Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
Viit | 13-3/25-200 |
Registreeritud | 04.02.2025 |
Sünkroonitud | 05.02.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
Sari | 13-3 Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuste lubamine |
Toimik | 13-3/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Alvar Ratt (Users, Maavarade registri osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 1/17
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
Haldusakt
Haldusakti andmed
Haldusakti alus Projekteerimistingimuste taotlus 2411002/08592 (esitatud 11.11.2024)
Haldusakt Projekteerimistingimused 2411802/03847 Haldusakti kuupäev 13.12.2024
Haldusakti väljaandja Elva Vallavalitsus (reg. kood 77000170) Haldusakti allkirjastaja KAIRE VOLMER
Menetluse kokkuvõte
Seisukohad kooskõlastajate, arvamuse
avaldajate ja kaasatute poolt
*Projekteerimistingimuste eelnõu saadeti 02.12.2024 Elektrilevi OÜ´sse arvamuse avaldamiseks. Elektrilevi nõustus eelnõuga järgmistel tingimustel:
Kaitsevööndis tegutsemiseks kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga täiendavalt töö- või põhiprojekti joonised. Vastavalt Ehitusseadustiku §70 lõige 2 punkt 1 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist. Projekt on võimalik esitada läbi Elektrilevi OÜ kodulehe: Ehitusprojektide kooskõlastamine - Elektrilevi
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 2/17
*Projekteerimistingimuste eelnõu saadeti 02.12.2024 Telia Eesti AS´le arvamuse avaldamiseks. Telia Eesti AS Elektrilevi ei nõustunud eelnõuga järgmisel põhjendusel: Täname Teid arvamuse küsimise eest. Telia Eesti AS (edaspidi Telia) sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tuleb lähtuda Telia tehnilistest tingimustest ning võtta projektile heakskiit (kooskõlastus), et tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Telia ei anna käesolevale tööle heakskiitu, kuni projekt ei ole Telia Ehitajate portaalis kooskõlastust saanud. Projektlahenduste kooskõlastamiseks palume pöörduda Telia kooskõlastuste keskkonda Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/partnerile /ehitajale-arendajale/
Elva vald selgitab, et vastavalt EhS § 83 lg 1 p-le 1 on projekteerimistingimused aluseks uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks. Seetõttu ei ole veel valminud ehitusprojekti, mida Telia Eesti AS´ga kooskõlastada. Kooskõlastamine on võimalik edasistes projekteerimisetappides.
*Projekteerimistingimuste eelnõu saadeti 02.12.2024 Transpordiametisse kooskõlastamiseks. Transpordiamet tegi eelnõusse järgmise täiendamisettepaneku: Vastavalt TRAM tehnovõrkude juhendile palun välja tuua kavandatava tehnovõrgu puutumus riigitee(de) ja tee kaitsevööndi(te)ga so tee nr ja tehnovõrgu kulgemise km-d riigiteealusel maal ja/või tee kaitsevööndis.
Elva vallavalitsus selgitab, et projekteerimistingimuste eelnõud täiendati vastavalt.
*Projekteerimistingimuste eelnõu saadeti 02.12.2024 Keskkonnaametisse kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet kooskõlastas eelnõu järgmistel tingimustel:
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 3/17
Keskkonnaamet on tutvunud esitatud Tartu maakonda Elva valda Ridaküla, Koruste, Lossimäe ja Mõisanurme külla projekteerimistingimuste taotluse materjalidega. Kooskõlastamise põhjuseks on märgitud „EhS § 31 lg 1 Kavandatav ehitustegevus veehaarde sanitaarkaitsealal (kü: 60502:003:0352)“.
Väljatoodud kinnistul asub EELIS registri kohaselt 2008 aastal rajatud puurkaev PRK0024688. Puurkaevu sanitaarkaitsealas on keelatud majandustegevus peale veeseaduses ettenähtud erandite (veeseadus § 151 lg 2). Sidevõrgu rajamine ei kuulu antud erandite hulka. Olemasolevate andmete alusel võib eeldada, et puurkaev ei varusta ühisveevärki ja vee tarbimine on alla 10 m3/ööpäevas. Seega saaks antud sanitaarkaitseala muuta puurkaevu hooldusalaks (10 m). Selleks tuleb vastavasisuline taotlus esitada Keskkonnaagentuurile ([email protected] või [email protected]).
Ehitisregistri tärkandmetes pole küll märgitud, kuid asendiplaan on lisatud ka Uderna mõisa pargis kavandatava arenduse kohta. Asendiplaanil pole kavandatavat trassi näidatud. Juhime tähelepanu, et tegu on kaitsealuse pargiga ja projekteerimisel tuleb arvestada, et trassi rajamisel ei kahjustatakse pargi kaitseväärtuseid ja nähtaks ette asjakohased meetmed.
Vastav kooskõlastus on lisatud haldusaktile.
*Projekteerimistingimuste eelnõu saadeti 02.12.2024 Põllumajandus- ja Toiduameti Tartu esindusse kooskõlastamiseks. Põllumajandus- ja Toiduameti Tartu esindus kooskõlastas eelnõu järgmistel tingimustel:
1. Projekti geodeetilisele alusplaanile kanda maaparandussüsteemi drenaažiplaan.
2. Projekti asendiplaanile, kohtadesse kus projekteeritav sidekaabel ristub kuivendusdreenidega lisada märkus: „Ettevaatust! Ristumine drenaažiga“.
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 4/17
Kui sidekaabel projekteeritakse sügavusele kuni 0,8 m maapinnast piisab projekti asendiplaanile eelpoolnimetatud märkusest.
Kui sidekaabel projekteeritakse maapinnast sügavamale kui 0,8 m, võidakse ehitustööde käigus drenaažitorud läbi kaevata, seega tuleb projektis ette näha läbikaevatavate drenaažitorude remont.
Projekti asendiplaanile lisada vastavasisuline märkus, millisel viisil on ette nähtud drenaaži remont.
3. Enne ehitusloa taotlemist esitada projekteerijal projekt Põllumajandus- ja Toiduametile üle vaatamiseks.
4. Valguskaabli sidelahenduse ehitusloa eelnõu kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.
5. Tingimused lisada haldusaktile
Elva vallavalitsus selgitab, et projekteerimistingimuste eelnõud täiendati vastavalt.
Vastav kooskõlastus on lisatud haldusaktile.
Avalikustamise kokkuvõte Teade valiinirajatiste projekteerimistingimuste koostamise kohta a ldati Elva valla kodulehel 04.12.2024. Ettepanekuid ja küsimusi projekteerimistingimuste eelnõu kohta oodati hiljemalt 12ndaks detsembriks. Selle aja jooksul ettepanekuid/küsimusi ei laekunud.
Haldusakti kinnitamine
Otsuse originaaliks jääb ehitisregistris genereeritud ja allkirjastatud dokument
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 5/17
Haldusakti üldised tingimused
Haldusakti üldised nõuded Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN). Ehitisele, ehitamisele ja ehitusprojektile esitatavad nõuded on sätestatud 1. juulist 2015 jõustunud ehitusseadustikus.
Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrusele nr 97 “Nõuded ehitusprojektile¹”, majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusele nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded”, Eesti standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt “ ja majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrusele nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”.
Ehitustegevuse ja ehitise täpne kirjeldus koos ehitusprojektiga tuleb esitada ehitusloa menetlusse läbi ehitisregistri. Ehitusloa menetluse jooksul kogutakse vajalikud kooskõlastused ja arvamuse avaldused.
Haldusakti kehtivus Projekteerimistingimused kehtivad vastavalt ehitusseadustiku §33 juures sätestatule kuni 29.11.2029 (kaasa arvatud).
Haldusakti vaidlustamine Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie haldusakti väljastanud asutusele (Elva Vallavalitsus, Elva vald, Elva linn, Kesk tn 32, 61507, [email protected]) või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 6/17
Seotud ehitised
Jrk Ehitise nimetus EHR kood Ehitise aadress
1 221472763 Tartu maakond, Elva vald, Koruste küla, 52 Viljandi-Rõngu tee// Lossimäe küla, Kevili// Mõisanurme küla, 22116 Puhja- Rämsi tee// Kivi// Konsa// Pätsi// Püve// Ristiku tee// Saaretalu// Taavitse// Ridaküla, 22110 Ulila-Võllinge tee// Jasmiini// Jõeääre// Kibuvitsa// Kimmeli// Kooli// Kunimäe// Laane// Lehise tee// Liivaku// Lodjapuu// Lombi// Pihlaka// Pärnapuu// Reinu// Ridaküla tee L1// L2// Saare// Seedri// Sireli// Sooääre// Toominga// Vahtra// Valgekure// Variku
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 7/17
Ehitis
Ehitise üldinfo
Näitaja EHR andmed
Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Ehitisregistri kood 221472763 Omandi liik Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Tartu maakond, Elva vald, Koruste küla, 52 Viljandi-Rõngu tee//
Lossimäe küla, Kevili// Mõisanurme küla, 22116 Puhja-Rämsi tee// Kivi// Konsa// Pätsi// Püve// Ristiku tee// Saaretalu// Taavitse// Ridaküla, 22110 Ulila-Võllinge tee// Jasmiini// Jõeääre// Kibuvitsa// Kimmeli// Kooli// Kunimäe// Laane// Lehise tee// Liivaku// Lodjapuu// Lombi// Pihlaka// Pärnapuu// Reinu// Ridaküla tee L1// L2// Saare// Seedri// Sireli// Sooääre// Toominga// Vahtra// Valgekure// Variku
Projekteerimistingimuste põhjendus
Näitaja Tingimuste andmed
Projekteerimistingimuste andmise alus
Ehitusseadustiku § 26. Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel
Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Projekteerimistingimuste vajaduse põhjendus, sh tingimuste andmise alus ja üldine põhjendus, planeeringutest tulenevad nõuded, selgitused ja põhjendused, keskkonna või linnaehituslik analüüs
Ehitusseadustiku §83 lõike 1 kohaselt on projekteerimistingimused nõutavad sideehitise puhul uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks. Vastavalt Ehitusseadustiku §83 lõike 2 kohaselt ei ole projekteerimistingimused nõutavad liini ja elektripaigaldise ehitamiseks või kui nende ehitamise näeb ette detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Käesoleval hetkel ei ole sidetrassi rajamist detailplaneeringuga või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga ette nähtud.
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 8/17
Näitaja Tingimuste andmed
Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada piirkonna avalik- õiguslike kitsendustega:
Mõisanurme küla:
Sideehitise kaitsevöönd;
Elektripaigaldise kaitsevöönd;
Maaparandushoiu-ala;
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd;
Ridaküla:
Sideehitise kaitsevöönd;
Veehaarde sanitaarkaitseala;
Maaparandusühistu tegevuspiirkond;
Maaparandushoiu-ala;
Eesvoolu kaitsevöönd;
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd;
Tee avalik kasutus;
Elektripaigaldise kaitsevöönd;
Lossimäe küla:
Sideehitise kaitsevöönd;
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd;
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 9/17
Näitaja Tingimuste andmed
Elektripaigaldise kaitsevöönd;
Ehitise kasutamise otstarbed
Kasutamise otstarve Osakaal
Projekteerimistingimused
Teema Täpsustus
Kasutamise otstarbe tingimuste selgitus
Kasutamise otstarve vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 51 (02.08.2015) "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu". Kasutamise otstarve: 22245 -Side õhu- või kaabelliin või 22131 - Side, raadio või televisiooni magistraalne õhu- või kaabelülekandeliin või süsteem.
Arhitektuurilised, ehituslikud või kujunduslikud tingimused
1. Asukoht: vastavalt projekteerimistingimuste taotluses näidatud ehitise asukohal/nimetatud katastriüksuste aadressil; 2. Tehniline teostus: 2.1 Mitme kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndid maksimaalselt ühitada - tagada ruumiline kattumine võimalikult suures ulatuses; 2.2 Projektis selgitada ja täpsustada olemasolevate või ümberpaigutamist vajavate maa-aluste kommunikatsioonide asukohad nende omanikega ja valdajatega; 2.3 Projektis esitada sidetrassi alguse, pöördepunktide ja lõpp-punkti ning sidekaevude jt seadmete koordinaadid; 2.4 Sidetrassi rajatiste projekti asendiplaanil esitada trassi ja muude rajatiste asukohad koos kaitsevööndiga; 2.5 Projekti asendiplaanil esitada kõik olemasolevad tehnovõrgud. 2.6 Vastavalt Transpordiameti tehnovõrkude juhendile tuua ehitusprojektis välja kavandatava tehnovõrgu puutumus riigitee(de) ja tee kaitsevööndi(te)ga, s.o tee nr ja tehnovõrgu kulgemise km-d riigiteealusel maal ja/või tee kaitsevööndis 2.7 Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga töö- või põhiprojekti joonised. 2.8 Puurkaevu sanitaarkaitsealas ( puurkaev PRK0024688, kü: 60502:003:0352) on keelatud
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 10/17
Teema Täpsustus
majandustegevus peale veeseaduses ettenähtud erandite (veeseadus § 151 lg 2). Sidevõrgu rajamine ei kuulu antud erandite hulka. 2.9 Uderna mõisa pargis projekteerimisel tuleb arvestada, et trassi rajamisel ei kahjustatakse pargi kaitseväärtuseid ja nähtaks ette asjakohased meetmed. 2.10 Projekti asendiplaanile, kohtadesse kus projekteeritav sidekaabel ristub kuivendusdreenidega lisada märkus: „Ettevaatust! Ristumine drenaažiga“. 2.10.1 Kui sidekaabel projekteeritakse sügavusele kuni 0,8 m maapinnast piisab projekti asendiplaanile eelpoolnimetatud märkusest. 2.10.2 Kui sidekaabel projekteeritakse maapinnast sügavamale kui 0,8 m, võidakse ehitustööde käigus drenaažitorud läbi kaevata, seega tuleb projektis ette näha läbikaevatavate drenaažitorude remont. 2.10.3 Projekti asendiplaanile lisada vastavasisuline märkus, millisel viisil on ette nähtud drenaaži remont. 2.11 Enne ehitusloa taotlemist esitada projekteerijal projekt Põllumajandus- ja Toiduametile üle vaatamiseks. 3.Muud nimetamata nõuded: 3.1 Projektis selgitada ja täpsustada olemasolevate või ümberpaigutamist vajavate maa-aluste kommunikatsioonide asukohad nende omanikega ja valdajatega; 3.2 Väljastatud projekteerimistingimused ja muu projektiga seonduv informatsioon lisada projekti kausta; 3.3 Projekteerimisel arvestada õigusaktidest ja kavandatava ehitise asukohast tingitud kitsenduste ja piirangutega; 3.4 Projekteerimisel arvestada ametkondade, tehnovõrkude valdajate ja Elva vallavalitsuse poolt esitatavate tingimuste/märkuste ja nõuetega; 3.5 Siderajatise ehitamiseks tuleb ehitamisest huvitatud isikul enne ehitusteatise esitamist sõlmida kinnistute omanikega ja tehnovõrkude valdajatega piiratud asjaõiguse lepingud. 4. Projekt kooskõlastada: 4.1 Kõikide ehitus- ja kaevealas paiknevate maa-aluste ja maapealsete rajatiste (tehnovõrkude) omanikega või valdajatega; 4.2 Kõigi piirkonna kinnistute füüsiliste isikutega, kelle omandis oleval kinnistul projekteeritavad ja ehitatavad siderajatised hakkavad paiknema; 4.3 Kõigi ehitustöödega seotud kinnistute omanikega; 4.4 Kõigi ehitustöödega seotud asjaomaste instantsidega.
Ehitusuuringute tegemise vajadus Määratakse ehitusprojekti koostamisel.
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 11/17
1. 2. 3. 4. 5.
Teema Täpsustus
Haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtted
1. Ehituse käigus kasutatavate maa-alade, juurdepääsu teede ja -teeosade kahjustamisel, tuleb taastada nende ehituseelne seisund ja teedel teekonstruktsioon, teekatend ja teekattemärgistus. Ehitamise käigus lõhutud katted, rajatised ja haljastus tuleb taastada omanikule sobival viisil ja mahus. 2. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus lahendada ehitusprojekti koosseisus. 3. Olemasolev kõrghaljastus võimalusel säilitada. 4. Projekt vormistada kaasajastatud, kuid mitte vanemal kui ühe aasta vanusel, topo- geodeetilisel alusplaanil ning vastavuses majandus- ja taristuministri määrusele 14.04.2016 nr 34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostus-mõõdistamisele esitatavad nõuded“. 5. Geodeetiliste uurimistööde käigus mõõdistada tehnovõrkude asukohad ja kooskõlastada need võrkude valdajatega. Geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud projekti (sh olemasolevad ja projekteeritavad tehnovõrgud jms) koostamiseks vajalikus mahus. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse, sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta, ja kooskõlastataval joonisel näidatud geodeetilise alusplaani koostaja andmed ja töö number. Koostatud geodeetiliste uurimistööde aruanne tuleb geodeedil registreerida Elva valla geoarhiivis enne ehitusloa taotluse esitamist. 6. Asendiplaanil kajastatav lahendus peab olema esitatud nii tasapinnaliselt kui ka kõrguslikult ja seotult geodeetilise süsteemiga.
Ehitise asukoht
Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed
1 Kuju liik Hoonestusala Nimetus Koordinaadid 6447241.07 631365.91
6447241.80 631365.89 6469805.81 637784.19 6469799.18 637782.12 6469843.46 637668.79
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 12/17
6. 7. 8. 9.
10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45.
Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed
6469843.95 637668.88 6469834.21 637697.55 6469834.68 637697.73 6469858.74 637590.13 6469854.27 637588.92 6469874.77 637526.32 6469874.29 637526.19 6469880.30 637528.12 6469874.77 637526.32 6469934.58 637360.90 6469927.29 637359.31 6469925.42 637362.98 6469914.39 637399.94 6469907.25 637418.44 6469893.91 637462.76 6469875.04 637525.48 6469868.42 637546.10 6469860.29 637566.69 6469851.34 637599.76 6469845.54 637640.60 6469845.34 637661.53 6469842.08 637678.78 6469830.92 637707.36 6469820.32 637729.42 6469813.13 637744.02 6469806.66 637758.13 6469792.60 637803.20 6469790.95 637814.66 6469788.15 637838.36 6469779.17 637877.30 6469783.25 637878.24 6470603.81 642228.38 6470603.35 642228.56 6470585.49 642175.25 6470583.07 642175.91 6470631.69 642282.71 6470625.57 642275.05 6470612.79 642252.56 6470599.17 642217.95 6470588.21 642189.49
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 13/17
46. 47. 48. 49. 50. 51. 52. 53. 54. 55. 56. 57. 58. 59. 60. 61. 62. 63. 64. 65. 66. 67. 68. 69. 70. 71. 72. 73. 74. 75. 76. 77. 78. 79. 80. 81. 82. 83. 84. 85.
Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed
6470583.54 642177.52 6470580.26 642166.33 6470577.92 642153.91 6470572.59 642150.31 6470566.56 642132.07 6470566.15 642132.21 6470337.30 642734.98 6470337.42 642735.47 6470435.26 642712.13 6470435.37 642712.62 6470455.07 642707.51 6470455.18 642707.99 6470553.56 642684.51 6470553.67 642685.00 6470591.04 642675.76 6470591.19 642676.42 6470622.15 642663.51 6470620.13 642666.56 6470615.52 642670.89 6470561.56 642683.16 6470498.62 642697.85 6470435.72 642712.54 6470372.35 642727.32 6470321.89 642739.09 6470306.85 642735.41 6470306.51 642734.98 6470660.25 642664.90 6470660.27 642665.68 6470622.15 642663.51 6470633.46 642666.57 6470661.75 642665.63 6470678.73 642664.82 6470692.08 642663.71 6470701.66 642662.69 6470701.62 642661.89 6470628.47 642750.78 6470623.16 642750.88 6470630.23 642846.75 6470623.61 642846.85 6470601.68 643043.91
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 14/17
86. 87. 88. 89. 90. 91. 92. 93. 94. 95. 96. 97. 98. 99.
100. 101. 102. 103. 104. 105. 106. 107. 108. 109. 110. 111. 112. 113. 114. 115. 116. 117. 118. 119. 120. 121. 122. 123. 124. 125.
Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed
6470602.95 643046.64 6470384.18 643007.13 6470401.70 643061.65 6470421.54 643117.14 6470423.42 643124.67 6470423.64 643130.21 6470437.02 643123.77 6470437.22 643124.23 6470334.98 643181.55 6470335.24 643181.91 6470313.68 643196.71 6470313.92 643197.04 6470278.70 643221.50 6470278.95 643221.85 6470626.65 642543.72 6470620.07 642543.82 6470620.21 642566.11 6470621.13 642617.34 6470619.68 642631.16 6470622.15 642663.51 6470622.29 642676.68 6470623.36 642735.45 6470622.79 642780.36 6470623.63 642848.48 6470625.12 642884.37 6470626.02 642893.54 6470634.61 642960.38 6470640.28 642986.30 6470653.92 643015.47 6470652.98 643020.53 6470647.32 643025.60 6470634.02 643032.41 6470602.86 643046.68 6470574.71 643059.76 6470537.95 643077.45 6470498.83 643095.50 6470454.36 643116.68 6470401.09 643140.15 6470357.72 643165.96 6470251.34 643241.44
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 15/17
126. 127. 128. 129. 130. 131. 132. 133. 134. 135. 136. 137. 138. 139. 140. 141. 142. 143. 144. 145. 146. 147. 148. 149. 150. 151. 152. 153. 154. 155. 156. 157. 158. 159. 160. 161. 162. 163. 164. 165.
Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed
6470197.27 643279.53 6447340.65 631343.38 6447336.66 631346.52 6447308.23 631308.92 6447242.25 631358.80 6447242.48 631365.87 6447241.80 631365.89 6470256.10 643165.09 6470254.79 643186.90 6470261.10 643201.57 6470270.46 643204.22 6470278.85 643220.74 6470278.70 643221.50 6470254.97 643200.41 6470270.31 643204.50 6470278.70 643221.50 6470590.37 642989.39 6470585.55 643004.98 6470601.81 643042.99 6470601.68 643043.91 6470582.30 642998.67 6470601.68 643043.91 6470634.92 642750.66 6470628.47 642750.78 6470454.95 642693.74 6470452.72 642697.45 6470455.07 642707.51 6470307.44 643173.37 6470305.22 643184.82 6470313.68 643196.71 6470334.90 642724.67 6470337.30 642734.98 6470702.31 642649.63 6470700.47 642651.55 6470701.62 642661.89 6470659.65 642643.64 6470660.25 642664.90 6470181.82 643250.92 6470181.97 643257.82 6470197.27 643279.53
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 16/17
166. 167. 168. 169. 170. 171. 172. 173. 174. 175. 176. 177. 178. 179. 180. 181. 182. 183. 184. 185. 186. 187. 188. 189. 190. 191. 192. 193. 194. 195. 196. 197. 198. 199. 200. 201. 202. 203. 204. 205.
Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed
6470166.65 643271.27 6470183.29 643260.62 6470197.27 643279.53 6470550.50 642675.61 6470553.56 642684.51 6470610.14 642225.68 6470603.81 642228.38 6470595.53 642174.39 6470585.49 642175.25 6470429.56 642707.21 6470435.26 642712.13 6470558.73 642142.38 6470557.52 642134.82 6470566.15 642132.21 6470547.30 642132.64 6470557.42 642134.34 6470565.73 642131.99 6470566.15 642132.21 6470432.76 643096.70 6470437.02 643123.77 6470646.91 642543.39 6470626.65 642543.72 6470398.71 642964.58 6470401.81 642985.61 6470394.09 642992.06 6470388.23 642998.29 6470384.60 643004.30 6470384.18 643007.13 6470642.43 642847.50 6470630.23 642846.75 6470588.32 642669.08 6470589.97 642671.16 6470591.04 642675.76 6470323.99 643164.12 6470328.33 643167.08 6470333.48 643179.45 6470334.98 643181.55 6470292.26 642727.51 6470306.51 642734.98 6469834.37 637797.28
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 17/17
206. 207. 208. 209. 210. 211. 212. 213. 214. 215. 216. 217. 218. 219. 220. 221. 222. 223. 224. 225.
Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed
6469805.81 637784.19 6469825.13 637786.87 6469819.72 637790.06 6469805.81 637784.19 6469868.60 637597.09 6469864.26 637591.97 6469858.74 637590.13 6469838.54 637667.86 6469843.46 637668.79 6469819.68 637691.87 6469834.21 637697.55 6469895.74 637534.08 6469880.30 637528.12 6469828.43 637530.36 6469858.84 637525.47 6469869.24 637526.79 6469874.29 637526.19 6469802.75 637885.71 6469791.46 637880.03 6469783.25 637878.24
Ehitisel on 1 kuju
Dokumendid
Dokumendi liik: Muu lisa
Jrk Faili andmed
1 Faili nr Faili nimetus Eelnõu kooskõlastamine
Fail teenus-2431141.asice Väljaandja/koostaja (kpv) Põllumajandus- ja Toiduameti Tartu esindus (10.12.2024)
Üleslaadija KAIRE VOLMER 2 Faili nr
Faili nimetus Keskkonnaameti kooskõlastus Fail Sidevõrgu projekteerimistingimused Elva vallas.asice
Väljaandja/koostaja (kpv) Keskkonnaamet (06.12.2024) Üleslaadija KAIRE VOLMER
LEONHARD WEISS OÜ Vesse 8 Tel +372 601 2285 [email protected] Registrikood 12083348 11415 TALLINN EL10665798-0001 www.leonhard-weiss.ee
TELLIJA: Eesti Andmesidevõrgu AS TÖÖPROJEKT Registrikood: 14539659 Aadress: Soinaste 8a, Tartu linn, Tartu maakond 50405 Tel: +372 622 5237 E-post: [email protected]
Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja
Lossimäe küla piirkonna valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 SELETUSKIRI
Projektijuht: Janek Lõhmus
Nr 10769K2
Tartu veebruar 2025
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 2/13
Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa:
Projektijuht ja Janek Lõhmus vastutav projekteerija [email protected]
GSM +372 53 477 135 Pädevustunnistuse nr EL-021-21
Maalepingute sõlmija Kaili Lilleleht [email protected] GSM +372 52 07 008
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 3/13
Sisukord
1. Üldosa ...................................................................................................................................... 4 1.1. Asukohaplaan ................................................................................................................... 4 1.2. Lähteandmed .................................................................................................................... 4 1.3. Normdokumendid .............................................................................................................. 4 1.4. Uuringud ........................................................................................................................... 5
2. Projekti piirangud...................................................................................................................... 5 2.1. Sideehitise kaitsevöönd ning maakasutus ......................................................................... 5 2.2. Maaparandusehitiste piirkonnad ja piirangud ..................................................................... 6 2.3. Mälestised ning muinsuskaitselised piirkonnad ................................................................. 6 2.5. Muud piirangud ................................................................................................................. 7
3. Sidevõrk ................................................................................................................................... 7 3.1. Võrgu kirjeldus .................................................................................................................. 7 3.2. Liitumispunkt(id) baasvõrguga – MTÜ Eesti Andmesidevõrk ............................................. 9 3.3. Sidevõrk maaliinina - mikrotorustik .................................................................................. 11 3.4. Tähistused....................................................................................................................... 11
4. Demontaaž ja jäätmete käitlemine .......................................................................................... 12 5. Pinnasekatete taastamine ja kõrghaljastuse säilitamine ......................................................... 12 6. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve ......................................................................... 13
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 4/13
1. Üldosa
Projekti raames rajatakse fiiberoptilisel (maa)kaablil põhinev juurdepääsuvõrk (Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla), millega luuakse abikõlbulikele aadressiobjektidele liitumisvõimalus, mis tagab lairibateenuse allalaadimiskiirusega üks gigabitt sekundis. Projekti raames rajatakse passiivne taristu, mis tagab tehnoloogia neutraalsuse operaatoritele, kes loodavas juurdepääsuvõrgus lairibateenuseid pakuvad. Liitumisvõimaluse loomine tähendab, et aadressiobjekti kinnistupiirile või selle vahetusse lähedusse luuakse lõpp-punkt. Täpne lõpp-punkti asukoht fikseeritakse projekteerimisel koordinaatidega ning lõpp-punkti asukoht tähistatakse maapinda maetava markerpalliga.
1.1. Asukohaplaan
Joonis 1.1. Projekteeritud objekti asukohaplaan (allikas kaart.delfi.ee)
1.2. Lähteandmed
Objekti projekteerimisel on aluseks võetud järgmised dokumendid, tehnilised tingimused ja varem projekteeritud projektlahendused: - Eesti Andmesidevõrgu AS projekteerimise ja ehitamise hankedokumendid – „Tartu maakond,
Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 (Elva)“
- Tehnilised tingimused – Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk, 29.10.2024 nr TLVT24020 -1…6.
