Eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Keskkonnainvesteeringute Keskus SA

Meie 03.02.2025 nr 1.2-2/5-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks terviseministri käskkirja „Terviseministri 30. augusti 2023. a käskkirjaga nr 126 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi 2021–2027 meetmete nimekirja meedet 21.6.1.9 „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad:

1. Käskkirja eelnõu 2. Toetuse andmise tingimused 3. Eelnõu seletuskiri 4. Eelarve (toetuse andmise tingimuste lisa) 5. Tegevuskava (toetuse andmise tingimuste lisa)

Lisaadressaadid: Terviseamet Õiglase Ülemineku juhtkomisjon Ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjon Euroopa Komisjon Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Jüri Lõssenko [email protected]

EELNÕU 13.01.2025

MINISTRI KÄSKKIRI

{regDateTime} nr {regNumber}

Terviseministri 30. augusti 2023. a käskkirjaga nr 126 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas terviseministri 30. augusti 2023. a käskkirjaga nr 126 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ punktiga 9.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Asendan avalehel ja punktis 2.2.4 sõna „rahvatervise“ sõnaga „rahvatervishoiu“. 2. Sõnastan punkti 5.1 järgmiselt: „5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21.“. 3. Täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 5.3 järgmiselt: „5.3. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. Otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 3 nimetatud kulud ja kaudseteks kuludeks ühendmääruse § 21 lõikes 4 nimetatud kulud.“. 4. Täiendan toetuse andmise tingimusi punktiga 7.2.8 järgmiselt: „7.2.8 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et projektiga seotud tegevused ei suurendaks negatiivseid keskkonnamõjusid.“. 5. Asendan TAT lisa 1 „TAT tegevuste kirjeldus“ ja lisa 2 „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister

1

KINNITATUD

terviseministri 30.08.2023

käskkirjaga nr 126 MUUDETUD

terviseministri 16.05.2024 käskkirjaga nr 38

MUUDETUD terviseministri …….02.2025

käskkirjaga nr ……

Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude

vähendamine

Abikõlblikkuse periood

01.01.2023–31.12.2029

Elluviija

Sotsiaalministeerium (rahvatervishoiu osakond)

Partner

Terviseamet (TA)

Rakendusasutus (RA)

Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)

Rakendusüksus (RÜ)

Keskkonnainvesteeringute Keskus SA

2

SISUKORD

1. REGULEERIMISALA NING SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIAGA „EESTI 2035“ JA VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ................................................................................................................ 3

2. TOETATAVAD TEGEVUSED ............................................................................................................................ 4

2.1. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE ............................................................................................................................ 5 2.2. BIOMONITOORINGU KORRALDAMINE PÕLEVKIVISEKTORIGA KOKKUPUUTUVA ELANIKKONNA SEAS .......................................... 6 2.3. RIIGIABI ............................................................................................................................................................... 7

3. NÄITAJAD ..................................................................................................................................................... 7

4. TEGEVUSTE EELARVE .................................................................................................................................... 8

5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS .............................................................................................................................. 8

6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD ................................................................................................ 9

7. ELLUVIIJAJA PARTNERI KOHUSTUSED ........................................................................................................... 9

8. ARUANDLUS ................................................................................................................................................. 9

9. TAT MUUTMINE ......................................................................................................................................... 10

10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ............................................................................. 11

11. VAIETE LAHENDAMINE ............................................................................................................................. 11

