Leping

1

Fenno-Ugria Asutus. Tegevuskava 2025 Fenno-Ugria seisab maineka kompetentsikeskusena jätkuvalt soome-ugri rahvaste, kultuuride ja keelte püsimise ning arenemise eest, väärtustades eesti identiteedis soome-ugri komponenti ning kaasates avalikkust ja riiki võtma aktiivset hoiakut koostöös sugulasrahvastega. Fenno-Ugria ühendab soome-ugri rahvastega koostööd tegevaid organisatsioone ja inimesi ning aitab oma tegevusega kaasa soome-ugri rahvaste keelte, kultuuripärandi ja identiteedi püsimisele, elule ja uuenemisele. Koostöö teiste soome-ugri rahvastega Venemaal arvestab pidevalt muutuvat keskkonda, kuid hetkel on sisuliselt katkenud. Fenno-Ugria töötab selle nimel, et oma soome-ugri juurte tundmine oleks hinnatud nii eestlaste kui Eesti kohaliku vene kogukonna seas ning aitab kaasa lõimumisprotsessides. Fenno-Ugria sihiks on, et teadlikkus teistest soome-ugri rahvastest oleks levinud, ka noorte hulgas ning et soome-ugri teema oleks väärtustatud Eesti kultuuri erinevates väljendusvormides ja inspireeriks erinevaid loomealasid ning elaks rahvakultuuris. Fenno-Ugria missiooniks on, et hõimuliikumine oleks toimiv ning erinevaid valdkondi ja põlvkondi haarav rahvusvaheline süsteem. Soome-ugri keeled ja kultuurid kuuluvad ainulaadse osana maailma kultuuripärandisse. Fenno-Ugria tegevus põliskeelte ja kultuuride kaitsel on kooskõlas UNESCO rahvusvahelises põliskeelte kümnendi 2023-2032 seisukohtadega. Muutunud geopoliitilises olukorras ei saa Fenno-Ugria olla apoliitiline, ainult kultuurisuhetele ja keelte kaitsele keskendunud organisatsioon, vaid võtab avalikkuses aktiivselt seisukoha demokraatlike väärtuste, vabaduse ja õigluse poolel ning taunib autoritaarseid ilminguid riikides, väikerahvaste igasugust tagakiusamist ning inimõiguste riivamist ja vägivalda. Ukraina sõja puhkedes on Fenno-Ugria hukka mõistnud Venemaa agressiooni Ukrainas ning väljendanud oma seisukohta mitte teha koostööd organisatsioonidega, kes on sõja poolt, samas jätkates võimaluste piires infovahetust soome-ugri aktivistidega. Peamiselt on Fenno-Ugria tegevus praegu suunatud kohalikele soome-ugri kogukondadele, suhetele liivlastega ja Soomega. Samuti jätkub kultuurikoostöö Ungariga.

2

Fenno-Ugria tegevuste peamised sihtrühmad ning neile pakutav väärtus

Sihtrühm Pakutav väärtus

Eestis tegutsevad soome-ugri kogukonnad

kontakt teiste Eesti soome-ugri rahvastega, info vahetus, kompetentside arendamine (poliitika, meedia alal, digipädevused), vaimse ja emotsionaalse toe pakkumine keerulises poliitilises olukorras

Soome-ugri rahvastega uurimise ja tutvustamisega seotud spetsialistid

infovahetus, raamatukogu materjalide pakkumine, kontaktid, teadussaavutuste ja spetsialistide tegevuse populariseerimine

Eesti koolinoored, üliõpilased

maailma avardamine sugulasrahvaste ja keelte tundmise kaudu, Venemaa soome-ugri komponendi parem mõistmine, eestlaste rahvusliku identiteedi tugevdamine juurte tundmise kaudu

Emakeeleõpetajad, ajalooõpetajad

tugi kooliprogrammile: materjalid, loengud, konsultatsioonid, terviklikud temaatilised programmid, õppevahendid

Soome-ugri rahvaste käekäigust huvitatud haritlased, loomeinimesed, kultuuritöötajad

kõige värskem ja uuenev info soome-ugri rahvaste kohta, kodulehe materjalid, raamatukogu, näitused, kontaktid, hõimurahvaste keelte ja kultuuride kompetents, turismi teemade kompetents