- Projekteerimistingimused – Elva Vallavalitsus, 13.12.2024 nr 2411802/03847
1.3. Normdokumendid
Siderajatise projekteerimisel on lähtutud Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Eesti Standardikeskuse poolt välja antud ehitusvaldkonna standarditest ja juhendmaterjalidest. Projekti koostamisel aluseks võetud olulisemad standardid ja normid: - Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 5/13
- Seadme ohutuse seadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; - Liiklusseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; - Jäätmeseadus ja sellest tulenevad kehtestatud nõuded; - Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“; - Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“; - Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrus nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele,
ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded;
- Majandus- ja taristuministri määrus 05.06.2015 nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“;
- EVS 843:2016 Linnatänavad; - EVS 932:2017 Ehitusprojekt; - EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt; - Transpordiameti riigiteede normdokumendid; - Telia Eesti AS-i juhendmaterjal: „Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid
liinirajatiste säilitamiseks“; - Elektrilevi OÜ normdokumendid:
https://www8.energia.ee/public/ee043.nsf/PKDE?OpenView&ExpandView; - Elva valla kaevetööde eeskiri, 23.04.2018 nr 32.
1.4. Uuringud
- Topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega – Geopartner OÜ, töö nr GEO 24-4624.
2. Projekti piirangud
Kolm päeva enne ehitustööde algust on ehitajal kohustus võtta ühendust kinnistute valdajatega, teavitades neid tööde teostamisest nende maaüksusel ning arvestama nende tingimuste ja nõudmistega ning tehnovõrkude valdajatega (vastavalt kooskõlastuse tingimustele). Tööd teostatakse vastavalt tellija ja kohalikku omavalitsuse kehtestatud korrale. Meetmed ohutuks tööks elektriseadmetel ja nende kaitsetsoonis määrata kindlaks tööjuhatuse koosolekul enne tööde alustamist. Ehitustöödel või selle ettevalmistamisel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged/vastuolulised, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja tellijaga.
Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega, sh ehitusaegsete ajutiste tehnovõrkude rajamine või ümberehitus. Lahendused ajutistele ümberehitustele kuuluvad ehituse töövõttu. Ehitustööde käigus ja sidepaigaldiste hilisemal käidul juhinduda eespool toodud eeskirjadest ja Eesti vabariigis kehtivatele normatiividest ja seadustest ning kinni pidada töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest ning headest tavadest.
2.1. Sideehitise kaitsevöönd ning maakasutus
Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. (Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 70 lõike 8 alusel) ....
§ 14. Sideehitise kaitsevöönd Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal – 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 6/13
välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast; 2) siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest; 3) merel – 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest.
Käesolevas projektis seadustatakse maakasutus baasvõrgu kaevust kuni lõpp-punktideni - nt notariaalne servituudi leping või sundvaldus. Kliendiliine (lõpp-punktist hoonesse paigaldatav sidevõrgu osa maaliinina) ei seadustata kuna need jäävad maaomaniku enda omandisse ja maale.
2.2. Maaparandusehitiste piirkonnad ja piirangud
Ehitustegevused toimuvad järgmistel maaparandusehitise maa-aladel: - Ridaküla, kood: 2103650010030/002 - Ridaküla, kood: 2103650010040/001 - Mõisanurme, kood: 2103620030024/001 Tagada maaparandusehitiste drenaažisüsteemi elementide (dreenid, drenaažikaevud ja drenaažisuudmed) nõuetekohane toimimine. Enne valguskaabli rajamise töid tuleb töövõtjal objektil üles otsida ja tähistada töödeaegse tähisega drenaažitorustiku tegelik asukoht, et vältida drenaaži lõhkumist. Rajatav mikrotorustik tuleb paigaldada vähemalt 0,5 m dreenidest ja kollektoritest sügavamale. Drenaažiga ristumisel tuleb tööd dokumenteerida ning kõik materjalid pärast tööde teostamist Eesti Geoloogiateenistusele edastada. Purunenud drenaažitoru parandamisel ja drenaažikaeviku kinniajamisel järgida juhendites toodud nõudeid. Drenaaži lõhkumisel tuleb kahjustunud/purunenud torud asendada ligilähedase siseläbimõõduga nõuetekohase, tugevdatud, seest sileda pinnalise toruga või drenaažitoruga, ühenduskohad katta geotekstiiliga ja taastada drenaaži toimimine. Tööde käigus purunenud drenaažitorustik tuleb ära parandada ja avatud drenaažikaevik tuleb sulgeda esimesel võimalusel hiljemalt mõne päeva jooksul, et lahtisesse drenaaži ei pääseks pinnast vms. Dreenide ja kollektorite parandamisel juhinduda järgmistest juhenditest: - Drenaažitorustiku parandamise juhend - Savitorudreeni parandamine plastist teleskooptoru abil - Savitorukollektori parandamine teleskooptoru abil Maaparandusehitiste alad ja ristumised drenaažiga on näidatud asendiplaanilistel joonistel.
2.3. Mälestised ning muinsuskaitselised piirkonnad
Ehitustegevused toimuvad järgmistel muinsuskaitselistel maa-aladel: - Ehitismälestis - Uderna mõisa peahoone 19. saj., reg. nr. 7273 Muinsuskaitselised alad on näidatud asendiplaanilistel joonistel.
2.4. Sidevõrgu paiknemine riigimaanteel Ehitustegevused toimuvad järgmistel riigimaantee maa-aladel:
Tee nr ja nimi Siderajatis teemaal, km
Siderajatise ristumised teega, km
Siderajatis tee kaitsevööndis, km
22110 Ulila-Võllinge tee 0.66 km 22116 Puhja-Rämsi tee 1.78 km 52 Viljandi-Rõngu tee 60.02 km 47 Sangla-Rõngu tee 22.29 km - 22.37 km
Enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Transpordiametiga.
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 7/13
2.5. Muud piirangud
Telia Eesti AS - Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada
sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
- Telia kaitsevööndis kaevetööde teostamise nõuded vastavalt juhendile "Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid" (vt. https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/juhendid/).
- Ristumiskohtadel Telia sideehitised peavad olema kaitstud kaitsetorudega, tagada nõuetekohased vahekaugused (kujad) teiste kommunikatsioonidega. Vajadusel süvendada Telia sideehitised normatiiv sügavusele.
- Sidekaabliga väga lähedal paralleelkulgemisel tuleb kaevetööd sügavamal kui 0,3m teha käsitsi.
- Enne kaeviku kinni ajamist, korraldada Telia esindajaga Telia sideehitiste kaitsmise korralised ülevaatused. Teostatud töödele koostada Telia järelevalve spetsialistiga kaetud tööde akt.
- Ehitustööde ajal võtta Töövõtjal kasutusele kõik kaitsemeetmeid vältimaks olemasolevate siderajatiste vigastamist.
- Kaevetööd Telia sideehitiste kaitsevööndis on lubatud teostada ainult Telia järelevalve spetsialisti kirjaliku loa alusel.
- Telia Eesti AS liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt "Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15 ”. Rekonstrueeritavad liinirajatised jäävad Telia Eesti AS omandisse.
- Enne Telia Eesti AS sideehitise ümberpaigutamist ja/või ümberehitamist peab ümberehitamisest huvitatud isik sõlmima Telia Eesti AS-ga ümberpaigutamise ja/või ümberehitamise lepingu.
3. Sidevõrk
3.1. Võrgu kirjeldus
Projekti raames rajatav juurdepääsuvõrk algab baasvõrgu liitumispunktist kulgedes edasi võrgusõlme, mis omakorda on ühendatud aadressiobjektide lõpp-punktidega.
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 8/13
- Võrgusõlm: elektrita välikapp maapinnal, kus asuvad splitter-paneelid. Iga aadressiobjekti lõpp-punkti ja võrgusõlme paneeli vahel on keevitatud 1 kiud ning iga aadressiobjekti kohta on paneelis üks port.
- Tehnilise lahenduse jada on järgmine: Operaatori sideühendus baasvõrgus -> võrgusõlme(de) splitter -> võrgusõlme(de) paneel -> lõpp-punkt.
- S (joonisel): splitter. Iga operaatori kohta on üks splitter koos paneeliga, kokku on viis splitterit. Splitterid ja paneelid võivad olla koos ehk võib kasutada splitter-paneeli.
- n (joonisel): tähistab aadressiobjektide arvu lõpp-punktides. - Võrgusõlmes maksimaalne kiu splittimiste arv on 64.
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 9/13
- Võrgusõlme(de) splitteritest kokku väljuv minimaalne kiudude arv paneeli(desse) on võrdne viiekordse aadressiobjektide arvuga, millele antud projektis luuakse liitumisvõimalus juurdepääsuvõrguga.
- Kõigil operaatoritele paigaldatakse ühesugused splitterid ning väljuvate kiudude arv on kõigil sama.
- Võrgusõlme ja aadressiobjekti vahel lubatud suurimaks sumbuvuseks on 25dB.
3.2. Liitumispunkt(id) baasvõrguga – MTÜ Eesti Andmesidevõrk
Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TLVT24020: Liitumispunkt:
- ASV sidekapp ES012J01, milles jätkumuhv ES012M15.
Tingimused: - Sidekapist ES012J01 rajada multitoru Eesti Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. - Sidekapist ES012J01 puhuda kaabel Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. - Sidekapis ES012J01 jätta kaablivaru 15m. - Enne kaabli ühendamist jätkumuhvi ES012M15, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril
tellida ASV-lt klienditellimus KLT. - Sidekapis ning mikrotorudes olevad kaablid jäävad Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk
(ASV) omandisse. - Piiritluspunktiks on sidekapi ES012J01 sein. - ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT
tööga digitaalselt [email protected]. Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TLVT24020-2: Liitumispunkt:
- ASV sidekaev ES012K23, milles jätkumuhv ES012M14. Tingimused:
- Sidekaevust ES012K23 rajada multitoru Eesti Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. - Sidekaevust ES012K23 puhuda kaabel Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. - Sidekaevus ES012K23 jätta kaablivaru 15m. - Enne kaabli ühendamist jätkumuhvi ES012M14, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril
tellida ASV-lt klienditellimus KLT. - Sidekaevus ning mikrotorudes olevad kaablid jäävad Mittetulundusühing Eesti
Andmesidevõrk (ASV) omandisse. - Piiritluspunktiks on sidekaevu ES012K23 kaevusein. - ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT
tööga digitaalselt [email protected]. Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TLVT24020-3: Liitumispunkt:
- ASV sidekaev ES012K18, milles jätkumuhv ES012M11. Tingimused:
- Sidekaevust ES012K18 rajada multitoru Eesti Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. - Sidekaevust ES012K18 puhuda kaabel Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. - Sidekaevus ES012K18 jätta kaablivaru 15m. - Enne kaabli ühendamist jätkumuhvi ES012M11, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril
tellida ASV-lt klienditellimus KLT. - Sidekaevus ning mikrotorudes olevad kaablid jäävad Mittetulundusühing Eesti
Andmesidevõrk (ASV) omandisse. - Piiritluspunktiks on sidekaevu ES012K18 kaevusein.
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 10/13
- ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT tööga digitaalselt [email protected].
Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TLVT24020-4: Liitumispunkt:
- ASV sidekaev ES012K10, milles jätkumuhv ES012M04. Tingimused:
- Sidekaevust ES012K10 rajada multitoru Eesti Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. - Sidekaevust ES012K10 puhuda kaabel Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. - Sidekaevus ES012K10 jätta kaablivaru 15m. - Enne kaabli ühendamist jätkumuhvi ES012M04, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril
tellida ASV-lt klienditellimus KLT. - Sidekaevus ning mikrotorudes olevad kaablid jäävad Mittetulundusühing Eesti
Andmesidevõrk (ASV) omandisse. - Piiritluspunktiks on sidekaevu ES012K10 kaevusein. - ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT
tööga digitaalselt [email protected]. Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TLVT24020-5: Liitumispunkt:
- ASV sidepaneel ES006P04. Tingimused:
- Liitumine paneeli ES006P04 võib toimuda ainult patch kaabliga. - Enne kaabli ühendamist paneeli ES006P04, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida
ASV-lt klienditellimus KLT. - Kaablitöid olemasolevates jätkumuhvides/paneelides võib teostada ainult ASV lepinguline
hoolduspartner. - ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT
tööga digitaalselt [email protected].
Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TLVT24020-6: Liitumispunkt:
- ASV sidepaneel ES006P04. Tingimused:
- Liitumine paneeli ES006P04 (Väikekapp kuhu kaableid juurde otsastada ei ole võimalik) võib toimuda ainult patch kaabliga.
- Enne kaabli ühendamist paneeli ES006P04, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ASV-lt klienditellimus KLT.
- Kaablitöid olemasolevates jätkumuhvides/paneelides võib teostada ainult ASV lepinguline hoolduspartner.
- Paneelis ES006P04 olevad kaablid jäävad Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (ASV) omandisse.
- Piiritluspunktiks on paneeli ES006P04 välisein. - ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis.
Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:
- Projekti koostaja peab leidma lahenduse ja koostama projekti selliselt, et tagada Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (ASV) töötavate ühenduste toimimise.
- Projektis näha ette kõik vajalikud tööd siderajatiste kaitsmiseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused.
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 11/13
- Liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad ehitustööde Tellija kulul.
- ASV sidetrassi ehitamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja ASV poolt väljastatud tööloa alusel.
- Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist.
- Tööd teostada ASV volitatud esindaja, Kaneti OÜ järelevalve töötaja juuresolekul. - Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks digitaalselt [email protected]. - Tööde teostamine ASV sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult
Kaneti OÜ järelvalvajaga. Hiljemalt 3 tööpäeva enne kaevetööde alustamist eelnimetatud kaitsevööndis tuleb vormistada kirjalik tegutsemisluba. ASV liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks saata e-kiri [email protected] vastavalt tööde teostaja, tellija, omanikujärelevalve, tööde iseloomu, asukoha, teostamise aja ja vastutava isiku kontaktandmetega.
3.3. Sidevõrk maaliinina - mikrotorustik
Ehitustööde teostamiseks tuleb taotleda ja saada omavalitsusest kaeveluba. Mikrotorustiku paigaldussügavuse üldnõuded:
- haljasalal, kus puudub otsene oht mikrotorustikule, min 0,5 m; - kohaliku tee transpordimaal või transpordimaa puudumisel kohaliku tee servale lähemal kui
3 meetrit paigaldada mikrotorustik min 1 m sügavusele; - ristumisel kohalike- ja sissesõiduteedega, tiheda liiklusega õuealal, parkimisplatsi all,
künnimaal min 1,0 m. Täiendavad tingimused riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorustikule:
- riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorud peavad paiknema minimaalselt 1,0 m sügavusel ning 750 N tugevuses kaitsetorus.
- riigiteest kinnised läbiminekud üldine nõue 1,5m kattest ja mahasõitudel 1,2m ning 1250 N tugevuses kaitsetorus.
Mikrotorustiku erijuhud paigaldussügavuse ja täiendava kaitsmise vajaduse kohta on ära toodud asendiplaanidel. Mikrotorustiku paigaldusel pidada kinni tootja poolt ette antud väikseimast lubatud painderaadiusest. Ristumisel kõrvalteede ja kraavidega vältida järske nurki. Paigaldatava trassi ja täiendava kaitsetoru vahed tihendada montaaživahu abil. Ristumistel teiste maakaablite, vee- ja kanalisatsioonitorudega, tuleb trassi paigaldussügavus täpsustada kohapeal, ehituse käigus, tehes kindlaks nende täpse asukoha ja suuna. Minimaalsed püstvahekaugused ristumisel maa-aluste objektidega on järgmised: • ÜVK torustik ja kaev ( kanali,toru, kaevu välispind) 0,3 m; • kaugküttetorustik (kanali või toru välispind) 0,2 m; • alla 1000 V elektrikaabel (ol. olev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,2 m; • 1 - 110 kV elektrikaabel (ol. olev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,3 m; • sidekaabel või - kanalisatsioon (olemasolev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,3 m; • drenaaž ja truubitoru 0,5 m. Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimiseks.
3.4. Tähistused
Pinnasesse paigaldatav sidevõrk tähistada vastavalt määrusele: „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.
Pinnasesse paigaldatav sidetrass mikrotorustik tähistada märkelindiga, millele on kirjutatud: „ETTEVAATUST VALGUSKAABEL“.
Kaevudesse paigaldada markerpall ja kajastada koos numbriga teostusjoonisel.
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 12/13
Pinnasesse paigaldatava mikrotorustiku puhul kasutada tuvastustraati, mis peab olema mõlemast toru otsast ligipääsetav. Tuvastustraat peab olema signaaligeneraatoriga ühendatav ja otste vahelises lõigus metalliliselt ühendatud, kuid maast isoleeritud.
Tuvastustraadi mõlemad otsad maandada ja maandusühendus teostada selliselt, et tuvastustraati oleks võimalik tuvastussignaal genereerida (maandusühendus peab olema korduvalt taasavatav).
Liinitrasside tähistamise eesmärk on informeerida ning hoiatada sideliinirajatiste olemasolust, lihtsustada hooldustöid, sideliinirajatiste asukoha määramist ja vältida sideliinirajatiste vigastamist.
4. Demontaaž ja jäätmete käitlemine
Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest. Tööplatsilt koguda kokku ja sorteerida tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (mikrotorude jupid, pakendid vms). Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis.
5. Pinnasekatete taastamine ja kõrghaljastuse säilitamine
Peale tööde või töölõigu lõpetamist taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus, kõnnitee plaadid, äärekivid jne) esialgses mahus kaevetöödele eelnevasse seisundisse, kui joonistel ei ole ette nähtud teisiti. Taastamise mahud on ära näidatud asendiplaanil ja töömahtude tabelis.
Peale tööde või töölõigu lõpetamist tuleb töövõtjal taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud kinnistute piirimärgid.
Ehituskaevikust väljakaevatava ja tagasitäiteks mittekasutatava pinnase ladustamise asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning vedada litsentseeritud püsijäätmete käitluskohata. Kaevise teisaldamisel tuleb lähtuda maapõueseaduses toodud nõuetest.
Vältida trasside vahetus läheduses säilitatavate puude vigastamist. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Nendes kohtades, kus on oht mehhanismiga puud vigastada, tuleb puudele paigaldada tüvekaitsmed. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi.
Puude võra tsoonis vältida pinnase kuhjamist ning raskete veokite liikumist, mis kahjustavad puu juurte ainevahetust. Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümberkukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt küljelt. Kui see on siiski vältimatu, tuleb juured läbi lõigata teravalt (järsult) - lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Paljastunud juured tuleb katta nii ruttu kui võimalik mulla, multši või niiske kangaga. Läbilõigatud puujuuri kaitstakse järgmiselt: kaevise sein toestatakse maasse taotud vaiade vahele tõmmatud võrgu ja kotiriidega (kõdunev kotiriie jäetakse maasse) ning juurte ja kaevise seina vahe täidetakse liiva- ja turbasegust kihiga, kuhu peale kaevetööde lõppu kasvavad juured. Kui kaevist hoitakse pikemalt lahti, kaetakse kaevise puupoolne serv kilega, mis ei lase kastmisveel välja nõrguda ning puud kastetakse iga päev. Kaevise kinniajamisel säilitada turba ja liivasegu kinnihoidev kangas, kile eemaldada. Puid tuleb kaitsta ka juhul kui maapinda tõstetakse üle 20 cm. Sel juhul on lihtsamaks abinõuks jätta lohk ümber puutüve.
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 13/13
Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega piirneval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele.
6. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve
Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi Ehitusseadustikus toodud kasutuselevõtu protseduurist. Ehituse järelevalvet teostab tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõik kõrvalekalded projektist kooskõlastada kõigi huvitatud instantsidega s.h. tellija ja projekteerijaga ning fikseerida kirjalikult.
Maaparandusehitise reguleeriv võrk Ridaküla, kood: 2103650010030/002
Teekaitsevöönd
Teekaitsevöönd
/ /
/
/
/
/
/
/
/ /
/
60502:003:0237 Käänu
60502:003:0067 Lombi
60502:003:0091 Ritka
60502:003:0268 Kingu
60501:001:0410 Ridaküla tee L2
60502:003:0257 Tasa
60502:003:0353 Kusti
60502:003:0068 Lombi
60502:003:0258 Tasa
60502:003:0027
22110 Ulila-Võllinge tee
60502:003:0261 Siiska
60502:003:0126 Paju
60502:003:0352 Liivaku
60502:003:0236 Pärnapuu
60502:003:0251 Ala
60502:003:0337 Sirgu
60502:003:0127 Paju
60502:003:0263 Roosi
Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk tehnilistest tingimustest väljavõte Liitumispunkt: · ASV sidekaev ES012K23, milles jätkumuhv ES012M14. Tingimused: · Sidekaevust ES012K23 rajada Mikrotorustik Eesti Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. · Sidekaevust ES012K23 puhuda kaabel Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. · Sidekaevus ES012K23 jätta kaablivaru 15m. · Enne kaabli ühendamist jätkumuhvi ES012M14, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ASV-lt klienditellimus KLT. · Sidekaevus ning mikrotorudes olevad kaablid jäävad Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (ASV) omandisse. · Piiritluspunktiks on sidekaevu ES012K23 kaevusein. · ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT tööga digitaalselt [email protected].
EM147J001
/ /
/
/
/ /
/ /
/ /
/ /
LP Pärnapuu
LP Lombi
LP Liivaku
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 15m, vt pikiprofiili (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50) Ristumine sidekaablitega!!! Sidekaablite sügavus ja asukoht surfida enne suundpuurimist. Suundpuurimisel peab olema minimaalne vahekaugus olemasolevate trassidega 0,5m.
0.66 km
2,7
2,2
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 33m, min sügavus 1,5m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50) Ristumine sidekaablite ja truubitoruga!!! Sidekaablite sügavus ja asukoht surfida enne suundpuurimist. Suundpuurimisel peab olema minimaalne vahekaugus olemasolevate trassidega 0,5m.
Täiendav kaitsetoru mikrotorustikule 1x(Ø75;l=2m)-750N
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
2
Olemasolev keskpinge õhuliin Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpinge maakaabel Olemasolev madalpinge maakaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev veetrass Olemasolev kanalisatsioon Olemasolev sadeveekanalisatsioon Olemasolev drenaaž
Olemasolev hoone Katastritunnus ja aadress
Projekteeritud perspektiivne kliendiliin(side) - maa sees Projekteeritud kaitsetoru
/ / / / / /
/ / / / / /
/ / / / / /
Tingmärgid
Projekteeritud side jaotuspunkt (kapp maapinnal) Projekteeritud side vahejaotuspunkt (kapp maapinnal)
Projekteeritud lõpp-punkt (markerpall maa sees)
Katastripiirid
Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) - DB-klassi (Direct Bury) märgistusega, min 1000N Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) kinnisel meetodil - puurumistoru PE D50, 1250N
Suundpuurimise lõpu- ja alguskaevik
33101:004:0011 Pilvila
Projekteeritud märketulp
Projekteeritud sidekaev
Märkused: · Topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega - Geopartner OÜ, töö nr GEO 24-4624. · Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. · Mikrotorustiku paigaldussügavuse üldnõuded: - haljasalal, kus puudub otsene oht mikrotorustikule, min 0,5 m; - kohaliku tee transpordimaal või transpordimaa puudumisel kohaliku tee servale lähemal kui 3
meetrit paigaldada mikrotorustik min 1 m sügavusele; - ristumisel kohalike- ja sissesõiduteedega, tiheda liiklusega õuealal, parkimisplatsi all, künnimaal
min 1,0 m. · Täiendavad tingimused riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorustikule: - riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorud peavad paiknema minimaalselt 1,0 m sügavusel ning
750 N tugevuses kaitsetorus. - riigiteest kinnised läbiminekud üldine nõue 1,5m kattest ja mahasõitudel 1,2m ning 1250 N
tugevuses kaitsetorus. Mikrotorustiku erijuhud paigaldussügavuse ja täiendava kaitsmise vajaduse kohta on ära toodud asendiplaanidel.
· Ehitamise käigus täpsustada olemasolevate trasside asukohad ja sügavused maapinnas ning arvestada tehnorajatiste kaablikaitsevöönditega, milles kõikvõimalikud kaeve ja mulltööd kaablivaldaja loata on keelatud.Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult vastava rajatise valdaja järelvalve üksusega.
· Projekteeritud mikrotorustiku paiknemine ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab tehnovõrgu sügavus. Ristumisel olemasoleva tehnovõrguga teostada tehnovõrgu alt, kui pealt poolt pole võimalik kinni pidada nõutavast sügavusest või ei nõuta teisiti. Ristumisel ja rööpkulgemisel teiste kommunikatsiooni trassidega pidada kinni normidekohastest vahekaugustest.
· Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimiseks.
· Sidetrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele kujule. Kaevise täitmisel tihendada pinnast. Enne tööde alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba.
· Vältida trasside vahetus läheduses säilitatavate puude vigastamist.
ki nn
is tu
pi ir
ki nn
is tu
pi ir
MAAPINNA
MIKROTORUSTIKU
22110 Ulila-Võllinge tee - 0.66 km Mikrotorustik pikiprofiil ristumisel
KÕRGUSED
PROJEKTKÕRGUSED
1. PE D50 toru paigaldamiseks rajatakse mõlemale poole teed või tänavat puurimisaugud, kust surutakse puurimisvardad läbi. Kui vardad on stardikaevikust läbi lõpukaevikusse surutud, kinnitatakse varraste külge PE D50 toru ja tõmmatakse tagasi stardikaevikusse. Seejärel tõmmatakse side Mikrotorustikstik torusse ning peale töö lõppu taastatakse esialgne olukord.
2. Enne suundpuurimist tuleb ehitajal kindlaks teha olemasolevate trasside asukohad ja sügavused. Selleks kutsuda kohale tehnovõrkude valdajate esindajad.
38 .7
1
1:250
40 .0
8
50.00
48.00
46.00
44.00
42.00
40.00
38.00
36.00
34.00
40 .1
5
40 .7
1
40 .7
4
40 .5
5
si de
ka ab
el , h
~- 1m
tee
AS V
si de
ka ab
el , h
-3 9.
65 m
m in
0, 5 2, 1m
2, 1m 2m
38 .7
1
1, 5m
10 76
9K 2_
TP _E
N -4
-0 1_
as en
di pl
aa n.
dw g
0 4/
02 /2
02 5
Tellija
Keel
Staadium
Mõõtkava
LehtiLeht
Projekt
Joonis Joonise nr
E-post [email protected] Telefon +372 601 2285 Registrikood 12083348
LEONHARD WEISS OÜ
Eesti Andmesidevõrgu AS
Janek Lõhmus Janek Lõhmus Janek Lõhmus
Asendiplaan
53 477 135
53 477 135
53 477 135
Tööprojekt
1
M 1: 500
10769K2_TP_EN-4-01
EST 7
Projekteeris
Kontrollis
Projektijuht
Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147
Maaparandusehitise reguleeriv võrk Ridaküla, kood: 2103650010040/001
Maaparandusehitise reguleeriv võrk Ridaküla, kood: 2103650010040/001
Maaparandusehitise reguleeriv võrk Ridaküla, kood: 2103650010040/001
Maaparandusehitise reguleeriv võrk Ridaküla, kood: 2103650010040/001
/ /
/ /
/ /
/
/ /
/ /
/
/
/ /
/ /
/ /
/
/
/ / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / /
/
/ /
/
/ /
/
60502:003:0273 Kase
17101:001:0097 Ridaküla tee L1
60502:003:0336 Kunimäe
60502:003:0285 Kooli
60502:003:0011 Valgekure
60502:003:0109 Variku
17101:001:0372 Hale
60502:003:0290 Tammiku
60502:003:0274 Kase
60502:003:0275 Peebu
17101:001:1884 Nuka
60502:003:0096 Pihlaka
60502:003:0069 Kimmeli
17101:001:1885 Serva
60502:003:0072 Seedri
60502:003:0097 Toominga
60502:003:0095 Kibuvitsa
60502:003:0337 Sirgu
60502:003:0016 Laane
60502:003:0102 Lehise tee
17101:001:0939 Tare tee60502:003:0323
Vahtra
60502:003:0071 Saare
60502:003:0285 Kooli
60502:003:0171 Kooli
17101:001:0097 Ridaküla tee L1
17101:001:0097 Ridaküla tee L1
60502:003:0011 Valgekure
Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk tehnilistest tingimustest väljavõte Liitumispunkt: · ASV sidekapp ES012J01, milles jätkumuhv ES012M15. Tingimused: · Sidekapist ES012J01 rajada Mikrotorustik Eesti Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. · Sidekapist ES012J01 puhuda kaabel Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. · Sidekapis ES012J01 jätta kaablivaru 15m. · Enne kaabli ühendamist jätkumuhvi ES012M15, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ASV-lt klienditellimus KLT. · Sidekapis ning mikrotorudes olevad kaablid jäävad Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (ASV) omandisse. · Piiritluspunktiks on sidekapi ES012J01 sein. · ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT tööga digitaalselt [email protected].
EM147J002
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/
/
/ /
/ /
/
/ /
/ /
/ /
/
EM 147VJ001
LP Valgekure
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/
LP Lodjapuu
LP Toominga
LP Pihlaka
LP Kibuvitsa
LP Saare
LP Seedri
LP Kunimäe LP Vahtra
LP Kimmeli
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 5m, min sügavus 1,7m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50) Ristumine sidetrassiga!!! Sidetrassi sügavus vastavas asukohas 1,2m. Suundpuurimisel peab olema minimaalne vahekaugus olemasoleva trassiga 0,5m.
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 6m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 15m, min sügavus 1,5m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50) Ristumine elektrikaabliga!!! Elektrikaabli sügavus ja asukoht surfida enne suundpuurimist. Suundpuurimisel peab olema minimaalne vahekaugus olemasoleva trassiga 0,5m.