3

1. Reguleerimisala ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike arengukavadega 1.1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja meetme 21.6.1.9 „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Kuna põlevkivitööstus asub Ida-Virumaal, on meetme sihtpiirkond Ida-Virumaa (edaspidi maakond). 1.2. Seosed ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga, valdkondlike arengukavadega ja Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega 1.2.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga nr 6 „Õiglane üleminek“ ja prioriteediga 10 ning ELi erieesmärgiga „Õiglane üleminek“, millega nähakse ette sihtotstarbeline rahastamine õiglase ülemineku mehhanismi alusel ühtekuuluvuspoliitika raames, et tegeleda majanduslike ja sotsiaalsete kuludega, mis tulenevad üleminekust kliimaneutraalsele ringmajandusele. TAT-ga on hõlmatud meetmete nimekirja meetme 21.6.1.9 „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ rakenduskavaga kooskõlas olev sekkumine „Kemikaalide riskide hindamise partnerluse (PARC)1 tegevused ja „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (PARC partnerlusega seotud projekt)““. Seega hõlmab TAT ühelt poolt biomonitooringut, mille eesmärk on välja selgitada maakonna elanike kokkupuude põlevkivisektorist tulenevate kemikaalidega ning hinnata nende mõju inimeste tervisele ja heaolule. Teiselt poolt on aga TAT raames nimetatud PARC partnerlusega seotud tegevusi. PARC partnerlus on suunatud kemikaalide riskide hindamisele ning uudsete meetodite ja platvormide väljatöötamisele kemikaalidega seotud riskide vähendamiseks. PARC partnerlusega seotud tegevuste all on mõeldud kemikaalide riskide hindamise uute teadmiste, platvormide ja tööriistade kättesaadavaks tegemist kemikaalide riskihindajatele. Sekkumine on seotud õiglase ülemineku tegevustega, kuna riskihindajate koolitamine uudsete meetoditega ning neile tööriistade ja platvormide kättesaadavaks tegemine annavad võimaluse neil ümber profileeruda põlevkivitööstusega seotud kemikaalide riskide hindamiselt ringmajandusel ja mittefossiilsetel kütustel põhineva keemiatööstuse kemikaalide riskide hindamisele. Uute tööstusharude toodanguga seotud kemikaalide riskide hindamine annab võimaluse tulevikus edendada maakonnas näiteks ringmajandust ja puidukeemiatööstust võimalikult keskkonnasäästlikul ja ohutul viisil. Käesoleva TAT raames mõistetaksegi keemiatööstuse all mittefossiilsetel kütustel põhinevat keemiatööstust ja ringmajandusel põhinevat keemiatööstust. 1.2.2. TAT-ga rakendatakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tervist toetava keskkonna programmi meedet 1.1 „Tervist toetava keskkonna arendamine ja elukeskkonnast tulenevate terviseriskide hindamine ja vähendamine“. TAT tegevus „Kemikaalide riskide hindamine“ panustab programmi meetme 1.1 tegevusse 1.1.1 ja aitab töötajate ja riskihindajate kvalifikatsioonitaseme tõstmise kaudu kaasa tervist toetava ja parendava keskkonna kujundamisele. TAT tegevus „Biomonitooringu korraldamine põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas“ panustab programmi meetme 1.1 tegevusse 1.1.2 ja aitab

1 PARC ehk Partnership for the Assessment of Risks from Chemicals. Tegemist on kogu ELi hõlmava

teadusuuringute ja innovatsiooni partnerlusprogrammiga, mille eesmärk on toetada ELi ja riiklikke kemikaaliriskide

hindamise ja riskijuhtimise asutusi uute andmete, teadmiste, meetodite, võrgustike ja oskustega, et lahendada

praegusi, esilekerkivaid ja uudseid kemikaaliohutusega seotud probleeme.

https://cordis.europa.eu/project/id/101057014.