Poliitikud, ametnikud, poliitikakujundajad

uuenev ja värske info Venemaal ja lähipiirkondades toimuvast, Eesti rahvusvähemuste integratsiooni toetamine läbi oma juurte tundmise, rahvusteemade kompetents, hõimukoostöö kompetents, majandus- ja turismiteemade kompetents

Fenno-Ugria liikmesorganisatsioonid

info, võrgustikud, koostööprojektid ja ühisettevõtmised, kogukonna koostöö, vastastikune õppimine ja kompetentside vahendamine ühiste eesmärkide täitmisel

Soome-ugri rahvaid toetavad organisatsioonid Soomes, Lätis, Ungaris, Ukrainas, Rootsis, Norras

teadmiste ja info levik, kontaktid ja ühisettevõtmised ning -projektid ühiste eesmärkide täitmisel

Ülikoolid, kultuurikeskused, instituudid üle maailma (valdkonnaga seotud või sellest huvitatud)

teabematerjalid, näitused, esinejad, kontaktid, ühised kultuuri- ja haridusprojektid

3

Strateegilised eesmärgid ja tegevused

I Fenno-Ugria on jätkuvalt soome-ugri kompetentsikeskus, soome-ugri rahvaste kultuuripärandi tutvustaja ning mõtestaja, kuid käsitleb neid rahvaid ka kaasaja kontekstis ning oma kompetentsi piires ka teistes rahvuste ja identiteediga seostuvates eluvaldkondades lisaks pärandkultuurile. FUA kompetentsi kasutatakse aktiivselt, võrgustikud kasvavad ja uuenevad pidevalt, kodulehekülje, FB ja Instagrami jälgijate arv kasvab, FUA ekspertide esinemised on arvukad, FUA on arvamusliider soome-ugri rahvastesse puutuvates küsimusest erinevates valdkondades

Tegevused: 1) Erinevatel tänapäeva aktuaalseid teemasid käsitevatel ja FUA prioriteetidega haakuvatel siseriiklikel konverentsidel ja seminaridel on FUAga seotud fennougristid oodatud kaasarääkijad. 2) FUA ekspertide sõnavõtud ja artiklid ajakirjanduses, sotsiaalmeedias – aktiivne nähtavus 3) Narva 2025 soome-ugri kultuuripealinna läbiviimisse panustamine ennekõike kommunikatsiooni vallas koostöös Narva Ingeri Maja, Narva linna, Uralic Keskusega. Fenno-Ugria ürituste sidumine Narva 2025 tähistamisega – FUA kontor 4) Koostatakse raport välisministeeriumile Venemaa soome-ugri rahvaste olukorrast – FUA kontor, juhatus, eksperdid 5) Antakse välja raamat soome-ugri rahvastest koostöös kirjastusega Argo 6) Osaletakse avalikel üritustel sisulise panusega: Paide arvamusfestival, Eesti raamat 500 sündmused jt 7) FUA arhiivi üleandmine Riigiarhiivi viiakse lõpuni 8) Koostöös partneritega (kultmin, Eesti Keele Instituut, ülikoolid, KOVid, presidendi kantselei) valmistatakse ette Fenno-Ugria asutamise 100. aastapäeva üritusi (2027) Oodatavad tulemused:

1) FUA eksperdid on avalikkuses ja üritustel nähtavad – kutsete ja esinemiste arv - FUA juhatus, FUA kontori eksperdid 2) FUA on nähtav ajakirjanduses – artiklite arv, sotsiaalmeedia postituste arv, sotsiaalmeedia postituste levik - FUA kontor 3) Narva 2025 soome-ugri kultuuripealinna üritused on edukad, kommunikatsioon toimib, Narva jt Ida-Virumaa üritustel osaletakse aktiivselt, Fenno-Ugria üritused on seotud kultuuripealinna tähistamisega 4) Valmib raport välisministeeriumile Venemaa soome-ugri rahvaste olukord – FUA kontor, juhatus, eksperdid

