjuseks on

tuulikute käivitamise ajast tekkinud väljakannatamatu madalsageduslik häiring.

Loota ja arvata, et need jäävad üksikjuhtumiteks oleks naiivne. Olukorra tõsidust

ametkonnad paraku ei tunnista ja arendustega minnakse täiskäigul edasi. Infrahelist

saastunud keskond muutub paraku paljudele inimestele üsna kiiresti elamiskõlbmatuks

ja pikas perspektiivis ka neile kes seda keskkonda alguses paremini taluvad

V.K, e-kiri:

26.12.2024

/…I osa teeb kokkuvõtte eriplaneeringu programmis välja toodud lähteseisukohtadest,

mis on leitav tervikkirjas lk 1- 3…/ Arvamus on registreeritud.

II OSA

Arvamus ja põhjendused EP ja KSH lähteseisukohtade ja asjakohasuse kohta

13. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi

hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise

KSH programmis on ette nähtud

koostöö Mulgi vallaga, vt ptk 3.1.

Planeeringu ja KSH osapooled. Mulgi

47

piirkonda. Valitsevate edela- läänetuultega kandub niiske mereline õhumass

Atlandi ookeanilt suhteliselt kaugele mandri siseosasse. Üle 2/3 kõigist

frontidest saabub Eestisse edela- läänekaartest. Eelnev omab tähtsust,

kuna Mulgi vald jääb Saarde tuulepargi tuulikute suhtes allatuult ja

seetõttu Saarde tuulepargi häiringud 2/3 kanduvad edela- läänetuultega

Mulgi valla territooriumile. Seega on vajalik käsitleda mõju hindamist

Saarde valla piiriüleselt.

vald on esitanud ka omapoolse

seisukoha.

14. Lisaks tuleb arvesse võtta, et häiringud ulatuvad EP ala piiridest palju

kaugemale, kui 2 km. Saarde valla esimese tuulepargi häiringud kahjustavad

suurel määral Viljandimaad ja Mulgi valla elanikke. Näiteks Saarde tuulikute

visuaalne mõju on nähtav nii Viljandi lähedalt Viiratsi mäelt, kui Karksi-Nuia

poolt tulles Lopa mäelt, samal ajal Kilingi- Nõmmest, kui Saarde valla keskuse

poolt vaadates on visuaalne häiring olematu.

Visuaalse mõju hindamisel käsitletakse

tuulikute nähtavust ja vaadete

muutumist. Visualiseeringud

koostatakse KSH raames kohtadest kus

tuulikud nähtavusanalüüsi alusel

jäävad näha ja mille suhtes esineb

võimalik avalik huvi (kultuuriväärtusega

kohad, puhkealad, turismiobjektid,

planeeringutes määratud ilusa vaatega

kohad, vaated väärtuslikelt maastikelt,

vaated teedelt jms).

Vaated üldiselt ei ole omandiõiguse

osaks.

15. Mulgi valla elanikud on peale esimese tuulepargi käivitamist korduvalt

pöödunud Saarde valla poole ja andnud teada, et Saarde tuulepark on juba

enesega kaasa toonud pöördumatuid keskkonna alaseid muutusi, seadnud

ohtu inimeste tervise ja heaolu, sellega koos kultuuripärandi ja inimeste

vara, kuna inimesed on sunnitud ja hakanud infraheli ja

elektromagnetkiirguse häiringutest tulenevalt oma kodust lahkuma.

Saarde Vallavalitsusele on esitatud pöördumised: 23.11.2024 nr 7-13/1383;

15.10.2024 nr 1-8/1238; 19.12.2024 Arvamus-vastuväide nr. 7-13/1383-2.

Olemasoleva Saarde tuulepargi mõju

küsimuses Mulgi valla elanikele jääb

vald 16.12.2024 antud seisukohale.

Tuulepargi planeeritava laienduse

mõjusid sh ka võimalikke mõjusid

Mulgi valla elanikele hinnatakse

põhjalikult valmivas eriplaneeringus ja

selle osaks olevas KSH aruandes.

Saarde valla volikogu kaalub ja

48

Saarde Vallavalitsus otsustusprotsessis meie pöördumiste sisuga arvestanud ei

ole, 16.12.2024 edastatatud vastuses annab Saarde Vallavalitsus teada enda

seisukoha: “Teadaolevalt asub Teie kinnistule lähim tuulik Teile umbes 2,08 km

kaugusel.Saarde vallal puuduvad andmed selle kohta, et tuulikute mõju Teile ületaks

ettenähtud norme ja tooks Teile kaasa selliseid tagajärgi nagu oma kaebuses kirjeldate,

seda enam, et Teie kinnistu ei jää ühegi tuuliku mõjualasse. Esitatud andmetele

tuginedes puudub valla hinnangul selgus ja kindlus ka Teie võimaliku elukohavahetuse

toimumisest ja selle tegelikest põhjustest, arvestades, et elukoha valik on inimese vaba

tahe ja võib sõltuda paljudest asjaoludest nagu inimese subjektiivne arvamus, eelistused

ja soovid, rahaline, perekondlik või tööalane olukord jmt, mis kohalikku omavalitsust ei

puuduta ja millesse kohalik omavalitsus ei saa sekkuda”.

otsustab seejärel, kas eriplaneering

kehtestada või mitte.

16. 10. detsembril avaldas Saarde vald enda FB lehel kommentaari: “ 25. -

27.11.2024 teostati Saarde vallas tuulikute mõjualas ning ka väljaspool

mõjuaja mürauuringud, mille tulemused selguvad 2025 aasta alguses.

Mürauuringu tulemusi võetakse ka keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande koostamisel arvesse. Mõõtmise tulemuste avalikustamisest annab vald

teada kõikides valla ametlikes kanalites ning korraldatakse ka selleteemaline

avalik arutelu. PS! Lähteseisukohtade ja keskkonna strateegilise

hindamise programmi avalikul arutelul (6. ja 10. veebruaril 2025) ei

arutata müra mõõtmise tulemusi!” Meie soov on EP avalikul arutelul

kindlasti rääkida infraheli ja elektromagnetkiirguse ning nende

koosmõjust inimese tervisele.

Tegemist on LS ja KSH programmi

avaliku aruteluga, kus antakse

lühiülevaade dokumendist ja avaliku

väljapaneku jooksul laekunud

ettepanekutest ning nendega

arvestamisest. Arutelul on võimalik

esitada veel põhjendatud seisukohti-

arvamusi LS ja KSH programmi kohta.

KSH programmiga on ette nähtu müra

modelleerimine, millega selgitatakse

müra leviku ulatus ja võimalik mõju.

Tulemused selguvad KSH aruande

koostamise käigus.

49

17. Praegusel juhul avaliku väljapaneku käigus on asutud hindamise eesmärgil

koguma olulisi ebasoodsaid mõjusid, siis tuleb mõjude hindamisel ka

päriselt arvestada mõjuga inimeste heaolule, varale, asustuse arengule,

taristule jms. Lisaks tuleb EP keskkonnamõju hindamisel Saarde vallal senisest

aktiivsemat koostööd teha Mulgi vallaga ja arvestada Viljandimaa ning Mulgi

valla arengudokumentidega, samuti Saarde-Mulgi valla piiriääres elavate

inimeste arvamusega, seda eriti seetõttu, et Saarde vald paigaldas 4 tuulikut

sellisele maa –alale, mida igast küljest ümbritseb Mulgi vald.

KSH programmis on ette nähtud

koostöö Mulgi vallaga, vt ptk 3.1.

Planeeringu ja KSH osapooled.

18. EP ala ja juba olemasolevate tuulikute hüpoteetilisse 2 km mõjualasse jääb

osaliselt või tervikuna 13 asustusüksust (EP joonis 2-10) kokku 109 eluhoonega

ja ligikaudu 260 elanikuga. Kuna EP piir kattub mitmes kohas Mulgi valla

piiriga, peab arvestada võimalusega, et tuulikud paigaldatakse taaskord

vahetult Mulgi valla piiri äärde, tuleb EP kirjeldada lisaks Saarde valla

statislistele näitajatele ka Mulgi valla külade elanikonna statistilisi

näitajaid ja tuulikute mõju neile.

KSH programmis on ette nähtud

koostöö Mulgi vallaga, vt ptk 3.1.

Planeeringu ja KSH osapooled.