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 5m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 5m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Täiendav kaitsetoru mikrotorustikule 1x(Ø75;l=30m)-750N
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 10m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D Ristumine truubitoruga Suundpuurimisel peab olema minimaalne vahekaugus olemasoleva trassiga 0,5m
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, läheduses drenaaž!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, läheduses drenaaž!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Olemasolev keskpinge õhuliin Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpinge maakaabel Olemasolev madalpinge maakaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev veetrass Olemasolev kanalisatsioon Olemasolev sadeveekanalisatsioon Olemasolev drenaaž
Olemasolev hoone Katastritunnus ja aadress
Projekteeritud perspektiivne kliendiliin(side) - maa sees Projekteeritud kaitsetoru
/ / / / / /
/ / / / / /
/ / / / / /
Tingmärgid
Projekteeritud side jaotuspunkt (kapp maapinnal) Projekteeritud side vahejaotuspunkt (kapp maapinnal)
Projekteeritud lõpp-punkt (markerpall maa sees)
Katastripiirid
Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) - DB-klassi (Direct Bury) märgistusega, min 1000N Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) kinnisel meetodil - puurumistoru PE D50, 1250N
Suundpuurimise lõpu- ja alguskaevik
33101:004:0011 Pilvila
Projekteeritud märketulp
Projekteeritud sidekaev
Märkused: · Topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega - Geopartner OÜ, töö nr GEO 24-4624. · Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. · Mikrotorustiku paigaldussügavuse üldnõuded: - haljasalal, kus puudub otsene oht mikrotorustikule, min 0,5 m; - kohaliku tee transpordimaal või transpordimaa puudumisel kohaliku tee servale lähemal kui 3
meetrit paigaldada mikrotorustik min 1 m sügavusele; - ristumisel kohalike- ja sissesõiduteedega, tiheda liiklusega õuealal, parkimisplatsi all, künnimaal
min 1,0 m. · Täiendavad tingimused riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorustikule: - riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorud peavad paiknema minimaalselt 1,0 m sügavusel ning
750 N tugevuses kaitsetorus. - riigiteest kinnised läbiminekud üldine nõue 1,5m kattest ja mahasõitudel 1,2m ning 1250 N
tugevuses kaitsetorus. Mikrotorustiku erijuhud paigaldussügavuse ja täiendava kaitsmise vajaduse kohta on ära toodud asendiplaanidel.
· Ehitamise käigus täpsustada olemasolevate trasside asukohad ja sügavused maapinnas ning arvestada tehnorajatiste kaablikaitsevöönditega, milles kõikvõimalikud kaeve ja mulltööd kaablivaldaja loata on keelatud.Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult vastava rajatise valdaja järelvalve üksusega.
· Projekteeritud mikrotorustiku paiknemine ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab tehnovõrgu sügavus. Ristumisel olemasoleva tehnovõrguga teostada tehnovõrgu alt, kui pealt poolt pole võimalik kinni pidada nõutavast sügavusest või ei nõuta teisiti. Ristumisel ja rööpkulgemisel teiste kommunikatsiooni trassidega pidada kinni normidekohastest vahekaugustest.
· Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimiseks.
· Sidetrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele kujule. Kaevise täitmisel tihendada pinnast. Enne tööde alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba.
· Vältida trasside vahetus läheduses säilitatavate puude vigastamist.
10 76
9K 2_
TP _E
N -4
-0 1_
as en
di pl
aa n.
dw g
0 4/
02 /2
02 5
Tellija
Keel
Staadium
Mõõtkava
LehtiLeht
Projekt
Joonis Joonise nr
E-post [email protected] Telefon +372 601 2285 Registrikood 12083348
LEONHARD WEISS OÜ
Eesti Andmesidevõrgu AS
Janek Lõhmus Janek Lõhmus Janek Lõhmus
Asendiplaan
53 477 135
53 477 135
53 477 135
Tööprojekt
2
M 1: 500
10769K2_TP_EN-4-01
EST 7
Projekteeris
Kontrollis
Projektijuht
Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147
Maaparandusehitise reguleeriv võrk Ridaküla, kood: 2103650010040/001
Maaparandusehitise reguleeriv võrk Ridaküla, kood: 2103650010040/001
/
/ /
/ / /
/
/
/ /
/ /
/
/
/ /
/
/
/
/
/ /
/
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
60502:003:0171 Kooli
60502:003:0154 Reinu
60502:003:0345 Variku
60502:003:0156 Reinu
60502:003:0099 Sireli
60502:003:0098 Lodjapuu
60502:003:0101 Jasmiini
60502:003:0259 Tasa
60502:003:0347 Sooääre
60502:003:0346 Jõeääre
60502:003:0016 Laane
60502:003:0266
17101:001:0254 Laeva metskond 215
60502:003:0285 Kooli
60502:003:0285 Kooli
17101:001:0097 Ridaküla tee L1
60502:003:0109 Variku
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/ /
/ /
/ /
/
/ /
/ /
/ /
/
/ /
/ /
/ /
/ /
/
/
/
/
/
LP Laane
LP Kooli
LP Jasmiini
LP Sireli
LP Lodjapuu
LP Jõeääre
LP Variku
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 47m, min sügavus 1,5m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50) Ristumine truubitoruga!!! Suundpuurimisel peab olema minimaalne vahekaugus olemasoleva trassiga 0,5m.
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 13m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 14m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
30
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 20m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 12m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 12m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Täiendav kaitsetoru mikrotorustikule 1x(Ø75;l=6m)-750N
LP Sooääre
LP Reinu 2
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 13m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
LP Reinu 1
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Olemasolev keskpinge õhuliin Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpinge maakaabel Olemasolev madalpinge maakaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev veetrass Olemasolev kanalisatsioon Olemasolev sadeveekanalisatsioon Olemasolev drenaaž
Olemasolev hoone Katastritunnus ja aadress
Projekteeritud perspektiivne kliendiliin(side) - maa sees Projekteeritud kaitsetoru
/ / / / / /
/ / / / / /
/ / / / / /
Tingmärgid
Projekteeritud side jaotuspunkt (kapp maapinnal) Projekteeritud side vahejaotuspunkt (kapp maapinnal)
Projekteeritud lõpp-punkt (markerpall maa sees)
Katastripiirid
Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) - DB-klassi (Direct Bury) märgistusega, min 1000N Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) kinnisel meetodil - puurumistoru PE D50, 1250N
Suundpuurimise lõpu- ja alguskaevik
33101:004:0011 Pilvila
Projekteeritud märketulp
Projekteeritud sidekaev
Märkused: · Topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega - Geopartner OÜ, töö nr GEO 24-4624. · Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. · Mikrotorustiku paigaldussügavuse üldnõuded: - haljasalal, kus puudub otsene oht mikrotorustikule, min 0,5 m; - kohaliku tee transpordimaal või transpordimaa puudumisel kohaliku tee servale lähemal kui 3
meetrit paigaldada mikrotorustik min 1 m sügavusele; - ristumisel kohalike- ja sissesõiduteedega, tiheda liiklusega õuealal, parkimisplatsi all, künnimaal
min 1,0 m. · Täiendavad tingimused riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorustikule: - riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorud peavad paiknema minimaalselt 1,0 m sügavusel ning
750 N tugevuses kaitsetorus. - riigiteest kinnised läbiminekud üldine nõue 1,5m kattest ja mahasõitudel 1,2m ning 1250 N
tugevuses kaitsetorus. Mikrotorustiku erijuhud paigaldussügavuse ja täiendava kaitsmise vajaduse kohta on ära toodud asendiplaanidel.
· Ehitamise käigus täpsustada olemasolevate trasside asukohad ja sügavused maapinnas ning arvestada tehnorajatiste kaablikaitsevöönditega, milles kõikvõimalikud kaeve ja mulltööd kaablivaldaja loata on keelatud.Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult vastava rajatise valdaja järelvalve üksusega.
· Projekteeritud mikrotorustiku paiknemine ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab tehnovõrgu sügavus. Ristumisel olemasoleva tehnovõrguga teostada tehnovõrgu alt, kui pealt poolt pole võimalik kinni pidada nõutavast sügavusest või ei nõuta teisiti. Ristumisel ja rööpkulgemisel teiste kommunikatsiooni trassidega pidada kinni normidekohastest vahekaugustest.
· Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimiseks.
· Sidetrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele kujule. Kaevise täitmisel tihendada pinnast. Enne tööde alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba.
· Vältida trasside vahetus läheduses säilitatavate puude vigastamist.
10 76
9K 2_
TP _E
N -4
-0 1_
as en
di pl
aa n.
dw g
0 4/
02 /2
02 5
Tellija
Keel
Staadium
Mõõtkava
LehtiLeht
Projekt
Joonis Joonise nr
E-post [email protected] T lefon +372 601 2285 Registrikood 12083348
LEONHARD WEISS OÜ
Eesti Andmesidevõrgu AS
Janek Lõhmus Janek Lõhmus Janek Lõhmus
Asendiplaan
53 477 135
53 477 135
53 477 135
Tööprojekt
3
M 1: 500
10769K2_TP_EN-4-01
EST 7
Projekteeris
Kontrollis
Projektijuht
Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147
Maaparandusehitise reguleeriv võrk Mõisanurme, kood: 2103620030024/001
Teekaitsevöönd
/
/ /
/
/
/ /
/
/ /
/ /
/ /
/60501:003:0579 Püve
60501:003:0042 Konsa
60501:003:0345 Rajavee
60501:003:0603 Mäe-Raitsi
60501:003:0089 Pätsi
60501:003:0573 Hämaka
60501:003:0347 Laane tee L1
17101:001:0195 Kivipõllu
60501:003:0536 Saaretalu
60501:003:0346 Kevade
17101:001:0196 Kivi
60501:003:0380 Marguse
60501:003:0580 Püve
17101:001:1321 Ristiku tee
60501:003:0109
22116 Puhja-Rämsi tee
17101:001:0194 Taavitse
60501:003:0089 Pätsi
17101:001:1321
Ristiku tee
60501:001:0349 Kopli tee
Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk tehnilistest tingimustest väljavõte Liitumispunkt: · ASV sidekaev ES012K18, milles jätkumuhv ES012M11. Tingimused: · Sidekaevust ES012K18 rajada Mikrotorustik Eesti Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. · Sidekaevust ES012K18 puhuda kaabel Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. · Sidekaevus ES012K18 jätta kaablivaru 15m. · Enne kaabli ühendamist jätkumuhvi ES012M11, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ASV-lt klienditellimus KLT. · Sidekaevus ning mikrotorudes olevad kaablid jäävad Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (ASV) omandisse. · Piiritluspunktiks on sidekaevu ES012K18 kaevusein. · ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT tööga digitaalselt [email protected].
/ /
/
/
EM147J003
/
/ /
/ /
/
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ / / / / / / / / / / /
/ /
/ /
/ /
/
/ /
/ /
/ /
/
/ /
/ /
/ / / /
/
LP Pätsi
LP Konsa
LP Saaretalu
LP Püve
LP Taavitse
LP Kivi
1.78 km
2
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 8m, min sügavus 1,5m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Täiendav kaitsetoru mikrotorustikule 1x(Ø75;l=43m)-750N
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 5m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Täiendav kaitsetoru mikrotorustikule 1x(Ø75;l=44m)-750N
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 4m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 5m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Täiendav kaitsetoru Mikrotorustikle 1x(Ø75;l=2m)-750N
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Olemasolev keskpinge õhuliin Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpinge maakaabel Olemasolev madalpinge maakaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev veetrass Olemasolev kanalisatsioon Olemasolev sadeveekanalisatsioon Olemasolev drenaaž
Olemasolev hoone Katastritunnus ja aadress
Projekteeritud perspektiivne kliendiliin(side) - maa sees Projekteeritud kaitsetoru
/ / / / / /
/ / / / / /
/ / / / / /
Tingmärgid
Projekteeritud side jaotuspunkt (kapp maapinnal) Projekteeritud side vahejaotuspunkt (kapp maapinnal)
Projekteeritud lõpp-punkt (markerpall maa sees)
Katastripiirid
Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) - DB-klassi (Direct Bury) märgistusega, min 1000N Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) kinnisel meetodil - puurumistoru PE D50, 1250N
Suundpuurimise lõpu- ja alguskaevik
33101:004:0011 Pilvila
Projekteeritud märketulp
Projekteeritud sidekaev
Märkused: · Topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega - Geopartner OÜ, töö nr GEO 24-4624. · Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. · Mikrotorustiku paigaldussügavuse üldnõuded: - haljasalal, kus puudub otsene oht mikrotorustikule, min 0,5 m; - kohaliku tee transpordimaal või transpordimaa puudumisel kohaliku tee servale lähemal kui 3
meetrit paigaldada mikrotorustik min 1 m sügavusele; - ristumisel kohalike- ja sissesõiduteedega, tiheda liiklusega õuealal, parkimisplatsi all, künnimaal
min 1,0 m. · Täiendavad tingimused riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorustikule: - riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorud peavad paiknema minimaalselt 1,0 m sügavusel ning
750 N tugevuses kaitsetorus. - riigiteest kinnised läbiminekud üldine nõue 1,5m kattest ja mahasõitudel 1,2m ning 1250 N
tugevuses kaitsetorus. Mikrotorustiku erijuhud paigaldussügavuse ja täiendava kaitsmise vajaduse kohta on ära toodud asendiplaanidel.
· Ehitamise käigus täpsustada olemasolevate trasside asukohad ja sügavused maapinnas ning arvestada tehnorajatiste kaablikaitsevöönditega, milles kõikvõimalikud kaeve ja mulltööd kaablivaldaja loata on keelatud.Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult vastava rajatise valdaja järelvalve üksusega.
· Projekteeritud mikrotorustiku paiknemine ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab tehnovõrgu sügavus. Ristumisel olemasoleva tehnovõrguga teostada tehnovõrgu alt, kui pealt poolt pole võimalik kinni pidada nõutavast sügavusest või ei nõuta teisiti. Ristumisel ja rööpkulgemisel teiste kommunikatsiooni trassidega pidada kinni normidekohastest vahekaugustest.
· Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimiseks.
· Sidetrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele kujule. Kaevise täitmisel tihendada pinnast. Enne tööde alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba.
· Vältida trasside vahetus läheduses säilitatavate puude vigastamist.
10 76
9K 2_
TP _E
N -4
-0 1_
as en
di pl
aa n.
dw g
0 4/
02 /2
02 5
Tellija
Keel
Staadium
Mõõtkava
LehtiLeht
Projekt
Joonis Joonise nr
E-post [email protected] Telefon +372 601 2285 Registrikood 12083348
LEONHARD WEISS OÜ
Eesti Andmesidevõrgu AS
Janek Lõhmus Janek Lõhmus Janek Lõhmus
Asendiplaan
53 477 135
53 477 135
53 477 135
Tööprojekt
4
M 1: 500
10769K2_TP_EN-4-01
EST 7
Projekteeris
Kontrollis
Projektijuht
Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147
Teekaitsevöönd
Teekaitsevöönd
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
69402:001:0014 47 Sangla-Rõngu tee
69402:001:0235 Alavariku
69402:001:0040 Rõngu surnuaed
69402:001:0240 Kevili
69402:004:0294 Alavariku
69402:001:0217 Salusilla
Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk tehnilistest tingimustest väljavõte Liitumispunkt: · ASV sidekaev ES012K10, milles jätkumuhv ES012M04. Tingimused: · Sidekaevust ES012K10 rajada Mikrotorustik Eesti Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. · Sidekaevust ES012K10 puhuda kaabel Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. · Sidekaevus ES012K10 jätta kaablivaru 15m. · Enne kaabli ühendamist jätkumuhvi ES012M04, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ASV-lt klienditellimus KLT. · Sidekaevus ning mikrotorudes olevad kaablid jäävad Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (ASV) omandisse. · Piiritluspunktiks on sidekaevu ES012K10 kaevusein. · ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT tööga digitaalselt [email protected].
69402:001:0013 52 Viljandi-Rõngu tee
69402:001:0240 Kevili
EM147J004 LP Kevili
60.02 km
22.29 km
22.37 km
Täiendav kaitsetoru Mikrotorustikle 1x(Ø75;l=1m)-750N
Olemasolev keskpinge õhuliin Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpinge maakaabel Olemasolev madalpinge maakaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev veetrass Olemasolev kanalisatsioon Olemasolev sadeveekanalisatsioon Olemasolev drenaaž
Olemasolev hoone Katastritunnus ja aadress
Projekteeritud perspektiivne kliendiliin(side) - maa sees Projekteeritud kaitsetoru
/ / / / / /
/ / / / / /
/ / / / / /
Tingmärgid
Projekteeritud side jaotuspunkt (kapp maapinnal) Projekteeritud side vahejaotuspunkt (kapp maapinnal)
Projekteeritud lõpp-punkt (markerpall maa sees)
Katastripiirid
Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) - DB-klassi (Direct Bury) märgistusega, min 1000N Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) kinnisel meetodil - puurumistoru PE D50, 1250N
Suundpuurimise lõpu- ja alguskaevik
33101:004:0011 Pilvila
Projekteeritud märketulp
Projekteeritud sidekaev
Märkused: · Topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega - Geopartner OÜ, töö nr GEO 24-4624. · Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. · Mikrotorustiku paigaldussügavuse üldnõuded: - haljasalal, kus puudub otsene oht mikrotorustikule, min 0,5 m; - kohaliku tee transpordimaal või transpordimaa puudumisel kohaliku tee servale lähemal kui 3
meetrit paigaldada mikrotorustik min 1 m sügavusele; - ristumisel kohalike- ja sissesõiduteedega, tiheda liiklusega õuealal, parkimisplatsi all, künnimaal
min 1,0 m. · Täiendavad tingimused riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorustikule: - riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorud peavad paiknema minimaalselt 1,0 m sügavusel ning
750 N tugevuses kaitsetorus. - riigiteest kinnised läbiminekud üldine nõue 1,5m kattest ja mahasõitudel 1,2m ning 1250 N
tugevuses kaitsetorus. Mikrotorustiku erijuhud paigaldussügavuse ja täiendava kaitsmise vajaduse kohta on ära toodud asendiplaanidel.
· Ehitamise käigus täpsustada olemasolevate trasside asukohad ja sügavused maapinnas ning arvestada tehnorajatiste kaablikaitsevöönditega, milles kõikvõimalikud kaeve ja mulltööd kaablivaldaja loata on keelatud.Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult vastava rajatise valdaja järelvalve üksusega.
· Projekteeritud mikrotorustiku paiknemine ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab tehnovõrgu sügavus. Ristumisel olemasoleva tehnovõrguga teostada tehnovõrgu alt, kui pealt poolt pole võimalik kinni pidada nõutavast sügavusest või ei nõuta teisiti. Ristumisel ja rööpkulgemisel teiste kommunikatsiooni trassidega pidada kinni normidekohastest vahekaugustest.
· Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimiseks.
· Sidetrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele kujule. Kaevise täitmisel tihendada pinnast. Enne tööde alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba.
· Vältida trasside vahetus läheduses säilitatavate puude vigastamist.
10 76
9K 2_
TP _E
N -4
-0 1_
as en
di pl
aa n.
dw g
0 4/
02 /2
02 5
Tellija
Keel
Staadium
Mõõtkava
LehtiLeht
Projekt
Joonis Joonise nr
E-post [email protected] Telefon +372 601 2285 Registrikood 12083348
LEONHARD WEISS OÜ
Eesti Andmesidevõrgu AS
Janek Lõhmus Janek Lõhmus Janek Lõhmus
Asendiplaan
53 477 135
53 477 135
53 477 135
Tööprojekt
5
M 1: 500
10769K2_TP_EN-4-01
EST 7
Projekteeris
Kontrollis
Projektijuht
Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147
2
Koostajad
Helena Äijö Salaojayhdistys tegevdirektor
Airi Kulmala MTK ekspert
Kaanepilt: Janne Pulkka
Tõlgitud autorite loal PMA-s
3
Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................4
2. Kommunikatsioonide ja drenaažitorustike parandamise kavandamine ........................................4
3. Liinirajatiste kavandamine ...........................................................................................................7
Liinirajatiste kavandamine ...........................................................................................................8
4. Parandusmeetmete kava .............................................................................................................8
5. Parandustööde rakendamine..................................................................................................... 11
Drenaažisuudme remont ........................................................................................................... 17
Seadedrenaaž ja –kaevud .......................................................................................................... 18
6. Järelevalve ja dokumenteerimine .............................................................................................. 20
7. Seire .......................................................................................................................................... 20
8. Kokkuvõte ................................................................................................................................. 21
Nimekiri liiniehitajatele ............................................................................................................. 21
4
1. Sissejuhatus
Ühiskonna areng tingib erinevate kommunikatsioonide maasse ehitamist. Maa sees ristuvad ja põimuvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud, telekommunikatsioonikaablid, elektrikaablid ja maagaasitorustikud, samuti soojatorustikud. Üldjuhul tuleks torustike ja kaablite rajamist põldudele vältida, kuid alati ei ole see võimalik. Enne kommunikatsioonide rajamist peab tingimata taotlema loa. Kommunikatsioonide ehitamise õigus saadakse tavaliselt kommunikatsiooni rajaja ja maaomaniku vahel sõlmitud lepinguga. Enamik liinirajatistest ehitatakse eelpoolmainitud lepingute alusel. Kui kokkulepet ei saavutata, on liini rajajal õigus omandada ehitusõigus näiteks ehitusseaduse või talumiskohustusseaduse alusel, samuti veeseaduse, naabriteseaduse või väljaostmiskohustusseaduse alusel. Ehitaja ei tohi põldu kahjustada. See tähendab, et peale ehitustööde lõppu peab kuivendussüsteem töötama samuti nagu enne ehitustööde algust. Kui kahju pole võimalik vältida, siis tuleb need vead parandada.Soomes on drenaažiga kuivendatud u 70% põldudest. Kommunikatsioonide rajaja peab juba projekteerimisel arvestama kõikide võimalike drenaažitorustike olemasoluga ja muude kuivendussüsteemides kasutatud konstruktsioonidega. Kui kuivendussüsteemi rikkumist pole võimalik vältida, siis tuleb koostada asjakohane remondikava. Näiteks kui tööde käigus lõigatakse läbi drenaažitorusid, siis tuleb need parandada. Kui ehitustööde käigus tihendatakse pinnast ja vee läbilaskevõime põllul väheneb, tuleb kuivendamist tõhustada, et see vastaks vähemalt töödeeelsele olukorrale. Dreenitud põldudele ehitamisel on mõistlik konsulteerida kuivendussüsteemide projekteerijaga, kes annab nõu kommunikatsioonide asukoha määramisel ja vajadusel drenaaži rekonstrueerimise kavandamisel. See on eriti oluline suurte hangete puhul, samuti juhtudel, kus kavandatud liinirajatis ristub paljude dreenitorudega ja tagajärjeks võib olla suure kuivendatud ala kahjustamine. Selle juhendi eesmärk on jagada teavet põllumaadel asetsevate drenaažisüsteemide arvestamisega, kui sinna tahetakse ehitada erinevaid liinirajatisi. Juhend on mõeldud maaomanikele ja maakasutajatele, kommunikatsioonide rajajatele, projekteerijatele ja ehitajatele.Juhend on kehtiv iga hanke lisana. Juhend on koostatud Salaojayhdistyse ja MTK koostöös, osaliselt Drenaažitoetusfondi toel ja selle valmimisel on osalenud valdkonna eksperdid
2. Kommunikatsioonide ja drenaažitorustike parandamise kavandamine
Eeltingimuseks kommunikatsioonide rajamisel põllule on, et mujale paigaldamine on võimatu ja seda tehakse mõistlike kuludega. Kui kommunikatsioone saab rajada viisil ja kuludega, mis ei kahjusta maaomaniku huve, siis puudub maaomanikul loa andmise kohustus. Maakasutus- ja ehitusseadusega nõutakse alternatiivsete investeerimisvõimaluste võrdlemist. Investeeringute planeerimisel tuleb arvesse võtta kolme tegurit: 1) investeeringute asjakohasus, 2) kaasnevad kulud ja 3) kinnistuomanikule/haldajale ebasoodsate tingimuste loomine. Projekteerimise eeltingimuseks peab alati olema kõikide kahjude vältimine.
5
Kommunikatsioonide rajaja peab projekteerimise staadiumis selgitama, kus paiknevad kuivendussüsteemid ja milline on nende seisund. Selleks tuleb hankida trasside alla jäävate põldude kohta drenaažijoonised, samuti tuleb vajadusel pidada läbirääkimisi maaomanikuga ja maahaldajaga ning maaparandusekspertidega. Juba väliuurimistööde faasis peab olema selge, kus asuvad drenaažisüsteemid, et vältida torude rikkumist puurimistöödel. Pinnaseuurimistööde käigus lõhutud drenaažitorude põhjuslikku seost on raske välja selgitada.
Kommunikatsioonide projekteerimisel tuleb juba varases staadiumis võtta arvesse, et kuivendatud alale ehitamisel tuleb drenaaži rekonstrueerida. Joonisel 1 on näidatud kuivendussüsteemi põhimõtteline skeem.
Kahjustuste vältimiseks peab arvestama põllu äravoolutingimustega. Drenaaži ümberehitusprojekti peaks koostama maaparanduseriala tundev projekteerija, kes tagab kuivendussüsteemi tõrgeteta toimimise ja funktsiooni. Hea projekt hõlbustab töövõtjal ehitamist.
Joonis 1. Põllu kuivendussüsteem koosneb kuivenduskraavidest (piirioja), piirdekraavidest (niskaoja) ja drenaažisüsteemist, millesse kuuluvad dreenitorud (imuojat, salaoja), kollektorid (kokooja), drenaažisuue (laskuaukko), läbipesuliitmikud (huuhtelujatkos) ja erinevad kaevud. Transiitkollektor (putkioja), eesvoolukraav (valtaoja). Foto: Salaojayhdistys ry
Sõltuvalt projekteeritava hanke suurusest võib kuivendatud alale erinevalt läheneda. Üks praktikas kasutusel olnud mudelitest on olnud järgmine:
1) Liinirajatise projekteerija saadab esialgse kava maaparanduse projekteerijale
6
2) Maaparanduse projekteerija märgib asendiplaanile (näit põhi- või lennupildikaardile) esialgse liinirajatise ja selle lähialale jäävad dreenid, dreenide läbimõõdud ja-sügavused, kaevud ja drenaažisuudmed (joonis 2)
3) Kuivendussüsteemide projekteerija koostab plaani, kuhu on kõige mõistlikum paigaldada liinirajatised dreenide seisukohast lähtuvalt. See on alternatiivseks võimaluseks esialgsele kavandile.
4) Liinirajatiste projekteerija kontrollib, kas ehitatava trassi asukohta on võimalik muuta vastavalt kuivendussüsteemide projekteerija poolt esitatud plaanile ja teeb võimalikud muudatused
5) Kuivendussüsteemide projekteerija teeb üksikasjalise remondikava, mis sisaldab plaani (joonis 3), kus on näidatud lõplik liinirajatiste asukoht, uued kollektorid ja dreenid, remonditavad lõigud, juhendid remonttööde kohta ja tööks vajalike materjalide nimekiri
6) Liinirajatiste projekteerija koostab lõpliku plaani, mis lisatakse liinirajatiste projekti koosseisu
Joonis 2. Näide kuivendussüsteemi projekteerija poolt koostatud plaanist, kuhu on märgitud liinirajatise võimalikud asukohad, samuti drenaaži, kaevude jm ehitiste asukoht ja torude läbimõõdud. Kaevetööde tarbeks koostatakse eraldi plaan, kuid aerofotol näidatud drenaažisüsteemid ja liinirajatise asukoht on eriti vajalik ja informatiivne nii maaomanikule kui kaevetöid tegevatele töötajatele. Pilt: Rainer Rosendahl
7
3. Liinirajatiste kavandamine
Liinid ja nendega kaasnevad muud ehitised tuleb põllule rajada nii, et need rikuksid võimalikult vähe seal juba asunud dreene ja nendega koos toimivaid kuivendussüsteemi muid ehitisi. Kui drenaažitoru on vajalik läbi lõigata, siis väiksema riskiga on dreenide ülemised otsad, kui muud drenaažisüsteemi osad. Kollektori läbilõikamine on riskantsem, kui dreenitoru katkestamine, kuna kollektoritoru mõjuala on suurem üksikdreeni omast.
Liinirajatiste paigaldamisel tuleb arvestada, et drenaažisuudmed asuvad kogujakraavide nõlvadel ja dreenide läbipesuliitmikud üldiselt piirdekraavide nõlvadel. Kui drenaažisuudmeid või läbipesuliitmikke lõhutakse, siis tuleb need parandada.
Üldjuhul paigaldatakse liinirajatised teede lähedusse. Näiteks elektriliinid tuleb võimalusel paigaldada üldkasutatavate teede alale (Soomes ELY-tee). Üldjuhul loetakse teealaks põllumaad, mis on 2 meetrit teekraavi põllupoolse kalda servast. Kuigi see maa-ala on teevaldaja omanduses, tohib seda maad kasutada tavalise põlluna ja enamasti on sinna rajatud ka drenaaž, mille katki tegemist tuleb vältida.
