Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.4-1/406-2 |
Registreeritud | 05.02.2025 |
Sünkroonitud | 06.02.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.4 TEABE AVALIKUSTAMINE JA SUHTEKORRALDUS |
Sari | 1.4-1 Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad |
Toimik | 1.4-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Grant Thornton Baltic OÜ, Eesti Raamatupidajate Kogu, Audiitorkogu |
Saabumis/saatmisviis | Grant Thornton Baltic OÜ, Eesti Raamatupidajate Kogu, Audiitorkogu |
Vastutaja | Guido Viik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Rahandusteabe poliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Gaily Kuusik
Grant Thornton Baltic OÜ
Vastus pöördumisele
Austatud Gaily Kuusik
Olete esitanud selgitustaotluse Rahandusministeeriumile, milles soovite täpsustada
raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) 2025. aasta 17. jaanuaril jõustunud muudatuste mõju
osaühingu 2024 ja järgnevate aastate majandusaasta aruannete koostamisele.
Rahandusministeerium käsitleb Teie pöördumist selgitustaotlusena, millele vastamist
reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise
seadus (MSVS). MSVS §-st 3 tulenevalt annab Rahandusministeerium selgitusi tema poolt
väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide
ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse kohta.
Vaatasime läbi Teie pöördumise seoses RPS § 2 lõike 6 ja § 29 lõike 4 tõlgendamisega.
Esimese küsimuse osas selgitame, et RPS § 2 lõikes 6 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt
ettevõtja liikumisel madalamast kõrgemasse suuruskategooriasse on tal RPS-is sätestatud
täiendavate aruandlusnõuete rakendumiseks vaja vastavaid piirmäärasid ületada kahel aastal
järjest. See tähendab, et esimesel aastal, kui ettevõtja jõuab oma näitajatega suuremasse
kategooriasse, võib ta veel täita väiksema kategooria aruannet. Sama põhimõte kehtib ka
vastupidises suunas liikudes. RPS-i äsjaste muudatustega nimetatud põhimõtet ei muudetud,
st säilis varasem olukord. RPS § 29 lõikes 4 sätestatud konsolideerimise erandi osas peaksid
olema täidetud mõlemad nimetatud sättes osundatud näitajad, so konsolideeritavate üksuste
bilansimahud kokku konsolideeriva üksuse bilansimahust ja müügitulu konsolideeriva üksuse
müügitulust, ei tohi ületada 5%. Juhime tähelepanu, et ka RPS § 29 regulatsioon muudatuste
käigus ei muutunud ja lõike 4 kohaselt lähtutakse siin endiselt vaid müügitulust.
Teise küsimuse osas, vastavalt RPS § 2 lõike 6 regulatsioonile, võivad need äriühingud, kelle
peamiseks tuluallikaks on kaupade ja teenuste müük, ehk valdav enamus äriühingutest, oma
suuruskategooria määratlemisel lähtuda aruandeaasta tulu asemel müügitulust nagu varemgi.
Müügitulust lähtumine ei ole õigustatud sellistel juhtudel, kus see annaks majandusliku sisu
seisukohalt oluliselt moonutatud tulemuse. Need on enamasti ettevõtted, kellel müügitulu kas
puudub täielikult või see on muude tuludega võrreldes väheoluline (näit. need, kelle
peamiseks tegevuseks on investeeringute haldamine), kuid kelle muud tulud on ettevõtja
majandusliku suuruse mõistmiseks olulise suurusega.
Kuna mõlema küsimuse puhul taandub küsimus sisuliselt mõistete ’tulu’ ja ’müügitulu’
vahekorrale, siis selgitame, et nende mõtestamisel tuleks lähtuda RPS-ist ja seda
Teie 21.01.2025
Meie 05.02.2025 nr 1.4-1/406-2
2
täpsustavatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi ka RTJ). RPS § 3 punkti 4
kohaselt on tulu majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või
suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja
arvatud omanike sissemaksed omakapitali. Mõiste „müügitulu“ on üldjuhul mõiste „tulu“
koostisosaks (alamhulgaks). Siin jätab RPS § 2 lõige 2 äriühingutest
raamatupidamiskohustuslaste puhul kaalutlusruumi, mille raamides saab suuruskategooria
valikut käsitleda raamatupidamisliku hinnanguna. Hinnangu andmisel peab ettevõtte juhtkond
eelkõige juhinduma raamatupidamise aastaaruande eesmärgist (RPS § 15) ja võtma arvesse
kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võiksid mõjutada hinnangu tulemusena aruandes
kajastatavaid andmeid (RTJ 1 punkt 75). Eelkõige tuleks iga konkreetse kaasuse puhul lähtuda
majanduslikust sisust, samuti RPS § 16 sätestatud raamatupidamise alusprintsiipidest:
majandusüksuse printsiip, jätkuvuse printsiip, arusaadavuse printsiip, olulisuse printsiip,
järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip, tulude ja kulude vastavuse printsiip, objektiivsuse
printsiip, konservatiivsuse printsiip, avalikustamise printsiip, sisu ülimuslikkuse printsiip.
Neid printsiipe tuleb rakendada tasakaalustatult ja kogumis. Piiripealsete juhtumite puhul
soovitame lähtuda olulisusest (RTJ 1 punktid 41-46) ja otstarbekusest (RTJ 1 punkt 63).
Täpsustav abimaterjal RPS § 16 sätestatud alusprintsiipide tõlgendamiseks on antud
Raamatupidamise Toimkonna juhendites (RTJ 1).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rainer Osanik
rahandusteabe poliitika osakonna juhataja
Lisaadressaadid:
Eesti Raamatupidajate Kogu
Audiitorkogu
Guido Viik 611 3607
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|