19. /…punktis 19 väljavõte dokumendist“ Viljandi maakonna arengustrateegia

2035 Viljandimaa – arenev PÄRIS EESTI“, mis on leitav tervikkirjas lk 5…/ Arvamus on registreeritud.

20. Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ tuulikuparkide rajamist Viljandi

maakonda ette nähtud ei ole. Viljandimaa maakonnaplaneeringus 2030+

Viljandi maakondliku tähtsusega tuuleparke maakonnaplaneeringus ei

kavandata. Maakonnaplaneeringuga ei kavandata ohtlikke

Kohaliku omavalitsuse EP ülesandeks

on olulise ruumilise mõjuga ehitiste

planeerimine, kui sellise ehitise asukoht

ei ole üldplaneeringus määratud.

50

keskkonnategureid kaasa toovaid objekte. Asustuse arengu suunamisega

inimeste tervisele ja varale olulist mõju ei kaasne. Maakonnaplaneeringus on

käsitletud seoseid energiataristu arendamise (tuulepargid) osas vaid järgmist-

väiketuulikuid võib rajada oma majapidamise või ettevõtte tarbeks. Viljandi

maakonnaplaneeringuga on seatud põhimõtted valdade üldplaneeringute

koostamisel. Abja valla kehtivas üldplaneeringus ja KSH arundes

tuuleenergeetika mõjusid ei käsitleta.

Vabariigi Valitsuse 01.10.2015. a

määruse nr 102 „Olulise ruumilise

mõjuga ehitiste nimekiri“ punkt 4

kohaselt on enam kui 30 meetri

kõrgustest elektrituulikutest koosnev

tuulepark olulise ruumilise mõjuga

ehitis.

21. EP programmis kirjeldatakse, et tuulikute paigutus ei ole veel teada, avaliku

väljapaneku käigus arvestatakse mõjuala ulatust EP ala piirist. See faktiline

asjaolu tähendab Mulgi valla elanike jaoks kindlat müra ja infraheli

häiringute suurenemist. Mulgi valla elanikele tekkivat ebasoodsat mõju

tuleb strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võtta, kuna

seesugune tegevus on vastuolus Mulgi vallas kehtivate

arengudokumentidega. Eriplaneeringus on välja toodud, et ka hetkel kehtivas

Saarde valla üldplaneeringus (kehtestatud Saarde Vallavolikogu 30.01.2008

otsusega nr 2) ei käsitleta tuuleparkide rajamist.

KSH programmis on ette nähtud

koostöö Mulgi vallaga, vt ptk 3.1.

Planeeringu ja KSH osapooled.

Läbi viidud uuringud- Mida kõrgem tuulik, seda rohkem tuult, samas ka rohkem

segamist

22. Programmi dokumendis on kirjas, et KSH aruande koostamisel lähtutakse mh

läbiviidud uuringu tulemustest. Saarde vald aga ei avalda läbiviidud

uuringu tulemusi 6. ja 10. veebruaril 2025 avalikel aruteludel.

Tegemist on LS ja KSH programmi

avaliku aruteluga, kus antakse

lühiülevaade dokumendist ning

laekunud ettepanekutest ja nendega

arvestamisest. Arutelul on võimalik

esitada veel põhjendatud seisukohti-

arvamusi LS ja KSH programmi kohta.

KSH programmi järgselt asutakse

koostama KSH aruannet läbiviidud

uuringute tulemustest lähtuvalt. KSH

aruande valmimise järgselt toimub KSH

aruande avalikustamine, kus on kõigil

huvitatud isikutel võimalik mõjude

hindamiste tulemustega tutvuda.

51

23. Kliimaministeeriumi andmetel avati Ida-Virumaal 14. augustil 2024 Aidu

tuulepark, kuhu püstitati 17 tuulikut, koguvõimsusega 75 megavatti, mis teeb

ühe tuuliku võimsuseks 4,4 MW, mis on samaväärsed Saarde tuulikutega ja

omavahel võrreldavad. 08.12.2024 "AK.Nädal" uuris, kuidas häirivad

tuulepargid julgeolekut” ja 28.11.2024 Delfis ilmunud artiklis “Aidu tuulepark

segab kaitseväe signaalluuret”, kus selgitab kaitseväe luurekeskuse ülem,

kolonel Anti Kiviselg: “Antud objekti puhul oli negatiivne mõju näha pargi

kerkimise järel. Kaitsevägi on teinud kontrollmõõtmisi, mis on tõestanud, et

tuulikud tekitavad ja peegeldavad keskkonnas häiringuid, mis mõjutavad

nende seirevõimet. „Tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet registreeris

viimasel neljal aastal 16 kilomeetri kauguselt mõõdetuna tuulikute poolt

tekitatud tsiviilraadiohäired – need ületasid hajaasustuse normeeritud

elektriväljatugevuse sajakordselt (40 Db)”

Saarde Vallavalitsus saatis Saarde valla

tuulepargi laienduse EP LS ja KSH

programmi seisukoha saamiseks ka

Kaitseministeeriumile.

Kaitseministeeriumiga tuleb

kooskõlastada iga üksiku tuuliku

täpsed geograafilised koordinaadid

sõltumata planeeritavate tuulikute

kõrgusest.

24. Saardes viidi läbi madalsageduslikud müra mõõtmised, mille käigus ilmnesid

järgmised probleemid: 1) Terviseameti füüsikalaboril puudub selliste

mõõtmiste läbiviimiseks akrediteering (ISO7196), 2) mõõtmisi viidi läbi

seadmega millel puudus kalibreerimine. Mis puudutab mõjude hindamist

inimtervisele, siis ei ole Eestis tervikuna, (ENMAK KSH aruandes ei hinnata

mõju inimese tervisele), samuti Põhja-Pärnumaal, Tootsi –Sopi tuulepargi

KSH's ei arvesatud tuugenitest lähtuva elektromagnetkiirguse ega ka infraheli

mõjuga inimtervisele. Samuti puudub nimetatud mõjude koosmõju

hindamine. Elektromagnetkiirgust on mainitud Põhja-Pärnumaa valla KSH's

ainult raadioside häiringute raames. Samuti on jäetud tähelepanuta tuugeni

vastavussertifikaat. See puudutab nii tuugeni kondlit kui ka tuugeni rootori

labasid. Ei ole kirjeldatud, kuidas ja mil moel on kindlaks tehtud, et nimetatud

osised vastavad euroopas kehtestatud ohutusnõuetele. Nõuetele vastavuse

korral väljastatakse seadmetele CE märgis. Samasisulist teavet, et

mõõtmistööde teostamisel puudus Terviseametil vastav akrediteering kinnitab

Saarde vald ka enda veebilehel.

Märkus ei puuduta EP LS ja KSH

programmi.

52

/…punktides 25 – 29 on välja toodud hinnanguid Kliimaseadusele, mis on leitavad

tervikkirjas lk 8-9…/ Arvamus on registreeritud.

/…punktides 30-35 on esitatud väljavõtteid 17.12.2024 (ENMAK) KSH aruande

avalikust arutelust, mis on leitavad tervikkirjast lk 9-10…/ Arvamus on registreeritud.

/…punktides 36-55 on esitatud väljavõtteid erinevatest dokumentidest ja

strateegiatest, mis on leitavad tervikkirjas lk 10-13…/ Arvamus on registreeritud.

Ettepanekud:

I LÕPETADA KOHALIKU OMAVALITSUSE ERIPLANEERING

1. 15.11.2023 Euroopa Parlamendi resolutsiooni punkti 59 kohaselt tuleb arvestada

põlisrahva huvidega ja austada põlisrahvaste õigusi ja vabatahtlikust otsuste

tegemisel. Vt. p. 28

2. Saarde tuulepargi häiringud 2/3 osas kanduvad edela-läänetuultega Mulgi

valla territooriumile. Planeerimisseaduse § 97 lg. 1 p.1 alusel palun lõpetada

kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kuna eriplaneering rikub minu, kui

põlisrahva liikme õigusi ja piirab minu vabadusi. Kahju, mis on tekkinud minu ja

tuulikute mõjualas elevate inimeste tervisele, kaalub üles mistahes muu kasu. Vt.

p. 13 - 24

3. Riigikohtulahendis 3-3-1-88-15 selgitab kolleegium, et üldplaneeringus

fikseeritud tuuleparkide koguvõimsus näitab ära mahu, milles vallaelanikel tuleb

tuulegeneraatorite tööga kaasnevaid riiveid avaliku huvi tõttu taluda. Üleriigilises

planeeringus Eesti 2030+ tuulikuparkide rajamist Viljandi maakonda ette nähtud

ei ole. Viljandimaa maakonnaplaneeringus 2030+ Viljandi maakondliku tähtsusega

tuuleparke maakonnaplaneeringus ei kavandata. Maakonnaplaneeringuga ei

kavandata ohtlikke keskkonnategureid kaasa toovaid objekte ning asustuse

arengu suunamisega inimeste tervisele ja varale olulist mõju ei kaasne.