4

5) Ilmub raamat soome-ugri rahvastest koostöös kirjastusega Argo 6) Paide arvamusfestivalil 8.-9.08 osaletakse ideekorjes ja võimalusel festivalil paneeliga “Dekoloniseerimine teoorias ja praktikas, Soome (saami, ingeri), Norra ja Venemaa näitel” – FUA kontor 7) FUA on nähtav Eesti Raamat 500 aasta sündmustel läbi aasta, tähistades emakeelepäeva, osaledes sündmustel Eesti eri piirkondades. Toome oma kommunikatsioonis esile teiste soome-ugri kultuuride raamatuajalugu – FUA kontor 8) FUA arhiivi üleandmine Riigiarhiivi viiakse lõpuni ja arhiiv on seal avalikult kättesaadav – Patrick O'Rourke, Jaak Prozes 9) Toimub Fenno-Ugria 100 tähtpäeva (2027) ürituste ettevalmistamine (näitus, konverents, loengud eri paigus Eestis) – FUA kontor

II Hõimukuu tähistamine on üleriigiliselt nähtav, soome-ugri lipp on avalikkusele tuttav ja olemas kultuurimajades, rahvamajades, koolides jt asutustest, et seda heisata hõimukuu raames või muudel üritustel, kuhu see sobib. Hõimupäevade fookuses on lisaks pärandkultuurile nähtavad tänapäevased kultuurivormid ja kultuuriga haakuvad ning ajakohased poliitilised teemad rahvussuhetest, rahvusvahelisest olukorrast ja riikide suhetest. Hõimuliikumise sündmused on sel aastal integreeritud soome-ugri kultuuripealinn Narva 2025 tähistamisega.

Tegevused: 1) jaanuar-mai Hõimuklubi üritused 2) oktoober Hõimukuu sündmused (kontserdid, konverents, kohtumised koolides jm) 3) tegevused, et Hõimupäeva tähistamine oleks üleriiklik:

- HP mai taotlusvooru info levitamine maakondade rahvakultuuri spetsialistidele FUA büroost, Kulka augusti taotlusvooru info levitamine eesmärgiga tähistada hõimupäeva nähtavalt

- Koostöö Linnade ja Omavalitsuste Liiduga (LVL) - Presidendi kantseleile ja EV kultuuriministeeriumile tutvustada aegsasti Hõimukuu

plaane, et tagada riiklik tähistamine - Koolituspäeva “Miks me heiskame lipud Hõimupäeval?” pakkumine erinevatele

asutustele (KOVid, koolid) FUA büroo Oodatavad tulemused: 1) Hõimuliikumise sündmused terve aasta lõikes on võimalikult palju integreeritud soome-ugri kultuuripealinn Narva 2025 tähistamisega. 2) Hõimuklubi on nähtav ja populaarne üritus, külastajate arv kasvab, sündmused on nähtavad sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses, koostööpartner Eesti Keele Instituut – Jaak Prozes

5

2) Hõimupäevad on nähtavad riiklikult, sündmustesse on haaratud presidendi kantselei, lipud on heisatud. Hõimukuu on KOVide prioriteet. FUA büroo, koostööpartnerid (kohalikud omavalitsused, kultuuriasutused, rahvamajad jm, presidendi kantselei, riigikogu)

4) Hõimupäevi tähistavad omal algatusel koolid, kultuurimajad, raamatukogud ja teised asutused üle Eesti, toimuvad ka klubi- jm noorteüritused – teemade ja fookuste valik on lai, kultuuriprogramm rakendab erinevaid kaasaegseid tegevuste vorme ja on interaktiivne – FUA büroo, koolid, kultuuriasutused

5) Hõimupäevad kajastuvad ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias läbi oluliste ja aktuaalsete fookuste – FUA kommunikatsioon koostöös partneritega

III FUA on ajakirjanikele, kultuuriüldsusele ja laiemale avalikkusele infoallikas. Läbi infovahetuse ja osalemise sündmustel populariseeritakse soome-ugri teemasid. Tegevused: 1) Fenno-Ugria kodulehekülje ja sotsiaalmeedia kanalite (FB, Instagram, Twitter, Youtube sisu loomine ja uuendamine) – FUA kontor. 2) FUA kodulehekülje vene- ja inglisekeelse sisu järjepidev loomine, ETV+ sisu valikuline ilmumine FUA kodulehel – FUA kontor. 3) Erinevad trükised FUA eesmärkide täitmiseks – FUA kontor ja partnerid 4) Soome-ugri rahvaste kultuure tutvustatakse kultuurifestivalidel – Tallinn Music Week, Pärnu Kirjandusfestival, Kadrioru Kirjandustänav, Eesti raamat 500 sündmused – FUA kontor ja partnerid