4

paremini hinnata maakonnas terviseriske, mis on seotud põlevkivitööstusega ning selle tekitatud õhu- ja veesaastega. 1.2.3. TAT tegevustega panustatakse Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ regionaalarengu näitajasse „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“. TAT tegevuste elluviimisega on võimalik ennetada kemikaalide ohtlikku mõju keskkonnale ja inimeste tervisele, mis tagab rahuolu keskkonnaga. TAT panustab ka „Eesti 2035“ mõõdikutesse „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“. 1.2.4. Biomonitooring on seotud Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) õiglase ülemineku territoriaalses kavas kirjeldatud meetmega, mille eesmärk on arendada välja maakonna elanike vajadustele vastavad sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning toetada nende pakkumist. Põlevkivi kaevandamisel ja õiglasel üleminekul2 on ulatuslik mõju maakonna vajadustele sotsiaal- ja tervishoiuteenuste vaatest, mistõttu on vajalik, et neid arendataks just sealset konteksti arvesse võttes. Nimelt puutuvad paljud põlevkivisektoris töötavad inimesed kokku ohtlike kemikaalidega, mille suurem kogus organismis võib põhjustada olulisi terviseprobleeme ja tekitada ka osalist või täielikku töövõimetust. Seetõttu on vaja teha kindlaks, kui suur on probleem, kui palju on inimeste organismi sattunud võimalikku tervisekahju tekitavaid kemikaale ning kuidas saaks ennetada ebasoovitavate tervisemõjude tekkimist ning lahendada juba tekkinud probleeme. Biomonitooring aitab sellele oluliselt kaasa. Samuti on biomonitooring seotud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi koostatud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ alaeesmärgiga 1 „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030 sotsiaalvaldkonna eesmärk on jõuda selleni, et aastaks 2030 toimiks maakonnas kvaliteetne, mitmekesine ja vajadustele vastav sotsiaal- ja tervishoiuteenuste võrgustik, mis tagab head rahvastiku tervise näitajad, elanikele väärika elukvaliteedi igal eluetapil ja maksimaalse võimekuse iseseisvaks toimetulemiseks. Arengustrateegia tegevuskava (2019–2030) tegevussuunaks on ühiste rahvastiku tervist ja turvalisust edendavate tegevuste rakendamine, mille üheks osaks on ka kavandatav biomonitooring. 1.2.5. TAT on kujundatud vastavalt rahvastiku tervise arengukavale 2020–2030. 2. Toetatavad tegevused TAT üldine eesmärk on lahkuda põlevkivisektorist ning koolitada maakonna keemiatööstuse riskihindajaid eesmärgiga aidata neil ümber profileeruda põlevkivitööstusega seotud riskide hindamiselt ringmajandusel ja mittefossiilsetel kütustel põhineva keemiatööstuse kemikaalide hindamisele. Lisaks on oluline kaasajastada ka kemikaalide mõju hindamise analüüsimiseks vajalikud platvormid ja tuvastada uuringutega elanike võimalikud tervisrikked, et rakendada vajalikke tervisekaitsemeetmeid. Toetatavate tegevuste valikul lähtuti vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

2 Õiglane üleminek on üks kuuest Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 toetuse kasutamise eesmärgist. https://www.fin.ee/ida-virumaa

5

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2023–31.12.2029.

2.1. Kemikaalide riskide hindamine 2.1.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on saada teadmisi, tööriistu ja koostöövõimalusi, et ehitada tulevikuks teadmiste baas, mis võimaldab hinnata maakonna keemiatööstuse ja eelkõige põlevkivisektori tõttu tekkinud riske elanikele ja elukeskkonnale ning seeläbi leevendada juba tekkinud keskkonna- ja tervisemõjusid, sealhulgas tuleb arvestada, et mõju eri vanuses ja eri soost inimeste tervisele võib olla erinev. Kuna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond (ELT L 231, 30.06.2021, lk 1–20), artikli 9 punktile d ei toetata Õiglase Ülemineku Fondist investeeringuid, mis on seotud fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põletamisega, on koolitus ja tööriistade kättesaadavaks tegemine mõeldud eelkõige maakonnas tegutsevatele või tegevust plaanivatele kemikaalide riskihindajatele, et aidata kaasa pädevate spetsialistide väljaõpetamisele eesmärgiga toetada uusi tegevusharusid: mittefossiilsetel kütustel põhinevat tööstust ja ringmajanduse teel kasutusse tulevate kemikaalide tööstust. Samuti võimaldab see suurendada kemikaalide riskide hindamisega tegelevate spetsialistide arvu ja teadmisi eesmärgiga pakkuda kvaliteetsemat ja laiahaardelisemat kemikaalide riskide hindamist. Ühtlasi aitaks see luua tulevikutööstustes ka tervislikumat ja turvalisemat töökeskkonda. Samuti on tegevuse eesmärk parandada kemikaalide riskide hindamiseks vajalike tööriistade ja platvormide kättesaadavust. Lühidalt kokkuvõttes on tegevuse eesmärgiks toetada kohapeal tegutsevate ja tegevust plaanivate riskihindajate ümberõpet mittefossiilsetel kütustel põhineva keemiatööstuse ja kemikaalide ringmajanduse tulemina toodetavate kemikaalide riskihindamisele ning seejuures täiendada nende teadmisi kaasaegsete riskihindamise meetodite osas, kus kasutatakse rohkem arvutuslikke meetodeid ning püütakse viia loomkatsetel põhinevate meetodite kasutamine miinimumini. 2.1.2. Tegevuse sisu Tegevuse raames: 1) täiendkoolitatakse kemikaalide riskide hindamisega tegelevaid spetsialiste, kes on riskihindamise põhialused juba omandanud. Koolitus korraldatakse sisseostetava kursuse või külalislektorite abil, kuna Eestis praegu vastav pädevus puudub; 2) kohandatakse kemikaalide mõjude hindamise analüüsimiseks vajalikud PARC partnerlusest tulenevad platvormid ja tööriistad Eesti oludele sobivaks, et neid saaks siinses keskkonnas rakendada. See hõlmab näiteks vajalike juhendite tõlkimist, platvormidele ligipääsude saamist jms. 2.1.3. Tegevuse tulemus Kemikaalide riskide hindamise tulemusel suureneb keemiasektori võimekus käsitleda ohtlikke kemikaale ning ennetada ohte tervisele ja keskkonnale, mis omakorda vähendab kemikaalidest tulenevaid tervisekahjusid. Lisaks on loodetavaks tulemuseks kemikaalide riskide hindamise tegevuste raames töötajate kvalifikatsioonitaseme tõstmine, neile vajalike materjalide ja tööriistade kättesaadavaks tegemine ning seeläbi turvalisema töökeskkonna loomine. Tegevused aitavad põlevkivisektoris tegutsevatel riskihindajatel kergemini ümber profileeruda muu kemikaalivaldkonna (mittefossiilkütustel põhineva keemiatööstuse ja ringmajanduse) riskihindajateks. 2.1.4. Tegevuse elluviija