Maakonnaplaneeringus on käsitletud seoseid energiataristu arendamise (tuulepargid)

osas vaid järgnevalt- väiketuulikuid võib rajada oma majapidamise või ettevõtte

tarbeks. Viljandi maakonnaplaneeringuga on seatud põhimõtted valdade

Seisukoht teadmiseks võetud. EP ja

selle käigus koostatava KSH aruande

tulemusena selgitatakse välja, kas ja

millises ulatuses on tuulepargi

rajamine võimalik.

Sellest infost lähtuvalt otsustab Saare

Vallavolikogu planeeringu ja selle

mahu kehtestamise.

53

üldplaneeringute koostamisel. Abja valla kehtivas üldplaneeringus ja KSH arundes

tuuleenergeetika mõjusid ei käsitleta.

Kokkuvõtlikult Viljandimaa maakonnaplaneering ei sea Viljandimaa inimestele

kohustust taluda tuulikute eriplaneeringu käigus tekkivat elektromagnetkiirgust

ja infraheli, millega kaasneb oluline mõju inimeste tervisele.

II ALTERNATIIVSED ARVAMUSED ja ETTEPANEKUD

4. Saarde valla tuulepargi ja tuulepargi toimimiseks vajaliku taristu kavandamise

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline

hindamise programmi p. 2.1. seatud lähteseisukohtadest tulenevalt ei ole EP KSH

mõjuhinnang piisav, kuna ei ole hinnatud mõjusid inimeste tervise riskide,

inimeste heaolu, vara ja taristu arengu suhtes. Tervisekahjudest ei saa mööda

vaadata. KSH käigus tuleb hinnata tuulikute mõju inimese tervisele. Vt. p. 21-23 ja

p. 28-33

KSH programmis on mõju mürale,

varjutusele ja inimese tervisele

nimetatud. Vt tabel 2-3. KSH

programmi järgselt hakatakse mõjusid

analüüsima ja hindama, mille

tulemisena valmib KSH aruanne. KSH

aruanne avalikustatakse ja kõigil

osapooltel on võimalik

mõjuhindamiste tulemustega tutvuda.

KSH programm on lähtedokument, mis

kaardistab mõjuvaldkonnad, mida

asutakse hilisemalt hindama.

5. Kuigi EP mõjuala ulatub Mulgi valda, jagab Saarde vallavalitsus informatsiooni vaid

Saarde valla elanikele, oodates vaid Saarde valla kohalike elanike seisukohti ja

arvamusi. EP KSH teavitustegevus ja mõjuhinnangu uuring on puudulikult läbi

viidud.

Kõiki, kellele kuuluvad eluruumid

asuvad EP alast 2 km raadiuses, on LS

ja KSH programmi avalikust

väljapanekust, kirjaga teavitatud, sh

Mulgi valda jäävate eluruumide

omanikke.

6. Palun esitada Saarde valla ja Mulgi valla poolt heaks kiidetud koostööleping, mille

alusel on Saarde-Mulgi valla piiriäärne ala planeeritud tuulikute tööstuspiirkonnaks ja

mille alusel lasub Mulgi valla elanikel tuulikute taluvuskohustus.

Mulgi Vallavalitsus on avaliku

väljapaneku jooksul esitanud oma

seisukohad oma 06.01.2025 kirjaga

nr 7-1/36-5. KSH programmis on ette

nähtud koostöö Mulgi vallaga, vt ptk

3.1. Planeeringu ja KSH osapooled.

54

7. Saarde valla KOV eriplaneeringu piir kattub mitmes kohas Mulgi valla piiriga. Kuna

Saarde vald ei ole hindamise programmis arvestanud Mulgi valla strateegiliste

arengudokumentidega ja Mulgi valla piiriäärsetel aladel elevate elanike statisliste

näitajatega ja tuulikute mõjuga neile ning Mulgi valla elanike pöördumistega, teen

ettepaneku eriplaneeringu piiriks arvestada minimaalselt 2 -3 km. Mulgi valla

piirist, sõltuvalt tuulikute kõrgusest. Vt. p. 17 -20

01.07.2023 jõustunud Keskkonnatasude seadus § 553 lg 2.

Keskkonnatasude seadusest tulenevat

tuulepargi mõjuala sh selle ulatust

Mulgi valda, on käsitletud LS ja KSHP

ptk 2.6.10.

8. Tuulepargi kasutusaegne müra võib selle lähiümbruses olla olulise mõjuga,

mistõttu tuleb läbi viia müra mõju hindamine (sh madalsageduslik müra mõju

käsitlus). KSH käigus teostas uuringuid Terviseameti füüsikalabor, kellel puudus

selliste mõõtmiste läbiviimiseks akrediteering (ISO7196) ning mõõtmisi viidi läbi

kalibrireerimata seadmega. Lisaks Saarde vald on otsustanud 6. ja 10. veebruaril 2025

avalikel aruteludel uuringu tulemusi mitte avaldada. Saarde Vallavalitsusel tuleb

planeerimiseaduse § 102. lg 2 alusel KSH sisse viia avaliku arutelu käigus kogutud ja

hinnatud mõjud, kuid Saarde vallavalitsusel puudub vajalik infraheli ja

elektromagnetkiirguse mõju hinnang, samuti nende häiringute koosmõju hinnang

inimese tervisele.

Palun selgitada, kuidas saab teha väga suure ja olulise mõjuga avaliku ruumi

planeerimisega seonduvaid otsuseid, kui uuringut läbiviival asutusel puudub

akrediteering (puudub vastav pädevus) ja seadmed on kalibreerimata. Olematu

info - olemasolevaks lugemine või ebaõige info - tõeseks infoks tunnistamine

või info mistahes muul moel moonutamine rikub otseselt minu EV

põhiseaduslikke ja põlisrahvale seatud õigusi ja vabadusi.

KSH programm näeb ette müra

modelleerimist ja selle mõju hindamist

vastavalt hetkel kehtivale

õigusraamistikule.

Saarde valla läbi viidud müra uuring ei

ole teostatud KSH alusuuringuna.

Võimalusel võetakse nimetatud

uuringu tulemusi KSH aruande

koostamisel arvesse.

Kliimaministeeriumi tellimusel on

koostamisel töö Tuuleparkide mõju

võrdlev analüüs ja juhend

mõjuhindajatele. See sisaldab

võrdlevat analüüsi välisriikide (nende

seas vähemalt Soome, Taani ja

Saksamaa) mere- ja

maismaatuuleparkide rajamise ja

kasutamise keskkonnamõju hindamist

(KMH ja KSH) puudutavatest

55

regulatsioonidest, normidest,

metoodikatest, juhenditest ja

praktikatest, keskendudes mõjudele

nagu välisõhus leviv müra,

madalsageduslik müra ehk infraheli,

vibratsioon ja varjutamine.

Analüüsi tulemustele tuginedes

pakutakse välja konkreetsed

ettepanekud välisõhus leviva müra,

madalsagedusliku müra (infraheli),

vibratsiooni ja varjutamise

efektiivsemaks hindamiseks,

prognoosimiseks ja reguleerimiseks

ning antud häiringute ennetamiseks,

vältimiseks ja leevendamiseks ning

vajadusel vastavate õigusaktide

muutmiseks.

Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib

2025. aasta esimesel poolel. Seega,

KSH aruande koostamise ajal on

mõjuhindajatel kasutada parim

võimalik kogemus ja riiklikult

kokkulepitud metoodikad müra

käsitluseks ja hindamiseks.

Täpsem müra hindamine teostatakse

KSH aruande raames.

9. Iga kohalik omavalitsus vastavalt oma planeerimisautonoomiale otsustab, kas ta

kavandab tuuleparke või mitte. Kas Saarde Vallavolikogu liikmed: Eiko Tammist,

Kadri-Aija Viik, Jaanus Männik, Väino Lensment, Aleks Lind, Kerli Tori, Talvi Saar

Ettepanek ei puuduta EP LS ja KSH

programmi.

56

ja Andro Lemmik võtavad vastutuse Mulgi valla inimeste elu, tervise ja vara eest.

Poliitik peab selgitama, miks ta sellise otsuse teeb. Kuna KSH hindab vaid mõjusid

keskkonnale, siis Saarde vallavolikogu liikmed asuvad ilma mõjuhinnanguta inimese

tervisele otsustama Mulgi valla põlisrahva põhiseaduslike õiguste eest, oma tervisele,

omandile ja vabadusele. Palun volikogu istungil igal volikogu liikmel põhjendada

enda seisukohta.

10. Saarde Vallavalitsus, Saarde Vallavolikogu ei ole arvestanud Mulgi valla

kodanike korduvate pöördumistega, seoses tuuleala arendustegevusega.