Oodatavad tulemused: 1) FUA koduleht ja sotsiaalmeedia kanalid uuenevad pidevalt, nende külastatavus ja jälgijate arv kasvab, mõõdikuteks on IG, FB statistika ja kodulehe SEO raportid 2) Vene- ja ingliskeelne sisu ilmub FUA kodulehel. ETV+ sisu – Anna Kuznetsova, inglisekeelne sisu – Patrick O'Rourke 3) Soome-ugri rahvaid tutvustav raamat valmib koostöös juhatuse liikmetega (toimetajad Madis Arukask, Sven-Erik Soosaar, kaasautor Tõnu Seilenthal), Argo kirjastus + FUA büroo

6

4) “Soome-ugri sõlmed 2024” koostamine ja toimetamine veebruar-mai, ilmumine 1.mai peatoimetaja lepinguline partner Taisto Raudalainen 5) Piret Räni näituse soome-ugri olendid ja loomad trükk, levitamine – Barbi Pilvre 6) FUA 2026 kalender ilmub 2025 augustiks fennougristika konverenstiks (12 nime fennougristika ajaloost) – Tõnu Seilenthal, Barbi Pilvre 7) huvilised, kultuuritöötajad, koolid jne oskavad FUA poole pöörduda näituste ja esinejate tellimiseks – Jaak Prozes, FUA büroo 8) inglisekeelne huviline on leidnud FUA – loodud on võrgustik partneritest, kus tegeldakse fennougristikaga ja neid informeeritakse pidevalt olulisematest soome-ugri sündmustest (infokiri 1 kord kuus) – Patrick O’Rourke 9) Venemaa soome-ugri kogukonnad leiavad FUA kodulehelt huvitavat Eestiga seotud jm infot - Anna Kuznetsova, Jaak Prozes 10) FUA on nähtav TMW-l 2025: 4.04 Fenno-Ugria õhtu korraldamine – Janno Zõbin, FUA kontor 11) Pärnu Kirjandusfestivalil osalemine, Kadrioru Kirjandustänava Festivalil osalemine 13. september – FUA kontor IV FUA on erinevate asutuste koostööpartner siseriiklikult rahvussuhete ja kultuuripoliitika teemadel ning välispoliitika vallas. FUA eesmärgiks on, et venekeelne soome-ugri kogukond integreeruks Eesti ühiskonda läbi oma soome-ugri juurte taasleidmise ning osaleks põliskeelte dekaadi tegevustes Tegevused: 1) Koostöö ja infovahetus kultuuriministeeriumiga lõimumise jt valdkondades 2) Koostöö ja infovahetus välisministeeriumiga infovahetuseks soome-ugri rahvaste olukorrast, koostöö ja infovahetus Eestimaa Rahvaste Ühendusega, Välissuhete Nõukojaga, Integratsiooni Sihtasutusega 3) Kohtumised parlamendiliikmete, parlamendi soome-ugri sõprusrühmaga ja parlamendi väliskomisjoniga 4) Koostöö presidendi kantseleiga hõimuliikumise nähtavuse suurendamiseks ja hõimupäeva tähistamiseks riiklikul tasandil 5) Koostöös partneritega (kultuuriministeerium, INSA, ERÜ, ETV+, Raadio 4, Stolitsa, venekeelne Postimees jt) kõnetatakse Eesti venekeelset kogukonda soome-ugri fookusest ja inspireeritakse oma juurte leidmisel. 6) FUA teeb koostööd Omavalitsuste ja Linnade Liiduga, erinevate kohalike omavalitsustega pärandkultuuride jätkusuutlikkuse teemadel, murdekeelte/põliskeelte säilimise teemal ning

7

hõimuliikumise nähtavuse suurendamiseks, hõimukuu ja hõimupäeva tähistamiseks kohalikes omavalitsustes 7) Koostöö Eesti soome-ugri kogukondadega suvekooli läbiviimiseks