6

Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond. 2.1.5. Tegevuse sihtrühm Maakonna fossiilsetel kütustel põhineva keemiatööstuse ning ülikoolide ja riigisektori kemikaalide riskihindajad. 2.2. Biomonitooringu korraldamine põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas 2.2.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on võrreldes Terviseameti 2020. aastal korraldatud ja Tartu Ülikooli läbiviidud katseuuringuga „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine“3 korraldada põhjalikum biomonitooring, kus seiratakse varasemas uuringus tuvastatud biomarkereid põlevkivisektoriga kokkupuutuvalt elanikkonnalt võetud proovides, et hinnata põlevkivisektori kui ühe enam saastava tootmisvaldkonna mõju tervisele. Biomonitooringu laiem eesmärk on tuvastada, kui palju on põlevkivisektoriga kokkupuutuval elanikkonnal (kuhu kuuluvad nii põlevkivisektori töötajad kui ka maakonna elanikud) organismis elu- ja töökeskkonnast sinna sattunud kemikaale ning hinnata terviseprobleemide tekkimise riske. Nende andmete saamisel informeeritakse otsustajaid, ettevõtteid ja üksikisikuid kemikaalide, saasteainete jt keemiliste ohuteguritega kokkupuutel tekkivatest tervisemõjudest ning saadud teadmisi rakendatakse tervishoiuvaldkonnas, et kemikaalide tekitatud ebasoovitavaid terviseprobleeme ennetada või lahendada. 2.2.2. Tegevuse sisu Tegevus hõlmab katseprojektil „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), eeluuring – biomarkerite väljaselgitamine“ (2020) (edaspidi katseprojekt) põhinevat uuringut, mille käigus rakendatakse katseprojektis välja töötatud või samaväärset metoodikat. Biomonitooringu korraldamisel võetakse võrdlusrühmade uurimisel arvesse ka projekti „Pestitsiidide jääkide biomonitooringu uuringu eeluuring“ tulemusi. Pestitsiidide uuring on ühelt poolt oluline, et näha, kas pestitsiididel on organismis muude uuritavate kemikaalidega võrreldes mingeid koosmõjusid, mis võiksid väljenduda ootamatute terviseprobleemidena, mida ilma pestitsiidide juuresolekuta ei ilmne või mis ilma pestitsiidide juuresolekuta ilmnevad vähemal määral. Selle uurimiseks tuleb teha pestitsiidide uuring kontrollrühmas, et oleks võimalik tulemuste võrdlemisel võimalikku koosmõju hinnata. TAT raames tehtava biomonitooringu läbiviimiseks võimalikud maatriksid on vere-, uriini- ja juukseproovid. Biomonitooring korraldatakse 1000 inimese hulgas, neist 500 inimest on põlevkivipiirkonnast (maakonnas elavad inimesed, põlevkivisektori töötajad) ja ülejäänud 500 inimest on kontrollrühm, kuhu kuuluvad Tallinna, Tartu, Lõuna-Eesti, Lääne- Eesti ja Kesk-Eesti elanikud. Tegevuse raames uuritakse raskmetalle, pestitsiidide jääke, PAH-i metaboliite ja BTEX-i nii põlevkivisektoriga kokkupuutuvas rühmas kui võrdlusrühmades. Uuringu valim on Tartu Ülikooli poolt eelnimetatud katseprojektis „saadud tulemuste analüüsimisel loetud piisavaks biomonitooringu tulemuste hindamiseks ja elanikkonnale ekstrapoleerimiseks. Riigihangete seadust järgides leitakse töö esimeses etapis biomonitooringu läbiviija või -viijad, kes organiseerivad proovivõtte, proovide transporti ja analüüsi ning tulemuste sisestamist ning teeb statistilise analüüsi ja koostab lõppraporti. Samuti loob leitud pakkuja bioproovide