Liinirajatiste õige paigaldussügavuse kohta on erinevaid arvamusi: kas need tuleb ehitada drenaaži peale või alla. Erinevate liinirajatiste paigaldamist reguleerivad erinevad standardid. Projekteerijal on hea maaomanikult küsida, kui sügavale ta ehitatavaid liinirajatisi sooviks ja kui see vastab normidele ning ei põhjusta ebamõistlikke kulutusi, siis soovidega arvestada. Tuleb meeles pidada, et kohtud on leidnud ja tõlgendanud mõistlike kuludena küllaltki kalleid lahendusi. Paigaldussügavust piirab ka ehituses kasutatav tehnoloogia. Lisaks tuleb meeles pidada, et maapinna struktuuri kahjustamise oht suureneb sügavuse kasvades. Kui maaomaniku nõuetest võib olla tingitud ohu suuruse kasv, siis võib ehitaja nõuda eraldi lepingut, mis paneb maaomaniku oma nõuete eest vastutama.
Ideaalis võib projekteerimisel arvestada tulevikus põllule rajatava drenaažiga ja selle vajadustega. Sellisel juhul peaks liinirajatise sügavus pealt mõõdetuna olema vähemalt 1,4 meetrit, kuna mineraalpinnases asuva drenaažitoru keskmine sügavus on 1,0 m ja turbapinnases 1,2-1,5 m. Kui tegemist on kraavkuivendusega põldudega, siis tuleb arvestada, et liinirajatised oleksid kraavipõhjast piisaval sügavusel (näit elektrikaablid vähemalt 70 cm kraavi põhjast ehk u 140 cm maapinnast) või kaitstud. Kraavid peavad toimima ja peab olema võimalik neid hooldada ka peale liinirajatiste ehitamist.
Liinirajatised tuleb alati asetada piisavalt sügavale maasse, need ei segaks tavalisi põllutöid. Näiteks pinnase kobestamist tehakse kuni 60 cm sügavuselt.
Maapealsete ehitiste paigutus peab olema selline, et ei takistata pääsu põllule ja segaks võimalikult vähe maaharimist. Trafo alajaamad, pumplad ja muud taolised ehitised peaksid asuma väljaspool põlluala. Kui ainus võimalik koht eelpoolmainitud ehitistele on põld, siis tuleb selle asukoht maaomanikuga/haldajaga kokku leppida. Drenaažitorudele, -suudmetele ja muudele kuivendussüsteemi osadele ei tohi liinirajatistega kaasnevaid ehitisi paigutada, et oleks tagatud drenaažisüsteemide hooldus. Tavaliselt on parim koht liiniehitiste rajamiseks põllul võimalikult teemaa läheduses. Teeseadus keelab ehitise või ehitamise maantee kaitsetsoonis, mis üldjuhul ulatub 20 meetrini kohalikel ja üldkasutatavatel teedel, 30 meetrini riigi- ja erateedel ja 50 meetrini kiirteedel, kusjuures kaitsetsooni ulatust mõõdetakse sõidutee keskjoonest. Keelutsooni vähendamiseks on
8
võimalik hankida erandina luba. ELY-keskus võib erandjuhul anda loa ehitamiseks keelualale, kui hoone/ehitis ei vähenda liiklusohutust ega kahjusta teehooldust . Seda võimalust peaksid liiniehitajad ära kasutama ja automaatselt ei projekteeriks ehitisi teest liiga kaugele.
Liinirajatiste ja nendega liituvate ehitiste ehitamine võib kesta ühel põllualal mitmeid nädalaid. Kui kaevikut tuleb avatuna hoida ja väljakaevatud pinnast kuhjastada pikema aja jooksul, siis teha seda nii, et põllumaa kasutusele tehtaks võimalikult vähe kahju. Väljakaevatud pinnase ladustuskoht on hea maaomanikuga/haldajaga eelnevalt kokku leppida.
Liinirajatiste planeerimisel peab projekteerijal olema teave kuivendussüsteemide kohta. Andmed võib saada maaomanikult või maahaldajalt, kuid suurem osa drenaažisüsteemide plaane on arhiveeritud Drenaažikeskuse (Salaojayhdistys) andmekogudes ja neid võib maaomaniku loal tellida aadressilt www.salaojayhdistys.fi. Joonistele on kantud üldjuhul projekteeritud kuivendussüsteemid ja tööde käigus tehtud muudatusi pole alati kajastatud. Mõnikord võib kogu plaan olla aegunud. Vahel on kuivendustöid tehtud ka ilma täpsema projektita või ei ole jooniseid arhiivi esitatud. Sel juhul on andmed kuivendussüsteemi asukoha kohta ainult maatüki omanikul/valdajal. Maaomaniku/valdaja enda huvides on teavitada kõikidest liinirajatise asukoha valikut mõjutavatest konstruktsioonidest. Isegi kui maaomanik/valdaja ei anna teada kõigist tema maal paiknevatest ehitistest jne, siis kahjustuse põhjustaja on ikkagi vastutav rikutud vara parandamisest/väljavahetamisest.
Liinirajatiste kavandamine
Väldi põlde Aruta maaomanikuga ja maavaldajaga liinirajatise paigaldamise asukohta Selgita põllu kuivendustingimused (valgala, voolu suund), hangi plaanid Tee trassivalik, mis arvestab drenaažiga ja äravooluga, kasuta eksperti Kanna liinitrass, samuti drenaaž ja selle läbilõikamiskohad plaanile. Vajadusel koosta eraldi
remondiprojekt Arvesta ka teealale jäävate dreenidega Kui ehitustööde käigus väljakaevatud pinnast on vaja pikemaks ajaks ladustada, siis lepi
ladustamiskoht kokku maaomanikuga/valdajaga
4. Parandusmeetmete kava
Parandusmeetmete kava koostatakse paralleelselt liinirajatise enda projekteerimisega koostöös maaomanikuga/valdajaga. Drenaaži ümberehituse projekti koostamine on eriti vajalik, kui liinirajatiste ehitamiseks on vajalik kaevata lai kaevik, samuti juhtudel, kui drenaažitorud lõigatakse läbi paljudest kohtadest või drenaažitorustiku muud osad vajavad ümberehitamist. Drenaaži ümberehituse kava aitab liinirajatise ehitajal parandada drenaažisüsteemi nii, et ehitustööde ajal ja järel ei kahjustata põllu kuivendusvõimet. Ümberehitusprojekti autor abistab ka olukorras, kui ehitustööde käigus ilmneb ettenägemata asjaolusid ja kuivendussüsteemi toimimise tagamiseks on vajalik täiendavaid juhiseid.
Parandusmeetmete kava tellimise vajaduse otsustab liinirajatise tellija esindaja. Projekti ulatus sõltub igast juhtumist eraldi ja mida maasse kaevatakse ning millise kaevamistehnoloogiaga. Kui kaevik on lai
9
(üle kolme meetri) ehitatakse tavaliselt uued kollektorid liinitrassist mõlemale poole. Kui rajatavad liinid rikuvad üksikuid dreene, siis eraldi parandusmeetmete kava pole vaja koostada.
Parandusmeetmete kava koosneb alusplaanist, kus on näidatud drenaaži paiknemine ja lõplik uue liinirajatise asukoht, selle sügavus ja parandatavad kohad. Kava sisaldab ka seletuskirja ja vajaminevate ehitusmaterjalide loetelu. Projektplaan koostatakse mõõtkavas 1:2000 ja vajadusel seda täiendatakse vastavate tüüpjoonistega iga hanke kohaselt.
Projekteerimisel tuleb arvesse võtta olemasolevad dreenisüsteemid ja kõik võimalikud uued dreenid või täiendavad drenaažiehitised. Kui põllul asub kahepoolselt reguleeritav kuivendussüsteem või altniisutus, siis neid tuleb remondi käigus erilise hoolega arvestada.
Renoveerimisprojektis võetakse arvesse ka vajadus täiendava kuivendussüsteemi ehitamiseks, kuna ehitushankega muudetakse kuivendustingimusi. Lisadreenide projekteerimise vajadus tekib peamiselt seetõttu, et ehituse käigus maa tiheneb.
Pinnasevesi võib hakata voolama piki liinirajatise kaevikut. Sellega tuleb projekteerimisel arvestada ja kaevikusse valguv vesi juhitakse dreenide abil kuivendussüsteemi. Kaevikusse valguva vee hulk võib olla väga suur, kui põllul või ka sellest eemal on pinnast lõhatud. Sellisel juhul pole lisavee juhtimine drenaaživõrku lubatud, vaid kaevikusse valguv vesi juhitakse eraldi koguja- või piirdekraavi.
Joonis 3. Remondiplaan, kus punase joonega on näidatud liinirajatis, siniste joontega ehitatavad dreenaažisüsteemid, katkendjoontega töömaa piir, lühikeste katkendjoontega töömaa alale jäävad dreenid. Foto: Janne Pulkka
10
Kui liinirajatis lõikab dreenitoru küllaltki väikese nurga all nii, et ehituskaevik kulgeb pea samas suunas dreeniga üle kolme meetri pikkuselt, siis parandatakse meetodil, et dreen paigaldatakse põiki üle liinirajatise ja ehitatakse uus lisadreen segamata pinnasesse (joonis 4).
Kui liinirajatis on planeeritud nii, et see lõikab läbi dreenide ülemised otsad, võib kaaluda dreenide korkimist (joonis 5). Sellisel juhul dreenitoru ei jätkata, vaid katkestatud dreenitorude otstesse pistetakse korgid ja dreeniveed juhitakse edasi kollektorisse. Läbilõikekohast ülesvoolu jäävate dreenide veed võib juhtida otse liinirajatise kaevikusse eeldusel, et dreenide pikkus on kõige rohkem kaks meetrit ja läbilõikekohta ehitatakse kruusfilter. Muul juhul suunatakse dreeniveed uude kollektorisse. Tuleb meeles pidada, et piirdealadel ja teenindusradadel on pinnase tihenemisrisk suur ja seetõttu on kuivendamine eriti vajalik.
Tõlge: uusi salaoja = uus dreen, T = korkimine, K = parandus, viemäri = kanalisatsioon, vj = veetoru
Joonis 4. Kui liinirajatis kulgeb peaaegu samas suunas dreenitoruga, siis ehitatakse dreen põiki liinirajatise kaevikuga ja paigaldatakse uus lisadreen ehitamisest puutumata pinnasesse. Pilt: Rainer Rosendahl
11
Tõlge: kaasuputki = gaasitoru, vesijohto = veetoru, tms = vms
Joonis 5. Kui dreenide lõpud lõigatakse läbi nii, et nende pikkus on kõige rohkem kaks meetrit, võib otsustada korkimise kasuks ja juhtida dreenilõppude veed otse kaevikusse eeldusel, et lisatakse kruusfiltrid
13
5. Parandustööde rakendamine
Parandustööd tehakse vastavalt projektile. Hea tava on kasutada eraldi remondimeeskonda, kes parandab rikutud kohad süsteemselt (foto 10 ja 12). Mõistlik on remonttööde tegemisel kasutada väljaõppinud drenaažiehitajat. Plaanitud drenaaži läbilõikamine ja selle parandamiseks ettevalmistamine on parem variant, kui juhuslik katkestamine. Alati tekitatud kahjusid kohe ei märgatagi, eriti, siis kui näiteks kaableid paigaldatakse kitsasse kaevikusse ja kaeviku kinnijäämine toimub korraga. Liinihaldur vastutab ka hiljem ilmnevate dreenirikete parandamise eest, kui need rikked on põhjustanud liinirajatise ehitamine.
Parandustööd tuleb teha võimalikult kiiresti peale drenaaži purunemist (Pilt 6), hiljemalt mõne päeva jooksul, kuna märgades tingimustes võib parandamata drenaaž põhjustada korvamatuid kahjusid.
12
Pilt 6. Läbilõigatud dreenitoru. Foto: Rainer Rosendahl
Läbilõigatud dreenitoru parandus tehakse joonis 7 järgi, kui ehitatakse veetorustikku, kanalisatsiooni vms ja kui kaeviku laius dreenitoru suunas on alla kolme meetri. Läbilõigatud dreenitoru asendatakse kasutades jäika augustatud (perforeeritud) dreenitoru ehk topeltseinaga drenaažitoru. Lühikestes jätkamistes võib kasutada augustamata toru nagu näiteks reoveekanalisatsioonitoru.
Toru ringjäikus peab olema vähemalt SN 8 (8 kN/m²). Paigaldatava toru siseläbimõõt peaks olema võimalikult lähedane läbilõigatud dreenitoru siseläbimõõduga ja see peab vähemalt 60 cm ulatuma väljapoole liinirajatise kaeviku servadest. Liitekohad peavad olema tihedad ja neid võib teha muhvtoruga, teleskooptoruga või ühendushülsiga (liugmuhviga). Ühendusmuhv võib olla tehases valmistatud, kuid selle võib valmistada sadulhülsina lõigates topeltseinaga drenaažitorust vähemalt 30 cm pikkuse tüki, mis lõigatakse pikisuunas lahti ja mille alt eemaldatakse vajadusel u 5 cm laiune tükk. Liitekohtadele rajatakse kruusfilter või täidetakse kogu kaevik drenaažikruusaga kuni künnikihini.
Põlde on põhiliselt kuivendatud savitorudega ja viimasel ajal on mõnevõrra kasutatud kookoskiuga kaetud plastist dreenitorusid. Savitoru seinapaksus on plasttoru omast suurem st siseläbimõõdult samad savi- ja plasttorud ei ole välisläbimõõdult samad. Seetõttu peab olema eriti tähelepanelik ja valima sobiva lahenduse torude ühendamiseks, et liidus oleks tihe. Savitoru jätkamisel peab olema eriti hoolikas, et liitekohast järgmine savitoru ei nihkuks paigast ja sinna ei tekiks liiduseava.
13
Tõlge: kaivanto salaojan kohdalla = kaeviku laius dreeniga lõikumise kohas, kaivanto normaalisti = ehituskaeviku laius tavatingimustes, ruokamultakerros = künnikiht, salaojasora = filterkruus, maaviemäriputki, SN 8 = kanalisatsioonitoru, SN 8, tiivistetty kivimurske = tihendatud killustik, liitosholkki = liidusmuhv, hülss, kaasuputki, vesijohto tms = gaasitoru, veetoru vms
Joonis 7. Läbilõigatud dreenitoru parandamine, kui ehituskaeviku laius on kuni kolm meetrit. Dreenitoru parandatakse kasutades jäika augustamata kanalisatsioonitoru või perforeeritud topeltseinaga drenaažitoru. Toru ringjäikus peab olema vähemalt SN 8. Müüakse ka teleskoopseid remonttorusid.
Joonis: Salaojayhdistys ry
Siis võib juhtuda, et pinnas pääseb dreenitorustikku ja ummistab selle. Kookoskiuga kaetud toru ühendamisel tuleb kookosekiht eemaldada ja toruühendus tehakse nii nagu tavalise plastist dreenitoruga.
Dreenitoru alla jääv kaevik täidetakse killustikuga, mille kihtide paksus on 20-30 cm. Killustikukihid tihendatakse ekskavaatorikopaga vibreerides ja dreenitoru all peab killustikukihi laius olema vähemalt 60 cm. Parandatud dreenitorust ülespoole jääv kaeviku osa täidetakse killustiku või kruusaga kuni künnikihini või kuni 30 cm kõrgusele maapinnast (Joonised 7, 8 ja 9).
14
Foto 8. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamine ja dreenitoru parandamine.
Foto: Rainer Rosendahl
15
16
Joonis 9. Läbilõigatud dreeni alla pannakse killustik kihtide kaupa, mis tuleb tihendada. Savitoru pealt eemaldatakse pinnas ulatuses, et torude jätkamine tehakse vähemalt 60 cm kaugusel kaeviku servast puutumata pinnases. Nii nagu kõik liidused, tuleb ka savitoru ja plasttoru liitekoht teha tihedaks. Parempoolsel pildil on näha elektrikaabli paigaldust, mille tulemusel on dreenitoru rikutud ja põld märg. Ka hoiatuslint on vales kohas kohe kaabli peal.
Vasakpoolne pilt: Airi Kulmala, parempoolne: Anon
Kui liinirajatise kaevik lõikab dreenitoru küllalt terava nurga all nii, et mõlemad kulgevad peaaegu paralleelselt rohkem kui kolme meetri ulatuses, siis tuleb dreenitoru jätkata põiki üle liinirajatise kaeviku ja lisaks tuleb rajada uus dreen puutumata pinnasesse (joonised 4 ja 10).
Kui kaeviku laius on üle kolme meetri, siis tavaliselt ehitatakse mõlemale poole kaevikut uued kollektorid.
17
Joonis 10. Dreen parandatakse lisadreeni paigaldamisega, kui liinirajatise kaevik lõikub dreeniga küllalt terava nurga all nii, et liinirajatise trass kulgeb peaaegu paralleelselt dreenitoruga rohkem kui 3 m ulatuses. Foto: Rainer Rosendahl
Drenaažisuudme remont
Kuivendussüsteemi toimimise eeltingimus on see, et drenaažisuue toimib. Üldjuhul paigaldatakse drenaažikollektori otsa vähemalt 2-3 meetri pikkune perforeerimata toru. Suudmetoru otsas on klapp, mis takistab väikeste loomade pääsemist drenaažitorustikku. Kui drenaažisuudme lähedal on vaja kaevata ja suue saab viga, siis asendatakse see kompleksselt uue drenaažisuudmega (joonis 11).
18
Tõlge: tiivistetty savikerros = tihendatud savikiht, salaoja = kollektor, ankkurit = ankurvaiad, läppä = klapp, laskuaukko = drenaažisuue, kiveys = kivikindlustus
Joonis 11. Drenaažisuue koosneb vähemalt 2-3 meetri pikkusest perforeerimata torust, mille otsas on klapp. Ankurdamine, nõlva kindlustamine ja voolusängi kivikindlustus tehakse vajadusel. Joonis: Salaojayhdistys ry
Seadedrenaaž ja –kaevud
Seadedrenaaži kaevude sissevoolu- ja väljavoolutorud on koosnevad üldiselt 12 meetri pikkuselt perforeerimata torudest. Kui need torud saavad viga, siis katkine toru vahetatakse välja kogu latt-toru pikkuses (6 meetrit).
Drenaažisüsteemides esineb palju erineva otstarbega kaevusid nagu näiteks kontroll-, neelu-, kraavi-, jaotus- ja suudmekaevud. Kui kaevusid kahjustatakse, siis tuleb need parandada esialgsesse seisukorda
19
Joonis 12. Hea ehitustava kohaselt teeb parandustöid eraldi töörühm, kes süsteemselt remondib purunenud drenaaži ja liinirajatiste ehitajad saavad oma tööga edasi liikuda. Foto: Rainer Rosendahl
Joonis 13. Dreenitoru parandus tuleb teha kohe või hiljemalt mõne päeva jooksul, et lahtisesse drenaaži ei pääseks pinnast vms. Foto: Airi Kulmala
20
Parandustööde rakendamine
Uued dreenid ja kollektorid, kuhu ühendatakse läbilõigatud dreenid, tehakse remonttööde kava kohaselt
Läbilõigatud dreen asendatakse jäiga toruga ja liitmikud tehakse erilise hoolega Parandatud torulõigud toestatakse killustikuga, täitematerjali tihendamine on eriti oluline
pehmes pinnases Drenaažisuudmed asendatakse uutega ja toestatakse, kui liinirajatis paigaldatakse kraavikaldale
nii, et suudmed saavad viga Ühendus-, regulaator-, neelu-, sette-, suudmekaevud parandatakse, kui neid on vigastatud Seadedrenaažiga kaasnevad ehitised ja muud võimalikud kuivendusrajatised remonditakse, kui
neid on vigastatud
6. Järelevalve ja dokumenteerimine
Ehitushanke tellija esindaja vastutab ehitustööde järelevalve eest. Drenaaži remonditööde järelevalve tegemisel on mõistlik kasutada kuivendussüsteemidele spetsialiseerunud asjatundjat. Järelevalvaja ülesanne on tagada, et töö tehakse vastavalt plaanile. Järelevalvaja nõustab vajadusel ehitajat ja teeb koostööd projekteerijaga, kui esineb arusaamatuid kohti.
Ehitushanke tellija esindaja peab parandustööd dokumenteerima. Töö käigus peab GPS-iga fikseerima lisaks liinirajatisele ka kõik remonditud kuivenduselementide asukohad. Parandatud dreeniehitistest tehakse fotod, mis on dokumentatsiooni osa. Maaomanikule/valdajale tuleb esitada liinirajatise lõpliku asukoha ja parandatud dreenisüsteemide andmed. Kui remondikava (projekt) on koostatud, siis tuleb ehitustööde käigus tehtud muudatused selles kajastada. Maaomanikule ja maahaldajale tuleb esitada viimane täiendatud drenaažiplaan, kuhu on peale kantud ehitatud liinirajatis. Kasulik on saata muudatustega drenaažisüsteemide plaan ka Salaojayhdistyse poolt ülalpeetavale andmebaasile, kus seda säilitatakse ja on kättesaadav maaomanikule edasiseks hoolduseks ja kapitaalremondiks.
Maa-alused liinirajatised tuleb maastikul markeerida vastavalt märkenormidele. Märkepostid või – vaiad tuleb asetada nii, et need segaksid võimalikult vähe maakasutust.
Tuleb kasuks, kui töö käigus kas järelevalvaja või ehitaja teeb fotosid ja fikseerib, kuidas remonditööd on läbi viidud.
7. Seire
Liinirajatiste ehitamine võib põllukuivendusele probleeme tekitada. Teisalt võivad kuivendusprobleemid olla tingitud ka muudest põhjustest. Hea oleks kui liinirajatise ehitaja arutab põlluharijaga, millises seisundis on kuivendussüsteem enne ehitustöödega alustamist.
Kui põllul esineb liigniiskeid alasid, siis need kohad märgitakse parandustööde või liinirajatiste plaanile. Seejärel kontrollitakse, kas põllul olev märg ala jääb liinirajatise piiridesse, mis võib viidata, et läbilõigatud dreenitorude liitmike ehitamine on ebaõnnestunud. On võimalik, et ehitustööde käigus on dreenidesse sattunud pinnast, mistõttu torud on ummistunud. Torurike või ummistumine võib
21
mõjutada kogu drenaažisüsteemi toimimist väga suurel alal. Liinirajatise kaeviku kaudu võib vesi voolama hakata ja põhjustada liigniiskust, kui vee eemale juhtimine pole õnnestunud. Kindlasti tuleb alati kontrollida, kas drenaažisuudmest vesi voolab, kui maapind on märg.
Kohe, kui kuivendusprobleemid ilmnevad, on soovitatav viivitamatult ühendust võtta liinirajatise omanikuga või liinirajatise omaniku poolt määratud esindajaga ja kokku leppida, kuidas toimida. Liinirajatise omanik võib soovida kontrollida ja vajadusel ise vea parandada või lubab korvata maaomaniku/valdaja poolt kontroll- ja parandustöödega tehtud kulud. Kui maaomanik/valdaja viivitab asjatult kaebuse esitamisega või parandab purunenud dreeni ise, võib ta kaotada õiguse nõuda hüvitist. Kui remont tuleb teha lühikese etteteatamisajaga, tuleb ikkagi üritada enne tööde algust liinirajatise omanikuga kokku leppida. Liinirajatise kaitsetsoonis töötamine nõuab alati teatamist liinirajatise omanikule või liinirajatise väljamärkimist.
Drenaažitorustike parandustöödele pole garantiiaega kehtestatud ja kui seda keegi ka pakub, siis pole mingit põhjust nõustuda. Kahju tekitanud vead tuleb igal juhul parandada, kui kahjustus on põhjustatud liinirajatise hanke käigus.
Seirel ja võimalike probleemide lahendamisel on abiks fotode tegemine. Need selgitavad sageli vigade põhjusi ja seire tulemusi. Olulised on ka pildid, mis on näitavad, milline oli olukord enne liinirajatiste ehitamist.
8. Kokkuvõte
Siin on nimekiri liinirajatiste arendajatele, millega tuleb liinirajatiste projekteerimisel ja ehitamisel arvestada
Nimekiri liiniehitajatele
1. Hangi maaomanikult luba liinirajatise ehitamiseks 2. Väldi liinirajatise asukohana põlde 3. Tee esialgne plaan koostöös maaomanikuga/valdajaga
- Uuri trassivariante - Arvesta maaomaniku soovidega liinirajatise paigaldussügavuse kohta ja maapealsete ehitiste
asukohale - Veendu, et liinirajatis ei takista drenaaži hooldust (suudmed, läbipesuliitmikud jne) - Ka teepeenardes võib olla dreene ja nendega seotud rajatisi - Arvesta drenaažiga juba uurimistööde ajal (puurimine)
4. Selgita välja kuivendussüsteemi seisund 5. Hangi piirkonna drenaažiplaanid 6. Väldi dreenide läbilõikamist 7. Tee ettevalmistused dreenide ja drenaažiehitiste parandamiseks
- Erialaspetsialisti koostatud plaan on vajalik, kui liinirajatise ehitamine nõuab ulatuslikke parandustöid
- Enne töödega alustamist varusta end parandustöödeks vajalike materjalidega (torud, liitmikud, kruus jne)
22
8. Märgi dreenid maastikul/plaanil, et ekskavaatorijuht oskaks nendega arvestada 9. Kui dreen lõigatakse läbi/puruneb kogemata, paranda see kohe või hiljemalt paari päeva jooksul
- Märjal ajal võib rikutud drenaažisüsteem põhjustada kahjusid põllule ja ümbritsevale keskkonnale. Avatud dreenist võib lisaks sisse pääseda näiteks pinnast või väikeloomi, mis võivad hiljem veevoolu dreenides takistama hakata
- Põllukuivendus peab pärast parandustöid endistviisi toimima - Parandamisel kasuta jäika toru, ehita tihe liidus - Paigalda drenaažitoru alla killustik, pea meeles seda vibraatoriga tihendada, dreenitoru ei tohi
läbi vajuda ega painduda - Kata liitekohad drenaažitoru kohal filterkruusaga kuni künnikihini - Paranda ka muud konstruktsioonid kohe peale kahjustamist - Esita uuendatud kuivendusplaan, kuhu on kantud uued liinirajatised maaomanikule/valdajale
ja Salaojayhdistys ry andmebaasi 10. Valmistu kontrolliks ja tee dokumentatsioon korda
Rohkem teavet ms
www.salaojayhdistys.fi
www.mtk.fi
Savitorudreeni parandamine plastist teleskooptoru abil
1. Katkine dreen
2. Eemalda katkised torud ja lükka teleskooptoru üks muhv lõpuni savitorule peale
3. Kontrolli, et plasttoru mahuks parandatava savitorudreeni vahele, vajadusel lõika teleskooptoru lühemaks
4. Lükka teine teleskooptoru muhv savitorule, vajadusel kata liitekohad geotekstiiliga
Savitorukollektori parandamine teleskooptoru abil
1. Kasutatud on teleskooptoru üht osa, läbiviiguhülssi ehk liugmuhvi ja topeltseintega drenaažitoru
2. Savitorukollektor (siseläbimõõdult samad savitorud võivad olla erineva välisläbimõõduga)
3. Paigalda muhviga plasttoru savitorule lükates muhvi lõpuni savitorule
4. Kontrolli, et teleskooptoru oleks õige pikkusega, vajadusel sae see lühemaks
5. Paigalda teleskooptoru teine muhv jätkatava kollektori savitorule.Vajadusel võib plastmuhve kuumutada, et need sulaksid tihedalt savitorude ümber
6. Betoonkaevust väljavool ja ühendamine savitoruga
Savitorukollektori ühendamine plastist suudmetoruga plasttorust valmistatud muhvi abil
Plasttoru paigaldatud savitoru sisse DN50
Plastist dreeni paigaldamine savitorusse DN50
Kollektori ühendamine liugmuhviga või kaksikmuhviga De110 De110/95plast/DN75 savi
Savitoru DN75 ühendamine De110 plasttorumuhviga
Suudmetoru M100 ühendamine savitorukollektoriga DN75 kaksikmuhviga De110
From: Lõhmus, Janek <[email protected]>
Sent: Tue, 04 Feb 2025 09:45:03 +0000
To: "[email protected]" <[email protected]>
Subject: „Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna valguskaabli sidelahendus – EST-MIIL-147“, töö nr 10769K2
Tere
Saadan järgneva projektilahenduse ülevaatamiseks ja kooskõlastamiseks.
„Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna valguskaabli sidelahendus – EST-MIIL-147“, töö nr 10769K2
Ehitustegevused toimuvad järgmistel maaparandusehitise maa-aladel:
- Ridaküla, kood: 2103650010030/002
- Ridaküla, kood: 2103650010040/001
- Mõisanurme, kood: 2103620030024/001
Lugupidamisega
LEONHARD WEISS OÜ
Energeetikaehituse divisjon
Projekteerimisosakond
Janek Lõhmus
Vanemprojekteerija
Kassisilma 8, Räni alevik, Kambja vald, Tartumaa 61708
Mob +372 53 477 135
http://www.leonhard-weiss.ee
LEONHARD WEISS grupi ettevõte
Meie juriidiliste teadetega tutvumiseks külastage meie kodulehte.