Oodatavad tulemused: 1) FUA on riigi lõimumistegevustes koostöös kultuuriministeeriumi, ERÜ, INSA jt rahvuste organisatsioonidega aktiivselt kaasas, vahetab infot, osaleb üritustel 2) Soome-ugri kultuuripealinn Narva 2025 tähistamiseks teeb FUA koostööd ja vahetab infot Narva Ingeri Maja, Uralic-keskuse, Narva linna jt Ida-Virumaa KOVidega; koostöö Ingeri Majaga tiheneb, toimuvad kohtumised, jätkub infovahetus Narva Muuseumiga eriti ingeri ja vadja pärandi jätkuvaks tutvustamiseks 3) FUA osaleb kultuuriministeeriumi “Eesti raamat 500” aasta tegevustes aktiivselt 3) FUA koostab raporti välisministeeriumile Venemaa soome-ugri rahvaste olukorrast 2022-2025 ja tutvustab peamisi tulemusi huvilistele 4) FUA nõustab erinevaid asutusi ja organisatsioone soome-ugri rahvaste olukorraga seonduvatel teemadel (Venemaal jm), vastavalt päringutele 5) Poliitikud on huvitatud soome-ugri rahvastest ja oskavad FUA poole pöörduda info ja konsultatsiooni saamiseks 6) Venekeelsed huvilised, kultuuritöötajad, koolid jne oskavad FUA poole pöörduda info ja kontaktide saamiseks 7) INSA, ERÜ ja FUA koostöös suureneb kohalike venekeelsete inimeste osalemine hõimuliikumises 8) ERÜ kaudu osalevad kohalike vähemuskultuuride ja põliskeelte esindajad põlisrahvaste dekaadi tegevustes. Fenno-Ugria toetab tegevusi. 9) Tiheneb koostöö ja infovahetus KOVidega ja hõimuliikumisega seotud sündmused on nähtavad kogu Eestis 10) FUA teeb koostööd Kagu-Eesti omavalitsustega, Seto organisatsioonidega, Võrumaa organisatsioonidega seto, võru pärandi säilimise ja nende kultuuride arengu ja staatuse teemadel, pärandkultuuride ja murdekeelte teemaline teadlikkus kasvab

11) FUA koostöö ja infovahetus mulgi, kihnu, aga ka liivi pärandi teemadel Viljandi- ja Pärnumaa valdadega jt organisatsioonidega. Liivi pärandi tundmine levib. 12) Toimub Fenno-Ugria soome-ugri suvekool. Suureneb sidusus Eestis elavate soome-ugri kogukondade vahel

V FUA on koostööpartner haridusasutustele ja organisatsioonidele kooliprogrammi koostamisel, ülikoolide kursuste loomisel. Soome-ugri teemad seostuvad noortele loodushoidliku eluviisiga, keskkonnateemade ja –teadlikkusega, soome-ugri kultuuride

8

ajaloo ja juurte tundmise, keelte, kultuuri eri vormide, folkloori, identiteedi teemadega. Lisaks teaduslikele materjalidele ja süvitsi minevatele teostele on olemas ja laiale üldsusele kättesaadavad ka sissejuhatavad materjalid soome-ugri teema huvilistele. Tegevused: 1) FUA kodulehel kättesaadavate soome-ugri õppevideote jätkuv promo (videoõps MTÜ ajalooõpetaja Kristo Siig, haridusprojektide koordinaator Maarja Vinkel, õpetaja Orsolya Sild, õpetaja Triinu Viiron) 2) TLÜ ELU kursuse “Reis ümber soome-ugri maailma” õpimängude arendamine koostöös ettevõttega Loovhoog – FUA kontakt Barbi Pilvre 3) TLÜ ELU kursusel 2023 valminud interaktiivse kaardi “Soome jäljed Tallinnas” ja ELU kursus 2024 “Lahe teiselt kaldalt – soomlased ja eestlased 1970ndatel-1980ndatel” interaktiivse mõistekaardi tuvustamine koostöös Soome Instituudiga Hõimuklubis, mai 4) koostöö TLÜ suve- ja talveülikooliga – Anna Kuznetsova 5) näidistunni konkurss õpetajatele soome-ugri teemade käsitlemiseks põhikoolis ja gümnaasiumis, sügis 2025 6) FUA õppepäev “Miks me heiskame lipud hõimupäeval” koolituspäeva aktiivne pakkumine koolidele, omavalitsustele, haridusjuhtidele/ametnikele – Jaak Prozes, Anna Kuznetsova, Maarja Vinkel Oodatavad tulemused: 1) koolides tähistatakse hõimupäevi 2) õppevideod jm näidisõppematerjal õpetajatele on kättesaadav FUA kodulehel ja FUA sotsiaalmeedia kanalites, neid kasutatakse koolides 3) FUA poolt algatatud TLÜs valminud ja ettevõtte Loovhoog toodetud õppemäng leiab huvilisi koolides ja ka väljaspool õppeprotsessi. Koolide toimub jätkuvalt mängude prototüüpide testimine. 4) noored oskavad pöörduda Fenno-Ugria poole küsimustega soome-ugri rahvaste keskkonna, keelte, kultuuri, ajaloo jt valdkondadega seotud probleemide ja tegevuste kohta 5) koostöö TLÜ suve- ja talveülikooliga on edukas, toimuvad loengud, käiakse tutvumas Fenno-Ugria raamatukoguga – Anna Kuznetsova