3

https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Keskkonnatervis/Biomonitooringu_l%C3%A4biviimine_p%C3%

B5levkivi_sektoriga_kokku_puutuva_elanikkonna_seas.pdf.

7

säilitamiseks nõuetekohase biopanga, mis pärast tellitud töö tegemist antakse üle biopanga säilitajale. Töö teises etapis tõlgitakse eeluuringus välja pakutud ja PARC projekti raames läbiviidud biomonitooringu küsimustiku abil täiendatud küsimustik eesti ja vene keelde ning vajaduse korral täiendatakse seda enne kasutusele võtmist. Uuringute tegemiseks esitatakse taotlus Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteele või Tallinna meditsiiniuuringute eetikakomiteele. Uuringuteks loa saamine on biomonitooringu tegevuste eelduseks. Kolmandas etapis koostatakse uuendatud valim 1000 uuritavaga ning tehakse proovivõtt ja analüüs laboris vastavalt metoodikas ette nähtud või võrdväärsetele meetoditele. Proovide säilitamiseks luuakse biomonitooringu läbiviijate poolt nõuetele vastav biopank, mis antakse uuringu lõppemisel üle biopanga säilitajale. Biomonitooringu neljandas etapis valmib analüüsitulemuste põhjal lõppraport, mis hindab analüüside ja küsimustike põhjal inimeste kokkupuudet põlevkivisektoriga seostatavate kemikaalidega ja leidude potentsiaalset tervisemõju, võrdleb uute analüüside tulemusi varasemate olemasolevate andmetega ning annab soovitused tervisemõjude ennetamiseks ja leevendamiseks. Uuringute jätkamine annab olulist võrdlusmaterjali toksilise saastega kokkupuute muutusest. Biomonitooringu viiendas etapis antakse uuringu tulemustest teada tervishoiusektorile läbi teabepäevade ning tulemustega arvestatakse tervisepoliitika kujundamisel ning sekkumismeetmete väljatöötamisel. 2.2.3. Tegevuse tulemus Biomonitooringu tulemustele tuginedes saadakse teavet põlevkivitööstuse potentsiaalsest mõjust tervisele ning selle alusel on võimalik leida vahendid võimalike tervisemõjude leevendamiseks, samuti on võimalik planeerida juba konkreetseid ennetus- ja sekkumismeetmeid võimalike tervisekahjude vähendamiseks (sh teistes valdkondades, nt toiduohutuse valdkonnas). Põlevkivitööstuse piirkonna elanike tervis ja heaolu paraneb. 2.2.4. Tegevuse elluviija Tegevuse elluviija on Sotsiaalministeerium (rahvatervishoiu osakond), partner on Terviseamet. 2.2.5. Tegevuse sihtrühm Põlevkivitööstuse töötajad, maakonna elanikud ja maakonnavälisesse kontrollrühma kuuluvad elanikud. 2.3. Riigiabi TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 3. Näitajad

Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase Vahe- sihttase (2024)

Vahe- siht- tase (2027)

Siht- tase (2029)

Selgitav teave

Meetmete nimekirja väljund- näitaja

Biomonitoorin- gus osalenud inimeste arv,

0 250 1000 1000 Kemikaalide riskide hinda- mise ja bio- monitooringu

8

mõõtühik on osalejate arv

tulemuste alusel saab võtta kasutusele meetmed tervisemõjude leevendami- seks. Väljund- näitaja sihttaseme saavutamisse panustab TAT tegevus 2.2. Sihttaseme saavutamist raporteerib vahe- ja lõpparuandes elluviija bio- monitooringu läbiviija(te) andmete alusel.