Viljandimaa arengudokumentide kohaselt saab areng toimuda vaid ettevõtjate,

kodanikuühiskonna ja avaliku sektori ühiste jõupingutuste tulemusel sidusas

ühiskonnas. Saarde valla tuulealade eriplaneering ei ole heas kooskõlas ega arvesta

Viljandimaa elanikele seatud arengueesmärkidega, eelkõige põhjusel et

eriplaneeringute läbi viimise käigus on puudunud koostöö erasektori ja avaliku

sektori vahel.

Riigikohtu Halduskollegiumi kohtuotsuses 3-3-1-39-07 p. 2. kaebuses leiti, et

vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, kuna linnavolikogu ei ole kaebaja esitatud

seisukohti arvesse võtnud ja samuti ei ole haldusaktis põhjendatud, miks kaebaja

seisukohti ei ole arvesse võetud ning p. 16 ja 17. selgitab kolleegium, et käesoleva asja

materjalidest ei nähtu, et kohalik omavalitsus oleks detailplaneeringu menetluses

kaebaja esitatud seisukohti kaalunud ning nende arvestamata jätmist põhjendanud.

Kaalutlusõiguse teostamata jätmine võis antud juhul viia ebaõigele lahendusele

ning seega ka vaidlustatud otsuse sisulise õigusvastasuseni.

Saarde vald on algatanud olemasoleva

tuulepargi laienduse eriplaneeringu.

Planeeringute koostamine on üks

haldusmenetlusi, mida kohalik

omavalitsus viib läbi selleks, et anda

kõigile huvitatutele võimalus ruumi

kujundamise reeglite seadmisel kaasa

rääkida. Hetkel toimub eriplaneeringu

lähteseisukohtade ja KSH programmi

koostamine ja menetlemine ehk ongi

käes etapp, kus kõigil on võimalik

kaasa rääkida ja arvamust avaldada.

Hetkel on tegemist

planeerimismenetluse ja KSH esimese

etapiga, mis on lähtealuseks

järgmisesse protsessi etappidesse. KSH

aruande koostamise käigus selgub, kas

ja millises ruumilises ulatuses on

tuulepargi rajamine algatatud EP aladel

võimalik.

11. Kokkuvõtlikult Saarde valla EP KSH on vastuolus Viljandimaa ja Mulgi valla

arendustegevust läbivate sihtidega. Vt eelmine vastus.

57

12. EP ja KSH planeeritavate muutustega kaasnevad pikaajalised tagajärjed ning

teaduslikult tõendatud oht inimkonnale ja planeedile Maa.

KSH eesmärk on avalikkuse ja

asjaomaste asutuste osalusel

strateegilise planeerimisdokumendi

elluviimisega kaasneva olulise

keskkonnamõju tuvastamiseks,

alternatiivsete võimaluste

väljaselgitamiseks ning ebasoodsat

mõju leevendavate meetmete

leidmiseks korraldatav hindamine, mille

tulemusi võetakse arvesse strateegilise

planeerimisdokumendi koostamisel ja

mille kohta koostatakse nõuetekohane

KSH aruanne. KSH aruande tulemusena

selgub alles, kas ja millises mahus on

võimalik tuuleparki rajada.

13. Ametniku eetikakoodeks kehtib avaliku teenistuse seaduse järgi ametnikele.

Eetikakoodeksi kohaselt võetakseEestis avalikku teenistusse isik, kellel on ametikoha

ülesannete täitmiseks parimad teadmised, oskused ja kogemused. Ametnik peab oma

töös arvestama konkreetse tegevuse mõjuga riigile ja ühiskonnale laiemalt. Kui

kohtusin Saarde Vallavalitsuses vallavanemaga, jagas vallavanem selgitusi, et

Saarde Vallavalitsuse taastuvenergiaspetsialistil puuduvad sellele ametikohale

eeltatavad kompententsid. Ebakompetentsusega võib kaasneda võhiklikkuse

probleem, et tööülesndeid asutakse käsitlema ühekülgselt või ühe sihtrühma põhiselt.

Ei puuduta EP LS ja KSH programmi.

14. Kokkuvõtlikult EP ja KSH programmi on asunud läbi viima ja mõjude hindamist

tõlgendama ja kinnitama ebakompentsed volikogu liikmed, akrediteeringuta labor,

ebakompentsed ametnikud ning kalibrireerimata seadmed, mistõttu ei saa EP

kaasnevat tegevust pidada usaldusväärseks.

Ei puuduta EP LS ja KSH programmi.

MTÜ Looduse ja

Inimeste Eest e-kiri:

06.01.2025

a) Punkt 1.2

Olgugi, et olemasoleva tuulepargi laienduse mõju võib ehitusjärgus olla väiksem

kui täiesti uuel arendusalal, tuleb kõnesoleva laienduse puhul arvesse võta

Tuulepargi rajamise võimalikkus ja

täpne paigutus selgub

planeeringulahenduse käigus.

58

olemasoleva Saarde tuulepargi (9 tuugenit) negatiivset mõju tuulepargi ümbruse

elanikele. Praegusest olukorrast nähtub, et modelleeringute kohane 1 km

miinimumkaugus elamust ei ole kaugeltki piisav – tervisehäired ilmnevad ka

suurusjärgus 2–3 km kaugusel tuulepargist.

ETTEPANEK: peatada tuulepargi laienduse planeering seni, kuni on teostatud

tervisemõjude terviklik ja põhjalik uuring ning selle põhjal tuvastatud selline

elamu minimaalne kaugus lähimast tuulikust, mis on inimtervisele ohutu.

Kõnesolev minimaalne kaugus tuleb leida valemiga, milles võetakse muu hulgas

arvesse tuuliku kogukõrgust ja nimivõimsust, tiiviku pindala, labatipu joonkiirust,

laba kuju (eelpainutatud, väändes), läbipainde tehaseväärtuseid, rootori

standardkallet vertikaaltasapinna suhtes ja rootori massi. Taimkate iseloomu ei saa

arvestada, sest taimkate võib tuuliku kasuliku tööea (ca 25–30 aastat) jooksul

oluliselt muutuda.

Lisaks tuleb paigalduskohast ja ankurdusviisist sõltuvalt arvesse võta maapinna

aluskivimi kaudu horisontaalselt leviva vibratsiooni ulatust ja iseloomu.

Tuulepargi rajamise võimalikkust saab

hinnata pärast KSH läbiviimist.

b) Punkt 2.1

Käsitlevas punktis tsiteeritakse KeHJSi: „Keskkonnamõju on oluline, kui see võib

eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi

või vara.“

ETTEPANEK: kuna majanduslikus mõtes on vara üks põhiomadusi tema väärtus,

tuleb keskkonnamõju olulisuse hindamisel hinnata ka tuulepargi ümbruses asuva

elukondliku kinnisvara väärtuse langust. Mujal maailmas tehtud ülevaadete põhjal

ei ole vaidlust küsimuses, kas elukondliku kinnisvara väärtus tuulepargi mõjualas

väheneb. Ainus küsimus on hinnalanguse suuruses.

Mõjus inimese sotsiaalsetele

vajadustele, tervisele ja varale

käsitletakse ptk 2.6.10. KSH aruandes

käsitletakse kinnisvara väärtuse langust

Maa-ameti kinnisvarastatistika ning

teaduskirjanduse alusel.

c) Punkt 2.6.4 KSH programmis on nimetatud teema

tabelis 2.3 kajastatud ning ette nähtud

mõju hindamine rohevõrgustiku

59

Tuulepargi laiendus katub Saarde valla ÜP-s märgitud rohevõrgustiku tugialade ja

rohekoridoridega. Tööstusrajatiste püstitamine rohevõrgustikku on aga

ebasoovitav ning looduskeskkonda kahjustav.

ETTEPANEK: mite planeerida tuulikuid rohevõrgustiku tugialadele ega

rohekoridoridele.

aladele. Teie seisukoht on võetud

teadmiseks.

d) Punkt 2.6.10

Dokumendis viidatakse „hüpoteetilisele“ mõjualale. Kuna mõjuala ulatus on

määratud keskkonnatasude seadusega, ei saa seda nimetada hüpoteetiliseks.

ETTEPANEK: asendada kõikjal dokumendis väljend „hüpoteetiline mõjuala“

väljendiga „seadusjärgne mõjuala“ asjakohases käändes.