9

VI FUA on koostööpartner kultuuriasutustele ja kultuurisündmuste korraldajatele Tegevused: 1) FUA korraldab Tallinn Music Weeki 2025 Fenno-Ugria õhtu 4.04. FUA nõustab esinejate valikut, on kohal, korraldab soome-ugri toidu tutvustamist – koostööpartnerid TMW, soome-ugri seltsid, vabatahtlikud. Vastutav FUA kontor, Janno Zõbin 2) august Pärnu Kirjandusfestival – FUA kontor, Barbi Pilvre 3) 13. september - osalemine Kadrioru kirjandustänaval, koostööpartner Kirjandustänava Festival, vastutav FUA, Barbi Pilvre 3) koostöös kultuurimajade, rahvaraamatukogudega ja koolidega jätkub rändnäituste liikumine + erinevate esinejate vahendamine – Janno Zõbin 4) hõimupäevi tähistavad omal algatusel koolid, kultuurimajad, raamatukogud ja teised asutused üle Eesti, toimuvad ka klubi- jm noorteüritused – teemade ja fookuste valik on lai, kultuuriprogramm rakendab erinevaid tegevuste vorme ja on võimaluse korral interaktiivne 5) Koostöös saatkondade jt asutustega pakub FUA hõimukuu raames filmiprogrammi – Janno Zõbin Oodatavad tulemused: 1) Fenno-Ugria õhtu TMW 4.04 toimub ja on populaarne (külaliste arv, kajastused)

2) FUA on nähtav Pärnu Kirjandusfestivalil ja Kadrioru kirjandustänaval (külaliste arv, raamatute müük, kajastused)

3) Rändnäitused on populaarsed (näituste arv), neid küsitakse, kõik näitused on maksimaalselt broneeritud

4) Hõimupäevad on nähtavad üle kogu Eesti (kajastuste arv), interaktiivne kaart

5) Hõimukuu filmiprogrammil on rohkelt huvilisi (külastajate arv) VII Fenno-Ugria liikmeskond moodustab toimiva võrgustiku, mis panustab erinevates kooslustes ja koostöövormides soome-ugri rahvaste keelte ja kultuuripärandi mõtestamisse ja tutvustamisse, suhete hoidmisse soome-ugri rahvastega ning noorte kõnetamiseks. Oma eesmärkide saavutamiseks uuendab Fenno-Ugria Asutus kontakte liikmetega ja täpsustab koostöö sisu. Partnerid ja tegevused:

1) Eestimaa Rahvaste Ühendus – suhtlus soome-ugri rahvaste kogukondadega Anna Kuznetsova, FUA büroo

10

2) Välissuhete Nõukoda – Barbi Pilvre

3) Eesti Keele Instituut – Hõimurahvaste Programm, Barbi Pilvre 4) Eesti Rahva Muuseum – näitused, infovahetus, eksperdid

5) Soome Instituut Eestis – koostöö soome teemades, Hõimuklubi, kommunikatsioon –

vastastikune tugi sotsiaalmeedias

6) Ungari Liszti Instituut Eestis – koostöö Ungari teemades

7) Eesti-Ungari selts – Eesti Ungari Seltsi esimees Kadi Raudalainen, aseesimees Sven-Erik Soosaar

8) mai - august organiseerimine: FUA suvekool augustis, koostööpartnerid ERÜ, vastutav

FUA kontor

Oodatavad tulemused:

1) Eestimaa Rahvuste Ühendusega on koostöö tihe, toimub infovahetus ja ühisüritused