TAT- spetsiifili ne näitaja

Koolituse läbinud spetsialistide arv (mõõtühikuks on arv)

0 0 0 20 Näitajasse panustab tegevus 2.1 „Kemikaalide riskide hindamine“. Sihttaseme saavutamist raporteerib elluviija koolitaja andmete alusel.

4. Tegevuste eelarve

Summa Osakaal

1 ÕÜFi toetus 840 000 70%

2 Riiklik kaasfinantseering 360 000 30%

3 TAT eelarve kokku 1 200 000 100%

5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21. 5.2. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: 5.2.1 tegevuste elluviimiseks sihtrühmale vajalikud koolitused tegevusvaldkondlike teadmiste täiendamiseks, sealhulgas ka koolitusmaterjalide koostamine ja tõlkimine ning koolituseks vajalikele andmeplatvormidele ligipääsude hankimine; 5.2.2 tegevuste elluviimisega kaasnevad uurimistööd, sealhulgas statistika, analüüs ja raportite koostamine;

9

5.2.3 tegevuste elluviimiseks vajalikud laboritarvikud, reagendid, kemikaalid ja proovivõtt, proovide säilitamiseks vajalikud krüoviaalid ning muu vajalik kulu analüüside teostamiseks ja proovide säilitamiseks. 5.3. TAT kaudseid kulusid hüvitatakse ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. Otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 3 nimetatud kulud ja kaudseteks kuludeks ühendmääruse § 21 lõikes 4 nimetatud kulud. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetuse väljamaksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt tegelikest kuludest, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le: 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest kuludest; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Toetus makstakse elluviijale välja RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu makse aluseks esitatud dokumentide alusel. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. 6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija ja partneri kohustused 7.1. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §- des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. 7.2. Elluviija on kohustatud: 7.2.1 esitama RA-le TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse (lisa 1) ja eelarve kulukohtade kaupa (lisa 2) kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks; 7.2.2 esitama punktis 7.2.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le; 7.2.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.2.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 7.2.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta; 7.2.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva jooksul peale lisa 2 kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.2.7 esitama korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.2.6 nimetatud prognoosist; 7.2.8 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest ning tagama, et projektiga seotud tegevused ei suurendaks negatiivseid keskkonnamõjusid.

10

7.3. Partner on kohustatud: 7.3.1 esitama elluviija nõudmisel punktis 6.2 nimetatud partneri organisatsiooni dokumendid; 7.3.2 esitama elluviija nõudmisel partneri järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa jooksva aasta 1. oktoobriks; 7.3.3 esitama elluviija poolt antud tähtajaks järgneva eelarveaasta TAT kulude planeerimiseks prognoosi ja jooksva eelarveaasta prognoosi parandused ja/või muudatusettepanekud lähtuvalt elluviija ja/või partneri vajadusest; 7.3.4 esitama elluviijale maksetaotluse tasutud kuludokumentide alusel hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks või vastavalt elluviija nõudele viis tööpäeva enne TAT prognoosis märgitud elluviija maksetaotluse esitamise tähtaega RÜ-le; 7.3.5 esitama elluviijale esimeses maksetaotluses esitatud kuludega ning edaspidi RÜ poolt saadetud valimiridade põhjal kaasnevad lisadokumendid (sh hankedokumendid, memod, osalejate nimekirjad, päevakavad) ja andma vajaduse korral täiendavaid selgitusi; 7.3.6 kooskõlastama elluviijaga TAT eelarvest rahastatavate riigihangete sisuliste tegevuste vastavuse TAT ja keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitele enne riigihanke tegemist; 7.3.7 esitama elluviijale TAT tegevuste, osalejate andmete, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega üldjuhul iga aasta 10. jaanuariks ja 10. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. 7.3.8 maksma elluviijale tagasi toetuse summas, mis on märgitud RÜ tehtud finantskorrektsiooni otsuses partneri kulude kohta. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud andmeväljadest, tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande, üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga, vajaduse korral RÜ nõudmisel tihedamini. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu, lähtudes selles etteantud andmeväljadest, tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande 45 päeva jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast, kuid mitte hiljem kui 17. jaanuariks 2030. 8.3. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.4. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 8.5. RÜ kontrollib kümne tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 8.6. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 8.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.9. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1.2.3 välja toodud „Eesti 2035“ näitajatesse, millega mõõdetakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 9. TAT muutmine

11

9.1. Kui ilmneb vajadus tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA- l õigus vähendada kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.9.1 punktis 7.2.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa (edaspidi tegevuste kirjeldus ja eelarve) esitamist ja muutmist; 9.9.2 lisas 2 näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et TAT kogutoetuse summa ei muutu. 9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste mitteesinemise korral esitab muudetud dokumendid ministrile kinnitamiseks. 9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%. 9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastamist esitab elluviija viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule. 11. Vaiete lahendamine

12

RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sealhulgas valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. Lisad: 1) lisa 1 „TAT tegevuste kirjeldus“; 2) lisa 2 „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“.