Mõjuala käsitlust ei muudeta. Täpne

mõju hindamine viiakse läbi KSH

aruande koostamisel, millega

täpsustakse mh avalduvate mõjudega

kaasnev mõjuala ulatus.

e) Punkt 2.6.10, jaos „Müra ja vibratsioon“

Taanlaste (Mõller, Pedersen 2004) uurimuses „Hearing at low and infrasonic

frequencies“ (Noise and Health 6(23):37-57) märgitakse muu hulgas järgmist:

• „As a surprise to most people (even to many acouscians), the threshold

curve connues below 20 and even 16 Hz, and - as it will be seen in the

following secons - humans can perceive sound at least down to a few

Hertz. This applies to all humans with a normal hearing organ, and not

just to a few persons.“

• „It has also been shown that the hearing threshold may have a

microstructure that causes a person to be especially sensive at certain

frequencies. These two phenomena may explain observaons from case

studies, where individuals seem to be annoyed by sound that is far below

the normal threshold of hearing. It should be stressed that the

explanaon has not been confirmed in specific cases.“

• One way in which the presence of infrasonic sound can be detected at

levels around or possibly below the hearing threshold is by modulation of

higher frequencies. The infrasound moves the eardrum and the middle

ear bones, and the displacement may be so large that their mechanical

properties and the transmission change. As a consequence, sounds at

KSH programm näeb ette müra

modelleerimist ja selle mõju hindamist,

sh madalsagedusliku ja infraheli

arvutusi, vastavalt hetkel kehtivale

õigusraamistikule.

Kliimaministeeriumi tellimusel on

koostamisel töö Tuuleparkide mõju

võrdlev analüüs ja juhend

mõjuhindajatele. See sisaldab

võrdlevat analüüsi välisriikide (nende

seas vähemalt Soome, Taani ja

Saksamaa) mere- ja

maismaatuuleparkide rajamise ja

kasutamise keskkonnamõju hindamist

(KMH ja KSH) puudutavatest

regulatsioonidest, normidest,

metoodikatest, juhenditest ja

praktikatest, keskendudes mõjudele

nagu välisõhus leviv müra,

60

higher frequencies are amplitude-modulated with the infrasound. This

effect is easily demonstrated in a suitable laboratory, and it emphasises

the need of very quiet conditions, when perception of infrasound is

studied.

Uurimusest järeldub, et inimesed tajuvad vähemalt mõnehertsise sagedusega

infraheli. Samuti esineb helimustreid, mis on oma olemuselt inimese jaoks

häirivad, sõltuvalt sagedusest. Lisaks on tuvastatud, et infraheli olemasolul võivad

kuulmislävest kõrgema sagedusvahemiku helid muutuda inimese jaoks

võimenduda ja muutuda seeläbi häirivaks.

ETTEPANEK: tuulikumüra hindamisel arvestada, et tuulikumüra on muust

tööstusmürast erinev oma spetsiifika ja helisignatuuri tõtu, mistõtu ei saa

tugineda pelgalt üldkehtivatele tööstusmüra normidele. Samu arvestada, et

tuulikumüra võib sisaldada helimustreid, mis on inimese jaoks häirivad. Lisaks

võta arvesse infraheli ja kuulmislävest kõrgemas sagedustivahemikus helide

koostoimet, mille tõtu muutuvad kõrgemad helid inimorganismile häirivaks.

Eespool esitatust tulenevalt teostada adekvaatne müramodelleering, kasutades

lisaks helirõhu kaalutud keskmise meetodile ka helirõhu lineaarse mõõtmise

meetodit, määrates lineaarsel meetodil helirõhutipud kogu sagedusspektri

ulatuses ehk alates 0,1 Hz.

madalsageduslik müra ehk infraheli,

vibratsioon ja varjutamine.

Analüüsi tulemustele tuginedes

pakutakse välja konkreetsed

ettepanekud välisõhus leviva müra,

madalsagedusliku müra (infraheli),

vibratsiooni ja varjutamise

efektiivsemaks hindamiseks,

prognoosimiseks ja reguleerimiseks

ning antud häiringute ennetamiseks,

vältimiseks ja leevendamiseks ning

vajadusel vastavate õigusaktide

muutmiseks.

Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib

2025. aasta esimesel poolel. Seega,

KSH aruande koostamise ajal on

mõjuhindajatel kasutada parim

võimalik kogemus ja riiklikult

kokkulepitud metoodikad müra

käsitluseks ja hindamiseks.

Täpsem müra hindamine teostatakse

KSH aruande raames.

61

M.I e-kiri:

06.01.25

1. Infraheli ja madalsageduslik müra

1. Kuidas plaanib Saarde vald hinnata ja vähendada infraheli ning

madalsagedusliku müra mõju elanike tervisele, võttes arvesse rahvusvahelisi

teadusuuringuid nende mõjude kohta?

2. Kuidas kavatsetakse kompenseerida võimalikku mõju infraheli tundlikele

elanikele, näiteks unehäired ja stress?

3. Kas on tehtud sõltumatuid teaduslikke uuringuid tuuleparkide infraheli mõju

kohta kohalikele loomadele, nagu metssigade ja suurimetajate liikumisharjumuste

muutused?

4. Kuidas plaanib vald hinnata infraheli pikaajalist mõju ja leevendusmeetmete

tõhusust?

2. Varjutus, müra ja valguse mõju

5. Kas varjutuse ja nn "vilkuva efekti" (shadow flicker) mõju kohta on olemas täpsed

analüüsid ning millised leevendusmeetmed on kavandatud?

6. Kuidas plaanib Saarde vald vähendada tuuleturbiinide põhjustatud müra ja valguse

mõju öise eluviisiga imetajatele, nagu nahkhiired ja ökosüsteemide liikmed?

3. Pinnase ja mulla viljakus

7. Milliseid meetmeid on kavandatud, et minimeerida mulla tihendamist ja vee

äravoolu, mis võivad kahjustada põllumajandusmaade viljakust?

8. Kuidas plaanib Saarde vald hinnata tuuleparkide rajamise ja taristu mõju mulla

viljakusele, sealhulgas vihmausside ja teiste mullaorganismide populatsioonidele?

4. Kohalik ökosüsteem ja liigirikkus

9. Kuidas plaanib Saarde vald hinnata tuuleparkide kumulatiivset mõju kohalikele

liikidele, sealhulgas tolmeldajatele ja nende toitumispaikadele?

10. Kas tuuleparkide rajamise eel on tehtud põhjalikke inventuure kõigi tundlike liikide

kohta, sealhulgas ohustatud liikide elupaikade tuvastamine?

Teie kiri on teadmiseks võetud. Juhime

tähelepanu tuulepargi rajamise

võimalikkus, ruumiline ulatus ja täpne

paigutus selgub planeeringulahenduse

käigus. Tuulepargi rajamise

võimalikkust saab hinnata pärast KSH

läbiviimist.

Hetkel on nii planeering kui selle KSH

esimeses etapis. Valminud KSH

programmi tabelis 2-3 on kirjeldatud

hinnatavaid teemakäsitlusi. Tegemist

on hindamise etapiga mis

lähtedokumendiks ja KSH aruande

koostamise aluseks. Täpsem mõju

hindamise analüüs viiakse läbi KSH

aruande koostamisel. Võimalikud

leevendavad meetmed, seire kohustus

määratakse KSH aruande tulemustele

tuginedes. KSH aruande valmimisel

toimub KSH aruande avalikustamine,

kus on võimalik mõju hindamiste

tulemustega tutvuda ja põhjendatud

ettepankuid-tagasisidet anda.

62

11. Milliseid pikaajalisi meetmeid on kavandatud kahjustatud ökosüsteemide

taastamiseks, sealhulgas veekogude ja metsade elurikkuse taastamine?

12. Kuidas plaanib vald kaitsta ohustatud ja tundlike liikide, sealhulgas kahepaiksete,

taimede ja metsloomade elupaiku, tagades nende säilimise ja sobivate elutingimuste

kestlikkuse?

5. Linnustik ja liikumisteed

13. Kuidas plaanib Saarde vald vähendada linnustikule tekkivaid häiringuid ja

kokkupõrkeriske, eriti röövlindude ja haugaslaste puhul, arvestades tuulikute ja

õhuliinide põhjustatud suremust?

14. Kuidas kavatsetakse tagada lindude pesitsusalade kaitse tuuleparkide

mõjuvööndis?

15. Kas kaalutakse tuuleparkide alade asukoha muutmist, et vältida lindude

pesitsusalade häirimist?

16. Kuidas plaanib vald vähendada tuuleparkide põhjustatud tõkkeefekti ja

linnuliikide, sealhulgas röövlindude ja rändlindude, liikumisvõimaluste häirimist?

6. Metsade kaitse ja rohevõrgustik

17. Kuidas plaanib Saarde vald vähendada tuuleparkide rajamisest tingitud metsade

killustumist ja elupaikade kadu, arvestades, et praegused leevendusmeetmed ei suuda

neid probleeme täielikult kompenseerida?