2) Fenno-Ugria on Välissuhete Nõukoja liige ja osaleb võrgustiku tegevuses

3) Hõimurahvaste Programmi tutvustatakse jätkuvalt oma kodulehel ja sostiaalmeedia kanalites

4) Eesti Rahva Muuseumi näituste vahendamine ja koostöö

5) Soome Instituudiga on ühisüritused Narva 2025 tähistamisel ja toimub infovahetus

6) Ungari Liszti Instituudiga on koostöö, toimub infovahetus ja ühisüritused. 7) Koostöö Eesti-Ungari Seltsiga: toimub infovahetus

8) FUA suvekoolis on koostöös ERÜga jt tagatud aktiivsed osalejad, koos partneritega

toimub sisukas programm

VIII Fenno-Ugria Asutus osaleb soome-ugri teemade ja valdkondade rahvusvahelises koostöös, osaleb võrgustikes ja üritustel Tegevused:

1) FUA osaleb ECOSOCi töös (põlisrahvaste seminar aprillis New Yorgis) – juhatuse liige Sven-Erik Soosaar

2) FUA osaleb ÜRO põliskeelte kümnendi tegevustes FUA juhatuse liikme, ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi endise eksperdi Sven-Erik Soosaare eestvedamisel

3) FUA näitused liiguvad rahvusvaheliselt (Yorki ülikoolis “Veelinnurahvas” 2025) Patrick

O’Rourke

11

4) Osalemine soome-ugri teadus- ja kultuurikonverentsidel: rahvusvaheline

fennougristikakonverents CIFU Tartus, august 2025 (ettekannetega Patrick O`Rourke, Anna Kuznetsova, Jaak Prozes, juhatuse liikmed). Info jagamine teadusüritustest, kutsete jagamine võrgustikes

5) Koostöö Soome Castréni Seltsi, Tuglas Seuraga, Läti Liivi Instituudiga, Läti Seltsiga

Riias jt

Oodatavad tulemused:

1) ECOSOCi kaudu tuuakse jätkuvalt kriitiliselt esile Venemaa soome-ugri rahvaste olukorda

2) ÜRO Põlisrahvaste kümnend on Eestis nähtav ja FUA eksperdid osalevad kümnendi tegevustes, kaasates partnereid Eestis ja rahvusvaheliselt

3) FUA näitused liiguvad rahvusvaheliselt

4) FUAga seotud teadlased esinevad soome-ugri teaduskonverentsidel, FUA

võrgustikesse kuuluvad kunstnikud esinevad soome-ugri teemadega seotud näitustel

5) Koostöö Castréni Seltsi, Tuglas Seuraga, Liivi Instituudiga, Läti Seltsiga Riias jt on nähtav, kohtumised toimuvad virtuaalselt ja kohtadel, korraldatakse koos tähtpäevi ja toimub infovahetus, vastastikune sotsiaalmeedia postituste jagamine

IX Fenno-Ugria organisatsioon on kompetentne ja tõhus, oma eesmärkide saavutamiseks kasutatakse ressursse optimaalselt, büroo teeb koostööd juhatusega ja liikmesorganisatsioonidega Koosseis ja tegevused:

1) Büroos töötab 4,1 täiskoha koormusega inimest (tegevjuht 1,0, nõunik 1,0, 3 projektijuhti 1,0; 0,6; 0,4; 0,1), töötajate ülesanded on selged ja piiritletud

Oodatavad tulemused:

1) Välisministeeriumi raport valmib õigeaegselt - Jaak Prozes, Barbi Pilvre, juhatuse liikmed

2) Hõimuklubi toimub, eksperdid esinevad näituste avamisel jm – Jaak Prozes, Janno Zõbin

2) Ajakirjanduslik tegevus on järjekindel. FUA kodulehel ilmub uudismaterjal Venemaa jt

väljaannetest soome-ugri teemadel – Jaak Prozes, Anna Kuznetsova, Patrick O'Rourke, Janno Zõbin, Barbi Pilvre

12

3) Suhtlus soome-ugri kogukondadega on järjepidev – suhtlemine võimalike koolituste raames, üksikküritustele kutsumine - Anna Kuznetsova