Terviseministri käskkirja „Terviseministri 30. augusti 2023. a käskkirjaga nr 126 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega

seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus Peamise muudatusena lisatakse toetuse andmise tingimuste (TAT) eelarvesse otsesed personalikulud, milleks on TAT projektijuhi tööjõukulu. Sellega kaasnevalt täiendatakse TAT- d sätetega, mis võimaldavad kaudsete kulude arvestuse ühtse määra alusel 15% otsestest personalikuludest. Samuti sõnastatakse tegevuskavas 2025. aasta detailsed tegevused ning planeeritakse nende elluviimiseks vajalik eelarve. Muudetakse TAT eelarve kasutust aastate lõikes, sest 2024. aastaks planeeritud eelarve kasutamine lükkub edasi järgmistesse aastatesse. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Marilin Lutsoja (tel 5866 7485, [email protected]) ja välisvahendite osakonna nõunik Jüri Lõssenko (tel 5913 7882, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Märkused: Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskiri kirjeldab ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 täpsustatakse, et elluviija on Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakond. Muutunud on osakonna nimetus. Punktidega 2 ja 3 võimaldatakse kaudsete abikõlblike kulude arvestamist ühtse määra alusel vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (ühendmäärus) §-le 21. TAT kaudseid kulusid hakatakse hüvitatama ainult ühtse määra alusel, mis on 15% TAT otsestest personalikuludest. Samuti täpsustatakse, mida loetakse otsesteks personalikuludeks ning kaudseteks kuludeks. Punktiga 4 sätestatakse, et elluviija on kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Kuigi alates 01.01.2022 muutus riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber, on elluviija kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane läbiviidud riigihange, mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on

avatud, piiratud, lihtsustatud vms riigihankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada. Punktiga 5 asendatakse TAT tegevuskava ning TAT eelarve, mida korrigeeritakse vastavalt tegelikule täitmisele, tegevuskavale ning lisandunud personalikulule, millest rahastatakse projektijuhi (elluviija) tööjõukulu. Projektijuht koordineerib kemikaalide riskihindamise koolituste korraldamist, sh aitab sisuliselt ette valmistada ja koolitusmaterjale koostada. Projektijuhi ülesannete hulka kuulub ka biomonitooringu uuringu läbiviimise kaaskorraldamine. Projektijuhi täiendav ülesanne on ka Terviseameti suurem ja sisulisem kaasamine TAT sisutegevustesse ja biomonitooringu uuringusse (osa uuringu analüüse tehakse Terviseameti laboris). Samuti saab olema projektijuhi ülesanne riikliku biomonitooringu programmi arendamine koostöös keskkonnatervishoiu poliitikajuhi ja erinevate väliste osapooltega. Üheks projektijuhi eesmärgiks saab olema ka Terviseametiga koostöö parandamine ja nende võimekuse tõstmine biomonitooringu uuringutega tegeleda. Projektijuhi põhiülesanded:

 Biomonitooringu uuringu tähtaegne elluviimine;

 Kemikaalide riskihindamise koolituste korraldamine arvestades sihtrühmade vajadusi ja koolituste kvaliteedi tagamine;

 Terviseameti kaasamine tegevustesse ja biomonitooringu uuringusse;

 Eesti riikliku biomonitooringu programmi arendamine koostöös partneritega. 2024. aastaks planeeritud eelarve (500 000 eurot, millest EL toetus 350 000 eurot ja 150 000 eurot riiklik kaasfinantseering) jäi elluviijal kasutamata, kuna uuringut pestitsiidide jääkide osas rahastab lisaks ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes pidi tegema esimese väljamakse ja selle võrra TAT eelarve kasutamise algus lükkub edasi. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV. TAT muudatuste mõjud Personalimuudatuste tõttu ümberjaotunud tööülesannetega seoses aitab projektijuhi lisandumine elluviija jaoks maandada riski biomonitooringu uuringu mittetähtaegseks elluviimise vältimiseks. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele (korraldusasutus), SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus (rakendusüksus), Euroopa Komisjonile,

ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja õiglase ülemineku juhtkomiteele ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile.