18. Kuidas plaanib vald tagada rohevõrgustiku ja elupaikade ühenduvuse säilimise,

arvestades, et KSH leevendusmeetmed ei paku piisavat kaitset?

7. Maastiku ja kultuuriväärtuste kaitse

19. Kuidas plaanib vald kaitsta väärtuslikke maastikke tuuleparkide visuaalse ja

ökoloogilise mõju eest?

20. Kas on kaalutud meetmeid, mis tagaksid maastike täieliku kaitse?

63

21. Kuidas tagatakse, et tuuleparkide rajamine ei kahjustaks kohalikke maastikke,

sealhulgas kultuuriväärtusi ja turismimajandust?

8. Majanduslik ja sotsiaalne mõju

22. Kuidas kavatsetakse hinnata tuuleparkide mõju kohalikele

põllumajandustootjatele, sealhulgas mulla ja põllumajandustoodangu kvaliteedile?

23. Kas on kaalutud kompensatsioonimehhanisme elanikele ja

põllumajandusettevõtjatele, kelle maad ja elukvaliteet võivad tuuleparkide tõttu

mõjutatud saada?

24. Kuidas plaanib vald kaasata kohalikke kogukondi, et tagada tuuleparkide

arendamisel sotsiaalne tasakaal ja kogukonna heakskiit?

9. KSH ja objektiivsus

25. Kuidas tagab Saarde vald, et KSH järgiks jätkusuutlikkuse põhimõtteid ega asetaks

arendajate huve keskkonnakaitsest ettepoole?

26. Kuidas plaanib vald tagada KSH objektiivsuse ja vältida arendajate huvide

eelistamist keskkonnakaitse arvelt?

10. Täiendavad küsimused ja teemad

27. Kuidas kavatsetakse käsitleda tuuleparkide labade ringlussevõtu ja kasutusest

kõrvaldamisega seotud keskkonnaprobleeme, sealhulgas mikroplastide ja kemikaalide

leket?

28. Kas on hinnatud mikroplasti mõju, mis hakkab labadelt eralduma, sealhulgas

bisfenool-A sisaldus?

29. Kas on kavandatud uuringuid, mis hindavad tuuleparkide mõju kliimamuutustega

kohanemise võimele kohalikus ökosüsteemis?

30. Kas on hinnatud mõju piirkonna veetasemetele, sealhulgas põhjavee kvaliteedile ja

kättesaadavusele?

64

11. Natura 2000 alad ja kaitsealad

31. Kuidas kavatseb Saarde vald tagada kaitsealade ja nendega seotud rikkaliku

looduskoosluse säilimise, arvestades, et KSH soovitused vääriselupaikade asendamiseks

alternatiivsete paikadega ei pruugi olla tõhusad ning suurendavad elupaikade hävimise

ja liikide kadumise riski?

32. Kuidas plaanib vald tagada, et tuuleparkide arendustegevus ei kahjustaks Natura

2000 alade terviklikkust ja ökoloogilisi funktsioone?

33. Kas on kaalutud tuuleparkide alade ümberpaigutamist, et vältida tundlike alade

kahjustamist ja säilitada nende bioloogiline mitmekesisus?

12. Pesitsusalad ja tundlikud liigid

34. Kas on tehtud analüüse, mis kinnitavad, et KSH-s pakutud meetmed, nagu alade

kohandamine, on piisavad tundlike pesitsusalade, näiteks kotkaste ja must-toonekure

kaitseks?

35. Kas kaalutakse pesitsusalade täielikku kaitset ja tuuleparkide alternatiivsete

asukohtade valikut?

36. Millised teaduslikud tõendid toetavad KSH-s esitatud meetmete tõhusust tundlike

liikide kaitsmisel?

13. Ehitustegevuse mõju pinnasele ja veekogudele

37. Kuidas plaanib Saarde vald vältida ehitustegevusest tingitud erosiooni ja

pinnasekahjustusi tundlikel aladel, nagu karstialad ja kaitsmata põhjaveega alad?

38. Milliseid pikaajalisi meetmeid on kavandatud, et kaitsta veekogusid settete äravoolu

ja reostuse eest tuuleparkide ehituse käigus?

39. Kas on kaalutud alternatiivseid ehitusmeetodeid või tehnoloogiaid, mis vähendaksid

mõju pinnasele ja veeökosüsteemidele?

14. Tuuleparkide kumulatiivsed mõjud

65

40. Kuidas plaanib Saarde vald hinnata ja hallata tuuleparkide kumulatiivset mõju

kohalikele ökosüsteemidele, elupaikadele ja piirkonna elurikkusele?

41. Kas on kavandatud meetmeid, mis vähendaksid tuuleparkide koostoimet teiste

arenduste ja infrastruktuuriga, sealhulgas teede ja õhuliinidega?

42. Milliseid teaduslikke tõendeid on esitatud, mis näitavad kavandatud meetmete

tõhusust kumulatiivsete mõjude vähendamisel?

15. Elurikkuse taastamine ja säilitamine

43. Milliseid tegevusi on kavandatud elurikkuse taastamiseks aladel, mida tuuleparkide

arendus mõjutab?

44. Kui kaua kestab hinnanguliselt looduslike ökosüsteemide taastumisprotsess ning

millised meetmed aitavad taastumist kiirendada?

45. Kas on koostatud kava, mis tagab kahjustatud piirkondade ökosüsteemide

pikaajalise säilimise ja funktsionaalsuse?

16. Looduskaitseliselt väärtuslikud alad ja rohekoridorid

46. Kuidas plaanib Saarde vald tagada looduskaitseliselt väärtuslike alade, sealhulgas

rohekoridoride, funktsionaalsuse ja terviklikkuse tuuleparkide arendamise käigus?

47. Kas on kavandatud täiendavaid meetmeid, et säilitada ja taastada looduslike

elupaikade ühenduvus tuuleparkide rajamisel?

48. Kuidas hinnatakse rohekoridoride katkestamise mõju piirkonna liikide rändeteedele

ja ökosüsteemide toimimisele?

17. Inimeste tervis ja heaolu

49. Kuidas plaanib Saarde vald hinnata tuuleparkide põhjustatud müra ja infraheli

pikaajalist mõju elanike tervisele?

66

50. Kas on kavandatud regulaarseid mõõtmisi ja monitooringuprogramme, mis aitaksid

hinnata infraheli ja müra taset elanike kodudes?

51. Millised meetmed on kavandatud, et leevendada tuuleparkide võimalikke

tervisemõjusid, sealhulgas unehäireid ja stressi?

18. Tuuleparkide majanduslik mõju ja kompensatsioonimehhanismid

52. Kas on hinnatud tuuleparkide mõju kohalike elanike kinnisvarahindadele ja kuidas

plaanib Saarde vald seda kompenseerida?

53. Kas on kaalutud Taani eeskujul maade väljaostmise või

kompensatsioonimehhanismide rakendamist tuuleparkide mõjualas elavatele elanikele?

54. Kuidas hinnatakse tuuleparkide võimalikku mõju piirkonna turismimajandusele ja

kultuuriväärtustele?

19. Ringlussevõtt ja keskkonnasäästlikkus

55. Kuidas plaanib Saarde vald lahendada tuuleturbiinide labade ringlussevõtu ja

kasutusest kõrvaldamisega seotud keskkonnaprobleemid?

56. Kas on hinnatud tuuleturbiinide labade vananemisega seotud mikroplasti ja

kemikaalide (sh bisfenool-A) võimalikku mõju keskkonnale?

57. Millised meetmed on kavandatud tuuleparkide keskkonnasäästlikuks haldamiseks

pärast nende tööea lõppu?

20. Rahvusvahelised standardid ja parimad praktikad

58. Kuidas plaanib Saarde vald tagada, et tuuleparkide planeerimisel järgitakse

rahvusvahelisi ja Euroopa Liidu keskkonnastandardeid?

59. Kas on analüüsitud rahvusvahelisi parimaid praktikaid tuuleparkide planeerimisel ja

neid kohandatud Saarde valla konteksti?

21. Täiendavad uuringud ja monitooring

67

60. Kas on kavandatud sõltumatuid teaduslikke uuringuid, mis aitaksid hinnata

tuuleparkide arendamise mõju keskkonnale ja kogukonnale?

61. Kuidas plaanitakse jälgida tuuleparkide pikaajalist mõju piirkonna elurikkusele ja

elanikele, et vajadusel kohandada leevendusmeetmeid?

62. Kas on kavandatud pidev seireprogramm, mis jälgiks tuuleparkide mõju vee-,

pinnase- ja õhukvaliteedile?