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 1/17
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
Haldusakt
Haldusakti andmed
Haldusakti alus Projekteerimistingimuste taotlus 2411002/08592 (esitatud 11.11.2024)
Haldusakt Projekteerimistingimused 2411802/03847 Haldusakti kuupäev 13.12.2024
Haldusakti väljaandja Elva Vallavalitsus (reg. kood 77000170) Haldusakti allkirjastaja KAIRE VOLMER
Menetluse kokkuvõte
Seisukohad kooskõlastajate, arvamuse
avaldajate ja kaasatute poolt
*Projekteerimistingimuste eelnõu saadeti 02.12.2024 Elektrilevi OÜ´sse arvamuse avaldamiseks. Elektrilevi nõustus eelnõuga järgmistel tingimustel:
Kaitsevööndis tegutsemiseks kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga täiendavalt töö- või põhiprojekti joonised. Vastavalt Ehitusseadustiku §70 lõige 2 punkt 1 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist. Projekt on võimalik esitada läbi Elektrilevi OÜ kodulehe: Ehitusprojektide kooskõlastamine - Elektrilevi
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 2/17
*Projekteerimistingimuste eelnõu saadeti 02.12.2024 Telia Eesti AS´le arvamuse avaldamiseks. Telia Eesti AS Elektrilevi ei nõustunud eelnõuga järgmisel põhjendusel: Täname Teid arvamuse küsimise eest. Telia Eesti AS (edaspidi Telia) sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tuleb lähtuda Telia tehnilistest tingimustest ning võtta projektile heakskiit (kooskõlastus), et tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Telia ei anna käesolevale tööle heakskiitu, kuni projekt ei ole Telia Ehitajate portaalis kooskõlastust saanud. Projektlahenduste kooskõlastamiseks palume pöörduda Telia kooskõlastuste keskkonda Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/partnerile /ehitajale-arendajale/
Elva vald selgitab, et vastavalt EhS § 83 lg 1 p-le 1 on projekteerimistingimused aluseks uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks. Seetõttu ei ole veel valminud ehitusprojekti, mida Telia Eesti AS´ga kooskõlastada. Kooskõlastamine on võimalik edasistes projekteerimisetappides.
*Projekteerimistingimuste eelnõu saadeti 02.12.2024 Transpordiametisse kooskõlastamiseks. Transpordiamet tegi eelnõusse järgmise täiendamisettepaneku: Vastavalt TRAM tehnovõrkude juhendile palun välja tuua kavandatava tehnovõrgu puutumus riigitee(de) ja tee kaitsevööndi(te)ga so tee nr ja tehnovõrgu kulgemise km-d riigiteealusel maal ja/või tee kaitsevööndis.
Elva vallavalitsus selgitab, et projekteerimistingimuste eelnõud täiendati vastavalt.
*Projekteerimistingimuste eelnõu saadeti 02.12.2024 Keskkonnaametisse kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet kooskõlastas eelnõu järgmistel tingimustel:
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 3/17
Keskkonnaamet on tutvunud esitatud Tartu maakonda Elva valda Ridaküla, Koruste, Lossimäe ja Mõisanurme külla projekteerimistingimuste taotluse materjalidega. Kooskõlastamise põhjuseks on märgitud „EhS § 31 lg 1 Kavandatav ehitustegevus veehaarde sanitaarkaitsealal (kü: 60502:003:0352)“.
Väljatoodud kinnistul asub EELIS registri kohaselt 2008 aastal rajatud puurkaev PRK0024688. Puurkaevu sanitaarkaitsealas on keelatud majandustegevus peale veeseaduses ettenähtud erandite (veeseadus § 151 lg 2). Sidevõrgu rajamine ei kuulu antud erandite hulka. Olemasolevate andmete alusel võib eeldada, et puurkaev ei varusta ühisveevärki ja vee tarbimine on alla 10 m3/ööpäevas. Seega saaks antud sanitaarkaitseala muuta puurkaevu hooldusalaks (10 m). Selleks tuleb vastavasisuline taotlus esitada Keskkonnaagentuurile ([email protected] või [email protected]).
Ehitisregistri tärkandmetes pole küll märgitud, kuid asendiplaan on lisatud ka Uderna mõisa pargis kavandatava arenduse kohta. Asendiplaanil pole kavandatavat trassi näidatud. Juhime tähelepanu, et tegu on kaitsealuse pargiga ja projekteerimisel tuleb arvestada, et trassi rajamisel ei kahjustatakse pargi kaitseväärtuseid ja nähtaks ette asjakohased meetmed.
Vastav kooskõlastus on lisatud haldusaktile.
*Projekteerimistingimuste eelnõu saadeti 02.12.2024 Põllumajandus- ja Toiduameti Tartu esindusse kooskõlastamiseks. Põllumajandus- ja Toiduameti Tartu esindus kooskõlastas eelnõu järgmistel tingimustel:
1. Projekti geodeetilisele alusplaanile kanda maaparandussüsteemi drenaažiplaan.
2. Projekti asendiplaanile, kohtadesse kus projekteeritav sidekaabel ristub kuivendusdreenidega lisada märkus: „Ettevaatust! Ristumine drenaažiga“.
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 4/17
Kui sidekaabel projekteeritakse sügavusele kuni 0,8 m maapinnast piisab projekti asendiplaanile eelpoolnimetatud märkusest.
Kui sidekaabel projekteeritakse maapinnast sügavamale kui 0,8 m, võidakse ehitustööde käigus drenaažitorud läbi kaevata, seega tuleb projektis ette näha läbikaevatavate drenaažitorude remont.
Projekti asendiplaanile lisada vastavasisuline märkus, millisel viisil on ette nähtud drenaaži remont.
3. Enne ehitusloa taotlemist esitada projekteerijal projekt Põllumajandus- ja Toiduametile üle vaatamiseks.
4. Valguskaabli sidelahenduse ehitusloa eelnõu kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.
5. Tingimused lisada haldusaktile
Elva vallavalitsus selgitab, et projekteerimistingimuste eelnõud täiendati vastavalt.
Vastav kooskõlastus on lisatud haldusaktile.
Avalikustamise kokkuvõte Teade valiinirajatiste projekteerimistingimuste koostamise kohta a ldati Elva valla kodulehel 04.12.2024. Ettepanekuid ja küsimusi projekteerimistingimuste eelnõu kohta oodati hiljemalt 12ndaks detsembriks. Selle aja jooksul ettepanekuid/küsimusi ei laekunud.
Haldusakti kinnitamine
Otsuse originaaliks jääb ehitisregistris genereeritud ja allkirjastatud dokument
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 5/17
Haldusakti üldised tingimused
Haldusakti üldised nõuded Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN). Ehitisele, ehitamisele ja ehitusprojektile esitatavad nõuded on sätestatud 1. juulist 2015 jõustunud ehitusseadustikus.
Ehitusprojekt peab vastama majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrusele nr 97 “Nõuded ehitusprojektile¹”, majandus- ja taristuministri 02.07.2015. a määrusele nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded”, Eesti standardile EVS 932:2017 „Ehitusprojekt “ ja majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015 määrusele nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määrusele nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”.
Ehitustegevuse ja ehitise täpne kirjeldus koos ehitusprojektiga tuleb esitada ehitusloa menetlusse läbi ehitisregistri. Ehitusloa menetluse jooksul kogutakse vajalikud kooskõlastused ja arvamuse avaldused.
Haldusakti kehtivus Projekteerimistingimused kehtivad vastavalt ehitusseadustiku §33 juures sätestatule kuni 29.11.2029 (kaasa arvatud).
Haldusakti vaidlustamine Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga rikutakse tema õigusi, on 30 kalendripäeva jooksul arvates haldusaktist teadasaamisest õigus esitada vaie haldusakti väljastanud asutusele (Elva Vallavalitsus, Elva vald, Elva linn, Kesk tn 32, 61507, [email protected]) või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 6/17
Seotud ehitised
Jrk Ehitise nimetus EHR kood Ehitise aadress
1 221472763 Tartu maakond, Elva vald, Koruste küla, 52 Viljandi-Rõngu tee// Lossimäe küla, Kevili// Mõisanurme küla, 22116 Puhja- Rämsi tee// Kivi// Konsa// Pätsi// Püve// Ristiku tee// Saaretalu// Taavitse// Ridaküla, 22110 Ulila-Võllinge tee// Jasmiini// Jõeääre// Kibuvitsa// Kimmeli// Kooli// Kunimäe// Laane// Lehise tee// Liivaku// Lodjapuu// Lombi// Pihlaka// Pärnapuu// Reinu// Ridaküla tee L1// L2// Saare// Seedri// Sireli// Sooääre// Toominga// Vahtra// Valgekure// Variku
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 7/17
Ehitis
Ehitise üldinfo
Näitaja EHR andmed
Ehitise liik Rajatis Ehitise nimetus Ehitisregistri kood 221472763 Omandi liik Ehitise seisund Esmane kasutusaasta Esmase kasutuselevõtu aasta on oletuslik Ehitise aadress Tartu maakond, Elva vald, Koruste küla, 52 Viljandi-Rõngu tee//
Lossimäe küla, Kevili// Mõisanurme küla, 22116 Puhja-Rämsi tee// Kivi// Konsa// Pätsi// Püve// Ristiku tee// Saaretalu// Taavitse// Ridaküla, 22110 Ulila-Võllinge tee// Jasmiini// Jõeääre// Kibuvitsa// Kimmeli// Kooli// Kunimäe// Laane// Lehise tee// Liivaku// Lodjapuu// Lombi// Pihlaka// Pärnapuu// Reinu// Ridaküla tee L1// L2// Saare// Seedri// Sireli// Sooääre// Toominga// Vahtra// Valgekure// Variku
Projekteerimistingimuste põhjendus
Näitaja Tingimuste andmed
Projekteerimistingimuste andmise alus
Ehitusseadustiku § 26. Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel
Kavandatav tegevus Ehitise püstitamine Projekteerimistingimuste vajaduse põhjendus, sh tingimuste andmise alus ja üldine põhjendus, planeeringutest tulenevad nõuded, selgitused ja põhjendused, keskkonna või linnaehituslik analüüs
Ehitusseadustiku §83 lõike 1 kohaselt on projekteerimistingimused nõutavad sideehitise puhul uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks. Vastavalt Ehitusseadustiku §83 lõike 2 kohaselt ei ole projekteerimistingimused nõutavad liini ja elektripaigaldise ehitamiseks või kui nende ehitamise näeb ette detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering. Käesoleval hetkel ei ole sidetrassi rajamist detailplaneeringuga või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga ette nähtud.
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 8/17
Näitaja Tingimuste andmed
Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada piirkonna avalik- õiguslike kitsendustega:
Mõisanurme küla:
Sideehitise kaitsevöönd;
Elektripaigaldise kaitsevöönd;
Maaparandushoiu-ala;
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd;
Ridaküla:
Sideehitise kaitsevöönd;
Veehaarde sanitaarkaitseala;
Maaparandusühistu tegevuspiirkond;
Maaparandushoiu-ala;
Eesvoolu kaitsevöönd;
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd;
Tee avalik kasutus;
Elektripaigaldise kaitsevöönd;
Lossimäe küla:
Sideehitise kaitsevöönd;
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd;
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 9/17
Näitaja Tingimuste andmed
Elektripaigaldise kaitsevöönd;
Ehitise kasutamise otstarbed
Kasutamise otstarve Osakaal
Projekteerimistingimused
Teema Täpsustus
Kasutamise otstarbe tingimuste selgitus
Kasutamise otstarve vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 51 (02.08.2015) "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu". Kasutamise otstarve: 22245 -Side õhu- või kaabelliin või 22131 - Side, raadio või televisiooni magistraalne õhu- või kaabelülekandeliin või süsteem.
Arhitektuurilised, ehituslikud või kujunduslikud tingimused
1. Asukoht: vastavalt projekteerimistingimuste taotluses näidatud ehitise asukohal/nimetatud katastriüksuste aadressil; 2. Tehniline teostus: 2.1 Mitme kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndid maksimaalselt ühitada - tagada ruumiline kattumine võimalikult suures ulatuses; 2.2 Projektis selgitada ja täpsustada olemasolevate või ümberpaigutamist vajavate maa-aluste kommunikatsioonide asukohad nende omanikega ja valdajatega; 2.3 Projektis esitada sidetrassi alguse, pöördepunktide ja lõpp-punkti ning sidekaevude jt seadmete koordinaadid; 2.4 Sidetrassi rajatiste projekti asendiplaanil esitada trassi ja muude rajatiste asukohad koos kaitsevööndiga; 2.5 Projekti asendiplaanil esitada kõik olemasolevad tehnovõrgud. 2.6 Vastavalt Transpordiameti tehnovõrkude juhendile tuua ehitusprojektis välja kavandatava tehnovõrgu puutumus riigitee(de) ja tee kaitsevööndi(te)ga, s.o tee nr ja tehnovõrgu kulgemise km-d riigiteealusel maal ja/või tee kaitsevööndis 2.7 Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga töö- või põhiprojekti joonised. 2.8 Puurkaevu sanitaarkaitsealas ( puurkaev PRK0024688, kü: 60502:003:0352) on keelatud
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 10/17
Teema Täpsustus
majandustegevus peale veeseaduses ettenähtud erandite (veeseadus § 151 lg 2). Sidevõrgu rajamine ei kuulu antud erandite hulka. 2.9 Uderna mõisa pargis projekteerimisel tuleb arvestada, et trassi rajamisel ei kahjustatakse pargi kaitseväärtuseid ja nähtaks ette asjakohased meetmed. 2.10 Projekti asendiplaanile, kohtadesse kus projekteeritav sidekaabel ristub kuivendusdreenidega lisada märkus: „Ettevaatust! Ristumine drenaažiga“. 2.10.1 Kui sidekaabel projekteeritakse sügavusele kuni 0,8 m maapinnast piisab projekti asendiplaanile eelpoolnimetatud märkusest. 2.10.2 Kui sidekaabel projekteeritakse maapinnast sügavamale kui 0,8 m, võidakse ehitustööde käigus drenaažitorud läbi kaevata, seega tuleb projektis ette näha läbikaevatavate drenaažitorude remont. 2.10.3 Projekti asendiplaanile lisada vastavasisuline märkus, millisel viisil on ette nähtud drenaaži remont. 2.11 Enne ehitusloa taotlemist esitada projekteerijal projekt Põllumajandus- ja Toiduametile üle vaatamiseks. 3.Muud nimetamata nõuded: 3.1 Projektis selgitada ja täpsustada olemasolevate või ümberpaigutamist vajavate maa-aluste kommunikatsioonide asukohad nende omanikega ja valdajatega; 3.2 Väljastatud projekteerimistingimused ja muu projektiga seonduv informatsioon lisada projekti kausta; 3.3 Projekteerimisel arvestada õigusaktidest ja kavandatava ehitise asukohast tingitud kitsenduste ja piirangutega; 3.4 Projekteerimisel arvestada ametkondade, tehnovõrkude valdajate ja Elva vallavalitsuse poolt esitatavate tingimuste/märkuste ja nõuetega; 3.5 Siderajatise ehitamiseks tuleb ehitamisest huvitatud isikul enne ehitusteatise esitamist sõlmida kinnistute omanikega ja tehnovõrkude valdajatega piiratud asjaõiguse lepingud. 4. Projekt kooskõlastada: 4.1 Kõikide ehitus- ja kaevealas paiknevate maa-aluste ja maapealsete rajatiste (tehnovõrkude) omanikega või valdajatega; 4.2 Kõigi piirkonna kinnistute füüsiliste isikutega, kelle omandis oleval kinnistul projekteeritavad ja ehitatavad siderajatised hakkavad paiknema; 4.3 Kõigi ehitustöödega seotud kinnistute omanikega; 4.4 Kõigi ehitustöödega seotud asjaomaste instantsidega.
Ehitusuuringute tegemise vajadus Määratakse ehitusprojekti koostamisel.
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 11/17
1. 2. 3. 4. 5.
Teema Täpsustus
Haljastuse, heakorra või liikluskorralduse põhimõtted
1. Ehituse käigus kasutatavate maa-alade, juurdepääsu teede ja -teeosade kahjustamisel, tuleb taastada nende ehituseelne seisund ja teedel teekonstruktsioon, teekatend ja teekattemärgistus. Ehitamise käigus lõhutud katted, rajatised ja haljastus tuleb taastada omanikule sobival viisil ja mahus. 2. Keskkonnakaitse ja jäätmekäitlus lahendada ehitusprojekti koosseisus. 3. Olemasolev kõrghaljastus võimalusel säilitada. 4. Projekt vormistada kaasajastatud, kuid mitte vanemal kui ühe aasta vanusel, topo- geodeetilisel alusplaanil ning vastavuses majandus- ja taristuministri määrusele 14.04.2016 nr 34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostus-mõõdistamisele esitatavad nõuded“. 5. Geodeetiliste uurimistööde käigus mõõdistada tehnovõrkude asukohad ja kooskõlastada need võrkude valdajatega. Geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud projekti (sh olemasolevad ja projekteeritavad tehnovõrgud jms) koostamiseks vajalikus mahus. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse, sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta, ja kooskõlastataval joonisel näidatud geodeetilise alusplaani koostaja andmed ja töö number. Koostatud geodeetiliste uurimistööde aruanne tuleb geodeedil registreerida Elva valla geoarhiivis enne ehitusloa taotluse esitamist. 6. Asendiplaanil kajastatav lahendus peab olema esitatud nii tasapinnaliselt kui ka kõrguslikult ja seotult geodeetilise süsteemiga.
Ehitise asukoht
Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed
1 Kuju liik Hoonestusala Nimetus Koordinaadid 6447241.07 631365.91
6447241.80 631365.89 6469805.81 637784.19 6469799.18 637782.12 6469843.46 637668.79
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 12/17
6. 7. 8. 9.
10. 11. 12. 13. 14. 15. 16. 17. 18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25. 26. 27. 28. 29. 30. 31. 32. 33. 34. 35. 36. 37. 38. 39. 40. 41. 42. 43. 44. 45.
Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed
6469843.95 637668.88 6469834.21 637697.55 6469834.68 637697.73 6469858.74 637590.13 6469854.27 637588.92 6469874.77 637526.32 6469874.29 637526.19 6469880.30 637528.12 6469874.77 637526.32 6469934.58 637360.90 6469927.29 637359.31 6469925.42 637362.98 6469914.39 637399.94 6469907.25 637418.44 6469893.91 637462.76 6469875.04 637525.48 6469868.42 637546.10 6469860.29 637566.69 6469851.34 637599.76 6469845.54 637640.60 6469845.34 637661.53 6469842.08 637678.78 6469830.92 637707.36 6469820.32 637729.42 6469813.13 637744.02 6469806.66 637758.13 6469792.60 637803.20 6469790.95 637814.66 6469788.15 637838.36 6469779.17 637877.30 6469783.25 637878.24 6470603.81 642228.38 6470603.35 642228.56 6470585.49 642175.25 6470583.07 642175.91 6470631.69 642282.71 6470625.57 642275.05 6470612.79 642252.56 6470599.17 642217.95 6470588.21 642189.49
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 13/17
46. 47. 48. 49. 50. 51. 52. 53. 54. 55. 56. 57. 58. 59. 60. 61. 62. 63. 64. 65. 66. 67. 68. 69. 70. 71. 72. 73. 74. 75. 76. 77. 78. 79. 80. 81. 82. 83. 84. 85.
Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed
6470583.54 642177.52 6470580.26 642166.33 6470577.92 642153.91 6470572.59 642150.31 6470566.56 642132.07 6470566.15 642132.21 6470337.30 642734.98 6470337.42 642735.47 6470435.26 642712.13 6470435.37 642712.62 6470455.07 642707.51 6470455.18 642707.99 6470553.56 642684.51 6470553.67 642685.00 6470591.04 642675.76 6470591.19 642676.42 6470622.15 642663.51 6470620.13 642666.56 6470615.52 642670.89 6470561.56 642683.16 6470498.62 642697.85 6470435.72 642712.54 6470372.35 642727.32 6470321.89 642739.09 6470306.85 642735.41 6470306.51 642734.98 6470660.25 642664.90 6470660.27 642665.68 6470622.15 642663.51 6470633.46 642666.57 6470661.75 642665.63 6470678.73 642664.82 6470692.08 642663.71 6470701.66 642662.69 6470701.62 642661.89 6470628.47 642750.78 6470623.16 642750.88 6470630.23 642846.75 6470623.61 642846.85 6470601.68 643043.91
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 14/17
86. 87. 88. 89. 90. 91. 92. 93. 94. 95. 96. 97. 98. 99.
100. 101. 102. 103. 104. 105. 106. 107. 108. 109. 110. 111. 112. 113. 114. 115. 116. 117. 118. 119. 120. 121. 122. 123. 124. 125.
Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed
6470602.95 643046.64 6470384.18 643007.13 6470401.70 643061.65 6470421.54 643117.14 6470423.42 643124.67 6470423.64 643130.21 6470437.02 643123.77 6470437.22 643124.23 6470334.98 643181.55 6470335.24 643181.91 6470313.68 643196.71 6470313.92 643197.04 6470278.70 643221.50 6470278.95 643221.85 6470626.65 642543.72 6470620.07 642543.82 6470620.21 642566.11 6470621.13 642617.34 6470619.68 642631.16 6470622.15 642663.51 6470622.29 642676.68 6470623.36 642735.45 6470622.79 642780.36 6470623.63 642848.48 6470625.12 642884.37 6470626.02 642893.54 6470634.61 642960.38 6470640.28 642986.30 6470653.92 643015.47 6470652.98 643020.53 6470647.32 643025.60 6470634.02 643032.41 6470602.86 643046.68 6470574.71 643059.76 6470537.95 643077.45 6470498.83 643095.50 6470454.36 643116.68 6470401.09 643140.15 6470357.72 643165.96 6470251.34 643241.44
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 15/17
126. 127. 128. 129. 130. 131. 132. 133. 134. 135. 136. 137. 138. 139. 140. 141. 142. 143. 144. 145. 146. 147. 148. 149. 150. 151. 152. 153. 154. 155. 156. 157. 158. 159. 160. 161. 162. 163. 164. 165.
Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed
6470197.27 643279.53 6447340.65 631343.38 6447336.66 631346.52 6447308.23 631308.92 6447242.25 631358.80 6447242.48 631365.87 6447241.80 631365.89 6470256.10 643165.09 6470254.79 643186.90 6470261.10 643201.57 6470270.46 643204.22 6470278.85 643220.74 6470278.70 643221.50 6470254.97 643200.41 6470270.31 643204.50 6470278.70 643221.50 6470590.37 642989.39 6470585.55 643004.98 6470601.81 643042.99 6470601.68 643043.91 6470582.30 642998.67 6470601.68 643043.91 6470634.92 642750.66 6470628.47 642750.78 6470454.95 642693.74 6470452.72 642697.45 6470455.07 642707.51 6470307.44 643173.37 6470305.22 643184.82 6470313.68 643196.71 6470334.90 642724.67 6470337.30 642734.98 6470702.31 642649.63 6470700.47 642651.55 6470701.62 642661.89 6470659.65 642643.64 6470660.25 642664.90 6470181.82 643250.92 6470181.97 643257.82 6470197.27 643279.53
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 16/17
166. 167. 168. 169. 170. 171. 172. 173. 174. 175. 176. 177. 178. 179. 180. 181. 182. 183. 184. 185. 186. 187. 188. 189. 190. 191. 192. 193. 194. 195. 196. 197. 198. 199. 200. 201. 202. 203. 204. 205.
Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed
6470166.65 643271.27 6470183.29 643260.62 6470197.27 643279.53 6470550.50 642675.61 6470553.56 642684.51 6470610.14 642225.68 6470603.81 642228.38 6470595.53 642174.39 6470585.49 642175.25 6470429.56 642707.21 6470435.26 642712.13 6470558.73 642142.38 6470557.52 642134.82 6470566.15 642132.21 6470547.30 642132.64 6470557.42 642134.34 6470565.73 642131.99 6470566.15 642132.21 6470432.76 643096.70 6470437.02 643123.77 6470646.91 642543.39 6470626.65 642543.72 6470398.71 642964.58 6470401.81 642985.61 6470394.09 642992.06 6470388.23 642998.29 6470384.60 643004.30 6470384.18 643007.13 6470642.43 642847.50 6470630.23 642846.75 6470588.32 642669.08 6470589.97 642671.16 6470591.04 642675.76 6470323.99 643164.12 6470328.33 643167.08 6470333.48 643179.45 6470334.98 643181.55 6470292.26 642727.51 6470306.51 642734.98 6469834.37 637797.28
Projekteerimistingimused nr 2411802/03847
13.12.2024 17/17
206. 207. 208. 209. 210. 211. 212. 213. 214. 215. 216. 217. 218. 219. 220. 221. 222. 223. 224. 225.
Kuju nr Näitaja Tingimuste andmed
6469805.81 637784.19 6469825.13 637786.87 6469819.72 637790.06 6469805.81 637784.19 6469868.60 637597.09 6469864.26 637591.97 6469858.74 637590.13 6469838.54 637667.86 6469843.46 637668.79 6469819.68 637691.87 6469834.21 637697.55 6469895.74 637534.08 6469880.30 637528.12 6469828.43 637530.36 6469858.84 637525.47 6469869.24 637526.79 6469874.29 637526.19 6469802.75 637885.71 6469791.46 637880.03 6469783.25 637878.24
Ehitisel on 1 kuju
Dokumendid
Dokumendi liik: Muu lisa
Jrk Faili andmed
1 Faili nr Faili nimetus Eelnõu kooskõlastamine
Fail teenus-2431141.asice Väljaandja/koostaja (kpv) Põllumajandus- ja Toiduameti Tartu esindus (10.12.2024)
Üleslaadija KAIRE VOLMER 2 Faili nr
Faili nimetus Keskkonnaameti kooskõlastus Fail Sidevõrgu projekteerimistingimused Elva vallas.asice
Väljaandja/koostaja (kpv) Keskkonnaamet (06.12.2024) Üleslaadija KAIRE VOLMER
LEONHARD WEISS OÜ Vesse 8 Tel +372 601 2285 [email protected] Registrikood 12083348 11415 TALLINN EL10665798-0001 www.leonhard-weiss.ee
TELLIJA: Eesti Andmesidevõrgu AS TÖÖPROJEKT Registrikood: 14539659 Aadress: Soinaste 8a, Tartu linn, Tartu maakond 50405 Tel: +372 622 5237 E-post: [email protected]
Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja
Lossimäe küla piirkonna valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 SELETUSKIRI
Projektijuht: Janek Lõhmus
Nr 10769K2
Tartu veebruar 2025
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 2/13
Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa:
Projektijuht ja Janek Lõhmus vastutav projekteerija [email protected]
GSM +372 53 477 135 Pädevustunnistuse nr EL-021-21
Maalepingute sõlmija Kaili Lilleleht [email protected] GSM +372 52 07 008
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 3/13
Sisukord
1. Üldosa ...................................................................................................................................... 4 1.1. Asukohaplaan ................................................................................................................... 4 1.2. Lähteandmed .................................................................................................................... 4 1.3. Normdokumendid .............................................................................................................. 4 1.4. Uuringud ........................................................................................................................... 5
2. Projekti piirangud...................................................................................................................... 5 2.1. Sideehitise kaitsevöönd ning maakasutus ......................................................................... 5 2.2. Maaparandusehitiste piirkonnad ja piirangud ..................................................................... 6 2.3. Mälestised ning muinsuskaitselised piirkonnad ................................................................. 6 2.5. Muud piirangud ................................................................................................................. 7
3. Sidevõrk ................................................................................................................................... 7 3.1. Võrgu kirjeldus .................................................................................................................. 7 3.2. Liitumispunkt(id) baasvõrguga – MTÜ Eesti Andmesidevõrk ............................................. 9 3.3. Sidevõrk maaliinina - mikrotorustik .................................................................................. 11 3.4. Tähistused....................................................................................................................... 11
4. Demontaaž ja jäätmete käitlemine .......................................................................................... 12 5. Pinnasekatete taastamine ja kõrghaljastuse säilitamine ......................................................... 12 6. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve ......................................................................... 13
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 4/13
1. Üldosa
Projekti raames rajatakse fiiberoptilisel (maa)kaablil põhinev juurdepääsuvõrk (Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla), millega luuakse abikõlbulikele aadressiobjektidele liitumisvõimalus, mis tagab lairibateenuse allalaadimiskiirusega üks gigabitt sekundis. Projekti raames rajatakse passiivne taristu, mis tagab tehnoloogia neutraalsuse operaatoritele, kes loodavas juurdepääsuvõrgus lairibateenuseid pakuvad. Liitumisvõimaluse loomine tähendab, et aadressiobjekti kinnistupiirile või selle vahetusse lähedusse luuakse lõpp-punkt. Täpne lõpp-punkti asukoht fikseeritakse projekteerimisel koordinaatidega ning lõpp-punkti asukoht tähistatakse maapinda maetava markerpalliga.
1.1. Asukohaplaan
Joonis 1.1. Projekteeritud objekti asukohaplaan (allikas kaart.delfi.ee)
1.2. Lähteandmed
Objekti projekteerimisel on aluseks võetud järgmised dokumendid, tehnilised tingimused ja varem projekteeritud projektlahendused: - Eesti Andmesidevõrgu AS projekteerimise ja ehitamise hankedokumendid – „Tartu maakond,
Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 (Elva)“
- Tehnilised tingimused – Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk, 29.10.2024 nr TLVT24020 -1…6.