Terviseministri 03.02.2025 käskkirja nr 1.2-2/5-1

"Terviseministri 30. augusti 2023. a käskkirjaga nr 126 kinnitatud toetuse andmise tingimuste "Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine" muutmine“

Lisa 1

Tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2025–31.12.2025

Tegevus 1. Kemikaalide riskide hindamine Alategevus 1.1. Koolitusteemade ülevaatus Pärast koolitajate sihtrühmaga tutvumist pannakse paika koolitus(t)e teemad ja plaan.

Tegevus Tegevuse üldajaraam

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Koolitus(t)e teemade kaardistamine

2025 01.01.2025–31.07.2025

Koolitus(t)e plaani koostamine

2025 01.08.2025–31.12.2025

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase

tegevuskava

aastal (2024)

Sihttase

(2025)

Selgitus

Väljundnäitaja Koolitus(t)e teemad on kaardistatud ja plaan koostatud

0 1 Olemas on koolituste

plaan

Alategevus 1.2. Koolitajate väljaselgitamine ja riigihanke korraldamine Pärast koolitusvajaduse väljaselgitamist ja koolitusplaani koostamist uuritakse, kus leidub koolitajaid (nii Eestis kui vajaduse korral väljaspool Eestit), kes suudaksid pakkuda sobivaid koolitusi. Seejärel leitakse koolitaja(d), arvestades riigihangete seaduse tingimusi.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Võimalike koolitajate väljaselgitamine

2025 01.01.2025–31.12.2025

Koolitajate leidmine Tegevusega aastal 2025 ei alustata

Tegevusega aastal 2025 ei alustata

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase

tegevuskava

aastal (2024)

Sihttase

(2025)

Selgitus

Väljundnäitaja Võimalikud koolitajad on leitud,

0 0 Tegevusega aastal

2025 ei alustata

arvestades riigihangete seaduse tingimusi

Alategevus 1.4. Koolituste korraldamine Pärast koolitaja(te) leidmist korraldatakse kemikaalide riskide hindajatele koolitus (nn koolitajate koolitus).

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Koolitusprogrammi kokkupanek

Tegevusega aastal 2025 ei alustata

Tegevusega aastal 2025 ei alustata

Koolituste korraldamine Tegevusega aastal 2025 ei alustata

Tegevusega aastal 2025 ei alustata

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase (2025) Selgitus

Väljundnäitaja Koolitatud spetsialistide arv

0 Tegevusega aastal 2025 ei

alustata

Tegevus 2. Biomonitooringu korraldamine põlevkivisektoriga kokkupuutuva elanikkonna seas Alategevus 2.1. Uuringus osalejatega seotud tegevustega alustamine Tegevuse käigus alustab uuringu tegija uuringus osalejate leidmise ja küsimustike edastamisega ning proovide võtmise ja analüüsidega.

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Uuringus osalejatega seotud tegevustega alustamine

01.01.2024–31.12.2027 01.01.2025–31.12.2025

Näitaja Näitaja

nimetus

Sihttase tegevuskava aastal

(2025)

Selgitus

Väljundnäitaja Uuringus osalejad

750 Uuringus osalejad on

leitud ja nendega

seotud tegevustega on

alustatud

Alategevus 2.2. Proovide analüüsimisega alustamine

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Proovide analüüsimine 01.01.2024–31.12.2027 01.01.2025–31.12.2025

Näitaja Näitaja nimetus Sihttase (2025) Selgitus

Väljundnäitaja Proovid on kogutud ja edastatud analüüsimiseks

750 Proovid on kogutud ja analüüsimiseks edastatud

Alategevus 2.3. Biopanga teenuse pakkuja leidmine

Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil

Biopanga teenuse pakkuja leidmine

01.01.2024–31.12.2027 01.01.2025–31.12.2025

Näitaja Näitaja nimetus

Sihttase tegevuskava aastal (2024)

Sihttase (2025)

Selgitus

Väljundnäitaja Leitud on biopanga teenuse pakkuja

0 1 Biopanga teenuse pakkuja on leitud