Kokkuvõte ja järeldused

63. Kuidas plaanib Saarde vald tagada, et kõik KSH-s käsitletud meetmed on

objektiivsed, läbipaistvad ja teaduslikult põhjendatud?

64. Kas on kaalutud tuuleparkide arendamise peatamist, kui leevendusmeetmed

osutuvad ebapiisavaks või mõju keskkonnale ja kogukonnale liiga suureks?

65. Millised on Saarde valla prioriteedid ja pikaajalised eesmärgid tuuleparkide

arendamise kontekstis?

68

Mulgi Vallavalitsus

Kiri: 06.01.2025

nr 7-1/36-5

Saarde valda Mulgi valla piiri läheduses läänes on juba rajatud 9 tuulikuga Saarde

tuulepark kõrgusega 230 m. Esimeses arenduses paigaldati 4 tuulikut sellisele

maa-alale, mida igast küljest ümbritseb Mulgi vald, mis jääb Saarde tuulepargi

tuulikute suhtes allatuult, mistõttu 2/3 osas kanduvad valitsevate edela-

läänetuultega mürahäiringud Mulgi valla territooriumile.

Mulgi valla elanikud on peale esimese tuulepargi käivitamist korduvalt pöördunud

Saarde valla poole ja andnud teada, et Saarde tuulepark on juba enesega kaasa

toonud pöördumatuid keskkonnalaseid muutusi, seadnud ohtu inimeste tervise ja

heaolu, sellega koos kultuuripärandi ja inimeste vara.

Programmi lähteseisukoha punkti 2.1. kirjeldatakse, et keskkonnamõju on oluline, kui

see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või

vara.

Tuulikute mõju inimese tervisele avaldub eeskätt läbi müra (sh madalsageduslik müra

ehk infraheli ja vibratsioon) ning varjutuse, mistõttu nende modelleerimine ja

hindamine on tavapäraselt tuuleparkide KSH osa. Lisaks häirib osa elanikkonda ka

tuulikute visuaalne mõju. Samuti arvatakse, et müra, varjutuse ja visuaalse mõju

koosmõjus kahaneb kinnisvara väärtus.

Andmete kogumisel mõjude hindamiseks tuleb ka päriselt arvestada mõjudega

inimeste heaolule, varale, asutuste arengule, taristule jms ning senisest

aktiivsemalt tuleb teha koostööd Mulgi vallaga ja Saarde-Mulgi valla piiri ääres

elavate inimeste arvamustega.

KSH programm näeb ette müra

modelleerimist ja selle mõju hindamist,

sh madalsagedusliku ja infraheli

arvutusi, vastavalt hetkel kehtivale

õigusraamistikule.

Kliimaministeeriumi tellimusel on

koostamisel töö Tuuleparkide mõju

võrdlev analüüs ja juhend

mõjuhindajatele. See sisaldab

võrdlevat analüüsi välisriikide (nende

seas vähemalt Soome, Taani ja

Saksamaa) mere- ja

maismaatuuleparkide rajamise ja

kasutamise keskkonnamõju hindamist

(KMH ja KSH) puudutavatest

regulatsioonidest, normidest,

metoodikatest, juhenditest ja

praktikatest, keskendudes mõjudele

nagu välisõhus leviv müra,

madalsageduslik müra ehk infraheli,

vibratsioon ja varjutamine.

Analüüsi tulemustele tuginedes

pakutakse välja konkreetsed

ettepanekud välisõhus leviva müra,

madalsagedusliku müra (infraheli),

vibratsiooni ja varjutamise

efektiivsemaks hindamiseks,

prognoosimiseks ja reguleerimiseks

ning antud häiringute ennetamiseks,

vältimiseks ja leevendamiseks ning

vajadusel vastavate õigusaktide

muutmiseks.

69

Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib

2025. aasta esimesel poolel. Seega,

KSH aruande koostamise ajal on

mõjuhindajatel kasutada parim

võimalik kogemus ja riiklikult

kokkulepitud metoodikad müra

käsitluseks ja hindamiseks.

Täpsem müra hindamine teostatakse

KSH aruande raames.

Programmi lähteseisukohta punkti 2.8 kohaselt lähtuvalt planeeringu asukohast

piiriülest mõju planeeringu elluviimisel ette näha ei ole ning piiriülese mõju

hindamine KSH aruandes ei ole vajalik.

EP ala ja juba olemasolevate tuulikute hüpoteetilisse 2 km mõjualasse jääb osaliselt

või tervikuna 13 asustusüksust kokku 109 eluhoonega ja ligikaudu 260 elanikuga.

Kuna EP piir kattub mitmes kohas Mulgi valla piiriga tuleks EP kirjeldada lisaks

Saarde valla statistilistele näitajatele ka Mulgi valla külade elanikkonna

statistilisi näitajaid ja tuulikute mõju neile.

Seisukoht on võetud teadmiseks, KSH

programmi täiedatakse.

Mulgi Vallavalitsus arutas 6. jaanuari 2025. aasta istungil Saarde valla tuulepargi

edasiarenduse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohti ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi ning tuginedes eeltoodule teeb ettepaneku

Saarde tuulepargi planeerimisel arvestada järgmiste tingimustega:

1) tuuliku mast ei tohi paikneda Mulgi valla territooriumile jäävatele elu- või

ühiskondlikele hoonetele lähemal, kui 5000 m;

2) tuulikud peavad asuma nii, et need ei ole nähtavad vähemalt 240 kraadi

ulatuses elu- ja ühiskondlike hoonete vaateväljast.

Seisukohad võetud teadmiseks

Mulgi Vallavalitsus soovib olla kaasatud Saarde tuulepargi projekti keskkonnamõju

hindamise menetluses.

Ettepanek teadmiseks võetud. Mulgi

vald on olnud kaasatud ja kaasataks

järgnevates planeeringu menetluse ja

KSH protsessi etappides.

70

Pärast avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu laekunud arvamused

M.K (Volikogu liige)

e-kiri:

24.01.2025

Saarde valla kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku

lähteseisukohtade ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi osas

arvamus ja ettepanek.

Minu ettepanek on peatada kõik eriplaneeringu ja ka üldplaneeringu tuuleparkide

tänased uuringud. Kuni ei ole põhjalikult kogu tuuleenergia elukaar läbi uuritud alates

must, värvilise ja väärimetallide, plastikute, polümeeride , muude keemiliste

ühendite tootmisest- kaevandamisest utiliseerimiseni tsüklid ei saa hinnata milline

energialahendus on rohelisem, taastuvam, säästlikum, efektiivsem, kallim või

odavam.

Ka mõjude hindamisel ei olda täna võimelised modelleerima kogu helispektri ulatuse

mõjusid, Puudub kompetents, puuduvad vahendid, puuduvad regulatsioonid.

Keegi ei kujuta täna ette, et ilma vastava hariduse ja kompetentsita hakkaksime

ehitama Eestisse tuumajaama. Kui meil puuduvad täna täielikud teadmised

tuuletööstuse kõigist mõjudest loodusele, inimestele, loomastikule kogu läbi

tuuleparkide elukaare, me ei suuda modelleerida kogu mõjuspektrit, ei saa ometi ka

menetleda võimalikke asukohti ja mõjusid nendel.

Hinnata ja kaalutletud otsuseid saab ja võib langetada vaid siis, kui kõik on eelnevalt

põhjalikult uuritud, vastuvaidlematult tõestatud. Mitte langetada otsuseid kuskil

kellegi poolt sõlmitud kokkulepete, lubaduste, vägisi peale surutud kohustute najal.

Tuulepargi rajamise võimalikkus ja

täpne paigutus selgub

planeeringulahenduse käigus.

Tuulepargi rajamise võimalikkust saab

hinnata pärast KSH läbiviimist.

KSH programm näeb ette müra

modelleerimist ja selle mõju hindamist,

sh madalsagedusliku ja infraheli

arvutusi, vastavalt hetkel kehtivale

õigusraamistikule.

Kliimaministeeriumi tellimusel on

koostamisel töö Tuuleparkide mõju

võrdlev analüüs ja juhend

mõjuhindajatele. See sisaldab

võrdlevat analüüsi välisriikide (nende

seas vähemalt Soome, Taani ja

Saksamaa) mere- ja

maismaatuuleparkide rajamise ja

kasutamise keskkonnamõju hindamist

(KMH ja KSH) puudutavatest

regulatsioonidest, normidest,

metoodikatest, juhenditest ja

praktikatest, keskendudes mõjudele

nagu välisõhus leviv müra,

madalsageduslik müra ehk infraheli,

vibratsioon ja varjutamine.