- Projekteerimistingimused – Elva Vallavalitsus, 13.12.2024 nr 2411802/03847
1.3. Normdokumendid
Siderajatise projekteerimisel on lähtutud Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Eesti Standardikeskuse poolt välja antud ehitusvaldkonna standarditest ja juhendmaterjalidest. Projekti koostamisel aluseks võetud olulisemad standardid ja normid: - Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 5/13
- Seadme ohutuse seadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; - Liiklusseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; - Jäätmeseadus ja sellest tulenevad kehtestatud nõuded; - Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“; - Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“; - Majandus- ja taristuministri 14.02.2020 määrus nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele,
ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded;
- Majandus- ja taristuministri määrus 05.06.2015 nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“;
- EVS 843:2016 Linnatänavad; - EVS 932:2017 Ehitusprojekt; - EVS 907:2010 Rajatise ehitusprojekt; - Transpordiameti riigiteede normdokumendid; - Telia Eesti AS-i juhendmaterjal: „Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid
liinirajatiste säilitamiseks“; - Elektrilevi OÜ normdokumendid:
https://www8.energia.ee/public/ee043.nsf/PKDE?OpenView&ExpandView; - Elva valla kaevetööde eeskiri, 23.04.2018 nr 32.
1.4. Uuringud
- Topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega – Geopartner OÜ, töö nr GEO 24-4624.
2. Projekti piirangud
Kolm päeva enne ehitustööde algust on ehitajal kohustus võtta ühendust kinnistute valdajatega, teavitades neid tööde teostamisest nende maaüksusel ning arvestama nende tingimuste ja nõudmistega ning tehnovõrkude valdajatega (vastavalt kooskõlastuse tingimustele). Tööd teostatakse vastavalt tellija ja kohalikku omavalitsuse kehtestatud korrale. Meetmed ohutuks tööks elektriseadmetel ja nende kaitsetsoonis määrata kindlaks tööjuhatuse koosolekul enne tööde alustamist. Ehitustöödel või selle ettevalmistamisel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged/vastuolulised, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja tellijaga.
Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega, sh ehitusaegsete ajutiste tehnovõrkude rajamine või ümberehitus. Lahendused ajutistele ümberehitustele kuuluvad ehituse töövõttu. Ehitustööde käigus ja sidepaigaldiste hilisemal käidul juhinduda eespool toodud eeskirjadest ja Eesti vabariigis kehtivatele normatiividest ja seadustest ning kinni pidada töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest ning headest tavadest.
2.1. Sideehitise kaitsevöönd ning maakasutus
Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. (Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 70 lõike 8 alusel) ....
§ 14. Sideehitise kaitsevöönd Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal – 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 6/13
välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast; 2) siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest; 3) merel – 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest.
Käesolevas projektis seadustatakse maakasutus baasvõrgu kaevust kuni lõpp-punktideni - nt notariaalne servituudi leping või sundvaldus. Kliendiliine (lõpp-punktist hoonesse paigaldatav sidevõrgu osa maaliinina) ei seadustata kuna need jäävad maaomaniku enda omandisse ja maale.
2.2. Maaparandusehitiste piirkonnad ja piirangud
Ehitustegevused toimuvad järgmistel maaparandusehitise maa-aladel: - Ridaküla, kood: 2103650010030/002 - Ridaküla, kood: 2103650010040/001 - Mõisanurme, kood: 2103620030024/001 Tagada maaparandusehitiste drenaažisüsteemi elementide (dreenid, drenaažikaevud ja drenaažisuudmed) nõuetekohane toimimine. Enne valguskaabli rajamise töid tuleb töövõtjal objektil üles otsida ja tähistada töödeaegse tähisega drenaažitorustiku tegelik asukoht, et vältida drenaaži lõhkumist. Rajatav mikrotorustik tuleb paigaldada vähemalt 0,5 m dreenidest ja kollektoritest sügavamale. Drenaažiga ristumisel tuleb tööd dokumenteerida ning kõik materjalid pärast tööde teostamist Eesti Geoloogiateenistusele edastada. Purunenud drenaažitoru parandamisel ja drenaažikaeviku kinniajamisel järgida juhendites toodud nõudeid. Drenaaži lõhkumisel tuleb kahjustunud/purunenud torud asendada ligilähedase siseläbimõõduga nõuetekohase, tugevdatud, seest sileda pinnalise toruga või drenaažitoruga, ühenduskohad katta geotekstiiliga ja taastada drenaaži toimimine. Tööde käigus purunenud drenaažitorustik tuleb ära parandada ja avatud drenaažikaevik tuleb sulgeda esimesel võimalusel hiljemalt mõne päeva jooksul, et lahtisesse drenaaži ei pääseks pinnast vms. Dreenide ja kollektorite parandamisel juhinduda järgmistest juhenditest: - Drenaažitorustiku parandamise juhend - Savitorudreeni parandamine plastist teleskooptoru abil - Savitorukollektori parandamine teleskooptoru abil Maaparandusehitiste alad ja ristumised drenaažiga on näidatud asendiplaanilistel joonistel.
2.3. Mälestised ning muinsuskaitselised piirkonnad
Ehitustegevused toimuvad järgmistel muinsuskaitselistel maa-aladel: - Ehitismälestis - Uderna mõisa peahoone 19. saj., reg. nr. 7273 Muinsuskaitselised alad on näidatud asendiplaanilistel joonistel.
2.4. Sidevõrgu paiknemine riigimaanteel Ehitustegevused toimuvad järgmistel riigimaantee maa-aladel:
Tee nr ja nimi Siderajatis teemaal, km
Siderajatise ristumised teega, km
Siderajatis tee kaitsevööndis, km
22110 Ulila-Võllinge tee 0.66 km 22116 Puhja-Rämsi tee 1.78 km 52 Viljandi-Rõngu tee 60.02 km 47 Sangla-Rõngu tee 22.29 km - 22.37 km
Enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Transpordiametiga.
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 7/13
2.5. Muud piirangud
Telia Eesti AS - Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada
sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
- Telia kaitsevööndis kaevetööde teostamise nõuded vastavalt juhendile "Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid" (vt. https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/juhendid/).
- Ristumiskohtadel Telia sideehitised peavad olema kaitstud kaitsetorudega, tagada nõuetekohased vahekaugused (kujad) teiste kommunikatsioonidega. Vajadusel süvendada Telia sideehitised normatiiv sügavusele.
- Sidekaabliga väga lähedal paralleelkulgemisel tuleb kaevetööd sügavamal kui 0,3m teha käsitsi.
- Enne kaeviku kinni ajamist, korraldada Telia esindajaga Telia sideehitiste kaitsmise korralised ülevaatused. Teostatud töödele koostada Telia järelevalve spetsialistiga kaetud tööde akt.
- Ehitustööde ajal võtta Töövõtjal kasutusele kõik kaitsemeetmeid vältimaks olemasolevate siderajatiste vigastamist.
- Kaevetööd Telia sideehitiste kaitsevööndis on lubatud teostada ainult Telia järelevalve spetsialisti kirjaliku loa alusel.
- Telia Eesti AS liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt "Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15 ”. Rekonstrueeritavad liinirajatised jäävad Telia Eesti AS omandisse.
- Enne Telia Eesti AS sideehitise ümberpaigutamist ja/või ümberehitamist peab ümberehitamisest huvitatud isik sõlmima Telia Eesti AS-ga ümberpaigutamise ja/või ümberehitamise lepingu.
3. Sidevõrk
3.1. Võrgu kirjeldus
Projekti raames rajatav juurdepääsuvõrk algab baasvõrgu liitumispunktist kulgedes edasi võrgusõlme, mis omakorda on ühendatud aadressiobjektide lõpp-punktidega.
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 8/13
- Võrgusõlm: elektrita välikapp maapinnal, kus asuvad splitter-paneelid. Iga aadressiobjekti lõpp-punkti ja võrgusõlme paneeli vahel on keevitatud 1 kiud ning iga aadressiobjekti kohta on paneelis üks port.
- Tehnilise lahenduse jada on järgmine: Operaatori sideühendus baasvõrgus -> võrgusõlme(de) splitter -> võrgusõlme(de) paneel -> lõpp-punkt.
- S (joonisel): splitter. Iga operaatori kohta on üks splitter koos paneeliga, kokku on viis splitterit. Splitterid ja paneelid võivad olla koos ehk võib kasutada splitter-paneeli.
- n (joonisel): tähistab aadressiobjektide arvu lõpp-punktides. - Võrgusõlmes maksimaalne kiu splittimiste arv on 64.
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 9/13
- Võrgusõlme(de) splitteritest kokku väljuv minimaalne kiudude arv paneeli(desse) on võrdne viiekordse aadressiobjektide arvuga, millele antud projektis luuakse liitumisvõimalus juurdepääsuvõrguga.
- Kõigil operaatoritele paigaldatakse ühesugused splitterid ning väljuvate kiudude arv on kõigil sama.
- Võrgusõlme ja aadressiobjekti vahel lubatud suurimaks sumbuvuseks on 25dB.
3.2. Liitumispunkt(id) baasvõrguga – MTÜ Eesti Andmesidevõrk
Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TLVT24020: Liitumispunkt:
- ASV sidekapp ES012J01, milles jätkumuhv ES012M15.
Tingimused: - Sidekapist ES012J01 rajada multitoru Eesti Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. - Sidekapist ES012J01 puhuda kaabel Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. - Sidekapis ES012J01 jätta kaablivaru 15m. - Enne kaabli ühendamist jätkumuhvi ES012M15, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril
tellida ASV-lt klienditellimus KLT. - Sidekapis ning mikrotorudes olevad kaablid jäävad Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk
(ASV) omandisse. - Piiritluspunktiks on sidekapi ES012J01 sein. - ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT
tööga digitaalselt [email protected]. Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TLVT24020-2: Liitumispunkt:
- ASV sidekaev ES012K23, milles jätkumuhv ES012M14. Tingimused:
- Sidekaevust ES012K23 rajada multitoru Eesti Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. - Sidekaevust ES012K23 puhuda kaabel Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. - Sidekaevus ES012K23 jätta kaablivaru 15m. - Enne kaabli ühendamist jätkumuhvi ES012M14, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril
tellida ASV-lt klienditellimus KLT. - Sidekaevus ning mikrotorudes olevad kaablid jäävad Mittetulundusühing Eesti
Andmesidevõrk (ASV) omandisse. - Piiritluspunktiks on sidekaevu ES012K23 kaevusein. - ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT
tööga digitaalselt [email protected]. Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TLVT24020-3: Liitumispunkt:
- ASV sidekaev ES012K18, milles jätkumuhv ES012M11. Tingimused:
- Sidekaevust ES012K18 rajada multitoru Eesti Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. - Sidekaevust ES012K18 puhuda kaabel Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. - Sidekaevus ES012K18 jätta kaablivaru 15m. - Enne kaabli ühendamist jätkumuhvi ES012M11, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril
tellida ASV-lt klienditellimus KLT. - Sidekaevus ning mikrotorudes olevad kaablid jäävad Mittetulundusühing Eesti
Andmesidevõrk (ASV) omandisse. - Piiritluspunktiks on sidekaevu ES012K18 kaevusein.
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 10/13
- ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT tööga digitaalselt [email protected].
Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TLVT24020-4: Liitumispunkt:
- ASV sidekaev ES012K10, milles jätkumuhv ES012M04. Tingimused:
- Sidekaevust ES012K10 rajada multitoru Eesti Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. - Sidekaevust ES012K10 puhuda kaabel Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. - Sidekaevus ES012K10 jätta kaablivaru 15m. - Enne kaabli ühendamist jätkumuhvi ES012M04, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril
tellida ASV-lt klienditellimus KLT. - Sidekaevus ning mikrotorudes olevad kaablid jäävad Mittetulundusühing Eesti
Andmesidevõrk (ASV) omandisse. - Piiritluspunktiks on sidekaevu ES012K10 kaevusein. - ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT
tööga digitaalselt [email protected]. Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TLVT24020-5: Liitumispunkt:
- ASV sidepaneel ES006P04. Tingimused:
- Liitumine paneeli ES006P04 võib toimuda ainult patch kaabliga. - Enne kaabli ühendamist paneeli ES006P04, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida
ASV-lt klienditellimus KLT. - Kaablitöid olemasolevates jätkumuhvides/paneelides võib teostada ainult ASV lepinguline
hoolduspartner. - ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT
tööga digitaalselt [email protected].
Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TLVT24020-6: Liitumispunkt:
- ASV sidepaneel ES006P04. Tingimused:
- Liitumine paneeli ES006P04 (Väikekapp kuhu kaableid juurde otsastada ei ole võimalik) võib toimuda ainult patch kaabliga.
- Enne kaabli ühendamist paneeli ES006P04, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ASV-lt klienditellimus KLT.
- Kaablitöid olemasolevates jätkumuhvides/paneelides võib teostada ainult ASV lepinguline hoolduspartner.
- Paneelis ES006P04 olevad kaablid jäävad Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (ASV) omandisse.
- Piiritluspunktiks on paneeli ES006P04 välisein. - ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis.
Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:
- Projekti koostaja peab leidma lahenduse ja koostama projekti selliselt, et tagada Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (ASV) töötavate ühenduste toimimise.
- Projektis näha ette kõik vajalikud tööd siderajatiste kaitsmiseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused.
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 11/13
- Liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad ehitustööde Tellija kulul.
- ASV sidetrassi ehitamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi omaval firmal ja ASV poolt väljastatud tööloa alusel.
- Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist.
- Tööd teostada ASV volitatud esindaja, Kaneti OÜ järelevalve töötaja juuresolekul. - Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks digitaalselt [email protected]. - Tööde teostamine ASV sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult
Kaneti OÜ järelvalvajaga. Hiljemalt 3 tööpäeva enne kaevetööde alustamist eelnimetatud kaitsevööndis tuleb vormistada kirjalik tegutsemisluba. ASV liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks saata e-kiri [email protected] vastavalt tööde teostaja, tellija, omanikujärelevalve, tööde iseloomu, asukoha, teostamise aja ja vastutava isiku kontaktandmetega.
3.3. Sidevõrk maaliinina - mikrotorustik
Ehitustööde teostamiseks tuleb taotleda ja saada omavalitsusest kaeveluba. Mikrotorustiku paigaldussügavuse üldnõuded:
- haljasalal, kus puudub otsene oht mikrotorustikule, min 0,5 m; - kohaliku tee transpordimaal või transpordimaa puudumisel kohaliku tee servale lähemal kui
3 meetrit paigaldada mikrotorustik min 1 m sügavusele; - ristumisel kohalike- ja sissesõiduteedega, tiheda liiklusega õuealal, parkimisplatsi all,
künnimaal min 1,0 m. Täiendavad tingimused riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorustikule:
- riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorud peavad paiknema minimaalselt 1,0 m sügavusel ning 750 N tugevuses kaitsetorus.
- riigiteest kinnised läbiminekud üldine nõue 1,5m kattest ja mahasõitudel 1,2m ning 1250 N tugevuses kaitsetorus.
Mikrotorustiku erijuhud paigaldussügavuse ja täiendava kaitsmise vajaduse kohta on ära toodud asendiplaanidel. Mikrotorustiku paigaldusel pidada kinni tootja poolt ette antud väikseimast lubatud painderaadiusest. Ristumisel kõrvalteede ja kraavidega vältida järske nurki. Paigaldatava trassi ja täiendava kaitsetoru vahed tihendada montaaživahu abil. Ristumistel teiste maakaablite, vee- ja kanalisatsioonitorudega, tuleb trassi paigaldussügavus täpsustada kohapeal, ehituse käigus, tehes kindlaks nende täpse asukoha ja suuna. Minimaalsed püstvahekaugused ristumisel maa-aluste objektidega on järgmised: • ÜVK torustik ja kaev ( kanali,toru, kaevu välispind) 0,3 m; • kaugküttetorustik (kanali või toru välispind) 0,2 m; • alla 1000 V elektrikaabel (ol. olev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,2 m; • 1 - 110 kV elektrikaabel (ol. olev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,3 m; • sidekaabel või - kanalisatsioon (olemasolev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,3 m; • drenaaž ja truubitoru 0,5 m. Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimiseks.
3.4. Tähistused
Pinnasesse paigaldatav sidevõrk tähistada vastavalt määrusele: „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.
Pinnasesse paigaldatav sidetrass mikrotorustik tähistada märkelindiga, millele on kirjutatud: „ETTEVAATUST VALGUSKAABEL“.
Kaevudesse paigaldada markerpall ja kajastada koos numbriga teostusjoonisel.
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 12/13
Pinnasesse paigaldatava mikrotorustiku puhul kasutada tuvastustraati, mis peab olema mõlemast toru otsast ligipääsetav. Tuvastustraat peab olema signaaligeneraatoriga ühendatav ja otste vahelises lõigus metalliliselt ühendatud, kuid maast isoleeritud.
Tuvastustraadi mõlemad otsad maandada ja maandusühendus teostada selliselt, et tuvastustraati oleks võimalik tuvastussignaal genereerida (maandusühendus peab olema korduvalt taasavatav).
Liinitrasside tähistamise eesmärk on informeerida ning hoiatada sideliinirajatiste olemasolust, lihtsustada hooldustöid, sideliinirajatiste asukoha määramist ja vältida sideliinirajatiste vigastamist.
4. Demontaaž ja jäätmete käitlemine
Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest. Tööplatsilt koguda kokku ja sorteerida tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (mikrotorude jupid, pakendid vms). Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis.
5. Pinnasekatete taastamine ja kõrghaljastuse säilitamine
Peale tööde või töölõigu lõpetamist taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus, kõnnitee plaadid, äärekivid jne) esialgses mahus kaevetöödele eelnevasse seisundisse, kui joonistel ei ole ette nähtud teisiti. Taastamise mahud on ära näidatud asendiplaanil ja töömahtude tabelis.
Peale tööde või töölõigu lõpetamist tuleb töövõtjal taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud kinnistute piirimärgid.
Ehituskaevikust väljakaevatava ja tagasitäiteks mittekasutatava pinnase ladustamise asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning vedada litsentseeritud püsijäätmete käitluskohata. Kaevise teisaldamisel tuleb lähtuda maapõueseaduses toodud nõuetest.
Vältida trasside vahetus läheduses säilitatavate puude vigastamist. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Nendes kohtades, kus on oht mehhanismiga puud vigastada, tuleb puudele paigaldada tüvekaitsmed. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi.
Puude võra tsoonis vältida pinnase kuhjamist ning raskete veokite liikumist, mis kahjustavad puu juurte ainevahetust. Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümberkukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt küljelt. Kui see on siiski vältimatu, tuleb juured läbi lõigata teravalt (järsult) - lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Paljastunud juured tuleb katta nii ruttu kui võimalik mulla, multši või niiske kangaga. Läbilõigatud puujuuri kaitstakse järgmiselt: kaevise sein toestatakse maasse taotud vaiade vahele tõmmatud võrgu ja kotiriidega (kõdunev kotiriie jäetakse maasse) ning juurte ja kaevise seina vahe täidetakse liiva- ja turbasegust kihiga, kuhu peale kaevetööde lõppu kasvavad juured. Kui kaevist hoitakse pikemalt lahti, kaetakse kaevise puupoolne serv kilega, mis ei lase kastmisveel välja nõrguda ning puud kastetakse iga päev. Kaevise kinniajamisel säilitada turba ja liivasegu kinnihoidev kangas, kile eemaldada. Puid tuleb kaitsta ka juhul kui maapinda tõstetakse üle 20 cm. Sel juhul on lihtsamaks abinõuks jätta lohk ümber puutüve.
LEONHARD WEISS OÜ 10769K2 Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna
valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147 4.02.2025 lk 13/13
Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega piirneval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele.
6. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve
Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi Ehitusseadustikus toodud kasutuselevõtu protseduurist. Ehituse järelevalvet teostab tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõik kõrvalekalded projektist kooskõlastada kõigi huvitatud instantsidega s.h. tellija ja projekteerijaga ning fikseerida kirjalikult.
Maaparandusehitise reguleeriv võrk Ridaküla, kood: 2103650010030/002
Teekaitsevöönd
Teekaitsevöönd
/ /
/
/
/
/
/
/
/ /
/
60502:003:0237 Käänu
60502:003:0067 Lombi
60502:003:0091 Ritka
60502:003:0268 Kingu
60501:001:0410 Ridaküla tee L2
60502:003:0257 Tasa
60502:003:0353 Kusti
60502:003:0068 Lombi
60502:003:0258 Tasa
60502:003:0027
22110 Ulila-Võllinge tee
60502:003:0261 Siiska
60502:003:0126 Paju
60502:003:0352 Liivaku
60502:003:0236 Pärnapuu
60502:003:0251 Ala
60502:003:0337 Sirgu
60502:003:0127 Paju
60502:003:0263 Roosi
Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk tehnilistest tingimustest väljavõte Liitumispunkt: · ASV sidekaev ES012K23, milles jätkumuhv ES012M14. Tingimused: · Sidekaevust ES012K23 rajada Mikrotorustik Eesti Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. · Sidekaevust ES012K23 puhuda kaabel Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. · Sidekaevus ES012K23 jätta kaablivaru 15m. · Enne kaabli ühendamist jätkumuhvi ES012M14, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ASV-lt klienditellimus KLT. · Sidekaevus ning mikrotorudes olevad kaablid jäävad Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (ASV) omandisse. · Piiritluspunktiks on sidekaevu ES012K23 kaevusein. · ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT tööga digitaalselt [email protected].
EM147J001
/ /
/
/
/ /
/ /
/ /
/ /
LP Pärnapuu
LP Lombi
LP Liivaku
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 15m, vt pikiprofiili (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50) Ristumine sidekaablitega!!! Sidekaablite sügavus ja asukoht surfida enne suundpuurimist. Suundpuurimisel peab olema minimaalne vahekaugus olemasolevate trassidega 0,5m.
0.66 km
2,7
2,2
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 33m, min sügavus 1,5m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50) Ristumine sidekaablite ja truubitoruga!!! Sidekaablite sügavus ja asukoht surfida enne suundpuurimist. Suundpuurimisel peab olema minimaalne vahekaugus olemasolevate trassidega 0,5m.
Täiendav kaitsetoru mikrotorustikule 1x(Ø75;l=2m)-750N
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
2
Olemasolev keskpinge õhuliin Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpinge maakaabel Olemasolev madalpinge maakaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev veetrass Olemasolev kanalisatsioon Olemasolev sadeveekanalisatsioon Olemasolev drenaaž
Olemasolev hoone Katastritunnus ja aadress
Projekteeritud perspektiivne kliendiliin(side) - maa sees Projekteeritud kaitsetoru
/ / / / / /
/ / / / / /
/ / / / / /
Tingmärgid
Projekteeritud side jaotuspunkt (kapp maapinnal) Projekteeritud side vahejaotuspunkt (kapp maapinnal)
Projekteeritud lõpp-punkt (markerpall maa sees)
Katastripiirid
Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) - DB-klassi (Direct Bury) märgistusega, min 1000N Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) kinnisel meetodil - puurumistoru PE D50, 1250N
Suundpuurimise lõpu- ja alguskaevik
33101:004:0011 Pilvila
Projekteeritud märketulp
Projekteeritud sidekaev
Märkused: · Topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega - Geopartner OÜ, töö nr GEO 24-4624. · Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. · Mikrotorustiku paigaldussügavuse üldnõuded: - haljasalal, kus puudub otsene oht mikrotorustikule, min 0,5 m; - kohaliku tee transpordimaal või transpordimaa puudumisel kohaliku tee servale lähemal kui 3
meetrit paigaldada mikrotorustik min 1 m sügavusele; - ristumisel kohalike- ja sissesõiduteedega, tiheda liiklusega õuealal, parkimisplatsi all, künnimaal
min 1,0 m. · Täiendavad tingimused riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorustikule: - riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorud peavad paiknema minimaalselt 1,0 m sügavusel ning
750 N tugevuses kaitsetorus. - riigiteest kinnised läbiminekud üldine nõue 1,5m kattest ja mahasõitudel 1,2m ning 1250 N
tugevuses kaitsetorus. Mikrotorustiku erijuhud paigaldussügavuse ja täiendava kaitsmise vajaduse kohta on ära toodud asendiplaanidel.
· Ehitamise käigus täpsustada olemasolevate trasside asukohad ja sügavused maapinnas ning arvestada tehnorajatiste kaablikaitsevöönditega, milles kõikvõimalikud kaeve ja mulltööd kaablivaldaja loata on keelatud.Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult vastava rajatise valdaja järelvalve üksusega.
· Projekteeritud mikrotorustiku paiknemine ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab tehnovõrgu sügavus. Ristumisel olemasoleva tehnovõrguga teostada tehnovõrgu alt, kui pealt poolt pole võimalik kinni pidada nõutavast sügavusest või ei nõuta teisiti. Ristumisel ja rööpkulgemisel teiste kommunikatsiooni trassidega pidada kinni normidekohastest vahekaugustest.
· Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimiseks.
· Sidetrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele kujule. Kaevise täitmisel tihendada pinnast. Enne tööde alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba.
· Vältida trasside vahetus läheduses säilitatavate puude vigastamist.
ki nn
is tu
pi ir
ki nn
is tu
pi ir
MAAPINNA
MIKROTORUSTIKU
22110 Ulila-Võllinge tee - 0.66 km Mikrotorustik pikiprofiil ristumisel
KÕRGUSED
PROJEKTKÕRGUSED
1. PE D50 toru paigaldamiseks rajatakse mõlemale poole teed või tänavat puurimisaugud, kust surutakse puurimisvardad läbi. Kui vardad on stardikaevikust läbi lõpukaevikusse surutud, kinnitatakse varraste külge PE D50 toru ja tõmmatakse tagasi stardikaevikusse. Seejärel tõmmatakse side Mikrotorustikstik torusse ning peale töö lõppu taastatakse esialgne olukord.
2. Enne suundpuurimist tuleb ehitajal kindlaks teha olemasolevate trasside asukohad ja sügavused. Selleks kutsuda kohale tehnovõrkude valdajate esindajad.
38 .7
1
1:250
40 .0
8
50.00
48.00
46.00
44.00
42.00
40.00
38.00
36.00
34.00
40 .1
5
40 .7
1
40 .7
4
40 .5
5
si de
ka ab
el , h
~- 1m
tee
AS V
si de
ka ab
el , h
-3 9.
65 m
m in
0, 5 2, 1m
2, 1m 2m
38 .7
1
1, 5m
10 76
9K 2_
TP _E
N -4
-0 1_
as en
di pl
aa n.
dw g
0 4/
02 /2
02 5
Tellija
Keel
Staadium
Mõõtkava
LehtiLeht
Projekt
Joonis Joonise nr
E-post [email protected] Telefon +372 601 2285 Registrikood 12083348
LEONHARD WEISS OÜ
Eesti Andmesidevõrgu AS
Janek Lõhmus Janek Lõhmus Janek Lõhmus
Asendiplaan
53 477 135
53 477 135
53 477 135
Tööprojekt
1
M 1: 500
10769K2_TP_EN-4-01
EST 7
Projekteeris
Kontrollis
Projektijuht
Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147
Maaparandusehitise reguleeriv võrk Ridaküla, kood: 2103650010040/001
Maaparandusehitise reguleeriv võrk Ridaküla, kood: 2103650010040/001
Maaparandusehitise reguleeriv võrk Ridaküla, kood: 2103650010040/001
Maaparandusehitise reguleeriv võrk Ridaküla, kood: 2103650010040/001
/ /
/ /
/ /
/
/ /
/ /
/
/
/ /
/ /
/ /
/
/
/ / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / / /
/
/ /
/
/ /
/
60502:003:0273 Kase
17101:001:0097 Ridaküla tee L1
60502:003:0336 Kunimäe
60502:003:0285 Kooli
60502:003:0011 Valgekure
60502:003:0109 Variku
17101:001:0372 Hale
60502:003:0290 Tammiku
60502:003:0274 Kase
60502:003:0275 Peebu
17101:001:1884 Nuka
60502:003:0096 Pihlaka
60502:003:0069 Kimmeli
17101:001:1885 Serva
60502:003:0072 Seedri
60502:003:0097 Toominga
60502:003:0095 Kibuvitsa
60502:003:0337 Sirgu
60502:003:0016 Laane
60502:003:0102 Lehise tee
17101:001:0939 Tare tee60502:003:0323
Vahtra
60502:003:0071 Saare
60502:003:0285 Kooli
60502:003:0171 Kooli
17101:001:0097 Ridaküla tee L1
17101:001:0097 Ridaküla tee L1
60502:003:0011 Valgekure
Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk tehnilistest tingimustest väljavõte Liitumispunkt: · ASV sidekapp ES012J01, milles jätkumuhv ES012M15. Tingimused: · Sidekapist ES012J01 rajada Mikrotorustik Eesti Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. · Sidekapist ES012J01 puhuda kaabel Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. · Sidekapis ES012J01 jätta kaablivaru 15m. · Enne kaabli ühendamist jätkumuhvi ES012M15, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ASV-lt klienditellimus KLT. · Sidekapis ning mikrotorudes olevad kaablid jäävad Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (ASV) omandisse. · Piiritluspunktiks on sidekapi ES012J01 sein. · ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT tööga digitaalselt [email protected].
EM147J002
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/
/
/ /
/ /
/
/ /
/ /
/ /
/
EM 147VJ001
LP Valgekure
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/
LP Lodjapuu
LP Toominga
LP Pihlaka
LP Kibuvitsa
LP Saare
LP Seedri
LP Kunimäe LP Vahtra
LP Kimmeli
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 5m, min sügavus 1,7m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50) Ristumine sidetrassiga!!! Sidetrassi sügavus vastavas asukohas 1,2m. Suundpuurimisel peab olema minimaalne vahekaugus olemasoleva trassiga 0,5m.