4) Suhtlus liikmete ja partnerorganisatsioonidega – suhtlusvõrgustike ja postiloendite

haldamine ja uuendamine - Anna Kuznetsova

5) FUA suvekool toimub - Jaak Prozes, Anna Kuznetsova

6) Arvamusfestivalil osalemine õnnestub – Barbi Pilvre + partnerid VSN liikmed, TLÜ, TÜ jt

7) Pärnu (august) ja Tallinna (september) kirjandusfestivalidel osalemine on nähtav –

Barbi Pilvre, Patrick O’Rourke

8) Näituste liikumine on koordineeritud, sotsiaalmeedias ja kodulehel toimib jooksev eestikeelne kommunikatsioon - Janno Zõbin, Barbi Pilvre

9) kalender ilmub õigeaegselt – FUA büroo

10) rahvusvaheline võrgustik (postiloend) info levitamiseks on olemas Patrick O’Rourke

11) Büroo arendab töötajate erinevaid oskusi ja pädevusi: IT oskused tekstide töötlemisel, erinevate platvormide ja keskkondade kasutamine, tehniliste vahendite kasutamine vahendid, ajajuhtimine – Vabaühenduste Liit, Rahvakultuuri keskus, tasuta koolitused – Barbi Pilvre

12) Lepingulised partnerid on tihedas koostöös FUAga a) “Soome-ugri sõlmed” ilmub – peatoimetaja lepinguline partner Taisto Raudalainen, juhatuse liikmete kaastöö, koordineerib FUA

b) Õppemäng Loovhoog MTÜ kontakt Barbi Pilvre

c) Kujundus – Eva Sepping, Peeter Laurits, Piret Räni

d) Tehniline tugi, salvestused Aleksei Aleksejev (Etnomeedia OÜ), IT-tugi Aivar Suur

X Koostöö juhatusega on süstemaatiline ja sisuline. Juhatuse akadeemilised jm pädevused on FUA eesmärkide teenistuses Oodatavad tulemused:

1) soome-ugri rahvaid tutvustav raamat valmib (toimetajad Madis Arukask, Sven-Erik Soosaar, kirjastus Argo)

2) ECOSOC-i ja põliskeelte kümnendi tegevustes osalemine – ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi endine ekspert Sven-Erik Soosaar on tegevuste koordinaator, kontakt büroos Barbi Pilvre

13

3) Koostöö folkloristidega, konsultatsioonid, ajakirjanduslikud esinemised, näituste

avamised, loengud, reisisihid - Madis Arukask

4) Koostöö noorteorganisatsiooniga Hõimulõimed, koostöö ERMiga infovahetus, ürituste vastastikune promo – Anti Lillak

5) Loodusturismi, reisisihtide populariseerimine, FUA + Aivar Ruukel

6) Koostöö udmurdi kogukonnaga – Elena Kirt, Aivar Ruukel

7) Koostöö fennougristide/keeleteadlastega, akadeemiline tasand FUA materjalides,

koostöö Tartu Ülikooliga – Tõnu Seilenthal

8) Koostöö vikipeedia täiendamisel ja EKIga (Sven-Erik Soosaar) .

14

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/47-2

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Mittetulundusühing Fenno-Ugria Asutus (edaspidi

toetuse saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva riigieelarvelise tegevustoetuse

kasutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas.

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2025. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 23.12.2024 käskkirja nr 218 alusel, kooskõlas 2025. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Lepingul on sõlmimisel järgmine lisa:

1.4.1. Lisa 1 – Mittetulundusühingu Fenno-Ugria Asutus tegevuskava.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.–31.12.2025 tegevustoetust summas 173 096

eurot.

2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 17.02.2025.

2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva

enne lepingu punktis 2.2 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Toetuse aruande esitamise tähtpäev on 26.01.2026. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav

Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande

puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust.

3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima tegevusega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid

ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada toetuse andjale sellekohane põhjendus;

4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus

2 / 3

on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.3 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.6. Leping lõpeb:

3 / 3

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Anne-Ly Reimaa [email protected], 628 2217;

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Barbi Pilvre, [email protected], 5620 7220. 7.2. Toetuse saaja teavitab toetuse andjat tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse

rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. 7.2.1. Toetuse andja tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse 7.2.2. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste

rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.

7.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest.

7.4. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Mittetulundusühing Fenno-Ugria Asutus

Registrikood: 70000941 Registrikood: 80057988

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE937700700771000674192

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Alliksaar Madis Arukask

kantsler juhatuse liige