Analüüsi tulemustele tuginedes

pakutakse välja konkreetsed

ettepanekud välisõhus leviva müra,

71

madalsagedusliku müra (infraheli),

vibratsiooni ja varjutamise

efektiivsemaks hindamiseks,

prognoosimiseks ja reguleerimiseks

ning antud häiringute ennetamiseks,

vältimiseks ja leevendamiseks ning

vajadusel vastavate õigusaktide

muutmiseks.

Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib

2025. aasta esimesel poolel. Seega,

KSH aruande koostamise ajal on

mõjuhindajatel kasutada parim

võimalik kogemus ja riiklikult

kokkulepitud metoodikad müra

käsitluseks ja hindamiseks.

Täpsem müra hindamine teostatakse

KSH aruande raames.

Eesti

Geoloogiateenistus

30.01.2025 nr 13-

3/25-177

Esitasite 29.01.2025kirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis DELTA

30.01.2025 numbriga 13-3/25-171)Eesti Geoloogiateenistusele kooskõlastamiseks

Saarde valla tuulepargi edasiarenduse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (edaspidi

planeering) asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH) programmi. Planeeringu koostamine ja KSH on algatatud

Saarde Vallavolikogu 15.08.2024 otsusega nr 1-3/148. EP koostamise eesmärk on

püstitada tuulepark ja tuulepargi toimimiseks vajalik taristu Pärnu maakonnas Saarde

vallas. Dokumentidega oli võimalik tutvuda Saarde valla koduleheküljel:

https://saarde.ee/saarde-tuulepargi-edasiarendus.

Planeeringudokumendid on varasemalt üle vaadanud Maa-amet esitades oma

ettepanekud 05.12.2024 kirjaga nr 6-3/24/11139-6.

Planeeritav ala kattub seisuga 30.01.2025 osaliselt maavarade registris arvel oleva

Napsi turbamaardla (registrikaart nr 144) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru

Teadmiseks võetud. KSH programmis

tehakse vastavad parandused.

72

plokiga 5. Kehtivaid kaevandamislubasid ega Keskkonnaametis menetluses olevaid

kaevandamisloa taotlusi planeeringualal hetkel ei ole. Planeeringuala kattumine

maardlatega on lähteseisukohtades kajastatud. Ala kattub ka täielikult üldgeoloogilise

uurimistöö loaga YGUL/522251 „Rapla-ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu

uuringuruum“.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 99 lõike 1 kohaselt tehakse kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas

olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. PlanS § 105 lõike 1

kohaselt esitatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse

eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega

kooskõlastamiseks PlanS § 99 lõikes 1 nimetatud asutustele.

Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 alusel kui planeeritaval maa-alal asub

maardla või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering,

detailplaneering ja riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering PlanS-s sätestatud

korras Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitusel riigiasutusega, kelle ülesanne on

tagada riigi geoloogiaalane pädevus.

Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti

Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa

andmiseks ja planeeringute

kooskõlastamiseks“ on Eesti Geoloogiateenistusele antud volitus kooskõlastada

planeeringuid, kui planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või

selle osal.

MaaPS § 14 lõike 2 alusel Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel

Kliimaministeeriumi valitsemisala riigiasutus, kelle ülesanne on geoloogiline

kaardistamine ning geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, võib

lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui

kavandatav tegevus:

1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda;

2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole

püsiva iseloomuga või

73

3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu

olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega,

sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise

ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on

elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia

tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega.

Eesti Geoloogiateenistus on tutvunud planeeringumaterjalidega ning märgib järgmist:

- Lähteseisukohtade ja KSH programmi tabelis Tabel 2-3. Eriplaneeringuga

kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, selle olulisus, mõju

hindamismeetodid ja vajalikud uuringud on „geoloogia, pinnas ja maardlad“

valdkonna juurde mõju olulisusena ja selle käsitluse osas KSH aruandes märgitud

(tsiteerin): „EP alal ei ole maardlaid ega mäeeraldisi. Põhjavesi on keskmiselt kaitstud“.

Palume sarnaselt peatükis 2.6.7. Geoloogia ja maardlad tooduga märkida, et

planeeringuala põhjaosa kattub väikeses osas Napsi turbamaardla 5. plokiga.

- Lähteseisukohtade ja KSH programmi tabelis Tabel 3-2. Huvitatud asutuste ja isikute

loetelu on koostöö tegijana märgitud Maa-amet ja menetlusse kaasamise

põhjendusena toodud (tsiteerin): „Kooskõlastab eriplaneeringuid, kui planeeritav maa-

ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal“.

Täpsustame, et keskkonnaregistri asemel peetakse maavarade arvestust nüüdseks

maavaraderegistris.

Samuti annab MaaPS alusel kooskõlastusi alates 01.01.2025 Eesti Geoloogiateenistus.

Sellest tulenevalt palume korrigeerida ka tabelis 3-2 toodud koostöötegija nime Maa-

ameti asemel Eesti Geoloogiateenistuseks.

SAARDE VALLAVALITSUS

Nõmme 22 Telefon 449 0135 Reg nr 75033454 Kilingi-Nõmme [email protected] EE972200221011807958 86304 Pärnumaa www.saarde.ee Swedbank

Vastavalt nimekirjale 04.02.2025 nr 7-1/1-44

Saarde valla tuulepargi edasiarenduse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku kirjalikud

arvamused ja avaliku väljapaneku tulemuste arutelu

Lugupeetud koostöö tegijad ja kaasatavad

Täname Teid arvamuste esitamise eest!

Saarde Vallavalitsus korraldas planeerimisseaduse (PlanS) §100 alusel „Saarde valla tuulepargi ja

tuulepargi toimimiseks vajaliku taristu kavandamise kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi“

(edaspidi LS ja KSH programm) avaliku väljapaneku 3. detsembrist 2024.a. kuni 6. jaanuarini

2025. a. Paberkandjal dokumentidega oli võimalik tutvuda lahtiolekuaegadel Saarde

Vallavalitsuses (Nõmme 22, Kilingi - Nõmme linn, Saarde vald) ja Tihemetsa raamatukogus

(Valga mnt 21, Tihemetsa alevik, Saarde vald). Elektroonselt oli dokument leitav Saarde valla

koduleheküljel (https://saarde.ee/saarde-tuulepargi-edasiarendus). Koduleheküljel on dokument

leitav ka täna.

Avaliku väljapaneku kestel laekus 20 arvamuskirja. Peale tähtaega laekus veel 2 arvamuskirja.

Kõik esitatud arvamused ja seisukohad koos põhjendatud seisukohtadega on lisatud tabelina

käesolevale kirjale.

Vastavalt PlanS § 101 korraldab Saarde Vallavalitsus pärast LS ja KSH programmi avalikku

väljapanekut avalikud arutelud, kus tutvustame avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke

arvamusi ja seisukohti/vastuseid nendele ning vastame LS ja KSH programmi puudutavatele

küsimustele.

Avalikud arutelud toimuvad:

- 6. veebruaril 2025 kell 17.00 Kilingi-Nõmme Klubis (Pärnu tn 73, Kilingi-Nõmme linn,

Saarde vald)

- 10. veebruaril 2025 kell 17.00 Tihemetsa Huvi- ja Spordikeskuses (Valga mnt 21,

Tihemetsa, Saarde vald)

Arutelude päevakava on sama.

Palun tule üritusele kohale pisut varem, et saaksime aruteluga algust teha õigeaegselt. Et

oskaksime kõigiga arvestada, palume avalikule arutelule ennast eelnevalt registreerida.

Registreerida saab end siin: https://forms.office.com/e/vZFCzBGB88

Avaliku väljapaneku ja avalike arutelude tulemuste alusel teeme LS ja KSH programmis vajalikud

muudatused (PlanS § 102 lg 2) ning avaldame informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku

arutelu tulemuste kohta üleriigilise levikuga ajalehes, Ametlikes Teadaannetes ning vallalehes

Saarde Sõnumid või maakonnalehes 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates

(PlanS § 102 lg 1).

Lisainfot eriplaneeringu kohta saab Saarde valla veebilehelt:

https://saarde.ee/saarde-tuulepargi-edasiarendus

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt )

Raivo Ott

vallavanem

Lisa: LS ja KSH programmile esitatud arvamuste ja neile antud seisukohtade koondtabel.

Koostaja:

Merileid Kütt

taastuvenergia spetsialist

Saadetud:

Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Kliimaministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maa- ja

Ruumiamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Eesti Geoloogiateenistus, Mulgi Vallavalitsus,

MTÜ Looduse ja Inimeste Eest, A.M, T.K, E.R, M.I, M.L, S ja T.S, A.T, R.R , E.N, V.K, S.K ja

M.K.