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 6m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 15m, min sügavus 1,5m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50) Ristumine elektrikaabliga!!! Elektrikaabli sügavus ja asukoht surfida enne suundpuurimist. Suundpuurimisel peab olema minimaalne vahekaugus olemasoleva trassiga 0,5m.
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 5m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 5m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Täiendav kaitsetoru mikrotorustikule 1x(Ø75;l=30m)-750N
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 10m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D Ristumine truubitoruga Suundpuurimisel peab olema minimaalne vahekaugus olemasoleva trassiga 0,5m
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, läheduses drenaaž!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, läheduses drenaaž!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Olemasolev keskpinge õhuliin Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpinge maakaabel Olemasolev madalpinge maakaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev veetrass Olemasolev kanalisatsioon Olemasolev sadeveekanalisatsioon Olemasolev drenaaž
Olemasolev hoone Katastritunnus ja aadress
Projekteeritud perspektiivne kliendiliin(side) - maa sees Projekteeritud kaitsetoru
/ / / / / /
/ / / / / /
/ / / / / /
Tingmärgid
Projekteeritud side jaotuspunkt (kapp maapinnal) Projekteeritud side vahejaotuspunkt (kapp maapinnal)
Projekteeritud lõpp-punkt (markerpall maa sees)
Katastripiirid
Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) - DB-klassi (Direct Bury) märgistusega, min 1000N Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) kinnisel meetodil - puurumistoru PE D50, 1250N
Suundpuurimise lõpu- ja alguskaevik
33101:004:0011 Pilvila
Projekteeritud märketulp
Projekteeritud sidekaev
Märkused: · Topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega - Geopartner OÜ, töö nr GEO 24-4624. · Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. · Mikrotorustiku paigaldussügavuse üldnõuded: - haljasalal, kus puudub otsene oht mikrotorustikule, min 0,5 m; - kohaliku tee transpordimaal või transpordimaa puudumisel kohaliku tee servale lähemal kui 3
meetrit paigaldada mikrotorustik min 1 m sügavusele; - ristumisel kohalike- ja sissesõiduteedega, tiheda liiklusega õuealal, parkimisplatsi all, künnimaal
min 1,0 m. · Täiendavad tingimused riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorustikule: - riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorud peavad paiknema minimaalselt 1,0 m sügavusel ning
750 N tugevuses kaitsetorus. - riigiteest kinnised läbiminekud üldine nõue 1,5m kattest ja mahasõitudel 1,2m ning 1250 N
tugevuses kaitsetorus. Mikrotorustiku erijuhud paigaldussügavuse ja täiendava kaitsmise vajaduse kohta on ära toodud asendiplaanidel.
· Ehitamise käigus täpsustada olemasolevate trasside asukohad ja sügavused maapinnas ning arvestada tehnorajatiste kaablikaitsevöönditega, milles kõikvõimalikud kaeve ja mulltööd kaablivaldaja loata on keelatud.Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult vastava rajatise valdaja järelvalve üksusega.
· Projekteeritud mikrotorustiku paiknemine ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab tehnovõrgu sügavus. Ristumisel olemasoleva tehnovõrguga teostada tehnovõrgu alt, kui pealt poolt pole võimalik kinni pidada nõutavast sügavusest või ei nõuta teisiti. Ristumisel ja rööpkulgemisel teiste kommunikatsiooni trassidega pidada kinni normidekohastest vahekaugustest.
· Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimiseks.
· Sidetrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele kujule. Kaevise täitmisel tihendada pinnast. Enne tööde alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba.
· Vältida trasside vahetus läheduses säilitatavate puude vigastamist.
10 76
9K 2_
TP _E
N -4
-0 1_
as en
di pl
aa n.
dw g
0 4/
02 /2
02 5
Tellija
Keel
Staadium
Mõõtkava
LehtiLeht
Projekt
Joonis Joonise nr
E-post [email protected] Telefon +372 601 2285 Registrikood 12083348
LEONHARD WEISS OÜ
Eesti Andmesidevõrgu AS
Janek Lõhmus Janek Lõhmus Janek Lõhmus
Asendiplaan
53 477 135
53 477 135
53 477 135
Tööprojekt
2
M 1: 500
10769K2_TP_EN-4-01
EST 7
Projekteeris
Kontrollis
Projektijuht
Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147
Maaparandusehitise reguleeriv võrk Ridaküla, kood: 2103650010040/001
Maaparandusehitise reguleeriv võrk Ridaküla, kood: 2103650010040/001
/
/ /
/ / /
/
/
/ /
/ /
/
/
/ /
/
/
/
/
/ /
/
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
60502:003:0171 Kooli
60502:003:0154 Reinu
60502:003:0345 Variku
60502:003:0156 Reinu
60502:003:0099 Sireli
60502:003:0098 Lodjapuu
60502:003:0101 Jasmiini
60502:003:0259 Tasa
60502:003:0347 Sooääre
60502:003:0346 Jõeääre
60502:003:0016 Laane
60502:003:0266
17101:001:0254 Laeva metskond 215
60502:003:0285 Kooli
60502:003:0285 Kooli
17101:001:0097 Ridaküla tee L1
60502:003:0109 Variku
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/ /
/ /
/ /
/
/ /
/ /
/ /
/
/ /
/ /
/ /
/ /
/
/
/
/
/
LP Laane
LP Kooli
LP Jasmiini
LP Sireli
LP Lodjapuu
LP Jõeääre
LP Variku
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 47m, min sügavus 1,5m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50) Ristumine truubitoruga!!! Suundpuurimisel peab olema minimaalne vahekaugus olemasoleva trassiga 0,5m.
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 13m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 14m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
30
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 20m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 12m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 12m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Täiendav kaitsetoru mikrotorustikule 1x(Ø75;l=6m)-750N
LP Sooääre
LP Reinu 2
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 13m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
LP Reinu 1
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Olemasolev keskpinge õhuliin Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpinge maakaabel Olemasolev madalpinge maakaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev veetrass Olemasolev kanalisatsioon Olemasolev sadeveekanalisatsioon Olemasolev drenaaž
Olemasolev hoone Katastritunnus ja aadress
Projekteeritud perspektiivne kliendiliin(side) - maa sees Projekteeritud kaitsetoru
/ / / / / /
/ / / / / /
/ / / / / /
Tingmärgid
Projekteeritud side jaotuspunkt (kapp maapinnal) Projekteeritud side vahejaotuspunkt (kapp maapinnal)
Projekteeritud lõpp-punkt (markerpall maa sees)
Katastripiirid
Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) - DB-klassi (Direct Bury) märgistusega, min 1000N Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) kinnisel meetodil - puurumistoru PE D50, 1250N
Suundpuurimise lõpu- ja alguskaevik
33101:004:0011 Pilvila
Projekteeritud märketulp
Projekteeritud sidekaev
Märkused: · Topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega - Geopartner OÜ, töö nr GEO 24-4624. · Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. · Mikrotorustiku paigaldussügavuse üldnõuded: - haljasalal, kus puudub otsene oht mikrotorustikule, min 0,5 m; - kohaliku tee transpordimaal või transpordimaa puudumisel kohaliku tee servale lähemal kui 3
meetrit paigaldada mikrotorustik min 1 m sügavusele; - ristumisel kohalike- ja sissesõiduteedega, tiheda liiklusega õuealal, parkimisplatsi all, künnimaal
min 1,0 m. · Täiendavad tingimused riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorustikule: - riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorud peavad paiknema minimaalselt 1,0 m sügavusel ning
750 N tugevuses kaitsetorus. - riigiteest kinnised läbiminekud üldine nõue 1,5m kattest ja mahasõitudel 1,2m ning 1250 N
tugevuses kaitsetorus. Mikrotorustiku erijuhud paigaldussügavuse ja täiendava kaitsmise vajaduse kohta on ära toodud asendiplaanidel.
· Ehitamise käigus täpsustada olemasolevate trasside asukohad ja sügavused maapinnas ning arvestada tehnorajatiste kaablikaitsevöönditega, milles kõikvõimalikud kaeve ja mulltööd kaablivaldaja loata on keelatud.Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult vastava rajatise valdaja järelvalve üksusega.
· Projekteeritud mikrotorustiku paiknemine ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab tehnovõrgu sügavus. Ristumisel olemasoleva tehnovõrguga teostada tehnovõrgu alt, kui pealt poolt pole võimalik kinni pidada nõutavast sügavusest või ei nõuta teisiti. Ristumisel ja rööpkulgemisel teiste kommunikatsiooni trassidega pidada kinni normidekohastest vahekaugustest.
· Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimiseks.
· Sidetrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele kujule. Kaevise täitmisel tihendada pinnast. Enne tööde alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba.
· Vältida trasside vahetus läheduses säilitatavate puude vigastamist.
10 76
9K 2_
TP _E
N -4
-0 1_
as en
di pl
aa n.
dw g
0 4/
02 /2
02 5
Tellija
Keel
Staadium
Mõõtkava
LehtiLeht
Projekt
Joonis Joonise nr
E-post [email protected] T lefon +372 601 2285 Registrikood 12083348
LEONHARD WEISS OÜ
Eesti Andmesidevõrgu AS
Janek Lõhmus Janek Lõhmus Janek Lõhmus
Asendiplaan
53 477 135
53 477 135
53 477 135
Tööprojekt
3
M 1: 500
10769K2_TP_EN-4-01
EST 7
Projekteeris
Kontrollis
Projektijuht
Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147
Maaparandusehitise reguleeriv võrk Mõisanurme, kood: 2103620030024/001
Teekaitsevöönd
/
/ /
/
/
/ /
/
/ /
/ /
/ /
/60501:003:0579 Püve
60501:003:0042 Konsa
60501:003:0345 Rajavee
60501:003:0603 Mäe-Raitsi
60501:003:0089 Pätsi
60501:003:0573 Hämaka
60501:003:0347 Laane tee L1
17101:001:0195 Kivipõllu
60501:003:0536 Saaretalu
60501:003:0346 Kevade
17101:001:0196 Kivi
60501:003:0380 Marguse
60501:003:0580 Püve
17101:001:1321 Ristiku tee
60501:003:0109
22116 Puhja-Rämsi tee
17101:001:0194 Taavitse
60501:003:0089 Pätsi
17101:001:1321
Ristiku tee
60501:001:0349 Kopli tee
Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk tehnilistest tingimustest väljavõte Liitumispunkt: · ASV sidekaev ES012K18, milles jätkumuhv ES012M11. Tingimused: · Sidekaevust ES012K18 rajada Mikrotorustik Eesti Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. · Sidekaevust ES012K18 puhuda kaabel Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. · Sidekaevus ES012K18 jätta kaablivaru 15m. · Enne kaabli ühendamist jätkumuhvi ES012M11, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ASV-lt klienditellimus KLT. · Sidekaevus ning mikrotorudes olevad kaablid jäävad Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (ASV) omandisse. · Piiritluspunktiks on sidekaevu ES012K18 kaevusein. · ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT tööga digitaalselt [email protected].
/ /
/
/
EM147J003
/
/ /
/ /
/
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ /
/ / / / / / / / / / / /
/ /
/ /
/ /
/
/ /
/ /
/ /
/
/ /
/ /
/ / / /
/
LP Pätsi
LP Konsa
LP Saaretalu
LP Püve
LP Taavitse
LP Kivi
1.78 km
2
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 8m, min sügavus 1,5m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Täiendav kaitsetoru mikrotorustikule 1x(Ø75;l=43m)-750N
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 5m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Täiendav kaitsetoru mikrotorustikule 1x(Ø75;l=44m)-750N
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 4m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Mikrotorustik paigaldada kinnisel meetodil - suundpuurimine ca 5m, min sügavus 1,0m (puurauku sissetõmmatav toru 1xPE D50)
Täiendav kaitsetoru Mikrotorustikle 1x(Ø75;l=2m)-750N
Ettevaatust, ristumine drenaažiga!!! Vt seletuskiri ptk 2.2.
Olemasolev keskpinge õhuliin Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpinge maakaabel Olemasolev madalpinge maakaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev veetrass Olemasolev kanalisatsioon Olemasolev sadeveekanalisatsioon Olemasolev drenaaž
Olemasolev hoone Katastritunnus ja aadress
Projekteeritud perspektiivne kliendiliin(side) - maa sees Projekteeritud kaitsetoru
/ / / / / /
/ / / / / /
/ / / / / /
Tingmärgid
Projekteeritud side jaotuspunkt (kapp maapinnal) Projekteeritud side vahejaotuspunkt (kapp maapinnal)
Projekteeritud lõpp-punkt (markerpall maa sees)
Katastripiirid
Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) - DB-klassi (Direct Bury) märgistusega, min 1000N Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) kinnisel meetodil - puurumistoru PE D50, 1250N
Suundpuurimise lõpu- ja alguskaevik
33101:004:0011 Pilvila
Projekteeritud märketulp
Projekteeritud sidekaev
Märkused: · Topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega - Geopartner OÜ, töö nr GEO 24-4624. · Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. · Mikrotorustiku paigaldussügavuse üldnõuded: - haljasalal, kus puudub otsene oht mikrotorustikule, min 0,5 m; - kohaliku tee transpordimaal või transpordimaa puudumisel kohaliku tee servale lähemal kui 3
meetrit paigaldada mikrotorustik min 1 m sügavusele; - ristumisel kohalike- ja sissesõiduteedega, tiheda liiklusega õuealal, parkimisplatsi all, künnimaal
min 1,0 m. · Täiendavad tingimused riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorustikule: - riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorud peavad paiknema minimaalselt 1,0 m sügavusel ning
750 N tugevuses kaitsetorus. - riigiteest kinnised läbiminekud üldine nõue 1,5m kattest ja mahasõitudel 1,2m ning 1250 N
tugevuses kaitsetorus. Mikrotorustiku erijuhud paigaldussügavuse ja täiendava kaitsmise vajaduse kohta on ära toodud asendiplaanidel.
· Ehitamise käigus täpsustada olemasolevate trasside asukohad ja sügavused maapinnas ning arvestada tehnorajatiste kaablikaitsevöönditega, milles kõikvõimalikud kaeve ja mulltööd kaablivaldaja loata on keelatud.Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult vastava rajatise valdaja järelvalve üksusega.
· Projekteeritud mikrotorustiku paiknemine ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab tehnovõrgu sügavus. Ristumisel olemasoleva tehnovõrguga teostada tehnovõrgu alt, kui pealt poolt pole võimalik kinni pidada nõutavast sügavusest või ei nõuta teisiti. Ristumisel ja rööpkulgemisel teiste kommunikatsiooni trassidega pidada kinni normidekohastest vahekaugustest.
· Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimiseks.
· Sidetrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele kujule. Kaevise täitmisel tihendada pinnast. Enne tööde alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba.
· Vältida trasside vahetus läheduses säilitatavate puude vigastamist.
10 76
9K 2_
TP _E
N -4
-0 1_
as en
di pl
aa n.
dw g
0 4/
02 /2
02 5
Tellija
Keel
Staadium
Mõõtkava
LehtiLeht
Projekt
Joonis Joonise nr
E-post [email protected] Telefon +372 601 2285 Registrikood 12083348
LEONHARD WEISS OÜ
Eesti Andmesidevõrgu AS
Janek Lõhmus Janek Lõhmus Janek Lõhmus
Asendiplaan
53 477 135
53 477 135
53 477 135
Tööprojekt
4
M 1: 500
10769K2_TP_EN-4-01
EST 7
Projekteeris
Kontrollis
Projektijuht
Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147
Teekaitsevöönd
Teekaitsevöönd
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
/
69402:001:0014 47 Sangla-Rõngu tee
69402:001:0235 Alavariku
69402:001:0040 Rõngu surnuaed
69402:001:0240 Kevili
69402:004:0294 Alavariku
69402:001:0217 Salusilla
Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk tehnilistest tingimustest väljavõte Liitumispunkt: · ASV sidekaev ES012K10, milles jätkumuhv ES012M04. Tingimused: · Sidekaevust ES012K10 rajada Mikrotorustik Eesti Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. · Sidekaevust ES012K10 puhuda kaabel Andmesidevõrgu AS võrgusõlmeni. · Sidekaevus ES012K10 jätta kaablivaru 15m. · Enne kaabli ühendamist jätkumuhvi ES012M04, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ASV-lt klienditellimus KLT. · Sidekaevus ning mikrotorudes olevad kaablid jäävad Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (ASV) omandisse. · Piiritluspunktiks on sidekaevu ES012K10 kaevusein. · ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis ning fotod edastada ASV-le koos KLT tööga digitaalselt [email protected].
69402:001:0013 52 Viljandi-Rõngu tee
69402:001:0240 Kevili
EM147J004 LP Kevili
60.02 km
22.29 km
22.37 km
Täiendav kaitsetoru Mikrotorustikle 1x(Ø75;l=1m)-750N
Olemasolev keskpinge õhuliin Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev keskpinge maakaabel Olemasolev madalpinge maakaabel Olemasolev sidekaabel Olemasolev sidekanalisatsioon Olemasolev veetrass Olemasolev kanalisatsioon Olemasolev sadeveekanalisatsioon Olemasolev drenaaž
Olemasolev hoone Katastritunnus ja aadress
Projekteeritud perspektiivne kliendiliin(side) - maa sees Projekteeritud kaitsetoru
/ / / / / /
/ / / / / /
/ / / / / /
Tingmärgid
Projekteeritud side jaotuspunkt (kapp maapinnal) Projekteeritud side vahejaotuspunkt (kapp maapinnal)
Projekteeritud lõpp-punkt (markerpall maa sees)
Katastripiirid
Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) - DB-klassi (Direct Bury) märgistusega, min 1000N Projekteeritud maasisene mikrotorustik(side) kinnisel meetodil - puurumistoru PE D50, 1250N
Suundpuurimise lõpu- ja alguskaevik
33101:004:0011 Pilvila
Projekteeritud märketulp
Projekteeritud sidekaev
Märkused: · Topo-geodeetiline alusplaan tehnovõrkudega - Geopartner OÜ, töö nr GEO 24-4624. · Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. · Mikrotorustiku paigaldussügavuse üldnõuded: - haljasalal, kus puudub otsene oht mikrotorustikule, min 0,5 m; - kohaliku tee transpordimaal või transpordimaa puudumisel kohaliku tee servale lähemal kui 3
meetrit paigaldada mikrotorustik min 1 m sügavusele; - ristumisel kohalike- ja sissesõiduteedega, tiheda liiklusega õuealal, parkimisplatsi all, künnimaal
min 1,0 m. · Täiendavad tingimused riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorustikule: - riigitee maaüksusele kavandatud mikrotorud peavad paiknema minimaalselt 1,0 m sügavusel ning
750 N tugevuses kaitsetorus. - riigiteest kinnised läbiminekud üldine nõue 1,5m kattest ja mahasõitudel 1,2m ning 1250 N
tugevuses kaitsetorus. Mikrotorustiku erijuhud paigaldussügavuse ja täiendava kaitsmise vajaduse kohta on ära toodud asendiplaanidel.
· Ehitamise käigus täpsustada olemasolevate trasside asukohad ja sügavused maapinnas ning arvestada tehnorajatiste kaablikaitsevöönditega, milles kõikvõimalikud kaeve ja mulltööd kaablivaldaja loata on keelatud.Tööde teostamine liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult vastava rajatise valdaja järelvalve üksusega.
· Projekteeritud mikrotorustiku paiknemine ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab tehnovõrgu sügavus. Ristumisel olemasoleva tehnovõrguga teostada tehnovõrgu alt, kui pealt poolt pole võimalik kinni pidada nõutavast sügavusest või ei nõuta teisiti. Ristumisel ja rööpkulgemisel teiste kommunikatsiooni trassidega pidada kinni normidekohastest vahekaugustest.
· Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimiseks.
· Sidetrasside pealiskiht, murukatted, teed ja muud rajatised tuleb taastada vastavalt nende endisele kujule. Kaevise täitmisel tihendada pinnast. Enne tööde alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba.
· Vältida trasside vahetus läheduses säilitatavate puude vigastamist.
10 76
9K 2_
TP _E
N -4
-0 1_
as en
di pl
aa n.
dw g
0 4/
02 /2
02 5
Tellija
Keel
Staadium
Mõõtkava
LehtiLeht
Projekt
Joonis Joonise nr
E-post [email protected] Telefon +372 601 2285 Registrikood 12083348
LEONHARD WEISS OÜ
Eesti Andmesidevõrgu AS
Janek Lõhmus Janek Lõhmus Janek Lõhmus
Asendiplaan
53 477 135
53 477 135
53 477 135
Tööprojekt
5
M 1: 500
10769K2_TP_EN-4-01
EST 7
Projekteeris
Kontrollis
Projektijuht
Tartu maakond, Elva vald, Hellenurme küla, Mõisanurme küla, Ridaküla, Uderna küla ja Lossimäe küla piirkonna valguskaabli sidelahendus - EST-MIIL-147
2
Koostajad
Helena Äijö Salaojayhdistys tegevdirektor
Airi Kulmala MTK ekspert
Kaanepilt: Janne Pulkka
Tõlgitud autorite loal PMA-s
3
Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................4
2. Kommunikatsioonide ja drenaažitorustike parandamise kavandamine ........................................4
3. Liinirajatiste kavandamine ...........................................................................................................7
Liinirajatiste kavandamine ...........................................................................................................8
4. Parandusmeetmete kava .............................................................................................................8
5. Parandustööde rakendamine..................................................................................................... 11
Drenaažisuudme remont ........................................................................................................... 17
Seadedrenaaž ja –kaevud .......................................................................................................... 18
6. Järelevalve ja dokumenteerimine .............................................................................................. 20
7. Seire .......................................................................................................................................... 20
8. Kokkuvõte ................................................................................................................................. 21
Nimekiri liiniehitajatele ............................................................................................................. 21
4
1. Sissejuhatus
Ühiskonna areng tingib erinevate kommunikatsioonide maasse ehitamist. Maa sees ristuvad ja põimuvad vee- ja kanalisatsioonitorustikud, telekommunikatsioonikaablid, elektrikaablid ja maagaasitorustikud, samuti soojatorustikud. Üldjuhul tuleks torustike ja kaablite rajamist põldudele vältida, kuid alati ei ole see võimalik. Enne kommunikatsioonide rajamist peab tingimata taotlema loa. Kommunikatsioonide ehitamise õigus saadakse tavaliselt kommunikatsiooni rajaja ja maaomaniku vahel sõlmitud lepinguga. Enamik liinirajatistest ehitatakse eelpoolmainitud lepingute alusel. Kui kokkulepet ei saavutata, on liini rajajal õigus omandada ehitusõigus näiteks ehitusseaduse või talumiskohustusseaduse alusel, samuti veeseaduse, naabriteseaduse või väljaostmiskohustusseaduse alusel. Ehitaja ei tohi põldu kahjustada. See tähendab, et peale ehitustööde lõppu peab kuivendussüsteem töötama samuti nagu enne ehitustööde algust. Kui kahju pole võimalik vältida, siis tuleb need vead parandada.Soomes on drenaažiga kuivendatud u 70% põldudest. Kommunikatsioonide rajaja peab juba projekteerimisel arvestama kõikide võimalike drenaažitorustike olemasoluga ja muude kuivendussüsteemides kasutatud konstruktsioonidega. Kui kuivendussüsteemi rikkumist pole võimalik vältida, siis tuleb koostada asjakohane remondikava. Näiteks kui tööde käigus lõigatakse läbi drenaažitorusid, siis tuleb need parandada. Kui ehitustööde käigus tihendatakse pinnast ja vee läbilaskevõime põllul väheneb, tuleb kuivendamist tõhustada, et see vastaks vähemalt töödeeelsele olukorrale. Dreenitud põldudele ehitamisel on mõistlik konsulteerida kuivendussüsteemide projekteerijaga, kes annab nõu kommunikatsioonide asukoha määramisel ja vajadusel drenaaži rekonstrueerimise kavandamisel. See on eriti oluline suurte hangete puhul, samuti juhtudel, kus kavandatud liinirajatis ristub paljude dreenitorudega ja tagajärjeks võib olla suure kuivendatud ala kahjustamine. Selle juhendi eesmärk on jagada teavet põllumaadel asetsevate drenaažisüsteemide arvestamisega, kui sinna tahetakse ehitada erinevaid liinirajatisi. Juhend on mõeldud maaomanikele ja maakasutajatele, kommunikatsioonide rajajatele, projekteerijatele ja ehitajatele.Juhend on kehtiv iga hanke lisana. Juhend on koostatud Salaojayhdistyse ja MTK koostöös, osaliselt Drenaažitoetusfondi toel ja selle valmimisel on osalenud valdkonna eksperdid
2. Kommunikatsioonide ja drenaažitorustike parandamise kavandamine
Eeltingimuseks kommunikatsioonide rajamisel põllule on, et mujale paigaldamine on võimatu ja seda tehakse mõistlike kuludega. Kui kommunikatsioone saab rajada viisil ja kuludega, mis ei kahjusta maaomaniku huve, siis puudub maaomanikul loa andmise kohustus. Maakasutus- ja ehitusseadusega nõutakse alternatiivsete investeerimisvõimaluste võrdlemist. Investeeringute planeerimisel tuleb arvesse võtta kolme tegurit: 1) investeeringute asjakohasus, 2) kaasnevad kulud ja 3) kinnistuomanikule/haldajale ebasoodsate tingimuste loomine. Projekteerimise eeltingimuseks peab alati olema kõikide kahjude vältimine.
5
Kommunikatsioonide rajaja peab projekteerimise staadiumis selgitama, kus paiknevad kuivendussüsteemid ja milline on nende seisund. Selleks tuleb hankida trasside alla jäävate põldude kohta drenaažijoonised, samuti tuleb vajadusel pidada läbirääkimisi maaomanikuga ja maahaldajaga ning maaparandusekspertidega. Juba väliuurimistööde faasis peab olema selge, kus asuvad drenaažisüsteemid, et vältida torude rikkumist puurimistöödel. Pinnaseuurimistööde käigus lõhutud drenaažitorude põhjuslikku seost on raske välja selgitada.
Kommunikatsioonide projekteerimisel tuleb juba varases staadiumis võtta arvesse, et kuivendatud alale ehitamisel tuleb drenaaži rekonstrueerida. Joonisel 1 on näidatud kuivendussüsteemi põhimõtteline skeem.
Kahjustuste vältimiseks peab arvestama põllu äravoolutingimustega. Drenaaži ümberehitusprojekti peaks koostama maaparanduseriala tundev projekteerija, kes tagab kuivendussüsteemi tõrgeteta toimimise ja funktsiooni. Hea projekt hõlbustab töövõtjal ehitamist.
Joonis 1. Põllu kuivendussüsteem koosneb kuivenduskraavidest (piirioja), piirdekraavidest (niskaoja) ja drenaažisüsteemist, millesse kuuluvad dreenitorud (imuojat, salaoja), kollektorid (kokooja), drenaažisuue (laskuaukko), läbipesuliitmikud (huuhtelujatkos) ja erinevad kaevud. Transiitkollektor (putkioja), eesvoolukraav (valtaoja). Foto: Salaojayhdistys ry
Sõltuvalt projekteeritava hanke suurusest võib kuivendatud alale erinevalt läheneda. Üks praktikas kasutusel olnud mudelitest on olnud järgmine:
1) Liinirajatise projekteerija saadab esialgse kava maaparanduse projekteerijale
6
2) Maaparanduse projekteerija märgib asendiplaanile (näit põhi- või lennupildikaardile) esialgse liinirajatise ja selle lähialale jäävad dreenid, dreenide läbimõõdud ja-sügavused, kaevud ja drenaažisuudmed (joonis 2)
3) Kuivendussüsteemide projekteerija koostab plaani, kuhu on kõige mõistlikum paigaldada liinirajatised dreenide seisukohast lähtuvalt. See on alternatiivseks võimaluseks esialgsele kavandile.
4) Liinirajatiste projekteerija kontrollib, kas ehitatava trassi asukohta on võimalik muuta vastavalt kuivendussüsteemide projekteerija poolt esitatud plaanile ja teeb võimalikud muudatused
5) Kuivendussüsteemide projekteerija teeb üksikasjalise remondikava, mis sisaldab plaani (joonis 3), kus on näidatud lõplik liinirajatiste asukoht, uued kollektorid ja dreenid, remonditavad lõigud, juhendid remonttööde kohta ja tööks vajalike materjalide nimekiri
6) Liinirajatiste projekteerija koostab lõpliku plaani, mis lisatakse liinirajatiste projekti koosseisu
Joonis 2. Näide kuivendussüsteemi projekteerija poolt koostatud plaanist, kuhu on märgitud liinirajatise võimalikud asukohad, samuti drenaaži, kaevude jm ehitiste asukoht ja torude läbimõõdud. Kaevetööde tarbeks koostatakse eraldi plaan, kuid aerofotol näidatud drenaažisüsteemid ja liinirajatise asukoht on eriti vajalik ja informatiivne nii maaomanikule kui kaevetöid tegevatele töötajatele. Pilt: Rainer Rosendahl
7
3. Liinirajatiste kavandamine
Liinid ja nendega kaasnevad muud ehitised tuleb põllule rajada nii, et need rikuksid võimalikult vähe seal juba asunud dreene ja nendega koos toimivaid kuivendussüsteemi muid ehitisi. Kui drenaažitoru on vajalik läbi lõigata, siis väiksema riskiga on dreenide ülemised otsad, kui muud drenaažisüsteemi osad. Kollektori läbilõikamine on riskantsem, kui dreenitoru katkestamine, kuna kollektoritoru mõjuala on suurem üksikdreeni omast.
Liinirajatiste paigaldamisel tuleb arvestada, et drenaažisuudmed asuvad kogujakraavide nõlvadel ja dreenide läbipesuliitmikud üldiselt piirdekraavide nõlvadel. Kui drenaažisuudmeid või läbipesuliitmikke lõhutakse, siis tuleb need parandada.
Üldjuhul paigaldatakse liinirajatised teede lähedusse. Näiteks elektriliinid tuleb võimalusel paigaldada üldkasutatavate teede alale (Soomes ELY-tee). Üldjuhul loetakse teealaks põllumaad, mis on 2 meetrit teekraavi põllupoolse kalda servast. Kuigi see maa-ala on teevaldaja omanduses, tohib seda maad kasutada tavalise põlluna ja enamasti on sinna rajatud ka drenaaž, mille katki tegemist tuleb vältida.
Liinirajatiste õige paigaldussügavuse kohta on erinevaid arvamusi: kas need tuleb ehitada drenaaži peale või alla. Erinevate liinirajatiste paigaldamist reguleerivad erinevad standardid. Projekteerijal on hea maaomanikult küsida, kui sügavale ta ehitatavaid liinirajatisi sooviks ja kui see vastab normidele ning ei põhjusta ebamõistlikke kulutusi, siis soovidega arvestada. Tuleb meeles pidada, et kohtud on leidnud ja tõlgendanud mõistlike kuludena küllaltki kalleid lahendusi. Paigaldussügavust piirab ka ehituses kasutatav tehnoloogia. Lisaks tuleb meeles pidada, et maapinna struktuuri kahjustamise oht suureneb sügavuse kasvades. Kui maaomaniku nõuetest võib olla tingitud ohu suuruse kasv, siis võib ehitaja nõuda eraldi lepingut, mis paneb maaomaniku oma nõuete eest vastutama.
Ideaalis võib projekteerimisel arvestada tulevikus põllule rajatava drenaažiga ja selle vajadustega. Sellisel juhul peaks liinirajatise sügavus pealt mõõdetuna olema vähemalt 1,4 meetrit, kuna mineraalpinnases asuva drenaažitoru keskmine sügavus on 1,0 m ja turbapinnases 1,2-1,5 m. Kui tegemist on kraavkuivendusega põldudega, siis tuleb arvestada, et liinirajatised oleksid kraavipõhjast piisaval sügavusel (näit elektrikaablid vähemalt 70 cm kraavi põhjast ehk u 140 cm maapinnast) või kaitstud. Kraavid peavad toimima ja peab olema võimalik neid hooldada ka peale liinirajatiste ehitamist.
Liinirajatised tuleb alati asetada piisavalt sügavale maasse, need ei segaks tavalisi põllutöid. Näiteks pinnase kobestamist tehakse kuni 60 cm sügavuselt.
Maapealsete ehitiste paigutus peab olema selline, et ei takistata pääsu põllule ja segaks võimalikult vähe maaharimist. Trafo alajaamad, pumplad ja muud taolised ehitised peaksid asuma väljaspool põlluala. Kui ainus võimalik koht eelpoolmainitud ehitistele on põld, siis tuleb selle asukoht maaomanikuga/haldajaga kokku leppida. Drenaažitorudele, -suudmetele ja muudele kuivendussüsteemi osadele ei tohi liinirajatistega kaasnevaid ehitisi paigutada, et oleks tagatud drenaažisüsteemide hooldus. Tavaliselt on parim koht liiniehitiste rajamiseks põllul võimalikult teemaa läheduses. Teeseadus keelab ehitise või ehitamise maantee kaitsetsoonis, mis üldjuhul ulatub 20 meetrini kohalikel ja üldkasutatavatel teedel, 30 meetrini riigi- ja erateedel ja 50 meetrini kiirteedel, kusjuures kaitsetsooni ulatust mõõdetakse sõidutee keskjoonest. Keelutsooni vähendamiseks on
8
võimalik hankida erandina luba. ELY-keskus võib erandjuhul anda loa ehitamiseks keelualale, kui hoone/ehitis ei vähenda liiklusohutust ega kahjusta teehooldust . Seda võimalust peaksid liiniehitajad ära kasutama ja automaatselt ei projekteeriks ehitisi teest liiga kaugele.
Liinirajatiste ja nendega liituvate ehitiste ehitamine võib kesta ühel põllualal mitmeid nädalaid. Kui kaevikut tuleb avatuna hoida ja väljakaevatud pinnast kuhjastada pikema aja jooksul, siis teha seda nii, et põllumaa kasutusele tehtaks võimalikult vähe kahju. Väljakaevatud pinnase ladustuskoht on hea maaomanikuga/haldajaga eelnevalt kokku leppida.
Liinirajatiste planeerimisel peab projekteerijal olema teave kuivendussüsteemide kohta. Andmed võib saada maaomanikult või maahaldajalt, kuid suurem osa drenaažisüsteemide plaane on arhiveeritud Drenaažikeskuse (Salaojayhdistys) andmekogudes ja neid võib maaomaniku loal tellida aadressilt www.salaojayhdistys.fi. Joonistele on kantud üldjuhul projekteeritud kuivendussüsteemid ja tööde käigus tehtud muudatusi pole alati kajastatud. Mõnikord võib kogu plaan olla aegunud. Vahel on kuivendustöid tehtud ka ilma täpsema projektita või ei ole jooniseid arhiivi esitatud. Sel juhul on andmed kuivendussüsteemi asukoha kohta ainult maatüki omanikul/valdajal. Maaomaniku/valdaja enda huvides on teavitada kõikidest liinirajatise asukoha valikut mõjutavatest konstruktsioonidest. Isegi kui maaomanik/valdaja ei anna teada kõigist tema maal paiknevatest ehitistest jne, siis kahjustuse põhjustaja on ikkagi vastutav rikutud vara parandamisest/väljavahetamisest.
Liinirajatiste kavandamine
Väldi põlde Aruta maaomanikuga ja maavaldajaga liinirajatise paigaldamise asukohta Selgita põllu kuivendustingimused (valgala, voolu suund), hangi plaanid Tee trassivalik, mis arvestab drenaažiga ja äravooluga, kasuta eksperti Kanna liinitrass, samuti drenaaž ja selle läbilõikamiskohad plaanile. Vajadusel koosta eraldi
remondiprojekt Arvesta ka teealale jäävate dreenidega Kui ehitustööde käigus väljakaevatud pinnast on vaja pikemaks ajaks ladustada, siis lepi
ladustamiskoht kokku maaomanikuga/valdajaga
4. Parandusmeetmete kava
Parandusmeetmete kava koostatakse paralleelselt liinirajatise enda projekteerimisega koostöös maaomanikuga/valdajaga. Drenaaži ümberehituse projekti koostamine on eriti vajalik, kui liinirajatiste ehitamiseks on vajalik kaevata lai kaevik, samuti juhtudel, kui drenaažitorud lõigatakse läbi paljudest kohtadest või drenaažitorustiku muud osad vajavad ümberehitamist. Drenaaži ümberehituse kava aitab liinirajatise ehitajal parandada drenaažisüsteemi nii, et ehitustööde ajal ja järel ei kahjustata põllu kuivendusvõimet. Ümberehitusprojekti autor abistab ka olukorras, kui ehitustööde käigus ilmneb ettenägemata asjaolusid ja kuivendussüsteemi toimimise tagamiseks on vajalik täiendavaid juhiseid.
Parandusmeetmete kava tellimise vajaduse otsustab liinirajatise tellija esindaja. Projekti ulatus sõltub igast juhtumist eraldi ja mida maasse kaevatakse ning millise kaevamistehnoloogiaga. Kui kaevik on lai
9
(üle kolme meetri) ehitatakse tavaliselt uued kollektorid liinitrassist mõlemale poole. Kui rajatavad liinid rikuvad üksikuid dreene, siis eraldi parandusmeetmete kava pole vaja koostada.
Parandusmeetmete kava koosneb alusplaanist, kus on näidatud drenaaži paiknemine ja lõplik uue liinirajatise asukoht, selle sügavus ja parandatavad kohad. Kava sisaldab ka seletuskirja ja vajaminevate ehitusmaterjalide loetelu. Projektplaan koostatakse mõõtkavas 1:2000 ja vajadusel seda täiendatakse vastavate tüüpjoonistega iga hanke kohaselt.
Projekteerimisel tuleb arvesse võtta olemasolevad dreenisüsteemid ja kõik võimalikud uued dreenid või täiendavad drenaažiehitised. Kui põllul asub kahepoolselt reguleeritav kuivendussüsteem või altniisutus, siis neid tuleb remondi käigus erilise hoolega arvestada.
Renoveerimisprojektis võetakse arvesse ka vajadus täiendava kuivendussüsteemi ehitamiseks, kuna ehitushankega muudetakse kuivendustingimusi. Lisadreenide projekteerimise vajadus tekib peamiselt seetõttu, et ehituse käigus maa tiheneb.
Pinnasevesi võib hakata voolama piki liinirajatise kaevikut. Sellega tuleb projekteerimisel arvestada ja kaevikusse valguv vesi juhitakse dreenide abil kuivendussüsteemi. Kaevikusse valguva vee hulk võib olla väga suur, kui põllul või ka sellest eemal on pinnast lõhatud. Sellisel juhul pole lisavee juhtimine drenaaživõrku lubatud, vaid kaevikusse valguv vesi juhitakse eraldi koguja- või piirdekraavi.
Joonis 3. Remondiplaan, kus punase joonega on näidatud liinirajatis, siniste joontega ehitatavad dreenaažisüsteemid, katkendjoontega töömaa piir, lühikeste katkendjoontega töömaa alale jäävad dreenid. Foto: Janne Pulkka
10
Kui liinirajatis lõikab dreenitoru küllaltki väikese nurga all nii, et ehituskaevik kulgeb pea samas suunas dreeniga üle kolme meetri pikkuselt, siis parandatakse meetodil, et dreen paigaldatakse põiki üle liinirajatise ja ehitatakse uus lisadreen segamata pinnasesse (joonis 4).
Kui liinirajatis on planeeritud nii, et see lõikab läbi dreenide ülemised otsad, võib kaaluda dreenide korkimist (joonis 5). Sellisel juhul dreenitoru ei jätkata, vaid katkestatud dreenitorude otstesse pistetakse korgid ja dreeniveed juhitakse edasi kollektorisse. Läbilõikekohast ülesvoolu jäävate dreenide veed võib juhtida otse liinirajatise kaevikusse eeldusel, et dreenide pikkus on kõige rohkem kaks meetrit ja läbilõikekohta ehitatakse kruusfilter. Muul juhul suunatakse dreeniveed uude kollektorisse. Tuleb meeles pidada, et piirdealadel ja teenindusradadel on pinnase tihenemisrisk suur ja seetõttu on kuivendamine eriti vajalik.
Tõlge: uusi salaoja = uus dreen, T = korkimine, K = parandus, viemäri = kanalisatsioon, vj = veetoru
Joonis 4. Kui liinirajatis kulgeb peaaegu samas suunas dreenitoruga, siis ehitatakse dreen põiki liinirajatise kaevikuga ja paigaldatakse uus lisadreen ehitamisest puutumata pinnasesse. Pilt: Rainer Rosendahl
11
Tõlge: kaasuputki = gaasitoru, vesijohto = veetoru, tms = vms
Joonis 5. Kui dreenide lõpud lõigatakse läbi nii, et nende pikkus on kõige rohkem kaks meetrit, võib otsustada korkimise kasuks ja juhtida dreenilõppude veed otse kaevikusse eeldusel, et lisatakse kruusfiltrid
13
5. Parandustööde rakendamine
Parandustööd tehakse vastavalt projektile. Hea tava on kasutada eraldi remondimeeskonda, kes parandab rikutud kohad süsteemselt (foto 10 ja 12). Mõistlik on remonttööde tegemisel kasutada väljaõppinud drenaažiehitajat. Plaanitud drenaaži läbilõikamine ja selle parandamiseks ettevalmistamine on parem variant, kui juhuslik katkestamine. Alati tekitatud kahjusid kohe ei märgatagi, eriti, siis kui näiteks kaableid paigaldatakse kitsasse kaevikusse ja kaeviku kinnijäämine toimub korraga. Liinihaldur vastutab ka hiljem ilmnevate dreenirikete parandamise eest, kui need rikked on põhjustanud liinirajatise ehitamine.
Parandustööd tuleb teha võimalikult kiiresti peale drenaaži purunemist (Pilt 6), hiljemalt mõne päeva jooksul, kuna märgades tingimustes võib parandamata drenaaž põhjustada korvamatuid kahjusid.
12
Pilt 6. Läbilõigatud dreenitoru. Foto: Rainer Rosendahl
Läbilõigatud dreenitoru parandus tehakse joonis 7 järgi, kui ehitatakse veetorustikku, kanalisatsiooni vms ja kui kaeviku laius dreenitoru suunas on alla kolme meetri. Läbilõigatud dreenitoru asendatakse kasutades jäika augustatud (perforeeritud) dreenitoru ehk topeltseinaga drenaažitoru. Lühikestes jätkamistes võib kasutada augustamata toru nagu näiteks reoveekanalisatsioonitoru.
Toru ringjäikus peab olema vähemalt SN 8 (8 kN/m²). Paigaldatava toru siseläbimõõt peaks olema võimalikult lähedane läbilõigatud dreenitoru siseläbimõõduga ja see peab vähemalt 60 cm ulatuma väljapoole liinirajatise kaeviku servadest. Liitekohad peavad olema tihedad ja neid võib teha muhvtoruga, teleskooptoruga või ühendushülsiga (liugmuhviga). Ühendusmuhv võib olla tehases valmistatud, kuid selle võib valmistada sadulhülsina lõigates topeltseinaga drenaažitorust vähemalt 30 cm pikkuse tüki, mis lõigatakse pikisuunas lahti ja mille alt eemaldatakse vajadusel u 5 cm laiune tükk. Liitekohtadele rajatakse kruusfilter või täidetakse kogu kaevik drenaažikruusaga kuni künnikihini.
Põlde on põhiliselt kuivendatud savitorudega ja viimasel ajal on mõnevõrra kasutatud kookoskiuga kaetud plastist dreenitorusid. Savitoru seinapaksus on plasttoru omast suurem st siseläbimõõdult samad savi- ja plasttorud ei ole välisläbimõõdult samad. Seetõttu peab olema eriti tähelepanelik ja valima sobiva lahenduse torude ühendamiseks, et liidus oleks tihe. Savitoru jätkamisel peab olema eriti hoolikas, et liitekohast järgmine savitoru ei nihkuks paigast ja sinna ei tekiks liiduseava.
13
Tõlge: kaivanto salaojan kohdalla = kaeviku laius dreeniga lõikumise kohas, kaivanto normaalisti = ehituskaeviku laius tavatingimustes, ruokamultakerros = künnikiht, salaojasora = filterkruus, maaviemäriputki, SN 8 = kanalisatsioonitoru, SN 8, tiivistetty kivimurske = tihendatud killustik, liitosholkki = liidusmuhv, hülss, kaasuputki, vesijohto tms = gaasitoru, veetoru vms
Joonis 7. Läbilõigatud dreenitoru parandamine, kui ehituskaeviku laius on kuni kolm meetrit. Dreenitoru parandatakse kasutades jäika augustamata kanalisatsioonitoru või perforeeritud topeltseinaga drenaažitoru. Toru ringjäikus peab olema vähemalt SN 8. Müüakse ka teleskoopseid remonttorusid.
Joonis: Salaojayhdistys ry
Siis võib juhtuda, et pinnas pääseb dreenitorustikku ja ummistab selle. Kookoskiuga kaetud toru ühendamisel tuleb kookosekiht eemaldada ja toruühendus tehakse nii nagu tavalise plastist dreenitoruga.
Dreenitoru alla jääv kaevik täidetakse killustikuga, mille kihtide paksus on 20-30 cm. Killustikukihid tihendatakse ekskavaatorikopaga vibreerides ja dreenitoru all peab killustikukihi laius olema vähemalt 60 cm. Parandatud dreenitorust ülespoole jääv kaeviku osa täidetakse killustiku või kruusaga kuni künnikihini või kuni 30 cm kõrgusele maapinnast (Joonised 7, 8 ja 9).
14
Foto 8. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku ehitamine ja dreenitoru parandamine.
Foto: Rainer Rosendahl
15
16
Joonis 9. Läbilõigatud dreeni alla pannakse killustik kihtide kaupa, mis tuleb tihendada. Savitoru pealt eemaldatakse pinnas ulatuses, et torude jätkamine tehakse vähemalt 60 cm kaugusel kaeviku servast puutumata pinnases. Nii nagu kõik liidused, tuleb ka savitoru ja plasttoru liitekoht teha tihedaks. Parempoolsel pildil on näha elektrikaabli paigaldust, mille tulemusel on dreenitoru rikutud ja põld märg. Ka hoiatuslint on vales kohas kohe kaabli peal.
Vasakpoolne pilt: Airi Kulmala, parempoolne: Anon
Kui liinirajatise kaevik lõikab dreenitoru küllalt terava nurga all nii, et mõlemad kulgevad peaaegu paralleelselt rohkem kui kolme meetri ulatuses, siis tuleb dreenitoru jätkata põiki üle liinirajatise kaeviku ja lisaks tuleb rajada uus dreen puutumata pinnasesse (joonised 4 ja 10).
Kui kaeviku laius on üle kolme meetri, siis tavaliselt ehitatakse mõlemale poole kaevikut uued kollektorid.
17
Joonis 10. Dreen parandatakse lisadreeni paigaldamisega, kui liinirajatise kaevik lõikub dreeniga küllalt terava nurga all nii, et liinirajatise trass kulgeb peaaegu paralleelselt dreenitoruga rohkem kui 3 m ulatuses. Foto: Rainer Rosendahl
Drenaažisuudme remont
Kuivendussüsteemi toimimise eeltingimus on see, et drenaažisuue toimib. Üldjuhul paigaldatakse drenaažikollektori otsa vähemalt 2-3 meetri pikkune perforeerimata toru. Suudmetoru otsas on klapp, mis takistab väikeste loomade pääsemist drenaažitorustikku. Kui drenaažisuudme lähedal on vaja kaevata ja suue saab viga, siis asendatakse see kompleksselt uue drenaažisuudmega (joonis 11).
18
Tõlge: tiivistetty savikerros = tihendatud savikiht, salaoja = kollektor, ankkurit = ankurvaiad, läppä = klapp, laskuaukko = drenaažisuue, kiveys = kivikindlustus
Joonis 11. Drenaažisuue koosneb vähemalt 2-3 meetri pikkusest perforeerimata torust, mille otsas on klapp. Ankurdamine, nõlva kindlustamine ja voolusängi kivikindlustus tehakse vajadusel. Joonis: Salaojayhdistys ry
Seadedrenaaž ja –kaevud
Seadedrenaaži kaevude sissevoolu- ja väljavoolutorud on koosnevad üldiselt 12 meetri pikkuselt perforeerimata torudest. Kui need torud saavad viga, siis katkine toru vahetatakse välja kogu latt-toru pikkuses (6 meetrit).
Drenaažisüsteemides esineb palju erineva otstarbega kaevusid nagu näiteks kontroll-, neelu-, kraavi-, jaotus- ja suudmekaevud. Kui kaevusid kahjustatakse, siis tuleb need parandada esialgsesse seisukorda
19
Joonis 12. Hea ehitustava kohaselt teeb parandustöid eraldi töörühm, kes süsteemselt remondib purunenud drenaaži ja liinirajatiste ehitajad saavad oma tööga edasi liikuda. Foto: Rainer Rosendahl
Joonis 13. Dreenitoru parandus tuleb teha kohe või hiljemalt mõne päeva jooksul, et lahtisesse drenaaži ei pääseks pinnast vms. Foto: Airi Kulmala
20
Parandustööde rakendamine
Uued dreenid ja kollektorid, kuhu ühendatakse läbilõigatud dreenid, tehakse remonttööde kava kohaselt
Läbilõigatud dreen asendatakse jäiga toruga ja liitmikud tehakse erilise hoolega Parandatud torulõigud toestatakse killustikuga, täitematerjali tihendamine on eriti oluline
pehmes pinnases Drenaažisuudmed asendatakse uutega ja toestatakse, kui liinirajatis paigaldatakse kraavikaldale
nii, et suudmed saavad viga Ühendus-, regulaator-, neelu-, sette-, suudmekaevud parandatakse, kui neid on vigastatud Seadedrenaažiga kaasnevad ehitised ja muud võimalikud kuivendusrajatised remonditakse, kui
neid on vigastatud
6. Järelevalve ja dokumenteerimine
Ehitushanke tellija esindaja vastutab ehitustööde järelevalve eest. Drenaaži remonditööde järelevalve tegemisel on mõistlik kasutada kuivendussüsteemidele spetsialiseerunud asjatundjat. Järelevalvaja ülesanne on tagada, et töö tehakse vastavalt plaanile. Järelevalvaja nõustab vajadusel ehitajat ja teeb koostööd projekteerijaga, kui esineb arusaamatuid kohti.
Ehitushanke tellija esindaja peab parandustööd dokumenteerima. Töö käigus peab GPS-iga fikseerima lisaks liinirajatisele ka kõik remonditud kuivenduselementide asukohad. Parandatud dreeniehitistest tehakse fotod, mis on dokumentatsiooni osa. Maaomanikule/valdajale tuleb esitada liinirajatise lõpliku asukoha ja parandatud dreenisüsteemide andmed. Kui remondikava (projekt) on koostatud, siis tuleb ehitustööde käigus tehtud muudatused selles kajastada. Maaomanikule ja maahaldajale tuleb esitada viimane täiendatud drenaažiplaan, kuhu on peale kantud ehitatud liinirajatis. Kasulik on saata muudatustega drenaažisüsteemide plaan ka Salaojayhdistyse poolt ülalpeetavale andmebaasile, kus seda säilitatakse ja on kättesaadav maaomanikule edasiseks hoolduseks ja kapitaalremondiks.
Maa-alused liinirajatised tuleb maastikul markeerida vastavalt märkenormidele. Märkepostid või – vaiad tuleb asetada nii, et need segaksid võimalikult vähe maakasutust.
Tuleb kasuks, kui töö käigus kas järelevalvaja või ehitaja teeb fotosid ja fikseerib, kuidas remonditööd on läbi viidud.
7. Seire
Liinirajatiste ehitamine võib põllukuivendusele probleeme tekitada. Teisalt võivad kuivendusprobleemid olla tingitud ka muudest põhjustest. Hea oleks kui liinirajatise ehitaja arutab põlluharijaga, millises seisundis on kuivendussüsteem enne ehitustöödega alustamist.
Kui põllul esineb liigniiskeid alasid, siis need kohad märgitakse parandustööde või liinirajatiste plaanile. Seejärel kontrollitakse, kas põllul olev märg ala jääb liinirajatise piiridesse, mis võib viidata, et läbilõigatud dreenitorude liitmike ehitamine on ebaõnnestunud. On võimalik, et ehitustööde käigus on dreenidesse sattunud pinnast, mistõttu torud on ummistunud. Torurike või ummistumine võib
21
mõjutada kogu drenaažisüsteemi toimimist väga suurel alal. Liinirajatise kaeviku kaudu võib vesi voolama hakata ja põhjustada liigniiskust, kui vee eemale juhtimine pole õnnestunud. Kindlasti tuleb alati kontrollida, kas drenaažisuudmest vesi voolab, kui maapind on märg.
Kohe, kui kuivendusprobleemid ilmnevad, on soovitatav viivitamatult ühendust võtta liinirajatise omanikuga või liinirajatise omaniku poolt määratud esindajaga ja kokku leppida, kuidas toimida. Liinirajatise omanik võib soovida kontrollida ja vajadusel ise vea parandada või lubab korvata maaomaniku/valdaja poolt kontroll- ja parandustöödega tehtud kulud. Kui maaomanik/valdaja viivitab asjatult kaebuse esitamisega või parandab purunenud dreeni ise, võib ta kaotada õiguse nõuda hüvitist. Kui remont tuleb teha lühikese etteteatamisajaga, tuleb ikkagi üritada enne tööde algust liinirajatise omanikuga kokku leppida. Liinirajatise kaitsetsoonis töötamine nõuab alati teatamist liinirajatise omanikule või liinirajatise väljamärkimist.
Drenaažitorustike parandustöödele pole garantiiaega kehtestatud ja kui seda keegi ka pakub, siis pole mingit põhjust nõustuda. Kahju tekitanud vead tuleb igal juhul parandada, kui kahjustus on põhjustatud liinirajatise hanke käigus.
Seirel ja võimalike probleemide lahendamisel on abiks fotode tegemine. Need selgitavad sageli vigade põhjusi ja seire tulemusi. Olulised on ka pildid, mis on näitavad, milline oli olukord enne liinirajatiste ehitamist.
8. Kokkuvõte
Siin on nimekiri liinirajatiste arendajatele, millega tuleb liinirajatiste projekteerimisel ja ehitamisel arvestada
Nimekiri liiniehitajatele
1. Hangi maaomanikult luba liinirajatise ehitamiseks 2. Väldi liinirajatise asukohana põlde 3. Tee esialgne plaan koostöös maaomanikuga/valdajaga
- Uuri trassivariante - Arvesta maaomaniku soovidega liinirajatise paigaldussügavuse kohta ja maapealsete ehitiste
asukohale - Veendu, et liinirajatis ei takista drenaaži hooldust (suudmed, läbipesuliitmikud jne) - Ka teepeenardes võib olla dreene ja nendega seotud rajatisi - Arvesta drenaažiga juba uurimistööde ajal (puurimine)
4. Selgita välja kuivendussüsteemi seisund 5. Hangi piirkonna drenaažiplaanid 6. Väldi dreenide läbilõikamist 7. Tee ettevalmistused dreenide ja drenaažiehitiste parandamiseks
- Erialaspetsialisti koostatud plaan on vajalik, kui liinirajatise ehitamine nõuab ulatuslikke parandustöid
- Enne töödega alustamist varusta end parandustöödeks vajalike materjalidega (torud, liitmikud, kruus jne)
22
8. Märgi dreenid maastikul/plaanil, et ekskavaatorijuht oskaks nendega arvestada 9. Kui dreen lõigatakse läbi/puruneb kogemata, paranda see kohe või hiljemalt paari päeva jooksul
- Märjal ajal võib rikutud drenaažisüsteem põhjustada kahjusid põllule ja ümbritsevale keskkonnale. Avatud dreenist võib lisaks sisse pääseda näiteks pinnast või väikeloomi, mis võivad hiljem veevoolu dreenides takistama hakata
- Põllukuivendus peab pärast parandustöid endistviisi toimima - Parandamisel kasuta jäika toru, ehita tihe liidus - Paigalda drenaažitoru alla killustik, pea meeles seda vibraatoriga tihendada, dreenitoru ei tohi
läbi vajuda ega painduda - Kata liitekohad drenaažitoru kohal filterkruusaga kuni künnikihini - Paranda ka muud konstruktsioonid kohe peale kahjustamist - Esita uuendatud kuivendusplaan, kuhu on kantud uued liinirajatised maaomanikule/valdajale
ja Salaojayhdistys ry andmebaasi 10. Valmistu kontrolliks ja tee dokumentatsioon korda
Rohkem teavet ms
www.salaojayhdistys.fi
www.mtk.fi
Savitorudreeni parandamine plastist teleskooptoru abil
1. Katkine dreen
2. Eemalda katkised torud ja lükka teleskooptoru üks muhv lõpuni savitorule peale
3. Kontrolli, et plasttoru mahuks parandatava savitorudreeni vahele, vajadusel lõika teleskooptoru lühemaks
4. Lükka teine teleskooptoru muhv savitorule, vajadusel kata liitekohad geotekstiiliga
Savitorukollektori parandamine teleskooptoru abil
1. Kasutatud on teleskooptoru üht osa, läbiviiguhülssi ehk liugmuhvi ja topeltseintega drenaažitoru
2. Savitorukollektor (siseläbimõõdult samad savitorud võivad olla erineva välisläbimõõduga)
3. Paigalda muhviga plasttoru savitorule lükates muhvi lõpuni savitorule
4. Kontrolli, et teleskooptoru oleks õige pikkusega, vajadusel sae see lühemaks
5. Paigalda teleskooptoru teine muhv jätkatava kollektori savitorule.Vajadusel võib plastmuhve kuumutada, et need sulaksid tihedalt savitorude ümber
6. Betoonkaevust väljavool ja ühendamine savitoruga
Savitorukollektori ühendamine plastist suudmetoruga plasttorust valmistatud muhvi abil
Plasttoru paigaldatud savitoru sisse DN50
Plastist dreeni paigaldamine savitorusse DN50
Kollektori ühendamine liugmuhviga või kaksikmuhviga De110 De110/95plast/DN75 savi
Savitoru DN75 ühendamine De110 plasttorumuhviga
Suudmetoru M100 ühendamine savitorukollektoriga DN75 kaksikmuhviga De110